KORRALDUS
30.12.2020 nr DM-112486-5
Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 muutmise korraldus
1. OTSUS
Lähtudes veeseaduse § 191 lg 1, § 279 lg 2, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja § 68 lg 2,
keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 "Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa
andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu
ja loa vormid" § 17 lg 1,Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205
„Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 3 „Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus“ p
2.2 ja 3.5.8 ning korralduses toodud asjaoludest ja kaalutlustest otsustan:
1.1. Muuta Keskkonnaameti 28.09.2020 korralduse nr DM-111464-7 „Vee erikasutusloa
nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine“ otsustava osa punkti 3.1., pikendades vee
erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivust Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja
hüdroenergia kasutamiseks kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse
tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2021;
1.2. Jätta kehtivaks kõik ülejäänud vee erikasutusloas nr L.VT.HA-171918 toodud
tingimused;
1.3. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest Wooluvabrik OÜ-le.
Muudetud vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918 on avalikult kättesaadav keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Korraldus on vee erikasutusloa nr L.VT.HA-
171918 lahutamatu osa.
2. ASJAOLUD
2.1. Eesti Energia Aktsiaseltsile (registrikood 10421629; aadress Harju maakond, Tallinn,
Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318, edaspidi Eesti Energia AS) on Keskkonnaministeeriumi
Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 15.01.2008 antud vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918
(edaspidi veeluba) kehtivusajaga kuni 15.01.2013 Jägala jõe [1] paisutamiseks ja Linnamäe
hüdroelektrijaamas (edaspidi HEJ) Linnamäe paisu [2] profiilis hüdroenergiast elektrienergia
tootmiseks Jõelähtme vallale kuuluval Tammi kinnistul (registriosa nr 6321702, katastritunnus
24505:002:0030, edaspidi Tammi kinnistu ) (asukoha aadress alates 12.01.2019 Harju maakond,
Jõelähtme vald, Jõesuu küla, Muinaslinna tee 5) asukohaga Jõesuu küla, Jõelähtme vald, Harju
maakond.
2.2. Alates 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 ja keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks
keskkonnaluba (edaspidi ka veeluba).
2.3. Eesti Energia AS esitas 04.10.2012 Keskkonnaametile uue veeloa taotluse Tammi kinnistul
hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe HEJ-s.[3] VeeS § 187 p 7 kohaselt peab
veeluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine.
2.4. Eesti Energia AS ja Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725; aadress Harju maakond,
Viimsi vald, Viimsi alevik, Pojengi tee 10, 74001) sõlmisid 30.10.2017 hoonestusõiguse
müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega anti valdus ja veeluba ning uue veeloa taotlus üle
Wooluvabrik OÜ-le.
2.5. Keskkonnaameti menetluses on Wooluvabrik OÜ uue veeloa taotlus Tammi kinnistul
Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ning hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks
Linnamäe HEJ-s. Lisaks on Wooluvabrik OÜ esitanud 18.05.2018 Keskkonnaametile taotluse
VeeS § 17 lg 4 (hetkel kehtivas VeeS 174 lg 4) sätestatud kalade läbipääsu tagamise kohustuse
täitmisest vabastamiseks. [4]
2 . 6 . Keskkonnaamet algatas 19.03.2015 [5] keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi [6] (edaspidi KeHJS) § 3, § 6 lg 2 p 22 ja lg 3, § 9, § 11 lg 2, 4 ja
11, VeeS § 9 lg 5 ja 7 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)
Eesti Energia AS-i esitatud veeloa taotlusele Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja
hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks, kuna kavandatav tegevuskoht asub Natura
2000 võrgutiku alal ning tegevus võib avaldada Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse-
eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele ebasoodsat mõju. KMH algatamise otsuse
kohaselt KMH protsessi käigus tuleb mh läbi viia Natura 2000 asjakohane hindamine. Seoses
uue veeloa taotluse üleandmisega Wooluvabrik OÜ-le, on Wooluvabrik OÜ arendajaks KeHJS
§ 8 mõistes. Keskkonnaamet kiitis 05.05.2017 KMH programmi heaks.[7]
2.7. Keskkonnaamet on palunud korduvalt Wooluvabrik OÜ-l ja KMH juhteksperdil KMH
aruannet täiendada [8].
2.8. Wooluvabrik OÜ esitas 19.08.2019 Keskkonnaametile veeloa kehtivuse pikendamise
taotluse.[9]
2.9. Keskkonnaamet edastas 19.08.2019 [10] vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS)
§ 48 ja 49 Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja
hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks KMH aruande (aktsiaselts MAVES,
august 2019) heakskiitmata jätmise, KMH menetluse lõpetamise ja veeloa andmisest
keeldumise otsuse eelnõu (edaspidi 19.08.2019 eelnõu) Wooluvabrik OÜ-le, Jõelähtme
Vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile, Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnainspektsioonile
ja teistele huvitatud isikutele ning asutustele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks
tähtajaga 02.09.2019. Jõelähtme Vallavalitsus palus 26.08.2019 [11] ning
Keskkonnaministeerium 30.08.2019 [12] 19.08.2019 eelnõule arvamuse avaldamise tähtaega
pikendada. Keskkonnaamet pikendas 02.09.2019 [13] kirjaga 19.08.2019 eelnõule
arvamuse/vastuväidete esitamise tähtaega kuni 16.09.2019.
2(12)
2.10. HMS § 40 lg 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele
võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja
vastuväited. Vastavalt HMS § 49 lg 2 ei või tähtaega ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks
olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Keskkonnaamet teavitas vastavalt
HMS § 40 lg 1 ja § 49 lg 2 veeloa kehtivuse pikendamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vastavalt HMS § 40 lg 1 edastas 04.09.2019
kirjaga nr 14-6/19/521-3 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamata
jätmise otsuse eelnõu edastamine’’ veeloa kehtivuse pikendamise taotluse kohta tehtud otsuse
eelnõu (edaspidi 04.09.2019 eelnõu) Wooluvabrik OÜ-le, Jõelähtme Vallavalitsusele,
Muinsuskaitseametile, Keskkonnainspektsioonile ja teistele huvitatud isikutele ning asutustele
tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks tähtajaga 17.09.2019.
2.11. Wooluvabrik OÜ esitas 05.09.2019 Tallinna Halduskohtusse esialgse õiguskaitse taotluse
ning kaebuse kohustamaks Keskkonnaametit pikendama Wooluvabrik OÜ veeluba Linnamäe
paisul Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks kuni uue veeloa andmise otsuse
jõustumiseni.[14]
2.12. Tallinna Halduskohus kohaldas 06.09.2019 esialgset õiguskaitset. Tallinna Halduskohtu
otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-19-1697 keelas kohus Keskkonnaametil ja
Keskkonnainspektsioonil mistahes toimingute tegemise, mis on suunatud paisutuse
alandamisele ja elektritootmise lõpetamisele Linnamäe paisul Jägala jõel sh keelas kohus
elektritootmise takistamise ja võimaliku paisutuse alandamise või likvideerimise nõudega
seotud sanktsioonide rakendamise kaebaja suhtes kuni kohtu poolt kaebaja esialgse õiguskaitse
taotluse sisulise lahendamiseni.[15] Tallinna Halduskohus 27.07.2020 kohtuotsus haldusasjas
nr 3-19-1697 jõustus 27.08.2020 [16]
2 . 1 3 . Keskkonnaamet teavitas 11.09.2020 vastavalt HMS § 40 lg 1 veeloa kehtivuse
pikendamise otsuse eelnõu ja veeloa eelnõu (edaspidi 11.09.2020 eelnõu) valmimisest ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas 11.09.2020 kirjaga nr DM-111464-1
Wooluvabrik OÜ-le, Jõelähtme Vallavalitsusele ja teistele huvitatud isikutele ja asutustele
eelnõud tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks tähtajaga kuni 25.09.2020.
Wooluvabrik OÜ esitas 23.09.2020 [17], Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas
28.09.2020 [18] ja Jõelähtme Vallavalitsus esitas 28.09.2020 [19] seisukoha 11.09.2020
eelnõule. Nimetatud asutused avaldasid poolehoidu Wooluvabrik OÜ veeloa kehtivuse
pikendamisele.
2.14. Keskkonnaamet pikendas veeloa kehtivust 28.09.2020 korraldusega DM-111464-7 „Vee
erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine“ (edaspidi 28.09.2020 korraldus)
kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui
31.12.2020.[20]
2.15. Wooluvabrik OÜ esitas 28.10.2020 korraldusele vaide. Wooluvabrik OÜ palus muuta
28.09.2020 korralduse p 1 ja rahuldada Wooluvabrik OÜ 23.09.2020 taotlus pikendada veeloa
kehtivust kuni 31.12.2021. Lisaks märkis Wooluvabrik OÜ, et kui otsus uue veeloa andmise,
3(12)
olemasoleva loa tähtajatuks muutmise või loa andmisest keeldumise kohta tehakse enne
31.12.2021, siis praegune veeluba peaks kehtima vähemalt 10 päeva võrra kauem uue veeloa
korralduse tegemise kuupäevast. [21]
Keskkonnaamet tegi vaideotsuse 07.12.2020, millega jättis Wooluvabrik OÜ 28.10.2020
esitatud vaide Keskkonnaameti 28.09.2020 korralduse otsustava osa p 1 kehtetuks
tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks rahuldamata põhjendusel, et
Keskkonnaamet lähtus 28.09.2020 korralduse andmisel teadaolevatest faktilistest
asjaoludest. [22]
2.16. Keskkonnaamet tagastas 09.10.2020 kirjaga (edaspidi 09.10.2020 kiri) Wooluvabrik OÜ-
le KMH aruande täiendamiseks ja parandamiseks.[23]
2.17. KMH juhtekspert saatis 07.11.2020 Keskkonnaametile kirja, milles märkis, et KMH
juhteksperdil ei ole võimalik kuu ajaga Keskkonnaameti 09.10.2020 kirja [24] sisusse vajaliku
põhjalikkusega süveneda ning vastuseid koostada viidates suurele töökoormusele. KMH
juhtekspert tõi Keskkonnaameti 09.10.2020 kirjale vastamise ajaks hiljemalt 09.01.2021.[25]
2.18. Keskkonnaamet vastas 11.11.2020 KMH juhteksperdile, et Keskkonnaameti hinnangul ei
ole 09.10.2020 kirjale vastamise tähtaja pikendamine asjakohane ega põhjendatud, põhjendusel,
et KMH aruande teemal on kirjavahetus kestnud aastast 2018, Keskkonnaamet on Wooluvabrik
OÜ-l ja KMH juhteksperdil palunud korduvalt (vt korralduse p 2.7.) võimalusi KMH aruande
täiendamiseks ning esitatud märkused on jäänud sisuliselt samaks.[26]
2.19. Wooluvabrik OÜ esitas 19.11.2020 Keskkonnaametile 09.10.2020 kirjale vastamise
tähtaja pikendamise taotluse põhjendusel, et Wooluvabrik OÜ hinnangul on
menetlusökonoomia ja haldusmenetluse põhimõtetega kooskõlas, kui Keskkonnaamet: 1)
pikendab KMH aruande täiendamise ja avaliku väljapaneku korraldamiseks esitamise tähtaega;
2) ootab ära KMH aruande täiendamise seisukohalt põhimõtteliste küsimuste kohta Riigikohtus
tehtavad kohtulahendid (haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739), milles eelnimetatud
haldusasjades määras Riigikohus otsuste tegemise ajaks jaanuar 2021; 3) alles seejärel jätkab
KMH sisulist menetlust. Lisaks märgib Wooluvabrik OÜ, et antud olukorras on mõistlik ja
kõige ressursisäästlikum mitte teha uue veeloa ja KMH menetluse sisulisi otsuseid enne
eelnimetatud Riigikohtu lahendite tegemist.[27]
2.20. Keskkonnaamet pikendas vastavalt HMS § 33 lg 5 09.10.2020 kirjale vastamise ja KMH
aruande avalikustamise korraldamiseks esitamise tähtaega kuni 02.03.2021.[28] Arvestades,
eelkõige asjaolu, et Riigikohus teeb haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 otsused
eeldatavalt jaanuaris 2021, Wooluvabrik OÜ tahet jätkata KMH ning veeloa taotluse
menetlusega, pidas Keskkonnaamet otstarbekaks pikendada KMH menetlustähtaega.
2.21. Keskkonnaamet on veeloa kehtivust pikendanud kaheksal korral [29], viimati
Keskkonnaameti 28.09.2020 korraldusega kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise
otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2020.
2.22. Wooluvabrik OÜ esitas 03.12.2020 [30] Keskkonnaametile veeloa kehtivuse pikendamise
4(12)
taotluse menetluse uuendamise taotluse HMS § 44 lg 1 p 2 alusel, tulenevalt asjaolust, et
Riigikohus teeb hiljemalt jaanuari 2021 lõpus otsused haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739.
2.23. HMS § 64 lg 1 ja § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti muutmise haldusorgan, kelle
pädevuses on haldusakti andmine muutmise ajal. VeeS § 191 lg 1 (enne 01.10.2019 kehtinud
VeeS § 9 lg 5) kohaselt annab veeloa Keskkonnaamet. Eeltoodust tulenevalt on
Keskkonnaametil pädevus muuta, sh pikendada veeloa kehtivust.
2.24. VeeS § 2 lg 1 alusel kohaldatakse VeeS sätestatud haldusmenetlusele HMS, arvestades
VeeS sätestatud erisusi. VeeS § 279 lg 8 alusel enne uue VeeS (01.10.2019 jõustunud VeeS)
jõustumist menetlusse võetud veeloa taotlusi menetletakse edasi taotluse menetlusse võtmise
ajal kehtinud menetlusõigusnormide alusel. HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt haldusmenetlus
haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab taotluse esitamisega haldusorganile.
Wooluvabrik OÜ esitas veeloa pikendamise taotluse 19.08.2019 (vt korralduse p 2.8.), seega on
korralduses viidatud menetlusõigusnormidele, mis kehtisid veeloa taotluse esitamise ajal.
2.25. HMS § 40 lg 1 alusel peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada
kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Eeltoodust
tulenevalt edastas Keskkonnaamet 09.12.2020 kirjaga nr DM-112486-1 Wooluvabrik OÜ-le ja
huvitatud isikutele ja asutustele veeloa muutmise otsuse eelnõu (edaspidi eelnõu) tutvumiseks ja
arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet teavitas 09.12.2020 veeloa muutmise menetluse
algatamisest ja veeloa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Eelnõule esitas 17.12.2020 arvamuse Jõelähtme Vallavolikogu, mille kohaselt
puuduvad Jõelähtme Vallavolikogul eelnõule vastuväited [31], 28.12.2020 Wooluvabrik
OÜ [32] ja Mittetulundusühing Jägala Kalateed (registrikood 80298858, edaspidi MTÜ Jägala
Kalateed) [33]. Keskkonnaamet on käsitlenud Wooluvabrik OÜ arvamust ja MTÜ Jägala
Kalateed vastuväiteid korralduse p 3.4.
3. KAALUTLUSED
3 . 1 . HMS § 44 lg 1 p 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel
haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule
haldusmenetluse ajal teada.
3 . 2 . Arvestades asjaolu, et uue veeloa taotluse menetlus pikeneb tulenevalt asjaolust, et
Wooluvabrik OÜ on taotlenud KMH aruande avalikustamiseks esitamise tähtaja pikendamist ja
Keskkonnaamet pikendas 04.12.2020 KMH aruande avalikustamiseks esitamise tähtaega kuni
02.03.2021 ning Riigikohus teeb otsused haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 jaanuaris
2021, peab Keskkonnaamet põhjendatuks ning vajalikuks menetluse uuendamist, et otsustada
veeloa kehtivuse pikendamine võttes arvesse asjas ilmnenud uusi asjaolusid. Eeltoodust
tulenevalt uuendas Keskkonnaamet Wooluvabrik OÜ vee erikasutusloa kehtivuse
pikendamise taotluse menetluse HMS § 44 lg 1 p 2 alusel. [34]
3.3. Kaalutlused veeloa kehtivuse pikendamisel
3.3.1. VeeS § 279 lg 2 alusel ei või VeeS kuni 31.12.2013 kehtinud redaktsiooni alusel antud
5(12)
tähtajalise vee erikasutusloa puhul muuta tähtaega, välja arvatud olemasoleva vee erikasutusloa
pikendamise korral põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmise otsustamiseni. Veeluba
on antud 15.01.2008 kehtinud veeseaduse redaktsiooni alusel (vt korralduse p 2.1.), st enne
31.12.2013, mistõttu on võimalik veeloa pikendamine põhjendatud taotluse alusel kuni uue
veeloa andmise otsustamiseni.
3.3.2. Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee
erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike
materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi määrus nr 18) § 17 lg 1 (RT I, 07.05.2013, 24)
andis võimaluse veeloa kehtivuse pikendamiseks veeloa menetluse ajaks. Määruse nr 18 § 17 lg
1 kohaselt, kui olemasoleva veeloa kehtivus lõpeb enne uue veeloa andmist, pikendatakse
olemasolevat veeluba põhjendatud taotluse alusel. Määruse nr 18 § 17 lg 1 tulenevalt põhineb
veeloa kehtivusaja muutmine Keskkonnaameti kaalutlusõigusel, kuna määruse nr 18 § 17 lg 1
kohaselt pikendatakse olemasolevat vee erikasutusluba üksnes põhjendatud taotluse alusel.
Seega peab Keskkonnaamet hindama veeloa kehtivuse pikendamise taotluse põhjendatust.
Keskkonnaamet annab vastava hinnangu kaalutlusõiguse alusel, arvestades mh HMS § 4 lg 2
sätestatut, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve.
3.3.3. HMS § 6 alusel on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise
tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
Keskkonnaamet on pikendanud KMH aruande puuduste kõrvaldamise ja KMH aruande
avalikustamiseks esitamise tähtaega kuni 02.03.2021 (vt korralduse p 2.20.). Kavandatava
tegevuse KMH algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH aruande
heakskiitmiseni (KeHJS § 11 lg 11).
Riigikohtus toimus haldusasjas nr 3-17-2565 29.10.2020 kohtuistung ning haldusasjas nr 3-17-
1739 09.11.2020 kohtuistung. Eelnimetatud kohtuistungitel määras Riigikohus kohtuotsuse
tegemise ajaks jaanuar 2021, st hiljemalt 31.01.2021. Arvestades asjaolu, et uue veeloa taotluse
menetluses, sh KMH menetluses on vaidluse all mitmed sarnased küsimused, mis haldusasjas nr
3-17-1739, peab Keskkonnaamet põhjendatuks õigusselguse huvides ära oodata Riigikohtu
otsused haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739.
3.3.4. Arvestades 19.08.2019 esitatud Wooluvabrik OÜ veeloa kehtivuse pikendamise
taotlust, asjaolu, et Keskkonnaamet on pikendanud Wooluvabrik OÜ KMH aruande
puuduste kõrvaldamise ja avalikustamiseks esitamise tähtaega kuni 02.03.2021 ning, et
Riigikohus teeb haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 kohtuotsused hiljemalt
31.01.2021, peab Keskkonnaamet põhjendatuks veeloa kehtivuse pikendamist.
Võttes arvesse eeltoodud faktilisi asjaolusid, lähtudes uurimispõhimõttest ja
menetlusökonoomia põhimõttest ja arvestades peale KMH menetluses otsuse tegemist
võimalikku uue veeloa menetluse aega, peab Keskkonnaamet põhjendatuks veeloa
kehtivuse pikendamist kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse
tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2021.
6(12)
3.4. Ärakuulamine
3.4.1. Wooluvabrik OÜ seisukoht
Wooluvabrik OÜ esitas 28.12.2020 eelnõule vastuväited (vt korralduse p 2.25.). Wooluvabrik
OÜ hinnangul on veeloa kehtivuse pikendamine põhjendatud ja vajalik, mistõttu nõustub
Wooluvabrk OÜ eelnõuga kavandatava mõjuga.
Lisaks peab Wooluvabrik OÜ vajalikuks välja tuua, et ei nõustu kõikide Keskkonnaameti poolt
eelnõu põhjendustes toodud erinevate seisukohtade ja kaalutlustega, kuid kuivõrd eelnõu
põhjendav osa ei oma eraldi vahetut õigusmõju, siis ei pea Wooluvabrik OÜ
ressursisäästlikkusest tulenevalt tingimata vajalikuks esitada nendele seisukohtadele ükshaaval
vastuväiteid esitatud arvamusega.
Wooluvabrik OÜ juhib täiendavalt tähelepanu, et kultuuriministri 18.12.2020 käskkirjaga nr
190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise
kaitsevööndi kehtestamine“ kehtestati Linnamäe paisu ja hüdroelektrijaama asukohale
kaitsevöönd, mis välistab paisjärve allalaskmise ja paisutuse lõpetamise. Tulenevalt eeltoodud
käskkirja mõjust ja asjaolust, et mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist ei tohi hävitada ja
rikkuda (muinsuskaitseseadus § 33 lg 1), teeb Wooluvabrik OÜ Keskkonnaametile ettepaneku
pikendada veeloa kehtivust eelnõus toodust pikema ajani, st kuni 31.12.2022.
3.4.2. Keskkonnaameti seisukoht
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et VeeS § 187 p 7 kohaselt peab veeluba olema, kui toimub
veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Käeoleva korraldusega pikendatakse
veeluba KMH menetluse ja uue veeloa taotluse menetluse ajaks. Asjaolu, et
Muinsuskaitseametil oli menetluses mälestise, Linnamäe HEJ paisu, kaitsevööndi
suurendamiseks, oli ka varasemalt teada. Antud asjaolu ei ole aga põhjus veeloa kehtivuse
pikendamiseks kuni 31.12.2022.
KeHJS § 3 vastavalt on tegevusloa taotlemisel kohustuslik hinnata keskkonnamõju, kui
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust,
mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos
muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala (Jägala
loodusala) kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik. Kuna paisutamine Jägala jõel toob kaasa negatiivse mõju Jägala
loodusala kaitse-eesmärkidele, saab tegevusloa anda ainult juhul, kui on keskkonnamõju
hindamise raames tõendatud, et tegevusele on võimalik kohaldada Natura erandit (KeHJS § 29
lg 3), st tegevusele puuduvad alternatiivid, tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ning välja on
töötatud sobivad hüvitusmeetmed. Eeltoodust tulenevalt ei saa veekogu veetaseme säilitamise
üle otsust langetada pelgalt muinsuskaitseseaduse alusel.
VeeS § 174 lg 3 (enne 01.10.2019 kehtinud VeeS § 17 lg 4) kohaselt looduskaitseseaduse
7(12)
(edaspidi LKS) § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana
määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama
kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73
“Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” § 2 p 20 kohaselt asub
Jägala jõe lõik Jägala jõgi Jägala joast suubumiseni merre, lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogu lõigul. Linnamäe pais asub eelnimetatud jõelõigul.
Jägala jõe ja Jõelähtme jõe [35] alamjooks [36] on Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr
144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ § 1 lg 1 p 1 kohaselt Jägala jõe hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus
gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud
elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse.
Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud LKS § 70 ja Vabariigi Valitsuse
05.08.2004 korralduses nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615-k). Korralduse nr 615-k lisa 1 p 2 p 56 alusel kuulub
Jägala jõe hoiuala nime all Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Jägala loodusala kaitse-
eesmärgiks on lisaks Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide isendite elupaikadele
ja elupaigatüübile kaitsta järgmiste liikide isendite elupaiku: saarmas (Lutra lutra),
paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Lisaks on LKS § 32 lg 2 kohaselt hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade
hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline
häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa
seisundi. Kultuuriministri 18.12.2020 käskkirjaga nr 190 „Asulakohtade ja muistsete
põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“
kehtestatud kaitsevöönd on vastuolus LKS § 32 lg 2 ning Jägala jõe hoiualale ja Jägala
loodusalale sätestatud kaitse-eesmärkidega. Muinsuskaitseseaduse alusel objektide kaitse ei saa
minna vastuollu teiste alale kehtestatud kaitse-eesmärkidega. Nimetatud küsimust tuleb
analüüsida KMH aruandes, mille avalikustamiseks esitamise tähtaeg on 02.03.2021.
Linnamäe paisul on tänaseni kalade läbipääs tagamata, seega on Wooluvabrik OÜ tegevus
vastuolus VeeS § 174 lg 3 ja LKS § 51 lg 2. Samuti on Wooluvabrik OÜ tegevus vastuolus
Natura 2000 võrgustiku ala (Jägala jõe hoiuala) kaitse-eesmärkidega, mistõttu ei pea
Keskkonnaamet põhjendatuks veeloa kehtivuse pikendamist kauemaks kui 31.12.2021.
Wooluvabrik OÜ-l tuleb enda erahuvi kujundada ja arendada kooskõlas kõigi õigusaktides
sätestatud nõuetega, sh üle Euroopaliste nõuetega.
Keskkonnaamet on pikendanud Wooluvabrik OÜ-le KMH aruandme avalikustamiseks
esitamise tähtaega kuni 02.03.2021. Keskkonnaameti hinnangul on aeg kuni 31.12.2021 piisav
KMH menetluse lõpule viimiseks.
3.4.3. MTÜ Jägala Kalateed seisukoht
MTÜ Jägala Kalateed esitas 28.12.2020 eelnõule vastuväiteid (vt korralduse p 2.25.). MTÜ
Jägala Kalateed juhib tähelepanu, et veeloas nimetatud tegevus on Linnamäe paisul Jägala jõe
8(12)
paisutamine ja hüdroenrgia kasutamine elektrieneria tootmiseks, mis on Jägala Natura 2000
ala kaitse eesmärkidest lähtuvalt ebasoodsa mõjuga tegevus. Natura alal tohib
Loodusdirektiivist 92/43/EMÜ ja KeHJS § 29 lg 3 ja 4 tulenevalt Natura alale ebasoodsa
mõjuga tegevusi teostada ainult erandkorras (rakendatud Natura erand) kui tegemist on
“tõendatult esmatähtsa ja erakordselt tungiva põhjusena“, millele alternatiivid puuduvad,
eelnevalt on rakendatud hüvitusmeetmed; Vabariigi Valitsus on andnud nõusoleku ja teavitatud
Euroopa Komisjoni.
Veeloa andmise eelduseks vajalikku Natura erandit rakendatud ei ole, sh Vabariigi Valitsus ei
ole selle veeloa andmiseks andud nõusolekut.
MTÜ Jägala Kalateed lisab, et samal seisukohal on ka Õiguskantsler, kes oma 04.12.2020
kirjas nr 7-4/201955/2006794 selgitab, et lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 2 ja
KeHJS § 29 lg 3 tuleb tegevusloa andmise nõusoleku andmise üle otsustada Vabariigi
Valitsusel. Seetõttu ei oma Keskkonnaamet voli Natura alal veeloa andmise ega sellise veeloa
pikendamise osas, millele pole eelnenud nõuetekohane Vabariigi Valitsuse nõusolek.
Lähtudes KeHJS § 29 lg 3 tuleb avalikke huve kaaluda ja tegevusloa andmiseks nõusoleku
andmise üle otsustada Vabariigi Valitsusel, kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt
ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste
puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel,
sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.
Kui erandkorras lubatakse Natura alal kaitseeesmärkidele kahjulikku tegevust – vee paisutamist
ja hüdroenergia kasutamist, siis tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist
(KeHJS § 29 lg 4). Hüvitusmeetmed peavad tagama Natura 2000 ala terviklikkuse ja võrgustiku
üldise sidususe kaitse. Keskkonnaministeerium peab teavitama vastuvõetud hüvitusmeetmetest
Euroopa Komisjoni viivitamata pärast loa andmist. (KeHJS § 29 lg 3).
Jägala Natura 2000 kaitse-eesmärkidest lähtuvaid hüvitusmeetmeid rakendanud ei ole ja EL
pole ka vastavat teavitust saanud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid.
MTÜ Jägala Kalateed palub Keskkonnaametil tegutseda volituste pires ja mitte pikendada
veeloa kehtivust Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks.
3.4.4. Keskkonnaameti seisukoht
Veeloa kehtivuse pikendamise ja uue veeloa menetlus on kaks iseseisvat menetlust. Käesoleva
korraldusega pikendab Keskkonnaamet veeloa kehtivust KMH menetluse ja uue veeloa
menetluse läbiviimise ajaks.
KeHJS §-le 3 kohaselt on tegevusloa taotlemisel kohustuslik hinnata keskkonnamõju, kui
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust,
9(12)
mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos
muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala (Jägala
loodusala) kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik. Kuna paisutamine Jägala jõel toob kaasa negatiivse mõju Jägala
loodusala kaitse-eesmärkidele, saab tegevusloa anda välja ainult juhul, kui on keskkonnamõju
hindamise raames tõendatud, et tegevusele on võimalik kohaldada Natura erandit, st tegevusele
puuduvad alternatiivid, tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ning välja on töötatud sobivad
hüvitusmeetmed.
KeHJS § 29 lg 3 kohaselt, kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt olulisest negatiivsest
mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski
vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset
või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Loa
andmisel tuleb seada kohustus hüvitusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaministeerium
teavitab Euroopa Komisjoni vastuvõetud hüvitusmeetmetest viivitamatult pärast loa andmist.
Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Sama on sätestatud
loodusdirektiivi art 6 lg-s 4, tegemist on Natura hindamise nn Natura erandi etapiga.
Alles siis, kui Natura erandi kohaldamiseks kõik tingimused (alternatiivsed lahendused
puuduvad; projekt tuleb ellu viia avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel
põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; liikmesriik võtab kasutusele vajalikud
hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada pärast loa andmist Euroopa Komisjoni)) on täidetud,
saab pöörduda Vabariigi Valitsuse poole taotlusega Natura erandi rakendamiseks. Vabariigi
Valitsuse poole pöördumiseks peab KMH aruanne sisaldama analüüsi Natura erandi
rakendamise võimalikkuse kohta ja väljatöötatud hüvitusmeetmeid, sh hinnangut nende
meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule vastavalt KeHJS § 20 lg 1 p-le 71, vastasel
juhul puudub Vabariigi Valitsusel piisav informatsioon otsuse langetamiseks.
Keskkonnaametile ei ole esitatud nõuetekohast KMH aruannet, mis sisaldaks eeltoodut.
Keskkonnaamet on pikendanud Wooluvabrik OÜ KMH aruande puuduste kõrvaldamise ja
avalikustamiseks esitamise tähtaega kuni 02.03.2021. Ka õiguskantsler oma 04.12.2020 kirjas
nr 7-4/201955/2006794 on välja toonud, et KeHJS § 29 lg 3 rakendamise eelduseks on KMH
aruanne.
Riigikohus teeb haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 kohtuotsused hiljemalt 31.01.2021.
Arvestades asjaolu, et uue veeloa taotluse menetluses, sh KMH menetluses on vaidluse all
mitmed sarnased küsimused, mis haldusasjas nr 3-17-1739, peab Keskkonnaamet põhjendatuks
õigusselguse huvides ära oodata Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739
ning pikendada veeloa kehtivust kuni 31.12.2021.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
[1] Keskkonnaregistrikood VEE1083500.
10(12)
[1] Keskkonnaregistrikood VEE1083500.
[2] Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS012350.
[3] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 05.10.2012 nr HJR 7-6/12/24462
all.
[4] Registreeritud DHS-is 21.05.2018 nr 6-3/18/6095-4 all.
[5] Registreeritud DHS-is 19.03.2015 nr HJR 7-6/15/24462-38 all
[6] Hetkel kehtiva KeHJS (RT I, 21.12.2019, 7) § 56 lg 11 kohaselt kohaldatakse tegevusloa taotlusele, milles
nimetatud tegevusele on algatatud KMH enne käesoleva sätte jõustumist, KMH algatamise ajal kehtinud KeHJS
redaktsiooni. Seega on käesolevas korralduses viidatud KeHJS redaktsioonile (RT I, 13.03.2014, 32, kehtivusaeg
23.03.2014-30.06.2015), mis kehtis KMH algatamise hetkel 19.03.2015
[7] Registreeritud DHS-is 05.05.2017 nr 6-7/17/197-24 all.
[8] Keskkonnaameti 05.11.2018 kiri nr 6-3/18/6095-20, 01.07.2019 kiri nr 6-3/19/9100-3, 15.04.2020 kiri nr 6-
3/20/4052-2, 17.06.2020 kiri nr 6-3/20/4052-5, 09.10.2020 nr 6-3/20/4052-11 all.
[9] Registreeritud DHS-is 19.08.2019 nr 14-6/19/521 all.
[10] Registreeritud DHS-is 19.08.2019 nr 14-6/19/522 all.
[11] Registreeritud DHS-is 27.08.2019 nr 14-6/19/522-2 all.
[12] Registreeritud DHS-is 30.08.2019 nr 14-6/19/522-5 all.
[13] Registreeritud DHS-is 02.09.2019 nr 14-6/19/522-7 ja 14-6/19/522-8 all.
[14] Registreeritud DHS-is 06.09.2019 nr 1-6/19/60 all.
[15] Registreeritud DHS-is 09.09.2019 nr 1-6/19/60-6 all.
[16] Registreeritud DHS-is 27.07.2020 nr 1-6/20/15-21 all.
[17] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.09.2020 nr DM-111464-4 all
[18] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.09.2020 nr DM-111464-5 all.
[19] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.09.2020 nr DM-111464-6 all.
[20] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.09.2020 nr DM-111464-7 all.
[21] Registreeritud DHS-is 29.10.2020 nr 1-7/20/65 all.
[22] Registreeritud DHS-is 07.12.2020 nr 1-1/20/225 all.
[23] Registreeritud DHS-is 09.10.2020 nr 6-3/20/4052-11 all.
[24] Registreeritud DHS-is 09.10.2020 nr 6-3/20/4052-11 all.
[25] Registreeritud DHS-is 09.11.2020 nr 6-3/20/4052-12 all.
[26] Registreeritus DHS-is 11.11.2020 nr 6-3/20/4052-13 all.
[27] Registreeritud DHS-is 20.11.2020 nr 6-3/20/4052-14 all.
[28] Registreeritud DHS-is 04.12.2020 nr 6-3/20/4052-16 all.
[29] 1. Keskkonnaameti 15.01.2013 korraldusega nr HJR 1-15/13/21 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918
pikendamine ja muutmine“ (määrates kehtivusajaks kuni 31.12.2013); 2. 31.12.2013 korraldusega nr HJR 1-
15/13/897 ,,Eesti Energia Aktsiaseltsi vee erikasutusloa taotluse menetluse peatamine ja kehtiva vee erikasutusloa
nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 01.07.2014); 3. 19.06.2014
korraldusega nr HJR 1-15/14/353 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates kehtivusajaks
kuni 31.12.2014); 4. 31.12.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/760 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918
pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 31.12.2016); 5. 29.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3156 ,, Vee
erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 31.12.2017); 6. 02.05.2018
korraldusega nr 1- 3/18/1150 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni
15.02.2019); 7. 22.08.2019 korraldus nr 1-3/18/2135 „Vee erikasutusloa L.VT.HA-17918 pikendamine;
Keskkonnaameti 29.12.2017 korralduse nr 1-3/17/3175 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamata
jätmine“ kehtetuks tunnistamine; Keskkonnaameti 02.05.2018 korralduse nr 1- 3/17/1150 „Vee erikasutusloa nr
11(12)
L.VT.HA-171918 pikendamine“ kehtetuks tunnistamine” (määrates kehtivusajaks uue vee erikasutusloa andmise
otsustamiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.09.2019); 8. 28.09.2020 korraldusega nr DM-111464-7 „Vee
erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 31.12.2020).
[30] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.12.2020 nr DM-111464-8 all.
[31] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.12.2020 nr DM-112486-2 all.
[32] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.12.2020 nr DM-112486-3 all.
[33] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.12.2020 nr DM-112486-4 all.
[34] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 04.12.2020 nr DM-111464-9 all.
[35] Keskkonnaregistrikood VEE1087900.
[36] Jägala jõe hoiuala; keskkonnaregistrikood KLO2000001.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Vildak
Looduskaitse juhtivspetsialist juhataja ülesannetes
Põhja regioon
Lisa: Keskkonnaluba
Teadmiseks: Ain Laiverik, Eesti Kalastajate Selts, EESTI VEEÜHING, Elering AS, Harjumaa
Omavalitsuste Liit, Jaan Tsernant, Jägala Energy osaühing, Janek Teinlum, Jarko Jaadla,
Jõelähtme matka- ja rattaklubi, Jõelähtme Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon,
Keskkonnaministeerium, Koila külaselts, Lembit Tuur, Liis Truubon, Linnamäe paisjärve
MTÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Margus Teemant, Mark Pahk,
Mittetulundusühing EESTI VESKIVARAMU, Mittetulundusühing Jägala Kalateed,
Mittetulundusühing JÄGALA-LINNAMÄE, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Muinsuskaitseamet,
Ragnar Vesmes, Raul Vaino, Ravil Aljukov, Riigimetsa Majandamise Keskus, Süstaslaalomi
klubi Pirita
Hanna-Liis Heinla
veespetsialist
Põhja regioon
12(12)
Keskkonnaluba
Keskkonnaloa registrinumber L.VT.HA-171918
Loa omaja Ärinimi / Nimi Wooluvabrik OÜ
andmed
Registrikood / Isikukood 14345725
Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu küla,
andmed Linnamäe HEJ
Tegevuskoha aadress Pojengi tee 10, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju
maakond
Katastritunnus 89001:010:0955
Territoriaalkood EHAK 9280
Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Vee erikasutus;
tegevused
Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet
andmed
Registrikood 70008658
Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 30.12.2020
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev 31.12.2021
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine 2/6
V10. Süvendamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju
3/6 ja nende täitmise tähtajad
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme
nr rakendamise
tähtaeg
1. Vee erikasutusega 1. Linnamäe paisjärve lubatud veetase on piirides 9,2-11,7 m abs. Pidevalt
kaasneva võimaliku 2. Tagada paisu alumises biefis sanitaarvooluhulk 1,34 m3/s või looduslik äravool, kui see on väiksem sanitaarvooluhulgast.
negatiivse
keskkonnamõju
vähendamise
meetmed
2. Vee erikasutusega 3. Viia kalavõred vastavusse keskkonnaministri 19.09.2014 määruse nr 40 § 6 lõikes 2 kehtestatud nõuetega (avade laius ei ületa 25 mm). Hiljemalt
kaasneva võimaliku 31.12.2015
negatiivse
keskkonnamõju
vähendamise
meetmed
3. Parima võimaliku Asendada HEJ juurdevoolukanali ees olev võre 25 mm läbimõõduga avadega võre vastu. 31.12.2015
tehnika kasutamine
4. Veekogu - Viia läbi uuringud Jägala jõe koelmuala (allpool Jägala juga-ca 1,9 ha) ja Jõelähtme jõe suudmes oleva koelmuala lõhe ja meriforelli sigimiseks sobivuse kohta. Vastavalt
tervendamise Uurimistööd teostada ajavahemikus 01.05.2008-31.12.2010 a. nõutule
meetmed - Jägala jõe ja Jõelähtme jõe suudme koelmuala lõhe ja meriforelli looduslikuks taastootmiseks sobivuse korral (määratakse uurimistöö alusel) koostada lõhe ja
meriforelli läbipääsu tagamiseks ja noorjärkude ohutuks laskumiseks Linnamäe paisult vajalike ehitiste eelprojekt. Projekteerimistööd teostada ajavahemikus
01.01.2011-31.12.2011. a.
5. Muud asjakohased Linnamäe paisuga kaasneva keskkonnakahju kompenseerivate heastamismeetmete rakendamise hindamiseks teostada lõhe ja meriforelli läbipääsu tagamiseks ja Hiljemalt
meetmed noorjärkude ohutuks laskumiseks vajalike ehitiste eelprojekti alusel vastav ökoloogilis-majanduslik analüüs teostada hiljemalt 01.01.2012. a. Keskkonnaamet 01.06.2013
möönab, et ökoloogilis-majandusliku analüüsi esitamise nõue 01.10.2012 on ettevõtte poolt täitmata, kuid arvestades, et reaalselt toimiva kalapääsu lahenduse
projekteerimiseks on vajalik teostada täiendavad uuringud, määrab Keskkonnaamet täiendava tähtaja 01.06.2013, mille täitmata jätmine toob kaasa vastavalt
veeseaduse § 9 lõikele 12 pikendatud vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtetuks tunnistamise.
6. Muud asjakohased Looduskaitseseaduse § 51 lõike 1 kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul keelatud Pidevalt
meetmed olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Paisu taha on
vee kogumine keelatud. Juhul kui Wooluvabrik OÜ ei täida vee erikasutusloale nr L.VT.HA-171918 kantud nõudeid on Keskkonnaametil õigus tulenevalt veeseaduse
§ 9 lg 11 p 1 tunnistada vee erikasutusluba kehtetuks.
7. Muud asjakohased 3. Jätkata 2-suvite noorjärkude asustamist 5000 tk aastas kuni ökoloogilis-majandusliku analüüsi valmimiseni. Vastavalt
meetmed nõutule
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 4/6
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
nr
1. Teave 1. Loaga seatud nõuete täitmisest tuleb loa andjale teavitada e-posti teel või kirjalikult paberkandjal. Kohe vastava olukorra
meetmete 2. Kui vee erikasutusloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest loa andjat koheselt kirjalikul teavitada. tekkimisel; 4. Kõige
rakendamise 3. Täiendavatest meetmetest, mida veekasutusel on kavas rakendada, tuleb loa andjat kirjalikult 45 päeva enne meetmete rakendamist teavitada. hiljemalt 17.10.2016; 5.-6.
kohta Hiljemalt 30.11.2017; 7.
Hiljemalt 30.09.2018; 8.
Loa kehtivuse ajal
2. Teave Vastavalt loas toodule tuleb Keskkonnaametile esitada Linnamäe paisu hoolduspäevik tööde lõpetamisel ning mitte hiljem kui 17.10.2016. Kõige hiljemalt 17.10.2016
meetmete
rakendamise
kohta
3. Teave 1. Keskkonnaameti 19.03.2015 kirjaga nr HJR 7-6/15/24462-38 algatatud KMH menetluse raames koostatud KMH aruanne, mis sisaldab kavandatava Hiljemalt 30.11.2017
meetmete tegevuse mõju hindamist Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele ja ala terviklikkusele, esitada Keskkonnaametile avalikustamiseks hiljemalt 30.11.2017.
rakendamise 2. Keskkonnaamet määrab vee erikasutsloale nr L.VT.HA-171918 kõrvaltingimuseks ka HMS § 53 lg 1 p-st 4 tuleneva tingimuse, mille kohaselt on
kohta Keskkonnaametil õigus pikendatud vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918 muuta või kehtetuks tunnistada, kui Keskkonnaametile ei esitata Keskkonnaameti
19.03.2015 kirjaga HJR 7-6/15/24462-38 algatatud KMH menetluse raames koostatud KMH aruannet avalikustamiseks hiljemalt 30.11.2017.
4. Teave HMS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muuhulgas haldusakti põhireulatsiooniha seotud lisakohustus. HMS § 53 lg 2 p 3 kohaselt võib Hiljemalt 30.09.2018
meetmete kõrvaltingimuse muuhulgas kehtstada, kui haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt. Kuna vee erikasutusloa andmine ning selles
rakendamise kõrvaltingimuse määramine on Keskkonnaameti kaalutlusotsuseks, peab loa andja võimalikuks vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamist
kohta kõrvaltingimusega, mille kohaselt tuleb Keskkonnaameti 19.03.2015 kirjaga nr HJR 7-6/15/24462-38 algatatud KMH menetulse raames koostada KMH
aruanne, mis sisaldab kavandatava tegevuse mõju hindamist Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele ja ala terviklikkusele, esitada Keskkonnaametile
avalikustamiseks hiljemalt 30.09.2018.
5. Teave 8. Keskkonnaamet kehtestab käesoleva korraldusega loale nr L.VT.HA-171918 kõrvaltingimuse, mille kohaselt jätab võimaluse muuta käesolevas korralduses Loa kehtivuse ajal
meetmete sätestatud keskkonnamõju hindamise aruande Keskkonnaametile avalikustamiseks esitamise tähtaega.
rakendamise
kohta
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Jrk Ajutise iseloomuga tegevus Nõuded tegevuse läbiviimiseks Perioodi Perioodi
nr algus lõpp
5/6
1. Tööd tuleb teostada vatsavalt INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ poolt koostatud projektilahendusele töö 1. Linnamäe paisjärve veetaseme alandamine, paisjärve 01.06.2016 30.09.2016
nr IB 08/2015 "Abinõud Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu allavoolunõlva tehnilise seisukorra tühjendamine ja taastäitmine peab olema dokumenteeritud.
täpsustamiseks ja püsivuse tagamise esmaste abinõude projektlahendus" ning arvestades tingimust, et Märkida tuleb muuhulgas veetaseme algkõrgus iga ööpäeva
paisjärve ei lubata alandada, kui ei viida kalavõred vastavusse keskkonnaministri 19.09.2014 määruse nr 40 kohta ning alandamise ja/või tõstmise andmed ööpäeva kohta.
§ 6 lõikes 2 kehtestatud nõuetega. 2. Veetaseme alandamist tuleb lugeda ülemisest bjefist alates
ning see peab toimuma ühtlaselt ja mitte kiiremini kui 30 cm
ööpäevas.
3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega
välditakse setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse
voolusängi
4. Tühjendamisel ei tohi vooluhulk vahetult allavoolu jäävas
jõesängis ületada looduslikku äravoolu rohkem kui 2 korda.
Aluseks võtta Kehra hüdromeetriajaama andmed.
5. Paisjärve veega täitmisel tuleb paisust vahetult allavoolu
jäävasse voolusängi juhtida vähemalt 0,5 kordne täitmisaegne
looduslik vooluhulk, kuid mitte väiksem kui ökoloogiline
miinimumooluhulk. Samuti võtta alguseks Kehra
hüdromeetriajaama andmed.
6. Linnamäe paisjärve taastäitmine normaalpaisutustasemeni
peab toimuma järkude kaupa, 2-3 ööpäevaste vahedega, kuni 1
m korraga.
7. Täitmise käigus tuleb teha vähemalt kord päevas vaatlusi
kõigi ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta.
8. Avariiolukorra tekkimisel tuleb veekogu täitmine viivitamatult
katkestada ja alustada avarii likvideerimist.
9. Madalveeperioodil ei ole paisjärve täitmine lubatud.
10. Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju veekogu
seisundile, ümbruskonnale või naaberkinnistutele, siis on vee
erikasutusloa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid,
esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või tunnistada luba
kehtetuks.
11. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning
selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
12. Vastavate tööde käigus tuleb täielikult selgeks teha kogu
järgnevate tööde maht ning võimalikult maksimaalselt hetkel
teostatavaid töid ära teha.
13. Tööde käigus järgida lisaks veel Jõelähtme Vallavalitsuse
ning Muinsuskaitseameti poolt sätestatuid tingimusi.
6/6
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 30.12.2020 17:40
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-112486-5 Vee
erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 muutmise korraldus.Dokumendiga on
võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/42411-
d281ee0299d2a218eba26231d754d3f122af6cd454fb8eee32d4745cf322bf17 KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist