dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmise määrus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. detsember 2020
Viit
94
Registreeritud
21. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Rein Vaks

Failid

  • 📎94 21.12.2020 Ministri määrus.asice841 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 21.12.2020 nr 94 Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmise määrus Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 102 lõigete 6 ja 7, § 103 lõike 7, § 12 lõigete 11 ja 12 ning § 361 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „ja 6“ tekstiosaga „ning § 361 lõike 2“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelise ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimisest ja muutmisest teavitamise kord.“; 3) määrust täiendatakse 12. peatükiga järgmises sõnastuses: „12. peatükk Kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelise ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimisest ja muutmisest teavitamine § 22. Läbirääkimiste alustamisest teavitamine (1) Maagaasiseaduse § 361 lõikes 1 nimetatud loa taotlus esitatakse Euroopa Komisjonile vähemalt viis kuud enne kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelise ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu (edaspidi käesolevas peatükis leping) sõlmimiseks või muutmiseks vajalike läbirääkimiste algust. (2) Lõikes 1 nimetatud loa taotlusele lisatakse dokumendid selle kohta, mille üle lepingut käsitlevaid läbirääkimisi peetakse ning mis on läbirääkimiste eesmärk. § 23. Lepingu sõlmimisest ja muutmisest teavitamine (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab igakuiselt Euroopa Komisjoni lepingu sõlmimise ja muutmise üle peetavate läbirääkimiste käigust. (2) Kui Euroopa Komisjon soovib osaleda lepingu sõlmimise või muutmisega seotud läbirääkimistel, võimaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni 2 läbirääkimistel osalemise lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest nr (EL) 2017/684, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid leppeid käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/E (ELT L 99, 12.4.2017, lk 1–9). (3) Vähemalt 90 päeva enne lepingu allkirjastamist edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile ülevaate läbirääkimiste tulemustest koos allkirjastamisele kuuluva lepingu tekstiga. (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Euroopa Komisjoni lepingu allkirjastamisest ja jõustumisest ning lepinguga kaasnevatest muudatustest viivitamatult pärast lepingu allkirjastamist. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab viivitamatult pärast lepingu allkirjastamist sõlmitud või muudetud lepingu nende liikmesriikide reguleerivatele asutustele, kelle territooriumi lepinguga hõlmatud taristu läbib.“; 4) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) turuosalise EIC-kood lepingu sisestamiseks andmevahetusplatvormi.“; 5) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) turuosalise EIC-kood.“; 6) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Võrgust võetud gaasi koguste kohta esitatud mõõteandmeid korrigeerib võrguettevõtja tagasiulatuvalt vähemalt bilansilepinguga määratud korrektsiooniperioodi ulatuses. Kui andmete erinevus on tingitud mõõtesüsteemi rikkest või muust võrguettevõtja tegevusest, korrigeerib võrguettevõtja võrgust võetud gaasi koguste kohta esitatud andmeid lõikes 2 sätestatud perioodi ulatuses.“; 7) paragrahvi 22 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) gaasi ülemine ja alumine kütteväärtus.“; 8) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja direktiiviga (EL) 2019/692 (ELT L 117, 03.05.2019, lk 1– 7).“. § 2. Paragrahvi 1 punktid 1–3 ja 8 jõustuvad maagaasiseaduse § 361 jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 14.12.2020 Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 102 lõigete 6 ja 7 ning maagaasiseaduse § 361 lõike 2 alusel. Määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/692, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ (edaspidi ka: direktiiv), mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Määrusega reguleeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustust teavitada Euroopa Komisjoni soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelist ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevat lepingut. Ühtlasi täiendatakse määrusega turuosaliste andmevahetusega seonduvat. Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang, (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). Eelnõu punktid 1–3 ja 8 on seotud Riigikogus menetluses oleva maagaasiseaduse muutmise seadusega (256SE1). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrusega reguleeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustust teavitada Euroopa Komisjoni soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelist ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevat lepingut. Ühtlasi täiendatakse määrusega turuosaliste andmevahetusega seonduvat. Käesoleval hetkel ei ole Eestil ühtegi sellist lepingut ning Eestil ei ole teadaolevalt ühegi sellise lepingu sõlmimise soovi või vajadust. Muudatused tehakse, et võtta siseriiklikkusse õigusesse üle direktiivis nr (EL) 2019/692 esitatud regulatsioon. Määruse üheks volitusnormiks olev § 361 lõige 2 tuleneb Riigikogus menetluses olevast maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõust 256 SE. Muudatusega lisatakse maagaasiseadusele § 361, mille järgi teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni kõnealuse lepingu sõlmimisest või muutmisest. 1 Seaduseelnõu 256SE - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1ef9ff2c-317c-449f-8580- 76d010d609ce/Maagaasiseaduse%20muutmise%20seadus Eraldi muudatusena käsitleb määrus võrguettevõtja ja avatud tarnija õigust saada andmevahetusplatvormilt turuosalise EIC-koodi. Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene käsitleb määruse muutmist, teine määruse jõustumist. Esimese paragrahvi muudatused on järgmised. Preambulile lisatakse volitusnormiks maagaasiseaduse § 361 lõige 2. Kuivõrd 256SE kohustab majandus- ja taristuministrit gaasituru toimimise võrgueeskirja ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimisest ja muutmisest Euroopa Komisjoni teavitama, täiendatakse vastava volitusnormiga ka võrgueeskirja. Paragrahv 1 Määruse reguleerimisala täiendatakse punktiga 9. Selle järgi kuulub muudatuse järgselt määruse reguleerimisalasse ka ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimise ja muutmisest teavitamise kord kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahel. Kui Eesti Vabariik soovib sõlmida kolmanda riigiga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku haldamisega seotud lepingu (nt gaasitoru haldamine, mis algab Venemaalt ning läbib või lõppeb Eestis), peab käesoleva määruse muudatuste ja ka 256 SE järgi lepingu sõlmimisest Euroopa Komisjonile teada andma. Peatükk 12 Määrust täiendatakse uue peatükiga 12. Uus peatükk reguleerib ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimist ja muutmist. Peatükiga võetakse üle direktiiv (EL) 2019/692. Paragrahv 22 käsitleb lepingu sõlmimisest ja muutmisest tulenevat teavitustegevust. Selle järgi esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) Euroopa Komisjonile lepingu sõlmimise või muutmise kavatsuse teate vähemalt viis kuud enne hetke, mil ministeerium kavatseb alustada kolmanda riigiga lepingut puudutavaid läbirääkimisi. Teatele tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid (k.a võimalusel lepingu eelnõu) ja täpne ülevaade selle kohta, mille osas lepingut sõlmitakse või muudetakse. Läbirääkimisi saab alustada alles siis, kui Euroopa Komisjon on selleks vajaliku loa andnud. Paragrahv 23 reguleerib lepingu sõlmimise ja muutmise protsessi. Lõike 1 järgi peab MKM hoidma Euroopa Komisjoni jooksvalt lepingu sõlmimise ja muutmise läbirääkimiste tulemustega kursis. Lõige 2 kohustab võimaldama Euroopa Komisjoni osalema läbirääkimistes. Lõike 3 kohaselt esitab MKM Euroopa Komisjonile ülevaate läbirääkimiste tulemusest ning esitab Euroopa Komisjonile ka allkirjastamisele kuuluva lepingu teksti. Lõiked 4 ja 5 kohustavad MKM-i teavitama Euroopa Komisjoni lepingu allkirjastamisest, jõustumisest ja lepinguga kaasnevatest muudatustest ning esitama lepingu ka nendele reguleerivatele asutustele, kelle territooriumi kõnealune ülekandevõrk või tootmisetapi torustik läbib. Paragrahv 17 Lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 selliselt, et võrguettevõtjal on õigus saada andmevahetusplatvormilt turuosalise EIC-kood, et seda andmevahetusplatvormile edastatavas lepingus kajastada. Lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 selliselt, et avatud tarnijal on õigus saada andmevahetusplatvormi kaudu teada turuosalise EIC-kood. Andmevahetusplatvorm nõuab turuosalistelt EIC-koodi registreerimist. Kuivõrd kood on ainulaadne iga turuosalise lõikes, on koodi näol tegemist turuosalist identifitseeriva elemendiga, mis peab avatud tarnijale teada olema. Paragrahv 18 Paragrahvi täiendatakse MTÜ Eesti Gaasiliit ettepanekul uue lõikega 21. Gaasiliit esitas ettepaneku määruse eelnõu 1. kooskõlastusringi järgselt järgmise selgitusega. Antud muudatus võimaldab võrguettevõtjal teostada tarbija gaasinäitude ebaõigest teatamisest tingitud andmete korrigeerimist ainult bilansilepinguga määratud korrektsiooniperioodi ulatuses (3 kuud), mil turuosaliste vahelist bilansiarvestust teostab süsteemihaldur, jättes samas vajaduse korral võimaluse korrigeerida andmeid ka kuni 12 kuu ulatuses. Muudatus ei puuduta mõõtesüsteemi rikkest või muust võrguettevõtja tegevusest tingitud andmete korrigeerimist ega võrku antud gaasi koguste korrigeerimist – sellised korrigeerimised peab võrguettevõtja teostama senises ulatuses (kuni 12 kuud). Arvestades, et olulise tarbimismahuga klientidele on paigaldatud või paigaldatakse lähiajal kaugloetavad arvestid, mille puhul andmete korrigeerimise vajadus tekib üldjuhul vaid tehnilise rikke või võrguettevõtja arvestusvea tõttu, siis puudutab antud muudatus eelkõige väikese või väga väikese tarbimismahuga kliente (nn pliidikliendid), keda arvuliselt on palju, kuid kelle tarbimismaht on väike. Muudatuse eesmärk on vähendada ebamõistlikku halduskoormust ja kliendi (lõpptarbija) tegevusetusega teistele turuosalistele kahju tekitamist. Bilansilepinguga määratud korrektsiooniperioodi ületavas osas andmete korrigeerimisega kaasneb nii võrguettevõtjale kui ka müüjale täiendav halduskoormus ja lisakulu. Olukorras, kus andmete korrigeerimine puudutab eelkõige väikese või väga väikese tarbimismahuga kliente ning andmete korrigeerimise vajadus on enamus juhtudel tingitud kliendi poolse näidu teatamise kohustuse rikkumisest, muutub andmete korrigeerimisest saada võiva majandusliku kasu ja sellega kaasnevate lisakulude ning halduskoormuse proportsioon senisest ebamõistlikumaks. Gaasiliit esitas kõnealuse ettepaneku kogu sektori ettepanekul. MKM leiab, et turu ühisel soovil tehtud ettepanek on põhjendatud. Paragrahv 22 Gaasi päritolutunnistusel kajastatavale infole lisandub muudatuse järgi gaasi ülemine ja alumine kütteväärtus. Praktikas on juba täna päritolutunnistusel mõlemad kütteväärtused kajastatud. Muudatus viib GTVE kooskõlla praktikaga. Määruse paragrahv 2 sätestab määruse jõustumisaja. Normitehniline märkus Määrusega võetakse üle direktiiviga (EL) 2019/692 tehtavad muudatused. Seetõttu täiendatakse vastavalt ka määrust normitehnilise märkusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/692, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Määrusega võetakse üle direktiivi artikli 1 punkt 9, mis käsitleb direktiivi 2009/73/EÜ uut artiklit 49b. 4. Määruse mõjud Määrusega reguleeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustust teavitada Euroopa Komisjoni soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelist ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevat lepingut. Eelnõu sätestab regulatsiooni ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga. Regulatsioon puudutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suhtlust kolmanda riigi ja Euroopa Komisjoniga. Tänase seisuga ei ole Eestil ühtegi sellist lepingut, mis kolmanda riigiga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamiseks oleks sõlmitud. Suure tõenäosusega ei saa selliseid lepinguid ka lähitulevikus olema. Sellest lähtuvalt hindab eelnõu algataja muudatuse mõju majandusele ja riigi töökoormusele marginaalseks. Mõõtetulemuste korrigeerimise muudatus võimaldab võrguettevõtjal vähendada kaugloetavate arvestite rakendamisel halduskoormust mõõteandmete korrigeerimisel. Mõõteandmeid muudetakse sätte jõustumisel kolme kuu ulatuses alates mõõtmise toimumise hetkest. Kui mõõteandmete erinevus on tingitud tehnilisest rikkest, peab võrguettevõtja korrigeerima mõõtetulemust 12 kuu jooksul mõõtmise toimumisest alates. Muudatusega väheneb võrguettevõtja halduskoormus ja kulu mõõtetulemuste korrigeerimisele. Olukorras, kus andmete korrigeerimine puudutab eelkõige väikese või väga väikese tarbimismahuga kliente ning andmete korrigeerimise vajadus on enamus juhtudel tingitud kliendi poolse näidu teatamise kohustuse rikkumisest, muutub andmete korrigeerimisest saada võiva majandusliku kasu ja sellega kaasnevate lisakulude ning halduskoormuse proportsioon senisest ebamõistlikumaks. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele täiendavaid kulutusi, tulusid ega tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrusega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/692. Ülevõtmise tähtaeg oli 24. veebruar 2020, mistõttu on määruse jõustumine oluline element direktiivi täielikus ülevõtmises. Ülejäänud direktiiv võetakse üle seaduseelnõuga 256 SE. Seaduseelnõu läheb Riigikogus 3. lugemisele 16.12. Eelnõu menetlemise kiirusest tulenevalt jõustub määrus kahes etapis. Punktid 1–3 ja 7–8 jõustuvad hetkel, mil maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu jõustub. Nimetatud punktid on otseselt seotud maagaasiseaduse muudatusel rakenduva volitusnormiga. Kuivõrd punktid 4-7 ei ole maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (256SE) seotud, jõustuvad need punktid üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Gaasiliit. Rahandusministeerium kooskõlastas määruse märkusteta, MTÜ Eesti Gaasiliit esitas kaks ettepanekut määruse täiendavaks muutmiseks. Ettepanekute tabel on esitatud seletuskirja lisas. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa Ettepanekute tabel MTÜ Eesti Gaasiliit Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Palume täiendada § 18 lõikega 21 järgmises Arvestatud. Eelnõu vastavalt sõnastuses: täiendatud. „(21) Võrgust võetud gaasi koguste kohta esitatud mõõteandmeid korrigeerib võrguettevõtja tagasiulatuvalt vähemalt bilansilepinguga määratud korrektsiooniperioodi ulatuses. Kui andmete erinevus on tingitud mõõtesüsteemi rikkest või muust võrguettevõtja tegevusest, korrigeerib võrguettevõtja võrgust võetud gaasi koguste kohta esitatud andmeid lõikes 2 sätestatud perioodi ulatuses.“. 2. Palume täiendada § 22 täpsustusega, et Arvestatud. Eelnõu vastavalt energiakogus päritolutunnistusel tuleb näidata nii täiendatud. alumise kui ka ülemise kütteväärtuse järgi Seda küsimust maagaasiseadus ega määrus iseenesest ei reguleeri, kuid seni on päritolutunnistused väljastatud 1 MWh kaupa ülemise kütteväärtuse järgi. Teisalt on päritolutunnistus aluseks ka aruandluse esitamisele atmosfääriõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse alusel. Vedelkütuse seaduse § 2 lg 1 p-s 13 määratletakse energiasisaldust kütuse alumise kütteväärtuse kaudu. Jättes päritolutunnistusel määramata alumise kütteväärtuse, tekitatakse reaalne oht, et kütusetarnijate ja seeläbi kogu riigi aruandlus on ebatäpne.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel