dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. detsember 2020
Viit
105
Registreeritud
30. detsember 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Jaanus Valdmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Infoühiskonna teenuste arendamise osakond)

Failid

  • 📎105 30.12.2020 Käskkiri.asice3053 KB

Sisu (failidest)

SÕLTUMATUSE DEKLARATSIOON HANKEMENETLUSE KORRALDAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE TÄITMISEL Käesolevaga kinnitan objektiivsust hankemenetlusega seotud kohustuste täitmisel ja kohustun : vältima mistahes huvide konflikti hankemenetlusega seotud kohustuste täitmisel; t eavitama hankemenetluse eest vastutavat isikut, kui olen läinud vastuollu minu poolt allkirjastatud kinnitusega objektiivsuse kohta ja/või kui selleks on tekkinud potentsiaalne risk. Hange: „ Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs ” Hankemenetluse korraldajad : Mari Mägi , hanke komisjoni esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Mari Käbi , hanke komisjoni liige /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Paade , hanke komisjoni liige /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Esnar , hanke komisjoni liige /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Valdmaa , hanke komisjoni liige /allkirjastatud digitaalselt/ HD Lisa 1 Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs TEHNILINE KIRJELDUS 1. Hanke objekt Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames tellib Hankija järgmise analüüsi „Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs“ (edaspidi Töö). Toetusskeemi eesmärgiks on tõhustada asutuste vahelist koostööd ja luua koosvõimelisi asutuste üleste elu- ja ärisündmusega seotud avalikke teenuseid ning nimetatud teenuste loomiseks eelduste loomine pakkumaks avalikke teenuseid kättesaadavamalt, kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kuluefektiivsemalt. 2. Töö taustainfo ja eesmärk 2.1. Töö taustainfo 2018. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigihanke „Sündmusteenuse analüüs“, mis oli osa avalike e-teenuste kvaliteedi ja kasutajakogemuse järgmise arenguhüppe, sündmusteenuste, arendamisest. Sündmusteenuste eesmärk on siduda ühe elusündmusega seotud erinevad avalikud teenused üheks terviklikuks e-teenuseks, sündmusteenuseks, võimaldades inimesel tarbida teenuseid mugavalt ja ühest kanalist, eesti.ee- st. Hanke tulemusena valmis 15 sündmusteenuse hetkeolukorra ehk as-is analüüsi, kus kaardistati sündmusteenuse osateenused, kirjeldati äri- ja infoprotsessid ning õiguslik raamistik 2019. aasta seisuga. Kirjeldatud 15 sündmusteenusest valiti välja viis teenust, millest igaühele loodi osateenuseid terviklikuks sündmusteenuseks koondav teenuse tulevikuvaade ehk to-be vaade ning koostati sündmusteenust ilmestav prototüüp. Üheks väljavalitud sündmusteenuseks oli lapse saamise sündmusteenus. Lapse saamise sündmusteenuse as-is kaardistamisel kirjeldati mh teenuste korralduse kasutajagrupid ja arvud, äri- ja infoprotsessid, andmevood, probleemid ja tegevusplaanid. Kaardistatud teenuste ehk sündmusteenuse osateenuste põhjal loodi sündmusteenuse tulevikuvaade, kus kirjeldati lisaks as-is punktidele ka loodava teenuse arendusvajadused, õigusaktide analüüs, teenusepakkujate peamised muudatused ja uus töökorraldus. Tulevikulahenduse näitlikustamiseks loodi prototüüp, mis jälgib Veera disainikeelt ning eesti.ee toimimise loogikat. Edasise analüüsi käigus täiendab pakkuja juba loodud prototüüpi. 2.2. Töö eesmärk Tellitavale tööle seab Hankija kolm eesmärki, mis tuleb Pakkujal teostada kahes etapis. Mahukaima eesmärgina analüüsitakse Töö käigus rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimist, mis võimaldab rasedusega seotud andmete aja- ja asjakohast vahetust seotud osapoolte vahel, sh osapooltele andmete kuvamist, ning viib rasedusega seotud andmevahetuse uuele kvaliteeditasemele. Valmiv analüüs on terviklik ning selle pinnalt on ka antud analüüsiga varem mitte kokku puutunud osapooltel võimalik alustada teenuse arendustööga. Antud eesmärgi saavutamist eeldab Hankija Töö II etapi lõpuks. Ühtlasi jätkab Töö lapse saamise sündmusteenuse arenduse ettevalmistamist, kirjeldades ära minimaalse töötava toote (minimum viale product - MVP), selle loomise eeldused ning arendusplaani. Minimaalne töötav toode, mis kasutajale väärtust loob, kaasab täna kasutusel või arenduses olevad osateenused ning seob need ühtseks lapse saamise sündmusteenuseks. Detailanalüüsi põhjal on võimalik Hankijal asuda ette valmistama minimaalse töötava toote arenduse hanget. Antud eesmärgi saavutamist eeldab Hankija Töö I etapi lõpuks. Tööga koostatakse ka lapse sünni sündmusteenuse tervikliku arenduse teekaart, mis on aluseks teenuse edasiste arendusetappide planeerimisele, mida teostatakse minimaalse töötava toote arenduse järgselt. Antud eesmärgi saavutamist eeldab Hankija Töö II etapi lõpuks. Töö tegevused ja oodatav tulem on täpsemalt välja toodud tehnilise kirjelduse punktis 3. Kokkuvõtvalt on töö eesmärkideks: 2.2.1. Rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs (vt punkt 3.1); 2.2.2. Lapse saamise sündmusteenuse minimaalse töötava toote detailanalüüs ning arenduskava koostamine (teostatakse töö I etapis; vt punkt 3.2); 2.2.3. Lapse saamise sündmusteenuse arendusteekaardi koostamine (vt punkt 3.3). 3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid Rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüsi käigus kaardistab pakkuja rasedusega seotud andmete vahetamise tänase olukorra (as-is). Analüüsi kaasatakse erinevad protsessi osapooled, et selgitada välja nende vajadused andmevahetuse digitaliseerimise lahendusele. Analüüs tuvastab, mis hetkel, kuidas ja milliseid andmeid tuleb koguda (mis on vajalik andmekoosseis) ning igale osapoolele kuvada, et kogu raseduse perioodi jooksul oleks osapooltel reaalajas jälgitav asja- ja ajakohane info raseduse kulgemise kohta. Analüüsiga pakutakse välja optimaalne ja soovitatav protsess, kuidas ja millised andmed ning kellele ja millisel ajahetkel peaksid olema kättesaadavad, et tagada osapoolte vajadusi rahuldav rasedusega seotud digitaalne andmevahetus ja digitaalse rasedakaardi teenus. 3.1.1. Rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüsi käigus kaardistab pakkuja rasedusega seotud andmete vahetamise tänase olukorra (as-is), sh analüüsib kasutuses oleva rasedakaardi andmekoosseisu, -voogusid ja andmete kvaliteeti ning andmeid tekitavaid tööprotsesse; 3.1.2. Analüüsi teostamise käigus intervjueerib pakkuja vähemalt: 3.1.2.1. 10 teenuse lõppkasutajat – rasedad ja nende lähedased; 3.1.2.2. 6 tervishoiu teenuse osutajat (TTO) – haigla (nii sünnitusabi osutav kui ka ainult raseduse jälgimist pakkuv), iseseisva ämmaemandusabi osutaja (iseseisvat vastuvõttu tegev ämmaemand; kodusünnitusabi osutav ämmaemand), üldarstiabi osutaja ehk perearst; 3.1.2.3. seotud erialaseltse – Eesti Naistearstide Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Perearstide Selts, Eesti Perinatoloogide Ühing, Eesti Õdede Liit, Eesti Lastearstide Selts; 3.1.2.4. seotud andmekogude vastutavad ja volitatud töötlejad – Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium. 3.1.3. Pakkuja analüüsib punktis 3.1.2 toodud sihtgruppide vajadusi ja ootusi rasedusega seotud andmevahetusele, sh digitaalsele rasedakaardile, selle andmekoosseisule ning andmevahetusele. 3.1.4. Punktis 3.1.2 toodud osapoolte intervjuudest saadud info põhjal kirjeldab Pakkuja rasedusega seotud digitaliseeritud andmevahetuse pakkumiseks vajaliku protsessikaardistuse (to-be), mis annab ülevaate osapooltest, infosüsteemidest, vahetatavatest andmetest. 3.1.5. Osapoolte intervjuudest saadud info põhjal kaardistab ja analüüsib pakkuja ka ametniku töölaua ning TTO-de ja registrite siseseid protsesse, funktsionaalsust ning toiminguid, mis on tarvilikud käesoleva andmevahetuse realiseerimiseks. 3.1.6. Pakkuja loob digitaalse rasedakaardi prototüübi (vastavalt punktile 3.2.5) lähtuvalt eesti.ee sündmusteenuste vaatest ning terviseportaali eelanalüüsi käigus valminud prototüübist1 kõikide lõppkasutajate vaadetest. Lisaks: 3.1.6.1. Pakkuja viib lõppkasutajatega valideerimisel läbi prototüübi testimise vähemalt 3 kasutajaga igast kasutajarühmast (rase, tema lähedane, tervishoiuteenuseosutaja (haigla, perearst, iseseisva ämmaemandusabi osutaja)) ning testimine tuleb dokumenteerida. 3.1.7. Pakkuja analüüsib, kuidas võimaldada rasedusega seotud andmete või selle osiste jagamine raseda poolt määratud isikutega. 3.1.8. Pakkuja tuvastab rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimisega kaasnevad võimalikud riskid ja kirjeldab nende riskide maandamise võimalused. 3.1.9. Punkti 3.1 tulem: rasedusega seotud andmete digitaliseerimise eeldused on kaardistatud ja analüüsitud ning kõigi osapoolte vajadusi arvesse võttes on välja pakutud terviklik protsess aja- ja asjakohaste andmete kuvamiseks ja kasutamiseks. 3.2. Lapse saamise sündmusteenuse minimaalse töötava toote detailanalüüs ning arenduskava koostamine. Detailanalüüsi eesmärk on luua täna toimivate või punktis 4.2 kirjeldatud arenduste põhjal lapse saamise sündmusteenuse minimaalne töötav toode, mis on kodanikele väärtusloov ning mida pakkuda riigiportaalis eesti.ee. Detailanalüüsis toetub pakkuja juba varasemalt teostatud analüüsidele (punkt 4.1.1). Pakkuja koostab minimaalse töötava toote kirjelduse ning teostab sellele arenduseelse detailanalüüsi, mille tulemusena valmib lapse sünni minimaalse töötava toote arenduskava. Minimaalse töötava toote funktsionaalsuse näitlikustamiseks täiendab pakkuja olemasolevat lapse sünni sündmusteenuse prototüüpi. 1 https://adobe.ly/2IXuTWz 3.2.1. Pakkuja viib läbi detailanalüüsi, kaasates minimaalse töötava toote skoopi vähemalt: 3.2.1.1. Hüvitiste ja toetuste kalkuleerimise Sotsiaalkindlustusameti teenuste baasil; 3.2.1.2. Vanemahüvitise määramine Sotsiaalkindlustusameti teenuste baasil; 3.2.1.3. Isaduse kinnitamine ja lapsele nime panemine tänaste Rahvastikuregistri teenuste baasil; 3.2.2. Punktides 3.2.1 loetletud osateenuste põhjal kirjeldab Pakkuja „Lapse saamise“ sündmusteenuse minimaalse töötava toote, mida pakkuda kodanikele läbi riigiportaali eesti.ee. 3.2.3. Minimaalse töötava toote detailanalüüsi teostamisel tuleb maksimaalselt arvestada punktis 4.2.3 toodud projekti käigus saavutatavaid tulemusi, kuid arhitektuurse lahenduse puudumisel lähtuda tänastest tehnoloogilistest võimalustest. 3.2.4. Minimaalse töötava toote arenduskava sisaldab vähemalt järgnevaid punkte: 3.2.4.1. Kasutajarollid ja nende õigused; 3.2.4.2. Teenuse äriprotsessid kõikide kasutajate vaatest, sh. kõik teenuse katkestamise ja lõpetamisega seotud tegevused; 3.2.4.3. Kasutajanõuete analüüsi iga äriprotsessi jaoks; 3.2.4.4. Arendusvajadused teenuse käivitamiseks; 3.2.4.5. majanduslik mõju peamiste teenusepakkujate jaoks, sh teenusega lisanduvad ülalhoiukulud. 3.2.5. Pakkuja viib minimaalse töötava toote funktsionaalsusi kajastavad muudatused sisse olemasolevasse lapse saamise sündmusteenuse prototüüpi, kusjuures prototüüp peab vastama järgmistele nõuetele: 3.2.5.1. prototüüp peab olema vormistatud klikitaval kujul ning kasutatav Hankijale vähemalt kaks aastat peale tööde vastuvõtmist; 3.2.5.2. prototüübid on kohandatud nutiseadme ja suure ekraani vaate jaoks; 3.2.5.3. prototüübi loomisel ja disainimisel tuleb lähtuda eelnevalt loodud sündmusteenuste disainist ning Veera veebiraamistikust; 3.2.5.4. prototüüp simuleerib vastavas keskkonnas kehtivat äriloogikat (missugune teave ja mis kujul on keskkonnas kättesaadav, kes on sihtgrupp ja missugustele küsimustele nad keskkonnast vastused saavad jne) ja funktsionaalsust ning on valideeritud osateenuste pakkujate, hankija ja lõppkasutajatega; 3.2.5.5. prototüüp on Hankijale (või kolmandale osapoolele) kasutatav viisil, millel korral ei tule teha selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või selle kasutusõigust; 3.2.5.6. prototüüp peab olema loodud sündmusteenuste analüüsiprojektis loodud prototüüpide ja eesti.ee toimimise loogikast lähtuvalt; 3.2.5.7. prototüüp peab olema kirjeldatud sellise täpsusega, et seda saaks edaspidi kasutada vastava IT-arenduse lähteülesandena. 3.2.6. Pakkuja teostab antud punktis toodud tööd Töö I etapis. 3.2.7. Punkti 3.2 oodatav tulem: läbi viidud analüüsi tulemusena on loodud detailne tehniline arenduskava lapse saamise sündmusteenuse minimaalse töötava toote realiseerimiseks, sh IT-arenduste kavandamiseks, ning täiendatud on olemasolevaid prototüüpe. 3.3. Lapse saamise sündmusteenuse arendusteekaardi koostamine 3.3.1. Pakkuja võtab arvesse varasemalt teostatud lapse saamise sündmusteenuse analüüsi tulemusi (materjalid leitavad punktis 4.1.1) ja sündmusteenusega seoses olevate teenuste arendusplaanid (kirjeldatud punkti 4.2) ning koostab selle põhjal tervikliku sündmusteenuse väljaarendamise teekaardi. 3.3.2. Teekaart jagab lapse sünni sündmusteenuse tervikliku arenduse loogilisteks etappidest, mis võtab lisaks punktis 3.2 kirjeldatud minimaalse töötava toote skoobile arvesse järgnevate osateenuste kaasamist sündmusteenusesse: 3.3.2.1. Rasedana arvele võtmine - pakkuja võtab arvesse punktis 3.1 saadud tulemusi digitaalse rasedakaardi teenusest, analüüsides raseduseaegse jälgimise teenuse pakkumist ning teeb ettepanekud protsessi, sh infovahetuse parendamiseks. 3.3.3. Teekaart võtab arvesse, et arendusvajadusi peab olema võimalik realiseerida eraldiseisvate etappide kaupa ning etappe peaks olema vajadusel võimalik ümber järjestada. 3.3.4. Pakkuja kaardistab ja analüüsib sündmusteenust lõpetavaid ja katkestavaid sündmuseid ning nendega seotud toiminguid nii asutuste kui ka kodanike vaates, sh kuidas ja milliseid teenuseid pakkuda raseduse katkemisel, katkestamisel, surnult sünni või vastsündinu surma korral. Analüüsile tuginedes teeb Pakkuja põhjendatud ettepaneku erandite kaasamise kohta sündmusteenusesse. 3.3.5. Teekaardis kirjeldab pakkuja sündmusteenuse terviklikuks väljaarendamiseks tarvilike tööde nimekirja koos tegevuste hinnangulise ajakuluga. 3.3.6. Arendusvajaduste nimekirjas kirjeldab pakkuja osateenuseid pakkuvate infosüsteemide ning riigiportaali eesti.ee arendusvajadused, mis on tarvilikud eeldused lapse sünni sündmusteenuse käivitamiseks, sh tehnoloogiate uuendamise vajadused. 3.3.7. Punkti 3.3 oodatav tulem: pakkuja on koostanud põhjaliku teekaardi, kirjeldades eelnevalt loetletu põhjal etapiviisilise lapse sünni sündmusteenuste tervikliku välja arendamise teekaardi. Teekaart kirjeldab esimese etapina punktis 3.2 detailselt analüüsitavat lapse sünni sündmusteenuse minimaalset töötavat toodet ning järgnevates etappides lisanduvat osateenuste arendamise järjekorda ja tegevuskava. 4. Nõuded töö teostamisele Hangitavate tööde teostamise tähtaeg on 7 kuud arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada. Sündmusteenusega seotud detailanalüüs peab olema terviklik. 4.1. Töö teostamise alusmaterjalid Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames läbiviidavate tööde, sh ka antud analüüs, tegevused peavad aluseks võtma allolevaid dokumente: 4.1.1. „Sündmusteenuste analüüsi“ metoodika, arendus- ja haldusmudel, arhitektuur ning terminoloogia koos tulemustega2; 4.1.2. Osateenuse kaardi täitmise juhend3; 4.1.3. Sündmusteenuse tulevikuvaate4; 4.1.4. Koosvõime raamistik; 4.1.5. Iseteeninduskeskkondade raamistik5; 4.1.6. Kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistik6; 4.1.7. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused7; 4.1.8. Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi arhitektuur)8; 4.1.9. Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis9; 4.1.10. Raseduse, sünnituse ja abordiga seotud tegevuste kirjapanek10. 4.2. Arendused, mida töö teostamisel tuleb arvesse võtta 4.2.1. Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste kalkulaatori ja vanemahüvitise määramise arendus – aprillis 2022. aastal jõustuva uue süsteemi järgi hakkab Sotsiaalkindlustusamet maksma vanemahüvitist, mis sisaldab mitmeid toetusi, mida hetkel maksab välja Haigekassa. Sotsiaalkindlustusamet on läbi viimas analüüse ja planeerimas arendusi uue süsteemi käivitamise eelduste loomiseks.11 4.2.2. Sündmusteenuste teostamise analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel – sündmusteenuste osutamiseks kasutatakse mitmeid keskseid tehnilisi komponente (vt punkt 4.1.1 „Sündmusteenuste analüüs“ lk 99), mille teostatavuse analüüsi viiv MKM läbi paralleelselt käesoleva hankega. 4.2.3. E-surma projekt – Sotsiaalministeeriumi arendatavas projektis on puutumus antud projekti erandolukordadega, mistõttu tuleb projekti arendust arvesse võtta. 2 https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr (tööde tulemusi, peamiselt to-be aluseks võetud eeldusi, aluseks võttes tuleb arvestada, et tööde teostamise aja järgselt võivad olla asutuste teenustekorralduses toimunud muutusi) 3 https://pilv.mkm.ee/s/NUTzTsEDaZaFUwy 4 https://pilv.mkm.ee/s/dmduPOHHO5ZdJxm 5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 8 Next Generation Digital government architecture; 9 https://www.kratid.ee/burokratt 10 https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/04/standardimise_projekt_01_Synd_raport.pdf 11 https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-olulisemad-muudatused# 4.2.4. Terviseportaali eelanalüüs – Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud eelanalüüsi tulemusi tuleb arvesse võtta rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüsis. 4.3. Töö teostamisse tuleb kaasata allolevad asutused: Järgnevad asutused omavad puutumust lapse sünni sündmusteenuste pakkumisega. Nimekiri on Hankija teadmiste kohaselt lõplik ning ühtlasi on Hankija neist suurema osaga sõlminud eelnevalt kokkulepped projekti edenemisse panustamiseks. Hankija toetab pakkujat antud asutustest kontaktide leidmisel ning koostöö edendamisel. 4.3.1. Sotsiaalkindlustusamet; 4.3.2. Siseministeerium; 4.3.3. Sotsiaalministeerium; 4.3.4. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus; 4.3.5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 4.3.6. Riigi Infosüsteemi Amet; 4.3.7. Tervishoiuteenuste osutajad (leitakse koostöös hankijaga); 4.3.8. Tervise Arengu Instituut (TAI); 4.3.9. Eesti Haiglate Liit; 4.3.10. Eesti Perearstide Selts; 4.3.11. Eesti Ämmaemandate Ühing; 4.3.12. Eesti Naistearstide Selts; 4.3.13. Eesti Perinatoloogia Selts; 4.3.14. Kohalikud omavalitsused (kuni 3, leitakse koostöös hankijaga töö käigus); 4.3.15. Eesti Linnade ja Valdade Liit; 4.3.16. Siseministeeriumi Infotehnoloogia keskus; 4.3.17 Eesti Haigekassa; 4.3.18 Eesti Lastearstide Selts; 4.3.19 Eesti Õdede Liit. 4.4. Vormi nõuded 4.4.1. Pakkuja peab Töö käigu ja Töö tulemid dokumenteerima. 4.4.2. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Vajadusel kaasab Pakkuja projekti dokumentatsiooni koostamiseks tehnilise tööjõu. 4.4.3. Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. 4.4.4. Pakkuja kutsub vastavalt vajadusele kokku ja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning edastab protokollid kolme tööpäeva jooksul Tellijale kooskõlastamiseks. Pakkuja koostab toimunud koosolekute kohta protokollis kokkuvõtte (olulisemad töökoosolekute tulemused, tekkinud probleemid koos lahendustega, plaanid järgmisteks töökoosolekuteks). 4.4.5. Pakkuja edastab Hankijale iganädalase memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Pakkujaga Hankija ja Pakkuja esimesel kohtumisel kokku). 4.4.6. Avakohtumine Pakkujaga toimub Hankija ruumides (või virtuaalselt) esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). 4.4.7. Pakkuja esitab Hankijale projekti keskel projekti I etapi lõppedes vahearuande ning II etapi lõppedes koondaruande projekti lõpptulemusega, mis on ühtlasi ka tööde vastuvõtmise ja üleandmise aluseks. 4.4.8. Projekti lõppedes esitab Pakkuja kogu projekti dokumentatsiooni Hankijale. 4.4.9. Töö raames tehtud tegevused, materjalid ja teostatud Töö tuleb tähistada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord12“. 4.5. Pakkuja Töö juhtimine 4.5.1. Pakkuja tagab ühtse metoodika kasutamise, juhendab ja teostab punktis 3 kirjeldatud Töö tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused. 4.5.2. Pakkuja ülesanne on Töö teostamise ja selle tulemite tagamine vastavalt lepingu tingimustele. Töö teostamisel tagab Pakkuja ülesannete tähtaegse täitmise vastavalt hankelepingule, plaanides ja rakendades võimalike riskide maandamismeetmeid. 4.5.3. Pakkuja projektijuht korraldab projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna Hankija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise. 4.5.4. Pakkuja loob vajadusel Tööde teostamise eesmärgil projektirühmad. 4.5.5. Koosolekute korraldamisel organiseerib Pakkuja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Pakkuja organiseerib koosolekute ruumid. 4.6. Hankija ettepanek hankelepingu poolte rollide jaotuse kohta 4.6.1. Pakkuja tagab Töö dokumenteerimise tehnilise toe: kogub ja dokumenteerib MKMi juhtrühma ja projektirühmade sisendi saavutamiseks vajalikud Töö tulemid. 4.6.2. Pakkuja tagab Töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku projektimeeskonna koosseisu. 4.6.3. MKMi projekti juhtrühma liikmed määrab Hankija. MKMi projekti juhtrühm ja iga Töö etapi jaoks Pakkuja poolt (vajadusel) loodavad projektirühmad on Pakkuja partnerid. 4.6.4. Hankija on Tööde teostamisel aktiivne koostööpartner. 4.6.5. MKMi projekti juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle hankelepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise. 4.6.6. MKMi projekti juhtrühm kinnitab tulemused enne nende vastuvõtmist Hankija poolt. 4.6.7. Vahearuanded, memod, protokollid allkirjastab Pakkuja hiljemalt iga etapi lõpus ja esitab allkirjastatult koos aktiga. 4.7. Hankija ettepanek töökorralduse osas 4.7.1. Töö koosolekud MKMi projekti juhtrühmaga toimuvad vastavalt vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tegevuste vastuvõtmist. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 4.7.2. Dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks kasutatakse Hankija poolt tagatud Confluence projektikeskkonda. 4.7.3. Kõik koosolekud protokollib Pakkuja, protokolli allkirjastab Pakkuja ning need tehakse Hankijale ja projekti juhtrühmale kättesaadavaks projektikeskkonnas. 4.7.4. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise, kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest. 4.7.5. Teadete edastamine ning Tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule. 5. Projekti tulemite vastuvõtmine Antud detailanalüüsi lõppdokument esitatakse tutvumiseks Hankijale ja kaasatud asutustele ning Pakkuja on kohustatud kõrvaldama Hankija ja kaasatud asutuste poolt välja toodud vead või puudused ning vajadusel täiendama analüüsi. 5.1. Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp ; 2) II etapp. Nende etappide alusel toimub ka I etapi ja II etapi Tulemite eest tasumine. 5.2. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tööd antakse üle pärast nende teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel ning lõpptulem (II etapp) Pakkujaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 3) punktis 1.2 sätestatud tähtajaks. 5.3. Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab Hankija kinnitama, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast Hankija ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti kinnitust tehakse väljamakse. HD Lisa 2 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine 1.1. Hindamiskriteeriumid (kokku 100 punkti): 1.1.1. Töö „Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse 40 digitaliseerimise detailanalüüs“ kogumaksumus (hõlmates hankedokumendi lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 3 esitatud tegevusi ja tulemeid, mis on teostatud hankedokumendi (HD) lisa 1 tehnilist kirjeldust aluseks võttes) 1.1.2. Ülesandepüstitusest arusaamine Pakkuja koostatud projektiplaani põhjal 60 (projektiplaan sisaldab ka Tööde teostamist tutvustavat ülevaadet, mis on koostatud hankedokumendi lisa 1 tehniline kirjeldus ja hankedokumendi punkti 6.2.3 alusel), edaspidi projektiplaan 1.2.Hindamismetoodika kirjeldus: 1.2.1. I hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse Töö kogumaksumust (vt punti 1.1.1). Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse Pakkumusele, mille e-RHR kaudu esitatud „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ jaotuses Töö maksumus kokku, ehk kogumaksumus, on madalaim, teiste Pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama Pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava Pakkumuse maksumus” × 40. 1.2.2. II hindamiskriteerium puhul hinnatakse ülesandepüstitusest arusaamist Pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal. Maksimaalselt on võimalik saada II hindamiskriteeriumi eest 60 väärtuspunkti. Hindamiskomisjoni liikmed hindavad iga esitatud projektiplaani eraldiseisvalt. 1.2.2.1.Punktide andmisel ülesandepüstitusest arusaamisele Pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 0 punkti Pakkuja ei ole aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 20 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 40 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 60 punkti Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 1.2.2.2.Hindamiskomisjoni liikmetelt saadud punktid II hindamiskriteeriumi eest summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Maksimaalselt on igalt hindamiskomisjoni liikmelt eraldi II hindamiskriteeriumi osas võimalik saada 60 punkti. Maksimaalselt on II hindamiskriteeriumi osas võimalik kokku saada 60 väärtuspunkti. 1.2.3. I ja II hindamiskriteeriumi väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelpool kirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Juhul, kui ka I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel. 1.2.4. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast koma. HD Lisa 3 TÖÖVÕTULEPING nr Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja xxx, registrikood xxxxx, asukoht xxxxxxx, a/a nr.xxxxxxxxx), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx xxxxxxx (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Hankelepingu (edaspidi Leping) eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi ja kohustusi lepingu objekti „Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs“ (edaspidi Töö) teostamisel Täitja poolt. 1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs“ (viitenumber xxxx) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. 1.8. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid; Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus (edaspidi Pakkumus); Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (edaspidi Akt). 1.9. Leping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel. 1.10. Tulemi märgistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 1.11. Töö on jaotatud kahte etappi (vastavalt hankedokumendi (edaspidi HD) punktile 2.3 ja HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktile 3) ning erinevates etappides teostatud Töö on vastavalt I etapi Tulem ja II etapi Tulem (edaspidi I etapi Tulem ja II etapi Tulem). 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Lepingu objektiks on Töö, mida Täitja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas 1 (HD Lisa 1 tehniline kirjeldus). 2.2. Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi Tellijale üle hiljemalt 7 (seitse) kuud pärast Lepingu allkirjastamist. 2.3. Täitja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem (sh vahearuande, memod ja protokollid ja muu koostatud dokumentatsioon, vt lisaks HD punkte 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal (Lisa 2) ning II etapi Tulem (sh lõpparuanne, protokollid, memod (ja muu koostatud dokumentatsioon) ning prototüüp (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi failid sh näiteks css, html, disaini failid jne), vt lisaks HD punke 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) punktis 2.2 sätestatud tähtajaks. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Täitjalt Lepingu tingimustele vastavat ja tähtaegset Töö teostamist ning Töö üleandmist Lepingu punkti 5 kohaselt; 3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest; 3.1.4. nõuda Täitjalt üks kord nädalas memo esitamist nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Tellija ja Täitja vahel esimesel projekti avakohtumisel kokku); 3.1.5. nõuda Täitjalt Lepingu täitmisel korraldatavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Tellija ja projektiga seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates; 3.1.6. nõuda vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele I etapi lõppedes Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat I etapi Tulemit ning II etapi lõppedes Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat II etapi Tulemit, mis on ühtlasi ka Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aluseks; 3.1.7. nõuda Täitjalt Tööde teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi vastavalt Lepingu punktis 3.1.2 sätestatule kahe nädala jooksul pärast Täitja poolt nii I etapi Tulemi kui ka II etapi Tulemi üleandmist Tellijale. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. esitama või korraldama Täitjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile; 3.2.2. Täitja esitatud Töö vastu võtma kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ning Töö vastab Tellija esitatud lähteandmetele ja lepingutingimustele; 3.2.3. maksma Täitjale tasu Lepingu punktis 6 sätestatu kohaselt. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitjal on õigus: 4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid; 4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö (Tellija on allkirjastanud Akti ning Tellijal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone) eest Lepingu punktis 6 ettenähtud tasu. 4.2. Täitja on kohustatud: 4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele; 4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel; 4.2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud tähtaja jooksul; 4.2.5. säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta; 4.2.6. kinnitama, et Täitjal on õigus Tellijale üle anda autoriõiguse varalised õigused Lepingu objektile ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitama Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 4.2.7. protokollima Lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning esitama protokollid Tellijale ja seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest. Protokollid allkirjastatakse Täitja poolt hiljemalt vastava etapi Tulemi esitamisel; 4.2.8. koostama ja esitama Hankijaga avakohtumisel kokku lepitud päeval memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta; 4.2.9. esitama vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele ning Lepingu punktidele 2.3 ja 3.1.6 Tellijale I etapi lõppedes I etapi Tulemi ning II etapi lõppedes II etapi Tulemi koos koondaruandega projekti lõpptulemitest, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise aluseks; 4.2.10. korraldama Töö teostamisel toimuvad koosolekud videosilla vahendusel, juhul kui riigis on välja kuulutatud eriolukord, mille tõttu on keelatud suuremad koosviibimised, või kui lähtuvalt Terviseameti suunistest lähtuvalt ei ole füüsilised koosolekud soovitatavad. Videokoosoleku platvorm peab olema tagatud Täitja poolt ning eelnevalt kooskõlastatud Tellijaga. 5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 5.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel (Lisa 2) ning II etapi Tulem punktis 2.2 sätestatud tähtajaks. 5.2. Koos vastava etapi Tulemiga esitab Täitja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud Akti, milles on märgitud asjakohane info, sh ülevaade teostatud töödest. Tellija allkirjastab Akti 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Täitja digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui Tellijal ei ole Tööde suhtes pretensioone. 5.3. Tellija vaatab esitatud Töö üle ning Tulemi Lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele Tulemis ja määrab selle kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja 10 tööpäeva jooksul, arvates digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest Täitja poolt. 5.4. Täitja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt vormistatuna ja elektroonselt koos Aktiga, kui Poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Koos vastava etapi Tööga esitab Täitja Akti, milles on märgitud asjakohane info: 5.5.1. etapi tegevused (sh maksumused ja tööde ning tegevuste mahud tundides); 5.5.2. nimekiri esitatavatest dokumentidest; 5.5.3. Akti täitnud isiku nimi, allkiri ja kuupäev. 6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 6.1. Lepingu kogumaksumus (etapp I ja II maksumuse summa) on xxx eurot käibemaksuta (käibemaksuga xxx eurot). Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis esitatud tasus. 6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast): 6.2.1. I etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks). 6.2.2. II etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks). 6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Täitja esitataval arvel näidatud arveldusarve. 6.4. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul arvates Täitja esitatud arve kättesaamisest. 6.5. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik. 6.6. Tellija otsustab pärast I etapi Töö vastuvõtmist, kas Töö jätkamine on otstarbekas. Kui Tellija otsustab, et järgmise Töö etapiga ei alustata, siis tasub Tellija Täitjale selle etapini tehtud tööde eest ja II etapi eest tasu ei maksta. 7. Vastutus 7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Täitja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui I etapi Tulem või II etapi Tulem ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele. 7.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Lepingu maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 7.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 30% Lepingu maksumusest. 7.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 7.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 7.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 7.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 7.8. Täitja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 6.1 nimetatud tasu kahekordse summaga. 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 8.2. Täitja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega. 8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist. 8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuse rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 5000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 9. Autoriõigused 9.1. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste varaliste õiguste loovutamise eest ja Lepingu punktis 9.3 nimetatud õiguste eest sisaldub Lepingu punktis 6.1 nimetatud tasus. 9.2. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 9.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. 9.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 10. Vääramatu jõud 10.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 10.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 11. Teabe vahetamine 11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 11.2. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui: 11.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 11.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 11.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 11.3. Punktis 11.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 11.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 11.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 12.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 12.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 12.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles öelda koheselt pärast seda kui teine lepingupool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 10 tööpäeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest. 13. Vaidluste lahendamine 13.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 13.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 13.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 13.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 14. Muud sätted 14.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 14.2. Käesolev Leping on koostatud ühes eksemplaris, mis on kummagi Poole poolt allkirjastatud digitaalselt. 14.3. Täitja on teadlik, et Leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 15. Poolte volitatud esindajad 15.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Mari Mägi, telefon 625 6412, e-post [email protected] 15.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx, telefon xxx xxxx, faks xxx xxxx, e-post xxxx@xxxxxx 15.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 15.4. Juhul kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele koheselt kirjalikult. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxx /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman xxxxxxxx kantsler juhatuse liige Lisa 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigihanke Lepingu juurde Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames Teostatavate tööde nimetus: „Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs“ Täitja üldandmed: Täitja ärinimi: Täitja registrikood: Täitja juriidiline aadress: Täitja poolse kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Tööde kogumaksumus (moodustub allpool väljatoodud tööde maksumustest vastavalt pakkumusele): Nr Etapi nimetus Tööde maht Tunnihind Maksumus eurodes tundides eurodes (KMita ja KMiga) 1. I etapp – 2. II etapp – Kokku Teostatud tööde kirjeldus: Tööd on teostatud täies mahus riigihanke viitenumber xxx raames ning vastavad riigihanke alusdokumentidele ja Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele. Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid:  Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Hankelepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö (või ka I etapi Tulem ja II etapi Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12. septembri 2014. a nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“. Poolte allkirjad: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 Tööde vastuvõtja Tööde üleandja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mari Mägi programmijuht Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt KÄSKKIRI 30.12.2020 nr 105 Riigihanke „Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 100 ja § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs“ (riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“). Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 80 000 euro. 2. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) infoühiskonna teenuste arendamise osakonna (edaspidi ITAO) programmijuhi Mari Mägi. 3. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel, järgmises koosseisus: 3.1. Komisjoni esimees Mari Mägi – MKMi ITAO programmijuht. Komisjoni liikmed: 3.2. Mari Käbi – Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik, tema nõusolekul; 3.3. Ruth Paade – Sotsiaalkindlustusameti finants- ja arendusosakonna juhataja, tema nõusolekul; 3.4. Kersti Esnar – Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuressursside juht, tema nõusolekul; 3.5. Jaanus Valdmaa – MKMi ITAO projektijuht. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) 2 Ando Leppiman kantsler Käskkirja lisa 1 Pakkuja kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused 1. Kõrvaldamise alused 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 2. Majanduslik- ja finantsseisund Pakkuja viimase 3 lõppenud majandusaasta, 2017-2019, (mille kohta on riigihanke algamise ajaks esitatud majandusaasta kinnitatud aruanded) netokäive on olnud igal aastal hankelepingu esemele vastavas osas vähemalt 160 000 (KM-ta). Pakkuja esitab nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse hankepassis. 3. Tehniline ja kutsealane pädevus 3.1. Pakkuja esitab hankepassis andmed riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registri e-keskkonnas) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks) juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohta, mis on põhikohustuste ulatuses täidetud ja lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu maksumus kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 160 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne hanke eseme objektiga (CPV kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“). 3.2. Pakkuja esitab informatsiooni punktis 3.1 nimetatud lepingute kohta hankepassis. 4. Hankepass 4.1. Pakkuja märgib hankepassis, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid ja Pakkuja esitab hankepassi allkirjastamisega kinnituse, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada. 4.2. Pakkuja esitatud hankepass sisaldab märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. 4.3. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta ei vasta ühelegi riigihangete seaduse § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud tingimusele. 4.4. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta vastab kõikidele hanketeates Pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 4.5. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. 4.6. Pakkuja (sh iga ühispakkumuses osaleja), kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab hankepassis kinnituse punktis 1.1 nimetatud asjaolude puudumise kohta. Edukas Pakkuja, kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab karistusregistri teate või eduka Pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi. Kui eduka Pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud dokumente, võib edukas Pakkuja need asendada eduka Pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees eduka Pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega. Käskkirja Lisa 2 HANKEDOKUMENT Riigihange Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs Riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“ Tallinn 2020 Sisukord 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 3 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 3 4. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 4 5. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 5 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine .......................... 5 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine................................... 7 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend........................................................................... 7 9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine ................................. 7 10. Hankedokumendi lisad ........................................................................................................ 8 2 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt 1.1. Hankija: käesoleva riigihanke lepingu esemeks oleva objekti Hankijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ja ka Hankija). Vastutavaks isikuks on MKM infoühiskonna teenuste arendamise osakonna programmijuht Mari Mägi, tel. 625 7412, e-post: [email protected] 1.2. Hankemenetluse liik: hankemenetlus viiakse läbi avatud hankemenetlusena. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus. 1.4. Hankeleping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel, millega kehtestatakse meetme nr 12.3 „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse 12.3.2 „Sündmusteenuse „Lapse saamine“ analüüs raames toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks. 1.5. Riigihanke lepingu esemeks on „Lapse saamise sündmusteenuse ja rasedusega seotud andmevahetuse digitaliseerimise detailanalüüs“ tellimine (edaspidi Töö). 1.6. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus on toodud hankedokumendi (edaspidi HD) lisas 1 tehniline kirjeldus. 1.7. Hankija ei jaga hanget osadeks, sest projekt tuleb ellu viia ühe protsessina, kuna projekti raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid 7 kuu jooksul ning iga järgnev analüüsi etapp tugineb eelnevas etapis läbi viidud analüüsile, infole ja tulemitele ning viiakse suuremas osas läbi paralleelsete tegevustena. Hanke osadeks jagamine ei oleks ajaliselt ja kulude lõikes mõistlik ega efektiivne ning ei oleks ka analüüsitava 7-kuuse perioodi tõttu võimalik. 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg 2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud Pakkujaga, kellel puuduvad hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimustele hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel. Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes vastavalt HD punktile 8. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. 2.2. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 80 000 euro käibemaksuta. 2.3. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise alused peavad olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I etapi täitmise eest tasub Hankija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast. I etapis teostatud Töö tegevused moodustavad I etapi Tulemi ja II etapis teostatud Töö tegevused moodustavad II etapi Tulemi. 2.4. Tööde teostamise aeg on 7 kuud arvates lepingu sõlmimisest. 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised 3.1. Pakkumuste esitamine: 3 3.1.1. Käesolevaga teeb Hankija Pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt riigihanke alusdokumentidele. 3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks riigihanke alusdokumentidele tähendab Pakkujale nõustumist kõigi hanketingimustega ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks riigihanke alusdokumentides. 3.1.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse Töö teostamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD lisas 2. 3.1.7. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud. 3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks. 3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ning eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 3.2.2. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud Pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 3.2.3. Pakkumus peab olema esitatud PDF formaadis digitaalselt allkirjastatuna. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt e-riigihangete keskkonda (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR). 3.2.4. Pakkumuse esitamise tähtaeg on märgitud riigihangete e-registris. 3.2.5. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist e-riigihangete keskkonda pakkumust esitada ei saa. 3.2.6. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 4. Teavitamine ja selgitused 4.1. Riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. 4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1 nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, riigihangete registri e-keskkonna kaudu. 4.3. Hankija võib teha riigihanke alusdokumentides muudatusi vastavalt RHS §-le 81, teave nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud isikutele, kes on registreerunud riigihanke alusdokumentide väljavõtmisel. 4 4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 3 kuud. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast, mis on märgitud riigihangete registri hanke üldandmete lehel. 4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse Pakkujaid riigihangete registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 5. Pakkumuste avamine Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registri töökeskkonnas märgitud tähtajal. 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine 6.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 6.1.1. Pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina Pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise ning RHS §104 lg 2 punktide 1, 2, 4 ja 5 täitmise kohta; 6.1.2. pakkumuse maksumuse vastavalt HD punktile 8; 6.1.3. tööd teostavate spetsialistide CV-d, sertifikaatide koopiad (sertifikaatide olemasolul) ja allkirjastatud kinnitused; 6.1.4. projektiplaani, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet (koostatud HD punkti 6.2.3 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel). 6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine: 6.2.1. Pakkuja peab tagama Töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt: 6.2.1.1. projektijuht – vähemalt 3-aastane töökogemus projektijuhina HD lisa 1 (tehniline kirjeldus) punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides; 6.2.1.2. ärianalüütik – vähemalt 3-aastane töökogemus ärianalüütikuna HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides; 6.2.1.3. Tehniline analüütik – kõrgharidus magistritase või sellega võrdsustatav, töökogemust tehnilise analüütikuna vähemalt 3 aastat ning kogemused hajussüsteemide ja hajusprotsessidega. 6.2.1.4. Tarkvaraarhitekt – kõrgharidus magistritase või sellega võrdsustatav, vähemalt 3 aastat töökogemust tarkvaraarhitektina ning kogemus hajus-front-end süsteemidega, kus front-end suhtleb taustsüsteemidega peamiselt üle API-de. 6.2.1.5. jurist/andmekaitse ekspert – vähemalt 3-aastane töökogemus juristina/andmekaitse eksperdina analüüsiprojektides. 5 6.2.1.6. teenusedisainer/kasutatavuse ekspert – vähemalt 2-aastane töökogemus teenusedisainerina/kasutatavuse eksperdina HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides. 6.2.1.7. Tervishoiuvaldkonna ekspert – omab meditsiinialast kõrgharidust ning vähemalt 5 aastat töökogemust naistearsti või ämmaemandana (perioodil 2010-2020). 6.2.1.8. Meeskonna komplekteerimisel võib iga meeskonna liige täita kuni kahte rolli, mis on märgitud punktides 6.2.1.1-6.2.1.7. 6.2.2. Pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate spetsialistide CV-d ja eelnimetatud spetsialistide poolt allkirjastatud kinnitused, et vastavad spetsialistid on nõus käesolevas riigihankes osalema. 6.2.3. Pakkuja esitab Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (sh tööde teostamist tutvustav ülevaade), mis peab vastama järgmistele tingimustele: 6.2.3.1. Pakkuja esitab I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi (vastavalt HD punktile 2.3, 9.4, 9.6 ja 9.7, HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3, 4 ja 5 ning Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3) saavutamise metoodika ning teostatava Töö ja Töö tegevuste kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist (vaata lisaks HD Lisa 1 tehniline kirjeldus lisasid 1.1 ja 1.2), mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi ning Pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos metoodika valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on valitud metoodika sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks ning etappide ja tegevuste lõikes peab olema välja toodud kavandatava etapi või tegevuse maksumus. Iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama Pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis (vt lisaks HD punkt 2.3). 6.2.3.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema ülesande täitmiseks optimaalne. 6.2.3.3. Projektiplaanis peab Pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks valminud dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted. 6.2.3.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud Töö vastuvõtmise tähtajaga. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. 6 6.2.3.5. Pakkuja kirjeldab Pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. 6.2.4. Hankija kontrollib hankepassis toodud kinnituste alusel kvalifitseeritud Pakkujate esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 6.2.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 6.2.6. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 6.2.7. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumustes esitatud Töö maksumus ületab Töö eeldatava maksumuse; 7.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 7.3. Kui kõigi Pakkujate esitatud Töö teostamise kava ei ole realiseeritav Töö 7-kuulises ajaraamis, võib Hankija kuulutada hanke nurjunuks. 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 8.1. Pakkumuse maksumus esitatakse e-RHR kaudu jaotuses „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. 8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes. 8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Töö teostamisega seoses ei tohi Pakkuja Hankijalt nõuda muid tasusid täiendavalt e-RHR kaudu jaotuses „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatule. 8.5. Juhul, kui Töö vajab Pakkuja Tööks mingeid täiendavaid litsentse, sertifikaate vms, siis need hangib Pakkuja ning lisab litsentsi/litsentside, sertifikaadi/sertifikaatide vms hinna maksumusele ning esitab Pakkumuses. 8.6. Valuutakursside, kauba tootjahinna muutumine või muud tegurid hinda ei mõjuta. 9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine 9.1. Riigihanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (vaata lisaks HD lisa 3 töövõtulepingu projekt). 7 9.2. Töö ja Töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning Pakkuja esitatud pakkumusele kahte etappi: I etapp ja II etapp. 9.3. Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 3 punktile 6.2. 9.4. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel. Koos I etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi Tulemi esitab Pakkuja Hankijaga sõlmitud hankelepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajaks. Koos II etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise- vastuvõtmise akti. 9.5. Hankija otsustab pärast I etapi Tulemi vastuvõtmist, kas Töö teostamisega jätkamine on mõistlik. Kui Hankija otsustab, et Töö järgmise etapiga ei jätkata (peale I etappi), siis hankeleping lõpetatakse (Hankija tasub Pakkujale I etapis tehtud Töö eest ja II etapi eest tasu ei maksta). 9.6. Enne I etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.3, Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3 ning HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3, 4 ja 5), peab MKM olema kinnitanud, et I etapi Tulem vastab lähteülesandele. 9.6.1. I etapi Tulem koosneb vahearuandest, memodest, protokollidest ning muust projekti raames koostatud dokumentatsioonist. 9.7. Enne II etapi Tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.2, Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3 ning vastavalt HD Lisa 1 punktidele 3 ja 4) ja selle eest tasumist peab Hankija olema kooskõlastanud II etapi Tulemi ja kinnitanud, et II etapi Tulem vastab lähteülesandele. 9.7.1. II etapi Tulem koosneb lõpparuandest, protokollidest, memodest (sh muu töö käigus koostatud dokumentatsioon) ning loodud prototüübist (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi failid, näiteks css, html, disaini failid jne). 10. Hankedokumendi lisad Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 2 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine Lisa 3 Töövõtulepingu projekt 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →