dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 muutmise korraldus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. detsember 2020
Viit
2-15/2020/8009-1
Registreeritud
31. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/2020
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎DM-112486-5.pdf.bdoc355 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 30.12.2020 nr DM-112486-5 Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 muutmise korraldus 1. OTSUS Lähtudes veeseaduse § 191 lg 1, § 279 lg 2, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja § 68 lg 2, keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 "Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid" § 17 lg 1,Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 3 „Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus“ p 2.2 ja 3.5.8 ning korralduses toodud asjaoludest ja kaalutlustest otsustan: 1.1. Muuta Keskkonnaameti 28.09.2020 korralduse nr DM-111464-7 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine“ otsustava osa punkti 3.1., pikendades vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivust Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2021; 1.2. Jätta kehtivaks kõik ülejäänud vee erikasutusloas nr L.VT.HA-171918 toodud tingimused; 1.3. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest Wooluvabrik OÜ-le. Muudetud vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918 on avalikult kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Korraldus on vee erikasutusloa nr L.VT.HA- 171918 lahutamatu osa. 2. ASJAOLUD 2.1. Eesti Energia Aktsiaseltsile (registrikood 10421629; aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318, edaspidi Eesti Energia AS) on Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 15.01.2008 antud vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918 (edaspidi veeluba) kehtivusajaga kuni 15.01.2013 Jägala jõe [1] paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi HEJ) Linnamäe paisu [2] profiilis hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Jõelähtme vallale kuuluval Tammi kinnistul (registriosa nr 6321702, katastritunnus 24505:002:0030, edaspidi Tammi kinnistu ) (asukoha aadress alates 12.01.2019 Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu küla, Muinaslinna tee 5) asukohaga Jõesuu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. 2.2. Alates 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba (edaspidi ka veeluba). 2.3. Eesti Energia AS esitas 04.10.2012 Keskkonnaametile uue veeloa taotluse Tammi kinnistul hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe HEJ-s.[3] VeeS § 187 p 7 kohaselt peab veeluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. 2.4. Eesti Energia AS ja Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725; aadress Harju maakond, Viimsi vald, Viimsi alevik, Pojengi tee 10, 74001) sõlmisid 30.10.2017 hoonestusõiguse müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega anti valdus ja veeluba ning uue veeloa taotlus üle Wooluvabrik OÜ-le. 2.5. Keskkonnaameti menetluses on Wooluvabrik OÜ uue veeloa taotlus Tammi kinnistul Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ning hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe HEJ-s. Lisaks on Wooluvabrik OÜ esitanud 18.05.2018 Keskkonnaametile taotluse VeeS § 17 lg 4 (hetkel kehtivas VeeS 174 lg 4) sätestatud kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmisest vabastamiseks. [4] 2 . 6 . Keskkonnaamet algatas 19.03.2015 [5] keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi [6] (edaspidi KeHJS) § 3, § 6 lg 2 p 22 ja lg 3, § 9, § 11 lg 2, 4 ja 11, VeeS § 9 lg 5 ja 7 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) Eesti Energia AS-i esitatud veeloa taotlusele Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks, kuna kavandatav tegevuskoht asub Natura 2000 võrgutiku alal ning tegevus võib avaldada Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele ebasoodsat mõju. KMH algatamise otsuse kohaselt KMH protsessi käigus tuleb mh läbi viia Natura 2000 asjakohane hindamine. Seoses uue veeloa taotluse üleandmisega Wooluvabrik OÜ-le, on Wooluvabrik OÜ arendajaks KeHJS § 8 mõistes. Keskkonnaamet kiitis 05.05.2017 KMH programmi heaks.[7] 2.7. Keskkonnaamet on palunud korduvalt Wooluvabrik OÜ-l ja KMH juhteksperdil KMH aruannet täiendada [8]. 2.8. Wooluvabrik OÜ esitas 19.08.2019 Keskkonnaametile veeloa kehtivuse pikendamise taotluse.[9] 2.9. Keskkonnaamet edastas 19.08.2019 [10] vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 48 ja 49 Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks KMH aruande (aktsiaselts MAVES, august 2019) heakskiitmata jätmise, KMH menetluse lõpetamise ja veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõu (edaspidi 19.08.2019 eelnõu) Wooluvabrik OÜ-le, Jõelähtme Vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile, Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnainspektsioonile ja teistele huvitatud isikutele ning asutustele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks tähtajaga 02.09.2019. Jõelähtme Vallavalitsus palus 26.08.2019 [11] ning Keskkonnaministeerium 30.08.2019 [12] 19.08.2019 eelnõule arvamuse avaldamise tähtaega pikendada. Keskkonnaamet pikendas 02.09.2019 [13] kirjaga 19.08.2019 eelnõule arvamuse/vastuväidete esitamise tähtaega kuni 16.09.2019. 2(12) 2.10. HMS § 40 lg 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastavalt HMS § 49 lg 2 ei või tähtaega ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Keskkonnaamet teavitas vastavalt HMS § 40 lg 1 ja § 49 lg 2 veeloa kehtivuse pikendamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vastavalt HMS § 40 lg 1 edastas 04.09.2019 kirjaga nr 14-6/19/521-3 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamata jätmise otsuse eelnõu edastamine’’ veeloa kehtivuse pikendamise taotluse kohta tehtud otsuse eelnõu (edaspidi 04.09.2019 eelnõu) Wooluvabrik OÜ-le, Jõelähtme Vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile, Keskkonnainspektsioonile ja teistele huvitatud isikutele ning asutustele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks tähtajaga 17.09.2019. 2.11. Wooluvabrik OÜ esitas 05.09.2019 Tallinna Halduskohtusse esialgse õiguskaitse taotluse ning kaebuse kohustamaks Keskkonnaametit pikendama Wooluvabrik OÜ veeluba Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks kuni uue veeloa andmise otsuse jõustumiseni.[14] 2.12. Tallinna Halduskohus kohaldas 06.09.2019 esialgset õiguskaitset. Tallinna Halduskohtu otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-19-1697 keelas kohus Keskkonnaametil ja Keskkonnainspektsioonil mistahes toimingute tegemise, mis on suunatud paisutuse alandamisele ja elektritootmise lõpetamisele Linnamäe paisul Jägala jõel sh keelas kohus elektritootmise takistamise ja võimaliku paisutuse alandamise või likvideerimise nõudega seotud sanktsioonide rakendamise kaebaja suhtes kuni kohtu poolt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamiseni.[15] Tallinna Halduskohus 27.07.2020 kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-1697 jõustus 27.08.2020 [16] 2 . 1 3 . Keskkonnaamet teavitas 11.09.2020 vastavalt HMS § 40 lg 1 veeloa kehtivuse pikendamise otsuse eelnõu ja veeloa eelnõu (edaspidi 11.09.2020 eelnõu) valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas 11.09.2020 kirjaga nr DM-111464-1 Wooluvabrik OÜ-le, Jõelähtme Vallavalitsusele ja teistele huvitatud isikutele ja asutustele eelnõud tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks tähtajaga kuni 25.09.2020. Wooluvabrik OÜ esitas 23.09.2020 [17], Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 28.09.2020 [18] ja Jõelähtme Vallavalitsus esitas 28.09.2020 [19] seisukoha 11.09.2020 eelnõule. Nimetatud asutused avaldasid poolehoidu Wooluvabrik OÜ veeloa kehtivuse pikendamisele. 2.14. Keskkonnaamet pikendas veeloa kehtivust 28.09.2020 korraldusega DM-111464-7 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine“ (edaspidi 28.09.2020 korraldus) kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2020.[20] 2.15. Wooluvabrik OÜ esitas 28.10.2020 korraldusele vaide. Wooluvabrik OÜ palus muuta 28.09.2020 korralduse p 1 ja rahuldada Wooluvabrik OÜ 23.09.2020 taotlus pikendada veeloa kehtivust kuni 31.12.2021. Lisaks märkis Wooluvabrik OÜ, et kui otsus uue veeloa andmise, 3(12) olemasoleva loa tähtajatuks muutmise või loa andmisest keeldumise kohta tehakse enne 31.12.2021, siis praegune veeluba peaks kehtima vähemalt 10 päeva võrra kauem uue veeloa korralduse tegemise kuupäevast. [21] Keskkonnaamet tegi vaideotsuse 07.12.2020, millega jättis Wooluvabrik OÜ 28.10.2020 esitatud vaide Keskkonnaameti 28.09.2020 korralduse otsustava osa p 1 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks rahuldamata põhjendusel, et Keskkonnaamet lähtus 28.09.2020 korralduse andmisel teadaolevatest faktilistest asjaoludest. [22] 2.16. Keskkonnaamet tagastas 09.10.2020 kirjaga (edaspidi 09.10.2020 kiri) Wooluvabrik OÜ- le KMH aruande täiendamiseks ja parandamiseks.[23] 2.17. KMH juhtekspert saatis 07.11.2020 Keskkonnaametile kirja, milles märkis, et KMH juhteksperdil ei ole võimalik kuu ajaga Keskkonnaameti 09.10.2020 kirja [24] sisusse vajaliku põhjalikkusega süveneda ning vastuseid koostada viidates suurele töökoormusele. KMH juhtekspert tõi Keskkonnaameti 09.10.2020 kirjale vastamise ajaks hiljemalt 09.01.2021.[25] 2.18. Keskkonnaamet vastas 11.11.2020 KMH juhteksperdile, et Keskkonnaameti hinnangul ei ole 09.10.2020 kirjale vastamise tähtaja pikendamine asjakohane ega põhjendatud, põhjendusel, et KMH aruande teemal on kirjavahetus kestnud aastast 2018, Keskkonnaamet on Wooluvabrik OÜ-l ja KMH juhteksperdil palunud korduvalt (vt korralduse p 2.7.) võimalusi KMH aruande täiendamiseks ning esitatud märkused on jäänud sisuliselt samaks.[26] 2.19. Wooluvabrik OÜ esitas 19.11.2020 Keskkonnaametile 09.10.2020 kirjale vastamise tähtaja pikendamise taotluse põhjendusel, et Wooluvabrik OÜ hinnangul on menetlusökonoomia ja haldusmenetluse põhimõtetega kooskõlas, kui Keskkonnaamet: 1) pikendab KMH aruande täiendamise ja avaliku väljapaneku korraldamiseks esitamise tähtaega; 2) ootab ära KMH aruande täiendamise seisukohalt põhimõtteliste küsimuste kohta Riigikohtus tehtavad kohtulahendid (haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739), milles eelnimetatud haldusasjades määras Riigikohus otsuste tegemise ajaks jaanuar 2021; 3) alles seejärel jätkab KMH sisulist menetlust. Lisaks märgib Wooluvabrik OÜ, et antud olukorras on mõistlik ja kõige ressursisäästlikum mitte teha uue veeloa ja KMH menetluse sisulisi otsuseid enne eelnimetatud Riigikohtu lahendite tegemist.[27] 2.20. Keskkonnaamet pikendas vastavalt HMS § 33 lg 5 09.10.2020 kirjale vastamise ja KMH aruande avalikustamise korraldamiseks esitamise tähtaega kuni 02.03.2021.[28] Arvestades, eelkõige asjaolu, et Riigikohus teeb haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 otsused eeldatavalt jaanuaris 2021, Wooluvabrik OÜ tahet jätkata KMH ning veeloa taotluse menetlusega, pidas Keskkonnaamet otstarbekaks pikendada KMH menetlustähtaega. 2.21. Keskkonnaamet on veeloa kehtivust pikendanud kaheksal korral [29], viimati Keskkonnaameti 28.09.2020 korraldusega kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2020. 2.22. Wooluvabrik OÜ esitas 03.12.2020 [30] Keskkonnaametile veeloa kehtivuse pikendamise 4(12) taotluse menetluse uuendamise taotluse HMS § 44 lg 1 p 2 alusel, tulenevalt asjaolust, et Riigikohus teeb hiljemalt jaanuari 2021 lõpus otsused haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739. 2.23. HMS § 64 lg 1 ja § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti muutmise haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine muutmise ajal. VeeS § 191 lg 1 (enne 01.10.2019 kehtinud VeeS § 9 lg 5) kohaselt annab veeloa Keskkonnaamet. Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaametil pädevus muuta, sh pikendada veeloa kehtivust. 2.24. VeeS § 2 lg 1 alusel kohaldatakse VeeS sätestatud haldusmenetlusele HMS, arvestades VeeS sätestatud erisusi. VeeS § 279 lg 8 alusel enne uue VeeS (01.10.2019 jõustunud VeeS) jõustumist menetlusse võetud veeloa taotlusi menetletakse edasi taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnormide alusel. HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab taotluse esitamisega haldusorganile. Wooluvabrik OÜ esitas veeloa pikendamise taotluse 19.08.2019 (vt korralduse p 2.8.), seega on korralduses viidatud menetlusõigusnormidele, mis kehtisid veeloa taotluse esitamise ajal. 2.25. HMS § 40 lg 1 alusel peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Eeltoodust tulenevalt edastas Keskkonnaamet 09.12.2020 kirjaga nr DM-112486-1 Wooluvabrik OÜ-le ja huvitatud isikutele ja asutustele veeloa muutmise otsuse eelnõu (edaspidi eelnõu) tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet teavitas 09.12.2020 veeloa muutmise menetluse algatamisest ja veeloa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnõule esitas 17.12.2020 arvamuse Jõelähtme Vallavolikogu, mille kohaselt puuduvad Jõelähtme Vallavolikogul eelnõule vastuväited [31], 28.12.2020 Wooluvabrik OÜ [32] ja Mittetulundusühing Jägala Kalateed (registrikood 80298858, edaspidi MTÜ Jägala Kalateed) [33]. Keskkonnaamet on käsitlenud Wooluvabrik OÜ arvamust ja MTÜ Jägala Kalateed vastuväiteid korralduse p 3.4. 3. KAALUTLUSED 3 . 1 . HMS § 44 lg 1 p 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. 3 . 2 . Arvestades asjaolu, et uue veeloa taotluse menetlus pikeneb tulenevalt asjaolust, et Wooluvabrik OÜ on taotlenud KMH aruande avalikustamiseks esitamise tähtaja pikendamist ja Keskkonnaamet pikendas 04.12.2020 KMH aruande avalikustamiseks esitamise tähtaega kuni 02.03.2021 ning Riigikohus teeb otsused haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 jaanuaris 2021, peab Keskkonnaamet põhjendatuks ning vajalikuks menetluse uuendamist, et otsustada veeloa kehtivuse pikendamine võttes arvesse asjas ilmnenud uusi asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt uuendas Keskkonnaamet Wooluvabrik OÜ vee erikasutusloa kehtivuse pikendamise taotluse menetluse HMS § 44 lg 1 p 2 alusel. [34] 3.3. Kaalutlused veeloa kehtivuse pikendamisel 3.3.1. VeeS § 279 lg 2 alusel ei või VeeS kuni 31.12.2013 kehtinud redaktsiooni alusel antud 5(12) tähtajalise vee erikasutusloa puhul muuta tähtaega, välja arvatud olemasoleva vee erikasutusloa pikendamise korral põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmise otsustamiseni. Veeluba on antud 15.01.2008 kehtinud veeseaduse redaktsiooni alusel (vt korralduse p 2.1.), st enne 31.12.2013, mistõttu on võimalik veeloa pikendamine põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmise otsustamiseni. 3.3.2. Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi määrus nr 18) § 17 lg 1 (RT I, 07.05.2013, 24) andis võimaluse veeloa kehtivuse pikendamiseks veeloa menetluse ajaks. Määruse nr 18 § 17 lg 1 kohaselt, kui olemasoleva veeloa kehtivus lõpeb enne uue veeloa andmist, pikendatakse olemasolevat veeluba põhjendatud taotluse alusel. Määruse nr 18 § 17 lg 1 tulenevalt põhineb veeloa kehtivusaja muutmine Keskkonnaameti kaalutlusõigusel, kuna määruse nr 18 § 17 lg 1 kohaselt pikendatakse olemasolevat vee erikasutusluba üksnes põhjendatud taotluse alusel. Seega peab Keskkonnaamet hindama veeloa kehtivuse pikendamise taotluse põhjendatust. Keskkonnaamet annab vastava hinnangu kaalutlusõiguse alusel, arvestades mh HMS § 4 lg 2 sätestatut, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 3.3.3. HMS § 6 alusel on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Keskkonnaamet on pikendanud KMH aruande puuduste kõrvaldamise ja KMH aruande avalikustamiseks esitamise tähtaega kuni 02.03.2021 (vt korralduse p 2.20.). Kavandatava tegevuse KMH algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH aruande heakskiitmiseni (KeHJS § 11 lg 11). Riigikohtus toimus haldusasjas nr 3-17-2565 29.10.2020 kohtuistung ning haldusasjas nr 3-17- 1739 09.11.2020 kohtuistung. Eelnimetatud kohtuistungitel määras Riigikohus kohtuotsuse tegemise ajaks jaanuar 2021, st hiljemalt 31.01.2021. Arvestades asjaolu, et uue veeloa taotluse menetluses, sh KMH menetluses on vaidluse all mitmed sarnased küsimused, mis haldusasjas nr 3-17-1739, peab Keskkonnaamet põhjendatuks õigusselguse huvides ära oodata Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739. 3.3.4. Arvestades 19.08.2019 esitatud Wooluvabrik OÜ veeloa kehtivuse pikendamise taotlust, asjaolu, et Keskkonnaamet on pikendanud Wooluvabrik OÜ KMH aruande puuduste kõrvaldamise ja avalikustamiseks esitamise tähtaega kuni 02.03.2021 ning, et Riigikohus teeb haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 kohtuotsused hiljemalt 31.01.2021, peab Keskkonnaamet põhjendatuks veeloa kehtivuse pikendamist. Võttes arvesse eeltoodud faktilisi asjaolusid, lähtudes uurimispõhimõttest ja menetlusökonoomia põhimõttest ja arvestades peale KMH menetluses otsuse tegemist võimalikku uue veeloa menetluse aega, peab Keskkonnaamet põhjendatuks veeloa kehtivuse pikendamist kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2021. 6(12) 3.4. Ärakuulamine 3.4.1. Wooluvabrik OÜ seisukoht Wooluvabrik OÜ esitas 28.12.2020 eelnõule vastuväited (vt korralduse p 2.25.). Wooluvabrik OÜ hinnangul on veeloa kehtivuse pikendamine põhjendatud ja vajalik, mistõttu nõustub Wooluvabrk OÜ eelnõuga kavandatava mõjuga. Lisaks peab Wooluvabrik OÜ vajalikuks välja tuua, et ei nõustu kõikide Keskkonnaameti poolt eelnõu põhjendustes toodud erinevate seisukohtade ja kaalutlustega, kuid kuivõrd eelnõu põhjendav osa ei oma eraldi vahetut õigusmõju, siis ei pea Wooluvabrik OÜ ressursisäästlikkusest tulenevalt tingimata vajalikuks esitada nendele seisukohtadele ükshaaval vastuväiteid esitatud arvamusega. Wooluvabrik OÜ juhib täiendavalt tähelepanu, et kultuuriministri 18.12.2020 käskkirjaga nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ kehtestati Linnamäe paisu ja hüdroelektrijaama asukohale kaitsevöönd, mis välistab paisjärve allalaskmise ja paisutuse lõpetamise. Tulenevalt eeltoodud käskkirja mõjust ja asjaolust, et mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist ei tohi hävitada ja rikkuda (muinsuskaitseseadus § 33 lg 1), teeb Wooluvabrik OÜ Keskkonnaametile ettepaneku pikendada veeloa kehtivust eelnõus toodust pikema ajani, st kuni 31.12.2022. 3.4.2. Keskkonnaameti seisukoht Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et VeeS § 187 p 7 kohaselt peab veeluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Käeoleva korraldusega pikendatakse veeluba KMH menetluse ja uue veeloa taotluse menetluse ajaks. Asjaolu, et Muinsuskaitseametil oli menetluses mälestise, Linnamäe HEJ paisu, kaitsevööndi suurendamiseks, oli ka varasemalt teada. Antud asjaolu ei ole aga põhjus veeloa kehtivuse pikendamiseks kuni 31.12.2022. KeHJS § 3 vastavalt on tegevusloa taotlemisel kohustuslik hinnata keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala (Jägala loodusala) kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kuna paisutamine Jägala jõel toob kaasa negatiivse mõju Jägala loodusala kaitse-eesmärkidele, saab tegevusloa anda ainult juhul, kui on keskkonnamõju hindamise raames tõendatud, et tegevusele on võimalik kohaldada Natura erandit (KeHJS § 29 lg 3), st tegevusele puuduvad alternatiivid, tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ning välja on töötatud sobivad hüvitusmeetmed. Eeltoodust tulenevalt ei saa veekogu veetaseme säilitamise üle otsust langetada pelgalt muinsuskaitseseaduse alusel. VeeS § 174 lg 3 (enne 01.10.2019 kehtinud VeeS § 17 lg 4) kohaselt looduskaitseseaduse 7(12) (edaspidi LKS) § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” § 2 p 20 kohaselt asub Jägala jõe lõik Jägala jõgi Jägala joast suubumiseni merre, lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogu lõigul. Linnamäe pais asub eelnimetatud jõelõigul. Jägala jõe ja Jõelähtme jõe [35] alamjooks [36] on Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ § 1 lg 1 p 1 kohaselt Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud LKS § 70 ja Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615-k). Korralduse nr 615-k lisa 1 p 2 p 56 alusel kuulub Jägala jõe hoiuala nime all Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Jägala loodusala kaitse- eesmärgiks on lisaks Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide isendite elupaikadele ja elupaigatüübile kaitsta järgmiste liikide isendite elupaiku: saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Lisaks on LKS § 32 lg 2 kohaselt hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Kultuuriministri 18.12.2020 käskkirjaga nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ kehtestatud kaitsevöönd on vastuolus LKS § 32 lg 2 ning Jägala jõe hoiualale ja Jägala loodusalale sätestatud kaitse-eesmärkidega. Muinsuskaitseseaduse alusel objektide kaitse ei saa minna vastuollu teiste alale kehtestatud kaitse-eesmärkidega. Nimetatud küsimust tuleb analüüsida KMH aruandes, mille avalikustamiseks esitamise tähtaeg on 02.03.2021. Linnamäe paisul on tänaseni kalade läbipääs tagamata, seega on Wooluvabrik OÜ tegevus vastuolus VeeS § 174 lg 3 ja LKS § 51 lg 2. Samuti on Wooluvabrik OÜ tegevus vastuolus Natura 2000 võrgustiku ala (Jägala jõe hoiuala) kaitse-eesmärkidega, mistõttu ei pea Keskkonnaamet põhjendatuks veeloa kehtivuse pikendamist kauemaks kui 31.12.2021. Wooluvabrik OÜ-l tuleb enda erahuvi kujundada ja arendada kooskõlas kõigi õigusaktides sätestatud nõuetega, sh üle Euroopaliste nõuetega. Keskkonnaamet on pikendanud Wooluvabrik OÜ-le KMH aruandme avalikustamiseks esitamise tähtaega kuni 02.03.2021. Keskkonnaameti hinnangul on aeg kuni 31.12.2021 piisav KMH menetluse lõpule viimiseks. 3.4.3. MTÜ Jägala Kalateed seisukoht MTÜ Jägala Kalateed esitas 28.12.2020 eelnõule vastuväiteid (vt korralduse p 2.25.). MTÜ Jägala Kalateed juhib tähelepanu, et veeloas nimetatud tegevus on Linnamäe paisul Jägala jõe 8(12) paisutamine ja hüdroenrgia kasutamine elektrieneria tootmiseks, mis on Jägala Natura 2000 ala kaitse eesmärkidest lähtuvalt ebasoodsa mõjuga tegevus. Natura alal tohib Loodusdirektiivist 92/43/EMÜ ja KeHJS § 29 lg 3 ja 4 tulenevalt Natura alale ebasoodsa mõjuga tegevusi teostada ainult erandkorras (rakendatud Natura erand) kui tegemist on “tõendatult esmatähtsa ja erakordselt tungiva põhjusena“, millele alternatiivid puuduvad, eelnevalt on rakendatud hüvitusmeetmed; Vabariigi Valitsus on andnud nõusoleku ja teavitatud Euroopa Komisjoni. Veeloa andmise eelduseks vajalikku Natura erandit rakendatud ei ole, sh Vabariigi Valitsus ei ole selle veeloa andmiseks andud nõusolekut. MTÜ Jägala Kalateed lisab, et samal seisukohal on ka Õiguskantsler, kes oma 04.12.2020 kirjas nr 7-4/201955/2006794 selgitab, et lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 2 ja KeHJS § 29 lg 3 tuleb tegevusloa andmise nõusoleku andmise üle otsustada Vabariigi Valitsusel. Seetõttu ei oma Keskkonnaamet voli Natura alal veeloa andmise ega sellise veeloa pikendamise osas, millele pole eelnenud nõuetekohane Vabariigi Valitsuse nõusolek. Lähtudes KeHJS § 29 lg 3 tuleb avalikke huve kaaluda ja tegevusloa andmiseks nõusoleku andmise üle otsustada Vabariigi Valitsusel, kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. Kui erandkorras lubatakse Natura alal kaitseeesmärkidele kahjulikku tegevust – vee paisutamist ja hüdroenergia kasutamist, siis tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist (KeHJS § 29 lg 4). Hüvitusmeetmed peavad tagama Natura 2000 ala terviklikkuse ja võrgustiku üldise sidususe kaitse. Keskkonnaministeerium peab teavitama vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast loa andmist. (KeHJS § 29 lg 3). Jägala Natura 2000 kaitse-eesmärkidest lähtuvaid hüvitusmeetmeid rakendanud ei ole ja EL pole ka vastavat teavitust saanud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid. MTÜ Jägala Kalateed palub Keskkonnaametil tegutseda volituste pires ja mitte pikendada veeloa kehtivust Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks. 3.4.4. Keskkonnaameti seisukoht Veeloa kehtivuse pikendamise ja uue veeloa menetlus on kaks iseseisvat menetlust. Käesoleva korraldusega pikendab Keskkonnaamet veeloa kehtivust KMH menetluse ja uue veeloa menetluse läbiviimise ajaks. KeHJS §-le 3 kohaselt on tegevusloa taotlemisel kohustuslik hinnata keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, 9(12) mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala (Jägala loodusala) kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kuna paisutamine Jägala jõel toob kaasa negatiivse mõju Jägala loodusala kaitse-eesmärkidele, saab tegevusloa anda välja ainult juhul, kui on keskkonnamõju hindamise raames tõendatud, et tegevusele on võimalik kohaldada Natura erandit, st tegevusele puuduvad alternatiivid, tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ning välja on töötatud sobivad hüvitusmeetmed. KeHJS § 29 lg 3 kohaselt, kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt olulisest negatiivsest mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Loa andmisel tuleb seada kohustus hüvitusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni vastuvõetud hüvitusmeetmetest viivitamatult pärast loa andmist. Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Sama on sätestatud loodusdirektiivi art 6 lg-s 4, tegemist on Natura hindamise nn Natura erandi etapiga. Alles siis, kui Natura erandi kohaldamiseks kõik tingimused (alternatiivsed lahendused puuduvad; projekt tuleb ellu viia avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada pärast loa andmist Euroopa Komisjoni)) on täidetud, saab pöörduda Vabariigi Valitsuse poole taotlusega Natura erandi rakendamiseks. Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks peab KMH aruanne sisaldama analüüsi Natura erandi rakendamise võimalikkuse kohta ja väljatöötatud hüvitusmeetmeid, sh hinnangut nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule vastavalt KeHJS § 20 lg 1 p-le 71, vastasel juhul puudub Vabariigi Valitsusel piisav informatsioon otsuse langetamiseks. Keskkonnaametile ei ole esitatud nõuetekohast KMH aruannet, mis sisaldaks eeltoodut. Keskkonnaamet on pikendanud Wooluvabrik OÜ KMH aruande puuduste kõrvaldamise ja avalikustamiseks esitamise tähtaega kuni 02.03.2021. Ka õiguskantsler oma 04.12.2020 kirjas nr 7-4/201955/2006794 on välja toonud, et KeHJS § 29 lg 3 rakendamise eelduseks on KMH aruanne. Riigikohus teeb haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 kohtuotsused hiljemalt 31.01.2021. Arvestades asjaolu, et uue veeloa taotluse menetluses, sh KMH menetluses on vaidluse all mitmed sarnased küsimused, mis haldusasjas nr 3-17-1739, peab Keskkonnaamet põhjendatuks õigusselguse huvides ära oodata Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 ning pikendada veeloa kehtivust kuni 31.12.2021. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. [1] Keskkonnaregistrikood VEE1083500. 10(12) [1] Keskkonnaregistrikood VEE1083500. [2] Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS012350. [3] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 05.10.2012 nr HJR 7-6/12/24462 all. [4] Registreeritud DHS-is 21.05.2018 nr 6-3/18/6095-4 all. [5] Registreeritud DHS-is 19.03.2015 nr HJR 7-6/15/24462-38 all [6] Hetkel kehtiva KeHJS (RT I, 21.12.2019, 7) § 56 lg 11 kohaselt kohaldatakse tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud KMH enne käesoleva sätte jõustumist, KMH algatamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Seega on käesolevas korralduses viidatud KeHJS redaktsioonile (RT I, 13.03.2014, 32, kehtivusaeg 23.03.2014-30.06.2015), mis kehtis KMH algatamise hetkel 19.03.2015 [7] Registreeritud DHS-is 05.05.2017 nr 6-7/17/197-24 all. [8] Keskkonnaameti 05.11.2018 kiri nr 6-3/18/6095-20, 01.07.2019 kiri nr 6-3/19/9100-3, 15.04.2020 kiri nr 6- 3/20/4052-2, 17.06.2020 kiri nr 6-3/20/4052-5, 09.10.2020 nr 6-3/20/4052-11 all. [9] Registreeritud DHS-is 19.08.2019 nr 14-6/19/521 all. [10] Registreeritud DHS-is 19.08.2019 nr 14-6/19/522 all. [11] Registreeritud DHS-is 27.08.2019 nr 14-6/19/522-2 all. [12] Registreeritud DHS-is 30.08.2019 nr 14-6/19/522-5 all. [13] Registreeritud DHS-is 02.09.2019 nr 14-6/19/522-7 ja 14-6/19/522-8 all. [14] Registreeritud DHS-is 06.09.2019 nr 1-6/19/60 all. [15] Registreeritud DHS-is 09.09.2019 nr 1-6/19/60-6 all. [16] Registreeritud DHS-is 27.07.2020 nr 1-6/20/15-21 all. [17] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.09.2020 nr DM-111464-4 all [18] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.09.2020 nr DM-111464-5 all. [19] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.09.2020 nr DM-111464-6 all. [20] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.09.2020 nr DM-111464-7 all. [21] Registreeritud DHS-is 29.10.2020 nr 1-7/20/65 all. [22] Registreeritud DHS-is 07.12.2020 nr 1-1/20/225 all. [23] Registreeritud DHS-is 09.10.2020 nr 6-3/20/4052-11 all. [24] Registreeritud DHS-is 09.10.2020 nr 6-3/20/4052-11 all. [25] Registreeritud DHS-is 09.11.2020 nr 6-3/20/4052-12 all. [26] Registreeritus DHS-is 11.11.2020 nr 6-3/20/4052-13 all. [27] Registreeritud DHS-is 20.11.2020 nr 6-3/20/4052-14 all. [28] Registreeritud DHS-is 04.12.2020 nr 6-3/20/4052-16 all. [29] 1. Keskkonnaameti 15.01.2013 korraldusega nr HJR 1-15/13/21 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine ja muutmine“ (määrates kehtivusajaks kuni 31.12.2013); 2. 31.12.2013 korraldusega nr HJR 1- 15/13/897 ,,Eesti Energia Aktsiaseltsi vee erikasutusloa taotluse menetluse peatamine ja kehtiva vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 01.07.2014); 3. 19.06.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/353 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 31.12.2014); 4. 31.12.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/760 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 31.12.2016); 5. 29.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3156 ,, Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 31.12.2017); 6. 02.05.2018 korraldusega nr 1- 3/18/1150 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 15.02.2019); 7. 22.08.2019 korraldus nr 1-3/18/2135 „Vee erikasutusloa L.VT.HA-17918 pikendamine; Keskkonnaameti 29.12.2017 korralduse nr 1-3/17/3175 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamata jätmine“ kehtetuks tunnistamine; Keskkonnaameti 02.05.2018 korralduse nr 1- 3/17/1150 „Vee erikasutusloa nr 11(12) L.VT.HA-171918 pikendamine“ kehtetuks tunnistamine” (määrates kehtivusajaks uue vee erikasutusloa andmise otsustamiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.09.2019); 8. 28.09.2020 korraldusega nr DM-111464-7 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 31.12.2020). [30] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.12.2020 nr DM-111464-8 all. [31] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.12.2020 nr DM-112486-2 all. [32] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.12.2020 nr DM-112486-3 all. [33] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.12.2020 nr DM-112486-4 all. [34] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 04.12.2020 nr DM-111464-9 all. [35] Keskkonnaregistrikood VEE1087900. [36] Jägala jõe hoiuala; keskkonnaregistrikood KLO2000001. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Vildak Looduskaitse juhtivspetsialist juhataja ülesannetes Põhja regioon Lisa: Keskkonnaluba Teadmiseks: Ain Laiverik, Eesti Kalastajate Selts, EESTI VEEÜHING, Elering AS, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Jaan Tsernant, Jägala Energy osaühing, Janek Teinlum, Jarko Jaadla, Jõelähtme matka- ja rattaklubi, Jõelähtme Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium, Koila külaselts, Lembit Tuur, Liis Truubon, Linnamäe paisjärve MTÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Margus Teemant, Mark Pahk, Mittetulundusühing EESTI VESKIVARAMU, Mittetulundusühing Jägala Kalateed, Mittetulundusühing JÄGALA-LINNAMÄE, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Muinsuskaitseamet, Ragnar Vesmes, Raul Vaino, Ravil Aljukov, Riigimetsa Majandamise Keskus, Süstaslaalomi klubi Pirita Hanna-Liis Heinla veespetsialist Põhja regioon 12(12) Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber L.VT.HA-171918 Loa omaja Ärinimi / Nimi Wooluvabrik OÜ andmed Registrikood / Isikukood 14345725 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu küla, andmed Linnamäe HEJ Tegevuskoha aadress Pojengi tee 10, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond Katastritunnus 89001:010:0955 Territoriaalkood EHAK 9280 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 30.12.2020 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 31.12.2021 Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 2/6 V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju 3/6 ja nende täitmise tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega 1. Linnamäe paisjärve lubatud veetase on piirides 9,2-11,7 m abs. Pidevalt kaasneva võimaliku 2. Tagada paisu alumises biefis sanitaarvooluhulk 1,34 m3/s või looduslik äravool, kui see on väiksem sanitaarvooluhulgast. negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed 2. Vee erikasutusega 3. Viia kalavõred vastavusse keskkonnaministri 19.09.2014 määruse nr 40 § 6 lõikes 2 kehtestatud nõuetega (avade laius ei ületa 25 mm). Hiljemalt kaasneva võimaliku 31.12.2015 negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed 3. Parima võimaliku Asendada HEJ juurdevoolukanali ees olev võre 25 mm läbimõõduga avadega võre vastu. 31.12.2015 tehnika kasutamine 4. Veekogu - Viia läbi uuringud Jägala jõe koelmuala (allpool Jägala juga-ca 1,9 ha) ja Jõelähtme jõe suudmes oleva koelmuala lõhe ja meriforelli sigimiseks sobivuse kohta. Vastavalt tervendamise Uurimistööd teostada ajavahemikus 01.05.2008-31.12.2010 a. nõutule meetmed - Jägala jõe ja Jõelähtme jõe suudme koelmuala lõhe ja meriforelli looduslikuks taastootmiseks sobivuse korral (määratakse uurimistöö alusel) koostada lõhe ja meriforelli läbipääsu tagamiseks ja noorjärkude ohutuks laskumiseks Linnamäe paisult vajalike ehitiste eelprojekt. Projekteerimistööd teostada ajavahemikus 01.01.2011-31.12.2011. a. 5. Muud asjakohased Linnamäe paisuga kaasneva keskkonnakahju kompenseerivate heastamismeetmete rakendamise hindamiseks teostada lõhe ja meriforelli läbipääsu tagamiseks ja Hiljemalt meetmed noorjärkude ohutuks laskumiseks vajalike ehitiste eelprojekti alusel vastav ökoloogilis-majanduslik analüüs teostada hiljemalt 01.01.2012. a. Keskkonnaamet 01.06.2013 möönab, et ökoloogilis-majandusliku analüüsi esitamise nõue 01.10.2012 on ettevõtte poolt täitmata, kuid arvestades, et reaalselt toimiva kalapääsu lahenduse projekteerimiseks on vajalik teostada täiendavad uuringud, määrab Keskkonnaamet täiendava tähtaja 01.06.2013, mille täitmata jätmine toob kaasa vastavalt veeseaduse § 9 lõikele 12 pikendatud vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtetuks tunnistamise. 6. Muud asjakohased Looduskaitseseaduse § 51 lõike 1 kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul keelatud Pidevalt meetmed olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Paisu taha on vee kogumine keelatud. Juhul kui Wooluvabrik OÜ ei täida vee erikasutusloale nr L.VT.HA-171918 kantud nõudeid on Keskkonnaametil õigus tulenevalt veeseaduse § 9 lg 11 p 1 tunnistada vee erikasutusluba kehtetuks. 7. Muud asjakohased 3. Jätkata 2-suvite noorjärkude asustamist 5000 tk aastas kuni ökoloogilis-majandusliku analüüsi valmimiseni. Vastavalt meetmed nõutule V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 4/6 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Teave 1. Loaga seatud nõuete täitmisest tuleb loa andjale teavitada e-posti teel või kirjalikult paberkandjal. Kohe vastava olukorra meetmete 2. Kui vee erikasutusloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest loa andjat koheselt kirjalikul teavitada. tekkimisel; 4. Kõige rakendamise 3. Täiendavatest meetmetest, mida veekasutusel on kavas rakendada, tuleb loa andjat kirjalikult 45 päeva enne meetmete rakendamist teavitada. hiljemalt 17.10.2016; 5.-6. kohta Hiljemalt 30.11.2017; 7. Hiljemalt 30.09.2018; 8. Loa kehtivuse ajal 2. Teave Vastavalt loas toodule tuleb Keskkonnaametile esitada Linnamäe paisu hoolduspäevik tööde lõpetamisel ning mitte hiljem kui 17.10.2016. Kõige hiljemalt 17.10.2016 meetmete rakendamise kohta 3. Teave 1. Keskkonnaameti 19.03.2015 kirjaga nr HJR 7-6/15/24462-38 algatatud KMH menetluse raames koostatud KMH aruanne, mis sisaldab kavandatava Hiljemalt 30.11.2017 meetmete tegevuse mõju hindamist Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele ja ala terviklikkusele, esitada Keskkonnaametile avalikustamiseks hiljemalt 30.11.2017. rakendamise 2. Keskkonnaamet määrab vee erikasutsloale nr L.VT.HA-171918 kõrvaltingimuseks ka HMS § 53 lg 1 p-st 4 tuleneva tingimuse, mille kohaselt on kohta Keskkonnaametil õigus pikendatud vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918 muuta või kehtetuks tunnistada, kui Keskkonnaametile ei esitata Keskkonnaameti 19.03.2015 kirjaga HJR 7-6/15/24462-38 algatatud KMH menetluse raames koostatud KMH aruannet avalikustamiseks hiljemalt 30.11.2017. 4. Teave HMS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muuhulgas haldusakti põhireulatsiooniha seotud lisakohustus. HMS § 53 lg 2 p 3 kohaselt võib Hiljemalt 30.09.2018 meetmete kõrvaltingimuse muuhulgas kehtstada, kui haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt. Kuna vee erikasutusloa andmine ning selles rakendamise kõrvaltingimuse määramine on Keskkonnaameti kaalutlusotsuseks, peab loa andja võimalikuks vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamist kohta kõrvaltingimusega, mille kohaselt tuleb Keskkonnaameti 19.03.2015 kirjaga nr HJR 7-6/15/24462-38 algatatud KMH menetulse raames koostada KMH aruanne, mis sisaldab kavandatava tegevuse mõju hindamist Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele ja ala terviklikkusele, esitada Keskkonnaametile avalikustamiseks hiljemalt 30.09.2018. 5. Teave 8. Keskkonnaamet kehtestab käesoleva korraldusega loale nr L.VT.HA-171918 kõrvaltingimuse, mille kohaselt jätab võimaluse muuta käesolevas korralduses Loa kehtivuse ajal meetmete sätestatud keskkonnamõju hindamise aruande Keskkonnaametile avalikustamiseks esitamise tähtaega. rakendamise kohta V18. Ajutise iseloomuga tegevused Jrk Ajutise iseloomuga tegevus Nõuded tegevuse läbiviimiseks Perioodi Perioodi nr algus lõpp 5/6 1. Tööd tuleb teostada vatsavalt INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ poolt koostatud projektilahendusele töö 1. Linnamäe paisjärve veetaseme alandamine, paisjärve 01.06.2016 30.09.2016 nr IB 08/2015 "Abinõud Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu allavoolunõlva tehnilise seisukorra tühjendamine ja taastäitmine peab olema dokumenteeritud. täpsustamiseks ja püsivuse tagamise esmaste abinõude projektlahendus" ning arvestades tingimust, et Märkida tuleb muuhulgas veetaseme algkõrgus iga ööpäeva paisjärve ei lubata alandada, kui ei viida kalavõred vastavusse keskkonnaministri 19.09.2014 määruse nr 40 kohta ning alandamise ja/või tõstmise andmed ööpäeva kohta. § 6 lõikes 2 kehtestatud nõuetega. 2. Veetaseme alandamist tuleb lugeda ülemisest bjefist alates ning see peab toimuma ühtlaselt ja mitte kiiremini kui 30 cm ööpäevas. 3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi 4. Tühjendamisel ei tohi vooluhulk vahetult allavoolu jäävas jõesängis ületada looduslikku äravoolu rohkem kui 2 korda. Aluseks võtta Kehra hüdromeetriajaama andmed. 5. Paisjärve veega täitmisel tuleb paisust vahetult allavoolu jäävasse voolusängi juhtida vähemalt 0,5 kordne täitmisaegne looduslik vooluhulk, kuid mitte väiksem kui ökoloogiline miinimumooluhulk. Samuti võtta alguseks Kehra hüdromeetriajaama andmed. 6. Linnamäe paisjärve taastäitmine normaalpaisutustasemeni peab toimuma järkude kaupa, 2-3 ööpäevaste vahedega, kuni 1 m korraga. 7. Täitmise käigus tuleb teha vähemalt kord päevas vaatlusi kõigi ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta. 8. Avariiolukorra tekkimisel tuleb veekogu täitmine viivitamatult katkestada ja alustada avarii likvideerimist. 9. Madalveeperioodil ei ole paisjärve täitmine lubatud. 10. Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju veekogu seisundile, ümbruskonnale või naaberkinnistutele, siis on vee erikasutusloa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid, esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või tunnistada luba kehtetuks. 11. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 12. Vastavate tööde käigus tuleb täielikult selgeks teha kogu järgnevate tööde maht ning võimalikult maksimaalselt hetkel teostatavaid töid ära teha. 13. Tööde käigus järgida lisaks veel Jõelähtme Vallavalitsuse ning Muinsuskaitseameti poolt sätestatuid tingimusi. 6/6 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.12.2020 17:40 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-112486-5 Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 muutmise korraldus.Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/42411- d281ee0299d2a218eba26231d754d3f122af6cd454fb8eee32d4745cf322bf17 KOTKAS automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel