EELNÕU
14.12.2020
Elektrituruseaduse täiendamise seadus
§ 1. Elektrituruseaduse § 592 täiendatakse lõigetega 41–410 järgmises sõnastuses:
„(41) Elektrienergia tarbija ja otseliinist elektrienergiat tarbiv isik võib käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise kulu katmisel taotleda tema suhtes määra rakendamist,
mis moodustab 15 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kilovatt-tunnipõhisest
kulust, kuid mitte vähem kui 0,0015 eurot tarbitud elektrienergia kilovatt-tunni kohta, kui isiku:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud taotluse esitamise hetkele eelnenud ja prognoositav
12 kuu elektrienergia tarve on vähemalt 10 gigavatt-tundi;
2) rakendatud energiajuhtimissüsteem tagab energia tõhusa tarbimise;
3) põhitegevusala kuulub Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (ELT
C 200, 28.06.2014, lk 1–55) lisas 3 toodud nimekirja.
(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamine isiku suhtes on riigiabi
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse
Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni
asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.
(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamiseks esitab isik
põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes
41 sätestatud nõuetele vastavust ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega
käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormis.
(44) Põhivõrguettevõtja hindab isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud
tingimustele ning teeb otsuse isiku suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra
rakendamise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud
nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. Põhivõrguettevõtja teavitab käesoleva paragrahvi
lõikes 41 nimetatud määra rakendamise otsusest taotlejat ja taotleja elektripaigaldisega
ühendatud võrguettevõtjat või liinihaldajat. Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra
rakendatakse otsuse tegemisele järgnevast kalendrikuust.
(45) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, esitab
põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et isiku puhul on
täidetud käesoleva paragrahvi lõike 41 punktid 2 ja 3.
(46) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, teavitab
põhivõrguettevõtjat viivitamatult, kui ta ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud
tingimustele.
(47) Isiku õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra lõpeb hetkest, mil isik
ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tingimustele.
(48) Käesoleva paragrahvi lõikes 46 sätestatud teavituse alusel või kui põhivõrguettevõtja
tuvastab, et isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, ei
vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tingimustele, teeb põhivõrguettevõtja
otsuse isiku suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamise lõpetamise
kohta. Põhivõrguettevõtja määrab otsuses aja, millest alates rakendatakse isiku suhtes lõike 4
alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta.
(49) Põhivõrguettevõtja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 48 nimetatud otsusest viivitamata
isikut, kelle suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamine lõpetati ja
tema elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat.
(410) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra ei rakendata isikule, kes on raskustes olev
isik Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja
ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses või kes ei ole täitnud Euroopa
Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi
tagasimaksmise kohustust.“.
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ ……… 2021
Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ …………… 2021
2
14.12.2020
Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu sihiks on vähendada elektrienergia lõpphinda
lühi- ja pikaajaliselt kõigile tarbijagruppidele.
Käesoleva eelnõuga diferentseeritakse taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise
režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi finantseerimise tasu suurtarbijate ja ülejäänud
tarbijate vahel.
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (625 6347;
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403,
[email protected]).
Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi
andmist võimaldavat otsust. Asjakohane eelteatis on Euroopa Komisjonile esitatud 30.
novembril 2020. a.
Eelnõu väljatöötamine on kiireloomuline, mistõttu ei ole eelnõu koostamisele eelnenud eelnõu
väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020. aasta 13. oktoobri
majandusarengu komisjoni1 istungite tulemusena anti majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks 2021. aasta alguseks taastuvenergiatasu
diferentseerimist käsitlev eelnõu ette valmistada.
Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust (RT I, 30.06.2020, 286). Eelnõu vastuvõtmiseks
Riigikogus on vaja poolthäälteenamust.
2. Eelnõu eesmärk
Eesti elektrienergia lõpphind suurtarbijatele on lähiriikidega võrreldes nõrgemas
konkurentsipositsioonis (vt joonis 1 ja 2). Elektri lõpphind on eriti oluline Eestisse
suuremahuliste välisinvesteeringute toomiseks tehtavate väärtuspakkumiste kontekstis, kuna
moodustab mitmele tööstusharule (nt puidu- ja keemiatööstus) olulise osa sisendite hinnast.
Näiteks 2020. aasta oktoobrikuu seisuga on EAS-il töös 10 uut investeeringut või laiendust,
1
https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-majandusarengu-komisjon-arutas-eesti-aridiplomaatia-edusamme
1
mille realiseerumisel on üheks oluliseks komponendiks elektrihind. Kokku on investeeringute
maht ca 500 mln eurot.
Elektrienergia lõpphind on lähiriikidel samuti olulise tähelepanu all. Näiteks Läti Vabariigi
Valitsus on oma 12. oktoobrikuu kabinetiistungil otsustanud2, et elektrointensiivsete tarbijate
taastuvenergia tasu tuleb vähendada. Selleks otsustati suunata riigieelarvest 2021. a ca 20 M€,
2022. a ca 32 M€ ja 2023. a ca 21,5 M€ elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu
vähendamisse.
Eeltoodut arvesse võttes peab ka Eesti astuma samme, et suurendada oma elektrienergia
suurtarbijate konkurentsipositsiooni. Käesoleva eelnõu eesmärk on suurendada suurtarbijatele
elektrienergia lõpphinna konkurentsivõimet võrreldes naaberriikidega. Elektrienergia
lõpphinna olulise komponendina moodustab taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise
režiimil elektrienergia tootmise toetusskeemi rahastamise tasu kuni 15%. Kõrge osakaal
lõpphinnast võrreldes lähiriikidega muudab Eesti elektrienergia lõpphinna nendega võrdluses
kallimaks. See omakorda vähendab Eesti konkurentsivõimet energiamahukate (ja kõrget
lisandväärtust loovate) tööstusinvesteeringute tegijate jaoks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eesti põhilised konkurendid välisinvesteeringute saamisel ja ka olemasolevate ettevõtjate
omavahelises konkurentsis on teised regioonis paiknevad ettevõtted. Selliste ettevõtjate
potentsiaalsed asukohad on Läti, Leedu, Soome ja Rootsi, vähemal määral Poola ja Taani.
Kõigis neis riikides on sisendite maksustamisele erinev lähenemine. Suurema tööstuse
osakaaluga riigid nagu Soome ja Rootsi on teinud mitmesuguseid soodustusi
tööstusettevõtjatele ning ka Läti ja Leedu on vastavalt vajadusele sisse viinud erisusi. Nii ulatub
näiteks Lätis taastuvenergia tasu soodustus elektrointensiivsetele tarbijatele, kes investeerivad
soodustusega säästetud summa energiatõhususse, 85%-ni.
Regiooni riikide konkurentsis on Eestis elektrihinnale lisanduvad riigi poolt reguleeritavad
tasud ja maksud nii keskmise tarbimisega ettevõtte kui ka suure tarbimisega ettevõtte jaoks
suuruselt teisel kohal (Joonis 1). Allolev tabel ei kajasta soodustusi.
2
Väljavõte Läti Vabariigi Valitsuse 12.10.2020 kabinetiistungi otsustest -
https://likumi.lv/doc.php?id=317922&version_date=14.10.2020
2
Joonis 1. Riigi poolt mõjutatavad elektrihinnale lisanduvad tasud ja maksud tarbimisel 2-20 GWh 2019. a € MWh
kohta
Läti
Eesti
Leedu
Soome
Rootsi
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Rootsi Soome Leedu Eesti Läti
Võrgutasu 9,2 9,7 20,3 16,9 17,1
Taastuvenergiatasu 3,4 0 9 10,4 17,1
Võimsustasu 0 0,1 0 0 0
Keskkonnaga seotud tasud 0,5 6,9 0,3 4,1 0
Muud maksud 0 0 0 0 1,1
Riigi poolt reguleeritavad maksud ja
13,1 16,7 29,6 31,4 35,3
tasud kokku
Allikas: Eurostat nrg_pc_205_c *Kuna Eestis kehtib elektrointensiivsetele ettevõtetele aktsiisisoodustus, siis antud
tarbija grupi keskmiseks makstavaks aktsiisiks kujuneb 4,1€ MWh kohta, mis siin joonisel kajastub keskkonnaga
seotud tasude real.
Samas annavad erinevad allikad erinevat infot riikide energiamaksude osas, kuna kasutusel on
väga palju erisusi. Kui lähtuda Euroopa Komisjoni energia direktoraadi andmetest3 on Läti
aktsiis äritarbijale 1,01 € ja Leedu 0,52€ MWh kohta (Tabel 1). Eesti aktsiis on 4,47 €/MWh,
ümardatuna 4,5 €/MWh. Energiaintensiivsete tarbijate aktsiisimäär on Eestis siiski 0,5 €/MWh.
Soome aktsiis on 7,03 €/MWh tööstustarbijale, kaevandustele, andmekeskustele ja
põllumajandussektorile.
Tabel 1. Aktsiisimäärad naaberriikides €/MWh
Riik Aktsiisimäär Märkused
äritarbijale €
MWh
Eesti 4,47 Elektrointensiivsele 0,5 €/MWh, perioodil
01.05.2020–30.04.2022 vähendatud määr kõigile 1€ MWh
kohta.
Läti 1,01 Kodutarbijal sama määr. Soodustus raudteele
Leedu 0,52 Erisusi pole, kodutarbija maksab 1,01€ MWh kohta
3
https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/taxation/excise_duties/ene
rgy_products/rates/excise_duties-part_ii_energy_products_en.pdf
3
Soome 7,04 Antud vähendatud määr rakendub tööstusele,
andmekeskustele, põllumajandusele. Kodutarbija maksab
22,53 € MWh kohta
Rootsi 0,46 Kodutarbija maksab 32,67€ MWh kohta
Allikas: https://ec.europa.eu/taxation_customs/tedb/splSearchForm.html
Sarnane on seis ka suurema elektritarbimise puhul, kus Eesti hinnatase kõiki komponente
arvestades on oluliselt kõrgem kui Soomes või Rootsis (Joonis 2).
Joonis 2. Riigi poolt mõjutatavad elektrihinnale lisanduvad tasud ja maksud tarbimisel 70-150 GWh 2019 €/MWh
kohta
Eesti
Läti
Leedu
Soome
Rootsi
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Rootsi Soome Leedu Läti Eesti
Võrgutasu 8 9,2 15,8 10,4 17,5
Taastuvenergiatasu 3,4 0 9,1 17,1 10,4
Võimsustasu 0 0,1 0 0 0
Keskkonnaga seotud tasud 0,5 6,9 0,5 0 3,4
Muud maksud 0 0 0 0,9 0
Riigi poolt reguleeritavad maksud ja
11,9 16,2 25,4 28,4 31,3
tasud kokku
Allikas: Eurostat nrg_pc_205_c *Kuna Eestis kehtib elektrointensiivsetele ettevõtetele aktsiisisoodustus, siis
antud tarbija grupi keskmiseks makstavaks aktsiisiks kujuneb 3,4€ MWh kohta, mis siin joonisel kajastub
keskkonnaga seotud tasude real.
Aastaks 2040 ennustab Rahvusvaheline Energiaagentuur tööstuste elektritarbimise kasvu ca
50%4. See näitab, kuidas järjest olulisem on elektrihind tootmispiirkonna valikul. Eestit
mõjutab rohkem robotiseerimise trend, mille tulemusena hakkab tulevikus tootlikkuse kasv
tulema pigem automatiseerimisest ning see toob endaga kaasa ka suuremad elektrikulud, kuna
robotid vajavad rohkem energiat.
EASi Välisinvesteeringute keskuse portfellis olevatest ettevõtetest on oma investeerimisotsuse
energiatarbimise hinna tõttu ootele pannud kokku 7 ettevõtet, kelle aastane elektritarbimine on
vähemalt 10 GWh ning koguinvesteeringute maht Eestisse ulatub 420 miljoni euroni. Viimastel
kuudel on lisandunud näiteks Saksamaa tööstusettevõte, mis looks 150 töökohta, investeeriks
20-40 mln€ ja tarbiks elektrit 10+ GWh. Kokku 30 töökohta, 45 mln€ investeeringuid ja min
10 GWh elektritarbimist. Lisaks on Eestis mitmeid suuri ettevõtteid, kel on plaanis
laienemist/investeeringud energiatõhususse. Näiteks puitmassi tootja Lääne-Virumaal plaanib
investeeringuid mahuga 150+ miljonit (aastane tarbimine hetkel 220 GWh), puidutööstus
4
https://www.iea.org/reports/world-energy-outlook-2019/electricity
4
Viljandimaal 5+ miljonit eurot (aastane tarbimine 7 GWh), metallitööstus Tartumaalt 20
miljonit eurot (aastane tarbimine 8,3 GWh), mööblitehase ehitus Pärnumaal 30 miljonit eurot.
Lisaks plaanib tsemenditootja uude tehnoloogiasse investeerimist, et kasutada senisest enam
ära tootmise jäägina tekkivat savi. Kõik eelpool nimetatud ettevõtted on regioonides ühed
suurimad tööandjad ja majandusse panustajad ning seetõttu on oluline riigi poolt teha
hoogustavaid tegevusi nende konkurentsivõime tagamiseks ja tegevuse jätkamiseks Eestis.
Taastuvenergia tasu
Taastuvenergia tasu on Eesti elektri- ja gaasi ühendsüsteemihalduri Elering AS-i tarbijatelt
kogutav tasu, mille tase 2020. aastal on kõigile tarbijatele 11,3 €/MWh (lisandub käibemaks).
Tasust subsideeritakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmist aastas ca 100 M€
ulatuses. Toetusperiood tootja kohta on 12 aastat. Alates 2022. aastast hakkab taastuvenergia
tasu tänu suuremate toetuse saajate väljakukkumisele järk-järgult vähenema. Toetusskeemi
tulemusena on Eestis 2020. aasta kolme esimese kvartali kokkuvõttes taastuvast energiaallikast
toodetud elektrienergia osakaal elektrienergia tarbimisest olnud > 21. Eesti 2030 eesmärgiks on
saavutada taastuvelektri osatähtsuseks energia summaarses lõpptarbimises 42%5. See tähendab
taastuvelektri osatähtsuse suurenemist 2018. aasta 19,7%-lt 40%-ni 2030. aasal. Uued
taastuvelektri tootmisseadmed saavad toetust vähempakkumiste-põhiselt.
Taastuvenergia tasu on võimalik tulenevalt Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase
riigiabi suuniste (edaspidi suunised)6 (peatükk 3.7.2) kohaselt erinevate tarbijate lõikes
diferentseerida. Võttes arvesse asjaolu, et tasu on lähiajal vähenemas, on taastuvenergia tasu
suurtarbijatele võimalik vähendada nii, et teiste tarbijate jaoks taastuvenergia tasu ei suureneks.
Veelgi enam, juhul kui taastuvenergia tasu diferentseerimise tulemusena tulevad Eestisse uued
tööstusinvesteeringud, siis nende poolt lisanduv tarbimine vähendab nii taastuvenergia tasu kui
ka võrgutasu kõigile teistele tarbijatele. 70 GWh tarbimise lisandumist vähendab võrgutasu ca
1% ning taastuvenergia tasu ca 0,8%.
Suuniste kohaselt on võimalik vähendada taastuvenergia tasu sellistele ettevõtjatele, kes
kuuluvad suuniste lisas 3 toodud sektoritesse. Samuti peab sellise tarbija osakaaluks
taastuvenergia tasus jääma vähemalt 15% üldisest tasemest (suuniste p 188). Ehk kui üldine
tase on 10 €/MWh, peab soodustariifi rakendav isik kandma sellest vähemalt 15% ehk 1,5
€/MWh.
Tagamaks, et vähendatud tasumäära kasutav isik majandab energiatõhusalt ega raiska energiat,
peab eelnõu kohaselt isiku energiajuhtimissüsteem seda ka võimaldama. Üheks võimaluseks
tagada, et isiku energiajuhtimissüsteem tagab tõhusa energiakasutuse, on sertifitseerida see
vastavaks standardi ISO 50001 nõuetele. Selliselt sertifitseeritud isik kasutab elektrienergiat
5
Riiklik energia- ja kliimakava 2030, joonis 2 -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf
6
Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised - https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:JOC_2014_200_R_0001&from=ET
5
maksimaalselt tõhusalt ning seeläbi on tagatud, et kõnealune meede ei soodusta energia
raiskamist.
Eelnõu § 1 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi.
Paragrahv 592
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 41-410. Lisatud lõiked reguleerivad taastuvenergia tasu
diferentseerimise tehnilist poolt ja nõudeid madalama määraga maksustatud isikutele.
Lõige 41 sätestab võimaluse eristada taastuvenergia tasu kogumisel elektrienergia suurtarbijaid
ülejäänud tarbijatest. Antud kontekstis on suurtarbijad isikud, kelle aastane elektrienergia
tarbimine on üle 10 GWh. Sätte järgi maksustatakse lõikes nimetatud nõuetele vastava isiku
elektrienergia tarbimine taastuvenergia tasuga, mis moodustab üldisest tasust 15%. Kui üldine
tasu on näiteks 10 €/MWh, moodustab kõnealuste tarbijate taastuvenergia tasuks 1,5 €/MWh.
15% nõue tuleneb suunistest (vt suuniste p 188).
Vähendatud tasumäärale kvalifitseerub eelnõu kohaselt isik, kelle aastane elektrienergia tarve
on vähemalt 10 GWh, kelle energiajuhtimissüsteem tagab energia tõhusa kasutamise (nt vastab
standardile EVS-EN ISO 50001 või standardile samaväärsetele nõuetele) ning kelle
põhitegevusala kuulub suuniste lisas 3 toodud nimekirja.
2019. a andmete järgi on 10 GWh ja rohkem elektrienergiat tarbivaid isikuid ca 61, kelle aastane
tarbimine on ca 1750 GWh. 10 GWh piir on optimaalne suurinvesteeringute ligimeelitamiseks
ning ühtlasi mõistlik piir selleks, et teistele tarbijatele taastuvenergia tasu liiga aeglaselt ei
langeks.
Nõue rakendada energiajuhtimissüsteemi tuleneb vajadusest tagada soodusmääraga
maksustatud tarbijatel võimalikult kõrge energiatõhusus. Ei oleks õige soodustada
diferentseeritud tasu määraga elektrienergia raiskamist. Vastavust saab tõendada näiteks läbi
selle, et isiku energiajuhtimissüsteem sertifitseeritakse vastavaks standardile EVS-EN ISO
50001. Nimetatud standardi vastu sertifitseeritud energiajuhtimissüsteem annab parima
kindluse, et soodusmäära kasutaja energiatarbimine on maksimaalselt energiatõhus. Standardi
EVS-EN ISO 50001 üldandmed on Eesti Standardikeskus MTÜ veebilehel avalikult
kättesaadavad. Ühtlasi kasutavad nimetatud standardile vastavat juhtimissüsteemi mitmed
energiaintensiivset tarbijad ATKEAS § 66 lõikes 121 nimetatud võimalust tasuda elektriaktsiisi
soodusmäära järgi.
Viide suuniste lisas 3 toodud põhitegevusalale on oluline riigiabi suuniste nõuete tõttu. Nimelt
on suuniste kohaselt võimalik rakendada tasu soodusmäära vaid nendele isikutele, kelle
põhitegevusala kuulub suuniste lisas 3 toodud nimekirja (vt suuniste p 185).
Lõige 42 klassifitseerib tasu diferentseerimise riigiabina. Sellise skeemi rakendamiseks on vaja
küsida esiteks Euroopa Komisjonilt luba ning teiseks järgida skeemi kasutamisel riigiabi
suuniseid.
6
Lõige 43 käsitleb soodusmäära taotlemise tehnilist poolt. Soodusmäärale kvalifitseerumiseks
peab isik vastavasisulise taotluse Elering AS-ile esitama. Taotlusele tuleb lisada vajalik
dokumentatsioon tõestamaks, et isik vastab lõikes 41 nimetatud kriteeriumitele. Ühtlasi peab
soodusmäära taotlev isik volitama võrguettevõtjat tutvuma isiku elektrienergia
tarbimisandmetega andmevahetusplatvormis. See võimaldab võrguettevõtjal kontrollida isiku
aastast tarbimismahtu ning seeläbi veenduda perioodiliselt, et isikul on jätkuvalt õigus
soodusmäära rakendamisele.
Lõike 44 järgi kontrollib Elering AS isiku esitatud taotluse alusel, kas isik vastab lõikes 41
toodud tingimustele ning kas isikule saab rakendada soodusmäära. Otsuse peab võtma vastu
kahe kuu jooksul hetkest, mil taotlus nõuetekohaselt esitati. Otsusest antakse teada nii taotlejale
kui ka võrguettevõtjale või liinivaldajale, kelle võrgust elektrienergiat tarbitakse. Selle otsuse
järgi saab võrguettevõtja või liinivaldaja väljastada edaspidi arveid taastuvenergia tasu
maksmise kohta soodusmäära alusel.
Lõige 45 kohustab soodusmääraga maksustatud isikut esitama võrguettevõtjale või
liinivaldajale iga aasta 1. veebruariks dokumendid tõendamaks, et isiku energiajuhtimissüsteem
jätkuvalt tagab energia tõhusa kasutamise ning isiku põhitegevusala on jätkuvalt suuniste lisas
3 nimetatud tegevusalade hulgas. See võimaldab tasu nõudjal selgitada välja, kas soodusmäära
rakendav isik vastab lõikes 41 nimetatud nõuetele.
Lõike 46 kohustab soodusmääraga maksustatud isikut andma Elering AS-ile viivitamatult teada,
kui ta ei vasta enam lõikes 41 nimetatud nõuetele.
Lõige 47 sätestab, et isiku õigus soodusmäära rakendamisele lõpeb hetkest, mil ta ei vasta lõikes
41 sätestatud tingimustele. See tähendab, et juhul, kui isik teatab Elering AS-ile, et ta ei vasta
enam seaduses toodud soodusmäära eeldustele või kui Elering AS avastab nõuetele
mittevastavuse regulaarse kontrolli käigus lõike 43 kohaselt saadus volituse alusel või lõike 45
alusel, on Elering AS-il alus soodusmäära rakendamise lõpetamiseks alates hetkest, mil isik
nõuetele ei vastanud. Selline otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusena peab
soodusmäära ebaõiglaselt kasutanud isik tasuma taastuvenergia tasu tagasiulatuvalt täismääras
hetkest, mil ta enam madalamale määrale ei kvalifitseerunud.
Lõike 48 kohaselt peab põhivõrguettevõtja andma soodusmääraga maksustatud isikule ning
tema võrguettevõtjale või liinivaldajale koheselt teada, kui isik enam ei kvalifitseeru lõikes 41
nimetatud soodusmäärale (nt tema aastane tarbimine on alla 10 GWh). Sellisel juhul tuleb
isikule rakendada tarbitud elektrienergia eest tavalist taastuvenergia tasu.
Lõige 49 järgi peab põhivõrguettevõtja viivitamatult teavitama isikut otsusest edaspidi jätta
rakendamata isikule soodusmäära, kui isik ei vasta lõikes 41 nimetatud nõuetele.
Lõike 410 lisamise eesmärgiks on sätestada riigiabi andmisest tulenevad tingimused, millele
peab madalamat tasu maksev isik vastama. Sellisteks tingimusteks on esiteks nõue, et abi saav
isik ei oleks raskustes olev isik Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate
päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses. Lisaks ei tohi abi
7
saaval isikul olla täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus. Sarnaseid tingimusi on nõutud
ka toetusskeemis osalevatelt tootjatelt (vt ELTS § 591 lõike 3 punktid 6 ja 7).
Eelnõu § 2 käsitleb seaduse jõustumist.
Eelnõu jõustub alates 2023. aasta 1. jaanuarist, et tagada, et taastuvenergia tasu
diferentseerimise tõttu ühegi tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu koostamise ajal
kehtinud tasemega ei tõuseks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni energeetika ja keskkonnakaitse alase riigiabi
suunistega 2014-2020 (ELT C 200, 28.06.2014, muudetud ELT C 290, 10.08.2016). Enne
eelnõus sätestatud muudatuste rakendamist tuleb saada Euroopa Komisjonilt asjakohane
riigiabi andmist võimaldav otsus. Selleks esitas eelnõu algataja 2020. aasta 30. novembril
Euroopa Komisjonile läbi keskkonna SANI2 riigiabi osutamise eelteatise (SA.59828).
6. Seaduse mõju
Muudatuse eesmärk on suurendada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes
lähiriikidega läbi kulutaseme vähendamise.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Muudatusega kaasneb eeldatavalt uute ja kõrgemapalgaliste töökohtade teke, mis suurendab
otseselt inimeste sotsiaalset kindlustunnet. 2020. a septembrikuu seisuga on EAS-i
välisinvesteeringute portfellis 11 ettevõtet, mille puhul üheks oluliseks teguriks on
elektrienergia lõpphind. Kokku looks need ettevõtted investeeringuotsuse tegemisel ca 630 uut
töökohta. Eeldades, et keskmine leibkond on 3 liikmeline, siis need töökohad tähendaks 1890
inimese sotsiaalse olukorra paranemist. Parem sotsiaalne kaitse toob pikemas perspektiivis
kaasa loodetavasti ka positiivse mõju demograafiale. 70 GWh elektrienergia tarbimise kasv
elektrisüsteemis tähendab võrguteenuse vähenemist ca 1%.
Muudatuse jõustumise järgselt ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu
koostamise ajal kehtinud määraga ei tõuse (joonis 3).
8
Joonis 3. Taastuvenergia tasu dünaamika prognoos 2021-2030
Mõju majandusele
Muudatus mõjutab otseselt 61 ettevõtete majanduslikku olukorda ja konkurentsivõimet. Lisaks
mõjutab muudatus uute investeeringute kaasamise võimalusi. Septembri seisuga on EAS-il
ootel 11 projekti, mille puhul on üheks oluliseks faktoris elektrihind. Kui kõik need projektid
realiseeruks tuleks Eesti majandusse 447 mln€ ja loodaks 630 uut töökohta. 1500-eurose
kuupalga pealt genereerib riik aastas ca 10 tuhat eurot tööjõumakse. Seega piisaks juba 150-
250 loodud või säilitatud töökohast, et diferentseerimine sotsiaalmajanduslikult end ära tasuks.
Kaudse laekumisena lisanduvad raskeveokimaksud, sadamatasud, kütuseaktsiis, raudteetasud.
Lisaks väheneb suurenenud tarbimise tõttu võrgutasu kõigile. 70 GWh uut tarbimist tähendab
1% võrgutasu langust kõigile teistele tarbijatele. Samas mahus suurenenud tarbimine vähendaks
ka taastuvenergia tasu tarbijaskonnale, kuid see vähenemine sõltub suuresti tasu eelarvest.
Näiteks 2020. a tasu eelarve järgi tähendaks 70 GWh tarbimise lisandumine taastuvenergia tasu
vähenemist ca 0,8%.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu ja looduskeskkonnale on positiivne. Kuna seaduseelnõu näeb ette, et soodustust
taotleval ettevõttel peab olema energiajuhtimissüsteem, mis tagab energia tõhusa kasutamise
(nt vastavus ISO 50001 standardile), siis toob see endaga kaasa energiasäästu motivatsiooni
suurenemise. Efektiivsem energiakasutamine tähendab väiksemat survet looduskeskkonnale.
Samas arvestades, et Eestis on ettevõtjaid üle 50 tuhande, on mõju ulatus siiski väike.
Mõju regionaalarengule
Regionaalarengule omab seadusemuudatus tugevat positiivset mõju. Enam kui pooled
võimalikud investeeringud tehtaks Ida-Virumaa piirkonda elavdades sealset majandust.
9
Rohkem kõrgemapalgalisi töökohti väljapool Tallinna ja Harjumaa piirkonda tähendab
piirkondlike arengulõhede vähenemist ning sissetulekute tasakaalustumist.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Kohalikes omavalitsustes võib ette näha töökoormuse kasvu, mis kaasneb planeeringute ja
erinevate lubade menetlemisega kui hakatakse rajama uusi ettevõtteid.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid,
ühtlasi ei suurene ka süsteemihalduri või jaotusvõrguettevõtjate kulud.
8. Rakendusaktid
Eelnõu jõustumisega ei kaasne rakendusaktide vastuvõtmise või muutmise vajadust.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Seaduseelnõu kooskõlastati läbi eelnõude infosüsteemi EIS Rahandusministeeriumiga ning
saadeti ettepanekute esitamiseks Elering AS-ile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu
märkustega, märkuste tabel on lisatud seletuskirjale. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks
Justiitsministeeriumile läbi eelnõude infosüsteemi EIS.
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ …. 2021
10
Elektrituruseaduse täiendamise eelnõu seletuskirja lisa
Ettepanekute tabel
Rahandusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
2 1 2
1. Eelnõu § 1 (§ 59 uus lõige 4 punkt 3, lõige 4 ) ja Teadmiseks võetud
§ 2: viidatud on Euroopa Komisjoni keskkonna- ja
energiaalase riigiabi suunistele. Juhime tähelepanu,
et nimetatud suuniste kehtivust pikendati kuni
31.12.2021, kuid alates 1.01.2022 hakkavad
kehtima uued riigiabi suunised, mille kohta ei ole
Euroopa Komisjon veel eelnõu avaldanud – eelnõu
on plaanis avaldada 2021. a teises kvartalis.
Seetõttu ei ole selge, kas Euroopa Komisjon saab
teha otsuse vanade suuniste alusel
elektrituruseaduse muudatuste kohta, mis hakkavad
kehtima alates 1.01.2023. See selgub Euroopa
Komisjoni riigiabi loa taotluse menetlemise käigus;
2. Eelnõu §-i 1 (näiteks § 592 uude lõikesse 41 või Arvestatud. Eelnõule lisatud uus
eraldi lõikena) tuleb lisada tingimus, et abi ei tohi lõige 410.
anda isikutele, kes on raskustes või kellel on
täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks
tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus –
sarnaselt elektrituruseaduse § 591 lõike 2
punktidele 6 ja 7;
3. Eelnõusse tuleb lisada tagasinõude säte, kui Mittearvestatud. Käesolev
tagantjärele selgub, et isik ei vasta eelnõu § 592 eelnõu jõustub 1.01.2023. Selle
lõikes 41 sätestatud tingimustele. Juhime järgi on KonkS muutused enne
tähelepanu, et kui tegemist on ebaseadusliku või eelnõu jõustumist vastu võetud.
väärkasutatud riigiabiga, peab selle abi saajalt Seetõttu ei ole vaja eelnõusse
tagasi nõudma viivitamata ning koos intressidega. lisada toetuse tagasinõudmist
Juhul, kui planeeritavad konkurentsiseaduse käsitlevaid sätteid.
muudatused ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise
osas jõustuvad enne käesoleva eelnõuga
kavandatavaid muudatusi, võib vastavad sätted
eelnõu menetlemise käigus välja jätta;
4. Nii eelnõus kui seletuskirjas viidatakse keskkonna- Mittearvestatud. Nii suunised
ja energiaalase riigiabi suuniste lisale 3. Soovitame kui selle lisa 3 on avalikud.
väljavõtte sellest lisast lisada seletuskirjale, et oleks Nende dubleerimine seletuskirjas
ülevaade sektoritest, mille puhul võib ei ole otstarbekas.
taastuvenergia tasu vähendada.
5. Seletuskirja osas 3 (lk 5 alt teises lõigus) on Arvestatud. Seletuskirja
viidatud alternatiivina 0,5%-le ettevõtja vastavalt muudetud.
kogulisandväärtusest (keskkonnakaitse- ja
energiaalase riigiabi suuniste p 189). Palume
kaaluda, kas see viide on asjakohane, kuna sellist
tingimust ei ole eelnõus toodud.
6. Seletuskirja osas 5 palume täpsustada, et riigiabi Arvestatud. Eelteatis on esitatud
eelteatis esitatakse Euroopa Komisjonile lähiajal 30.11.2020, seletuskirja on
(seisuga 30.11.2020 on eelteatis veel vastava infoga täiendatud.
Rahandusministeeriumis ülevaatamisel).
2
Justiitsministeerium Meie 21.12.2020 nr 2-2/20-0408/7826
Elektrituruseaduse täiendamise seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister Aeg
Esitame käesolevaga kooskõlastamiseks elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Palume
tagasisidet hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: eelnõu koos seletuskirja ja selle lisaga
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158