13. 11.2020
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine“ eelnõu seletuskiri
1.Sissejuhatus
Käskkirjaga kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi
rakenduskava) prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja
innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja
nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr
4.2.4. raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi toetusskeem).
Toetusskeemi eelarve on 1 400 000 eurot.
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel, mis
sätestab rakendusasutuse juhi pädevuse toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamiseks.
Toetusskeemiga toetatakse rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi (edaspidi
RUP) elluviimisega seotud tegevusi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 andis
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi ministeerium) ülesande töötada
välja ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus.
Analüüsides Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse seisu saab välja
tuua kaks peamist punkti:
1) Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis teadus- ja arendustegevusega (edaspidi TA) alla
250 ettevõtja, kellest umbes 30 ettevõtjat viib ellu 75% deklareeritud TA mahust.
Samas tegutseb Eestis üle 16 000 eksportiva ettevõtja.
2) Eestis on üles ehitatud tipptasemel teadustaristu. Ettevõtjatele pakub TA teenuseid üle
50 eraldiseisva asutuse või institutsiooni.
Sellest lähtudes saab väita, et Eesti ettevõtlussektori nõudlus rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse tegevuste läbiviimiseks on madal. Probleemiks on, et ettevõtjad ei näe
rakendusuuringutes ja eksperimentaalarenduses lahendust, mille abil oma majanduslikku edu
kasvatada. Teise kitsaskohana saab välja tuua, et kuigi TA taristu ülesehitamisesse on tehtud
Eestis märkimisväärseid investeeringuid, siis peamiselt on need investeeringud lähtunud
tippteaduse vajadustest.
Seega on Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
korraldus suunatud:
1. Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõudluse
suurendamisele.
2. TA pakkumispoole kohandamisele ettevõtjate vajadustele.
Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus
viiakse aastatel 2020−2023 ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi
(edaspidi RUP) kujul. RUP koosneb kahest tegevussuunast:
1. Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toetus, mille tingimused kehtestatakse
ministri määrusega.
2. Virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmine. Toetusmeetme tingimused
sätestatakse käesoleva käskkirjaga.
2.Käskkirja sisu
Käskkiri koosneb 8 punktist:
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus;
2. Toetatavate tegevuste kirjeldus;
3. Väljund- ja tulemusnäitajad;
4. Rakendamine;
5. Finantskorrektsioonid;
6. Toetuse andmise tingimuste muutmine;
7. Dokumentide säilitamine;
8. Toetuse rakendamine.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie
Nurmik (e-post:
[email protected], telefon: 639 7651), ministeeriumi välisvahendite
osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post:
[email protected], telefon 6 397 618) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(edaspidi EAS) ekspert Alice Liblik (e-post:
[email protected], telefon: 55 696 862).
Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected]).
Punkt 1 sätestab rakenduskava prioriteetse suuna, selle eesmärgi, meetme nimetuse ja eesmärgi
ning toetatava tegevuse. Lisaks kehtestatakse selle punktiga toetuse andmise eesmärk ja
tulemused ning käskkirjas kasutatavad terminid.
Toetusskeem on välja töötatud prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „TA&I süsteem
toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete
lahendamist“ elluviimiseks.
Punktiga 1.1.5. sätestatakse, et toetusskeemiga toetatav tegevus on RUPi elluviimine. RUPi
elluviimine käskkirja mõistes on virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmine.
Punktides 1.2. ja 1.3. tuuakse välja toetuse andmise eesmärk ja tulemused.
Toetuse andmise eesmärk on valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise abil Eesti
ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuse mahu kasv. Eesti ettevõtete
rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahu kasv eeldab, et ühelt poolt lisandub juurde
uusi rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevaid ettevõtjad, kes seni nende
tegevuste abil ei ole oma majanduslikku edu kasvatanud. Teiselt poolt peaksid juba
rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevad ettevõtjad hakkama läbi viima
rohkem ja suuremamahulisi arendusprojekte.
Toetuse tulemused lähtuvad toetuse andmise eesmärgist. Toetuse andmise oodatavad
tulemused jagunevad kolmeks:
1. Eesti ettevõtjad viivad läbi senisest rohkem rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi:
o Kasvab Eesti ettevõtjate arv, kes viivad ellu rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse projekte;
o Suureneb Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide
maht;
o Kasvab Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevate
töötajate arv.
2. Eesti ettevõtjad saavad rakendusuuringutest ja eksperimentaalarendusest senisega võrreldes
rohkem majanduslikku kasu:
o Kasvab Eesti ettevõtjate müügitulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
projektide tulemuste majanduslikul rakendamisel.
3. Eesti ettevõtjate koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA asutustega suureneb:
o Kasvab Eesti ettevõtjate majanduseesmärkidest lähtuv koostöö Eesti ja
rahvusvaheliste TA asutuste ning arendus- ja uurimiskeskustega;
o Paraneb Eesti ettevõtjate ligipääs rahvusvaheliste arendus- ja uurimiskeskuste
teenustele.
Eelnõuga sõnastatakse 5 terminit. Siinkohal tuleb välja tuua, et rakendusuuringute terminit on
võrreldes Frascati Manual’is1 toodud terminiga kitsendatud ja seatud tingimuseks, et käesoleva
käskkirja mõistes peab rakendusuuringul olema tellija, kes kasutab uuringuga saadud uut
teadmist ärilisel eesmärgil.
Eelnõuga tuuakse välja, et RUP on iseseisva juhtimissüsteemi ja eelarvega virtuaalne uurimis-
ja arenduskeskus, kes toetab ettevõtjat rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti
initsieerimisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel. Siinkohal peetakse silmas, et RUPil on oma
juht ja strateegiline nõustamisorgan –RUPi nõukoda. Samas kuulub RUPi meeskond EASi
koosseisu ja struktuuri.
Lisaks sõnastatakse terminitena RUPi meeskond ja RUPi nõukoda.
Punktis 2 on toodud toetatavate tegevuste kirjeldus.
Toetusskeemiga toetatakse RUP programmi elluviimist ja virtuaalse uurimis- ja
arenduskeskuse teenuste pakkumist.
Uurimis- ja arenduskeskused on TA teenuseid pakkuvad organisatsioonid, kes viivad ellu
ettevõtjate vajadustest lähtuvaid TA tegevusi. Tavapäraselt on uurimis- ja arenduskeskused üles
ehitatud erinevate tehnoloogiate arendamisega tegelevate TA organisatsioonidena, millel on
oma TA taristu ja oma teadlased ja insenertehnilised töötajad. Näiteks Soome uurimis- ja
arenduskeskusel VTT on Soome erinevates linnades eri tehnoloogia valdkondade TA
organisatsioonid, mille tööd on koordineeritakse ja juhitakse ühtsetel alustel. See omakorda
loob võimaluse erinevate tehnoloogiate valdkondade üleseks koostööks ja ühisprojektideks.
Ettevõtjast kliendile lihtsustab ühtselt juhitud ja samadel alustel töötav organisatsioon
juurdepääsu just tema vajadustest lähtuvatele TA tegevustele kõige kiiremal ja lihtsamal moel.
Virtuaalses uurimis- ja arenduskeskuses puudub oma laborite süsteem ja siin töötavad teadlased
ja insenerid ei vii RUPi raames TA tegevusi ellu, vaid tunnevad tehnoloogiaid, millel on
rakendused ettevõtjate ärilistes TA projektides, teavad nende tehnoloogiate arendamisega
seotud võimalusi, sh TA üksused, laborid, teadlased, insenerid nii Eestis kui ka
rahvusvaheliselt. Erinevalt tavapärasest uurimis- ja arenduskeskusest, kus viiakse ellu oma TA
võimekusega seotud ettevõtjate arendustööd, peab virtuaalne keskus, kus puudub oma taristu ja
1
https://www.oecd.org/sti/inno/frascati-manual.htm
TA töötajad, suutma leida ettevõtja vajadustele vastava arendustöö läbiviija olemasolevate TA
teenuste pakkujate seast. Lisaks on virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesanne aidata
ettevõtjal välja selgitada ärivõimalused, mis on seotud rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse tegevustega.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019−2023 on ülesanne töötada välja ettevõtjate
vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus. 9. juunil 2020. a
kiitis Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon (edaspidi VMK) väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri (edaspidi minister) ettepanekul heaks otsuse, et ettevõtjate vajadustest
lähtuvat rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldust hakatakse rakendama RUPi
programmina, mida ettevõtjate vajaduste muutumisel saab ümber korraldada ja edasi arendada.
RUP virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena aitab ettevõtjatel RUPi tehnoloogia valdkondades
initsieerida, ette valmistada ja läbi viia neile majanduslikult olulisi rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse projekte.
Vastavalt VMKs heakskiidetud otsusele on RUPi tehnoloogia valdkonnad Eesti nutika
spetsialiseerumise valdkondade kitsendatud tehnoloogia valdkonnad, mille rakendamine
ettevõtjate TA projektides ja nende kaudu välja töötatud uutes tehnoloogiates, toodetes ja
teenustes, aitavad ettevõtjatel saada majanduslikku kasu.
RUPi nõukoda on ministri kokku kutsutud ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute
ja eksperimentaalarenduse korralduse strateegiline nõustamisorgan, kes nõustab ministrit ja
ministeeriume ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
valdkonna ülesehitamisel, osapoolte rollide ja vastutuse jaotumisel ning eesmärkide seadmisel
ja seda nii Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste tegevuste elluviimisel, sealhulgas nõustades
ministrit, milliste rahvusvaheliste rakendusuuringute võrgustikega ja millisel eesmärgil peaks
Eesti liituma. Lisaks nõustab RUPi nõukoda ministrit ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest
ja võimekustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse pikaajalise eelarve,
taristu ning valdkonnaga seotud poliitikainstrumentide väljatöötamisel. RUPi kui
rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduse Eesti-sisese tööriista puhul annab
RUPi nõukoda nõu, et RUPi ülesehitus, tegevussuunad ja –valdkonnad aitaksid suurendada
ettevõtjate TA nõudlust ja investeeringute mahtu. RUPi nõukoja ülesandeks on samuti nõustada
RUPi meeskonda RUPi tehnoloogia valdkondade valikumetoodika väljatöötamisel ning anda
nimetatud metoodikale hinnang. Lisaks vastutab RUPi nõukoda RUPi tegevussuundade ja
elluviidavate tegevuste valiku ja elluviimise monitoorimise eest, nõustades ja andes hinnangu
RUPi 3-aastase tegevusstrateegiale ning iga-aastasele tegevuskavale. RUPi nõukoda suunab ka
vajadusel RUPi tegevuste muutmist. RUPi tegevussuundade ja tegevuste muutmisel lähtutakse
ettevõtjate vajadustest ja muudatusi tehakse tingimusel, et ettevõtjate rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse läbiviimisega seotud kitsaskohad on muutunud või esialgsete
tegevuste elluviimine kitsaskohti ei lahenda. Muuhulgas nõustab RUPi nõukoda ja annab
hinnangu ka RUPi tehnoloogia valdkondade valikumetoodika ja –kriteeriumite põhjal
ülesehitatud RUPi valdkondlike ekspertide meeskonna struktuurile ja vastutusaladele. RUPi
tegevusstrateegia, iga-aastase tegevuskava, eelarve, tehnoloogilised eelisvaldkonnad ja nendest
lähtuva RUPi meeskonna struktuuri, RUPi taristu investeeringute põhimõtted ja
rakendusuuringute ja tootearenduse toetusmeetme hindamiskomisjoni koosseisu kiidab heaks
minister.
Juhul kui RUPi tegevusmudel ei täida talle pandud ootusi või muutuvad ettevõtjate
rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega seotud vajadused, on RUPi nõukoja ülesanne
teha ministrile ettepanekuid RUPi ümberkujundamiseks või RUPi tegevuste lõpetamiseks.
RUPi nõukoja liikmete hulka kuuluvad teiste seas laialdase rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse läbiviimise kogemusega ettevõtjad.
RUPi tegevusi viib ellu RUPi meeskond, kes koosneb RUPi juhist, RUPi ärivaldkonna juhist ja
RUPi tehnoloogia valdkondade ekspertidest. RUPi juht töötab välja RUPi tehnoloogia
valdkondade valikumetoodika, koostab RUPi tehnoloogia valdkondade ekspertide meeskonna,
töötab välja ja rakendab töösse RUPi koostööpõhimõtted ja -tegevused Eesti ja rahvusvaheliste
uurimis- ja arenduskeskustega. RUPi ärivaldkonna juht nõustab ettevõtjaid kuidas üles ehitada,
läbi viia ja rakendada ärilise väljundiga rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte.
RUPi tehnoloogia valdkonna eksperdid aitavad ettevõtjal initsieerida TA projekte, aidates välja
selgitada tehnoloogiatega seotud uusi ärivõimalusi, nõustavad ja abistavad nende ärivõimaluste
teostamiseks vajaminevate TA projektide ettevalmistamisel ja toetavad ettevõtjaid nende TA
projektide elluviimisel. TA projektide ettevalmistamisel nõustavad RUPi tehnoloogia
valdkonna eksperdid ettevõtjat, kuidas TA projekt tehnoloogiliselt üles ehitada, leiavad TA
projekti läbiviimiseks sobivaimad partnerid nii Eesti kui ka rahvusvaheliste TA teenuste
pakkujate seast, aitavad sõltumatu osapoolena nõustades sõlmida TA tegevuste elluviimise
lepinguid, sealhulgas intellektuaalomandi küsimuste lahendamine. RUPi meeskonna ülesanne
on aidata Eestisse välisinvesteeringuid tegevatele ettevõtjatele koostada ja vahendada Eesti TA
teenuste pakkujate ühispakkumisi.
RUP ei oma TA pakkumise võimekust, sealhulgas laboreid, teadlasi, insenertehnilisi töötajaid,
aga omab teadmist ja suhtlusvõrgustikku kindlates tehnoloogia valdkondades ja seega tegeleb
RUP ka ettevõtjate vajadustest lähtuvate TA teenuste pakkumisega seotud valdkonna
ülesehitamise, konsolideerimise ja uuendamisega. Lisaks vastutab RUP rahvusvaheliste
uurimis- ja arenduskeskustega tehtava koostöö eest, luues ja üles ehitades Eesti ettevõtjate TA
projektide läbiviimiseks koostöövõrgustikke ja -tegevusi.
Punktis 3 kirjeldataks meetme ja toetatava tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad koos vastavate
baastasemetega aastal 2019 ja sihtasemetega aastal 2023.
Toetusmeede panustab rakenduskava prioriteetse suuna nr 4 tulemusnäitajasse „Müügitulu
uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest“. Kuna ükski senistest rakenduskava
prioriteetse suuna nr 4 väljundnäitajatest, mis on seotud, kas rahalise toetuse saamisega või uue
toote ja teenuse tutvustamisega, käesoleva toetusmeetme tegevuste väljundit, milleks on
ettevõtjate TA võimekuse kasv nõustamise abil, ei iseloomusta, lisatakse prioriteetsesse suunda
nr 4 uus väljundnäitaja „Mitterahalist abi saavate ettevõtjate arv“. Selle väljundnäitaja sihttase
aastaks 2023 on 100 unikaalset ettevõtjat.
Lisaks meetme tulemus- ja väljundnäitajatele mõõdetakse toetusmeetme mõju ka
tulemusnäitajaga. Toetusmeetme tulemusnäitaja on RUPi meeskonna initsieeritud
rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide arv. Selle näitaja sihtase aastaks 2023
on 40 rakendusuuringu või eksperimentaalarenduse projekti. Siinkohal tuleb välja tuua, et
projektide elluviimist võib rahastada nii rakendusuuringute ja tootearenduse toetusega kui ka
muudest allikatest, sh teised riiklikud TA toetusmeetmed, riiklikud laenuinstrumendid,
riskikapitali fondid, ettevõtjate omavahendid, eraturu finantsinstrumendid, Euroopa Liidu TA
toetused.
Punkt 4, sätestab toetuse rakendamise tingimused, on jaotatud üheksaks alampunktiks:
1. Rakendusasutus ja –üksus;
2. Tegevuste elluviija;
3. Tegevuste sihtgrupp;
4. Tegevuste ja kulude abikõlblik periood;
5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud;
6. Tegevuste eelarve;
7. Elluviija õigused ja kohustused;
8. Tegevuste elluviimise seire;
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord;
10. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi.
Toetuse rakendusasutus on ministeerium ja rakendusüksus EAS, kes vastavalt töötas välja ja
rakendab toetusmeetme elluviimist.
Toetusskeemi elluviija on EASi kooseisu kuuluv RUPi meeskond. EASi funktsioonid
rakendusüksuse ja elluviijana on lahutatud struktuuriüksuste tasandil.
Punkt 4.3. toob välja tegevuste sihtgrupid, kelleks on:
Ettevõtjad, kelle majanduslikku kasu aitab tõsta rakendusuuringu ja
eksperimentaalarenduse projekti läbiviimine.
Eesti ja rahvusvahelised TA asutused, uurimis- ja arenduskeskused, kes aitavad ellu viia
ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte.
Toetuskeemi tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood on määratletud punktiga 4.4. Selle
alusel viiakse tegevusi ellu ja tegevuste elluviimisega seotud kulud on abikõlblikud alates 1.
juunist 2020.a. kuni 31. detsembrini 2023.a.
Punktiga 4.5. sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblike kulude määramisel lähtutakse
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2, 3 ja 10
sätestatud tingimustest.
Vastavalt ühendmääruse §-le 10 on abikõlblikud järgmised kulud:
RUPi meeskonna otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides
1-4 ja lõikes 4 sätestatud tingimustele;
RUPi nõukoja otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1
ja 4 sätestatud tingimustele;
tegevuse ülejäänud abikõlblikud kulud, mis vastavalt ühendmääruse §-is 10 toodud
tingimustele ühtse määra alusel arvestatuna on 40 % otsestest personalikuludest.
Abikõlblikud kulud on rakendusuuringute programmi meeskonna ja nõukoja otsesed
personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1−4. Toetatavate tegevuste
abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse ühendmääruse § 10 kohaselt
ühtse määra alusel arvestatuna 40% abikõlblikest otsestest personalikuludest. Tegemist on
olulise lihtsustusega nii elluviija kui ka kulusid kontrolliva rakendusüksuse jaoks, kuna
ülejäänud abikõlblike kulude osas jääb ära tegelike kulude tõendamine. Tõendamist vajavavad
üksnes otsesed personalikulud. Proportsioonimääratlemisel on aluseks võetud programmi
tegevuste detailsem eelarve.
Käskkirja tegevuste personalikulude arvestamisel on aluseks võetud reaalne tegevuse
elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalik meeskonna palgafond, kuhu kuuluvad RUPi
juhataja ja RUPi meeskonna palgakulud, millele lisanduvad muud kulud ühtse määra alusel.
Eelarve kohaselt on personalikulu planeeritav fond 1 000 000 eurot.
Käskkirjaliste tegevuste muude kulude alla on planeeritud järgmised kulud:
1. RUPi meeskonna ja vajadusel ka nõukoja riigisiseste ja rahvusvaheliste lähetuste kulud;
2. RUP meeskonna ja vajadusel ka nõustatavate ettevõtjate koolituskulu;
3. RUPi kaudsed kulud, sealhulgas ruumide rent ja kommunaalkulud, sidekulud, bürootarvikud,
investeeringud põhivahenditesse, raamatupidamine;
4. infomaterjalide soetamine, sealhulgas vajalike andmebaaside kasutusõigused ja muud kulud,
mis kaasnevad ettevõtjate nõustamistegevusega;
5. RUPi turunduskulud;
6. RUP sisseostetavad teenused, sealhulgas täiendav teadusekspertiis, uuringud, analüüsid, mis
on seotud RUPi tehnoloogia valdkondade arendamisega.
Punktiga 4.6. määratakse toetusskeemi eelarve ja selle jaotus. Toetusskeemi eelarve on
1 400 000 eurot, mis jaotub:
1. Otsesed personalikulud – 1 000 000 eurot.
2. Ülejäänud abikõlblikud kulud – 400 000 eurot.
Lisaks sätestab käskkiri kohustuse, et RUPi nõukojas heakskiidetud iga-aastane eelarve tuleb
esitada rakendusasutusele ja rakendusüksusele.
Punktis 4.7. tuuakse välja toetusskeemi elluviija õigused ja kohustused. Muu hulgas peab
toetusskeemi elluviija kinni pidama kinnitatud eelarvest. Samas on toetusskeemi elluviijal õigus
teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks.
Punkt 4.8. kirjeldab tegevuste elluviimise seiret ja aruannete esitamise korda. RUPi meeskond
esitab rakendusüksusel heakskiitmiseks vähemalt üks kord aastas RUPi kolmeaastase
tegevusstrateegia, iga-aastase tegevuskava ning tegevusstrateegia ja iga-aastase tegevuskava
aruanded. Lisaks esitab tegevuste elluviija rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud
vormil toetatavate tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga
järgmise aasta 15. veebruariks. Rakendusüksusele esitatud lõpp- ja vahearuanded esitab
elluviija ka rakendusasutusele teadmiseks.
Toetuse maksmise kord ja tingimused on sätestatud käskkirja punktis 4.9. Toetuse
väljamaksmisel lähtub rakendusüksus struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse
§-dest 13–15 ja 18. Elluviijale võib toetust välja maksta ka ettemaksetena. Ettemakseid tehakse
vastavalt ühendmääruse §-ile 18.
Punkt 4.10. kehtestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi tingimused. Toetusmeetme kaudu antav
abi on Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) määruse ja konkurentsiseaduse §-s 33 mõistes
vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA).
Juhul, kui toetusmeetme kaudu antav abi on kaudne riigiabi ettevõtjatele, siis kohaldatakse
antava abi suhtes Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 vähese tähtsusega
abi suhtes sätestatut.
Elluviija hindab igakordselt, kas tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjatele VTA-d.
Juhul kui toetusskeemi kaudu antakse VTAd peab elluviija kontrollima ettevõtjate vastavust
VTA määruse nõuetele enne abi andmist vastavalt kehtestatud korrale. Lisaks on toetusskeemi
elluviija kohustatud teavitama ettevõtet, kui antav abi on VTA ja VTA summa suuruse ning
kandma antud VTA kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise registrisse.
Siinkohal tuleb välja tuua, et EAS ei ole riigiabi saaja, sest EAS ei ole ettevõtja
majandustegevusega tegeleja, vaid talle antud avaliku ülesande täitja, mille raames antakse
kaudset abi ettevõtjatele.
Punktiga 5 reguleeritakse finantskorrektsioonide kord. Toetuse tagasinõude otsuse teeb
rakendusüksus juhul, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui ilmneb, et
tegevuste eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või muudel juhtudel, mis ei ole kooskõlas
käskkirjas sätestatud tingimustega.
Punktiga 6 sätestatakse toetuse andmise tingimuste muutmise kord. Vastavalt sellele on
rakendusasutusel õigus muuta toetuse andmise tingimusi elluviija või rakendusüksuse taotluse
alusel või enda algatusel.
Punktis 7 kirjeldatakse toetuse andmisega seotud dokumentide säilitamise korda.
Punkt 8 näeb ette, et käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. juunist. RUPi
tegevused on Eesti mõistes uued ja seetõttu eelneb RUPi tööle hakkamisel käivitusetapp, kus
töötatakse välja RUPi protsessid, töökorraldus ja palgatakse RUP meeskond, sealhulgas RUPi
juht. RUPi käivitamise ja protsesside ning töökorralduse ettevalmistamise eest vastutab RUPi
projektijuht, kes alustas tööd 1. juunil 2020.a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrused.
Käesolev eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;
3. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
4. Toetusskeemi mõjud
Toetusskeemi toel läbiläbiviidavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti ettevõtjate majanduslikult
oluliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse maht. Ettevõtjate äriliselt olulised
rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus on suunatud uute toodete, teenuste, tehnoloogiate
või ettevõttesiseste protsesside välja töötamisele. See omakorda aitab kaasa Eesti ettevõtjate
toodete ja teenuste muutumisele tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallihinnalisemaks, aidates
nii ettevõtjatel teenida suuremat müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Toetusskeemi toel
kasvav rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse maht aitab kasvatada ka Eesti ülikoolide
ja TA asutuste teenitavat tulu ja luua sellega täiendavaid töökohti ja väljundit teadlastele ja
inseneridele.
1. Tegevuste mõju läbivatele teemadele
Keskkonnahoid ja kliima. Mõju – positiive.
Toetusskeemist rahastatud rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektidega
arendatakse välja uued tooted ja teenused, mis tänu uutele turu- ja keskkonnanõuetele on
võrreldes eelneva põlvkonna toodete ja teenustega ressursisäästlikumad ja nende
utiliseerimisega kaasneb väiksem jäätmete kogus. Seega on eelnõul läbi väiksema jääkide
tekke, suurema ressursisäästu ning vähem saastava tootmise otsene mõju keskkonnale ja
kliimale.
Võrdsed võimalused. Mõju – neutraalne.
Toetusskeemi toel algatavate TA projektide läbiviijatele (ettevõtete ja TA asutuste töötajad) ei
seata ühtegi piiravat tingimust, mis lähtuks isikute soost, vanusest, erivajadusest, rahvusest vms
tingimusest. Kui toetusskeemi toel algatatava projekti eesmärk on keskenduda uute toodete,
teenuste arendamisele võrdsete võimaluste tagamise valdkonnas, siis panustab toetusskeem ka
otseselt antud läbivasse teemasse.
Infoühiskond. Mõju – positiivne.
Uute toodete ja teenuste väljaarendamisega kaasneb vajadus rakendada nende tootmiseks ja
tooraine ning lõpptoodete tarnimiseks sobivaid digilahendusi, sh riigi digilahendusi. Nimetatud
lahenduste kasutuselevõtt aitab kaasa IKT sektori arengule.
Regionaalareng. Mõju – positiivne.
Toetusskeemi toel algatatavad rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekte saavad ellu
viia kõik ettevõtjad olenemata regionaalsest paiknemisest. Väljaspool Harju- ja Tartumaad
toetatud projektid omavad otsest mõju regionaalarengule. RUPi meeskond teeb tihedat ja
sisulist koostööd tervet Eestit katva ja kõikides maakondades tegutseva nõustamisvõrgustikuga
– maakondlike arenduskeksuste võrgustikuga. Seeläbi saab RUPi meeskond teavet
potentsiaalsetest ettevõtjatest kõikidest Eesti piirkondadest ja ettevõtjad teavet RUP
programmist.
Riigivalitsemine. Mõju – neutraalne.
Toetusskeemi väljatöötamisse on kaasatud erinevate sihtgruppide esindajad, sh avalik sektor.
Toetusskeemi väljatöötamiseks on kasutatud avaliku sektori läbi viidud ja rahastatud uuringuid.
2. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete ning valdkondlike arengukavadega
2.1. Toetusskeemi seos sama suuna teiste meetmete tegevustega
2.1.1. Meetme tegevusega „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk
Startup Estonia“ soodustatakse tehnoloogiapõhiste iduettevõtluse teket ja arengut.
Tehnoloogiapõhised iduettevõtjad arendavad oma tooteid, teenuseid, tehnoloogiad ja
ärimudeleid muu hulgas viies läbi rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekte. Sellest
tulenevalt on toetab toetusskeem otseselt nimetatud meetme tegevust. Seos on ka
vastassuunaline iduettevõtjad on potentsiaalsed toetusskeemi kasutajad, kelle toel kasvab
ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse maht.
2.1.2. Meetme tegevuse „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastrite ja tehnoloogia
arenduskeskustele)“ eesmärk on luua toimivad ettevõtete vahelisi koostööstruktuure ja aidata
ettevõtetel teha TA asutustega koostööd. Klastrid on ettevõtete vahelised ärilistel eesmärkidel
toimivad koostööstruktuurid, kus viiakse ellu ühiseid turundus- ja arendustegevuse projekte.
Klastrid on RUPi partnerid ettevõtjate teavitamises ja koostööprojektide ettevalmistamises.
Tehnoloogia arenduskeskused on eraõiguslikud TA asutused, kus viiakse ellu ettevõtjate ja TA
asutuste vahelisi TA projekte, peamiselt rakendusuuringuid. Tehnoloogia arenduskeskused
saavad olla nii ettevõtjatele TA teenuste pakkujad kui ka enda projektide läbiviijad. Seega on
toetusmeede antud meetme tegevusega otseselt seotud ja toetab selle elluviimist.
3.1. Seos sama suuna teiste meetmetega
3.1.1. Seos meetme tegevusega „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja
eksporditegevustele kaasaaitamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ on otsene. Nimetatud
meetme tegevuse eesmärk on toetada ettevõtjate strateegilist arendamist. Meetme tegevus
koosneb ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetmest ning innovatsiooni- ja arendusosaku
toetusskeemi, mis panustavad erinevate ettevõtjate teadus-, arendus- ja
innovatsioonivõimekuse tõstmisse. Ettevõtja strateegiline arendamine pikaajaliste plaanide
alusel on ettevõtja kõikide tegevussuundade, sh tooted, teenused, protsessid, ülevaatamine ja
ühise loogika alusel edasiarendamine. Sellest tulenevalt on rakendusuuringuid ja
eksperimentaalarendusi sisaldav arendustöö lahutamatu osa ettevõtja strateegilistes
arenguplaanides. Ettevõtte arenguprogrammi toetus on osa ettevõtja arenguplaanist, mille
moodustavad ettevõtja kõik arendustegevused, mis viiakse ellu pikaajaliste strateegiliste
eesmärkide saavutamiseks, sõltumata nende rahastamisallikast. Sellest tulenevalt täiendavad
mõlemad tegevused käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi otseselt.
3.1.2. Meetme tegevus „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades“, mille kaudu rahastati ettevõtjate TA projekte, mille tegevusi viisid ellu
Eesti TA asutused on otseselt seotud käskkirja toetusskeemiga. Nimetatud meetme tegevusega
alustatud koostööd aitab edasi arendada RUPi meeskond.
4.1. Seos valdkondlike arengukavadega ja strateegiatega
Toetusskeem on seotud otseselt järgmiste arengukavade ja strateegiatega:
4.1.1. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ – toetusskeem toetab konkurentsivõime kava
põhisuunda „Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks
ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks“;
4.1.2. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“;
4.1.3. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020
„Teadmistepõhine. Eesti“.
5. Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega
1. Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele
Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele on kirjeldatud seletuskirja II peatüki
punktis 3 ja IV peatükis.
2. Toetusskeemi põhjendatus
Toetusskeemi tegevused aitavad kaasa meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku
mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT+tervis+ressursid)
arendamiseks“ eesmärkide saavutamisele. Kirjeldus toetusskeemi eesmärgist, tulemusest,
vajalikkusest ja tulemuste saavutamiseks planeeritavatest tegevustest on esitatud peatükkides
1.2, 1.3 ja 2.
1. Toetusskeemi kuluefekttiivus
Eelarve prognoosimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning
EASi ja ministeeriumi arvestuslikest prognoosidest kuludele.
2. Elluviija suutlikkus projekt ellu viia
Projekti viib ellu EASi kooseisu kuuluv RUPi meeskond. EAS on Eesti Vabariigi asutatud
sihtasutus, mille asutajaõigusi teostab ministeerium. EAS on ellu viinud eelnevalt mitmeid Eesti
ettevõtlust ja ettevõtjaid toetavaid tegevusi, sealhulgas korraldanud ettevõtjate nõustamist ka
innovatsiooni ja arendustegevuse vallas.
3. Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele
Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele analüüsitakse peatükis IV.
6. Käskkirja rakendamisega seotud eeldatavad kulud, tulud ja tegevused.
Käskkirja alusel toetatavate tegevuste eelarve perioodil 01.06.2020-31.12.2023 on 1 400 000
eurot. Käskkirjaga sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist
abikõlblike kulude ulatuses. Sellest tulenevalt ei kaasne eelnõuga täiendavaid riigieelarvelisi
kulusid. Ühtlasi ei kaasne käskkirja rakendamisega ka täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. RUPi
tegevuste käivitamise ettevalmistamiseks alustas 1. juunil 2020. a tööd RUPi programmijuht.
RUPi programmijuhi ülesanneteks on valmistada ette rakendusuuringute ja tootearenduse
toetusmeede ettevõtjatele, aidata välja töötada RUPi kui virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse
töökorraldus ja meeskonna loomise põhimõtted. RUPi programmijuhi palgakulud kaetakse
käesoleva käskkirjaga, mida rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2020.a.
7. Toetusskeemi kinnitamine
Toetusskeemi kinnitab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister oma käskkirjaga ja seda
rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2020.a. Tagasiulatuv rakendamine lähtub
asjaolust, et RUPi ettevalmistavad tegevused käivitusid 1. juunil 2020.a. koos RUPi tegevusi
ettevalmistava projektijuhi tööle asumisega.
8. Toetusskeemi kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Sotsiaalministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega.
Keskkonnaministeerium ja Kultuuriministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Rahandusministeerium eelnõud ei kooskõlastanud, kuna eelnõu moodustab koos määruse
eelnõuga „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ ühtse paketti ja määruse
eelnõus puudusid soodustingimused regionaalarengu valdkonna eelisarendamiseks.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja
„Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine“
Lisa
Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud /mittearvestatud
põhjendus
1. Eelnõu punktis 1.1.3. on nimetatud Rahandusministeerium Selgitame.
sulgudes nutika spetsialiseerumise Nutika spetsialiseerumise
kasvualad (IKT+tervis+ressursid). kasvuvaldkonnad ja nende niššid
Seletuskirjas palume parema selguse on:
mõttes lahti kirjeldada, milliseid 1) IKT horisontaalselt –
ressursside arendusi meetme toetusega andmeanalüüs ja infohaldus,
soovitakse lahendada. infotrurve ja küberkaitse,
sardsüsteemid ja robootika,
tehnoloogilised ja metoodilised
vahendid tarkvara arenduses.
2) Tervisetehnoloogiad - e-
tervise lahendused (sh
inimesekeskne andmehaldus).
3) Ressursside väärindamine-
teadmistepõhine ehitus (sh
puitmajade ehitamine, ehituse
digitaliseerimine ja
automatiseerimine, taastuvenergia
lahendused) materjalitehnoloogia
(sh põlevkivi kasutamine,
materjalitehnoloogiate (nano- ja
pinnakattetehnoloogiate)
rakendamine uutes materjalides) ja
biotehnoloogia (sh biotehnoloogia
meditsiinis (biomeditsiin),
biotöötlus/-tehas (biorefinery),
bioinformaatika, tervist toetav
toit).
Eeltoodust lähtudes jaotub
ressursside vääindamine:
1) Eesti tooraine
väärindamine – toit, puit,
põlevkivi,
2) Ressursside kokkuhoid-
teadmistepõhine ehitus,
3) Uute tehnoloogiate ja
tehnoloogiliste lahenduste
abil ressursside
väärindamine –
materjalitehnoloogia ja
biotehnoloogia rakendused,
nt metalli-, puidu- ja
toiduainetetööstuses,
meditsiinis.
2. punktis 1.4 on välja toodud terminid. Rahandusministeerium Selgitame.
Kuna käskkiri on seotud tihedalt Tootearendus on uue toote või
„Ettevõtjate rakendusuuringute ja teenuse arendamise terviklik
tootearenduse toetamine“ määrusega, arendustsükkel, mis algab idee
siis jääb segaseks, miks on käskkirjas genereerimisest, uue toote või
selgitatud ainult terminit teenuse turu- ja kliendiuuringutest
eksperimentaalarendus kui üks ning lõpeb uue toote tootmise või
tootearenduse osa. Samas antakse teenuse pakkumise alustamisega.
määruses toetust terviklikult Eksperimentaalarendus on osa
tootearendusele. Seega jääb küsimus, tootearendusest, mis keskendub
et miks ei toetata käskkirjas välja toote, teenuse või tehnoloogia
toodud tegevustena ka ülejäänud tehnoloogilisele arendamisele.
tootearendusega seotud tegevuste Teisisõnu tegevustele, millel on
ettevalmistamist. Samuti on segadus tehnoloogiline risk ebaõnnestuda.
mõiste „RUP“ ümber, kuna pole täpselt Määrusega „Ettevõtjate
aru saada, kas antud mõistet rakendusuuringute ja
kasutatakse ainult käskkirja kohta, kus tootearenduse toetamine“
see on selgitatud kui iseseisva toetatakse lisaks
juhtimissüsteemi ja eelarvega rakendusuuringutele,
virtuaalne uurimis- ja arenduskeskus, eksperimentaalarendusele ka uue
või on sellel ka mingi seos toote, teenuse ja tehnoloogia
rakendusuuringute ja tootearenduse teostavusuuringuid, sh turu-
määruse sisuga. Sellisel juhul oleks uuringuid, arendustööle eelnevat ja
oluline antud seost kirjeldada ka uue tootele või teenusele sobiva
määruses ning tuua see ka mõistena tehnoloogia valimist, TA
sisse. tegevusega kaasnevaid koolitusi,
uue toote, teenuse või tehnoloogia
intellektuaalomandi
esmakaitsmist. Teisisõnu neid
tegevusi, mis ei kuulu
eksperimentaalarenduse mõiste
alla, küll aga on osa tootearenduse
tegevustest.
Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm seadis
ministeeriumile ülesandeks läbi
viia analüüs ja välja töötada
ettepanekud ettevõtete
rakendusuuringute toetamise
korraldamiseks. Selle tööülesande
alusel valmistas ministeerium ette
Eesti ettevõtjate vajadustest
lähtuva rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse
korralduse, mida viiakse ellu RUP
programmina. Eesti ettevõtjate
vajadustest lähtuva
rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse
korralduse ja selle rakendamise
RUP programmina kiitis 9. juunil
2020.a heaks Vabariigi Valitsuse
majandusarengu komisjon.
RUP programm koosneb kahest
osast:
1. Rakendusuuringute ja
tootearenduse toetusmeede,
kus rahastatakse Eesti
ettevõtjate äriliselt olulisi ja
tehnoloogiliselt
kõrgetasemelisi nutika
spetsialiseerumise valdkonda
kuuluvaid rakendusuuringuid
ja tootearendust. Laiema
tegevusampluaa ja
sihtrühmaga toetusinstrument.
2. Virtuaalne uurimis- ja
arenduskeskus, kes toetab
ettevõtjat rakendusuuringu ja
eksperimentaalarenduse
projekti initsieerimisel,
ettevalmistamisel ja
elluviimisel. Kitsam meede,
kus NSi valdkondadest
lähtuvate tehnoloogia
valdkondades aidatakse
ettevõtjatel rakendusuuringuid
ja
eksperimentaalarendustegevusi
algatada ja läbi viia.
3. Eelnõu punktis 2 RUP nõukoja Rahandusministeerium Selgitame.
ülesanneteks nõustada ministrit ja Vastavalt volitusnormile nimetab
ministeeriume ettevõtjate vajadustest ja RUPi nõukoja eraldiseisva
võimekustest pikaajalise eelarve, taristu käskkirjaga väliskaubandus- ja
ja valdkonnaga seotud infotehnoloogiaminister,
poliitikainstrumentide väljatöötamisel. sätestades ühtlasi RUPi nõukoja
Paraku ei selgu, mis printsiipidest vastutuse ja töökorra.
lähtuvalt komplekteeritakse RUP
nõukoda. Palume eelnõu punkti kaks RUPi nõukoja regionaalne aspekt
täiendada nõukoja valiku on arvestatud nutika
kriteeriumidega ja nõukoja koosseisu spetsialiseerumise, mille
koostamisel arvestada geograafilist eesmärgiks on regioonide
kaetust nii, et nõukojas töös osaleksid valdkondlike konkurentsieeliste
ka väljaspool Tallinna piirkonda asuvad määratlemine ja arendamine,
ettevõtjad. Seisukoha toetuseks viitame kaudu.
Vabariigi Valitsuse majandusarengu
komisjon majanduse elavdamise Teisisõnu kõik RUPi nõukoja
ekspertkogu poolt välja toodud ettevõtjatest liikmed peaksid
põhimõtetele, millest majanduse esindama nutika spetsialiseerumise
edasisel toetamisel lähtuda ja millest valdkondi ja nõustama ministrit
üks oli: arvestada majandusmeetmete erapooletult nutika
kujundamisel regionaalarenguga.2 spetsialiseerumise valdkondade
arendamisel, sealhulgas mõjust
regionaalarengule.
4. Eelnõu punktis 3.1 on meetme Rahandusministeerium Arvestatud
väljundnäitajana sõnastatud „Abi
saanud unikaalsete ettevõtjate arv“.
Vabariigi Valitsuse meetmete
nimekirjas on meetme tegevuse 4.2.4
väljundnäitaja nimetatud „TAK-idesse
ja klastritesse kuuluvate toetust saanud
kasvualade ettevõtete arv“. Selguse
mõttes palume kasutada käskkirjas
näitajate puhul sama nimetust nagu on
meetmete nimekirjas.
5. Jääb arusaamatuks, miks meetme Rahandusministeerium Arvestatud.
tegevuse väljundnäitaja (ehk projekti Lähtudes Rahandusministeeriumi
tasandi tulemusnäitaja) sihttase (100 ettepanekust ja täiendavatest
unikaalset ettevõtet) erineb punktis 3.3. läbirääkimistest sätestame meetme
toodud teotatava tegevuse väljundnäitajaks, millesse meetme
väljundnäitaja „RUP-s nõustatud tegevus panustab „TAK-idesse ja
ettevõtjad“ sihttasemest (90 unikaalset klastritesse kuuluvate toetust
ettevõtet). Palume selgitada. saanud kasvualade ettevõtete arv“,
sihtasemega aastal 2023 5
ettevõtjat.
Ja toetusmeetme väljundnäitajaks
„Ettevõtjate rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse
nõustamine“, sihtasemega aastal
2023 100 ettevõtjat.
6. Palume analüüsida, kas käskkirja Rahandusministeerium Selgitame
alusel toetatavad tegevused panustavad Käskkirjaga rahastatakse RUP
ka teistesse meetmete nimekirjas programmi meeskonna loomist.
olevatesse 4.2.4 näitajatesse („Toetatud RUP meeskonna ülesanne on
2
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/majanduse_ekspertkogu_liikmete_ettepanekud_
19.08.2020.pdf
ettevõtted, kes on tutvustanud ettevõtte ettevõtjate uute toodete ja teenuste
jaoks uut toodet või teenust“ ja loomiseks vajalikke
„Toetatud ettevõtted, kes on rakendusuuringute ja
tutvustanud turu jaoks uut toodet või eksperimentaalarenduse projektide
teenust“) ning vajadusel täiendada initsieerimine ja elluviimise
eelnõud. toetamine. See on esimene etapp
terviksüsteemis, kus luuakse
eeldused, et uute toodete ja
teenuste väljaarendamiseks ja
seeläbi selleks, et neid oleks
võimalik tutvustada. Samas RUPi
meeskonna töö tulemusena ei
valmi uut toodet või teenust.
Seetõttu nimetatud
väljundnäitajaid lisada ei saa.
7. Oleme koostöös Majandus- ja Rahandusministeerium Mittearvestatud.
Kommunikatsiooniministeeriumi Käskkirjaga rahastatavate
(edaspidi MKM) ja Ettevõtluse tegevustega ei anta ettevõtjatele
Arendamise Sihtasutusega (edaspidi COVID-19 riigiabi. Seetõttu ei ole
EAS) kaardistanud ära ka Euroopa asjakohane ka vastavate näitajate
Komisjoni välja pakutud nn Covid- lisamine.
näitajad, mida peaks kasutama juhul,
kui tegevused nendesse panustavad.
Meetme tegevuse 4.2.4 puhul on kavas
lisada meetmete nimekirja ja
rakenduskavasse kaks täiendavat
näitajat: „CV20 Toetus VKE-le
käibekapitali jaoks (toetused)“ ja
„CV22 Käibekapitali toetustega VKE-
de arv“. Juhul kui käskkirja alusel
kavandatud tegevused panustavad
nimetatud näitajatesse, palume ka need
juba lisada eelnõusse.
8. Eelnõu punkt 4.2 kohaselt on Rahandusministeerium Arvestatud.
toetatava tegevuse elluviijaks ja Käskkirja punkti 4.10 on
rakendusüksuseks EAS. Palume täiendatud.
täiendada käskkirja eelnõu seletuskirja
ning selgitada, kas ka EAS-i
käsitletakse antud meetme raames
riigiabi saajana ja kui ei käsitleta, siis
lisada põhjendused miks.
9. Eelnõu punktis 4.10., milles on Rahandusministeerium Arvestatud.
sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega
abi andmise tingimused, on rääkides
riigiabi saajast kasutatud nii mõistet
„ettevõtja“ (nt punkt 4.10.1., 4.10.3.),
kui ka „kasusaaja“ (nt punkt 4.10.2.,
4.10.4). Õigusselguse huvides teeme
ettepaneku asendada punktides 4.10.2.
ja 4.10.4. „kasusaaja“ mõiste
„ettevõtja“ mõistega, vastasel korral
võib jääda mulje, et tegemist on
erinevate abi saajatega. Sarnastel
põhjendustel teeme ettepaneku
asendada käskkirja eelnõu punktis
4.10.5. „abi andja“ mõiste „elluviija“
mõistega nagu on sätestatud käskkirja
eelnõu punktis 4.10.4., et oleks üheselt
mõistetav, et elluviija ja abi andja on
üks ja sama asutus.
10. Teeme ettepaneku muuta käskkirja Rahandusministeerium Arvestatud.
eelnõu punkti 4.10.4. ning sõnastada
see järgmiselt: „Elluviija hindab
igakordselt, kas tegevuse elluviimise
käigus antakse ettevõtjatele VTA-d.
Kui tegevuse elluviimise käigus antakse
ettevõtjatele VTA-d, kontrollib elluviija
enne abi andmist vastavalt kehtestatud
korrale ettevõtjate vastavust VTA
määruses sätestatud nõuetele ning
teavitab ettevõtjaid VTA andmisest ja
VTA summa suurusest.“
11. Teeme ettepaneku viia käskkirja Rahandusministeerium Arvestatud.
eelnõu punkt 4.10.5. punkti 7. alla ning
sätestada punktina „7.2. Elluviija
säilitab VTA andmisega seotud
dokumente 10 aastat alates käesoleva
käskkirja alusel viimase abi andmise
päevast.“
12. Teeme ettepaneku täiendada Rahandusministeerium Mittearvestatud.
käskkirja eelnõu punkti 4.10. lisades See punkt on sätestatud VTA
sinna ühe ettevõtja mõiste. Näiteks määruses, millest lähtutakse
lugedes käskkirja senine punkt 4.10.4. riigiabi andmisel (käskkirja punkt
punktiks 4.10.5. (arvestades ka 4.10.1). Lähtudes HÕNTEs
eelnevalt punktide 4.10.4. ja 4.10.5 toodust, ei ole täiendav
esitatud muudatusettepanekuid) ning
ülekordamine vajalik.
asendades punkti 4.10.4. senine tekst
järgmiselt: „Vähese tähtsusega abi
suuruse arvutamisel loetakse üheks
ettevõtjaks VTA määruse artikli 2
lõikes 2 nimetatud ettevõtjat“.
13. Teeme ettepaneku täpsustada Rahandusministeerium Arvestatud.
käskkirja eelnõu punktis 4.10.6. toodud
viidet määrusele nr 1301/2013
järgmiselt: „Käskkirja alusel ei anta
kaudset riigiabi Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013,
mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu
Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse
investeerimise eesmärgiga seonduvaid
erisätteid ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006
(ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302)
artikli 3 lõikes 3 ja VTA määruse artikli
1 lõikes 1 toodud välistatud
valdkondades tegutsevatele
ettevõtjatele.“
14. Käskkirja eelnõu seletuskirjas on Rahandusministeerium Arvestatud.
punktiga 4.10. seonduvalt selgitatud, et
toetusmeetme kaudu antav abi on
Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr
1407/2013, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8,
edaspidi VTA määrus) määruse ja
konkurentsiseaduse §-s 33 mõistes
vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA).
Teeme õigusselguse huvides
ettepaneku täiendada eeltoodud lauset
järgmiselt: „Juhul, kui toetusmeetme
kaudu antav abi on kaudne riigiabi
ettevõtjatele, siis kohaldatakse antava
abi suhtes Euroopa Komisjoni määruses
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA
määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33
vähese tähtsusega abi suhtes sätestatut.“
Lisaks teeme ettepaneku täiendada
eelnõu seletuskirjas 4.10. punkti osas
toodut ning lisada, et toetatava tegevuse
elluviija hindab igakordselt, kas
tegevuse elluviimise käigus antakse
ettevõtjatele VTA-d.
Sama punktiga seonduvalt teeme
ettepaneku asendada eelnõu
seletuskirjas punkti 4.10. osas toodud
selgituste viimane lause järgmiselt:
„Lisaks on toetusskeemi elluviija
kohustatud teavitama ettevõtet, kui
antav abi on VTA ja VTA summa
suuruse ning kandma antud VTA kohta
andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi
andmise registrisse.“
15. Seletuskirja punktis 4. on hinnang Rahandusministeerium Selgitame.
regionaalarengule märgitud Käskkirjaga luuakse ja
neutraalseks. Lähtuvalt varasemast rahastatakse RUPi meeskonna
kogemusest peaks seletuskirjas loomist ja tööl hoidmist. RUPi
hindama, kas toetused jagunevad käskkirjaga ei rahastata
loomulikul teel proportsionaalselt ettevõtjate rakendusuuringute ja
lähtuvalt ettevõtete piirkondlikust
eksperimentaalarenduse
jaotusest või soodustab selline
projekte. RUPi meeskonna, kuhu
ühetaoline „piirkonnaneutraalne“
lähenemine toetuste koondumist kuuluvad teadlased, insenerid,
edukamatesse piirkondadesse. Toetuste tehnoloogid, jt insenertehnilised
koondumise vältimiseks üksikutesse töötajad ülesanne on initsieerida ka
piirkondadesse, tuleks seda riski aidata läbi viia ettevõtjate
teadlikult adresseerida ning arvestada rakendusuuringuid ja
meetme tingimuste ning meetme eksperimentaalarenduse projekte
elluviimist toetava raamistiku sõltumata nende
kujundamisel. Palume mõju rahastamisallikast.
regionaalarengule uuesti hinnata.
Maakondlikud arenduskeskused
RUPi partneritena aitavad leida
ettevõtjaid, kellel on huvi ja
võimekus rakendusuuringuid läbi
viia ja nende tulemusi äriliselt
rakendada. Siinkohal tuleb välja
tuua, et vastavalt Statistikaameti
andmetele on Eestis kokku ainult
ca 240 ettevõtjat, kes on tegelevad
TA tegevusega. Seetõttu on RUP
programmi vaates oluline üles
leida kõik ettevõtjad, kellel on
potentsiaali tegeleda
rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse
tegevustega.
RUP programmi üheks ülesandeks
on leida ettevõtjatele
rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse tegevuste
elluviimiseks just nende
konkreetsest arendustegevusest
lähtuv TA partner, kelleks võib olla
piirkondlikud TA asutused, näiteks
regionaalsed
kompetentsikeskused, ülikoolide
kolledžid, jne.
4. Käskkirja punktis 1.4.3. on toodud, Haridus- ja Selgitame.
et RUP on iseseisva Teadusministeerium RUP on virtuaalne (ehk tegelikust
juhtimissüsteemi ja eelarvega jäljendav) uurimis- ja
virtuaalne uurimis- ja arenduskeskus, sest seal töötavad
arenduskeskus, kes toetab ettevõtjat teadlased, insenerid, tehnoloogid ja
rakendusuuringu ja muud insenertehnilised töötajad
eksperimentaalarenduse projekti RUPi raames reaalses
initsieerimisel, ettevalmistamisel ja teadustaristus TA tegevusi ellu ei
elluviimisel. Eelnõust ja vii. Samas nad lähtuvad oma
seletuskirjast ei selgu, miks tegevuste (ettevõtjate TA tegevuse
nimetatakse programmi initsieerimine ja läbiviimise
virtuaalseks uurimis- ja toetamine) elluviimisel reaalselt
arenduskeskuseks, kuna toimivatest ja valdkondlikest TA
seletuskirjas toodud kirjelduse põhimõtetest tegevusloogikast.
kohaselt on tegemist tehnoloogia- ja
ärialase nõustamistegevusega, kuid
mitte uurimis- ja arendustegevusega
((teadus- ja arendustegevusega
(TA)). Seletuskirja leheküljel 3 on
toodud, et uurimis- ja
arendusekesed on teadus- ja
arendusteenuseid pakkuvad
organisatsioonid, kuid eelnõust ega
seletuskirjast, et i selgu, et RUP
meeskond tegeleks teadus- ja
arendustegevusega teadus- ja
arendustegevuse korralduse seaduse
§ 2 või Frascati käsiraamatu mõttes.
Samuti on seletuskirja leheküljel 4
välja toodud, et RUP ei oma TA
pakkumise võimekust, vaid ehitab
üles koostöövõrgustikke. Palume
kaaluda RUP-i ja seda elluviiva
üksuse nimetamist sobivama
nimega näiteks virtuaalne teadus- ja
arendustegevuse nõustamiskeskus.
5. Käskkirja punktis 2 viidatakse RUP Haridus- ja Selgitame.
tehnoloogia valdkondadele, mis on Teadusministeerium RUPi tehnoloogia valdkondade
Eesti nutika valikumetoodika, sealhulgas
spetsialiseerumise(NS)valdkondade milliste kriteeriumite alusel ja
kitsendatud tehnoloogia millal tehnoloogia valdkondi
valdkonnad, kuid eelnõust ja valitakse töötab välja RUPi juht
seletuskirjast ei selgu, mida on koos RUPi meeskonnaga. RUPi
mõeldud NS kitsendatud nõukoda nõustab RUPi meeskonda
tehnoloogia valdkondade all. tehnoloogia valikmetoodika
Toetuse andmise väljatöötamisel ja annab selle ka
tingimustestselgub vaid, et RUPi oma hinnangu. RUPi tehnoloogia
tehnoloogia valdkondade valikumetoodika ja selle alusel
valikumetoodika töötab välja RUP valitud valdkonnad kinnitab
juht ning RUP nõukoda nõustab minister.
RUPi meeskonda valikumetoodika
väljatöötamisel, kuid selgusetuks
jääb, kes tehnoloogia valdkonnad
metoodika alusel välja valib ning
millise sagedusega või millises
ajaraamis seda tehakse. Palume
lisada vastav selgitus seletuskirja.
6. Seletuskirjas on väljatoodud, et Haridus- ja
Selgitame.
Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuv Teadusministeerium Ettevõtjate vajadustest lähtuvas
rakendusuuringute ja rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse korraldus eksperimentaalarenduse
on muuhulgas suunatud TA korralduses nähakse ühe RUPi
pakkumispoole kohandamisele tegevusena ette ka ettevõtete
ettevõtjate vajadustele. Toetuse vajadustega seotud
andmise tingimustest ja rakendusuuringute pakkumispoole
seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas kohandamist ettevõtete
RUP tegevused seda suunda nõudlusega, sealhulgas TA taristu
toetavad, arvestades ka asjaolu, et korrastamist ja vajadusel täiendava
TA asutuse kaasamine projekti taristu loomist. RUPi meeskond
elluviimisesse ei ole kohustuslik. koondab kokku teabe, millist TA
Seletuskirja kohaselt peab RUP taristut ettevõtjad oma
suutma leida ettevõtja vajadustele rakendusuuringute ja
vastava arendustöö läbiviija eksperimentaalarenduse
olemasolevate TA teenuste läbiviimiseks vajavad. RUPi
pakkujate hulgast. Kuna valik meeskond analüüsib vastava
toimub olemasolevate pakkujate vajaduse majanduslikku
hulgast, ei ole selge, kuidas toimub otstarbekusest. RUPi nõukoda
TA pakkumispoole kohandamine nõustab selles RUPi meeskonda
ettevõtjate vajadustele. Palume ning annab omapoolse hinnangu
lisada vastav selgitus seletuskirja. taristu vajadusele. Ühtlasi teeb
RUPi nõukoda ka ettepaneku, kas
ja kuidas taristut rahastada.
Positiivse hinnangu saanud taristut
võib rahastada RUPi eelarvest või
võimalusel anda omapoolne
soovitus teistele rahastajatele.
7. Käskkirjast ja seletuskirjast ei Haridus- ja Selgitame.
nähtu, kas ja kuidas on kavandatud Teadusministeerium RUPis töötavad teadlased,
koostöö juba olemasolevate TA insenerid, tehnoloogid omavad
tegevusi pakkumise poolt teavet oma valdkonna TA teenuste
vahendavate üksustega, näiteks pakkujate kohta, teades ja tundes
ülikoolide teadus-ja
arenduskeskuste ning valdkondlikult vastavaid ressursse
tehnosiirdekeskustega. Samuti ei (TA teemad, töötajad, taristu, jne).
ole mainitud seost ADAPTERi kui
ülikoolide poolt kasutatava ning Erinevate TA asutuste puhul on
ettevõtete seas tuntust omava ning ettevõtjatele TA teenuse
kasutamist leidnud pakkumine korraldatud erinevalt ja
koostööplatvormiga. Palume RUPi meeskond tegutseb vastavalt
seletuskirjas välja tuua, kuidas nendele korraldustele.
toimub koostöö juba toimivate
Oluline on siinkohal välja tuua, et
RUP ei müü olemasolevaid TA
asutuste teenuseid, vaid otsib
ettevõtja vajadustele sobiva
teenuse, mis võib olla ka erinevate
TA teenuse pakkujate
kombinatsioon.
ADAPTER, kui TA teenuste ja
teenuse pakkujate IT platvorm on
RUPile abivahend.
8. Eelnõu kohaselt tegeleb Sotsiaalministeerium Selgitame.
toetusskeem ettevõtjate vajadustest Antud käskkirjas käsitletakse
lähtuvate teadus- ja ettevõtja mõiste kui eraõiguslikku
arendustegevuse (TA) teenuste juriidilist isikut, mitte kui füüsilist
pakkumisega seotud valdkonna isikut. Tavapäraselt töötab ühes
ülesehitamise, konsolideerimise ja äriühingus erinevast soost töötajaid
uuendamisega. Eeldatakse, et ja seetõttu ei ole võimalik
tegevuse tulemusena lisandub ettevõtjad soo järgi liigitada ja
juurde uusi rakendusuuringute ja arvet pidada.
eksperimentaalarendusega
tegelevaid ettevõtjaid, kes seni Rakendusuuringud ja
nende tegevuste abil ei ole oma eksperimentaalarenduse tegevused
majanduslikku edu kasvatanud. lähtuvad tehnoloogilistest
Leiame, et seatud eesmärgi kriteeriumitest, mida mõõdetakse
saavutamiseks on toetusskeemi TRL- skaala alusel. TA teenuste
ülesehitamisel ja rakendamisel vajadused ei sõltu soolisest
oluline pöörata rohkem tähelepanu vajadusest ja eripäradest.
naiste loodud ettevõtetes
rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse alaste
vajaduste analüüsimisele ja neile
vajaliku toe pakkumisele. Naised ja
mehed sageli töötavad ja loovad
ettevõtteid erinevates
tegevusvaldkondades, ning seetõttu
nende vajadused TA teenuste osas
võivad erineda.
9. Selleks, et hinnata teenuse Sotsiaalministeerium Selgitame.
kättesaadavust nii naiste kui meeste Vaata eelmist punkti.
loodud ettevõtetele, teeme
ettepaneku täiendada eelnõu punkti
3.1 „Meetme väljundnäitaja“
indikaatorit „Abi saanud
unikaalsete ettevõtjate arv“
järgmiselt:
„Abi saanud unikaalsete ettevõtjate
arv (andmed esitatakse soo lõikes)“
ja punkti 3.3 „Toetatava tegevuse
väljundnäitaja“ indikaatorit „RUPis
nõustatud ettevõtjad“ järgmiselt:
„RUPis nõustatud ettevõtjad
(andmed esitatakse soo lõikes)“
10. Teeme ettepaneku täiendada Sotsiaalministeerium Selgitame.
käskkirja eelnõu seletuskirja Nõustume ettepanekuga, et RUPi
peatükki 4 „Toetusskeemi mõjud“ teenused peavad olema kujundatud
punkti 1 „Tegevuste mõju läbivatele disaini põhimõtete. Samas ei sõltu
teemadele“ võrdsete võimaluste osa TA teenused, sellest, kas TA
järgmiselt: tegevuse elluviivate inimeste soost,
a. Asendada esimeses lõigus lause vanusest, rahvusest, vastava puude
„Toetusskeemi toel algatavate TA olemasolust, vaid TRL skaalal
projektide läbiviijatele (ettevõtete ja kirjeldatud TA tegevustest ja nende
TA asutuste töötajad) ei seata ühtegi elluviimisega kaasnevast
piiravat tingimust, mis lähtuks tehnoloogilisest riskist.
isikute soost, vanusest,
erivajadusest, rahvusest vms
tingimusest.“ lausega:
„Eri soost, vanusest, rahvusest või
puudega ettevõtjatele võrdsete
võimaluste loomiseks
toetusskeemis osalemisel ja sellest
kasu saamisel lähtutakse TA
teenuse kujundamisel
kasutajakeskse disaini põhimõtetest
ja analüüsitakse ning võetakse
muuhulgas arvesse ettevõtjate neid
vajadusi, mis tulenevad nende
kuulumisest erinevatesse
sotsiaalsetesse rühmadesse“.
Selgitus: Ühissätete määruse artikli
7 kohaselt tuleb diskrimineerimise
ennetamiseks tegeleda proaktiivselt
erinevatele sotsiaalsetele rühmadele
võrdsete võimaluste loomisega. See
tähendab erinevate sotsiaalsete
rühmade olukorra analüüsimist
sekkumisvaldkonnas, takistuste
väljatoomist, millega nimetatud
rühmadesse kuuluvad isikud kokku
puutuvad ja nende takistuste (nt
vähene informeeritus,
keelebarjäärid, piiravad
stereotüübid ja eelarvamused)
kõrvaldamisega tegelemist.
b. Leiame, et eeltoodud märkustega
arvestamisel võib toetusskeemi
mõju võrdsete võimaluste
tagamisele hinnata positiivseks.
11. Punkti 4.5.2.3. kohaselt toetatakse Riigi Tugiteenuste Arvestatud.
tegevuse ülejäänud kulusid 40% Keskus Seletuskirja on täiendatud.
ulatuses abikõlblikest otsestest Toome siinkohal ära käskkirja
personalikuludest. Sellise protsendi tegevuste muude kulude alla on
kasutamise asjakohasus jääb planeeritud kulud:
selgusetuks, kui vaadata tegevuste 1. RUPi meeskonna ja vajadusel ka
kirjeldust ja näitajaid. Toetatavate nõukoja riigisiseste ja
tegevuste kirjeldusest kohaselt RUP rahvusvaheliste lähetuste kulud,
meeskond aitab ettevõtjatel 2. RUPi meeskonna ja vajadusel ka
initsieerida ja ette valmistada nõustatavate ettevõtjate
projekte ning olla toeks nende koolituskulu,
elluviimisel. RUP nõukoda nõustab 3. RUPi kaudsed kulud, sh ruumide
erinevaid osapooli, annab soovitusi rent ja kommunaalkulud,
ja hinnanguid. Selliste tegevustega sidekulud, bürootarvikud,
kaasnevad personalikulud ja investeeringud põhivahenditesse,
eelduslikult kaudsed kulud. raamatupidamine,
Tegevuste sisu on tuletatav ka 4. infomaterjalide soetamine, sh
tegevuse väljundnäitajast, milleks vajalike andmebaaside
on nõustatud ettevõtjate arv ja kasutusõigused ja muud kulud),
tulemusnäitajast, milleks on mis kaasneb ettevõtjate
algatatud projektid arv. Projektide nõustamistegevusega,
endi elluviimist käskkirja alusel ei 5. RUPi turunduskulud,
rahastata. Kui eelnõus tekivad peale 6. RUP sisseostetavad teenused , sh
otsese personalikulude vaid kaudsed täiendav teadusekspertiis,
kulud, siis need saab hüvitada uuringud, analüüsid, mis
kaudsete kulude hüvitamiseks ette seonduvad RUPi tehnoloogia
nähtud ühtse määra alusel (kuni 15% valdkondade arendamisega.
metoodikata/ kuni 25%
metoodikaga). Kui tegevuste raames
muid kulusid peale otseste
personalikulude ja kaudsete kulude
ei teki, siis 40% kasutamine ei ole
lubatav. Selleks, et kasutada 40%
alusel muude kulude abikõlbliku
suuruse leidmise lihtsustust, peab
tegevustest või kuludest olema välja
loetav, mis on need tegevuste
elluviimisega seonduvad muud
kulud, mis ei ole kaudsed kulud ega
otsesed personalikulud.
12. Palume lisada eelnõusse nõue, et Riigi Tugiteenuste Arvestatud.
vahe- ja lõpparuanded ning Keskus
maksetaotlused tuleb esitada registri
„e-Toetuse keskkond“ kaudu.
KÄSKKIRI
30.12.2020 nr 269
Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
programmi elluviimise toetamine
Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel.
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS
1.1.Reguleerimisala
Toetust antakse punktis 1.1.2 sätestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi täitmiseks. Käskkirjaga sätestatakse prioriteetse suuna nr 4
meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteemi kohaliku
sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis
+ ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja
kord.
1.1.1. Prioriteetne suund
Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus.
1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk
TA&I süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete
väljakutsete lahendamist.
1.1.3. Meetme nimetus
TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine
kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks.
1.1.4. Meetme eesmärk
Meetme eesmärk on teadus- ja arendustegevusega (edaspidi TA) panustada tootlikkuse ja
konkurentsivõime tõusu.
1.1.5. Toetatav tegevus
Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimine.
1. 2 Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärgiks on tõsta valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise abil Eesti
ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuse mahtu.
2
1.3 Toetuse andmise tulemus
1.3.1. Kasvab Eesti ettevõtjate müügitulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide
tulemuste majanduslikul rakendamisel;
1.3.2. Kasvab Eesti ettevõtjate arv, kes viivad ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
projekte;
1.3.3. Suureneb Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuste maht;
1.3.4. Kasvab Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevate
töötajate arv;
1.3.5. Kasvab Eesti ettevõtjate majanduseesmärkidest lähtuv koostöö Eesti ja rahvusvaheliste
teadus- ja arendusasutuste ning arendus- ja uurimiskeskustega;
1.3.6. Paraneb Eesti ettevõtjate ligipääs rahvusvaheliste uurimis- ja arenduskeskuste teenustele.
1.4. Terminid
1.4.1. Eksperimentaalarendus on tootearenduse osa, millega luuakse eelneva uurimistegevusega
saadud teadmiste ja praktiliste kogemuste baasil uut teadmist, mida kasutatakse uute või
olemasolevate toodete, teenuste või protsesside arendamiseks või täiustamiseks.
1.4.2. Rakendusuuring on esmakordne uuring uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks
määratud praktiline rakendus ja tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil.
1.4.3. Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm (edaspidi RUP) on iseseisva
juhtimissüsteemi ja eelarvega virtuaalne uurimis- ja arenduskeskus, kes toetab ettevõtjat
rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti initsieerimisel, ettevalmistamisel ja
elluviimisel.
1.4.4. RUPi meeskond on RUPi tegevusi elluviivad töötajad.
1.4.5. RUPi nõukoda on ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse korraldust strateegiliselt nõustav üksus, kuhu kuuluvad ettevõtjate ja
avaliku sektori esindajad.
2. TOETATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Toetatavaks tegevuseks on RUPi ülesannete täitmine.
RUPi tegevusi viib ellu RUPi meeskond.
RUP programmi elluviimine koosneb järgmistest tegevustest ja alategevustest:
1. ettevõtjatele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste
ettevalmistamine ja elluviimine:
1.1. ettevõtjate ja ettevõtjatevaheliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja
tegevuste, sealhulgas uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamisega seotud ärivõimaluste
väljapakkumine;
1.2. ettevõtjatevaheliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide konsortsiumite
moodustamise ja lepingute sõlmimise toetamine ning nõustamine, sealhulgas intellektuaalomandi
(edaspidi IO) kuuluvuse ja kasutusõiguste kokkuleppimine;
1.3. ettevõtjate ja ettevõtjatevahelistele uue toote-, teenuse- ja tehnoloogiaarenduse projektidele ja
tegevustele Eesti ja rahvusvahelise TA partneri leidmine ja vahendamine;
1.4. ettevõtja ja TA partneri vaheliste lepingute sõlmimise toetamine, nõustamine, sealjuures IO
kuuluvuse ja kasutusõiguste kokkuleppimine;
1.5. ettevõtjatele või ettevõtjate konsortsiumitele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
projektide ja tegevuste elluviimiseks erinevate TA teenuste pakkujate, sealhulgas TA asutused,
3
ülikoolid, uurimis- ja arenduskeskused, inseneribürood ühispakkumumiste koostamine,
vahendamine ja lepingu sõlmimisel nõustamine;
1.6. ettevõtjate ja TA asutuste rahvusvaheliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
projektide juhtimine ja koordineerimine;
2. välisinvestorile tema vajadustest lähtuva Eesti TA teenuste pakkujate ühispakkumise
koostamine, vahendamine, lepingu sõlmimisel toetamine ja nõustamine;
3. Eesti ettevõtjatele rahvusvaheliste uurimis- ja arenduskeskuste teenuste vahendamine;
4. Eesti ettevõtjate vajadustele vastava rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse teenuste
pakkumise suunamine, sealhulgas TA taristu investeeringute suunamine.
RUP programmi ja teisi ettevõtjate vajadustest lähtuvaid rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse korralduse strateegilisi otsuseid aitab kujundada RUPi nõukoda,
nõustades väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrit (edaspidi minister) ja ministeeriume
järgmistes teemades:
1. ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse valdkonna
ülesehitus, sealhulgas osapoolte rollid ja vastutuse jaotus, Eesti-siseste ja rahvusvaheliste
tegevuste eesmärgid ja oodatavad tulemused;
2. ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse valdkonna
eelarve planeerimine, taristu ülesehitamine ja poliitikainstrumentide väljatöötamine;
3. RUP programmi ülesehitus, sealhulgas tegevussuundade ja –valdkondade valimine;
4. RUP programmi tehnoloogiavaldkondade valikumetoodika väljatöötamine;
5. RUP programmi tehnoloogiavaldkondade valikumetoodika ja –kriteeriumite põhjal koostatud
RUPi valdkondliku pädevuse ülesehitamine, sealhulgas valdkondlike ekspertide meeskonna
struktuuri moodustamine ja vastutusalade jaotus;
6. RUP programmi tegevussuundade ja tegevuste elluviimine, sealhulgas 3-aastase
tegevusstrateegia ja iga-aastase tegevuskava heakskiitmine ja nende elluviimise monitoorimine;
7. RUP programmi, tema tegevussuundade ja tegevuste ümberkujundamine juhul, kui RUP
programm ei täida talle seatud ootusi või ettevõtjate vajadused muutuvad.
3. VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD
3.1. Meetme väljundnäitaja
NÄITAJAD
Väljundnäitajad
Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023)
RUPi abil ettevõtjate
TA võimekuse
tõstmine. Mitterahalist abi Unikaalsete
Ettevõtjate saavate ettevõtjate ettevõtjate 0 100
rakendusuuringute ja arv. arv (tk)
eksperimentaal-
arenduse nõustamine.
3.2 Meetme tulemusnäitaja
NÄITAJAD
Tulemusnäitajad
Piirkonna
Näitaja Mõõtühik Baastase (2018) Sihttase (2023)
kategooria
Müügitulu uutest või
oluliselt muudetud Vähem arenenud % 13 20
toodetest või teenustest
4
3.3 Toetatava tegevuse tulemusnäitaja
Tulemusnäitajad
Baastase
Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Sihttase (2023)
(2019)
RUPi initsieeritud RUPi initsieeritud
ettevõtjate ettevõtjate
rakendusuuringute ja rakendusuuringute Tk 0 40
eksperimentaalarendus ja eksperimentaal-
e projektide mahu kasv arenduse
4. RAKENDAMINE
4.1. Rakendusasutus ja –üksus
Perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3
alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale
on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja
rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
4.2. Toetatava tegevuse elluviija
Toetatava tegevuse elluviijaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
4.3. Toetatava tegevuse sihtgrupp
Toetatava tegevuse sihtgrupp on:
4.3.1. Ettevõtjad, kelle majanduslikku kasu aitab tõsta rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse
projekti elluviimine.
4.3.2. Eesti ja rahvusvahelised TA asutused, uurimis- ja arenduskeskused, kes aitavad ellu viia
ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte.
4.4. Tegevuse ja kulude abikõlblikkuse periood
4.4.1. Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood algab 1. juunil 2020. aastal ning lõpeb 31.
detsembril 2023. aastal. Rakendusüksusele maksetaotluse esitamise viimane päev on 17. jaanuaril
2024. aastal.
4.4.2. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud toetatava tegevuse abikõlblikkuse
perioodil ning tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.
4.5. Abikõlblikud kulud
4.5.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse toetatava tegevuse elluviimise kulud, mis vastavad
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 2, 3 ja 10 sätestatud tingimustele.
4.5.2. Abikõlblikud on punktis 1.2. nimetatud toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks tehtavad
järgmised kulud:
5
4.5.2.1. RUPi meeskonna otsesed personalikulud, mis vastavad ühendmääruse § 3 lõike 1
punktides 1–4 ja lõikes 4 sätestatud tingimustele;
4.5.2.2. RUPi nõukoja otsesed personalikulud, mis vastavad ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides
1 ja 4 sätestatud tingimustele;
4.5.2.3. toetatava tegevuse ülejäänud kulud 40% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest
vastavalt ühendmääruse §-s 10 sätestatud tingimustele.
4.5.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud.
4.5.4. Elluviija on abikõlblike kulude tegemisel kohustatud järgima struktuuritoetuse seaduse §-s
26 toodud tingimusi.
4.6. Toetatava tegevuse eelarve ja ajakava
4.6.1. Toetava tegevuse eelarve on 1 400 000 eurot.
Tegevuse Abikõlblike kulude
Tulemusnäitaja Väljundnäitaja elluviimisega seotud eelarve
kulud
RUPi initsieeritud RUPis nõustatud Otsene personalikulu 1 000 000
ettevõtjate unikaalsete Ülejäänud 400 000
rakendusuuringute ja ettevõtjate arv – 100 abikõlblikud kulud
eksperimentaalarenduse tk 40% ulatuses
projektide arv – 40 tk otsestest
personalikuludest
Eelarve kokku 1 400 000
4.6.2. Toetatava tegevuse eelarve finantsallikate lõikes
Tegevus EL toetus Riiklik Omafinantseering
kaasfinantseering
RUPi ülesannete 1 400 000 0 0
täitmine
4.6.3. toetatava tegevuse ajakava
Tegevus Teostaja Periood
RUPi ülesannete täitmine RUPi meeskond 01.06.2020-31.12.2023
4.6.4. Elluviija esitab RUPi nõukojas heakskiidetud iga-aastase eelarve rakendusasutusele ja
rakendusüksusele.
4.7. Elluviija õigused ja kohustused
4.7.1. Elluviija on kohustatud järgima struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustusi:
4.7.1.1. tagab heakskiidetud eelarvest kinnipidamise;
4.7.1.2. esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele punktis 4.6.2. sätestatud eelarve;
4.7.1.3. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seadusele;
4.7.1.4. täidab teisi käesolevas käskkirjas sätestatud kohustusi.
6
4.7.2. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetatava tegevuse ja punktis 4.6
toodud eelarve muutmiseks.
4.8. Tegevuste elluviimise seire
4.8.1. Elluviija esitab rakendusasutusele heakskiitmiseks vähemalt üks kord aastas kolmeaastase
tegevusstrateegia, iga-aastase tegevuskava ning tegevusstrateegia ja iga-aastase tegevuskava
aruanded.
4.8.2. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatava tegevuse
elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. veebruariks.
Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi
kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui toetatava tegevuse alguse ja esimese aruandlusperioodi
lõpu kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.
4.8.3. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil koos viimase
maksetaotlusega.
4.8.4. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse registri „e-Toetuse keskkond“ kaudu.
4.8.5. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.
4.8.6. Elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded rakendusasutusele teadmiseks samaaegselt nende
esitamisega rakendusüksusele.
4.8.7. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud järgmine informatsioon:
4.8.7.1. aruandlusperiood;
4.8.7.2. andmed toetatava tegevuse edenemise kohta, sh teostatud tegevused ja nende vastavus
indikaatorite sihtasemete saavutamisele;
4.8.7.3. elluviija hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele;
4.8.7.4. muu toetatava tegevuse elluviimisega seotud teave;
4.8.7.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.
4.9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
4.9.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28, 29 ja 30,
ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise
täpsustatud tingimustest ja korrast.
4.9.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri „e-Toetuse
keskkond“ kaudu rakendusüksuse välja töötatud vormil.
4.9.3. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja
kontrollsüsteemide kirjelduse alusel väljatöötatud protseduuridele. Rakendusüksus menetleb
toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 30 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui
15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates.
4.10. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
4.10.1. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjale kaudset riigiabi, kohaldatakse antavale
abile Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
4.10.2. Ettevõtjalele tegevuste kaudu antav vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) koos teiste
samale ettevõtjale antud VTAdega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta
7
jooksul ületada 200 000 eurot. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate
ettevõtjate puhul on nimetatud piirmääraks 100 000 eurot.
4.10.3. Juhul kui ettevõtja on saanud VTAd Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,
26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva
majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma ületada 500 000
eurot.
4.10.4. Elluviija hindab igakordselt, kas tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjatele VTAd.
Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjatele VTAd, kontrollib elluviija enne abi andmist
vastavalt kehtestatud korrale ettevõtjate vastavust VTA määruses sätestatud nõuetele ning teavitab
ettevõtjaid VTA andmisest ja VTA summa suurusest. Ettevõtja VTA piirmäära arvutamisel
lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 toodud ühe ettevõtja mõistest.
4.10.5. Käskkirja alusel ei anta kaudset riigiabi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL)
nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse
investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302) artikli 3 lõikes 3 ja VTA määruse artikli 1
lõikes 1 toodud välistatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele.
5. FINANTSKORREKTSIOONID
5.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja
ühendmääruse §-dele 21–23.
5.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49.
6. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE
6.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi elluviija või rakendusüksuse
taotluse alusel või enda algatusel.
7. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE
7.1. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel
toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
7.2. Elluviija säilitab VTA andmisega seotud dokumente 10 aastat alates käesoleva käskkirja alusel
viimase abi andmise päevast.
8. TOETUSE RAKENDAMINE
8.1. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. juunist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister