dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Suurinvestori toetus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. detsember 2020
Viit
93
Registreeritud
21. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Andres Kikas

Failid

  • 📎93 21.12.2020 Ministri määrus.asice1230 KB

Sisu (failidest)

20.11.2020 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1.Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määrust nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1.2 Määruse eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna nõunik Andres Kikas (tel: 7153 402, e-post: [email protected]) ja välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (tel: 6397 618, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: [email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb üheksast punktist. Punktiga 1 sõnastatakse määruse pealkiri ümber järgmiselt – „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“. Nii on tagatud määruse pealkirja kooskõla punktis 2 tehtavate muudatustega. Punktides 2 ja 4 täpsustatakse, et määrus sätestab edaspidiselt nii suurinvestori toetuse andmise tingimused ja korra kui määruse lisas toodud suurinvesteeringutele Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ning seisukoha andmise korra. Punktiga 4 lisanduva paragrahv 21 lõike 1 alusel on suurinvesteeringut planeerival isikul võimalik suurinvesteeringu elluviimise riigipoolseks soodustamiseks taotleda Vabariigi Valitsuse vastavasisulist seisukohta. Paragrahvi 21 lõikest 2 lähtuvalt ei hõlma vastav taotlus Vabariigi Valitsuse seisukoha saamist käesoleva määruse alusel suurinvestori toetuse taotlemisega seotud menetlustoimingute osas, sh asjakohaste otsuste vastuvõtmist. Suurinvestori toetuse andmine otsustatakse käesoleva määruse, sh selles taotlejale (§ 11) ja taotlusele (§ 12) seatud nõuete ning §-s 17 toodud valikukriteeriumite alusel. Suurinvestori toetuse taotlemine või sellekohane positiivne (või negatiivne) otsus ei välista aga suurinvesteeringut tegeva isiku õigust pöörduda Vabariigi Valitsuse poole seisukoha saamiseks, sest suurinvesteeringu elluviimist mõjutavad ka rahalisest toetusest eraldiseisvad tegevused – näiteks tugi tööjõu saadavuse, ühenduste loomise või lubade taotlemise osas – ning milleks võib Vabariigi Valitsuse seisukoht olla vajalik. Vabariigi Valitsuse seisukoha saamise eelduseks on, et suurinvesteeringu maht on vähemalt 30 miljonit eurot, suurinvesteeringuga kaasneb 100 või enam uut töökohta (täistööaja ekvivalendina) ja lisandväärtus töötaja kohta on vähemalt kolmekordne Eesti keskmine1 või minimaalselt 30 loodud töökohtadest hõlmab insenere või teadlasi. Nendele kriteeriumitele vastavad investeeringud omavad Eesti kontekstis ja eraldiseisvalt vaadatuna väga suurt makromajanduslikku mõju, panustades olulisel määral nii maksulaekumise, kõrge lisandväärtusega töökohtade kui Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvatamise toel. Vabariigi Valitsuse seisukoha saamiseks ning andmiseks suurinvesteeringut planeerivale isikule rakendatakse seega edaspidiselt konkreetseid käesoleva määruse lisas esitatud põhimõtteid, mis võimaldavad tuvastada parimad võimalikud lahendused ja koostöökohad, mille abil saab riik soodustada eelnimetatud kriteeriumitele vastavate investeeringute elluviimist. Antud põhimõtete abil planeeritava suurinvesteeringu analüüsimine võimaldab Vabariigi Valitsusel pakkuda omapoolseid n-ö rätseplahendusi, arvestades kehtivaid õigusakte ning riigiabi reegleid. Antud põhimõtted hõlmavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Vabariigi Valitsuse ning teiste ministeeriumite omavahelist töökorraldust, millega täpsustatakse, kuidas ja kelle poolt määruse lisas täpsustatud kriteeriumitele vastava suurinvesteeringuga seotud pöördumist käsitletakse. Tuleb rõhutada, et kriteeriumitele vastava suurinvesteeringut planeeriva isiku pöördumine tähendab Vabariigi Valitsusele siduvate kohustuste võtmist vaid juhul, kui Vabariigi Valitsus kabinetiistungi või näiteks majandusarengu komisjoni nõupidamisel nii otsustab ning kui võetud kohustused realiseeruvad arvestades kehtivaid õigusakte ja protseduure. Punktiga 3 täpsustatakse §-i 2 lõikes 1, et suurinvestori toetus on kooskõlas regionaalabi andmise reeglitega Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)) (edaspidi üldine grupierandi määrus) alusel. Eelnõu punktid 4 ja 9 ei ole seotud Euroopa Komisjoni määruse nr 651/2014 alusel regionaalabi andmisega. Riigiabi analüüs suurinvesteeringule tehakse määruse lisa punktis 6 nimetatud analüüsi raames. Punktidega 5 ja 6 muudetakse § 6 lõigete 1 ning 2 sõnastust, selgitamaks, et vaideid esitatakse määruse alusel vaid suurinvestori toetusega seotud otsuste ja toimingute osas. Määruse alusel toetusega seotud otsuseid ja toiminguid teeb ning vaideid menetleb EAS. Muudatus annab võimaluse vaided operatiivsemalt menetleda EASi kui taotluste menetleja poolt, kes on kursis taotluse vastavushindamise üksikasjadega. Muudatus on kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-iga 73, mis käsitleb vaidealluvust ja millest lähtuvalt MKM ja EAS 1 Kaks aastat pärast projekti käivitumist, mille periood lepitakse Vabariigi Valitsusega eelnevalt kokku, minimaalselt kolm korda suurem kui taotluse esitamise hetkel kehtiv Eesti keskmine ettevõtlussektori lisandväärtus hõivatu kohta (ärikasum + kulum + tööjõukulud) / töötajata arv taandatud täistööajale) jooksevhindades Statistikaameti andmete kohaselt. ei ole omavahel teenistuslikus järelevalves ning kuna toetuste andmise ning toetuste andmisest keeldumise haldusakte teeb EAS, siis peab EAS lahendama ka asjakohased vaided. Punktis 7 sätestatakse, et suurinvestori toetust on võimalik taotleda vahemikus üks miljon kuni kolm miljonit eurot. COVID-19 haiguse ülemaailmne levik on suunanud rahvusvahelisi suurettevõtteid otsima võimalusi turvalisematesse ning stabiilsematesse tarneahelatesse ümberpaigutumiseks ning uutesse, kõrge kasvupotentsiaaliga valdkondadesse investeerimiseks. Arvestades, et välisinvesteeringute kaasamine on üks olulisemaid võimalusi majanduse elavdamiseks ning arendamiseks, siis on samal ajal ka riikidevaheline konkurents nende meelitamisel üha kasvav, leevendamaks COVID-19 levikust tingitud negatiivseid mõjusid majanduskasvule. Käesolev suurinvestori toetusskeem on seejuures Eesti ainus taoline üleriigiliselt rakendatav meede, millest on võimalik toetada uute tootmisüksuste ning ettevõtete loomiseks vajaminevaid töötleva tööstuse põhivarainvesteeringuid. Tõstes lubatud maksimaalset toetussummat ja võttes arvesse ka 2020. a jooksul Eesti tööjõuturul kasvanud tööjõu pakkumust, paraneb seega oluliselt riigi paindlikkus ja võimekus suuremamahuliste, kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute kaasamisel Eesti majandusse. Muudatus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. septembri kabinetiistungi protokollilise otsuse punktiga nr 3 – „Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministril suurendada suurinvestori toetuse summat projekti kohta seniselt 1 000 000 eurolt 3 000 000 euroni.“. Punktiga 8 muudetakse rakendussätet ning täpsustatakse, et määruse § 7 punktis 1 toodud muudatust rakendatakse vaid taotlustele, mis esitatakse EAS-ile muudatuse jõustumise järgselt. Vastavalt määruse § 13 lõikele 3 peab taotleja enne taotluse esitamist läbima eelnõustamise, mille raames taotleja tutvustab oma projektiplaani, mis peab kirjeldama minimaalselt 10 000 000 euro suuruse investeeringu tulemusena elluviidavat projekti. Juhul, kui taotleja projekt näeb ette sellest suuremat investeeringut ning punktis 1 toodud muudatus ei ole eelnõustamise ajaks jõustunud, siis on EAS-il võimalik taotlejat sellest informeerida. Eelnõustamine välistab seeläbi olukorra, kus taotleja võtab taotluse menetlusest tagasi selleks, et see taasesitada suuremale toetussummale kvalifitseerumiseks. Suurinvestori toetusskeemist toetatakse aastas keskmiselt ühte töötleva tööstuse sektori projekti. Eelnõustamise EAS-is läbib samal ajal aastas keskmiselt 3–4 potentsiaalset taotlejat ning konsultatsiooni EAS-iga soovib aastas keskmiselt 5–7 ettevõtjat. 2020. a septembrikuu seisuga registreeringud eelnõustamise läbimiseks perioodil oktoober–detsember 2020. a puuduvad. Seega teadaolevaid projekte, mis lähtuvad kehtivas redaktsioonis toodud toetussummast, ei ole. Punktiga 9 lisatakse määrusele lisa, mille sisuks on suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluste läbivaatamise kord. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18). 4. Määruse mõjud Toetussumma suurendamine võimaldab meelitada ja toetada suuremamahulisi investeeringuid, millel on oluline mõju nii lisandväärtuse, ekspordi kui tootlikkuse kasvule. Suurinvestori toetusskeemist toetatakse samuti vaid investeeringuid, millega kaasnevad uued tooted või uute, innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtt. Valikumetoodika toel väljaspool Tallinna linnapiirkonda elluviidavate investeeringute eelistamine aitab täiendavalt kaasa Eesti regionaalsele arengule, sealhulgas väärtusahelate tekkele ning arengule. Lisaks toetussumma muutmisele, võimaldab suurinvesteeringute erikriteeriumite ning nendest lähtuvalt Vabariigi Valitsuse seisukoha saamise põhimõtete sätestamine määruse lisas luua ettevõtjatele selgust nii õiguslikult kui protseduuriliselt, kuidas toimub suurinvesteeringut käsitlev infovahetus riigiga. Samuti võimaldab see tõhustada majandusele olulist positiivset mõju toovate investeeringute riigipoolset menetlemist ning nende elluviimise soodustamist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulutusi ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu seoses punktides 6 ja 7 toodud muudatustega esitati kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, kes kooskõlastas käesoleva määruse eelnõu järgneva märkusega: „Määruse eesmärgiks on suunata uusi investeeringuid töötleva tööstuse sektorisse ning kaasata seeläbi Eesti majandusse investeeringuid, mis toetavad ettevõtjaid kõrgema lisandväärtuse loomisel ning ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvul, näiteks ekspordivõimekuse suurenemise toel. Eelnõu punktiga 1 muudetakse „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ määruse §7 lõiget 1 ning sõnastatakse see järgmiselt: „Toetuse summa projekti kohta on minimaalselt 1 000 000 eurot ja maksimaalselt 3 000 000 eurot“. Tõstes maksimaalset toetussummat ja võttes arvesse ka 2020. aasta jooksul Eesti tööjõuturul kasvanud tööjõu pakkumust, paraneb seega oluliselt riigi paindlikkuse ja võimekus suuremamahuliste, kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute kaasamisel Eesti majandusse. Juhime tähelepanu, et antud meetme ellu viimiseks on iga aasta ette nähtud vähem vahendeid kui 3 000 000 eurot. Kuigi kohustusi toetuste rahuldamisel ning toetuse määramisel saab võtta rohkem kui aastas ette nähtud vahendeid, siis tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tagada, et väljamaksed konkreetsel aastal ei ületaks ettenähtud eelarvet. Suurema mahu tagamiseks on võimalik ka kasutada eelneval aastal kohustustega katmata ning välja maksmata toetuse vahendeid, kui need on järgmisesse eelarveaastasse üle kantud.“ Lähtuvalt eeltoodust, MKM selgitas ja kinnitas Rahandusministeeriumile, et nii senine kui edasine praktika suurinvestori toetusega seotud taotluste ja väljamaksete menetlemisel järgib põhimõtet, mille kohaselt väljamaksed konkreetsel aastal ei tohi ületada ettenähtud eelarvet. Täiendavalt eelnõu punktid on lisatud eelnõusse lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kabinetiistungi järgsetest juhistest ning kooskõlastatud kirjalikult Rahandusministeeriumiga. „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“ lisa Suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluste läbivaatamise kord 1. Vabariigi Valitsuse seisukohta saab taotleda järgmistele kriteeriumitele vastava suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks: Tingimus Väärtus Investeeringu suurus kokku (vastava otsuse >30M € korral sh riigipoolne toetus) ja Töökohad >=100 Kaks aastat pärast projekti käivitumist, mille periood lepitakse Vabariigi Valitsusega Lisandväärtus töötaja kohta (ärikasum + eelnevalt kokku, minimaalselt kolm korda kulum + tööjõukulud)/töötajata arv taandatud suurem kui taotluse esitamise hetkel kehtiv täistööajale Eesti keskmine ettevõtlussektori lisandväärtus hõivatu kohta jooksevhindades Statistikaameti andmete kohaselt. või Minimaalselt 30 töökohtadest luuakse Töökohtade kvalifikatsioon teadlastele või inseneridele 2. Suurinvesteeringut planeeriv äriühing pöördub Vabariigi Valitsuse seisukoha saamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses asuvasse Välisinvesteeringute Keskusesse (edaspidi VIK), kes koondab suurinvesteeringut puudutava info, teostab vajalikud eelanalüüsid ja taustakontrolli, hindab projekti majanduslikku mõju ning vastavust punktis 1 toodud kriteeriumitele. 3. Punktis 2 nimetatud pöördumisi menetletakse nende laekumise järjekorras. 4. Suurinvesteeringu vastavusel punktis 1 toodud kriteeriumitele edastab VIK suurinvesteeringut käsitlevad materjalid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM). 5. MKM hindab VIK-i edastatud materjalide alusel suurinvesteeringu Eestis elluviimiseks riigipoolse toe andmise realistlikkust. 6. Kui punktis 5 nimetatud hinnang on positiivne, jätkub MKM-i ja VIK-i koostöös investori esitatud ootuste kaardistamine ja MKM-i analüüs võimalike riigipoolsete lahenduste kohta suurinvesteeringu elluviimise soodustamiseks. 7. Kui punktis 5 nimetatud hinnang on negatiivne, lõpetatakse pöördumise menetlemine. MKM teavitab sellest VIK-i, kes teavitab suurinvesteeringut planeerivat äriühingut. 8. Punktis 6 nimetatud analüüsi koos selgitustega esitab valdkonna eest vastutav minister arutamiseks Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile. 9. Vabariigi Valitsus teeb kabinetiistungil punkti 8 kohaselt esitatud materjalide alusel suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamise kohta ühe järgmistest otsustest: 1) tunnistab suurinvesteeringu edasise menetlemise mittevastavaks riiklikele huvidele; 2) kiidab heaks suurinvesteeringu vastavuse riiklikele huvidele ja määrab asjakohastele ministeeriumitele ülesanded edasisteks analüüsideks ning ettepanekute esitamiseks koos tähtaegadega. 10. Punkti 9 alapunktis 2 nimetatud otsuse korral jätkavad asjakohased ministeeriumid analüüsidega, hindamaks võimalusi planeeritavat suurinvesteeringut ettepaneku kohaselt toetada. 11. Vabariigi Valitsus arutab punkti 10 kohaselt ministeeriumide esitatud ettepanekuid ning otsustab suurinvesteeringu toetamiseks vajaminevate tegevuste edasise rakendamise ning annab juhised vajalikeks protseduurideks. 12. Vabariigi Valitsus võib punktides 9 ja 11 nimetatud otsuste tegemise teha ülesandeks enda loodud komisjonile. 13. Punkti 9 alapunktis 1 ja punktis 11 nimetatud otsused ei ole suurinvesteeringu elluviimise soodustamise edasisel menetlemisel soodustuse saamisel siduvad. MÄÄRUS 21.12.2020 nr 93 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruses nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrus sätestab: 1) suurinvestori toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja korra; 2) suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ning seisukoha andmise korra.“; 3) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Toetuse eesmärk on suunata töötleva tööstuse sektorisse investeeringuid, mis toetavad ettevõtja poolt kõrgema lisandväärtuse loomist ning ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu. (3) Toetuse andmise tulemusena kasvab toetuse saaja lisandväärtus töötaja kohta, ületades teisel aastal pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu § 11 lõikes 1 sätestatud sihtgrupi kohta taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmist.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: 2 „§ 21. Suurinvesteeringule seisukoha andmine (1) Kriteeriumid, millele vastava suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks saab isik taotleda Vabariigi Valitsuse seisukohta ning Vabariigi Valitsuse seisukoha andmise kord on toodud määruse lisas. (2) Lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse seisukohta ei saa taotleda § 1 punktis 1 sätestatud toetuse andmise küsimuses.“; 5) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõnad „EAS-i otsuse või toimingu“ sõnadega „EAS-i toetusega seotud otsuse või toimingu“ ja sõnad „EAS-i kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“ sõnaga „EAS-ile“; 6) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „EAS“; 7) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse summa projekti kohta on minimaalselt 1 000 000 eurot ja maksimaalselt 3 000 000 eurot.“; 8) paragrahvi 25 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 7 lõiget 1 kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtivas redaktsioonis.“; 9) määrust täiendatakse lisaga „Suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluste läbivaatamise kord“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler Lisa Suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluste läbivaatamise kord
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel