RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 3-20-1198
Otsuse kuupäev 11. detsember 2020
Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot
Kohtuasi OÜ Alfa-Omega Communications vaidlustus Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse suhtekorraldusteenuse hankes
Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) OÜ Alfa-Omega Communications,
esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel
Vastustaja (hankija) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,
esindaja vandeadvokaat Diana Minumets
Kolmas isik AS Idea AD, esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus
Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2020. a otsus
Menetluse alus Riigikohtus OÜ Alfa-Omega Communications ja Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse kassatsioonkaebused
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kassatsioonkaebus. Jätta
OÜ Alfa-Omega Communications kassatsioonkaebus rahuldamata.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2020. a otsuse resolutsiooni punkt 2
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ringkonnakohtus kantud menetluskulu puudutavas osas.
Mõista OÜ-lt Alfa-Omega Communications Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks välja
ringkonnakohtus kantud menetluskulu 2500 eurot.
3. Mõista OÜ-lt Alfa-Omega Communications välja kassatsiooniastme menetluskulu 400 eurot
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja 1281 eurot 23 senti AS Idea AD kasuks.
4. Tagastada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele kautsjon 25 eurot.
OÜ Alfa-Omega Communications kautsjon kanda riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldas avatud hankemenetlusena turismiarenduskeskuse
suhtekorraldusteenuse hanke (viitenumber 215323) maksimaalse mahuga 800 000 eurot. Riigihanke
alusdokumentide (RHAD) kohaselt pidi pakkumuste hindamisel 40% hindest kujunema loovtöö –
Eesti kui atraktiivse toiduturismi sihtkoha kommunikatsiooniplaani Rootsi turule 2020 – alusel.
Loovtöö hindamiseks nähti RHAD p-s 7.3 ette alakriteeriumid – kommunikatsiooniplaani
terviklikkus, sõnumid, kanalid ja teostatavus, millest igaühe eest sai anda 10, 5 või 2 punkti. Samas
sätestati kõigi alakriteeriumide kaupa ka eeldused hindepunktide saamiseks.
2. Pakkumuse esitasid kuus pakkujat, nende seas OÜ Alfa-Omega Communications ja OÜ Idea PR.
28. aprillil 2020 kustutati OÜ Idea PR ühinemise tõttu äriregistrist.
3-20-1198
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tunnistas 4. mai 2020. a otsusega edukaks OÜ Idea PR
pakkumuse 80,84 punktiga, sellest loovtöö eest 40 punkti. Otsuse kohaselt sai
OÜ Alfa-Omega Communications pakkumuse eest kokku 74 punkti, sellest loovtöö eest 14 punkti
(alakriteeriumide kaupa 2 + 5 + 5 + 2 punkti) järgmistel põhjustel.
a) Plaan ei moodusta toimivat tervikut ja võimaldab täita eesmärke vaid vähesel määral. Tegevuste
efektiivsus ei ole sihtgrupini jõudmiseks piisav. 2/3 pakutud tegevustest ei sõltu hankijast ega
pakkujast. Kolme tegevuse puhul on pakkuja võtnud liiga suure riski. Hankija juhtis tähelepanu
sellele, et kommunikatsiooniplaan ei tohi olla liialt seotud ühe konkreetse sündmusega. Kaebaja sidus
ürituse Bocuse d’Or üheks olulisemaks kommunikatsiooniplaani tegevuseks. Taste Estonia kui
füüsilistes (digi)kanalites teistel eesmärkidel hõivatud sõnum tekitaks segadust Visit Estonia kanaleid
kasutades.
b) Sõnumite loetelu on laialivalguv. Kuigi kommunikatsiooniplaan on üles ehitatud
kampaaniasõnumile Taste Estonia, pole seda põhisõnumite all välja toodud. Enam kui
7 lisapõhisõnumit on liiga palju, et neid fokusseeritult kommunikeerida. Sõnumitel puudusid
põhjendused ja näited, kuidas pakkuja neid huvitavaks plaanib teha.
c) Taste Estonia ja selle kanalid ei ole praegu seotud linkide ja tegevuste kaudu turismiga.
Veebidomeen kuulub Maaeluministeeriumi haldusalasse ja Facebooki konto eraettevõtjale.
Visit Estonia kanalite kasutamisel ei sobi paralleelne Taste Estonia kampaania põhisõnum mängu.
Pakutud välismaised kanalid on väga head, aga võimalus neisse jõuda ilma tõeliselt paeluva
fokusseeritud tegevusplaanita on küsitav. Arvestades segadust brändinimedega on vähetõenäoline, et
väga põhjalik loetelu kanaleid kompaktselt ja tulemuslikult tööle hakkaks.
d) Tegevuste elluviimine eelarve piires ei ole valdavas osas realistlik. Tehnilisteks kuludeks on
arvestatud liiga väike osa eelarvest (ca 6000 eurot). Ei ole arvestatud mõjuisikute tasu ega kavandatud
mängu loomise kulusid.
3. OÜ Alfa-Omega Communications esitas selle otsuse peale vaidlustuse, mille riigihangete
vaidlustuskomisjon rahuldas 11. juuni 2020. a otsusega osaliselt. VAKO tunnistas hankija otsuse
kehtetuks OÜ Idea PR kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise osas. VAKO leidis,
et kirjaliku loovtöö kvaliteedi hindamine on subjektiivne. Pakkumusi ei hinnanud ilmselgelt
ebakompetentne või vaidlustaja suhtes negatiivselt meelestatud komisjon. Hankija ei ole loovtöö
hindamisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest või teinud ilmselgelt kaalutlusvigu. Hankija märkis oma
otsuses ekslikult edukaks pakkujaks OÜ Idea PR, pidades tegelikult silmas ühendavat ühingut.
OÜ Idea PR pakkumus muutus ühinemise tagajärjel AS Idea AD pakkumuseks. Asjaomase pakkuja
või tema üldõigusjärglase kohustus on hankijat sellisest muudatusest informeerida. Hankija ei
kontrollinud õigusjärglase kõrvaldamise aluste esinemist (RHS § 104 lg 8). Hankija ei ole ka
tagantjärele kontrollinud õigusjärglase hankepassi kinnitusi.
4. OÜ Alfa-Omega Communications esitas halduskohtule kaebuse Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse otsuse tühistamiseks osas, milles tunnistati edukaks OÜ Idea PR pakkumus, ning VAKO
otsuse tühistamiseks menetluskulu puudutavas osas. Kaebuse põhjendused olid järgmised.
a) Hankija hindas pakkumusi ebavõrdselt. Asjatundja arvamuse kohaselt on kaebaja pakkumuse
sisuline kvaliteet hankija omistatud väärtusest kõrgem. Idea pakkumuse puhul analüüsiti vaid
positiivseid ning kaebaja pakkumuse puhul vaid negatiivseid asjaolusid. Edukaks tunnistatud
pakkumuse puhul positiivsena esile toodud asjaolud hinnati kaebaja pakkumuses negatiivseks või
jäeti arvesse võtmata (nt plaani teostatavus hankijast ja pakkujast sõltumatult, turistide suunamine
pealinnast välja, riskide võtmine). Kanalite alakriteeriumi puhul Idea pakkumus RHAD-s nõutud
meediakanaleid ei nimetanud ega põhjendanud. Kaebaja pakkumuses oli nõutu esitatud, kuid Ideale
omistati 10, kaebajale 5 punkti. Kommunikatsiooniplaani teostatavuse puhul tõi hankija eduka
pakkumuse puhul esile Rootsi partneri märkimise. Ka kaebaja pakkumus sisaldas sellist viidet, kuid
2(10)
3-20-1198
seda ei maini hankija üldse (sama väide ka tegevuste ajalise arvestuse kohta), andes edukale pakkujale
maksimum- ja kaebajale miinimumpunktid.
b) Hankija tegi pakkumuste hindamisel ilmselgeid kaalutlusvigu. Asjatundja J. Linderi arvamuse järgi
tulnuks alakriteeriumide sisukirjelduse alusel kaebaja plaanile anda 35 punkti. Hankija tugines
kaebaja töö hindamisel tegelikkusele mittevastavatele või paljasõnalistele asjaoludele, nt et kaebaja
planeeritud tegevuste efektiivsus sihtgrupini jõudmiseks ei ole piisav. Hankija heitis kaebajale ette
plaani sidumist. Asjakohatud ja asjatundmatud on EAS süüdistused Taste Estonia kanalite
hõivatusest. Omanik on nõus Taste Estonia Facebooki lehe loovutama. EAS pidas puuduseks
sündmustele keskendumist, kuigi neile tähelepanu pööramist eeldati RHAD-s. Sõnumite
alakriteeriumi puhul hindas komisjon vale slaidi. Hankija nõutud põhjendused ja näited olid kaebaja
slaidil olemas (Rootsi suundumused, blogijate ja mõjutajate loodusesse viimine). Lepingu sõlmimisel
on pakkuja mure, kuidas ta eelarvega välja tuleb.
c) Alakriteeriumide kaupa tegelikult ei hinnatud. EAS rakendas mitme kriteeriumi puhul ühte ja sama
asjaolu, nt heitis kanalite alakriteeriumi puhul ette tegevusplaani ja sõnumite puudusi. Taste Estonia
kaubamärki kasutati koguni kolme alakriteeriumi hindepunktide kärpimiseks.
d) Pakkumus, mille kandja on lõppenud, ei ole hinnatav pakkumusena (TsÜS § 45 lg 2).
5. Tallinna Halduskohus jättis 24. juuli 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu
hinnangul ei rikkunud komisjoni töötamine konsensuse põhimõttel kaebaja õigusi. Olukorras, kus
kolmanda isiku pakkumus ei olnud seotud hankijast ja pakkujast mitteolenevate sündmustega, ei ole
kolmanda isiku pakkumuse kõrgem hinne kaalutlusõiguse rikkumine. Taste Estonia seos külaliste
Eestisse meelitamisega jääb kaugeks. Alakriteeriumi „Sõnumid“ hindamisel ei uurinud hankija vale
slaidi. Esile toodud faktid võisid hankijale anda mõistliku aluse järeldusteni jõudmiseks. Läbivalt
rõhutatud sõnatähis Taste Estonia mainimata jätmine põhisõnumite all võis hankijas tekitada
küsimusi. Isegi kui kaebaja on loonud ise Taste Estonia Facebooki lehe või saanud nõusoleku selle
kasutamiseks, on domeen loodud muul eesmärgil, mis ei vasta hanke eesmärgile. Olukorras, kus
hankija on tuvastanud, et kaebaja pakutud eelarvega ei ole teenuse osutamine realistlik, võis ta anda
pakkumusele kooskõlas riigihanke alusdokumentidega miinimumpunktid.
6. OÜ Alfa-Omega Communications palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning
rahuldada kaebus või saata asi halduskohtule uueks lahendamiseks.
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2020. a otsuses apellatsioonkaebuse rahuldamata
ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud
1294 eurot 50 senti. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
a) Kohtuotsus ei pea vastama igale kaebuse väitele, vaid üksnes sellistele, millel on asjas tähtsust.
Loovtöö terviklikkuse hindamise tõttu võib sama asjaolu olla pakkumustest erinevalt hinnatud.
Sõnumite paljusus võib nt olla nõrkus, kui need pole hästi seostatud ega moodusta tervikut, aga võib
terviklahenduse ja sidususe korral olla hoopis tugevus. Loovtöö hindamisel oli komisjonil avar
kaalutlusruum ning kaebaja loovtöö hindamise põhjendustest ei nähtu ilmseid kaalutlusvigu ega
eksimist hindamiskriteeriumide vastu.
b) Bocuse d’Or oli üks olulisemaid kaebaja plaani tegevusi. RHAD lisa 1 p 7 järgi ei oleks see saanud
nii olla. Komisjon polnud meelevaldne, pidades nõrkuseks asjaolu, et sõnamärk „Taste Estonia“ ja
sellega seotud kanalid ei ole vabalt kasutatavad. Kuna kaebaja kasutas kommunikatsioonitegevuse
kirjeldamisel vaid ühte oma peamistest sõnumitest, ei ole komisjoni hinnang põhjenduste ja näidete
puudumise kohta meelevaldne. Eduka pakkuja kanalite valik oli konkreetne ja tegevuste kaudu lahti
kirjutatud.
c) Üldõigusjärglus ei ole hankemenetluses keelatud. Kolmanda isiku hoolsuskohustus ei ole eduka
pakkuja valimisel oluline.
3(10)
3-20-1198
d) RHS § 198 lg 2 kohaselt tuli kaebaja kasuks vaidlustusmenetluses välja mõista 1/5 riigilõivust ja
esindajakuludest. Kaebaja nõue tagastada talle riigilõiv kolme nõude eest, mis jäid VAKO-s läbi
vaatamata, ei põhine seadusel.
e) Vastustaja välise õigusabi kasutamine ei olnud põhjendatud. Haldusorgani väliste õigusabikulude
väljamõistmiseks peab vaidlus väljuma haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest. Vastustajal on
riigihangete korraldamise pädevus ja kogemus. Vastustaja struktuuri kuulub eraldi hankeüksus
(valdkonnajuht, viis hankespetsialisti ja jurist).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. OÜ Alfa-Omega Communications palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja
kaebus rahuldada järgmistel põhjustel.
a) Loovtöö hindamise otsuste kohtuliku kontrolli sisu ja ulatus tuleks üle vaadata. Seniste lahendite
kehtima jäämisel tekib üks liik hankija otsuseid, mille kontrollimist kohtud väldivad „avara
kaalutlusruumi“ põhjendusega. Kuna hankija soovis saada loomingulisi lahendusi, oleks kohus
pidanud hindama, kas hange oli sisuliselt ideekonkurss (RHS § 128 jj). Ideekonkursi asemel avatud
hanke korraldamine andis vastustajale võimaluse vältida RHS § 130 lg-te 3 ja 5 kohaldamist.
Ringkonnakohus oleks pidanud põhjendama, miks osa kaebaja väiteid on ebaolulised.
Kaalutlusõiguse teostamine peab vastama HMS § 4 lg-le 2. Praeguses hankes pole tuvastatav, kas
toimus kollegiaalne hindamine (RHS § 3 lg 1).
b) Kaebaja on tõendanud hulga hankija valesid faktiväiteid ja alusetuid etteheiteid, mida hankija võttis
arvesse tema pakkumuse hindamisel. Kohus neist mitmeid ei eita, aga leiab samas, et need ei ole
olulised. Kohtul ei ole sellist „kaalutlusõigust“. Kui hankija on hindamislehel mingid asjaolud välja
toonud, siis on need olulised. Ringkonnakohus pidas ebaoluliseks kaebaja väiteid, mis puudutavad
ebavõrdset kohtlemist ja tegelikkusele mittevastavaid või kontrollimatuid asjaolusid (tegevuse
jõudmine sihtgrupini). Kaebaja palus selgitada, kuidas kolmanda isiku riskid on maandatud.
Pakkumusest riskide maandamist ei nähtu. Vastustaja heitis kaebajale ette pakkumuse sidumist
ProfExpo messiga, kuigi vastustaja ise teavitas sellest sündmusest avalikkust.
c) Üllatavad hindamiskriteeriumid ei ole lubatud (RHS § 2 lg 1 ja § 117 lg 1;
Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-5-06, p 15). Kaebajale ei olnud ette nähtav ja
RHAD-ga ei olnud kooskõlas etteheited pakkumuses sündmuste (nt Saaremaa toidufestival)
kasutamisele. Sõnamärgi „Taste Estonia“ kasutamise kohustus tulenes RHAD-st. Pakkujatele
(sh rahvusvahelistele) ei saa ette heita, et nad kasutavad hankijale kuuluvaid märke. Ringkonnakohus
jättis tähelepanuta, et kaebaja lõi vaidluse käigus „Taste Estonia“ Facebooki lehe tõestamaks, et
vastustaja väide kanali mittekasutatavuse kohta on alusetu. Kaebaja ei ole pakkunud tasteestonia.ee
domeeni kasutamist. Ringkonnakohus leidis pealiskaudselt, et Bocuse d’Or on kaebaja
kommunikatsiooniplaani üks olulisemaid tegevusi. Selle ürituse mainimised olid tehnilised, mitte
sisulised, nende väljatoomist nõudis RHAD. Sellega rikkus ringkonnakohus HKMS § 229 lg-t 2 ja
§ 157 lg-t 2. Ringkonnakohus nõustus komisjoniga, et sõnumitel puudusid põhjendused ja näiteid,
kuigi põhjendused ja näited olid olemas.
d) Viide õigusjärglusele on väär olukorras, kus hankija on teinud edukaks tunnistamise otsuse isiku
kohta, kelle õigusvõime lõppes enne otsuse tegemist. Hooletud ja valeandmeid esitanud pakkujad
tuleb hankest kõrvaldada (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-387/14, p 41).
e) Hankija peab tagama, et tema otsus ei sisaldaks üleliigseid otsustusi. Kui mõni otsustus ei ole
vaidlustatav, siis tuleb riigilõiv vaidlustuskomisjonis tagastada. Kolmanda isiku menetluskulude
väljamõistmine kaebajalt ei ole õiglane. Kolmandal isikul ei ole kohustust vaidluses kaasa rääkida.
Oma seisukoha sai kolmas isik kohtule esitada ka ilma lepingulise esindajata. Õigusjärglusest tingitut
oleks kolmas isik saanud vältida hankes hoolsalt käitudes.
9. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse
menetluskulu jaotuse osas ning mõista kaebajalt välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulu.
4(10)
3-20-1198
Kassatsioonkaebuse kohaselt oli väline õigusabi põhjendatud (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
määrus nr 3-18-1445/52). Riigihangete korraldamine on vastustaja kõrvaltegevus. Teisi
menetlusosalisi esindavad asjas kohtuvaidlustele spetsialiseerunud advokaadid. Vastustaja töötajad
pole kohtuvaidlustele spetsialiseerunud.
10. OÜ Alfa-Omega Communications palub vastuses jätta vastustaja kassatsioonkaebus rahuldamata.
Kaebaja leiab, et EAS on võimeline end kohtus esindama. Uurimispõhimõtte tõttu ei pea hankija
muretsema, et midagi olulist jääb menetluses märkamata. Spetsialiseerunud advokaatide teadmised
on olemas EAS hankeosakonnal. Oleks ülekohtune nõuda kaebajalt menetluskulude kandmist hankes,
kus ta arvas end nägevat ebaõiglast ja kallutatud riigi rahadega ringikäimist.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palub vastuses jätta kaebaja kassatsioonkaebus rahuldamata.
Vastuse kohaselt on kohtud kontrollinud hankija tegevust õiguspäraselt ja õigesti. Kaebaja etteheited
tema ja eduka pakkuja loovtöö samade aspektide vastuolulise hindamise kohta on kontekstist välja
rebitud. Põhjendamiskohustusel on mõistlik piir. Vastustaja on toonud välja hindamise põhimotiivid.
Asjaolu, et kaebaja kavandas ka sündmustega mitteseotud tegevusi, ja sündmuste osakaal ei mõjuta
vastustaja kaalutlusi plaani terviklikkuse hindamisel. Sõltumata kanalite kättesaadavusest ei ole
Taste Estonia sõnatähis loodud Eesti-sisese toidukultuuri edendamiseks. Bocuse d’Or’i sündmus oli
oluline kaebaja pakkumuses ning kaebaja pole näidanud, et mõni teine sündmus oleks olnud kaebaja
pakkumuses põhiline. Kaebaja pole näidanud, kus asuvad tema pakkumuses esitatud sõnumite näited
ja põhjendused. Õiguseelneja ja -järglase puhul on tegemist sama isikuga ning RHS ei näinud ette
kohustust teavitada hankijat ühinemisest. Kolmas isik pole hoolsuskohustust rikkunud.
AS Idea AD palub vastuses jätta kaebaja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja tähtsustab üle
hindamiskomisjoni liikmete individuaalseid seisukohti. Komisjoni liikmete määramine on hankija
pädevuses. Otsuse tegi vastustaja juhatuse liige, mitte komisjon. Väited kolmanda isiku ning
hindamiskomisjoni esimehe seoste kohta on alusetud. RHS ei sea üldõigusjärglusele ühtegi piirangut.
Pakkujate ühinemine hankemenetluse jooksul on lubatud (Euroopa Kohtu otsused asjades
nr C-697/17, p-d 35–41; C-396/14).
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
11. Kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Sisulises osas jääb ringkonnakohtu otsus
muutmata (HKMS § 230 lg 5 p 1). Riigikohus nõustub haldus- ja ringkonnakohtu enamiku sisuliste
seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning
ringkonnakohtu otsus tühistada vastustaja menetluskulu puudutavas osas (HKMS § 230 lg 5 p 5).
Vastuseks kaebaja kassatsioonkaebusele selgitab kolleegium esmalt pakkumuste hindamise
õiguspärasuse kontrolli üldisi põhimõtteid (II) ja analüüsib seejärel kaebaja kassatsioonkaebuse
väiteid (III). Lõpetuseks põhjendab kolleegium vastustaja kassatsioonkaebuse rahuldamist (IV) ja
jaotab kassatsiooniastme menetluskulud (V).
II
12. VAKO ja kohus võivad hankeasjas vaidlustuse ja kaebuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on
tegutsenud õigusvastaselt. VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust
õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-440/13:
Croce Amica, p 44, vrd ka erinevaid keeleversioone). See mõjutab kohtuliku kontrolli ulatust nii
hankija kaalutlusotsuste kui ka hindamisotsuste korral. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud
volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel (otsustus- või
5(10)
3-20-1198
valikudiskretsioon – HMS § 4 lg 1). Hindamisotsustega on tegemist, kui õigusnormi kohaldamise
eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste
sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside
tegemisel.
13. Haldusorgani, sh hankija kaalutlus- ja hindamisotsuste kohtulikul kontrollimisel on sarnasusi ja
erinevusi. Halduse kaalutlusotsuste puhul on kohtul keelatud teha kaalutlusotsust haldusorgani eest
(HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse
ratsionaalsuse testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste
piiramise korral ka kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus)
tegemises (HMS § 4 lg 2, HKMS § 158 lg 3 esimene lause). Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja
väheintensiivsete õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade
testiga.
14. Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli,
sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3
kolmanda lausega sarnanevat üldist keeldu hindamisotsuste puhul pole, sest õigusmõistete
sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva
riigivõimu monopol (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr 3-20-924/24, p 32;
3-17-1545/81, p 26). PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt
ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude
tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega.
Siiski võib kohus olla vähem või rohkem vaoshoitud ka haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel
kontrollimisel, iseäranis kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi
õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. See
tähendab, et kohus võib, arvestades eespool nimetatud tingimusi nende koostoimes, piirduda
täiskontrolli asemel nõrgemate kontrollistandarditega – ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade
testiga. Ratsionaalsuse test tähendab hindamisotsuste puhul analoogselt HMS § 4 lg-ga 2 ennekõike
selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes
asjakohaseid fakte ning kõiki asjakohaseid fakte. Ilmselgete vigade test tähendab, et on ilma pikemata
selge, et haldusorgan on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega (kolleegiumi otsus
asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.2). Erandjuhtudel võib seadusest või asja olemusest tuleneda kohtule ka
keeld asjaolusid haldusorgani asemel hinnata.
15. Tuleb rõhutada, et haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste
aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Piiratud kontrollile
võivad alluda vaid faktidest tehtavad järeldused. Ka kohustus rajada kohtuotsus tõenditele
(HKMS § 157 lg 2) puudutab vaid faktiliste asjaolude tuvastamist. Faktidel rajanevaid hinnangulisi
otsustusi ei ole võimalik tõendada, kuid neid tuleb põhjendada.
16. Kolleegium jääb allapoole rahvusvahelist piirmäära jäänud asjas nr 3-3-1-51-16 võetud seisukoha
juurde, et ideekonkursi võistlustööd ei pruugi alluda õiguse mõõdupuudele ning žürii hinnangute
sisuline kontroll on piiratud ilmselguse kriteeriumiga. Sellest seisukohast ei saa lähtuda käesolevas
asjas, kus vaidluse all on ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud avalik hankemenetlus. Esiteks
peegeldab hanke eeldatav maksumus hankes osalevate ettevõtjate õiguste riive intensiivsust
(vrd kolleegiumi otsus nr 3-17-2718/30, p 23). Teiseks kehtib avatud hankemenetluses oluliselt
täpsem õigusraam võrreldes ideekonkursiga ning märksa suurem kaal on ka riigihanke korraldamise
üldpõhimõtetel, eriti läbipaistvusel, kontrollitavusel, proportsionaalsusel ja võrdsel kohtlemisel
(RHS § 3 p-d 1 ja 2; vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-440/13: Croce Amica, resolutiivosa p 2,
vrd erinevaid keeleversioone; kolleegiumi otsus nr 3-19-1825/50, p 16). Käesolevas asjas ja sarnastes
6(10)
3-20-1198
asjades ei ole eeltoodud põhjustel kohaldatavad kolleegiumi seisukohad toetustaotluste ja
eksamitööde hindamise kohta (vrd kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-68-12, p 24;
3-3-1-71-13, p 17; 3-3-1-77-12, p 18).
17. Seega pidid VAKO ja kohtud hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata praeguses asjas
minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt kaebaja pakkumusele antud
hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte
ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud
hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute
kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid
kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised
kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (kolleegiumi otsus
nr 3-20-924/24, p 31; otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23).
Pakkumuste hindamise pädevuse annab seadus just nimelt hankijale, mitte hankijast sõltumatutele
asjatundjatele. Hindamine võib osal juhtudel põhineda, aga ei pea põhinema eksperdiarvamusel
(Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00: SIAC Construction, p 45). Hankija hinnangu kinnituseks või
kummutamiseks võib kohus hinnata ka eksperdiarvamusi ja dokumentaalse tõendina muid asja
tundvate isikute arvamusi, ilma et neil oleks ette kindlaks määratud jõudu. Niisugune tõend ei ole
kohtuotsuse tegemisel iseenesest kaalukam haldusorgani hinnangutest (HKMS § 61 lg 2).
18. Erinevalt nt lihthankest (vrd kolleegiumi otsus nr 3-17-2718/30, p-d 22–25) kohustab
RHS § 85 lg 1 hankijat avatud hankemenetluses sätestama RHAD-s majanduslikult soodsaima
pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja tegelikku konkurentsi tagavad
pakkumuse hindamise kriteeriumid. Hankija peab alusdokumentides määrama ka suhtelise osakaalu,
mille ta igale valitud pakkumuse hindamise kriteeriumile pakkumuste majandusliku soodsuse
hindamiseks annab (RHS § 85 lg 9). Kriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist
(kolleegiumi otsus nr 3-17-2718/30, p 22), kuid nõustuda tuleb VAKO ja kohtutega, et hindamisel ei
saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega
sisaldama alakriteeriume. Kui hankija siiski soovib alakriteeriume kasutada, tuleb seda teha
hankedokumentides (direktiivi 2014/24 põhjendus 45; Euroopa Kohtu otsused asjades
nr C-532/06: Lianakis jt, p-d 38, 44-45; C-470/99: Universale Bau, p 99).
19. Kui hankija määrab detailid või alakriteeriumid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida. Hankija
ei või hindamiskriteeriume ega alakriteeriume luua ega muuta tagantjärele, pärast pakkumuste
avamist. Alakriteeriumide sätestamisel ei ole hindamisel piisav koondhinde andmine, vaid esitada
tuleb ka alakriteeriumile vastavad osahinded. Hankija võib pärast pakkumuste esitamise tähtaja
möödumist määrata niisuguste alakriteeriumide suhtelise osakaalu, mis sisuliselt vastavad
hindamiskriteeriumidele, kuid seda kolmel tingimusel: esiteks ei tohi muuta hindamiskriteeriume;
teiseks ei tohi kehtestada tegureid, mis oleksid pakkumuste koostamist võinud mõjutada; kolmandaks
ei või alakriteeriumide osakaalu määramise aluseks olla midagi, mis võib mõnd pakkujat
diskrimineerida (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p 26;
C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 33).
20. Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume
ega nende osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata
kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda
pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole kvalitatiivse
hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks
osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see
tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31;
7(10)
3-20-1198
C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale
pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel
(vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41, p 13). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal
kui ka samas hankes esitatud pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul
peab võrdlemine olema dokumenteeritud. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse
korral selgitama sarnaste pakkumuste erinevat hindamist.
21. Hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes
(Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00: SIAC Construction, p 44). RHS § 117 lg 1 teise lause järgi
peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema põhjendatud. RHS § 47 lg 4 p 3
kohaselt tuleb teistele vastavaks tunnistatud pakkujatele esitada edukat pakkumust iseloomustavad
andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes. Seejuures on piisav, kui
pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele
alustele hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga
üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral
saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on
hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad
peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud
hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka
ilma hinnete hilisema põhjendamiseta.
III
22. Praeguses asjas määrasid RHAD kindlaks nii detailsed hindamiskriteeriumid, alakriteeriumid ja
nende osakaalud kui ka hindamismetoodika – kolmeastmelise absoluutse skaala koos hinnete
kirjeldustega. Euroopa Kohus on rõhutanud, et hindamiskriteeriumi õigusvastasusele peab saama
tugineda ka hindamise vaidlustamisel, kui selleks on mõjuv põhjus (otsus asjas
nr C-538/13: eVigilo, p-d 55-58). Kaebaja ei ole varem ega praeguses kaebuses RHAD kohta ühtegi
nõuet esitanud. Sellest sõltumata märgib kolleegium, et ta ei näe hindamise lähtealustes puudusi.
23. Vastustaja on põhjendanud nii kaebajale kui ka kolmandale isikule antud hindeid.
Hindamiskriteeriumid olid üksikasjalikud ja hindamiskomisjoni põhjendused küllaldased.
24. VAKO ja kohtud on ammendavalt kontrollinud, et vastustaja pole teinud hindamisvigu, andes
kõigis alakriteeriumides maksimumhinded kolmanda isiku pakkumusele. Kaebaja heidab hankijale
põhjendamatult ette, et viimane pole kaebaja töö hindamisel arvestanud asjaolusid, mida ta Idea puhul
luges positiivseteks (nt Rootsi partneri mainimine). Maksimumpunkte saavadki õigustada töö
tugevused ning madalamat hinnet puudused. Erinevate hinnete põhjendamisel tulebki esile tuua
pakkumuste erinevused, mitte sarnasused.
25. Ka kaebaja loovtöö hindamisel pole vastustaja teinud olulisi vigu.
25.1. Terviklikkuse alakriteeriumi puhul keskendus kaebaja hankija hinnangul liigselt sündmustele,
mis nende kummagi kontrollile ei allu. Pole alust lugeda seda tähelepanekut asjakohatuks,
üllatuslikuks ega meelevaldseks. Ehkki tippkokkade võistlusele tähelepanu pööramine oli
kommunikatsiooniplaanis kohustuslik, rõhutati tehnilise kirjelduse p-s 7 selge sõnaga, et selle ürituse
mõju on lühiajaline ning et kommunikatsiooniplaan peab olema süsteemne. Hankija ei ole pidanud
pakkumustes sündmustele tuginemist lubamatuks, nagu kaebaja ekslikult väidab, vaid ta pidas
kolmanda isiku teistsuguse lähenemise puhul hanke eesmärkide saavutamist tõenäolisemaks.
8(10)
3-20-1198
25.2. Sõnumite rubriigis põhjendas vastustaja kaebajale 5 punkti andmist muu hulgas sõnumite
rohkusega. Kolmandal isikul oli üks põhisõnum, kaebaja sõnumite arv on vaieldav (5 kuni 9).
Kolleegium ei näe alust pidada meelevaldseks vastustaja prognoosi, et kaebaja sõnumite hulga tõttu
võib olla raske hoida fookust. Kolleegium ei pea aga ratsionaalseks vastustaja etteheidet, et kaebaja
ei maininud täiendava sõnumina Taste Estonia brändi ja kanaleid, olukorras, kus vastustaja teisal
taunis Taste Estonia märgi kasutamist ning sõnumite liigset hulka. See vääratus ei tekita sõnumite
arvu probleemi valguses siiski olulist kahtlust, et kõnealuse alakriteeriumi eest oleks kaebajale tulnud
anda kõrgem hinne.
25.3. Kanalite alakriteeriumi puhul põhjendas vastustaja asjakohaselt Taste Estoniaga seotud
prognoosi (Taste Estonia märk on mõeldud ekspordi, mitte turismi edendamiseks). Seevastu
väliskanalitele tehtud etteheiteid on vastustaja asjakohatult põhjendanud tegevusplaani sisuliste
puudustega. Selle alakriteeriumi hinnete kirjelduses on juttu vaid kanalitest, mitte sõnumite sisust.
See vastustaja viga loob olulise kahtluse, et alakriteeriumi võib olla hinnatud liiga madalalt.
Maksimaalsete punktide andmine selles rubriigis ei oleks siiski toonud kaasa kaebaja edukaks
tunnistamist.
25.4. Kaebaja pole teostatavuse alakriteeriumi puhul lükanud ümber vastustaja seisukohta, et eelarve
on ebapiisav. Seetõttu oli põhjendatud anda 2 hindepunkti plaani teostatavuse alakriteeriumi eest.
Hankija võib hankemenetlusest kõrvaldada alapakkumused (RHS § 115), samuti võib hankija hinnata
eelarve piisavust, kehtestades selleks hindamiskriteeriumi RHAD-s.
26. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et osa kaebaja väiteid osutus ebaoluliseks, sest need ei
saa mõjutada vaidluse lõpptulemust. Niisuguses olukorras ei pea kohus võtma väite kohta
ammendavat sisulist seisukohta. Hankemenetluse liigiks on RHAD p-s 1.3 kehtivalt ja siduvalt
määratud avatud hankemenetlus. Kaebaja ei ole RHAD-d vaidlustanud. Seetõttu ei saa kaebaja
praeguses asjas tugineda väitele, et hankes oleks tulnud korraldada ideekonkurss. Komisjoni koosseis
ei olnud vastuolus ühegi õigusnormiga. Konsensuslik hindamine ei ole kollegiaalses komisjonis
keelatud. Kohus ei pea hindamiskomisjoni otsuste kontrollimisel uurima, kuidas kujunes üksikute
komisjoni liikmete seisukoht ja kas see muutus menetluse käigus. Seetõttu ei pidanud kohtud
nimetatud asjaolude kohta koguma tõendeid.
27. Õigusjärgluse küsimuses nõustub kolleegium kohtute ammendavate selgitustega. Kolmas isik
pole ühinemisel rikkunud ühtegi RHS sätet, ta ei ole olnud ka hooletu. Ühinemisega kaasnev
üldõigusjärglus ei ole mingil moel sarnane olukordadega, kus pakkuja püüab parandada tagantjärele
pakkumuse puudusi (vt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-387/14, p 41). Kuna kolmas isik polnud
hooletu, ei ole alust ka tema kasuks väljamõistetud menetluskulu vähendada. Kolmandal isikul on
PS § 24 lg-st 2 tulenev õigus olla kohtuasja juures, kus arutatakse tema õiguste üle, ning õigus
kasutada seejuures advokaadi abi.
28. Kaebajal pole õigust nõuda riigilõivu tagastamist VAKO tagastatud nõuete eest. VAKO on küll
eksinud RHS § 198 lg 2 kohaldamisel, kuid see ei mõjuta lõpptulemust. RHS § 198 lg 2 kohaselt
mõistab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja riigilõivu proportsionaalselt vaidlustuse
rahuldamisega. Vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule aga mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt
loendades, vaid hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades. Teistsuguse tõlgenduseni ei vii ka
RHS § 198 lg 6, mille järgi tuleb tasutud riigilõivu väljamõistmisel lähtuda iga vaidlustusmenetluse
lõppemise aluse puhul sama paragrahvi lõigetes 1-4 ja 8 sätestatust. Need sätted näitavad, kelle kanda
jääb nõudele vastav riigilõiv, aga ei ütle, et vaidlustuse eest tasutud riigilõiv peab jagunema nõuete
vahel võrdselt nõuete sisu ja tähendust arvestamata.
9(10)
3-20-1198
Sisuliselt olid VAKO-s läbi vaatamata jäetud nõuded hõlmatud kaebaja põhinõudega – tühistada
hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Selle nõude rahuldamisel oleks
nõuete sisulist kaalu arvestades tulnud enamik riigilõivu tagastada. Kuna kaebaja põhinõue jäi
rahuldamata, on kokkuvõttes õigustatud lõpptulemus, et 4/5 vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivust
jääb tema kanda.
29. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtuasi on tunnistatud kinniseks kolmanda isiku loovtöö
osas. Infosüsteemi või selle kasutaja vea tõttu ei ole see dokument nähtav Riigikohtule, seetõttu nõudis
kolleegium selle välja ringkonnakohtult ning selle autentsuses ei ole alust kahelda. Niisugune olukord
on siiski lubamatu. Kohtutoimik peab olema kohtule nähtav. Kui konfidentsiaalset dokumenti ei ole
võimalik infosüsteemis igal ajal kõigi asja lahendavate kohtute jaoks nähtavaks teha, tuleb asjas luua
pabertoimik.
IV
30. Vastustaja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada, sest ringkonnakohus on menetluskulu jaotamisel
hälbinud Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast. Kolleegium on seni olnud järjekindlal seisukohal,
et kaebaja peab kohtumenetluses vaidlustuse rahuldamata jäämisel kandma hankija põhjendatud
õigusabikulud (otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33; määrus nr 3-18-1445/52, p 5).
31. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde ning rõhutab, et hankemenetluse eesmärk on muu
hulgas ehitustööde, kaupade ja teenuste ostmisel hankija raha säästmine (RHS § 2 lg 1). Selle
eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus õiguspärase hanke korraldaja kanda jäävad
vaidlustamisega kaasnenud lisakulud. Kas määrata hankevaidluses hankija esindajaks majasisene
jurist või advokaat, on hankija töökorralduse küsimus, mida kohus ei hinda. Kaebaja ei saa nõuda, et
hankija korraldab enda esindamise kohtumenetluses kaebajale soodsaimal viisil.
Kohus peab siiski jälgima, et hankija õigusabikulu väljamõistmine ei riivaks ebaproportsionaalselt
kaebepõhiõigust (PS § 15 lg 1 esimene lause).
32. Kolleegium peab põhjendatuks vastustaja õigusabikulu ringkonnakohtus 4150 eurot 80 senti, kuid
mõistab välja selle osaliselt, 2500 euro ulatuses, arvestades vastustaja hinnangutes esinenud puudusi
(HKMS § 108 lg-d 1 ja 11). Puuduste valguses ei saa kaebuse esitamist lugeda täiesti alusetuks.
V
33. Kaebaja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb kanda riigituludesse. Vastustaja tasutud
kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).
34. Vastustaja õigusabikulud Riigikohtus on 675 eurot. Sellest tuleb kaebaja kasuks välja mõista
proportsionaalne osa 400 eurot (vrd otsuse p 32). Kolmanda isiku õigusabikuluks Riigikohtus on
1281 eurot 23 senti. See tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista
(HKMS § 108 lg 8 esimene lause; AS Idea AD ak EE322200221014773254).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Katri Raik
Riigikogu
[email protected] Meie 22.12.2020 nr 1.1-16/20-0110/5068-6
Täiendav info Riigikogu korruptsioonivastasele
erikomisjonile
Austatud Katri Raik
Informeerime Riigikogu korruptsioonivastast erikomisjoni Riigikohtu otsusest, mis puudutas OÜ
Alfa-Omega Communications vaidlustust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
suhtekorraldusteenuse hankes.
Riigikohus otsustas järgmist:
1. Rahuldada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kassatsioonkaebus. Jätta OÜ Alfa-Omega
Communications kassatsioonkaebus rahuldamata.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2020. a otsuse resolutsiooni punkt 2
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ringkonnakohtus kantud menetluskulu puudutavas osas.
Mõista OÜ-lt Alfa-Omega Communications Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks välja
ringkonnakohtus kantud menetluskulu 2500 eurot.
3. Mõista OÜ-lt Alfa-Omega Communications välja kassatsiooniastme menetluskulu 400 eurot
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja 1281 eurot 23 senti AS Idea AD kasuks.
4. Tagastada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele kautsjon 25 eurot. OÜ Alfa-Omega
Communications kautsjon kanda riigituludesse.
Riigikohtu terviklik otsus on lisatud käesolevale kirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kaupo Sempelson
625 6350
[email protected]
2 (2)