dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. detsember 2020
Viit
96
Registreeritud
22. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Marko Roots

Failid

  • 📎96 22.12.2020 Ministri määrus.asice1112 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 07.12.2020 MÄÄRUS 22.12.2020 nr 96 Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu1 Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 9 lõike 7 alusel. § 1. Tulude ja kulude arvestuse esitamine (1) Raudtee-ettevõtja esitab Konkurentsiametile eelneva majandusaasta kohta 30. juuniks: 1) tulude ja kulude arvestuse lisas 1 toodud vormil; 2) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks või avaliku reisijateveoga tegelemiseks antud toetuse kasutamise kohta sihtfinantseerimise kasutamise aruande lisas 2 toodud vormil; 3) juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste, sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa ja teenindusrajatise tulude ja kulude arvestuse raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika lisades toodud vormidel. (2) Lõikes 1 nimetatule lisab raudtee-ettevõtja oma raamatupidamise sise-eeskirja ja struktuuriüksuste skeemi, kui neid pole varem Konkurentsiametile esitatud või need on viimasest esitamisest arvates muutunud. § 2. Kulude jaotamise metoodika (1) Raudtee-ettevõtja esitab koos § 1 lõikes 1 sätestatuga Konkurentsiametile kulude jaotamise metoodika, milles näidatakse § 1 lõikes 1 sätestatud tulude ja kulude arvestuses kasutatud erinevate tegevusvaldkondade vahel kulude jaotamise alused ja põhjendused. (2) Raudtee-ettevõtja arvestustes peavad olema tulud ja kulud eraldatud ning tulude ja kulude aluseks olevad varad ning üld- ja otsekulud jaotatud erinevate tegevusvaldkondade vahel vastavalt määruse lisas 1 toodud vormile. (3) Ühe majandusaasta tulude ja kulude arvestuses peab raudtee-ettevõtja kasutama kulude jaotamiseks ühesugust metoodikat. Kulude jaotamise metoodika muutmine majandusaasta kestel on lubatud täiendavate tegevusvaldkondade rakendamisel, struktuuri ümberkorraldamisel või muudel õigusaktides sätestatud juhtudel. (4) Majandusaasta kestel rakendatavad kulude jaotamise metoodika muudatused esitab raudtee- ettevõtja Konkurentsiametile kohe pärast muudatuste rakendamist. § 3. Otsekulude esitamine tulude ja kulude arvestuses (1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab § 1 lõikes 1 sätestatud tulude ja kulude arvestuses otsekuludena järgmised raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud: 1) teemajanduse kulu; 2) liikluskorralduse kulu; 3) raudteeliikluse käigushoidmiseks vajalik energiakulu; 4) side- ja turvangukulu; 5) raudteeinfrastruktuuri põhivara kulum; 6) muud põhjendatud kulud. (2) Raudteeveoettevõtja esitab § 1 lõikes 1 sätestatud tulude ja kulude arvestuses otsekuludena järgmised raudteeveoga tegelemise kulud: 1) kulu piletimüügile ja teenindusele, välja arvatud tööjõukulu; 2) kulu veeremi kütusele ja määrdeainetele; 3) kulu veeremi remondile, sealhulgas vastav tööjõukulu; 4) kulu veeremi hooldusele, sealhulgas vastav tööjõukulu; 5) kulu veeremi kindlustusele; 6) veeremi kulum; 7) depoode ülalpidamiskulud; 8) raudteeinfrastruktuuri kasutamise kulu; 9) vedurijuhtide, ekipeerijate ning müügi- ja teeninduspersonali tööjõukulu; 10) muud põhjendatud kulud. § 4. Üldkulude esitamine tulude ja kulude arvestuses Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatud tulude ja kulude arvestuses esitatakse üldkuludena järgmised kulud: 1) administratsiooni tööjõukulu; 2) kinnisvarakulu, sealhulgas majandamise, kommunaal- ja rendikulud ning maamaks; 3) õigusabikulud; 4) infotehnoloogiakulu; 5) otsekuludes mittekajastatud kulum; 6) muud administratsiooni kulud; 7) muud põhjendatud kulud. § 5. Õigus nõuda raamatupidamisandmeid (1) Raamatupidamise eraldatuse nõuete kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda: 1) eraldi kasumiaruandeid ja bilansse kaubaveo, reisijateveo ja infrastruktuuri majandamise kohta; 2) läbipaistvat ja üksikasjalikku teavet avaliku sektori vahendite ja muude hüvitiste üksikute allikate ja kasutamise kohta, sealhulgas ülevaadet äriühingu rahavoogudest, et saaks kindlaks teha, kuidas on kasutatud avaliku sektori vahendeid ja muid hüvitisi; 3) kooskõlas reguleeriva asutuse nõuetega kulu- ja kasuliike, et oleks võimalik kindlaks teha, kas neid eri tegevusi ristsubsideeriti; 4) teavet meetodi kohta, mida kasutatakse kulude jaotamiseks eri tegevusvaldkondade vahel; 5) teavet kontsernisiseste maksete kohta, kui raudtee-ettevõtja kuulub kontserni. (2) Täiendavalt on Konkurentsiametil õigus nõuda: 1) raudtee-ettevõtja finantstulemuslikkuse aruannet; 2) kulude eelarvestuse kokkuvõtet; 3) raudtee-ettevõtja hoolduskulude eelarvestuse aruannet; 4) tegevuskulude aruannet; 5) kasumiaruannet; 6) vajadusel täiendavaid selgitusi punktides 1–5 nimetatud aruannete kohta. (3) Finantssuutlikkuse hindamiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17) ja komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2017/2075 (ELT L 295, 14.11.2017, lk 69–73), lisas III loetletud andmed, kui need ei ole eraldi välja toodud taotleja majandusaasta aruandes või raamatupidamise vahearuandes. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Tulude-kulude arvestus Lisa 2 Sihtfinantseerimise kasutamise aruanne 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17) ja komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2017/2075 (ELT L 295, 14.11.2017, lk 69–73). Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“ lisa 1 TULUDE-KULUDE ARVESTUS _______ aasta ______ poolaasta Avalik Muud Jrk nr Tulude/kulude nimetus Summa kokku Raudteeinfrastruktuur Kaubavedu reisijatevedu teenused A ÄRITULUD 1. Müügitulu 1.1. vedu 1.2. veoga seotud lisateenused 1.3. raudteeinfrastruktuuri kasututasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest 1.4. raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate lisateenuse eest 1.5. raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest 1.6. infrastruktuuri juurdepääsutasu 1.7. veeremiteenused 1.8. muud veo kulud 2. Varude muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivarade valmistamisel 4. Muud äritulud Äritulud kokku B ÄRIKULUD 5. Raudteeinfrastruktuuri majandamise otsekulud 5.1. teemajanduse kulud 5.2. liikluskorralduse kulud 5.3. raudteeliikluse käigushoidmiseks vajalikud energiakulud 5.4. side- ja turvangukulud 5.5. raudteeinfrastruktuuri põhivara kulum 5.6. muud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhjendatud otsekulud 6. Raudteeveoga tegelemise otsekulud 6.1. kulud piletimüügile ja teenindusele, v.a tööjõukulud 6.2. kulud veeremi kütusele ja määrdeainetele 6.3. kulud veeremi remondile, sh vastavad tööjõukulud 6.4. kulud veeremi hooldusele, sh vastavad tööjõukulud 6.5. kulud veeremi kindlustusele 6.6. veeremi kulum 6.7. depoode ülalpidamiskulud 6.8. raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 6.8.1. raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuse eest 6.8.2. raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate lisateenuse eest 6.8.3. raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest 6.9. vedurijuhtide, ekipeerijate ning müügi- ja teeninduspersonali tööjõukulud 6.10. muud raudteeveoga tegelemise põhjendatud otsekulud 7. Üldkulud 7.1. administratsiooniga seotud tööjõukulud 7.2. infotehnoloogiakulud 7.3. õiguskulud 7.4. kinnisvarakulud, sh majandamise kommunaal- ja rendikulud ning maamaks 7.5. otsekuludes mittekajastatud kulum 7.6. muud administratiivkulud 7.7. muud põhjendatud üldkulud Ärikulud kokku Ärikasum (-kahjum) 8. FINANTSULUD 9. FINANTSKULUD Kasum (kahjum) enne maksustamist Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“ lisa 2 SIHTFINANTSEERIMISE KASUTAMISE ARUANNE _______ aasta ______ poolaasta Kohaliku omavalitsuse üksuse Jrk nr Objekti/kulu nimetus Riigieelarve eelarve Investeeringute sihtfinantseerimine 1. Objekti nimetus 1.1. 1.2. 1.3. Kulude sihtfinantseerimine 2. Kulu nimetus 2.1. 2.2. 2.3. EELNÕU 07.12.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 9 lõike 7 alusel. Võrreldes varasema majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.03.2013. a määrusega nr 23 „Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“ ajakohastatakse käesolevas „Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“ määruse eelnõus (edaspidi määrus) viiteid ning täpsustatakse keeleliselt teksti. Varasema määrusega võrreldes jäeti käesolevast määrusest välja tekstiosa, mis on kajastatud juba raudteeseaduses või raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodikas. Uue määruse kehtestamise vajadus tuleneb uue raudteeseaduse kehtestamisest. Määrusega kehtestatakse nõuded ja tähtajad tulude ja kulude arvestuste esitamiseks. Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer (tel 639 7636, [email protected]) koostöös raudteetalituse peaspetsialisti Marko Roots´ga (tel 639 7656, [email protected]). Määruse juriidilise analüüsi osas tegi ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, [email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Raudteeseaduse § 9 kohaselt peab raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed ja tegeleb raudteeveoga, pidama oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo liigi osas. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab raudtee-ettevõtja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ja muu tegevusvaldkonna kohta. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises pidama eraldi juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu tagavate abiteenuste tulude ja kulude arvestust. Raudteeveoettevõtja, kes tegeleb avaliku reisijateveoga ja muu raudteeveoga, peab oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku reisijateveo ja muu raudteeveo liigi osas. Raudtee-ettevõtja, kes osutab teenust ettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale avalikku reisijateveoga tegelevatele raudtee-ettevõtjale, peab oma raamatupidamises pidama raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluvale raudtee-ettevõtjale osutatava teenuse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust. Samuti on raudtee-ettevõtjale riigi või kohaliku omavalitsuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks või raudteel avaliku reisijateveoga tegelemiseks antud toetuse ülekandmine ühest valdkonnast teise või muudesse valdkondadesse keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma mõlema valdkonna tulude ja kulude arvestuses. Paragrahv 1 sätestab, et raudtee-ettevõtja, kes vastab raudteeseaduse § 9 tingimustele peab esitama eelneva majandusaasta tulude ja kulude arvestused Konkurentsiametile 30. juuniks ehk majandusaasta aruande esitamise tähtajaks. Lõike 1 punkt 1 sätestab aruande esitamise vormi. Lõike 1 punkt 2 sätestab, et juhul, kui raudtee-ettevõtja on saanud riigilt või kohalikult omavalitsuse üksustelt toetust raudteeinfrastruktuuri majandamiseks või avaliku reisijateveo korraldamiseks, tuleb täita selle kohta tulude ja kulude arvestuste lisas 2 toodud sihtfinantseerimise kasutamise aruanne. Lõike 1 punkt 3 kohaselt esitatakse juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste, sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa ja teenindusrajatise tulude ja kulude arvestus raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika lisades toodud vormidel. Lõige 2 sätestab, et aruannetele tuleb lisada raamatupidamise sise-eeskirja ja struktuuriüksuste skeem, kui neid pole varem Konkurentsiametile esitatud või kui nad on muutunud. Paragrahv 2 sätestab, et raudtee-ettevõtja esitab lisaks aruannetele ka kulude jaotamise metoodika, milles on näidatud tulude ja kulude arvestuses kasutatud erinevate tegevusvaldkondade vahel kulude jaotamise alused ja põhjendused. Raudtee-ettevõtja peab olema valmis oma kulude jaotamise aluseid põhjendama ja selgitama. Majandusaasta tulude ja kulude arvestuses peab raudtee-ettevõtja üldjuhul kasutama kulude jaotamiseks ühesugust metoodikat. Kulude jaotamise metoodikat võib muuta majandusaasta kestel kui soovitakse rakendada täiendavaid tegevusvaldkondi, korraldatakse ümber struktuuri või muudel õigusaktides sätestatud juhtudel. Majandusaasta kestel rakendatavad kulude jaotamise metoodika muudatused esitatakse Konkurentsiametile, millega tagatakse vajaminev ajakohastatud informatsioon ning raamatupidamisandmete eraldatuse nõuetest kinnipidamise kontrollimise võimaldamine. Paragrahvis 3 on toodud välja põhiline raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeveoettevõtja otsekulude jaotus, mis on vajalik tulude-kulude eraldatuse nõudest kinnipidamise hindamiseks. Kulud omistatakse konkreetsele valdkonnale, mis on põhjustanud kulu tekkimise. Kuluarvestussüsteem peab olema järjepidevalt jälgitav ning kohaldatav. Paragrahvis 4 on toodud välja raudtee-ettevõtja põhilised üldkulud. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on samaaegselt ka raudteeveoettevõtja või tegeleb põhitegevusest muu kõrvaltegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu kõrvaltegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste kulud ettevõtja üldkuludeks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate tegevusvaldkondade vahel jaotada. Põhjendatud üldkulud tuleks jaotada raudtee-ettevõtja osutatava teenuse vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude summale vastavalt raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika § 5 toodud põhimõtetele. Raudtee-ettevõtja üldkulude hulka, mida kajastatakse tulude ja kulude arvestuses, kuuluvad eelmises lõikes kirjeldatud põhimõtetele vastavad kulud. Administratsiooni tööjõukuludena käsitletakse neid kulusid, mida ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate põhitegevusvaldkondade (raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo ning muu äritegevuse) vahel jaotada ehk tegemist on kogu ettevõtet toetavate tugiteenustega seotud tööjõukuludega. Erinevatel ettevõtetel võib see olla erinev lähtuvalt ettevõtte struktuurist ning väljakujunenud vajadustest. Siia alla kuuluvad näiteks ettevõtte juhtimis- ning tugiteenuseid pakkuvate inimeste tööjõuga seotud kulud (audiitor, juhtkonna palgakulu, sekretär, assistent, jurist, asjaajaja, üldautojuht, valvur, mehhaanik, koristaja jne). Kinnisvarakulude alla kuuluvad kulud, mida ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate põhitegevusvaldkondade (raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo ning muu äritegevuse) vahel jaotada ehk tegemist on kinnisvaraga, mis on vajalik kõigi erinevate valdkondade toimimiseks. Sinna hulka on arvatud kulud kinnisvara majandamise, kommunaal- ja rendikulud ning maamaks. Õigusabikulude alla kuuluvad kulud, mida ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate põhitegevusvaldkondade (raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo ning muu äritegevuse) vahel jaotada ehk tegemist on kuludega, mis on vajalikud kõigi erinevate valdkondade teenindamiseks. Siia alla kuuluvad näiteks ettevõtte poolt väljast sisse ostetud õigusabiteenuste kulud. Infotehnoloogiakulude alla kuuluvad kulud, mida ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate põhitegevusvaldkondade (raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo ning muu äritegevuse) vahel jaotada ehk tegemist on kuludega, mis on vajalikud kõigi erinevate valdkondade infotehnoloogialaseks teenindamiseks. Otsekuludena mittekajastatud kulumina käsitletakse selliseid kulusid, mida ei ole võimalik omistada konkreetsele valdkonnale või on seotud mitme erineva valdkonnaga. Muu administratsiooni kuludena on käsitletavad sellised kulud, mida ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate põhitegevusvaldkondade (raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo ning muu äritegevuse) vahel jaotada ning tegemist on üldhalduskuludega (kontoritarbed jne). Siia ei ole arvatud administratsiooniga seotud tööjõukulusid, sest need näidatakse eraldi real. Muude põhjendatud kulude alla kuuluvad kulud, mida ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate põhitegevusvaldkondade (raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo ning muu äritegevuse) vahel jaotada ning mida ei ole võimalik eelpool kirjeldatud kuludena käsitleda, kuid oma olemuselt vastavad üldkulude põhimõtetele. Kulude defineerimisel ja jaotamisel lähtutakse raamatupidamise seaduse ning selle alusel kehtestatud standardites toodud põhimõtetest. Paragrahv 5 sätestab raamatupidamisandmete loetelu, mille esitamist on Konkurentsiametil raudteeseaduse § 9 lõike 5 alusel õigus nõuda. Raamatupidamisandmete eraldatuse sisuliseks hindamiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda ettevõtte finantstulemuslikkust puudutavaid raamatupidamisandmeid, mis tõendaksid, et ettevõtte tulud-kulud vastaksid ka reaalsele turuolukorrale ja konkurentsitingimustele. Kui Konkurentsiametil tekib kahtlus esitatud andmete õigsuse osas, siis on tal õigus juurde küsida andmeid finantstulemuslikkuse kohta. Üldjuhul tehakse seda siis, kui tekib kahtlus, et selliste näitajatega ettevõte ei suudaks turutingimustes reaalselt eksisteerida või selliste andmetega ettevõttel eksisteeriks konkurentsieelis. Finantstulemuslikkuse aruandena käsitletakse määruses aruannet, mis sisaldab endas Konkurentsiameti poolt küsitud andmeid efektiivsusnäitajate kohta, et hinnata ettevõtte finantsnäitajaid. Efektiivsusnäitajatena käsitletakse järgmisi andmeid: Varade rentaablust, omakapitali rentaablus, müügitulu kasv, brutokasum, lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, likviidsuskordaja, maksevalmiduse kordaja, varade käibekordaja, debitoorse võlgnevuse käibekordaja, varude käibekordaja, võlakordaja, omakapitali võlasidusus, intresside kattekordaja, müügikäibe brutorentaablus, müügikäibe puhasrentaablus jne. Nimekiri on jäetud lahtiseks, sest efektiivsusnäitajaid on veel. Kulude eelarvestuse kokkuvõttena käsitletakse ennekõike selliseid aruandeid, milles sisalduvad kulude kokkuvõtted („summary expenditure statement“). Konkurentsiamet peab oma andmetaotluses ära märkima, milliste kuluandmete ja milliste perioodide kohta ta kokkuvõtlikke kuluaruandeid soovib. Hoolduskulude eelarvestuse aruandena käsitletakse määruses ettevõtte hoolduskulude kohta tehtavaid prognoose ja kokkuvõtteid. Määruses käsitletakse tegevuskulude aruande ja kasumiaruandena raamatupidamise seadusega sätestatud andmeid. Vajadusel võib Konkurentsiamet küsida nii suuliselt kui ka kirjalikult lisaselgitusi ülalkirjeldatud aruannete kohta. Paragrahviga 5 võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17) ja komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2017/2075 (ELT L 295, 14.11.2017, lk 69–73) lisas III ja VIII esitatud nõuded, mis annab Konkurentsiametile õiguse küsida juurde andmeid. Lisa 1 kehtestab tulude ja kulude arvestuse esitamise vormi. Lisa 2 kehtestab sihtfinantseerimise kasutamise aruande vormi. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, III lisa ning VIII lisa 1 ja 3 punkt. 4. Määruse mõjud Kuna määrusega kehtestatavad põhimõtted ei ole muutunud, siis uusi mõjusid sotsiaalsele valdkonnale, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning riigi julgeolekule ja välissuhetele ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi ega tulusid. 6. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus edastati kooskõlatamiseks ja arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, AS-le Eesti Raudtee, AS-le Eesti Liinirongid ja AS-le Edelaraudtee. Konkurentsiamet kooskõlastas määruse märkusteta ning oma seisukoha esitas ka AS Eesti Raudtee. Laekunud ettepanekud töötati läbi ning võimalusel võeti arvesse. Kooskõlastustabel lisati seletuskirjale. Seletuskirjale on lisatud „Kooskõlastustabel“ Majandus- ja taristuministri määruse „Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“ eelnõu seletuskiri lisa 1 Kooskõlastustabel Märkuste arvestamine või arvestamata Esitatud märkused jätmine: AS Eesti Raudtee: 1. Kuigi eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Arvestatud. Seletuskirja teksti täpsustati. terminoloogiliselt on lähtutud Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (õige oleks küll kirjutada Eesti finantsaruandluse standarditest). 2. Eelnõus ja selle lisades kasutatakse Raamatupidamise seaduses ei kasutata osaliselt vananenud terminoloogiat terminit „finantsseisundi aruanne“, küll aga (realiseerimise netokäive müügitulu terminit bilanss. Eelnõu lisas 1 ajakohastati asemel, bilanss finantsseisundi aruande terminit „realiseerimise netokäive“ ning asemel jne). võeti kasutusele termin „müügitulu“. Tulude-kulude eraldatuse määruse eesmärk 3. Paragrahvi 1(1) punktis 3 mainitakse ja põhimõtted tulenevad raudteeseadusest, sihtotstarbelise ühekordset mitte ei lähtu üksnes raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimeosa eraldamist kui eraldi kasutustasu arvutamise metoodika (RT I, teenust, mille kohta tuleb 30.10.2020, 37) põhimõtetest. Määrus on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal tulude ja koostatud põhimõttel, et aruande esitaja kulude arvestust pidada. tulude-kulude eraldatust oleks võimalik Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu analüüsida ja tuvastada. Ilma kõikide arvutamise metoodika (RT I, 30.10.2020, teenuste tulude-kulude eraldamiseta ei ole 37) seda ei nõua võimalik eesmärki saavutada. Määruse paragrahvi 5 puhul on tegemist direktiivi 2012/34/EL lisa 8 nõuete ülevõtmisega, st seda muuta või kustutada ei 4. Paragrahvi 5 tuleb lugeda saa, sest vastasel korral jäävad direktiivi ebaõnnestunuks, et mitte öelda nõuded Eesti õigusesse üle võtmata. ebavajalikuks. Lõike 2 punktis 1 mainitud Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 mainitud finantstulemuslikkuse aruande olemus on finantstulemuslikkuse aruande olemus on ebaselge. lahti selgitatud seletuskirjas. EL õiguse kohaselt peavad paragrahvis 5 nimetatud andmed olema Konkurentsiametile kättesaadavaks tehtud. Olenevalt ettevõtte raamatupidamisandmete 5. Määruse eelnõu seletuskirjas on ülesehitusest ja struktuurist, ei pruugi kõikide selgitatud, et finantstulemuslikkuse all finantssuhtarvude leidmine olla võimalik mõistetakse klassikalisi üksnes paragrahvis 1 nimetatud andmete rahandussuhtarve, mida asjatundlikul põhjal. Lisaks on oluline sätestada kasutajal on kasumiaruande ja õigus/kohustus, et finantssuhtarvude kohta finantsseisundi aruande põhjal võimalik saab/tuleb esitada vajadusel lisaselgitusi ja iseseisvalt välja arvutada. põhjendusi. Andmeid ei küsita selle järgi, mida oleks kõige mugavam esitada, vaid selle järgi mida Konkurentsiametil on vaja oma menetluste läbiviimiseks. Juhime tähelepanu sellele, et 6. Miks on eraldi vaja esitada kulude, neid paragrahvis 5 nimetatud andmeid hoolduskulude ja tegevuskulude eelarved küsitakse siis, kui selleks tekib vajadus. (mitte eelarvestused), mis kõik oleksid Paragrahvis 5 on toodud direktiivi sõnastus, ühe ja sama kasumieelarve osad? st direktiivi ülevõtmiseks ning menetluse läbiviimiseks peab Konkurentsiametil olema õigus neid andmeid vajadusel ettevõtjatelt küsida. Kui määruse paragrahv 1 kohaselt on kasumiaruanne juba esitatud, siis suure tõenäosusega seda rohkem ei küsita. Kui Konkurentsiametil on oma menetluse 7. Paragrahv 5 lõikes 2 punktis 5 on veelkord läbiviimiseks täiendava infona vajalik küsida mainutud kasumiaruannet, mis määruse kasumiaruandes sisalduvaid ajakohastatud paragrahvis 1 juba esineb. andmeid ka jooksva aasta kohta, siis peab tal see võimalus olema, mitte et ta peaks selleks ootama järgmise aasta 30. juunit, millal laekuvad korralised andmed.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel