Kosmosenõukogu otsus
Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti delegatsiooni liikmete nimetamise ja töökorralduse
põhimõtted
Selgitus
Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahel 22.07.2007 sõlmitud rahumeelse
kosmosekoostöö kokkuleppe, artikli 3 lõikega 2 määrati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
kokkuleppe Eesti-poolseks elluviijaks. Vastavalt väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Raul
Siemi käskkirja nr 236 „Kosmosenõukogu moodustamine“ punktile 1.3 on kosmosenõukogu
ülesandeks Eesti kosmosevaldkonna juhtimiseks vajaliku nõu andmine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele ning Ettevõtlus Arendamise
Sihtasutuse Eesti kosmosebüroole.
Selleks, et Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti delegatsiooni (Eesti ESA delegatsioon) liikmete
valimine ja nimetamine toimuks ühtsetel alustel ning et oleks määratletud üldised nõuded Eesti ESA
delegatsiooni liikmete tegevusele, peab kosmosenõukogu vajalikuks Eesti ESA delegatsiooni
liikmete (delegaatide ja nõunike) nimetamise ja töökorralduse põhimõtete kehtestamist Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse kui eespool nimetatud kokkuleppe elluviija poolt.
Otsus
Lähtudes eeltoodust kosmosenõukogu
otsustab:
soovitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatusel kehtestada Eesti ESA delegatsiooni liikmete
nimetamise ja delegatsiooni liikmete töökorralduse põhimõtted.
1) Eesti ESA delegatsiooni liikmete nimetamise põhimõtted
Eesti ESA delegatsiooni liikmed (delegaadid ja nõunikud) nimetatakse kooskõlas järgmiste
põhimõtetega:
1. Eesti ESA delegatsiooni juht nimetab Eesti delegaadid ESA nõukogusse, komiteedesse ja
programmitöögruppidesse esmajärjekorras valitsusasutustest. Otsingu ebaõnnestumisel võib
nimetada ajutise delegaadi teadusasutusest või konsultatsiooniettevõttest, mis ei ole ise kasusaaja
või potentsiaalne kasusaaja projektidest, mille üle vastav ESA nõukogu, komitee või
programmitöögrupp otsustab.
2. Eesti ESA delegatsiooni juht nimetab Eesti nõunikud ESA nõukogu, komiteede ja
programmitöögruppide juurde valitsusasutustest, teadusasutustest või
konsultatsiooniettevõtetest.
3. Eesti ESA delegatsiooni juht nimetab delegaadiks või nõunikuks valdkondliku asjatundja, kellel
on delegaadi ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, teadmised, kogemused ja isikuomadused.
4. Eesti ESA delegatsiooni juht informeerib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ESA
peadirektorit Eesti ESA delegatsiooni liikmete nimetamisest ning muutustest delegatsiooni
koosseisus.
2) Eesti ESA delegatsiooni liikmete tööpõhimõtted
Eesti ESA delegatsiooni liikmed järgivad järgmisi tööpõhimõtteid:
1. Eesti ESA delegatsiooni liikmed on Eesti esindajad ESAs, kes osalevad ESA juhtorganite töös,
ESA juhtimiseks vajalike otsuste ettevalmistamises ning vastuvõtmises.
2. Eesti ESA delegatsiooni liikmed on oma ülesannete täitmisel erapooletud ning lähtuvad
ülesannete täitmisel ESA konventsioonist, Eesti Vabariigi Valitsuse seisukohtadest, Eesti
kosmosepoliitikast ja -programmist, Eesti kosmosetööstuspoliitikast, Eesti majandusüksuste
huvidest ja muudest Eesti teadaolevatest huvidest.
3. Eesti ESA delegatsiooni liikmed esitavad ESA juhtorganite koosolekutel ja muudel Eesti ESA
delegatsiooni tööks vajalikel üritustel Eesti seisukohti, kaasates vajadusel seisukohtade
koostamisel teisi delegatsiooni liikmeid, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumit ja kosmosenõukogu.
4. Eesti ESA delegatsiooni liikmed koostavad koosolekul või muul üritusel arutletu ja otsustatu
kohta kokkuvõtte, tuues eraldi välja Eesti majandust, ettevõtlust ja teadust mõjutavad teemad ja
võimalikud jätkutegevused Eestis ning jagavad informatsiooni Eesti ESA delegatsioonile,
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
kosmosenõukogule, ettevõtetele ja teadusvaldkonnas tegutsevatele spetsialistidele ja teadlastele
ning teadus- ja arendusasutustele.
5. Eesti ESA delegatsiooni liikmed käituvad väärikalt nii tööülesannete täitmisel kui ka väljaspool
ülesannete täitmist, sealhulgas hoiduvad tegevusest, mis kahjustavad Eesti või Eesti ESA
delegatsiooni mainet.
Peeter Raudsepp
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
[email protected] Meie 22.12.2020 nr 18-3/20-0388/7881-1
Lasnamäe 2
11412, Tallinn
Kosmosenõukogu otsus: Euroopa
Kosmoseagentuuri Eesti delegatsiooni liikmete
nimetamise ja töökorralduse põhimõtete
kehtestamine
Austatud Peeter Raudsepp
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustatud kosmosenõukogu otsustas
soovitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) kui Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri
(ESA) koostöö elluviijal kehtestada Eesti ESA delegatsiooni liikmete nimetamise ja delegatsiooni
liikmete töökorralduse põhimõtted.
Kirjale on lisatud Kosmosenõukogu otsus ja detsembris toimunud kosmosenõukogu protokoll
koos saabunud kommentaaridega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Viljar Lubi
majandusarengu asekantsler, kosmosenõukogu esimees
Lisad:
- KN 18.12.2020 otsus Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti delegatsiooni liikmete nimetamise ja
töökorralduse põhimõtted
- 03.12.2020 Kosmosenõukogu koosoleku protokoll (kinnitamata)
Paul Liias
625 6341
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kosmosenõukogu koosolek
03.12.2020
Microsoft Teams
Algus: 13.00
Lõpp: 15.00
Protokollis: Karoli Kahn (EAS)
Koosolekul osalejad:
- Viljar Lubi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kosmosenõukogu esimees)
- Tarmo Ränisoo (Eesti Kaitsetööstuse Liit)
- Priit Tamm (Eesti Teadusagentuur)
- Peeter Raudsepp (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
- Toomas Murulo (Haridus- ja Teadusministeerium)
- Margus Matt (Kaitseministeerium)
- Taimar Ala (Keskkonnaagentuur)
- Margit Martinson (Keskkonnaministeerium)
- Artu Ellmann (Maa-amet)
- Veronika Vallner-Kranich (asendusliige, Maaeluministeerium)
- Ahti Bleive (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet)
- Sven Heil (Riigi Infokommunikatsiooni SA)
- Piret Lilleväli (Siseministeerium)
- Sven Illing (Tallinna Tehnikaülikool)
- Rauno Gordon (Tallinna Tehnikaülikool)
- Anu Noorma (Tartu Ülikool)
- Erko Kulu (Tehnilise Järelevalve Amet)
- Andres Rundu (Välisministeerium)
- Paul Liias (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Madis Võõras (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
- Karoli Kahn (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
Päevakord
1. (O) Päevakorra kinnitamine (Paul Liias)
2. (I) Kosmosenõukogu eesmärgid ja tegevuspõhimõtted (Paul Liias)
3. (I) Eesti kosmosepoliitika ja programm 2020-2027 (Paul Liias)
4. (I) Eesti viis aastat Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliikmena (Madis Võõras)
5. (O) Eesti ESA delegatsiooni delegaatide nimetamine (Madis Võõras, Karoli Kahn)
6. (I) Eesti ESA 2021 aasta eelarve ülevaade (Paul Liias)
7. (K) Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu koostamine (Paul Liias)
8. (I) Euroopa Liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Kosmoseagentuur – koostöö põhimõtted (Paul
Liias)
9. (K) Kosmosenõukogu 2021 ajakava ja tööplaan (Paul Liias)
10. Kohapeal algatatud küsimused
Tähtede selgitus:
(I) – informatsiooni päevakorrapunkt
(A) – arutelu päevakorrapunkt
(O) – otsustus- ja nõuandev päevakorrapunkt
Protokoll
1. Päevakorra kinnitamine (O) – P. Liias
Kosmosenõukogu (edaspidi ka „nõukogu“) esimees osales koosolekul osaliselt. Koosolekul ei
osalenud nõukogu aseesimees, mistõttu koosolekut juhtis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna ekspert Paul Liias. P. Liias selgitas, et tegemist
on sissejuhatava koosolekuga, milles käsitletavate teemadega töötatakse põhjalikumalt edasi
järgmistel koosolekutel. P. Liias tegi ettepaneku päevakorrapunktide järjekorra muutmiseks, et
suurem hulk osalejaid kuuleks olulisemaid ettekandeid.
A. Noorma: MKM palus organisatsioonidel nimetada oma esindajad Eesti Kosmoseasjade
Nõukogusse, kuid uus Kosmosenõukogu käskkiri räägib Kosmosenõukogu moodustamisest ja
tunnistab kehtetuks varasema Kosmoseasjade Nõukogu.
P. Liias: Nõukogu nime muutmine toimus MKM juristide ettepanekul viimasel hetkel enne käskkirja
allkirjastamist. Kui MKM palus organisatsioonidel oma esindajad nimetada, peeti silmas käskkirjaga
moodustatavat uut nõukogu. Kosmosenõukogu asendab varasema Eesti Kosmoseasjade Nõukogu.
A. Noorma palus muuta päevakorra delegatsiooni liikmeid puudutava otsustuspunkti
informatsioonipunktiks, sest pole olnud piisavalt aega dokumendiga tegeleda.
P. Liias muutis otsustuspunkti konsultatsioonipunktiks.
A. Noorma tegi ettepaneku koostada Kosmosenõukogu töökord, mis defineeriks nõukogu rolli, mh
kas nõukogu otsused on siduvad, mis nendest järelduvad, kas on õigus kaasata eksperte või
asendusliiget määrata.
P. Liias selgitas, et Kosmosenõukogu eesmärkide ja tegevuspõhimõtetega tegeleb nõukogu 2.
päevakorrapunktis ning parandas vastavalt selle punkti pealkirja, millesse oli ekslikult jäänud vana
nimetus Kosmoseasjade Nõukogu.
OTSUSTATI: Koosoleku päevakord kinnitada.
2. Kosmosenõukogu eesmärgid ja tegevuspõhimõtted (I) – P. Liias
Kokkuvõte ettekandest: Kosmosenõukogu käskkiri sai tehtud võimalikult lihtne. Nõukogu
eesmärgiks on koordineerida Eesti kosmosevaldkonna arenguid, jälgides selleks Eesti
kosmosepoliitika täitmist, Eesti liikmelisust Euroopa Kosmoseagentuuris ning Euroopa Liidu
kosmoseprogrammist tulenevate võimaluste kasutamist Eesti hüvanguks. Suurim erinevus võrreldes
varasema Kosmoseasjade nõukoguga on liikmete nimetamisel – Kosmosenõukogus on nõukogu
liikmeks asutused, kes saavad ise saata oma esindajate nimed nõukogu esimehele või MKM
eksperdile. Nõukogu koosolek on otsustamisvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled
nõukogu liikmetest ning esimees või aseesimees. Nõukogu tehnilise teenindamise tagab Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarenguosakond. Nõukogu ülesandeks on Eesti
kosmosevaldkonna juhtimiseks vajaliku nõu andmine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele ning Ettevõtlus Arendamise
Sihtasutuse Eesti kosmosebüroole.
P. Liias vastus A. Noorma varasemale küsimusele: Nõukogu töökord on kirjeldatud Kosmosenõukogu
käskkirjas ja eraldi täiendavat töökorda ei ole. P. Liias uurib MKM juristidelt, kas pikem või täiendav
töökord on vajalik.
M. Matt: Kas kaalusite riigikantselei kaasamist nõukogu tegevusse – julgeoleku koordinatsioonibüroo
või strateegiabüroo? Võib-olla tasuks ka neid infoväljas hoida.
P. Liias lubas asja uurida ja võib-olla kaasatakse Riigikantselei järgmisel aastal.
3. Eesti kosmosepoliitika ja programm 2020-2027 (I) – ettekanne P. Liias
Kokkuvõte ettekandest: P. Liias tegi ettekande Eesti kehtivas kosmosepoliitika- ja programmi
dokumendis käsitletust, tuues esile olulisemad aspektid, mis puudutavad Kosmosenõukogu
tegevusi tulevikus – esitlus on kättesaadav MKM pilves.
Eesmärgid:
- Aastaks 2027 on Eesti ESA eelarve 10mil€
- Eesti ettevõtted saavad kosmose peatöövõtjatega keskmiselt ühe lepingu aastas
- Kokku vähemalt kaheksa lepingut
- Kahekordistame ESA projektides osalenud Eesti ettevõtete arvu
- 4x rohkemsatelliitandmete ja -teenuste kasutajaid
- Aastas lendab üks Eesti satelliit või aparaatuur kosmosesse
Kosmoseprogrammi tegevused:
1) Tehnoloogiapõhise ettevõtluse arendamine. Kolm tööstuspoliitika suunda: küberturvalisus,
tehisintellekt, innovatsioon
2) Avaliku sektori ja avalike teenuste arendamine, sh ESTHub kasutamine ja satelliitside jaotamise
keskus SatComHub
3) Haridus ja teadus, sh osalemine ESA teadusmissioonidel, väikesatelliitide programm, lähetatute-
ja praktikaprogramm
ESA avab 2021. aastal konkursi astronautidele. Kas Eesti leiab selleks eelarvet?
A. Noorma: Ettekanne sisaldas endas ainult kosmosepoliitika osa, kuid dokumendis on ka
kosmoseprogramm koos planeeritud eelarvega. Kuidas kujuneb eelarve ja kes raha jagamise üle
otsustab?
P. Liias: Oleme kosmosepoliitika ja -programmi täitmiseks raha taotlenud, kuid Riigikogu ei ole veel
järgmise aasta eelarvet kinnitatud. Eestil ei ole plaanis raha jagamiseks luua kosmoseagentuuri, vaid
kasutame ESA enda hankeagentuurina. Eestis kujundame kosmosepoliitika, investeerime sellele
vastavalt ESA valikprogrammidesse, mille kaudu viiakse läbi hanked. See on Eesti jaoks odavam kui
püüda ESA kompetentse Eestis dubleerida.
A. Noorma: Palun täpsustust, kas ESA kaudu kulutatava raha üle otsustab EASi kosmosebüroo ja kas
ülejäänud rahastuse, mis ei ole Eesti panus ESAsse , jaotamise ja kasutamise otsustab MKM või on ka
Kosmosenõukogul mingi roll?
P. Liias: Iga järgneva perioodi panus ESA eelarvesse lepitakse kokku ESA ministrite kohtumisel.
Järgmisel aastal hakkame valmistuma 2022. aastal toimuvaks ministrite kohtumiseks, kus Eesti peab
oma investeeringutest teatama. Kosmosenõukogul on raha eest üle otsustamisel oma roll:
Kosmosenõukogu saab anda soovituse, kuidas Eesti võiks investeerida ESA 2022+ ministrite
kohtumisel.
T. Ala: Soovis teada sama, mis TÜ. Lisaks on olemas astronaudi kandidaat, palub edastada info. Kuidas
on saadud eesmärk saata orbiidile üks satelliit aastas? Keskkonnaagentuuri EUMETSATiga koostöö
kaudu on saanud selgeks, et üksi satelliite kosmosesse saata ei ole otstarbekaks, vaid seda tuleb teha
rahvusvahelise koostöö kaudu. Avaliku sektori ja avalike teenuste arendamise slaidi joonises oleks
soovitatav kirjutada Riigi ilmateenistuse asemele Keskkonnaagentuur.
P. Liias: Muudame joonist. Eesmärk on saata kosmosesse üks satelliit või aparatuur aastas. See ei
tähenda tingimata satelliidi ehitamist, võib ka olla aparatuur kellegi teise satelliidiplatvormil.
A.Noorma kirjalik kommentaar 14.12.2020: Tegelikult P. Liiase vastus koosolekul ei sisaldanud lause
teist poolt ja koosolekul ei antud täpsustustust, et Kosmosenõukogu roll piirdub soovitusega ESA
2022+ rahastusega. Seega on ikkagi vastuseta küsimus, kes ja kuidas otsustab rahastuse üle, mis EI
OLE EESTI PANUS ESAsse. Eesti Kosmoseprogrammis on kirjas tegevused, mida ei saa ellu viia ESA
sissemaksete kaudu (EL kosmoseprogrammis osalemine, siseriiklikud ülesanded
kosmosevaldkonnas).
7. Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu koostamine (K) – ettekanne P. Liias
Kokkuvõte ettekandest: MKM selgitas, milleks Eesti vajab kosmoseseadust, millised ettevalmitused
on juba aset leidnud ja millised planeeritud lähitulevikus.
MKMil on kohustus pidada Eesti kosmoseobjektide registrit. Täna ei ole kontrolli Eesti
kosmoseobjektide üle, kuid on vastutus tulenevalt rahvusvahelisest õigusest. Seadus peaks vastama
küsimustele, mille alusel tunnistada kosmoseobjekt sobilikuks ja registreerida ning peaks jagama
vastutuse võimalike kahjude põhjustamise eest. Seadus on oluline ka õigusselguse ja kõikidele
valdkonnas tegutsejatele samade reeglite (võrdsuse) tagamiseks. Eesti kosmoseseadus võiks
valdkonnale midagi juurde anda, näiteks e-teenuse näol. Seaduseelnõu VTK tagasiside algatati
18.08.2020, tähtaeg 23.09.2020. 14.10.2020 toimus avalik konsultatsioon.
Uudne teema seaduses, mis Eestile raha sisse tooks ja pakuks valdkonnas midagi uut välja, võiks olla
kosmoseliikluse reguleerimine. Koostöös ESAga aitaksime kaasa kosmoseliikluse reguleerimise
platvormi arendamisele. E-teenus peab kindlaks tegema, kas kosmoseobjekt vastab nõuetele,
teavitama teisi kosmoseobjekti orbiidi parameetritest ja orbiidi muutmisest, et vähendada enda süüd
võimalikus kokkupõrkes.
Veel tuleb selgeks teha, milliste ÜRO lepetega on Eestil kasulik liituda. Kas osaleda UN COPUOS töös
vaatlejana ja saada liikmeks? Jätkuvad konsultatsioonid seotud osapooltega.
4. Eesti viis aastat Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliikmena (I) – ettekanne M. Võõras
Kokkuvõte ettekandest: Eesti on ESA täisliige alates 01.09.2015. Alates liitumisest tänaseni on
sõlmitud 75 lepingut Eesti ettevõtete/TA asutustega. ESA 2020. aasta eelarve 6,68 miljardit. Eesti
panus ESA eelarvesse umbes 3 miljonit eurot aastas ja moodustab 0,1% ESA 2020. aasta eelarvest.
Eesti tagastuskoefitsent 2020 III kv 1.73 – seda tänu ESA uute liikmesriikide sisseelamisprogrammile.
V. Lubi on esindanud Eestit aktiivselt ESA ministrite nõukogu koosolekutel, kus otsustatakse ESA
eelarve üle iga 3 aasta järel. Eelmisel ministrite kohtumisel jättis Eesti samaks investeeringu
tehnoloogiaarendusprogrammi GSTP 1 miljon eurot aastas ning kaasas ühekordselt 2020. aastaks 1
miljoni küberturvalisuse projektideks. Lisaks investeerisime InCubed+ ja Business Applications
programmi, mis on mõeldud turulähedaste rakenduste arendamiseks ja nõuavad ettevõtetelt
omafinantseeringut 20-50% ulatuses. ESAga koostöö mõju võib hinnata Skeleton Technologies näite
abil: ESAga sõlmiti leping 2011. aastal, seejärel avanes uks kapitaliturule. Datel AS teenus Sille on hea
näide kapitali kaasamisest erasektorist – ESA panustas 200 000, Datel 800 000 teenuse arendamiseks.
TÜ on teinud ajalugu, saades partneriks ESA Komeedipüüduri teadusmissioonis, samuti on
märkimisväärne TÜ teadlaste osalemine Arieli teaduskonsortsiumis. Eestlased on saanud ESAs
tunnustust: Katrin Nyman-Metcalf juhtis ESA rahvusvaheliste suhete komiteed, administratiiv- ja
finantskomitee asejuht on käesolevalt P. Liias. Tänu täisliikme staatusele on ca 20 Eesti kodanikku
saanud võimaluse ESAs töötada või stažeerida. Järgmisel aastal on ka eestlastel võimalus
kandideerida ESA projektiastronaudiks – EASi Eesti kosmosebüroo annab konkursi avamisest kõigile
teada. Kiire ülevaate Eesti teekonnast ESAs saab videost: https://youtu.be/Yx4n-MXEIdU (4 min).
T. Ränisoo: Kas astronaudi kandidaadid on olemas? Eesti Kaitsetööstuse Liidust on üks huviline
olemas.
M. Võõras: Kandidaadid ei ole ennast kirja pannud ja kosmosebüroo vaid vahendab informatsiooni -
kandideerida saab otse ESAsse.
A. Noorma: Kes otsustab, millises programmis Eesti osaleb? Kas seda otsustab ainult EASi Eesti
kosmosebüroo ja milline roll on Kosmosenõukogul? Kas ESA kaugseire programmi investeerimine on
plaanis? Kaugseire uuringute jätkamiseks on vaja investeeringutega jätkata.
M. Võõras: Hetkel on ESA kaugseire programmis veel veidi raha järel. Igal juhul on vaja kaugseirega
jätkata.
P. Liias: Eesti osaleb endiselt kaugseire valikprogrammis ning tulevikus on kindlasti plaanis uutesse
kaugseire valikprogrammidesse investeerida.
5. Eesti ESA delegatsiooni delegaatide nimetamine (O) – ettekanne M. Võõras, K. Kahn
Taust: EASil on ülesanne tegeleda Eesti ESA delegatsiooni juhtimisega. Praeguseks on kogunenud
rohkem kui 5 aastat kogemust ja tekkinud arusaam sellest, millised on olnud delegatsiooni
tegusemise kitsaskohad ja kuidas delegatsioon peaks töötama. Kosmosenõukogu saab anda EASile
soovituse kehtestada delegatsiooni liikmete nimetamise ja töökorralduse põhimõtted. Otsuse eelnõu
kosmosenõukogu liikmetele saadetud 02.03.2020.
Kokkuvõte ettekandest: 2007. aasta EV ja ESA vaheline rahumeelse kosmosekoostöö kokkulepe
määras kokkuleppe elluviijaks EASi. Minister A. Sulling nimetas aastal 2015 Eesti ESA delegatsiooni
juhiks EASi Eesti Kosmosebüroo juhi M. Võõrase. Delegatsiooni juht nimetab riigi ESA delegatsiooni
liikmed, andes sellest kirjalikult teada ESA peadirektorile Ettekandes on näha erinevad ESA
juhtorganid, milles Eesti on esindatud ning isikud, kes moodustavad delegatsiooni. K. Kahn tutvustas
otsuse eelnõu, millega soovitada EASi juhatuse otsusega kehtestada Euroopa Kosmoseagentuuri
Eesti delegatsiooni liikmete nimetamise ja töökorralduse põhimõtted. Eesti ESA delegatsiooni liikmed
on delegaadid ja nõunikud. Nõunike roll erineb delegaatide omast selle poolest, et nõunikel puudub
õigus hääletada koosolekutel. ESA soovitab nimetada delegaadid valitsusasutustest ja selle poole
võiks ka Eesti püüelda. Samas ei ole alati võimalik lühikese etteteatamisajaga leida sobivat delegaati,
mistõttu võiks jätta võimaluse nimetada ajutine delegaat teadusasutusest või
konsultatsiooniettevõttest. Delegaadid ei tohiks olla organsatsioonidest, mis on ise kasusaajad või
potentsiaalne kasusaajad projektidest, mille üle vastav ESA nõukogu, komitee või programmikomitee
otsustab. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus organisatsioon otsustab teda otseselt puudutava
tegevuse üle. Nõunike puhul võiksid piirangud olla väiksemad ja neid võiks saada nimetada
valitsusasutustest, teadusasutustest ja konsultatsiooniettevõtetest. Delegatsiooni liikmed lähtuvad
oma tegevuses Eesti huvidest ning on oma ülesannete täitmisel erapooletud. Seisukohtade
koostamisel kaasatakse vajadusel ka kosmosenõukogu, samuti informeeritakse nõukogu
olulisematest teemadest, mis mõjutavad Eesti majandust, ettevõtlust ja teadust.
A. Noorma: Juhin tähelepanu, et ettekande slaidil on viga ja 1. detsembri seisuga on ESA
teadusprogrammi komitee delegaadid TÜ-st.
M. Võõras: Nõus, oleks võinud lisada ka delegaadid, kelle volitused varsti lõpevad.
P. Tamm: Kuidas hakatakse valima nõunikke?
M. Võõras: Nõunikud peaksid olema valitud asjatundjate poolt. ESA teaduspoliitika komitee
teadusnõuniku valimiseks on protsess käima lükatud. Plaanime selleks luua nõuandva kogu, mille
liikmed otsustavad, kes võiksid olla ESA nõunikud.
P. Liias: Ootame tagasisidet nädala jooksul, järgmiseks neljapäevaks 11.12.2020.
Pärast tagasiside arvesse võtmist palutakse nõukogu liikmetel hääletada. Seejärel on üks nädal
hääletamiseks. Osalejad olid nõus kirjaliku protseduuriga.
Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti delegatsiooni liikmete nimetamise ja töökorralduse põhimõtted
- kirjalik protseduur:
Kosmosenõukogu liikmetel paluti esitada kommentaarid otsuse eelnõule tähtajaks 10.12.2020 kell
13.00.
Laekunud kirjalikud kommentaarid:
A. Noorma: ESA liikmete riiklikud delegatsioonid on moodustatud erinevates riikides erinevalt
lähtudes riiklikest huvidest ja valdkondliku arengu prioriteetidest. Töö korraldamine on oluliselt
efektiivsem ja avaliku raha kasutamine läbipaistvam neis ESA liikmesriikides, kus on loodud vastav
riiklik kosmoseagentuur, mida meil kahjuks ei ole. Jagame EAS Kosmosebüroo muret, et lühiajaliste
lepingutega ajutistest esindajatest koostatud delegatsiooni on raske juhtida ning kõrgetasemelisi
valdkondlikke spetsialiste võib olla piiratud ressurssidega väikeriigis ka raske leida. Seetõttu on
mõistetav, et delegatsiooni töö eest vastutav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus soovib kehtestada
vastavate spetsialistide nimetamise ja töökorralduse põhimõtted. Printsiibina on arusaadav, et
delegaate soovitakse nimetada esmajärjekorras valitsusasutustest. Eesti huvidest lähtuvalt
soovitame siiski esmajärjekorras juhinduda asjatundlikkusest antud valdkonnas ning vastavate ESA
nõukogu, komitee või programmitöögruppide töö sisust ja korraldusest. Näiteks ESA
Teadusprogrammi komisjoni (SPC) töölaual on pikaajalise teadusprogrammi VOYAGE 2050
ettevalmistamine ning delegaatidena on suure kogemusega ESA liikmesriigid (sh Suurbritannia,
Itaalia, Soome jne) kaasanud just valdkonna tippteadlased ülikoolidest. Huvide konflikti vältimine,
konfidentsiaalsus ja muud tingimused on võimalik reguleerida, nii nagu paljudes teistes
otsustuskogudes tavaks, delegaadile kehtestatud tööpõhimõtete kaudu.
A. Rundu: Toetame otsuse projektis kirja pandut, mille kohaselt EAS juhatus kehtestab Eesti ESA
delegatsiooni liikmete nimetamise ja delegatsiooni liikmete töökorralduse põhimõtted. Seejuures on
mõistetav ka põhimõte, et delegatsiooni liikmeid püütakse esmajärjekorras nimetada
valitsusasutustest.
Kuna A. Noorma kommentaaris toodud soovitus oli sisuliselt kajastatud delegaatide nimetamise
põhimõtete all 3. punktis ja rohkem ettepanekuid otsuse eelnõu muutmiseks ei saabunud, ei olnud
vaja teha muudatusi otsuse eelnõu tekstis.
Kosmosenõukogu liikmetel paluti kooskõlastada otsuse eelnõu tähtajaks 18.12.2020 kell 13.00 ning
Kosmosenõukogu teavitati sellest, et vastamata jätmist loetakse kooskõlastusena. Tähtajaks ei
saabunud ühtki vastuhäält otsusele. MKM esitab Ettevõtluse Arendamise sihtasutusele (EAS)
soovituse kehtestada EASi juhatusega otsusega vastavad põhimõtted ja kord, mille elluviimise eest
vastutab EASi Eesti kosmosebüroo.
6. Eesti - ESA 2021 aasta eelarve ülevaade (I) – suuline ettekanne P. Liias
2021. aasta Eesti panus ESA eelarvesse jääb hetkel samaks. Järgmise aasta riigieelarvet ei ole vastu
võetud, mistõttu ei ole võimalik rohkem infot anda ega muudatusi ESA eelarves täna teha. Kui saame
täiendava eelarve kohta teada, siis tulevikus arutame täpsemaid valikuid nõukogus.
8. Euroopa Liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Kosmoseagentuur – koostöö põhimõtted (I) –
suuline ettekanne ja memo P. Liias
Kokkuvõte ettekandest: P. Liias on ESA administratiiv- ja finantskomitee asejuht ning juhib nõukogu
töögruppi, mis tegeleb ESA ja Euroopa Komisjoni vahelise koostöökokkuleppe koostamisega.
Probleem seisneb raha jagamises EL kosmoseprogrammi läbiviimise viisi kokkuleppimises. Euroopa
Komisjon on EL kosmoseprogrammi juht ja kosmosesegmendiga seotud tegevuste elluviija peaks
olema ESA, kellel on Euroopas ainsana vastav tehniline kompetents. Varasemalt on Komisjon
delegeerinud osa ülesannetest ESAle, kes on neid ellu viinud. Komisjon soovib oma tegevusega
pikemas perspektiivis poliitiliselt mõjutada hangete läbiviimist, selles toetavad Komisjoni ainult
Prantsusmaa ja Itaalia. Kui Komisjon otsustaks hangete üle, oleks Eestil ja teistel väikesematel riikide
majandusüksustel veelgi raskem hangetes osaleda, mistõttu ülejäänud riigid toetavad hangete
läbiviimist ESA kaudu. 20.11.2020 saatis minister Raul Siem välja 10 EL liikmesriigi pöördumise, kes
toetavad ESA kui hankeagentuuri.
9. Kosmosenõukogu 2021 ajakava ja tööplaan (K) – ettekanne P. Liias
Nõukogu 2021. aasta ajakava ja tööplaan on kättesaadav MKM pilves. Oodatud on kirjalikud
ettepanekud järgmise aasta koosolekute tööplaani.
T. Ränisoo: Kas oleks võimalik mingi rutiiniga kalendrisse koosolekud ära märkida?
P. Liias: Jah, rutiin võiks tekkida, kuigi mõnikord võib ette tulla ka erakorralisi koosolekuid. Hetkel
oleks kuupäevade paika panemine liiga keeruline arvestades erinevate organisatsioonide muutuvaid
kalendreid.
10. Kohapeal algatatud küsimused
Uusi küsimusi kohapeal ei algatatud.