20.11.2020
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise
tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1.Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Määruse eelnõuga muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a
määrust nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“. Määrus kehtestatakse
riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1.2 Määruse eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna nõunik Andres
Kikas (tel: 7153 402, e-post:
[email protected]) ja välisvahendite osakonna
struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (tel: 6397 618, e-post:
[email protected]).
Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403,
e-post:
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb üheksast punktist.
Punktiga 1 sõnastatakse määruse pealkiri ümber järgmiselt – „Suurinvestori toetuse andmise
tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise
kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“. Nii on tagatud määruse pealkirja kooskõla punktis
2 tehtavate muudatustega.
Punktides 2 ja 4 täpsustatakse, et määrus sätestab edaspidiselt nii suurinvestori toetuse
andmise tingimused ja korra kui määruse lisas toodud suurinvesteeringutele Vabariigi Valitsuse
seisukoha taotlemise kriteeriumid ning seisukoha andmise korra.
Punktiga 4 lisanduva paragrahv 21 lõike 1 alusel on suurinvesteeringut planeerival isikul
võimalik suurinvesteeringu elluviimise riigipoolseks soodustamiseks taotleda Vabariigi
Valitsuse vastavasisulist seisukohta. Paragrahvi 21 lõikest 2 lähtuvalt ei hõlma vastav taotlus
Vabariigi Valitsuse seisukoha saamist käesoleva määruse alusel suurinvestori toetuse
taotlemisega seotud menetlustoimingute osas, sh asjakohaste otsuste vastuvõtmist.
Suurinvestori toetuse andmine otsustatakse käesoleva määruse, sh selles taotlejale (§ 11) ja
taotlusele (§ 12) seatud nõuete ning §-s 17 toodud valikukriteeriumite alusel. Suurinvestori
toetuse taotlemine või sellekohane positiivne (või negatiivne) otsus ei välista aga
suurinvesteeringut tegeva isiku õigust pöörduda Vabariigi Valitsuse poole seisukoha
saamiseks, sest suurinvesteeringu elluviimist mõjutavad ka rahalisest toetusest eraldiseisvad
tegevused – näiteks tugi tööjõu saadavuse, ühenduste loomise või lubade taotlemise osas – ning
milleks võib Vabariigi Valitsuse seisukoht olla vajalik.
Vabariigi Valitsuse seisukoha saamise eelduseks on, et suurinvesteeringu maht on vähemalt 30
miljonit eurot, suurinvesteeringuga kaasneb 100 või enam uut töökohta (täistööaja
ekvivalendina) ja lisandväärtus töötaja kohta on vähemalt kolmekordne Eesti keskmine1 või
minimaalselt 30 loodud töökohtadest hõlmab insenere või teadlasi. Nendele kriteeriumitele
vastavad investeeringud omavad Eesti kontekstis ja eraldiseisvalt vaadatuna väga suurt
makromajanduslikku mõju, panustades olulisel määral nii maksulaekumise, kõrge
lisandväärtusega töökohtade kui Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvatamise toel.
Vabariigi Valitsuse seisukoha saamiseks ning andmiseks suurinvesteeringut planeerivale
isikule rakendatakse seega edaspidiselt konkreetseid käesoleva määruse lisas esitatud
põhimõtteid, mis võimaldavad tuvastada parimad võimalikud lahendused ja koostöökohad,
mille abil saab riik soodustada eelnimetatud kriteeriumitele vastavate investeeringute
elluviimist. Antud põhimõtete abil planeeritava suurinvesteeringu analüüsimine võimaldab
Vabariigi Valitsusel pakkuda omapoolseid n-ö rätseplahendusi, arvestades kehtivaid õigusakte
ning riigiabi reegleid.
Antud põhimõtted hõlmavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS), Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Vabariigi Valitsuse ning teiste ministeeriumite
omavahelist töökorraldust, millega täpsustatakse, kuidas ja kelle poolt määruse lisas täpsustatud
kriteeriumitele vastava suurinvesteeringuga seotud pöördumist käsitletakse.
Tuleb rõhutada, et kriteeriumitele vastava suurinvesteeringut planeeriva isiku pöördumine
tähendab Vabariigi Valitsusele siduvate kohustuste võtmist vaid juhul, kui Vabariigi Valitsus
kabinetiistungi või näiteks majandusarengu komisjoni nõupidamisel nii otsustab ning kui
võetud kohustused realiseeruvad arvestades kehtivaid õigusakte ja protseduure.
Punktiga 3 täpsustatakse §-i 2 lõikes 1, et suurinvestori toetus on kooskõlas regionaalabi
andmise reeglitega Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks
(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L
156, 20.06.2017, lk 1–18)) (edaspidi üldine grupierandi määrus) alusel.
Eelnõu punktid 4 ja 9 ei ole seotud Euroopa Komisjoni määruse nr 651/2014 alusel regionaalabi
andmisega. Riigiabi analüüs suurinvesteeringule tehakse määruse lisa punktis 6 nimetatud
analüüsi raames.
Punktidega 5 ja 6 muudetakse § 6 lõigete 1 ning 2 sõnastust, selgitamaks, et vaideid esitatakse
määruse alusel vaid suurinvestori toetusega seotud otsuste ja toimingute osas. Määruse alusel
toetusega seotud otsuseid ja toiminguid teeb ning vaideid menetleb EAS.
Muudatus annab võimaluse vaided operatiivsemalt menetleda EASi kui taotluste menetleja
poolt, kes on kursis taotluse vastavushindamise üksikasjadega. Muudatus on kooskõlas
haldusmenetluse seaduse §-iga 73, mis käsitleb vaidealluvust ja millest lähtuvalt MKM ja EAS
1
Kaks aastat pärast projekti käivitumist, mille periood lepitakse Vabariigi Valitsusega eelnevalt kokku,
minimaalselt kolm korda suurem kui taotluse esitamise hetkel kehtiv Eesti keskmine ettevõtlussektori
lisandväärtus hõivatu kohta (ärikasum + kulum + tööjõukulud) / töötajata arv taandatud täistööajale)
jooksevhindades Statistikaameti andmete kohaselt.
ei ole omavahel teenistuslikus järelevalves ning kuna toetuste andmise ning toetuste andmisest
keeldumise haldusakte teeb EAS, siis peab EAS lahendama ka asjakohased vaided.
Punktis 7 sätestatakse, et suurinvestori toetust on võimalik taotleda vahemikus üks miljon kuni
kolm miljonit eurot.
COVID-19 haiguse ülemaailmne levik on suunanud rahvusvahelisi suurettevõtteid otsima
võimalusi turvalisematesse ning stabiilsematesse tarneahelatesse ümberpaigutumiseks ning
uutesse, kõrge kasvupotentsiaaliga valdkondadesse investeerimiseks. Arvestades, et
välisinvesteeringute kaasamine on üks olulisemaid võimalusi majanduse elavdamiseks ning
arendamiseks, siis on samal ajal ka riikidevaheline konkurents nende meelitamisel üha kasvav,
leevendamaks COVID-19 levikust tingitud negatiivseid mõjusid majanduskasvule.
Käesolev suurinvestori toetusskeem on seejuures Eesti ainus taoline üleriigiliselt rakendatav
meede, millest on võimalik toetada uute tootmisüksuste ning ettevõtete loomiseks vajaminevaid
töötleva tööstuse põhivarainvesteeringuid. Tõstes lubatud maksimaalset toetussummat ja võttes
arvesse ka 2020. a jooksul Eesti tööjõuturul kasvanud tööjõu pakkumust, paraneb seega oluliselt
riigi paindlikkus ja võimekus suuremamahuliste, kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute
kaasamisel Eesti majandusse.
Muudatus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. septembri kabinetiistungi protokollilise otsuse
punktiga nr 3 – „Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministril suurendada suurinvestori toetuse
summat projekti kohta seniselt 1 000 000 eurolt 3 000 000 euroni.“.
Punktiga 8 muudetakse rakendussätet ning täpsustatakse, et määruse § 7 punktis 1 toodud
muudatust rakendatakse vaid taotlustele, mis esitatakse EAS-ile muudatuse jõustumise järgselt.
Vastavalt määruse § 13 lõikele 3 peab taotleja enne taotluse esitamist läbima eelnõustamise,
mille raames taotleja tutvustab oma projektiplaani, mis peab kirjeldama minimaalselt 10 000
000 euro suuruse investeeringu tulemusena elluviidavat projekti. Juhul, kui taotleja projekt näeb
ette sellest suuremat investeeringut ning punktis 1 toodud muudatus ei ole eelnõustamise ajaks
jõustunud, siis on EAS-il võimalik taotlejat sellest informeerida. Eelnõustamine välistab seeläbi
olukorra, kus taotleja võtab taotluse menetlusest tagasi selleks, et see taasesitada suuremale
toetussummale kvalifitseerumiseks.
Suurinvestori toetusskeemist toetatakse aastas keskmiselt ühte töötleva tööstuse sektori
projekti. Eelnõustamise EAS-is läbib samal ajal aastas keskmiselt 3–4 potentsiaalset taotlejat
ning konsultatsiooni EAS-iga soovib aastas keskmiselt 5–7 ettevõtjat. 2020. a septembrikuu
seisuga registreeringud eelnõustamise läbimiseks perioodil oktoober–detsember 2020. a
puuduvad. Seega teadaolevaid projekte, mis lähtuvad kehtivas redaktsioonis toodud
toetussummast, ei ole.
Punktiga 9 lisatakse määrusele lisa, mille sisuks on suurinvesteeringu Eestis elluviimise
soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluste
läbivaatamise kord.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks
(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L
156, 20.06.2017, lk 1–18).
4. Määruse mõjud
Toetussumma suurendamine võimaldab meelitada ja toetada suuremamahulisi investeeringuid,
millel on oluline mõju nii lisandväärtuse, ekspordi kui tootlikkuse kasvule. Suurinvestori
toetusskeemist toetatakse samuti vaid investeeringuid, millega kaasnevad uued tooted või uute,
innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtt. Valikumetoodika toel väljaspool Tallinna
linnapiirkonda elluviidavate investeeringute eelistamine aitab täiendavalt kaasa Eesti
regionaalsele arengule, sealhulgas väärtusahelate tekkele ning arengule.
Lisaks toetussumma muutmisele, võimaldab suurinvesteeringute erikriteeriumite ning nendest
lähtuvalt Vabariigi Valitsuse seisukoha saamise põhimõtete sätestamine määruse lisas luua
ettevõtjatele selgust nii õiguslikult kui protseduuriliselt, kuidas toimub suurinvesteeringut
käsitlev infovahetus riigiga. Samuti võimaldab see tõhustada majandusele olulist positiivset
mõju toovate investeeringute riigipoolset menetlemist ning nende elluviimise soodustamist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu seoses punktides 6 ja 7 toodud muudatustega esitati kooskõlastamiseks
õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu
Rahandusministeeriumile, kes kooskõlastas käesoleva määruse eelnõu järgneva märkusega:
„Määruse eesmärgiks on suunata uusi investeeringuid töötleva tööstuse sektorisse ning kaasata
seeläbi Eesti majandusse investeeringuid, mis toetavad ettevõtjaid kõrgema lisandväärtuse
loomisel ning ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvul, näiteks ekspordivõimekuse
suurenemise toel. Eelnõu punktiga 1 muudetakse „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja
kord“ määruse §7 lõiget 1 ning sõnastatakse see järgmiselt: „Toetuse summa projekti kohta on
minimaalselt 1 000 000 eurot ja maksimaalselt 3 000 000 eurot“. Tõstes maksimaalset
toetussummat ja võttes arvesse ka 2020. aasta jooksul Eesti tööjõuturul kasvanud tööjõu
pakkumust, paraneb seega oluliselt riigi paindlikkuse ja võimekus suuremamahuliste, kõrge
lisandväärtusega välisinvesteeringute kaasamisel Eesti majandusse. Juhime tähelepanu, et
antud meetme ellu viimiseks on iga aasta ette nähtud vähem vahendeid kui 3 000 000 eurot.
Kuigi kohustusi toetuste rahuldamisel ning toetuse määramisel saab võtta rohkem kui aastas
ette nähtud vahendeid, siis tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tagada, et
väljamaksed konkreetsel aastal ei ületaks ettenähtud eelarvet. Suurema mahu tagamiseks on
võimalik ka kasutada eelneval aastal kohustustega katmata ning välja maksmata toetuse
vahendeid, kui need on järgmisesse eelarveaastasse üle kantud.“
Lähtuvalt eeltoodust, MKM selgitas ja kinnitas Rahandusministeeriumile, et nii senine kui
edasine praktika suurinvestori toetusega seotud taotluste ja väljamaksete menetlemisel järgib
põhimõtet, mille kohaselt väljamaksed konkreetsel aastal ei tohi ületada ettenähtud eelarvet.
Täiendavalt eelnõu punktid on lisatud eelnõusse lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kabinetiistungi
järgsetest juhistest ning kooskõlastatud kirjalikult Rahandusministeeriumiga.
„Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord ning
suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse seisukoha
taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise
kord“
lisa
Suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha
taotlemise kriteeriumid ja taotluste läbivaatamise kord
1. Vabariigi Valitsuse seisukohta saab taotleda järgmistele kriteeriumitele vastava
suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks:
Tingimus Väärtus
Investeeringu suurus kokku (vastava otsuse
>30M €
korral sh riigipoolne toetus)
ja
Töökohad >=100
Kaks aastat pärast projekti käivitumist, mille
periood lepitakse Vabariigi Valitsusega
Lisandväärtus töötaja kohta (ärikasum + eelnevalt kokku, minimaalselt kolm korda
kulum + tööjõukulud)/töötajata arv taandatud suurem kui taotluse esitamise hetkel kehtiv
täistööajale Eesti keskmine ettevõtlussektori
lisandväärtus hõivatu kohta jooksevhindades
Statistikaameti andmete kohaselt.
või
Minimaalselt 30 töökohtadest luuakse
Töökohtade kvalifikatsioon
teadlastele või inseneridele
2. Suurinvesteeringut planeeriv äriühing pöördub Vabariigi Valitsuse seisukoha saamiseks
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses asuvasse Välisinvesteeringute Keskusesse (edaspidi VIK),
kes koondab suurinvesteeringut puudutava info, teostab vajalikud eelanalüüsid ja
taustakontrolli, hindab projekti majanduslikku mõju ning vastavust punktis 1 toodud
kriteeriumitele.
3. Punktis 2 nimetatud pöördumisi menetletakse nende laekumise järjekorras.
4. Suurinvesteeringu vastavusel punktis 1 toodud kriteeriumitele edastab VIK
suurinvesteeringut käsitlevad materjalid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
(edaspidi MKM).
5. MKM hindab VIK-i edastatud materjalide alusel suurinvesteeringu Eestis elluviimiseks
riigipoolse toe andmise realistlikkust.
6. Kui punktis 5 nimetatud hinnang on positiivne, jätkub MKM-i ja VIK-i koostöös investori
esitatud ootuste kaardistamine ja MKM-i analüüs võimalike riigipoolsete lahenduste kohta
suurinvesteeringu elluviimise soodustamiseks.
7. Kui punktis 5 nimetatud hinnang on negatiivne, lõpetatakse pöördumise menetlemine. MKM
teavitab sellest VIK-i, kes teavitab suurinvesteeringut planeerivat äriühingut.
8. Punktis 6 nimetatud analüüsi koos selgitustega esitab valdkonna eest vastutav minister
arutamiseks Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile.
9. Vabariigi Valitsus teeb kabinetiistungil punkti 8 kohaselt esitatud materjalide alusel
suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamise kohta ühe järgmistest otsustest:
1) tunnistab suurinvesteeringu edasise menetlemise mittevastavaks riiklikele huvidele;
2) kiidab heaks suurinvesteeringu vastavuse riiklikele huvidele ja määrab asjakohastele
ministeeriumitele ülesanded edasisteks analüüsideks ning ettepanekute esitamiseks koos
tähtaegadega.
10. Punkti 9 alapunktis 2 nimetatud otsuse korral jätkavad asjakohased ministeeriumid
analüüsidega, hindamaks võimalusi planeeritavat suurinvesteeringut ettepaneku kohaselt
toetada.
11. Vabariigi Valitsus arutab punkti 10 kohaselt ministeeriumide esitatud ettepanekuid ning
otsustab suurinvesteeringu toetamiseks vajaminevate tegevuste edasise rakendamise ning
annab juhised vajalikeks protseduurideks.
12. Vabariigi Valitsus võib punktides 9 ja 11 nimetatud otsuste tegemise teha ülesandeks enda
loodud komisjonile.
13. Punkti 9 alapunktis 1 ja punktis 11 nimetatud otsused ei ole suurinvesteeringu elluviimise
soodustamise edasisel menetlemisel soodustuse saamisel siduvad.
MÄÄRUS
21.12.2020 nr 93
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
5. augusti 2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori
toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruses nr 49 „Suurinvestori
toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi
Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“;
2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus sätestab:
1) suurinvestori toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja korra;
2) suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise
kriteeriumid ning seisukoha andmise korra.“;
3) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL)
651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni
määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)) (edaspidi üldine grupierandi
määrus) artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse
§-s 342 sätestatut.
(2) Toetuse eesmärk on suunata töötleva tööstuse sektorisse investeeringuid, mis toetavad ettevõtja
poolt kõrgema lisandväärtuse loomist ning ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu.
(3) Toetuse andmise tulemusena kasvab toetuse saaja lisandväärtus töötaja kohta, ületades teisel
aastal pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu § 11 lõikes 1 sätestatud sihtgrupi kohta taotluse
esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmist.“;
4) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
2
„§ 21. Suurinvesteeringule seisukoha andmine
(1) Kriteeriumid, millele vastava suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks saab isik
taotleda Vabariigi Valitsuse seisukohta ning Vabariigi Valitsuse seisukoha andmise kord on toodud
määruse lisas.
(2) Lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse seisukohta ei saa taotleda § 1 punktis 1 sätestatud
toetuse andmise küsimuses.“;
5) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõnad „EAS-i otsuse või toimingu“ sõnadega „EAS-i
toetusega seotud otsuse või toimingu“ ja sõnad „EAS-i kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile“ sõnaga „EAS-ile“;
6) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „EAS“;
7) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse summa projekti kohta on minimaalselt 1 000 000 eurot ja maksimaalselt 3 000 000
eurot.“;
8) paragrahvi 25 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Paragrahvi 7 lõiget 1 kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtivas redaktsioonis.“;
9) määrust täiendatakse lisaga „Suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi
Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluste läbivaatamise kord“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa Suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise
kriteeriumid ja taotluste läbivaatamise kord