EELNÕU
07.12.2020
MÄÄRUS 22.12.2020 nr 96
Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste
esitamise kord ja tähtajad ning
raamatupidamisandmete loetelu1
Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 9 lõike 7 alusel.
§ 1. Tulude ja kulude arvestuse esitamine
(1) Raudtee-ettevõtja esitab Konkurentsiametile eelneva majandusaasta kohta 30. juuniks:
1) tulude ja kulude arvestuse lisas 1 toodud vormil;
2) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks või avaliku
reisijateveoga tegelemiseks antud toetuse kasutamise kohta sihtfinantseerimise kasutamise
aruande lisas 2 toodud vormil;
3) juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste, sihtotstarbelise
ühekordse läbilaskevõimeosa ja teenindusrajatise tulude ja kulude arvestuse raudteeseaduse § 98
lõike 7 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika lisades toodud
vormidel.
(2) Lõikes 1 nimetatule lisab raudtee-ettevõtja oma raamatupidamise sise-eeskirja ja
struktuuriüksuste skeemi, kui neid pole varem Konkurentsiametile esitatud või need on viimasest
esitamisest arvates muutunud.
§ 2. Kulude jaotamise metoodika
(1) Raudtee-ettevõtja esitab koos § 1 lõikes 1 sätestatuga Konkurentsiametile kulude jaotamise
metoodika, milles näidatakse § 1 lõikes 1 sätestatud tulude ja kulude arvestuses kasutatud erinevate
tegevusvaldkondade vahel kulude jaotamise alused ja põhjendused.
(2) Raudtee-ettevõtja arvestustes peavad olema tulud ja kulud eraldatud ning tulude ja kulude
aluseks olevad varad ning üld- ja otsekulud jaotatud erinevate tegevusvaldkondade vahel vastavalt
määruse lisas 1 toodud vormile.
(3) Ühe majandusaasta tulude ja kulude arvestuses peab raudtee-ettevõtja kasutama kulude
jaotamiseks ühesugust metoodikat. Kulude jaotamise metoodika muutmine majandusaasta kestel
on lubatud täiendavate tegevusvaldkondade rakendamisel, struktuuri ümberkorraldamisel või
muudel õigusaktides sätestatud juhtudel.
(4) Majandusaasta kestel rakendatavad kulude jaotamise metoodika muudatused esitab raudtee-
ettevõtja Konkurentsiametile kohe pärast muudatuste rakendamist.
§ 3. Otsekulude esitamine tulude ja kulude arvestuses
(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab § 1 lõikes 1 sätestatud tulude ja kulude arvestuses
otsekuludena järgmised raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud:
1) teemajanduse kulu;
2) liikluskorralduse kulu;
3) raudteeliikluse käigushoidmiseks vajalik energiakulu;
4) side- ja turvangukulu;
5) raudteeinfrastruktuuri põhivara kulum;
6) muud põhjendatud kulud.
(2) Raudteeveoettevõtja esitab § 1 lõikes 1 sätestatud tulude ja kulude arvestuses otsekuludena
järgmised raudteeveoga tegelemise kulud:
1) kulu piletimüügile ja teenindusele, välja arvatud tööjõukulu;
2) kulu veeremi kütusele ja määrdeainetele;
3) kulu veeremi remondile, sealhulgas vastav tööjõukulu;
4) kulu veeremi hooldusele, sealhulgas vastav tööjõukulu;
5) kulu veeremi kindlustusele;
6) veeremi kulum;
7) depoode ülalpidamiskulud;
8) raudteeinfrastruktuuri kasutamise kulu;
9) vedurijuhtide, ekipeerijate ning müügi- ja teeninduspersonali tööjõukulu;
10) muud põhjendatud kulud.
§ 4. Üldkulude esitamine tulude ja kulude arvestuses
Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatud tulude ja kulude arvestuses esitatakse üldkuludena järgmised
kulud:
1) administratsiooni tööjõukulu;
2) kinnisvarakulu, sealhulgas majandamise, kommunaal- ja rendikulud ning maamaks;
3) õigusabikulud;
4) infotehnoloogiakulu;
5) otsekuludes mittekajastatud kulum;
6) muud administratsiooni kulud;
7) muud põhjendatud kulud.
§ 5. Õigus nõuda raamatupidamisandmeid
(1) Raamatupidamise eraldatuse nõuete kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda:
1) eraldi kasumiaruandeid ja bilansse kaubaveo, reisijateveo ja infrastruktuuri majandamise kohta;
2) läbipaistvat ja üksikasjalikku teavet avaliku sektori vahendite ja muude hüvitiste üksikute
allikate ja kasutamise kohta, sealhulgas ülevaadet äriühingu rahavoogudest, et saaks kindlaks teha,
kuidas on kasutatud avaliku sektori vahendeid ja muid hüvitisi;
3) kooskõlas reguleeriva asutuse nõuetega kulu- ja kasuliike, et oleks võimalik kindlaks teha, kas
neid eri tegevusi ristsubsideeriti;
4) teavet meetodi kohta, mida kasutatakse kulude jaotamiseks eri tegevusvaldkondade vahel;
5) teavet kontsernisiseste maksete kohta, kui raudtee-ettevõtja kuulub kontserni.
(2) Täiendavalt on Konkurentsiametil õigus nõuda:
1) raudtee-ettevõtja finantstulemuslikkuse aruannet;
2) kulude eelarvestuse kokkuvõtet;
3) raudtee-ettevõtja hoolduskulude eelarvestuse aruannet;
4) tegevuskulude aruannet;
5) kasumiaruannet;
6) vajadusel täiendavaid selgitusi punktides 1–5 nimetatud aruannete kohta.
(3) Finantssuutlikkuse hindamiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343,
14.12.2012, lk 32–77), muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17)
ja komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2017/2075 (ELT L 295, 14.11.2017, lk 69–73), lisas III
loetletud andmed, kui need ei ole eraldi välja toodud taotleja majandusaasta aruandes või
raamatupidamise vahearuandes.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Tulude-kulude arvestus
Lisa 2 Sihtfinantseerimise kasutamise aruanne
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343,
14.12.2012, lk 32–77), muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17) ja komisjoni
delegeeritud otsusega (EL) 2017/2075 (ELT L 295, 14.11.2017, lk 69–73).
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
„Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise
kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“
lisa 1
TULUDE-KULUDE ARVESTUS
_______ aasta ______ poolaasta
Avalik Muud
Jrk nr Tulude/kulude nimetus Summa kokku Raudteeinfrastruktuur Kaubavedu
reisijatevedu teenused
A ÄRITULUD
1. Müügitulu
1.1. vedu
1.2. veoga seotud lisateenused
1.3. raudteeinfrastruktuuri
kasututasu juurdepääsu
tagavate põhiteenuste eest
1.4. raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu juurdepääsu
tagavate lisateenuse eest
1.5. raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu juurdepääsu
abiteenuste eest
1.6. infrastruktuuri
juurdepääsutasu
1.7. veeremiteenused
1.8. muud veo kulud
2. Varude muutus
3. Kapitaliseeritud
väljaminekud oma tarbeks
põhivarade valmistamisel
4. Muud äritulud
Äritulud kokku
B ÄRIKULUD
5. Raudteeinfrastruktuuri
majandamise otsekulud
5.1. teemajanduse kulud
5.2. liikluskorralduse kulud
5.3. raudteeliikluse
käigushoidmiseks vajalikud
energiakulud
5.4. side- ja turvangukulud
5.5. raudteeinfrastruktuuri
põhivara kulum
5.6. muud raudteeinfrastruktuuri
majandamise põhjendatud
otsekulud
6. Raudteeveoga tegelemise
otsekulud
6.1. kulud piletimüügile ja
teenindusele, v.a tööjõukulud
6.2. kulud veeremi kütusele ja
määrdeainetele
6.3. kulud veeremi remondile, sh
vastavad tööjõukulud
6.4. kulud veeremi hooldusele, sh
vastavad tööjõukulud
6.5. kulud veeremi kindlustusele
6.6. veeremi kulum
6.7. depoode ülalpidamiskulud
6.8. raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu
6.8.1. raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu juurdepääsu
tagavate põhiteenuse eest
6.8.2. raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu juurdepääsu
tagavate lisateenuse eest
6.8.3. raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu juurdepääsu
abiteenuste eest
6.9. vedurijuhtide, ekipeerijate
ning müügi- ja
teeninduspersonali
tööjõukulud
6.10. muud raudteeveoga
tegelemise põhjendatud
otsekulud
7. Üldkulud
7.1. administratsiooniga seotud
tööjõukulud
7.2. infotehnoloogiakulud
7.3. õiguskulud
7.4. kinnisvarakulud, sh
majandamise kommunaal- ja
rendikulud ning maamaks
7.5. otsekuludes mittekajastatud
kulum
7.6. muud administratiivkulud
7.7. muud põhjendatud üldkulud
Ärikulud kokku
Ärikasum (-kahjum)
8. FINANTSULUD
9. FINANTSKULUD
Kasum (kahjum) enne
maksustamist
Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..…
„Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise
kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“
lisa 2
SIHTFINANTSEERIMISE KASUTAMISE ARUANNE
_______ aasta ______ poolaasta
Kohaliku omavalitsuse üksuse
Jrk nr Objekti/kulu nimetus Riigieelarve
eelarve
Investeeringute sihtfinantseerimine
1.
Objekti nimetus
1.1.
1.2.
1.3.
Kulude sihtfinantseerimine
2.
Kulu nimetus
2.1.
2.2.
2.3.
EELNÕU
07.12.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste
esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 9 lõike 7 alusel.
Võrreldes varasema majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.03.2013. a määrusega nr 23
„Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning
raamatupidamisandmete loetelu“ ajakohastatakse käesolevas „Raudtee-ettevõtja tulude ja
kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“ määruse
eelnõus (edaspidi määrus) viiteid ning täpsustatakse keeleliselt teksti. Varasema määrusega
võrreldes jäeti käesolevast määrusest välja tekstiosa, mis on kajastatud juba raudteeseaduses
või raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodikas. Uue määruse kehtestamise
vajadus tuleneb uue raudteeseaduse kehtestamisest.
Määrusega kehtestatakse nõuded ja tähtajad tulude ja kulude arvestuste esitamiseks.
Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna
raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer (tel 639 7636,
[email protected]) koostöös
raudteetalituse peaspetsialisti Marko Roots´ga (tel 639 7656,
[email protected]). Määruse
juriidilise analüüsi osas tegi ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403,
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Raudteeseaduse § 9 kohaselt peab raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed ja tegeleb
raudteeveoga, pidama oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust
raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo liigi osas. Kui avalikku raudteed majandav
raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab raudtee-ettevõtja oma
raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise
ja muu tegevusvaldkonna kohta. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku
raudteed, peab oma raamatupidamises pidama eraldi juurdepääsu tagavate põhiteenuste,
juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu tagavate abiteenuste tulude ja kulude
arvestust. Raudteeveoettevõtja, kes tegeleb avaliku reisijateveoga ja muu raudteeveoga, peab
oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku reisijateveo ja muu
raudteeveo liigi osas. Raudtee-ettevõtja, kes osutab teenust ettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale
avalikku reisijateveoga tegelevatele raudtee-ettevõtjale, peab oma raamatupidamises pidama
raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluvale raudtee-ettevõtjale osutatava teenuse kohta
eraldi tulude ja kulude arvestust. Samuti on raudtee-ettevõtjale riigi või kohaliku omavalitsuse
poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks või raudteel avaliku reisijateveoga tegelemiseks
antud toetuse ülekandmine ühest valdkonnast teise või muudesse valdkondadesse keelatud.
Selle kohustuse järgimine peab kajastuma mõlema valdkonna tulude ja kulude arvestuses.
Paragrahv 1 sätestab, et raudtee-ettevõtja, kes vastab raudteeseaduse § 9 tingimustele peab
esitama eelneva majandusaasta tulude ja kulude arvestused Konkurentsiametile 30. juuniks ehk
majandusaasta aruande esitamise tähtajaks. Lõike 1 punkt 1 sätestab aruande esitamise vormi.
Lõike 1 punkt 2 sätestab, et juhul, kui raudtee-ettevõtja on saanud riigilt või kohalikult
omavalitsuse üksustelt toetust raudteeinfrastruktuuri majandamiseks või avaliku reisijateveo
korraldamiseks, tuleb täita selle kohta tulude ja kulude arvestuste lisas 2 toodud
sihtfinantseerimise kasutamise aruanne.
Lõike 1 punkt 3 kohaselt esitatakse juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste,
juurdepääsu abiteenuste, sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa ja teenindusrajatise
tulude ja kulude arvestus raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu arvestamise metoodika lisades toodud vormidel.
Lõige 2 sätestab, et aruannetele tuleb lisada raamatupidamise sise-eeskirja ja struktuuriüksuste
skeem, kui neid pole varem Konkurentsiametile esitatud või kui nad on muutunud.
Paragrahv 2 sätestab, et raudtee-ettevõtja esitab lisaks aruannetele ka kulude jaotamise
metoodika, milles on näidatud tulude ja kulude arvestuses kasutatud erinevate
tegevusvaldkondade vahel kulude jaotamise alused ja põhjendused.
Raudtee-ettevõtja peab olema valmis oma kulude jaotamise aluseid põhjendama ja selgitama.
Majandusaasta tulude ja kulude arvestuses peab raudtee-ettevõtja üldjuhul kasutama kulude
jaotamiseks ühesugust metoodikat. Kulude jaotamise metoodikat võib muuta majandusaasta
kestel kui soovitakse rakendada täiendavaid tegevusvaldkondi, korraldatakse ümber struktuuri
või muudel õigusaktides sätestatud juhtudel. Majandusaasta kestel rakendatavad kulude
jaotamise metoodika muudatused esitatakse Konkurentsiametile, millega tagatakse vajaminev
ajakohastatud informatsioon ning raamatupidamisandmete eraldatuse nõuetest kinnipidamise
kontrollimise võimaldamine.
Paragrahvis 3 on toodud välja põhiline raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeveoettevõtja
otsekulude jaotus, mis on vajalik tulude-kulude eraldatuse nõudest kinnipidamise hindamiseks.
Kulud omistatakse konkreetsele valdkonnale, mis on põhjustanud kulu tekkimise.
Kuluarvestussüsteem peab olema järjepidevalt jälgitav ning kohaldatav.
Paragrahvis 4 on toodud välja raudtee-ettevõtja põhilised üldkulud.
Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on samaaegselt ka raudteeveoettevõtja või tegeleb
põhitegevusest muu kõrvaltegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja
raudteeveoga tegelemise ning muu kõrvaltegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste kulud
ettevõtja üldkuludeks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate
tegevusvaldkondade vahel jaotada. Põhjendatud üldkulud tuleks jaotada raudtee-ettevõtja
osutatava teenuse vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude summale vastavalt
raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise
metoodika § 5 toodud põhimõtetele.
Raudtee-ettevõtja üldkulude hulka, mida kajastatakse tulude ja kulude arvestuses, kuuluvad
eelmises lõikes kirjeldatud põhimõtetele vastavad kulud. Administratsiooni tööjõukuludena
käsitletakse neid kulusid, mida ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate
põhitegevusvaldkondade (raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo ning muu
äritegevuse) vahel jaotada ehk tegemist on kogu ettevõtet toetavate tugiteenustega seotud
tööjõukuludega. Erinevatel ettevõtetel võib see olla erinev lähtuvalt ettevõtte struktuurist ning
väljakujunenud vajadustest. Siia alla kuuluvad näiteks ettevõtte juhtimis- ning tugiteenuseid
pakkuvate inimeste tööjõuga seotud kulud (audiitor, juhtkonna palgakulu, sekretär, assistent,
jurist, asjaajaja, üldautojuht, valvur, mehhaanik, koristaja jne). Kinnisvarakulude alla kuuluvad
kulud, mida ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate
põhitegevusvaldkondade (raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo ning muu
äritegevuse) vahel jaotada ehk tegemist on kinnisvaraga, mis on vajalik kõigi erinevate
valdkondade toimimiseks. Sinna hulka on arvatud kulud kinnisvara majandamise, kommunaal-
ja rendikulud ning maamaks. Õigusabikulude alla kuuluvad kulud, mida ei ole raamatupidamise
algdokumendi alusel võimalik erinevate põhitegevusvaldkondade (raudteeinfrastruktuuri
majandamise ja raudteeveo ning muu äritegevuse) vahel jaotada ehk tegemist on kuludega, mis
on vajalikud kõigi erinevate valdkondade teenindamiseks. Siia alla kuuluvad näiteks ettevõtte
poolt väljast sisse ostetud õigusabiteenuste kulud. Infotehnoloogiakulude alla kuuluvad kulud,
mida ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate põhitegevusvaldkondade
(raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo ning muu äritegevuse) vahel jaotada ehk
tegemist on kuludega, mis on vajalikud kõigi erinevate valdkondade infotehnoloogialaseks
teenindamiseks. Otsekuludena mittekajastatud kulumina käsitletakse selliseid kulusid, mida ei
ole võimalik omistada konkreetsele valdkonnale või on seotud mitme erineva valdkonnaga.
Muu administratsiooni kuludena on käsitletavad sellised kulud, mida ei ole raamatupidamise
algdokumendi alusel võimalik erinevate põhitegevusvaldkondade (raudteeinfrastruktuuri
majandamise ja raudteeveo ning muu äritegevuse) vahel jaotada ning tegemist on
üldhalduskuludega (kontoritarbed jne). Siia ei ole arvatud administratsiooniga seotud
tööjõukulusid, sest need näidatakse eraldi real. Muude põhjendatud kulude alla kuuluvad kulud,
mida ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik erinevate põhitegevusvaldkondade
(raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo ning muu äritegevuse) vahel jaotada ning
mida ei ole võimalik eelpool kirjeldatud kuludena käsitleda, kuid oma olemuselt vastavad
üldkulude põhimõtetele.
Kulude defineerimisel ja jaotamisel lähtutakse raamatupidamise seaduse ning selle alusel
kehtestatud standardites toodud põhimõtetest.
Paragrahv 5 sätestab raamatupidamisandmete loetelu, mille esitamist on Konkurentsiametil
raudteeseaduse § 9 lõike 5 alusel õigus nõuda.
Raamatupidamisandmete eraldatuse sisuliseks hindamiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda
ettevõtte finantstulemuslikkust puudutavaid raamatupidamisandmeid, mis tõendaksid, et
ettevõtte tulud-kulud vastaksid ka reaalsele turuolukorrale ja konkurentsitingimustele. Kui
Konkurentsiametil tekib kahtlus esitatud andmete õigsuse osas, siis on tal õigus juurde küsida
andmeid finantstulemuslikkuse kohta. Üldjuhul tehakse seda siis, kui tekib kahtlus, et selliste
näitajatega ettevõte ei suudaks turutingimustes reaalselt eksisteerida või selliste andmetega
ettevõttel eksisteeriks konkurentsieelis.
Finantstulemuslikkuse aruandena käsitletakse määruses aruannet, mis sisaldab endas
Konkurentsiameti poolt küsitud andmeid efektiivsusnäitajate kohta, et hinnata ettevõtte
finantsnäitajaid.
Efektiivsusnäitajatena käsitletakse järgmisi andmeid:
Varade rentaablust, omakapitali rentaablus, müügitulu kasv, brutokasum, lühiajalise
võlgnevuse kattekordaja, likviidsuskordaja, maksevalmiduse kordaja, varade käibekordaja,
debitoorse võlgnevuse käibekordaja, varude käibekordaja, võlakordaja, omakapitali
võlasidusus, intresside kattekordaja, müügikäibe brutorentaablus, müügikäibe puhasrentaablus
jne. Nimekiri on jäetud lahtiseks, sest efektiivsusnäitajaid on veel.
Kulude eelarvestuse kokkuvõttena käsitletakse ennekõike selliseid aruandeid, milles sisalduvad
kulude kokkuvõtted („summary expenditure statement“). Konkurentsiamet peab oma
andmetaotluses ära märkima, milliste kuluandmete ja milliste perioodide kohta ta
kokkuvõtlikke kuluaruandeid soovib. Hoolduskulude eelarvestuse aruandena käsitletakse
määruses ettevõtte hoolduskulude kohta tehtavaid prognoose ja kokkuvõtteid. Määruses
käsitletakse tegevuskulude aruande ja kasumiaruandena raamatupidamise seadusega sätestatud
andmeid.
Vajadusel võib Konkurentsiamet küsida nii suuliselt kui ka kirjalikult lisaselgitusi
ülalkirjeldatud aruannete kohta.
Paragrahviga 5 võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega
luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), muudetud
direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17) ja komisjoni delegeeritud
otsusega (EL) 2017/2075 (ELT L 295, 14.11.2017, lk 69–73) lisas III ja VIII esitatud nõuded,
mis annab Konkurentsiametile õiguse küsida juurde andmeid.
Lisa 1 kehtestab tulude ja kulude arvestuse esitamise vormi.
Lisa 2 kehtestab sihtfinantseerimise kasutamise aruande vormi.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse
ühtne Euroopa raudteepiirkond, III lisa ning VIII lisa 1 ja 3 punkt.
4. Määruse mõjud
Kuna määrusega kehtestatavad põhimõtted ei ole muutunud, siis uusi mõjusid sotsiaalsele
valdkonnale, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning riigi julgeolekule ja välissuhetele ei
kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi ega tulusid.
6. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus edastati kooskõlatamiseks ja arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, AS-le Eesti
Raudtee, AS-le Eesti Liinirongid ja AS-le Edelaraudtee. Konkurentsiamet kooskõlastas
määruse märkusteta ning oma seisukoha esitas ka AS Eesti Raudtee. Laekunud ettepanekud
töötati läbi ning võimalusel võeti arvesse. Kooskõlastustabel lisati seletuskirjale.
Seletuskirjale on lisatud „Kooskõlastustabel“
Majandus- ja taristuministri määruse
„Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning
raamatupidamisandmete loetelu“
eelnõu seletuskiri
lisa 1
Kooskõlastustabel
Märkuste arvestamine või arvestamata
Esitatud märkused
jätmine:
AS Eesti Raudtee:
1. Kuigi eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Arvestatud. Seletuskirja teksti täpsustati.
terminoloogiliselt on lähtutud
Raamatupidamise Toimkonna juhenditest
(õige oleks küll kirjutada Eesti
finantsaruandluse standarditest).
2. Eelnõus ja selle lisades kasutatakse Raamatupidamise seaduses ei kasutata
osaliselt vananenud terminoloogiat terminit „finantsseisundi aruanne“, küll aga
(realiseerimise netokäive müügitulu terminit bilanss. Eelnõu lisas 1 ajakohastati
asemel, bilanss finantsseisundi aruande terminit „realiseerimise netokäive“ ning
asemel jne). võeti kasutusele termin „müügitulu“.
Tulude-kulude eraldatuse määruse eesmärk
3. Paragrahvi 1(1) punktis 3 mainitakse
ja põhimõtted tulenevad raudteeseadusest,
sihtotstarbelise ühekordset
mitte ei lähtu üksnes raudteeinfrastruktuuri
läbilaskevõimeosa eraldamist kui eraldi
kasutustasu arvutamise metoodika (RT I,
teenust, mille kohta tuleb
30.10.2020, 37) põhimõtetest. Määrus on
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal tulude ja
koostatud põhimõttel, et aruande esitaja
kulude arvestust pidada.
tulude-kulude eraldatust oleks võimalik
Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
analüüsida ja tuvastada. Ilma kõikide
arvutamise metoodika (RT I, 30.10.2020,
teenuste tulude-kulude eraldamiseta ei ole
37) seda ei nõua
võimalik eesmärki saavutada.
Määruse paragrahvi 5 puhul on tegemist
direktiivi 2012/34/EL lisa 8 nõuete
ülevõtmisega, st seda muuta või kustutada ei
4. Paragrahvi 5 tuleb lugeda saa, sest vastasel korral jäävad direktiivi
ebaõnnestunuks, et mitte öelda nõuded Eesti õigusesse üle võtmata.
ebavajalikuks. Lõike 2 punktis 1 mainitud Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 mainitud
finantstulemuslikkuse aruande olemus on finantstulemuslikkuse aruande olemus on
ebaselge. lahti selgitatud seletuskirjas. EL õiguse
kohaselt peavad paragrahvis 5 nimetatud
andmed olema Konkurentsiametile
kättesaadavaks tehtud.
Olenevalt ettevõtte raamatupidamisandmete
5. Määruse eelnõu seletuskirjas on
ülesehitusest ja struktuurist, ei pruugi kõikide
selgitatud, et finantstulemuslikkuse all
finantssuhtarvude leidmine olla võimalik
mõistetakse klassikalisi
üksnes paragrahvis 1 nimetatud andmete
rahandussuhtarve, mida asjatundlikul
põhjal. Lisaks on oluline sätestada
kasutajal on kasumiaruande ja
õigus/kohustus, et finantssuhtarvude kohta
finantsseisundi aruande põhjal võimalik
saab/tuleb esitada vajadusel lisaselgitusi ja
iseseisvalt välja arvutada.
põhjendusi.
Andmeid ei küsita selle järgi, mida oleks
kõige mugavam esitada, vaid selle järgi mida
Konkurentsiametil on vaja oma menetluste
läbiviimiseks. Juhime tähelepanu sellele, et
6. Miks on eraldi vaja esitada kulude,
neid paragrahvis 5 nimetatud andmeid
hoolduskulude ja tegevuskulude eelarved
küsitakse siis, kui selleks tekib vajadus.
(mitte eelarvestused), mis kõik oleksid
Paragrahvis 5 on toodud direktiivi sõnastus,
ühe ja sama kasumieelarve osad?
st direktiivi ülevõtmiseks ning menetluse
läbiviimiseks peab Konkurentsiametil olema
õigus neid andmeid vajadusel ettevõtjatelt
küsida.
Kui määruse paragrahv 1 kohaselt on
kasumiaruanne juba esitatud, siis suure
tõenäosusega seda rohkem ei küsita. Kui
Konkurentsiametil on oma menetluse
7. Paragrahv 5 lõikes 2 punktis 5 on veelkord
läbiviimiseks täiendava infona vajalik küsida
mainutud kasumiaruannet, mis määruse
kasumiaruandes sisalduvaid ajakohastatud
paragrahvis 1 juba esineb.
andmeid ka jooksva aasta kohta, siis peab tal
see võimalus olema, mitte et ta peaks selleks
ootama järgmise aasta 30. juunit, millal
laekuvad korralised andmed.