MÄÄRUS
21.12.2020 nr 94
Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a
määruse nr 41 „Gaasituru toimimise
võrgueeskiri“ muutmise määrus
Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 102 lõigete 6 ja 7, § 103 lõike 7, § 12 lõigete 11 ja 12
ning § 361 lõike 2 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise
võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „ja 6“ tekstiosaga „ning § 361 lõike 2“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelise ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku
käitamist käsitleva lepingu sõlmimisest ja muutmisest teavitamise kord.“;
3) määrust täiendatakse 12. peatükiga järgmises sõnastuses:
„12. peatükk
Kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelise ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku
käitamist käsitleva lepingu sõlmimisest ja muutmisest teavitamine
§ 22. Läbirääkimiste alustamisest teavitamine
(1) Maagaasiseaduse § 361 lõikes 1 nimetatud loa taotlus esitatakse Euroopa Komisjonile
vähemalt viis kuud enne kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelise ülekandevõrgu või
tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu (edaspidi käesolevas peatükis leping)
sõlmimiseks või muutmiseks vajalike läbirääkimiste algust.
(2) Lõikes 1 nimetatud loa taotlusele lisatakse dokumendid selle kohta, mille üle lepingut
käsitlevaid läbirääkimisi peetakse ning mis on läbirääkimiste eesmärk.
§ 23. Lepingu sõlmimisest ja muutmisest teavitamine
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab igakuiselt Euroopa Komisjoni
lepingu sõlmimise ja muutmise üle peetavate läbirääkimiste käigust.
(2) Kui Euroopa Komisjon soovib osaleda lepingu sõlmimise või muutmisega seotud
läbirääkimistel, võimaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni
2
läbirääkimistel osalemise lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest nr (EL) 2017/684,
millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja
mittesiduvaid leppeid käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr
994/2012/E (ELT L 99, 12.4.2017, lk 1–9).
(3) Vähemalt 90 päeva enne lepingu allkirjastamist edastab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile ülevaate läbirääkimiste tulemustest
koos allkirjastamisele kuuluva lepingu tekstiga.
(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Euroopa Komisjoni lepingu
allkirjastamisest ja jõustumisest ning lepinguga kaasnevatest muudatustest viivitamatult pärast
lepingu allkirjastamist.
(5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab viivitamatult pärast lepingu
allkirjastamist sõlmitud või muudetud lepingu nende liikmesriikide reguleerivatele asutustele,
kelle territooriumi lepinguga hõlmatud taristu läbib.“;
4) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) turuosalise EIC-kood lepingu sisestamiseks andmevahetusplatvormi.“;
5) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) turuosalise EIC-kood.“;
6) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Võrgust võetud gaasi koguste kohta esitatud mõõteandmeid korrigeerib võrguettevõtja
tagasiulatuvalt vähemalt bilansilepinguga määratud korrektsiooniperioodi ulatuses. Kui
andmete erinevus on tingitud mõõtesüsteemi rikkest või muust võrguettevõtja tegevusest,
korrigeerib võrguettevõtja võrgust võetud gaasi koguste kohta esitatud andmeid lõikes 2
sätestatud perioodi ulatuses.“;
7) paragrahvi 22 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) gaasi ülemine ja alumine kütteväärtus.“;
8) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu
ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211,
14.08.2009, lk 94–136), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999
(ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja direktiiviga (EL) 2019/692 (ELT L 117, 03.05.2019, lk 1–
7).“.
§ 2. Paragrahvi 1 punktid 1–3 ja 8 jõustuvad maagaasiseaduse § 361 jõustumisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
14.12.2020
Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise
võrgueeskiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 102 lõigete 6 ja 7 ning maagaasiseaduse § 361
lõike 2 alusel. Määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2019/692, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ (edaspidi ka: direktiiv), mis käsitleb
maagaasi siseturu ühiseeskirju. Määrusega reguleeritakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kohustust teavitada Euroopa Komisjoni soovist sõlmida
või muuta kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelist ülekandevõrgu või tootmisetapi
torustiku käitamist käsitlevat lepingut. Ühtlasi täiendatakse määrusega turuosaliste
andmevahetusega seonduvat.
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht
Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick
Rang, (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
Eelnõu punktid 1–3 ja 8 on seotud Riigikogus menetluses oleva maagaasiseaduse
muutmise seadusega (256SE1).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrusega reguleeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustust
teavitada Euroopa Komisjoni soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi
vahelist ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevat lepingut. Ühtlasi
täiendatakse määrusega turuosaliste andmevahetusega seonduvat. Käesoleval hetkel ei ole
Eestil ühtegi sellist lepingut ning Eestil ei ole teadaolevalt ühegi sellise lepingu sõlmimise
soovi või vajadust. Muudatused tehakse, et võtta siseriiklikkusse õigusesse üle direktiivis
nr (EL) 2019/692 esitatud regulatsioon.
Määruse üheks volitusnormiks olev § 361 lõige 2 tuleneb Riigikogus menetluses olevast
maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõust 256 SE.
Muudatusega lisatakse maagaasiseadusele § 361, mille järgi teavitab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni kõnealuse lepingu sõlmimisest või
muutmisest.
1
Seaduseelnõu 256SE - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1ef9ff2c-317c-449f-8580-
76d010d609ce/Maagaasiseaduse%20muutmise%20seadus
Eraldi muudatusena käsitleb määrus võrguettevõtja ja avatud tarnija õigust saada
andmevahetusplatvormilt turuosalise EIC-koodi.
Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene käsitleb määruse muutmist,
teine määruse jõustumist. Esimese paragrahvi muudatused on järgmised.
Preambulile lisatakse volitusnormiks maagaasiseaduse § 361 lõige 2. Kuivõrd 256SE
kohustab majandus- ja taristuministrit gaasituru toimimise võrgueeskirja ülekandevõrgu
või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimisest ja muutmisest Euroopa
Komisjoni teavitama, täiendatakse vastava volitusnormiga ka võrgueeskirja.
Paragrahv 1
Määruse reguleerimisala täiendatakse punktiga 9. Selle järgi kuulub muudatuse järgselt
määruse reguleerimisalasse ka ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist
käsitleva lepingu sõlmimise ja muutmisest teavitamise kord kolmanda riigi ja Eesti
Vabariigi vahel. Kui Eesti Vabariik soovib sõlmida kolmanda riigiga ülekandevõrgu või
tootmisetapi torustiku haldamisega seotud lepingu (nt gaasitoru haldamine, mis algab
Venemaalt ning läbib või lõppeb Eestis), peab käesoleva määruse muudatuste ja ka 256
SE järgi lepingu sõlmimisest Euroopa Komisjonile teada andma.
Peatükk 12
Määrust täiendatakse uue peatükiga 12. Uus peatükk reguleerib ülekandevõrgu või
tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimist ja muutmist. Peatükiga
võetakse üle direktiiv (EL) 2019/692.
Paragrahv 22 käsitleb lepingu sõlmimisest ja muutmisest tulenevat teavitustegevust. Selle
järgi esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) Euroopa
Komisjonile lepingu sõlmimise või muutmise kavatsuse teate vähemalt viis kuud enne
hetke, mil ministeerium kavatseb alustada kolmanda riigiga lepingut puudutavaid
läbirääkimisi. Teatele tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid (k.a võimalusel lepingu
eelnõu) ja täpne ülevaade selle kohta, mille osas lepingut sõlmitakse või muudetakse.
Läbirääkimisi saab alustada alles siis, kui Euroopa Komisjon on selleks vajaliku loa
andnud.
Paragrahv 23 reguleerib lepingu sõlmimise ja muutmise protsessi. Lõike 1 järgi peab MKM
hoidma Euroopa Komisjoni jooksvalt lepingu sõlmimise ja muutmise läbirääkimiste
tulemustega kursis. Lõige 2 kohustab võimaldama Euroopa Komisjoni osalema
läbirääkimistes. Lõike 3 kohaselt esitab MKM Euroopa Komisjonile ülevaate
läbirääkimiste tulemusest ning esitab Euroopa Komisjonile ka allkirjastamisele kuuluva
lepingu teksti. Lõiked 4 ja 5 kohustavad MKM-i teavitama Euroopa Komisjoni lepingu
allkirjastamisest, jõustumisest ja lepinguga kaasnevatest muudatustest ning esitama
lepingu ka nendele reguleerivatele asutustele, kelle territooriumi kõnealune ülekandevõrk
või tootmisetapi torustik läbib.
Paragrahv 17
Lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 selliselt, et võrguettevõtjal on õigus saada
andmevahetusplatvormilt turuosalise EIC-kood, et seda andmevahetusplatvormile
edastatavas lepingus kajastada.
Lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 selliselt, et avatud tarnijal on õigus saada
andmevahetusplatvormi kaudu teada turuosalise EIC-kood.
Andmevahetusplatvorm nõuab turuosalistelt EIC-koodi registreerimist. Kuivõrd kood on
ainulaadne iga turuosalise lõikes, on koodi näol tegemist turuosalist identifitseeriva
elemendiga, mis peab avatud tarnijale teada olema.
Paragrahv 18
Paragrahvi täiendatakse MTÜ Eesti Gaasiliit ettepanekul uue lõikega 21. Gaasiliit esitas
ettepaneku määruse eelnõu 1. kooskõlastusringi järgselt järgmise selgitusega.
Antud muudatus võimaldab võrguettevõtjal teostada tarbija gaasinäitude ebaõigest
teatamisest tingitud andmete korrigeerimist ainult bilansilepinguga määratud
korrektsiooniperioodi ulatuses (3 kuud), mil turuosaliste vahelist bilansiarvestust teostab
süsteemihaldur, jättes samas vajaduse korral võimaluse korrigeerida andmeid ka kuni 12
kuu ulatuses.
Muudatus ei puuduta mõõtesüsteemi rikkest või muust võrguettevõtja tegevusest tingitud
andmete korrigeerimist ega võrku antud gaasi koguste korrigeerimist – sellised
korrigeerimised peab võrguettevõtja teostama senises ulatuses (kuni 12 kuud). Arvestades,
et olulise tarbimismahuga klientidele on paigaldatud või paigaldatakse lähiajal
kaugloetavad arvestid, mille puhul andmete korrigeerimise vajadus tekib üldjuhul vaid
tehnilise rikke või võrguettevõtja arvestusvea tõttu, siis puudutab antud muudatus eelkõige
väikese või väga väikese tarbimismahuga kliente (nn pliidikliendid), keda arvuliselt on
palju, kuid kelle tarbimismaht on väike.
Muudatuse eesmärk on vähendada ebamõistlikku halduskoormust ja kliendi (lõpptarbija)
tegevusetusega teistele turuosalistele kahju tekitamist. Bilansilepinguga määratud
korrektsiooniperioodi ületavas osas andmete korrigeerimisega kaasneb nii võrguettevõtjale
kui ka müüjale täiendav halduskoormus ja lisakulu. Olukorras, kus andmete
korrigeerimine puudutab eelkõige väikese või väga väikese tarbimismahuga kliente ning
andmete korrigeerimise vajadus on enamus juhtudel tingitud kliendi poolse näidu
teatamise kohustuse rikkumisest, muutub andmete korrigeerimisest saada võiva
majandusliku kasu ja sellega kaasnevate lisakulude ning halduskoormuse proportsioon
senisest ebamõistlikumaks.
Gaasiliit esitas kõnealuse ettepaneku kogu sektori ettepanekul. MKM leiab, et turu ühisel
soovil tehtud ettepanek on põhjendatud.
Paragrahv 22
Gaasi päritolutunnistusel kajastatavale infole lisandub muudatuse järgi gaasi ülemine ja
alumine kütteväärtus. Praktikas on juba täna päritolutunnistusel mõlemad kütteväärtused
kajastatud. Muudatus viib GTVE kooskõlla praktikaga.
Määruse paragrahv 2 sätestab määruse jõustumisaja.
Normitehniline märkus
Määrusega võetakse üle direktiiviga (EL) 2019/692 tehtavad muudatused. Seetõttu
täiendatakse vastavalt ka määrust normitehnilise märkusega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/692, millega
muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.
Määrusega võetakse üle direktiivi artikli 1 punkt 9, mis käsitleb direktiivi 2009/73/EÜ uut
artiklit 49b.
4. Määruse mõjud
Määrusega reguleeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustust
teavitada Euroopa Komisjoni soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi
vahelist ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevat lepingut.
Eelnõu sätestab regulatsiooni ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva
lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga. Regulatsioon puudutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi suhtlust kolmanda riigi ja Euroopa Komisjoniga. Tänase
seisuga ei ole Eestil ühtegi sellist lepingut, mis kolmanda riigiga ülekandevõrgu või
tootmisetapi torustiku käitamiseks oleks sõlmitud. Suure tõenäosusega ei saa selliseid
lepinguid ka lähitulevikus olema. Sellest lähtuvalt hindab eelnõu algataja muudatuse mõju
majandusele ja riigi töökoormusele marginaalseks.
Mõõtetulemuste korrigeerimise muudatus võimaldab võrguettevõtjal vähendada
kaugloetavate arvestite rakendamisel halduskoormust mõõteandmete korrigeerimisel.
Mõõteandmeid muudetakse sätte jõustumisel kolme kuu ulatuses alates mõõtmise
toimumise hetkest. Kui mõõteandmete erinevus on tingitud tehnilisest rikkest, peab
võrguettevõtja korrigeerima mõõtetulemust 12 kuu jooksul mõõtmise toimumisest alates.
Muudatusega väheneb võrguettevõtja halduskoormus ja kulu mõõtetulemuste
korrigeerimisele. Olukorras, kus andmete korrigeerimine puudutab eelkõige väikese või
väga väikese tarbimismahuga kliente ning andmete korrigeerimise vajadus on enamus
juhtudel tingitud kliendi poolse näidu teatamise kohustuse rikkumisest, muutub andmete
korrigeerimisest saada võiva majandusliku kasu ja sellega kaasnevate lisakulude ning
halduskoormuse proportsioon senisest ebamõistlikumaks.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvele täiendavaid kulutusi, tulusid ega tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrusega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/692. Ülevõtmise tähtaeg oli 24. veebruar
2020, mistõttu on määruse jõustumine oluline element direktiivi täielikus ülevõtmises.
Ülejäänud direktiiv võetakse üle seaduseelnõuga 256 SE. Seaduseelnõu läheb Riigikogus
3. lugemisele 16.12.
Eelnõu menetlemise kiirusest tulenevalt jõustub määrus kahes etapis. Punktid 1–3 ja 7–8
jõustuvad hetkel, mil maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu jõustub. Nimetatud
punktid on otseselt seotud maagaasiseaduse muudatusel rakenduva volitusnormiga.
Kuivõrd punktid 4-7 ei ole maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (256SE) seotud,
jõustuvad need punktid üldkorras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse
avaldamiseks MTÜ-le Eesti Gaasiliit. Rahandusministeerium kooskõlastas määruse
märkusteta, MTÜ Eesti Gaasiliit esitas kaks ettepanekut määruse täiendavaks muutmiseks.
Ettepanekute tabel on esitatud seletuskirja lisas.
Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise
võrgueeskiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa
Ettepanekute tabel
MTÜ Eesti Gaasiliit
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Palume täiendada § 18 lõikega 21 järgmises Arvestatud. Eelnõu vastavalt
sõnastuses: täiendatud.
„(21) Võrgust võetud gaasi koguste kohta esitatud
mõõteandmeid korrigeerib võrguettevõtja
tagasiulatuvalt vähemalt bilansilepinguga määratud
korrektsiooniperioodi ulatuses. Kui andmete
erinevus on tingitud mõõtesüsteemi rikkest või
muust võrguettevõtja tegevusest, korrigeerib
võrguettevõtja võrgust võetud gaasi koguste kohta
esitatud andmeid lõikes 2 sätestatud perioodi
ulatuses.“.
2. Palume täiendada § 22 täpsustusega, et Arvestatud. Eelnõu vastavalt
energiakogus päritolutunnistusel tuleb näidata nii täiendatud.
alumise kui ka ülemise kütteväärtuse järgi
Seda küsimust maagaasiseadus ega määrus
iseenesest ei reguleeri, kuid seni on
päritolutunnistused väljastatud 1 MWh kaupa
ülemise kütteväärtuse järgi. Teisalt on
päritolutunnistus aluseks ka aruandluse esitamisele
atmosfääriõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse
seaduse alusel. Vedelkütuse seaduse § 2 lg 1 p-s 13
määratletakse energiasisaldust kütuse alumise
kütteväärtuse kaudu. Jättes päritolutunnistusel
määramata alumise kütteväärtuse, tekitatakse
reaalne oht, et kütusetarnijate ja seeläbi kogu riigi
aruandlus on ebatäpne.