Hr Taavi Aas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
21.12.2020 nr 9-2/16-1
Märgukiri taksonduse valdkonna reguleerimiseks
Austatud minister Taavi Aas
Siseministeerium esitab ettepanekud taksonduse valdkonna arendamiseks ja turvalisuse
tõstmiseks liikluses tervikuna. Taksonduse valdkonna probleemide lahendamine eeldab
ühistranspordiseaduses (ÜTS) muudatuste tegemist.
Probleemid ja lahendusettepanekud
1. Üldine järelevalve taksonduse sektoris ja kohalike omavalitsuste õiguste
laiendamine
Taksoteenuse osutamise eelduseks on hea maine ja karistamatuse nõue nii taksoveoloa
taotlemisel kui ka omamisel, samuti on vajalik omada teenindajakaarti. Nii taksoveoloa kui ka
teenindajakaardi väljastab kohalik omavalitsus (KOV) ja KOV peaks teostama ka nõuete
järgmise üle järelevalvet, kaasates vajadusel vahetu sunni rakendamiseks politsei. Juba
taksoveolubade, sõidukikaartide ja teenindajakaartide väljastamise algstaadiumis saab KOV
teha vedaja/taotleja suhtes taustakontrolli ja lisaks sellele preventiivselt üle vaadata, kas
taksoteenust pakkuv sõiduk on turvaline, puhas ja ega taksojuhil pole varasemaid rikkumisi, mis
välistaksid talle loa väljastamise.
Politsei taksonduse valdkonnas reide üldjuhul ei tee ja politseipatrulle kaasab KOV abi
osutamiseks vastavalt vajadusele, jooksvalt. KOV-de kohustus järelevalve teostamiseks tuleneb
seadusest, kuid nende õigused järelevalve teostamiseks ei ole piisavad. On loogiline, et kui
seaduses määratakse kohustus ülesande täitmiseks, tuleb selleks ette näha ka vastavad vahendid.
Kuna KOV-il puudub ÜTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide üle riikliku järelevalve
tegemisel õigus kasutada vahetut sundi, takistab volituste puudumine otseselt taksosõidukite üle
järelevalve tegemist. KOV-del on olemas sõiduki peatamise õigus, kuid õigusest üksinda ei
piisa, kuivõrd korrakaitseametnikud puutuvad igapäevaselt kokku taksojuhtidega, kes eiravad
korrakaitseametnike nõuet sõiduki peatumiseks. Seega ei ole võimalik kontrollida isegi
taksondusreeglitele allumise põhilist eeldust - kas isiku ja sõiduki dokumendid vastavad
seadusele (muu hulgas ega isik ei kasuta teise isiku teenindajakaarti või ei ole registreerinud
suvalise teenindajakaardi numbrit).
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Seega on vajalik teha muudatused ÜTS-is, andes KOV korrakaitseametnikele vahetu sunni
õiguse sõiduki peatamiseks. Sõiduki peatamise õigus, seda vajadusel sunniga tagades, ei ole
inimeste põhiõiguste vaates märkimisväärse riivega; see ei eelda ka spetsiifilist pikaajalist
täiendkoolitust. Sõiduki peatamise õigus on lisaks politseiametnikele näiteks ka
Keskkonnainspektsioonil jahiseaduse ja jäätmeseaduse ning Maksu- ja Tolliametil
alkoholiseaduse, autoveoseaduse, hasartmänguseaduse alusel.
2. Platvormipõhise taksoveo konto üleandmine mitteõigustatud isikule
ÜTS-is puudub vastutus platvormipõhise taksoveo (teenused nagu Uber, Bolt jne) konto
üleandmise eest mitteõigustatud isikule. Konto on seotud loaga osutada taksoteenust. Seetõttu
valitseb turul olukord, kus renditakse sõiduk ja sellega antakse kaasa ka sõidujagamise konto.
Palume kaaluda vastutuse loomist platvormipõhise taksoveo konto üleandmise eest selleks
mitteõigustatud isikule.
3. Nõuded taksoteenust osutavatele sõidukitele
ÜTS § 64 lg 10 alusel võib KOV kehtestada määrusega taksoveol kasutatavatele sõidukitele
teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust tagavad nõuded.
Tallinna linn on selle alusel kehtestanud Tallinna taksoveonõuded, tagamaks klientide mugavus
ja ohutus. Kirjeldatud nõuetest tuleneb muuhulgas, et taksoveoks võib kasutada sõidukit, mille
heitmenorm vastab vähemalt Euro 5 standardile. Teistes kohalikes omavalitsustes taolisi
nõudeid ei ole.
Ilmekas näide selle kohta puudutab end Maardus arvele võtnud, kuid tegelikult pealinnas
teenust osutavaid taksojuhte ja sõidukeid, mis paraku pealinna taksodele kehtestatud nõuetele
ei vasta. Rõhutame, et kui juht soovib osutada taksoteenust mujal, kui talle kaardi väljastanud
omavalitsuse teeninduspiirkonnas, siis peab ta järgima teises omavalitsuspiirkonnas
kehtestatud nõudeid. Seega Maardust sõidukikaardi saanud juht peab Tallinnas teenindades
järgima Tallinnas kehtestatud norme.
Eeltoodule lisaks, kirjeldatud nõuded puudutavad ainult tavataksosid, kuid mitte
platvormipõhist taksoveo teenust pakkuvaid sõidukeid. See on tinginud olukorra, kus teenust
pakutakse platvormi vahendusel ning selleks kasutatakse sõidukeid, mis võivad ohtu seada
taksoteenust kasutavad kliendid ning milliste puhul ei pruugi olla tagatud sõidukite
loodussäästlikus. Lisaks tekitab nimetatud erisus seaduses ebavõrdset kohtlemist
eraettevõtluses. Platvormi vahendusel teenuse osutajad on eelisseisus võrreldes tavatakso
teenuse osutajatega, kes peavad tegema oluliselt suuremaid kulutusi, et nõuetele vastata.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku üleriigiliste sõiduki nõuete kehtestamiseks ning
seda kõigile taksoveoteenust pakkuvatele sõidukitele ehk nii tavataksodele kui ka
platvormipõhist teenust pakkuvatele taksodele.
4. Taksoveoloa ja teenindajakaardi kehtivus ning selle automaatne kehtetuks
tunnistamine
Taksoveoluba ja teenindajakaarti väljastatakse tähtajatult, kui taotleja ise ei taotle tähtajalist
luba. Vastavate lubade kehtivust saab teatud tingimustel peatada või kehtetuks tunnistada.
Seejuures ei ole reguleeritud, millised alused toovad kaasa konkreetse tagajärje (st kas peatamise
või kehtetuks tunnistamise). Teeme ettepaneku vaadata üle lubade peatamise ja kehtetuks
tunnistamise regulatsioon ja vajadusel seda korrigeerida (sh hea maine nõuded ning
viidatud süüteod, mida ei loeta heaks maineks ja kaaluda selle loetelu laiendamist).
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Praegune regulatsioon jätab suure otsustuspädevuse ning võib tuua kaasa piirkondlikud erisused
ning teenusepakkujate ebavõrdse kohtlemise. Teatud rikkumiste (nt joobes juhtimine, teatud
liiki korduvad rikkumised, isikuvastased kuriteod) korral võiks kaaluda
taksoveoloa/teenindajakaardi automaatselt kehtetuks tunnistamist. Muuhulgas teeme
ettepaneku, et teenindajakaart, sõidukikaart ja taksoveoluba väljastatakse tähtajaliselt, näiteks 5
aastaks.
Kindlasti tuleks kaaluda ÜTS-i § 57 lg 2 p 1 täiendamist järgmiste süüteokoosseisudega -
narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses (narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 151) ning pisivargused
(karistusseadustiku § 218).
Eeltoodule lisaks - hetkel teostatakse järelkontrolli väljastatud kaartide osas manuaalselt.
Teenindajakaardi, sõidukikaardi ja taksoveoloa menetlusprotsess toimub Majandustegevuse
registris (MTR). Samas ei anna register automaatselt menetlejale teada ega lisa isikule märget
olukorras, kus isik, kellele on väljastatud teenindajakaart, on toime pannud rikkumise, mille
tõttu ta teenindajakaarti enam omada ei tohiks. Kogu järelevalve protsess käib hetkel
manuaalselt juhuvalimi põhjal ning seda teeb vaid Tallinna linn. Seega on liikluses hulk
taksojuhte, kes on toime pannud raske kuriteo (nt seksuaalkuriteo, tapmise, lastevastase süüteo)
ning teenindavad kliente.
Teeme ettepaneku, et MTR-i tekitada funktsioon, mis annaks menetlejale automaatselt
võimaluse kontrollida karistatud isikuid (mh tooks taolised isikud automaatselt välja - näiteks
kategooriana „leia karistatud isikud“).
5. Taksoveoloa ja teenindajakaardi omaja hea majandusseisundi mõiste sidumine
tähtaegselt tasumata trahvidega
ÜTS § 56 lg 2 kohaselt peab taksoveoloa taotlejal ja omajal olema hea majandusseisund.
Majandusseisundit peetakse antud sätte kohaselt heaks, kui kohus ei ole välja kuulutanud nende
pankrotti ja neil puudub ajatamata maksuvõlg. Palume kaaluda sätte täiendamist
olukordadeks, kus taksoveoloa taotlejal ja omajal ei ole trahvid tähtaegselt tasutud. Sama
analoogiat saaks laiendada ka teenindajakaardi taotlejale ja omajale.
6. Taksojuhtide keelenõude problemaatika1
Taksojuhtide puuduliku keelenõude küsimused puudutavad otseselt siseturvalisust, kuna
liikluses tervikuna esineb palju määramatust (ohuolukordi, marsruudimuudatusi). Juht peab
suutma lugeda ajutisi liikluskorraldusvahendeid, kutsuda õnnetuse korral abi ning lahendada
probleeme, mida pole võimalik lahendada riigikeelt oskamata.
2016. aastal tühistati ÜTS-i nõue, et taksojuht peab oskama eesti keelt. Keelenõude tühistamise
peamise põhjusena nimetati vajadust kaotada topeltregulatsioon, kuna keeleseaduse alusel on
taksojuhtide keelenõue nagunii olemas. ÜTS-i keelenõue oli aga aluseks taksojuhi
teenindajakaardi väljastamisel. Kõnealuse sätte tühistamine on viinud selleni, et
teenindajakaardi väljastajal, st KOV-del ei ole enam kohustust ega õigust veenduda, kas
taksojuhina tööle asuv isik oskab eesti keelt teenuse osutamiseks vajalikul tasemel.
Teenindajakaardi saavad kõik soovijad, sõltumata nende keeleoskusest.
1
Konkreetse ettepaneku koostamisel on osaliselt kasutatud Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski
sisendit.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Hetkel ollakse olukorras, kus teenusepakkujate seas on äraarvamatul hulgal kohalikku keelt
mitteoskavaid taksojuhte, kelle eesti keele oskus tuleb kõne alla alles siis, kui klient on esitanud
Keeleinspektsioonile kaebuse ning inspektsioonil õnnestub taksojuhiga ühendust võtta, tema
keeleoskust kontrollida, teha ettekirjutus nõutava taseme omandamiseks ning eksami
sooritamiseks. Asjaajamine ja suhtlus sellise juhiga toimub üldjuhul inglise keeles. Tihtipeale
ilmneb taksojuhi küsitlemisel, et teenindajakaardi omanik ei ole taksojuhi suhtes kehtivast eesti
keele oskuse nõudest teadlik.
Kohalikule omavalitsusele tehakse ettepanek teenindajakaart tühistada. KOV-del ei ole aga
vastavalt ÜTS §-de 57 ja 63 lg 2 p 1 koosmõjus alust teenindajakaarti tühistamiseks, kui isikul
just ei ole kehtivat väärteokaristust keeleseaduse §-de 36 või 37 alusel. Ka sellisel juhul vajab
eraldi kaalumist, kas loa tühistamine on ikka proportsionaalne. Siseministeeriumile teadaolevalt
Keeleinspektsioon aktiivset kontrolli taksojuhtide osas ei tee, seega taksojuhtidel nende poolt
tehtud väärteokaristusi keeleseaduse alusel ei ole. Seega ei ole KOV-del võimalik taksojuhi
teenindajakaarti keeleoskuse puudumise tõttu kehtetuks tunnistada.
Tallinna linn on ainus KOV, kes on keeldunud teenindajakaardi väljastamisest neile taotlejatele,
kes ei valda üldse eesti keelt. Kahjuks see ei lahenda probleemi, kuna taotlejad lähevad ja
taotlevad teenindajakaardi teistest omavalitsustest, kus see neile ka väljastatakse.
Esimese lahendusettepanekuna näeme, et vastutus taksoteenust osutava isiku
kvalifikatsiooninõude täitmise eest peaks olema taksofirmal (või platvormil, mille kaudu
juhid töötavad) ja taksojuhil. Praegu aga vastutab selle eest, et juht ja klient omavahel
vajalikud asjad räägitud saaks, sisuliselt klient. Seega on mõistlik kaaluda taksojuhi keelenõude
tagasitoomist ÜTS-i. Vajalik on ka arutleda, kuidas maandada keeleokuse puudumisest tingitud
riske platvormipõhist taksovedu pakkuvate juhtide puhul.
Teiseks teeme ettepaneku täiendada ÜTS §-i 57 selliselt, et taksojuht peab oskama eesti keelt
vähemalt B-1 tasemel või taksojuhina töötamisel vajaliku suhtlustasemel. Eeltoodut saaks
siis kohaliku omavalitsuse töötaja, kes teenindajakaardi väljastab, ka kontrollida.
7. Sõidukikaardi nõuet eiravad platvormipõhist taksovedu pakkuvad juhid
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) on selgitanud, et platvormipõhist taksovedu pakkuvate
taksode (äpitaksode) avariisse sattumise tõenäosus on tavataksodest 2 korda suurem ja taoliste
juhtumite arv on drastiliselt kasvanud. Platvormipõhist taksovedu pakkuvate taksodega
põhjustati 2019. aastal Eestis 370 liikluskindlustuse juhtumit. 2018. aastal oli see number 228.
Kasv on seega 62%.
Küsimus puudutab otseselt liiklusturvalisust. Lahendusettepanekuna näeme, et platvorm peab
kontrollima oma vahendatavate juhtide ja sõidukite vastavust seaduse nõuetele. Kui klient
tellib rakenduse kaudu takso, eeldab ta, et teenusepakkuja saadab seaduse nõuetele vastava auto.
Kui juht või sõiduk ei vasta seaduse nõuetele, on tegemist ebaseadusliku veoga ning kui
platvorm seda vahendab, on automaatselt tegemist ebaseadusliku veo vahendamisega.
Eeltoodule lisaks – kuna platvormipõhist taksoteenust pakkuvatel sõidukitel ei pea olema ühtegi
väliselt nähtavat tunnust, mille alusel neid liikluses tavasõidukitest eristada, on järelevalve
teostamine taoliste taksode üle sisuliselt võimatu. Teeme ettepaneku kohustada
platvormipõhist taksovedu pakkuvatele sõidukitele vähemalt ühe kohustusliku eritunnuse
paigaldamine (nt plafoon).
8. Taksojuhtide ametikoolituse nõude taas kehtestamine
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
04.07.2017.a. võeti ÜTS-st välja oluline nõue taksojuhtidele - kohustus läbida autoveoseaduses
nimetatud taksojuhi ametikoolituse kursus. Põhjenduseks oli autoveoseaduse muutmine.
Varasemalt viis koolituse läbi teenindajakaardi väljastaja ning selle käigus anti üldised
teadmised taksojuhina töötamiseks. Käesolevaga teemegi ettepaneku lisada ÜTS-i tagasi
taksojuhi ametikoolituse nõue. Eelnimetatud säte aitaks tagada teeninduse kõrgemat
kvaliteeti.
9. Taksoteenuse üleriigilised hinnataseme erinevused
Tallinna linn on taksoveonõuetega kehtestanud hindade kõrgeimad lubatavad piirmäärad. See
on tekitanud olukorra, kus naaberomavalitsustest, kus hinnataseme piirmäära ei ole, tullakse
Tallinna linna oluliselt kõrgemate hindadega teenust pakkuma. Taolise olukorra vältimiseks on
vajalik kehtestada üleriigiline ühtne taksoteenuse hinnatase.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku algatada ühistranspordiseaduse muutmise seaduseelnõu.
Siseministeerium pakub seaduseelnõu koostamisel enda igakülgset abi ja partnerlust.
Teie kirjalikule tagasisidele ootama jäädes ja lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Alar Laneman
siseminister
Liisa Abel 5352 2781
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562