MÄÄRUS
21.12.2020 nr 92
Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2020. a
määruse nr 57 „Rahvusvahelise reisilaevanduse
toetamise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2020. a määruses nr 57 „Rahvusvahelise
reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas
käändes;
2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Transpordiamet määrab kvartali toetuse eelarve lähtudes riigieelarvelistest vahenditest ning
teavitab sellest oma veebilehel. Kui toetuse eelarve ammendub, lõpetab Transpordiamet taotluste
vastuvõtmise ja teatab sellest oma veebilehel.“;
3) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse arv „5“ arvuga „10“;
4) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõna „eest“ tekstiosaga „ning 2021. aasta esimese kuni
neljanda kvartali eest või kuni toetuse eelarve ammendumiseni“;
5) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töötasult“ tekstiosaga „, kuid mitte rohkem kui
5-kordse töötasu alammääralt“;
6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Juhul kui kvartali toetuse eelarvest ei piisa kõigi käesolevas paragrahvis sätestatud korras
arvutatud toetuste maksmiseks, jaotatakse kvartali eelarve taotlejate vahel proportsionaalselt
nende osakaaluga nimetatud taotluste kogusummast.“.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
18.12.2020
Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2020. a määruse nr 57 „Rahvusvahelise
reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Kehtiva määruse eesmärk oli rakendada meetmeid reisilaevandusettevõtjate tööjõuga seotud
maksukoormuse vähendamiseks. Kuigi Euroopa Komisjoni riigiabi loa kohaselt on määrusega
võimalik anda toetust kuni 2023. aasta neljanda kvartali eest, kehtestati algselt määrus
riigieelarvelistest vahenditest tulenevalt üksnes 2020. aasta kohta. 9. detsembril 2020 võeti
Riigikogus vastu 2021. aasta riigieelarve, milles eraldatakse toetuse maksmiseks 7,7 miljonit
eurot. Sellest tulenevalt on võimalik toetuse perioodi pikendada. Ühes toetusperioodi
pikendamisega tehakse määruses muudatusi tulenevalt toetuse rakendamisel tõusetunud
vajadusega.
Reisilaevandusettevõtjate jätkusuutlikkus ning säilimine on strateegilise tähtsusega. Riigiabi
andmine on vajalik, sest laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele,
moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist
riikide vahel. Selle katkemine tooks endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad tagajärjed.
Riigiabi eesmärgiks on seega tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades
töökohti ja toetades majanduse ning reisilaeva sektori arengut.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja
merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (e-post:
[email protected]; tel:
625 6426) ja sama talituse peaspetsialist Gerli Ehte (e-post:
[email protected]; tel: 639 7650).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351; e-post:
[email protected]).
Keeletoimetuse tegi Katrin Andre.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega ole otseselt seotud Euroopa
Liidu õiguse rakendumisega, kuid Euroopa Liidu õiguses on liikmesriikidele ette nähtud
riigiabi andmise reeglid, mida tuleb toetusi kehtestades järgida. Euroopa Komisjon on pidanud
põhjendatuks ja lubatavaks meretranspordile riigiabi andmist ning on selleks välja töötanud
spetsiaalsed merenduse riigiabi suunised ‒ Komisjoni teatis K(2004) 431 – ühenduse suunised
meretranspordile antava riigiabi kohta (edaspidi merendusabi suunised). Riigiabi andmiseks on
vajalik eelnevalt teavitada Euroopa Komisjoni ning saada vastav luba (Euroopa Liidu toimimise
lepingu 108 lõige 3). 27. augusti 2020 otsusega nr State aid SA.57541 (2020/N)2 otsustas
Euroopa Komisjon mitte esitada vastuväiteid rahvusvahelise reisilaevanduse toetamisele
põhjendusel, et see on kooskõlas siseturu reeglitega.
1
Kättesaadav aadressil: https://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2004:013:0003:0012:EN:PDF (25.11.2020).
2
Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_57541
(25.11.2020).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 sisaldab määruse muutmise sätteid.
Punktiga 1 asendatakse määruses sõna Veeteede Amet läbivalt Transpordiametiga. Vabariigi
President kuulutas 1. detsembril 2020 välja Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse (RT I, 10.12.2020, 1), millega ühendatakse alates 1. jaanuarist 2021. a
Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet üheks ametiks nimetusega Transpordiamet. Sellest
tulenevalt tehakse määruses vastav muudatus.
Punktiga 2 täiendatakse § 4 uue lõikega 11. Määruse rakendamisel on selgunud, et toetuse
esialgne prognoos ei olnud vastavuses laevandusettevõtjate tööjõukuludega ja sellest tulenevalt
oli laevandusettevõtjate taotletud toetus suurem, kui selleks kavandatud riigieelarvelised
vahendid. Sättega nähakse ette, et Transpordiamet määrab kvartali toetuse eelarve lähtudes
riigieelarvelistest vahenditest. 2020. a viimase kvartali toetus saab riigieelarveliste vahendite
kasutamise eripärast olla 2020. aasta toetuse vahendite eelarve jääk ehk 1,2 miljonit eurot. 2021.
aasta kohta on riigieelarvest plaanitud toetuseks eraldada 7,7 miljonit eurot. Sättest tulenevalt
on Transpordiametil õigus otsustada, kuidas see summa kvartalite lõikes jaotada. Kvartali
eelarvest teavitab Transpordiamet enne vastava kvartali lõppu oma veebilehel. Juhul, kui
toetuse eelarve ammendub enne toetuse perioodi lõppemist (vt punkti 4, § 4 lõike 3 muudatus),
s.o enne 2021. a neljandat kvartalit, lõpetab Transpordiamet toetuse taotluste vastuvõtmise ning
teavitab ka sellest oma veebilehel.
Punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõikes 2 sätestatud toetuse taotluse esitamise tähtpäeva.
Kehtiva määruse kohaselt tuli taotlus esitada hiljemalt toetuse perioodile järgneva kuu 5.
kuupäevaks. Eelnõu kohaselt tuleb taotlus esitada hiljemalt 10. kuupäevaks. Ettevõtja on
kohustatud esitama maksudeklaratsiooni TSD ehk tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni Maksu- ja Tolliametile
maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks ning sellele vastavalt on
ettevõtjad ka oma raamatupidamisprotsessid kujundanud. Kehtiv määrus eeldab kõikide nende
protsesside tegemist 5 päeva varem, mistõttu võib see olla ettevõtjatele ebaproportsionaalselt
koormav. Muudatusega ühtlustatakse toetuse taotluse esitamise tähtpäev maksudeklaratsiooni
TSD tähtpäevaga. Muudatuse tulemusena peavad Veeteede Amet toetuse andjana ning Maksu-
ja Tolliamet toetuse arvutajana oma tööprotsesse kiirendama, kuna toetuse väljamakse tähtaega
ei muudeta.
Punktiga 4 muudetakse määruse § 4 lõikes 3 kehtestatud toetuse perioodi. Muudatuse kohaselt
saab toetust taotleda kuni 2021. aasta neljanda kvartali eest või kuni toetuse eelarve
ammendumiseni. Muudatuse esimene osa tuleneb 2021. aasta riigieelarve seadusest ning teine
osa eelnõu punktiga 2 tehtavast muudatusest. Juhul, kui Transpordiamet jaotab eelarve selliselt,
et vahendid ammenduvad enne 2021. a neljandat kvartalit, siis eelarve ammendumisest alates
toetust enam taotleda ei saa.
Punktiga 5 täiendatakse § 8 lõiget 1. Sättega nähakse ette, et toetust makstakse maksimaalselt
5-kordse töötasu alammääralt. Juhul, kui laevapere liikme töötasu jääb alla nimetatud määra,
võetakse makstud töötasuna arvesse tegelikult makstud tasu. Juhul, kui laevapere liikme töötasu
ületab nimetatud määra, võetakse makstud töötasuna arvesse 5-kordne töötasu alammäär. Sätte
täiendamise vajadus tulenes määruse rakendamise esimese perioodi järgsest analüüsist, kust
ilmnes, et mõne laevapere liikme töötasu on eeldatust ning ka sama kollektiivi mediaanist
ebaproportsionaalselt kõrgem. Majanduslikult keerulises olukorras, kus paljud ettevõtjad on
lõpetanud oma tegevuse ning inimesed kaotanud oma töö, ei saa õigustada kõrgete töötasude
maksukoormuse hüvitamist täiel määral.
Punktiga 6 täiendatakse § 8 lõikega 5. Säte näeb ette regulatsiooni juhuks, kui toetuse
eelarvelistest vahenditest ei piisa kõikide taotluste rahuldamiseks. Määruse § 4 lõike 11 (eelnõu
punkt 2) kohaselt määrab Transpordiamet kvartali toetuse eelarve. Kvartali toetuse eelarve
määratakse enne kvartali lõppu ning sellest teavitatakse Transpordiameti veebilehel. Määruse
§ 4 lõike 2 kohaselt tuleb taotlused eelneva kvartali eest toetuse saamiseks esitada hiljemalt
taotluse perioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Pärast nimetatud kuupäeva menetleb
Transpordiamet taotlusi määruse § 6 kohaselt. Kui taotlejate ja taotluste nõuetele vastavuse
kontrollimisel selgub, et nõuetele vastavate taotluste maht ületab kvartaliks ettenähtud eelarve,
jaotatakse kvartali eelarvelised vahendid nõuetele vastavate taotluste vahel proportsionaalselt
nende osakaaluga nõuetele vastavate taotluste kogusummast.
Eelnõu § 2 on jõustumissäte. Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud merenduse
riigiabi suunistest ‒ Komisjoni teatis K(2004) 43 – ühenduse suunised meretranspordile antava
riigiabi kohta, ja Euroopa Komisjoni otsusest SA.57541(2020/N). Eelnõuga tehtavad
muudatused ei vaja Euroopa Komisjoni uut riigiabi otsust, kuna tegemist on halduslike
muudatustega, mis ei mõjuta meetme siseturuga vastavust. Sel teemal on Euroopa Komisjoni
mitteametlikult konsulteeritud.
4. Määruse mõjud
Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu
rakendamisega on ette näha mõju majandusele, sotsiaalvaldkonnale ning riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Kaasnev mõju: mõju majandusele
Sihtrühm. Eesti residendist äriühingud, kes on tööandjaks Euroopa Majanduspiirkonnas
rahvusvahelisi regulaarseid reisijatevedusid tegevate laevade laevapere liikmetele.
Mõju ulatus. Mõju Eesti majandusele on oluline. Toetuse andmine on vajalik, sest
laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa
turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Toetuse
eesmärgiks on tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades töökohti ja
toetades majanduse arengut.
Toetuse oodatav mõju majandusele on positiivne. Toetus aitab leevendada tööjõukulude
koormust rahvusvahelistel reisilaevandusettevõtjatel, mille jätkusuutlikkus ning säilimine on
strateegilise tähtsusega. Enamikel mereriikidel on kas maksuerisused või toetused
laevandusettevõtjatele, kuna riikide huvi on, et see sektor genereeriks nii otsest kui kaudset tulu.
Toetusmeetmete kaudu on võimalik hoida professionaalid ja seeläbi vajalik oskusteave oma
lipuriigis, kui ka luua uusi töökohti. Niisamuti loodetakse, et toetus aitab parandada
ettevõtluskeskkonda, mille tagajärjel tekib Eesti ettevõtjatel parem võimalus tegutseda
merendusvaldkonnas. Samuti võib eeldada, et laevade jäämisel Eesti lipu alla säilib Eestis
laevandusalane oskusteave, mis omab positiivset mõju laevanduse arengule Eestis.
Hetkel töötab Eesti reisilaevadel hinnanguliselt 2500 inimest. Ühe laevapere suurus on sõltuvalt
laevast 400–500 töötajat (2 vahetust kokku). Rahvusvahelistel reisilaevadel töötavaid laevapere
liikmeid toetuse maksmine otseselt ei mõjuta. Laevapere liikmetele on tagatud ravikindlustus
täielikus mahus ning toetused, mille suurus sõltub maksustatava töötasu suurusest
(töötushüvitis, vanemahüvitis, koondamishüvitis, maksejõuetuse hüvitis), on samuti tagatud
tegelikult töötasult. Seega on tagatud laevapere liikmetele praegusega võrdne kindlustuskaitse.
Toetuse mõju on laialdasem, aidates ka kaasnevaid ettevõtjaid. Eestis on ca 6800 ettevõtet, kes
tarnivad kaupu või osutavad teenuseid rahvusvahelise reisijate veoga tegelevatele
laevandusettevõtjatele, seega omab reisilaevasektor suurt mõju töökohtadele, mis jäävad
kaldale. Niisamuti on reisilaevade liiklusel suur mõju riigi turismisektorile, andes 25%
turismisektori SKP-st. 2015. aasta seisuga moodustas turismisektor 7,9% riigi SKP-st.
Reisilaeva liikluse säilimine aitab seega kaasa inimeste, kaupade ja teenuste vabale piiriülesele
liikumisele.
Mõju avaldumise sagedus. Alates määruse jõustumisest on laevandusettevõtjatel kord
kvartalis õigus taotleda toetust, kui nad vastavad määruse eelnõu §-s 3 nimetatud tingimustele.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike arvestades, et merendussektor on olnud kaasatud
toetusmeetme väljatöötamisse. Toetuse taotluse esitamine ei tohiks ettevõtjatele kujuneda
keeruliseks ega aeganõudvaks protsessiks, kuivõrd toetuse taotlemise protsess tehakse
ettevõtjale võimalikult lihtsaks.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm. Veeteede Amet (al 01.01.2021 Transpordiamet) ja Maksu- ja Tolliamet.
Mõju ulatus. Tuvastatud mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on
keskmine. Määruse rakendamisel osalevad Veeteede Amet ja Maksu- ja Tolliamet. Veeteede
Ametile kaasneb töökoormus tulenevalt taotluste läbivaatamisest ning riigiabi andmisega
kaasnevatest kohustustest, sealhulgas järelevalve teostamisest. Maksu- ja Tolliametile kaasneb
töökoormus seoses toetuse (riigiabi) suuruse arvutamisega.
Mõju avaldumise sagedus on vähemalt kvartaalne. Veeteede Ametil tuleb riigiabi andjana
kanda vajalikud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning teostada järelevalvet
riigiabi reeglitele vastavuse üle.
Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Toetusmeetme mõju riigieelarvele 2021. aastal on 7,7 miljonit eurot.
Ehkki toetusmeede on eelarves negatiivse mõjuga, aitab seda tasandada Eestisse laekuvad
tööjõumaksud ning kaudsemalt ka näiteks Eestisse laekuvad tarbimismaksud (eeskätt turistide
laeval ja Eestis tarbitavatelt kaupadelt ja teenustelt).
Muudatused mõjutavad Veeteede Ameti kui Maksu- ja Tolliameti töökorraldust (vt seletuskirja
punktis 4 kajastatud mõju riigiasutuste korraldusele). Eelduste kohaselt lähiaastatel reisilaevade
arv ei suurene, vaid jääb samale tasemele, seega ei teki seeläbi märkimisväärset lisakulu. Kulud
tekivad seega juba registris olevate laevadega.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, kuna samal kuupäeval jõustub § 1 punkti 1 muudatuse
tingib Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega ühendatakse
Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet üheks ametiks nimetusega Transpordiamet.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS (eelnõu toimiku number 20-1503) kaudu
kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Merendusnõukoda, Eesti
Laevaomanike Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu
Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Veeteede Amet.
Rahandusministeerium palus täiendada seletuskirja punkti 3 Euroopa Komisjoniga
mitteametliku konsulteerimise kohta, millega on seletuskirjas arvestatud. Eesti Meremeeste
Sõltumatu Ametiühing ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda avaldasid toetusmeetme
pikendamisele 2021. aastale toetust.