dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. detsember 2020
Viit
269
Registreeritud
30. detsember 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Kaie Nurmik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎269 30.12.2020 Käskkiri.asice1209 KB

Sisu (failidest)

13. 11.2020 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine“ eelnõu seletuskiri 1.Sissejuhatus Käskkirjaga kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi toetusskeem). Toetusskeemi eelarve on 1 400 000 eurot. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel, mis sätestab rakendusasutuse juhi pädevuse toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamiseks. Toetusskeemiga toetatakse rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi (edaspidi RUP) elluviimisega seotud tegevusi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi ministeerium) ülesande töötada välja ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus. Analüüsides Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse seisu saab välja tuua kaks peamist punkti: 1) Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis teadus- ja arendustegevusega (edaspidi TA) alla 250 ettevõtja, kellest umbes 30 ettevõtjat viib ellu 75% deklareeritud TA mahust. Samas tegutseb Eestis üle 16 000 eksportiva ettevõtja. 2) Eestis on üles ehitatud tipptasemel teadustaristu. Ettevõtjatele pakub TA teenuseid üle 50 eraldiseisva asutuse või institutsiooni. Sellest lähtudes saab väita, et Eesti ettevõtlussektori nõudlus rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuste läbiviimiseks on madal. Probleemiks on, et ettevõtjad ei näe rakendusuuringutes ja eksperimentaalarenduses lahendust, mille abil oma majanduslikku edu kasvatada. Teise kitsaskohana saab välja tuua, et kuigi TA taristu ülesehitamisesse on tehtud Eestis märkimisväärseid investeeringuid, siis peamiselt on need investeeringud lähtunud tippteaduse vajadustest. Seega on Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus suunatud: 1. Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõudluse suurendamisele. 2. TA pakkumispoole kohandamisele ettevõtjate vajadustele. Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus viiakse aastatel 2020−2023 ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi (edaspidi RUP) kujul. RUP koosneb kahest tegevussuunast: 1. Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toetus, mille tingimused kehtestatakse ministri määrusega. 2. Virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmine. Toetusmeetme tingimused sätestatakse käesoleva käskkirjaga. 2.Käskkirja sisu Käskkiri koosneb 8 punktist: 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus; 2. Toetatavate tegevuste kirjeldus; 3. Väljund- ja tulemusnäitajad; 4. Rakendamine; 5. Finantskorrektsioonid; 6. Toetuse andmise tingimuste muutmine; 7. Dokumentide säilitamine; 8. Toetuse rakendamine. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (e-post: [email protected], telefon: 639 7651), ministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon 6 397 618) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) ekspert Alice Liblik (e-post: [email protected], telefon: 55 696 862). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected]). Punkt 1 sätestab rakenduskava prioriteetse suuna, selle eesmärgi, meetme nimetuse ja eesmärgi ning toetatava tegevuse. Lisaks kehtestatakse selle punktiga toetuse andmise eesmärk ja tulemused ning käskkirjas kasutatavad terminid. Toetusskeem on välja töötatud prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „TA&I süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist“ elluviimiseks. Punktiga 1.1.5. sätestatakse, et toetusskeemiga toetatav tegevus on RUPi elluviimine. RUPi elluviimine käskkirja mõistes on virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmine. Punktides 1.2. ja 1.3. tuuakse välja toetuse andmise eesmärk ja tulemused. Toetuse andmise eesmärk on valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise abil Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuse mahu kasv. Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahu kasv eeldab, et ühelt poolt lisandub juurde uusi rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevaid ettevõtjad, kes seni nende tegevuste abil ei ole oma majanduslikku edu kasvatanud. Teiselt poolt peaksid juba rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevad ettevõtjad hakkama läbi viima rohkem ja suuremamahulisi arendusprojekte. Toetuse tulemused lähtuvad toetuse andmise eesmärgist. Toetuse andmise oodatavad tulemused jagunevad kolmeks: 1. Eesti ettevõtjad viivad läbi senisest rohkem rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi: o Kasvab Eesti ettevõtjate arv, kes viivad ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte; o Suureneb Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide maht; o Kasvab Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevate töötajate arv. 2. Eesti ettevõtjad saavad rakendusuuringutest ja eksperimentaalarendusest senisega võrreldes rohkem majanduslikku kasu: o Kasvab Eesti ettevõtjate müügitulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide tulemuste majanduslikul rakendamisel. 3. Eesti ettevõtjate koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA asutustega suureneb: o Kasvab Eesti ettevõtjate majanduseesmärkidest lähtuv koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA asutuste ning arendus- ja uurimiskeskustega; o Paraneb Eesti ettevõtjate ligipääs rahvusvaheliste arendus- ja uurimiskeskuste teenustele. Eelnõuga sõnastatakse 5 terminit. Siinkohal tuleb välja tuua, et rakendusuuringute terminit on võrreldes Frascati Manual’is1 toodud terminiga kitsendatud ja seatud tingimuseks, et käesoleva käskkirja mõistes peab rakendusuuringul olema tellija, kes kasutab uuringuga saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil. Eelnõuga tuuakse välja, et RUP on iseseisva juhtimissüsteemi ja eelarvega virtuaalne uurimis- ja arenduskeskus, kes toetab ettevõtjat rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti initsieerimisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel. Siinkohal peetakse silmas, et RUPil on oma juht ja strateegiline nõustamisorgan –RUPi nõukoda. Samas kuulub RUPi meeskond EASi koosseisu ja struktuuri. Lisaks sõnastatakse terminitena RUPi meeskond ja RUPi nõukoda. Punktis 2 on toodud toetatavate tegevuste kirjeldus. Toetusskeemiga toetatakse RUP programmi elluviimist ja virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse teenuste pakkumist. Uurimis- ja arenduskeskused on TA teenuseid pakkuvad organisatsioonid, kes viivad ellu ettevõtjate vajadustest lähtuvaid TA tegevusi. Tavapäraselt on uurimis- ja arenduskeskused üles ehitatud erinevate tehnoloogiate arendamisega tegelevate TA organisatsioonidena, millel on oma TA taristu ja oma teadlased ja insenertehnilised töötajad. Näiteks Soome uurimis- ja arenduskeskusel VTT on Soome erinevates linnades eri tehnoloogia valdkondade TA organisatsioonid, mille tööd on koordineeritakse ja juhitakse ühtsetel alustel. See omakorda loob võimaluse erinevate tehnoloogiate valdkondade üleseks koostööks ja ühisprojektideks. Ettevõtjast kliendile lihtsustab ühtselt juhitud ja samadel alustel töötav organisatsioon juurdepääsu just tema vajadustest lähtuvatele TA tegevustele kõige kiiremal ja lihtsamal moel. Virtuaalses uurimis- ja arenduskeskuses puudub oma laborite süsteem ja siin töötavad teadlased ja insenerid ei vii RUPi raames TA tegevusi ellu, vaid tunnevad tehnoloogiaid, millel on rakendused ettevõtjate ärilistes TA projektides, teavad nende tehnoloogiate arendamisega seotud võimalusi, sh TA üksused, laborid, teadlased, insenerid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Erinevalt tavapärasest uurimis- ja arenduskeskusest, kus viiakse ellu oma TA võimekusega seotud ettevõtjate arendustööd, peab virtuaalne keskus, kus puudub oma taristu ja 1 https://www.oecd.org/sti/inno/frascati-manual.htm TA töötajad, suutma leida ettevõtja vajadustele vastava arendustöö läbiviija olemasolevate TA teenuste pakkujate seast. Lisaks on virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesanne aidata ettevõtjal välja selgitada ärivõimalused, mis on seotud rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevustega. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019−2023 on ülesanne töötada välja ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus. 9. juunil 2020. a kiitis Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon (edaspidi VMK) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri (edaspidi minister) ettepanekul heaks otsuse, et ettevõtjate vajadustest lähtuvat rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldust hakatakse rakendama RUPi programmina, mida ettevõtjate vajaduste muutumisel saab ümber korraldada ja edasi arendada. RUP virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena aitab ettevõtjatel RUPi tehnoloogia valdkondades initsieerida, ette valmistada ja läbi viia neile majanduslikult olulisi rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte. Vastavalt VMKs heakskiidetud otsusele on RUPi tehnoloogia valdkonnad Eesti nutika spetsialiseerumise valdkondade kitsendatud tehnoloogia valdkonnad, mille rakendamine ettevõtjate TA projektides ja nende kaudu välja töötatud uutes tehnoloogiates, toodetes ja teenustes, aitavad ettevõtjatel saada majanduslikku kasu. RUPi nõukoda on ministri kokku kutsutud ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduse strateegiline nõustamisorgan, kes nõustab ministrit ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse valdkonna ülesehitamisel, osapoolte rollide ja vastutuse jaotumisel ning eesmärkide seadmisel ja seda nii Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste tegevuste elluviimisel, sealhulgas nõustades ministrit, milliste rahvusvaheliste rakendusuuringute võrgustikega ja millisel eesmärgil peaks Eesti liituma. Lisaks nõustab RUPi nõukoda ministrit ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest ja võimekustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse pikaajalise eelarve, taristu ning valdkonnaga seotud poliitikainstrumentide väljatöötamisel. RUPi kui rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduse Eesti-sisese tööriista puhul annab RUPi nõukoda nõu, et RUPi ülesehitus, tegevussuunad ja –valdkonnad aitaksid suurendada ettevõtjate TA nõudlust ja investeeringute mahtu. RUPi nõukoja ülesandeks on samuti nõustada RUPi meeskonda RUPi tehnoloogia valdkondade valikumetoodika väljatöötamisel ning anda nimetatud metoodikale hinnang. Lisaks vastutab RUPi nõukoda RUPi tegevussuundade ja elluviidavate tegevuste valiku ja elluviimise monitoorimise eest, nõustades ja andes hinnangu RUPi 3-aastase tegevusstrateegiale ning iga-aastasele tegevuskavale. RUPi nõukoda suunab ka vajadusel RUPi tegevuste muutmist. RUPi tegevussuundade ja tegevuste muutmisel lähtutakse ettevõtjate vajadustest ja muudatusi tehakse tingimusel, et ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse läbiviimisega seotud kitsaskohad on muutunud või esialgsete tegevuste elluviimine kitsaskohti ei lahenda. Muuhulgas nõustab RUPi nõukoda ja annab hinnangu ka RUPi tehnoloogia valdkondade valikumetoodika ja –kriteeriumite põhjal ülesehitatud RUPi valdkondlike ekspertide meeskonna struktuurile ja vastutusaladele. RUPi tegevusstrateegia, iga-aastase tegevuskava, eelarve, tehnoloogilised eelisvaldkonnad ja nendest lähtuva RUPi meeskonna struktuuri, RUPi taristu investeeringute põhimõtted ja rakendusuuringute ja tootearenduse toetusmeetme hindamiskomisjoni koosseisu kiidab heaks minister. Juhul kui RUPi tegevusmudel ei täida talle pandud ootusi või muutuvad ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega seotud vajadused, on RUPi nõukoja ülesanne teha ministrile ettepanekuid RUPi ümberkujundamiseks või RUPi tegevuste lõpetamiseks. RUPi nõukoja liikmete hulka kuuluvad teiste seas laialdase rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse läbiviimise kogemusega ettevõtjad. RUPi tegevusi viib ellu RUPi meeskond, kes koosneb RUPi juhist, RUPi ärivaldkonna juhist ja RUPi tehnoloogia valdkondade ekspertidest. RUPi juht töötab välja RUPi tehnoloogia valdkondade valikumetoodika, koostab RUPi tehnoloogia valdkondade ekspertide meeskonna, töötab välja ja rakendab töösse RUPi koostööpõhimõtted ja -tegevused Eesti ja rahvusvaheliste uurimis- ja arenduskeskustega. RUPi ärivaldkonna juht nõustab ettevõtjaid kuidas üles ehitada, läbi viia ja rakendada ärilise väljundiga rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte. RUPi tehnoloogia valdkonna eksperdid aitavad ettevõtjal initsieerida TA projekte, aidates välja selgitada tehnoloogiatega seotud uusi ärivõimalusi, nõustavad ja abistavad nende ärivõimaluste teostamiseks vajaminevate TA projektide ettevalmistamisel ja toetavad ettevõtjaid nende TA projektide elluviimisel. TA projektide ettevalmistamisel nõustavad RUPi tehnoloogia valdkonna eksperdid ettevõtjat, kuidas TA projekt tehnoloogiliselt üles ehitada, leiavad TA projekti läbiviimiseks sobivaimad partnerid nii Eesti kui ka rahvusvaheliste TA teenuste pakkujate seast, aitavad sõltumatu osapoolena nõustades sõlmida TA tegevuste elluviimise lepinguid, sealhulgas intellektuaalomandi küsimuste lahendamine. RUPi meeskonna ülesanne on aidata Eestisse välisinvesteeringuid tegevatele ettevõtjatele koostada ja vahendada Eesti TA teenuste pakkujate ühispakkumisi. RUP ei oma TA pakkumise võimekust, sealhulgas laboreid, teadlasi, insenertehnilisi töötajaid, aga omab teadmist ja suhtlusvõrgustikku kindlates tehnoloogia valdkondades ja seega tegeleb RUP ka ettevõtjate vajadustest lähtuvate TA teenuste pakkumisega seotud valdkonna ülesehitamise, konsolideerimise ja uuendamisega. Lisaks vastutab RUP rahvusvaheliste uurimis- ja arenduskeskustega tehtava koostöö eest, luues ja üles ehitades Eesti ettevõtjate TA projektide läbiviimiseks koostöövõrgustikke ja -tegevusi. Punktis 3 kirjeldataks meetme ja toetatava tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad koos vastavate baastasemetega aastal 2019 ja sihtasemetega aastal 2023. Toetusmeede panustab rakenduskava prioriteetse suuna nr 4 tulemusnäitajasse „Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest“. Kuna ükski senistest rakenduskava prioriteetse suuna nr 4 väljundnäitajatest, mis on seotud, kas rahalise toetuse saamisega või uue toote ja teenuse tutvustamisega, käesoleva toetusmeetme tegevuste väljundit, milleks on ettevõtjate TA võimekuse kasv nõustamise abil, ei iseloomusta, lisatakse prioriteetsesse suunda nr 4 uus väljundnäitaja „Mitterahalist abi saavate ettevõtjate arv“. Selle väljundnäitaja sihttase aastaks 2023 on 100 unikaalset ettevõtjat. Lisaks meetme tulemus- ja väljundnäitajatele mõõdetakse toetusmeetme mõju ka tulemusnäitajaga. Toetusmeetme tulemusnäitaja on RUPi meeskonna initsieeritud rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide arv. Selle näitaja sihtase aastaks 2023 on 40 rakendusuuringu või eksperimentaalarenduse projekti. Siinkohal tuleb välja tuua, et projektide elluviimist võib rahastada nii rakendusuuringute ja tootearenduse toetusega kui ka muudest allikatest, sh teised riiklikud TA toetusmeetmed, riiklikud laenuinstrumendid, riskikapitali fondid, ettevõtjate omavahendid, eraturu finantsinstrumendid, Euroopa Liidu TA toetused. Punkt 4, sätestab toetuse rakendamise tingimused, on jaotatud üheksaks alampunktiks: 1. Rakendusasutus ja –üksus; 2. Tegevuste elluviija; 3. Tegevuste sihtgrupp; 4. Tegevuste ja kulude abikõlblik periood; 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud; 6. Tegevuste eelarve; 7. Elluviija õigused ja kohustused; 8. Tegevuste elluviimise seire; 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord; 10. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi. Toetuse rakendusasutus on ministeerium ja rakendusüksus EAS, kes vastavalt töötas välja ja rakendab toetusmeetme elluviimist. Toetusskeemi elluviija on EASi kooseisu kuuluv RUPi meeskond. EASi funktsioonid rakendusüksuse ja elluviijana on lahutatud struktuuriüksuste tasandil. Punkt 4.3. toob välja tegevuste sihtgrupid, kelleks on:  Ettevõtjad, kelle majanduslikku kasu aitab tõsta rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti läbiviimine.  Eesti ja rahvusvahelised TA asutused, uurimis- ja arenduskeskused, kes aitavad ellu viia ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte. Toetuskeemi tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood on määratletud punktiga 4.4. Selle alusel viiakse tegevusi ellu ja tegevuste elluviimisega seotud kulud on abikõlblikud alates 1. juunist 2020.a. kuni 31. detsembrini 2023.a. Punktiga 4.5. sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblike kulude määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2, 3 ja 10 sätestatud tingimustest. Vastavalt ühendmääruse §-le 10 on abikõlblikud järgmised kulud:  RUPi meeskonna otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1-4 ja lõikes 4 sätestatud tingimustele;  RUPi nõukoja otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud tingimustele;  tegevuse ülejäänud abikõlblikud kulud, mis vastavalt ühendmääruse §-is 10 toodud tingimustele ühtse määra alusel arvestatuna on 40 % otsestest personalikuludest. Abikõlblikud kulud on rakendusuuringute programmi meeskonna ja nõukoja otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1−4. Toetatavate tegevuste abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse ühendmääruse § 10 kohaselt ühtse määra alusel arvestatuna 40% abikõlblikest otsestest personalikuludest. Tegemist on olulise lihtsustusega nii elluviija kui ka kulusid kontrolliva rakendusüksuse jaoks, kuna ülejäänud abikõlblike kulude osas jääb ära tegelike kulude tõendamine. Tõendamist vajavavad üksnes otsesed personalikulud. Proportsioonimääratlemisel on aluseks võetud programmi tegevuste detailsem eelarve. Käskkirja tegevuste personalikulude arvestamisel on aluseks võetud reaalne tegevuse elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalik meeskonna palgafond, kuhu kuuluvad RUPi juhataja ja RUPi meeskonna palgakulud, millele lisanduvad muud kulud ühtse määra alusel. Eelarve kohaselt on personalikulu planeeritav fond 1 000 000 eurot. Käskkirjaliste tegevuste muude kulude alla on planeeritud järgmised kulud: 1. RUPi meeskonna ja vajadusel ka nõukoja riigisiseste ja rahvusvaheliste lähetuste kulud; 2. RUP meeskonna ja vajadusel ka nõustatavate ettevõtjate koolituskulu; 3. RUPi kaudsed kulud, sealhulgas ruumide rent ja kommunaalkulud, sidekulud, bürootarvikud, investeeringud põhivahenditesse, raamatupidamine; 4. infomaterjalide soetamine, sealhulgas vajalike andmebaaside kasutusõigused ja muud kulud, mis kaasnevad ettevõtjate nõustamistegevusega; 5. RUPi turunduskulud; 6. RUP sisseostetavad teenused, sealhulgas täiendav teadusekspertiis, uuringud, analüüsid, mis on seotud RUPi tehnoloogia valdkondade arendamisega. Punktiga 4.6. määratakse toetusskeemi eelarve ja selle jaotus. Toetusskeemi eelarve on 1 400 000 eurot, mis jaotub: 1. Otsesed personalikulud – 1 000 000 eurot. 2. Ülejäänud abikõlblikud kulud – 400 000 eurot. Lisaks sätestab käskkiri kohustuse, et RUPi nõukojas heakskiidetud iga-aastane eelarve tuleb esitada rakendusasutusele ja rakendusüksusele. Punktis 4.7. tuuakse välja toetusskeemi elluviija õigused ja kohustused. Muu hulgas peab toetusskeemi elluviija kinni pidama kinnitatud eelarvest. Samas on toetusskeemi elluviijal õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks. Punkt 4.8. kirjeldab tegevuste elluviimise seiret ja aruannete esitamise korda. RUPi meeskond esitab rakendusüksusel heakskiitmiseks vähemalt üks kord aastas RUPi kolmeaastase tegevusstrateegia, iga-aastase tegevuskava ning tegevusstrateegia ja iga-aastase tegevuskava aruanded. Lisaks esitab tegevuste elluviija rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. veebruariks. Rakendusüksusele esitatud lõpp- ja vahearuanded esitab elluviija ka rakendusasutusele teadmiseks. Toetuse maksmise kord ja tingimused on sätestatud käskkirja punktis 4.9. Toetuse väljamaksmisel lähtub rakendusüksus struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13–15 ja 18. Elluviijale võib toetust välja maksta ka ettemaksetena. Ettemakseid tehakse vastavalt ühendmääruse §-ile 18. Punkt 4.10. kehtestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi tingimused. Toetusmeetme kaudu antav abi on Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) määruse ja konkurentsiseaduse §-s 33 mõistes vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA). Juhul, kui toetusmeetme kaudu antav abi on kaudne riigiabi ettevõtjatele, siis kohaldatakse antava abi suhtes Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 vähese tähtsusega abi suhtes sätestatut. Elluviija hindab igakordselt, kas tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjatele VTA-d. Juhul kui toetusskeemi kaudu antakse VTAd peab elluviija kontrollima ettevõtjate vastavust VTA määruse nõuetele enne abi andmist vastavalt kehtestatud korrale. Lisaks on toetusskeemi elluviija kohustatud teavitama ettevõtet, kui antav abi on VTA ja VTA summa suuruse ning kandma antud VTA kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise registrisse. Siinkohal tuleb välja tuua, et EAS ei ole riigiabi saaja, sest EAS ei ole ettevõtja majandustegevusega tegeleja, vaid talle antud avaliku ülesande täitja, mille raames antakse kaudset abi ettevõtjatele. Punktiga 5 reguleeritakse finantskorrektsioonide kord. Toetuse tagasinõude otsuse teeb rakendusüksus juhul, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui ilmneb, et tegevuste eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või muudel juhtudel, mis ei ole kooskõlas käskkirjas sätestatud tingimustega. Punktiga 6 sätestatakse toetuse andmise tingimuste muutmise kord. Vastavalt sellele on rakendusasutusel õigus muuta toetuse andmise tingimusi elluviija või rakendusüksuse taotluse alusel või enda algatusel. Punktis 7 kirjeldatakse toetuse andmisega seotud dokumentide säilitamise korda. Punkt 8 näeb ette, et käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. juunist. RUPi tegevused on Eesti mõistes uued ja seetõttu eelneb RUPi tööle hakkamisel käivitusetapp, kus töötatakse välja RUPi protsessid, töökorraldus ja palgatakse RUP meeskond, sealhulgas RUPi juht. RUPi käivitamise ja protsesside ning töökorralduse ettevalmistamise eest vastutab RUPi projektijuht, kes alustas tööd 1. juunil 2020.a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 3. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Toetusskeemi mõjud Toetusskeemi toel läbiläbiviidavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti ettevõtjate majanduslikult oluliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse maht. Ettevõtjate äriliselt olulised rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus on suunatud uute toodete, teenuste, tehnoloogiate või ettevõttesiseste protsesside välja töötamisele. See omakorda aitab kaasa Eesti ettevõtjate toodete ja teenuste muutumisele tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallihinnalisemaks, aidates nii ettevõtjatel teenida suuremat müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Toetusskeemi toel kasvav rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse maht aitab kasvatada ka Eesti ülikoolide ja TA asutuste teenitavat tulu ja luua sellega täiendavaid töökohti ja väljundit teadlastele ja inseneridele. 1. Tegevuste mõju läbivatele teemadele Keskkonnahoid ja kliima. Mõju – positiive. Toetusskeemist rahastatud rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektidega arendatakse välja uued tooted ja teenused, mis tänu uutele turu- ja keskkonnanõuetele on võrreldes eelneva põlvkonna toodete ja teenustega ressursisäästlikumad ja nende utiliseerimisega kaasneb väiksem jäätmete kogus. Seega on eelnõul läbi väiksema jääkide tekke, suurema ressursisäästu ning vähem saastava tootmise otsene mõju keskkonnale ja kliimale. Võrdsed võimalused. Mõju – neutraalne. Toetusskeemi toel algatavate TA projektide läbiviijatele (ettevõtete ja TA asutuste töötajad) ei seata ühtegi piiravat tingimust, mis lähtuks isikute soost, vanusest, erivajadusest, rahvusest vms tingimusest. Kui toetusskeemi toel algatatava projekti eesmärk on keskenduda uute toodete, teenuste arendamisele võrdsete võimaluste tagamise valdkonnas, siis panustab toetusskeem ka otseselt antud läbivasse teemasse. Infoühiskond. Mõju – positiivne. Uute toodete ja teenuste väljaarendamisega kaasneb vajadus rakendada nende tootmiseks ja tooraine ning lõpptoodete tarnimiseks sobivaid digilahendusi, sh riigi digilahendusi. Nimetatud lahenduste kasutuselevõtt aitab kaasa IKT sektori arengule. Regionaalareng. Mõju – positiivne. Toetusskeemi toel algatatavad rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekte saavad ellu viia kõik ettevõtjad olenemata regionaalsest paiknemisest. Väljaspool Harju- ja Tartumaad toetatud projektid omavad otsest mõju regionaalarengule. RUPi meeskond teeb tihedat ja sisulist koostööd tervet Eestit katva ja kõikides maakondades tegutseva nõustamisvõrgustikuga – maakondlike arenduskeksuste võrgustikuga. Seeläbi saab RUPi meeskond teavet potentsiaalsetest ettevõtjatest kõikidest Eesti piirkondadest ja ettevõtjad teavet RUP programmist. Riigivalitsemine. Mõju – neutraalne. Toetusskeemi väljatöötamisse on kaasatud erinevate sihtgruppide esindajad, sh avalik sektor. Toetusskeemi väljatöötamiseks on kasutatud avaliku sektori läbi viidud ja rahastatud uuringuid. 2. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete ning valdkondlike arengukavadega 2.1. Toetusskeemi seos sama suuna teiste meetmete tegevustega 2.1.1. Meetme tegevusega „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ soodustatakse tehnoloogiapõhiste iduettevõtluse teket ja arengut. Tehnoloogiapõhised iduettevõtjad arendavad oma tooteid, teenuseid, tehnoloogiad ja ärimudeleid muu hulgas viies läbi rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekte. Sellest tulenevalt on toetab toetusskeem otseselt nimetatud meetme tegevust. Seos on ka vastassuunaline iduettevõtjad on potentsiaalsed toetusskeemi kasutajad, kelle toel kasvab ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse maht. 2.1.2. Meetme tegevuse „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastrite ja tehnoloogia arenduskeskustele)“ eesmärk on luua toimivad ettevõtete vahelisi koostööstruktuure ja aidata ettevõtetel teha TA asutustega koostööd. Klastrid on ettevõtete vahelised ärilistel eesmärkidel toimivad koostööstruktuurid, kus viiakse ellu ühiseid turundus- ja arendustegevuse projekte. Klastrid on RUPi partnerid ettevõtjate teavitamises ja koostööprojektide ettevalmistamises. Tehnoloogia arenduskeskused on eraõiguslikud TA asutused, kus viiakse ellu ettevõtjate ja TA asutuste vahelisi TA projekte, peamiselt rakendusuuringuid. Tehnoloogia arenduskeskused saavad olla nii ettevõtjatele TA teenuste pakkujad kui ka enda projektide läbiviijad. Seega on toetusmeede antud meetme tegevusega otseselt seotud ja toetab selle elluviimist. 3.1. Seos sama suuna teiste meetmetega 3.1.1. Seos meetme tegevusega „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ on otsene. Nimetatud meetme tegevuse eesmärk on toetada ettevõtjate strateegilist arendamist. Meetme tegevus koosneb ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetmest ning innovatsiooni- ja arendusosaku toetusskeemi, mis panustavad erinevate ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse. Ettevõtja strateegiline arendamine pikaajaliste plaanide alusel on ettevõtja kõikide tegevussuundade, sh tooted, teenused, protsessid, ülevaatamine ja ühise loogika alusel edasiarendamine. Sellest tulenevalt on rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi sisaldav arendustöö lahutamatu osa ettevõtja strateegilistes arenguplaanides. Ettevõtte arenguprogrammi toetus on osa ettevõtja arenguplaanist, mille moodustavad ettevõtja kõik arendustegevused, mis viiakse ellu pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, sõltumata nende rahastamisallikast. Sellest tulenevalt täiendavad mõlemad tegevused käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi otseselt. 3.1.2. Meetme tegevus „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“, mille kaudu rahastati ettevõtjate TA projekte, mille tegevusi viisid ellu Eesti TA asutused on otseselt seotud käskkirja toetusskeemiga. Nimetatud meetme tegevusega alustatud koostööd aitab edasi arendada RUPi meeskond. 4.1. Seos valdkondlike arengukavadega ja strateegiatega Toetusskeem on seotud otseselt järgmiste arengukavade ja strateegiatega: 4.1.1. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ – toetusskeem toetab konkurentsivõime kava põhisuunda „Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks“; 4.1.2. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“; 4.1.3. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine. Eesti“. 5. Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega 1. Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele on kirjeldatud seletuskirja II peatüki punktis 3 ja IV peatükis. 2. Toetusskeemi põhjendatus Toetusskeemi tegevused aitavad kaasa meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT+tervis+ressursid) arendamiseks“ eesmärkide saavutamisele. Kirjeldus toetusskeemi eesmärgist, tulemusest, vajalikkusest ja tulemuste saavutamiseks planeeritavatest tegevustest on esitatud peatükkides 1.2, 1.3 ja 2. 1. Toetusskeemi kuluefekttiivus Eelarve prognoosimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning EASi ja ministeeriumi arvestuslikest prognoosidest kuludele. 2. Elluviija suutlikkus projekt ellu viia Projekti viib ellu EASi kooseisu kuuluv RUPi meeskond. EAS on Eesti Vabariigi asutatud sihtasutus, mille asutajaõigusi teostab ministeerium. EAS on ellu viinud eelnevalt mitmeid Eesti ettevõtlust ja ettevõtjaid toetavaid tegevusi, sealhulgas korraldanud ettevõtjate nõustamist ka innovatsiooni ja arendustegevuse vallas. 3. Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele analüüsitakse peatükis IV. 6. Käskkirja rakendamisega seotud eeldatavad kulud, tulud ja tegevused. Käskkirja alusel toetatavate tegevuste eelarve perioodil 01.06.2020-31.12.2023 on 1 400 000 eurot. Käskkirjaga sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist abikõlblike kulude ulatuses. Sellest tulenevalt ei kaasne eelnõuga täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Ühtlasi ei kaasne käskkirja rakendamisega ka täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. RUPi tegevuste käivitamise ettevalmistamiseks alustas 1. juunil 2020. a tööd RUPi programmijuht. RUPi programmijuhi ülesanneteks on valmistada ette rakendusuuringute ja tootearenduse toetusmeede ettevõtjatele, aidata välja töötada RUPi kui virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse töökorraldus ja meeskonna loomise põhimõtted. RUPi programmijuhi palgakulud kaetakse käesoleva käskkirjaga, mida rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2020.a. 7. Toetusskeemi kinnitamine Toetusskeemi kinnitab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister oma käskkirjaga ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2020.a. Tagasiulatuv rakendamine lähtub asjaolust, et RUPi ettevalmistavad tegevused käivitusid 1. juunil 2020.a. koos RUPi tegevusi ettevalmistava projektijuhi tööle asumisega. 8. Toetusskeemi kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega. Keskkonnaministeerium ja Kultuuriministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Rahandusministeerium eelnõud ei kooskõlastanud, kuna eelnõu moodustab koos määruse eelnõuga „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ ühtse paketti ja määruse eelnõus puudusid soodustingimused regionaalarengu valdkonna eelisarendamiseks. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine“ Lisa Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud /mittearvestatud põhjendus 1. Eelnõu punktis 1.1.3. on nimetatud Rahandusministeerium Selgitame. sulgudes nutika spetsialiseerumise Nutika spetsialiseerumise kasvualad (IKT+tervis+ressursid). kasvuvaldkonnad ja nende niššid Seletuskirjas palume parema selguse on: mõttes lahti kirjeldada, milliseid 1) IKT horisontaalselt – ressursside arendusi meetme toetusega andmeanalüüs ja infohaldus, soovitakse lahendada. infotrurve ja küberkaitse, sardsüsteemid ja robootika, tehnoloogilised ja metoodilised vahendid tarkvara arenduses. 2) Tervisetehnoloogiad - e- tervise lahendused (sh inimesekeskne andmehaldus). 3) Ressursside väärindamine- teadmistepõhine ehitus (sh puitmajade ehitamine, ehituse digitaliseerimine ja automatiseerimine, taastuvenergia lahendused) materjalitehnoloogia (sh põlevkivi kasutamine, materjalitehnoloogiate (nano- ja pinnakattetehnoloogiate) rakendamine uutes materjalides) ja biotehnoloogia (sh biotehnoloogia meditsiinis (biomeditsiin), biotöötlus/-tehas (biorefinery), bioinformaatika, tervist toetav toit). Eeltoodust lähtudes jaotub ressursside vääindamine: 1) Eesti tooraine väärindamine – toit, puit, põlevkivi, 2) Ressursside kokkuhoid- teadmistepõhine ehitus, 3) Uute tehnoloogiate ja tehnoloogiliste lahenduste abil ressursside väärindamine – materjalitehnoloogia ja biotehnoloogia rakendused, nt metalli-, puidu- ja toiduainetetööstuses, meditsiinis. 2. punktis 1.4 on välja toodud terminid. Rahandusministeerium Selgitame. Kuna käskkiri on seotud tihedalt Tootearendus on uue toote või „Ettevõtjate rakendusuuringute ja teenuse arendamise terviklik tootearenduse toetamine“ määrusega, arendustsükkel, mis algab idee siis jääb segaseks, miks on käskkirjas genereerimisest, uue toote või selgitatud ainult terminit teenuse turu- ja kliendiuuringutest eksperimentaalarendus kui üks ning lõpeb uue toote tootmise või tootearenduse osa. Samas antakse teenuse pakkumise alustamisega. määruses toetust terviklikult Eksperimentaalarendus on osa tootearendusele. Seega jääb küsimus, tootearendusest, mis keskendub et miks ei toetata käskkirjas välja toote, teenuse või tehnoloogia toodud tegevustena ka ülejäänud tehnoloogilisele arendamisele. tootearendusega seotud tegevuste Teisisõnu tegevustele, millel on ettevalmistamist. Samuti on segadus tehnoloogiline risk ebaõnnestuda. mõiste „RUP“ ümber, kuna pole täpselt Määrusega „Ettevõtjate aru saada, kas antud mõistet rakendusuuringute ja kasutatakse ainult käskkirja kohta, kus tootearenduse toetamine“ see on selgitatud kui iseseisva toetatakse lisaks juhtimissüsteemi ja eelarvega rakendusuuringutele, virtuaalne uurimis- ja arenduskeskus, eksperimentaalarendusele ka uue või on sellel ka mingi seos toote, teenuse ja tehnoloogia rakendusuuringute ja tootearenduse teostavusuuringuid, sh turu- määruse sisuga. Sellisel juhul oleks uuringuid, arendustööle eelnevat ja oluline antud seost kirjeldada ka uue tootele või teenusele sobiva määruses ning tuua see ka mõistena tehnoloogia valimist, TA sisse. tegevusega kaasnevaid koolitusi, uue toote, teenuse või tehnoloogia intellektuaalomandi esmakaitsmist. Teisisõnu neid tegevusi, mis ei kuulu eksperimentaalarenduse mõiste alla, küll aga on osa tootearenduse tegevustest. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm seadis ministeeriumile ülesandeks läbi viia analüüs ja välja töötada ettepanekud ettevõtete rakendusuuringute toetamise korraldamiseks. Selle tööülesande alusel valmistas ministeerium ette Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduse, mida viiakse ellu RUP programmina. Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduse ja selle rakendamise RUP programmina kiitis 9. juunil 2020.a heaks Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon. RUP programm koosneb kahest osast: 1. Rakendusuuringute ja tootearenduse toetusmeede, kus rahastatakse Eesti ettevõtjate äriliselt olulisi ja tehnoloogiliselt kõrgetasemelisi nutika spetsialiseerumise valdkonda kuuluvaid rakendusuuringuid ja tootearendust. Laiema tegevusampluaa ja sihtrühmaga toetusinstrument. 2. Virtuaalne uurimis- ja arenduskeskus, kes toetab ettevõtjat rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti initsieerimisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel. Kitsam meede, kus NSi valdkondadest lähtuvate tehnoloogia valdkondades aidatakse ettevõtjatel rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendustegevusi algatada ja läbi viia. 3. Eelnõu punktis 2 RUP nõukoja Rahandusministeerium Selgitame. ülesanneteks nõustada ministrit ja Vastavalt volitusnormile nimetab ministeeriume ettevõtjate vajadustest ja RUPi nõukoja eraldiseisva võimekustest pikaajalise eelarve, taristu käskkirjaga väliskaubandus- ja ja valdkonnaga seotud infotehnoloogiaminister, poliitikainstrumentide väljatöötamisel. sätestades ühtlasi RUPi nõukoja Paraku ei selgu, mis printsiipidest vastutuse ja töökorra. lähtuvalt komplekteeritakse RUP nõukoda. Palume eelnõu punkti kaks RUPi nõukoja regionaalne aspekt täiendada nõukoja valiku on arvestatud nutika kriteeriumidega ja nõukoja koosseisu spetsialiseerumise, mille koostamisel arvestada geograafilist eesmärgiks on regioonide kaetust nii, et nõukojas töös osaleksid valdkondlike konkurentsieeliste ka väljaspool Tallinna piirkonda asuvad määratlemine ja arendamine, ettevõtjad. Seisukoha toetuseks viitame kaudu. Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon majanduse elavdamise Teisisõnu kõik RUPi nõukoja ekspertkogu poolt välja toodud ettevõtjatest liikmed peaksid põhimõtetele, millest majanduse esindama nutika spetsialiseerumise edasisel toetamisel lähtuda ja millest valdkondi ja nõustama ministrit üks oli: arvestada majandusmeetmete erapooletult nutika kujundamisel regionaalarenguga.2 spetsialiseerumise valdkondade arendamisel, sealhulgas mõjust regionaalarengule. 4. Eelnõu punktis 3.1 on meetme Rahandusministeerium Arvestatud väljundnäitajana sõnastatud „Abi saanud unikaalsete ettevõtjate arv“. Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjas on meetme tegevuse 4.2.4 väljundnäitaja nimetatud „TAK-idesse ja klastritesse kuuluvate toetust saanud kasvualade ettevõtete arv“. Selguse mõttes palume kasutada käskkirjas näitajate puhul sama nimetust nagu on meetmete nimekirjas. 5. Jääb arusaamatuks, miks meetme Rahandusministeerium Arvestatud. tegevuse väljundnäitaja (ehk projekti Lähtudes Rahandusministeeriumi tasandi tulemusnäitaja) sihttase (100 ettepanekust ja täiendavatest unikaalset ettevõtet) erineb punktis 3.3. läbirääkimistest sätestame meetme toodud teotatava tegevuse väljundnäitajaks, millesse meetme väljundnäitaja „RUP-s nõustatud tegevus panustab „TAK-idesse ja ettevõtjad“ sihttasemest (90 unikaalset klastritesse kuuluvate toetust ettevõtet). Palume selgitada. saanud kasvualade ettevõtete arv“, sihtasemega aastal 2023 5 ettevõtjat. Ja toetusmeetme väljundnäitajaks „Ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõustamine“, sihtasemega aastal 2023 100 ettevõtjat. 6. Palume analüüsida, kas käskkirja Rahandusministeerium Selgitame alusel toetatavad tegevused panustavad Käskkirjaga rahastatakse RUP ka teistesse meetmete nimekirjas programmi meeskonna loomist. olevatesse 4.2.4 näitajatesse („Toetatud RUP meeskonna ülesanne on 2 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/majanduse_ekspertkogu_liikmete_ettepanekud_ 19.08.2020.pdf ettevõtted, kes on tutvustanud ettevõtte ettevõtjate uute toodete ja teenuste jaoks uut toodet või teenust“ ja loomiseks vajalikke „Toetatud ettevõtted, kes on rakendusuuringute ja tutvustanud turu jaoks uut toodet või eksperimentaalarenduse projektide teenust“) ning vajadusel täiendada initsieerimine ja elluviimise eelnõud. toetamine. See on esimene etapp terviksüsteemis, kus luuakse eeldused, et uute toodete ja teenuste väljaarendamiseks ja seeläbi selleks, et neid oleks võimalik tutvustada. Samas RUPi meeskonna töö tulemusena ei valmi uut toodet või teenust. Seetõttu nimetatud väljundnäitajaid lisada ei saa. 7. Oleme koostöös Majandus- ja Rahandusministeerium Mittearvestatud. Kommunikatsiooniministeeriumi Käskkirjaga rahastatavate (edaspidi MKM) ja Ettevõtluse tegevustega ei anta ettevõtjatele Arendamise Sihtasutusega (edaspidi COVID-19 riigiabi. Seetõttu ei ole EAS) kaardistanud ära ka Euroopa asjakohane ka vastavate näitajate Komisjoni välja pakutud nn Covid- lisamine. näitajad, mida peaks kasutama juhul, kui tegevused nendesse panustavad. Meetme tegevuse 4.2.4 puhul on kavas lisada meetmete nimekirja ja rakenduskavasse kaks täiendavat näitajat: „CV20 Toetus VKE-le käibekapitali jaoks (toetused)“ ja „CV22 Käibekapitali toetustega VKE- de arv“. Juhul kui käskkirja alusel kavandatud tegevused panustavad nimetatud näitajatesse, palume ka need juba lisada eelnõusse. 8. Eelnõu punkt 4.2 kohaselt on Rahandusministeerium Arvestatud. toetatava tegevuse elluviijaks ja Käskkirja punkti 4.10 on rakendusüksuseks EAS. Palume täiendatud. täiendada käskkirja eelnõu seletuskirja ning selgitada, kas ka EAS-i käsitletakse antud meetme raames riigiabi saajana ja kui ei käsitleta, siis lisada põhjendused miks. 9. Eelnõu punktis 4.10., milles on Rahandusministeerium Arvestatud. sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise tingimused, on rääkides riigiabi saajast kasutatud nii mõistet „ettevõtja“ (nt punkt 4.10.1., 4.10.3.), kui ka „kasusaaja“ (nt punkt 4.10.2., 4.10.4). Õigusselguse huvides teeme ettepaneku asendada punktides 4.10.2. ja 4.10.4. „kasusaaja“ mõiste „ettevõtja“ mõistega, vastasel korral võib jääda mulje, et tegemist on erinevate abi saajatega. Sarnastel põhjendustel teeme ettepaneku asendada käskkirja eelnõu punktis 4.10.5. „abi andja“ mõiste „elluviija“ mõistega nagu on sätestatud käskkirja eelnõu punktis 4.10.4., et oleks üheselt mõistetav, et elluviija ja abi andja on üks ja sama asutus. 10. Teeme ettepaneku muuta käskkirja Rahandusministeerium Arvestatud. eelnõu punkti 4.10.4. ning sõnastada see järgmiselt: „Elluviija hindab igakordselt, kas tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjatele VTA-d. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjatele VTA-d, kontrollib elluviija enne abi andmist vastavalt kehtestatud korrale ettevõtjate vastavust VTA määruses sätestatud nõuetele ning teavitab ettevõtjaid VTA andmisest ja VTA summa suurusest.“ 11. Teeme ettepaneku viia käskkirja Rahandusministeerium Arvestatud. eelnõu punkt 4.10.5. punkti 7. alla ning sätestada punktina „7.2. Elluviija säilitab VTA andmisega seotud dokumente 10 aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase abi andmise päevast.“ 12. Teeme ettepaneku täiendada Rahandusministeerium Mittearvestatud. käskkirja eelnõu punkti 4.10. lisades See punkt on sätestatud VTA sinna ühe ettevõtja mõiste. Näiteks määruses, millest lähtutakse lugedes käskkirja senine punkt 4.10.4. riigiabi andmisel (käskkirja punkt punktiks 4.10.5. (arvestades ka 4.10.1). Lähtudes HÕNTEs eelnevalt punktide 4.10.4. ja 4.10.5 toodust, ei ole täiendav esitatud muudatusettepanekuid) ning ülekordamine vajalik. asendades punkti 4.10.4. senine tekst järgmiselt: „Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat“. 13. Teeme ettepaneku täpsustada Rahandusministeerium Arvestatud. käskkirja eelnõu punktis 4.10.6. toodud viidet määrusele nr 1301/2013 järgmiselt: „Käskkirja alusel ei anta kaudset riigiabi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302) artikli 3 lõikes 3 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 toodud välistatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele.“ 14. Käskkirja eelnõu seletuskirjas on Rahandusministeerium Arvestatud. punktiga 4.10. seonduvalt selgitatud, et toetusmeetme kaudu antav abi on Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) määruse ja konkurentsiseaduse §-s 33 mõistes vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA). Teeme õigusselguse huvides ettepaneku täiendada eeltoodud lauset järgmiselt: „Juhul, kui toetusmeetme kaudu antav abi on kaudne riigiabi ettevõtjatele, siis kohaldatakse antava abi suhtes Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 vähese tähtsusega abi suhtes sätestatut.“ Lisaks teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirjas 4.10. punkti osas toodut ning lisada, et toetatava tegevuse elluviija hindab igakordselt, kas tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjatele VTA-d. Sama punktiga seonduvalt teeme ettepaneku asendada eelnõu seletuskirjas punkti 4.10. osas toodud selgituste viimane lause järgmiselt: „Lisaks on toetusskeemi elluviija kohustatud teavitama ettevõtet, kui antav abi on VTA ja VTA summa suuruse ning kandma antud VTA kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise registrisse.“ 15. Seletuskirja punktis 4. on hinnang Rahandusministeerium Selgitame. regionaalarengule märgitud Käskkirjaga luuakse ja neutraalseks. Lähtuvalt varasemast rahastatakse RUPi meeskonna kogemusest peaks seletuskirjas loomist ja tööl hoidmist. RUPi hindama, kas toetused jagunevad käskkirjaga ei rahastata loomulikul teel proportsionaalselt ettevõtjate rakendusuuringute ja lähtuvalt ettevõtete piirkondlikust eksperimentaalarenduse jaotusest või soodustab selline projekte. RUPi meeskonna, kuhu ühetaoline „piirkonnaneutraalne“ lähenemine toetuste koondumist kuuluvad teadlased, insenerid, edukamatesse piirkondadesse. Toetuste tehnoloogid, jt insenertehnilised koondumise vältimiseks üksikutesse töötajad ülesanne on initsieerida ka piirkondadesse, tuleks seda riski aidata läbi viia ettevõtjate teadlikult adresseerida ning arvestada rakendusuuringuid ja meetme tingimuste ning meetme eksperimentaalarenduse projekte elluviimist toetava raamistiku sõltumata nende kujundamisel. Palume mõju rahastamisallikast. regionaalarengule uuesti hinnata. Maakondlikud arenduskeskused RUPi partneritena aitavad leida ettevõtjaid, kellel on huvi ja võimekus rakendusuuringuid läbi viia ja nende tulemusi äriliselt rakendada. Siinkohal tuleb välja tuua, et vastavalt Statistikaameti andmetele on Eestis kokku ainult ca 240 ettevõtjat, kes on tegelevad TA tegevusega. Seetõttu on RUP programmi vaates oluline üles leida kõik ettevõtjad, kellel on potentsiaali tegeleda rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevustega. RUP programmi üheks ülesandeks on leida ettevõtjatele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuste elluviimiseks just nende konkreetsest arendustegevusest lähtuv TA partner, kelleks võib olla piirkondlikud TA asutused, näiteks regionaalsed kompetentsikeskused, ülikoolide kolledžid, jne. 4. Käskkirja punktis 1.4.3. on toodud, Haridus- ja Selgitame. et RUP on iseseisva Teadusministeerium RUP on virtuaalne (ehk tegelikust juhtimissüsteemi ja eelarvega jäljendav) uurimis- ja virtuaalne uurimis- ja arenduskeskus, sest seal töötavad arenduskeskus, kes toetab ettevõtjat teadlased, insenerid, tehnoloogid ja rakendusuuringu ja muud insenertehnilised töötajad eksperimentaalarenduse projekti RUPi raames reaalses initsieerimisel, ettevalmistamisel ja teadustaristus TA tegevusi ellu ei elluviimisel. Eelnõust ja vii. Samas nad lähtuvad oma seletuskirjast ei selgu, miks tegevuste (ettevõtjate TA tegevuse nimetatakse programmi initsieerimine ja läbiviimise virtuaalseks uurimis- ja toetamine) elluviimisel reaalselt arenduskeskuseks, kuna toimivatest ja valdkondlikest TA seletuskirjas toodud kirjelduse põhimõtetest tegevusloogikast. kohaselt on tegemist tehnoloogia- ja ärialase nõustamistegevusega, kuid mitte uurimis- ja arendustegevusega ((teadus- ja arendustegevusega (TA)). Seletuskirja leheküljel 3 on toodud, et uurimis- ja arendusekesed on teadus- ja arendusteenuseid pakkuvad organisatsioonid, kuid eelnõust ega seletuskirjast, et i selgu, et RUP meeskond tegeleks teadus- ja arendustegevusega teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 või Frascati käsiraamatu mõttes. Samuti on seletuskirja leheküljel 4 välja toodud, et RUP ei oma TA pakkumise võimekust, vaid ehitab üles koostöövõrgustikke. Palume kaaluda RUP-i ja seda elluviiva üksuse nimetamist sobivama nimega näiteks virtuaalne teadus- ja arendustegevuse nõustamiskeskus. 5. Käskkirja punktis 2 viidatakse RUP Haridus- ja Selgitame. tehnoloogia valdkondadele, mis on Teadusministeerium RUPi tehnoloogia valdkondade Eesti nutika valikumetoodika, sealhulgas spetsialiseerumise(NS)valdkondade milliste kriteeriumite alusel ja kitsendatud tehnoloogia millal tehnoloogia valdkondi valdkonnad, kuid eelnõust ja valitakse töötab välja RUPi juht seletuskirjast ei selgu, mida on koos RUPi meeskonnaga. RUPi mõeldud NS kitsendatud nõukoda nõustab RUPi meeskonda tehnoloogia valdkondade all. tehnoloogia valikmetoodika Toetuse andmise väljatöötamisel ja annab selle ka tingimustestselgub vaid, et RUPi oma hinnangu. RUPi tehnoloogia tehnoloogia valdkondade valikumetoodika ja selle alusel valikumetoodika töötab välja RUP valitud valdkonnad kinnitab juht ning RUP nõukoda nõustab minister. RUPi meeskonda valikumetoodika väljatöötamisel, kuid selgusetuks jääb, kes tehnoloogia valdkonnad metoodika alusel välja valib ning millise sagedusega või millises ajaraamis seda tehakse. Palume lisada vastav selgitus seletuskirja. 6. Seletuskirjas on väljatoodud, et Haridus- ja Selgitame. Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuv Teadusministeerium Ettevõtjate vajadustest lähtuvas rakendusuuringute ja rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus eksperimentaalarenduse on muuhulgas suunatud TA korralduses nähakse ühe RUPi pakkumispoole kohandamisele tegevusena ette ka ettevõtete ettevõtjate vajadustele. Toetuse vajadustega seotud andmise tingimustest ja rakendusuuringute pakkumispoole seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas kohandamist ettevõtete RUP tegevused seda suunda nõudlusega, sealhulgas TA taristu toetavad, arvestades ka asjaolu, et korrastamist ja vajadusel täiendava TA asutuse kaasamine projekti taristu loomist. RUPi meeskond elluviimisesse ei ole kohustuslik. koondab kokku teabe, millist TA Seletuskirja kohaselt peab RUP taristut ettevõtjad oma suutma leida ettevõtja vajadustele rakendusuuringute ja vastava arendustöö läbiviija eksperimentaalarenduse olemasolevate TA teenuste läbiviimiseks vajavad. RUPi pakkujate hulgast. Kuna valik meeskond analüüsib vastava toimub olemasolevate pakkujate vajaduse majanduslikku hulgast, ei ole selge, kuidas toimub otstarbekusest. RUPi nõukoda TA pakkumispoole kohandamine nõustab selles RUPi meeskonda ettevõtjate vajadustele. Palume ning annab omapoolse hinnangu lisada vastav selgitus seletuskirja. taristu vajadusele. Ühtlasi teeb RUPi nõukoda ka ettepaneku, kas ja kuidas taristut rahastada. Positiivse hinnangu saanud taristut võib rahastada RUPi eelarvest või võimalusel anda omapoolne soovitus teistele rahastajatele. 7. Käskkirjast ja seletuskirjast ei Haridus- ja Selgitame. nähtu, kas ja kuidas on kavandatud Teadusministeerium RUPis töötavad teadlased, koostöö juba olemasolevate TA insenerid, tehnoloogid omavad tegevusi pakkumise poolt teavet oma valdkonna TA teenuste vahendavate üksustega, näiteks pakkujate kohta, teades ja tundes ülikoolide teadus-ja arenduskeskuste ning valdkondlikult vastavaid ressursse tehnosiirdekeskustega. Samuti ei (TA teemad, töötajad, taristu, jne). ole mainitud seost ADAPTERi kui ülikoolide poolt kasutatava ning Erinevate TA asutuste puhul on ettevõtete seas tuntust omava ning ettevõtjatele TA teenuse kasutamist leidnud pakkumine korraldatud erinevalt ja koostööplatvormiga. Palume RUPi meeskond tegutseb vastavalt seletuskirjas välja tuua, kuidas nendele korraldustele. toimub koostöö juba toimivate Oluline on siinkohal välja tuua, et RUP ei müü olemasolevaid TA asutuste teenuseid, vaid otsib ettevõtja vajadustele sobiva teenuse, mis võib olla ka erinevate TA teenuse pakkujate kombinatsioon. ADAPTER, kui TA teenuste ja teenuse pakkujate IT platvorm on RUPile abivahend. 8. Eelnõu kohaselt tegeleb Sotsiaalministeerium Selgitame. toetusskeem ettevõtjate vajadustest Antud käskkirjas käsitletakse lähtuvate teadus- ja ettevõtja mõiste kui eraõiguslikku arendustegevuse (TA) teenuste juriidilist isikut, mitte kui füüsilist pakkumisega seotud valdkonna isikut. Tavapäraselt töötab ühes ülesehitamise, konsolideerimise ja äriühingus erinevast soost töötajaid uuendamisega. Eeldatakse, et ja seetõttu ei ole võimalik tegevuse tulemusena lisandub ettevõtjad soo järgi liigitada ja juurde uusi rakendusuuringute ja arvet pidada. eksperimentaalarendusega tegelevaid ettevõtjaid, kes seni Rakendusuuringud ja nende tegevuste abil ei ole oma eksperimentaalarenduse tegevused majanduslikku edu kasvatanud. lähtuvad tehnoloogilistest Leiame, et seatud eesmärgi kriteeriumitest, mida mõõdetakse saavutamiseks on toetusskeemi TRL- skaala alusel. TA teenuste ülesehitamisel ja rakendamisel vajadused ei sõltu soolisest oluline pöörata rohkem tähelepanu vajadusest ja eripäradest. naiste loodud ettevõtetes rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse alaste vajaduste analüüsimisele ja neile vajaliku toe pakkumisele. Naised ja mehed sageli töötavad ja loovad ettevõtteid erinevates tegevusvaldkondades, ning seetõttu nende vajadused TA teenuste osas võivad erineda. 9. Selleks, et hinnata teenuse Sotsiaalministeerium Selgitame. kättesaadavust nii naiste kui meeste Vaata eelmist punkti. loodud ettevõtetele, teeme ettepaneku täiendada eelnõu punkti 3.1 „Meetme väljundnäitaja“ indikaatorit „Abi saanud unikaalsete ettevõtjate arv“ järgmiselt: „Abi saanud unikaalsete ettevõtjate arv (andmed esitatakse soo lõikes)“ ja punkti 3.3 „Toetatava tegevuse väljundnäitaja“ indikaatorit „RUPis nõustatud ettevõtjad“ järgmiselt: „RUPis nõustatud ettevõtjad (andmed esitatakse soo lõikes)“ 10. Teeme ettepaneku täiendada Sotsiaalministeerium Selgitame. käskkirja eelnõu seletuskirja Nõustume ettepanekuga, et RUPi peatükki 4 „Toetusskeemi mõjud“ teenused peavad olema kujundatud punkti 1 „Tegevuste mõju läbivatele disaini põhimõtete. Samas ei sõltu teemadele“ võrdsete võimaluste osa TA teenused, sellest, kas TA järgmiselt: tegevuse elluviivate inimeste soost, a. Asendada esimeses lõigus lause vanusest, rahvusest, vastava puude „Toetusskeemi toel algatavate TA olemasolust, vaid TRL skaalal projektide läbiviijatele (ettevõtete ja kirjeldatud TA tegevustest ja nende TA asutuste töötajad) ei seata ühtegi elluviimisega kaasnevast piiravat tingimust, mis lähtuks tehnoloogilisest riskist. isikute soost, vanusest, erivajadusest, rahvusest vms tingimusest.“ lausega: „Eri soost, vanusest, rahvusest või puudega ettevõtjatele võrdsete võimaluste loomiseks toetusskeemis osalemisel ja sellest kasu saamisel lähtutakse TA teenuse kujundamisel kasutajakeskse disaini põhimõtetest ja analüüsitakse ning võetakse muuhulgas arvesse ettevõtjate neid vajadusi, mis tulenevad nende kuulumisest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse“. Selgitus: Ühissätete määruse artikli 7 kohaselt tuleb diskrimineerimise ennetamiseks tegeleda proaktiivselt erinevatele sotsiaalsetele rühmadele võrdsete võimaluste loomisega. See tähendab erinevate sotsiaalsete rühmade olukorra analüüsimist sekkumisvaldkonnas, takistuste väljatoomist, millega nimetatud rühmadesse kuuluvad isikud kokku puutuvad ja nende takistuste (nt vähene informeeritus, keelebarjäärid, piiravad stereotüübid ja eelarvamused) kõrvaldamisega tegelemist. b. Leiame, et eeltoodud märkustega arvestamisel võib toetusskeemi mõju võrdsete võimaluste tagamisele hinnata positiivseks. 11. Punkti 4.5.2.3. kohaselt toetatakse Riigi Tugiteenuste Arvestatud. tegevuse ülejäänud kulusid 40% Keskus Seletuskirja on täiendatud. ulatuses abikõlblikest otsestest Toome siinkohal ära käskkirja personalikuludest. Sellise protsendi tegevuste muude kulude alla on kasutamise asjakohasus jääb planeeritud kulud: selgusetuks, kui vaadata tegevuste 1. RUPi meeskonna ja vajadusel ka kirjeldust ja näitajaid. Toetatavate nõukoja riigisiseste ja tegevuste kirjeldusest kohaselt RUP rahvusvaheliste lähetuste kulud, meeskond aitab ettevõtjatel 2. RUPi meeskonna ja vajadusel ka initsieerida ja ette valmistada nõustatavate ettevõtjate projekte ning olla toeks nende koolituskulu, elluviimisel. RUP nõukoda nõustab 3. RUPi kaudsed kulud, sh ruumide erinevaid osapooli, annab soovitusi rent ja kommunaalkulud, ja hinnanguid. Selliste tegevustega sidekulud, bürootarvikud, kaasnevad personalikulud ja investeeringud põhivahenditesse, eelduslikult kaudsed kulud. raamatupidamine, Tegevuste sisu on tuletatav ka 4. infomaterjalide soetamine, sh tegevuse väljundnäitajast, milleks vajalike andmebaaside on nõustatud ettevõtjate arv ja kasutusõigused ja muud kulud), tulemusnäitajast, milleks on mis kaasneb ettevõtjate algatatud projektid arv. Projektide nõustamistegevusega, endi elluviimist käskkirja alusel ei 5. RUPi turunduskulud, rahastata. Kui eelnõus tekivad peale 6. RUP sisseostetavad teenused , sh otsese personalikulude vaid kaudsed täiendav teadusekspertiis, kulud, siis need saab hüvitada uuringud, analüüsid, mis kaudsete kulude hüvitamiseks ette seonduvad RUPi tehnoloogia nähtud ühtse määra alusel (kuni 15% valdkondade arendamisega. metoodikata/ kuni 25% metoodikaga). Kui tegevuste raames muid kulusid peale otseste personalikulude ja kaudsete kulude ei teki, siis 40% kasutamine ei ole lubatav. Selleks, et kasutada 40% alusel muude kulude abikõlbliku suuruse leidmise lihtsustust, peab tegevustest või kuludest olema välja loetav, mis on need tegevuste elluviimisega seonduvad muud kulud, mis ei ole kaudsed kulud ega otsesed personalikulud. 12. Palume lisada eelnõusse nõue, et Riigi Tugiteenuste Arvestatud. vahe- ja lõpparuanded ning Keskus maksetaotlused tuleb esitada registri „e-Toetuse keskkond“ kaudu. KÄSKKIRI 30.12.2020 nr 269 Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS 1.1.Reguleerimisala Toetust antakse punktis 1.1.2 sätestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi täitmiseks. Käskkirjaga sätestatakse prioriteetse suuna nr 4 meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. 1.1.1. Prioriteetne suund Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk TA&I süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist. 1.1.3. Meetme nimetus TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks. 1.1.4. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on teadus- ja arendustegevusega (edaspidi TA) panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. 1.1.5. Toetatav tegevus Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimine. 1. 2 Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on tõsta valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise abil Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuse mahtu. 2 1.3 Toetuse andmise tulemus 1.3.1. Kasvab Eesti ettevõtjate müügitulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide tulemuste majanduslikul rakendamisel; 1.3.2. Kasvab Eesti ettevõtjate arv, kes viivad ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte; 1.3.3. Suureneb Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuste maht; 1.3.4. Kasvab Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevate töötajate arv; 1.3.5. Kasvab Eesti ettevõtjate majanduseesmärkidest lähtuv koostöö Eesti ja rahvusvaheliste teadus- ja arendusasutuste ning arendus- ja uurimiskeskustega; 1.3.6. Paraneb Eesti ettevõtjate ligipääs rahvusvaheliste uurimis- ja arenduskeskuste teenustele. 1.4. Terminid 1.4.1. Eksperimentaalarendus on tootearenduse osa, millega luuakse eelneva uurimistegevusega saadud teadmiste ja praktiliste kogemuste baasil uut teadmist, mida kasutatakse uute või olemasolevate toodete, teenuste või protsesside arendamiseks või täiustamiseks. 1.4.2. Rakendusuuring on esmakordne uuring uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil. 1.4.3. Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm (edaspidi RUP) on iseseisva juhtimissüsteemi ja eelarvega virtuaalne uurimis- ja arenduskeskus, kes toetab ettevõtjat rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti initsieerimisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel. 1.4.4. RUPi meeskond on RUPi tegevusi elluviivad töötajad. 1.4.5. RUPi nõukoda on ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldust strateegiliselt nõustav üksus, kuhu kuuluvad ettevõtjate ja avaliku sektori esindajad. 2. TOETATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Toetatavaks tegevuseks on RUPi ülesannete täitmine. RUPi tegevusi viib ellu RUPi meeskond. RUP programmi elluviimine koosneb järgmistest tegevustest ja alategevustest: 1. ettevõtjatele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste ettevalmistamine ja elluviimine: 1.1. ettevõtjate ja ettevõtjatevaheliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste, sealhulgas uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamisega seotud ärivõimaluste väljapakkumine; 1.2. ettevõtjatevaheliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide konsortsiumite moodustamise ja lepingute sõlmimise toetamine ning nõustamine, sealhulgas intellektuaalomandi (edaspidi IO) kuuluvuse ja kasutusõiguste kokkuleppimine; 1.3. ettevõtjate ja ettevõtjatevahelistele uue toote-, teenuse- ja tehnoloogiaarenduse projektidele ja tegevustele Eesti ja rahvusvahelise TA partneri leidmine ja vahendamine; 1.4. ettevõtja ja TA partneri vaheliste lepingute sõlmimise toetamine, nõustamine, sealjuures IO kuuluvuse ja kasutusõiguste kokkuleppimine; 1.5. ettevõtjatele või ettevõtjate konsortsiumitele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste elluviimiseks erinevate TA teenuste pakkujate, sealhulgas TA asutused, 3 ülikoolid, uurimis- ja arenduskeskused, inseneribürood ühispakkumumiste koostamine, vahendamine ja lepingu sõlmimisel nõustamine; 1.6. ettevõtjate ja TA asutuste rahvusvaheliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide juhtimine ja koordineerimine; 2. välisinvestorile tema vajadustest lähtuva Eesti TA teenuste pakkujate ühispakkumise koostamine, vahendamine, lepingu sõlmimisel toetamine ja nõustamine; 3. Eesti ettevõtjatele rahvusvaheliste uurimis- ja arenduskeskuste teenuste vahendamine; 4. Eesti ettevõtjate vajadustele vastava rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse teenuste pakkumise suunamine, sealhulgas TA taristu investeeringute suunamine. RUP programmi ja teisi ettevõtjate vajadustest lähtuvaid rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduse strateegilisi otsuseid aitab kujundada RUPi nõukoda, nõustades väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrit (edaspidi minister) ja ministeeriume järgmistes teemades: 1. ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse valdkonna ülesehitus, sealhulgas osapoolte rollid ja vastutuse jaotus, Eesti-siseste ja rahvusvaheliste tegevuste eesmärgid ja oodatavad tulemused; 2. ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse valdkonna eelarve planeerimine, taristu ülesehitamine ja poliitikainstrumentide väljatöötamine; 3. RUP programmi ülesehitus, sealhulgas tegevussuundade ja –valdkondade valimine; 4. RUP programmi tehnoloogiavaldkondade valikumetoodika väljatöötamine; 5. RUP programmi tehnoloogiavaldkondade valikumetoodika ja –kriteeriumite põhjal koostatud RUPi valdkondliku pädevuse ülesehitamine, sealhulgas valdkondlike ekspertide meeskonna struktuuri moodustamine ja vastutusalade jaotus; 6. RUP programmi tegevussuundade ja tegevuste elluviimine, sealhulgas 3-aastase tegevusstrateegia ja iga-aastase tegevuskava heakskiitmine ja nende elluviimise monitoorimine; 7. RUP programmi, tema tegevussuundade ja tegevuste ümberkujundamine juhul, kui RUP programm ei täida talle seatud ootusi või ettevõtjate vajadused muutuvad. 3. VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD 3.1. Meetme väljundnäitaja NÄITAJAD Väljundnäitajad Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023) RUPi abil ettevõtjate TA võimekuse tõstmine. Mitterahalist abi Unikaalsete Ettevõtjate saavate ettevõtjate ettevõtjate 0 100 rakendusuuringute ja arv. arv (tk) eksperimentaal- arenduse nõustamine. 3.2 Meetme tulemusnäitaja NÄITAJAD Tulemusnäitajad Piirkonna Näitaja Mõõtühik Baastase (2018) Sihttase (2023) kategooria Müügitulu uutest või oluliselt muudetud Vähem arenenud % 13 20 toodetest või teenustest 4 3.3 Toetatava tegevuse tulemusnäitaja Tulemusnäitajad Baastase Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Sihttase (2023) (2019) RUPi initsieeritud RUPi initsieeritud ettevõtjate ettevõtjate rakendusuuringute ja rakendusuuringute Tk 0 40 eksperimentaalarendus ja eksperimentaal- e projektide mahu kasv arenduse 4. RAKENDAMINE 4.1. Rakendusasutus ja –üksus Perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 4.2. Toetatava tegevuse elluviija Toetatava tegevuse elluviijaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 4.3. Toetatava tegevuse sihtgrupp Toetatava tegevuse sihtgrupp on: 4.3.1. Ettevõtjad, kelle majanduslikku kasu aitab tõsta rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti elluviimine. 4.3.2. Eesti ja rahvusvahelised TA asutused, uurimis- ja arenduskeskused, kes aitavad ellu viia ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte. 4.4. Tegevuse ja kulude abikõlblikkuse periood 4.4.1. Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood algab 1. juunil 2020. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2023. aastal. Rakendusüksusele maksetaotluse esitamise viimane päev on 17. jaanuaril 2024. aastal. 4.4.2. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodil ning tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a. 4.5. Abikõlblikud kulud 4.5.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse toetatava tegevuse elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 2, 3 ja 10 sätestatud tingimustele. 4.5.2. Abikõlblikud on punktis 1.2. nimetatud toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks tehtavad järgmised kulud: 5 4.5.2.1. RUPi meeskonna otsesed personalikulud, mis vastavad ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 4 sätestatud tingimustele; 4.5.2.2. RUPi nõukoja otsesed personalikulud, mis vastavad ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud tingimustele; 4.5.2.3. toetatava tegevuse ülejäänud kulud 40% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-s 10 sätestatud tingimustele. 4.5.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 4.5.4. Elluviija on abikõlblike kulude tegemisel kohustatud järgima struktuuritoetuse seaduse §-s 26 toodud tingimusi. 4.6. Toetatava tegevuse eelarve ja ajakava 4.6.1. Toetava tegevuse eelarve on 1 400 000 eurot. Tegevuse Abikõlblike kulude Tulemusnäitaja Väljundnäitaja elluviimisega seotud eelarve kulud RUPi initsieeritud RUPis nõustatud Otsene personalikulu 1 000 000 ettevõtjate unikaalsete Ülejäänud 400 000 rakendusuuringute ja ettevõtjate arv – 100 abikõlblikud kulud eksperimentaalarenduse tk 40% ulatuses projektide arv – 40 tk otsestest personalikuludest Eelarve kokku 1 400 000 4.6.2. Toetatava tegevuse eelarve finantsallikate lõikes Tegevus EL toetus Riiklik Omafinantseering kaasfinantseering RUPi ülesannete 1 400 000 0 0 täitmine 4.6.3. toetatava tegevuse ajakava Tegevus Teostaja Periood RUPi ülesannete täitmine RUPi meeskond 01.06.2020-31.12.2023 4.6.4. Elluviija esitab RUPi nõukojas heakskiidetud iga-aastase eelarve rakendusasutusele ja rakendusüksusele. 4.7. Elluviija õigused ja kohustused 4.7.1. Elluviija on kohustatud järgima struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustusi: 4.7.1.1. tagab heakskiidetud eelarvest kinnipidamise; 4.7.1.2. esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele punktis 4.6.2. sätestatud eelarve; 4.7.1.3. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seadusele; 4.7.1.4. täidab teisi käesolevas käskkirjas sätestatud kohustusi. 6 4.7.2. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetatava tegevuse ja punktis 4.6 toodud eelarve muutmiseks. 4.8. Tegevuste elluviimise seire 4.8.1. Elluviija esitab rakendusasutusele heakskiitmiseks vähemalt üks kord aastas kolmeaastase tegevusstrateegia, iga-aastase tegevuskava ning tegevusstrateegia ja iga-aastase tegevuskava aruanded. 4.8.2. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatava tegevuse elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. veebruariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui toetatava tegevuse alguse ja esimese aruandlusperioodi lõpu kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 4.8.3. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil koos viimase maksetaotlusega. 4.8.4. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse registri „e-Toetuse keskkond“ kaudu. 4.8.5. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 4.8.6. Elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded rakendusasutusele teadmiseks samaaegselt nende esitamisega rakendusüksusele. 4.8.7. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud järgmine informatsioon: 4.8.7.1. aruandlusperiood; 4.8.7.2. andmed toetatava tegevuse edenemise kohta, sh teostatud tegevused ja nende vastavus indikaatorite sihtasemete saavutamisele; 4.8.7.3. elluviija hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele; 4.8.7.4. muu toetatava tegevuse elluviimisega seotud teave; 4.8.7.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 4.9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.9.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28, 29 ja 30, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustatud tingimustest ja korrast. 4.9.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri „e-Toetuse keskkond“ kaudu rakendusüksuse välja töötatud vormil. 4.9.3. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse alusel väljatöötatud protseduuridele. Rakendusüksus menetleb toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 30 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 4.10. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 4.10.1. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjale kaudset riigiabi, kohaldatakse antavale abile Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.10.2. Ettevõtjalele tegevuste kaudu antav vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) koos teiste samale ettevõtjale antud VTAdega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta 7 jooksul ületada 200 000 eurot. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul on nimetatud piirmääraks 100 000 eurot. 4.10.3. Juhul kui ettevõtja on saanud VTAd Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma ületada 500 000 eurot. 4.10.4. Elluviija hindab igakordselt, kas tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjatele VTAd. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjatele VTAd, kontrollib elluviija enne abi andmist vastavalt kehtestatud korrale ettevõtjate vastavust VTA määruses sätestatud nõuetele ning teavitab ettevõtjaid VTA andmisest ja VTA summa suurusest. Ettevõtja VTA piirmäära arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 toodud ühe ettevõtja mõistest. 4.10.5. Käskkirja alusel ei anta kaudset riigiabi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302) artikli 3 lõikes 3 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 toodud välistatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele. 5. FINANTSKORREKTSIOONID 5.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-dele 21–23. 5.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49. 6. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE 6.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi elluviija või rakendusüksuse taotluse alusel või enda algatusel. 7. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE 7.1. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 7.2. Elluviija säilitab VTA andmisega seotud dokumente 10 aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase abi andmise päevast. 8. TOETUSE RAKENDAMINE 8.1. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. juunist. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel