dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Märgukiri taksonduse valdkonna reguleerimiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. detsember 2020
Viit
1.1-16/20-0008/7866-1
Registreeritud
22. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0008
Vastutaja
Margus Tähepõld (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond)
Lahendamise tähtaeg
21. jaanuar 2021

Failid

  • 📎9-216-1 21.12.2020 Väljaminev kiri.asice525 KB

Sisu (failidest)

Hr Taavi Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 21.12.2020 nr 9-2/16-1 Märgukiri taksonduse valdkonna reguleerimiseks Austatud minister Taavi Aas Siseministeerium esitab ettepanekud taksonduse valdkonna arendamiseks ja turvalisuse tõstmiseks liikluses tervikuna. Taksonduse valdkonna probleemide lahendamine eeldab ühistranspordiseaduses (ÜTS) muudatuste tegemist. Probleemid ja lahendusettepanekud 1. Üldine järelevalve taksonduse sektoris ja kohalike omavalitsuste õiguste laiendamine Taksoteenuse osutamise eelduseks on hea maine ja karistamatuse nõue nii taksoveoloa taotlemisel kui ka omamisel, samuti on vajalik omada teenindajakaarti. Nii taksoveoloa kui ka teenindajakaardi väljastab kohalik omavalitsus (KOV) ja KOV peaks teostama ka nõuete järgmise üle järelevalvet, kaasates vajadusel vahetu sunni rakendamiseks politsei. Juba taksoveolubade, sõidukikaartide ja teenindajakaartide väljastamise algstaadiumis saab KOV teha vedaja/taotleja suhtes taustakontrolli ja lisaks sellele preventiivselt üle vaadata, kas taksoteenust pakkuv sõiduk on turvaline, puhas ja ega taksojuhil pole varasemaid rikkumisi, mis välistaksid talle loa väljastamise. Politsei taksonduse valdkonnas reide üldjuhul ei tee ja politseipatrulle kaasab KOV abi osutamiseks vastavalt vajadusele, jooksvalt. KOV-de kohustus järelevalve teostamiseks tuleneb seadusest, kuid nende õigused järelevalve teostamiseks ei ole piisavad. On loogiline, et kui seaduses määratakse kohustus ülesande täitmiseks, tuleb selleks ette näha ka vastavad vahendid. Kuna KOV-il puudub ÜTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide üle riikliku järelevalve tegemisel õigus kasutada vahetut sundi, takistab volituste puudumine otseselt taksosõidukite üle järelevalve tegemist. KOV-del on olemas sõiduki peatamise õigus, kuid õigusest üksinda ei piisa, kuivõrd korrakaitseametnikud puutuvad igapäevaselt kokku taksojuhtidega, kes eiravad korrakaitseametnike nõuet sõiduki peatumiseks. Seega ei ole võimalik kontrollida isegi taksondusreeglitele allumise põhilist eeldust - kas isiku ja sõiduki dokumendid vastavad seadusele (muu hulgas ega isik ei kasuta teise isiku teenindajakaarti või ei ole registreerinud suvalise teenindajakaardi numbrit). Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Seega on vajalik teha muudatused ÜTS-is, andes KOV korrakaitseametnikele vahetu sunni õiguse sõiduki peatamiseks. Sõiduki peatamise õigus, seda vajadusel sunniga tagades, ei ole inimeste põhiõiguste vaates märkimisväärse riivega; see ei eelda ka spetsiifilist pikaajalist täiendkoolitust. Sõiduki peatamise õigus on lisaks politseiametnikele näiteks ka Keskkonnainspektsioonil jahiseaduse ja jäätmeseaduse ning Maksu- ja Tolliametil alkoholiseaduse, autoveoseaduse, hasartmänguseaduse alusel. 2. Platvormipõhise taksoveo konto üleandmine mitteõigustatud isikule ÜTS-is puudub vastutus platvormipõhise taksoveo (teenused nagu Uber, Bolt jne) konto üleandmise eest mitteõigustatud isikule. Konto on seotud loaga osutada taksoteenust. Seetõttu valitseb turul olukord, kus renditakse sõiduk ja sellega antakse kaasa ka sõidujagamise konto. Palume kaaluda vastutuse loomist platvormipõhise taksoveo konto üleandmise eest selleks mitteõigustatud isikule. 3. Nõuded taksoteenust osutavatele sõidukitele ÜTS § 64 lg 10 alusel võib KOV kehtestada määrusega taksoveol kasutatavatele sõidukitele teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust tagavad nõuded. Tallinna linn on selle alusel kehtestanud Tallinna taksoveonõuded, tagamaks klientide mugavus ja ohutus. Kirjeldatud nõuetest tuleneb muuhulgas, et taksoveoks võib kasutada sõidukit, mille heitmenorm vastab vähemalt Euro 5 standardile. Teistes kohalikes omavalitsustes taolisi nõudeid ei ole. Ilmekas näide selle kohta puudutab end Maardus arvele võtnud, kuid tegelikult pealinnas teenust osutavaid taksojuhte ja sõidukeid, mis paraku pealinna taksodele kehtestatud nõuetele ei vasta. Rõhutame, et kui juht soovib osutada taksoteenust mujal, kui talle kaardi väljastanud omavalitsuse teeninduspiirkonnas, siis peab ta järgima teises omavalitsuspiirkonnas kehtestatud nõudeid. Seega Maardust sõidukikaardi saanud juht peab Tallinnas teenindades järgima Tallinnas kehtestatud norme. Eeltoodule lisaks, kirjeldatud nõuded puudutavad ainult tavataksosid, kuid mitte platvormipõhist taksoveo teenust pakkuvaid sõidukeid. See on tinginud olukorra, kus teenust pakutakse platvormi vahendusel ning selleks kasutatakse sõidukeid, mis võivad ohtu seada taksoteenust kasutavad kliendid ning milliste puhul ei pruugi olla tagatud sõidukite loodussäästlikus. Lisaks tekitab nimetatud erisus seaduses ebavõrdset kohtlemist eraettevõtluses. Platvormi vahendusel teenuse osutajad on eelisseisus võrreldes tavatakso teenuse osutajatega, kes peavad tegema oluliselt suuremaid kulutusi, et nõuetele vastata. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku üleriigiliste sõiduki nõuete kehtestamiseks ning seda kõigile taksoveoteenust pakkuvatele sõidukitele ehk nii tavataksodele kui ka platvormipõhist teenust pakkuvatele taksodele. 4. Taksoveoloa ja teenindajakaardi kehtivus ning selle automaatne kehtetuks tunnistamine Taksoveoluba ja teenindajakaarti väljastatakse tähtajatult, kui taotleja ise ei taotle tähtajalist luba. Vastavate lubade kehtivust saab teatud tingimustel peatada või kehtetuks tunnistada. Seejuures ei ole reguleeritud, millised alused toovad kaasa konkreetse tagajärje (st kas peatamise või kehtetuks tunnistamise). Teeme ettepaneku vaadata üle lubade peatamise ja kehtetuks tunnistamise regulatsioon ja vajadusel seda korrigeerida (sh hea maine nõuded ning viidatud süüteod, mida ei loeta heaks maineks ja kaaluda selle loetelu laiendamist). Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Praegune regulatsioon jätab suure otsustuspädevuse ning võib tuua kaasa piirkondlikud erisused ning teenusepakkujate ebavõrdse kohtlemise. Teatud rikkumiste (nt joobes juhtimine, teatud liiki korduvad rikkumised, isikuvastased kuriteod) korral võiks kaaluda taksoveoloa/teenindajakaardi automaatselt kehtetuks tunnistamist. Muuhulgas teeme ettepaneku, et teenindajakaart, sõidukikaart ja taksoveoluba väljastatakse tähtajaliselt, näiteks 5 aastaks. Kindlasti tuleks kaaluda ÜTS-i § 57 lg 2 p 1 täiendamist järgmiste süüteokoosseisudega - narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 151) ning pisivargused (karistusseadustiku § 218). Eeltoodule lisaks - hetkel teostatakse järelkontrolli väljastatud kaartide osas manuaalselt. Teenindajakaardi, sõidukikaardi ja taksoveoloa menetlusprotsess toimub Majandustegevuse registris (MTR). Samas ei anna register automaatselt menetlejale teada ega lisa isikule märget olukorras, kus isik, kellele on väljastatud teenindajakaart, on toime pannud rikkumise, mille tõttu ta teenindajakaarti enam omada ei tohiks. Kogu järelevalve protsess käib hetkel manuaalselt juhuvalimi põhjal ning seda teeb vaid Tallinna linn. Seega on liikluses hulk taksojuhte, kes on toime pannud raske kuriteo (nt seksuaalkuriteo, tapmise, lastevastase süüteo) ning teenindavad kliente. Teeme ettepaneku, et MTR-i tekitada funktsioon, mis annaks menetlejale automaatselt võimaluse kontrollida karistatud isikuid (mh tooks taolised isikud automaatselt välja - näiteks kategooriana „leia karistatud isikud“). 5. Taksoveoloa ja teenindajakaardi omaja hea majandusseisundi mõiste sidumine tähtaegselt tasumata trahvidega ÜTS § 56 lg 2 kohaselt peab taksoveoloa taotlejal ja omajal olema hea majandusseisund. Majandusseisundit peetakse antud sätte kohaselt heaks, kui kohus ei ole välja kuulutanud nende pankrotti ja neil puudub ajatamata maksuvõlg. Palume kaaluda sätte täiendamist olukordadeks, kus taksoveoloa taotlejal ja omajal ei ole trahvid tähtaegselt tasutud. Sama analoogiat saaks laiendada ka teenindajakaardi taotlejale ja omajale. 6. Taksojuhtide keelenõude problemaatika1 Taksojuhtide puuduliku keelenõude küsimused puudutavad otseselt siseturvalisust, kuna liikluses tervikuna esineb palju määramatust (ohuolukordi, marsruudimuudatusi). Juht peab suutma lugeda ajutisi liikluskorraldusvahendeid, kutsuda õnnetuse korral abi ning lahendada probleeme, mida pole võimalik lahendada riigikeelt oskamata. 2016. aastal tühistati ÜTS-i nõue, et taksojuht peab oskama eesti keelt. Keelenõude tühistamise peamise põhjusena nimetati vajadust kaotada topeltregulatsioon, kuna keeleseaduse alusel on taksojuhtide keelenõue nagunii olemas. ÜTS-i keelenõue oli aga aluseks taksojuhi teenindajakaardi väljastamisel. Kõnealuse sätte tühistamine on viinud selleni, et teenindajakaardi väljastajal, st KOV-del ei ole enam kohustust ega õigust veenduda, kas taksojuhina tööle asuv isik oskab eesti keelt teenuse osutamiseks vajalikul tasemel. Teenindajakaardi saavad kõik soovijad, sõltumata nende keeleoskusest. 1 Konkreetse ettepaneku koostamisel on osaliselt kasutatud Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sisendit. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Hetkel ollakse olukorras, kus teenusepakkujate seas on äraarvamatul hulgal kohalikku keelt mitteoskavaid taksojuhte, kelle eesti keele oskus tuleb kõne alla alles siis, kui klient on esitanud Keeleinspektsioonile kaebuse ning inspektsioonil õnnestub taksojuhiga ühendust võtta, tema keeleoskust kontrollida, teha ettekirjutus nõutava taseme omandamiseks ning eksami sooritamiseks. Asjaajamine ja suhtlus sellise juhiga toimub üldjuhul inglise keeles. Tihtipeale ilmneb taksojuhi küsitlemisel, et teenindajakaardi omanik ei ole taksojuhi suhtes kehtivast eesti keele oskuse nõudest teadlik. Kohalikule omavalitsusele tehakse ettepanek teenindajakaart tühistada. KOV-del ei ole aga vastavalt ÜTS §-de 57 ja 63 lg 2 p 1 koosmõjus alust teenindajakaarti tühistamiseks, kui isikul just ei ole kehtivat väärteokaristust keeleseaduse §-de 36 või 37 alusel. Ka sellisel juhul vajab eraldi kaalumist, kas loa tühistamine on ikka proportsionaalne. Siseministeeriumile teadaolevalt Keeleinspektsioon aktiivset kontrolli taksojuhtide osas ei tee, seega taksojuhtidel nende poolt tehtud väärteokaristusi keeleseaduse alusel ei ole. Seega ei ole KOV-del võimalik taksojuhi teenindajakaarti keeleoskuse puudumise tõttu kehtetuks tunnistada. Tallinna linn on ainus KOV, kes on keeldunud teenindajakaardi väljastamisest neile taotlejatele, kes ei valda üldse eesti keelt. Kahjuks see ei lahenda probleemi, kuna taotlejad lähevad ja taotlevad teenindajakaardi teistest omavalitsustest, kus see neile ka väljastatakse. Esimese lahendusettepanekuna näeme, et vastutus taksoteenust osutava isiku kvalifikatsiooninõude täitmise eest peaks olema taksofirmal (või platvormil, mille kaudu juhid töötavad) ja taksojuhil. Praegu aga vastutab selle eest, et juht ja klient omavahel vajalikud asjad räägitud saaks, sisuliselt klient. Seega on mõistlik kaaluda taksojuhi keelenõude tagasitoomist ÜTS-i. Vajalik on ka arutleda, kuidas maandada keeleokuse puudumisest tingitud riske platvormipõhist taksovedu pakkuvate juhtide puhul. Teiseks teeme ettepaneku täiendada ÜTS §-i 57 selliselt, et taksojuht peab oskama eesti keelt vähemalt B-1 tasemel või taksojuhina töötamisel vajaliku suhtlustasemel. Eeltoodut saaks siis kohaliku omavalitsuse töötaja, kes teenindajakaardi väljastab, ka kontrollida. 7. Sõidukikaardi nõuet eiravad platvormipõhist taksovedu pakkuvad juhid Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) on selgitanud, et platvormipõhist taksovedu pakkuvate taksode (äpitaksode) avariisse sattumise tõenäosus on tavataksodest 2 korda suurem ja taoliste juhtumite arv on drastiliselt kasvanud. Platvormipõhist taksovedu pakkuvate taksodega põhjustati 2019. aastal Eestis 370 liikluskindlustuse juhtumit. 2018. aastal oli see number 228. Kasv on seega 62%. Küsimus puudutab otseselt liiklusturvalisust. Lahendusettepanekuna näeme, et platvorm peab kontrollima oma vahendatavate juhtide ja sõidukite vastavust seaduse nõuetele. Kui klient tellib rakenduse kaudu takso, eeldab ta, et teenusepakkuja saadab seaduse nõuetele vastava auto. Kui juht või sõiduk ei vasta seaduse nõuetele, on tegemist ebaseadusliku veoga ning kui platvorm seda vahendab, on automaatselt tegemist ebaseadusliku veo vahendamisega. Eeltoodule lisaks – kuna platvormipõhist taksoteenust pakkuvatel sõidukitel ei pea olema ühtegi väliselt nähtavat tunnust, mille alusel neid liikluses tavasõidukitest eristada, on järelevalve teostamine taoliste taksode üle sisuliselt võimatu. Teeme ettepaneku kohustada platvormipõhist taksovedu pakkuvatele sõidukitele vähemalt ühe kohustusliku eritunnuse paigaldamine (nt plafoon). 8. Taksojuhtide ametikoolituse nõude taas kehtestamine Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 04.07.2017.a. võeti ÜTS-st välja oluline nõue taksojuhtidele - kohustus läbida autoveoseaduses nimetatud taksojuhi ametikoolituse kursus. Põhjenduseks oli autoveoseaduse muutmine. Varasemalt viis koolituse läbi teenindajakaardi väljastaja ning selle käigus anti üldised teadmised taksojuhina töötamiseks. Käesolevaga teemegi ettepaneku lisada ÜTS-i tagasi taksojuhi ametikoolituse nõue. Eelnimetatud säte aitaks tagada teeninduse kõrgemat kvaliteeti. 9. Taksoteenuse üleriigilised hinnataseme erinevused Tallinna linn on taksoveonõuetega kehtestanud hindade kõrgeimad lubatavad piirmäärad. See on tekitanud olukorra, kus naaberomavalitsustest, kus hinnataseme piirmäära ei ole, tullakse Tallinna linna oluliselt kõrgemate hindadega teenust pakkuma. Taolise olukorra vältimiseks on vajalik kehtestada üleriigiline ühtne taksoteenuse hinnatase. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku algatada ühistranspordiseaduse muutmise seaduseelnõu. Siseministeerium pakub seaduseelnõu koostamisel enda igakülgset abi ja partnerlust. Teie kirjalikule tagasisidele ootama jäädes ja lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alar Laneman siseminister Liisa Abel 5352 2781 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel