dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018 – 2027

Sotsiaalministeerium · 22. aprill 2019
Viit
1.7-2/1141-1
Registreeritud
22. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2019
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Lahendamise tähtaeg
22. mai 2019

Failid

  • 📎Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018 – 2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta seisukoha küsimine.asice9281 KB
  • 📎KORAK 2018-2021 rakendusplaan_aprill 2019.pdf746 KB
  • 📎KORAK_arengukava _aprill 2019.pdf1423 KB
  • 📎KORAK_radoon_RJ_KSH_aruanne_08.04.2019.pdf5133 KB
  • 📎Radooni riiklik tegevuskava_aprill 2019.pdf1526 KB
  • 📎RJ tegevuskava_aprill 2019.pdf1846 KB

Sisu (failidest)

Algtase NR Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja (org) (aasta) 1. Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine Meede: Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine 1.1. vastavalt rahvusvahelistele nõuetele Koostatud on vajalikud analüüsid ning õigusloomet on 1.1.1. Õigusaktide täiendamine täiendatud KeM Protseduuride väljatöötamine kiirgusohutuse järelevalve Kiirgusohutuse järelevalve korraldamiseks vajalikud 1.1.2. korraldamiseks. protseduurid on väljatöötatud RE KKI Väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamise aluste ühtlustamine mistahes radionukliide sisaldava materjali On ühtlustatud väljaarvamis- ja vabastamistasemete 1.1.3. koguste osas tuletamise alused RE KeM, KeA 1.1.4. Rahvusvaheliste auditite ettevalmistamine ja läbiviimine IRRS järelmissioon ja ARTEMIS missioon on toimunud VF, RE KeM, KeA, KKI Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse (ingl Secondary Standard Dosimetry Laboratory (SSDL)) rajamine. 1.1.5. Kalibreerimiskeskus on rajatud 2020.aastaks KIK,VF A.L.A.R.A. 2018 Kiirgustöötajate doosiregistri põhimäärus on väljatöötatud 1.1.6. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine ja register on arendamisel KeA; KEMIT 2. Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine 2.1. Meede:Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine Riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste Välja on töötatud riigiasutuste töötajatele mõeldud 2.1.1. põhiteadmiste veebikursuse väljatöötamine kiirgusalaste põhiteadmiste veebikursus KeM, KeA Selleks, et suurendada inimeste teadlikkust kiirgusest ja Kiirgusohutust käsitleva loengukursuse integreerimine luua võimalused, et kiirgusest huvitatu saaks ülikoolis 2.1.2. avaliku-õigusliku ülikooli õppekavasse omandada esmatasandi teadmised selles valdkonnas HTM, KeM suurendada selle valdkonna spetsialistide teadlikkus Projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade looduskiirgusest, eriti just radoonist ja radooni 2.1.3. täiendamine looduskiirguse (eelkõige radooni) valdkonnas kaitsemeetmetest HTM, KeM Avariikiirituse olukorra kõrvaldamise alane regulaarne 2.1.4. koolitus A.L.A.R.A.AS-le Koolitused on toimunud MKM, A.L.A.R.A. 2019 Regulaarsed kiirgusalased koolitused 2.1.5. kiirgushädaolukorras esmareageerijatele Koolitused on toimunud KeA, PPA, PäA, TervA 2018 2.1.6. Järelevalveametnike (TI ja KKI) koolitamine vähemalt 2 koolitust sellel perioodil KeA Meede: Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning 2.2 ohtude vähendamise meetoditest 2.2.1. Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine Kiirgusalaseid teabepäevasid korraldatakse iga-aastaselt RE KeM, KeA Radoonialaste koolituste korraldamine kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate kohalike omavalitsuste 2.2.2. ametnikele Korraldatud on vähemalt 1 koolitus sellel perioodil RE KeM, KeA Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele Koostatud on veebipõhised teabematerjalid 2.2.3. kiirgushädaolukordades käitumisest; KeA, KeM Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete Potentsiaalselt ohtlikest kiirgusallikatest teavitamise ja kokkukogumise kampaaniaid korraldatakse regulaarselt. 2.2.4. kokkukogumise kampaaniate regulaarne korraldamine KeM, A.L.A.R.A Pidev Avalikkust teavitatakse, kuidas tegutseda rahvusvahelise kiirgusõnnetuse korral. Avalikkust teavitataksekiirgusõnnetusega seotud ohtudest, ohtude vältimise juhistest ning õnnetuse ajal tegutsemise käitumisjuhistest. Vastav info on avaldatud Keskkonnaameti kodulehel ning vajadusel tehakse proaktiivset meediateavitust. Riskikommunikatsioon on Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele osa Keskkonnaameti kommunikatsiooniplaani 2.2.5. kiirgushädaolukordades käitumisest koos KKK-ga tegevuskavast. KeA 2020 Meede: Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine 2.3. Eestis KeA-sse vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine radooni spetsialisti KKI-sse vähemalt kahe kiirguse valdkonnale orienteeritud inspektori ametikoha loomine, KEM-i vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine EL ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning AS-i A.L.A.R.A. seoses radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise tuumaobjekti dekomissioneerimise eeluuringutega ühe täiendava KeM, KeA; KKI; 2.3.1. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis ametikoha loomine. RE A.L.A.R.A. 28 3. Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte Meede: Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine 3.1. ja nende ohutu vaheladustamise korraldamine Vaheladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. Seireprogrammide täitmine ning vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade 3.1.1. Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine koostamine ja rakendamine. RE MKM, A.L.A.R.A. Pidev Radioaktiivsed jäätmed on nõuetekohaselt käideldud ja 3.1.2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine vaheladustatud. RE MKM, A.L.A.R.A. Pidev Hoidla on ohutustatud - jäätmed on hoidlast eemaldatud, hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning 3.1.3. Tammiku jäätmehoidla ohutustamise lõpule viimine vabastatud üldiseks kasutamiseks. RE MKM, A.L.A.R.A. 2006 Alfa- ja beetakiirgajate määramist võimaldavate Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja mõõteseadmete soetamine, mõõtemetoodikate 3.1.4. beetakiirgajate määramiseks koostamine ja personali koolitamine (2019-2029). MKM, A.L.A.R.A. 2019 Peamised protseduurid radioaktiivsete jäätmete Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalike vabastamiseks on koostatud ja kooskõlastatud (2016- 3.1.5. protseduuride väljatöötamine 2019). RE MKM, A.L.A.R.A. 2016 Kokkukogutud saastunud metall iseloomustatakse ja saadetakse sulatmisele. Sulatamisest järgi jäänud kontsentreeritud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist 3.1.6. Saastunud metallijäätmete kokkukogumine ja sulatamine vahe- või lõppladustuspaigas. VF KKM, A.L.A.R.A. 2019 Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi Toimub pidev juhtimissüsteemi parendamine tagamaks 3.1.7. arendamine radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist. RE A.L.A.R.A. Pidev Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete parki Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendatakse järjepidevalt, mis võimaldab jäätmeid arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite lõppladustamiseks sobivalt käidelda. Samuti on soetatud 3.1.8. soetamine lõppladustamiseks vajalikud jäätmepakendid. MKM, A.L.A.R.A. 2021 Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja Tagatud on omanikuta kiirgusallikate ohutu MKM, SiM, KeM KeA, 3.1.9. käigushoidmine kokkukogumine ja nende järjepidev käitlemine. KIK A.L.A.R.A. Pidev Meede: Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu läbiviimine (sh KSH koostamine) ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise 3.2. keskkonnamõju hindamise tegemine Planeering ja KSH on algatatud. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks RaM, KeM, MKM, KeA, 3.2.1. planeeringu ja KSH menetluse algatamine VF A.L.A.R.A. 2019 Teostatakse paiga asukoha valiku uuringud nagu näiteks tektoonilise omapära kaardistamine, seismiline analüüs, maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs, maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud, hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs, klimaatiliste tingimuste uuring, keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne), sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus, majanduslikud aspektid, kultuuriloolised Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks aspektid jne), teede ja taristu analüüs jne. RaM, KeM (KeA), 3.2.2. vajalike keskkonnauuringute tellimine VF A.L.A.R.A. 2019 Strateegia sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ning identifitseerib sihtgrupid. Strateegia sisaldab kava Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide tulevasteks tegevusteks. Edaspidi põhineb dekomissioneerimise kommunikatsioonistrateegia kommunikatsioon strateegial, mida regulaarselt üle 3.2.3. koostamine ja rakendamine vaadetakse ja vajadusel täiendatakse. RaM, KeM, MKM 2019 Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide KMH on algatatud. 3.2.4. dekomissioneerimise KMH algatamine VF KeM, MKM, A.L.A.R.A. 2019 Teostatakse uuringud nagu näiteks Paldiski objekti peahoone seisukorra insenertehniline uuring, reaktorisektsioonide radioloogiline uuring, Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide MKM, KeM (KeA), 3.2.5. dekomissioneerimiseks vajalike uuringute tellimine konstruktsiooni uuring jne. VF A.L.A.R.A. 2019 Meede: Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise regulatsiooni 3.3. loomine 3.3.1. NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine Seoses NORM-valdkonnaga on õigusakte täiendatud KeM, KeA NORMide käitlemise valdkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine parima võimaliku tehnoloogia väljatöötamiseks Toetatud on teadus- ja arendustegevust parima võimaliku ja NORM käitlussüsteemi loomiseks sh tehnoloogia väljatöötamiseks ja NORM käitlussüsteemi 3.3.2. käitluslahendustingimuste loomiseks. loomiseks VF/KIK KeM 4. Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks Meede: Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku 4.1. tagamine Uus plaan on kinnitatud 4.1.1. Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani koostamine KeA 2018 Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja 4.1.2. nende korraldamine Õppusetel on osaletud ning korraldatud KEM, KeA 2017 Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas 4.1.3. uuendamine on uuendatud KEM, KeA 2017 Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas, mõõtevahendite ja saasteäratuseks vajalike seadmete Mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete 4.1.4. baasi uuendamine baas on uuendatud SiM, PäA Keskkonnainspektsiooni mõõtevahendite baasi 4.1.5. uuendamine Mõõtevahendite baasi on uuendatud KKI 2019 Maksu- ja Tolliameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse Mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete 4.1.6. baasi uuendamine baas on uuendatud MTA Avariikiirituse olukorra kõrvaldamisega tegeleva AS A.L.A.R.A. mõõtevahendite ja saasteäratuseks vajalike Mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete 4.1.7. seadmete baasi uuendamine baas on uuendatud KeM, A.L.A.R.A. 2019 A.L.A.R.A. AS 13/7 reageerimisvõimekuse arendamine 24/7 4.1.8. reageerimisvõimekuseks Reageerimisvõimekus 24/7 on tagatud MKM, A.L.A.R.A. 2020 Riigi poolt osutatava olulise teenuse toimepidevuse tagamine vastavalt ajakohastatud toimepidevuse plaanile. 4.1.9. Teenus toimib. KeM, KeA 2018 5. Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte Meede: Looduslikest kiirgusallikatest tingitud 5.1. ohtude minimeerimine Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade Täiendava uuringuvajadusega aladel on väljatöötatud 5.1.1. uuringumetoodika väljatöötamine uuringumetoodika KeM Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade Pinnaseuuringud on tehtud vähemalt 11 KOVis, siseõhu 5.1.2. pinnaseõhu ja siseõhu radooniuuringute tegemine mõõtmised on tehtud vähemalt 300 ruumis. KIK, RE KeM, KeA, EGT 5.1.4. Üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu läbiviimine Teostatud on üleriigiline radooniuuring RE KeM, Kea 5.1.6. Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine Radooni andmebaas on väljaarendatud KeA, KEMIT 5.1.7. Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine Keskkonnaameti radoonimõõteseadmed on uuendatud KeA Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute 2013/59/Euratom art 75 probleemsete ehitusmaterjalide 5.1.8. tegemine väljaselgitamine KeM Parameetri kontrollväärtust ületavate veevärkide omanikud Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses on teostanud kulu-tulu põhise tasuvusanalüüsi 5.1.9. radioloogiliste näitajate kontrollväärtuse ületamisega radionukliidide sisalduse vähendamise otstarbekuseks TervA 5.1.10. Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire Saneerimisprojekti järelseire järjepidev tagamine KIK, RE KKM; AS Ökosil 2015-…. 6. Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus Meede: Meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on paika pandud 6.1. jätkusuutlik ja ühtne korraldus Üldise põhjendatuse hindamiseks on osapoolte vahel kokku lepitud parim ja optimaalseim lahendus. Sõltuvalt Osapooltega läbirääkimise läbiviimine, mille tulemusena kokkulepitud lahendusvariandist on rakendatud tegevused, lepitakse kokku Eestile sobilik lahendus meditsiinikiirituse mille tulemusena toimub Eestis meditsiinikiirituse 6.1.1. protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks. valdkonnas üldise põhjendatuse järjepidev hindamine SoM, KeA Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste paika panemine tagamaks üldise põhjendatuse järjepidev Edasised tegevused tagamaks üldise põhjendatuse 6.1.2. hindamine. järjepidev hindamine on paika pandud. SoM, KeA Meede: Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja 6.2. teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse ülevaatamise tagamine, DRL kehtestamiseks ja ülevaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine, Referentsprotseduurid on üle vaadatud. Olemasolevaid vajadusel diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks diagnostilisi referentsväärtusi on vastavalt vajadusele vajaliku juhendmaterjali uuendamine. uuendatud ning on kehtestatud uusi diagnostilisi 6.2.1. Referentsprotseduuride ülevaatamine aastaks 2020. referentsväärtusi TervA Tegevuskava loomine, mille alusel toimub tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti puudutavate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja 6.2.2. edendamine Tegevuskava on loodud TervA, KeA, KKI Meede: Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise 6.3. auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine 6.3.1. Kliinilise auditite läbiviijate koolitajate koolitamine Kliinilise auditite läbiviijate koolitajad on koolitatud KeA, SoM, TervA Meede: Meditsiinikiiritusest saadava aastase 6.4. elanikudoosi taseme hindamise juurutamine Klassifikaatori kasutusele võtmine tervishoiuteenuse Loodud on kõiki osapooli rahuldav radioloogiliste uuringute osutajate poolt ja tervise infosüsteemi statistika mooduli klassifikaator, mille tervishoiuteenuse osutajad on oma 6.4.1. arendamine infosüsteemides kasutusele võtnud. SoM Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise eest vastutava asutuse määramine sõltuvalt tervise infosüsteemi statistika moodulisse ligipääsuga Kokku on lepitud elanikudoosi taseme hindamise eest 6.4.2. seotud piirangutest vastutav asutus. SoM, KeM KOKKU Periood Seos teiste valdkonna 2018 2019 2020 2021 kokku arengukavadega 9 386 602 020 270 000 22 000 903 406 9 386 602 020 270 000 22 000 903 406 0 0 0 12 000 0 0 0 0 0 0 4000 0 0 4 000 4 386 8020 0 0 12 406 5 000 490 000 120 000 10 000 625 000 0 100 000 150 000 0 250 000 1 895 69 500 109 500 84 500 265 395 1 000 27 000 43 000 27 000 98 000 0 0 15000 15 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 000 2 000 2 000 6 000 0 25 000 25 000 25 000 75 000 1 000 0 1 000 0 2 000 895 16500 1500 1500 20 395 895 500 500 500 2 395 0 1 000 1 000 1 000 3 000 0 0 0 0 0 0 15 000 0 0 15 000 0 0 0 0 0 0 26 000 65 000 56 000 147 000 0 26000 65000 56000 147 000 498 000 1 749 000 1 809 000 3 464 000 7 520 000 482 000 994 000 974 000 714 000 3 164 000 370 000 380 000 380 000 380 000 1 510 000 9 000 9 000 9 000 9 000 36 000 60 000 60 000 25 000 25 000 170 000 0 2 000 20 000 20 000 42 000 4 000 4 000 0 0 8 000 0 500 000 500 000 200 000 1 200 000 5 000 5 000 6 000 6 000 22 000 0 0 0 40 000 40 000 34 000 34 000 34 000 34 000 136 000 16 000 755 000 735 000 2 650 000 4 156 000 0 10 000 0 0 10 000 8 000 300 000 300 000 1 050 000 1 658 000 0 10 000 10 000 50 000 70 000 0 10 000 0 0 10 000 8 000 425 000 425 000 1 550 000 2 408 000 0 0 100 000 100 000 200 000 0 0 0 0 0 0 0 100 000 100 000 200 000 2 000 181 500 1 773 400 300 500 2 257 400 2 000 181 500 1 773 400 300 500 2 257 400 0 0 0 0 0 STAK 0 2 500 0 2 500 5 000 STAK 2 000 129 000 4 000 18 000 153 000 0 50 000 20 000 110 000 180 000 0 0 4 400 0 4 400 0 0 0 150 000 150 000 0 0 1 725 000 0 1 725 000 0 0 20 000 20 000 40 000 0 0 0 0 0 STAK 70 780 223 000 883 000 703 000 1 879 780 70 780 223 000 883 000 703 000 1 879 780 9 780 0 0 0 9 780 0 42 000 42 000 42 000 126 000 0 0 600 000 600 000 1 200 000 0 100 000 150 000 0 250 000 30 000 30 000 0 20 000 0 0 20 000 0 0 0 0 61 000 61 000 61 000 61 000 244 000 0 0 30 000 26 000 56 000 0 0 10 000 10 000 20 000 0 0 0 0 0 0 0 10 000 10 000 20 000 0 0 10 000 6 000 16 000 0 0 0 0 0 0 0 10 000 6 000 16 000 0 10 000 10 000 20 000 0 15 000 15 000 30 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 582 061 2 825 020 4 874 900 4 625 000 12 906 981 EESTI VABARIIGI KESKKONNAMINISTEERIUM KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIK ARENGUKAVA 2018-2027 Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega ning osalevad institutsioonid........... 6 1.1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega .................................................. 6 1.2. Seosed rahvusvahelise õigusega ............................................................................................. 6 1.3. Arengukava valmimises osalevad institutsioonid ................................................................... 7 1.3.1. Koostajad ......................................................................................................................... 7 1.3.2. Isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi arengukava vastu ........................ 8 2. Kiirgusohutuse olukord Eestis 2018. aastal ..................................................................................... 9 2.1. Kiirgusohutuse tagamine ......................................................................................................... 9 2.1.1. Kiirgusohutuse taristu ..................................................................................................... 9 2.1.2. Kiirgustegevus................................................................................................................ 13 2.1.3. Kiirgusohutuse järelevalve ............................................................................................ 17 2.2. Kiirgusohutuse alase teadlikkuse suurendamine ja pädevuse tagamine .............................. 18 2.2.1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine ................................................................. 18 2.2.2. Kiirgusspetsialistide piisava varu tagamine ................................................................... 24 2.2.3. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus ........................................................................ 24 2.2.4. Üldine kiirgusteadlikkus................................................................................................. 25 2.3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine ..................................................................................... 26 2.4. Kiirgushädaolukorraks valmisolek ......................................................................................... 29 2.5. Looduskiirgus ......................................................................................................................... 31 2.5.1. Kiirgusseire .................................................................................................................... 31 2.5.2. Joogivesi ........................................................................................................................ 32 2.5.3. Radoon .......................................................................................................................... 34 2.5.4. Ehitusmaterjalid ............................................................................................................ 35 2.6. Meditsiinikiiritus .................................................................................................................... 36 2.6.1. Patsiendi kiirgusohutus ................................................................................................. 37 2.6.2. Kvaliteet ......................................................................................................................... 38 3. Kiirgusohutuse tagamise strateegilised eesmärgid ....................................................................... 40 4. Juhtimisstruktuuri kirjeldus ........................................................................................................... 48 4.1. Arengukava elluviimises osalevate asutuste rollijaotus ........................................................ 48 4.2. Arengukava tulemuslikkuse hindamine ................................................................................ 48 5. Arengukava maksumuse prognoos perioodiks 2018-2021 ........................................................... 49 6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja protsessi avalikustamine ......................................... 55 6.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine .............................................................................. 55 6.2. Avalikustamine ...................................................................................................................... 55 2 Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 56 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................... 58 Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete riiklik tegevuskava ............................................................................. 60 Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava ........................................................................................................ 60 Lisa 3. Kiirgusohutuse riikliku arengukava rakendusplaan 2018-2021 ................................................. 60 3 Sissejuhatus Kiirgusohutuse tagamist võib määratleda kui inimese ja keskkonna kaitseks korraldatavat kiirgustegevuse reguleerimist ja vastava seire ning järelevalve korraldamist. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb kindlaks määrata, milliseid eesmärke peab Eestis teatud ajavahemiku kestel saavutama, mida vältima, kes ja mil viisil ning kui suures ulatuses peab keskkonna kiirguse kahjustava mõju eest kaitsmisega või inimese tervist kahjustava tegevuse vältimisega tegelema. Kõik need probleemid vajavad integreeritud ning ratsionaalseid lahendusi, milleks on vajalik ka koostatav kiirgusohutuse riiklik arengukava. Tänaseks on kiirgusohutuse tagamine muutunud piirmäärade täitmise jälgimisest kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi osaks. Kiirgusohutuse tagamise planeerimine pikemaks perioodiks on keeruline, aga vältimatult vajalik kõigis kiirgustegevuse valdkondades. Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut hädaolukordadeks, keskkonnaseiret jne. Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline pidev ja tasakaalustatud areng kõikidel nendel aladel. Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramine ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Ohuolukorra võivad tekitada avariid naabermaade tuumaelektrijaamades, avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, varastatud või leitud radioaktiivne aine. Ohtu võivad kujutada ka kiirgusallikad, mida käideldakse ilma kiirgustegevusloata või loaga sätestatud tingimusi rikkudes. Unustada ei tohi ka seda, et kiirgusallikaid võivad kasutada ründevahendite valmistamisel terroristid, ning tuumarelva kasutamist sõjalises konfliktis. Inimese kaitsel liigse kiirituse eest tuleb kindlasti arvesse võtta looduslikku kiirgust, näiteks joogivees sisalduvaid radionukliide ja hoonete siseõhu radoonisisaldust. Kiirgusohutuse korraldamine nõuab mõtestatud ning eesmärgipärast lähenemist. Kiirguskaitse ja sellest sõltuv kiirgusohutuse tagamine on oma olemuselt interdistsiplinaarne tegevus – täppis- , loodus- ja ühiskonnateaduste kompleks ning selle igapäevane rakendamine. Selles arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu prioriteedid aastani 2027 ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad. Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine. Arengukava strateegilised alleesmärgid on järgmised:  Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;  Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;  Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;  Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks;  Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;  Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus. Alleesmärkidest tulenevad tegevusvaldkonnad on järgmised: kiirgusalane koolitus, kiirgusteadlikkus, radioaktiivsete jäätmete käitlemine, avariikiirituse olukorrad ja hädaolukorrad, looduskiiritus, ning meditsiinikiiritus. Nende valdkondade arendamine on vähemasti järgmise kümne aasta perspektiivis oluline. 4 Arengukavas on püstitatud 6 strateegilist alleesmärki, mille saavutamiseks on detailsemalt kavandatud vajalikud tegevussuunad. Määratud tegevussuunad on aluseks arengukava konkreetse perioodi rakendusplaani koostamisele, milles on määratud eri institutsioonide rollid, tegevuse rahastamise vajadused ja võimalused, samuti tegevuse tulemuslikkuse indikaatorid. Kiirgusohutuse riiklikus arengukava ülesehitus on järgmine: ● praeguse olukorra analüüs, sh kiirguskaitse valdkonna probleemide ning olemasolevate võimaluste analüüs (tegevusvaldkondade raames); ● kiirguskaitse strateegilised alleesmärgid, eesmärgi saavutamise mõõdetavus (mõõdikud), eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuse rakendamisviisid (tegevussuunad); ● arengukava ellu viimise korraldus, koostöö ja rollijaotus eri osaliste vahel (sh eri valdkondades) kiirguskaitse eesmärkide saavutamiseks (sh nii eri institutsioonide või nende üksuste kohustused kui ka eri sektorite koostöö ja rollid), kiirguskaitsepoliitika tulemuslikkuse hindamise korraldamine, tagasiside saamine arengukava täitmiseks kasutatud meetmete tulemuslikkuse (sh tulemuste kvaliteedi) ja tõhususe kohta; ● arengukava elluviimiseks, kavandatud meetmete rakendamiseks, püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike rahastamisallikate ja -võimaluste prognoos. KORAKi eesmärk on kiirguskaitse korraldamine järgmise 10 aasta kestel, et tagada Eestis optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse funktsioneerimine ja areng. 5 1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega ning osalevad institutsioonid 1.1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega KORAK põhineb strateegial Säästev Eesti 21 ja on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 edasiarenduseks kiirguskaitse alal. Keskkonnastrateegias aastani 2030 on käsitletud vajadust arvestada käesolevat kiirgusohutuse arengukava. Paralleelselt võetakse arvesse seonduvate valdkondade arengukavasid ja strateegiaid: – Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019-2022 (kiirgusohutuse tagamine); Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaan (valmisolek hädaolukordadeks); Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 (radoonist tingitud terviserisk) (uus arengukava on 2018.a seisuga väljatöötamisel); mitmete meditsiinierialade, sh Eesti radioloogia arengukava aastateks 2011-2020, Eesti töötervishoiu arengukava aastani 2020, Heaolu arengukava 2016- 2023 (tööpoliitika ja töökeskkonna lähtealused); Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2010; hädaolukordade ennetamine ja tagajärgede leevendamine) ning Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (valmisolek kiirgusõnnetusteks) (uus arengukava on 2018.a seisuga väljatöötamisel). Nimetatud arengukavade ja strateegiate seonduvust käesoleva arengukavaga käsitletakse KORAKi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. 1.2. Seosed rahvusvahelise õigusega Kiirgusohutuse arengu suunamisel tuleb arvestada nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega. Peamised kohustused on seotud Euroopa Liiduga liitumislepingu ning EURATOM-i asutamislepinguga. Arengukava koostamisel lähtutakse järgmistest rahvusvahelise õiguse dokumentidest:  Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse mis tahes avarii korral, mille tagajärjel radioaktiivsed osakesed paiskuvad või võivad paiskuda keskkonda ja toovad või võivad tuua kaasa radioaktiivsete heitmete kandumise üle riigipiiride, millel võiks kiirgusohutuse seisukohalt olla tähendus teisele riigile;  Tuumaavarii või kiirgusavariiolukorra korral abi andmise konventsioon. Osalisriigid teevad konventsiooni sätete kohaselt koostööd omavahel ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi IAEA) viivitamatu abi andmiseks tuumaavarii või kiirgusavarii olukorras, et vähendada nende tagajärgi ning kaitsta elu, vara ja keskkonda radiatsiooni ja radioaktiivsete heitmete mõju eest;  Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon ja selle muudatus. Konventsiooni kohaldatakse rahuotstarbel kasutatava tuumamaterjali suhtes selle riigisisesel kasutamisel, hoidmisel ja vedamisel ning rahvusvaheliselt veetava tuumamaterjali suhtes;  Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise ühine protokoll, mis loob seose Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni vahel, laiendades vastastikku mõlema konventsiooniga kehtestatud tuumakahjustuste tsiviilvastutuse erirežiimi eeliseid;  Tuumarelvade leviku tõkestamise leping ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja 6 Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kokkulepe kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga. Eesti kohustub rakendama kaitseabinõusid kogu rahuotstarbelise tuumatooraine või spetsiaalse lõhustuva aine suhtes oma territooriumil, et sellist ainet ei saaks kasutada tuumarelvade ega muude tuumalõhkeseadeldiste valmistamiseks;  Kaitsemeetmete kokkuleppe lisalepped määravad tuumamaterjali arvestuse raportite esitamise IAEA-le, rahvusvaheliste inspekteerimiste sageduse ja kontrollitavad objektid;  Eesti ja IAEA kokkuleppe lisaprotokoll kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga suurendab IAEA-le esitatavate andmete hulka ning inspektorite õigusi;  Kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon. Eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda tsiviilvaldkondades tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemisel tekkivate ohtude eest, rakendades ohutu käitlemise põhimõtteid;  Tuumaohutuse konventsioon ja selle Viini deklaratsioon. Eesmärk on kohustada maismaal tuumarajatisi omavaid riike säilitama ohutuse kõrge taseme, määrates rahvusvahelised standardid, mida need riigid peavad järgima. Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest Euroopa Liidu direktiividest:  Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom;  Nõukogu direktiiv 2006/117/Euratom, 20. november 2006, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta;  Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik;  Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks;  Nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom, 22. oktoober 2013, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest. Lisaks eelnimetatule on arengukava koostamisel järgitud Euroopa Komisjoni, IAEA ja UNSCEAR juhendmaterjalidest. 1.3. Arengukava valmimises osalevad institutsioonid 1.3.1. Koostajad Arengukava koostamist korraldas Keskkonnaministeerium. Arengukava töötati välja Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi koostöös, samuti olid kaasatud eelnimetatud ministeeriumite hallatavad asutused: Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, AS A.L.A.R.A., Terviseamet, 7 Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet. Vastavalt keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktile 1 tehti käesoleva arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine. See on kohustuslik, kuna KORAKi alusel kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmiseks korraldati riigihange, mille tulemusena valiti mõju hindajaks eksperdid OÜ-st Alkranel. KORAKi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus hinnati arengukava eesmärkide elluviimiseks kavandatud tegevuse ning selle võimalike alternatiivide eeldatavat nii positiivset kui ka negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale ning varale käesoleva arengukava alameesmärkide kaupa. Hindamisel märgiti negatiivse mõju vältimise ja positiivse mõju suurendamise võimalused ning kui negatiivset mõju ei olnud võimalik vältida, pakuti välja selle leevendamise või heastamise meetmed arengukava tasemel, anti soovitused negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks projektide tasemel. 1.3.2. Isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi arengukava vastu Arengukava koostamisel arvestati peale koostajate ka teiste isikute ja asutustega, kellel võis olla põhjendatud huvi arengukava valmimise vastu, ning peeti oluliseks mitmesuguste huvigruppide kaasamist. Kiirgusseaduse § 26 sätestab kiirgusohutuse riikliku arengukava koostamise eesmärgi ning KeHJS vastavalt § 37 ja § 41 arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning selle teostamise aruande avalikustamise. KeHJS alusel nimetatakse KSH programmis asutused ja isikud ning valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendavad organisatsioonid, keda tuleb kaasata. Institutsioonid, kelle arvamust arengukava ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta küsiti, on lisaks arengukava koostamisse kaasatud ministeeriumitele ja nende hallatavatele asutustele järgmised:  Kultuuriministeerium  Maaeluministeerium  Haridus- ja teadusministeerium  Linnade Liit  Maaomavalitsuste Liit  Lääne-Harju Vallavalitsus  Saue Vallavalitsus  Saku Vallavalitsus  Sillamäe Linnavalitsus  Veterinaar- ja Toiduamet  Tööinspektsioon  Eesti Geoloogiateenistus  Eesti Keskkonnaühenduste Koda  Eesti Radioloogiaühing. Huvitatud isikutelt ning asutustelt tulnud ettepanekuid käsitletakse peatükis „Avalikustamine“. 8 2. Kiirgusohutuse olukord Eestis 2018. aastal 2.1. Kiirgusohutuse tagamine 2.1.1. Kiirgusohutuse taristu Keskkonnavaldkonnas toimus aastatel 2015 ja 2016 õigusaktide kodifitseerimine ning Keskkonnaseadustiku üldosa seadusi (edaspidi KeÜS) täiendati 2015. ja 2016. aastal kiirguse valdkonna sätetega. Keskkonnaõiguse kodifitseerimise käigus jõustus 01.11.2016 uus kiirgusseadus. Uue tervikteksti koostamise eesmärk oli eelkõige peatükkide sisemise struktuuri ühtlustamine. Seaduse regulatsiooni sisu jäi 2004. a kiirgusseadusega võrreldes suures osas samaks, kuid tehti siiski mitmeid sisu täpsustavaid ja põhimõttelisi muudatusi. Koos uue kiirgusseadusega taaskehtestati ning uuendati ka kõik selle alamaktid. 2017. aasta 15. augustil jõustunud kiirgusseaduse muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (edaspidi direktiiv 2014/87/Euratom). 2018. aasta 6. juulil jõustunud muudatusega võeti üle Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (edaspidi direktiiv 2013/59/Euratom). 2018. aasta KeÜSi ja kiirgusseaduse muudatusega jõustus nõue esitada digitaalselt allkirjastatud kiirgustegevusloa taotlus ning vormistada kiirgustegevusloa ja selle andmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu. Samuti kaasnes KeÜS ja kiirgusseaduse muudatusega kiirgusallikate ja tuumamaterjali registri pidamine KOTKASes. KOTKAS on andmekogu, mille eesmärk on lihtsustada keskkonnakomplekslubade ja kiirgustegevuslubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Vastavalt kiirgusseadusele korraldab kiirgusohutustegevust oma pädevuse piires Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM) Keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) ja Keskkonnaameti (edaspidi KeA) kaudu, kaasates selleks teisi asjaomaseid asutusi ning võttes muu hulgas arvesse valdkonnapõhiseid käitamiskogemusi, otsustusprotsessi tulemusi, asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid. Kui KeM ülesanne on kiirgusohutusalase poliitika kujundamine ja valitsemisala juhtimine, siis KKI ja KeA ülesandeks on väljatöötatud kiirgusohutusalase poliitika elluviimine, seadustega pandud ülesannete täitmine, kiirgusvaldkonna juhtimine ja riikliku järelevalve teostamine. Mõlemad asutused osalevad ka poliitikate, arengukavade ning programmide koostamisel. KeM, KeA ja KKI tegevusvaldkonnad ja ülesanded on sätestatud nende asutuste põhimäärustes1. KeA põhiülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutuse, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda vastava valdkonna õigusaktide väljatöötamises. KKI põhiülesandeks on järelevalve looduskeskkonna ja - varade kasutamise üle, menetledes selleks nii keskkonnaalaseid väär- kui 1 Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ Keskkonnaministri 20.05.2014 määrus nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“ Keskkonnaministri 31.03.2009 määrus nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“ 9 2011. aastast ka kuritegusid. Mõlemad asutused osalevad kriisireguleerimisega seotud ülesannete täitmisel. Kiirgusohutuse tagamisse kaasatud järgmised ministeeriumid ning nende allasutused: 1) Siseministeerium korraldab riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kriisireguleerimise valdkonnaga seotud tegevusi ning koordineerib oma allasutuste (Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet) osalemist avariikiirituse olukorras ja kiirgushädaolukorras; 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab muuhulgas energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport) valdkonnaga seotud tegevusi. Kiirgusohutuse seisukohast on oluline looduskiirgusest tulenevate ohtude minimeerimine ehitiste planeerimise, projekteerimise ja ehitamise nõuete kaudu. Ministeeriumi allasutused, kes on kaasatud kiirgusohutuse tagamisse, on riigile kuuluv aktsiaselts A.L.A.R.A., Maanteeamet ja Eesti Geoloogiateenistus. Ministeerium on vastutav radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamise korraldamise eest. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning nende vaheladustamisega tegeleb aktsiaselts A.L.A.R.A. Maanteeamet võtab vastu ja väljastab „Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe” (edaspidi ADR) (sh ohtlike veose klass 7 – radioaktiivsed materjalid) kohase autojuhi koolituse tunnistuse ning teeb muid ADR nõuete kohaseid toiminguid. Eesti Geoloogiateenistus tegeleb radooniuuringutega. Ministeerium koordineerib energeetika valdkonna arengut sh tuumaenergeetika kasutamist; 3) Sotsiaalministeeriumi vastutusala on muuhulgas rahva tervise kaitsmine ning arstiabi korraldamine. Kiirgusohutuse tagamisse kaasatud ministeeriumi allasutused on Terviseamet ja Tööinspektsioon. Terviseamet teostab järelevalve käigus joogivee kvaliteedi kohta kogutud teabe analüüsi ja teeb tervisohtude riskianalüüse, turujärelevalvet meditsiiniseadmete üle, korraldab meditsiinikiiritusega seotud tegevusi ameti pädevuse piires, korraldab tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutajate pädevuse hindamise valdkonda, koordineerib tervishoiuteenuste kvaliteeti ning annab selles arvamusi ja hinnanguid; peab tervishoiutöötajate riikliku registrit, korraldab kiirabi ja tervishoiu hädaolukorraks valmisolekut ja hädaolukorra lahendamist ning elutähtsate teenuste toimepidevust oma pädevuse piires. Tööinspektsioon teeb järelevalvet tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmise osas. 4) Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuulub muuhulgas tollipoliitika kavandamine ja elluviimine. Kiirgusohutuse tagamisse on kaasatud Maksu- ja Tolliamet, kes teeb järelevalvet üle piiri veetavate kaupadele ning haldab piiriületuskohtades kiirgusseire võrku kaubas radioaktiivse materjali avastamiseks. 5) Maaeluministeeriumi kiirgusohutuse tagamisse kaasatud allasutus Veterinaar- ja Toiduamet teostab põllumajandustoodete seiret ning toiduohutusega seotud järelevalve toiminguid. Vabariigi Valitsus algatas 28.09.2018 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu2. Soovituse keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on KeM-ile esitanud ka Rahandusministeerium 2016. aastal koostatud Riigiülesannete analüüsis3 ning 2018. aastal Riigikontroll ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelauditi4 kommentaarides. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt lähtub KeA ja KKI ühendamine riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on 2 http://eelnoud.valitsus.ee/main#FryQJSX6 3 Riigiülesannete analüüs (Rahandusministeerium, mai 2016) 4 https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Year/- 1/ItemId/1008/amid/557/language/et-EE/Default.aspx 10 dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. KeA ja KKI põhiülesanded kattuvad osaliselt. Samuti kattuvad KKI ja KeA rollid osaliselt kriisireguleerimisega seotud ülesannete täitmisel, mis ei hõlbusta kriisijuhtumite lahendamist. Ühendasutus liidab KeA ja KKI põhifunktsioonid, seejuures jäävad mõlema asutuse põhiülesanded senisel kujul kehtima. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet, mis on piisavalt üldine, et katta asutuse kõigi ülesannete ulatust ja olemust. Kiirguse valdkonnas tuleks ühendasutuse loomisel luua võimalus kiirgusele spetsialiseerunud inspektorite ametisse nimetamiseks ning neile valdkondlike koolituste võimaldamiseks. Spetsialiseerumisega tagatakse kiirguse valdkonnas tulemuslikum ning kvaliteetsem järelevalve ning inspektorite kiirgusalase pädevuse suurendamine. Kiirgusohutuse tagamiseks kasutatavate kiirgusmõõteseadmete mõõtetulemuste kvaliteedi hoidmiseks on tarvis mõõteseadmeid regulaarselt kontrollida (kalibreerida). Eestis puudub täna võimalus neid mõõteseadmeid kontrollida, mistõttu on vajalik suurendada seadmete kalibreerimise võimekust. Selleks tuleb rajada rahvusvahelistele nõuetele vastav kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskus (ingl Secondary Standard Dosimetry Laboratory (SSDL)), kus toimub järelevalves, kiirgushädaolukordade lahendamisel ja erinevates kiirgustegevustes kasutatavate kiirgusmõõteseadmete usaldusväärne, kiire ja kvaliteetne kalibreerimine, mis tõstab mõõtetulemuste kvaliteeti ning seeläbi vähendab kiirgusohtu inimesele ja ümbritsevale keskkonnale. 2015. aasta juulis kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava (vt Lisa 1), mille koostamise vajadus tulenes 2008. aastal heaks kiidetud KORAK-ist 2008–2017 (edaspidi KORAK 2008-2017) ja selle rakendusplaanist. 2011. aastal jõustus Nõukogu Direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (edaspidi direktiivi 2011/70/Euratom), mis seadis täpsemad nõuded riikliku radioaktiivse jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Seetõttu täiendati ka tegevuskava eelnõu direktiivi 2011/70/Euratom rakendamise juhise nõuete järgi. Liikmesriigid pidid esitama komisjonile esimese aruande nimetatud direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 23. augustiks 2015 ja seejärel iga kolme aasta tagant vastavalt ühendkonventsioonis ette nähtud läbivaatamisele ja aruandlusele. Kiirgusseaduse alusel võib arengukava elluviimiseks või kiirgusohutuse korraldamise ja tõhustamise eesmärkide saavutamiseks koostada KORAKi valdkondade kohta tegevuskavad. Käesoleva KORAKi raames esitatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemine valdkonna all uuendatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava, mis on KORAKi lisa ning mida ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkidega arvestatakse KORAKi rakendusplaanis. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas esitatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika kohaselt tuleb Eestisse rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik 2040. aastaks. Aastail 2014-2015 viisid rahvusvahelised eksperdid läbi Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud5 (edaspidi lõppladustuspaiga eeluuringud). 28. aprillil 2016 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel võeti vastu põhimõtteline otsus Eestisse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava käsitleb ka looduslike radioaktiivseid sisaldavate jääkide 5 http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf 11 (NORM-jääk) ja jäätmete (NORM-jäätmed) käitlemise poliitikat. Kiirgusseadusega on sätestatud kohustus viia Eestis kord 10 aasta jooksul läbi kiirgusohutuse riiklik audit. Vastavnõue tuleneb direktiivist 2014/87/Euratom. Kiirgusohutuse riiklik audit on kiirgusohutuse suurendamise eesmärgil korraldatav audit, mille käigus hinnatakse riigi kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist korraldust ning kiirgus- ja tuumaohutust tagavaid asutusi. Auditisse kaasatakse rahvusvaheliselt tunnustatud kiirguseksperte. Eksperdihinnangute tulemustest teavitatakse liikmesriike ja Euroopa Komisjoni. Vastavat teenust on riikidel võimalik tellida Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuurilt (IAEA) kui Integrated Regulatory Review Service missiooni (edaspidi IRRS missioon). IRRS missiooni käigus tuvastatud parendusvajaduste täitmise hindamiseks peab hiljemalt 4 aasta pärast toimuma järelmissioon rahvusvaheliselt tunnustatud kiirgusekspertide osavõtul. IRRS missioon viidi Eestis läbi 4.-14.septembril 2016. Missiooni käigus hinnati riigi kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist raamistikku ning pädevaid reguleerivaid asutusi, samuti inspekteerimise läbiviimist. IRRS missiooni tulemustest valmis aruanne6, milles antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid kiirgusohutuse siseriikliku raamistiku parendamiseks. Kuigi võrreldes KORAK 2008-2017 rakendusperioodiga on täpsustunud kiirgusohutusalases tegevuses osalevate asutuste ülesanded, märkisid rahvusvahelised eksperdid IRRS missiooni aruandes siiski, et kiirgusohutuse tagamisel esineb regulatiivsete funktsioonide kattuvust. Samuti viidati osade valdkondade kohta kiirgusohutuse tagamisse kaasatud asutuste vahelisele vähesele koostööle ja infovahetusele (nt järelevalve korraldus tervishoiuteenuse osutajate üle, infovahetus radioaktiivse aine transpordi osas). Lisaks leiti, et on vaja täpsustada ja täiendada kiirguse kasutamist eri valdkondades kiirgusohutust kindlustavate meetmetega võttes arvesse valdkonna spetsiifikat. Kuigi valdav osa soovitusi ja ettepanekuid on sisse viidud kiirgusseadusesse, vajavad mõned neist siiski põhjalikumat analüüsi ning neid kajastatakse käesolevas KORAKis vastavate peatükkide all. IRRS missiooni järelmissioon on kavandatud 3-9. märtsiks 2019. Järgmine kiirgusohutuse riiklik audit tuleb korraldada 2026. aastal ning selle ettevalmistustega alustatakse hiljemalt 2025. aastal. IRRS missiooni ettevalmistusprotsessi korraldab KeM ja protsessi on kaasatud KeA ja KKI, aga samuti Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ning vajadusel kiirgusohutuse tagamisega seostud teised ministeeriumid ja asutused. Nõukogu Direktiiv 2011/70/EURATOM, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, kohustab Eestit vähemalt kord kümne aasta jooksul läbi viima riikliku raamistiku, pädeva reguleeriva asutuse, riikliku programmi ja selle rakendamise hindamise. Vastavat teenust on riikidel võimalik tellida IAEA-lt kui Integrated Review Service for Radioactive Waste and Spent Fuel Management, Decommissioning and Remediation missiooni (edaspidi ARTEMIS missioon). ARTEMIS missiooni käigus tuvastatud parendusvajaduste täitmise hindamiseks toimub 2 kuni 4 aasta pärast järelmissioon, kuid mille läbiviimise vajadus sõltub tegelikust situatsioonist või selle korraldamine lepitakse kokku ARTEMIS missiooni lähteülesandes (Terms of Reference). ARTEMIS missioon Eestisse on kavandatud 24.märts – 1. aprill 2019. Missioonil osalevad Eestist KeM, KeA, KKI ja aktsiaselts A.L.A.R.A. Missiooni käigus tehtud ettepanekute ja 6 https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf 12 soovituste täitmiseks tuleb koostada tegevuskava. Kiirgusseaduse alusel võib arengukava elluviimiseks või kiirgusohutuse korraldamise ja tõhustamise eesmärkide saavutamiseks koostada KORAKi valdkondade kohta tegevuskavad. Käesoleva KORAKi raames koostatakse looduskiirituse valdkonna all radooni riiklik tegevuskava, mis on KORAKi lisa. Tegevuskava koostamise vajadus tuleneb direktiivi 2013/59/EURATOM artiklist 103. Direktiiv kohustab liikmesriike vastu võtma riikliku tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Radooni riikliku tegevuskava koostamist koordineerib KeM koostöös KeA-ga. Tegevuskava kooskõlastatakse Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt vastavalt vajadusele ning selle eesmärke arvestatakse KORAK rakendusplaanide koostamisel. 2.1.2. Kiirgustegevus Kiirgustegevuseks on vajalik kiirgustegevusluba, mille annab Keskkonnaamet ning milles sätestatud tingimuste täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon. Eestis on välja antud umbes 630 kiirgustegevusluba. Kiirgusallikaid kasutavad tööstus- ja teenusettevõtted, tervishoiuteenuse ja veterinaarteenuse osutajad, teadus- ja uurimisasutused ning valitsusasutused. Kiirgustegevusluba on vaja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja sellega seotud tegevusteks, samuti radioaktiivse aine vedamiseks, sisse-, välja- ja läbiveoks kui ka kiirgusallika paigalduse, hoolduse ja remondi teenuse osutamiseks. Enamik kiirgustegevuslube (u 75%) on antud tervishoiuteenuse osutajatele, kellele järgnevad lubade arvu poolest tööstusettevõtted ja veterinaarteenuse osutajad. Kiirgusallika kasutamise valdkonnad pole võrreldes KORAK 2008-2017 kehtivuse perioodiga muutunud. Lähemas perspektiivis pole ka uute kiirgusallikate kasutusele võtmist ette näha, mis sõltub nii rahvusvaheliste õigusaktide muutmisest kui ka olulistest arengutest majanduses (uued tehnoloogiad). Olulisim muudatus kiirgustegevuste valdkonnas on lõppladustuspaiga rajamise otsuse vastuvõtmine Vabariigi Valitsuse poolt 2016. aastal. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik tuleb Eestisse rajada 2040. aastaks. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskavas ja lõppladustuspaiga eeluuringutes toodud kokkuvõtte kohaselt peab lõppladustuspaiga rajamisele eelnema põhjalik analüüs ja õigusaktide täiendamine, kuna praegusest õiguslikust raamistikust ei piisa lõppladustuspaiga rajamiseks. Samuti märgitakse, et lisaks kiirgusseadusele ja selle alusel kehtestatud määrustele tuleb muuta ka ehitiste kavandamist ja rajamist puudutavaid õigusakte eesmärgiga sätestada lõppladustuspaiga rajamise nõuded. Kiirgusseaduse alusel tuleb kiirgustegevusloa taotlemiseks radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks kohaldada avaliku menetluse sätteid ning KeHJS alusel on tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega, milleks tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, et selgitada välja kavandatava tegevusega kaasneda võiv mõju ning informeerida avalikkust. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise näol võtab Eesti endale esmakordselt kohustuseks radioaktiivsete jäätmete lõpliku kõrvaldamise, millega varasem kokkupuude Eestil puudub. Sellest johtuvalt on mõistlik teostada õigusloome arendamist projektipõhiselt, ostes teenuse sisse. 13 Kiirgusseaduse alusel liigituvad kiirgustegevused kiirgustöötaja kiirgustegevusest aastas saadava efektiivdoosi alusel väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuseks. Lisaks liigitub suure ohuga kiirgustegevuseks sõltumata kiirgustöötaja aastas saadavast efektiivdoosist muuhulgas kõrgaktiivse kiirgusallika kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamine. Uue kiirgusseaduse jõustumisega kaasnes 2016. aastal oluline muudatus, mille kohaselt väikese ohuga kiirgustegevustele antakse kiirgustegevusluba tähtajatult. Varasemalt kehtisid kõik kiirgustegevusload sõltumata ohuastmest kuni 5 aastat. Mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevusele antakse kiirgustegevusluba endiselt kuni 5 aastaks. Väikese ohuga kiirgustegevusload moodustavad umbes 73%, mõõduka ohuga kiirgustegevusload 26% ja suure ohuga kiirgustegevusload 1% lubade koguarvust. Enne uut kiirgusseadust välja antud kiirgustegevusload väikese ohuga kiirgustegevustele kehtivad kuni loa kehtivusaja lõpuni. Hiljemalt 2021. aasta lõpuks on enne uut kiirgusseadust väikese ohuga kiirgustegevustele antud kiirgustegevuslubade kehtivus lõppenud ning sestpeale on kõik väikese ohuga kiirgustegevused reguleeritud tähtajatu kiirgustegevusloaga. Kuigi väikese ohuga kiirgustegevustele antakse lubasid tähtajatult, teostatakse nende üle järelevalvet kiirgusseaduses sätestatud samadel alustel kui suure ja mõõduka ohuga kiirgustegevustele. Alates 2018. a esimesest poolest toimub kiirgustegevusloa taotluste esitamine, menetlemine ning väljaandmine ning kiirgusallikate ja tuumamaterjali registri pidamine KOTKASes. Varasemalt toimus kiirgustegevusloa taotlemine ja menetlemine, loaga seotud seire, aruandluse ning muude loaga seotud kohustuste täitmine KeA dokumendihaldussüsteemis. Andmeid sai esitada nii elektrooniliselt kui ka paberil. Kiirustegevusloa andmine vormistati samuti KeA dokumendihaldussüsteemis, kuid kiirgustegevusluba väljastati paberil. Kiirgustegevuslubade aga ka kiirgusallikate ja tuumamaterjali kohta olid eraldi registrid, kuhu andmeid sisestati käsitsi. KOTKASes on andmed ja need säilitatakse digitaalsel kujul. Nii taotlus kui ka kiirgustegevusluba vormistatakse ja allkirjastatakse digitaalselt ning edastatakse KOTKASe kaudu. Võrreldes eelneva situatsiooniga on lihtsustanud kiirgustegevusloa taotlemine ja menetlemine, loaga seotud seire, aruandluse ning muude loaga seotud kohustuste täitmine, samuti kogutud andmete säilitamine, kasutamine ja kättesaadavus. KOTKASse on sisse ehitatud vormid ja juhendid ning andmed koondatakse mitmest registrist (kiirgustegevusloa taotlused, kiirgustegevusload, kiirgusallikad). KOTKASesse on üle kantud kõik kehtivad kiirgustegevusload, mis tagab, et loaga seotud seire ja muud andmed aga ka loa muutmisega seotud andmed asuvad ühes süsteemis ja teave konkreetse kiirgustegevusloaga seotud tegevuste kohta on kompaktsena kättesaadav. KOTKASe arendamine on pidev protsess. Uue kiirgusseadusega sätestati radioaktiivse kiirgusallika kategooria mõiste ja kehtestati määrus, milles on kirjeldatud muuhulgas radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ja kiirgusallika füüsilise kaitse nõuded sõltuvalt kiirgusallika kategooriast. Rahvusvaheliselt pööratakse üha rohkem tähelepanu radioaktiivse aine füüsilise kaitse nõuete kehtestamisele ja rakendamisele seoses julgeoleku tagamisega. Sellest tulenevalt tehakse arendustööd radioaktiivse aine kasutamisele alternatiivse tehnoloogia väljatöötamiseks, näiteks radioaktiivse ainet sisaldava seadme asendamine röntgenseadmega. Lähemas perspektiivis võib ette näha osade radioaktiivset ainet sisaldavate seadmete väljavahetamist röntgenseadmete vastu. 2018. aastal jõustunud kiirgusseaduse muudatusega käsitletakse varasemast oluliselt täpsemalt looduslike kiirgusallikatega seotud tegevust, loetledes toimingud, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on 14 kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, ning kelle kaitseks tuleb rakendada meetmeid. Looduslike kiirgusallikatega seotud toimingutega võib kaasneda looduslike NORM-jääkide või NORM-jäätmete teke. Keskkonnaametil õigus nõuda tööandjalt kiirgusseaduse alusel mh kiirgusohutushinnangu esitamist, milles on hinnatud NORM-jääkide või NORM-jäätmete tekke ja käitlemisvõimalusi. Kiirgusseaduses viidatud toimingute läbiviimiseks, milliste korral oleks vajalik hinnata ka NORM-jääkide/jäätmete võimalikku teket ja vajadusel nende käitlemisvõimalusi, on vaja üldjuhul nende läbiviimiseks muud kekkkonnaluba. Et, ennetada võimalikke olukordi, kus planeeritakse ja taotletakse lube tegevusteks, mille käigus võib olla risk NORM jääkide/jäätmete tekkeks kuid need riskid võivad jääda siiski tegevuste planeerimisel hindamata, oleks vajalik kehtestada keskkonna kasutamisega seotud loa taotlemise käigus kiirgusseaduses loetletud looduslike kiirgusallikatega seotud toimingute korral, lisaks muudele dokumentidele, ka kiirgusohutushinnangut. See peaks andma ülevaate muuhulgas planeeritava tegevuse tulemusena tekkivast looduslike radionukliididega saastunud materjalist. Kiirgusohutushinnang võimaldaks otsustada tehnoloogia ja/või materjali radioaktiivsuse seire vajaduse üle, kusjuures seire tingimused määrataks keskkonna kasutamisega seotud loas (keskkonnaluba va kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba). Tagamaks efektiivsemat preventiivset kontrolli võimaliku NORM-jäägi ja NORM-jäätme tekke vältimise/vähendamise üle on vajalik kehtestada KeÜS keskkonnaloa taotlemisel nõue kiirgusohutushinnangu esitamiseks kiirgusseaduses nimetatud toiminguteks loa taotlemisel. KeÜSi muudatus võimaldab saavutada looduslike kiirgusallikatega seotud tegevuste üle sh NORM-jäägi ja NORM-jäätme tekkest senisest efektiivsema kontrolli ja tõhustab muuhulgas KeA eri sisuosakondade vahelist tööd. IRRS missioon tõi samuti puudusena välja vähese kontrolli NORM-jäägi ja NORM-jäätme võimaliku tekke üle ning NORM-materjalide käitlusstrateegia puudumise. IRRS-i eksperdid soovitasid NORM-jäägi ja NORM-jäätme käitlemisega seotud temaatikat kajastada radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas. Kiirgusohutuse paremaks tagamiseks on KeA oma arengukavas 2019-2022 välja toonud vajaduse muuta kiirgustegevuse ohuastmete määramise aluseid. Kiirgusseaduse kohaselt kiirgustegevuse ohuastmete määramine piirdub kiirgustöötaja aastas kiirgustegevusest saadava doosi hindamisega ega võta arvesse kiirgusallika endaga seotud riske. Kiirgustegevuse ohuastmete määratlemisel tuleb arvestada eri komponentide (rajatis, ruumid, kiirgusallikas, kiirgusdoos) mõju. Kiirgustegevuse ohuastmete paremaks määratlemiseks viiakse läbi analüüs riigis teostavate kiirgustegevuste ning kiirgustegevuses kasutatavate kiirgusallikate kohta, tuginedes rahvusvahelisele parimale praktikale. Analüüsil kasutatakse muuhulgas IAEA radioaktiivse aine liigitamise juhendeid, kus on ära toodud potentsiaalsed terviseriskid radioaktiivse ainega seotud avarii korral. Eeltoodud juhendite ja soovituste alusel koostatud analüüsi tulemusena uuesti defineeritud kiirgustegevuse ohuastmed võimaldavad kiirgusohutuse nõuete proportsionaalsemat rakendamist. IRRS missioon osutas, et kiirgusohutuse nõuete proportsionaalne rakendamine tulenedes kiirgustegevuse eripärast ja selle potentsiaalsest mõjust pole alati tagatud. Samuti viitas, et radioaktiivse aine kasutamisel selle potentsiaalse mõju hindamisel ei kasutata IAEA radioaktiivse aine liigitamise süsteemi. Kiirgustegevuse ohuastmete määramise aluste muutmiseks on vajalik kiirgusseaduse ja selle alamaktide muutmine. Kiirgusseaduses on defineeritud kiirgustegevusloa omaja vastutus. Kiirgustegevusloa omaja vastutab kiirgusseaduses ja loa tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada 15 kiirgusohutus ning töötajate kaitse mis tahes loa omaja valduses oleva kiirgusallika või tegevusega seotud kiirgusolukorras. IRRS missioon tõi välja, et kuigi kiirgustegevusloa omaja vastutus on selgelt määratud, puudub nõue, mis keelab kiirgustegevusloa omajal pakkuda kiirgustöötajale hüvitist kaitse- ja ohutusmeetmete rakendamise asemel. Hüvitisena võib käsitelda lisatasu, erikindlustuse, tööaja või lisapuhkuse saamist. Juhul kui näiteks tervisekontrolli andmetel selgub, et töötaja ei pruugi tervislikel põhjustel enam jätkata tööd, siis tööandja teeb endast kõik võimaliku mõistlikkuse piires, et pakkuda töötajale sobivat alternatiivset töövõimalust. Kiirgusseaduse alusel peab kiirgustegevusloa taotleja esitama muuhulgas kiirgusallika ohutustamise kava, milles esitatakse teave kiirgusallika kasutamise lõpetamise protseduuride kohta. Kiirgusseaduses on toodud dekomissoneerimise definitsioon, mis on kõik toimingud ja meetmed, mida rakendatakse üksikisiku suhtes kiirgusohtu kujutava rajatise tegevuse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks, mis hõlmab ka rajatise desaktiveerimist ja osalist või täielikku demonteerimist. Dekomissioneerimist käsitletakse kiirgustegevusena seoses tuumakütusetsükli rajatisega. Kui dekomissioneerimine on seotud kiirgustegevuse lõpetamisega, siis kiirgusallika ohutustamine ei pruugi tähendada kiirgustegevuse lõpetamist. Kiirgusallika ohutustamisel võib samas kohas kasutusele võtta uue kiirgusallika. Kiirgustegevuse lõpetamisele järgneb reeglina üleminekuperiood, mis on ettevalmistusaeg dekomissioneerimiseks, mille eesmärk on kiirgustegevuse asukoha vabastamine kiirgusohutuse nõuete kohaldamisest. Dekomissioneerimiseks esitatakse vastav plaan, millel on kolm etappi tulenedes ettevõtte käitamisest: esialgne dekomissioneerimise plaan; plaani uuendamine seoses seadmete ja tehnoloogia muutumisega või ettenägematute olukordade tekkimisega ning rajatise käitamise andmetega sh toimunud avariid, ja ka õigusaktide muudatused; lõplik dekomissioneerimise plaan. Dekomissioneerimiseks kiirgusohutusnõuete kehtestamiseks ja vajadusel täiendavate mõistete sisse toomiseks kiirgusseadusesse tuleb koostada analüüs tuginedes rahvusvahelistele juhenditele ja parimale praktikale. IRRS missioon juhtis samuti tähelepanu dekomissioneerimise nõuete puudumisele kiirgusseaduses. Kiirgusseadus sätestab kiirgustegevusloa omaja kohustuse korraldada kiirgustöötajate isikudooside seiret ning seireandmete esitamise doosiregistrisse, kuhu kantakse muuhulgas väliskiiritusest põhjustatud efektiivdoosi suurus. Kui kiirgustöötaja saab olulist kiiritust radionukliidide sissevõtu tõttu peab kiirgustegevusloa omaja korraldama kiirgustöötajale radionukliidide sissevõtust saadavaid isikudoose hindamise või mõõtmised. Eestis puuduvad laborid, kes omavad kogukeha loendurit või teevad bioloogilist analüüsi radioaktiivsuse hindamiseks inimese kehas. Samas on kiirgustegevuste, kus kasutatakse lahtised kiirgusallikaid, arv Eestis väike, piirdudes tuumameditsiini ning teadus- ja arendustegevusega. Seetõttu on vajalik analüüsida radionukliidide sissevõtust põhjustatud efektiivdoosi hindamise vajadust ning võimalikke hindamismeetodeid: otsene hindamine ja kaudne hindamine. Analüüsi käigus tuleb hinnata ka kiirgusseaduse või selle alusel antud määruse muutmise vajadust. IRRS missioon tõi samuti välja asjaolu, et riigis puudub mehhanism radionukliidide sissevõtust põhjustatud doosi hindamiseks. Eestis puudub hetkel sisekiirituse hindamiseks kogu keha skänner ja bioanalüüside tegemise võimalused. Kuna vastava võimekuse loomine on kallis ning teenuse vajajaid vähe, tuleb koostada analüüs sobiva sisekiirituse hindamise metoodika leidmiseks ja rakendamiseks ning uurida võimalusi kogukeha skänneri või bioanalüüside kasutusele võtu kohta Eestis. Hetkel ei ole teada seadmete hinnad, ülalpidamise kulud, metoodika jmt ning nende kahe sisekiirituse hindamise metoodika plussid ja miinused või alternatiivsete sisekiirituse hindamise metoodikate kasutuselevõtu võimalused. 16 2.1.3. Kiirgusohutuse järelevalve Kiirgusohutuse riiklikku järelevalvet teeb vastavalt kiirgusseadusele Keskkonnainspektsioon. 2018. aastal lisati kiirgusseaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostajate hulka ka Tööinspektsioon, kes teostab koos Keskkonnainspektsiooniga järelevalvet määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuete täitmise üle. Kiirgusohutuse riikliku järelevalve teostamisse on kaasatud ka Terviseamet (edaspidi TA). Riiklik järelevalve toimub Keskkonnainspektsiooni peadirektori poolt kinnitatud iga-aastase tööplaani alusel. Planeerimisel lähtutakse IAEA juhenddokumentidest. Objektide valikul lähtutakse sellest, et suure ohuga kiirgustegevusi kontrollitakse iga- aastaselt, mõõduka ohuga objekte iga 2-3 aasta järel ja väikese ohuga objekte vähemalt üks kord 5 aasta jooksul. Valik on ka riskipõhine, s.t pööratakse tähelepanu aegunud ja/või aeguma hakkavatele kiirgustegevuslubadele ning ka järelkontrollidele. Lisaks plaanilistele kontrollidele tehakse ka plaaniväliseid kontrolle nendel objektidel, mille kohta on laekunud väärteoteated. Järelevalvemenetlusega seotud andmete korrastatud kogumiseks ja analüüsimiseks on kasutusel andmekogu ametliku nimetusega „Objekti kontrollimise andmekogu süsteem” ehk OKAS. Inspektoritele tagatud ligipääs kiirgustegevuslubade andmetele infosüsteemis KOTKAS ning vastupidi. 2016. aasta IRRS missiooni käigus märgiti ühe probleemkohana seda, et KOTAKS ja OKAS vahel puudub link, mis hõlbustaks KeA töötajatel kiirgustegevuslubade menetlemisel arvesse võtta järelevalve tulemusi ning tagaks inspektoritele kiire ligipääsu kiirgustegevusloa andmetele. Registrite vahelised seosed on võimalik nende arendamise käigus. Objektide valikul lähtutakse eelkõige ohuastmest ning kontrolli vajaduse sagedusest, mitte niivõrd tegevusvaldkonnast. Sama põhimõtte järgi kontrollitakse kõiki kiirgustegevuslubasid – nii tööstust, transporti, teenindust kui meditsiinivaldkonda. Erinevate valdkondade jaoks on välja töötatud juhendmaterjalid ja kontroll-küsimustikud, mis põhinevad IAEA soovitustel, riiklikul seadusandlusel ja kiirgustegevusloaga sätestatud tingimustel. Meditsiiniasutustele väljastatud kiirgustegevusload moodustavad ca 75% kõigist väljastatud kiirgustegevuslubadest ning seetõttu tehakse ka kõige rohkem järelevalvetoiminguid selles valdkonnas. Keskkonnainspektsioon koostab peale igat kontrolli protokolli, mis võib olla kas vabas vormis või spetsiaalne kontroll-nimekiri. Koostatud on kiirgustegevuse inspekteerimise valdkondlikud juhised, nt radioaktiivsete materjalide veo, tööstusliku radiograafia, statsionaarsete mõõteseadmete kasutamise, röntgendiagnostika, hambaröntgen, kiiritusseadmete kiirgustegevuslubade inspekteerimiseks. Mõningate suure ohuga kiirgustegevusloa omajate inspekteerimiseks on koostatud ka eraldi ettevõtte põhised kontroll-nimekirjad. Alates 2016. aasta novembrist väljastatakse väikese ohuga kiirgustegevusteks kiirgustegevuslube tähtajatult. 2021. a lõpuks on välja vahetatud kõik varasemalt 5 aastase kehtivusajaga kiirgustegevusload. Seejuures suureneb KKI roll kiirgusohutuse tagamisel oluliselt, kuna puudub vajadus vähemalt kord viie aasta jooksul uue kiirgustegevusloa taotlemiseks. Meditsiiniasutustes teeb KKI järelevalvet kiirgustegevusloas kajastatud aspektide üle. TA kontrollib kiirgust emiteeriva seadme vastavust kehtestatud nõuetele ning veendub, et oleks 17 läbiviidud korraline hooldus pädevate isikute poolt. Inspekteerimise protseduuride ühtlustamiseks on välja töötatud kiirgustegevuse inspekteerimise juhendmaterjal tööplaanide koostamiseks, kontrollitavate objektide valikuks, kontrolli plaani koostamiseks, kontrolli ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, samuti on välja töötatud ning kiirgustegevuse järelevalves rakendatud kontrollprotseduurid põhiliste kiirgustegevuste osas. 2018. aasta 6. juulil jõustunud kiirgusseaduse muudatusega lisati järelevalve teostajate hulka Tööinspektsioon (TI), kes teeb järelevalvet keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuete täitmise üle koos KKI-ga. TI kontrollib tööandjate rutiinse järelevalve käigus muude füüsikaliste ohutegurite osas ka seda, kas tehtud on radooni mõõtmised (küsib mõõtetulemuste protokolli), kui töökoht asub määruse lisas loetletud radooniohtlikuks alaks tunnistatud KOV territooriumil maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Olukordades, kus radooni viitetase on ka pärast ehituslike parandusmeetmete võtmist korraldatud mõõtmiste andmetel ületatud, on tööandja kohustatud teavitama Keskkonnaametit. Tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmine peab olema tehtud hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks. Sellele eelneval perioodil on järelevalveasutuste ülesandeks radoonialase teavitustööga tegelemine, mis on suunatud eelkõige tööandjatele Samuti keskendutakse TI ja KKI inspektorite koolitamisele, et tõsta nende radoonialast pädevust. Tähelepanu on vaja pöörata ka asutuste vahelisele koostööle radooni valdkonnas. Kiirgusseaduse alusel on kehtestatud ka tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018 määrus nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“. 2018. aastal jõustunud kiirgusseaduse muudatuse käigus lisati määrusesse diagnostilised referentsväärtused. Kuna kiirgusseaduse kohaselt pole Terviseamet (TA) järelevalve teostajana nimetatud, siis on hetkel ka eelpool nimetatud määruse üle järelevalve teostajaks KKI. Täpsustamist vajab järelevalve asutuste roll meditsiini valdkonna sätete üle. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka IAEA 2016.aastal koostatud IRRS missiooni raportis. Teabevahetuse ja järelevalve paremaks korraldamiseks tuleb täiendavalt analüüsida järelevalve tegevust ning seaduste omavahelist kooskõla ja vajadusel täpsustada seadusandlust. Võimaluseks on ka sõlmida asutustevaheline koostöökokkulepe, millega määratakse kindlaks TA ja KKI ülesanded järelevalve teostamisel ning infovahetus kiirgustegevuslubade teemal. 2.2. Kiirgusohutuse alase teadlikkuse suurendamine ja pädevuse tagamine 2.2.1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine Eestis pakutavad kiirgus- ja tuumaohutusega seotud koolitused võib jagada nelja gruppi – 1) üldhariduslikud (ülikoolid) koolitused/kursused, 2) kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti koolitus, 3) kiirgusekspertide koolitused, 4) reguleerivate asutuste töötajate koolitused. Hetkel toimuvad Eestis suhteliselt regulaarselt koolitused kiirgustöötajatele ja kiirgusohutusspetsialistidele, samas ülejäänud eelnimetatud tasemed on kas kaetud väga 18 hõredalt või siis praktiliselt katmata. Samuti on katkenud kiirgusohutusalase koolituse järjepidevuse tagamine haridussüsteemis. Ilma haridusasutuste toeta ei ole kiirgusalaste teadmiste tase Eestis jätkusuutlik. Haridusasutuste poolt pakutavad kiirgusohutusalased koolitused Eesti haridussüsteemis ei ole tagatud järjepidevate kiirgusohutusalaste koolituste läbiviimine. Üheksakümnendate aastate keskpaigast alates on mitmetes Eesti ülikoolides pakutud ka kiirgusohutusega seotud kursuseid. Tallinna Ülikoolis on kiirgusega seonduv leidnud kajastust eelkõige keskkonnaseirega seotud teemade käsitlemisel. Tartu Ülikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on pigem meditsiinivaldkonnale suunatud kiirgusvaldkonna ainekursuseid, nt kiirgusbioloogia ja kiiritusravi alused; meditsiinis kasutatavad kiirgused; kiirgusbioloogia jne. Peamiselt on kiirgusloengud biomeditsiinitehnika, meditsiinifüüsika ja radioloogiatehniku õppekavades. TÜ meditsiiniteaduste valdkonnas on diplomieelses arstiõppes radioloogia-alane koolitus korraldatud vastavalt akrediteeritud õppekavadele. Akrediteerimist korraldab Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur. Õppetöö toimub III ja V õppeaastal ja sisaldab muuhulgas ka kiirgusohutust, kiirguse optimaalse kasutamise põhialuseid ja uuringutele suunamise põhjendatuse põhimõtteid, kuid õppetöö maht on liiga väike, võimaldades üksnes põgusat tutvumist radioloogiaga. Tähelepanu tuleks pöörata diplomieelses arsti- ja hambaarstiõppes meditsiinikiirituse alase koolituse mahu piisavusele. Olemasoleva õppe raames võiks võimaluse piires põhjalikumalt käsitleda meditsiinikiirituse ohutusenõudeid ja meditsiinikiirituse meetodite kliinilist kasutamist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata üld- ja eriarstide täiendkoolituse süsteemile, et oleks tagatud laiapõhjaline meditsiinikiirituse alaste teadmiste kaasaegne tase. Eestis Terviseameti tervishoiutöötajate registris oli 2018. aasta lõpu seisuga kokku 261 radioloogi. Tervise Arengu Instituudi 2017. aasta andmete põhjal oli töötavaid radiolooge 199, lepinguliselt täidetud ametikohti 174,6 ning tegelikult täidetud ametikohti 156,8. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames koostatud uuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid“ kohaselt on radioloogia eriala üks populaarsemaid ja arvukamaid arstierialasid. Radioloogide osakaal kõikidest arstidest on umbes 4 %. Radioloogia on ka üks erialasid, mille residendid on väljendanud kõhklust, kas neil õnnestub residentuuri lõpetamisel leida meelepärast tööd. Radioloogia residentuur kestab Eestis 5 aastat. Radioloogide pädevuse hindamist viib läbi Eesti Radioloogide Ühing. Tervise Arengu Instituudi 2017. aasta andmete põhjal on töötavaid radioloogiatehnikuid (sh radioloogiaõed) 411 ning lepinguliselt täidetud ametikohti 361,4. Eelviidatud OSKA raames koostatud uuringu kohaselt on radioloogiatehnikute (sh radioloogiaõed) arv perioodil 2013– 2015 tõusnud 8% võrra ning jätkab kasvamist ka tulevikus. Samuti ei prognoosita radioloogiatehnikute osas erialaspetsialistide puudust. Radioloogiatehniku õpe kestab Eestis 3,5 aastat ja selle tulemusena omandatakse rakenduskõrgharidus. Edasine magistriõppe võimalus Eestis praegusel hetkel puudub ja õpinguid on võimalik jätkata kas välismaal või Eestis meditsiinifüüsika, rahvatervise, majanduse jms valdkondades. Meditsiinifüüsika eksperdina tohib tegutseda füüsiline isik, kellel on volitatud biomeditsiinitehnika inseneri või sellega võrdsustatud kutsetunnistus diagnostilise radioloogia, 19 nukleaarmeditsiini või kiiritusravi erialal. Volitatud biomeditsiinitehnika inseneri kutsetunnistus (Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tase 8) saadakse peale asjakohase eriala omandamist ning vähemalt nelja-aastase praktilise töökogemuse olemasolul. Kokku on Eestis SA Kutsekoda andmetel 19 volitatud biomeditsiinitehnika inseneri. Koolitusega seotud puudujääkidele on veidi leevendust pakkunud võimalus kasutada IAEA tehnilise koostöö projektide raames korraldatavat täienduskoolitust, kuid see võimalus kahaneb (need projektid on mõeldud eelkõige arengumaadele). Seega suureneb vajadus riigisiseste õppimisvõimaluste järele. Tähelepanu tuleks pöörata tasakaalustatud koolitus- ja täiendkoolitusüsteemi arendamisele tagamaks meditsiinikiirituse (sh kiirgusohutuse alase) koolituse laiapõhjalise kättesaadavuse kõigi erialade arstidele, radioloogia tehnikutele ja meditsiinifüüsikutele. Kõige põhjalikumalt leidsid kiirguskaitsega seotud teemad käsitlust Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vastavates loengukursustes. Kahjuks enam kiirgusohutusalaseid loengukursuseid läbi ei viida. Seda eelkõige seetõttu, et tegemist oli valikainetega ning hetkel toimivas süsteemis ei ole tagatud selliste loengute lugemise täiendav finantseerimine. Tänasel päeval ei kuulu kiirguskaitse põhimõtete õpetamine ühegi õppekava kohustuslikku ossa, kuid eesmärgiks tuleks seada selle õppekursuse tagasitoomist ning lülitamist erinevatesse õppekavadesse. Juhul kui pole võimalik luua kiirguskaitse põhialuste loengukursust, siis võiks mõne Eesti ülikooli juures rakendada E-õppeprogrammi, mille haldamine peale valmimist oleks oluliselt vähem ajakulukam. Aastaid on Tartu Ülikooli Teaduskool pakkunud võimalust gümnasistidele saada täiendavaid teadmisi erinevates valdkondades. Üheks kursuseks on ka kiirgusohutust käsitlev kursus: Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani. Tegemist on internetikeskkonnas toimuva kursusega ning igal aastal osaleb kursusel umbes 20 noort. Kursus annab eelkõige ülevaate meid ümbritsevatest erinevatest kiirgusallikatest. Seoses põhiliste kiirgusohutusnõuete direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmisega Eesti õigusesse, mille käigus sätestati õigusakti tasandil nõuded ka radooniohuga arvestamisele, on suurenenud vajadus projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamiseks looduskiirguse, eelkõige radooni, valdkonnas. Selle eesmärgiks on suurendada ehituse valdkonna spetsialistide teadlikkust radoonist ja radooni kaitsemeetmetest, millega tuleks arvestada nii ehitiste projekteerimisel kui ka renoveerimistöödel. Kiirgusalase koolituse valdkonna edendamine on vajalik ka üldise ohutuskultuuri parandamiseks ja juurutamiseks. Seda nii kiirgustegevusloa omajate- kui ka reguleerivate asutuste töötajate puhul. Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti koolitus Erinevate koolitusfirmade poolt pakutavad koolitused on peamiselt suunatud kiirgustöötajatele või kiirgusohutuse spetsialistidele. Enamasti puudub koolitusfirmadel kompetents selliste koolituste läbiviimiseks ning seetõttu kasutatakse valdkonnaga seotud inimeste abi ning koolitusfirma tegeleb valdavalt koolituste korraldusliku poolega. Kui aastaid olid koolitused suunatud peamiselt kiirgustöötajatele, siis viimasel ajal on tekkinud ka eraldi kategooriana koolitused kiirgusohutuse spetsialistidele. Selle arengu taga on eelkõige täiendused seadusandluses. 2016. aasta kiirgusseaduse muudatusega lisati seadusesse kiirgusohutuse spetsialisti mõiste ning keskkonnaministri 24. novembri 2016.a määrust nr 57 20 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“ täiendati kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuetega. Oluliselt täiendati ka koolituse nõudeid kiirgustöötajatele. Määrus sätestab, et kiirgustöötajad peavad olema läbinud nii esmase koolituse kui ka täienduskoolitused. Koolitusfirmad lähtuvad koolituste planeerimisel määruses esitatud kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti esmase koolituse sisu nõuetest. Eestis kiirgustöötajatele läbiviidavad koolitused annavad ülevaade kiirgusohutuse teoreetilistest alustest ja kiirguskaitse põhimõtete praktilisest elluviimisest. Kiirgusohutuse spetsialisti koolitus hõlmab lisaks põhjalikumale teoreetilisele ettevalmistusele ka praktilisis harjutusi. Esmaseid koolitusi ja täienduskoolitusi viib läbi kiirgustöötajatele vähemalt kolmeaastase kiirgusohutuse valdkonnas töötamise kogemusega spetsialist või kehtivat tunnistust omav kiirgusekspert. Koolitusi kiirgusohutuse spetsialistidele viib läbi kehtivat tunnistust omav kiirgusekspert. Mõned koolitusfirmad üritavad pakkuda ka rohkem suunatud koolitusi – näiteks kiirgusohutuse koolitus hambaraviasutustele, kuid enamus koolitustest keskendub kiirgusohutuse üldpõhimõtete tutvustamisele. Sellise olukorra tingib ka asjaolu, et kui hambaraviasutused moodustavad päris suure osa väljastatud kiirgustegevuslubade omajatest, siis ülejäänud tegevusvaldkonnad on esindatud tagasihoidlikumalt ning suunatud lähenemise kasutamine on raskendatud. Nii ajaliselt kui ka logistiliselt on keerulisem jõuda olukorda, kus on koolituse majanduslikult õigustatud läbiviimiseks piisavalt sarnaste tegevuste kiirgustöötajaid. Samas veelgi keerulisem on olukord kiirgusohutuse spetsialistide puhul. Kuigi mõned koolitused reklaamivad ennast kui praktilise suunitlusega koolitusi, siis valdavalt on siiski tegemist klassiruumi tingimustes toimuvate koolitustega. Kiirgusekspertide koolitus Eestis puuduvad võimalused kiirgusekspertide koolitamiseks. Keskkonnaministri 27.oktoobril 2016 vastu võetud määrusega nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm“ sätestatud kiirguseksperdi koolituse õppekava juurutamine Eestis on keeruline. Euroopa Liidu liikmesriikides viidi läbi kiirgusekspertide koolitamise teemaline küsitlus ning mitmed riigid nentisid, et sellise koolitussüsteemi ülesehitamine riigisiseselt on liialt kallis ning praktikas ka suhteliselt võimatu ülesanne. Eesti puhul tuleb arvestada, et kiirgusekspertide arv riigis jääb suure tõenäosusega suurusjärku 10. Hetkel on Eestis 7 kvalifitseeritud kiirguseksperti, kes juba töötavad valdkonnas aastaid ning kuna kiirguseksperdi litsents kehtib 5 aastat, siis mitmetele kiirgusekspertidele on see juba kas teine või kolmas kiirguseksperdi periood. See tähendab ka seda, et need inimesed on leidnud endale koolitusvõimalused. Täiendavalt lisandub ehk uusi kiirguseksperte 1-2 paari aasta jooksul. Ilma kindla koolitusvajaduseta on ülimalt keeruline ka koolitussüsteemi üles ehitada. Seda enam, et hetkel puudub Eestis isegi algtasemel kiirgusohutusalase koolitamise võimalus. Võttes arvesse aga piiratud kiirgusekspertide arvu, siis selle puhul on problemaatiline nii sellise koolitusvõimaluste tagamise finantsiline pool, kuid vähem oluline pole ka asjaolu, et keeruline on leida sobivaid koolitajaid. Kiirgusekspertide puhul on lisaks koolitusele oluline ka kogemuste omamine ning eksperdiks saamine eeldab ka eelnevat töötamist valdkonnas. Samas ei ole kiirgusekspertide järele suurt vajadust, mis tuleneks õigusaktidest. Kiirgusseadus sätestab juhud, kus on vajalik konsulteerida kiirguseksperdiga, kuid range kohustus kiirgusekspert kaasata on vaid kiirgustegevuse rajatiste projekti ja uute kiirgusallikate kasutusele võtmisel. Keskkonnaministri 27.10.2016 määrusega nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse 21 taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm“ täpsustati oluliselt kiirguseksperdile esitatavaid nõuded ning tunnistusi hakati välja andma valdkonnapõhiselt. Valdkonna täpsustuse puudumine tekitas varem probleeme, kui kiirgustegevusloa taotlejate või omaja soovis tellida kiirguseksperdilt nõustamisteenust. Tunnistus eeldas justkui teadmisi kõigis valdkondades, kuid meditsiini valdkonna spetsialist ei ole siiski pädev nõustama radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas ja vastupidi. Riigisiseselt oli küll teada, milline on eksperdi nö põhivaldkond, kuid tunnistusel see ei kajastunud. Uus süsteem on muutnud ekspertidele tunnistuste väljastamise selgemaks ning võimaldab orienteeruda ka teenuse tellijail. Suure tõenäosusega võib väita, et enamus olemasolevaid kiirguseksperte käsitleb kiirguseksperdi tööd täiendava kohustusena ning meil puuduvad täiskohaga kiirguseksperdina töötavad inimesed. Kokkuvõtvalt võib öelda, et riiklikul tasandil on kiirgusekspertide esmase koolituse organiseerimine hetkel keeruline ning selle organiseerimisega seotud kulud ei ole vastavuses võimaliku saadava kasuga. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et uusi kiirguseksperte lisandub suhteliselt harva ning olemasolevad kiirguseksperdi on oma esmase koolituse juba läbinud. Kuna erinevaid koolitusvõimalusi on võimalik leida rahvusvahelisel tasandil, siis on kiirgusekspertidel olemas võimalused koolitumiseks ning selle korraldusega seonduva tagavad kiirguseksperdid. Reguleerivate asutuste töötajate koolitamine Kiirgusvaldkonda reguleerivate asutuste hulka kuuluvad Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium, Terviseamet, Päästeamet, Kaitsepolitsei, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, A.L.A.R.A. AS jne. Tulenevalt asjaolust, et nende reguleerivate asutuste kohustused on erinevad, siis võib defineerida erinevalt ka nende asutuste töötajate vajaminevate teadmiste tasemed. Keskkonnainspektsiooni inspektorite koolitamine on olnud regulaarne ning toimunud igal aastal koostöös Keskkonnaameti (edaspidi KeA) kiirgusosakonnaga. Koolituste programm on välja töötatud KeA kiirgusosakonna poolt ning seda täiendatakse vastavalt KKI vajadustele. Kiirgustegevuse valdkonna spetsiifikaga seotud küsimustes konsulteerivad KeA kiirgusosakonna spetsialistid KKI inspektoreid vastavalt vajadusele, koostöö ja infovahetus järelevalve küsimustes toimub pidevalt. Lisaks osalevad KKI inspektorid IAEA poolt korraldatavatel seminaridel ja kursustel. KKI üldised kiirgusalased teadmised on tänu regulaarsetele koolitustele oluliselt paranenud, kuid inspektoreid on vajalik täiendavalt koolitada ka spetsiifiliste kiirgustegevusvaldkondade osas, nt tööstuses kasutatavate kiirgusallikate ohutusnõuete osas. Lisaks koolitustele tuleks infovahetuse parandamiseks ja kogemuste jagamiseks korraldada KeA ja KKI kohtumisi ka seminari vormis. Kiirgusvaldkonna koolitusi on vajalik korraldada ka teistele järelevalvega tegelevatele asutustele, nt radooni kontsentratsiooni mõõtmise koolitusi Tööinspektsiooni töötajatele. Sarnase koolituse korraldas Keskkonnaministeerium 2016. aastal radooni mõõtmisega tegelevatele ettevõtetele ja järelevalveasutustele. Koolituste vajadus on ka kiirgushädaolukordadeks valmisoleku valdkonnas. Teadlikkus on puudulik või vajab parendamist esmareageerijatel ja reguleerivate asutuste töötajatel, kes võivad tööülesannete täitmisel kiirgusallikatega vahetult kokku puutuda (Päästeameti (edaspidi PÄA) päästeüksus, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kiirabi, ja Maksu- ja Tolliamet 22 (edaspidi EMTA)), mistõttu puudub oskus ohtu hinnata ning harjumus olemasolevaid vahendeid kasutada. Kaitsepolitseil (edaspidi KAPO) ja PÄA erikeemiatalitusel on 2018.a seisuga olema teadlikkus ja pädevus, kuid võimekuse tagamiseks on vajalik pädevuse säilitamine. Samuti on vajalik tagada avariikiirituse olukorra kõrvaldamise alane regulaarne koolitus A.L.A.R.A. AS-le. KeA korraldab kord aastas nädalase kiirgusohutusalase koolituse, mis on avatud ka asutusevälistele inimestele. Siiani on sellel osalenud lisaks KeA töötajatele ka Keskkonnaministeeriumi ametnikud ja KKI inspektorid, samuti Maksu- ja Tolliameti ja Terviseameti töötajad. Lisaks KeA läbiviidavale iga-aastasele kiirgusohutusalasele koolitusele on vaja koostada ja käivitada veebikursus “Sissejuhatus kiirguskaitsesse” ning seda regulaarselt uuendada. E-õppe programmi mooduli koostamisel võiks aluseks võtta nt IAEA CONNECT platvormi. Võttes arvesse, et kiirgusohutusega seotud teadmisi on Eestis hariduse omandamise käigus suhteliselt keeruline saada, siis tähendab see seda, et tavaolukorras on kiirgusega seotud ametikohale asuv inimene sageli ilma eriliste valdkondlike teadmisteta. Kuigi on võimalus kasutada rahvusvahelisi koolitusvõimalusi, oleks vajalik tagada emakeelne sissejuhatus teemasse. Veebikursuse eeliseks on ka see, et selle võib läbida kohe uuele töökohale asumisel. Põhikoolituse käigus käsitletavad teemad peaks hõlmama vähemasti järgmist:  ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatavad bioloogilised efektid;  looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad;  keskkonna kiirgusseire;  kiirgusallikate kasutamine: teadus, tööstus ja meditsiin;  kiirgusohutuse põhiprintsiibid;  kiirgushädaolukorrad;  kiirgusohutust käsitlev seadusandlus jne. Tegemist oleks teemadega, mida peaks teadma kõik kiirguse valdkonnaga seotud ametnikud. Kuna kursust vajavate inimeste hulk on väike ning samuti varieerub see aastate lõikes, siis on sobiv kasutada just eelkõige veebikursust koolitamiseks. Otstarbekas oleks tagada kursuse eest vastutav isik, kes kontrolliks vähemasti kord aastas üle esitatud info ajakohasuse ning samuti aitaks vajadusel kursuse läbijaid. Eestis puuduvad reguleerivate asutuste töötajate spetsiifilistel kiirgusteemadel koolitused (selle võimekust pole aga valdkonna spetsiifilisuse tõttu mõistlik luua). Probleemi leevendamiseks kasutatakse IAEA tehnilise koostöö raames pakutavaid koolitusi. Koolitusel osalejate arv aga on piiratud, mis toob kaasa selle, et kõik koolitusvajadusega töötajad ei saa osaleda koolitusel. Samas on vähe ressursse ka selleks, et saata koolitusele töötaja, kes tagasi tulles teisi edasi koolitaks, sest vastavasisulised koolitused on kallid ning IAEA poolt pakutavad võimalused ei kattu alati siseriiklike vajadustega. Üheks leevenduseks on kasutada rahvusvaheliste koolituste „võõrustamise“ (pakkuda koolituse toimumiskohta) võimalust, tänu millele saaksime koolitusele kaasata rohkema arvuliselt Eesti osalejaid. 23 2.2.2. Kiirgusspetsialistide piisava varu tagamine Kui kiirgustegevusloa omajate vajadused kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsilistide osas on valdavalt kaetud, siis reguleerivate asutuste puhul on pädevate töötajate leidmine sageli raskendatud ning töötajate lahkumine avaldab väga suurt mõju. Eestis oli 2018. aasta lõpu seisuga 7 kiirguseksperti. Kiirgustegevusloa omajate juures on ametisse nimetatud ligikaudu 60 kiirgusohutuse spetsialisti. Keskkonnaameti kiirgusosakonnas töötas 16 inimest ning Keskkonnaministeeriumis tegelevad kiirguse valdkonnaga kaks inimest. Keskkonnainspektsioonis teostavad kiirgusohutusalast järelevalvet lisaks teiste keskkonna valdkondade järelevalvele 15 inspektorit. Radioaktiivsete jäätmete käitleja AS A.L.A.R.A. juures töötas 10 spetsialisti. Üldiselt on senine reguleerivate asutuste kiirguse valdkonna spetsialistide arv riiklike vajaduste katmiseks olnud piisav. Seoses uue kiirguse valdkonna – radooni, reguleerimisega õigusakti tasandil, on 2019. aastal KeA-sse vajalik luua vähemalt üks täiendav radooni spetsialisti ametikoht, et toime tulla radoonialase nõustamise ja ruumide siseõhu radooni mõõtmise suurenenud nõudlusega. Kiirgustegevusloa omajate juures teostatavate inspekteerimiste kvaliteedi parandamiseks ja KKI inspektorite kiirgusalase pädevuse suurendamiseks tuleks aastatel 2019-2021 luua võimalus kiirguse valdkonnale spetsialiseerunud inspektorite ametisse nimetamiseks. Kiirguse valdkonna vajaduste rahuldamiseks piisaks, kui ametisse oleks määratud kaks kiirguse valdkonna inspektorit. EL direktiividest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tuleneva täiendava aruandluse mahu suurenemise tõttu on täiendava ametikoha loomise vajadus aastatel 2019-2021 ka KeM-il. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutava AS-i A.L.A.R.A. töökoormuse suurenemine on alates 2020. aastast seotud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringutega, milleks on vajalik vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamiseks on vajalik koolituse valdkonna arendamine ning tagada kiirgusalaste teadmiste kättesaadavust. Teadmiste laialdasemale levikule kaasaaitamiseks tuleks spetsialistide koolitamise valdkonna arendamiseks tähelepanu pöörata ka koolituste läbiviijate väljaõppele ehk koolitajate koolitamisele. Kuna nende väljaõpe on aja- ja ressursimahukas ning riigisiseselt vastavad võimalused puuduvad, tuleks selles osas otsida koostöövõimalusi IAEA-ga. Tähelepanuta on jäetud ka kiirguse valdkonna eestvedajate ja juhtivatel kohtadel töötavate inimeste arendamine, mis mängib aga asutuste efektiivse toimimise ja asutustevahelise koostöö edendamisel juures suurt rolli. Seega tuleks lisaks nende kiirguslaste teadmiste suurendamisele arendada ka nende juhtimisalaseid oskuseid, lisades nende koolituskavadesse vastavaid täiendkoolitusi. 2.2.3. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus Kiirgusseaduse 2018.a muudatuse kohaselt peavad KeA ja KKI oma tegevuses arvesse võtma asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohaselt on ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, riiklike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine, finantseerimiseks vajalike vahendite põhjendamine ja määramine. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus on Eestis suuresti projektipõhine ning seda rahastatakse enamasti teadusasutustest ja ülikoolide eelarveväliselt, peamiselt EL ja KIK vahenditest, aga ka Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Kiirgusalase teadustöö osas on juhtiv positsioon TÜ-l ja TTÜ-l, kes tegelevad joogivee, NORM-ide, radooni, ehitusmaterjalide ja keskkonna 24 radioaktiivsuse uuringutega. Radoonialaseid uurimistöid on tellitud ka Geoloogiateenistuselt (endise nimega Geoloogiakeskus OÜ). Aastatel 2018-2050 on oluline toetada NORM-jääkide vaba tehnoloogia ja NORM-jääkide käitlemise valdkonna (sh ladustamisvõimaluste) alast teadus- ja arendustegevust. 2018-2024 on vajalikud ka pinnase radooniuuringud ja Eestis kasutatavate ehitusmaterjalide täiendavad radioloogilised uuringud. Kiirgustegevusloa omajate poolne teadus ja arendustegevus on olnud tagasihoidlik, kuid teaduslikke uurimistöid ja uue tehnoloogia rakendamise uuringuid on seoses NORM- jäätmetega tellinud vee-ettevõtted ja üks tööstusettevõte. 2.2.4. Üldine kiirgusteadlikkus Avalikkuse teavitamiseks, et suurendada üldist kiirgusteadlikkust, korraldatakse teabepäevi, täiendatakse informatsiooni asutuste kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale, korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus) kaudu. Teabepäevad Võrreldes eelmise perioodi KORAK-iga on elanike üldine kiirgusteadlikkus kasvanud. Seda suuresti tänu internetist leitavate informatsiooni suurenemisele ning kiirgusalatele meediakajastustele. Kaasa on aidanud ka Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatavad iga- aastased avalikkusele suunatud teabepäevad. Keskkonnaministeeriumi kodulehel on üleval teabepäeval esitatud ettekanded. Kodulehed Kiirgusalane informatsioon, sh teabematerjalid (sh teadustööd, uurimustööd), infomaterjalid jt abistavad juhised on kättesaadavad näiteks järgnevatel kodulehtedel:  https://www.envir.ee/ – Keskkonnaministeeriumi koduleht;  https://www.keskkonnaamet.ee/ – Keskkonnaameti koduleht;  http://alara.ee/ - A.L.A.R.A. AS (omanikuta kiirgusallikad, radioaktiivsed jäätmed);  https://www.egt.ee/ – Eesti Geoloogiateenistus (radoon);  http://www.terviseamet.ee/ –Terviseamet (radionukliidid joogivees);  https://www.evs.ee/ – Eesti Standardikeskus (radoonimõõtmise ja radooniohutu hoone projekteerimise standardid). Koolitused Lisaks avalikkusele suunatud teabepäevadele ja kodulehekülgedel kättesaadavale informatsioonile korraldatakse vastavalt vajadusele ja sihtgruppidele koolitusi. Koolitusi käsitleb peatükk 2.2.1. Meedia Lisaks eelnimetatule tehakse meedias (televisioon, raadio, ajakirjandus) teavitusi nii Keskkonnaministeeriumi kui ka teiste asutuste poolt. 25 Suuremat rõhku tuleb edaspidi pöörata erinevate sihtrühmade kiirgusteadlikkuse suurendamisele. Näiteks tuleks tähelepanu pöörata tööandjate, tööinspektorite ja keskkonnainspektorite aga ka ehitajate ja planeeringute koostajate (kohaliku omavalitsuse ametnike) teadlikkuse suurendamisele radoonikiiritusest ja sellega seotud nüanssidest. 26. juulil 2018.a võeti vastu Vabariigi Valitsuse määrus nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“, millega kehtestati, et Keskkonnaamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist: 1) kiirgusõnnetus naaberriigis ja 2) riigisisene kiirgusõnnetus. Loetletud hädaolukordade puhul tuleb korraldada riskikommunikatsioon ehk avalikkuse teavitamine hädaolukorda põhjustada võivatest ohtudest ja hädaolukorra tagajärgedest ning käitumisjuhiste andmine elanikkonnale, et suurendada teadlikkust hädaolukordadest ja nendeks valmisolekut. Riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutab Keskkonnaamet ning vastav info tehakse kättesaadavaks nende kodulehel. Keskkonnaministeerium korraldas koostöös Keskkonnaameti ja ASiga A.L.A.R.A. ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisel 2009., 2010., 2012. ja 2015. aastal kampaaniaid tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete kokkukogumiseks. Kokkukogumise hõlbustamiseks koostati kampaaniate raames info- ja juhendmaterjale, milles anti ülevaade kiirgusallikatega seotud ohtudest, selgitati omanikuta kiirgusallikate tekkimise põhjuseid ning informeeriti avalikkust sellest, kuidas ja keda teavitada leitud kiirgusallikast. Tulevikus selliste jäätmete mahud tõenäoliselt vähenevad, sest kampaaniate käigus kogutud jäätmed on ajaloolise päritoluga ning suure tõenäosusega on enamus neist aastate jooksul kokku kogutud. Sellest hoolimata tuleb jätkata tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete kokkukogumise ja teavitamise kampaaniate regulaarse korraldamisega. 2.3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radionukliide sisaldavaid või nendega saastunud aineid, materjale või esemeid, mille aktiivsus või eriaktiivsus on suurem kiirgusseaduse alusel sätestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Eesti Vabariigis ei ole tuumaelektrijaamu, samuti puuduvad tuumkütusetsükliga seotud tegevused ja töötavad rajatised. Kuna Paldiski endine tuumaobjekt on treening(õppe)keskus, mis otseselt direktiivide 2009/71/Euratom ja 2014/87/Euratom reguleerimisalasse ei kuulu, tuleb Eestis nende direktiivide nõudeid rakendada üldisel tasemel. Kuna kiirgusohutuse tagamine on Eesti jaoks äärmiselt oluline, võetakse Paldiski objekti dekomissioneerimisel direktiivide nõudeid arvesse võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal mõistliku halduskoormuse. Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast – Paldiski endiselt tuumaobjektilt, Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast ja Sillamäe NORM-jäätmete hoidlast. Sillamäe NORM-jäätmete hoidla ja selle seiret on kirjeldatud kiirgusseire peatükis (2.5.1). Tänapäeval on peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused. Radioaktiivsete jäätmete puhul eristatakse tehislikke ja NORM-jäätmeid/-jääke. Kiirgusseadus 26 sätestab, et NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad radioaktiivsed jäätmed, sealhulgas NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada, ja NORM-jäägid on mingi tegevuse tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel tulevikus kasutada. NORM- jäätmete teket on võimalik vältida leides NORM-jääkidele võimalusi nende vabastamiseks. NORM- jääkide ja jäätmete käitlemine vajab juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega ning neid ei ole võimalik/otstarbekas käidelda sarnaselt muude radioaktiivsete jäätmetega. See aga nõuab ühiskonna seisukohast optimaalse ja kiirgusohutusnõudeid täitva jäätmekäitlussüsteemi loomist. Jäätmekäitlussüsteemi loomine kätkeb endas ühtset strateegiat NORM-jäätmete ja jääkide käitlemiseks. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamisega alustati vahetult pärast Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017 koostamist ja selle rakendusplaani heakskiitmist. 2011. aastal jõustus radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastutustundliku ja ohutu käitlemise direktiiv 2011/70/Euratom, mis seadis veelgi täpsemad nõuded riikliku radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Samuti esitas Euroopa Komisjon 2013. aastal liikmesriikidele juhise direktiivis nimetatud tegevuskava koostamiseks, et tagada kava ühesugune ülesehitus ja käsitletavate teemade ulatus. Tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688 ning esitati Euroopa Komisjonile augustis 2015. Tegevuskava alusel korraldatakse Eestis radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduvat ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eesti Vabariigis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele piisavalt informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta. Tegevuskava annab ülevaate Eestis olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest, nende käitlusviisidest, sätestab tegevuse ajakava ning riikliku poliitika. Veel kirjeldatakse kavas radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks volitatud asutusi, olemasolevaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid, rahastamisskeemi ning teadus- ja arendustegevust. Tegevuskava kaudu toimub radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik planeerimine. Tegevuskava esitab kirjeldatud valdkondade alleesmärgid, meetmed ja oodatavad tulemused aastani 2050. Ühtlasi kirjeldatakse, millised on vastutavad institutsioonid ning tegevuskavas märgitud tegevuste täitmise kulud. Tulenevalt 1.novembril 2016.a jõustunud uuest kiirgusseadusest ning seoses uute arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas vajas tegevuskava ajakohastamist. Samuti oli ajakohastamise ajendiks 2015.a lõppenud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eeluuringud, milles leiti, et ainus viis radioaktiivseid jäätmeid ohutult ladustada on rajada Eestisse lõppladustuspaik. Nendele uuringutele tuginedes tehti Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel 28.04.2016 otsus rajada Eestisse lõppladustuspaik. Seega täpsustatakse Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas ka Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja 27 radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat. Tegevuskava uuendati samuti vastavalt kehtivatele EL direktiividele ja siseriiklikele õigusaktidele. Ajakohastatud tegevuskava on toodud KORAK lisana 1. KORAKis on toodud kokkuvõtvalt radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise mõõdikud, sihttasemed, meetmed ja tegevused. Alljärgnevalt on antud lühiülevaade radioaktiivsete jäätmete tekkimisest, käitlemisest ning vahe- ja lõppladustamisest. Paldiski endine tuumaobjekt, olemasolev radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik ja tulevikus rajatav radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik 1960-l rajatud Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskuses oli kasutuses kaks allveelaeva maketti-õppestendi koos toimivate tuumareaktoritega. Paldiski objekt anti Vene Föderatsiooni poolt Eestile üle 26. septembril 1995. Enne Paldiski objektilt lahkumist eemaldas Vene Föderatsiooni toimkond vastavalt sõlmitud kokkuleppele reaktoritest tuumakütuse ja demonteeris õppestendid, jättes peahoonesse alles vaid mõlemad tuumareaktorit sisaldavad allveelaevasektsioonid, mille ümber rajati raudbetoonist sarkofaagid. Kõigi muude objektil asunud rajatiste (näiteks radioaktiivsete vedeljäätmete töötlemise kompleks, tahkete ja vedelate radioaktiivsete jäätmete hoidlad, radioaktiivselt saastunud erikanalisatsiooni- ja ventilatsioonitrassid, kemikaalide laod jne.) ohutustamine jäi Eesti kanda, kes alustas objektil saastest puhastamise ja lammutamise töödega koheselt peale objekti vastuvõtmist. Puhastamise tööde käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks rajati 1997. aastal Paldiski objekti peahoonesse rahvusvahelistele nõuetele vastav vaheladustuspaik, kuhu täna ladustatakse kõik Eestis tekkinud või tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Põhiosa ladustatud radioaktiivsetest jäätmetest moodustavad Paldiski ja Tammiku objektide dekommissioneerimisel tekkinud jäätmed. Ülejäänud osa on teistelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetud jäätmed. Paldiski tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide pikaajaline ohutu hoiustamine toimub kuni aastani 2040, misjärel tuleb eeluuringute kohaselt sektsioonid lammutada, tekkinud radioaktiivsed jäätmed käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas. Hinnanguliselt tekib sõltuvalt sektsioonide lammutamise viisist 519 kuni 1 545 m3 käideldud jäätmeid. Kuna Paldiskis asuvasse olemasolevasse jäätmete vaheladustuspaika ei ole võimalik sellises mahus ja aktiivsusega jäätmeid ladustada, tuleb hiljemalt 2040. aastaks rajada selleks otstarbeks jäätmete lõppladustuspaik. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustamine, sealhulgas pikaajaline vaheladustamine, on ajutine lahendus, mitte lõppladustamise alternatiiv. Kuni lõppladustuspaiga rajamiseni on Paldiskis asuvad reaktorisektsioonid ja radioaktiivsed jäätmed olukorras, kus kliimamuutuste vms teguri põhjustatud hädaolukorra tulemusel võib toimuda pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivne saastumine. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla Tammikul asub RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidla, mis rajati 1960ndate aastate alguses tollase Eesti NSV territooriumil paiknevates tööstusettevõtetes, teadus- ja meditsiiniasutustes ning mujal tekkivate radioaktiivsete jäätmete matmispaigana. Matmispaik oli kasutusel aastatel 1963–1995 ja on suletud 1996. aastast, kui tänapäevastele kiirgus- ja keskkonnaohutuse nõuetele mittevastav rajatis. Matmispaiga koosseisu kuulusid maa-alune vedeljäätmete mahuti ning maapinnalähedane hoidla tahkete jäätmete jaoks. Vedeljäätmete 28 mahutis olnud jäätmed eemaldati ja mahuti dekomissioneeriti 2001. aastal. Tahkete jäätmete hoidlast eemaldati jäätmed aastatel 2008-2011 ja transporditi edasiseks käitlemiseks Paldiskis objektil asuvasse jäätmete käitluskeskusesse, misjärel ladustatakse jäätmed Paldiski vaheladustuspaigas. 2012. aastal algasid hoidla dekomissioneerimise tööd (hoidla konstruktsioonide saastest puhastamine ja lammutamine), mis kestavad eeldatavalt kuni 2022. aastani, misjärel vabastatakse hoidla maa-ala üldiseks kasutamiseks. 2.4. Kiirgushädaolukorraks valmisolek Eesti on ühinenud nii Tuumaohutuse kui ka Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooniga ja hindab piiriülese levikuga tuumaõnnetuse riske ning omab hoiatus- ja reageerimisvõimekust vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutusstandarditele. IAEA ning Euroopa Komisjoni (EC) jaoks on Eesti pädev asutus nendes küsimuses Keskkonnaamet, kes võtab regulaarselt osa kiirhoiatusteabe edastamiseks ja vahetamiseks loodud platvormides (IAEA USIE ja EC ECURIE) korraldatud rahvusvahelistest õppustest. Keskkonnaamet on IAEA ja Euroopa Komisjonile kontaktpunktiks (National Warning Point) tuuma- ja kiirgusküsimustes ja pädev asutus nii siseriikliku kiirgussündmuse kui rahvusvahelise tuumasündmuse puhul. Keskkonnaameti kiirgusosakonna ülesandeks on korraldada keskkonna radioaktiivsuse seiret ja tulemuste analüüsi, teostada ainete radioaktiivsuse laboratoorset analüüsi ja looduskiirituse uuringuid, hinnata elanikukiiritust ja tagada kiirgusohu eest varajase hoiatamise süsteemi toimimine. Kiirgusohust varase hoiatamise süsteemi kaudu jälgitakse reaalajas keskkonna gammakiirguse taset ja kord nädalas radionukliidide sisaldust õhu tahketes osakestes ja aerosoolides läbiviidava laboratoorse analüüsi abil. Lisaks hajusalt üle Eesti territooriumi paigaldatud 15 automaatseirejaamale ja kolmele filterjaamale, on olemas ka mobiilne kiirgusseirelabor ja mitmeid kiirgusmõõteseadmeid ning võimaliku saasteleviku prognoosimiseks arvutitarkvara – ARGOS. Kuigi Keskkonnaameti hallatavad süsteemid ja vahendid ning kiirgusseireks vajaminevad vahendid on 2018. aasta seisuga piisavad, et hinnata ja tuvastada kiirgusohte ning hoiatamaks võimalike hädaolukordade eest, vajab võimalikeks siseriiklikeks kiirgussündmusteks ja rahvusvahelisteks tuumasündmusteks valmisolek jätkuvat arendamist ning senisest laialdasemat koostööd. Kiirgushädaolukorra tekkimise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede hindamiseks ning nende ennetamise ja valmisoleku planeerimiseks on vajalik tagada kiirgussündmuste riskianalüüside asjakohasus. Kiirgusõnnetuste hädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamiseks on vajalik pidevalt uuendada hädaolukorra lahendamise plaane, korraldada ühiseid õppuseid, koolitada personali ning suurendada elanike teadlikkust ja valmisolekut kiirgussündmusteks. Kiirgussündmuste lahendamise edukus sõltub suurel määral elanike ettevalmistamisest, sh inimeste teadlikkusest, valmisolekust ja oskusest hädaolukorras tegutseda. Et inimesed oleksid teadlikud ja valmis hädaolukordades õigesti käituma, teavitatakse avalikkust kriisi põhjustada võivatest ohtudest, võimalikest tagajärgedest ja antakse elanikele käitumisjuhised. Kiirgushädaolukordade riskikommunikatsiooni korraldamise määras Vabariigi Valitsus 2018. aastast Keskkonnaameti ülesandeks, seda nii kiirgusõnnetuse korral naaberriigis kui riigisisese kiirgusõnnetuse korral. Päästeameti 2017. aastal tellitud uuringust selgus, et elanike teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek neis iseseisvalt toime tulla on väike, ja tõsisesse 29 hädaolukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte. See tähendab, et praegu pole elanikud piisavalt ette valmistatud muuhulgas kiirgushädaolukordadeks, mis teeb hädaolukordade lahendamise ametiasutuste jaoks keerukamaks . Ametkondade ja asutuste koolitusi ning neid puudutavaid probleeme käsitletakse peatükis 2.2. Vastavalt hädaolukorra seadusele kinnitas Keskkonnaameti peadirektor 2018.a aprillis kiirgus- ja tuumaõnnetuse riskianalüüsi. Riskianalüüsis hinnati, millised on hädaolukorda põhjustada võivad kiirgussündmuse liigid ning koostati riskimaatriks, et hinnata nende sündmuste esinemise tõenäosust ja tõsidust. Lisaks koostati kiirgusõnnetuste ennetamise, valmistumise ja lahendamise võimeanalüüs ning esitati järeldused kriitiliste võimelünkade ja meetmete ning vahendite osas. Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt, määras Vabariigi Valitsus (VV 26.07.2018 määrus nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“) kiirgusõnnetused, mille kohta koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan: 1) kiirgusõnnetus naaberriigis; 2) riigisisene kiirgusõnnetus. VV määras eelnimetatud hädaolukorra lahendamise plaane koostama ja hädaolukordade lahendamist juhtima Keskkonnaameti, kes koos hädaolukorra lahendamisse kaasatud osapooltega, koostavad plaanid 2019. aasta 1. juuliks ning hoiavad need seejärel asjakohastena. Seoses Keskkonnaameti uue ülesandega, juhtida kiirgushädaolukordade lahendamist, tuleb täiendavalt panustada ressursse ka juhtimisvõime ja -valmiduse tagamiseks. Kõigi kiirgussündmusi lahendavate asutuste võime ja valmisolek peab tagama kokkulepitud reageerimisvalmiduse, tegevusvõime ja toimepidevuse. Kiirgussündmusi lahendavate asutuste vahendid vajavad järjepidevat uuendamist ja täiendamist. Järjepidevat arendamist vajavad ka rakendatavad turvalisuse meetmed, et tagada kiirgussündmustele reageerijate turvalisus ning rakendatavate meetmete vastavus ähvardavatele ohtudele, sh tuleb tagada vajalik kaitsevarustuse ja kiirgusmõõteseadmete varu kiirgushädaolukordade lahendamiseks. Vajadustele vastavaks tuleks arendada nii inimeste, vahendite kui ka sündmuskoha ala saastatusest puhastusvõime. Kiirgushädaolukorraks valmisolek hõlmab muuhulgas võimekust tegeleda tekkivate tagajärgedega. Selle saavutamiseks on vaja põhialuseid, et olla paremini valmistunud tegelema kiirgushädaolukorra tagajärgede lahendamisega, sealhulgas võimekust kiiresti ja tõhusalt hinnata kiirgushädaolukorra tekitatud kahjusid ning rakendada vajalikke meetmeid kahjude hüvitamiseks. Kiirgussündmusti lahendavate asutuste toimepidevus peab tagama asutuste tegevusvõime täita ülesandeid vähemalt 168 tundi järjest, mille tagamisega on raskusi kõigil osapooltel. Lisaks tuleb tagada kiirgussündmusi lahendavate asutuste reageerimisvalmidus ööpäevaringselt (24/7), näiteks hetkel on tagatud AS-il A.L.A.R.A. reageerimisvalmidus 13/7 ulatuses, mis pole avariikiirituse olukorra operatiivseks kõrvaldamiseks piisav. Lisaks AS A.L.A.R.A. reageerimisvalmiduse tõstmisele on avariikiirituse olukorra kõrvaldamiseks vajalik AS-i mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete baasi uuendamine. Üldised hädaolukordade lahendamist käsitlevad koostöölepingud on sõlmitud Rootsi ja Lätiga. Soomega puudub kiirgusvaldkonda kattev koostööleping, mille sõlmimine algatati 2018. aasta sügisel. 30 2.5. Looduskiirgus 2.5.1. Kiirgusseire Riikliku keskkonnaseire programmi üheks allprogrammiks on kiirgusseire allprogramm, mille vastutavaks täitjaks on Keskkonnaamet. Kiirgusseire läbiviimise kohustus tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingust ning selle läbiviimise metoodika on kirjeldatud Komisjoni soovituses 2000/473/Euratom. Kiirgusseire läbiviimise nõudeid on kirjeldatud kiirgusseaduses ja keskkonnaseire seaduses ning nende alamaktides. Kiirgusseire raames jälgitakse keskkonna radioaktiivsuse taseme ajalisi muutusi ning hinnatakse keskkonnas esinevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vastavust kehtestatud piirmääradele ja elanike poolt saadavaid kiirgusdoose. Kiirgusseire peamiseks ülesandeks on avastada ja jälgida inimtegevuse poolt esile kutsutud radioaktiivsuse tõusu ehk tehislike radionukliidide levikut. Oluliseks väljundiks on hoiatava informatsiooni andmine keskkonna radioaktiivse saastumise kohta võimalike tuumaõnnetuste korral naaberriikides ja teiste õnnetuste korral, mille tagajärjel toimub radioaktiivse saaste vabanemine keskkonda. Looduslike radionukliidide esinemist keskkonnas uuritakse peamiselt teadusuuringute raames. Kiirgusseire raames kogutakse ja analüüsitakse iga-aastaselt õhuproove, pinnavett, joogivett, piima, toitu ja pinnast ning seiratakse pidevalt õhu gammakiirguse doosikiirust. Kuna Eesti on ühinenud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooniga, siis kogutakse ja analüüsitakse ka merekeskkonna proove (merevett, biootat ja põhjasetteid). Seiretulemused avalikustatakse Keskkonnaameti koduleheküljel. Kiirgusseire läbiviimiseks on olemas 15 automaatset õhu kiirgusseire jaama, 3 õhufilterseadet, Keskkonnaameti laboratoorium proovide analüüsimiseks, mobiilne mõõtelabor ning toimib asutuste vaheline koostöö proovide kogumiseks. Osaletakse rahvusvahelises kiirgusseirealases koostöös ja andmevahetuses. Euroopa Komisjon viib regulaarsel läbi auditeid, et kontrollida kiirgusseire tõhusust ja vastavust rahvusvahelistele ja siseriiklikele nõutele. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Eesti kiirgusseire uuendamine“ raames tõsteti aastatel 2012-2016 oluliselt Eesti kiirgusseire võimekust kaasajastades ja uuendades olulisemad kiirgusseire läbiviimiseks kasutatavad mõõteseadmed ja vahendid. Kiirgusseire tõrgeteta toimimise tagamiseks ning kvaliteetsete ja usaldusväärsete mõõtetulemuste kindlustamiseks on vaja ka edaspidi tagada seireseadmete ja laboriseadmete regulaarne uuendamine ning pädeva personali olemasolu. Regulaarselt tuleb üle vaadata ja vastavalt vajadusele tõhustada kiirgusseire allprogrammi. Oluline on tagada kiirgusseire läbiviimine ka kiirgushädaolukorras. Vajalik on koostada kiirgushädaolukorras kiirgusseire läbiviimise strateegia. Kiirgushädaolukorras on vaja läbi viia täiendavaid kiirgustaseme mõõtmisi ja laboratoorseid analüüse. Jätkuvalt tuleb tagada elanikele kiirgusseire alase info kättesaadavus. Keskkonna kiirgusseiret teostavad ka kiirgustegevusloa omajad vastavalt kiirgustegevusloa tingimustele. Lisaks korraldab Keskkonnaministeerium koostöös AS-iga Ökosil Keskkonnalabor kiirgusseire teostamist Sillamäe jäätmehoidla territooriumil. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla seire 31 Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla hõlmab ligi 50 ha suuruse territooriumi ja sisaldab ca 12 miljonit tonni uraanitootmise jääke ja põlevkivituhka, mis on ladustatud sinna alates Nõukogude Liidu uraanitehase käikulaskmisest 1948. aastal. Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekt algatati Eesti riigi ja AS-i Silmet Grupp poolt 1997. aastal. Projekti peamiseks eesmärgiks sai jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimine, et vähendada selle võimalikke emissioone vette ja õhku. Saneerimisprojekt lõppes 2008. aasta detsembris. Praeguseks hetkeks näeb kaetud jäätmehoidla välja kui taimestikuga kaetud küngas, kuhu vett olulisel määral sisse ei pääse. Jäätmehoidla kiirgusfoon on loodusliku kiirgusfooni tasemel, tammi stabiilsus on tagatud kaldale rajatud raudbetoonvaiade vööga ning mere kulutava tegevuse vastu on ehitatud kaldakindlustus. Elluviidud saneerimistööde efektiivsuse hindamiseks ja jäätmehoidla ning selle mõjuala keskkonnaseisundi jälgimiseks on koostatud kahest osast koosnev Sillamäe jäätmehoidla seireprogramm. Seireprogrammi I etapp oli üks osa saneerimisprojektist, mida täideti aastatel 2002 - 2008. 2009. aastal alustati seireprogrammi II etapi ehk järelseirega. Järelseire eesmärgiks on jälgida jäätmehoidla ja selle mõjuala keskkonnaseisundit ning selle võimalikke olulisi muutusi ning hinnata elluviidud saneerimistööde efektiivsust. Järelseire käigus kontrollitakse ka objekti kiirgusohutust, et süvendada üldsuse kindlust objekti ohutuse suhtes. Järelseire tulemuste kohaselt jäävad jäätmehoidla keskkonnaparameetrid ja indikaatornäitajad oodatud vahemikku. Jäätmehoidla keskkonnakaitselised saneerimistööd on efektiivselt ellu viidud, projekti järelseire toimib püstitatud eesmärkide kohaselt, samuti toimib jäätmehoidla lõppkate vastavalt projektis seatud eesmärkidele. Pikemas perspektiivis tagatakse objekti jälgimine ja informatsiooni dokumenteeritus ning kättesaadavus järeltulevatele põlvedele. 2014. aastal alustati nn jäätmehoidla järelseire II perioodi vähendatud seiresagedusega vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud programmile jäätmehoidla sulgemisprojekti projekteerija ja tööde järelevalve teostaja Wismut GmbH ettepanekute alusel. Teostatakse visuaalset, gamma-radiatsiooni, radooni ekshalatsiooni, geotehnilist, vajumite, kaevude veetasemete, lõppkatte toimimise ja nõrgvee keemilise koostise seiret. 2.5.2. Joogivesi Eesti põhjavees esinev kõrgem looduslike radionukliidide sisaldus on teada juba üle paarkümne aasta. Esimeste süstemaatiliste Eesti põhjavee radionukliidide sisalduse uuringutega alustati 1994. aastal.7 Mahukamaid projekte tuvastamaks probleemi üle-Eestilist ulatust, on läbi viidud viimase aastakümne jooksul.8,9 2009. aastal valminud uuringus8 anti hinnang, et ca 18 % Eesti elanikkonnast (230 000 inimest) tarbib joogivett, millest saadav doos ületab seadusandluses kehtestatud kontrollväärtust. 7 Savitskaja, L., Viigand, A. 1994. Aruanne Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee mikrokomponentide ja isotoopkoostise uurimisest joogivee kvaliteedi hindamiseks Põhja-Eestis. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus. 8 Forte, M., Bagnato, L., Caldognetto, E., Risica, S., Trotti, F., Rusconi, R., 2010. Radium isotopes in Estonian groundwater: measurements, analytical correlations, population dose and a proposal for a monitoring stradegy. Journal of Radiation Protection. 30, 761-780. 9 Terviseamet, 2014. KIK-i keskkonnaprogrammi projekt nr 49 „Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees“ http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/TF_radionukliid/KIK_radionukliidiseire- Tulemuste_kokkuvote.pdf 32 Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile ja indikatiivdoosile. Indikatiivdoos on aastasest sissevõtust tulenev oodatav efektiivdoos, mis saadakse kõigist joogivees avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididest, välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused. Joogiveest saadava indikatiivdoosi kontrollväärtuseks on 0,1 mSv. Parameetri kontrollväärtus on radioloogilise näitaja väärtus, mille ületamise korral hinnatakse, kas joogivees sisalduvad radioaktiivsed ained kujutavad inimese tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist, ning vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab kiirguskaitse seisukohast inimeste tervise kaitsmise nõuetele. Indikatiivdoosi kontrollväärtuse ületamist esineb piirkondades, kus joogivee allikana kasutatakse Kambrium-Vendi veekihi põhjavett. Tegemist on väliskeskkonna poolt hästi kaitstud veekihiga, milles radionukliidide kõrge kontsentratsioon tuleneb uraani- ja tooriumirikkast kristalsest aluskorrast, mille peal veekiht asub, ning veekihti ümbritsevatest kivimitest.10 Antud veekihti kasutatakse enim Põhja-Eestis – Harjumaal, Lääne- ja Ida- Virumaal – kus see on kõige kättesaadavam. Indikatiivdoosi ületamist Kambrium-Vendi põhjavees põhjustab raadiumi isotoopide – 226Ra ja 228Ra – kõrge sisaldus. Kõrge raadiumisisaldusega joogivee tarbimisega seotud terviseriskiks peetakse eriti just luu-, põie, rinna-, vere- ning kopsuvähki haigestumist. Senised uuringud näitavad, et teiste uraani- ja tooriumirea radionukliidide sisaldus Kambrium-Vendi põhjavees probleeme ei tekita, sest nende elementide lahustumiseks ei ole veekihi keskkonnatingimused sobilikud.11 Kuna Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru) veevärgid ei kasuta reeglina Kambriumi-Vendi veekihti, milles esineb suuremal määral looduslikku päritolu raadiumi isotoope ning tuginedes varasemalt võetud veeproovide analüüsitulemustele ja Eesti geoloogilisele ehitusele eeldati, et Lõuna-Eesti veevärkide poolt kasutatavad veekihid ei sisalda olulisel määral raadiumi isotoope. Sellegipoolest otsustati korraldada radionukliidisisalduse kaardistamine tsentraliseeritult ning viidi läbi uuring12, millega saadi ülevaade Lõuna-Eestis kasutusel olevate põhjaveekihtide radionukliidide sisaldusest. Projekti raames analüüsiti 230 proovis vee radionukliidide sisaldust Lõuna-Eestis (Valgamaal, Põlvamaal, Võrumaal, Tartumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal). Tulemustest selgus, et Lõuna-Eesti ühisveevärkide poolt toodetud joogivee tarbimisest saadav efektiivdoosi tase jääb alla parameetri kontrollväärtuste. Esimesi teadlikke samme joogivee raadiumisisalduse vähendamiseks astuti aastal 2012, mil käivitati veetööstusjaam, mis kasutab spetsiaalselt raadiumi ärastamiseks mõeldud 10 Wisser, S., 2003. Balancing Natural Radionuclides in Drinking Water Supply - an investigation in Germany and Canada with respect to geology, radiometry legislation. Dissertation zur Erlangung des Grades “Doktor der Naturwissenschaften.” Johannes Gutenberh-Universität, Mainz. 11 Siiri Suursoo, Liie Hill, Valle Raidla, Madis Kiisk, Alar Jantsikene, Nele Nilb, György Czuppon, Kaisa Putk, Rein Munter, Rein Koch, Kadri Isakar, 2017. Temporal changes in radiological and chemical composition of Cambrian-Vendian groundwater in conditions of intensive water consumption. Science of The Total Environment. Volumes 601–602, pp 679–690. 12 2014. a SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi projekt nr 49 „Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees“ 33 tehnoloogiat. Juba poole aasta jooksul sai selgeks13, et kasutatav lahendus võimaldab efektiivselt vähendada joogivee radionukliidide sisaldust, kuid toob endaga kaasa uue probleemi – põhjaveest eraldatud raadiumi isotoobid Ra-226 ja Ra-228 akumuleeruvad vee puhastamiseks kasutatavatesse filtermaterjalidesse sellisel määral, et filtermaterjale tuleb vaadelda kui radioaktiivseid materjale. Ra-228 radioaktiivsel lagunemisel tekib filtermaterjalis isotoop Th-228, mille aktiivsuskontsentratsioon samuti ületab seadusandlusega kehtestatud väljaarvamistaset. Olukorrast parema ülevaate saamiseks viis Tartu Ülikool KIKi rahastusel 2014-2015.a läbi uuringu „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. Projekti14 eesmärk oli hinnata, kui suur osa Kambrium-Vendi veehaaret ja raua või mangaaniärastust kasutavate veetöötlusjaamadest toodavad radioaktiivseid jäätmeid määral, mis ületavad kiirgusseadusega sätestatud radionukliidide väljaarvamistasemeid. 18 veevärki hõlmavas uuringus mõõdeti filtreerimismaterjalide aktiivsuse kontsentratsioonid radionukliididele Ra-226, Ra-228 ja Th-228 ja hinnati tekkiva radioaktiivse materjali absoluutkoguseid. Uuring tuvastas, et radioaktiivse materjali teke on valdavalt seotud Th-228 sissekasvamisega filtermaterjalis. Töös leiti, et kiirgusseaduses defineeritud väljaarvamistaset ületavad (seisuga 2015. a jaanuar) 11 veevärki 18-st. Eelkirjeldatud probleemile lahenduste väljatöötamiseks teostati projekt15, mille raames töötati välja kvantitatiivne kulu-tulu põhimõttele tuginev metoodika, mille alusel on võimalik arvutada põhjendatud/õigustatud kulu suurust joogivee puhastamiseks. Projekti üheks eesmärgiks oli töötada välja metoodika ning koostada juhis, kuidas rakendada Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud terviseriski nõuete täitmist. Teiseks eesmärgiks oli selgitada välja NORM-vaba, raadiumit eraldava veekäitlustehnoloogia tehniline teostatavus. Uuringu tulemusel välja töötatud metoodikat ei saa rakendamiseks kasutada enne, kui on olemas kõik vajalikud sisendandmed projektiga välja töötatud kulu-tulu põhise tasuvusanalüüsi läbiviimiseks. 2018.a seisuga oli sisendandmetena puudu joogiveest radionukliidide eraldamisel tekkivate NORM-jäätmete käitlemise kulud. Eeldatavasti 2019. aastal kinnitatakse keskkonnakompleksluba ühele jäätmejaamale, mille järgselt on võimalik NORM-jäätmete käitlemise kulude osas täpsemaid järeldusi teha. NORM-jäätmete käitlemise kulud on eelduseks terviseriskihinnangu metoodika rakendamisel. Metoodika rakendamiseks teavitab Terviseamet joogivee käitlejaid metoodika valmimisest ning palub käitlejatel läbi viia vastavad metoodikas esitatud kulu-tulu arvutused. Vastavalt arvutuste tulemustel selgunud vajadusel saab Terviseamet joogivee käitlejatele teha ettepaneku joogivee puhastamiseks radionukliididest kui see on põhjendatud. 2.5.3. Radoon Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Üldjuhul on 13 Hill, L., Suursoo, S., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Munter, R., Realo, E., Koch, R., Putk, K., Leier, M., Vaasma, T., Isakar, K., 2017. Long-term monitoring of a water treatment technology designed for radium removal – removal efficiencies and NORM formation. (Manuscript submitted to Journal of Radiological Protection). 14 2015.a Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi KIKi rahastusel projekt „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. 15 2018. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi KIKi kaasrahastusel projekt„Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse uuringud“ 34 kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete, millede puhul pole rakendatud radoonikaitsemeetmeid, siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks on majade aluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolusliivakivi jne. Radoon (edaspidi Rn) on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse tulemusel. Mida lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku. Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes. Kaasaja meditsiini seisukohalt on hingamisel inimorganismi sattuv Rn suitsetamise järel tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Rn-rikkas keskkonnas algab Rn tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub. Euroopa Liit on seadnud prioriteediks töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmise ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Tulenevalt EL direktiivist 2013/59/Euratom on liikmesriikidel kohustus võtta vastu radooni riiklik tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati Radooni riikliku tegevuskava koostamine. Radooni riiklik tegevuskava annab ülevaate Eesti radoonistrateegiast, selle eesmärkide täitmiseks kavandatud meetmetest ja saavutatavatest tulemustest. Tegevuskava kaudu toimub radoonivaldkonna riiklik planeerimine. Samuti nagu Radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava puhulgi otsustati arengudokumentide mahukusest ja osalisest kattuvusest tingituna esitada Radooni riiklik tegevuskava KORAKi lisana. Tegevuskava on esitatud KORAKi lisas 2. 2.5.4. Ehitusmaterjalid Ehitusmaterjalides sisalduvate radionukliidide sisalduse mõõtmine on oluline osa elaniku kiirituse hindamisest, sest inimene veedab 80% oma ajast siseruumides. Ehitusmaterjalides kasutatakse toormena muuhulgas liiva, kruusa ja savi, mis sisaldavad looduslikke radionukliide, põhiliselt 226Ra, 232Th ja nende laguprodukte ning 40K. Kõrgendatud siseruumi väliskiiritus võib pärineda ehitusmaterjalides sisalduvatest looduslikest radionukliididest (UNSCEAR, 2000). Üldiselt iseloomustab looduslikku ehitusmaterjali tema päritolukoht. Maakoores olevate 226Ra, 232 Th ja 40K keskmised aktiivsuskontsentratsioonid on vastavalt 35, 30 ja 400 Bq/kg. Maailma keskmiseks ehitusmaterjalidest siseruumides saadavaks gammakiirguse aastaseks efektiivdoosiks on hinnatud 0,4 mSv (UNSCEAR, 1977, 1993). Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust: 1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.01.2018 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja –toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele ning mille kohaselt peab ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud juhul, kui ehitustoote kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet kõrgema kiirgustasemega toodet kasutada; 2) Majandus- ja taristuministri 22.09.2014. a määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalide ja - toodete esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord”, millega 35 kehtestatakse avalikult kasutataval teel toimuvatel teehoiutöödel kasutatavate tee- ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused (sh radioaktiivne emissioon) vastavalt kasutusalale ja põhiomaduste tõendamise kord. Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud. 2017.a lõppenud Tartu Ülikooli „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ uuringus analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I=1. Samas on puudulik info imporditud ehitusmaterjalidest või –toorainetest, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate (NORM-)jäätmete teket. Ehitusmaterjalide radioloogiliste uuringute tegemisel peab arvesse võtma direktiivi 2013/59/EURATOM XIII lisas esitatud loendit ehitusmaterjalide tüüpidest, mille puhul tuleb arvesse võtta neist eralduvat gammakiirgust. Direktiiv annab loendi ehitusmaterjalide tüüpidest, mille puhul tuleb arvesse võtta neist eralduvat gammakiirgust, annab valemi aktiivsuskontsentratsiooni indeksi arvutamiseks ning seab nõuded ehitusmaterjalidest tuleneva gammakiirguse arvestamiseks enne materjalide turule laskmist. Ehitusmaterjalist eralduvast gammakiirgusest saadava viitetasemeks on 1 mSv aastas. 2.6. Meditsiinikiiritus Meditsiinikiiritust kasutatakse tervishoius igapäevaselt haiguste varaseks avastamiseks, diagnoosimiseks, patsiendi seisundi hindamiseks ning raviks. Eestis tehakse igal aastal rohkem kui kolmesajale tuhandele inimesele enam kui miljon meditsiinikiirituse protseduuri. Seejuures on oluliselt tõusnud kompuutertomograafia protseduuride arv. Meditsiinikiiritusest saadav kiirgusdoos, arvestatuna keskmiselt ühe elaniku kohta, moodustab tehiskiiritusest saadavast kiirgusdoosist üle 95% ja UNSCEARi (United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation) andmetel saab keskmine inimene aasta kestel diagnostilisest meditsiiniradioloogiast efektiivdoosi 0,6 mSv. Röntgenuuringute (so röntgen ja kompuutertomograafia) põhjustatav doos moodustab hinnanguliselt üle 95% kogu meditsiinikiirituse kollektiivdoosist. Võrreldes omavahel tüüpilisemaid röntgenuuringuid kogu maailmas selgub, et nende sagedus ning saadava patsiendidoosi osa kollektiivdoosis on väga varieeruv, kusjuures selgelt kõige sagedasem on tavapärane rindkereuuring ning kõige suurema kollektiivdoosi panusega on kompuutertomograafia uuringud, mille arv on just viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Kompuutertomograafia uuringutel võib patsiendi saadud efektiivdoos ületada sadu kordi tavalistel röntgenuuringutel saadavaid doose. Arvestades meditsiinikiirituse protseduuride koguarvu kasvu ja võimalikke saadavaid kiirgusdoose, on oluline tagada meditsiinikiirituse protseduuridel kiirgusohutus. Meditsiinipersonali koolitus on üheks tähtsaks kiirgusohutust tagavaks meetmeks. Meditsiinikiirituse kasutamisega on vahetult seotud radioloogid, radioloogiatehnikud ja meditsiinifüüsika eksperdid, kelle tasemeõpe ja regulaarne kiirgusohutusalane täiendusõpe on optimeeritud ja põhjendatud meditsiinikiirituse kasutamise aluseks. Kiirguskaitsealane koolitus 36 peab hõlmama kogu meditsiinipersonali, et tagada tõenduspõhine suunamine meditsiinikiiritust kasutavatele uuringutele. Koolitus peab hõlmama nii radioloogia valdkonnas kui teistes eriarstiabi valdkondades töötavat personali. Koolituse vajalikkust ning hetkeolukorda on põhjalikumalt kirjeldatud peatükis 2.2.1. 2.6.1. Patsiendi kiirgusohutus Meditsiinikiirituse kiirgusohutuse tagamiseks peab meditsiinikiirituse kasutamine olema põhjendatud ja protseduuri tuleb teha optimeeritult tagades samas kliinilise kvaliteedi. Põhjendatust aitab tagada näiteks üleriigiline e-tervise infosüsteem (edaspidi tervise infosüsteem), mis võimaldab asjassepuutuvatel tervishoiuteenuse osutajatel saada kiiresti ülevaate patsiendi diagnoosist, raviplaanist, tehtud meditsiinikiirituse protseduuridest ja ülesvõtetest. Meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavust reguleerib tervise- ja tööministri 27. augusti 2014. a määruse nr 52 „Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja kord“ § 4, mille kohaselt peavad ülesvõtted olema tervise infosüsteemi kaudu kättesaadavad vahetult pärast ülesvõtte tegemist ja ülesvõtte viit peab olema saatekirja vastusest tuvastatav. Vahetult kättesaadavad ei pea olema vaid need meditsiinilised ülesvõtted, mida kasutatava tehnoloogia ei võimalda nõutud kujul esitada. Info kättesaadavus aitab kaasa uuringute põhjendatusele ning vähendada kordusuuringute hulka. Samas tuleks tähelepanu pöörata ka protseduuri üldisele põhjendatusele, mis on eriti oluline uute tehnoloogiate ja meetodite turule tulekul. Üldise põhjendatuse hindamisel kirjeldatakse ära näidustused vm tingimused, mille alusel saab mingit tüüpi meditsiinikiirituse protseduuri kasutamist pidada põhjendatuks. Meditsiinikiirituse protseduuride üldist põhjendatust võib tagada mitmeti. Näiteks võib koostada uute tehnoloogiate ja meetodite osas juhendeid, üldise põhjendatuse hindamisega võib tegeleda ekspertidest koosnev töögrupp või komisjon ja põhjendatuse osas võib otsuse langetada mõni piisava pädevusega riigiasutus. Praegu puudub kavakindel süsteem meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse hindamiseks, mis oleks tervishoiuteenuse osutajatele suuniseks üksikute protseduuride põhjendatuse tagamisel ja järelevalveasutustele meditsiinikiirituse sihipärase kasutamise kontrollimisel. Sellele juhiti tähelepanu ka IAEA poolt 2016. a sügisel koostatud auditi raportis Eesti kiirguskaitsesüsteemi kohta. Samuti puuduvad protseduuride põhjendatuse tagamiseks vajalikud praktilise väärtusega meditsiinikiirituse protseduuridele suunamise juhised. Praegu tuleb suunajatel lähtuda Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 118. Lisaks peaks põhjendatuse tagamisel pöörama tähelepanu ka suunajate koolitamisele ja teadlikkuse tõstmisele. Optimeerituse tagamisel on oluline eelkõige kiirgustegevusloa omaja toimiv kiirgusohutuse kvaliteedisüsteem. Lisaks aitab optimeeritusele kaasa üleriigiliste diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine ja kaasajastamine, mis annab kiirgustegevusloa omajatele patsiendidooside optimeerimisel viiteväärtused. Tulenevalt kiirgusseadusest tegeleb diagnostiliste referentsväärtustega Terviseamet ning referentsväärtused vaadatakse üle mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. 2018. aastal on kokku lepitud 5 diagnostilist referentsväärtust Röntgenülesvõte rindkerest, otseülesvõte (PA); Röntgenülesvõte 37 nimmelülidest, otseülesvõte (AP); Röntgenülesvõte nimmelülidest, külgülesvõte (LAT), mammograafia, kraniokaudaalsuunas (CC) ja mammograafia, põikisuunas (MLO). Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite teavitamisele, mis aitaks kaasa juhtumite analüüsile, põhjuste väljaselgitamisele, korrigeerivate meetmete rakendamisele ja seeläbi pidevale kvaliteedi süsteemi parendamisele. Arendamist vajaks kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite teavitamissüsteem ja täpsemalt tuleks määratleda teavitamisele kuuluvad juhtumid. Ühe võimalusena võiks edaspidi kaaluda teavitamissüsteemi sidumist ka patsiendiohutuse portaaliga. Paremaks meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamiseks on vajalik teada aasta jooksul tehtud protseduuride arvu. Need arvud peavad olema kättesaadavad konkreetsete protseduuride lõikes, sest erinevate protseduuride kiirgusdoosid on erinevad ja seetõttu ei saa nende üldarvu põhjal kiirgusdoosi hinnata. Sellest lähtuvalt tuleb tagada meditsiinikiirituse protseduuride tegemist käsitlevate andmete saatmine tervise infosüsteemi, et tekiks võimalus statistika jaoks vajalike andmeid koguda tervise infosüsteemi statistika mooduli abil. Eesti Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) koostöös Eesti Radioloogia Ühinguga on üle vaadanud meditsiinikiirituse protseduuride klassifikaatorid, mis kuuluvad avaldamisele TEHIK’i hallatavas Publitseerimiskeskuses. Praegu on Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid meditsiinikiirituse uuringute fikseerimisel arendatud pigem Eesti Haigekassa loetelu järgi kui tervise infosüsteemi meditsiiniradioloogia protseduuride klassifikaatorite järgi. See omakorda on tinginud olukorra, kus protseduuride kohta kogutavaid andmeid on võimalik teoreetiliselt koguda tervise infosüsteemi statistika mooduli vahendusel, kuid kuna sobilikud andmed tervise infosüsteemi ei laeku, siis ei ole võimalik seda selliselt teha ja andmeid tuleb koguda käsitsi. Lisaks on praeguseks meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise osas kokku leppimata, milline riigiasutus selle hindamisega tegelema hakkaks. Puudub tervishoiuasutustes tehtavate uuringute põhjalik statistika uuringute arvu ja hinnanguliste patsiendidooside kohta, mis võimaldaksid omakorda hinnata ja suunata meditsiinikiirituse kasutamise üldiseid trende ning võrrelda Eestit teiste riikide samaväärse statistikaga. 2.6.2. Kvaliteet Meditsiinikiirituse protseduuride kvaliteedi tagamiseks on oluline pädev personal ja pidev personali koolitus, protsessi mõistmine (sh selgete juhiste olemasolu) ning tõhus seadmete kvaliteedi kontroll. Keskkonnaamet hindab kiirgustegevusloa väljastamise eelselt kvaliteedi tagamise süsteemi asjakohasust ning alates 2019. aastast teeb ka kiirgustegevusloa üle järelevalvet. Meditsiinikiirituse kasutamisel tervishoius peab tervishoiuteenuse osutaja lähtuma ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel sätestatud kvaliteedinõuetest, mille üle järelevalvet teostab Terviseamet. Kiirgustegevusloa omajatel on kohustus kvaliteedi parendamise eesmärgil läbi viia kliinilisi auditeid juhindudes Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 159. Kiirgustegevuses on võimalik kasutada sõltumatut audiitorit – näiteks IAEA tehnilise koostööprojekti raames korraldatakse kliinilisi auditeid, mille käigus hinnatakse meditsiinikiirituse kasutamist tervishoiuasutustes, sh kiiritusravi ja nukleaarmeditsiiniosakonna tegevust. Kuigi kliinilise 38 auditi läbiviimise kohustus kehtib 2014. aastast, puudub hea ülevaade kui paljud tervishoiuteenuse osutajad kliinilisi auditeid läbi viivad ja millise kvaliteediga nad seda teevad. Samas tuleks luua kliinilise auditi alase koolituse läbiviimise võimalusi, mis aitaks edendada kliinilise auditi läbiviimise praktika juurdumist. Kohustuslikud kiirgusohutusnõuded, millest tuleb meditsiinikiirituse kasutamisel lähtuda, on sätestatud kiirgusseaduses ja selle rakendusaktides. Lisaks on Sotsiaalministeerium koostanud kiirgustegevusloa omajatele juhendid meditsiinikiirituse protseduuridel patsiendidoosi hindamiseks ja standardprotseduuride läbiviimiseks, mis on avaldatud Terviseameti veebilehel ja mis annavad täiendavaid suuniseid meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel patsiendi kiirgusohutuse tagamiseks. 39 3. Kiirgusohutuse tagamise strateegilised eesmärgid Käesolevas peatükis esitatakse kiirguskaitse strateegilised eesmärgid eelmistes peatükkides käsitletud puuduste kõrvaldamiseks. Kiirgusohu vähendamiseks seatud indikaatorite osas tuleb selgitada, et tihti ei ole võimalik määrata neid mõõdetaval kujul, näiteks ohu vähenemine protsentides, kuna ka ohu suurust ei ole võimalik tihti hinnata numbrites. Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse meetmeid, mis kujutavad endast eri liiki tegevuste kogumeid. Arengukavas on esitatud meetme elluviimiseks vajalike olulisemate tegevuste kirjeldused. Selles peatükis käsitletakse ka mõõdikuid, mille abil saab hinnata eesmärgi saavutamist. 3.1 Strateegiline eesmärk 1: Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine Mõõdik nr 1 Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele Sihttase aastaks 2020: Läbi on viidud ARTEMIS missioon. Sihttase aastaks 2026: Kiirgusohutuse riikliku auditi toimumise ajaks on juhenddokumendid ja õigusaktid koostatud ja ajakohastatud vastavalt rahvusvahelistele nõuetele ja IRRS missiooniaruandele. 3.1.1. Meede: Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele Tegevused: 1. Õigusloome analüüsi koostamine ning õigusaktide muutmine. 2. Protseduuride väljatöötamine kiirgusohutuse järelevalve korraldamiseks. 3. Rahvusvaheliste auditite ettevalmistamine ja läbiviimine. 4. Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse (ingl Secondary Standard Dosimetry Laboratory (SSDL)) rajamine. 5. Väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamise aluste ühtlustamine mistahes radionukliide sisaldava materjali koguste osas. 6. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine 40 3.2 Strateegiline eesmärk 2: Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine Mõõdik nr 1: Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine Sihttase aastaks 2027: On välja arendatud järjepidev kiirgusspetsialistide koolitussüsteem Mõõdik nr 2: Kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate kohalike omavalitsuste ametnikud on teadlikud radooniga seotud ohtudest ja arvestavad planeeringute kooskõlastamisel radooniriskiga Sihttase aastaks 2025: On korraldatud vähemalt 3 koolitust kohalike omavalitsuste ametnikele Mõõdik nr 3: Inimeste teavitamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest Sihttase aastaks 2025: On korraldatud vähemalt 5 kiirgusalast infopäeva Mõõdik nr 4: Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis Sihttase aastaks 2020: AS-i A.L.A.R.A. on loodud täiendavalt üks kiirgusspetsialisti ametikoht. Sihttase aastaks 2023: Keskkonnaministeeriumi haldusalas on loodud neli kiirgusspetsialisti lisakohta 3.2.1 Meede: Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine Tegevused: 1. Riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste põhiteadmiste veebikursuse väljatöötamine. 2. Kiirgusohutust käsitleva loengukursuse integreerimine avaliku-õigusliku ülikooli õppekavasse 3. Projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamine seoses looduskiirguse, eriti radooni tekitatud ohuga ja selle vähendamise meetmete kasutamisega, et suurendada selle valdkonna spetsialistide teadlikkust. 4. Järelevalveametnike (TI ja KKI) koolitamine. 5. Avariikiirituse olukorra kõrvaldamise alane regulaarne koolitus A.L.A.R.A.-le. 6. Regulaarsed kiirgusalased koolitused kiirgushädaolukorras esmareageerijatele. 3.2.2 Meede: Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest Tegevused: 1. Radoonialast koolituste korraldamine kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate kohalike omavalitsuste ametnikele. 2. Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine avalikkusele. 3. Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele kiirgushädaolukordades 41 käitumisest. 4. Kiirgushädaolukorra korduma kippuvate küsimuste väljatöötamine ja avalikustamine veebis. 5. Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete kokkukogumise ja kiirgusallikatest teavitamise kampaaniate regulaarne korraldamine. 6. Hädaolukordade riskikommunikatsiooni korraldamine. 3.2.3 Meede: Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis Tegevused: 1. KeA-sse vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine radooni mõõtmisteks ning radoonialal nõustamiseks, KKI-sse vähemalt kahe kiirguse valdkonnale orienteeritud inspektori ametikoha loomine, KEM-i vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine EL ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavale AS-le A.L.A.R.A. ühe täiendava kiirgusspetsialisti ametikoha loomine seoses radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringutega. 3.3 Strateegiline eesmärk 3: Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte Mõõdik nr 1 Toimib radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise ja nende ohutu vaheladustamise korraldamise süsteem Sihttase aastaks 2019: Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid on koostatud ja kooskõlastatud. Sihttase aastaks 2021: Saastunud metall on sulatatud. Sulatamisest järgi jäänud kontsentreeritud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. Sihttase aastaks 2022: Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on ohutustatud - jäätmed on hoidlast eemaldatud, hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks kasutamiseks. Sihttase aastaks 2027: Tagatud on omanikuta kiirgusallikate ohutu kokkukogumine ja nende järjepidev käitlemine. Mõõdik nr 2 Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on olemas kehtiv planeering (sh on koostatud keskkonna strateegilise hindamise (KSH) aruanne) ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks on läbiviidud keskkonnamõju hindamine (KMH) Sihttase aastaks 2019: Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on planeeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning Paldiski endise tuumaobjekti 42 reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamine on algatatud. Sihttase aastaks 2023: Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalikud (sh keskkonna)uuringud Sihttase aastaks 2027: Tegevusload lõppladustuspaiga rajamiseks on väljastatud. Mõõdik nr 3 On jätkatud looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete materjalide (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise uuringutega Sihttase aastaks 2020: Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise kiirgustegevuse alt tingimusliku vabastamise nõuded on reguleeritud. Sihttase aastaks 2025: Ettevõtetes, mille tegevuse tulemusena tekib NORMe sisaldavaid radioaktiivseid jäätmeid või jääke, on NORM-jäätmete käitlemise sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud hinnatud (sh on hinnatud NORMide võimalikke käitluslahendusi). 3.3.1 Meede: Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise korraldamine Tegevused 1. Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine. 2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine, sh. kinniste kiirgusallikate konditsioneerimine, saastunud metallijäätmete sulatamine ning radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine. 3. Tammiku jäätmehoidla ohutustamine. 4. Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine. 5. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja beetakiirgajate määramiseks. 6. Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine. 7. Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja käigushoidmine. 3.3.2 Meede: Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu läbiviimine (sh KSH koostamine) ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise tegemine Tegevused 1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks planeeringu ja KSH menetluse algatamine. 2. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise KMH algatamine. 3. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalike uuringute tellimine. 4. Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide dekomissioneerimise kommunikatsioonistrateegia koostamine ja rakendamine. 5. Tegevuslubade taotlemine lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks. 6. Lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine. 43 3.3.3 Meede: Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise regulatsiooni loomine Tegevused 1. NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine 2. NORMide käitlemise valdkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine parima võimaliku tehnoloogia väljatöötamiseks ning NORM käitlussüsteemi loomiseks sh käitluslahendustingimuste välja töötamine. 3.4 Strateegiline eesmärk 4: Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks Mõõdik nr 1: Koostatud on kiirgushädaolukordade lahendamise plaan ja plaanikohane valmisolek on tagatud. Sihttase aastaks 2022: Kiirgushädaolukorra riskianalüüs ja selle põhjal koostatud HOLP on ajakohased. 3.4.1 Meede: Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine Tegevused: 1. Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani koostamine, mis kirjeldab 2 erineva stsenaariumiga sündmust. 2. Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja nende korraldamine. 3. Riigi poolt osutatava olulise teenuse toimepidevus on tagatud vastavalt ajakohastatud toimepidevuse plaanile. 4. Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine. 5. Keskkonnainspektsiooni mõõtevahendite baasi uuendamine. 6. Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas, mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete baasi uuendamine. 7. Maksu- ja Tolliameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine. 8. Avariikiirituse olukorra kõrvaldamisega tegeleva AS A.L.A.R.A. mõõtevahendite ja saasteäratuseks vajalike seadmete baasi uuendamine. 9. AS A.L.A.R.A. 13/7 reageerimisvõimekuse arendamine 24/7 reageerimisvõimekuseks. 44 3.5 Strateegiline eesmärk 5: Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte Mõõdik nr 1: Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine. Sihttase aastaks 2020: Radooni mõõtetulemuste andmebaas on arendatud ning see hoitakse toimivana. Sihttase aastaks 2027: Kogu Eesti territoorium on radooni osas kaardistatud. 3.5.1 Meede: Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine Tegevused: 1. Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade kaardistamine ja uuringumetoodika väljatöötamine. 2. Pinnaseõhu ja siseõhu radooniuuringute tegemine. 3. Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine. 4. Siseruumide õhu ja samal krundil teostatud pinnaseõhu radoonisisalduse mõõteandmete hulga suurenemisel uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel. 5. Radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks epidemioloogilise uuringu teostamise võimalikkuse hindamine. 6. Inimeste radoonialase teadlikkuse väljaselgitamiseks vastava uuringu läbiviimine 7. Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine. 8. Väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga arvestamine. 9. Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute tegemine. 10. Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses radioloogiliste näitajate kontrollväärtuse ületamisega. 11. Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire. 3.6 Strateegiline eesmärk 6. Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus Mõõdik nr 1: Jätkusuutlik ja ühtse korralduse paika panemine meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks Sihttase aastaks 2020: Kokku on lepitud meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse strateegia (suunad). Sihttase aastaks 2022: Kokku on lepitud ja avaldatud meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamise kriteeriumid. Sihttase aastaks 2022: Meditsiinikiirituse protseduuridele suunajatele on loodud juurde täiendkoolituse võimalusi. 45 Mõõdik nr 2: Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve. Sihttase aastaks 2020: Meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi valdkonnas ekspertiisi omav asutus on alustanud meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi edendamist. Sihttase aastaks 2022: Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilisi auditeid tehakse kvaliteetselt ja regulaarselt. Mõõdik nr 3: Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine. Sihttase aastaks 2020: Alustatud on meditsiinikiirituse protseduuride kliiniliste auditite tegemiseks vajalike koolitustega ja tervishoiuteenuse osutajatele on loodud võimalused know how omandamiseks. Sihttase aastaks 2022: Kliiniliste auditite tegemiseks on vajalikud teadmised ja vahendid olemas. Mõõdik nr 4: Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine. Sihttase aastaks 2020: Tervise infosüsteemi laekub radioloogiliste uuringute klassifikaatori alusel informatsioon tehtud meditsiinikiirituse protseduuride kohta. Sihttase aastaks 2022: Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamiseks kogutakse andmeid tervise infosüsteemi statistikamooduli kaudu. 3.6.1 Meede: Meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on paika pandud jätkusuutlik ja ühtne korraldus Tegevused: 1. Osapooltega läbirääkimise läbiviimine, mille tulemusena lepitakse kokku Eestile sobilik lahendus meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks. 2. Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste paika panemine tagamaks üldise põhjendatuse järjepidev hindamine. 3.6.2 Meede: Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve. Tegevused: 1. Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse ülevaatamise tagamine, DRL kehtestamiseks ja ülevaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine, vajadusel diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks vajaliku juhendmaterjali uuendamine. Referentsprotseduuride ülevaatamine aastaks 2020. 46 2. Tegevuskava loomine, mille alusel toimub tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti puudutavate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja edendamine. 3.6.3 Meede: Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine Tegevus: 1. Kliinilise auditite läbiviijate koolitajate koolitamine 3.6.4 Meede: Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine Tegevused: 1. Klassifikaatori kasutusele võtmine tervishoiuteenuse osutajate poolt ja tervise infosüsteemi statistika mooduli arendamine. 2. Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise eest vastutava asutuse määramine sõltuvalt tervise infosüsteemi statistika moodulisse ligipääsuga seotud piirangutest. 47 4. Juhtimisstruktuuri kirjeldus Selles peatükis kajastatakse arengukava ellu viimise korraldust, koostööd ja rollijaotust kiirguskaitse eesmärkide saavutamiseks, kiirguskaitsepoliitika tulemuslikkuse hindamise korraldamist, tagasiside saamist arengukava täitmiseks kasutatud meetmete tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. 4.1. Arengukava elluviimises osalevate asutuste rollijaotus Arengukava peamised eesmärkide täitjad on Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ning AS A.L.A.R.A., mistõttu igale eesmärgile peavastutajat määrata ei ole võimalik. Samas saab välja tuua, et Keskkonnaministeeriumi vastutusalasse jäävad kiirgusohutusalase tegevuse üldisem koordineerimine, kiirgusohutusalases tegevuses osalevate asutuste ülesannete täpsustamise läbiviimine, kiirgusvaldkonna õigusaktide loomise või muutmise korraldamine, kiirgushädaolukorra lahendamisel ning looduskiirgusalase teadlikkuse tõstmises osalemine. Keskkonnaamet vastutab hädaolukorras asjakohase informatsiooni andmise eest (seiresüsteemide, modelleeringute ja kalkulatsioonide kaudu), inimeste teadlikkuse tõstmise eest läbi teabepäevade korraldamise ja infomaterjalide koostamise, osaleb meditsiinikiiritusalases töös ning nõustab Keskkonnaministeeriumi. Siseministeerium vastutab hädaolukordadele reageerimise eest, ning koordineerib kiirgushädaolukordade lahendamist. AS A.L.A.R.A. on asutus, kes tegeleb Eestis radioaktiivsete jäätmete ohutu hoiustamisega, samuti on olemas võimekus kiirgushädaolukordades või ka kiirgusintsidentide käigus tekkinud või leitud radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks. Arengukava eesmärkide üldise täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Arengukava elluviimises osalevate asutuste rollijaotus on üksikasjalikumalt kirjutatud lahti lisas 3 kajastatud rakendusplaanis, kus arengukava tegevuste täitmiseks on määratud igal juhul eraldi vastutajad. 4.2. Arengukava tulemuslikkuse hindamine Üks kord kahe aasta tagant korraldab Keskkonnaministeerium arengukava tulemuslikkuse hindamise. Selleks koostatakse arengukava koostamisse kaasatud ministeeriumite ja nende hallatavad asutuste kaasabil vahearuanne KORAKi täitmise, arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta. Arengukava tulemuslikkust aitab hinnata ka rakendusplaan, mida käsitletakse lisas 3. Selles on märgitud tegevuse täitmise aeg, ning selle vahetu tulemus, samuti elluviijad. Arengukavas püstitatud eesmärgid, tegevus ning tulemused tuleb üle vaadata pärast esimese rakendusplaani kehtivusaja lõppemist 2021. aastal. Tegevust, mis on jäänud teostamata, kuid on kiirgusohutuse saavutamiseks endiselt aktuaalne, tuleb käsitleda uues rakendusplaanis, koos muu tegevusega, mis on arengukavas kavandatud, ning mis algab või jätkub aastal 2022. Kui selleks ajaks on toimunud olulised muudatused kiirgusohutuse valdkonnas ning ilmneb tegevus, mida arengukava ei käsitle, tuleb rakendusplaanis seda arvestada, vajadusel algatada arengukava uuendamine. 48 5. Arengukava maksumuse prognoos perioodiks 2018-2021 Käesoleva arengukava raames koostati maksumuse prognoos rakendusplaani perioodiks 2018- 2021. Prognoositi rakendusplaani rakendamiseks kuluvat ressurssi, rahastamisallikaid ja - võimalusi. Arengukava esimese perioodi (2018-2021) rakendusplaanis on planeeritud ligikaudu 60 tegevust. Arengukava rakendamisel saadavaid majanduslikke tulusid ei ole võimalik arvuliselt planeerida, kuna saadav tulu on pikaajaline ja enamasti kaudne (nt inimeste parem tervis). Rakendusplaanist tulenevate tegevuste maksumuse prognoos on koostatud järgmiste alaeesmärkide kaupa ning järgivad arengukava üldist ülesehitust:  Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;  Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;  Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;  Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks;  Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;  Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus. Kõik alaeesmärgid on rakendusplaanis käsitletud allteemade kaupa, kuna need vajavad süsteemset lähenemist, ning kavandatava tegevuse maht on suur. Rakendusplaani maksumuse prognoosi koostamiseks defineeriti strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud meetmed ja tegevused. Tabelis 1 ja KORAKi lisas 3 esitatakse rakendusplaani elluviimise maksumuse prognoos, mis sisaldab maksumuse jaotumist aastate kaupa ning hinnangulist kogumaksumust. Kulude prognoosi aluseks on baasaasta 2018. aasta hinnad, kuna leiti, et mitut asutust puudutava arengukava puhul on see otstarbekam. Kõik kulud on arvesse võetud koos käibemaksuga. Maksumuse prognoosis ei kajastu Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kulud. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve planeeritakse rahvastiku tervise arengukava programmides. Kiirgusvaldkonnas rakendatakse ning kavandatakse rakendada mitmeid projekte välisinvesteeringute toetusel. Välisfinantseeringu allikas sõltub sellest, milliseks kavandatavad projektid kujunevad, peamiselt on Euroopa Komisjoni struktuurifondid ja IAEA tehnilise koostöö fond, kuhu välisfinantseeringute taotlemiseks pöördutakse. Lisast 3 ja tabelist 1 nähtub, et rakendusplaani kehtivusaja jooksul, ajavahemikul 2008-2021, on planeeritud ressurss ca 13 miljoni euro ulatuses. Arengukava kogumaksumus 2018. aasta hindades perioodil 2018-2027 on hinnanguliselt 30 miljonit eurot. Suurimad kulutused on ette näha radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks (sh radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike uuringute läbiviimine; lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine) ning seal kavandatakse rakendada mitmeid suuremahulisi välisabi projekte Tabelis 1 kasutatavad lühendid:  KeM- Keskkonnaministeerium 49  KeA - Keskkonnaamet  KKI – Keskkonnainspektsioon  PPA - Politsei- ja Piirivalveamet  PäA - Päästeamet  HTM - Haridus- ja Teadusministeerium  MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  SiM – Siseministeerium  RaM - Rahandusministeerium  MTA - Maksu- ja Tolliamet  EGT - Eesti Geoloogiateenistus  TI – Tööinspektsioon  KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus  KEMIT - Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus  TervA - Terviseamet  AS A.L.A.R.A. - Aktsiaselts A.L.A.R.A. on Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asuv riigi omandis olev äriühing, mille põhitegevuseks on: Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine; Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine; radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine; teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse saastatuse desaktiveerimise valdkondades.  AS Ökosil - Aktsiaselts ÖkoSil on Eesti riigi ja AS-i Silmet Grupp poolt loodud keskkonnaettevõte, mille ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide-, s.h. Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitselise saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine. 50 Tabel 1. KORAK-i rakendamise hinnanguline maksumus perioodil 2018-2021. EA Vastutaja KOKKU, 2018, 2021, Nr Eesmärk/meede 2019, eurot 2020, eurot liik (org) eurot eurot eurot Tõhustatud on kiirgusohutuse 903 406 9 386 602 020 270 000 22 000 Eesmärk 1 taristu toimimine Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja VF, KeM, KeA, 903 406 9 386 602 020 270 000 22 000 Meede 1.1 juhenddokumentide koostamine RE, KKI, ja ajakohastamine vastavalt KIK A.L.A.R.A. rahvusvahelistele nõuetele Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse 265 395 1895 69 500 109 500 84 500 Eesmärk 2 suurendamine KeA, PPA, PäA, TervA, Kiirgusalase koolitusvaldkonna RE HTM, KeM, 98 000 1000 27 000 43 000 27 000 arendamine Meede 2.1 MKM, A.L.A.R.A. Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest 20 395 895 16 500 1500 1500 KeM, KeA, ning ohtude vähendamise RE Meede 2.2 A.L.A.R.A meetoditest KeM, KeA; Kiirgusspetsialistide piisava arvu KKI; 147 000 0 26 000 65 000 56 000 Meede 2.3 tagamine Eestis RE A.L.A.R.A. Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega 7 520 000 498 000 1 749 000 1 809 000 3 464 000 Eesmärk 3 seotud ohte 51 EA Vastutaja KOKKU, 2018, 2021, Nr Eesmärk/meede 2019, eurot 2020, eurot liik (org) eurot eurot eurot MKM, Radioaktiivsete jäätmete tekke RE, A.L.A.R.A. , vähendamine ja nende ohutu VF, 3 164 000 482 000 994 000 974 000 714 000 SiM, KeM Meede 3.1 vaheladustamise korraldamine KIK KeA, KKM Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu läbiviimine (sh KSH koostamine) ja Paldiski endise tuumaobjekti 4 156 000 16 000 755 000 735 000 2 650 000 RaM, KeM, reaktorisektsioonide MKM, KeA, Meede 3.2 dekomissioneerimise VF A.L.A.R.A. keskkonnamõju hindamise tegemine Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja 200 000 0 0 100 000 100 000 käitlemise arendamine ja VF/KI Meede 3.3 KeA, KeM ladustamise regulatsiooni K loomine Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja 2 257 400 2000 181 500 1 773 400 300 500 Eesmärk 4 kiirgushädaolukorra ennetamiseks KEM, KeA, Kiirgushädaolukordade SiM, PäA, lahendamise plaani (HOLP) KKI, RaM, 2 257 400 2000 181 500 1 773 400 300 500 koostamine ja plaanikohase MTA, Meede 4.1 valmisoleku tagamine MKM, A.L.A.R.A. 52 EA Vastutaja KOKKU, 2018, 2021, Nr Eesmärk/meede 2019, eurot 2020, eurot liik (org) eurot eurot eurot Vähendatud on looduslikest 1 879 780 70 780 223 000 883 000 703 000 kiirgusallikatest tingitud ohte Eesmärk 5 KeM, KeA, EGT, KKI, Looduslikest kiirgusallikatest TI, KEMIT, 1 879 780 70 780 223 000 883 000 703 000 Meede 5.1 tingitud ohtude minimeerimine KIK, MKM, TA, RE KKM; AS Ökosil Tagatud on meditsiinikiirituse Eesmärk 6 põhjendatud kasutamine ja 56 000 0 0 30 000 26 000 kiirgusohutus Meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on SoM, KeA 20 000 0 0 10 000 10 000 Meede 6.1 paika pandud jätkusuutlik ja ühtne korraldus Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja TervA, kiirgusohutuse põhimõtete 16 000 0 0 10 000 6000 Meede 6.2 KeA, KKI järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve 53 EA Vastutaja KOKKU, 2018, 2021, Nr Eesmärk/meede 2019, eurot 2020, eurot liik (org) eurot eurot eurot Meditsiinikiirituse protseduuride KeA, SoM, kliinilise auditi tegemiseks 20 000 0 0 10 000 10 000 Meede 6.3 TervA vajaliku pädevuse edendamine Meditsiinikiiritusest saadava Meede 6.4 aastase elanikudoosi taseme SoM, KeM 0 0 0 0 0 hindamise juurutamine KOKKU 12 906 981 582 061 2 825 020 4 874 900 4 625 000 54 6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja protsessi avalikustamine 6.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilist hindamist tegi Alkranel OÜ ekspertide grupp, kes tegutses paralleelselt KORAKi koostamisega tegeleva töögrupiga. KSH ekspertide grupp tegi KORAKi töögrupile mitmeid ettepanekuid arengukava koostamise osas, samuti saadi ekspertide grupilt mõned olulised sisulised märkused, mis võeti arengukavasse. Täpsema ülevaate KORAKi KSHst saab Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest. 6.2. Avalikustamine Vastavalt kiirgusseadusele korraldati kiirgusohutuse riikliku arengukava avalik väljapanek, mis kestis üks kuu ning huvigrupid said selle kestel esitada ettepanekuid. Arengukava eelnõu arutamiseks korraldati üks avalik istung. Kiirgusohutuse riikliku arengukava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehti teatavaks kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust väljaandes Ametlikud Teadaanded, ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Vastavalt KeHJS korraldati arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning aruande avalikustamine koos avaliku aruteluga, ning see toimus KORAKi avalikustamisega samal ajal………... Avalikustamise ja avaliku arutelu käigus esitati küsimusi, ettepanekuid ja märkusi nii keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kui ka arengukava kohta. Kuna KSH kohta laekunud ettepanekud ja nende arvesse võtmine kajastub KSH dokumendis, peatutakse selles peatükis pikemalt vaid KORAKi kohta laekunud asjakohastel ettepanekutel. 55 Kokkuvõte Arengukavas määrati 6 valdkonda, mille arendamine on oluline vähemasti järgmise 10 aasta perspektiivis. On analüüsitud nende valdkondade praegust olukorda ning esitatud peamised probleemid ja võimalused. Arengukavas püstitati 6 pikaajalist eesmärki, määrati eesmärgi saavutamise mõõdikud ning kavandati detailsemalt vajalikud tegevussuunad. Arengukava eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatud meetmed on lühidalt järgmised:  Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine Meetmed: Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.  Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine Meetmed: Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine; Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest; Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis.  Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte Meetmed: Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise korraldamine; Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu läbiviimine (sh KSH koostamine) ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise läbiviimine; Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise regulatsiooni loomine.  Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks Meede: Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine.  Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte Meede: Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine.  Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus Meetmed: Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine; Meditsiiniradioloogia protseduuride üldise põhjendatuse hindamise jätkusuutliku ja ühtse korralduse paika panemine; Meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi osas toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve; Meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi osas kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamise, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamise ning järelevalve tagamine Arengukava kavandab pooleliolevate ja uute toimingute teostamiseks finantsvahendid. Selleks on koostatud arengukava maksumuse prognoos aastateks 2018-2027 ning rakendusplaan 56 kehtivusega neli aastat (kaasa arvatud baasaasta) 2018–2021. Kiirgusohutuse tagamiseks Eesti Vabariigis on prioriteetset rahastamist vajavad valdkonnad järgmised: radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohtude vähendamine, valmisolek tagamine avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks, elaniku- ja loodus- ning meditsiinikiirituse mõju vähendamine. Arengukava määrab ressursid otsuste tegemiseks riiklikul tasemel. Arengukava ei saa ette näha ressursse, mille peavad tagama kohalikud omavalitsused, ettevõtted või inimesed ise. Näiteks ei saa riigieelarvest planeerida rahalisi vahendeid hoonete ehitamise või renoveerimise käigus ioniseerivast kiirgusest tuleneva terviseriski vähendamiseks või radoonimõõtmiste tegemiseks. Küll on arengukava eesmärk teha kõik, et spetsialistid, ettevõtjad ning elanikud oleksid probleemidest teadlikud ja oskaksid ohte minimeerida. Arengukava kogumaksumus 2018. aasta hindades perioodil 2018-2021 on ca 13 miljonit eurot. Suurim protsent kavandatud ning juba olemasolevast ressursist läheb radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks, ning seal kavandatakse rakendada mitmeid suuremahulisi välisabi projekte. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele viidi läbi käesoleva arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine, ning korraldati arengukava ja KSH aruande avalikustamine. KSH on kohustuslik, kuna KORAKi, radooni riikliku tegevuskava ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava alusel kavandatavatel toimingutel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmiseks korraldati lihthange, mille tulemusena valiti mõju hindajaks eksperdid Alkranel OÜst. Ekspertide grupp tegi KORAKi töögrupile mitmeid ettepanekuid arengukava koostamise osas, samuti saadi ekspertide grupilt mõned olulised sisulised märkused, mis viidi arengukavasse. Dokumentide avalikustamisel ning avalikul arutelul saadi huvitatud isikutelt asjakohaseid märkusi, mis võeti samuti arvesse nii arengukava kui ka KSH-aruande koostamisel. Üks kord kahe aasta tagant kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga aruanne rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta. Arengukavas püstitatud eesmärgid, toimingud ning rakendamise tulemused vaadatakse üle pärast arengukava rakendusplaani kehtivusaja lõppemist 2021. aastal. 57 Kasutatud kirjandus Eelnõude infosüsteem, http://eelnoud.valitsus.ee/main#FryQJSX6 Endise sõjaväeala Paldiski Tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. 2015. http://alara.ee/wp- content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf Forte, M., Bagnato, L., Caldognetto, E., Risica, S., Trotti, F., Rusconi, R., 2010. Radium isotopes in Estonian groundwater: measurements, analytical correlations, population dose and a proposal for a monitoring stradegy. Journal of Radiation Protection. 30, 761-780. Hill, L., Suursoo, S., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Munter, R., Realo, E., Koch, R., Putk, K., Leier, M., Vaasma, T., Isakar, K., 2017. Long-term monitoring of a water treatment technology designed for radium removal – removal efficiencies and NORM formation. (Manuscript submitted to Journal of Radiological Protection). Integrated regulatory review servise (IRRS) missioon to Estonia final report. 2016 https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf Keskkonnaministri. 20.05.2014. määrus nr 13. „Keskkonnaameti põhimäärus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052014001 Keskkonnaministri. 31.03.2009. määrus nr 12. „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/13259709 Mattson, T. 2018. Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise parandamine ootab selgeid otsuseid ja tegusid. Riigikontroll. https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Ye ar/-1/ItemId/1008/amid/557/language/et-EE/Default.aspx Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees. 2014. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/TF_radionukliid/KIK_radionu kliidiseire-Tulemuste_kokkuvote.pdf Roop, R. 2016. Riigiülesannete analüüs. Riigivalitsemise reformi infokiri. Rahandusministeerium. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigihaldus/riigivalitsemise_reform/rii givalitsemise_reformi_infokiri_nr_2.pdf Savitskaja, L., Viigand, A. 1994. Aruanne Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee mikrokomponentide ja isotoopkoostise uurimisest joogivee kvaliteedi hindamiseks Põhja- Eestis. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus. Suursoo, S., Hill, L., Raidla, V., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Czuppon, G., Putk, K., Munter,R., Koch, R., Isakar, K., 2017. Temporal changes in radiological and chemical composition of Cambrian-Vendian groundwater in conditions of intensive water consumption. Science of The Total Environment. Volumes 601–602, pp 679–690. Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. 2018. Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse uuringud. 58 Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. 2015. „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. [UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 1977. Sources, Effects and Risks of Ionizing Radiation. Report to the General Assembly with Annex B: Natural Sources of Radiation. United Nations, New York. [UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 1993. Sources and Effects of Ionizing Radiation. United Nations, New York. [UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 2000. Sources, Effects and Risks of Ionizing Radiation. 2000 Report to the General Assembly with Annex E: Occupational radiation exposures. United Nations, New York. Vabariigi Valitsuse. 10.12.2009. määrus nr 186. „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/114072018005 Wisser, S., 2003. Balancing Natural Radionuclides in Drinking Water Supply - an investigation in Germany and Canada with respect to geology, radiometry legislation. Dissertation zur Erlangung des Grades “Doktor der Naturwissenschaften.” Johannes Gutenberh-Universität, Mainz. 59 Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete riiklik tegevuskava Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava Lisa 3. Kiirgusohutuse riikliku arengukava rakendusplaan 2018-2021 60 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruande eelnõu (08.04.2019) Tellija: Keskkonnaministeerium Töö koostaja: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee 2017-2019 1 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Keskkonnamõju strateegilise hindamise tellis Keskkonnaministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) raames. Projekti rahastati 47% ulatuses RITA tegevuse kaks raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 53% ulatuses Keskkonnaministeeriumi eelarvest. 2 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. KSH OBJEKTID ................................................................................................................. 7 1.1 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (KORAK) .......................................... 7 1.2 Radooni riiklik tegevuskava ........................................................................................ 8 1.3 Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ............................................. 9 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................... 10 2.1 Looduskeskkonna ülevaade ....................................................................................... 10 2.1.1 Atmosfäär ............................................................................................................... 10 2.1.2 Pinnas ja maapõu ................................................................................................... 11 2.1.3 Veekeskkond .......................................................................................................... 12 2.1.4 Bioloogiline mitmekesisus ..................................................................................... 13 2.2 Sotsiaal-majandusliku keskkonna ülevaade .............................................................. 14 2.2.1 Elu- ja töökeskkond ............................................................................................... 14 2.2.2 Toit ......................................................................................................................... 16 2.2.3 Radioaktiivsed jäätmed .......................................................................................... 16 2.2.4 Turvalisus ja hädaolukorrad ................................................................................... 21 2.2.5 Teadlikkus .............................................................................................................. 22 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK, METOODIKA, ULATUS JA ARENGUSTSENAARIUMID .......................................................................... 24 4. VASTAVUSANALÜÜS EHK SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA............................................................................................................... 27 4.1 Riiklikud dokumendid ............................................................................................... 27 4.2 Rahvusvahelised dokumendid ................................................................................... 31 5. KORAK, RADOONI RIIKLIKU TEGEVUSKAVA JA RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMISE RIIKLIKU TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD NING NEID LEEVENDAVAD MEETMED (ETTEPANEKUD) .............................................................................................. 33 5.1 KORAK elluviimisega kaasneva mõju analüüs ........................................................ 33 5.1.1 Mõju looduskeskkonnale ....................................................................................... 45 5.1.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ........................................................... 45 5.2 Radooni riikliku tegevuskava elluviimisega kaasneva mõju analüüs ....................... 46 5.2.1 Mõju looduskeskkonnale ....................................................................................... 48 3 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 5.2.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ........................................................... 48 5.3 Ajakohastatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava elluviimisega kaasneva mõju analüüs ......................................................................................................... 49 5.3.1 Mõju looduskeskkonnale ....................................................................................... 50 5.3.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ........................................................... 50 5.4 Kumulatiivsed mõjud ................................................................................................ 50 5.5 Piiriülene mõju .......................................................................................................... 51 6. SEIRE JA JÄRELHINDAMISE KIRJELDUS ................................................................. 52 7. ÜLEVAADE KSH PROTSESSIST JA ESINENUD RASKUSTEST ............................. 53 8. KSH TULEMUSTE KOKKUVÕTE ................................................................................ 54 8.1 Olulisemad mõju hindamise järeldused ja ettepanekud ............................................ 55 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 58 LISAD Lisa 1. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise käskkiri Lisa 2. KSH programm koos nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega 4 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel SISSEJUHATUS Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektideks on: ✓ Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (edaspidi KORAK); ✓ Radooni riiklik tegevuskava; ✓ Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise (lisa 1). KORAK ajakohastamine on tegevusena kajastatud ka eelmise perioodi (2008-2017) KORAK 2016-2017. aasta rakendusplaanis. Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava esitatakse KORAK lisadena. Käesoleva KSH eesmärkideks on: 1) selgitada, kirjeldada ja hinnata KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkide elluviimiseks kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiivide rakendamisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning anda vastavat teavet strateegiliste planeerimisdokumentide koostajale ja kinnitajale; 2) pakkuda välja võimaliku ebasoodsa keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või soodsa mõju suurendamise meetmeid; 3) teha ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud; 4) analüüsida, kas KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava arvestavad nii Eesti kui ka Euroopa Liidu keskkonnanõudeid kiirgusvaldkonna või radioaktiivsete jäätmete käitlemise planeerimisel ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks; 5) hinnata, kuidas meetmed ja kavandatud tegevused potentsiaalselt aitavad likvideerida leitud puudusi ning seeläbi saavutada KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava üldeesmärke; 6) võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanekuid kavandatavateks tegevusteks; 7) jälgida, et KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava oleksid loogiliselt üles ehitatud ning arusaadavad ja järjepidevad; 8) KSH ekspertgrupi osalemine jooksvalt KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamise protsessis. KSH ulatus hõlmab KORAK eesmärkide ja meetmete (tegevuste) ning selle lisadena esitatavates Radooni riiklikus tegevuskavas ning Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas (edaspidi nimetatud ka kui tegevuskavade) seatud tegevuste keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna KSH koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnatakse KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. KSH viiakse läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS). KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamise (või ajakohastamise) algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Keskkonnaministeerium. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel. 5 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel KSH töörühm on järgmine: ✓ Alar Noorvee, OÜ Alkranel KSH juhtekspert; ✓ Elar Põldvere, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant. ✓ Tanel Esperk, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant; ✓ Martin Sööt, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavate või huvitatute asutuste ning isikute nimekiri on esitatud KSH programmis (lisa 2). KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 04.07-14.08.2017 ja avalik arutelu 15.08.2017 kell 15.00 Keskkonnaministeeriumi saalis. KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaministeeriumi 30.09.2017 kirjaga nr 7-12/17/3592-10 (lisa 2). 6 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 1. KSH OBJEKTID 1.1 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (KORAK) KORAK põhineb strateegial Säästev Eesti 21 ja on Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 edasiarenduseks kiirguskaitse alal. KORAK ajakohastamine on tegevusena kajastatud ka eelmise perioodi (2008-2017) KORAK 2016-2017. aasta rakendusplaanis. Arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu prioriteedid aastani 2027 ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad. KORAK kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga. KORAK üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ja korraldamine, et tagada Eestis optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse funktsioneerimine ja areng. Arengukava strateegilised alleesmärgid ja meetmed on järgmised (tööversioon jaanuar 2019): Strateegiline eesmärk 1: Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine. Meede: 1. Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Strateegiline eesmärk 2: Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine. Meetmed: 1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine; 2. Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest; 3. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis. Strateegiline eesmärk 3: Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte. Meetmed: 1. Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise korraldamine; 2. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu läbiviimine (sh KSH koostamine) ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise läbi viimine; 3. Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise regulatsiooni loomine. Strateegiline eesmärk 4: Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks. Meede: 1. Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine. 7 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Strateegiline eesmärk 5: Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte. Meede: 1. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine. Strateegiline eesmärk 6: Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus. Meetmed: 1. Meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on paika pandud jätkusuutlik ja ühtne korraldus; 2. Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve; 3. Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine; 4. Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine. 1.2 Radooni riiklik tegevuskava KORAK lisana esitatakse Radooni riiklik tegevuskava, mille koostamise peaeesmärk on kõrge radooniriskiga töökohtades ja üldkasutatavates ehitistes radoonikiiritusest põhjustatud terviseriskide minimeerimine. Seda eesmärki aitavad saavutada järgmised tegevused: ✓ Täiendavate pinnaseõhu radooniuuringute tegemine haldusüksustes, mille osas puuduvad andmed võimaliku kõrgendatud radooniriski osas järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud ebapiisavalt); ✓ Täielikuma ülevaate saamiseks viia läbi üleriigiline siseruumide radooniuuring; ✓ Riiklikesse uuringutesse hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³; ✓ Siseruumide õhu ja samal krundil teostatud pinnaseõhu radoonisisalduse mõõteandmete hulga suurenemisel uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel; ✓ Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine; ✓ Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine sagedusega vähemalt kord aastas; ✓ Siseõhu radoonisisalduste mõõtetulemuste andmebaasi arendamine; ✓ Väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga arvestamise võimalikkuse hindamine ning võimaluste leidmine; ✓ Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) uuringu läbiviimine; ✓ Radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks epidemioloogilise uuringu teostamise võimalikkuse hindamine; ✓ Kiirguskaitse põhimõtete (sh radoon) õppekursuse lülitamine erinevatesse õppekavadesse; ✓ Radoonialaste koolituste korraldamine järelevalveametnikele; ✓ Inimeste radoonialase teadlikkuse väljaselgitamiseks vastava uuringu läbiviimine; ✓ Avalikkusele suunatud kiirgus- ja radooniteemaliste infomaterjalide koostamine. 8 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 1.3 Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688. Tegevuskava alusel korraldatakse Eestis radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduvat ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eesti Vabariigis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele piisavalt informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta. KORAK lisana esitatakse ajakohastatud Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. Tegevuskava ajakohastamise eesmärk oli uuendada tegevuskava 1.11.2016. a jõustunud kiirgusseaduse muudatustest (nt lisandunud on NORM-jääkide mõiste) tulenevalt ning seoses uute arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. Samuti on tegevuskavas uuendatud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat infot. 9 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE 2.1 Looduskeskkonna ülevaade 2.1.1 Atmosfäär Loodusliku kiirgusena on atmosfääriga seotud kosmiline ja päikesekiirgus. Päikesekiirgust (sh UV-kiirgust) mõõdetakse riiklikul tasandil üle Eesti paiknevas kaheksas mõõtejaamas. Seejuures esitatakse UV-indeksite väärtused Riikliku Ilmateenistuse veebilehel. Atmosfääri sattuva inimtekkelise radioaktiivse saastumise jälgimiseks on riiklikul tasandil kasutusel 15 automaatjaamast koosnev seirevõrgustik (joonis 2.1). Mõõtmised toimuvad automaatsete seirejaamadega avatud maastikul u 1,5 meetri kõrgusel maapinnast (va Tallinna jaam, mis asub u 5 m kõrgusel maapinnast). Lisaks mõõdetakse õhuga kanduvate osakeste radioaktiivsust kolmes filterjaamas: Harku, Narva-Jõesuu ja Tõravere. Kiirgusseire tähtsaim ülesanne on avastada ja jälgida just inimtegevuse tagajärjel keskkonda sattunud tehislike radioisotoopide sisaldusi, sest need iseloomustavad keskkonna saastumist (Keskkonnaagentuur, 2017). Joonis 2.1. Automaatsete seirejaamade asukohad. Allikas: Keskkonnaamet, 2017. Keskkonnaagentuur (2017) alusel võib õhu gammakiirguse looduslik foon ulatuda tasemeni kuni 300 nSv/h. Keskmised gammakiirguse tulemused üle kogu automaatsete seirejaamade võrgu jäid perioodil 2011–2015 vahemikku 54–64 nSv/h (2017. a mõõdeti aasta keskmiseks 52 nSv/h, mis on sarnane viimaste aastate keskmisele tulemusele; Keskkonnaamet, 2018) ja on põhjustatud valdavalt looduslikest radioisotoopidest. Õhu gammakiirguse doosikiiruse kõrgenenud väärtused üksikutel päevadel on põhjustatud eelkõige sademetest, mis „pesevad“ atmosfäärist välja looduslikke radioisotoope. Doosikiiruse miinimum talvisel ajal on tingitud külmunud pinnasest ja lumikattest. 10 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Atmosfääriosakeste ja aerosoolide radioaktiivsust määratakse Harku, Tõravere ja Narva-Jõesuu filterjaamades. Peale filtrite laboratoorset analüüsi on võimalik tuvastada õhus leiduvate radioisotoopide väga väikeseid aktiivsuskontsentratsioone. Kuna atmosfääri radioaktiivsus on aga väga madal, siis tuvastati perioodil 2011-2015 valdavalt vaid Cs-137 ja Be-7 esinemine, millest Cs-137 on tehislik radioisotoop. Üksikutel mõõtmistel tuvastati tehislikest radioisotoopidest veel I-131, Co-60, Cs-134 ja Mn- 54 esinemine õhus. Kuna Eestis tuumarajatised puuduvad, on tegemist teistest riikidest õhuga Eestisse kandunud radioisotoopidega. Siinkohal on oluline, et paljudel radioisotoopidel on väga pikk poolestusaeg (aeg, mille jooksul radioisotoopide aktiivsus väheneb poole võrra), mistõttu säilivad need keskkonnas väga kaua aega. Näiteks on Cs-137 poolestusaeg umbes 30 aastat ja tänapäeval tuvastatav Cs-137 pärineb peamiselt kuuekümnendatel läbiviidud tuumakatsetustest põhjustatud atmosfääri globaalsest saastumisest ja maapinnale sadenenud Tšernobõli päritoluga radioaktiivsest saastest. Eraldi näitena võib tuua 2011. a, kui Jaapanis Fukushima Daiichi tuumajaamas toimus õnnetus, mille käigus paiskus õhku radioaktiivne saaste. Tänu väga tundlikele mõõteseadmetele oli ka Eestis võimalik tuvastada õhus ajutine Cs-137 aktiivsuskontsentratsiooni tõus ning I-131 ja Cs- 134 esinemine. Siiski oli tegemist väga väikese kontsentratsiooni tõusuga ja inimestele ei kujutanud see mingisugust ohtu (Keskkonnaagentuur, 2017). 2.1.2 Pinnas ja maapõu Pinnasest ja maapõuest lähtuv looduslik kiirgus on seotud eelkõige konkreetse piirkonna geoloogilises ehituses levivate kivimite ja nendes sisalduvate radioisotoopidega. Riikliku kiirgusseire (Keskkonnaagentuur, 2017) käigus võetakse pinnase proovid igal aastal kuni kahest (2017. a neljast; Keskkonnaamet, 2018) erinevast asukohast üle Eesti. Seejuures uuriti perioodil 2011-2015 Cs-137, K-40, Ra-226 ja Th-232 sisaldust. Kõnealusel perioodil oli looduslike radioisotoopide sisaldus pinnases lähedane maailma keskmistele tulemustele. Cs- 137 aktiivsuskontsentratsioon oli piirkonniti erinev. Kõrgemad tulemused mõõdeti Ida- Virumaalt võetud proovidest, kus Cs-137 tase pinnase ülemistes kihtides oli kuni 100 Bq/kg. Eraldi tähelepanu on viimastel aastatel pööratud radoonile. Eesti kuulub Euroopas kõrgeimate radooniriskiga riikide hulka. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Keskkonnaministeerium ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017) kohaselt on kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga alad iseloomulikud Põhja-Eesti klindi vööndile Narvast Pakri saarteni, eelkõige aga graptoliitargilliidi ja fosforiidi avamusaladele ning nende purru- ja peeneserikka pinnakatte levilatele. Kõrge radooniriskiga (>50 kBq/m³) alasid esineb ka Lõuna-Eestis (Luunja, Põlva, Tõrva, Viljandi jt piirkondades), harvemini hajutatult mujal Eestis. Eelnimetatud alasid võib pidada ka kõrgema loodusliku kiirgusfooniga aladeks. Pinnase radooni sisalduse alusel on koostatud kogu Eestit hõlmav Esialge Eesti radooniriski levilate kaart (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2004) ning seda täpsustavad piirkondlikud kaardid Harjumaa (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2008) ja Tallinna (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2015) ja Ida-Virumaa (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2006) kohta. Lisaks koostati 2017. a Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Siseruumide radoonisisalduse kohta vt ptk 2.2.1. Pinnasele avalduv tehislik kiirgus on seotud eelkõige võimalike avariiolukordadega (sh nt radioaktiivsete jäätmete sattumine maapinnale). Seejuures võivad potentsiaalseteks 11 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel riskikohtadeks olla endine radioaktiivsete jäätmete hoidla (Tammiku) ja vahehoidla (Paldiski) ning nende lähiümbrus. Samas teostatakse nimetatud objektide ümbruses kiirgusseiret ning käesoleva ajani teostatud seire tulemuste alusel piirkondades olulist saastet ei esine. 2.1.3 Veekeskkond Pinnavette ja merekeskkonda võib radioaktiivseid aineid sattuda nii looduslikest allikatest kui ka õnnetuste tagajärjel. Riikliku kiirgusseire raames jälgitakse Narva ja Pärnu jõgede radioaktiivsust. Perioodil 2011-2015 (ja ka 2016. a) oli Cs-137 aktiivsuskontsentratsioon jõgede vees väga madal, jäädes allapoole analüüsimeetodi määramistundlikkuse taset ehk oli väiksem kui 0,005 Bq/l (Keskkonnaagentuur, 2017). Siinkohal saab välja tuua, et Ülemiste veepuhastusjaamast väljastatavast pinnaveest toodetud joogivees jäid Cs-137, Sr-90 ja H-3 aktiivsuskontsentratsioonid allapoole analüüsimeetodi määramistundlikkuse taset (vastavalt väiksem kui 0,004 Bq/l; 0,005 Bq/l ja 3 Bq/l). Merevee radioaktiivsuse kohta Eesti seirejaamades on olemas andmed alates 1997. aastast. Kuigi andmed samades jaamades on aastate lõikes muutlikud, võib siiski täheldada mõõdukat Cs-137 kontsentratsiooni vähenemist. Põhjuseks on radioaktiivne lagunemine, areaalne segunemine, põhjasetetesse sidumine ja veevahetus. Samuti on vähenenud radioaktiivsete ainete sissevool. Lisaks analüüsitakse pidevalt merekeskkonnas elavate kalade ja vetikate radioaktiivsust. Sarnaselt mereveega on ka meretaimedes ja –kalades Cs-137 aktiivsuskontsentratsioon aastatega aeglaselt vähenenud. Näitena võib tuua, et süües aasta jooksul 5 kg Aseri lähistelt püütud räime, põhjustab see täiskasvanule inimesele Cs-137 poolt väiksema efektiivdoosi kui 0,0004 mSv ja K-40 poolt väiksema kui 0,006 mSv. (Keskkonnaamet, 2018). Looduslikest radionukliididest on mõjutatud ka põhjavesi (sh joogivesi), mille kohta on teostatud mitmeid uuringuid. Keskkonnaamet (2018) kohaselt tehislikud radionukliidid üldjuhul põhjavette ei jõua, seega põhjaveest toodetud joogivees tehislike radionukliidide sisaldusi ei määrata. Küll aga võib põhjavees esineda suuremal määral looduslikke radionukliide, peamiselt raadiumi isotoope. Raadium tekib looduslikes protsessides uraani ja tooriumi lagunemisel maapinnas. Raadiumi isotoopide sisaldus eri põhjaveekihtides on erinev. Uuringud on näidanud, et loodusliku raadiumi isotoopide aktiivsuskontsentratsioonid on kõige kõrgemad Kambrium-Vendi põhjaveekihis. Seetõttu jälgitakse kiirgusseires Kambrium-Vendi põhjaveekihist toodetud joogivett. Kambrium – Vendi põhjaveekogumi levikuala on kajastatud joonisel 2.2. 2014. aastal lõpetati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi projekt nr 49 Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees (Terviseamet, 2014). Projekti raames analüüsiti 230 proovis vee radionukliidide sisaldust Lõuna-Eestis (Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa). Uuritud veevärkide puurkaevud olid rajatud põhiliselt Devoni põhjaveekogumite grupi (163 proovi) ja Siluri põhjaveekogumite grupi (56 proovi) põhjaveekogumitesse, aga ka teistesse põhjaveekogumitesse. Tulemuste alusel vastas kõikide uuritud ühisveevärkide vesi sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid efektiivdoosile esitatud nõuetele. Seejuures jäi keskmine efektiivdoos valdavates proovides vahemikku 0,017-0,024 mSv/a. 12 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.2. Kambrium – Vendi põhjaveekogumi levik maismaal. Allikas: keskkonnaministri 29.12.2009 määrus nr 75 Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord. Radionukliide sisaldava põhjavee joogiveenõuetele vastavaks puhastamise käigus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest annab ülevaate ptk 2.2.3. 2.1.4 Bioloogiline mitmekesisus Looduslik kiirgus eksisteeris Maal juba siis, kui siin polnud veel primitiivseidki eluvorme. Seega on Maa elustik kiirgusega teatud piirini harjunud. Katsed kinnitavad, et loom-, taim- ja mikroorganismid hukkuvad, kui nad elavad täiesti kiirgusevabas keskkonnas, millest kiirgusvood on kõrvaldatud ning elutegevuseks vajalik õhk, vesi ja toiduained ei sisalda radioaktiivseid elemente. Radioaktiivne foon kutsub esile evolutsioonilisi mikroprotsesse, muutusi kromosoomides ja põhjustab evolutsiooni (Karik, 2007). Teisalt kahjustab nö liigne kiirgus elusorganisme, olles teatud kogusest alates ka surmav. Eestis teostatakse riikliku kiirgusseire raames seiret ka metsas kasvavates seentes ja marjades. Looduskeskkonnas kasvanud seentes ja marjades jälgiti perioodil 2011-2015 Cs-137 ja K-40 aktiivsuskontsentratsiooni Kirde-Eestist Tšernobõli katastroofi järel vähesel määral saastunud 13 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel aladelt korjatud eri liiki metsaseentes ja -marjades. Proovid koguti valdavalt Narva-Jõesuu, Illuka, Iisaku ja Kurtna järvistu lähistelt. Cs-137 aktiivsuskontsentratsioon metsaseentes oli kuni 362 Bq/kg ja metsamarjades kuni 81 Bq/kg ning K-40 aktiivsuskontsentratsioon vastavalt 140 Bq/kg ja 85 Bq/kg. Nimetatud piirkondadest korjatud seente ja marjade tarbimine ei kujuta ohtu inimese tervisele. Ka kiirgustegevuskohtade (AS A.L.A.R.A objektid) lähialal korjatud seentes ja marjades ei ole seire käigus olulist saaste esinemist tuvastatud. Radionukliidide sisaldus Tammiku ja Paldiski objektide ümbruse seentes ja marjades on samas suurusjärgus kui Eesti teistes piirkondades kasvavates seentes ja marjades. 2.2 Sotsiaal-majandusliku keskkonna ülevaade 2.2.1 Elu- ja töökeskkond Inimeste elu- ja töökeskkonda mõjutavad vähemal või rohkemal määral kõik peatükis 2 esitatud valdkonnad. Täiendavalt saab siinkohal esile tuua veel hoonete siseõhku jõudva radooni temaatika. Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mis eraldab oma lagunemisel ioniseerivat α-kiirgust. Gaasiline olek soodustab radooni aatomite liikuvust pinnases ja ainete poorides. Maapinnast õhku väljunud radoon hajub atmosfääris kiiresti ja sellest tulenevalt on välisõhus radooni kontsentratsioon tavaliselt 10-30 Bq/m3. Siseõhus võib radooni kontsentratsioon olla mitu korda kõrgem ning ulatuda kuni mitmekümne tuhande Bq/m3 (Kiirguskeskus, 2008). Alfa-kiirgus neeldub mõne cm paksuses õhukihis ning ei suuda läbida paberit ega tungida läbi naha. Seega ei põhjusta radoon ohtu enne kui ta ei ole sattunud organismi. Õhuga sissehingatav radoon ja tema tütarproduktide poolt kiiratav α-kiirgus suurendab kopsuvähki haigestumise riski (Kiirguskeskus, 2008). WHO teadlased on jõudnud järeldusele, et põhjendatud eluruumide õhu radoonisisalduse piiriks, millest algab oluline mõju tervisele, on 100 Bq/m³. Sellest tulenevalt võiks radoonisisaldus elu- ja olmeruumide õhus jääda alla 100 Bq/m³ piiri. Kui radoonisisaldus ületab ruumi siseõhus 300 Bq/m³ viitetaset, on tegemist juba kõrge radooniriskiga, mille puhul tuleks võtta tarvitusele vastavad meetmed (Keskkonnaministeerium ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017). Üldjuhul on kõrge ja väga kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks on majade aluse pinnase kõrge radooniriski tase ja/või aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, glaukoniitliivakivi, fosforiit jne. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest (Saarik, 2016). Asjaolu, et hoones on tihti õhurõhk väiksem kui selle aluses pinnases, soodustab gaasi imbumist hoonesse. Kiirguskeskus (2008) kohaselt alustati hoonete siseõhu radoonisisalduse uuringutega aastal 1989. Hoonete siseõhu (magamistubades) keskmisest radoonisisaldusest annab ülevaate joonis 2.3. Lisaks eelpool kirjeldatud radoonile ruumide siseõhus avaldab teine looduslik kiirgus – kosmiline kiirgus mõju eelkõige lennundussektoris. Kosmiline kiirgus on lennukõrgustel palju intensiivsem kui maapinnal. Mandritevahelistes lennukoridorides võivad doosid olla isegi kuni 100 korda kõrgemad kui maapinnal (IAEA, 2006). Tehislikke kiirgusallikaid kasutatakse mitmetes erinevates tegevusvaldkondades, nt meditsiinis, tööstustes, uurimis- ja teadusasutustes, teenindussektoris jm (tabel 2.1). Seejuures kinniseid kiirgusallikaid kasutatakse põhiliselt teadus- ja tööstussektoris, samas kiirendeid, 14 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel röntgenseadmeid ja lahtisi kiirgusallikaid peamiselt meditsiini- aga ka teadusvaldkonnas. Vastav kiirgustegevus on reguleeritud kiirgustegevuslubadega. Joonis 2.3. Elamute sisuõhus (magamistubades) esineva radooni keskmised tasemed (Keskkonnaministeerium ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017). Tabel 2.1. Kiirgusallikate kasutamine erinevates tegevusvaldkondades (Kuulmann, 2016). 15 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 2.1 alusel on kiirgusseadmed põhiliselt kasutusel meditsiinivaldkonnas. Meditsiinikiirituse eesmärk on haiguste varane avastamine, diagnoosimine, patsiendi seisundi prognoosimine ning haiguse ravi. Eestis tehakse igal aastal rohkem kui kolmesajale tuhandele inimesele enam kui miljon meditsiinikiirituse protseduuri. Meditsiinikiiritusest saadav kiirgusdoos, arvestatuna keskmiselt ühe elaniku kohta, moodustab tehiskiiritusest saadavast kiirgusdoosist üle 95%. Seega on kiirgusohutuse seisukohast meditsiinivaldkonnale tähelepanu pööramine väga oluline. 2.2.2 Toit Riikliku kiirgusseire raames analüüsitakse lisaks peatükkides 2.1.3 ja 2.1.4 toodud joogiveele ning metsaseente ja –marjadele ka muud inimese poolt sisse võetavat toitu, nt piim, kaubanduses müüdavad Eesti päritoluga toiduaineid (liha-, piima- ja teraviljatooteid, köögivilju, kala ja lastetoite). Erinevate toiduartiklite kiirgusseire võimaldab hinnata inimeste poolt sisse võetud radioisotoopidest põhjustatavat kiiritusdoosi. Keskkonnaagentuur (2017) alusel koguti perioodil 2011-2015 piimaproove igal aastal Eesti kolmest eri piirkonnast selliselt, et igal aastal olid kaasatud erinevad piirkonnad. Ühe maakonna piires koguti igas kuus toorpiimaproov maakonna suurimalt piimatööstuselt, mis ühendati analüüsitavaks kvartali prooviks. Cs-137 aktiivsuskontsentratsioon piimas ulatus tasemeni 0,24 Bq/l ja Sr-90 tasemeni 0,045 Bq/l, kuid valdavalt jäid tulemused siiski alla analüüsimeetodi määramistundlikkuse taset. K-40 sisaldus piimas jäi vahemikku 31,4–63,4 Bq/l. Tulemustest järeldub, et piima radioaktiivsus on väga madal. Ka peale 2015. a teostatud seire (Keskkonnaamet, 2017; 2018) kinnitab eelnevat. Inimese päevase toiduratsiooni proovid koguti perioodil 2011-2015 igal aastal kahel korral Tallinnas ja Tartus asuvast haiglast. Proovina käsitleti toidukogust, mille haigla statsionaaris olev haige sai päeva jooksul (kaasa arvatud leivatooted ja joogid). Cs-137 aktiivsuskontsentratsioon inimese päevases toiduratsioonis ulatus tasemeni 0,13 Bq/kg, Sr-90 tasemeni 0,057 Bq/kg ja K-40 tasemeni 124 Bq/kg. Lisaks analüüsiti kaubanduses müüdavaid Eesti päritoluga toiduaineid (liha-, piima- ja teraviljatooteid, köögivilju, kala ja lastetoite). Cs- 137 aktiivsuskontsentratsioon erinevates toiduainetes jäi valdavalt alla analüüsimeetodi määramistundlikkuse taset ning K-40 tase ulatus kuni 142 Bq/kg. Vaid üksikutel kordadel tuvastati Cs-137 mõõdetavas koguses kalas, lamba-, sea-, veise- ja ulukilihas (tulemused jäid vahemikku 0,16–9,8 Bq/kg). Tegemist oli väga väikeste aktiivsuskontsentratsioonidega (nagu ka inimese päevase toiduratsiooni puhul), mis põhjustavad tarbides inimesele vaid tühise kiiritusdoosi. 2.2.3 Radioaktiivsed jäätmed Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radionukliide sisaldavaid või nendega saastunud aineid, materjale või esemeid, mille aktiivsus või eriaktiivsus on suurem kiirgusseaduse alusel sätestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Tekkelt eristatakse tehislikke (nt kasutatud tuumkütus, mõõteseadmed) ja looduslikke radioaktiivseid jäätmeid ehk NORM-jäätmeid (tekivad nt mineraalide kaevandamisel ja töötlemisel või veepuhastusprotsessi käigus vms). Enamik Eesti radioaktiivseid jäätmeid asub Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas ehk Paldiski endise tuumaobjekti (allveelaevnike õppekeskuse) ruumides. Paldiskisse on ladustatud 16 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel ka Nõukogude ajast pärit Saku valla Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla jäätmed ning võetakse vastu kiirgusallikaid kiirgustegevusloa omajatelt ja omanikuta radioaktiivseid jäätmeid. Seejuures teostati AS A.L.A.R.A eestvedamisel 2009., 2010., 2012 ja 2015. a kampaaniad, mille käigus koguti kokku tuumamaterjali sisaldavaid seadmeid ning potentsiaalselt ohtlikke radioaktiivseid jäätmeid (sh omanikuta radioaktiivseid jäätmeid). Eesmärgiks oli vähendada kiirgusintsidentide tekkimist ja nendest lähtuvat ohtu inimeste elule ja tervisele. Kogutud jäätmed vaheladustati Paldiskis. Arvestades kampaania tulemusi, võiks taoliste kampaaniate korraldamine olla vajalik ka edaspidi. Riiklikku kiirgusseiret teostatakse Paldiski tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla lähialade looduskeskkonnas. Seejuures analüüsitakse objektide lähiümbruses kasvavate seente ja marjade Cs-137 ja K-40 sisaldust ning H-3 sisaldust AS A.L.A.R.A kontrollpuurkaevude vees (kaevu sügavused u 10 m). Lisaks teostavad kiirgustegevuskoha operaatorid iseseisvalt seiret vastavalt kiirgustegevusloa tingimustele ja esitavad aruanded Keskkonnaametile. Perioodi 2011-2017 (Keskkonnaamet, 2018;2017;2016;2015;2014;2013;2012) seire tulemused näitavad, et radioisotoopide kontsentratsioonid on väga madalad ning olulist saastet nimetatud objektide ümbruses ei esine. Eestis paikneb ka Sillamäel asuv radioaktiivsete jäätmete hoidla, mis suleti 2008. aastal ja kuhu on ladestatud u 12 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid, muu hulgas ka radioaktiivseid jäätmeid. Hoidla järelseiret teeb riigi tellimusel AS Ökosil (Riigikontroll, 2015). 2016. a valmis Tallinna Tehnikakõrgkoolis lõputöö (Ait, 2016), mis hindas Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimise järgset olukorda 2009-2015 seireandmete alusel. Kokkuvõtvalt järeldatakse töös, et: ✓ olulisel osal hoidla territooriumist on vajumine lõppenud; ✓ analüüsidest saadud tulemused kinnitavad lõppkatte tõhusat toimimist ning saviekraani rajamiseks kasutatud materjali (kambriumi savi) sobivust; ✓ põhjavee taseme analüüsidest selgus, et veetase paikneb jäätmehoidlas valdavalt jäätmetest sügavamal, kuid siiski on mõningates piirkondades veetase prognoositust kõrgemal; ✓ nõrgvee koostis on aastate vältel olnud kaevudes väga erinev. Vaatamata sellele, et nõrgvees esinevate teatud komponentide sisaldus on väga suur, siis merevett need nõrgvee sisaldused ei mõjuta. Seda kinnitab ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt aastate vältel läbi viidud Sillamäe sadama merekeskkonna seire. Lõputöö mahust olid välja jäetud järgmised Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlas teostatavate seirete andmed: visuaalne seire, gammaradiatsiooni seire, radooni ekshalatsiooni seire ja geotehniline seire. Tartu Ülikooli allasutused viisid 2015. a läbi uuringu Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades. Uuringu eesmärgiks oli anda kvantitatiivne hinnang tekkivatele radioaktiivse materjali (NORM – looduslikku radioaktiivset ainet sisaldav materjal) kogustele Kambrium – Vendi veetöötlusjaamadest ning samuti karakteriseerida tekitatav radioaktiivne materjal. 18 veevärki hõlmavas uuringus mõõdeti filtreerimismaterjalide aktiivsuse kontsentratsioonid radionukliididele Ra-226, Ra-228 ja Th- 228 ja hinnati tekkiva radioaktiivse materjali absoluutkoguseid. Töös leiti, et: ✓ kiirgusseaduses defineeritud väljaarvamistaset ületavad (seisuga 2015 a. jaanuar) 11 veevärki 18-st. Samas tõdeti ka, et väljaarvamistaset ületavate veevärkide „klubisse“ lisanduvad lähema 12 kuu jooksul Esmar Ehitus OÜ ja Järve Biopuhastuse OÜ Püssi 17 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel veetöötlusjaamad. Seega, uuritavast 18 VTJst 13 on sisuliselt radioaktiivse materjali tootmise suhtes probleemsed; ✓ jättes kõrvale jaamad, mis radioaktiivset materjali ei tooda ning eeldades, et filtrite täidismaterjali vahetatakse iga 10 aasta järel, tekib igal aastal u 32 tonni radioaktiivset materjali, mida tuleks utiliseerida; ✓ radioaktiivse materjali teke on valdavalt seotud Th-228 sissekasvamisega filtermaterjalis. KSH koostamisega paralleelselt viidi Tartu Ülikooli poolt läbi ka uuringut Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse uuringud (2017), mille eesmärk on välja töötada metoodika terviseriskihinnangu koostamiseks, mis võimaldaks leida joogivee optimaalsed radionukliidide sisalduse kontrollväärtused veevärkidele. Projekti käigus käsitleti ka NORM- jäätmete vaba veekäitlustehnoloogia tehnilist teostatavust. Uuringu tulemuste kohaselt saab välja tuua järgmist: ✓ Kõik joogivee töötlemisega seotud materjalid – filtriliivad, ioonvahetajad, pöördosmoosi kiled – ladestavad mingil määral radionukliide ning seega ei saa täiesti välistada NORM-i tekkimist; ✓ Tekkinud NORM-jäätmete kogus oleneb kasutatavast filtermaterjalist ehk kõige väiksema radioaktiivsusega filtermaterjali tekib kvartsliiva puhul ning kõige suurema radioaktiivsusega filtermaterjal tekib juhul, kui kasutatakse mipoorseid adsorbente ehk tseoliite, aktiivsütt jt. Samas on kõik materjalid regenereeritavad, kuid maksumuse aspektist on vähimad kulutused regenereerimiseks kvartsliival ning suurimad jällegi mipoorsetel adsorbentidel; ✓ Nii Fe, Mn, NH4 kui ka radionukliidide (RN) eemaldamise poolest sobib kvartsliiv, kuid vee viimisel joogiveenõuetele vastavaks tuleb kasutada tõhusamaid õhustusvõtteid kui õhuinjektsioon; ✓ Uuringu käigu hinnati nelja radionukliidide eemaldamise tehnoloogiat: Fe-Mn-RN ühisärastus, ioonvahetus, pöördosmoos ja HMO-tehnoloogia (mangaanoksiid- suspensioon tehnoloogia). Kõik neli käsitletud radionukliidide eemaldamise tehnoloogiat on vastuvõetavad, kuid investeeringute seisukohalt parim lahendus on nn HMO-tehnoloogia, mis on normide kehtestamisel hõlpsalt liidetav olemasolevale kvartsliivaga filtrisüsteemile. Kasutatav seega ka olemasolevates veekäitlussüsteemides; ✓ Arvestades asjaoluga, et kõik joogivee töötlemisega seotud materjalid ladestavad radionukliide, on kaks võimalikku lähenemist: o Materjalid jäävad filtris kasutusse ka NORMiks muutudes seni, kuni nad kindlustavad radionukliidide eemaldamise joogiveele lubatud tasemeni. Ruumide ja seadmete kasutamine toimub vastavalt kiirgusseadusega kehtestatud nõuetele. See lähenemine eeldab, et on olemas koht, kuhu NORM-jäätmeid saab utiliseerimiseks viia; o Valitakse vähima ladestusvõimega filtrimaterjal, antud juhul kvartsliiv ja vahetatakse see välja enne NORMiks muutumist. ✓ Sotsiaalministri määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid paragrahviga 4 kehtestatud terviseriskihinnangu nõue taandub kiirguskaitse optimeerimisülesandeks. Väljatöötatud metoodikaga läbiviidud ühikonnale tehtav kulu-tuluanalüüs näitab, et vaadeldava tarbijate grupi korral tervikuna 18 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel on vee raadiumi sisalduse vähendamisele tehtavad kulutused põhjendatud 1,7 miljoni euro ulatuses. Praktikasse rakendamine on diferentseeritud – igal veevärgil on võimalik riske ja kulusid optimeerida iseseisvalt, teistest veevärkidest sõltumata. Seega, kas parandusmeetmete rakendamine on vajalik või mitte, sõltub iga konkreetse veevärgi oodatavast kollektiivdoosist ning parandusmeetme jaoks vajalikest kulutustest; ✓ Tuginedes katsetuste tulemustele pilootseadmel, tehakse ettepanek võtta kasutusele mangaandioksiid-suspensioontehnoloogia, mis on kuluefektiivne ning mille abil on üheaegselt võimalik parandada nii joogivee kvaliteeti, kui ka minimeerida NORM- jäätmete hulka; ✓ Otsustusprotsessi läbiviimseks, eriti piirjuhtudel, tuleks kehtestada metoodika, kuidas käsitleda vastavuse hindamisel määramatuseid (nt. EVS standard "ISO/IEC Guide 98- 4:2012 Uncertainty of Measurement - Part 4: Role of Measurement Uncertainty in Conformity Assessment"). Riigikontroll viis 2015. a läbi auditi eesmärgiga selgitada välja, kas riik on korraldanud ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise ning vältinud seeläbi ohtu keskkonnale ja inimese tervisele. Vaadati ka, kas riigil on terviklik ja õige ülevaade ohtlike ning radioaktiivsete jäätmete tekkest ning käitlemisest. 2015. aasta auditis leidis Riigikontroll, et Keskkonnaministeeriumil tuleb välja töötada selge poliitika, kuidas Eestis lähitulevikus käideldakse looduslikke radioaktiivseid jäätmeid ning see peaks kajastuma radioaktiivsete jäätmete tegevuskavas. 2018. a Riigikontrolli järelauditis tõdetakse, et Keskkonnaministeerium ja selle allasutused on asunud täitma enamikku Riigikontrolli varasema auditi soovitusi, kuid probleemid pole lõplikult lahendatud. Radioaktiivsete jääkide puhul on Keskkonnaministeeriumil jätkuvalt ebaselge, kuidas käideldakse neid pärast aastat 2024. Kindlasti tuleb riigil raha leida radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ning suuremad kulud ootavad selles osas veel ees. On teada, et praegu Paldiskis hoitavate tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine läheb maksma vähemalt 90 miljonit eurot ning selle valmimiseks kulub üle kahekümne aasta. Ekspertide hinnangul võib viivitamine kaasa tuua niigi kalli projekti enam kui poole võrra kallinemise (Riigikontroll, 2018). 2015. a valmis Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringute (UAB EKSORTUS, 2015) aruanne. Aruande kohaselt on üle kahe kümnendi möödunud ajast, mil võeti kasutusele meetmed tuumaallveelaeva prototüübi sektsioonide viivitamatuks dekomissioneerimiseks ning reaktorisektsioonide konserveerimiseks. Samas rajatise vananemine toob kaasa: ✓ reaktorisektsiooni seisundi kontrolli ja seirega tegelevate töötajate riskide suurenemise; ✓ objekti negatiivse mõju Paldiski linnale ning ümbruskonna elanikele ja keskkonnale; ✓ reaktorisektsioonide demonteerimiseks teostatavate tööde suurenenud maksumuse. Eeluuringu käigus analüüsitud informatsiooni põhjal kinnitatakse, et säilinud reaktorisektsioonide seisund on ohutu praegu ja järgnevate kümnendite jooksul. Samas reaktorisektsioone sisaldavate sarkofaagide vaheladustamiseks ettenähtud ajavahemik on 50 aastat, lõppedes 2039. aastal. Aastaks 2040 kavandatud reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed tuleb lõppladustada hiljemalt selleks ajaks rajatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaigas. Eeluuringu käigus jõuti järgmiste järeldusteni: 19 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel ✓ Eestisse lõppladustuspaiga ehitamine ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine on teostatav lahendus ning ainus jätkusuutlik valik; ✓ Võttes arvesse reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid radioaktiivsete jäätmete koguseid ja tegevusi, on ilmne, et selliste jäätmete vaheladustamine Paldiski vaheladustuspaigas ei ole ohutu lahendus. Olemasoleva vaheladustuspaiga renoveerimine või täiesti uue rajamine on inimeste ja keskkonna ohutust arvestades üksnes ajutine lahendus, mitte lõppladustamise pikaajaline alternatiiv; ✓ Maa-aluse ja maapinnale ehitatud lõppladustuspaiga sektsioonide kombinatsioon on kõige sobivam lõppladustamise lahendus. Kontseptuaalselt erinevad lõppladustuspaiga sektsioonid on võimalik rajada samale asukohale. Need võib ehitada ka kahele eraldi asukohale, mis sobivad paremini asukohale esitatavate erinevate nõuetega juhul, kui ühe asukoha valimist mõlema lõppladustamise variandi suhtes ei ole võimalik realiseerida; ✓ Maapinnalähedane lõppladustuspaik peaks mahutama koguseliselt umbes 2100 m3 konditsioneeritud radioaktiivseid jäätmeid ning kesksügav lõppladustuspaik 900 m3 konditsioneeritud jäätmeid; ✓ Paldiski mereväe väljaõppekeskusega külgnevat ala peetakse jäätmete lõppladustuspaiga ehitamise potentsiaalseks asukohaks. Jäätmete konditsioneerimist ja transportimist saab oluliselt lihtsustada kui jäätmete lõppladustamine toimuks keskuse vahetus läheduses. Lisaks Paldiskile nimetati lõppladustuspaiga võimalike asukohtadena ka Rutjat ja Rebalat; ✓ Teavet radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise jagatud lahenduse kohta ei ole üheski teises riigis maailmas. Üldiselt on kõik riigid sarnaselt Eestiga keelanud radioaktiivsete ekspordi lõppladustamise eesmärgil. Vaatamata piirkondlike lõppladustamise variantide üldistele aruteludele puudub riikidel initsiatiiv olla piirkondliku lõppladustuspaiga omaniku rollis. Kuna kõikide lõppladustuspaikade rajamine on väga aeganõudev, võib eeldada, et järgmise 50 aasta jooksul ei teki ühtegi piirkondliku lõppladustuspaiga lahendust. Üldiselt on piirkondlik lahendus mõeldud eelkõige kasutatud tuumkütuse ja kõrgaktiivsete jäätmete jaoks. Madalaktiivsete ja keskaktiivsete jäätmete jaoks peab iga riik välja töötama riigisisesed lõppladustamise lahendused. 2016. aastal analüüsis Keskkonnaministeerium võimalust Eestis tekkinud radioaktiivsete jäätmete väljaviimiseks. Järeldus oli, et enamikes ELi riikide õigusaktid keelavad teiste riikide jäätmete sissetoomise ladustamise eesmärgil. Samuti ei ole praegu võimalik viia jäätmeid ka nendesse riikidesse, kus selleks õiguslikult otseselt keeld puudub. Seda seetõttu, et kas ei ole potentsiaalsel sihtriigil jäätmete lõplikuks ladustamiseks vajalikke tingimusi või ületavad kaasnevad kulud oluliselt selle kulu, mis kaasneks Eestisse oma lõppladustuspaiga rajamisega. Kokkuvõtvalt järeldati, et ohutuse ja rahvusvaheliste nõuete täitmiseks on otstarbekam rajada Eestisse lõppladustuspaik, mitte oodata võimalikku regionaalse lahenduse tekkimist (Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 20.10.2017). Vabariigi Valitsus otsustas (28.04.2016; http://www.envir.ee/et/uudised/valitsus-otsustas-radioaktiivsete-jaatmete- loppladustuspaiga-ehitamise), et lõppladustuspaik rajatakse Eestisse. Täpsemad uuringud ja asukoha valik teostatakse algatatava planeeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. 2016. aastal viisid Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) eksperdid Eestis läbi auditi Integrated Regulatory Review Service (IRRS) Mission to Estonia, milles hinnati riigi 20 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist raamistikku ning pädevaid reguleerivaid asutusi. Aruandes esitatud ettepanekud (kokkuvõtvalt Müürsepp (2016) ettekande alusel): ✓ viia seadusandlus ja arengukava vastavusse IAEA standarditega – hetkel ei ole kõigi IAEA soovitustega arvestatud ning puuduseid on näiteks kiirguse valdkonnas inimressursi ja rahaliste vahendite planeerimises; ✓ kehtestada meditsiiniradioloogia protseduuridele diagnostilised referentstasemed ja koostada patsientidele juhendmaterjalid; ✓ tagada Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni kiirguse valdkonna personali piisav hulk ja pädevus; ✓ võtta otsuste tegemisel arvesse inspekteerimise tulemusi ja praktilisi kogemusi; ✓ tagada inspekteerimisplaani täitmine ja kehtestada kriteeriumid parandusmeetmete kasutusele võtmiseks. 2.2.4 Turvalisus ja hädaolukorrad Inimliku vea, tehniliste põhjuste või loodusjõudude tõttu võivad tuumaseadmetega või kiirgusallikaid sisaldavate seadmetega juhtuda avariid, mille tagajärjel satub keskkonda suur hulk radionukliide. Radionukliidid võivad põhjustada elanikel suuri kiiritusdoose. Selliseid olukordi nimetatakse kiirgushädaolukordadeks (Keskkonnaameti veebileht, 16.10.2017). Eestis võib hädaolukorra põhjustada avarii (Keskkonnaameti veebileht, 16.10.2017): ✓ naaberriigi tuumaelektrijaamas; ✓ radioaktiivsete jäätmete käitlemisel; ✓ liikluses radioaktiivseid aineid vedava veokiga; ✓ kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu. Kiirgushädaolukorra võib põhjustada ka (Keskkonnaameti veebileht, 16.10.2017): ✓ varastatud radioaktiivse aine sattumine keskkonda; ✓ “räpase pommi” lõhkamine (tavalisele pommile lisatakse radioaktiivseid aineid); ✓ tuumakütusel töötava satelliidi kukkumine Eesti territooriumile või selle lähedusse; ✓ tuumalaengu tahtlik või tahtmatu lõhkamine. Eestis ei ole tuumaelektrijaamu ega töötavaid tuumaseadmeid. Samas on tuumaelektrijaamad olemas osades meie naaberriikides. Lähimad tuumaelektrijaamad on Leningradi tuumaelektrijaam Venemaal (79 km Narvast) ja Loviisa tuumaelektrijaam Soomes (103 km Eesti rannikust Kunda kohal; Runnel, 2016). Rand (2016) alusel on Eestile lähimate tuumaelektrijaamade kaugus siiski piisavalt suur, et võimaliku õnnetuse ja ebasoodsate ilmaolude korral Eesti poole liikuda võiva saastepilve kontsentratsioon väheneb sellisel määral, et otsene mõju inimeste tervisele puudub. Samas jääb Eesti piirkonda (joonis 2.4), kus võib osutuda vajalikuks kehtestada ajutised piirangud teatavate avamaal kasvatatavate toiduainete, loomasööda ja avaveekogudest võetava joogivee tarbimisele (enam on selle all mõeldud küll vihmavee joogiks kasutamisel, kuid see ei ole siin kuigi levinud praktika). Vastava tsooni raadius planeerimise otstarbel on IAEA soovituse kohaselt 300 km tuumajaamast (joonis 2.4). Kuigi avariid tuumaelektrijaamades on vähetõenäolised, on neid ajalooliselt siiski toimunud. Seejuures on nende mõjud väga pikaajalised. Eesti siseselt on kiirgusintsidendid seotud peamiselt kiirgusallikate nö ootamatu leidmisega. Näiteks metallilise uraani avastamine kaevetöödel, leiud vanametalli kogumispunktides, jäätmetest avastatud kiirgusallikas jms. 21 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Kiirgushädaolukordade puhul tegutsemiseks on väljatöötatud kiirgushädaolukorra lahendamise plaan. Samuti on töötatud välja mitmeid juhendmaterjale, kuidas kiirgusallika leidmisel käituda (kättesaadavad Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi veebilehtedel). Riiklikul tasandil viiakse regulaarselt läbi kiirgusseiret (vt ka ptk 2.1, 2.2.2, 2.2.3), mille üheks eesmärgiks on ka anda operatiivset infot võimaliku kiirgusohu korral. Joonis 2.4. Eestile lähimad tuumaelektrijaamad (Hädaolukordade riskianalüüs, 2018). Sinaka puhvrina on näidatud kaugus, kus võimaliku avarii korral võib osutuda vajalikuks kehtestada piirang kohalike põllumajandussaaduste tarbimisele. 2.2.5 Teadlikkus Eesti elanikkonna üldist keskkonnateadlikkust on uuritud viimati 2018. a (Turu-uuringute AS, 2018). Kuigi otseselt kiirgusega seonduvat uuringus ei kajastunud, on antud temaatika eelduslikult kaudselt kaasatud nt joogivee või õhukvaliteedi valdkonda. Uuringu kohaselt huvituvad elanikud enam keskkonnaalastest teemadest veekogude ja joogivee puhtusest, õhu puhtusest, loodushoiust ja -kaitsest, heakorrast ja metsadest/metsandusest. Lähtuvalt elanike hinnangutest oma keskkonnaalasele teadlikkusele ning keskkonnasäästlikest harjumustest koostati uuringus indeks, võrdlemaks ajas toimuvaid muutusi Eesti elanike keskkonnateadlikkuses. Keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus oli 2018. aastal vaatlusaluse perioodi kõrgeimal tasemel: 43,5 punkti. 2016. aastal oli indeksi väärtus 42,0 punkti, 2014. aastal 37,5 punkti ning 2012. aastal 37,9 punkti. Seega on uuringu alusel elanikkonna üldine keskkonnateadlikkus kasvanud. 2017. a viis KantarEmor läbi Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringu 2017. Üldine järeldus uuringust on, et Eesti elanike teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek iseseisvaks toimetulekuks hädaolukordades on madal ning tõsisesse hädaolukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte. Kõikides 22 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel regioonides kardetakse seejuures kõige enam ilmastikuoludest tingitud hädaolukordi. Kõige ebatõenäolisem tundub kiirgus- või tuumaõnnetus. Siinkohal kardetakse kiirgus- või tuumaõnnetuse esinemist mõnevõrra enam Ida-Eestis. Kiirgusohutuse alase teadlikkuse tõstmine on pidev protsess. Eelkõige on vajalik teadlikkust ja kompetentsi tõsta ja hoida igapäevase töö käigus kiirgusallikatega kokku puutuvatel töötajatel, aga ka kiirgusalase õigusloomega seotud inimestel. Samuti on oluline kiirgustegevusele järelevalvet tegevate asutuste töötajate kompetents. Erinevate koolituste läbiviimisega on ka eelmisel KORAK kehtimise perioodil tegeletud. Elanike kiirgusohutuse alane teadlikkuse tõstmine on samuti oluline. Näiteks on viimastel aastatel enam hakatud tähelepanu pöörama radooni ja joogivee radionukliidide sisalduse temaatikale. IAEA (2016) raportis on suur osa ettepanekutest ja soovitustest suunatud just teadlikkuse ja kompetentsi tõstmisele ning kiirgusohutusalase tegevuse optimeerimisele. 23 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK, METOODIKA, ULATUS JA ARENGUSTSENAARIUMID KSH eesmärk KeHJS §311 kohaselt on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut. KSH ehk strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab strateegilise planeerimisdokumendi kinnitajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Mõju hindamise eesmärk on anda strateegilise planeerimisdokumendi koostajale informatsiooni KORAK elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Käesoleva KSH eesmärkideks on: 1) selgitada, kirjeldada ja hinnata KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkide elluviimiseks kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiivide rakendamisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning anda vastavat teavet strateegiliste planeerimisdokumentide koostajale ja kinnitajale; 2) pakkuda välja võimaliku ebasoodsa keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või soodsa mõju suurendamise meetmeid; 3) teha ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud; 4) analüüsida, kas KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava arvestavad nii Eesti kui ka Euroopa Liidu keskkonnanõudeid kiirgusvaldkonna või radioaktiivsete jäätmete käitlemise planeerimisel ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks; 5) hinnata, kuidas meetmed ja kavandatud tegevused potentsiaalselt aitavad likvideerida leitud puudusi ning seeläbi saavutada KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava üldeesmärke; 6) võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanekuid kavandatavateks tegevusteks; 7) jälgida, et KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava oleksid loogiliselt üles ehitatud ning arusaadavad ja järjepidevad; 8) KSH ekspertgrupi osalemine jooksvalt KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamise protsessis. KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat kui soodsat. Keskkonnamõju on oluliselt ebasoodne (negatiivne), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne (positiivne), kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. 24 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüs kujutab KSH objektiks olevate strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkide ja tegevuste hindamist, kuivõrd on KORAK ja tegevuskavad kooskõlas ning vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste eesmärkidega. KORAK ja tegevuskavade ajakohastamisel ja koostamisel ning KSH läbiviimisel arvestatud õigusaktide ja juhendmaterjalide loend on esitatud KSH lisa 2 peatükis 5. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus-, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna valdkondi ning millises ulatuses arengukava eesmärkide täitmiseks kavandatavate meetmete/tegevustega mõjutatakse ning vajadusel esitatakse ettepanekuid KORAK või tegevuskavade täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Seejuures hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalist ning vahetut kui ka kaudset mõju. Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate mõjuvaldkondade (loodus- ja sotsiaal-majanduslik keskkond) ja nende alamvaldkondade suhtes. Arvestades KORAK ja tegevuskavade strateegilist taset ja seda, et planeeritud meetmete/tegevuste osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. Tuginedes KSH programmile (lisa 2) hinnatakse peatükis 5 KORAK ellu rakendamisega eeldatavalt kaasnevat mõju: 1. looduskeskkonnale: o mõju pinna- ja põhjaveele, pinnasele; o mõju õhukvaliteedile ja kliimale; o mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elustikule (sh kaitsealad, Natura 2000 alad); o mõju maastikule ja kultuuripärandile. 2. sotsiaal-majanduslikule keskkonnale: o mõju inimeste tervisele; o mõju sotsiaalsete vajaduste (sh turvalisus) tagamisele; o mõju varale; o jäätmetekke mõjud. KORAK lisadena esitatavate Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava näol on tegemist KORAK kahe konkreetse teemavaldkonna tegevuskavaga. Seega viiakse vastavate tegevuskavade alamvaldkonniti mõju hindamine läbi KORAK mõju analüüsi käigus (peatükk 5.1). Tegevuskavade mõju analüüsi peatükkides (5.2 ja 5.3) teostatakse mõju hindamine vaid põhivaldkondade kaupa. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei 25 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele (sh ptk 2). Tulenevalt asjaolust, et KSH ulatus hõlmab kogu Eesti territooriumi, võivad kavandatavad tegevused mõjutada ka olemasolevaid Natura 2000 alasid. Kuna tegemist on riikliku tasandi arengukava ja tegevuskavadega, siis ei viida KSH käigus läbi detailset Natura asjakohast hindamist. Küll aga esitatakse hinnang Natura 2000 aladele avalduda võiva mõju kohta (ptk 5.1.1). Arengustsenaariumid. KSH objektiks oleva KORAK 2018-2027 koos vastavate tegevuskavadega koostamine lähtub varasema perioodi KORAK 2008-2017 ja selle 2016-2017. aasta rakendusplaanist. Seega on tegemist nö jätkuarengukavaga. KORAK 2008-2017 kehtimise perioodil teostati mitmeid uuringuid, analüüse ja seireid, mida on kajastatud nii KORAK 2018-2027 kui ka käesolevas KSH aruandes (ptk 2). Vastavad tulemused on oluliseks sisendiks KORAK 2018-2027 koostamisel. Lisaks teostati KORAK töörühma poolt varasema perioodi KORAK meetmete ja tegevuste ellu viimise analüüs, mida arvestati nö jätku KORAK koostamisel. Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut hädaolukordadeks, keskkonnaseiret jne. KORAK töörühm koosneb omaala spetsialistidest, kellel on pikaajaline tegevuskogemus kiirguse, kiirgusohutuse või nendega seonduvates valdkondades. KORAK töörühma tegevuse tulemusena kaardistati konkreetsete tegevusalade hetkeseis ja vajadused, mille alusel omakorda sõnastati KORAK strateegilised eesmärgid ja vastavad meetmed. Seejuures kaaluti võimalusel konkreetsete tegevusalade siseselt erinevaid alternatiivseid võimalusi (nt radioaktiivsete jäätmete käitlemise võimalused (esitatud Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas), radooni mõõtmise meetodid (esitatud Radooni riiklikus tegevuskavas) jms). Eelnevaid asjaolusid arvestades on parimaks arengustsenaariumiks uue perioodi KORAK 2018-2027 ellu viimine. Täiendavate arengustsenaariumite või alternatiivsete lahenduste välja töötamine ei ole KSH koostaja hinnangul vajalik. Samuti ei ole otstarbekas käsitleda eraldi arengustsenaariumina nullalternatiivi ehk olukorda, kui KORAK ja selle tegevuskavasid ellu ei viida. Tegemist ei oleks reaalse arengustsenaariumiga, kuna KORAK 2018-2027 ja sellega seotud tegevuskavade koostamise kohustus on sätestatud eelneva perioodi KORAK-s ja kiirgusseaduses. Kuigi käesoleva KSH raames ei analüüsita arengustsenaariume vaid keskendutakse KORAK töörühma poolt esitatud eesmärkide ja meetmete mõju hindamisele, esitatakse peatükis 5 siiski ettepanekuid (leevendavad meetmed) KORAK või selle tegevuskava täiendamiseks. 26 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 4. VASTAVUSANALÜÜS EHK SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA Käesolevas peatükis on kajastatud olulisemad KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskavaga seotud dokumendid ja teostatud vastavusanalüüs ehk kuivõrd on vastavad arengu- ja tegevuskavad kooskõlas ja vastavuses nendes dokumentides seatud eesmärkidega. KSH objektiks olev KORAK 2018-2027 on jätkuks senini kehtinud KORAK 2008-2017. Seejuures on koostatava arengukava aluspõhimõtted ja seeläbi ka alusdokumendid üldjoontes samad, mis varasema puhul. KORAK 2008-2017 KSH aruandes on esitatud seosed teiste strateegiliste dokumentidega, sh nt Säästev Eesti 21 ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Eelnevat arvestades on alljärgnevalt käsitletud vaid neid strateegilisi dokumente, mida 2007. a veel ei eksisteerinud või mis on 2007. a võrreldes oluliselt muutunud. 4.1 Riiklikud dokumendid 1. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 (2008) Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Arengukavas püstitatakse strateegilisi eesmärke rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks. ✓ Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond valdkond Eesmärk: Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Eesmärgi täitmiseks kavandatud meetmed on peamiselt seotud elanike, töötajate/tööandjate, vastavate erialaekspertide jt terviseriskide osas teadlikkuse tõstmisega. Samuti nt korraldada uuringuid elu-, töö- või õpikeskkonnast lähtuvate tervist mõjutavate keskkonnategurite tervisemõjude hindamiseks ning avalikustada uuringute tulemused. Vastavus: Teadlikkuse tõstmine (sh selle aluseks olevate uuringute teostamine) on prioriteediks ka KSH objektiks olevates arengu- ja tegevuskavades. ✓ Tervishoiusüsteemi areng valdkond Eesmärk: Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Eesmärgi täitmiseks on mh kavandatud tagada ravimite, veretoodete ja meditsiiniseadmete ohutus, kvaliteet ja kättesaadavus. Vastavus: Patsientide ja personali kiirgusohutuse tagamine ja parendamine on KORAK strateegiliseks eesmärgiks. 2. Heaolu Arengukava 2016-2023 (2016) Heaolu arengukava 2016-2023 koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, 27 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest. ✓ Eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Töötajate töövõime säilitamiseks tuleb tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond. Selleks tuleb muuta töökeskkonda kujundav õigusraamistik selgemaks ning muutuva tööturuolukorra ja majandusega kooskõlas olevaks, tõhustada järelevalvet ning teavitus- ja nõustamistegevust. Toetada tuleb tööandjaid töökeskkonna ja -tingimuste parandamisel ning töötaja töövõimekao ennetamisel, sh vähendatakse tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalast halduskoormust. Vastavus: Töökeskkonna ohutusele on KORAK tähelepanu detailsemalt pööratud meditsiini valdkonnas. Strateegiliseks eesmärgiks on seatud ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide ajakohastamine, mis rakendub ka teistes kiirgustegevusega seotud valdkondades. Töökohtade ruumiõhus sisalduva radooni temaatikat käsitleb Radooni riiklik tegevuskava. 3. Radioloogia eriala arengukava aastani 2020 (2012) Radioloogia eriala arengukava aastani 2020 kirjeldab radioloogia olulisi aspekte ja annab juhiseid radioloogiaga tegelemiseks. Eestis on radioloogia käsitlemisel olnud põhirõhk aparatuuril ja töötajatel. Kaasaegse mõtteviisi kohaselt on radioloogia põhiväärtuseks kliiniliselt olulise informatsiooni saamine, edastamine ning kasutamine patsiendi seisundi hindamiseks ja haiguse raviks. ✓ Eesmärk: Radioloogilisi uuringuid ja protseduure teostatakse põhjendatult, kuluefektiivselt ning patsiendi ja personali võimalikult kõrget ohutust järgides. Kliinilised ja mitte-kliinilised partnerid saavad radioloogiast oma töö jaoks maksimaalselt kasulikku teavet. Vastavus: Patsientide ja personali kiirgusohutuse tagamine ja parendamine on KORAK strateegiliseks eesmärgiks. 4. Töötervishoiu eriala arengukava aastani 2020 (2012) Töötervishoid on eriala, mille tegevus on suunatud kõikide tööalade töötajate tervise (e. vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu) säilitamisele ja taastamisele. ✓ Eesmärk: Töötervishoiuarstid on pidevalt kursis oma klientide töö ja töökeskkonnaga, samuti teaduse ja tehnika edusammudega; kutsetööga seotud riskidega ning kõige tõhusamate vahenditega võimalike ohtude kõrvaldamiseks ja vähendamiseks. Vastavus: Personali kiirgusohutuse tagamine ja parendamine on KORAK strateegiliseks eesmärgiks. 5. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (2009) Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eesmärgiks on siduda omavahel valdkonna spetsiifilised arengukavad ning anda energiapoliitika üldsuunad kuni aastani 2020. ✓ Eesmärk: Tarbijatele on tagatud põhjendatud hinnaga energiavarustus. 28 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärgi täitmiseks on ühe meetmena käsitletud ka tuumaenergeetikaalase teadmuse loomist ja sellekohase seadusandluse ettevalmistamist ning jõustumist. Tuumaenergeetika kui üks majanduslikult efektiivsemaid potentsiaalseid võimalusi Eesti elektrivajaduste katmiseks pärast 2020. aastat eeldab põhjalikku poliitilist eeltööd riigi tasandil, vastava väljaõppega inimeste arendamist ning seadusandliku baasi loomist. Sõltumata tuumajaama rajamise otsusest tuleb luua seadusandlus, mis sätestaks Eestis tuumajaama rajamise tingimused ja protsessi ning vajadusel vajalike struktuuride loomise. Vastavus: Kuigi Energiamajanduse riikliku arengukavas aastani 2020 on tuumaenergeetika arendamine ühe meetmena toodud, siis Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 (2017) enam tuumaenergeetika arendamist ei käsitleta. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ka tuumaenergeetika arendamist ja sellega kaasnevat kiirgusohutuse temaatikat KORAK strateegiliste eesmärkide hulka arvatud. 6. Eesti julgeolekupoliitika alused (2017) Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. ✓ Tegevussuund: Elukeskkonna kindlus Eestis on kasutusel kiirgusohust varajase hoiatamise süsteem, mille eesmärk on tuvastada võimalikult varakult kiirgusõnnetusi Eesti naabruses asuvates tuumajaamades ja nendest teavitada. Suurõnnetustele õigeaegseks reageerimiseks ning kiirguskaitse ja kiirgusohutuse edendamiseks, samuti Läänemere piirkonna tuumajaamade turvalisuse parandamiseks ja radioaktiivsuse vähendamiseks teeb Eesti rahvusvahelist koostööd, seda nii Euroopa Liidu ja NATO kui ka Läänemere riikidega. Vastavus: Tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks on üks KORAK strateegilistest eesmärkidest. 7. Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (2015) Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 läheneb turvalisuse tagamisele terviklikult ning selle kohaselt tähendab turvalisus stabiilset elukeskkonda, milles on tagatud nii inimese tegelik turvalisus kui see, et inimene tunneks ennast kaitstult. ✓ Eesmärk: Tõhusa päästevõimekuse tagamine. Kiirgusõnnetused. Suurendada tuleb ametkondade võimekust reageerida kiirgusohuga seotud õnnetustele. Kiirgusallikatega seotud õnnetuste puhul on vaja täpsustada ametkondade koostöö korraldust ning tagada kõigi pädevate asutuste valmisolek reageerida kiirgusohuga seotud sündmustele. Samuti tuleb ametkondadeüleselt analüüsida, millised on kriitilised võimelüngad kiirgusõnnetusele reageerimisel, praegu terviklik ülevaade puudub. Tegevustena nähakse ette õigusaktides asutustevahelise rollijaotuse, kiirgusohuga seotud õnnetuste korral selgelt reguleerimist, koostööna ööpäevaringse reageerimisvõimekuse tagamine ning kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi tarkvara, seadmete ja sidesüsteemide uuendamist. 29 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Vastavus: Tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks on üks KORAK strateegilistest eesmärkidest. 8. Kiirgushädaolukorra lahendamise plaan Käesoleva KSH programmi ptk-s 3 oli ekslikult nimetatud varasema perioodi KORAK ajal kehtinud Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaan. Reaalselt on hetkel kehtiv Kiirgushädaolukorra lahendamise plaan, mis sätestab hädaolukorra lahendamise korralduse kiirgushädaolukorras. Sisuliselt on Kiirgushädaolukorra lahendamise plaanis määratletud tegevused ja ülesanded (sh ohu- ja turvaalad) kiirgusõnnetuse esinemise korral. Vastavus: KORAK näeb ette Kiirgushädaolukorra lahendamise plaani uuendamist lähtuvalt kehtivast hädaolukorraseadusest. 9. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018-2021 (2017) Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. Arengukavas kirjeldatakse valitsemisala asutuste panustamist tulemusvaldkonda „Keskkond“. ✓ Eesmärk: Tagatud on keskkonna ja elurikkuse kaitse. Eesmärgi täitmiseks on ühe meetmena määratletud kiirgusohutuse tagamine. Inimeste ja looduskeskkonna kaitsmisel ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest on oluliseks tegevuseks riikliku kiirgus- ja tuumaohutusalase õigusloome täiendamine. Lähiaastatel tuleb kiirgusseadusesse üle võtta uued Euroopa Nõukogu direktiivid. See tähendab, et edaspidi reguleeritakse tehisliku kiirguse kõrval ka looduslikku kiirgust, sealhulgas radioaktiivset gaasi radooni. Kiirgustegevuste reguleerimisele ja nende üle järelevalve tegemisel tuleb lähiaastatel eelkõige keskenduda mõõduka ja suure ohuga tegevustele. Võttes arvesse 2016. aastal Eestis toimunud rahvusvahelise auditi tulemusi ning lisaks asjaolu, et 2016. aasta novembrist väljastatakse väikese ohuga kiirgustegevuslubasid tähtajatult, peaks järgnevatel aastatel perioodiliselt rohkem tähelepanu pöörama ka väikese ohuga tegevustele. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks võeti 2016. aastal Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel vastu otsus radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise korraldamiseks ja lõppladustuspaiga rajamiseks. Järgmise sammuna tuleb alustada Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisele eelnevate uuringutega, sh keskkonnamõju hindamisega. Samuti on lähiaastatel planeeritud radioaktiivselt saastunud metall saata sulatamisele. Lisaks jätkatakse radioaktiivsetest jäätmetest tingitud ohtude vähendamiseks omanikuta kiirgusallikate kokku kogumise kampaaniate korraldamist. Kiirgusalase teadlikkuse tõstmiseks jätkatakse iga-aastaste avalikkusele suunatud kiirgusseminaride korraldamist ja looduskiirguse uuringute tegemist (sh terviseriski hinnangute koostamine, pinnase ja siseruumide radoonimõõtmised). 30 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Riiklikult on oluline tagada nii kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine kui ka valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks. Selleks toimub pidevalt varajase hoiatamise süsteemi ning kiirgushädaolukorras reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite baasi uuendamine. Järjepidevalt viiakse läbi ka hädaolukorrale reageerimise koolitusi. Vastavus: Nimetatud eesmärgid leiavad käsitlemist KSH objektiks olevates arengu- ja tegevuskavades. 4.2 Rahvusvahelised dokumendid Kiirgusohutuse arengu suunamisel tuleb arvestada nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega. Peamised kohustused on seotud Euroopa Liiduga liitumislepingu ning EURATOM-i asutamislepinguga. Eesti ei taotlenud Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste käigus kiirguskaitse valdkonnas üleminekuperioode ning sellest tulenevalt on Eestil kohustus rakendada kõiki EL kiirgusalaseid õigusakte. Viimastel aastatel on kiirgusohutuse tagamise üheks prioriteediks olnud rahvusvahelistel standarditel põhineva ja EL õigusaktidega ühtiva õigusraamistiku loomine. KORAK ja tegevuskavade ajakohastamisel ja koostamisel ning KSH läbiviimisel on lähtutud muuhulgas järgmistest õigusaktidest ja juhendmaterjalidest: ✓ Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse mis tahes avarii korral, mille tagajärjel radioaktiivsed osakesed paiskuvad või võivad paiskuda keskkonda ja toovad või võivad tuua kaasa radioaktiivsete heitmete kandumise üle riigipiiride, millel võiks kiirgusohutuse seisukohalt olla tähendus teisele riigile; ✓ Tuumaavarii või kiirgusavariiolukorra korral abi andmise konventsioon. Osalisriigid teevad konventsiooni sätete kohaselt koostööd omavahel ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi IAEA) viivitamatu abi andmiseks tuumaavarii või kiirgusavarii olukorras, et vähendada nende tagajärgi ning kaitsta elu, vara ja keskkonda radiatsiooni ja radioaktiivsete heitmete mõju eest; ✓ Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse rahuotstarbel kasutatava tuumamaterjali suhtes selle riigisisesel kasutamisel, hoidmisel ja vedamisel ning rahvusvaheliselt veetava tuumamaterjali suhtes; ✓ Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise ühine protokoll; ✓ Tuumarelvade leviku tõkestamise leping ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kokkulepe kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga. Eesti kohustub rakendama kaitseabinõusid kogu rahuotstarbelise tuumatooraine või spetsiaalse lõhustuva aine suhtes oma territooriumil, et sellist ainet ei saaks kasutada tuumarelvade ega muude tuumalõhkeseadeldiste valmistamiseks; ✓ Kaitsemeetmete kokkuleppe lisalepped. Määravad tuumamaterjali arvestuse raportite esitamise IAEA-le, rahvusvaheliste inspekteerimiste sageduse ja kontrollitavad objektid; ✓ Eesti ja IAEA kokkuleppe lisaprotokoll kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga. Suurendab IAEA-le esitatavate andmete hulka ning inspektorite õigusi; ✓ Kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon. Eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda tsiviilvaldkondades tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemisel tekkivate 31 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel ohtude eest, rakendades ohutu käitlemise põhimõtteid; ✓ Tuumaohutuse konventsioon. Eesmärk on kohustada maismaal tuumarajatisi omavaid riike säilitama ohutuse kõrge taseme, määrates rahvusvahelised standardid, mida need riigid peavad järgima. Euroopa Liidu direktiivid ning rahvusvahelised soovitused: ✓ EL nõukogu direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta; ✓ Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2015/1787, 6.10.2015, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa; ✓ EL nõukogu 2013/59/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom; ✓ EL nõukogu direktiiv 92/3/Euratom liikmesriikide vaheliste ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli kohta; ✓ EL nõukogu direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta; ✓ EL nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (muudetud direktiiviga 2014/87/Euratom); ✓ EL nõukogu EL nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks; ✓ EL nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest; ✓ UNECE/WHO Euroopa Vee ja Tervise Protokoll; ✓ The International Comission on Radiological Protection. ICRP-103 The 2007 Recommendations of the International Commission on Radiological Protection. (Rahvusvahelise Kiirguskaitse Komisjoni soovitused); ✓ The International Comission on Radiological Protection. ICRP-65 Protection Against Radon-222 at Homes and at Work 1993. (Kaitse radoon-222 eest elu- ja töökohtades); ✓ The Radiation Protection Authorities in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. 2000. Naturally Occurring Radioactivity in the Nordic Countries- Recommendations. (Looduslik radioaktiivsus Põjamaades – soovitused); ✓ HELCOM recommendation 26/3, Monitoring of radioactive substances (HELCOMi soovitus ja selle alusel kehtestatud seirejuhend). 32 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 5. KORAK, RADOONI RIIKLIKU TEGEVUSKAVA JA RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMISE RIIKLIKU TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD NING NEID LEEVENDAVAD MEETMED (ETTEPANEKUD) 5.1 KORAK elluviimisega kaasneva mõju analüüs Käesolevas peatükis teostatakse KORAK elluviimisega kaasneva mõju valdkondlik analüüs. Mõjude hindamine toimub KORAK strateegiliste eesmärkide täitmiseks seatud meetmete kaupa, andes lisaks kirjeldavale osale ka koondhinde. Koondhinde andmisel lähtutakse järgnevast skaalast: + soodne mõju; - ebasoodne mõju; 0 mõju puudub; ? mõju ebamäärane, teadmata või pole piisvalt infot. Tabelis 5.1 antud hinnangule järgnevalt on peatükkides 5.1.1 ja 5.1.2 esitatud mõju hindamise kokkuvõtted ja vajadusel tehtud soovitused/ettepanekud meetmete/teemade kohta, millega tuleb KORAK edasisel koostamisel arvestada. 33 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 5.1. KORAK mõju hindamine looduskeskkonnale Meede/ KSH Mõju pinna- ja põhjaveele, Mõju õhukvaliteedile ja Mõju bioloogilisele Mõju maastikule ja valdkond pinnasele kliimale mitmekesisusele ja elustikule (sh kultuuripärandile kaitsealad, Natura 2000 alad) Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Strateegiline eesmärk 1: Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine. 1 Ioniseerivast Oluline mõju puudub. Kaudne soodne mõju kaasneb asjaoluga, et luuakse eeldused kiirgusallikate ohutumaks käitlemiseks ja nende 0 kiirgusest keskkonda sattumise vältimiseks. tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Strateegiline eesmärk 2: Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine 2 Kiirgusalase Oluline mõju puudub. Kaudne soodne mõju kaasneb asjaoluga, et läbi teadlikkuse kasvu luuakse eeldused kiirgusallikate ohutumaks 0 koolitusvaldkonna käitlemiseks ja nende keskkonda sattumise vältimiseks. arendamine. 3 Inimeste 0 teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest. 34 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Meede/ KSH Mõju pinna- ja põhjaveele, Mõju õhukvaliteedile ja Mõju bioloogilisele Mõju maastikule ja valdkond pinnasele kliimale mitmekesisusele ja elustikule (sh kultuuripärandile kaitsealad, Natura 2000 alad) Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H 4 Kiirgusspetsialis- Piisava arvu kiirgusspetsialistide olemasolu avaldab kaudselt soodsat mõju looduskeskkonnale. + tide piisava arvu tagamine Eestis. Strateegiline eesmärk 3: Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte. 5 Radioaktiivsete Meetme rakendamine aitab + Meetme rakendamine aitab + Meetme rakendamine aitab + Oluline mõju puudub. 0 jäätmete tekke kaasa kiirgussaasteallikate kaasa kiirgussaasteallikate kaasa kiirgussaasteallikate vähendamine ja keskkonda sattumise riski keskkonda sattumise riski keskkonda sattumise riski nende ohutu vähendamisele, millega vähendamisele, millega vähendamisele, millega, vaheladustamise kaasneb nii otsene kui kaasneb nii otsene kui sõltuvalt asukohast kaasneb korraldamine kaudne soodne mõju kaudne soodne mõju nii otsene kui kaudne soodne pinna- ja veekeskkonnale õhukvaliteedile. mõju bioloogilisele ning pinnasele. mitmekesisusele ja elustikule. 35 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Meede/ KSH Mõju pinna- ja põhjaveele, Mõju õhukvaliteedile ja Mõju bioloogilisele Mõju maastikule ja valdkond pinnasele kliimale mitmekesisusele ja elustikule (sh kultuuripärandile kaitsealad, Natura 2000 alad) Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H 6 Radioaktiivsete Otsene mõju meetmel + Otsene mõju meetmel + Otsene mõju meetmel puudub. + Otsene mõju meetmel ? jäätmete puudub. Küll aga on puudub. Küll aga on Küll aga on meede vajalik puudub. Küll aga kaasnevad lõppladustuspaiga meede vajalik meede vajalik lõppladustuspaiga rajamiseks, mõjud maastikule rajamise lõppladustuspaiga lõppladustuspaiga millega kaasnevad nii otsesed lõppladustuspaiga asukohas planeeringu rajamiseks, millega rajamiseks, millega kui kaudsed soodsad mõjud või Paldiski tuumaobjekti läbiviimine (sh kaasnevad nii otsesed kui kaasnevad nii otsesed kui bioloogilisele mitmekesisusele dekomissioneerimise järgses KSH koostamine) kaudsed soodsad mõjud kaudsed soodsad mõjud ja elustikule tervikuna. Mõju maakasutuses. Täpsemalt ja Paldiski endise veekeskkonnale ja õhukvaliteedile tervikuna. on seotud võimalike hinnatakse mõju vastavate tuumaobjekti pinnasele tervikuna. Mõju Mõju on seotud võimalike kiirgussaasteallikatest lähtuva mõju hindamiste raames. reaktorisektsioonide on seotud võimalike kiirgussaasteallikatest ohu vähendamisega ja dekomissioneeri- kiirgussaasteallikatest lähtuva ohu lokaliseerimisega. Lokaalsed mise lähtuva ohu vähendamisega ja mõjud sõltuvad keskkonnamõju vähendamisega ja lokaliseerimisega. lõppladustuspaiga asukohast hindamise läbi lokaliseerimisega. Lokaalsed mõjud või Paldiski tuumaobjekti viimine Lokaalsed mõjud õhukvaliteedile sõltuvad dekomissioneerimise veekeskkonnaale ja lõppladustuspaiga protsessist ning hinnatakse pinnasele sõltuvad asukohast või Paldiski planeeringu KSH käigus või lõppladustuspaiga tuumaobjekti Paldiski tuumaobjekti puhul asukohast või Paldiski dekomissioneerimise KMH käigus. tuumaobjekti protsessist ning hinnatakse dekomissioneerimise planeeringu KSH käigus protsessist ning hinnatakse või Paldiski tuumaobjekti planeeringu KSH käigus puhul KMH käigus. või Paldiski tuumaobjekti puhul KMH käigus. 36 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Meede/ KSH Mõju pinna- ja põhjaveele, Mõju õhukvaliteedile ja Mõju bioloogilisele Mõju maastikule ja valdkond pinnasele kliimale mitmekesisusele ja elustikule (sh kultuuripärandile kaitsealad, Natura 2000 alad) Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H 7 Looduslikke Regulatsiooni loomisega 0 Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 radionukliide aidatakse kaasa ühtlustatud sisaldavate käitlemise ja ladustamise radioaktiivse reeglistiku juurutamisele. materjali Arvestades kavandatavaid (NORMide) tegevusi (uuringud), siis taaskasutamise ja olulist mõju käitlemise veekeskkonnale ja arendamine ja pinnasele ei kaasne. ladustamise regulatsiooni loomine. Strateegiline eesmärk 4: Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks. 8 Kiirgushäda- Otsene mõju meetmel puudub. Kaudne mõju on seotud plaani alusel võimaliku kiirgussaaste lokaliseerimise ja olukorra + olukordade stabiliseerimisega. Vastav tegevus vähendab looduskeskkonnale avalduda võiva olulise ebasoodsa mõju ilmnemise riski ja ajalist kestvust. lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine. Strateegiline eesmärk 5: Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte. 9 Looduslikest Oluline mõju puudub. 0 kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine 37 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Meede/ KSH Mõju pinna- ja põhjaveele, Mõju õhukvaliteedile ja Mõju bioloogilisele Mõju maastikule ja valdkond pinnasele kliimale mitmekesisusele ja elustikule (sh kultuuripärandile kaitsealad, Natura 2000 alad) Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Strateegiline eesmärk 6: Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus. 10 Meditsiinikiirituse Oluline mõju puudub. 0 protseduuride põhjendatuse hindamiseks on paika pandud jätkusuutlik ja ühtne korraldus. 11 Meditsiinikiirituse Kiirgusohutuse alase pädevuse ja teadlikkuse tõstmine avaldab kaudselt soodsat mõju looduskeskkonnale. + kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve. 38 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Meede/ KSH Mõju pinna- ja põhjaveele, Mõju õhukvaliteedile ja Mõju bioloogilisele Mõju maastikule ja valdkond pinnasele kliimale mitmekesisusele ja elustikule (sh kultuuripärandile kaitsealad, Natura 2000 alad) Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H 12 Meditsiinikiirituse Oluline mõju puudub. 0 protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine. 13 Meditsiinikiiritusest Oluline mõju puudub. 0 saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine. 39 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 5.1 jätk. KORAK mõju hindamine sotsiaal-majanduslikule keskkonnale Meede/ KSH Mõju inimeste tervisele Mõju sotsiaalsete vajaduste (sh Mõju varale Jäätmetekke mõjud valdkond turvalisus) tagamisele Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Strateegiline eesmärk 1: Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine. 1 Ioniseerivast Otsene soodne mõju + Kiirgusseadmetega, - + Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 kiirgusest kiirgustöötajate tervisele, allikatega töötamisel tulenevate aga ka erinevate ohutusnormidest ohutusnormide kiirgusprotseduuridega kinnipidamine on oluline tagamiseks kokku puutuvate faktor inimeste turvatunde vajalike mittekiirgustöötajate tagamisel. Soodne mõju. õigusaktide ja tervisele. juhenddokumen- tide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Strateegiline eesmärk 2: Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine 2 Kiirgusalase Kiirgusalase koolitusega + Kiirgusalase koolitusega + Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 koolitusvaldkonna saab tõsta kiirgusega kokku saab tõsta kiirgusega kokku arendamine. puutuvate inimeste puutuvate inimeste teadlikkust. Seega kaasneb teadlikkust, mis aitab soodne mõju inimese vähendada võimalike tervisele. avariiolukordade tekke riske. Seega kaasneb soodne mõju sotsiaalsele keskkonnale tervikuna. 40 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Meede/ KSH Mõju inimeste tervisele Mõju sotsiaalsete vajaduste (sh Mõju varale Jäätmetekke mõjud valdkond turvalisus) tagamisele Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H 3 Inimeste Inimeste teadlikkuse + Inimeste teadlikkuse + Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 teadlikkuse tõstmisega kaasneb otsene tõstmine ja tegevusjuhiste suurendamine soodne mõju inimeste andmine aitab kaasa ioniseeriva tervisele. elanikkonna turvatunde kiirguse suurendamisele. võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest. 4 Kiirgusspetsialis- Kiirgusspetsialiste piisava arvu tagamine aitab kaasa inimeste + Oluline mõju puudub. 0 Kaudselt aitab piisava arvu + tide piisava arvu tervise edendamisele ja turvalisuse tagamisele. Soodne mõju. pädevate spetsialistide tagamine Eestis. olemasolu vähendada radioaktiivsete jäätmete mittenõuetekohase käitlemisega seotud riske. Strateegiline eesmärk 3: Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte. 5 Radioaktiivsete Otsene soodne mõju + Aitab vähendada + Oluline mõju puudub. 0 Soodne mõju seoses + jäätmete tekke inimeste tervisele. radioaktiivsete jäätmete radioaktiivsete jäätmete vähendamine ja mittekontrollitud sattumist nõuetekohase käitlemise nende ohutu keskkonda ning sellega edendamisega. vaheladustamise kaasneda võivaid korraldamine. keskkonnariske (sh sotsiaalsele keskkonnale). Soodne mõju. 41 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Meede/ KSH Mõju inimeste tervisele Mõju sotsiaalsete vajaduste (sh Mõju varale Jäätmetekke mõjud valdkond turvalisus) tagamisele Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H 6 Radioaktiivsete Otsene mõju meetmel + Otsene mõju meetmel + Otsene mõju meetmel puudub. ? Otsene mõju meetmel + jäätmete puudub. Küll aga on meede puudub. Küll aga on meede Küll aga võivad kaasneda puudub. Küll aga on meede lõppladustuspaiga vajalik lõppladustuspaiga vajalik lõppladustuspaiga mõjud varale vajalik lõppladustuspaiga rajamise rajamiseks, millega rajamiseks. lõppladustuspaiga asukohas. rajamiseks. Tänapäeva planeeringu kaasnevad nii otsesed kui Lõppladustuspaiga Täpsemad mõjud sõltuvad nõuetele vastava läbiviimine (sh kaudsed soodsad mõjud rajamisega luuakse konkreetsest asukohast. ladustuspaiga rajamisega KSH koostamine) inimeste tervisele. Mõju on tänapäeva nõuetele vastav Samuti avaldab teatud mõju soodustatakse ja Paldiski endise seotud võimalike hoidla, mis suurendab ümbritsevate kinnistute radioaktiivsete jäätmete tuumaobjekti kiirgussaasteallikatest ohutust ja seeläbi ka väärtusele Paldiski ohutut käitlemist ning reaktori- lähtuva ohu vähendamisega turvalisust. Samuti on tuumaobjekti ohutustamine. luuakse võimalused sektsioonide ja lokaliseerimisega. võimalik Paldiski varasemast ajast pärit dekomissioneeri- Lokaalsed mõjud sõltuvad tuumaobjekti tuumaobjekti mise lõppladustuspaiga asukohast dekomissioneerimise KMH ohutustamisele. keskkonnamõju või Paldiski tuumaobjekti raames hinnata erinevaid hindamise läbi dekomissioneerimise tehnoloogilisi lahendusi ning viimine protsessist ning hinnatakse tagada objekti ohutu planeeringu KSH käigus või dekomissioneerimine. Paldiski tuumaobjekti puhul KMH käigus. 7 Looduslikke Regulatsiooni loomisega + Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 Kaasneb otsene soodne mõju + radionukliide aidatakse kaasa ühtlustatud jäätmekäitluse parendamisel. sisaldavate käitlemise ja ladustamise radioaktiivse reeglistiku juurutamisele. materjali Otsene soodne mõju kaasneb (NORMide) eelkõige igapäevaselt taaskasutamise ja NORMi ja NORM- käitlemise jäätmetega kokku puutuvate arendamine ja töötajate tervisele, läbi ladustamise võimalike ohtude regulatsiooni teadvustamise. Kaudsed loomine. mõjud on seotud elanikele kvaliteetse joogivee tagamisega. Strateegiline eesmärk 4: Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks. 42 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Meede/ KSH Mõju inimeste tervisele Mõju sotsiaalsete vajaduste (sh Mõju varale Jäätmetekke mõjud valdkond turvalisus) tagamisele Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H 8 Kiirgushäda- Kuigi plaani koostamine ei + Plaani koostamine ja + Plaani koostamine ja + Plaani koostamine ja + olukordade avalda otsest mõju inimese plaanikohase valmisoleku plaanikohase valmisoleku plaanikohase valmisoleku lahendamise tervisele, aitab see siiski tagamine on oluline aspekt tagamine aitab vähendada tagamine aitab vähendada plaani (HOLP) kaasa kiirgushädaolukorras inimeste turvalisuse võimalike kahjude ulatust ja hädaolukorraga kaasneda koostamine ja operatiivsele tegutsemisele. tagamisel. Soodne mõju. mastaapsust. Soodne mõju võivate radioaktiivsete plaanikohase Nimetatu võib osutuda varale. jäätmete mittenõuetekohase valmisoleku kriitilise tähtsusega teguriks käitlemisega kaasnevaid tagamine. inimeste tervise vaatenurgast riske. Soodne mõju lähtuvalt. Seega kaasneb meetmega soodne mõju. Strateegiline eesmärk 5: Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte. 9 Looduslikest Meetme ellu viimine lähtub + Kiirgusohutuse tõstmine on + Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 kiirgusallikatest inimeste tervise parendamise vajalik nii inimeste heaolu tingitud ohtude soodustamisest. Seega on kui ka turvatunde vähendamine tegemist otsese soodsa suurendamiseks. Soodne mõjuga. mõju. Strateegiline eesmärk 6: Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus. 10 Meditsiinikiirituse Kaudne soodne mõju + Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 protseduuride inimese tervisele. põhjendatuse hindamiseks on paika pandud jätkusuutlik ja ühtne korraldus. 43 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Meede/ KSH Mõju inimeste tervisele Mõju sotsiaalsete vajaduste (sh Mõju varale Jäätmetekke mõjud valdkond turvalisus) tagamisele Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H 11 Meditsiinikiirituse Meede avaldab soodsat mõju + Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 kliinilisel nii kiirgustöötajate kui kasutamisel patsientide tervisele. toimib kiirgusteadlikkuse , heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve. 12 Meditsiinikiirituse Kaudne soodne mõju + Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 protseduuride inimese tervisele. kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine. 13 Meditsiini- Otsene soodne mõju inimese + Otsene mõju meetmel + Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 kiiritusest saadava tervisele. puudub. Samas teadmine, et aastase meditsiinilistes elanikudoosi protseduurides saadavate taseme hindamise summaarsete kiirgusdooside juurutamine. kohta on olemas terviklik ülevaade ja reguleeritud on aastased elanikudoosid, suurendab inimeste heaolu. 44 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 5.1.1 Mõju looduskeskkonnale Peatükk 5.1 alusel ei ole enamike KORAK meetmete puhul olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale (sh kaitsealade ja Natura 2000 alade kaitse eesmärkide täitmisele) ette näha. Soodsa mõju ilmnemist on ette näha eelkõige radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga planeeringu ja selle raames keskkonnamõju strateegilise hindamise läbi viimisega. Samuti Paldiski endise tuumaobjekti dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise teostamisega. Keskkonnamõju hindamine aitab tuua välja võimalikud lühi- ja pikaajalised, otsesed ja kaudsed jm mõjud, ohud ning neid leevendavad meetmed, mis on vajalikud keskkonnasäästlikult lõppladustuspaiga rajamiseks või dekomissioneerimise läbi viimiseks. Lõppladustuspaiga enda rajamine avaldab kaudset soodsat mõju kogu looduskeskkonnale, kuna luuakse tänapäeva nõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete ladustuskoht, võimaldades nii tekkinud/tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid lokaliseerida. Ladustuspaiga rajamisega kaasnevad lokaalsed mõjud sõltuvalt konkreetsest asukohast. Esialgsel hinnangul, võttes aluseks UAB EKSORTUS (2015) töö, on soovituslik asukoht Paldiski. Lisaks Paldiskile tuuakse UAB EKSORTUS (2015) töös võimalike asukohtadena välja veel Rutja ja Rebala. Soovitatud kolm võimalikku asukohta: Paldiski, Rutja lennuväli ja Rebala ei jää ühegi kaitse- või hoiuala või Natura 2000 ala lähedusse. Seega ei ole olulist mõju kaitse- või hoiualade ja Natura 2000 alade kaitse eesmärkide täitmisele ette näha. Siiski on tegemist üldistatud hinnanguga ning täpsem mõju selgitatakse välja edaspidise planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. 5.1.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale Kuna KORAK eesmärk on kiirgusohutuse tõstmine, kaasnevad meetmete elluviimisega sotsiaal-majanduslikule keskkonnale üldjoontes soodsad mõjud. Valdkonniti avalduvad peamised otsesed ja kaudsed mõjud inimeste tervisele ja sotsiaalsete vajaduste (sh turvalisuse) suurendamisele. Mõjud on seejuures peamiselt pikaajalised. Oluline on siinkohal meid ümbritsevate kiirgusallikate osas elanike ja kiirgustöötajate teadlikkuse tõstmine. Tähtis on, et elanikkond saaks asjakohast ja adekvaatset infot, et vähendada nö asjatut ülereageerimist ja hirmu, mis võib seoses kiirguse temaatikaga kaasneda. Kindlasti on põhjalik selgitustöö tegemine vajalik nt lõppladustuspaiga kavandamisel. Eestis on käivitatud riiklik kiirgusseire süsteem, mis annab olulist infot meid ümbritsevas keskkonnas aset leidvate kiirgusjuhtumite kohta. Kuigi peatükis 1 toodu alusel, et ole viimastel aastatel seire käigus olulist radioaktiivset saastet tuvastatud, on kindlasti oluline sarnases mahus seirega jätkata ka edaspidi. Seireks vajalike mõõtevahendite ja kaitsevarustuse uuendamine on ka üheks KORAK tegevuseks. KORAK meetmena on kajastatud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise läbi viimist. Siinkohal on oluline, et lisaks Paldiski objektile tuleb lõpule viia ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimine. Samas on Tammiku jäätmehoidla dekomissioneerimine juba käimas ning kajastub tegevusena ka Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas. Kuigi Eestis ei ole tuumaelektrijaamu ega töötavaid tuumaseadmeid, jääb Eesti piirkonda, kus võib osutuda vajalikuks kehtestada ajutised piirangud teatavate avamaal kasvatatavate toiduainete, loomasööda ja avaveekogudest võetava joogivee tarbimisele. Peatükk 2.2.4 joonis 2.4 alusel ulatuvad naaberriikides paiknevate tuumaelektrijaamade 300 km tsoonid Eestisse. 45 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Seejuures kattuvad kolme tuumaelektrijaama 300 km tsoonid eelkõige Loode- ja Lääne-Eesti piirkonnas. Kuigi avariid tuumaelektrijaamades on vähetõenäolised, tuleks KORAK meetme Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine rakendamiseks ühe tegevusena kaaluda ka ajutiste piirangute väljatöötamise ja kehtestamise vajadust. Alates 2016. aasta novembrist väljastatakse väikese ohuga, nt hambaröntgenseadmete kasutamine kiirgustegevuslubasid tähtajatult. KORAK meetme Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele raames tegevuste (sh juhendmaterjalid jms) välja töötamisel on oluline arvestada ka väikese ohuga kiirgustegevustega. 5.2 Radooni riikliku tegevuskava elluviimisega kaasneva mõju analüüs Eesti maismaal esineb kõrge radoonisisaldusega (üle 50 kBq/m3) pinnaseid. Seejuures on kõrge radooniriski alade pinnaseõhu ja nendele aladele ehitatud majade siseõhu radoonisisalduse vahel jälgitav hea positiivne korrelatsioon (Petersell & Täht-Kok, 2012) ehk üldjuhul on kõrge ja väga kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Sama on tõdetud ka Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases (Keskkonnaministeerium ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017). Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO, 2009 alusel Saarik, 2016) andmetel on radoon olulisuselt teine kopsuvähi põhjustaja. Seejuures on tõenäosus, et radoon suurendab kopsuvähki haigestumise riski oluliselt suurem suitsetajatel. Hinnanguliselt võib Eestis radoon põhjustada u 90 uut kopsuvähi juhtu aastas ja u 75 juhul neist on haigestujaks suitsetajad (Pahapill et all (2003) alusel Saarik, 2016). Ruumis suitsetamisel tekib õhus palju osakesi, mis on efektiivseteks radooni tütarisotoopide kandjateks. Suitsuse õhu sissehingamisel satub kopsu rohkem tütarisotoope, põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele. Radooni lagunemise tulemusel tekkivad tahked radionukliidid, mis võivad jääda kopsudesse, samuti on ohuks radooni radioaktiivse lagunemise käigus vabanevad suure energiaga alfa-osakesed. Sellised osakesed oma lagunemise käigus eraldavad kiirgusosakesi või energiat, viimased omakorda võivad ionisatsiooniprotsesside tulemusena põhjustada kopsuvähki. Tõve avaldumiseni võib kuluda aastaid ning otseseid kiireid sümptome nagu hingeldus, köha, peavalu või palavik, radoon ei tekita. Radoonist põhjustatud kopsuvähi esinemine on tõenäosuslik. Seega kaugeltki mitte igaühel, kes on sisse hinganud suure radoonisisaldusega õhku, ei arene kopsuvähk. Samas, mida rohkem on kokkupuudet radooniga, seda suurem on tõenäosus kopsuvähki haigestumiseks. Ehk siis pikaajaline elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Riski suurusjärk sõltub radooni kontsentratsioonist ning sellest, kui pika aja jooksul selles hoones viibiti ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. (https://sisu.ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/radooni-seos-v%C3%A4higa, 14.11.2017) Eelnevaid asjaolusid arvestades on just inimese tervisest lähtuvalt vajalik vähendada radooniga kokku puutumise võimalusi, mille tarbeks koostatakse ka Radooni riiklik tegevuskava. Tegevuskavas keskendutakse põhimahus kõrgendatud radooniriskiga alade määratlemisele, ühtse mõõtmismetoodika juurutamisele, radoonisisalduse viitetasemete määratlemisele, 46 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel hoonete radoonisisalduse vähendamisele, radoonile põhjavees ja ehitusmaterjalides, terviseriskide vähendamisele ja teavitustöö tegemisele. Radooniriskialade kaardistamise vajadus tuleneb EL direktiivi 2013/59/Euratom nõudest, mille kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldatavasti vastava riikliku viitetaseme. Vastavalt EL direktiivi 2013/59/Euratom nõuetele, peab liikmesriik tagama, et kõrgendatud radooniriskialadel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad keldrikorrustel või esimestel korrustel, kui keldrikorrus puudub, on kohustus nõuda radoonisisalduse mõõtmist. Viitetaseme 300 Bq/m3 ületamisel peab tööandja analüüsima vajadust radoonikaitsemeetmete kasutusele võtmiseks. Kõrgendatud radooniriskiga alade määratlemisel pärineb oluline alusinfo varasematel aastatel teostatud pinnase ja hoonete ruumiõhu radoonisisalduste mõõtmise tulemustel. Info alusel konstrueeriti haldusüksuste radooniriski kaart, kus Eesti territoorium on jagatud tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused (joonis 5.1). Kaart annab ligikaudse ülevaate, kui suures ulatuses Eesti haldusterritooriumil esineb kõrgendatud radoonirisk (kaardil tähistatud kui alad, kus „mõõtmine vajalik“). Samuti selgub kaardilt, et suure osa Eesti kohta ei ole endiselt piisavalt andmeid radooniriski määratlemiseks. Seega on radooni riiklikus tegevuskavas ühe tegevusena määratletud ka täiendavad radoonisisalduse mõõtmised ja analüüsid neis piirkondades, kus info on puudulik. Joonis 5.1. Radooniriski kaart haldusüksuste kaupa. Kaart annab ülevaate 2018. a seisuga teada olevate andmete alusel, millistes haldusüksustes on pinnase radoonisisaldus kõrge ning vajalikud on hoonete siseruumide õhus sisalduva radoonitaseme mõõtmised. EL direktiivi 2013/59/Euratom nõuete ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusloomesse võeti 30.07.2018 vastu keskkonnaministri määrus nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, 47 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel. 2018. aastani oli Eesti õigusruumis ruumide siseõhu radoonisisaldus normeeritud vaid koolide ja koolieelsete lasteasutuste puhul (alus: Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 Tervisekaitsenõuded koolidele ja Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule), kus aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m³. EL nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom annab suunise, et aasta keskmine radoonisisaldus ruumide siseõhus ei tohi olla suurem kui 300 Bq/m³. Petersell (2008) alusel on radooni sisaldus elumajade siseõhus olulisim kiirgusallikas ja see ei peaks ületama 150-200 Bq/m3, WHO hinnangul (ptk 2.2.1) võiks radoonisisaldus elu- ja olmeruumide õhus jääda alla 100 Bq/m³ piiri. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on töös määrus Hoone sisekliimale esitatavad nõuded, milles kavatsetakse muuhulgas reguleerida eluruumi radoonisisalduse viitetaset. Sisekliima määruse kehtestamiseni kehtestati 28.02.2019 määrus nr 19 Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase, milles sätestatakse, et hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. 5.2.1 Mõju looduskeskkonnale Radooni puhul on tegemist loodusliku gaasiga, mis esineb pinnases ja sõltuvalt pinnakattest väljub vähemal või rohkemal määral ümbritsevasse õhku. Seejuures on tegemist loodusliku protsessiga. Radooni riikliku tegevuskavaga nähakse ette tegevusi inimeste tervise kaitseks. Seejuures ei kaasne tegevuste rakendumisel looduskeskkonnale olulist mõju. Võimalikud lühiaegsed mõjud on seotud pinnase radoonisisalduse määramisega (nt aukude tegemine vms), kuid vastad mõjud on lokaalsed ja ebaolulised. 5.2.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale Radooni riiklik tegevuskava lähtub inimeste tervise ja heaolu parendamise vajadusest. Seega kaasneb valdavas mahus pikaajaline soodne mõju nii elanike tervisele kui sotsiaalsele keskkonnale tervikuna. Soodsaks saab pidada tegevuskavas radooni temaatikale terviklikku lähenemist, mis algab ühtse mõõtemetoodika välja töötamisest ja radooniriski piirkondade määratlemisest ning lõpeb vastavate radooniohu vähendamiseks vajalike meetmete kavandamise ja avalikkuse teavitamisega. Siinkohal on oluline, et tervise aspektist lähtuvalt keskendutakse tegevuskavas ka radooni ja suitsetamise koosmõju (suurem risk kopsuvähiks) vähendamiseks vajalike ennetusmeetmete väljatöötamisele (nt suitsetamise kahjulikkuse kampaaniad jms). Ebasoodsa mõjuna majanduskeskkonnale võib välja tuua kõrgendatud radooniriskialadel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad keldrikorrustel või esimestel korrustel, kui keldrikorrus puudub, ruumi siseõhu radoonisisalduse mõõtmise kohustust. Kuigi nimetatu lähtub otseselt direktiivist, puudutab vastav kohustus valdavat osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest (valdav osa töökohti paikneb kõrgendatud radooniriskiga aladel; joonis 5.1). Seega on tõenäoline, et mõõtmiste tulemuste alusel peab rakendama ka radoonisisalduse vähendamise meetmeid, mis 48 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel on täiendav kulu. Samas on ka antud juhul prioriteet ikkagi töötajate terviseriskide maandamine. Vastavate mõõtmiste teostamise ja radoonisisalduse vähendamise meetmete efektiivseks rakendumiseks on vajalik järelevalve. Seejuures on oluline määratleda vastav(ad) järelevalvet teostatav(ad) asutus(ed) ning töötada välja järelevalve protseduuride reeglistik. Järelevalve temaatikat on käsitletud keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28. 5.3 Ajakohastatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava elluviimisega kaasneva mõju analüüs Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688. Ajakohastamise eesmärk on uuendada tegevuskava 1.11.2016. a jõustunud kiirgusseaduse muudatustest (nt lisandunud on NORM-jääkide mõiste) tulenevalt ning seoses uute arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. Samuti on tegevuskavas uuendatud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat infot. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava näol on tegemist põhjaliku dokumendiga, mis annab ülevaate radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitikast, olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsete jäätmete kogustest, käitlemise võimaluste tehnilistest lahendustest, täideviijate kohustustest, rahalistest vahenditest jms. Arvestades dokumendi põhjalikkust ja asjaolu, et tegevuskava koostamisele eelnes pikk uuringute ja analüüside periood, siis peab käesoleva KSH koostaja tegevuskavas välja pakutut üldises plaanis asjakohaseks ka tänasel hetkel. Üldiselt saab tõdeda, et Eesti radioaktiivsete jäätmete vood on väikesed ning sobivate käitlusmeetodite valik suhteliselt piiratud. Tekkinud jäätmete mahu vähendamiseks Eestil palju valikuid ei ole, sest kõik olemasolevad tehnoloogiad on väga kulukad, võimsa käitlemismahuga ning tõenäoliselt on investeering jäätmete töötlemise tehnoloogiatesse oluliselt suurem kui näiteks jäätmete ladustamiseks maapinnalähedase lõppladustuspaiga rajamine. Üheks olulisemaks täienduseks tegevuskavas on kavandatava lõppladustuspaigaga seonduva info uuendamine. Käesolevaks hetkeks on Vabariigi Valitsuse tasandil võetud vastu otsus lõppladustuspaiga rajamiseks Eestisse (vt ptk 2.2.3). Rajamiseks on vajalik algatada planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, mis on ühtlasi ka KORAK üks meetmetest (vt ptk 1.1). Seejuures tuleb planeeringu raames teostada vähemalt geodeetilised, ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud. Nimetatud uuringute tulemused on oluline sisendinfo keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel. Teine oluline muudatus puudutab NORM-jäätmeid ja nende käitlemist. Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (20.10.2017) märgitakse, et joogivee puhastusjaamade filtermaterjalide käitlemine on olnud selle vajaduse ilmnemisest siiani üsna problemaatiline alternatiivide puudumise tõttu. Seetõttu on riik paralleelselt veekäitlejatega asunud otsima võimalusi niisuguse materjali käitlemiseks, sealhulgas ka taaskasutamiseks. Tegeletakse võimaluse loomisega ladustada vähemalt osa niisuguseid jäätmeid tavajäätmete prügilas, samuti on uuritud, kuidas töödelda filtermaterjale nii, et neid ei tuleks erikäidelda. Esimesed uuringu tulemused materjalidesse kogunenud radionukliidide eemaldamiseks on positiivsed (vt ka ptk 2.2.3) ning need meetmed ei ole väga kulukad. Seega üks olulisemaid tegevusi 49 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel järgnevatel aastatel saab olema tehniliste võimaluste leidmine nii NORM-i ärahoidmiseks kui ka tekkinud NORM-jäätmete likvideerimiseks. Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (20.10.2017) tõdetakse veel, et NORM- jäätmed tekivad ka haruldaste muldmetallide tootmisel. Kuna need materjalid sisaldavad üldiselt pika poolestusajaga radionukliide ning tegemist on suurte kogustega, siis tuleb olulist tähelepanu pöörata eelkõige võimalusele neid materjale taaskasutada või siis töödelda. Maailmas levinud praktika viitab tendentsile, et enne NORM-jäätmete lõppladustamisele suunamist otsitakse muid võimalusi selle materjali kasutamiseks. Ehk enne selliste materjalide käsitlemist NORM-jäätmetena, tuleks neile esmalt leida võimalusel kasutust ressursina. 5.3.1 Mõju looduskeskkonnale Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas seatud tegevustega kaasnevad peamiselt kaudsed soodsad mõjud, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete käitlemise efektiivsemaks muutmise ja asjaosaliste teadlikkuse tõstmisega. Samuti võib soodsaks pidada seire teostamist (nt joogivee filtermaterjalide radioaktiivsuse seire, ehitusmaterjalide radioaktiivsuse seire, Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire), mis aitab avastada ja ennetada võimaliku keskkonnasaaste avaldumise riske. Otsesed mõjud on seotud peamiselt lõppladustuspaiga rajamisega. Seejuures võivad tegevusega avalduda nii soodsad kui ebasoodsad mõjud looduskeskkonnale. Positiivseks saab lugeda asjaolu, et lõppladustuspaiga rajamiseks on kavandatud planeeringu koostamine, mille käigus hinnatakse ka keskkonnamõjusid. Eelnevaid asjaolusid arvestades kaasnevad eelkõige pikaajalises skaalas tegevuskavas kavandatud tegevustega soodsad mõjud looduskeskkonnale. 5.3.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale Arvestades, et tegevuskava lähtub kiirgusohutuse suurendamise põhimõttest, siis võib ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh inimeste tervisele) avalduvaid mõjusid, eelkõige pikaajalises skaalas pidada soodsateks. Ebasoodsad mõjud on seotud eelkõige kulude kasvuga, mis kaasnevad erinevate tegevuste ellu viimisel. Seejuures võivad kuludeks olla nii ühekordsed (nt lõppladustuspaiga rajamine) kui ka perioodilised (nt radioaktiivsete jäätmete kogumise kampaaniad jms) kulud. Samas on tegevuskavas iga suurema kuluga tegevuse kohta antud maksumuse hinnang ning püütud leida optimaalne tasakaal efektiivsuse ja maksumuse vahel. Viimane on mh oluline NORM-i ärahoidmise ja tekkinud NORM-jäätmete likvideerimise lahenduste leidmisel. 5.4 Kumulatiivsed mõjud Looduskeskkonnale avalduvad eelkõige kaudsed kumuleeruvad mõjud, mis lähtuvad KORAK ja selle tegevuskavades seatud inimeste teadlikkuse tõstmist käsitlevate meetmete rakendumisest. Seejuures on tegemist soodsa pikaajalise mõjuga, kuna teadlikkuse kasvuga väheneb eelduslikult kiirgusohtu põhjustavate kiirgusallikate looduskeskkonda sattumise võimalikkuse risk. Soodsaks saab pidada ka tänapäeva nõuetele vastava lõppladustuspaiga rajamist, mis loob võimaluse koondada ühte kohta ehk lokaliseerida nii varasemast ajast pärit radioaktiivsed jäätmed (Paldiski endine tuumaobjekt) kui ka tulevikus tekkida võivad radioaktiivsed jäätmed. Lõppladustuspaiga konkreetse asukohaga seotud kumulatiivsed mõjud selgitatakse välja planeeringu ja selle KSH käigus. 50 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Sotsiaal-majanduslikus keskkonnas avaldavad valdav osa KORAK ja selle tegevuskavades seatud meetmetest ja tegevustest otsest soodsat mõju inimeste tervisele ja ohutuse suurendamisele. Siinkohal on oluline nii inimtekkeline (nt meditsiinikiiritus) kui ka looduslik kiirgus (radoon). Kuna erinevate kiirgusallikatega tööd tuleb ette mitmetel tegevusaladel, siis on töötajate tervisest lähtuvalt teadlikkuse tõstmine väga oluline meede. Seejuures on tähtis kiirgusvaldkondade põhine lähenemine, millele KORAK ka tähelepanu juhib. KORAK ja selle tegevuskavade meetmete ja tegevuste ellu viimine eeldab rahaliste ressursside olemasolu. Samas sõltub kulukus konkreetsest meetmest/tegevusest ja võib olla nii ühekordne kui pidev. Meetmete ja tegevuste rakendamisel on oluline, et leitaks optimaalne tasakaal meetmest saadava tulemi ja maksumuse vahel. 5.5 Piiriülene mõju Eesti on ühinenud nii Tuumaohutuse kui ka Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooniga ja hindab ülepiirilise levikuga tuumaõnnetuse riske ning omab hoiatus- ja reageerimisvõimekust vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutusstandarditele. Keskkonnaamet on ametlik infopunkt nii Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kui ka Euroopa Komisjoni andmebaasides. Eesti osaleb ka Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) raames toimiva kiirgusinfo vahetamise programmis. Eelneva osas ei näe KORAK ette muudatusi (meetmeid, tegevusi), mis võiks avaldada piiriülest mõju. KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava reguleerivad kiirgusohutuse temaatikat Eest Vabariigi territooriumil. Arengukavas nähakse ette radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha rajamise vajadust ja selleks ettevalmistavad tööd lisatakse tegevuskavasse. Lõppladustuspaik on ette nähtud Eesti siseste radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks. Lõppladustuskoha rajamisega võib sõltuvalt selle asukohast kaasneda piiriülene mõju. Täpsemalt hinnatakse piiriülese mõju esinemise võimalikkust protsessi järgnevas etapis planeeringu KSH käigus. Arvestades eelnevat võib lõppladestuskohaga kaasneda piiriülene mõju, seega tuleb käesolevat KSH-d käsitleda piiriülesena ehk tegevusega võib kaasneda piiriülene mõju. Piiriülese mõju kaasnemise võimalikkusega seoses teavitab Keskkonnaministeerium KSH protsessist Läänemere piirkonna riikide vastavaid ametiasutusi (Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Venemaa). Teavitamine toimub samal ajal KSH aruande avalikustamisega ning teavitamise käigus esitatakse KSH aruande eelnõu kokkuvõte eelnimetatud välisriikide vastavatele ametiasutustele arvamuste saamiseks. Käesolev peatükk täieneb lähtuvalt saabuvatest arvamustest. 51 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 6. SEIRE JA JÄRELHINDAMISE KIRJELDUS Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Kõrgemate strateegiliste dokumentide korral on tinglikult võimalik seirata ka püstitatud eesmärkide täitmist. KSH objekti iseloomu arvestades saab käesoleval juhul rääkida kahest seirest: keskkonnaseire ja arengudokumentide tulemuslikkuse seire. Kiirgusalast keskkonnaseiret teostatakse Eestis regulaarselt riikliku kiirgusseire raames. Seejuures seiratakse Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire käigus radioaktiivsuse tasemeid järgmistes keskkonnakomponentides: ✓ atmosfäär; ✓ pinnavesi; ✓ joogivesi; ✓ piim; ✓ toit; ✓ kiirgustegevuskohtade lähialad; ✓ merekeskkond; ✓ pinnas. Kuigi viimaste aastate kiirgusseire tulemused ei ole näidanud olulist kiirgussaaste esinemist (vt ptk 2), on oluline riikliku kiirgusseirega jätkata ka järgnevatel aastatel. Seire korraldajaks on Keskkonnaamet. Arengudokumentide tulemuslikkuse seiret tehakse vastavates rakendusplaanides esitatud tegevuste täitmise kaudu. Iga tegevuse täitmist iseloomustab konkreetne mõõdik koos planeeritud sihttaseme ja täitmise tähtajaga. Vähemalt enne järgmise perioodi rakendusplaani koostamist tuleb kõigi tegevuste täitmist hinnata. Rakendusplaani tegevuste täitmise kohta koostatakse vahearuanded iga kahe aasta tagant. Seire korraldajaks on Keskkonnaministeerium. 52 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 7. ÜLEVAADE KSH PROTSESSIST JA ESINENUD RASKUSTEST Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise (lisa 1). KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamise (või ajakohastamise) algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Keskkonnaministeerium. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel. KSH programmi eelnõu sisu osas küsis Keskkonnaministeerium 18.05.2017 kirjaga nr 7- 12/17/3592 seisukohta Sotsiaalministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, AS-lt A.L.A.R.A, Terviseametilt, Maksu- ja Tolliametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Päästeametilt, Keskkonnainspektsioonilt ja Keskkonnaagentuurilt. Tagasiside laekus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, AS-lt A.L.A.R.A, Päästeametilt, Keskkonnainspektsioonilt ja Keskkonnaagentuurilt. Märkused esitasid Rahandusministeerium, A.L.A.R.A ja Keskkonnaagentuur. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 05.07-14.08.2017 ja avalik arutelu 15.08.2017 algusega kell 15.00 Keskkonnaministeeriumis. Keskkonnaministeerium teavitas KORAK KSH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (04.07.2017), ajalehes Postimees (10.07.2017), Keskkonnaministeeriumi kodulehel ning 05.07.2017 kirjaga nr 7-12/17/4832 Sotsiaalministeeriumit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, Siseministeeriumit, Terviseametit, Rahandusministeeriumit, Keskkonnaametit, AS-i A.L.A.R.A., Maksu- ja Tolliametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumit, Kultuuriministeeriumit, Maaeluministeeriumit, Linnade Liitu, Maaomavalitsuse Liitu, Paldiski Linnavalitsust, Saue Linnavalitsust, Saku Linnavalitsust, Sillamäe Linnavalitsust, Veterinaar- ja Toiduametit, Tööinspektsiooni, AS-i Ökosil, OÜ-d Eesti Geoloogiakeskust ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Programmi avalikustamise eelsel ja avalikustamise perioodil saabunud seisukohad ja nendega arvestamine on esitatud lisas 2. KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaministeeriumi 30.09.2017 kirjaga nr 7-12/17/3592-10 (lisa 2). Olulisi raskusi KSH koostamise käigus ei esinenud. Tekkinud küsimused arutati läbi ja leiti lahendused KSH töögrupi siseselt või koostöös KORAK töörühmaga. 53 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 8. KSH TULEMUSTE KOKKUVÕTE Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektideks olid: ✓ Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (edaspidi KORAK); ✓ Radooni riiklik tegevuskava; ✓ Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. Seejuures esitatakse Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava KORAK lisadena. Vastavate arengudokumentide eesmärkidest annavad ülevaate KSH aruande peatükid 1.1-1.3. KORAK 2008-2017 kehtimise perioodil teostati mitmeid uuringuid, analüüse ja seireid, mida on kajastatud nii KORAK 2018-2027 seletuskirjas kui ka käesolevas KSH aruandes (ptk 2). Vastavad tulemused on oluliseks sisendiks KORAK 2018-2027 koostamisel. Lisaks teostati KORAK töörühma poolt varasema perioodi KORAK meetmete ja tegevuste ellu viimise analüüs, mida arvestati nö jätku KORAK koostamisel. KORAK koostamise töörühm koosneb omaala spetsialistidest, kellel on pikaajaline tegevuskogemus kiirguse, kiirgusohutuse või nendega seonduvates valdkondades. KORAK töörühma tegevuse tulemusena kaardistati konkreetsete tegevusalade hetkeseis ja vajadused, mille alusel omakorda sõnastati KORAK strateegilised eesmärgid ja vastavad meetmed. Seejuures kaaluti võimalusel konkreetsete tegevusalade siseselt erinevaid alternatiivseid võimalusi (nt radioaktiivsete jäätmete käitlemise võimalused (esitatud Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas), radooni mõõtmise meetodid (esitatud Radooni riiklikus tegevuskavas) jms). Eelnevaid asjaolusid arvestades on parimaks arengustsenaariumiks uue perioodi KORAK 2018-2027 ellu viimine ning täiendavate arengustsenaariumite või alternatiivsete lahenduste välja töötamine ei ole KSH koostaja hinnangul vajalik. Samuti ei ole otstarbekas käsitleda eraldi arengustsenaariumina null-alternatiivi ehk olukorda, kui KORAK ja selle tegevuskavasid ellu ei viida. Tegemist ei oleks reaalse arengustsenaariumiga, kuna KORAK 2018-2027 ja sellega seotud tegevuskavade koostamise kohustus on sätestatud eelneva perioodi KORAK ja kiirgusseaduses. KSH ulatus hõlmas KORAK eesmärkide ja meetmete (tegevuste) ning selle lisadena esitatavates Radooni riiklikus tegevuskavas ning Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas (edaspidi nimetatud ka kui tegevuskavade) seatud tegevuste keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna KSH koostati strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnati KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. KSH koostamisel kasutati kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs (seosed teiste strateegiliste dokumentidega) ja välismõjude analüüs (valdkondlik mõju hindamine). Seejuures teostati välismõjude analüüs nii loodus- kui ka sotsiaal-majandusliku keskkonna ja nende alamvaldkondade lõikes (vt ptk 3 ja 5). Seire temaatikat on kirjeldatud KSH aruande peatükis 6 ning KSH protsessi ja avalikkuse kaasamist peatükis 7. Mõjutatava keskkonna ülevaates (ptk 2) kirjeldati kiirguse seisukohast olulisi loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna teemavaldkondi. Seejuures toodi välja viimastel aastatel teostatud riikliku kiirgusseire ja erinevate uuringute, analüüside ning auditite tulemused. Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et viimaste aastate riiklik kiirgusseire ei tuvastanud olulist kiirgussaaste esinemist seiratavates parameetrites. 54 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Kiirgusohutuse hetkeolukorda arvestades on olulisemad või senisest enam tähelepanu väärivad teemad (ptk 2 alusel): ✓ kõrge ja väga kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhu radooni kontsentratsioon; ✓ joogiveena tarbitava Kambrium – Vendi (sh Gdovi ja Voronka) põhjaveekogumi looduslikku päritolu raadiumi isotoopide kõrge kontsentratsioon; ✓ radioaktiivsete jäätmete (sh NORM-jäätmed) käitlemine ja lõppladustuskoha vajadus; ✓ inimeste (elanikud, kiirgusallikatega töötajad, järelevalve jt) kiirgusohutuse alase teadlikkuse tõstmise vajadus; ✓ kiirgushädaolukordade võimaliku esinemisega arvestamise vajadus; ✓ kiirgusohutusalase tegevuse optimeerimise (nt õigusloome, järelevalve jms) vajadus. 8.1 Olulisemad mõju hindamise järeldused ja ettepanekud KSH käigus teostatud vastavusanalüüs tuvastas, et KORAK ja selle tegevuskavade meetmed ei ole vastuolus piirkondlikes ja Euroopa Liidu dokumentides püstitatud eesmärkidega. Samuti ei leitud vastuolu Eesti riiklikes dokumentides püstitatud eesmärkidega. Välismõjude analüüsi tulemuste alusel saab tõdeda, et KSH objektideks olevate arengudokumentide ellu viimisel kaasnevad eelkõige pikaajalised otsesed ja kaudsed soodsad (positiivsed) mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Eeltoodud mõjud tulenevad arengudokumentide peamisest eesmärgist – kiirgusohutuse suurendamine ja vastavate meetmete rakendamisest. Soodsa mõju ilmnemist on ette näha ka radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga planeeringu ja selle raames keskkonnamõju strateegilise hindamise läbi viimisega. Lõppladustuspaiga enda rajamine avaldab tervikuna soodsat mõju kogu keskkonnale, kuna luuakse tänapäeva nõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete ladustuskoht, võimaldades nii tekkinud/tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid lokaliseerida ja ohutustada. Ladustuspaiga rajamisega (sh lühiajalised ehitusaegsed mõjud; pikaajalised käitamise mõjud) kaasnevad lokaalsed mõjud sõltuvalt konkreetsest asukohast ning on võimalik detailsemalt tuvastada alles järgmistes etappides ehk planeeringu KSH käigus. Kuna KSH käigus ei tuvastatud olulise ebasoodsa mõju ilmnemist, ei esitata käesolevas töös ka traditsioonilisi leevendavaid meetmeid. Küll aga tuuakse alljärgnevalt välja olulisemad järeldused ja KSH koostaja poolsed ettepanekud (allajoonitult), mis aitavad soodsaid mõjusid suurendada: 1. KORAK: ✓ Eestis on käivitatud riiklik kiirgusseire süsteem, mis annab olulist infot meid ümbritsevas keskkonnas aset leidvate kiirgusjuhtumite kohta. Kuigi peatükis 1 toodu alusel ei ole viimastel aastatel seire käigus olulist radioaktiivset saastet tuvastatud, on kindlasti oluline sarnases mahus seirega jätkata ka edaspidi. Seireks vajalike mõõtevahendite ja kaitsevarustuse uuendamine on ka üheks KORAK tegevuseks; ✓ KORAK meetmena on kajastatud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise läbi viimist. Siinkohal on oluline, et lisaks Paldiski objektile tuleb lõpule viia ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimine. Samas on Tammiku jäätmehoidla dekomissioneerimine juba käimas ning kajastub tegevusena ka Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas; 55 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel ✓ Kuigi Eestis ei ole tuumaelektrijaamu ega töötavaid tuumaseadmeid, jääb Eesti piirkonda, kus võib osutuda vajalikuks kehtestada ajutised piirangud teatavate avamaal kasvatatavate toiduainete, loomasööda ja avaveekogudest võetava joogivee tarbimisele. Peatükk 2.2.4 joonis 2.4 alusel ulatuvad naaberriikides paiknevate tuumaelektrijaamade 300 km tsoonid Eestisse. Seejuures kattuvad kolme tuumaelektrijaama 300 km tsoonid eelkõige Loode- ja Lääne-Eesti piirkonnas. Kuigi avariid tuumaelektrijaamades on vähetõenäolised, tuleks KORAK meetme Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine rakendamiseks ühe tegevusena kaaluda ka ajutiste piirangute väljatöötamise ja kehtestamise vajadust; ✓ Alates 2016. aasta novembrist väljastatakse väikese ohuga, nt hambaröntgenseadmete kasutamine kiirgustegevuslubasid tähtajatult. KORAK meetme Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele raames tegevuste (sh juhendmaterjalid jms) välja töötamisel on oluline arvestada ka väikese ohuga kiirgustegevustega. 2. Radooni riiklik tegevuskava: ✓ Radooniriskialade kaardistamise vajadus tuleneb EL direktiivi 2013/59/Euratom nõudest, mille kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldatavasti vastava riikliku viitetaseme. Vastavalt EL direktiivi 2013/59/Euratom nõuetele, peab liikmesriik tagama, et kõrgendatud radooniriskialadel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad keldrikorrustel või esimestel korrustel, kui keldrikorrus puudub, on kohustus nõuda radoonisisalduse mõõtmist. Viitetaseme 300 Bq/m3 ületamisel peab tööandja analüüsima vajadust radoonikaitsemeetmete kasutusele võtmiseks. Kõrgendatud radooniriskiga alade määratlemisel pärineb oluline alusinfo varasematel aastatel teostatud pinnase ja hoonete ruumiõhu radoonisisalduste mõõtmise tulemustel. Info alusel konstrueeriti haldusüksuste radooniriski kaart, kus Eesti territoorium on jagatud tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused (joonis 5.1, ptk 5.2). Kaart annab ligikaudse ülevaate, kui suures ulatuses Eesti haldusterritooriumil esineb kõrgendatud radoonirisk (kaardil tähistatud kui alad, kus „mõõtmine vajalik“). Samuti selgub kaardilt, et suure osa Eesti kohta ei ole endiselt piisavalt andmeid radooniriski määratlemiseks. Seega on radooni riiklikus tegevuskavas ühe tegevusena määratletud ka täiendavad radoonisisalduse mõõtmised ja analüüsid neis piirkondades, kus info on puudulik; ✓ 2018. aastani oli Eesti õigusruumis ruumide siseõhu radoonisisaldus normeeritud vaid koolide ja koolieelsete lasteasutuste puhul, kus aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m³. EL nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom annab suunise, et aasta keskmine radoonisisaldus ruumide siseõhus ei tohi olla suurem kui 300 Bq/m³. Petersell (2008) alusel on radooni sisaldus elumajade siseõhus olulisim kiirgusallikas ja see ei peaks ületama 150-200 Bq/m3. WHO hinnangul (ptk 2.2.1) võiks radoonisisaldus elu- ja olmeruumide õhus jääda alla 100 Bq/m³ piiri. Teadaolevalt on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töös määrus Hoone sisekliimale esitatavad nõuded, milles kavatsetakse muuhulgas reguleerida eluruumi radoonisisalduse viitetaset. Sisekliima määruse kehtestamiseni kehtestati 28.02.2019 määrus nr 19 Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase, milles sätestatakse, et hoone ruumiõhu 56 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti; ✓ Radooni mõõtmiste teostamise ja radoonisisalduse vähendamise meetmete efektiivseks rakendumiseks on vajalik järelevalve. Seejuures on oluline määratleda vastav(ad) järelevalvet teostatav(ad) asutus(ed) ning töötada välja järelevalve protseduuride reeglistik. Järelevalve temaatikat on käsitletud keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28. 3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava: ✓ Üheks olulisemaks täienduseks tegevuskavas on kavandatava lõppladustuspaigaga seonduva info uuendamine. Käesolevaks hetkeks on Vabariigi Valitsuse tasandil võetud vastu otsus lõppladustuspaiga rajamiseks Eestisse. Rajamiseks on vajalik algatada planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, mis on ühtlasi ka KORAK üks meetmetest. Seejuures tuleb planeeringu raames teostada vähemalt geodeetilised, ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud. Nimetatud uuringute tulemused on oluline sisendinfo keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel. 4. Piiriülene mõju. Eesti on ühinenud nii Tuumaohutuse kui ka Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooniga ja hindab ülepiirilise levikuga tuumaõnnetuse riske ning omab hoiatus- ja reageerimisvõimekust vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutusstandarditele. Keskkonnaamet on ametlik infopunkt nii Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kui ka Euroopa Komisjoni andmebaasides. Eesti osaleb ka Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) raames toimiva kiirgusinfo vahetamise programmis. Eelneva osas ei näe KORAK ette muudatusi (meetmeid, tegevusi), mis võiks avaldada piiriülest mõju. KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava reguleerivad kiirgusohutuse temaatikat Eest Vabariigi territooriumil. Arengukavas nähakse ette radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha rajamise vajadust ja selleks ettevalmistavad tööd lisatakse tegevuskavasse. Lõppladustuspaik on ette nähtud Eesti siseste radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks. Lõppladustuskoha rajamisega võib sõltuvalt selle asukohast kaasneda piiriülene mõju. Täpsemalt hinnatakse piiriülese mõju esinemise võimalikkust protsessi järgnevas etapis – planeeringu KSH käigus. Arvestades eelnevat võib lõppladestuskohaga kaasneda piiriülene mõju, seega tuleb käesolevat KSH-d käsitleda piiriülesena ehk tegevusega võib kaasneda piiriülene mõju. Piiriülese mõju kaasnemise võimalikkusega seoses teavitab Keskkonnaministeerium KSH protsessist Läänemere piirkonna riikide vastavaid ametiasutusi (Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Venemaa). Teavitamine toimub samal ajal KSH aruande avalikustamisega ning teavitamise käigus esitatakse KSH aruande eelnõu kokkuvõte eelnimetatud välisriikide vastavatele ametiasutustele arvamuste saamiseks. Käesolev peatükk täieneb lähtuvalt saabuvatest arvamustest. 57 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel KASUTATUD KIRJANDUS ✓ Ait, M., 2016. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisjärgne olukord seireandmete (2009 – 2015) põhjal. Lõputöö. Tallinna Tehnikakõrgkool; ✓ UAB EKSORTUS, 2015. Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. Lõpparuanne; ✓ IAEA, 2016. Report of the Integrated Regulatory Review Service (IRRS) Mission to Estonia; ✓ IAEA, 2006. Kiirgus, inimesed ja keskkond; ✓ KantarEmor, 2017. Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2017; ✓ Karik, H., 2007. Kiirgus – ohtlik sõber. Loodusesõber 5/2007; ✓ Kiirguskeskus, 2008. Radooni kaardi lõpetamine – radoon hoonete siseõhus piirkondades, kus andmed radoonitasemete kohta puuduvad; ✓ Keskkonnaagentuur, 2017. Keskkonnaseire. Eesti keskkonnaseire 2011–2015; ✓ Keskkonnaamet, 2018. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2017. a tulemused; ✓ Keskkonnaamet, 2017. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2016. a tulemused; ✓ Keskkonnaamet, 2016. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2015. a tulemused; ✓ Keskkonnaamet, 2015. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2014. a tulemused; ✓ Keskkonnaamet, 2014. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2013. a tulemused; ✓ Keskkonnaamet, 2013. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2012. a tulemused; ✓ Keskkonnaamet, 2012. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2011. a tulemused; ✓ Keskkonnaministeerium ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas; ✓ Keskkonnaministri 29.12.2009 määrus nr 75 Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord (RT I, 12.07.2016, 2); ✓ Kuulmann, M., 2016. Kiirgusallikad ja nende kasutamine. Kiirgusseminari (24.11.2016) ettekanne; ✓ Müürsepp, E., 2016. Ülevaade kiirgusvaldkonna arengutest. Kiirgusseminari (24.11.2016) ettekanne; ✓ Petersell, V., 2008. Radoon Eestimaa pinnases. 1. radooniseminar Tallinnas; ✓ Petersell, V. & Täht-Kok, K., 2012. Eesti looduslikud radooni allikad ja nendest pinnaseõhus kujuneva radooni sisalduse selgitamine. 5. radooniseminar Tallinnas; ✓ Rand, U., 2016. Kiirgusjuhtumitest ja nendeks valmisolek. Kiirgusseminari (24.11.2016) ettekanne; ✓ Rand, U., 2013. Kiirgushädaolukorrad ja omanikuta kiirgusallikad. Kiirgusseminari (28.11.2013) ettekanne; ✓ Riigikontroll, 2018. Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelaudit; ✓ Riigikontroll, 2015. Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Kas riik on saanud hakkama ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisega?; ✓ Runnel, R., 2016. Eestil on tuumaõnnetuse puhuks tegevusplaan olemas. ERR Novaator, 31.05.2016; 58 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel ✓ Saarik, K., 2016. Radon emissions from the Estonian Quaternary cover. Tallinna Ülikooli doktoritöö; ✓ Tartu Ülikool, 2017. Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse uuringud; ✓ Tartu Ülikool, 2015. Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades; ✓ Terviseamet, 2014. KIK-i keskkonnaprogrammi projekt nr 49 Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees; ✓ Turu-uuringute AS, 2018. Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring. 59 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel LISAD Lisa 1. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise käskkiri KÄSKKIRI Tallinn 18.01.2017 nr 1-2/17/61 „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027“ ja „Radooni riikliku tegevuskava“ algatamine, „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastamine ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõigete 1, 2 ja 5 alusel, arvestades kiirgusseaduse § 26 ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ §-st 11: 1. Algatan „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027“ koostamise. 2. Algatan „Radooni riikliku tegevuskava“ koostamise. 3. Algatan „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastamise. 4. Algatan „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, radooni riikliku tegevuskava ja radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise. 5. Kiirgusohutuse riikliku arengukava koostamise eesmärk on kiirgusohutuse tagamine. Selle saavutamiseks on arengukaval järgmised strateegilised alameesmärgid: I – tagada Eesti Vabariigis kiirgusohutuse optimeeritud süsteem; II – vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte; III – tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks; IV – suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest; V – tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis. 6. Radooni riikliku tegevuskava koostamise peaeesmärk on kõrge radooniriskiga töökohtades ja üldkasutavates ehitistes radoonikiiritusest põhjustatud terviseriskide minimeerimine. Seda eesmärki aitavad saavutada järgmised tegevused: Eesti pinnases radooni sisalduse määramine; radooniohtlike alade piiritlemine; elamutes, töökohtadel ja üldkasutatavates ehitistes radoonikiirituse viitetaseme kehtestamine; radooniohtlikel aladel asuvate töökohtade ja üldkasutatavate ehitiste (nt koolid, maa all paiknevad töökohad) siseruumide radoonikiirituse vähendamismeetmete väljatöötamine ja rakendamine. 7. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise eesmärk on uuendada tegevuskava 01.11.2016 jõustunud kiirgusseaduse muudatustest tulenevalt ning seoses uute arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. 8. „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja radooni riikliku tegevuskava“ koostamise algataja ja „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastaja ning keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Keskkonnaministeerium (kontaktisik Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Maris Arro). Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert on avatud menetlusega riigihanke tulemusena valitud parim pakkuja. Arengukava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. 9. „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja radooni riikliku tegevuskava“ koostamise ja „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Pomerants minister Saata: kantsler, asekantslerid, kliima- ja kiirgusosakond Lisa 2. KSH programm koos nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (25.08.2017) Tellija: Keskkonnaministeerium KSH läbiviija: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee 2017 1 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Sisukord 1. Üldist ................................................................................................................................... 4 2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus, KSH ulatus ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ...................................................................................................................................... 4 3. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................................... 6 4. KSH eesmärk ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju .............................................................................................................. 7 5. KSH metoodika ................................................................................................................... 8 6. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud ................................................................................................................. 11 7. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava ................................................. 12 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed ............................... 13 9. Asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine ..................................................................... 14 KSH PROGRAMMI LISAD ................................................................................................... 16 Lisa 1. KSH algatamise otsus ................................................................................................... 17 Lisa 2. KSH programmile laekunud seisukohad ja nendega arvestamine ............................... 19 Lisa 3. KSH programmi eelnõu avalikustamise dokumentatsioon (sh avaliku arutelu protokoll) .................................................................................................................................. 32 3 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 1. Üldist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatavat tegevust ja selle seoseid teiste strateegiliste dokumentidega, määratakse ära planeerimisdokumendiga kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, ajakava ja protsessi osapooli. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. 2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus, KSH ulatus ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektideks on:  Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (edaspidi KORAK);  Radooni riiklik tegevuskava;  Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise (lisa 1). Keskkonnaministri 6.02.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/152 kinnitati Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 töörühma koosseis, ülesanded ja töökord, millega KORAK koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks määrati Keskkonnaministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium, Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning AS A.L.A.R.A. KORAK põhineb strateegial Säästev Eesti 21 ja on Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 edasiarenduseks kiirguskaitse alal. KORAK ajakohastamine on tegevusena kajastatud ka eelmise perioodi (2008-2017) KORAK 2016-2017. aasta rakendusplaanis. Arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu prioriteedid aastani 2027 ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad. KORAK kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga. KORAK üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ja korraldamine, et tagada Eestis optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse funktsioneerimine ja areng. Arengukava strateegilised alleesmärgid on järgmised: 1) vähendada radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte; 2) tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks; 3) suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest; 4) tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis. Radooni riikliku tegevuskava koostamise peaeesmärk on kõrge radooniriskiga töökohtades ja üldkasutavates ehitistes radoonikiiritusest põhjustatud terviseriskide minimeerimine. Seda 4 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel eesmärki aitavad saavutada järgmised tegevused: Eesti pinnases radooni sisalduse määramine; radooniohtlike alade piiritlemine; elamutes, töökohtadel ja üldkasutatavates ehitistes radoonikiirituse viitetaseme kehtestamine; radooniohtlikel aladel asuvate töökohtade ja üldkasutatavate ehitiste (nt koolid, maa all paiknevad töökohad) siseruumide radoonikiirituse vähendamismeetmete väljatöötamine ja rakendamine. Radooni riiklik tegevuskava esitatakse KORAK lisana. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688. Tegevuskava ajakohastamise eesmärk on uuendada tegevuskava 1.11.2016. a jõustunud kiirgusseaduse muudatustest tulenevalt ning seoses uute arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. Ajakohastatud Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava esitatakse KORAK lisana. KSH ulatus hõlmab ajakohastatavas KORAK-s seatud eesmärkide ja tegevuste ning selle lisadena esitatavates Radooni riiklikus tegevuskavas ning Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas (edaspidi nimetatud ka kui tegevuskavade) seatud tegevuste keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna KSH koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnatakse KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut hädaolukordadeks, keskkonnaseiret jne. Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline pidev ja tasakaalustatud areng kõikidel nendel aladel. Seejuures arengukavaga on territoriaalselt hõlmatud kogu Eesti Vabariigi territoorium, kuna tegemist on riikliku arengukavaga. Seega hõlmab ka keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus kogu Eesti Vabariigi territooriumi. Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramine ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Ohuolukorra võivad tekitada avariid naabermaade tuumaelektrijaamades, avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ning varastatud või leitud radioaktiivne aine. Ohtu võivad kujutada ka kiirgusallikad, mida käideldakse ilma kiirgustegevusloata või loaga sätestatud tingimusi rikkudes. Unustada ei tohi ka seda, et kiirgusallikaid võivad kasutada ründevahendite valmistamisel terroristid ning tuumarelva kasutamist tuumariikidevahelises sõjalises konfliktis. Inimese kaitsel liigse kiirituse eest tuleb kindlasti arvesse võtta looduslikku kiirgust, näiteks joogivees sisalduvaid radionukliide ja hoonete siseõhu radoonisisaldust. Lisaks inimestele on kiirgusest potentsiaalselt mõjutatud ka teised elusorganismid, aga ka keskkond tervikuna (nt pinnavesi, välisõhk jne). Siinkohal saab loodusliku ja tehisliku kiirguse allikate suuremate riskipiirkondadena välja tuua:  Piirkonnad, mis on kõrgema loodusliku kiirgusfooniga;  Piirkonnad ja põhjaveekihid, kus joogivee looduslik kiirgustase on kõrgem;  Piirkonnad, kus asuvad tehislikud radioaktiivsed objektid;  Piirkonnad, millel on suurem oht saada eksponeeritud naaberriikidest tulenevast mõjust. 5 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 3. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega KORAK põhineb strateegial Säästev Eesti 21 ja on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 edasiarenduseks kiirguskaitse alal. KORAK ja tegevuskavade koostamisel ning ajakohastamisel tekivad seosed järgmiste arengudokumentidega:  Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2017-2020 (kiirgusohutuse tagamine);  Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaan (valmisolek hädaolukordadeks);  Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 (arengusuunad kiirguse kasutamisel kiiritusravis);  Heaolu Arengukava 2016-2023 (töökeskkonna korraldus);  Eesti radioloogia arengukava aastateks 2011-2020 (kiirgusohutus);  Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (tuumaenergeetika);  Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 (tuumaenergeetika);  Eesti julgeolekupoliitika alused (2010; hädaolukordade ennetamine ja tagajärgede leevendamine);  Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (valmisolek kiirgusõnnetusteks). Nimetatud arengukavade ja strateegiate täpsemat seonduvust KSH objektiga käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. Kiirgusohutuse arengu suunamisel tuleb arvestada nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega. Peamised kohustused on seotud Euroopa Liiduga liitumislepingu ning EURATOM-i asutamislepinguga. Eesti ei taotlenud Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste käigus kiirguskaitse valdkonnas üleminekuperioode ning sellest tulenevalt on Eestil kohustus rakendada kõiki EL kiirgusalaseid õigusakte. Viimastel aastatel on kiirgusohutuse tagamise üheks prioriteediks olnud rahvusvahelistel standarditel põhineva ja EL õigusaktidega ühtiva õigusraamistiku loomine. Loetelu rahvusvahelistest õigusaktidest, millest KORAK ja tegevuskavade koostamisel ja ajakohastamisel lähtutakse on esitatud peatükis 5. 6 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 4. KSH eesmärk ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju KSH eesmärk KeHJS §311 kohaselt on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut. KSH ehk strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab strateegilise planeerimisdokumendi kinnitajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Mõju hindamise eesmärk on anda strateegilise planeerimisdokumendi koostajale informatsiooni KORAK elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Käesoleva KSH eesmärkideks on: 1) selgitada, kirjeldada ja hinnata KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkide elluviimiseks kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiivide rakendamisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning anda vastavat teavet strateegiliste planeerimisdokumentide koostajale ja kinnitajale; 2) pakkuda välja võimaliku ebasoodsa keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või soodsa mõju suurendamise meetmeid; 3) teha ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud; 4) analüüsida, kas KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava arvestavad nii Eesti kui ka Euroopa Liidu keskkonnanõudeid kiirgusvaldkonna või radioaktiivsete jäätmete käitlemise planeerimisel ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks; 5) hinnata, kuidas meetmed ja kavandatud tegevused potentsiaalselt aitavad likvideerida leitud puudusi ning seeläbi saavutada KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava üldeesmärke; 6) võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanekuid kavandatavateks tegevusteks; 7) jälgida, et KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava oleksid loogiliselt üles ehitatud ning arusaadavad ja järjepidevad; 8) KSH ekspertgrupi osalemine jooksvalt KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamise protsessis. Arvestades KSH objektiks olevate dokumentide iseloomu võivad olulised mõjud avalduda peamiselt inimeste tervise, sotsiaalsete vajaduste (sh turvalisus), vara ning jäätmemajanduse valdkondades. Lisaks on potentsiaalsetest kiirgusõnnetustest ohustatud eelkõige pinnas, pinna- ja põhjavesi, õhukvaliteet ning nende kaudu ka bioloogiline mitmekesisus ja elustik (sh taimestik ja loomastik ning kaitsealad, kaitsealused üksikobjektid ja liigid), aga kaudselt ka võimaliku saastumise läbi toiduks kasvatatavad põllusaadused, metsamarjad ja -seened. Eeltoodud valdkondadele ka KSH aruandes keskendutakse. Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus ning esitatakse KSH aruandes. 7 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Käesoleva arengukava ja tegevuskavade koostamisega ei ole ette näha olulisi mõjusid kultuuripärandile, maastikele ja kliimamuutustele ning seetõttu vastavaid mõjusid KSHs ei käsitleta. Tulenevalt asjaolust, et KSH ulatus hõlmab kogu Eesti territooriumi, võivad kavandatavad tegevused mõjutada ka olemasolevaid Natura 2000 alasid. Kuna tegemist on riikliku tasandi arengukava ja tegevuskavadega, siis ei viida KSH käigus läbi detailset Natura asjakohast hindamist. Küll aga esitatakse hinnang Natura 2000 aladele avalduda võivate potentsiaalsete riskide kohta ning seatakse vajadusel tingimused Natura 2000 alade soodsa seisundi säilitamiseks. KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava reguleerivad kiirgusohutuse temaatikat Eest Vabariigi territooriumil. Samas nähakse arengukavas ette radioaktiivsete jäätmete lõppladestuskoha rajamise vajadust ja selleks ettevalmistavad tööd lisatakse tegevuskavasse. Lõppladestuskohaga võib kaasneda piiriülene mõju, seega tuleb KSH-d käsitleda piirülesena ehk tegevusega võib kaasneda piiriülene mõju. KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. 5. KSH metoodika KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat kui soodsat. Keskkonnamõju on oluliselt ebasoodne (negatiivne), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne (positiivne), kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüs kujutab KSH objektiks olevate strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkide ja tegevuste hindamist, kuivõrd on KORAK ja tegevuskavad kooskõlas ning vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste eesmärkidega. Võrreldavate strateegiliste dokumentide loetelu on esitatud peatükis 3. KORAK ja tegevuskavade ajakohastamisel ja koostamisel ning KSH läbiviimisel arvestatakse muuhulgas järgmiste õigusaktidega ja juhendmaterjalidega:  Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse mis tahes avarii korral, mille tagajärjel radioaktiivsed osakesed paiskuvad või võivad paiskuda keskkonda ja toovad või võivad tuua kaasa radioaktiivsete heitmete kandumise üle riigipiiride, millel võiks kiirgusohutuse seisukohalt olla tähendus teisele riigile;  Tuumaavarii või kiirgusavariiolukorra korral abi andmise konventsioon. Osalisriigid teevad konventsiooni sätete kohaselt koostööd omavahel ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi IAEA) viivitamatu abi andmiseks tuumaavarii või 8 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel kiirgusavarii olukorras, et vähendada nende tagajärgi ning kaitsta elu, vara ja keskkonda radiatsiooni ja radioaktiivsete heitmete mõju eest;  Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse rahuotstarbel kasutatava tuumamaterjali suhtes selle riigisisesel kasutamisel, hoidmisel ja vedamisel ning rahvusvaheliselt veetava tuumamaterjali suhtes;  Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise ühine protokoll;  Tuumarelvade leviku tõkestamise leping ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kokkulepe kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga. Eesti kohustub rakendama kaitseabinõusid kogu rahuotstarbelise tuumatooraine või spetsiaalse lõhustuva aine suhtes oma territooriumil, et sellist ainet ei saaks kasutada tuumarelvade ega muude tuumalõhkeseadeldiste valmistamiseks;  Kaitsemeetmete kokkuleppe lisalepped. Määravad tuumamaterjali arvestuse raportite esitamise IAEA-le, rahvusvaheliste inspekteerimiste sageduse ja kontrollitavad objektid;  Eesti ja IAEA kokkuleppe lisaprotokoll kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga. Suurendab IAEA-le esitatavate andmete hulka ning inspektorite õigusi;  Kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon. Eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda tsiviilvaldkondades tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemisel tekkivate ohtude eest, rakendades ohutu käitlemise põhimõtteid;  Tuumaohutuse konventsioon. Eesmärk on kohustada maismaal tuumarajatisi omavaid riike säilitama ohutuse kõrge taseme, määrates rahvusvahelised standardid, mida need riigid peavad järgima. Euroopa Liidu direktiivid ning rahvusvahelised soovitused:  EL nõukogu direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta;  EL nõukogu 2013/59/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom;  EL nõukogu direktiiv 97/43/Euratom, mis käsitleb üksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega (kehtiv kuni 6.02.2018);  EL nõukogu direktiiv 2003/122/ Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (kehtiv kuni 6.02.2018);  EL nõukogu direktiiv 92/3/Euratom liikmesriikide vaheliste ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli kohta;  EL nõukogu direktiiv 89/618/Euratom elanikkonna teavitamise kohta kiirgushädaolukorra puhul rakendatavatest tervisekaitse meetmetest ja kasutatavatest abinõudest (kehtiv kuni 6.02.2018);  EL nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (muudetud direktiiviga 2014/87/Euratom);  EL nõukogu EL nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks;  EL nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded 9 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest;  The International Comission on Radiological Protection. ICRP-103 The 2007 Recommendations of the International Commission on Radiological Protection. (Rahvusvahelise Kiirguskaitse Komisjoni soovitused);  The International Comission on Radiological Protection. ICRP-65 Protection Against Radon-222 at Homes and at Work 1993. (Kaitse radoon-222 eest elu- ja töökohtades);  The Radiation Protection Authorities in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. 2000. Naturally Occurring Radioactivity in the Nordic Countries- Recommendations. (Looduslik radioaktiivsus Põjamaades – soovitused);  HELCOM recommendation 26/3, Monitoring of radioactive substances (HELCOMi soovitus ja selle alusel kehtestatud seirejuhend). Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus-, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna valdkondi ning millises ulatuses arengukava eesmärkide täitmiseks kavandatavate meetmete/tegevustega mõjutatakse ning vajadusel esitatakse ettepanekuid KORAK või tegevuskavade täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Samuti pakutakse vajadusel välja alternatiivseid meetmeid ebasoodsate mõjude vähendamiseks ning tehakse ettepanekuid soodsate mõjude võimendamiseks. Seejuures hinnatakse nii vahetut, kui ka kaudset mõju. Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate mõjuvaldkondade (vt ptk 4) suhtes. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnavaldkondadele ka kvantitatiivselt. Arvestades KORAK ja tegevuskavade strateegilist taset ja seda, et planeeritud meetmete/tegevuste osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele. Arengukava ja tegevuskavade keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tulenevalt üldistustasemest aga ka valdkonna keerukusest oluline kumulatiivsete ja sünergiliste mõjude käsitlus, sest kumulatiivsete efektide osakaal üldises mõjude spektris võib olla oluline. Kumulatiivsete mõjude hindamine viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt. 10 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 6. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste planeerimisdokumendide vastu, on esitatud alljärgnevas tabelis 1. KeHJSe kohased asjaomased asutused, kelle käest KSH programmi ja aruande kohta seisukohta küsitakse ning kellega KSH aruanne kooskõlastatakse on esitatud peatükis 9. Tabel 1. Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste planeerimisdokumentide vastu. Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium; KORAK koostamise Keskkonnaamet, AS A.L.A.R.A, e-kirjaga töögrupp Terviseamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Keskkonnainspektsioon. Keskkonnaagentuur Kiirgusseire e-kirjaga Kiirgusalase teadlikkuse Haridus- ja Teadusministeerium e-kirjaga tõstmine Nt kunstiteoste uurimine Kultuuriministeerium e-kirjaga röntgenkiirgusega Toiduohutus, Maaeluministeerium e-kirjaga põllumajandustegevus Kohalike omavalitsuste Linnade Liit e-kirjaga huvide kaitse Kohalike omavalitsuste Maaomavalitsuste Liit e-kirjaga huvide kaitse Paldiski radioaktiivsete Paldiski Linnavalitsus jäätmete e-kirjaga vaheladustuspaik Scandinavian Clinics Saue Linnavalitsus Estonia OÜ tehase e-kirjaga paiknemine piirkonnas Scandinavian Clinics Saue Vallavalitsus Estonia OÜ tehase e-kirjaga paiknemine piirkonnas Tammiku radioaktiivsete Saku Vallavalitsus jäätmete hoidla e-kirjaga paiknemine piirkonnas Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe jäätmehoidla; e-kirjaga 11 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 ASi Molycorp Silmet NORM-jäägid Veterinaar- ja Toiduamet Toiduohutus e-kirjaga Tööinspektsioon Töötervishoid, tööohutus e-kirjaga Sillamäe radioaktiivne AS Ökosil e-kirjaga jäätmehoidla Pinnase loodusliku OÜ Eesti Geoloogiakeskus e-kirjaga kiirguse uuringud Keskkonnakaitse Eesti Keskkonnaühenduste Koda e-kirjaga edendamine Kiirgusohutuse alase Teavitatakse ajalehes ja laiem avalikkus teadlikkuse tõstmine Ametlikes Teadaannetes. KSH aruande koostamise käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. Piiriülese mõju kaasnemise võimalikkusega seoses teavitab Keskkonnaministeerium KSH protsessist Läänemere piirkonna riikide vastavaid ametiasutusi (Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Venemaa). 7. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava KSH läbiviimise ajakava on esitatud tabelis 2. KSH programmi eelnõu avalikustamisega seotud dokumentatsioon (sh avaliku arutelu protokoll) on esitatud lisas 3. Tabel 2. KSH läbiviimise ajakava. KSH etapid (võimalusel koos strateegilise arengudokumendi Läbiviimise aeg etappidega) KORAK ja tegevuskavade ning nende KSH algatamine. 18.01.2017 Eelinfo koondamine ja KSH programmi eelnõu koostamine Aprill - mai 2017 KSH programmi eelnõule asutuste seisukohtade küsimine ja Mai - juuni 2017 saamine KSH programmi eelnõu täiendamine vajadusel lähtuvalt asutuste Juuni - juuli 2017 seisukohtadest ja asutuste seisukohtadele vastuste koostamine KSH programmi eelnõu avalik väljapanek ja avalik arutelu Juuli - august 2017 KSH programmi eelnõu täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele ning KSH programmi August - september 2017 nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Oktoober 2017 KSH aruande eelnõu koostamine Juuni - detsember 2017 Detsember 2017 - veebruar KSH aruande kokkuvõtte tõlkimine 2018 12 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel KSH etapid (võimalusel koos strateegilise arengudokumendi Läbiviimise aeg etappidega) KSH aruande eelnõu kohta asutuste seisukohtade küsimine ja Jaanuar - veebruar 2018 saamine Piiriüleses KSH protsessis Läänemere piirkonna riikidele KSH Veebruar 2018 aruande kokkuvõtte edastamine KORAK ja tegevuskavade eelnõude ning KSH aruande eelnõu Märts - aprill 2018 avalik väljapanek ja avalik arutelu KSH aruande piiriüleste kommentaaride saamine Aprill 2018 KSH aruande eelnõu täiendamine peale avaliku väljapaneku ja arutelu toimumist ja piiriüleste kommentaaride saamist ning Aprill 2018 vastuskirjade koostamine KSH aruande kooskõlastamine asutustega ja kooskõlastuste Mai 2018 saamine KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine Juuni 2018 KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine Juuni - juuli 2018 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamise (või ajakohastamise) algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja: Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Kontaktisik: Keskkonnaministeeriumi Kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Maris Arro Telefon: 626 2908 E-post: [email protected] KSH ekspert: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Aadress: Riia 15b, 51010 Tartu Tel: 736 6676; 554 0579 E-post: [email protected] KSH juhteksperdi, Alar Noorvee, nõuetele vastavuse kinnitus on esitatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale käesolevast programmist eraldiseisvana. KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust (vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest:  On omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis (magistrikraad (MSc) ning doktorikraad (PhD) keskkonnatehnoloogias). 13 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel  Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast.  On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal).  On juhteksperdina läbi viinud ja juhtinud mitmeid keskkonnamõju strateegilisi hindamisi  On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi)  Omab pikaajalist kogemust erinevate projektide juhtimisel.  Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. KSH ekspertrühma koosseis:  Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert (mh KMH litsents nr KMH 0098). Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia PhD, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 10 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju pinnasele; mõju pinna- ja põhjaveele; mõju õhukvaliteedile; mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elustikule; mõju inimeste tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele (sh turvalisus) ja varale, mõju jäätmemajandusele;  Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia PhD, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 10 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju pinnasele; mõju inimeste tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele (sh turvalisus) ja varale, mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elustikule;  Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia MSc, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 10 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elustikule; mõju inimeste tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele (sh turvalisus) ja varale;  Martin Sööt (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia Loodusteaduste magister, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle ühe aasta, välisõhu valdkonnas üle kolme aasta. Mõjuvaldkond käesolevas KSHs: mõju õhukvaliteedile ja mõju jäätmemajandusele. 9. Asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine KSH läbiviija ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja küsisid KSH programmi eelnõu kohta seisukohti järgnevatelt asjaomastelt asutustelt (e-kirjaga):  Sotsiaalministeerium;  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  Siseministeerium;  Rahandusministeerium;  Haridus- ja Teadusministeerium;  Maaeluministeerium;  Keskkonnaamet;  Keskkonnainspektsioon  Terviseamet; 14 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel  Maksu- ja Tolliamet;  Politsei- ja Piirivalveamet;  Päästeamet;  Keskkonnaagentuur. Saabunud seisukohad ja nendega arvestamist on kirjeldatud lisas 2. Lisas 2 on esitatud ka KSH programmi avalikustamise käigus laekunud seisukohad ja neile antud vastused. KSH programmi eelnõu koostas koostöös KSH ekspertgrupiga: Alar Noorvee OÜ Alkranel Riia 15B, 51010 Tartu 55 40 579 7 366 676 [email protected] 15 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel KSH PROGRAMMI LISAD 16 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 1. KSH algatamise otsus 17 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 18 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 2. KSH programmile laekunud seisukohad ja nendega arvestamine Enne KSH programmi eelnõu avalikustamist laekunud seisukohad: 1. Keskkonnaameti seisukoht saabus 16.06.2017 kirjaga nr 6-5/17/6405-2, milles ettepanekuid KSH programmi kohta ei tehtud: 19 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2. Siseministeeriumi seisukoht saabus 16.06.2017 e-kirjaga, milles ettepanekuid KSH programmi kohta ei tehtud: 20 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 3. Rahandusministeeriumi seisukohad saabusid 8.06.2017 ja 15.06.2017 e-kirjadega, milles toodi välja järgnev: 21 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Vastus: Lisasime AS-i Ökosil huvitatud isikute loetelusse. KSH programmi lk 4 lõpus toodud loetelust eemaldati korduvus. Idast tuleneva kiirgusohu tingimustes on Linnade Liidul aga samuti ka Maaomavalitsuste Liidul huvitatud isikuna ettepanekute esitamise näol võimalik esindada kõigi Ida-Virumaa omavalitsuste huve. Seega ei pea vajalikuks Narva Linnavalitsust eraldi huvitatud isikuna välja tuua. Mis puudutab märkust kiirgustegevusloa piirkondade väljaselgitamise kohta, siis kuna suure ohuga kiirgusrajatiste surve ei ole suur, ei ole vajadust KORAKis n-ö kiirgustegevuspiirkondi määratleda. Lisaks märgime, et suure ohuga kiirgustegevuse loa taotlemise puhul rakendatakse avatud menetlust. Seega menetluse käigus saab kohalik omavalitsus avaldada oma seisukohad tegevusloa osas tema territooriumil. 22 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 4. AS A.L.A.R.A. seisukoht saabus 2.06.2017 e-kirjaga, milles toodi välja järgnev: Vastus: Tehtud ettepanekute alusel täiendati KSH programmi. 23 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 5. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht saabus 14.06.2017 e- kirjaga, milles toodi välja järgnev: 24 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 6. Keskkonnainspektsiooni seisukoht saabus 8.06.2017 kirjaga nr 9-1/17/2593-2, milles ettepanekuid KSH programmile ei tehtud: 25 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 7. Päästeameti seisukoht saabus 21.06.2017 kirjaga nr 1.2-1/10338-2, milles ettepanekuid KSH programmile ei tehtud: 26 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 8. Keskkonnaministeeriumi seisukoht saabus 22.06.2017 kirjaga nr 7-12/17/3592-6, milles toodi välja järgnev: 27 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Vastus: Esitatud märkuste alusel täiendati KSH programmi. 28 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 9. Terviseameti seisukoht saabus 30.06.2017 kirjaga nr 9.3.-4/3366 Vastus: Esitatud märkuste alusel täiendati/korrigeeriti KSH programmi. 29 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel KSH programmi eelnõu avalikustamise käigus laekunud seisukohad: 10. Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht saabus 6.07.2017 e-kirjaga, milles ettepanekuid programmile ei tehtud: Teema: PPA seisukoht keskkonnaministri poolt 18.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/61 algatatud dokumentidele Kuupäev:Thu, 6 Jul 2017 14:06:04 +0300 Saatja: Marko Ild <[email protected]> Saaja: Birgit Parmas <[email protected]> Tere Keskkonnaminister algatas 18.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/61 „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027“ ja „Radooni riikliku tegevuskava“ algatamine, „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastamine ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise. Käesolevaga anname teada, et PPA-l puuduvad märkused ja ettepanekud planeerimisdokumendi kohta. Marko Ild juhtivkorrakaitseametnik valmisoleku ja reageerimise büroo arendusosakond Politsei- ja Piirivalveamet 612 3260, 53 465830 30 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 11. Tööinspektsiooni seisukoht saabus 11.08.2017 kirjaga nr 1.4-1/1517-2: Vastus: Heaolu Arengukava 2016-2023 lisati KSH programmi peatükki 3. 31 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 3. KSH programmi eelnõu avalikustamise dokumentatsioon (sh avaliku arutelu protokoll) KSH programmi eelnõu avalikustamisest (sh avalik arutelu) teatav teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded (http://www.ametlikudteadaanded.ee, 10.07.2015) ja ajalehes „Postimees“ (10.07.2017) – vt allpool. Teade väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ (04.07.2017) 32 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Teade ajalehes „Postimees“ (10.07.2017) 33 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Samuti oli teade üleval Keskkonnaministeeriumi veebilehel. KSH programmi eelnõu avalikustamisest (sh avalik arutelu) teatav e-kiri saadeti asjast huvitatud osapooltele Keskkonnaministeeriumi poolt: 34 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu avaliku arutelu protokoll 15. august 2017 Keskkonnaministeeriumis Arutelu algus kell 15.00, lõpp kell 16.00. Arutelu juhatas: Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert). Osalejad: arutelul osales 7 inimest (osalejate nimekiri on lisatud protokollile) Päevakord: 1. Sissejuhatus (Evelyn Müürsepp – Keskkonnaministeeriumi Kliima- ja kiirgusosakonna juhataja) 2. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi tutvustamine (Alar Noorvee). 3. Küsimused, kommentaarid ja ettepanekud. Olulisemad tõstatunud teemad: 1. Irja Alakivi (Eesti Linnade Liidu konsultant): Miks tegevuskavadel ei ole ajaraamistikku? Evelyn Müürsepp: Tegevuskavad lähtuvad kehtivast Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 rakendusplaanist. Põhimahus on ka tegevuskavades ajaraamistik paigas. Seejuures vaadatakse tegevused üle iga nelja aasta tagant. 2. Irja Alakivi: Milline on seis tuumaenergeetikaga? Kas Eestis tahetakse seda arendada? Evelyn Müürsepp: Uues Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 tuumaenergeetika arendamise alternatiivi enam sees ei ole. Pigem on eesmärgiks põlevkivi väärindamine. Samas on oluline, kuidas avaldavad mõju Eestile teiste riikide tuumajaamad. Siinkohal on eesmärgiks seatud kahepoolsete lepingute tegemine, millega kaasneb tuumajaamade rajamise korral lepingupoole teavitamise kohustus. Lisaks on Eestis heal tasemel kiirguse seirejaamade võrk. 3. Irja Alakivi: Programmis on nimetatud, et arengukavas nähakse ette radioaktiivsete jäätmete lõppladestuskoha rajamise vajadust. Milleks see on vajalik? Evelyn Müürsepp: Lõppladestuspaik on seotud Paldiski tuumaobjekti ohutustamisega. 2015. a valmis rahvusvaheliste ekspertide poolt tehtud eeluuring, mis andis hinnangu Paldiski tuumaobjekti olukorra kohta. Sisuliselt on objekti ohutus tagatud kuni ajavahemikuni 2040-2050. Seega on vaja juba varakult hakata tegelema ettevalmistustöödega ning leida objekti likvideerimisel tekkivatele radioaktiivsetele 35 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel jäätmetele (saastunud betoon) lõppladestuspaik. Otsus ladestuspaiga rajamiseks on tehtud Vabariigi Valitsuse poolt. Eeluuringus on võimalike asukohtadena soovitatud kaaluda Paldiskit, Rutjat, Rebalat või Kurnat. Samas on lähiaastatel kavas algatada riigi eriplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega lõppladestuspaiga asukoha täpseks valikuks. Plaanide kohaselt võiks lõppladestuspaik olla valmis aastaks 2040 ja aastaks 2050 peaks Paldiski tuumaobjekt olema likvideeritud. Käesolevas arengukavas ja selle KSHs käsitletaksegi lõppladestuspaiga vajadust ning hinnatakse, milliseid uuringuid oleks veel vaja jms. Põhjalikum mõjude hindamine tuleb eriplaneeringu käigus. Oluline on ka see, et lõppladestuspaik on vaid Paldiski tuumaobjekti tarbeks ning selle kavandamisel ei arvestata võimalusega, et sinna saaks ladestada teisi kõrgradioaktiivseid jäätmeid. Teisalt ei ole hetkel head lahendust nt joogivee puhastamiseks kasutatavate radionukliide sisaldavate filtermaterjali jäätmete (madala või keskmise radioaktiivsuse tasemega) käitlemiseks. 4. Apo Oja (Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja järelevalve alal): Kas käsitletakse ka turvatöötajate kiirgusohutust? Nt lennujaamades on üha rohkem kiirgust kasutavaid läbivalgustusseadmeid, millega töötamine võib suurendada turvatöötajatele kaasnevat kiirgusdoosi (eriti olukorras, kui tehakse ületunde). Evelyn Müürsepp: Kiirgusseadmetega töötamine (sh ajaline kestvus) on reguleeritud vastavate lubadega. Tööandja kohustus on tagada nõuetest kinnipidamine. Siinkohal on oluline tööandjate ja töötajate vastavasisuline teavitustöö. 5. Evelyn Müürsepp: Lisaks on oluline, et EL-st lähtub nõue hakata reguleerima töökorraldust kõrge loodusliku radoonisisaldusega töökohtades. Sisuliselt tuleb määratleda töökohad, kus hakatakse ruumiõhus radoonisisaldust mõõtma ning koostada tegevuskava leevendavate meetmete rakendamiseks (peamiselt null- ja esimese korruse töökohtadel). Hetkel pole veel selge, kes tulevikus selle teema osas järelevalvet teostama hakkab, kas Keskkonnainspektsioon või Tööinspektsioon. Protokolli koostas: Tanel Esperk Alkranel OÜ keskkonnakonsulant 36 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel 37 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH programm. OÜ Alkranel Alar Noorvee OÜ Alkranel Teie 25.08.2017 [email protected] Meie 30.09.2017 nr 7-12/17/3592-10 „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Austatud härra Noorvee Esitasite Keskkonnaministeeriumile keskkonnamõju strateegilise hindamise koostajana (vastavalt Keskkonnaministeeriumiga sõlmutud käsunduslepingule nr 4-1/17/48) „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ (edaspidi KORAK) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi (edaspidi KSH programm) koos lisadega keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 39 lõike 1 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistamiseks. Käesoleva otsusega seotud kaalutlused on esitatud järgnevalt. Otsuse põhjendused ja kaalutlused 1. Õiguslik alus ja pädevus Keskkonnaministeerium algatas KORAKi KSH tulenevalt KeHJS § 33 lõike 1 punktist 1, § 35 lõigetest 1, 2 ja 5 ning kiirgusseaduse §-st 26 ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ §-st 11. Vastavalt KeHJS § 39 lõikele 2 peab KSH programmi nõuetele vastavuse kontrollimisel Keskkonnaministeerium strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH koostamise korraldajana hindama programmi vastavust KeHJS § 36 lõikes 2 esitatud nõuetele, programmi asjakohasust ja piisavust strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamiseks ning programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidetega arvestamist või arvestamata jätmist. KeHJS § 39 lg 2 kohaselt tehakse nõuetele vastavaks tunnistamise otsus 30 päeva jooksul KSH programmi saamisest arvates. Otsus kõnealuse KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise üle on tehtud KeHJS § 34 lg 1, § 36 ning § 39 lõigete 2 ja 3 alusel. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 2. Menetluse senine käik Keskkonnaministeerium algatas 18.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/61 KORAKi koostamise ning selle KSH. Tulenevalt KeHJS § 35 lõikest 5 peab koostamise korraldaja KSH algatamise või algatamata jätmise otsusest teavitama 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga käesoleva seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutust. Koostamise korraldaja seda ei teinud. KSH algatamisest teavitamise eesmärk on anda avalikkusele teada, et KORAKi KSH on algatatud, kuid teavitamine iseenesest ei too kaasa menetluslikke tagajärgi. Käesoleval juhul kavandatakse KORAK-ga tegevusi, mis on nimetatud KeHJS § 6 lg 1 punktides 4 ja 7 ehk tulenevalt KeHJS § 33 lõike 1 punktist 1 on tegemist kohustuslikus korras läbiviidava KSH-ga ning seetõttu algatamise või algatamata jätmise küsimuses ei oleks huvitatud isikutel olnud kaasarääkimise võimalust. Üldsuse aktiivne osalemine KSH protsessis algab alles KSH programmi avalikustamisest, mistõttu KSH algatamisest teavitamata jätmine ei mõjuta KSH tulemusi ja seetõttu ei ole tegemist olulise menetlusveaga. 3. KSH programmi avalikustamine 3.1. KSH programmi avalikustamiseelne menetlus Vastavalt KeHJS § 36¹ lõikele 1 peab otsustaja enne käesoleva seaduse § 37 kohast KSH programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Keskkonnaministeerium küsis 18.05.2017 kirjaga nr 7-12/17/3592 seisukohta Sotsiaalministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, AS-lt A.L.A.R.A, Terviseametilt, Maksu- ja Tolliametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Päästeametilt, Keskkonnainspektsioonilt ja Keskkonnaagentuurilt. Tagasiside laekus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, AS-lt A.L.A.R.A, Päästeametilt, Keskkonnainspektsioonilt ja Keskkonnaagentuurilt. Märkused esitasid Rahandusministeerium, A.L.A.R.A ja Keskkonnaagentuur. Keskkonnaministeerium edastas saabunud tagasiside 22.06.2017 kirjaga nr 7-12/17/3592-6 OÜ-le Alkranel. 3.2. KSH programmi avalikustamisest teatamine OÜ Alkranel esitas Keskkonnaministeeriumile parandatud ja täiendatud KORAK-i KSH programmi koos asjaomaste asutuste kirjade koopiate ning KSH programmi kohta esitatud seisukohtadega arvestamise selgitustega Keskkonnaministeeriumile kontrollimiseks ja avalikustamise korraldamiseks. Keskkonnaministeeriumi hinnangul oli KORAKi KSH programmi korrigeeritud vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja asjaomaste asutuste ettepanekutele ning leidis, et KSH programm on asjakohane ja piisav selle avalikustamiseks. Keskkonnaministeerium teavitas KORAKi KSH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (04.07.2017), ajalehes Postimees (10.07.2017), Keskkonnaministeeriumi kodulehel ning 05.07.2017 kirjaga nr 7-12/17/4832 Sotsiaalministeeriumit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, Siseministeeriumit, Terviseametit, Rahandusministeeriumit, Keskkonnaametit, AS-i A.L.A.R.A., Maksu- ja Tolliametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumit, Kultuuriministeeriumit, Maaeluministeeriumit, Linnade Liitu, Maaomavalitsuse Liitu, Paldiski Linnavalitsust, Saue Linnavalitsust, Saku Linnavalitsust, Sillamäe Linnavalitsust, Veterinaar- ja Toiduametit, Tööinspektsiooni, AS-i Ökosil, OÜ-d Eesti Geoloogiakeskust ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Teated on leitavad KORAKi KSH programmi lisast 3. Avalikustamise teade sisaldas KeHJS § 37 lõikes 2 toodud nõutavat infot. 3.3. KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu KeHJS § 37 lõike 3 kohaselt korraldatakse KSH programmi tutvustamiseks vähemalt 14- päevase kestusega programmi avalik väljapanek ning seejärel avalik arutelu. KSH programmi avalik väljapanek toimus 05.07-14.08.2017, kokku 40 päeva. Programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumis ning Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi oli võimalik Keskkonnaministeeriumile esitada kuni 14.08.2017. KSH programmi avalik arutelu toimus 15.08.2017 algusega kell 15.00 Keskkonnaministeeriumis. Arutelul osales seitse inimest, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendi koostaja, koostamise korraldaja ning kaks eksperdigrupi liiget. 3.4. KSH programmi kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nendega arvestamine KeHJS § 37 lõike 4 alusel on igaühel õigus KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju käsitlevate muude dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KORAKi KSH programmi avaliku väljapaneku jooksul laekus ettepanek Tööinspektsioonilt (11.08.2017 kiri nr 1.4-1/1517-2). Ettepanekut arvestati ning KSH programmi täiendati enne nõuetele vastavaks tunnistamist. Programmi avalikul arutelul tutvustati strateegilist planeerimisdokumenti ning KSH programmi. KSH programmi avalikul arutelul suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt, KORAKi KSH programmile täiendusettepanekuid ei tehtud. Avaliku arutelu protokoll on lisatud programmile. 4. KSH eksperdi vastavus kehtestatud nõuetele KORAKi KSH programmi ptk 8 kohaselt on KSH juhteksperdiks Alar Noorvee osaühingust Alkranel. Lisaks KSH juhteksperdile kuuluvad KSH eksperdirühma Elar Põldvere (mõju pinnasele; mõju inimeste tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele (sh turvalisus) ja varale, mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elustikule), Tanel Esperk (mõju pinna- ja põhjaveele; mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elustikule; mõju inimeste tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele (sh turvalisus) ja varale), ja Martin Sööt (mõju õhukvaliteedile ja mõju jäätmemajandusele). KORAKi KSH programmis on nimetatud ja selgitatud, milliseid valdkondi ning millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama. Arvestades KSH juhteksperdi pädevust ja eksperdirühma koosseisu, on Keskkonnaministeeriumi hinnangul eksperdirühm pädev ja piisav kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindama. 5. KSH programmi vastavus kehtestatud nõuetele KSH programmi sisu määrab KeHJS § 36 lõige 2. KORAKi KSH programmis on määratud KSH ulatus, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust (KSH programmi ptk 2) ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 2). Esitatud on strateegilise planeerimisdokumendi seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega (ptk 2) ning teave strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ja võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale (ptk 4). Samuti on antud KSH läbiviimisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus (ptk 5) ning nimetatud isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (pt 6). Lisaks on KSH programmis välja toodud KSH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast (ptk 7) ning andmed strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ja programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama (ptk 8). Arvestades eeltoodut on KORAKi KSH programm koostatud vastavalt KeHJS § 36 lõikele 2 ning on piisav ja asjakohane keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Otsustus Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 34 lõikele 1, § 29 lõigetele 2-4 ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid tunnistab Keskkonnaministeerium KORAKi KSH programmi nõuetele vastavaks. KORAKi II KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler minister Birgit Parmas 626 2974, [email protected] EESTI KESKKONNAMINISTEERIUM RADOONI RIIKLIK TEGEVUSKAVA TALLINN 2019 ANNOTATSIOON Radooni riikliku tegevuskava koostamine Radooni riikliku tegevuskava koostamise vajadus tuleneb 2013. aastal jõustunud Euroopa Liidu direktiivist 2013/59/Euratom (edaspidi direktiiv), millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiiv seab nõuded radooni riikliku tegevuskava koostamise kohta. Direktiivi artikli 100 lõike 1 kohaldamisel võtab liikmesriik vastu riikliku tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Tegevuskavas võetakse arvesse direktiivi lisas XVIII käsitletud teemasid. Radooni riiklik tegevuskava on üks Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 (edaspidi KORAK) lisadest, nagu on ka Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ja KORAKi rakendusplaan aastateks 2018-2021. KORAKi üks alleesmärkidest kirjeldab teadlikkuse suurendamist kõrgenenud looduskiirguse allikatest (sh radoonist). Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, Radooni riiklikule tegevuskavale ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine. KORAKi 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) viib läbi ja KSH aruande koostab OÜ Alkranel. Radooni riiklik tegevuskava vaadatakse üle jooksvalt ning uuendatakse vastavalt vajadusele. Tegevuskava koostamise koordinaator oli Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Krista Saarik. Ekspertidena osalesid töös Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson ning kiirgusseire peaspetsialist Alar Polt. Kava on kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Tegevuskava kooskõlastatakse Euroopa Komisjoniga. Tegevuskava valmimise järel avaldatakse sellekohane pressiteade ja korraldatakse tasuta infoseminar. Samuti pannakse tegevuskava kokkuvõte üles Keskkonnaministeeriumi veebilehele. Töö autorid tänavad kõiki tegevuskava koostamisel osalenuid nende panuse eest dokumendi valmimisse. 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Radoonialane õigusloome Eestis ........................................................................................ 6 2. Radoonisisaldus Eesti pinnases ja radooniriskiga alade määratlemine .............................. 7 2.1 Radooni lähteallikad ja radooniriski alad Eestis............................................................... 7 2.2 Radooniriskialadel olevate haldusüksuste määratlemine ................................................. 8 3. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringud Eestis .......................................................... 11 4. Radooni mõõtmine ............................................................................................................... 13 4.1 Seos pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel ......................................... 14 5. Radoonisisalduse viitetasemed ......................................................................................... 15 5.1 Viitetasemed hoonetes .................................................................................................... 15 5.2. Tööruumide õhu radoonisisaldus................................................................................... 15 6. Radoonisisalduse vähendamine hoonetes ......................................................................... 17 6.1. Radooniohutu hoone projekteerimise standard ............................................................. 17 7. Radoon põhjavees ............................................................................................................. 19 8. Radoon ehitusmaterjalidest ............................................................................................... 20 9. Terviseriskide vähendamise pikaajalised eesmärgid ........................................................ 21 10. Teavitamine ................................................................................................................... 23 11. Radooni tegevuskava rakendusplaan ............................................................................ 26 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 27 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 29 3 Sissejuhatus Radoon on värvitu, lõhnata ja maitseta radioaktiivne gaas. Looduses tekib radoon uraani (U) ja tooriumi (Th) radioaktiivsel lagunemisel ning koosneb põhiliselt kolmest isotoobist: radoon-222 (Rn-222) ehk radoonist, radoon-220 (Rn-220) ehk toroonist ja radoon-219 (Rn-219) ehk aktinoonist. Inimeste tervise seisukohalt on tähtsaim uraani isotoobi U-238 radioaktiivse lagunemise reas tekkiva raadiumi (Ra-226) vahetu lagunemisprodukt Rn-222, kuna selle poolestusaeg on piisavalt pikk, et siseruumide õhus arvestatavas kontsentratsioonis koguneda. Rn-222 on inertne gaas, mille radioaktiivsel lagunemisel kuni stabiilse plii (Pb-206) moodustumiseni tekib järjestikku 7 radioaktiivset isotoopi. Edaspidi käsitletakse Rn-222 tinglikult radoonina (Rn). Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid) ja vee koostisest. Rn-sisaldus pinnaseõhus saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal. Mida lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku. Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes. Kaasaja meditsiini seisukohalt on hingamisel inimorganismi sattuv Rn suitsetamise järel tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Rn-rikkas keskkonnas algab Rn tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub. Kuigi Rn enda poolestusaeg on ainult 3,82 päeva, on pikima poolestusajaga tütarisotoobi Pb-210 poolestusaeg ligikaudu 22 aastat. Seega kujuneb sissehingatud Rn-rea elementidest radioaktiivne kiirgusallikas pikaks ajaks, mis lisanduvate annuste puhul kogu elu jooksul täieneb. Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Üldjuhul on kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete, millede puhul pole rakendatud radoonikaitsemeetmeid, siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks on majade aluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest. Rootsis ja Eestis (Petersell jt, 2004) teostatud Rn-riski uuringute tulemustele tuginedes jaotati Eesti pinnas Rn-riski tasemelt neljaks: 1. Madala Rn-sisaldusega pinnased. Need on pinnased, mille Rn-sisaldus ei ületa 10 kBq/m³ (kilobekerelli kuupmeetris; bekerell on radioaktiivsuse ühik). Need pinnased on praktiliselt Rn-ohutud. 2. Normaalse (foonilise) Rn-sisaldusega pinnased, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus ei ületa 50 kBq/m³ piiri. 3. Kõrge Rn-sisaldusega pinnased, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb vahemikku 50- 250 kBq/m³. Need pinnased on Rn-ohtlikud ja ehitistel tuleb kasutusele võtta Rn-ohtu minimeerivad meetmed. 4. Ülikõrge Rn-sisaldusega pinnased, mille U sisaldus ületab 16 mg/kg ja Rn-sisaldus pinnaseõhus 250 kBq/m³ piiri. Need pinnased on Rn-ohtlikud ning ehitusel tuleb kasutusele võtta Rn-ohtu minimeerivad meetmed. 4 Eestis paiknevate eluruumide siseõhu Rn-riski tase ja selle variatsioonid on otseses sõltuvuses geoloogilisest ehitusest ja kivimite U ja Th sisaldusest, mistõttu tuleb pinnase Rn-riski iseloomustamisel pöörata tähelepanu ka piirkonna geoloogiale. 5 1. Radoonialane õigusloome Eestis Kiirgusseadus reguleerib kiirgustegevust, toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist ning sekkumist avarii- ja püsikiirituse olukorras. Kiirgusseadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. Radoon ja looduslik kiirgus on Eesti õigusloomes käsitletud järgmistes kehtivates määrustes: 1) Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile ja indikatiivdoosile. 2) Keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ sätestatakse tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ning tööandja kohustused vähendada töötaja terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus sisalduvast radoonist. Määruse eesmärk on tagada töötajate kaitse olukorras, kus looduslik kiirgusallikas radoon võib põhjustada töötajatele tavapärasest suuremat kiiritust. Eesmärgi saavutamiseks on määrusega kehtestatatud tööruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase 300 Bq/m³, nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates tööruumides ning teavitamist nendest tööruumidest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku viitetaset. 3) Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ kehtestatakse tervisekaitsenõuded koolidele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Määrust kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses põhikoolile ja gümnaasiumile (edaspidi koos kool). Määrusega sätestatakse, et kooliruumi siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m3) ning gammakiirguse doosikiirus väiksem kui 0,5 mikrosiivertit tunnis (μSv/h). 4) Vabariigi Valituse 06. oktoobri 2011. a määruses nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ sätestatud tervisekaitsenõuded kehtivad koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Määrust kohaldatakse ka eralasteasutusele ning ühe asutusena tegutseva lasteasutuse ja põhikooli lasteasutuse osale. Määrusega sätestatakse, et ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³) ja gammakiirguse doosikiirus alla 0,5 mikrosiiverti tunnis (µSv/h). 5) Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 28. veebruari 2019.a määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, millega on kehtestatud hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetasemed. 6 2. Radoonisisaldus Eesti pinnases ja radooniriskiga alade määratlemine Eesti kuulub keskmisest kõrgema radooniriskiga EL riikide hulka. Mõõtmistulemustele tuginedes varieerub pinnaseõhus Rn-sisaldus valdavalt piirides 5 kuni 600 kBq/m³ ja ulatub üksikjuhtudel 2000 kBq/m³. Eestis on pinnases peamiseks radooni allikaks uraani radioaktiivsel lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium (Ra ehk eU). Selle muutlik ja paljudes piirkondades pinnase kõrgendatud või kõrge (eU > 3,5–4 mg/kg) sisaldus ja positiivne korrelatsioon Rn sisaldusega majade siseõhus tingisid Eesti pinnaseõhus Rn sisalduse ja pinnase looduskiirguse kaardistamise vajaduse. Esimene kaart koostati Eesti Geoloogiakeskuse (EGK), Rootsi Kiirguskaitse Instituudi ja Rootsi Geoloogiateenistuse ühistööna Rootsis välja töötatud ja Eesti tingimustele kohaldatud metoodikale tuginedes aastatel 2001 kuni 2004 566 väliuuringu punkti andmetel (Petersell jt, 2004). Rn-riski kaardi koostamise tulemusena selgus, et ligi 1/3 Eesti maismaa pindalast on kõrge (> 50 kBq/m³) või eriti kõrge (> 250 kBq/m³) Rn- riski tasemega (Petersell jt, 2005). Need on piirkonnad, kus pinnases, aluspõhjakivimites või nii pinnases kui ka aluspõhja-kivimis on kõrge U-sisaldus (> 3,5–5 mg/kg). Uus, enam kui 2000 pinnaseõhu ja 5500 ruumide siseõhu uuringupunktiga, Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas valmis 2017. aastal. Selgus, et Eesti territooriumi pinnaseõhus varieerub radoonisisaldus enamasti 23-75 kBq/m3 piirides, kuid võib ületada kohati isegi 500 kB/m3 piiri. Atlasesse koondatud info on küll ülevaatlik ja suunav, kuid vajalik on jätkata radoonialaste uuringutega. 2.1 Radooni lähteallikad ja radooniriski alad Eestis Põhilisteks radooni lähteallikateks on kristalse aluskorra kivimid (nii Eesti aluspõhja alglasundis kui ka liustiku poolt mujalt toodud purdsetete koostises olevad), Kambriumi piiril levivad Alam-Ordoviitsiumi oobolusliivakivi ja selle erim fosforiit ning nendel lasuv graptoliitargilliit. Kõrge Rn-sisaldus on valdavalt seotud pinnases leviva U-rikka peenestatud graptoliitargilliidi, fosforiidi ja granitoidse materjaliga, kuid samuti tsirkooni, ksenotiimi ja teiste mineraalidega. Kõik need kõrge ja kõrgendatud radioaktiivsusega Kvaternaari setete erimid moodustavad ulatuslikke levilaid või esinevad korrapäratult erineva suuruse ja kujuga kehadena, esindades Kvaternaari setete litotüüpe. Ajavahemikus 2001 kuni 2016 on Eesti Geoloogiakeskuse poolt selgitatud Rn-sisaldus olulisemate litotüüpide levilate piirides enam kui 2000 uuringupunkti pinnaseõhus. Radooniriski pindalalist taset kajastab vastavasisuline Rn-riski teemakaart (Joonis 1). Rn-riski teemakaart on koostatud radoonimõõtmise otsemõõtmisel (RnM) ja arvutuslikul meetodil (RnG) pinnaseõhus saadud suurima sisalduse järgi. 7 Joonis 1. Eesti pinnase radoon-222 riski kaart. Radoon-222 maksimaalne sisaldus pinnaseõhus. 2.2 Radooniriskialadel olevate haldusüksuste määratlemine Radooniriskialade kaardistamise vajadus tuleneb EL direktiivi 2013/59/Euratom nõudest, mille kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldadavasti vastava riikliku viitetaseme. 2016. a Eesti Geoloogiakeskuse (praeguse nimega Geoloogiateenistus) koostatud uurimustööle tuginedes on jagatud Eesti territoorium tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused. 2018.a seisuga on kaardistatud 2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele andmete tuginedes saab öelda, et 36 haldusüksust on kõrgendatud radooniriskiga alal ning 24 haldusüksust on madala või keskmise radooniriskiga alal. Täiendava uurimisvajadusega aladel (19) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024 arvestusega, et aastas kaardistatakse ca 4 haldusüksust. Haldusüksuste radooniriski kaardi (Joonis 2) koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest. Olemasolevate pinnaseõhu radooni mõõtmistulemuste baasil jaotati haldusüksused kolmeks järgmiste tinglike kriteeriumite alusel: 1) mõõtmiste arv; 2) mõõdetud väärtused; 3) geoloogiline olukord. 8 Joonis 2. Eesti haldusüksuste prioritiseeritud radooniriski alade kaart (seisuga 2018) Kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused Kõrgendatud radooniriskialade kaardistamisel said määravaks EGK tehtud mõõdistused, mis kinnitasid pinnase kõrgemat radoonisisaldust just graptoliitargilliidi aladel, aga ka Kesk- ja Lõuna-Eesti Devoni settekivimite levikualadel. Kõrge Rn-riskiga klindivööndi pinnaseõhus ületab Rn-sisaldus sageli 75 kBq/m³ piiri ja ulatub 600, harva enama kBq/m³. Vööndi peamisteks Rn-allikateks on astangus ja seda lõikuvate ürgorgude nõlvadel paljanduvad või pinnakatte all avanevad kõrge U-sisaldusega graptoliitargilliit ja fosforiit, samuti pinnakattes esinev nende kivimite purd ja peenes ning Soomest pärinev kõrgendatud U sisaldusega granitoidne materjal. Klindivööndis avanevad graptoliitargilliidi ja fosforiidi kihid sügavnevad lõuna suunas ligi 3 m/km. Nendes kivimites kujunev radoon jõuab pinnaseõhku peamiselt katendis olevate karbonaatsete kivimite lõhede kaudu valdavalt kuni 100, harvem kuni 200 m sügavuselt. Vööndile on iseloomulik kõrge (<250 kBq/m³) ja eriti kõrge (> 250 kuni 600 ja harva enam kBq/m³) Rn-sisaldusega alade esinemine, mis kujunevad nii ülemise kihi (ca 2 m) pinnase siseõhus kujuneva, kui ka sügavamalt lisanduva radooni arvelt. Kesk- ja Lõuna-Eesti Devoni settekivimite levilale on iseloomulik pinnaseõhus kõrge (>75 kBq/m³) Rn-sisaldusega alade suhteliselt sage esinemine. Kõrge (kuni 200 kBq/m³) Rn-sisalduse põhjuseks on sügavalt (>2m) pärinev radoon. Samas ei ületa vahetult pinnaseõhus kujunev Rn-sisaldus 75 kBq/m³ piiri. Rn-allikad pole selged. Nendeks võivad olla: U-rikka tsirkooniga rikastunud Devoni terrigeensete setete erimid, U-rikkad savi ja aleuriidi kihid (läätsed) või veel tundmatud allikad. 9 Madala või keskmise radooniriskiga haldusüksused Madala või keskmise radooniriskiga alade selekteerimisel võeti arvesse alade geoloogiat ja mõõtmistulemusi, mis võimaldasid järeldada, et radoonirisk on pigem keskmine või madal. Madala või keskmise radooniriskiga haldusüksuste hulgas on esindatud need omavalitsused, milles tehtud mõõtmised ja geoloogiline situatsioon võimaldab järeldada, et radoonirisk on madal või keskmine. Nimetatud alad esinevad eelkõige Lääne–Eestis ja saartel. Lääne-Eesti pinnaseõhule on omane valdavalt normaalne (<75 kBq/m³) Rn-sisaldus. Üksikud kõrged sisaldused madala või keskmise radooniriskiga aladel on seotud tõenäoliselt kaetud ja süvakarsti ning karbonaatsetes kivimites süvalõhedega. Erandi moodustavad Pühalepa vallas Kärdla ringstruktuuri piires paiknevad kõrged sisaldused (kuni 264 kBq/m³). Täiendava uuringuvajadusega haldusüksused Täiendava uuringuvajadusega haldusüksused on alad, mille osas puuduvad andmed radooniohtlikkuse osas järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud ebapiisavalt). Haldusüksustes, kus läbiviidud mõõtmised on ebapiisavad või mõõtmisi ei ole tehtud, tuleb teha täiendavad mõõtmised, et selgitada välja piirkonna radoonirisk. 2018.a seisuga on andmehulk ebapiisav 19 haldusüksuse osas. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024 arvestusega, et aastas kaardistatakse ca 4 haldusüksust. Radoonimõõtmisi pinnaseõhus jätkatakse ka tulevikus eesmärgiga täpsustada kõrgendatud radooniriskiga maa-alade paiknemist ning vastavalt siseruumide õhu radoonisisalduse mõõteandmete hulga suurenemisele uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel. 10 3. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringud Eestis Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringutega alustati Eestis möödunud sajandi 80ndate lõpus. Aastatel 1989-1991 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi ehitusfüüsika osakonna poolt läbiviidud uuringuga tehti kindlaks, et Eestis on põhiline siseõhu radooniallikas hoonealune pinnas. Ei tuvastatud kõrgenenud siseõhu radoonitasemeid, mis võiksid olla põhjustatud kraaniveest või ehitusmaterjalidest. Aastatel 1994-1998 viidi ellu Eesti-Rootsi radooniuuringute programm eesmärgiga luua Eestis siseõhu radoonimõõtmiste võimekus ja koolitada välja vastavad spetsialistid ning tuvastada Rn-riskiga alad ja hoonetüübid, millele on iseloomulik keskmisest kõrgem siseõhu radoonisisaldus. Tehti kindlaks, et potentsiaalselt kõrge siseõhu radoonisisaldusega piirkonnad on Toila ja Kunda, et ühepereelamutes on radoonitase kõrgem kui korterites ning et keldri olemasolu korral on radoonitase esimese korruse ruumides madalam kui ilma keldrita hoonetes. 1999. a esitati Eesti projekteerimisnormis EPN 12.2 „Sisekliima“ elu-, puhke- ja tööruumides õhu Rn-sisalduse normväärtuseks 200 Bq/m³. Aastatel 1998-2001 viidi Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi koostöös läbi kogu Eestit hõlmav uurimus, mille tulemusena valmis esimene valdade keskmiste radoonitasemete kaart, hinnati keskmiseks inimese poolt saadavaks radoonist põhjustatud efektiivdoosiks 1 millisiivert (mSv) ja hinnati, et radoon põhjustab Eestis igal aastal ligikaudu 90 uut kopsuvähi juhtu (neist ligikaudu 10 mittesuitsetajatel). Aastatel 2002-2004 viidi läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud projekt „Radoon majades“. Selle ja kõigi varasemate uuringute käigus kogutud andmeid kasutati lisaks geoloogilistele ja pinnaseõhu radoonimõõtmiste andmetele Eesti radoonikaardi koostamisel. Valmis teabematerjal „Radooniohutu elamu“. Aastatel 2005-2006 viidi läbi uurimisprojekt „Radoon radooniohtlike alade lasteasutustes“, mille käigus uuriti 208 lasteasutust 30 vallas ja linnas. Uuringu tulemusena selgus, et Rn-tase lasteasutustes on enamjaolt madalam kui elamutes, kuid probleemseid ruume eksisteeris 49 % hoonetest. Aastatel 2007-2008 jätkati andmete kogumist valdade radoonikaardi täiendamiseks. Eesti Kiirguskeskusele soetati Ungari firma Radosys radoonidetektorite mõõtesüsteem, mis on kasutuses käesoleva ajani, kuid vajab lähiaastatel väljavahetamist seoses amortiseerumisega. Valmis täiendatud valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Eesti Kiirguskeskus andis välja juhendmaterjali kohalike omavalitsuste töötajatele „Radooniohu arvestamine ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes“. Eesti Kiirguskeskuses võeti kasutusele siseõhu radooni mõõtetulemuste elektrooniline andmebaas. Aastatel 2008-2010 uuriti radoonitaset erinevates töökohtades – kaevandustes, veekeskustes, veekäitlusettevõtetes ning lasteasutustes. Paralleelselt jätkati radoonimõõtmisi elamutes vastavalt esitatud tellimustele. Aastatel 2011-2012 uuriti 101 Tallinna koolieelset lasteasutust, millest enamuses vastas radoonitase Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruses nr 131 kehtestatud nõuetele. Keskmine radoonitase oli üle 200 Bq/m³ 6 lasteasutuses ning 7 hoones esines ületamisi üksikutes ruumides. 11 Käesolevaks ajaks on Keskkonnaameti kiirgusosakonna andmetel ca 2500 mõõdetud hoone jaotus siseõhu radoonisisalduse järgi alljärgnev:  alla 100 Bq/m³ - ~62%  alla 200 Bq/m³ - ~83%  üle 300 Bq/m³ - ~10%  üle 600 Bq/m³ - ~3%  üle 1000 Bq/m³ - ~1% Arvestada tuleb, et enamus mõõtmisi on tehtud piirkondades, kus geoloogiliste andmete põhjal on teadaolevalt kõrgema uraanisisaldusega pinnas, mistõttu võib eeldada, et Eestis tervikuna on hoonete siseõhu radoonisisaldus mõnevõrra madalam kui seni tehtud mõõtmiste statistika näitab. Täielikuma ülevaate saamiseks on vaja läbi viia üleriigiline radooniuuring. Euroopa Liidu riikides teostatakse radooniuuringuid 10x10 km võrgustikuga, mille igas ruudus on tehtud mõõtmised vähemalt 30 juhuslikult valitud elamus. Sellise tihedusega mõõtmiste puhul oleks Eesti kohta vajalik mõõdetud hoonete arv ~15000. 2018.a seisuga on Eestis mõõdetud radooni ca 2500 hoone siseruumis. Uusarendust vajab siseõhu mõõtetulemuste andmebaas, kuna olemasoleva abil on andmete statistiline töötlemine raskendatud. Valminud on visioonidokument ja ärianalüüs olemasoleva andmebaasi arenduseks, mis võimaldab edaspidi radooni mõõteandmeid paremini hallata ja analüüsida. Andmebaasi arendustöödega on kavandatud alustada 2019. aastal. Andmebaasi haldajaks on Keskkonnaamet. 12 4. Radooni mõõtmine Eestis tehti esimesed radoonisisalduse mõõtmised Eesti majade keldrite või esimese korruse õhus aastail 1985–1990. Plaanipäraseid uuringuid alustas Eesti Kiirguskeskus iseseisvalt ja koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudiga 1994. aastal. Eesti pinnaseõhus määrati radoonisisaldus esimestes üksikpunktides 1995. aastal koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudi teadlastega ja nende aparatuuriga. Nii pinnase kui ka siseruumide radoonitaseme mõõtmisel on oluline asjakohase mõõtemeetodi kasutamine. Kõik osalised, sealhulgas mõõtmise tellija, tegija kui ka mõõtmiste järelevalve teostaja peavad üheselt mõistma nii mõõtmisprotsessi kui ka selle tulemusi. Mõõteseaduse järgi peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tagatud vähemalt riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks peab mõõtmised tegema pädev mõõtja, kes kasutab taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. 2016. aastal valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel ning Keskkonnaministeeriumi juhtimisel juhendmaterjal „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Juhendmaterjal on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel: https://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf Juhendmaterjal kirjeldab Rn aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise meetodeid pinnases ja siseruumides, mille kasutamisel saadavatest tulemustest on asjakohane juhinduda ehitustegevuses või vajadusel olemasolevates hoonetes siseõhu radoonisisalduse vähendamisel. Juhend on koostatud eesmärgiga anda mõõtmiste tegijatele juhised pinnase ja siseruumide Rn aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks ning tulemuste esitamiseks viisil, mis tagaks tellijatele ja järelevalvele eesmärgikohase piisava ülevaate radoonitasemest mõõdetaval objektil. Ühtlasi esitatakse nõuded mõõtmise ankeedi, protokolli ja aruande kohta. Juhend aitab valida sobivat mõõtemeetodit vastavalt mõõtmise eesmärgile. Kuigi juhend on soovituslik, on selles esitatud siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni pikaajaline mõõtmine ainus sobilik viis radoonikontsentratsiooni aasta keskväärtuse hindamiseks. Radoonisisalduse hindamiseks pinnaseõhus on ainus sobilik mõõtemeetod pinnase otsemõõtmine koos radooni arvutusliku määranguga raadium-226 kaudu. Juhendmaterjali koostamise käigus tegi Keskkonnaministeerium koostööd ka Soome Kiirgusohutuskeskusega (edaspidi STUK) paludes juhendile nende arvamust ning parendusettepanekuid. STUK-ga koostöös korraldati ka 2016. maikuus Eestis radoonimõõtjatele koolitus „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“. Keskkonnaministeeriumi juhtimisel on 2018. a seisuga tõlgitud eesti keelde Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) radoonimõõtmise standardite seeria ISO 11665 „Radioaktiivsuse mõõtmine keskkonnas. Õhk: radoon-222“ viis osa, mis katavad kõik praktikas olulisemad radoonimõõtmise valdkonnad nii hoonete siseõhu kui pinnaseõhu puhul. Eelnimetatud standardid on on rahvusvaheliste ISO standardite eestikeelsed versioonid, mille teksti tõlke on avaldanud Eesti Standardikeskus ja millel on sama staatus ametlike keelte versioonidega. 13 Õhu radoonisisaldust mõõdab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses ning mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduses sätestatud korras. Mõõteseaduse kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Eestis tegeleb nii akrediteerimise kui ka mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamisega Eesti Akrediteerimiskeskus. 4.1 Seos pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel Radoonisisalduse suhet majaaluse pinnase pinnaseõhus ja maja siseõhus on Eestis uuritud tagasihoidlikult. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et pinnased on Rn-ohutud, kui pinnaseõhus ei ületa Rn-sisaldus 10 kBq/m³ piiri. Liivased ja aleuriitsed pinnased on Rn-ohtlikud, kui nende õhus ületab Rn-sisaldus 50–60 kBq/m³ piiri (Clavensjö, Åkerblom, 1994). Rn-ohtlikuks pinnaseks loetakse pinnaseid, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 50 kBq/m³. Sellistel juhtudel võib Rn-sisaldus tõusta suure tõenäosusega eluruumide siseõhus Rn migreerumist takistavate meetmete kasutamata jätmise korral üle 200 Bq/m³ piiri. Kui ehitamisel ei ole radooniga arvestatud, on Rn-sisalduse vahel pinnaseõhus ja ruumide siseõhus jälgitav ühemõtteline positiivne korrelatsioon. On täheldatud, et sõltuvalt ehitiste kvaliteedist, ületab üksikjuhtudel majade siseõhus Rn-sisaldus 200 Bq/m³ piiri aladel, mille pinnasõhus on Rn-sisaldus ligi 50 kB/m³. Analoogselt võib Rn-sisaldus majade siseõhus ületada 300 Bq/m³ piiri aladel, millede pinnaseõhus on Rn-sisaldus lähedane 75 kBq/m³. 14 5. Radoonisisalduse viitetasemed 5.1 Viitetasemed hoonetes Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Kuid aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon võib õhu radoonisisalduse kergitada tasemeni, mis võib pikaajaliselt olla tervisele kahjulik. Eestis alustati ruumide siseõhu radoonisisalduse reguleerimisega 2011.aastal, kui sama aasta 6. oktoobril kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“, millega sätestati ruumide siseõhu aasta keskmiseks radoonisisalduseks kuni 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). Ka Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ kehtestati kooliruumi siseõhule nõue, et aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m3. Nõue tulenes sellel ajal kehtinud standardist EVS 840 „Radooniohutu hoone projekteerimine“, mille kohaselt pidi radoonisisaldus hoonetes olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). 2016.a alustas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium määruse kavandi “Hoone sisekliimale esitatavad nõuded” (edaspidi sisekliima määrus) koostamisega, milles kavatsetakse muuhulgas reguleerida eluruumi radoonisisalduse viitetaset. Sisekliima määruse kehtestamiseni kehtestatakse määrus „Hoone ruumiõhu radoonisisaldusele ja ehitusmaterjalidest eralduvale gammakiirgusele esitatavad nõuded“. Direktiiv 2013/59/EURATOM sätestab siseruumide õhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni viitetasemeks maksimaalselt 300 Bq/m³, mis kehtestatakse ka Eestis riikliku viitetasemena. Üldisele kehtestatavale radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetasemele kavandatakse sisekliima määrusega kehtestada erandid. Koolieelse lasteasutuse (lastesõim, - aed, päevakodu, lasteaed-algkool), põhikooli või gümnaasiumi õppehoone või kutseõppeasutuse õppehoone, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu ja erihooldekodu hoone puhul sätestatakse radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³. Võrreldes üldisele sätestatavale radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetasemele kehtestakse rangem nõue hoonete kasutusotstarvetele, milles viibivad pikaajaliselt sotsiaalselt haavatavamad sihtgrupid, eelkõige lapsed. Riiklikesse uuringutesse tuleks hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³. Lisaks tuleks kaaluda ning leida võimalusi väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga arvestamiseks. Eesmärgiks oleks, et väike- ja korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemisel arvestatakse hea sisekliima tagamisel muuhulgas ka siseõhu radoonisisaldusega. 5.2. Tööruumide õhu radoonisisaldus Direktiiv 2013/59/Euratom sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada siseruumide õhus radoonisisalduse riiklik viitetase, mis ei tohi olla suurem kui 300Bq/m3, nõudes kõrgendatud 15 radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel, radoonisisalduse mõõtmisi. Viitetaseme 300 Bq/m3 ületamisel, on tööandja kohustatud võtma kasutusele põhjendatud ja optimaalsed radoonikaitsemeetmed. Juhul kui ehituslikest meetmetest hoolimata viitetaset ei ole võimalik saavutada, tuleb tagada töötajate kiirgusdooside seire ja pädeva asutuse teavitamine. Ülaltoodud sätete ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusloomesse võeti 30. juulil 2018 kiirgusseaduse alusel vastu keskkonnaministri määrus nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel” (edaspidi tööruumide õhu radoonisisalduse määrus). Määrusega sätestatakse tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise ning viitetasemele vastavuse hindamise kord, tööandja kohustused tööruumide õhus sisalduvast radoonist tingitud pikaajalise terviseriski vähendamiseks, tööandja kohustus tagada töötajatele radoonist põhjustatud kiirgusdooside seire, kui tööruumi õhu radoonisisaldus töö ajal ületab viitetaset ning tööandja kohustus teavitada Keskkonnaametit töökohtadest, kus vaatamata võetud meetmetele töötajate pikaajalise terviseriski vähendamiseks ületab tööruumi õhu radoonisisaldus jätkuvalt viitetaset. Tööruumide õhu radoonisisalduse määrusega on sätestatud õhu radoonisisalduse viitetasemeks tööruumides 300 Bq/m³. Viitetase kehtestatakse aasta keskväärtusele, mida saab kas mõõta või hinnata vähem kui aasta kestnud mõõtmise põhjal. Õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele vastavaks, kui aasta aega katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset või kui ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui 20% võrra. Hindamise metoodika vastab meile lähedase geograafilise paiknemisega riikide praktikale ja mõõtemetoodika Eesti standardisüsteemi ülevõetud rahvusvahelistele standarditele. Eesti kliimas on radoon probleemiks just talvisel ajal, kui maa on külmunud ning radooni vaba liikumine atmosfääri seetõttu takistatud. Siis hakkab radoon väljapääsu otsides kogunema hoonete all olevasse pinnasesse, sest seal pole maa külmunud, ning liigub sealt edasi hoone siseõhku. 16 6. Radoonisisalduse vähendamine hoonetes Siseruumide radoonisisalduse vähendamise üks meede on enne hoone projekteerimist välja selgitada, kas hoonealuse pinnase radooni aktiivsuskontsentratsioon võib põhjustada hilisemaid probleeme siseruumides. Kuigi Eesti pinnase kohta on koostatud mitmeid radooniriski levilate kaarte (sh radooniriski atlas, Harjumaa, Ida-Virumaa radooniriski kaardid), on kindlam mõõta hoone planeeritavas asukohas pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni. Nimelt varieerub pinnase radoonisisaldus ka üsna piiratud maaalal, kuna seda mõjutavaid tegureid on palju. Kui pinnaseõhu radoonikontsentratsiooni mõõtmisi ei tehta või mõõtmiste tulemusena selgub, et pinnases on radooni aktiivsuskontsentratsioon üle 50 000 Bq/m³ (või raadiumi aktiivsuskontsentratsioon üle 45 Bq/kg), tuleb radooniohu vältimiseks kavandada radooniohtu minimeerivad meetmed. Kõrge radooniriski levialadel on radooni mõõtmine pinnases ja radooni vähendamismeetmete kavandamine tungivalt soovitatav. Kui radooni aktiivsuskontsentratsioon pinnases on vahemikus 10 000– 50 000 Bq/m3, tuleb tagada tarindite radoonikindlad lahendused. Kui hoonealune pinnas on väikese radoonisisaldusega (radooni aktiivsuskontsentratsioon <10 000 Bq/m3), tuleb tagada hoone ehitamisel/rekonstrueerimisel hea ehituskvaliteet. (RAM 2016) Ruumiõhu peamised radooniallikad on (EVS 840:2017): 1) õhuleke pinnasest läbi tarindite ja tarindite liitekohtade ebatiheduste. Kriitilisimad kohad on pinnasele toetuva põranda ja välis-/vahe-/keldriseinte liited, mahukahanemispraod betoonpõrandas; 2) õhuleke pinnasest tarinditest läbiviikude (elekter, vesi, kanalisatsoon jne) kaudu ning tühjade õõntega (täis betoneerimata) betoonplokkmüüritis, eri materjalikihtide (nt soojustuse ja vundamendimüüri) vahel olev vertikaaltühemik; 3) difusioon või õhuleke läbi pinnasega kokkupuutuvate tarindite (näiteks õhku hästi juhtivast materjalist keldriseinad (näiteks keramsiitplokk, eriti kui see on laotud täitmata vertikaalvuukidega), väikese difusioonitakistusega materjalid vms); 4) ehitusmaterjalidest emaneeruv radoon; 5) radooniohtliku tarbevee kasutamine. Eelloetletud radooniallikatest on Eestis õhulekete kaudu pinnasest siseruumi tungival radoonil suurim osatähtsus. Õhu liikumise eelduseks läbi piirdetarindite, ebatiheduste, liitekohtade või läbiviikude on õhurõhkude erinevus siseruumi ja pinnase vahel. Õhurõhkude erinevust siseruumi ja pinnase vahel võib põhjustada ventilatsiooni õhuvoolu hulkade erinevus, õhutiheduste erinevus ja tuul. Kui tuule ja temperatuuride erinevusest sõltuv õhutiheduste erinevus on nn inimtegurist sõltumatu potentsiaal, on ventilatsiooni toimimises on projekteerijal, ehitajal ja hoone kasutajal selge mõju. Seetõttu on ventilatsioonist tingitud õhurõhkude erinevus olulisim inimtegevuse mõjur, mis võib avaldada mõju radooni tungimisele pinnasest siseruumi. 6.1. Radooniohutu hoone projekteerimise standard 2017. aastal valmis täiendatud radooniohutu hoone projekteerimise standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Selles Eesti standardis antakse projekteerijatele ja ehitajatele juhised radooniohutu hoone ehitamiseks, et vältida tervist kahjustava radooni viitetaseme ületamist ruumides, kus inimesed pikemat aega viibivad. Standardis on esitatud olemasolevatele ja uutele hoonetele valik radooniohu vähendamise meetmeid. Tuleb arvestada, et loetelu ja lahendused pole lõplikud ning lisaks võib radooniohutuse tagada ka muude lahendustega, mille toimivust on uuritud ja dokumenteeritult 17 tõestatud. Standard EVS 840:2017 erineb standardi eelmise versioonist selle võrra, et annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb standard märksa põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest ja lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Peale selle on standardit täiendatud nii tekstilise kui ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu. Euroopa Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom alusel sätestatakse Eestis siseruumide õhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m3 (erandina on koolieelse lasteasutuse, põhikooli või gümnaasiumi õppehoone või kutseõppeasutuse õppehoone, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu ja erihooldekodu hoone puhul radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³). Viitetaseme ületamisel tuleb kaaluda ja vajaduse korral tarvitusele võtta meetmeid radoonisisalduse vähendamiseks. Kuid arvestades, et standardis esitatakse juhised ja parim praktika radoonikaitse meetmete kasutuselevõtuks ning asjaolu, et Eestis on pikalt kehtinud projekteerimisnorm, võetakse standardis eesmärgiks 200 Bq/m3 taseme saavutamine. Sellisel juhul on väga tõenäoline, et standardis kirjeldatud meetmete rakendamisel ei ületata tulevikus riiklikku viitetaset 300 Bq/m3 . 18 7. Radoon põhjavees Seni Eestis läbiviidud põhjavee uuringute käigus ei ole põhjaveekihtidest võetavas olmevees tuvastatud juurde lisanduvat kõrgendatud radooni kontsentratsiooni. Eestis on tehtud radooni kontsentratsiooni uuringuid põhjaveekihtidest võetavale olmeveele. Vastavalt 2011.a Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadurite teadusartiklile „Relevant radionuclides in Estonian drinking and ground waters – measurement techniques and activity concentrations“ on radooni kontsentratsiooni põhjaveekihtidest pärinevas olmevees mõõdetud erinevate uuringute raames kokku 135 korral. Tulemused näitasid, et keskmine radoonikontsentratsioon jäi vahemikku 9,0-19,4 Bq/l, mis on märkimisväärselt madalam, kui EN Direktiivi 2013/51/Euratom alusel kehtestatud radooni kontrollväärtus 100 Bq/l. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile ja indikatiivdoosile. Määruses on sätestatud, et radooni tuleb joogivees määrata juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et kontrollväärtus võib olla ületatud. 19 8. Radoon ehitusmaterjalidest Ehitustoote kiirgusohutust hinnatakse aktiivsuskontsentratsiooni indeksi järgi, mis peab olema väiksem kui 1. Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust: 1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja –toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele. Määruse kohaselt peab ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud juhul, kui ehitustoote kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet kõrgema kiirgustasemega toodet kasutada; 2) Majandus- ja taristuministri 22.09.2014. a määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalide ja - toodete esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord”, millega kehtestatakse avalikult kasutataval teel toimuvatel teehoiutöödel kasutatavate tee- ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused (sh radioaktiivne emissioon) vastavalt kasutusalale ja põhiomaduste tõendamise kord. Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud. Tartu Ülikooli 2012.a M. Lusti ja E. Realo uurimistöö „Assessment of natural radiation exposure from building materials in Estonia“ raames määrati looduslike radionukliidide sisaldus 53 erinevas Eestis kasutatava ehitusmaterjali proovis. Analüüsil kasutati kõrge eraldusvõimega HPGe gammaspektromeetrilist analüüsimeetodit. Leiti, et looduslike radionukliidide 40K, 226Ra ja 232Th aktiivsuse kontsentratsioonid varieeruvad uuritud ehitusmaterjalides järgmistes vahemikes: vastavalt 7–747 Bq/kg, 4,4–69 Bq/kg ning 0,8–86 Bq/kg. Aktiivsuse kontsentratsioonide alusel hinnatud ehitusmaterjalide aktiivsusindeksi väärtused asuvad piirides 0,02 kuni 0,74. Levinumate ehitusmaterjalide jaoks tehti doosihinnangud siseruumides ja selle alusel saadud aastased elanikudoosid jäävad vahemikku 0,16–0,44 mSv. 2017.a lõppenud Tartu Ülikooli „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ uuringus analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I=1. Samas on puudulik info imporditud ehitusmaterjalidest või –toorainetest, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Riigil on lähiaastatel plaanis läbi viia ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu. Et vähendata ehitusmaterjalidest tingitud siseruumide radooniriski on oluline enne uute materjalide, mille kohta ei ole tõendatud või uuringupõhist teavet radooniohtlikkuse kohta, kasutuselevõttu teha vastavad uuringud enne toote ehitusturule lubamist. Aktiivsuskontsentratsiooni I määramisel on üks arvesse võetav radionukliid Ra-226, mille lagunemisel tekib Rn-222. Vajab täiendavat uurimist, kas tingimus I<1 on alati piisav järelduseks, et sellisest ehitusmaterjalist eralduv radoon ei anna olulist osa siseruumi õhu radoonisisaldusele. Ilmnenud on vajadus läbi viia ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate (NORM) jäätmete teket. 20 9. Terviseriskide vähendamise pikaajalised eesmärgid Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) juhtis tähelepanu eluruumide õhu radoonisisalduse mõjule tervisele 1979. aastal. 1988. aastal klassifitseeriti radoon kui kantserogeen. WHO andmetel on radoon olulisuselt teine kopsuvähi põhjustaja. Kopsuvähi tekitajate hulgas edestab radooni ainult suitsetamine. Suitsetajatel on tõenäosus kopsuvähki haigestuda ligikaudu 25 korda suurem kui mittesuitsetajal. Samas on oluline ka suitsetamise ja radooni koosmõju. Rootsis mittesuitsetajate seas läbiviidud uuringust selgus, et on olemas sünergiline seos radooni ja passiivse suitsetamise vahel. Suitsuse õhu sissehingamisel satub kopsu rohkem Rn tütarisotoope, põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele. Teaduslikud uuringud viitavad, et 3–14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus sisalduvast radoonist. Ülemaailmselt põhjustab siseõhu radoon aastas hinnanguliselt 70 000– 170 000 uut kopsuvähki haigestumise juhtumit. Eesti Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeritakse Eestis aastas umbes 650–700 esmast kopsuvähki haigestumist. Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi hinnangul võib neist umbes 90 võib seostada radooniga. Vastavat epidemioloogilist uuringut radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks pole Eestis siiani läbi viidud. Antud uuringu teostamise võimalikkust tuleb kaaluda. Aastatel 2005 ja 2006 läbi viidud Euroopa asumite koonduuringu ja mujal maailmas tehtud teaduslike uuringute tulemuste põhjal toovad WHO (WHO, 2009) ja Rahvusvaheline Kiirguskaitse Komisjon ICRP (ICRP, 2010) välja järgmised 75-ndaks eluaastaks kopsuvähki haigestumise tõenäosused eluaegsetele mittesuitsetajatele ja suitsetajatele, sõltuvalt elukoha õhu radoonisisaldusest ja 25-30 aastasest viibimisest sellise radoonisisaldusega õhus (Tabel 1). Tabel 1. 75-ndaks eluaastaks kopsuvähki haigestumise tõenäosused eluaegsetele mittesuitsetajatele ja suitsetajatele, sõltuvalt elukoha õhu radoonisisaldusest ja 25-30 aastasest viibimisest vastava radoonisisaldusega õhus Radoonikontsentratsioon 0 Bq/m³ * 100 Bq/m³ 400 Bq/m³ 800 Bq/m³ Vähirisk 75- mittesuitsetaja 0.4 % 0.5 % 0.7 % 1% ndaks suitsetaja 10 % 12 % 16 % 22 % eluaastaks Suitsetaja/mittesuitsetaja 25 24 23 22 vähiriskide suhe (kordades) * 0 Bq/m³ on teoreetiline radoonivaba olukord, praktikas on ka välisõhus radoonisisaldus harva alla 5 Bq/m³. Tänaseni pole suudetud teaduslikult tõestada, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi. Radoonikiiritusega seostatava kopsuvähki haigestumise riski vähendamiseks tuleb seada pikaajalised eesmärgid. Tegevused, mis aitavad kaasa eesmärgi täitmisele on näiteks radooniuuringute teostamine, radooni osas õigusloome täiendamine, avalikkuse informeerimine, radoonimõõtjate jt valdkonnaga seotud inimeste harimine. Neid eelnimetatud tegevusi on käsitletud tegevuskava raames läbivalt. Suitsetajate kopsuvähki haigestumise terviseriskide maandamiseks aitab, lisaks radooniohuga seotud tegevustele, kõige enam kaasa riiklikul tasandil tubakatarvitamise piiramine. Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) lähtub oma tegevustes kolmest tubakatarvitamise 21 leviku piiramise põhiprintsiibist:  ennetamine  tubakast loobumise programmide arendamine  tubakasuitsuvaba keskkonna kujundamine TAI tegevused tubakatarvitamise leviku piiramisel on järgnevad:  Koostab raporteid ja analüüse olukorrast Eestis  Koostab ja annab välja juhendmaterjale ja infotrükiseid  Osutab tubakast loobumise nõustamise teenust  Tegeleb suitsetamislevimuse vähendamisega Eesti Kaitseväes ja tervishoiuasutustes  Osaleb rahvusvahelistes töörühmades  Valmistab ette ja viib läbi koolitusi, infopäevi ja konverentse  Viib läbi kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass Erinevatest spetsialistidest on TAI tegevustesse kaasatud tervishoiutöötajad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õpetajad, noorsootöötajad jt. 22 10. Teavitamine Radoon on lõhnatu, värvitu ja nähtamatu gaas, mistõttu käib inimeste teavitamine sellega kaasnevatest ohtudest informatsiooni jagamisega. Radooniga seotud teavitamisstrateegia eesmärk on üldsuse teadlikkuse tõstmine ning kohaliku tasandi otsustajate, tööandjate ja töötajate teavitamine radooniga seotud ohtudest (sh seoses suitsetamisega). Avalikkuse ja radoonivaldkonna spetsialistide teavitamiseks korraldadakse teabepäevi, täiendatakse informatsiooni kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale, korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus) kaudu. Selgitamaks välja, kui efektiivselt on toiminud teavituse eesmärgi täitmine tuleks korraldada vastav uuring. Uuringutulemuste alusel on võimalik planeerida edasisi tegevusi teavituse osas. Teabepäevad Keskkonnaministeerium korraldab regulaarselt teabepäevi – iga-aastane kiirguspäev, kus ühe teemana on alati käsitletud radooni. Näiteks 2017. a toimunud teabepäeval selgitati, kuidas mõõta radooni töö- ja eluruumides; anti ülevaade radoonikaitsemeetmete kasutamisest ning tutvustati Eesti pinnase radooniatlast. Seminari toimumise kohta avaldati pressiteade Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Kodulehed Radoonialane informatsioon ja abistavad juhised on kättesaadavad järgnevatel kodulehtedel: https://www.envir.ee/ – Keskkonnaministeeriumi koduleht; https://www.keskkonnaamet.ee/ – Keskkonnaameti koduleht; https://www.egt.ee/ – Eesti Geoloogiateenistus; https://www.evs.ee/ – Eesti Standardikeskus (radoonimõõtmise ja radooniohutu hoone projekteerimise standardid). http://www.eak.ee/ – Eesti Akrediteerimiskeskus (akrediteeritud asutused ja pädevad mõõtjad) Lisaks eelnimetatud asutustele kajastavad radooni olulisust ka radoonimõõtmiste ja radoonivastaste ehitusmeetmete pakkumise teenusega tegelevate erafirmade kodulehed. Koolitused Lisaks avalikkusele suunatud teabepäevadele ja kodulehekülgedel kättesaadavale informatsioonile korraldatakse vastavalt vajadusele ja sihtgruppidele koolitusi. Näiteks Keskkonnaministeerium korraldas koostöös SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega 3-4. mail 2016 koolituse „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“. Koolituse viisid läbi Keskkonnaministeeriumi, Soome Kiirguskaitsekeskuse ja Eesti Geoloogiakeskuse eksperdid. Koolitusel osales 15 radoonimõõtjat ja 15 järelevalveteostajat. Tulevikus on riigil plaanis korraldada sarnane koolitus ka järelevalveametnikele (TI ja KKI). 2018. aastal viidi Keskkonnaameti poolt KIK-i toetusel läbi kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistide koolitusprogramm, mille raames tutvustati kuulajatele kahetunnises loengus radooni olemust, sellega seotud terviseriski, radooni vähendamise võimalusi siseruumides ja radooniga seotud õigusakte. Loeng toimus kolmel korral ja osales üle saja kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti. Tulevikus on plaanis jätkata omavalitsuste, eriti kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate omavalitsuste, ametnike koolitamisega. Tänasel päeval ei kuulu kiirguskaitse põhimõtete (sh radoon) õpetamine ühegi õppekava kohustuslikku ossa, kuid eesmärgiks tuleks seada selle õppekursuse tagasitoomist ning lülitamist erinevatesse õppekavadesse. Rõhku peab pöörama ka projekteerimise ja ehitusega 23 seotud õppekavade täiendamisele seoses looduskiirguse, eriti radooni tekitatud ohuga ja selle vähendamise meetmete kasutamisega, et suurendada selle valdkonna spetsialistide teadlikkust. Juhised ja teabematerjalid Allajärgnevalt on toodud viimaste aastate olulisemad juhendid ja teabematerjalid seoses radooniga. Infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning Kiirguskeskuse infomaterjalist „Radooniohutu elamu“ . Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud infovoldik „Radoon valmis olevates hoonetes“ annab praktilisi näpunäiteid kuidas vähendada õhu radoonisisaldust kõrgenenud radoonitasemega hoonetes. 2017.a kehtestatud uus standard EVS 840:2017 annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb uus standard oluliselt põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Lisaks täiendati standardit nii tekstilise kui ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu. 2017. aastal valminud radooniatlase „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas“ peamiseks eesmärgiks on elanikkonna teadmiste taseme tõstmine radooni ja looduskiirguse tasemest Eestis ja nende võimalikust negatiivsest mõjust inimese tervisele. Atlas on kavandatud kasutamiseks detailplaneeringute koostamisel radooni vähendamise meetmete kasutuselevõtu vajalikkuse hindamiseks, kohalike omavalitsuste ehitusmääruste koostamisel, erinevates uurimis- ning teadustöödes. 2016. a lõpus valmis Keskkonnaministeeriumi juhtimisel radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise juhendmaterjal (RAM 2016). Materjaliga ühtlustatakse Eestis eri asutuste läbiviidavad radoonimõõtmiste meetodid. Juhend on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Kuna kiirgus- (sh radooni-)valdkonnas on viimastel aastatel toimunud suuri edasiminekuid (siseõhu radoonisisalduse viitetaseme kehtestamine, standardi EVS 840 uuendamine, RAM 2016 valmimine jne), siis tuleks uuendada avalikkusele koostatud infomaterjale, mis annavad ülevaate ioniseerivast kiirgusest, radoonist, seadusandlusest, radoonimõõtmistest ja radoonikaitse ehituslikest meetmetest jne. Meedia Lisaks eelnimetatule tehakse meedias (televisioon, raadio, ajakirjandus) teavitusi nii Keskkonnaministeeriumi kui ka erafirmade (sisuturunduse artiklid, ettevõtete reklaamid) poolt. Keskkonnaministeerium teeb meediakajastuse kui radooniga seoses saadakse uut informatsiooni (nt valmib radooni teemal brozüür, täiendatakse radooniatlast jne) või tulemas on teabepäev. Suitsetamine Kuna suitsetajatel on suurem tõenäosus radoonist põhjustatud kopsuvähki haigestuda kui mittesuitsetajal, siis on oluline avalikkust teavitada suitsetamisega kaasnevatest ohtudest. Tervise Arengu Instituut teostab tubakatarvitamise leviku piiramiseks avalikkuse teavitamiseks alljärgnevaid tegevusi:  Koostab ja annab välja juhendmaterjale ja infotrükiseid  Osutab tubakast loobumise nõustamise teenust 24  Tegeleb suitsetamislevimuse vähendamisega Eesti Kaitseväes ja tervishoiuasutustes  Valmistab ette ja viib läbi koolitusi, infopäevi ja konverentse  Viib läbi kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass Erinevatest spetsialistidest on nendesse tegevustesse kaasatud tervishoiutöötajad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õpetajad, noorsootöötajad jt. 25 11. Radooni tegevuskava rakendusplaan Radooni riiklik tegevuskava on kiirgusohutuse riikliku arengukava osa. Radoonivaldkonnas planeeritud tegevused, tulemused koos vastutajate, täitjate, läbiviimise perioodide ning kuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga sisalduvad arengukava 2018-2021 perioodi rakendusplaanis. Alljärgnevalt on toodud lühiloetelu rakendusplaanis kajastuvatest radooniga seotud tegevustest ning nendest tegevustest, mis jäävad rakendusplaani perioodist välja (st tegevused pärast 2021. aastat). Tegevused:  Täiendavate pinnaseõhu radooniuuringute tegemine haldusüksustes, mille osas puuduvad andmed võimaliku kõrgendatud radooniriski osas järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud ebapiisavalt).  Täielikuma ülevaate saamiseks viia läbi üleriigiline siseruumide radooniuuring.  Riiklikesse uuringutesse hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³.  Siseruumide õhu ja samal krundil teostatud pinnaseõhu radoonisisalduse mõõteandmete hulga suurenemisel uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel.  Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine  Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine sagedusega vähemalt kord aastas.  Siseõhu radoonisisalduste mõõtetulemuste andmebaasi arendamine.  Väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga arvestamise võimalikkuse hindamine ning võimaluste leidmine.  Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) uuringu läbiviimine.  Radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks epidemioloogilise uuringu teostamise võimalikkuse hindamine.  Kiirguskaitse põhimõtete (sh radoon) õppekursuse lülitamine erinevatesse õppekavadesse.  Radoonialaste koolituste korraldamine järelevalveametnikele.  Inimeste radoonialase teadlikkuse väljaselgitamiseks vastava uuringu läbiviimine.  Avalikkusele suunatud kiirgus- ja radooniteemaliste infomaterjalide koostamine. 26 Kokkuvõte Erinevatest erinevatest looduslikest ioniseeriva kiirguse allikatest on olulisimaks radoon. Radoon põhjustab aasta keskmisest looduslike kiirgusallikate poolt põhjustatud efektiivdoosist (2,42 mSv/a) 1,26 mSv ehk ca 52,1% (UNSCEAR 2008). Eesti radoonistrateegia põhieesmärk on vähendada radooni mõju elanikkonnale nii kodudes kui töökohtades ja seeläbi vähendada kopsuvähki haigestumise riski. Radooniga seonduva kopsuvähi riski vähendamise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud käsitlemist nii rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti riigis kehtestatud õigusaktides. Väga suurt mõju riigisiseste nõuete kehtestamisele avaldavad Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õigusaktid. Nimelt peab liikmesriik järgima ELi tasandil välja antud määrusi, direktiive jms. dokumente. Radooni valdkonnas on olulisim õigusakt Euroopa Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom. Direktiiv kohustab liikmesriike reguleerima oma õigusaktides radooniga seotud küsimusi sh koostama riikliku radooni tegevuskava radoonikiiritusest tulenevate pikaajaliste riskide ohjamiseks. Nimetatud tegevuskava näeb muuhulgas ette strateegia koostamist radooniuuringute läbiviimiseks ja mõõteandmete haldamiseks, radoonist teavitamiseks, radoonikiirituse vähendamiseks elamutes ning töökohtades ja radoonikiiritusest tuleneva kopsuvähki haigestumise riski vähendamiseks. Kokkuvõtlik ülevaade Eesti radoonistrateegiast on toodud käesolevas peatükis. Detailsemalt on strateegia kirjeldatud vastavate teemade peatükkides. Eesti radoonistrateegia põhineb teaduslikel uuringutel ja praktikal. Informatsiooni radoonist levitatakse üleriigiliselt tuginedes nii eestisisestele kui rahvusvahelistele (sh Maailma Terviseorganisatsioon – WHO, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur – IAEA) uuringutele, juhistele ja praktilistele kogemustele. Kuna radoon tungib töökohtade siseruumidesse maapinnast ning radooni esinemine on töökohtades toimuvast inimtegevusest suuresti sõltumatu, tuleb seda küll pidada püsikiirituse olukorraks, kuid kuna teatud aladel ja teatud liiki töökohtades on selline kiiritus märkimisväärne, tuleb võtta kasutusele asjakohaseid radoonikiirituse vähendamise meetmeid. Eesti on kehtestanud töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme 300 bq/m3 ning nõutav on õhu radoonisisalduse mõõtmine kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel. Samuti peab teavitama Keskkonnaametit nendest töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku viitetaset. Tööandjal on vastutus töötajate kaitse eest mis tahes kiirgusolukorras, seda ka nende töötajate kaitsmiseks, kes saavad töökohal radoonikiiritust. Kõrge siseõhu radoonitasemega töökohtadel on nõutav kiirgusdooside seire, teatud juhtudel tervisekontroll ning töötajate teavitamine. Radoonistrateegia keskendub peamiselt olulisimale radooni levikuteele – tungimine pinnasest siseruumi. Strateegias käsitletakse radooni uutes ja olemasolevates hoonetes, peamiselt kodudes ja töökohtades. Äramainitud on ka muud võimalikud radooniallikad. Radooniohu vastu võitlemisel on efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist, selle asemel, et vähendada radoonisisaldust olemasolevas siseruumis (st võidelda tagajärjega). Uute hoonete ehitamisel on strateegiline eesmärk vältida kõrget radoonisisaldust hoonetes, võttes radooni hoonesse pääsemise tõkestamiseks kasutusele ehituslikke meetmeid. Oluline on juba enne hoone projekteerimist välja selgitada, kas hoonealuse pinnase radooni 27 aktiivsuskontsentratsioon võib põhjustada hilisemaid probleeme siseruumides. Olemasolevate hoonete puhul on strateegia peamisteks osadeks riskide hindamine ja meetmete kasutamine radooniriski vähendamiseks. Mõõtmiste seisukohalt on oluline, et mõõtmisi viiks läbi selleks pädev mõõtja kasutades sobivat mõõtmismetoodikat ja aparatuuri ning mõõtetulemused peavad olema jälgitavad. Eesti radoonistrateegia üks osa on radooniriskiga alade kaardistamine. 2018.a seisuga on kaardistatud 2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele andmete tuginedes saab öelda, et 36 haldusüksust paiknevad kõrgendatud radooniriskiga alal ning 24 haldusüksust paiknevad madala või keskmise radooniriskiga alal. Täiendava uurimisvajadusega aladel (19 haldusüksust) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024. Radoonistrateegia võtab arvesse ka sünergilist seost radooni ja suitsetamise vahel, mis suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Nimelt on suitsetajatel tõenäosus radoonist põhjustatud kopsuvähki haigestuda suurem kui mittesuitsetajal. Rootsis mittesuitsetajate seas läbiviidud uuringust selgus, et on olemas ka sünergiline seos radooni ja passiivse suitsetamise vahel. Suitsetamise vähendamise strateegia on Eestis peamine strateegia vähendamaks elanikkonna kopsuvähki haigestumise riski. Radooniga seotud teavitamisstrateegia eesmärk on üldsuse teadlikkuse tõstmine ning kohaliku tasandi otsustajate, tööandjate ja töötajate teavitamine radooniga seotud riskidest (sh seoses suitsetamisega). Avalikkuse ja radoonivaldkonna spetsialistide teavitamiseks korraldadakse teabepäevi, täiendatakse informatsiooni riigiasutuste kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale, korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus) kaudu. 28 Kasutatud kirjandus Clavensjö, B., Åkerblom, G., 1994. The Radon book. Measures against radon, Swedish Council for Building Research, Stockholm, 129. IAEA Safety Standards for protecting peole and the environment. Protection of Public against Exposure Indoors due to Radon and Other Natural Sources of Radiation. No. SSG-32. 2015. International Atomic Energy Agency, Vienna. ICRP, 2010. Lung Cancer Risk from Radon and Progeny and Statement on Radon. ICRP Publication 115, Ann. ICRP 40(1). Petersell, V., Åkerblom, G., Ek, B.-M., Enel, M., Mõttus, V., Täht., K., 2004. Eesti radooniriski kaart. Seletuskiri. Tallinn-Stockholm, 52. Petersell, V., Åkerblom, G., Ek, B.-M., Enel, M., Mõttus, V., Täht, K., 2005. Radon Risk Map of Estonia: Explanatory text to the Radon Risk Map Set of Estonia at scale of 1 : 500 000 Report 2005:16. Swedish Radiation Protection Authority (SSI), Tallinn-Stockholm, 74. Radooniohutu hoone projekteerimine, 2003. Eesti Standard. (EVS 840:2003). Radooniohutu hoone projekteerimine, 2009. Eesti Standard. (EVS 840:2009). Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes, 2017. Eesti Standard. (EVS 840:2017). RAM 2016 Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine. Keskkonnaministeerium. Kiisk, M.; Suursoo, S.; Isakar, K.; Koch, R. 2011. Relevant radionuclides in Estonian drinking and ground waters – measurement techniques and activity concentrations. Radioprotection, 46 (6), 107−112. Lagarde, F., Axelson, G., Damber, L., Mellander, H., Nyberg, F., Pershagen, G. 2001. Residential radon and lung cancer among never-smokers in Sweden. - Epidemiology, 12, 4, 396–404 UNSCEAR 2008. Sources and Effects of Ionizing Radiation. United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. Report to the General Assembly with Scientific Annexes. (Vol 1, Annex B: Exposures of The Public and Workers from Various Sources of Radiation, p. 404.) New York, 2010. WHO Handbook of Indoor Radon, WHO 2009. Zeeb, H., Shannoun, F. (Eds.). (2009). WHO handbook on indoor radon: a public health perspective. Switzerland, Geneva: WHO Press. 29 EESTI KESKKONNAMINISTEERIUM RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMISE RIIKLIK TEGEVUSKAVA TALLINN 2018 ANNOTATSIOON Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamine Radioaktiivsete jäätmete riiklik tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688. Tegevuskava ajakohastamise eesmärk on uuendada tegevuskava 1.novembril 2016.a jõustunud kiirgusseaduse muudatustest tulenevalt ning seoses uute arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. Samuti oli ajakohastamise ajendiks 2015.a lõppenud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eeluuringud, milles leiti, et ainus viis radioaktiivseid jäätmeid ohutult ladustada on rajada Eestisse lõppladustuspaik. Nendele uuringutele tuginedes tehti Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel 28.04.2016 otsus rajada Eestisse lõppladustuspaik. Seega täpsustatakse käesolevas tegevuskavas lisaks ka Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat. Tegevuskava uuendati samuti vastavalt kehtivatele EL direktiividele ja siseriiklikele õigusaktidele. Tegevuskava struktuuri ei muudetud. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava on üks Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAKi) aastateks 2018-2027 lisadest, nagu on ka Radooni riiklik tegevuskava ja KORAKi rakendusplaan aastateks 2018-2021. Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, Radooni riiklikule tegevuskavale ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine. KORAKi 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) viib läbi ja KSH aruande koostab OÜ Alkranel. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava (programmi) koostamise vajadus tulenes 2011. aastal jõustunud Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastutustundliku ja ohutu käitlemise direktiivist 2011/70/Euratom (edaspidi direktiiv 2011/70 Euratom), millega sätestati nõuded riikliku radioaktiivse jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Samuti koostas Euroopa Komisjon 2013. aastal liikmesriikidele juhise direktiivis nimetatud tegevuskava koostamiseks, et tagada kava ühesugune ülesehitus ja käsitletavate teemade ulatus. Seetõttu täiendati ka tegevuskava eelnõu direktiivi ja juhise nõuete järgi. Radioaktiivsete jäätmete ohutu ja koordineeritud käitlemine on kiirgusohutuse tagamise seisukohalt Eesti jaoks kõige olulisem tegevus Tegevuskava on aluseks radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eesti Vabariigis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele piisavalt informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta. Tegevuskava käsitleb järgmisi teemasid: 1) riiklik poliitika; 2) etapid ja ajakava; 3) inventuur; 4) kontseptid või plaanid ja tehnilised lahendused tekkest kõrvaldamiseni; 5) radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga sulgemisjärgsed plaanid; 6) teadus- ja arendustegevus; 2 7) kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad; 8) kuluhinnang; 9) rahastamisskeem; 10) läbipaistvuspoliitika või protsess; 11) lepingud; 12) juhtdokument. Tegevuskava esitab kirjeldatud elementide alleesmärgid, meetmed ja oodatavad tulemused aastani 2050. Ühtlasi kirjeldatakse, millised on vastutavad institutsioonid ning tegevuskava kulud. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava on alusdokument, mis annab lisaks eeltoodule ülevaate kehtivatest õigusaktidest ning suunised nende täiendamiseks. Tegevuskavas on välja toodud olemasolev institutsionaalne korraldus, finantsvahendid ja nende vajadus tulevikus. Kuna radioaktiivsete jäätmete käitlemise teema pakub huvi eri huvigruppidele (nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt), on tegevuskava heaks abivahendiks nendega suhtlemisel, näiteks huvigruppidele info vahendamisel ning olemasoleva olukorra ja tulevikuplaanide tutvustamisel. Kuna huvigrupid olid tegevuskava koostamisse kaasatud, on dokumendi näol tegemist teatud kokkuleppega, mis soodustab valdkonna edasist arengut. Tegevuskava vaadatakse korrapäraselt läbi ja ajakohastatakse, võttes arvesse tehnika ja teaduse saavutusi ning ekspertide soovitusi, parimaid kogemusi ja häid tavasid. Direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt hinnatakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ohutusnormide kõrge taseme saavutamiseks riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle rakendamist regulaarselt ning vähemalt kord kümne aasta jooksul ning selleks kasutatakse rahvusvaheliste ekspertide abi. Eksperthinnangute tulemused tehakse teatavaks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning need tehakse õiguse aluspõhimõtteid rikkumata üldsusele kättesaadavaks. Tegevuskava koostamise koordinaatorid olid Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Evelyn Müürsepp ja peaspetsialistid Krista Saarik ja Maris Arro. Ekspertidena osalesid töös ASi A.L.A.R.A. juhataja Joel Valge ja keskkonnatehnika nõunik Ivo Tatrik, Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar, kiirgusosakonna nõunik Karin Muru ja kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson ning OÜ QPRE juhataja ja kvalifitseeritud kiirgusekspert Merle Lust. Kava on kooskõlastatud Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Tegevuskava kooskõlastatakse Euroopa Komisjoniga. Tegevuskava valmimise järel avaldatakse sellekohane pressiteade. Samuti pannakse tegevuskava kokkuvõte üles Keskkonnaministeeriumi veebilehele. Töö koordinaatorid tänavad kõiki tegevuskava koostamisel osalenuid nende panuse eest dokumendi valmimisse. 3 Sisukord Sissejuhatus 7 1 Rahvusvahelised ja riiklikud kohustused 9 1.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja direktiivid 9 1.2 Riigisisene õigusloome 9 2 Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise poliitika 11 2.1 Otsustusprotsess ja vastutus 11 2.2 Jäätmemahtude vähendamine 12 2.3 Jäätmete käitlemine 13 2.4 Uue tegevuse mõju riiklikule poliitikale 16 2.5 Poliitika elluviimiseks vajalikud ressursid 16 2.6 Avalikkuse kaasamine 16 3 Kavandatava tegevuse etapid ja ajakava 17 4 Inventuur 20 4.1 Olemasolevad ja vajalikud vahendid 20 4.1.1 Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik 20 4.1.2 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla 21 4.2 Olemasolevad radioaktiivsed jäätmed Paldiski objektil 22 4.2.1 Reaktorisektsioonides hoiustatavate jäätmete kogused, aktiivsus ja liigitus 22 4.2.2 Vaheladustuspaigas hoiustatavad jäätmed 24 4.2.3 Paldiski objekti kontrollalal ladustatavad jäätmed 25 4.2.4 Paldiski objekti vahehoidlas asuvate jäätmete koguaktiivsus 26 4.3 Olemasolevad NORM-jäägid ja –jäätmed 28 4.4 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 30 4.5 Kokkuvõte Eestis olemasolevatest radioaktiivsetest jäätmetest 30 4.6 Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed 31 4.6.1 Kinnised kiirgusallikad 31 4.6.2 Metallijäätmed 32 4.6.3 Paldiski ja Tammiku objektide edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed 33 4.6.4 Vedeljäätmed 34 4.6.5 NORM-jäägid ja –jäätmed 34 4.6.6 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 35 4.6.7 Kokkuvõte Eestis tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest 35 4.7 Inimressurss 36 5 Plaanid ja tehnilised lahendused tekkest lõpliku ladustamiseni 37 5.1 Reaktorisektsioonid 37 5.2 Metallkonteinerid 37 5.3 Betoonkonteinerid 38 5.3.1 Betoonkonteinerid konditsioneeritud jäätmetega 38 5.3.2 Betoonkonteinerid radionukliide 137Cs, 90Sr, 239Pu, 241Am, 238U, 60Co ja Pu-Be sisaldavate kinniste kiirgusallikatega 38 5.3.3 Betoonkonteiner kontrollallikatega 38 4 5.3.4 Betoonkonteiner radionukliidi 226Ra sisaldavate kinniste kiirgusallikatega 38 85 3 152 106 133 5.3.5 Radionukliide Kr, H, Eu, Ru, Ba sisaldavad kinnised allikad 39 5.3.6 Betoonkonteinerid Tammiku hoidlast pärit iseloomustamata allikatega 39 5.3.7 Betoonkonteinerid tundmatute kinniste allikatega Tammiku hoidlast 39 5.3.8 Betoonkonteinerid beetakiirguse allikatega 39 5.3.9 Betoonkonteinerid Tammiku hoidla suure aktiivsusega kastidega 40 5.3.10 Betoonkonteiner NORM-puursüdamikuga 40 5.3.11 Betoonkonteiner 226Ra saastunud metalliga 40 5.4 Merekonteinerid 40 5.4.1 Saastunud metallijäätmed 40 5.4.2 Saastunud betoonimurd 41 5.5 200 l metallvaadid 41 5.5.1 Pehmed pressitavad jäätmed 41 5.5.2 Puit ja saepuru 41 5.5.3 Betoneeritud jäätmed, roostepuru ja tolm 41 5.5.4 Beetakiirguse allikad 42 5.5.5 Saastunud asbest 42 5.6 Vedeljäätmed 42 5.7 Paldiski objektil asuvad suuregabariidilised jäätmed 42 5.8 NORM-jäägid ja –jäätmed 42 5.9 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 45 5.10 Jäätmete lõppladustamine 45 5.10.1 Maa-alune lõppladustuspaik 45 5.10.2 Maapinna lähedane lõppladustuspaik 46 6 Radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga sulgemisjärgsed plaanid 48 7 Teadus- ja arendustegevus 50 7.1 Riiklik teadusrahastamine 51 7.2 Rahvusvahelised rahastusvõimalused 51 7.3 Osalejatepoolne rahastus 52 8 Kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad 53 8.1 Osalised ja nende kohustused 53 8.2 Keskkonnaamet 53 8.3 Keskkonnainspektsioon 54 8.4 AS A.L.A.R.A. 55 8.5 Kiirgustegevusloa omajad 55 8.6 Kvalifitseeritud kiirgusekspert 55 8.7 Vastutuse jaotus 56 8.8 Tulemusnäitajad 56 9 Kuluhinnang 63 9.1 Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine 63 9.2 Reaktorisektsioonid 64 9.3 Saastunud metalli sulatamine 65 5 9.4 Betoonisõlm 65 9.5 Betoonkonteinerid 66 9.6 Lõppladustuspaiga rajamine 66 10 Rahastamisskeem 67 11 Läbipaistvuspoliitika või protsess 69 11.1 Kaasamine 69 11.2 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 69 11.3 Informeerituse tagamine 70 12 Lepingud 72 13 Juhtdokument 73 13.1 Sissejuhatus 73 13.2 Riiklik poliitika 73 13.3 Etapid ja ajakavad 75 13.4 Inventuur 76 13.5 Plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest lõppladustamiseni 77 13.6 Kuluhinnang 82 13.7 Rahastamisskeem 83 14 Kirjandus 85 Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised põhimõtted 87 6 Sissejuhatus Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radioaktiivseid aineid sisaldavaid või nendega saastunud aineid või esemeid, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Radioaktiivseid jäätmeid tekib mitmesuguse tegevuse tulemusena, samuti varieeruvad suures ulatuses tekkivate radioaktiivsete jäätmete aktiivsus ja maht. Tekkivad radioaktiivsed jäätmed võivad olla tahkel, vedelal või gaasilisel kujul. Eestis liigitatakse radioaktiivseid jäätmeid järgnevalt: 1) Vabastatud jäätmed -Kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed; 2) NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)- jäätmed - Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed; 3) Lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul; 4) Madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta); 5) Madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3; 6) Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3. Eestis olemasolevad ja tekkivad jäätmed on eelkõige madala ja keskmise aktiivsusega tahked jäätmed. Vähesel määral tekib vedelaid radioaktiivseid jäätmeid. Eesti Vabariigis ei ole tuumaelektrijaamu, samuti puuduvad tuumkütusetsükliga seotud tegevused ja töötavad rajatised. Kuna Paldiski endine tuumaobjekt on treeningkeskus, mis otseselt direktiivide 2009/71/Euratom ja 2014/87/Euratom reguleerimisalasse ei kuulu, tuleb Eestis nende direktiivide nõudeid rakendada üldisel tasemel. Kuna ohutuse tagamine on Eesti jaoks äärmiselt oluline, võetakse Paldiski objekti dekomissioneerimisel direktiivide nõudeid arvesse võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal mõistliku halduskoormuse. Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast. Tänapäeval on peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused. Radioaktiivsete jäätmete puhul eristatakse tehislikke ja NORM-jäätmeid/-jääke. Kiirgusseadus sätestab, et NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad radioaktiivsed jäätmed, sealhulgas NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada, ja NORM-jäägid on mingi tegevuse tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel tulevikus kasutada. NORM-jäätmete teket on võimalik vältida leides NORM-jääkidele võimalusi nende vabastamiseks. NORM- jääkide ja jäätmete käitlemine vajab ka juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega ning neid ei ole võimalik/otstarbekas käidelda koos muude radioaktiivsete jäätmetega. 7 Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti jäätmevood on väikesed ning sobivate käitlusmeetodite valik suhteliselt piiratud. Tekkinud jäätmete mahu vähendamiseks Eestil palju valikuid ei ole, sest kõik olemasolevad tehnoloogiad (näiteks jäätmete põletamine) on väga kulukad, võimsa käitlemismahuga ning tõenäoliselt on investeering jäätmete töötlemise tehnoloogiatesse oluliselt suurem kui näiteks jäätmete ladustamiseks maapinnalähedase lõppladustuspaiga rajamine. Võimaluse korral tuleb siiski leida ka alternatiive, näiteks jäätmete töötlemine, hajutamine või vabastamine. Neid alternatiive tegevuskava koostamise käigus ka analüüsiti. Tegevuskava annab ülevaate Eestis olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest, nende käitlusviisidest, sätestab tegevuse ajakava ning riikliku poliitika. Veel kirjeldatakse kavas radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks volitatud asutusi, olemasolevaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid, rahastamisskeemi ning teadus- ja arendustegevust. Tegevuskava kaudu toimub radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik planeerimine. Eeldatavalt aitab radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava kaasa ka üldsuse teadlikkuse suurendamisele. Huvilised mõistavad paremini radioaktiivsete jäätmete käitlusega seotud probleeme ning tänu sellele võib paraneda elanikkonna teadlikkus ja selle kaudu usaldus valdkonna vastu. 8 1 Rahvusvahelised ja riiklikud kohustused Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud reguleerimist nii rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti riigis kehtestatud õigusaktides. Eesti Vabariik on ühinenud Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi ka IAEA) 1992. aastal ja 2004. aastast on Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina ka Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) liige. 1.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja direktiivid Eesti Vabariik on kiirgusohutuse valdkonnas ühinenud mitme rahvusvahelise konventsiooniga, muuhulgas kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni ning tuumaohutuse konventsiooniga, mis ratifitseeriti 2005. aastal. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise seisukohalt on üks olulisemaid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon, mille eesmärk on elanike ja keskkonna kaitsmine tsiviilvaldkonnas tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemisel tekkivate ohtude eest. Konventsiooni preambulas kinnitavad konventsiooni osalised, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse tagamise eest vastutab lõppastmes riik. Valitsused peavad tagama kiirgusallikate kasutamise kontrolli, sh omanikuta kiirgusallikate ohutu käitlemise. Selleks tuleb luua seaduslik ning regulatiivne süsteem, määrata sõltumatu pädev asutus (regulatiivne organ) ja luua lisaks seadusele ka vajalikud määrused. Konventsiooni ühinemisega võetud kohustuste kõrval on oluline konventsiooni aruandekoosolekutel osalemine ning aruannete esitamine. Väga suurt mõju riigisiseste nõuete kehtestamisele avaldavad Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õigusaktid. Nimelt peab liikmesriik järgima ELi tasandil välja antud määrusi, direktiive jms. dokumente. Radioaktiivsete jäätmete valdkonnas on olulisemad õigusaktid, mida kirjeldame põhjalikumalt allpool. Euroopa Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom, sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Tegemist on õigusaktiga, mis reguleerib radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega seonduvat. Direktiivi pidid liikmesriigid jõustama hiljemalt 6. veebruariks 2018. Direktiivi 2014/87/Euratom eesmärk on luua ühenduse raamistik, et säilitada ja edendada tuumaohutuse ja selle reguleerimise jätkuvat parandamist ning tagada, et liikmesriigid kehtestaksid kõrgetasemelise tuumaohutuse asjakohase riikliku korra töötajate ja muu elanikkonna kaitseks tuumaseadmete ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Direktiiv 2011/70/Euratom langeb sisu poolest kokku kasutatud tuumkütuse ning radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooniga. Selle direktiiviga luuakse Euroopa ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Eesti tegevuskava on paljuski seotud just selle direktiivi nõuete täitmisega. 1.2 Riigisisene õigusloome Eesti Vabariigis on radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted ning käitlemisega seotud kohustused sätestatud kiirgusseaduses. Täpsemad nõuded tekkivate jäätmete mahtude vähendamiseks ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on reguleeritud kiirgusseaduse alusel välja antud määrustes, samuti Keskkonnaameti välja antud kiirgustegevuslubades jäätmete tekitajatele ja käitlejatele. 9 Olulisemad Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrused on järgmised: ● Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ sätestab doosid kaitsemeetmete rakendamiseks kiirgushädaolukorras; ● Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 96 määrus „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“. Määrus sätestab väljaarvamistasemed radionukliidide kaupa, st aktiivsuse ja eriaktiivsuse väärtused, millest väiksemate väärtuste korral ei ole vaja kiirgustegevusluba taotleda. Määruses on esitatud ka valem väljaarvamistaseme arvutamiseks mitme radionukliidi või radionukliidide segu korral; ● Vabariigi Valitsuse 15. september 2016. a määrus nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“. Määruses sätestatakse efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi piirmäärad nii kiirgustöötajatele kui ka elanikele; ● Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2016. a määrus nr 33 „Radioaktiivsete jäätmete sisse, välja- ning läbiveo dokumentide menetlemise korra ja tähtaegade erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist “. Määrusega sätestatakse dokumentide menetlemise kord radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveoks; ● keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad“; ● keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“; ● keskkonnaministri 16. novembri 2016. a määrus nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed“; ● keskkonnaministri 18. novembri 2016. a määrus nr 54 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise kord“. ● keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“. Määrus täpsustab kiirgustöötajate koolitamise nõudeid, täpsustatakse nii koolituse sisu kui ka koolituste korraldamise tihedust; ● keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa vormid ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete vormid“. Määrus täpsustab kiirgustegevusloa taotluse menetluse protseduuri ning loa taotlusega esitatavate dokumentide nimekirja; ● keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määrus nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm“. Määrusega kehtestatakse kiirguseksperdi koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm. 10 2 Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise poliitika Selles peatükis esitatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika. Poliitika peamine eesmärk on tekkivate jäätmemahtude vähendamine, millega tagatakse, et käitlemisele ja ladustamisele läheks võimalikult väike kogus jäätmeid. Kui jäätmed siiski tekivad, tuleb need läbimõeldult käidelda ja ladustada. Samuti kajastatakse selles peatükis vastutuse küsimust ning tuleviku tegevuse mõju riiklikule poliitikale ja avalikkuse kaasamise vajadust. Kasutatud tuumkütuse käitlemise poliitikat Eestil ei ole, kuna Eestis ei ole tuumkütust. Paldiskis asub küll endine tuumaallveelaevnike õppekeskus koos kahe reaktoriga, kuid kasutatud tuumkütus eemaldati reaktoritest ja viidi juba 1995. aastal Venemaale tagasi. Kui Eesti Vabariigis tehakse otsus uue tuumarajatise kasutuselevõtuks, tuleb välja töötada ka poliitika seal tekkivate jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemiseks. 2.1 Otsustusprotsess ja vastutus Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika põhineb riiklikul õigusloomel ja rahvusvahelistel põhimõtetel. Poliitika viiakse ellu radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava kaudu. Tegevuskava koostamise vajadus on sätestatud 2008. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas ning Euroopa Liidu kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise direktiivis 2011/70/Euratom. Kiirgus- ja tuumaohutuspoliitika kujundaja Eestis on Keskkonnaministeerium. Kuna see poliitika on riigi jaoks olulise tähtsusega, on selle kujundamisse kaasatud ka teised ministeeriumid, asutused ning avalikkus. Poliitikat suunava radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Kiirgusseaduse kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seega on riigi ülesanne kujundada valdkondlik poliitika ning sätestada vajalikud õigusaktid ning korraldada jäätmete käitlemine ning vahe- ja lõppladustamine. Radioaktiivsed jäätmed tekivad kiirgustegevuses, mis on üldjuhul reguleeritud kiirgustegevusloaga. Erisus on looduslikke radionukliide sisaldavate materjalidega (NORMdega). Lisaks kiirgustegevusloaga reguleeritule (NORM materjalide kasutamine toormena ja kiirgustegevus) on Eestis tööstusharusid (nt põhjavee veetöötlusjaamad, tsemenditööstus), mille puhul ei ole tegemist kiirgustegevusloa aluse tegevusega ning mille eesmärgiks ei ole ka NORMi töötlemine toormena. Praegu kehtiva Kiirgusseaduse järgi on Keskkonnaametil seaduses loetletud toimingute puhul, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, õigus tööandjalt nõuda kiirgusohutushinnangu esitamist. Kui Keskkonnaameti hinnangul ei ole kiirgusseaduses sätestatud meetmete rakendamine piisav ja töötajad võivad saada elaniku efektiivdoosi piirmäärast suurema aastase efektiivdoosi, peab tööandja taotlema kiirgustegevusluba. Kuna nimetatud toiminguid teostava ettevõtte tegevus üldjuhul ei kvalifitseeru kiirgustegevuseks, siis on võimalik kiirgusohutushinnangu põhjal vajalikud kiirgusohutusnõuded sätestada ettevõtte tegevuse reguleerimiseks juba eelnevalt väljastatud muus keskkonnaloas. Samas toimub üldine keskkonnaloa taotlemine keskkonnaseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, mis ei nõua keskkonnaloa taotlemisel kiirgusohutushinnangu esitamist. Tagamaks efektiivsemat preventiivset kontrolli võimaliku NORM jäägi/jäätme tekke vältimise/vähendamise üle on vajalik kehtestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduses keskkonnaloa taotlemisel samuti nõue kiirgusseaduses nimetatud toiminguteks loa taotlemisel kiirgusohutushinnangu esitamiseks. Nimelt, suurenenud looduskiiritusega seotud võimalike tootmiste läbiviimiseks on vaja keskkonna kasutamisega seotud luba (keskkonnaluba va kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba), siis Keskkonnaametil on õigus küsida keskkonna kasutamisega seotud loa taotlemise käigus 11 kiirgusseaduses nimetatud toimingute puhul (kus võib esineda NORMi) ka kiirgusohutushinnangut. See peaks andma ülevaate muuhulgas planeeritava tegevuse tulemusena tekkivast looduslike radionukliididega saastunud materjalist. Kiirgusohutushinnang võimaldaks otsustada tehnoloogia ja/või materjali radioaktiivsuse seire vajaduse üle, kusjuures seire tingimused määrataks keskkonna kasutamisega seotud loas (keskkonnaluba va kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba). Riikliku poliitika kohaselt vastutab radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jäätmete tekitaja. Kui tegemist on aga ajalooliste jäätmetega ehk jäätmetega, mis Eesti Vabariik võttis üle taasiseseisvumisel, või jäätmetega, mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, vastutab nende käitlemise eest riik. Kui jäätmete omanik suudetakse hiljem tuvastada, peab ta hüvitama riigi kulutused. Nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud jäätmed ladustatakse riigi omandis olevas radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas. 2.2 Jäätmemahtude vähendamine Käesolevas tegevuskavas lähtutakse jäätmete vältimise, taaskasutamise, käitlemise ja ladustamisega seotud aspektide hindamisel Riigi jäätmekavas 2014-2020 toodud jäätmekäitlushierarhiast (Joonis 1) ning põhimõtetest. Joonis 1. Jäätmekäitlushierarhia Kiirgusseaduse kohaselt tuleb tagada, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed. (Kiirgus)tegevuse planeerimisel peab loa taotleja eelistama tehnoloogiat, mis tagab tekkivate radioaktiivsete jäätmete hulga optimeerimise. Tänapäeval on Eestis peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused. Kiirgusseaduse eri sätete kaudu tagatakse, et kiirgustegevuse käigus tekib võimalikult vähe radioaktiivseid jäätmeid. Kiirgustegevusloa taotluse menetlemise käigus peab loa taotleja tõestama, et tegevuse planeerimisel on lähtutud kiirgusohutuse põhinõuetest. Kuna tekkivaid jäätmekoguseid on võimalik vähendada taaskasutades radioaktiivseid aineid sisaldavaid materjale, tuleb võimaluse korral seda eelistada jäätmete ladustamisele. Näiteks radioaktiivselt saastunud metall tuleb koguda Paldiski vaheladustuspaika ja saata piisava mahu täitumisel ümbersulatamisele riiki, kus on selleks võimalused. Sulatamise käigus tekkivad kontsentreeritud radioaktiivsed jäätmed käideldakse Eestis. Sellise toimimisviisi aluseks on eksperthinnangud, mis näitavad, et metalli saastusest puhastamine kohapeal ei ole efektiivne. Jäätmemahtude vähendamise võimalus on ka jäätmete liigiti eraldamine, mis omakorda lihtsustab käitlemist. Segajäätmete käitlemine on üldiselt palju kulukam ning eraldamise nõue on sätestatud IAEA soovituste põhjal ka Eesti õiguses ning selle jälgimist kontrollitakse ka kiirgustegevusloa taotluse 12 menetlemisel ning hilisema inspekteerimise käigus. Praegu Eestis olemasolevatest jäätmetest enamik pärineb Nõukogude Liidu ajast, mistõttu jäätmete mahtu ja aktiivsust on kohati keeruline hinnata. Seega kõige kiiremat lahendamist vajav riiklik tegevus nii olemasolevate kui tekkivate jäätmete mahtude vähendamisel on seotud nende iseloomustamisega. Jäätmete iseloomustamise tulemusena saadud täpsed andmed annavad vastuse, millist osa olemasolevatest jäätmetest on võimalik tulevikus vabastada ja milline osa tuleb lõppladustada. See aitab kokku hoida ressursse, samuti väheneb koormus keskkonnale. Kiirgusseaduse järgi võib kiirgustegevuse käigus tekkivad radioaktiivseid aineid, kui need on nii väikese aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooniga, et nende töötlemine ja ladustamine radioaktiivsete jäätmetena ei ole kiirgusohutuse seisukohalt vajalik, vabastada kiirgusseaduse nõuete alt. Vabastamise eeltingimus on jäätmete iseloomustamine (radionukliidide ja aktiivsuskontsentratsioonide väljaselgitamine). Radioaktiivsete jäätmete käitleja juures algas gammaspektromeetriline iseloomustamine 2017. aastal. Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine. Jäätmete vabastamine võimaldab optimeerida lõppladustamisele minevate radioaktiivsete jäätmete hulka, mis omakorda tähendab ka olemasolevate finantsvahendite paremat kasutamist. 2.3 Jäätmete käitlemine Radioaktiivsete jäätmete/jääkide tekkimise vähendamine ja esmane käitlemine saab alguse nende tekitaja juures (enamikel juhtudel on tegemist kiirgustegevusloa omajaga). Jäätmemahte on võimalik vähendada tagastades kasutatud kiirgusallikad nende tootjale. Kiirgusseaduse kohaselt peab kiirgustegevusloa omaja eelistama kiirgusallika hankel tootjat, kes on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika tootjale tagastamise kohta. Kõrgaktiivse kiirgusallika ostmisel peab kiirgustegevusloa omaja sõlmima kiirgusallika omandamisel tootjaga lepingu, mille kohaselt tootja kohustub kiirgusallika tagasi võtma hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast selle riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq. Lühiealiste jäätmete puhul on võimalik nende hoidmine loa omaja juures kuni aktiivsuse vähenemiseni allapoole kiirgusseadusega sätestatud vabastamistasemeid. Erandjuhtudel, näiteks haiglates, on võimalik ka kohapealne käitlemine, lahjendamine jms. See kõik toimub riiklike õigusaktide ja kiirgustegevusloa alusel. Kiirgusallikaid, mida ei ole võimalik tagastada tootjale või vabastada kiirgusseaduse nõuete alt, käideldakse edasi Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskohas ja ladustatakse seejärel sealsamas asuvas vaheladustuspaigas. Seaduse alusel on kiirgustegevusloa omajal kohustus anda jäätmed ladustuskohta üle viie aasta jooksul pärast nende tekitamist. See nõue ei kehti NORM-jäätmetele, kuna NORM-jäägi ja - jäätmete käitlemise viisi otsustab Keskkonnaamet iga kord eraldi kiirgustegevusloa menetlemise käigus. Selline erisus võrreldes muude radioaktiivsete jäätmetega on tingitud asjaolust, et suurenenud looduskiiritusega seotud erinevate tegevuste käigus tekkivad NORM-jäägid ja -jäätmed on füüsikalis- keemiliste ning radioloogiliste omaduste poolest väga erineva koostisega, mistõttu nende käitlemisele lähenetakse juhtumipõhiselt. Käesolevas tegevuskavas lähtutakse NORM jääkide/jäätmete vältimise, taaskasutamise, käitlemise ja ladustamisega seotud aspektide hindamisel Riigi jäätmekavas 2014-2020 toodud jäätmekäitlushierarhiast (Joonis 1) ning põhimõtetest. NORM jääkide- ja jäätmete tekke vältimise osas peab arvestama sellega kaasnevaid majanduslikke aspekte, selle efektiivsust ja optimaalsust ning tekkiva tulu ja kaasneva kulu suhet. Jääkide- ja jäätmetekke vältimine ja minimeerimine saab alata töötlusprotsesside kohandamisega, mis hõlmavad endas näiteks lisandite kasutamist, keemilist/füüsikalist saasteärastust või uue tehnoloogia kasutuselevõttu. NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vähendamiseks tuleb eelistada piisavalt testitud tehnoloogiaid. Kuigi kiirgusseadus ei käsitle mõistet parim võimalik tehnoloogia, peab tehnoloogia valik toetama tegevuse 13 läbiviimist selliselt, et on täidetud kiirgusohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitluse põhimõtted, st kiirgustöötaja ja elaniku kiirgustegevusest saadav doos aastas peab olema nii madal kui on mõistlikult saavutatav (ALARA printsiip so As Low As Reasonably Achievable) ja radioaktiivsete jäätmete tekitamise mahtusid tuleb hoida nii madalal tasemel kui võimalik. Tehnoloogia peaks olema selline, mis on kasutajale mõistlikult kättesaadav. Suurenenud looduskiiritustega seotud tegevused, mille käigus tekivad või võivad tekkida NORM-jäägid ja/või NORM-jäätmed, on Eestis tuvastatud metallitööstuses (nioobiumi-tantaalimaagi töötlemine), tsemenditootmises ja veetööstuses (põhjavee puhastusjaamade käitamine, kus vesi võetakse Kambrium-Vendi veekompleksist). Eesti veetööstustes tekkivate NORM-jäätmete lõppladustamine kasutuses olevatesse tava-või ohtlike jäätmete prügilasse on muutumas aktuaalsemaks, kuna on selgunud, et NORM-jäätmete teke Kambrium- Vendi veekompleksi veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand, seda enam, et hetkel ei ole vee- ettevõtetes tekkiva filtermaterjali jaoks jätkusuutlikku taaskasutuslahendust leitud. Eestil ei ole plaanis rajada NORM-jäätmete ladustuspaika. Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust: 1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.01.2018 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja – toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele, mille kohaselt peab ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud juhul, kui ehitustoote kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet kõrgema kiirgustasemega toodet kasutada; 2) Majandus- ja taristuministri 22.09.2014. a määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalide ja -toodete esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord”, millega kehtestatakse avalikult kasutataval teel toimuvatel teehoiutöödel kasutatavate tee-ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused (sh radioaktiivne emissioon) vastavalt kasutusalale ja põhiomaduste tõendamise kord. Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud. 2017.a lõppenud Tartu Ülikooli „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ uuringus analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I=1. Samas on puudulik info imporditud ehitusmaterjalidest või –toorainetest, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Riigil on lähiaastatel plaanis läbi viia ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate jäätmete teket. Kinniseid kiirgusallikaid Eestis ei toodeta ega taaskasutata. Kui neid ei ole võimalik tootjale tagasi anda, ladustatakse need Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas, kus nende käitlemisega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev aktsiaselts A.L.A.R.A. Riiklikus jäätmekäitluskohas asuvad radioaktiivsed vedeljäätmed iseloomustab AS A.L.A.R.A, mille tulemusel saab kavandada edasist käitlemist. Juhul kui aktiivsuskontsentratsioonid jäävad allapoole vabastamistasemeid tuleb neid pärast vabastamist käidelda kui ohtlikke jäätmeid. Tulevikus tekkivate vedeljäätmete mahud on sedavõrd väikesed ning juhuslikud, et kulukat vedeljäätmete käitlemise tehnoloogiat ei ole otstarbekas selleks hankida. Eelkõige tuleb rakendada vedelike tahkestamist betoneerimise teel, kui need jäätmed on oma keemiliselt koostiselt selleks sobivad, ning radioaktiivse lagunemise ootamise taktikat. Tekkivad vedeljäätmed ladustatakse purunemiskindlas kogumisanumas ning seejärel absorbendiga ümbritsetud metallvaadis Paldiski vahehoidlas. Eesti jäätmevood on väikesed ning sobilike käitlusmeetodite valik suhteliselt piiratud. Juba tekkinud jäätmeid on Eestis pea võimatu mahu vähendamiseks töödelda, näiteks põletada, ümber sulatada, 14 superpressida. Investeering sellistesse jäätmete töötlemise tehnoloogiatesse on oluliselt suurem kui näiteks maapinnalähedase lõppladustuspaiga rajamine ning suured investeeringud mahukatesse töötlemistehnoloogiatesse pole jäätmevoogude väikseid mahte arvestades majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte arvesse võttes parim lahendus. Samas teatud käitlemisvõtteid on siiski kasutusel (jäätmete kokkupressimine ja konditsioneerimine betoneerimise teel) ning nende eesmärk on tagada jäätmete pikaajaline ohutus. Eesti jäätmekäitluspoliitika põhimõte on, et Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed käideldakse ja lõppladustatakse Eestis kohapeal. Ka näeb riiklik poliitika ette, et teistest riikidest ei tohi Eestisse vedada radioaktiivsed jäätmed lõppladustamiseks. Käitlemisel võib kasutada nii mobiilseid käitlusteenuseid (näiteks jäätmete superpressimine) kui ka väljaspool Eestit pakutavaid teenuseid (näiteks radioaktiivselt saastunud metalli ümbersulatamine), kuid selle protsessi tulemusena tekkivad kontsentreeritud jäätmed tuuakse ladustamiseks siiski Eestisse tagasi. Paldiski tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide pikaajaline ohutu hoiustamine toimub kuni aastani 2040, misjärel tuleb 2014-2015 aastal täidetud projekti „Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud“ (edaspidi „eeluuringud“) kohaselt sektsioonid lammutada, tekkinud radioaktiivsed jäätmed käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas. Hinnanguliselt tekkib sõltuvalt sektsioonide lammutamise viisist 519 kuni 1 545 m3 käideldud jäätmeid. Kuna Paldiskis asuvasse olemasolevasse jäätmete vaheladustuspaika ei ole võimalik sellises mahus ja aktiivsusega jäätmeid ladustada, tuleb hiljemalt 2040. aastaks rajada selleks otstarbeks jäätmete lõppladustuspaik. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustamine, sealhulgas pikaajaline vaheladustamine, on ajutine lahendus, mitte lõppladustamise alternatiiv ehk kuni lõppladustuspaiga rajamiseni on Paldiskis asuvad reaktorisektsioonid ja radioaktiivsed jäätmed olukorras, kus kliimamuutuste vms teguri põhjustatud hädaolukorra tulemusel võib toimuda pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivne saastumine. Eeluuringute tulemusena valiti välja kolm võimalikku lõppladustuspaiga asukohta ning määrati lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorsektsioonide dekomissioneerimiseks vajalike detailsete keskkonna, radioloogiliste jms uuringute täpne vajadus. Lõppladustuspaiga rajamisega tuleb alustada koheselt, sest tegemist on väga pikaajalise ja keerulise protsessiga, kus näiteks uuringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja tegevuslubade taotlemise peale võib kuluda rahvusvahelist praktikat arvestades kuni kümme aastat. Eeluuringute tulemustest lähtuvalt otsustati 28.04.2016 a toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel, et Eestisse tuleb rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik ning selleks on vaja maksimaalselt kaasata välisvahendeid, sh Euroopa Liidu vahendeid. Kabinetinõupidamisel tehtud otsuste alusel esitas Keskkonnaministeerium 02.05.2016 a Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku muuta Riigikogus esimese lugemise läbinud kiirgusseaduse eelnõu. 01.11.2016. a jõustunud kiirgusseaduse § 61 lg 4 kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ning lõppladustamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sellega määrati selge vastutus Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõpliku käitlemise osas tulenevalt Euroopa Nõukogu direktiivist 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Lõppladustuspaiga rajamiseni hoiustatakse radioaktiivsed jäätmeid Paldiski vaheladustuspaigas ning tuumaobjekti reaktorisektsioone hoiustatakse konserveerituna. Lõppladustuspaiga rajamisele peab eelnema ka põhjalik õiguse täiendamine, kuna praegusest õiguslikust raamistikust ei piisa lõppladustuspaiga rajamiseks. Lisaks kiirgusseadusele ja selle alusel antud määrustele tuleb muuta ka ehituste kavandamist ja rajamist puudutavaid õigusakte eesmärgiga sätestada lõppladustuspaiga rajamise nõuded. 15 2.4 Uue tegevuse mõju riiklikule poliitikale Järgmistel aastatel ei ole välistatud uute toimingute käivitumine, näiteks tuumameditsiiniga seotud radiofarmatseutikumide valmistamise valdkonnas, mis kindlasti mõjutaks ka radioaktiivsete jäätmete voogusid ning neid iseloomustavaid suurusi. Samas väga mahukat tegevust, mis riiklikku poliitikat mõjutaks, lähiaastatel ette näha ei ole. Kui radioaktiivsete jäätmete vood peaks oluliselt muutuma, tuleb üle vaadata ka radioaktiivsete jäätmete poliitika ja tegevuskava. 2.5 Poliitika elluviimiseks vajalikud ressursid Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on vajalikud tehnilised, finants- ja inimressursid. Jätkusuutlik finantseerimine tuleb tagada eelkõige jäätmete lõppladustamiseks, kuna tegevust on vaja finantseerida veel aastaid pärast jäätmete tekkimist. Ohutuks käitlemiseks on vahendite olemasolu tagamiseks võimalik kasutada eri finantssüsteeme. Kehtiv õigus sätestab, et jäätmete tekitaja on vastutav jäätmete käitlemise eest ning loodud on ka rahalise tagatise nõudmise süsteem, samuti on loa omajal kohustus tagastada kõrgaktiivsed kiirgusallikad nende tootjale. See on levinud praktika teistes riikides ning sama nõude on sätestanud mitu Euroopa Liidu liikmesriiki. Palju keerulisem on küsimus, kuidas tagada niinimetatud ajalooliste radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlus. Tegemist on radioaktiivsete jäätmetega, mis pärinevad Nõukogude Liidu ajast, peamiselt Paldiski ja Tammiku objektide dekomissioneerimisel tekkinud radioaktiivsed jäätmed, millele ei ole võimalik rakendada põhimõtet, et jäätmete tekitaja peab kandma ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud kulud. Selliste jäätmete käitlemise peab tagama riik ning võimaluse korral kasutatakse lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka ELi tõukefondide vahendeid. Radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks käitluseks on vaja kvalifitseeritud personali. Seda saab tagada üksnes töötajate järjepideva täiendkoolitusega. See eeldab aga uue süsteemi loomist, kuna koolituse ja täiendkoolituse valdkond on praegu Eestis tagasihoidlik. 2.6 Avalikkuse kaasamine Kuna radioaktiivsete jäätmetega seotud tegevus, eriti lõppladustuspaiga rajamine, on suure avaliku huvi tähelepanu all, tuleb avalikkus kaasata tegevuse algfaasis, et vältida probleeme tulevikus. 16 3 Kavandatava tegevuse etapid ja ajakava Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemisega seotud küsimuste lahendamine on pikaajaline protsess. Arvestades Eestis olemasolevate jäätmete iseloomu, seni vastu võetud otsuseid ning ka majanduslikku olukorda, on tõenäoline, et kõige aja- ja kapitalimahukam tegevus (reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine) jääb ajavahemikku 2037–2050. Aja ja ressursi ühtlasemaks jagamiseks on vaja ettevalmistustega alustada juba praegu. Ohutu käitlemise peamised tegevusvaldkonnad koos selgituste ja potentsiaalsete kuludega perioodil 2018–2050. 1. Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine toimub eelkõige käitlemisega tegelevate ettevõtete, selleks tegevuslube andvate ja järelevalvet teostavate asutuste töötajate järjekindla koolitamise ja seeläbi nende kompetentsi tõstmise kaudu. Olulisel kohal on ka valdkonna õigusloome pidev ajakohasuse analüüs ja õigusaktide täiendamine, sh lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks. Õigusaktide täiendamine hõlmab näiteks radioaktiivsete jäätmete impordi/ekspordi ja transiidi tingimuste, jäätmete käitlemise vastutuse ja käitluskohtade keskkonnaseire tingimuste ning kiirgusallikate kategoriseerimise aluste väljatöötamist, NORM-materjalide, -jääkide ja -jäätmete kohta sätete täiendamist ja lisamist. Samuti on vajalik radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimissüsteemi pidev parendamine ning olemasoleva jäätmete vaheladustuspaiga pädev ja jätkusuutlik haldamine. Võttes arvesse olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid (sh reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed) hinnati aastatel 2014-2015 toimunud eeluuringute käigus võimalikke lõppladustamise võimalusi ning selgitati välja Eesti jaoks optimaalsemad lahendused. Edasise valiku tegemisel tuleb arvestada kohalike oludega, samuti sotsiaal-majanduslike mõjuritega. Selleks viiakse 2019-2027 läbi planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega leidmaks parimat asukohta lõppladustuspaiga rajamiseks. Aastatel 2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks. 2027–2040 toimub lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine. Planeeringu ja mõjuhindamise tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning valmis ladustamiseks lõppladustuspaigas. Aastaks 2040 on lõppladustuspaik võetud kasutusse. Aastatel 2019–2027 hinnatakse Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise keskkonnamõju. Selle käigus võetakse arvesse varasemaid eeluuringuid reaktorisektsioonide likvideerimiseks ning hinnatakse tehnilisi lahendusi ja selgitatakse välja neist sobivaim. Valiku tegemisel tuleb arvestada kiirgusohutuse põhimõtete ning sotsiaal-majanduslike mõjuritega. Aastatel 2027–2040 taotletakse tegevusload reaktorisektsioonide likvideerimiseks ning aastaks 2050 on reaktorisektsioonid likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas. Aastaks 2022 viiakse lõpule Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine (jäätmed eemaldatakse hoidlast, hoidla puhastatakse saastest, lammutatakse ning vabastatakse üldiseks kasutamiseks). Aastatel 2019–2040 koostatakse ja rakendatakse lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide likvideerimise kommunikatsioonistrateegia, mis sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ning identifitseerib sihtgrupid. Strateegia sisaldab kava tulevaseks tegevuseks. 17 Perioodi 2019–2050 kulud loetletud tööde täitmiseks on eeldatavalt u 114,2 miljonit eurot. Sellest u 40 miljonit kulub lõppladustuspaiga projekteerimisele ja ehitamisele ning u 31,2 miljonit eurot reaktorisektsioonide likvideerimisele. 2. Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamiseks loodi radioaktiivsete jäätmete käitleja juures aastatel 2014- 2017 võimekus lisaks kinnistele kiirgusallikatele ka muude jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteem, koostati jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja teostati personali koolitused. Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal. Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine. Järjepidev jäätmete iseloomustamine eesmärgiga vähendada maksimaalselt jäätmete hulka enne nende lõppladustamist ning iseloomustatud jäätmete (sh kinnised kiirgusallikad ja kokkupressimist võimaldavad pehmed jäätmed) nõuetekohane töötlemine ja pakendamine, mis võimaldab nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas, on plaanis 2017– 2050. Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine on planeeritud aastaiks 2018–2020. Saastunud metall kogutakse järjepidevalt vaheladustuspaika ja saadetakse ümbersulatamisele. Ajavahemikus 2015–2050 toimub see eeldatavasti kahel korral. Sulatamisest järele jäänud kontsentreeritud jäätmed töödeldakse nõuetekohaselt ja pakendatakse, mis võimaldab nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. Selleks et tagada omanikuta kiirgusallikate ohutu kogumine ja nende järjepidev käitlemine, arendatakse pidevalt ja hoitakse käigus omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi. Nende ülesannete täitmise kulud aastatel 2015–2050 on eeldatavalt u 8,6 miljonit eurot. Suurim kulu (hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot) on arvestatud perioodil 2018–2021, mil kava kohaselt toimub saastunud metallijäätmete kokkukogumine ja ümbersulatamine. 3. NORM-jääkide ja –jäätmete tekke vältimine ja ohutu käitlemise tagamine NORM-jääkide ja jäätmete tekkimisvaldkondade ja nende ohutu käitlemisvõimaluste väljaselgitamiseks on Tartu Ülikool (TÜ) viinud läbi mitmeid uuringuid. NORM-tööstuste väljaselgitamise ja EL direktiivist 2013/59/Euratom tulenevate proportsionaalsete kaitsemeetmete kehtestamise osas alustati uuringuga 2015.aastal. Samuti viis TÜ 2016.a läbi joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamise ja NORM-vaba veetöötluse teostatavuse uuringud. NORM-jääkide käitlemise võimaluste leidmiseks on 2017. a läbi viidud uuring “Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORMe) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“, mis oli sisendiks radioaktiivsete jäätmete riiklikus tegevuskavas NORMe puudutava info ajakohastamiseks. Eestis tekib looduslikke radionukliide sisaldav materjal haruldasi muldmetalle tootvas tööstuses, kus kasutatakse nioobiumi ja tantaali tootmiseks looduslikke radioaktiivseid aineid sisaldavaid tooraineid (kolumbiit, tantaliit), mille töötlemise käigus tekivad NORM-jäägid ja -jäätmed, kui ka vee-ettevõtetes, mille tegevuse tulemusena (mis ei ole kiirgustegevus) tekivad NORM-jäägid, näiteks nagu Cm-V veehaardest vett puhastavates vee-ettevõtetes tekkiva filtermaterjali, samuti võib tekkida ka tsemenditööstuses tsemendi tootmisel tekkiva klinkritolmu näol. Arvestades antud tegevuskava punktis 2.2 esitatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitikat, peab eespool nimetatud tegevuste puhul ettevõte võimalusel vähendama NORM-jääkide ja –jäätmete teket, kui see ei ole keskkonna-, majandus- ja sotsiaalseid aspekte silmas pidades võimalik, tuleb eelistada NORM-jääkide taaskasutust või ringlussevõttu ning alles seejärel leida ohutu viis NORM-jäätmete ladustamiseks tava- või ohtlike jäätmete prügilas. Aastatel 2018-2050 tuleb riiklikult toetada NORM-jääkide vaba tehnoloogia ja NORM-jääkide käitlemise valdkonna (sh ladustamisvõimaluste) alast teadus- ja arendustegevust. Nimetatud töödeks kulub aastatel 2015–2021 eeldatavalt u 415 000 eurot. 18 4. Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine tagatakse kogu perioodi (2018–2050) vältel mitmesuguse tegevuse kaudu. Oluline on teabematerjalide koostamine ja põhjaliku mitmekeelse informatsiooni avalikustamine: kus ja millistes valdkondades tekivad radioaktiivsed jäätmed, millised on võimalused nende käitlemiseks sõltuvalt radioaktiivsete jäätmete liikidest ja omadustest, millised on radioaktiivsete jäätmete käitlemise nõuded, kuidas sellist tegevust reguleeritakse, milline on lõppladustuspaiga valiku/ettevalmistamise protseduur, kuidas radioaktiivsete jäätmete käitlus mõjutab ümbruskaudseid elanikke jne. Perioodi jooksul koolitatakse radioaktiivsete jäätmetega tegelevaid eksperte, korraldatakse õppusi radioaktiivsete jäätmetega seotud kiirgushädaolukordadele reageerimiseks ning tehakse arendustööd radioaktiivsete jäätmete valdkonnas. Kuna sellealast arendustööd ei ole siiani Eestis koordineeritult tehtud, kaardistatakse osalised ja nende huvid. Osaliste vajaduste alusel kaardistatakse ühishuvid ning selle põhjal planeeritakse näiteks edasist teadustegevust või siis projektide ettevalmistamist. Kohtumisi, mis tagab teadus- ja arendustegevuse järjepiduse ning soodustab ka infovahetust, korraldatakse regulaarselt Keskkonnaministeeriumi algatusel. Nende tööde kulud on perioodil 2015–2050 eeldatavalt u 936 000 eurot, millest suurem osa (ligi 466 000 eurot) kulub teabematerjalide koostamisele ja elanikkonna teadlikkuse suurendamisele. 19 4 Inventuur 4.1 Olemasolevad ja vajalikud vahendid Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on vajalikud tehnilised, finants- ja inimressursid. Tegevuskavas hinnatakse inimressursi vajalikkust eri tegevusstaadiumites ning kirjeldatakse süsteemi nende vajaduste tagamiseks. Tehniliste variantide valikul on rahalised võimalused väga olulised, seda eelkõige lõppladustuse faasis, kui tegevust on vaja finantseerida veel ka aastaid pärast jäätmete tekkimist. Ohutu käitlemise tagamiseks kasutatakse mitut finantseerimisallikat (lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka EL tõukefondide vahendeid). Riigi omandis olevad hallatavad radioaktiivsete jäätmete käitluskohad on: ● Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik; ● Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla. Lisaks võivad tekkida NORM-jäägid ja/või -jäätmed põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi veehaare), nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegelevas ettevõttes ning tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldusega tegelevas ettevõttes. 4.1.1 Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskohas (endises Nõukogude Liidu tuuma-allveelaevnike õppekeskuse peahoones) toimub radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine, töötlemine, konditsioneerimine ja vaheladustamine. Käitluskoht paikneb Pakri poolsaarel, Tallinnast ligikaudu 40 km kaugusel läänes. Käitluskohas asuvad ka konserveeritud reaktorisektsioonid. Õppekeskuse peahoone rajamist alustati 1960. aastal. 1963. aastal käivitati esimene reaktor ning 1980. aastal teine. Mõlema reaktori töö peatati 1989. aastal. 1995. aastal transporditi kasutatud tuumkütus Venemaale ning reaktorid ümbritseti betoonsarkofaagiga. 1995. aasta septembris võttis Eesti objekti haldamise üle ja 1997. aastal ehitati Paldiski objekti peahoonesse Rootsi ettevõtte SKB kaasabil radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, et ladustada desaktiveerimisel ja dekomissioneerimisel tekkinud radioaktiivsed jäätmed. Tegevuskavas mõistetakse Paldiski objekti all peahoonet koos kahe sarkofaagiga ümbritsetud reaktorisektsiooniga, väravamaja, garaaži ja korstnat, s.t kogu betoonaiaga ümbritsetud maa-ala. Alates ülevõtmisest on Paldiski objekti haldaja olnud AS A.L.A.R.A, kes on aastate jooksul Paldiski objektil teinud mitmesuguseid töid: a) 1997–2012 renoveeriti objekti infrastruktuur; b) 1995–2008 likvideeriti objektilt mitteradioaktiivne saaste (masuudireostus, kemikaalid ja asbest); c) 1997 rajati jäätmekäitluskeskus; d) 1997–2000 likvideeriti tahkete radioaktiivsete jäätmete hoidla; e) 1997–2004 likvideeriti radioaktiivsete vedeljäätmete töötlemiskompleks koos vedeljäätmete hoidlaga; f) 1995–2012 lammutati ülearused hooned ja rajatised, objekti peahoone rekonstrueeriti 2005–2008; g) 2003–2004 likvideeriti eripesula ja laborikompleks; h) 2003–2011 likvideeriti saastunud maa-alused kommunikatsioonid (erikanalisatsiooni torustik ja ventilatsiooni torustik); i) 2014-2015 viidi läbi Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. 20 Paldiski käitluskoha peahoones asuvad jäätmete vaheladustuspaik ja kaks reaktorisektsiooni koos neid ümbritsevate betoonsarkofaagidega, radioaktiivsete jäätmete käitluskeskus ja kontoriruumid. Vaheladustuspaiga põrand ja seinad on raudbetoonist. Ladustuspaiga seinad ja põrand ulatuvad peahoone põrandapinnast 1 m allapoole, põrand on ehitatud otse looduslikule lubjakivikihile. Ladustuspaik on jaotatud kaheks sektsiooniks, mis mahutavad kuni 688 konteinerit (joonis 2) ning millest on jäätmetega täidetud 51% (seisuga august 2018). Ladustuspaigas ladustatakse ainult tahkeid või tahkestatud jäätmeid, mille aktiivsus ja eriaktiivsus on limiteeritud kiirgustegevusloaga sätestatud jäätmepakendite vastavusnäitajate järgi. Joonis 2. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik Paldiski objektil. Jäätmekonteinerite ladustuspaika paigutamiseks on kasutusel spetsiaalse haaratsiga varustatud raadiojuhitav sildkraana. Konteinerite käsitsi troppimine hoidlas ei ole juurdepääsuteede puudumise tõttu võimalik. Kasutatav tõstesüsteem ja hoidla konstruktsiooni iseärasused võimaldavad sinna toimetada maksimaalselt 10 tonni kaaluvaid spetsiaalsete tõsteaasadega varustatud jäätmekonteinereid. Paldiski objektil käideldakse kõik Eestis tekkinud radioaktiivsed jäätmed, v.a looduslikke radionukliide sisaldavad radioaktiivsed jäätmed (NORM). Põhiosa ladustatud radioaktiivsetest jäätmetest moodustavad Paldiski ja Tammiku objektide dekommissioneerimisel tekkinud jäätmed. Ülejäänud osa on teistelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetud jäätmed. Hinnangute kohaselt tekib reaktorisektsioonide demonteerimisel oluliselt rohkem jäätmeid, kui mahub olemasolevasse ladustuspaika. Radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks peab enne reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega alustamist olema 2040. aastaks valminud lõppladustuspaik. 4.1.2 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on uute jäätmete ladustamiseks suletud 1995. aastast. RADON- tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlana kasutatud rajatis paikneb Tallinnast 12 km kaugusel lõunas Saku valla Männiku küla territooriumil liivases männimetsas. Rajatis valmis 1963. aastal. Kuni 1995. aastani haldas hoidlat Tallinna Eriautobaas. 1995. aastal anti see üle ASi A.L.A.R.A. haldusesse. Konstruktsioonilt on rajatis maa-alune betoonseintega hoidla, mis pidi mahutama 200 m3 tahkeid jäätmeid. Hoidla ruumala on betoonseintega jagatud üheksaks sektsiooniks, mille ülaserv on maapinna tasandil, põhi jääb maapinnast 3,2 m sügavusele. Rajatise aktiivse kasutuse ajal oli täidetavate sektsioonide kohal suhteliselt primitiivne teisaldatav lukustatud luukidega teraskatus. Vedeljäätmete jaoks oli ehitatud roostevabast terasest maa-alune mahuti, mis sisaldas väga väikese kontsentratsiooniga 21 triitiumi vesilahust ja mis vabastati ning mahuti tühjendati ja lammutati 2001. aastal. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlasse oli ladustatud tööstus-, meditsiini- ja uurimisasutuste radioaktiivseid aineid ja kiirgusallikaid, sh varjestuskonteinerites kinniseid kiirgusallikaid, suitsudetektoreid, vanametalli, fluorestseeriva numbrilauaga mõõteriistu ja elektrilisi lüliteid, mitmesuguseid filtreid jne. Leidus ka mitteradioaktiivseid jäätmeid, nagu elavhõbedalambid ja liiv. Jäätmed olid ladustatud eelneva konditsioneerimise ja sortimiseta. Valdavalt oli hoidlasse ladustatud madalaktiivsed jäätmed, välja arvatud kuuendas sektsioonis paiknenud kaks kinniste kiirgusallikate ladustamiseks mõeldud metallkasti. Ühe sellise kasti ülemises osas mõõdeti efektiivdoosi kiiruseks kuni 1,2 Sv/h. Tammiku radioaktiivsete jäätmete mahuks hinnati 110 m3 ja 97 tonni. Enne dekomissioneerimise algust hinnati kinniste kiirgusallikate arvuks 18 670 ning need kiirgusallikad moodustasid ligikaudu 93% hoidla koguaktiivsusest. 2005. aastast on hoidla peale paigutatud metallist viilhall. 2006. aastal algatatud keskkonnamõjude hindamisel antud eksperthinnang soovitas, et jäätmehoidla sektsioonidest eemaldatud ja konteineritesse paigaldatud jäätmed veetakse Paldiskisse, kus toimub nende edasine käitlemine, lõplik pakendamine ja edasine paigutamine Paldiski vaheladustuspaika. 2007. aastal kiideti Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamise keskkonnamõju hindamise aruanne heaks ning 2008. aastal alustati hoidla ohutustamistöödega. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekommissioneerimistöid vaadeldakse kahes etapis. I etapis toimus radioaktiivsete jäätmete eemaldamine hoidlast, eelsorteerimine ja transport edasiseks sorteerimiseks ja käitlemiseks Paldiski käitluskeskusesse (2008–2011). II etapis toimus ja toimub hoidla pindade radioaktiivsest saastest puhastamine (2012–2017) ning hoidla täielik lammutamine, samuti hoidla ja selle territooriumi vabastamine kiirgusseaduse nõuete täitmisest (2017–2022). Dekommissioneerimise esimene osa ja selle ettevalmistavad tööd on täidetud, mille tulemusel on hoidla sektsioonidest jäätmed täielikult eemaldatud ja transporditud Paldiski käitluskeskusesse, kus on alustatud nende edasise sorteerimise, käitlemise ja ladustamisega. Sellega on kõik jäätmed hoidla sektsioonidest eemaldatud, millele järgneb hoidla likvideerimise teine etapp. II etapp Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimiseks koosneb omakorda kolmest osast: 1) radioloogilise iseloomustuse koostamine (täideti aastatel 2012–2015); 2) hoidla pindade radioaktiivsest saastest puhastamine (täideti aastatel 2015-2017); 3) hoidla ja selle territooriumi vabastamine (täitmist alustati 2017. aastal). 4.2 Olemasolevad radioaktiivsed jäätmed Paldiski objektil 4.2.1 Reaktorisektsioonides hoiustatavate jäätmete kogused, aktiivsus ja liigitus 2014-2015 aastal läbi viidud eeluuringute kohaselt ja lähtudes reaktorisektsioonide kuni 50aastase hoiustamise strateegiast tekkib sõltuvalt sektsioonide lammutamise viisist hinnanguliselt 519 kuni 1 545 m3 käideldud jäätmeid. Reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed liigituvad keskkonnaministri määruse nr 34 järgi madal- ja keskaktiivsete lühi- ja pikaajaliste jäätmete hulka. Sellised jäätmed vajavad lõppladustamist kas maapinnalähedases või maa-aluses šaht- tüüpi lõppladustuspaigas. Reaktorisektsioon nr 1 Kõrge aktiivsusega komponendid paiknevad reaktori eemaldatavas osas, nagu kompensatsioonivõre, reaktori anum koos ümbrise ja ekraaniga ning bioloogilise kaitse (vee) mahuti. 1995. aastal paigutasid Vene Föderatsiooni esindajad reaktorisektsioonide konserveerimistööde käigus 22 mõlemasse reaktorisektsiooni teatud koguse radioaktiivseid jäätmeid, sh kinniseid kiirgusallikaid. Nende jäätmete loetelu koostati 1995. aasta septembris ja anti koos muu dokumentatsiooniga tuumaobjekti üleandmisel Eesti võimudele. Selle loendi põhjal on suurem osa reaktorisektsioonis nr 1 olevaid radioaktiivseid jäätmeid pinnalt saastunud madalaktiivsed jäätmed (kaltsud, metallijäätmed, tööriistad jms). Nende jäätmete kogus reaktorisektsioonis on ligikaudu 14 tonni. Lisaks ladustati selle sektsiooni osadesse kambritesse viide betoonkonteinerisse umbes 100 kinnist kiirgusallikat (kasutati radioloogiliste mõõteseadmete kalibreerimiseks). Konteinerid sisaldasid: 1. neutronkiirguse allikaid: 238Pu-9Be, 252Cf; 2. gammakiirguse allikaid: 60Co, 22Na; 3. β-kiirguse allikaid: 36Cl, 90Sr/90Y, 137Cs, 204Tl; 4. α-kiirguse allikaid: 239Pu. Plutooniumi ja tseesiumi allikate aktiivsus oli vahemikus mõni kBq kuni mõni MBq. Tuumaobjektil asunud ja reaktorisektsiooni nr 1 ladustatud radioaktiivsete allikate koguaktiivsus oli 1995. aastal umbes 4,4 TBq (peamiselt 60Co). Kõik need allikad on paigutatud betoonkonteineritesse. Täiendavalt sisaldab reaktorisektsioon nr 1 u 1370 l radioaktiivset vett. Sellest 360 l pärineb primaarkontuurist. Primaarkontuuris oleva vee aktiivsus on u 2,2 MBq/l. Hinnangulise aktiivsuse määramise aeg on tõenäoliselt 1989 ning põhilised vees leiduvad radionukliidid on 137Cs, 60Co, 90Sr ja 3H. Pärast kõikide jahutuskontuuride tühjendamist veest jäi hinnanguliselt 1000 liitrit väga madala aktiivsuskontsentratsiooniga vett (u 4 Bq/l) sekundaarkontuuri aurugeneraatoritesse. Neljandas kontuuris on ligikaudu 6 l vett. Andmed kolmandasse kontuuri jäänud võimaliku veekoguse kohta puuduvad. Reaktorisektsioon nr 2 Reaktorisektsioonis ladustatud jäätmed on peamiselt pindmiselt saastunud tekstiil, metallijäätmed, tööriistad jms. Väga madala aktiivsusega radioaktiivne plii (pliikarbiid PbC) ja kümme PKI ionisatsioonikambrit (pikkus 4 m) ladustati samuti reaktorisektsiooni nr 2. Nimetatud jäätmete kogus on ligikaudu 2,5 tonni. Technicatome & BNFL (2000) põhjal ei ladustatud kinniseid kiirgusallikaid reaktorisektsiooni, kuid see väide ei põhine dokumenteeritud tõenditel, vaid eraviisilistel vestlustel. Lisaks tahketele jäätmetele sisaldab see reaktorisektsioon u 2285 l vett. Sellest 600 l pärineb primaarkontuurist. Aktiivsus u 1 MBq/l. Hinnangulise aktiivsuse määramise aeg on tõenäoliselt 1989 ning põhilised vees leiduvad radionukliidid on 137Cs, 60Co ja 90Sr. Olemasolevate parimate teadmiste juures on mõlemas reaktorisektsioonis olevate komponentide ja jäätmete isotoobid ning aktiivsus esitatud tabelis 1. 23 Tabel 1. Reaktorisektsioonides asuvate radioaktiivsete jäätmete hinngulised kogused, lagunemine seisuga 31.08.2018. Üldaktiivsus Bq Radio- Reaktorisektsioon 1 Reaktorisektsioon 2 nukliid Kinnised Reaktori Jahutusvee Kinnised Reaktori Jahutusvee Sarkofaag Sarkofaag allikad kest jääk allikad kest jääk 3 H 2,10E+06 55 Fe 1,05E+12 2,13+04 0,36E+12 60 Co 0,73+12 12,2E+13 5,16E+05 1,29E+04 3,61E+12 3,00E+04 59 Ni 1,19E+12 3,50E+04 63 Ni 8,38E+13 3,08E+04 3,69E+13 90 Sr 1,41E+07 4,31E+08 3,82+06 93 Mo 1,61E+08 3,03E+05 137 Cs 3,65E+05 3,91E+06 2,28E+05 152 Eu 7,63E+05 3,83E+12 154 Eu 2,25E+04 2,25E+12 238 Pu 1,62E+11 239 Pu 6,10E+04 251 Cf 1,50E+08 4.2.2 Vaheladustuspaigas hoiustatavad jäätmed Lisaks Paldiski ja Tammiku objekti dekomissioneerimisest tekkivatele jäätmetele kogutakse Paldiski objektile ka kõikides teistes Eestis tegutsevates asutustes ja ettevõtetes tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mis ladustatakse objektil paiknevas vahehoidlas betoon- ja metallkonteinerites välismõõtmetega 1,2x1,2x1,2 m (maht 1,728 m3). Metallkonteinerid Metallkonteinerites ladustatakse Paldiski objektil tehtud dekomissioneerimistööde käigus tekkinud betoneeritud jäätmed. Selliseid konteinereid on 117 tk ja nende summaarne maht on 202 m3. Konteinerites olevad jäätmed vajavad detailsemat iseloomustamist, et välja selgitada, millised nukliidid on neis esindatud, ning hinnata nende maksimaalset võimalikku aktiivsust. Arvestades, et betoneeritud jäätmed on päritolult seotud reaktorisektsioonide tööga, võib eeldada, et tabelis 1 esitatud nukliide leidub suuremal või vähemal määral ka betoneeritud jäätmetes. Metallkonteinerites olevad jäätmed liigituvad madal- ja keskaktiivseteks lühiajalisteks jäätmeteks, mis vajavad lõppladustamist maapinnalähedases lõppladustuspaigas. Betoonkonteinerid Betoonkonteinerites ladustatakse jäätmeid konditsioneeritud (betoneeritud) kujul, nii pliist varjestuskonteinerites kui ka muus taaras (kui allikad ei vaja varjestust, näiteks suitsuandurite allikad, jäätumisandurite allikad jne). Jäätmed pärinevad Paldiski objekti dekomissioneerimistöödelt (1995– 2008), Tammiku hoidlast ning Eesti teistest asutustest ja ettevõtetest. Kokku on betoonkonteinereid vahehoidlas 146 tk ja nende summaarne maht on 257 m3. Betoonkonteinerites olevad jäätmed liigituvad järgmiselt: 1. 198 m3 ehk 77% on madal- ja keskaktiivsed lühiajalised jäätmed, põhilised esindatud isotoobid 137Cs, 90Sr, 60Co; 2. 14 m3 ehk 5,4% on madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed, põhilised esindatud isotoobid 238U, 241Am, 226Ra, 238Pu-9Be; 3. 2 m3 ehk 0,7% – NORM-jäätmed; 24 4. 43 m3 ehk 16,9% – tundmatud iseloomustamata jäätmed. Viimases rühmas olevate jäätmete kohta on kaudsed tõendid (jäätmete päritolu, doosikiirused, varjestuskonteinerite kuju), et tegemist on madal- ja keskaktiivsete lühiajaliste jäätmetega, kuid vajalik on täpsem iseloomustus. Korralikult kirjeldatud/iseloomustatud allikad pärinevad eelkõige Eesti teistest asutustest ja ettevõtetest ning tegemist on kinniste kiirgusallikatega, millest enamik asub varjestuskonteinerites. Selles alarühmas on ka Tammiku hoidlast aastatel 2008–2011 toodud lihtsalt identifitseeritud kinnised allikad (suitsuandurite allikad, jäätumisandurite allikad, 137Cs ja 60Co kinnised allikad). Konteinerid on betoneerimata ning jäätmeid saab võimaluse korral ümber paigutada. Enamik konteinereid sisaldavad ainult üht nukliidi. Tammikult pärit tundmatute kinniste allikate korral on tegemist varjestuskonteinerites olevate tõenäoliselt 137 Cs ja 60Co allikatega. Jäätmete iseloomustamiseks tuleb avada konteineri aken ning määrata spektromeetriga radionukliid ning seejärel on doosikiiruse põhjal võimalik arvutada allika ligikaudne aktiivsus. Alfaosakesi kiirgavate nukliididega saastunud metalli korral on tegemist Tammikult pärit metallijäätmetega, millest on identifitseeritud vähemalt 226Ra. Seitse konteinerit vahehoidlas sisaldavad ainult ühte allikat. Tegemist on kinniste allikatega, mis on leitud ilma varjestuskonteinerita. Kahel juhul on tegemist omanikuta allikaga ning viiel juhul Tammiku hoidlast toodud suure doosikiirusega kinnise allikaga. Konteineritesse on mõnel juhul ehitatud lisavarjestus (näiteks allikas asub konteineri keskel metalltorus ja seda ümbritseb liiv). Beetakiirguse allikate konteinerid sisaldavad tundmatuid allikaid, mida gammaspektromeeter ega alfakiirguse mõõtmised ei ole suutnud tuvastada. Tammiku hoidlast toodud kiirgusallikaid sisaldavate suure aktiivsusega metallkastide ja S-toru korral on tegemist varjestuskonteinerist välja võetud kinniste kiirgusallikate kogumiskastide ja allikate kasti sisestamiseks kasutatud juhttoruga (sisaldab samuti allikaid). Võib eeldada, et Paldiski objekti dekomissioneerimistöödest pärit betoneeritud jäätmed on sarnased metallkonteinerites betoneeritud jäätmetele. Tõenäoliselt leiduvad neis tabelis 1 esitatud isotoobid. Tammiku objektilt pärit jäätmete kohta, mis on betoneeritud konteinerites, saab öelda, et tegemist on iseloomustamata jäätmetega. Eelkõige on betoneeritud jäätmete korral tegemist saastunud liivaga. Esialgsete mõõtmiste põhjal võib öelda, et neis on tugevalt esindatud β-aktiivsed isotoobid, tõenäoliselt teadusasutustes laialt kasutatud 90Sr, ning α-saaste puudub. 4.2.3 Paldiski objekti kontrollalal ladustatavad jäätmed Merekonteinerid Lisaks metall- ja betoonkonteineritele hoiustatakse peahoone kontrollalal merekonteinerites saastunud metalli, madalaktiivset betoonimurdu ning 200 l metallvaate, mis sisaldavad nii betoneeritud jäätmeid kui pehmeid, kokku pressitud komposiitjäätmeid. Merekonteinerites olevad jäätmed liigituvad: 1. 389,6 m3 ehk 98% on madal- ja keskaktiivseid lühiajalised jäätmed – madalaktiivne lühiealine saastunud metall ja betoon, isotoobid 137Cs, 60Co ja 90Sr; 2. 8 m3 ehk 2% on NORM-jäätmed. Metallijäätmete saastetase 2012. aastal oli 0,6–40 Bq/cm2. Ligi 92% sellistest jäätmetest on pärit Paldiski objekti dekomissioneerimistöödelt. Ülejäänud 8% jäätmeid on pärit eelkõige Tammiku hoidla dekomissioneerimistöödelt ning väga vähesel määral metalli kokkuostjatelt Eestis. 25 Paldiski objekti dekomissioneerimistööde käigus tekkinud saastunud betoon ladustatakse merekonteineritesse paigutatud niinimetatud big bagides. Mahuliselt on sellist materjali 165,6 m3 ning täiendava infona võib mainida järgmisi asjaolusid: 1. α-saastust ei ole betoonpindadelt leitud ehk tegemist on ainult β- ja γ-aktiivsete nukliididega; 2. saaste eemaldamisel pindadelt lähtuti puhastustasemetest 0,4 (β, γ) ja 0,04 (α) Bq/cm2. 200 l metallvaatides hoiustatavad jäätmed Paldiski objekti peahoone kontrollalal ladustatakse madalaktiivsed jäätmeid (pehmed pressitud jäätmed, puit, väikese mõõduga metall, betoneeritud jäätmed jne) 200 l metallvaatides, mis asuvad omakorda merekonteineris. Vaatide pinnadoos on kuni 50 μSv/h. Kokku on 200 l vaate 446 tk ning nendest 362 tk on täidetud Tammiku hoidlast pärit jäätmetega. Kõik neis vaatides olevad jäätmed vajavad iseloomustamist. Jäätmete liigilt jagunevad 200 l metallvaatidesse pakendatud jäätmed järgmiselt: 1. 85,4 m3 ehk 95,7% on madal- ja keskaktiivsed lühiajalised jäätmed (pehmed pressitud jäätmed, puit, saepuru, metall, betoneeritud tolm, asbest), saastunud eelkõige isotoopidega 137Cs, 90Sr, 60Co; 2. 3,8 m3 ehk 4,3% on madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed (pehmed pressitud jäätmed, metall, näidikute sihverplaadid), eelkõige 226Ra saastunud jäätmed. Vedeljäätmed Hoiustatavate vedeljäätmete kogused on Eestis marginaalsed. Tegemist Tammiku hoidla jäätmete sorteerimise käigus leitud jäätmetega, mille maht on u 30 liitrit. Jäätmekäitleja AS A.L.A.R.A. plaanib vedeljäätmed iseloomustada, mille järel selgub kas need betoneeritakse või vabastatakse. Paldiski objekti ohutustamisel tekkinud suuremahulised jäätmed Reaktorite konserveerimisel ja pikaajaliseks ohutuks hoiustamiseks ettevalmistamisel tekkisid Paldiski objektil suuremahulised jäätmed, mis ladustatakse muudest jäätmetest eraldi. Tuumkütuse jahutusbasseinis ladustatakse neljas konteineris reaktorite juhtvardaid summaarse mahuga 8,5 m3 ning aktiivsusega 3,5 TBq ning 8 aurugeneraatorit summaarse mahuga 10 m3 ja aktiivsusega 0,9 GBq. Lisaks hoiustatakse jahutusbasseini kõrval asuvas ruumis veel 55 HEPA-filtrit aktiivsusega 0,9 GBq ja mahuga 20 m3. Iga filterelement asub puidust kastis ning kasti ja elemendi vahele on valatud betoonist vöö, et vältida saaste lendumist elemendi pealispinnalt. Jäätmete aktiivsus on kaudselt hinnatud (Techicatome & BNFL, 2000) ning arvestatud ei ole radioaktiivset lagunemist. Isotoopidest on esindatud tõenäoliselt tabelis 1 esitatud radionukliidid. Liigilt on tegemist madal- ja keskaktiivsete jäätmetega, kuid kuna täpsem iseloomustamine on tegemata, siis ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on lühi- või pikaealiste jäätmetega. 4.2.4 Paldiski objekti vahehoidlas asuvate jäätmete koguaktiivsus Lähtudes 2009. aastal tehtud tööst „Radioaktiivsete jäätmevoogude hindamine“ ja arvestades aastatel 2010–2013 lisandunud jäätmeid, saab teha kokkuvõtte Paldiski objektil vahehoidlas ladustatavate radioaktiivsete jäätmete kohta (tabel 2). Kokkuvõte hõlmab kinniseid allikaid, mille aktiivsus põhineb allika passil või on määratud arvestades doosikiirust ja distantsi. 26 Tabel 2. Paldiski objekti vahehoidlas ladustatavate iseloomustatud jäätmete aktiivsus (seisuga 31.12.2013) Isotoop Aktiivsus, Bq Osakaal, % Sr-90 6,20E+14 68,89 Co-60 1,11E+14 12,35 Cs-137 1,56E+14 17,29 Pu-238 1,25E+13 1,39 Pu-239 1,95E+11 0,02 U-238 5,30E+07 < 0,01 Am-241 1,60E+11 0,02 Kr-85 2,77E+10 < 0,01 Ra-226 4,91E+09 < 0,01 Ni-63 1,09E+09 < 0,01 Fe-55 6,66E+07 < 0,01 Pm-147 1,08E+07 < 0,01 Ru-106 8,28E+06 < 0,01 Ir-192 1,05E+01 < 0,01 Eu-152 3,62E+04 < 0,01 Tl-204 2,52E+04 < 0,01 Ba-133 3,02E+06 < 0,01 Na-22 8,22E+02 < 0,01 U-234 2,19E+03 < 0,01 Cd-109 2,57E+02 < 0,01 Th-228 6,40E+00 < 0,01 H-3 2,85E+11 0,03 I-125 4,08E+09 < 0,01 KOKKU 9,00E+14 100 Suurima osakaalu radioaktiivsete jäätmete aktiivsusest moodustab radionukliid 90Sr (u 68,9%), osakaalult järgmised on nukliidid 137Cs (17,3%) ja 60Co (12,3%). Muudest nukliididest on märkimisväärne aktiivsus veel nukliidil 238Pu, mis moodustab koguaktiivsusest kuni 1,39%. Ülejäänud 19 radionukliidi summaarne aktiivsus moodustab u 0,11% radioaktiivsete jäätmete koguaktiivsusest. Kõrgaktiivsed kinnised kiirgusallikad (KAKK) asuvad vahehoidlas 16 betoonkonteineris. Enamik 60Co ja 137 Cs allikaid on ladustatud isotoobiti eraldi konteinerites, kuid mõnes konteineris on need allikad ruumi kokkuhoiu eesmärgil ladustatud koos. 90Sr ja 238Pu allikad asuvad eraldi konteinerites. Ülevaade on tabelis 3. Selgitavalt tuleb lisada, et need konteinerid on mahuliselt arvestatud juba betoonkonteinerite inventuuris. 27 Tabel 3. KAKK inventuur (seisuga 31.08.2018) Isotoop Summaarne aktiivsus, Bq Allikate arv Konteinerite arv 60 Co 64 x 1012 61 6 90 Sr 4,57 x 1014 37 3 137 Cs 1,31 x 1014 350 12 238 Pu 1,13 x 1013 17 2 Iseloomustamata jäätmete seas omavad aktiivsuse mõistes märkimisväärset osa eelkõige Tammiku hoidlast pärit 2 metallkasti ning S-toru kinniste kiirgusallikatega (omaduste poolest võib neid käsitleda kui KAKKe) ning 4 konteinerit reaktorite juhtvarrastega. Kuigi andmed Tammiku jäätmehoidla kohta ei ole täielikud, võimaldavad need siiski hinnata hoidlas ladustatud nukliide ja nende ligikaudset aktiivsust ning tõenäoliselt on suurem osa aktiivsusest hoiul just 2 metallkastis ja S-torus. Iseloomustatud KAKKidest moodustavad 96,3% keskaktiivsed lühiealised jäätmed ning 3,7% keskaktiivsed pikaealised jäätmed. 4.3 Olemasolevad NORM-jäägid ja –jäätmed Aastatel 2015-2017 valmis TÜ Füüsika Instituudil uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“. Uuringu tellimise ajendiks oli direktiivi 2013/59/Euratom artikliga 23 liikmesriikidele seatud kohustus tuvastada tegevused, mille käigus võib potentsiaalselt tekkida NORM-jäätmeid ning seejärel kehtestada töötajate või elanike kaitsenõuded. Uuringust selgusid tööstusvaldkonnad ja ettevõtted, kus on tekkinud või milles võivad tekivad NORM-jäägid ja -jäätmed. Tulenevalt BSS direktiivi Lisast VI– „Loetelu artiklis 23 osutatud looduslike radioaktiivsete materjalide kasutamisega seotud tööstussektoritest“ ning siseriiklikult tuvastatud valdkondadest, olid uuringusse kaasatud järgnevad tegevusalad: ● Põlevkivi põletamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning põletuskatelde hooldus; ● Põlevkiviõli tootmine; ● Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus; ● Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine; ● Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vend veehaare); ● Põlevkivi kaevandused; ● Tsentraalkatlamajades ja koostootmisjaamades tahke ning gaasilise kütuse põletamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Uuringust selgus, et looduslikest allikatest pärinev radioaktiivne materjal ja/või jääde võib tekkida Eestis peamiselt nioobiumi-tantaalimaagi töötlemisel, põhjavee puhastusjaamade käitamisel (Kambrium-Vendi põhjavee kiht) ja klinkerahjude hooldusel. Uuritud tööstussektorite puhul tuleb arvestada, sellega, et väljaarvamistasemeid ületavate NORMide teke on suuresti sõltuv ettevõttes kasutavast tootmistehnoloogiast ja toorme või tehnoloogia muutudes tuleb uuesti NORMide sisaldust ja piirnormidele vastavust hinnata. 28 Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine Eestis kuulub antud valdkonnas täpsema käsitluse alla üks ettevõte. Selle ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud looduslike radionukliididega kontsentreeritud tootmisjääkide (NORM-jääk) kogus 2017. a lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004) ja mida ladustatakse 200 l ja 400 l metallvaatides. Jääk on tahke tükiline pulber. Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare) Eestis rahuldatakse kogu põhjavee tarbimisest 39% just Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavee arvelt (u 500 puurkaevu) ning paljudes omavalitsustes puuduvad muud veevarustuse allikad. Samas on just selle veekompleksi põhjavesi kõrgenenud raadiumi isotoopide sisaldusega, mida ka uurimistööde tulemused on kinnitanud. Arvestades joogivee kvaliteedinõudeid (eelkõige raua ja mangaani kohta), tuleb vett eelnevalt töödelda. Peamiseks probleemiks on töötlemise käigus radionukliidide kontsentreerumine filtermaterjalides sel määral, et radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ületab väljaarvamistasemeid (potentsiaalne NORM-jääde) ning mille edasisele käitlemisele tuleb rakendada kiirgusohutuse ja –kaitse põhimõtteid. Tänaseks päevaks on üks ettevõte, kelle tegevused filtermaterjaliga on sätestatud kiirgustegevusloaga. Ettevõtte veepuhastusjaamas on 5 veepuhastusliini. Üks veepuhastusliin koosneb 2 filtreerimise astmest, esimeses astmes kasutatakse katalüütilist mangaandioksiidi (MnO2) kattega materjali Filtersorb FMH, ja teise astme filtermaterjalina looduslikku tseoliiti Everzit Zeolite N. 2017. aasta kohta esitatud inventuuri andmete kohaselt on kasutusel 152 t filtermaterjali ja ettevõtte territooriumil on ladustatud 44 t radioaktiivselt saastunud filtermaterjali. Looduslikult saastunud metallesemed Looduslikke radionukliide sisaldavate ainetega on saastunud ka vanad metallist joogiveetorud. Looduslike radionukliididega saastunud metallesemete hulka võib pidada üsna märkimisväärseks, samas ei ole uute plastiktorudega samasuguse probleemi tekkimist näha. Võttes arvesse geoloogilisi ja füüsikalis-keemilisi tingimusi, on tegemist pigem Põhja-Eesti probleemiga ja see puudutab just metalltorusid. Kuna viimase aastakümne jooksul on hulgaliselt torusid vahetatud plastiktorude vastu ning see suundumus jätkub, väheneb tekkivate jäätmete hulk oluliselt. Hinnanguliselt võib selliste torude tekitatud jäätmekogus ulatuda paarisaja tonnini. Praegu hoiustab seni kokku kogutud torusid oma territooriumil AS A.L.A.R.A. 2012. aastal tehtud analüüsi tulemusena selgus, et selliseid metallijäätmeid on 8 m3. Perioodil 2018-2020 saadetakse need ümbersulatamisele. Kontsentreeritud radioaktiivsed jäätmed (räbu, filtrid) tagastatakse ja need tuleb käidelda ning ladustada vaheladustuspaigas. Mineraalsed ehitusmaterjalid Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud. 2017.a lõppenud Tartu Ülikooli „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ uuringus analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I=1. Samas on puudulik info imporditud ehitusmaterjalidest või –toorainetest, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Eestis on Keskkonnaministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga võtnud plaani kaardistada kõrgenenud radioaktiivsusega ehitusmaterjalidega olukord ning vajadusel välja töötada täpsustatud seiretingimused ja -nõuded. Eesmärk on tagada ehitusmaterjalide põhjalik seire ja kvaliteedikontroll, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja jäätmete teket ning vajaduse korral sätestada ka täiendavaid nõudeid. Kasutatavate materjalide eriaktiivsuse indeksid peavad olema < 1, et tekkiv ehitusjääde ei kujutaks endast kiirgusohtu ning seda saaks käidelda tavajäätmetena. Eriaktiivsuse indeks on materjali radioaktiivsust iseloomustav dimensioonitu suurus. 29 Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus Eestis kuulub antud valdkonnas täpsema käsitluse alla üks ettevõte, kelle peamiseks tegevusalaks on tsemendiklinkri ja erinevat liiki tsemendi tootmine. Tsemendi tootmiseks kasutatakse tooraineteks lubjakivi ja savi. Tehases tekkivaks põhiliseks jäätmeks on klinkripõletusahjude tolm, mis püütakse kinni elektrifiltrites. ~94% sellest tolmust suunatakse klinkripõletusahju tagasi ning 6% tolmust eraldatakse süsteemist ja suunatakse tuhasilosse. Tsemenditootmisel tekkiva klinkritolmu osas tuvastati kõrgenenud kontsentratsioonid Pb-210 osas. Mõõdetud tasemed ületavad väljaarvamistasemeid, mistõttu tekkiv materjal võib liigituda looduslikke radionukliide sisaldava radioaktiivse materjaliks (NORM). Seesugune rikastumine tuleneb tõenäoliselt põletustehnilistest eripäradest. Keskkonnaamet on küsinud ettevõttelt kiirgusohutushinnangut, mis on koostamisel. 4.4 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed Meditsiiniasutustes tekivad radioaktiivsed jäätmed lahtiste ja kinniste kiirgusallikate kasutamise tulemusena. Lahtisi kiirgusallikaid kasutatakse Eestis kolmes haiglas: Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK), Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK). Saadaoleva info põhjal kasutatakse eelkõige radionukliide 131I, 99mTc, 18F, 123I, 90Y, 89Sr, 153Sm, 57Co ja 177 Lu. Aastas kasutatav koguaktiivsus on 4,23 TBq ning maht u 6 l. Kasutatavate lühiajaliste nukliidide lagunemine allapoole vabastustasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid lastakse kanalisatsiooni. Veidi pikema poolestusajaga (mõni päev) nukliidid kogutakse eraldi mahutisse ning vabastatakse pärast nukliidide lagunemist allapoole vabastustasemeid. Kinnistest kiirgusallikatest kasutatakse meditsiiniasutustes isotoope 133Ba (summaarne aktiivsus 47,2 MBq), 152Eu (18,5 kBq), 68Ge (188 MBq), 125I (185 MBq), 192Ir (988 GBq), 106Ru (108 MBq), 90Sr (156 MBq). Kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale või vabastatakse, kui aktiivsus on langenud allapoole vabastamistasemeid. 4.5 Kokkuvõte Eestis olemasolevatest radioaktiivsetest jäätmetest Mahuliselt on väga suur osa Eesti radioaktiivsetest jäätmetest iseloomustamata. Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal on 31.08.2018 seisuga jäätmeid 1130 m3, millest ainult 132 m3 ehk u 11,7% on iseloomustatud. Eelkõige vajavad iseloomustamist madala ja väga madala aktiivsusega jäätmed. Jäätmete aktiivsusega on olukord vastupidine. Kuna enamik kinnistest allikatest on iseloomustatud, võib hinnanguliselt eeldada, et vähemalt 90% aktiivsusest on iseloomustatud. Paldiski objekti reaktorisektsioonides hoitavad ja tulevikus (aastatel 2040–2050) dekomissioneerimise käigus sealt eemaldatavad jäätmete andmed on puudulikud ning teadaolev info põhineb eelkõige kirjandusel. Tekkivad jäätmepakendid vajavad pakendamisel täpsemat iseloomustamist. Jäätmeliikide kaupa kirjeldab Eestis olemasolevate jäätmete olukorda tabel 4. 30 Tabel 4. Paldiski vaheladustuspaigas olemasolevate jäätmete liigid ja kogused Jäätme liik Kogus, m3 % kõigist jäätmetest Madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed 1045,2 49,1 Madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed 25,0 1,2 NORM-jäätmed 24,8 1,2 Madal- ja keskaktiivsed jäätmed, iseloomustamata jäätmed 1032,0 48,5 KOKKU 2127,0 Madal- ja keskaktiivsed iseloomustamata jäätmed (1032 m3) saab esmases tähenduses lugeda lühiealiste jäätmete hulka, kuna nendest: 1. 988,5 m3 (95,7%) on pärit Paldiski objektilt (sh reaktorisektsioonid, kontrollvardad, aurugeneraatorid ja filtrid), kus kirjanduse põhjal on tegemist eelkõige just lühiealiste isotoopidega (<30 a); 2. 39,7 m3 jäätmeid on pärit Tammiku hoidlast ning varjestuskonteinerite/allikate kuju ja doosikiiruse järgi on tegemist 60Co ja 137Cs allikatega; 3. 3,8 m3 jäätmeid on pärit Tammiku hoidlast ning need on beetaallikad. Tõenäoliselt on tegemist 90Sr kui ühe enim kasutatava isotoobi allikatega. Kuna jäätmed on siiski iseloomustamata, põhinevad järeldused kaudsetel hinnangutel. Lühiealised jäätmed tabelis ei kajastu, kuna jäätmed vabastatakse kasutuskohas maksimaalselt mõne kuu jooksul. 4.6 Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed 4.6.1 Kinnised kiirgusallikad Kuna kiirgusallikate kasutamine Eestis näitab pigem kahanevat kui kasvavat trendi, võib eeldada, et teistelt Eestis tegutsevatelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetavate niinimetatud institutsionaalsete jäätmete osakaal väheneb pidevalt. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on suurema aktiivsusega allikate korral võetud suund pigem kiirgusallikate tagastamiseks valmistajariiki kui nende ladustamiseks kohapeal. Praegu riiklikus registris olevate allikate nukliidiline koostis ja summaarne aktiivsus on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Kasutajate valduses olevad kiirgusallikad (seisuga 31.12.2013) Isotoop Aktiivsus, Bq 60 Co 1,53E+17 137 Cs 6,46E+11 85 Kr 3,86E+10 90 Sr 1,56E+08 63 Ni 2,22E+09 192 Ir 9,88E+11 106 Ru 1,08E+08 133 Ba 4,72E+07 192 Ir 5,18E+12 31 Isotoop Aktiivsus, Bq 55 Fe 1,48E+09 222 Cf 1,80E+05 109 Cd 7,4E+08 241 Am 1,03E+11 Nimekiri ei ole lõplik, kuna on võimalik, et ringluses on veel Nõukogude ajast pärit allikaid, mis ei ole riiklikus registris arvel. Seda kinnitavad ka viimaste aastate jooksul korraldatud omanikuta kiirgusallikate kogumiskampaaniate tulemused. Reeglina on siiski tegemist väga madala aktiivsusega allikatega (226Ra sisaldavad seadmete näidikud, 241Am ja 239Pu sisaldavad suitsuandurid jms) ning nende kogused ei ole suured. Arvestades Eestis kasutuses olevaid kiirgusallikaid ning viimastel aastatel ülevõetud jäätmekoguseid, võib väita, et tulevikus võetakse aastas keskmiselt vastu kuni 0,1 m3 jäätmeid kinniste allikatena. Võib eeldada, et 50% neist on pikaealised ja 50% lühiealised madal- ja keskaktiivsed jäätmed. 4.6.2 Metallijäätmed Aastatel 2013–2017 võttis AS A.L.A.R.A. metalli kokkuostjatelt ning Päästeametilt saastunud metallijäätmeid vastu keskmiselt 1,4 m3 aastas. Tulevikus ei ole ette näha koguste suurenemist, pigem vähenemist, kuna riik on tõhustanud transiidi kontrolli piiril (ioniseerivat kiirgust detekteerivad mõõteväravad Eesti-Vene piiril nii raudteel kui maanteedel) ning oluliselt on paranenud kontroll metallijäätmete territooriumil paikneva saastunud metalli üle (metallidetektor territooriumi väravas). Vastuvõetavate jäätmete mahust moodustavad NORMiga saastunud metalljäätmed tulevikus hinnanguliselt 90%. Oodata on NORM-jäätmete voogu kuni 0,4 m3 aastas. NORM-jäätmete võimalikuks allikaks võiks pidada peamiselt vanu vee- ja kanalisatsioonitorusid (koguseliselt kuni paarsada tonni), kuid aastatel 2010–2012 toimunud vee- ja kanalisatsioonitorustike ulatusliku vahetamise käigus ei ole rohkem NORM-metallijäätmeid ASi A.L.A.R.A. jõudnud. Tõenäoliselt on aktiivsem sete enne utiliseerimist torudest eemaldatud või on radionukliidide kontsentratsioon olnud piisavalt madal, et vanametalli kokkuostjate ioniseerivat kiirgust detekteerivad mõõteväravad kokkuostupunktides sellele ei reageeri. Tehislike nukliididega saastunud metallijäätmete teke on prognoosi kohaselt samuti pigem kahanev kui kasvav ning seetõttu on hinnatud nende osakaaluks tulevikus tekkivate metallijäätmete üldmahust kuni 10%. Mahuliselt ei ole kogus suurem kui 0,05–0,1 m3 aastas. Jäätmetekke põhjused on täpselt teadmata, kuna Eestis tehislike nukliididega saastunud metallijäätmete tekkekohti ei ole. Oletuslikult on tegemist vanametalli transiidiga Eesti kaudu ja arvatavasti on puhta metalli hulka sattunud ka vähesel määral tehislike radionukliididega saastunud metalli, mida piiril ja kokkuostja territooriumil asuvad ioniseerivat kiirgust detekteerivad mõõteväravad esmalt ei avasta ja mis avastatakse alles vanametalli sorteerimise käigus. Liigilt on tegemist madal- ja keskaktiivsete lühiealiste jäätmetega. Juhul kui ettevõttel tekib saastunud metalli (nt tehases kasutatav sisseseade, mis tootmisprotsessi käigus saastub) taotleb ettevõte vabastamist pärast desaktiveerimist, milleks ta esitab Keskkonnaametile vastava taotluse metalli vabastamiseks pärast puhastamist. Et vähendada saastet materjalide pinnal kasutatakse näiteks desaktiveerimisel keemilist meetodit. Vabastatud metall läheb metalli kokkuostu, kust see peaks tagasi jõudma ringlusse. Vabastamise nõue kehtib kõikide kiirgustegevuseks kasutatavate hoonete ja seadmete kohta, eriti just lahtiste kiirgusallikate kasutamise osas (teaduslaborid, tuumameditsiini, 32 radioaktiivsete jäätmete käitleja, NORMiga seotud toimingud). 4.6.3 Paldiski ja Tammiku objektide edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed Paldiski objekti edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed Paldiski objekti reaktorisektsioonides hoitavad ja tulevikus (aastatel 2040–2050) dekomissioneerimise käigus sealt eemaldatavate jäätmete kogus ja aktiivsus on kirjeldatud peatükis 5.2.1. Tammiku objekti edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed Tammiku jäätmehoidlast on hoidla dekomissioneerija AS A.L.A.R.A. poolt sektsioonides ladustatud jäätmed välja võetud ja viidud Paldiski objektile edasiseks käitlemiseks ja ladustamiseks. Alles jäänud saastunud betoonkonstruktsioonid on iseloomustatud ja saastest puhastatud. Puhastamist vajavaid betoonpindu oli hoidlas 548 m2. A.L.A.R.A. eelnevad kogemused Paldiski objekti puhastamisel on näidanud, et kvaliteetsest betoonist seinte puhastamisel allapoole vabastamistasemeid piisab üldjuhul kuni 5 cm betoonikihi eemaldamisest. Lähtudes sellest tekib jäätmehoidla puhastamisel kuni 28 m3 betoonimurdu. Tõenäoliselt on see maksimaalne võimalik maht, mis võib oluliselt väheneda, kuna sektsioonides 7–9 ei ole jäätmeid ladustatud ning esialgsed uuringud viitavad sektsioonide puhtusele. Keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ määrab vabastatud betoonpinnale oluliselt kõrgemad vabastamistasemed, kui olid Paldiski objekti puhastustöödel (näiteks 137Cs korral oli see enne määruse jõustumist 0,4 Bq/cm2 ja praegu 10 Bq/cm2, 226Ra korral vastavalt 0,04 Bq/cm2 ja 1 Bq/cm2). Teisest küljest on Tammiku hoidlaga seotud palju määramatust ning võib juhtuda, et kohati tuleb pindu puhastada oluliselt sügavamalt, kui seni on eeldatud (põrand, seinte ja põranda ühenduskohad). Seetõttu tuleb esialgu hinnata tekkivate jäätmete mahuks siiski 28 m3, mis ei pruugi aga olla lõplik maht. Jäätmed tekivad ajavahemikul 2015–2022. Tegemist on madalaktiivsete jäätmetega. Täielikult ei saa välistada ka võimalust, et mingi osa saastest on levinud läbi hoidla barjääride keskkonda. ASi A.L.A.R.A. rakendatud keskkonnaseire ei ole küll tuvastanud mingeid jälgi saaste levikust, kuid lõpliku vastuse sellele küsimusele saab alles hoidla dekomissioneerimise käigus. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tekkivad sekundaarsed jäätmed Sekundaarsed jäätmed tekivad käitlustööde käigus Paldiski objektil ning Tammiku objekti dekomissioneerimise käigus. Tekkivad sekundaarsed jäätmed on eelkõige kaitseriietus, kaitsevahendid (maskid) ning kasutatavad abivahendid (voolikud, kile, paber, kaltsud). Lisaks tuleb arvestada jäätmekäitluskeskuse koristamisel tekkiva kokku kogutud tolmuga. Kaitseriietus, maskid ning abivahendid on võimalik pressida 200 l vaati. Aastas tekib neist kokku u 0,1 m3 pehmeid pressitud jäätmeid. Paldiski objektil asuva jäätmekäitluskeskuse koristamise käigus kokku kogutud tolm tuleb saaste leviku tõkestamiseks fikseerida betoneerimise teel. Aastas tekib keskmiselt 20 l kilekoti jagu tolmu, mis vajab betoneerimist. Lisaks tahketele jäätmetele tekivad Paldiski objektil kaitseriiete, käitlustööde ja põrandate pesu tulemusena vedelheitmed, mis kogutakse mahutitesse. Aastas tekib keskmiselt 10 m 3 vedelheitmeid. Seni on tekkivate heitmete eriaktiivsus olnud allapoole vabastustasemeid ning need on olnud võimalik vabastada pärast analüüse. Arvestades tuleviku jäätmetekke prognoose ning kiirgustööde iseloomu, võib eeldada, et samasugune lähenemine jätkub ka edaspidi. Arvestades käideldavate jäätmete iseloomu, võib eeldada, et tekkivad sekundaarsed jäätmed on oma liigilt madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed. 33 4.6.4 Vedeljäätmed Vedeljäätmeid Eestis reeglina ei teki. Pigem on tegu teadusasutustes kasutatavate radioaktiivselt saastunud esemetega, sest lahtine kiirgusallikas (ampullis olev vedelik jne) kasutatakse katsetes ära. Teaduslaborites kasutatakse nii lühiealisi (poolestusaeg alla 100 päeva) kui ka pikaealisi radionukliide. Loa omaja võib hoida enda juures lühiealisi radionukliide hoiuruumis, kui need lagunevad radioaktiivselt 5 aastaga allpoole vabastamistaset. Kiirgusseaduse järgi tuleb vabastamist taotleda. Juhul, kui nt vabastamise metoodika esitatakse muuhulgas kiirgustegevusloaga, siis võib sätestada ka kiirgustegevusloas tingimused vabastamiseks ja isik esitab kord aastas inventuuri vabastatud jäätmete kohta. Eriti oluline on see lühiealiste kohta, kuna need radionukliidid lagunevad kiiresti. Pikaajalist ladustamist vajavad vedeljäätmed on pärit eelkõige ajaloolist päritolu (jäätmed on tekkinud Paldiski ja Tammiku objektide dekomissioneerimistööde käigus) ning tulevad esile ajalooliste ladude likvideerimisel. Seetõttu tuleb ka nende jäätmete voogudega ka tulevikus arvestada. Hinnanguliselt on selliste jäätmete voog kuni 100 ml aastas ning liigilt on tegemist madal- ja keskaktiivsete pikaealiste jäätmetega. 4.6.5 NORM-jäägid ja –jäätmed Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine Eestis ainus selles valdkonnas tegutsev ettevõte kogub ja pakendab nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise protsessis tekkinud NORM-jäägid ja ladustab need ajutiselt oma territooriumil laos, mille kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine. Tootmisprotsessi ja nõudluse eripära tõttu on jäätmevoog ebareeglipärane. Lisaks varieeruvad tekkivad NORM-jäägi kogused sõltuvalt kasutatavast toorainest. NORM-jääkide kogus 2017. a lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). 2018. a tekkiv prognoositav kogus on 72 t. Aastaks 2019-2024 on ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel, et samal perioodil alustavad olemasoleva jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk ohutustatud. Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare) 2014-2015.a. läbi viidud uuringutega tuvastati NORM-materjali teke ca 65 % uuringu all olnud Cm-V vett tarbivast veetöötlusjaamadest. Selgus, et NORM-materjali teke Cm-V veekompleksi veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand. Tehtud hinnangute põhjal võib Eestis igal aastal tekkida ca 30-60 t NORM-materjali. Tegemist on suurusjärgulise hinnanguga, mis sõltub põhiliselt sellest, millise sagedusega filtrikeha materjali välja vahetatakse. Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus Tuginedes TÜ Füüsika Instituudi 2017. aasta „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ uuringule, tuvastati tsemenditööstusettevõttes esmakordselt NORM materjal. Ettevõtte poolt tekitatav, radionukliidi Pb-210 (ja eeldatavalt ka Po-210) sisaldav klinkritolm vajab veel täiendavat karakteriseerimist. Samuti on vajalik kiirgusohutushinnangute läbiviimine klinkritolmu käitlemisele; selle ladestamisele prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes tegevusvaldkondades. Klinkritolmu koguneb ühe ahju kohta umbes 20 000 t aastas, millest 3000-5000 t kasutatakse teedeehituses stabiliseerimismaterjalina. Ülejäänud klinkritolm ladestatakse tsemenditööstuse tööstusjäätmete prügilasse. Ladestatava tuha hulk sõltub otseselt töös olevate klinkripõletusahjude arvust, mis omakorda on määratud turunõudlusest tsemendi järele. Samuti mõjutab ladestatava tuha hulka selle taaskasutusvõimalused. Ettevõtte jätkab klinkritolmu tagasi suunamist klinkri tootmisprotsessi ning näeb vähemasti kaht võimalust jäätmetekke vähendamiseks: a) klinkritolmu kasutamine teetsemendi (teesideaine) valmistamisel; 34 b) klinkritolmu kasutamine tsementide jahvatamisel lubjakivi asemel. Muude käitlusviiside osas näeb ettevõte võimalust kasutada klinkritolmu happeliste muldade lupjamiseks ja mullaparandusainena. Seni on klinkritolmu kasutust kõige enam piiranud tema kvaliteedinäitajate hulka kuuluvad omadused. Ettevõttes tegeletakse pidevalt uute lahenduste väljatöötamisega, kuna tekkiv klinkritolm on tsemendi tootmisega kaasnev vältimatu materjali voog. Tsemenditootmisel tekkiva ning elektrifiltritesse püütava klinkritolmu osas tuvastasid Tartu Ülikooli teadlased väga selgelt kõrgenenud kontsentratsioonid Pb-210 osas. Mõõdetud tasemed ületavad direktiiviga kehtestatavaid väljaarvamistasemeid, mistõttu tekkiv materjal lahterdab looduslikke radionukliide sisaldava radioaktiivse materjaliks (NORM). Seesugune rikastumine tuleneb tõenäoliselt põletustehnilistest eripäradest. Pb-210 pärineb U-238 lagunemisreast ning saab klinkritolmu sattuda vaid materjalist, mis sisaldab seda looduslikku päritolu lagunemisrida. Tulenevalt tuvastatud Pb-210 kontsentratsioonidest, on Keskkonnaamet palunud ettevõttel koostada kiirgusohutushinnangu tööstusprotsessi osas klinkritolmu käitlemisele, selle ladustamisel prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes tegevusvaldkondades. 4.6.6 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed Meditsiiniasutustes tekivad radioaktiivsed jäätmed lahtiste ja kinniste kiirgusallikate kasutamise tulemusena. Saadaoleva info põhjal kasutatakse eelkõige radionukliide 131I, 99mTc, 18F, 123I, 90Y, 89Sr, 153Sm, 57Co ja 177 Lu. Prognoositav tulevikus aastas kasutatav koguaktiivsus on 4,23 TBq ning maht u 6 l. Kasutatavate lühiajaliste nukliidide lagunemine allapoole vabastustasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid lastakse kanalisatsiooni. Veidi pikema poolestusajaga (mõni päev) nukliidid kogutakse eraldi mahutisse ning vabastatakse pärast nukliidide lagunemist allapoole vabastustasemeid. Kinnistest kiirgusallikatest kasutatakse meditsiiniasutustes isotoope 133Ba (summaarne aktiivsus 47,2 MBq), 152Eu (18,5 kBq), 68Ge (188 MBq), 125I (185 MBq), 192Ir (988 GBq), 106Ru (108 MBq), 90Sr (156 MBq). Kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale või vabastatakse, kui aktiivsus on langenud allapoole vabastamistasemeid. 4.6.7 Kokkuvõte Eestis tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest Kinniste kiirgusallikatevoog Eestis on kahanev ning aastas võib arvestada jäätmevooga 0,1 m3. Metallijäätmete viimase viie aasta keskmine voog on olnud 1,4 m3. Aastate lõikes on vood riigi korraldatud jäätmekogumiskampaaniate tõttu olnud hüppelised. Näiteks 2009. aastal koguti kampaania käigus kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal 214 allikat ja 1,5 m3 radioaktiivselt saastunud metalli, 2012. aastal 199 allikat ja 2,5 m3 radioaktiivselt saastunud vanametalli ning viimase 2015.a kampaania raames koguti 38 allikat ning ca 1 m3 saastunud vanametalli. Tulevikus jäätmete mahud tõenäoliselt vähenevad, sest kampaaniate käigus kogutud jäätmed on ajaloolise päritoluga ning suure tõenäosusega on enamus neist aastate jooksul kokku kogutud. Keskmine oodatav metallijäätmete voog on tulevikus 0,5 m3/a. Tegemist on eelkõige looduslike (0,4 m3) ja vähesel määral tehislike nukliididega (0,1 m3) saastunud metallijäätmetega. Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise protsessis on tekkinud NORM-jääkide kogus 2017. a lõpu seisuga 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). Ettevõtte kehtiva kiirgustegevusloa alusel on neil oma tegevuse käigus lubatud tekitada 2018. aasta jooksul jääki koguses kuni 72 t. Aastaks 2019-2024 on ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel, et samal perioodil alustavad olemasoleva jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk ohutustatud. 35 2014-2015.a. läbi viidud uuringutega tehtud hinnangute põhjal võib Eestis põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi veehaare) igal aastal tekkida ca 30-60 t NORM-materjali. Tammiku hoidla dekomissioneerimise käigus on oodata kuni 28 m3 betoonimurdu. Jäätmed tekivad ajavahemikul 2015–2022. Tammiku hoidla dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed on madalaktiivsed. Paldiski objektilt on oodata jäätmevooge 0,1 m3 (pehmed pressitud jäätmed) ja 0,02 m3 (betoneerimist vajavad jäätmed) aastas. Tegemist on radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tekkivate sekundaarsete jäätmetega. Vedeljäätmete prognoositavad vood on kuni 100 ml madal- ja keskaktiivseid jäätmeid aastas. Jäätmeliigiti tekib tulevikus aastas hinnanguliselt: 1. 0,27 m3 madal- ja keskaktiivseid lühiealisi jäätmeid; 2. 0,06 m3 madal- ja keskaktiivseid pikaealisi jäätmeid; 3. 10 m3 vabastatud vedelheitmeid; 4. 0,4 m3 (saastunud metall) NORM-jäätmeid; 5. Põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi veehaare) võib igal aastal tekkida ca 30-60 t potentsiaalseid NORM-jäätmeid; 6. 0,1 l madal- ja keskaktiivseid vedeljäätmeid. 4.7 Inimressurss Seni on Keskkonnaameti spetsialiste ja radioaktiivsete jäätmete käitlejaid koolitatud eelkõige Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tehnilise koostöö käigus. Samas on IAEA tehnilise koostöö fookus Euroopa regioonis koondumas üha enam riikidele, mis vajavad rohkem abi kui Eesti. Teatud määral saadakse Eestis IAEA kaudu inimesi koolitada ka edaspidi, kuid nendega ei suudeta tagada regulaarset ja järjepidevat koolitamist. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool alustasid 2010. aastal ühise magistriõppekava ettevalmistamist tuumaenergeetika ja tuumaohutuse alal. Ainekavad olid ülikoolides valmis, kuid neid ei võetud kasutusele. Ülikoolid nimetasid põhjustena rahanappust ning muutunud eelistusi riigi energiamajanduse arengukavas. Selle õppekava modifitseerimisel, sh mõne puuduva aine lisamisel, oleks võimalik vajalike finantsvahendite olemasolul arendada välja mitme taseme kiirgusohutuse täiendõppe kavad mõne ülikooli juures. Koolitus peab võimaldama katta nende asutuste vajadusi, kes on seotud kiirguskaitse ja -ohutuse tagamisega kiirgustegevusloa andmisel ja järelevalve tegemisel. Samuti vajavad samuti kiirguskaitsealaseid teadmisi kiirgusallika kasutajad ning teised huvitatud isikud (kauba kontroll piiril ja radioaktiivset ainet sisaldava kauba avastamine, radioaktiivse aine põhjustatud avariile ja hädaolukorrale reageerimine). See lubaks riiklikult koolitada tudengeid ja ka töötajaid kiirgusohutuse, sh radioaktiivsete jäätmete käitlemise alal, ning rahuldada uute spetsialistide ettevalmistamise ja perioodilise täiendkoolituse vajaduse. Täiendkoolitus, eriti aga praktiliste oskuste omandamine, on seega endiselt probleemne. Oluline on tagada täiendkoolituse tase, praktikatööde tehnilised vahendid, õppejõud ja õppe järjepidevus. Et kõik see teoks teha, tuleb asjakohased nõuded lisada kiirgusohutust käsitlevatesse õigusaktidesse. Koolitajatena saab ja tuleb muidugi võimaluse korral kasutada ka väliseksperte. Nii selle variandi kui ka siinse koolituse korral tuleb laiemalt kasutada mitmesuguseid infotehnoloogilisi lahendusi (näiteks Skype´i või e-õppe keskkondi). Samas tuleb kindlasti tähelepanu pöörata kohalike koolitajate endi koolitamisele. Regulaarne koolitus võimaldab lisaks teadmiste kogumisele tagada pädeva asutuse ja kiirgustegevusloa omajate, sh radioaktiivsete jäätmete käitlemisega tegelevate asutuste, professionaalsemad suhted. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise vallas on Eesti Vabariigis teadus- ja arendustegevus välja arendamata. Seda aitab leevendada osalemine rahvusvahelistes projektides, töögruppides, konventsioonide aruandekoosolekutel jne ning koostöö edendamine riigisiseste osaliste vahel. 36 5 Plaanid ja tehnilised lahendused tekkest lõpliku ladustamiseni Radioaktiivsete jäätmete käitlemise planeerimisel lähtutakse eelkõige olemasolevatest jäätmetüüpidest, kogustest ja aktiivsustest. Arvestades, et reaktorisektsioonidest on tuumkütus eemaldatud, on Eestis olemasolevad jäätmed keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad“ järgi madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed ning madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed. Tulevikus tekivad samuti lühi- ja pikaealised madal- ja keskaktiivsed jäätmed. Jäätmekäitleja ASi A.L.A.R.A. rajas lisaks varem loodud kinniste kiirgusallikate iseloomustamise süsteemile aastatel 2014-2017 jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteemi, koostas vajalikud jäätmepakendite iseloomustamismetoodikad ja teostas personali koolituse. AS A.L.A.R.A. alustas jäätmete iseloomustamist 2017. aastal. Iseloomustamine hõlmab esialgu gammaspektromeetrilisi mõõtmisi, millele vajaduse korral järgnevad tulevikus alfa- ja beetakiirguse mõõtmised. 5.1 Reaktorisektsioonid Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekib tulevikus 900–1000 m jäätmeid tulenevalt 50-aastasest sektsioonide 3 hoiustamise strateegiast. Tekkivate jäätmete koguseid ja aktiivsus täpsustusid oluliselt eeluuringute käigus aastatel 2014–2015. Lisaks täpsustus muu hulgas tekkiv jäätmekogus, jäätmete tüüp ning soovitatav käitlemisviis. Samuti hinnati eeluuringute käigus võimalike vabastamisele või lõppladustamisele kuuluvate jäätmete koguseid ning täpsustati reaktorisektsioonides olevaid radionukliide ja nende aktiivsusi. 5.2 Metallkonteinerid Metallkonteinerites ladustatakse Paldiski objektil läbiviidud dekomissioneerimistööde käigus tekkinud betoneeritud jäätmeid. Betoneeritud jäätmete iseloomu (eelkõige saastunud materjalid) ja pakendite doosikiiruste põhjal saab eeldada, et tegemist on lühi- ja pikaealiste madalaktiivsete jäämetega. Konteinerites olevad jäätmed on konditsioneeritud (betoneeritud) kujul ja nende edasist käitlemist ei ole ette näha. Kuna tegemist on madalaktiivsete jäätmetega, siis on oluline hinnata, kas need jäätmed on otstarbekas tulevikus ladustada lõppladustuspaigas või oodata, kuni radioaktiivse lagunemise tulemusena langeb jäätmete aktiivsus allapoole vabastamistasemeid, mis võimaldab jäätmed seejärel vabastada. Selleks tuleb jäätmed detailselt iseloomustada. Kuna iseloomustamist alustatakse gammaspektromeetriliste mõõtmistega, siis saab nende tulemuste põhjal anda hinnangu edasise tegevuse kohta. Sisuliselt on võimalikud kaks varianti: 1. kui mõõtmiste käigus selgub, et jäätmete aktiivsuse ja/või seal esinevate pikaealiste radionukliidide tõttu ei ole nende vabastamine tulevikus võimalik, ei ole jäätmete edasine väga detailne (alfa- ja beetaosakesi kiirgavate radionukliidide määramine) iseloomustamine enam vajalik ja jäätmed ladustatakse lõplikult lõppladustuspaigas; 2. kui mõõtmiste käigus selgub, et jäätmete aktiivsuse ja/või seal esinevate radionukliidide tõttu võib olla nende vabastamine tulevikus võimalik, tuleb edasi minna alfa- ja beetaosakesi kiirgavate radionukliidide määramisega. Tõenäoliselt tuleb jäätmepakendist võtta destruktiivsel meetodil (puurimine) proovid ning neid analüüsida. Analüüsi põhjal saab otsustada, kas pakend on võimalik vabastada või mitte. Vabastamise korral on võimalik pakend ladustada näiteks tavajäätmete prügilas 37 5.3 Betoonkonteinerid Betoonkonteinerites ladustatakse jäätmeid konditsioneeritud (betoneeritud) kujul, pliist varjestuskonteinerites ja ka muus taaras (kui allikad ei vaja varjestust, näiteks suitsuandurite allikad, jäätumisandurite allikad jne). Jäätmed pärinevad Paldiski objekti dekomissioneerimistöödelt (1995– 2008), Tammiku hoidlast ning Eesti asutustelt ja ettevõtetelt. Jäätmete tüübist ja ladustamisviisist sõltub ka edasine tegevus. 5.3.1 Betoonkonteinerid konditsioneeritud jäätmetega Konditsioneeritud jäätmed tuleb nagu metallkonteinerites asuvad konditsioneeritud jäätmed esmalt iseloomustada ning võimalik edasine tegevus on kas nende vabastamine või lõppladustamine (vt p. 5.2). Täiendavalt tuleb märkida, et Tammiku hoidlast pärinevate konditsioneeritud jäätmete iseloomustamisel on jäätmetes sisalduvate radionukliidide määramisel abiks hoidla põrandate ja seinte radioloogiline iseloomustamine aastatel 2012–2015. Selle käigus võeti betooniproovid ning määrati nendes esinevad radionukliidid. 5.3.2 Betoonkonteinerid radionukliide 137Cs, 90Sr, 239Pu, 241Am, 238U, 60Co ja Pu-Be sisaldavate kinniste kiirgusallikatega Kuna tegemist on iseloomustatud allikatega, siis eelkõige vajavad need enne lõppladustamist konditsioneerimist. Sobiv meetod on betoneerimine. Praegu on veel selgusetu, kas kinnised allikad konditsioneeritakse koos varjestuskonteineriga või tuleb allikad eelnevalt neist eemaldada. Varjestuskonteineriga betoneerimine on käitlemise seisukohalt kindlasti otstarbekam ja ohutum, kuna sellisel juhul piirdub käitlemine ainult betoneerimisega. Kui aga lõppladustuspaigas ladustatavate jäätmete pakendite vastavusnäitajates limiteeritakse raskmetallide sisaldus jäätmepakendis sellisel määral, et pliist varjestuskonteinerites betoneerimine ei ole võimalik, tuleb allikad enne betoneerimist varjestuskonteinerist eemaldada, paigutada lisavarjestusega betoonkonteinerisse ning seejärel betoneerida. Sellisel juhul tuleb allikad kiirgusohutuse tagamiseks enne betoneerimist spetsiaalses varjestuskambris ehk hot cellis varjestuskonteinerist välja võtta. Hetkel pole Eestis hot celli ning tulevikus tuleks kaaluda selle soetamist või leida alternatiive (rentimine). Lisavarjestusega betoonkonteiner on standardne betoonkonteiner, mille keskele on paigutatud 200–400 mm diameetriga raud- või plastiktoru ning toru ümbritsev vaba väline ruum on täidetud betooniga. Toru täidetakse seest kihtide kaupa allikate ja betooniga nii, et viimaseks kihiks jääb betoon. 5.3.3 Betoonkonteiner kontrollallikatega Betoonkonteinerisse on koondatud erinevate isotoopidega kontrollallikad. Konteineris olevad allikad tuleb täiendavalt sorteerida ning eraldada allikad isotoopide kaupa. Seejärel paigutatakse allikad juba isotoopide kaupa eraldi betoonkonteineritesse teiste sama isotoopi sisaldavate allikate juurde. Edasi järgneb punktis 5.3.2 kirjeldatud jäätmete konditsioneerimine. 5.3.4 Betoonkonteiner radionukliidi 226Ra sisaldavate kinniste kiirgusallikatega Selliste jäätmete korral on tegemist pikaealiste madalaktiivsete jäätmetega, mis ladustatakse lõppladustuspaigas. Selliste jäätmete lõppladustuspakendi kohta ei ole veel välja töötatud rahvusvahelisi soovitusi. On olemas vaid soovitused vaheladustamiseks ja nende kohaselt tuleb jäätmed ladustada roostevabast terasest hermeetilises hoiukonteineris. AS A.L.A.R.A. planeerib kõik sellised allikad lähiajal pakendada roostevabast terasest konteineris, mille ümber on samuti roostevabast terasest tugevdatud raam, mis omakorda on paigutatud betoonkonteinerisse. Konteiner on varustatud manomeetriga ja käsitsi 38 avatava ventiiliga (vajaduse korral 226Ra lagunemisel tekkiva heeliumi tekitatud surve alandamiseks). Selliselt pakendatud jäätmed vaheladustatakse seni, kuni on selgunud sobilik lõppladustamise viis. Samamoodi on kavas ladustada ka hetkel 200 l metallvaati paigutatud 226Ra sisaldava värviga kaetud pimedas helendavad skaalad (eelkõige lennukikellad, kompassid jne). 5.3.5 Radionukliide 85Kr, 3H, 152Eu, 106Ru, 133Ba sisaldavad kinnised allikad Sellised allikad on vahehoidlas ühes konteineris ning nende allikate korral rakendatakse radioaktiivse lagunemise ootamise taktikat. Pärast allikate radioaktiivset lagunemist allapoole vabastustasemeid viiakse läbi protseduurid jäätmete vabastamiseks. Lõpptulemusena ladustatakse vabastatud jäätmed tavajäätmete prügilas või taaskasutatakse vanametallina. 5.3.6 Betoonkonteinerid Tammiku hoidlast pärit iseloomustamata allikatega Iga betoonkonteiner sisaldab ainult ühte varjestamata allikat. Mõnesse konteinerisse on ehitatud lisavarjestus (nt allikas asub konteineri keskel metalltorus ja seda ümbritseb liiv). Allikate doosikiirustest lähtudes on tõenäoliselt tegemist eelkõige 137Cs või mõnel juhul ka 60Co allikatega, mis vajavad ladustamist lõppladustuspaigas. 60Co allikad oma suhteliselt lühikese poolestusajaga oleksid sobilikud kandidaadid ka radioaktiivse lagunemise ootamiseks allapoole vabastamistasemeid ja selle järgnevaks vabastamiseks. Kuid arvestades allikate suhteliselt suurt doosikiirust ja seega aktiivsust, võib nende lagunemiseks allapoole vabastamistasemeid kuluda rohkem kui 300 aastat. Lõplikud otsused selliste allikate ladustamise kohta saab teha pärast nende iseloomustamist. Vaheladustamise korral (radioaktiivse lagunemise ootamiseks allapoole vabastamistasemeid) on otstarbekas paigutada iseloomustatud allikad kokku betoonkonteinerisse koos teiste sarnaste radionukliidide allikatega. Lõppladustamise korral tuleb allikad radionukliidide kaupa koondada lisavarjestusega betoonkonteinerisse ning seejärel betoneerida. 5.3.7 Betoonkonteinerid tundmatute kinniste allikatega Tammiku hoidlast Tammikult pärit tundmatute kinniste allikate korral on tegemist varjestuskonteinerites olevate tõenäoliselt 137 Cs ja 60Co allikatega. Need jäätmed tuleb iseloomustada ning seejärel saab otsustada, kas jäätmed vaheladustada ja hiljem vabastada või lõppladustada. Samasugused tööstuses kasutatavad kinnised 137Cs allikad omavad nii suurt aktiivsust, et aeg radioaktiivseks lagunemiseks allapoole vabastamistasemeid on 700–1000 aastat ning seetõttu on need allikad otstarbekas lõppladustada. 60Co allikad vajavad vabastamistasemeni jõudmiseks 100–200 aastat ning põhjendatud on nende vaheladustamine ning vabastamine. Vaheladustatavad jäätmed ladustatakse pärast iseloomustamist olemasoleval kujul (varjestuskonteineris) radionukliidi põhiselt betoonkonteineris. Lõppladustamist vajavate allikate korral tuleb arvestada juba punktis 6.3.2. käsitletud küsimust, kas betoneerimine toimub koos varjestuskonteineriga või ilma ning sellest sõltub, kas jäätmepakend peab olemastandardne betoonkonteiner või lisavarjestusega betoonkonteiner. 5.3.8 Betoonkonteinerid beetakiirguse allikatega Beetakiirguse allikatega konteinerid sisaldavad tundmatuid allikaid eelkõige Tammiku hoidlast. Allikad vajavad iseloomustamist (radionukliidi ja aktiivsuse määramist). Osade allikate tuvastamine võib olla võimalik ka visuaalselt kataloogide abil, kuid osade allikate puhul on ainuke võimalus radiokeemiline analüüs. Pärast allikate iseloomustamist saab tuvastatud allikad tõsta radionukliidi põhiselt betoonkonteinerisse kokku ning vaheladustada ja vabastada või lõppladustada, käideldes neid samamoodi 39 punktis 5.3.2 kirjeldatuga. 5.3.9 Betoonkonteinerid Tammiku hoidla suure aktiivsusega kastidega Tammiku hoidlast eemaldatud kinniseid kiirgusallikaid sisaldavad suure aktiivsusega metallkastid asuvad kahes erimõõdus betoonkonteineris. Need jäätmed tuleb esmalt iseloomustada ning seejärel saab otsustada, kas need vajavad vaheladustamist ja vabastamist või lõppladustamist. Vajalik on spetsiaalne varjestuskamber ehk hot cell, mis võimaldab kastid avada ning allikad sorteerida distantsilt. Seejärel on võimalik allikaid detailsemalt iseloomustada ja tulemuste põhjal eraldatakse allikad radionukliidide järgi ning paigutatakse lisavarjestusega betoonkonteineritesse ning vaheladustatakse ja vabastatakse või betoneeritakse lõppladustamiseks. Kui varjestuskambrit ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada, on iseloomustamisel otstarbekam piirduda gammaspektromeetriliste mõõtmiste ning modelleerimisega. Sellisel juhul järgneb iseloomustamisele kaste ümbritseva tühimiku täitmine betooniseguga ning lõppladustamine. Seejuures võib aga probleemiks osutuda kõrge doosikiirus konteinerite pinnal, mis ei pruugi vastata tulevikus kehtestatavatele lõppladustatava pakendi vastavusnäitajatele. Sellisel juhul tuleb metallkastid pakendada ümber suurema varjestusega betoonkonteineritesse. 5.3.10 Betoonkonteiner NORM-puursüdamikuga Sillamäe jäätmehoidla konserveerimistööde ajast pärit NORM- puursüdamik tuleb iseloomustada gammaspekromeetriliste mõõtmistega ning saadud tulemuste põhjal tuleb jäätmed kas vabastada või betoneerida koos muude alfa-kiirgavate radionukliididega saastunud materjalidega ja lõppladustada, sest tegemist on pikaajalisi radionukliide, 232Th- ja 238U-seeria, sisaldavate jäätmetega. 5.3.11 Betoonkonteiner 226Ra saastunud metalliga Alfaaktiivsete isotoopidega saastunud metalli sisaldavas betoonkonteineris on Tammikult pärit metallijäätmed, millest on identifitseeritud vähemalt 226Ra. Kuna selliseid jäätmeid käideldakse nagu muidki metallijäätmeid, siis käsitletakse seda teemat detailsemalt punktis 5.4.1. 5.4 Merekonteinerid Paldiski objekti peahoone kontrollalal asuvates merekonteinerites ladustatakse saastunud metalli ja madalaktiivset betoonimurdu. Lisaks hoiustatakse neis ka 200 l metallvaate betoneeritud, pehmete pressitavate jms jäätmetega, mille käitlemist kirjeldab lähemalt punkt 5.5. 5.4.1 Saastunud metallijäätmed Paldiski kontrollalal ladustatud metallijäätmed asuvad merekonteinerites (osa jäätmeid on enne merekonteinerisse paigutamist paigutatud omakorda veel 200 l metallvaatidesse) ja betoonkonteineris ning nende saastetase 2012. aastal tehtud mõõtmiste käigus oli 0,6–40 Bq/cm2. Metallijäätmeid oli 2017. aasta seisuga Paldiski käitluskohas ladustatud 168 tonni ja 185 m3, ning käitlemisel on plaanis ühe alternatiivina nende ümbersulatamine Rootsis Studsvikis asuvas sulatustehases (Studsvik Nuklear AB). Saastunud metalli sulatamisel eraldub enamik saastest sulametalli pealmisesse räbukihi ning see on võimalik muust materjalist eemaldada. Sulatamise käigus puhastatud metall läheb toorainena taaskasutusse ning allesjäänud räbu ja võimalik sulatamiseks mittesobilik metall (hinnanguline maht 2 m3) saadetakse tagasi Eestisse. Hinnanguliselt tagastatakse Eestisse u 13 m3 räbu ja sekundaarseid jäätmeid ning need jäätmed vajavad lõppladustamist. Enne lõplikku konditsioneerimist tuleb määrata 40 jäätmete keskmine aktiivsus. Saastunud metalli radionukliidne koostis määratakse enne materjali sulatamist. Lõppladustamiseks betoneeritakse jäätmed betoonkonteinerisse. 5.4.2 Saastunud betoonimurd Betoonimurd asub u 30 l kilekottides, mis omakorda on paigutatud big bagidesse ja seejärel merekonteineritesse. See materjal vajab enne edasisi käitlemisalaseid otsuseid iseloomustamist. Kuna Paldiski objekti desaktiveerimise algusaastatel ei olnud veel vastu võetud radionukliidi-põhiseid vabastamistasemeid, siis saaste eemaldamisel pindadelt lähtuti väga konservatiivsetest puhastustasemetest 0,4 (β, γ) ja 0,04 (α) Bq/cm2. Selle tõttu võib eeldada, et osa kottides olevast materjalist on võimalik iseloomustamise järel kohe või pärast mõningast vaheladustamist vabastada. Ülejäänud materjal betoneeritakse betoonkonteinerisse ja lõppladustatakse. 5.5 200 l metallvaadid 200 l metallvaatides hoiustatakse madalaktiivseid jäätmeid, mis ei põhjusta jäätmepakendi pinnal doosikiirust rohkem kui 50 μSv/h. Metallvaatidesse ladustatud metall on käsitletud punktis 5.4.1 ning 226 Ra sisaldava värviga kaetud pimedas helendavad ekraanid ja skaalad käsitletud punktis 5.3.4. 5.5.1 Pehmed pressitavad jäätmed Sellised on pärast vaati panekut mahu vähendamise eesmärgil kokku pressitud. Jäätmed vajavad iseloomustamist. Pärast seda võib väikese osa jäätmetest tõenäoliselt vabastada. Enamik jäätmeid aga tuleb konditsioneerida enne lõppladustamist. Edasiseks käitlemiseks on kolm võimalikku varianti: a) vaadid pressitakse mobiilse superpressiga kokku (mahu vähenemine kuni kuus korda) ning betoneeritakse seejärel betoonkonteineris; b) vaadid betoneeritakse olemasoleval kujul betoonkonteineris; c) vaatides olevad jäätmed saadetakse tagasivõtulepingu alusel põletusse mõnda välisriiki ning jäätmete põletamisest allesjäänud tuhk saadetakse tagasi Eestisse, kus see enne lõppladustamist betoneeritakse. Alfasaastunud pehmete jäätmete korral on lahenduseks vaid variandid b) ja c). 5.5.2 Puit ja saepuru Puit on biolagunev jääde, mis tekitab lagunemisel gaase ning võib jäätmepakendi destabiliseerida. Kuna tegemist on madala aktiivsusega jäätmetega, siis tuleb sellised jäätmed esmalt iseloomustada, et hinnata aega, millal jäätmete aktiivsus langeb allapoole vabastustasemeid. Kui jäätmed on võimalik tulevikus vabastada, siis on mõistlik rakendada ootamise taktikat. Kui lagunemisaeg on siiski liiga pikk, tuleb kaaluda võimalust jäätmed põletada välisriigis ning tagasi saadav tuhk betoneerida ja lõppladustada. Alfa- kiirgavate radionukliididega saastunud puidu põletamisele alternatiive ei ole. 5.5.3 Betoneeritud jäätmed, roostepuru ja tolm Betoneeritud jäätmete mahtu ei ole enam võimalik kahandada. Jäätmed tuleb iseloomustada ning seejärel vabastada või paigutada lõppladustamiseks betoonkonteinerisse. Selliste jäätmete jaoks võib olla otstarbekas töötada välja eraldi lõppladustamise konteiner, kuhu oleks võimalik mahutada 4–6 200 l vaati. Olemasolevasse 1 m3 standardsesse betoonkonteinerisse mahub ainult üks vaat. Kui on võimalik vaadi ümbrus täita muude betoneeritud jäätmetega (saastunud betoonimurd, saastunud tolm, saastunud 41 rauarooste jne), siis võib olla otstarbekas kasutada ka olemasolevaid betoonkonteinereid. Betoneerimata roostepuru ja tolm, mis on ladustatud 200 l vaadis, on otstarbekas pärast iseloomustamist vabastada või lõppladustamiseks betoneerida betoonkonteinerisse. 5.5.4 Beetakiirguse allikad Beetakiirguse allikateks on fooliumalusel pehmete allikatega. Allikad vajavad iseloomustamist ja seejärel saab teha edasised otsused vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise kohta. Vaheladustamise korral saab allikad hoiustada olemasoleval kujul, kuid lõppladustamise korral tuleb allikad mahu vähendamiseks vaadis kokku pressida ning seejärel betoneerida. 5.5.5 Saastunud asbest Need jäätmed tuleb kindlasti põhjalikult iseloomustada, et tuvastada saastetasemed. Seejärel tuleb hinnata, kas jäätmete aktiivsus on langenud või langeb tulevikus allapoole vabastustasemeid, misjärel jäätmed vabastatakse. Kui jäätmete radionukliidne koostis ja/või aktiivsus ei võimalda vabastamist, tuleb jäätmed betoneerida betoonkonteineris ja lõppladustada. Kindlasti tasub enne nimetatud jäätmete käitlemist oodata ka reaktorisektsioonide dekomissioneerimistööde tulemusi, et käidelda samaaegselt ka sektsioonide dekomissioneerimisel tekkivad võimalikud asbestjäätmed. 5.6 Vedeljäätmed Tegemist Tammiku hoidla jäätmete sorteerimise käigus leitud jäätmetega, mille maht on u 30 liitrit. Jäätmekäitleja AS A.L.A.R.A. plaanib vedeljäätmed iseloomustada, mille järel selgub kas need betoneeritakse või vabastatakse. 5.7 Paldiski objektil asuvad suuregabariidilised jäätmed Suuregabariidiliste jäätmete all on mõeldud Paldiski objektil ladustatud 4 silindrilist betoonkonteinerit reaktorite juhtvarastega ning 8 aurugeneraatorit. Lisaks ladustatakse veel 55 HEPA-filtrit, mis on samuti tekkinud veel Paldiski objekti käitamise ajal. Reaktorite juhtvardad on pakendatud lõppladustamiseks sobilikesse betoonkonteineritesse ning need täiendavat käitlemist tõenäoliselt ei vaja. Aurugeneraatorid sisaldavad radionukliidi 60Co ja seetõttu ei ole neid võimalik ümber sulatada. Seadmed on planeeritud tükeldada, määrata aktiivsustasemed ning paigutada betoonkonteinerisse. Sõltuvalt aktiveeritud metalli aktiivsusest konteinerid vaheladustatakse ja vabastatakse või lõppladustatakse. Filterelemendid tuleb paigutada betoonkonteinerisse, kuna elementi ümbritsev puidust kast ei ole ajas vastupidav lahendus. Võimaluse korral demonteeritakse filter eelnevalt nii palju kui võimalik, et mahutada ühte konteinerisse võimalikult palju filtreid. Seejärel täidetakse filtrite ümbrus betooniga ning peale valatakse veel betoonist kiht ja konteiner lõppladustatakse. 5.8 NORM-jäägid ja –jäätmed NORM-jääkide ja -jäätmete käitlusviisid võib üldjoontes jagada kaheks – taaskasutamine ja käitlemine jäätmena. Tingimused NORM-jääkide taaskasutamiseks olenevad konkreetsest tööstusest, tekkiva 42 materjali iseloomustusest, kehtivast õigusraamistikust ja riigi poliitikast. Taaskasutamine on tugevalt soositud just jätkusuutlikke ning majanduslikke aspekte silmas pidades. Kuna NORM-jääkide või -jäätmete teke on otseselt seotud kasutatava toormaterjali ja tootmistehnoloogiaga, on NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vältimise aga ka vähendamise võimalused piiratud. Samuti on kõikide tööstuste NORM-jääkide või -jäätmete osas on tegemist väheväärtusliku mineraalse materjaliga. Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare) 2014-2015.a. läbi viidud uuringutega tuvastati NORM-materjali teke ca 65 % uuringu all olnud Cm-V vett tarbivast veetöötlusjaamadest. Tehtud hinnangute põhjal võib Eestis igal aastal tekkida ca 30-60 t NORM-materjali. Veetööstusettevõtete puhul on NORM-jäätmete tekke vältimise üheks võimaluseks sätestada filtermaterjali seiretingimused ning kavandada võimalusel filtermaterjalide vahetamine selliselt, et see toimuks enne kiirgusseadusega sätestatud väljaarvamistasemete ületamist. See tagab, et filtermaterjali edasiseks käitlemiseks pole täiendavaid hinnanguid kiirgusseaduse alusel tarvis teha. Samas tuleb kaaluda tihedama filtrivahetusega kaasnevaid keskkondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Praktikas ei saa seda siiski kõigi vee-ettevõtete puhul väga realistlikuks pidada, sest tugevate absorbentide korral küllastub filtermaterjal väga kiiresti, seega võib pikas perspektiivis kujuneda kuluefektiivsemaks tehnoloogia muutmine kui pidev filtrite vahetamine. Eesti Cm-V veehaaret kasutavates veetööstustes tekkivate NORM-jäätmete lõppladustamine tavajäätmete või ohtlike jäätmete prügilasse on muutumas aktuaalsemaks, kuna on selgunud, et NORM-jäätmete teke Kambrium-Vendi veekompleksi veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand, seda enam, et hetkel ei ole vee-ettevõtetes tekkiva filtermaterjali jaoks veel jätkusuutlikku taaskasutuslahendust leitud. Samas arvestades riiklikku eesmärki NORM-jäätmete tekke vähendamisele ning NORM-jääkide käitlustehnoloogia kiiret arengut ei ole Eestisse otstarbekas rajada NORM-jäätmete ladustuspaika. Veetöötlusettevõtetes tekkivate NORMide väheväärtuslikkus on üks nende prügilasse jõudmise põhjuseks. Arvestades NORMide käitluspraktikat riikides, kus NORMidega on tegeletud kaua, praktiseeritakse enamasti mõõduka mineraalse materjali käitlusviisina ladestamist ohtlike jäätmete või tavajäätmete prügilasse. Sellisel juhul seatakse maksimaalsele aktiivsuskontsentratsioonile ning NORM- jäätmete kogusele ülempiir. Prügilasse ladestamine tugineb kiirgusohutushinnangutel. NORM-jäätmete tava- või ohtlike jäätmete prügilasse ladustamise võimalusel tuleb prügilal koostada kiirgusohutushinnang hindamaks kiirgustegevusloa taotlemise vajalikkust. NORM-jäätmete prügilasse ladustamisele ei kohaldu kiirgusseaduse nõuded, kui kiirgusohutushinnang tõendab, et prügila töötaja saadav doos tegevusest ei ületa väljaarvamise aluseid ja tegevuse võib välja arvata kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest kui väljaarvamine on majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus. Käesolevaks ajaks on kiirgusohutushinnangu koostanud üks jäätmete taaskasutuse ettevõte ning sellele tuginedes ei ole veetööstuses tekkivate NORM-jäätmete ladustamiseks prügilasse kiirgustegevusluba vajalik. Prügilal peab olema asjakohane keskkonnaluba. Mainitud jäätmete taaskasutamisega tegelev ettevõte on taotlenud 2017. a ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmist muuhulgas NORM-jäätmete prügilasse ladestamiseks. Üks võimalus oleks NORM-jäätmete teket vähendada, võttes kasutusele uusi radionukliidide ärastamise tehnoloogiaid, näiteks mangaanoksiid-suspensioon tehnoloogia (HMO), mis aitab filtritesse kogunevaid radionukliide lihtsamini filtritest välja pesta - selle tulemusel ei muutu radionukliidide kontsentratsioon filtrites liiga suureks. Samas ei ole selle tehnoloogia tööstusliku tootmise katsetused lõpule viidud. Milline saab olema Kambrium-Vendi veehaarde veetöötlusjaamade tulevikupraktika, selgub kui on lõppenud uuringud uue raadiumi ärastamistehnoloogia kasutamiseks vee tööstuslikus tootmises. 43 Veetööstuse NORMide osas turupõhised taaskasutusvõimalused tõenäoliselt puuduvad. Materjal võiks potentsiaalselt sobida täitematerjaliks, kuid puuduvad nii ettevalmistavad uuringud ja kiirgusohutushinnangud kui ka potentsiaalselt huvitatud osapooled, arvestades, et jäätmetekitajaid on palju, kogused on väiksed ja materjalitüübid erinevad. Üks aga on kindel - uue veetöötlusjaama ehitamisel tuleb eelistada vee puhastamiseks testitud tehnoloogiad, mis võimaldavad minimiseerida ja/või vältida NORM-jääkide teket, et vähendada tõenäosust tulevikus NORM-jäätmete tekkeks. Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine Eestis ainus selles valdkonnas tegutsev ettevõte kogub ja pakendab nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise protsessis tekkinud NORM-jäägid ja ladustab need ajutiselt oma territooriumil laos, mille kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine. Tootmisprotsessi ja nõudluse eripära tõttu on jäätmevoog ebareeglipärane. Lisaks varieeruvad tekkivad NORM-jäägi kogused sõltuvalt kasutatavast toorainest. NORM-jääkide kogus 2017. a lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). 2018. a tekkiv prognoositav kogus on 72 t. Aastaks 2019-2024 on ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel, et samal perioodil alustavad olemasoleva jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk ohutustatud. Ettevõte on analüüsinud tehnilisi lahendusi NORM-jääkide ohutustamiseks kohapeal, mille kohta on koostatud NORM-jäägi ohutustamise kava. Eesmärk on vabastada NORM-jääk kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest selle ringlusse võtmiseks täitematerjalina kohaliku sadama ehitamisel. Selleks segatakse NORM-jääk põlevkivituhaga, et viia NORM-jäägis sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon nii madalale, et see vastaks radionukliidide vabastamistasemetele, ning teiseks viia NORM-jäägis sisalduvate raskemetallide sisaldus nii madalale, et saadud materjali saab kasutada sadamas täitematerjalina. NORM-jäägi ohutustamiseks eeltoodud viisil on ettevõttel vaja ehitada täiendavad rajatised põlevkivituhaga segamiseks ning hankida ja muuta keskkonnakasutusega seotud lube. NORM- jäägi ohutustamiseks peab ettevõte tõendama põlevkivituhaga lahjendatud NORM-jäägi kasutamist sadama ehituses. Ettevõtte 2018. a esitatud kiirgustegevusloa taotluses toodud NORM-jäägi ohutustamise kava on rakendatav perioodil 2019-2024, mil planeeritakse ohutustada kogu NORM-jääk. Kuigi NORM- jäägi välja viimine Eestist tegevuskava ajakohastamisel pole hetkel aktuaalne, jätkab ettevõte siiski NORM-jääkide ohutustamiseks eksportimisvõimaluste leidmist. Juhul kui NORM-jäägi ohutustamise kava realiseerimisel tekivad tõrked, siis NORM-jäägi ohutustamise alternatiivne lahendus NORM-jäägi väljaviimise näol vähendab võimalust NORM-jäägi kestvaks kogumiseks, mis omakorda peab aitama vähendada NORM-jäätmete tekke tõenäosust ja sellest tulenevalt NORM-jäätmete käitlemisega sh lõppladustamisega seotud probleeme. Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus Tsemenditööstuse jäätmed on leidnud pikka aega kasutust tee-ehituses tee sideainena. Ettevõte näeb kasutusvõimalusena ka happeliste muldade lupjamist. Kuigi klinkritolmu hakati lubiväetisena kasutama juba 1960datel aastatel põldude väetamiseks keelati selle kasutamine 2005.a põllumajandusministri määrusega kui selgus, et tsemenditootmisel alternatiivkütuse kasutamisel tekkivas klinkritolmus ületas raskemetall plii kehtestatud piirnormi (100mg/kg). Arvestades uut teadmist klinkritolmus sisalduvast Pb- 210, tuleb enne väetise turule laskmist teha uued radioloogilised mõõtmised lõpptootele, et olla kindel, et väetisesegus sisalduv Pb-210 on alla väljaarvamis- ja vabastamistaset. Keskkonnaamet on palunud ettevõttel koostada kiirgusohutushinnangu tööstusprotsessi osas klinkritolmu käitlemisele, selle ladustamisel prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes tegevusvaldkondades. Samuti tuleb klinkritolmust määrata Po-210 kontsentratsioonid. 44 5.9 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed Meditsiiniasutustes kasutatavate lühiealiste radionukliidide lagunemine allapoole vabastamistasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need radionukliidid lastakse kanalisatsiooni. Pikema poolestusajaga radionukliidid (päevad) kogutakse eraldi mahutisse ning vabastatakse pärast lagunemist allapoole vabastamistasemeid. Haiglates kasutusel olevad kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale ASile A.L.A.R.A., kes need sõltuvalt radionukliidist ja aktiivsusest vaheladustab ja vabastab või lõppladustab. 5.10 Jäätmete lõppladustamine Aastatel 2014-2015 läbi viidud eeluuringute käigus selgitati välja Paldiski objekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete kogused ja tüübid, sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumused. Arvestades olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal, reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses, meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid vajab lõppladustamist ca 3 000 m3 madal- ja keskaktiivseid jäätmeid. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile on kombinatsioon maa-alusest šaht- tüüpi ja maapinnalähedale rajatud lõppladustuspaikadest. 5.10.1 Maa-alune lõppladustuspaik Kuna Eestis olemasolevate ja tekkivate keskaktiivsete jäätmete aktiivsus on piisavalt suur, siis tuleb need ladustada maa-aluses lõppladustuspaigas. Sellisteks jäätmeteks on kinnised kiirgusallikad, keskaktiivsed ja pika poolestusajaga jäätmed ning reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus demonteeritavad reaktorianumad. Lõppladustamist vajavate jäätmete kogus on suhteliselt väike ja seetõttu on selleks sobivaim šahti-tüüpi lõppladustuspaik. Kavandatud šahti sügavus on umbes 50 meetrit ning välisläbimõõt 10,4 meetrit (sisediameeter 9,4 m). Jäätmeid kavandatakse lõppladustada 30–50 meetri sügavusel. Šahti vooderdis võib olla valmistatud kokkupandavatest raudbetoonist detailidest (segmentidest) või kohapeal valatud betoonist. Välimised seinad kaetakse täiendavalt kvaliteetse läbitungimatu betoonikihiga (katte minimaalne paksus on 0,5 m), mis moodustab betoonbarjääri. Alusplaat on valmistatud samast betoonist. Jäätmepakenditega täidetud šaht tagasitäidetakse betooniga. Tagasitäiteks ning katteplaadi rajamiseks soovitatakse kasutada poorset gaasi läbilaskvat betooni ja selle peal kasutatakse gaasi läbilaskva kattena tihendatud liiva/bentoniidi segu. Liiva-/bentoniidikihi paksus ei tohi jääda alla 5 meetri. Šahti mahutavus on ligikaudu 1 400 m3. Selline maht on piisav kõigi šahtis ladustamist vajavate konditsioneeritud jäätmete lõppladustamiseks (umbes 900 m3, koos u 70 m3 varuga). Suletud šaht-tüüpi lõppladustuspaiga ristlõige on toodud joonisel 3. 45 Joonis 3. Suletud šaht-tüüpi lõppladustuspaiga ristlõige 5.10.2 Maapinna lähedane lõppladustuspaik Madalaktiivsete ja lühikese poolestusajaga jäätmete lõppladustamiseks Eestis on sobiv rajada kahest raudbetoon sektsioonist koosnev maapinnalähedane lõppladustuspaik, mis asub maapinnal või madala niiskustasemega pinnases. Sektsioonide kavandatud sisemõõtmed on 15 x 12,5 x 6 m (ühe sektsiooni maht on u. 1 125 m3). See on piisav kõikide sellist tüüpi ladustuspaigas ladustamiseks sobivate konditsioneeritud jäätmete mahutamiseks (umbes 2 100 m3, koos u 60 m3 varuga). Parim geoloogiline keskkond sellisele ladustuspaigale on madala niiskusetasemega ja heade imendumise omadustega pinnas, mis võimaldavad tõhusalt vee dreenimist ilma radionukliidide levikuta keskkonda. Joonisel 4 on toodud suletud maapinnalähedase lõppladustuspaiga ristlõige. Joonis 4. Suletud maapinnalähedase lõppladustuspaiga ristlõige Lõppladustamiseks sobivad mitut liiki jäätmepakendid: standardsed betoonist või metallist konteinerid, suured betoonkonteinerid ning kokkupressitud või betoneeritud jäätmeid sisaldavad vaadid. Tööperioodi 46 ajal on lõppladustuspaik varustatud kraanaga ning kaetud ajutise katteehitisega. Katte ülesandeks on kaitsta avatud sektsioonis asuvaid jäätmepakendeid ilmastikumõjude eest ja seeläbi vältida võimalikke lekkeid. Jäätmete paigutamist ladustuspaika teostatakse sektsiooni pealmise osa kaudu. Pakendid saab paigutada vertikaalselt või horisontaalselt. Pakendite vahelised tühimikud ja avad täidetakse betooniga. Sektsiooni peale paigaldatakse/valatakse betoonplaat kui sektsioon on täitunud. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaikade disainil on lähtutud kolmeastmelise kaitse kontseptsioonist. Esmase kaitse radioaktiivse saaste keskkonda jõudmise takistamisel annab jäätmepakend. Teise kaitse moodustavad raudbetoonist seinad ja kolmanda kaitse paiga geoloogia (näiteks savikiht). Võimaliku lekke kiireks avastamiseks on sektsioonide alla rajatud vaatlustunnelid, kus teostatakse regulaarset seiret. Jäätmete sektsiooni paigutamise ajal kaitseb sektsiooni katteehitis. Sellegipoolest võib sektsioonidesse sattuda vähesel hulgal vett. Seega tuleb vajadusel rajada vee kogumissüsteemi. Nõrguv vesi voolab vaatlustunnelites asuva torustiku kaudu spetsiaalsesse roostevabast terasest mahutisse. Mahutisse kogunenud vett pumbatakse regulaarselt välja ning teostatakse seiret. Vett saab koguda ja seirata lõppladustuspaiga lõpliku katte paigaldamiseni või aktiivse institutsionaalse kontrolli perioodi (järelseire) lõpuni. Seejärel tuleb mahuti täita betooniga ning vaatlustunnelid ja toru betooni või bentoniidiga nõuetekohaselt sulgeda. 47 6 Radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga sulgemisjärgsed plaanid Kiirgusseadus sätestab, et kiirgustegevusloa taotlemisel peab taotleja esitama radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, vahe- ja lõppladustamiseks loa taotlemisel andmed käitlemise või ladustuskoha lõpliku sulgemise viiside kohta. Ladustuskoha sulgemine on igasuguse tegevuse lõpetamine pärast kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamist lõppladustamiseks ettenähtud rajatisse, kaasa arvatud lõplikud insenertehnilised või muud tööd, et rajatis saavutaks pikaajalise ohutuse seisundi. Lõppladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine teatud tingimustele vastavasse ladustuskohta või selleks ettevalmistatud kohta väljavõtmise kavatsuseta. Seega radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiskoht on rajatis, millesse ladustatud radioaktiivseid välja ei võeta. Lõppladustuskoha täitumisel radioaktiivsete jäätmetega see suletakse. Ladustuskoha sulgemine on kiirgustegevus ja selle läbiviimiseks tuleb taotleda kiirgustegevusluba, kus määratakse sulgemise tingimused. Ladustuskoha sulgemiseks esitatakse kiirgustegevusloa taotlusega muuhulgas: 1) sulgemiskava; 2) andmed planeeritud radioaktiivsete jäätmete koguaktiivsuse kohta; 3) planeeritud jäätmepakendite arv ja jäätmepakendite iseloomustus; 4) sulgemisjärgse ligipääsu piiramise meetmete kirjeldus; 5) sulgemisjärgse kiirgusseire vajaduse ja ulatuse prognoos; 6) radionukliidide keskkonda sattumise piiramiseks kavandatavate meetmete kirjeldus; 7) käitluskoha projekteerimise ja muude asjakohaste dokumentide säilitamise kavad; 8) lõppladustuspaiga sulgemise kiirgusohutushinnang. Samuti sätestab kiirgusseadus, et pärast radioaktiivsete jäätmete käitluskoha sulgemist Keskkonnaamet säilitab dokumendid radioaktiivsete jäätmete käitluskoha asukoha, selle projekteerimise ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri kohta tähtajatult; korraldab vajaduse korral kiirgusseiret ja ligipääsupiirangu kontrollimist ning korraldab sekkumist, kui seireandmete põhjal või kontrollimisel tuvastatakse radioaktiivsete ainete sattumine keskkonda. Siiani ei ole olnud vajadust sulgemisjärgsete tingimuste täpsemaks lahtikirjutamiseks õigusaktides, kuna Eestis puudub lõppladustuspaik ning juba ainuüksi selle rajamiseks tuleb ilmtingimata täiendada ka kehtivaid õigusakte. Aastatel 2014-2015 läbi viidud eeluuringute käigus selgitati välja reaktorisektsioonide dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete kogused ja tüübid, sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumused. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile on kombinatsioon maa-alusest šaht- tüüpi ja maapinnalähedale rajatud lõppladustuspaikadest. Eesti radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik peab olema valmis 2040. a. Kuigi maapinnalähedased lõppladustuspaigad on kasutusel mitmetes riikides, on kogemusi sulgemise tegevuse läbi viimiseks vähe. Tuginedes IAEA juhendile võib sulgemise tegevus kesta kuni 20 aastat. Lõppladustamiskoha plaanimisel ja disainimisel tuleb koostada ka esmane sulgemiskava. Selle eesmärgiks on vähendada sulgemisega kaasnevaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt on vajalik paralleelselt tegeleda õigusaktide täiendamise ja väljatöötamisega nii lõppladustuspaiga rajamiseks kui selle sulgemiseks. Samaaegselt Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega toimub samas peahoones asuva ja seni kasutusel olnud radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaiga lammutamine. Vaheladustuspaigas asunud jäätmed on selleks ajaks paigutatud ümber lõppladustuspaika. Paiga dekomissioneerimise aegsed ja järgsed tingimused, sh. seire määratakse 48 tegevuslubades, millede väljastamine toimub hiljemalt 2040. aastal. Vajaliku sisendi selleks annavad aastal 2023 valmivad uuringud. Aastaks 2040 rajatud lõppladustuspaiga kasutusaeg ja aktiivse institutsionaalse kontrolli periood (järelseire) määratakse tegevuslubades, millede väljastamine toimub hiljemalt 2027. aastal. Vajaliku sisendi selleks annavad aastal 2023 valmivad uuringud, misjärel on samuti võimalik hinnata lõppladustuspaiga sulgemisega kaasnevaid kulusid. 49 7 Teadus- ja arendustegevus Teadus- ja arendustegevust kiirgusohutuse valdkonnas on põgusalt kajastatud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas. Arvestades Eesti riigi väiksust ja asjaolu, et Eestis ei ole tuumakäitisi ning tulevikus tekkivate jäätmete voog on tagasihoidlik, siis puudub Eestis eraldi dokument, mis sätestaks teadus- ja arendusteemad radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas. Võttes samas arvesse KORAKi rakendusplaani, siis võib selle alusel väita, et peamised sellealased teemad teadus- ja arendusvaldkonnas on järgmised: ● jäätmete iseloomustamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine alfa- ja beeta kiirgajate määramiseks; ● jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine; ● NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse toetamine. Teadus- ja arendustegevuses lähtutakse võimalikest rahastusallikatest, mida omakorda võib jagada nelja gruppi: ● riiklik teadusrahastamine; ● rahvusvahelised rahastusvõimalused; ● tõukefondid; ● osalejatepoolne rahastus. Viimastel aastatel on NORM-jäätmete ja -jääkide teemal Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastusele valminud mitmeid teaduslikke uuringuid, sh: 1) 2015. aastal projekt „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. Valminud töö kajastab uuringu tulemusi, mis hindas esmakordselt Cm-V veehaarde veetöötlusjaamades tekitatavaid madal-aktiivsete radioaktiivsete jäätmete koguseid. Uuringu eesmärgiks oli anda kvantitatiivne hinnang tekkivatele radioaktiivse materjali kogustele Cm-V veetöötlusjaamadest ning samuti karakteriseerida tekitatav radioaktiivne materjal. 2) 2017. aastal uuring „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“. Valminud töö kajastab uuringu tulemusi, mis hindas Eestis tegutsevate põlevkivitööstuse, tsemenditööstuse, tsentraalsete katlamajade ja koostootmisjaamade ning põhjaveetoiteliste veetöötlusjaamade kiirgusriske ning NORM-materjali teket tootmistegevuse kõrvalsaadusena. Hinnati ka maa-aluste kaevanduste radooniohtlikkust ning ehitusmaterjalide ja nende toorainete radioaktiivsust. Praegu osaleb Eesti teadusprojektis “LIFE Alchemia - Toward a smart & integral treatment of natural radioactivity in water provision services”, mis kestab 2020.a lõpuni. Tegemist on Hispaania ja Eesti koostööprojektiga, kus Eesti poolt on partneriteks Tartu Ülikool, AS Viimsi Vesi ja Tallinna Tehnikaülikool ning Hispaania poolt on partneriteks kaks teaduskeskust ning üks kohalik omavalitsus. Projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada veetöötlustehnoloogia, mille tulemusena tekib minimaalses koguses NORM-jäätmeid. Projekti on kaasatud Eesti poolt üks veetöötlusjaama pilootjaam, Hispaania poolt kolm. Tehnoloogia kasutuselevõtu uurimine hõlmab endas veel kulu-tulu analüüside tegemist, sotsiaalsete mõjude hindamist, elutsükli analüüsi kuni CO2 kokkuhoiuni välja. Projekti raames on plaanis välja töötada nö juhenddokumenti, et töö käigus saadud teadmisi jagada ka teistele riikidele. 50 7.1 Riiklik teadusrahastamine Riiklik teadusrahastamine toimub Eestis institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetustena. Mõlemal juhul eraldatakse raha riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Toetuste taotlemine toimub avalikul konkursil Eesti Teadusagentuuri kehtestatud ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras. Teadusagentuur teeb ka uurimistoetuste määramise otsused. Institutsionaalne uurimistoetus (IUT) võimaldab teadus- ja arendusasutustel rahastada kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust ning ajakohastada ja ülal pidada selleks vajalikku taristut. Õigus institutsionaalset uurimistoetust taotleda on teadus- ja arendusasutusel, mille teadus- ja arendustegevus on taotlemise hetkel vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud. Personaalne uurimistoetus (PUT) on teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatav toetus. Eestis puudub piisava suurusega teadusgrupp institutsionaalse uurimistoetuse taotlemiseks radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud teemadel. Samas on personaalse uurimistoetuse taotlemiseks võimalused olemas. Probleemiks võib osutuda ainult teadusraha vähesusest tulenev tihe konkurents. Viimastel aastatel on NORM-jäätmete ja -jääkide teemal läbiviidud projektid saanud rahastust SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on finantsasutus, mis vahendab riigieelarvelisi (keskkonnatasudest laekuv raha), Euroopa Liidu fondide, välisabiprogrammide ja rohelise investeerimisskeemi vahendeid ning annab laene keskkonnaprojektide elluviimiseks. 7.2 Rahvusvahelised rahastusvõimalused Üks olulisem võimalus teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm „Horisont 2020“. Selle programmi eesmärgiks on uute ideede ja töökohtade loomine ning majanduskasvu edendamine. Programmi koondatakse kõik praegused ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendid: teadusuuringute raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevus. Programmi kolm prioriteeti: ● Tipptasemel teadus. Eesmärk on tõsta Euroopa teaduse taset ja tagada maailmatasemel teadusuuringute jätkumine Euroopa pikaajalise konkurentsivõime kindlustamiseks. ● Juhtpositsioon tööstuses. Eesmärk on muuta Euroopa atraktiivseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise kohaks, edendades ettevõtlusega seotud tegevusi. ● Ühiskonnaprobleemid. Tegemist on juba kaheksanda raamprogrammiga. Võttes arvesse eelmiste programmiperioodide kogemusi, on jõutud järeldusele, et programm „Horisont 2020” peab olema atraktiivne tipptasemel teadlastele ja innovaatilistele ettevõtetele. See omakorda nõuab eeskirjade ja menetluste lihtsustamist. Programmi „Horisont 2020” lihtsustamisel on kolm põhieesmärki: ● vähendada osalejate halduskulusid, ● kiirendada kõiki taotluste ja toetuslepingutega seotud menetlusi ning ● vähendada finantsvigade määra. Programmis on kiirgus- ja tuumaohutusega seotud teemadel eraldi tööprogramm (Euratom Research and Training Programme), mille alusel toimuvad konkursid rahastuse saamiseks. Kõige ajakohasem 51 tööprogrammi versioon on koostatud 2018. aasta kohta. Lisaks tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätme käitlemise ja kiirguskaitsega seotud uuringutele toetab 2018. aasta tööprogramm uuringuid, mis on seotud tuumarajatiste kasutuselt kõrvaldamisega, innovatsiooni ning hariduse ja koolituste edendamisega. Sellest lähtuvalt peavad kõik Research and Innovation Action (RIA) tüüpi projektid panustama vähemalt 5% kogu eelarvest doktorantidele, järeldoktorantidele ja praktikantidele. Tegevuste puhul on teretulnud koostöö kolmandate riikidega ning kiirgusohutusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on tervitatav projektitulemuste kasutamine teaduspublikatsioonides. Eesti ei pruugi olla valmis ise mõnda konsortsiumit juhtima ning taotluse ettevalmistamist korraldama, kuid kindlasti on võimeline osalema ühisprojektides. 7.3 Osalejatepoolne rahastus Lisaks eelkirjeldatud rahastusvõimalustele tuleb teadus- ja arendustegevuseks finantsvahendeid ette näha ka radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud organisatsioonide enda eelarvetes. See tagab teadmiste järjepidevuse ning organisatsioonide arengu. 52 8 Kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad 8.1 Osalised ja nende kohustused Kiirgusseaduse kohaselt korraldab Keskkonnaministeerium kiirgusohutustegevust Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti kaudu. Keskkonnaministeerium töötab välja kiirgusalast poliitikat ning õigusloomet. Keskkonnaamet menetleb kiirgustegevuslubade ja kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotlusi, osutab kiirgusohutust kindlustavaid teenuseid ja nõustab järelevalvet teostavat Keskkonnainspektsiooni, kes koordineerib ja kontrollib looduskeskkonna ja -varade kasutamist, kohaldades seadusega määratud juhtudel riigi sunnivahendeid. Lisaks on radioaktiivsete jäätmete käitlusesse ja sellega seotud tegevusesse kaasatud veel mitu ministeeriumi ning nende allasutused: ● Siseministeerium vastutab oma valitsemisala asutuste poolt juhitavate hädaolukorra lahendamise plaanide (sealhulgas ka kiirgushädaolukorra plaani) koostamise eest. Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning tuumamaterjaliga seotud juhtudel ka Kaitsepolitseiamet osalevad hädaolukordade likvideerimisel oma pädevuse piires. ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koordineerib energeetika valdkonna arengut ning korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist. Ministeeriumi haldusalas asub radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamisega tegelev aktsiaselts A.L.A.R.A. ● Haridus- ja Teadusministeerium tagab haridus- ja teadusalase tegevuse korraldamise; ● Rahandusministeeriumi korraldab riiklike vahendite eraldamist ning ministeeriumi haldusalasse kuuluv Maksu- ja Tolliamet kontrollib kaupade vedu üle piiri ning haldab piiriületuskohtades kiirgusmonitoride võrku. 8.2 Keskkonnaamet Keskkonnaameti põhimääruse kohaselt täidab ta muu hulgas järgmisi kohustusi: ● annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses välja keskkonnalube, loodusvarade kasutamise lube, kiirgustegevuslube ning muid lube ja litsentse oma pädevuse piires; ● osaleb vajadusel ja oma pädevuse piires keskkonnaalases õigusloomes, samuti strateegiate, programmide ja kavade koostamisel ning vastutab nende elluviimise eest õigusaktides sätestatud ulatuses; ● korraldab õigusaktides sätestatud juhtudel keskkonna- ja looduskasutuse andmete kogumist, aruandlust ja nende edastamist; ● peab õigusaktides sätestatud juhtudel oma tegevusvaldkonnaga seotud andmekogusid; ● osaleb õigusaktides sätestatud juhtudel ja viisil keskkonnamõju hindamises ja keskkonnamõju strateegilises hindamises; ● korraldab õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seiret; ● korraldab elanike ja elanike vaatlusrühmade kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamist; ● teostab kiirgusega seotud laboratoorset analüüsi; ● tagab piiriülese kiirgusohu eest varase hoiatamise süsteemi töö õigusaktides sätestatud korra ning 53 rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute tingimuste kohaselt; ● on sidepunktiks teabevahetusel Euratomi ja IAEAga; ● on riiklikuks andmekeskuseks teabe vahendamisel rahvusvahelise andmekeskusega tuumarelva katsetuste üldise keelustamise lepingu alusel; ● korraldab avalikkuse kaasamise, keskkonnahariduse ja -teavitamise alast tegevust; ● osaleb rahvusvahelises koostöös, koostab rahvusvahelisi projekte ja osaleb neis oma pädevuse piires; ● informeerib Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni ning õigusaktides ettenähtud korras avalikkust avariidest ja hädaolukordadest, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnakahju; ● osaleb hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel, nende testimisel ja võimalike hädaolukordade lahendamisel; ● korraldab keskkonnateabe- ja keskkonnaharidusalast tegevust. 8.3 Keskkonnainspektsioon Keskkonnainspektsiooni põhimääruse kohaselt täidab ta muu hulgas järgmisi kohustusi: ● teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses; ● on seadusega sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväliseks menetlejaks; ● peab arvestust riigile inspektsiooni kaudu laekuvate rahaliste vahendite laekumise üle; ● korraldab keskkonnakaitse valveteenistust; ● osaleb keskkonda ohustavate avariitagajärgede likvideerimises koostöös teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega seaduses sätestatud ulatuses ja korras; ● osaleb hädaolukorra lahendamisel Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaanis ette nähtud juhtudel ja ulatuses; ● arendab volituste piires koostööd füüsiliste ja juriidiliste isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; ● lahendab märgukirjade ja avaldustega seotud küsimusi oma tegevusvaldkonnas; ● täidab teabe avalikustamise ja elanikkonna teavitamise kohustust õigusaktidega ette nähtud alustel ja ulatuses; ● kogub keskkonnajärelevalve andmeid, analüüsib oma tegevusvaldkonna õigusaktide toimet ja teeb ettepanekuid nende täiustamiseks, osaleb uute õigusaktide eelnõude koostamises ja kooskõlastamises; ● osaleb riiklike programmide, arengukavade ja finantsplaanide koostamises oma tegevusvaldkonnas; ● korraldab keskkonnajärelevalve koolitust; ● täidab muid ülesandeid, mis on talle õigusaktidega pandud. 54 8.4 AS A.L.A.R.A. AS A.L.A.R.A. asutamine 1995. aastal oli tingitud vajadusest hallata ja saastusest puhastada Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti, mis võeti üle Vene Föderatsioonilt 26. septembril 1995. aastal. Sama aasta 1. novembril võeti toonaselt Tallinna Eriautobaasilt üle ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla, kuhu olid alates 60. aastate algusest ladustatud Eestis paiknevates tööstusettevõtetes, teadus- ja raviasutustes tekkinud radioaktiivsed jäätmed. AS A.L.A.R.A. kiirgustegevus hõlmab Paldiski ja Tammiku objektide dekommissioneerimist ning radioaktiivsete jäätmete transporti, käitlemist ja ladustamist. AS A.L.A.R.A. on Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asuv 100% riigi omandis olev äriühing, mille põhitegevus on: ● Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine; ● Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine; ● radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine; ● teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse saastatuse desaktiveerimise valdkondades; ● Paldiski endise tuumaobjekti mittevajalike ja/või ohtlike rajatiste konserveerimise ja ohutu demonteerimise plaanide väljatöötamine ja rakendamine. AS A.L.A.R.A. käitleb vedelaid ja tahkeid ning vaheladustab tahkeid madal- ja keskaktiivseid lühi- ja pikaealisi radioaktiivseid jäätmeid. Kõrgaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid ei käidelda ega ladustata. AS A.L.A.R.A. hallata on Paldiski objekt ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (milles olnud radioaktiivsed jäätmed on viidud edasiseks käitlemiseks Paldiskis asuvasse radioaktiivsete jäätmete käitluskeskusesse). Paldiski objekti peahoones asub lisaks käitluskeskusele ka vaheladustuspaik (kasutusel alates aastast 1997) ja kaks sarkofaagi, mis sisaldavad dekomissioneerimata reaktorisektsioone. 8.5 Kiirgustegevusloa omajad Kiirgustegevuslube on Eestis ligikaudu 600, millest radioaktiivse ainega seotud tegevuseks väljastatud load moodustavad umbes 10%. Loa omaja õigused ja kohustused on sätestatud kiirgusseaduse ning selle alusel välja antud määrustega. Võttes arvesse kiirgustegevuslubadega seotud seadusraamistikku, siis on loa andjal ehk Keskkonnaametil õigus ja võimalus täiendavate tingimuste sätestamiseks kiirgustegevusloas. 8.6 Kvalifitseeritud kiirgusekspert Kiirgusseadus sätestab kvalifitseeritud kiirguseksperdi mõiste järgmiselt: kvalifitseeritud kiirgusekspert on isik, kellel on asjakohased teadmised ja väljaõpe dooside hindamiseks ja inimeste nõustamiseks, et tagada nende efektiivne kaitse ja kaitseseadmete nõuetekohane toimimine. Kvalifitseeritud kiirgusekspert nõustab kiirgustegevusloa omajat kiirgusohutuse tagamisel ja kiirgustöötajate tervise kaitsmisel. Vastavalt kiirgusseadusele tohib kvalifitseeritud kiirguseksperdina tegutseda ainult sellekohast litsentsi omav füüsiline isik. 55 8.7 Vastutuse jaotus Praegu Kehtivad õigusaktid ei sätesta täpselt vastutuse jaotust radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ning see võib põhjustada segadust. Täpsustamist vajavad osaliste kohustused ning vastutused. Lisaks on Euroopa Liidus jõustunud mitu õigusakti, mis panevad omakorda täiendavaid kohustusi Eesti riigile ning ka nende kohustuste täitmiseks on vaja kohustused täpsemalt sätestada. Nii kiirgusohutuse tagamist kui radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist lihtsustab ka asjakohaste protseduuride ning juhendmaterjalide väljatöötamine. Näiteks on omanikuta kiirgusallikate ohutuse tagamiseks koostatud juhendmaterjal „Leitud kiirgusallikatest teavitamine”. On ette näha, et seoses radioaktiivsete jäätmete käitlemisega tekib Eestis täiendav koormus – tehakse ettevalmistusi lõppladustuspaiga rajamiseks, radioaktiivsete jäätmete iseloomustamiseks ja vabastamiseks. Võttes arvesse nii Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti kiirgusosakonna ja ka ASi A.L.A.R.A. koormatust ning radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud teemade keerukust, siis on otstarbekas koolitada praeguste, juba teatud kogemustega töötajate hulgast spetsialiste juurde. See toob kaasa täiendava tööjõuvajaduse. Näiteks Keskkonnaameti kiirgusosakond vajab vähemasti kahte spetsialisti, kes edaspidi tegeleksid peamiselt radioaktiivsete jäätmete käitlemise teemadega. Selleks oleks aga kiirgusosakonda vaja juurde inimesi, kes võtaksid üle nende töötajate muud töökohustused. 8.8 Tulemusnäitajad Tegevuskava täitmise peamised tulemusnäitajad ja tähtajad kronoloogilises järjekorras on järgmised: Jrk Tulemusnäitaja Tähtaeg, nr aasta 1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on planeeringu koostamine ja 2019 keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatud. 2. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise 2019 keskkonnamõju hindamine on algatatud. 3. NORM-jääkide ja -jäätmetega seotud õigusaktide täiendamine 2020 4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on ohutustatud - jäätmed on hoidlast 2022 eemaldatud, hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks kasutamiseks. 5. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikud keskkonnauuringud 2023 on tehtud. 6. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalikud 2023 keskkonnauuringud on tehtud. 7. Tegevusload lõppladustuspaiga rajamiseks on väljastatud. 2027 8. Valminud on radioaktiivsete jäätmete lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks 2040 ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. 9. Kasutusluba lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks on väljastatud. 2040 10. Tegevusload reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks on väljastatud. 2040 56 11. Reakorisektsioonid on likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed on töödeldud ja 2050 pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas. Samuti on lammutatud seni kasutusel olnud vaheladustuspaik. Tabelis 6 on toodud planeeritavad tegevused, tulemused koos vastutajate, täitjate, läbiviimise aja ning kuludega, sh. tööjõukuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga kuni aastani 2050. Tegevuste kulud tagatakse võimalusel riigieelarve ning vajadusel välisfinantseerimise vahenditest. 57 Tabel 6. Planeeritavad tegevused ja tulemused koos vastutajate, täitjate, läbiviimise perioodide ning kuludega, sh. tööjõukuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga (KKM – Keskkonnaministeerium; MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; HTM – Haridus- ja Teadusministeerium; SiM – Siseministeerium; KA – Keskkonnaamet; KKI – Keskkonnainspektsioon; PA – Päästeamet; PPA – Politsei- ja Piirivalveamet; MTA – Maksu- ja Tolliamet; UT – Tartu Ülikool) Elluviimise Maksumus Maksumus Maksumus Maksumus Põhi- Nr. Tegevused Taotletav tulemus Täitja(d) algus- (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) EA liik vastutaja ja/lõpp 2018-2021 2022-2030 2031-2040 2041-2050 1. Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine Riigi võimekuse suurendamine läbi KKM; KA; AS 1.1. töötajate spetsialiseerumise ja Keskkonnaameti ja AS A.L.A.R.A. töötajate järjepidev koolitamine KKM; KA 2020-2050 40 360 400 400 RE A.L.A.R.A. koolitamise Uute oluliste nõuete lisamine õigusloomese, sealhulgas ladustuspaiga kasutuselevõtuks, rad. jäätmete impordi/ekspordi ja transiidi tingimuste, MKM; AS Õigusloome analüüs ja õigusaktide jäätmete käitlemise vastutuse ja käitluskohtade keskkonnaseire 1.2. KKM; MKM A.L.A.R.A., 2015-2050 0 0 0 0 RE täiendamine tingimuste, miinimumturvanõuete, füüsilise kaitse nõuete täpsustamine ja KKM; KA, kiirgusallikate kategoriseerimise aluste väljatöötamine, NORM materjalide, jääkide ja jäätmete sätete lisamine ja täiendamine Jäätmete käitlemise Toimub pidev juhtimissüsteemi parendamine tagamaks radioaktiivsete 2018-2050 1.3. kvaliteedijuhtimissüsteemi AS A.L.A.R.A. AS A.L.A.R.A. 22 70 91 105 RE jäätmete ohutut käitlemist. (pidev) arendamine Vaheladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib Olemasoleva vaheladustuspaiga toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. MKM; AS 2018-2050 1.4. MKM 1510 4189 5342 6165 RE haldamine Seireprogrammide täitmine ning vajadusel seiretulemustest lähtuvalt A.L.A.R.A. (pidev) meetmekavade koostamine ja rakendamine. Radioaktiivsete jäätmete RM, KeM, lõppladustuspaiga rajamiseks 1.5 Planeering ja KSH on algatatud. RM MKM, KA, AS 2019 10 0 0 0 RE planeeringu ja KSH menetluse A.L.A.R.A. algatamine 58 Elluviimis Maksumus Maksumus Maksumus Maksumus Põhi- Nr. Tegevused Taotletav tulemus Täitja(d) e algus- (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) EA liik vastutaja ja/lõpp 2018-2021 2022-2030 2031-2040 2041-2050 Teostatakse paiga asukoha valiku uuringud nagu näiteks tektoonilise omapära kaardistamine, seismiline analüüs, maapõue geoloogilis- Radioaktiivsete jäätmete litoloogilise koostise analüüs, maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised lõppladustuspaiga rajamiseks uuringud, hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs, klimaatiliste tingimuste RM, KeM (KA), AS 1.6. RM 2019-2023 1658 1006 0 0 RE/välisfin vajalike keskkonnauuringute uuring, keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne), A.L.A.R.A. tellimine sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus, majanduslikud aspektid, kultuuriloolised aspektid jne), teede ja taristu analüüs jne. Tegevuslubade taotlemine Tegevusload on väljastatud ladustuspaiga projekteerimiseks ja MKM; AS 1.7. MKM 2023-2027 0 596 0 0 RE lõppladustuspaiga rajamiseks ehitamiseks. A.L.A.R.A. KMH tulemustelt lähtuvalt on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga Lõppladustuspaiga projekteerimine MKM; AS 1.8. kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks MKM 2027-2040 0 11167 27857 0 RE/välisfin ja ehitamine A.L.A.R.A. ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. Kasutusloa taotlemine Kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja MKM; AS 1.9. MKM 2039-2040 0 0 1846 0 RE lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks lõpphoidla kasutuselevõtt. A.L.A.R.A. Lõppladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib Rajatud lõppladustuspaiga toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. MKM; AS 2041-... 1.10. MKM 0 0 0 3630 RE haldamine Seireprogrammide täitmine ning vajadusel seiretulemustest lähtuvalt A.L.A.R.A. (pidev) meetmekavade koostamine ja rakendamine. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide KeM, MKM, AS 1.11 KMH on algatatud. KeM 2019 10 0 0 0 RE dekomissioneerimise KMH A.L.A.R.A. algatamine Paldiski endise tuumaobjekti Teostatakse uuringud nagu näiteks Paldiski objekti peahoone seisukorra reaktori-sektsioonide MKM, KeM (KA), 1.12. insenertehniline uuring, reaktorisektsioonide radioloogiline uuring, MKM 2019-2023 2408 1008 0 0 RE/välisfin dekomissioneerimiseks vajalike AS A.L.A.R.A. reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide konstruktsiooni uuring jne. keskkonnauuringute tellimine Tegevusload on väljastatud reaktorisektsioonide likvideerimiseks. Selle Tegevuslubade taotlemine tegevuse käigus tehakse ka ettevalmistustööd sektsioonide MKM; AS 1.13. reaktorisektsioonide MKM 2027-2040 0 3523 8746 0 RE lammutamiseks sealhulgas on soetatud lammutamiseks vajalikud A.L.A.R.A. dekomissioneerimiseks seadmed. 59 Elluviimis Maksumus Maksumus Maksumus Maksumus Põhi- Nr. Tegevused Taotletav tulemus Täitja(d) e algus- (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) EA liik vastutaja ja/lõpp 2018-2021 2022-2030 2031-2040 2041-2050 Reakorisektsioonid on likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed on Reaktorisektsioonide MKM; AS 1.14. töödeldud ja pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas. Samuti on MKM 2040-2050 0 0 0 31219 RE/välisfin dekomissioneerimine A.L.A.R.A. lammutatud seni kasutusel olnud vaheladustuspaik. Hoidla on ohutustatud - jäätmed on hoidlast eemaldatud, hoidla on Tammiku radioaktiivsete jäätmete MKM; AS 1.15. saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks MKM 2006-2022 170 0 0 0 RE hoidla ohutustamine A.L.A.R.A. kasutamiseks. Lõppladustuspaiga rajamise ja Strateegia sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ning identifitseerib reaktorisektsioonide sihtgrupid. Strateegia sisaldab kava tulevasteks tegevusteks. Edaspidi RM, KeM, RM, KeM, MKM, 1.16. dekomissioneerimise 2019-2040 70 297 300 0 RE põhineb kommunikatsioon strateegial, mida regulaarselt üle vaadetakse ja MKM KA, AS A.L.A.R.A. kommunikatsioonistrateegia vajadusel täiendatakse. koostamine ja rakendamine 5898 22 216 44 582 41 519 114215 Maksumus kokku 114 215 2. Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine Jäätmete iseloomustamise süsteemi Alfa- ja beetakiirgajate määramist võimaldavate mõõteseadmete MKM; AS 2.1. arendamine alfa- ja beetakiirgajate MKM 2019-2029 42 144 0 0 RE/välisfin soetamine, mõõtemetoodikate koostamine ja personali koolitamine. A.L.A.R.A. määramiseks Radioaktiivsete jäätmete MKM; AS 2.2. vabastamiseks vajalike Peamised protseduurid on koostatud ja kooskõlastatud. MKM 2016-2019 8 0 0 0 RE A.L.A.R.A. protseduuride väljatöötamine Radioaktiivsete jäätmete Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete parki arendatakse järjepidevalt, käitlusseadmete pargi arendamine ja MKM; AS 2018-2050 2.3. mis võimaldab jäätmeid lõppladustamiseks sobivalt käidelda. Samuti on MKM 40 1500 1500 2000 RE jäätmete ladustamiseks vajalike A.L.A.R.A. (pidev) soetatud lõppladustamiseks vajalikud jäätmepakendid. pakendite soetamine Kinniste kiirgusallikate Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud MKM; AS 2018-2050 2.4. MKM 16 56 72 86 RE konditsioneerimine võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. A.L.A.R.A. (pidev) Pehmete, kokkupressimist Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud MKM; AS 2018-2050 2.5. võimaldavate, jäätmete MKM 12 51 64 76 RE võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. A.L.A.R.A. (pidev) konditsioneerimine 60 Elluviimis Maksumus Maksumus Maksumus Maksumus Põhi- Nr. Tegevused Taotletav tulemus Täitja(d) e algus- (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) EA liik vastutaja ja/lõpp 2018-2021 2022-2030 2031-2040 2041-2050 Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud MKM; AS 2018-2050 2.6. Saastunud puidu käitlemine MKM 8 24 31 0 RE võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. A.L.A.R.A. (pidev) Kokkukogutud saastunud metall iseloomustatakse ja saadetakse Saastunud metallijäätmete sulatamisele. Sulatamisest järgi jäänud kontsentreeritud jäätmed on KeM/AS 2019-2050 2.7. AS A.L.A.R.A. 1200 0 0 400 RE kokkukogumine ja sulatamine nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist A.L.A.R.A. (pidev) ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. Omanikuta kiirgusallikate MKM, SiM (PA), Tagatud on omanikute kiirgusallikate ohutu kokkukogumine ja nende 2018-2050 2.8. käitlussüsteemi arendamine ja MKM KeM (KA), AS 136 327 391 418 RE/KIK järjepidev käitlemine. (pidev) käigushoidmine A.L.A.R.A. 1462 2102 2058 2980 Maksumus kokku 8602 3. NORM-jääkide ja –jäätmete tekke vältimine ja ohutu käitlemise tagamine NORM valdkonnaga seoses 3.1 Seoses NORM valdkonnaga on täiendatud õigusakte. KeM KeM, KeA 2019-2021 15 0 0 0 RE õigusaktide täiendamine NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba Toetatud on NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia teadus- ja 3.2 tehnoloogia teadus- ja KeM KeM, ettevõtted 2015-2021 350 0 0 0 RE arendustegevust arendustegevuse toetamine. Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse Läbi on viidud ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendav uuring, et vältida täiendava uuringu läbi viimine ning 3.5. kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate KeM/KA/ KeM/KA/MKM 2015-2021 50 0 0 0 RE vajadusel töötada välja täpsustatud jäätmete teket. Vajadusel on sätestatud täiendavad nõuded. MKM seiretingimused ja -nõuded. Maksumus kokku 415 0 0 0 415 4. Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine Rahvusvaheliste aruannete KKM; KA; MKM; 2015-2050 4.1. õigeaegne ettevalmistamine ja Aruanded on koostatud esitatud õigeaegselt KKM 0 0 0 0 RE AS A.L.A.R.A. (pidev) esitamine 61 Elluviimis Maksumus Maksumus Maksumus Maksumus Põhi- Nr. Tegevused Taotletav tulemus Täitja(d) e algus- (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) EA liik vastutaja ja/lõpp 2018-2021 2022-2030 2031-2040 2041-2050 Põhjalikuma mitmekeelse informatsiooni avalikustamine, kus ja millistes valdkondades tekivad radioaktiivsed jäätmed, millised on võimalused Taustamaterjalide koostamine ja nende käitlemiseks sõltuvalt radioaktiivsete jäätmete liikidest ja KKM/MK KKM, MKM, KA, 2018-2050 4.2. elanikkonna teadlikkuse omadustest, millised on radioaktiivsete jäätmete käitlemise nõuded, M/KA/AS 30 120 144 172 RE AS A.L.A.R.A. (pidev) suurendamine kuidas selliseid tegevusi reguleeritakse, milline on lõppladustuspaiga A.L.A.R.A. valiku/ettevalmistamise protseduur, kuidas radioaktiivsete jäätmete käitlus mõjutab ümbruskaudseid elanikke, jne. HTM; KKM; HTM; Vajalike koolitusmaterjalide koostamine ja täiendkoolituse korraldamine KA; AS A.L.A.R.A; Radioaktiivsete jäätmetega loa andjatele, omajatele ja teistele ekspertidele. Eraldi on vajalik teadusasutused, 4.3. HTM/KKM 2015-2050 10 15 20 20 RE tegelevate ekspertide koolitamine keskenduda meediakoolitamisele seoses ladustupaiga otsuse kiirgustegevusloa vastuvõtmisega omajad, eksperdid Õppused reageerimiseks Järjepidevalt viiakse läbi reageerijatele hädaolukorrale reageerimise SiM, KKM, MKM, 2018-2050 4.4. radioaktiivsete jäätmetega seotud koolitusi, mille käigus õpitakse reageerima radioaktiivsete jäätmetega SiM/KKM PA, PPA, KA, KI, 15 50 50 50 RE (pidev) kiirgushädaolukordadele seotud olukordadele AS A.L.A.R.A. Kuna vastavat arendustööd ei ole siiani Eestis koordineeritult läbi viidud, KKM; HTM; KA; on vaja kaardistada osalised ja nende huvid. Osaliste nägemuse baasil saab AS A.L.A.R.A; Arendustegevuse teostamine kaardistada ühised huvid ning selle alusel on hea planeerida näiteks edasist teadusasutused, 4.5. KKM/HTM 2015-2050 60 60 60 60 RE radioaktiivsete jäätmete valdkonnas teadustegevust või siis projektide ettevalmistamist. Kohtumise tuleb kiirgustegevusloa korraldada regulaarselt. Viimane tagaks järjepideva arengu teadus- ja omajad, arendustegevuses ning soodustab ka infovahetust. eksperdid 115 245 274 302 Maksumus kokku (tuh eurot) 936 7890 24 563 46 914 44 801 Kõikide tegevuste maksumus kokku (tuh eurot) 124 168 62 9 Kuluhinnang Kuluhinnangus on välja toodud eelkõige seadmete hankimise või teenustööde tellimisega seotud suuremad kulud. Hinnangus ei ole arvestatud kulutusi jäätmekäitleja ASi A.L.A.R.A. igapäevasele tööjõule ning sisseostetavatele materjalidele ja teenustele seoses Paldiski ja Tammiku objektide haldamise ja dekomissioneerimisega, milleks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot aastas. Lisaks osutab AS A.L.A.R.A. omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku tagamise teenust, mille rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas. Jäätmete iseloomustamise, käitlemise ja lõppladustamise suuremad kulud on seotud eelkõige järgmiste töödega: ● jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine; ● reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja nendest tekkivate jäätmete käitlemine; ● lõppladustuspaiga rajamine; ● saastunud metalli sulatamine; ● betoonisõlme hankimine jäätmete konditsioneerimiseks; ● betoonkonteinerite hankimine lõppladustamiseks. Lisakulu toob kaasa võimaliku mobiilse superpressi ja hot celli kasutamine (seadmete rent) ning osa jäätmete põletamise teenustöö. Kuna reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkiv jäätmete kogus on samas suurusjärgus juba olemasolevate jäätmete kogustega, siis ei ole võimalik välja pakkuda parimat lõplikku lahendust teatud jäätmeliikide jaoks (pehmed pressitavad jäätmed, saastunud puit). Pressitavate jäätmete korral on mitu alternatiivi: a) mobiilse superpressi rentimine ning sellele järgnev 200 l metallvaatide kokkupressimisel saadud nn tablettide betoneerimine; b) jäätmete põletusteenuse tellimine ning järgnev põlemisjääkide betoneerimine; c) jäätmete mahte ei vähendata, vaid jäätmed pakendatakse betoonkonteineritesse ja betoneeritakse. Reaktorisektsioonidest tulevate jäätmete voog on sobiva lahenduse valikul väga oluline, sest see annab kõikide jäätmete olemasolevatest mahtudest ja iseloomust üldpildi, mida tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete kogused oluliselt ei mõjuta (seda eeldusel, et Eestis ei hakata arendama tuumaenergeetikat või ei rajata mõnda muud jäätmeid tekitavat tööstust). Samuti eeldatakse kuluhinnangus, et nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegelev ettevõte ohutustab oma NORM-jäägid ise ning nende käitlemist jäätmetena ja lõppladustamist Eestis ei toimu. 9.1 Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine Paldiski tuumaobjektil asuvas vaheladustuspaigas olevatest jäätmetest moodustavad mahuliselt valdava osa Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimise käigus tekkinud jäätmed. Osaliselt on tegemist konditsioneeritud jäätmepakenditega, kuid küllaltki suure osa moodustavad ka veel konditsioneerimata jäätmed – eeskätt saastunud ruumide ja rajatiste puhastus- ja lammutustöödel tekkinud mitmesugused saastunud ehitusjäätmed – betoonimurd, aga ka puit, asbest jms 63 jäätmed, kasutatud polüetüleenkile, eririietus jne. Institutsionaalsed (teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt vastuvõetud) jäätmed, millest enamik on kinnised kiirgusallikad, moodustavad mahuliselt tagasihoidliku osa, kuid nende arvele langeb suurem osa ladustatud aktiivsusest. Eraldi rühmana on institutsionaalsete jäätmete seas vaadeldav metallikäitlusettevõtetelt üle võetud saastunud vanametall, mida nagu ka desaktivatsioonijäätmeid iseloomustab suur maht ja väike eriaktiivsus. Kinniste kiirgusallikate kohta on enamjaolt olemas piisavalt algteavet (allikate sertifikaadid vms dokumendid), mistõttu võib väita, et need on kirjeldatud piisava põhjalikkusega ning andmed on kasutatavad nii sisendandmetena radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga projekteerimisel kui ka vajalike ohutushinnangute koostamisel. Probleeme on aga nii olemasolevate dekomissioneerimisjäätmete, mida on vähemalt 90% olemasolevate jäätmete mahust, kui ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimise ja Paldiski objekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tulevikus tekkivate (nn ajalooliste) jäätmete iseloomustamisega. Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et osaliselt puudub info jäätmetes sisalduvate radionukliidide koostise ning nende aktiivsuse kohta. Nagu tihtipeale ajalooliste jäätmetega ikka, puuduvad ka siin usaldusväärsed kirjeldusandmed jäätmete elutsükli varasematest etappidest. Veelgi komplitseeritumaks muudab olukorra asjaolu, et kohati on olemasolevate dekomissioneerimisjäätmete korral tegu juba konditsioneeritud ja valmis jäätmepakenditega, mille kirjeldamine on oluliselt keerulisem kui lõplikult konditsioneerimata jäätmeid. 2012. aastal koostatud analüüsis „Ülevaade Paldiski vahehoidlas asuvate radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise võimalustest” leiti, et võttes arvesse piiratud ressursse ning radioaktiivsetes jäätmetes leiduvaid peamisi radionukliide on õigustatud alustada jäätmete iseloomustamise metoodika väljatöötamist in situ gammaspektromeetriast. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamise tulemusel aastatel 2014-2017 soetati gammamõõtesüsteem, mis võimaldab iseloomustada – näiteks määrata jäätmete radionukliidid ja eriaktiivsused (Bq/g) – ajaloolisi jäätmeid, mis on eelduseks nende jäätmete hilisemal vabastamisel või lõppladustamisel. Samuti koolitati välja töötajad seadme kasutamiseks ning koostati ja testiti mõõtemetoodikad erineva konfiguratsiooniga jäätmepakendite ning veel pakendamata radioaktiivsete jäätmete aktiivsuse, sh mõõtemääramatuse hindamiseks, mille eesmärk on hilisem jäätmete vabastamine või lõppladustamine. Iseloomustamise süsteemi soetamise kogumaksumus oli 0,26 miljonit eurot. Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal. Järgmise etapina on vajaduse korral plaanis jätkata alfa- ja beetakiirgajate iseloomustamisega jäätmepakendites (aastatel 2019–2029), mille maksumus on oluliselt suurem gammaspektromeetriast. Täiendavalt tuleb märkida, et selles valdkonnas on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne tehniline areng ning lähema paari aasta jooksul võib tulla olulisi muudatusi mõõtesüsteemides ja metoodikates, sh nende maksumuses. Seetõttu ei ole hetkel kulude prognoosimine alfa- ja beetakiirgajate iseloomustamiseks usaldusväärne. 9.2 Reaktorisektsioonid Reakorisektsioonide kuluhinnangu kohta on olemas ainult üle 10 aasta tagasi (2001) Technicatome- BNFLi koostatud hinnang. Selles hinnangus on kulude poole pealt lähemalt käsitletud ainult stsenaariumi, mille järgi sektsioonid lammutatakse täielikult, kuid lammutamise käigus tehakse ainult hädavajalikud tükeldamised ning tekkivad jäätmed/jäätmepakendid on suhteliselt suured. Sellise strateegia maksumus oli 2001. aasta seisuga 14,1 miljonit eurot. Sama töögrupi soovitatud ja Eesti Vabariigi poolt valitud strateegiaks oli 50aastase sektsioonide hoiustamise järel nende täielik lammutamine ning lõppladustamist vajavate jäätmekoguste minimeerimine, kuid täiendavat kuluhinnangut sellele strateegiale ei tehtud. Aastatel 2014–2015 tehtud reaktorisektsioonide dekomissioneerimise eeluuringute käigus selgus dekomissioneerimise ligikaudne maksumus. Eeluuringutes keskenduti 2001. aastal välja valitud sektsioonide täieliku lammutamise ja jäätmete minimeerimise stsenaariumile. Eeluuringuid rahastati täies mahus, kokku u 1,14 miljonit eurot, Euroopa Liidu struktuurivahenditest 64 (uuringud hõlmasid ka lõppladustuspaiga rajamist). Eeluuringud on aluseks edasistele tegevustele:  2017-2025 viiakse läbi planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega leidmaks parimat asukohta lõppladestuspaiga rajamiseks. Paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju hindamine leidmaks parimat võimalust reaktorisektsioonide lammutamiseks.  2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks.  2027–2040 lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine. Planeeringu ja mõjuhindamise tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning valmis ladustamiseks lõppladustuspaigas.  2027–2040 tegevuslubade taotlemine ja saamine reaktorisektsioonide lammutamiseks. Selle tegevuse käigus tehakse ka ettevalmistustööd sektsioonide lammutamiseks, sh on soetatud lammutamiseks vajalikud seadmed.  2039–2040 kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja lõppladustuspaiga kasutuselevõtt.  2040–2050 reaktorisektsioonide lammutamine. Lisaks reakorisektsioonide lammutamisele on töödeldud ja pakendatud tekkinud radioaktiivsed jäätmed ning ladustatud lõppladustuspaigas. Eeluuringute kohaselt on nimetatud tööde orienteeruv maksumus kokku 89,095 miljonit eurot, milleks on kavas kasutada välisfinantseerimise ja riigieelarvelise toetuse vahendeid. 9.3 Saastunud metalli sulatamine Saastunud metalli sulatamise tasuvust käsitleti 2012. aasta töös „Looduslikke ja tehislikke radionukliide sisaldavate metallijäätmete käitlemise metoodika“, millest selgus, et sulatamine on kuus korda tasuvam käitlusviis kui pikaajaline vaheladustamine radioaktiivse lagunemise ootamiseks ja seejärel jäätmete vabastamiseks. Hinnakalkulatsioonis arvestati eelnevaid konsultatsioone käitlejatega, jäätmete saastemõõtmisi, jäätmete transporti, sulatamist Rootsi ettevõttes Studsvik Nuclear AB ning tagastatava räbu käitlust. Kogukulu olemasoleva saastunud metalli sulatamiseks on 2,51 miljonit eurot. Sulatamine on kavas perioodil 2018-2020. 9.4 Betoonisõlm Kuna jäätmete konditsioneerimisel (v.a saastunud puidu ja pehmete jäätmete käitlemine) on betoneerimine sisuliselt ainus kasutatav tehniline lahendus siis tuleb jäätmete lõppladustamiseks ettevalmistamiseks hankida pool- või täisautomaatne betoonisõlm. Sellise sõlmega on tagatud betooni stabiilne kvaliteet ning võrreldes käsimikseriga betooni segamisega on ka doosid töötajatele mõnevõrra madalamad. Kaasaegne pool- või täisautomaatne betoonisõlm jõudlusega kuni 12 m3/h maksab 35 000–40 000 eurot. Arvestades metallijäätmete sulatamisel tagastatavate jäätmete konditsioneerimise vajadusega tuleb betoonisõlm hankida 2020. aastal. Pärast lõppladustamiseks vajalike pakendite vastavusnäitajate väljatöötamist (KMH lõpuks ehk aastaks 2027) on võimalik alustada 200 l vaati pressitud jäätmete, betoneeritud 200 l vaatide ja kõrgaktiivsete kiirgusallikate lõppladutamiseks käitlemisega, mis väga suurel määral on seotud just jäätmete betoneerimisega. 65 9.5 Betoonkonteinerid Tulevikus lõppladustamiseks vajaminevate betoonkonteinerite koguse hindamisel lähtuti konservatiivsest stsenaariumist, s.t 200 l metallvaatide pressimise teenust mobiilse superpressiga ei tellita ning metalli sulatamise kõrval muud jäätmete mahu vähendamise tehnoloogiat (põletamine) ei kasutata. Lisaks ei soetata 200 l betoneeritud metallvaatide ladustamiseks uut tüüpi 4–6 vaati mahutavaid betoonkonteinereid, vaid üks vaat paigutatakse ühte standardsesse 1 m3 betoonkonteinerisse, kinnised allikad konditsioneeritakse koos varjestuskonteineritega (hot celli ei kasutata), kogu betoonimurd betoneeritakse. Hindamisel lähtuti ainult olemasolevatest ja Tammiku objekti pindade saastest puhastamise käigus tekkivatest jäätmetest (perioodil 2015–2022 tekib u 28 m3 saastunud betoonimurdu). Eelnimetatud asjaolusid arvestades on olemasolevate jäätmete lõppladustamiseks vaja u 600 täiendavat standardset 1 m3 betoonkonteinerit (aastatel 2014-2015 läbi viidud eeluuringute käigus selgitati välja, et olemasolev jäätmete vaheladustamiseks kasutatav betoonkonteiner sobib samuti jäätmete lõppladustamiseks). Sellele lisandub veel 900–1000 m3 konditsioneerimata jäätmeid reaktorisektsioonide dekomissioneerimisest. Arvestades, et osa selliseid jäätmeid on võimalik vabastada (metall sulatamise kaudu jne), siis tekkivate jäätmete maht väheneb, kuid hilisem konditsioneerimine betoneerimise teel suurendab kokkuvõttes lõppladustatavate jäätmete mahu tõenäoliselt vähemalt kahekordseks (1800–2000 m3) ning nende ladustamiseks on vaja veel u 2 000 standardset 1 m3 betoonkonteinerit. Ühe konteineri hind on u 2 500 eurot ehk vajaliku koguse konteinerite hankimiseks kulub u 5 miljonit eurot. Täiendava koguse konteinerite hankimisega on mõistlik alustada etapiviisiliselt, et vältida suuremaid ühekordseid kulutusi. 9.6 Lõppladustuspaiga rajamine Arvestades olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal, reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses, meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid vajab lõppladustamist ca 3 000 m3 madal- ja keskaktiivseid jäätmeid. Lõppladustuspaiga rajamise etapid, ajakava ja maksumus on kirjeldatud punktis 9.2. 66 10 Rahastamisskeem Arenenud riikides, kus töötavad tuumajaamad, on tekkivate jäätmete lõppladustamise ja jaamade dekomissioneerimise finantseerimiseks loodud spetsiaalsed fondid, kuhu kogutakse vahendeid osana müüdava elektrienergia hinnast. Institutsionaalsete radioaktiivsete jäätmete korral on üldtunnustatud saastaja maksab põhimõte ehk jäätmete omanik on rahaliselt vastutav nende käitlemise ja ladustamise eest. Eestis ei ole tuumajaamu ja seetõttu pole loodud ka ühtegi jäätmekäitluse fondi. 94,5% olemasolevaid jäätmeid on nn ajaloolist päritolu (Paldiski ja Tammiku objektid) ning seega on nende ohutustamine riigi kohustus. Edaspidi moodustab nende osakaal jäätmest üle 99%, sest tulevased jäätmevood allikate omanikelt (institutsionaalsed jäätmed) on väikesed. Sellises olukorras ei ole mõistlik luua käitlusfondi, kuna sinna kogunevad vahendid on sisuliselt olematud ja ebapiisavad jäätmeprobleemistiku lahendamiseks. Eestis on rakendatud finantstagatiste süsteem, mis tagab, et kasutuses olevate kiirgusallikate ohutustamiseks on vajalikud vahendid olemas. Kiirgusseadus kohustab allika omanikku kiirgustegevusloa taotlemisel esitama allika ohutustamise maksumuse hinnangu, mille koostab radioaktiivsete jäätmete käitleja. Seejärel kaalub Keskkonnaamet taotleja majanduslikku usaldusväärsust ning vajaduse korral deponeeritakse allika ohutustamiseks vajalik summa pangas. Jäätmekäitleja tehtud allika ohutustamise maksumuse hinnang põhineb välja töötatud hinnametoodikal, mis arvestab ka jäätmete lõppladustamise kulusid. Nimetatud kohustus on piisav, et ettevõtte pankrotistumisel ei pea riik enda vahenditest tagama allika ohutustamist. Teisalt on selliste allikate osakaal väike ning see lahendus ei taga lõppladustamise finantseerimist, vaid pigem vähendab väga väikesel määral riigi kulusid ja tagab kiirgusloa omanike võrdse kohtlemise. Paldiski ja Tammiku objektid on riigi omandis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Paldiski objekt) ja Keskkonnaministeeriumi (Tammiku objekt) valitsemisel. Objektide haldamiseks ja dekomissioneerimiseks tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teenust radioaktiivsete jäätmete käitlejalt ASilt A.L.A.R.A., kes on just sel otstarbel asutatud riigi äriühing. Teenuse rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot aastas. Lisaks osutab AS A.L.A.R.A. omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku tagamise teenust, mille rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas. Need vahendid on piisavad objektide haldamiseks, dekomissioneerimiseks ja omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks, kuid ei ole piisavad lähiaastatel kavandatavate suuremahuliste projektide, nagu reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine, radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteemide arendamine jne, finantseerimiseks. Riiklikest täiendava finantseerimise mehhanismidest on jäätmekäitlusprojektide finantseerimiseks kõige sobivam SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta maikuus. Nende põhitegevus on rahastada keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste vahendamine). KIKi puuduseks on kindlasti suur konkurents toetuse saamiseks, kuna probleemseid valdkondi on Eestis suhteliselt palju. Seetõttu tuleb kõikidele küsimustele läheneda projektipõhiselt ja sedasi tagada ka nende finantseerimine. Projektide täitmiseks on samuti võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondidest. Programmeerimisperiood 2007–2013 on lõppenud ja seetõttu tulevad kõne alla programmeerimisperioodi 67 2014–2020 vahendid. Seni on tõukefondidest toetatud projekte nende maksumusest kuni 85% ulatuses. Lisaks KIKile ja ELi tõukefondidele on kolmas võimalik jäätmekäitlusprojektide finantseerija Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA). IAEA ei paku küll otsest finantstuge tegevuseks, kuid pakub ekspertide hinnanguid ja korraldab ekspertmissioone asukohariigis. Missioonid kujutavad endast eelkõige olukorra analüüsi ning olemasoleva teabe põhjal soovituste tegemist ning võimalike puudujääkide märkimist. Seega on IAEA-poolne võimalik tugi pigem analüütiline kui materiaalne. 68 11 Läbipaistvuspoliitika või protsess 11.1 Kaasamine Kaasamise kontseptsioon lähtub eeldusest, et riigi tasandil otsuste tegemise ja õigusaktide ettevalmistamise protsessid ei toimu vaid poliitikute- ja ametnikekeskselt, vaid üha enam osalevad otsuste ja õigusaktide ettevalmistamises ka kodanikud ja huvirühmad. Kaasamine otsuste tegemise protsessidesse on mahukas töö ja sel on mitu vormi. Kaasamine on kui katus, mille alla informeerimine, konsulteerimine ja osalemine koonduvad. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise seisukohalt on eriti olulised esimesed kaks: ● informeerimine – ühepoolne suhe, kus riik teavitab oma tegevusest ja otsustest, ent tagasisidet ei eeldata. Samas on informeerimine aga eelduseks, et saaks rääkida tõhusast kaasamisest ning teavitatud olemisest. Oluline on, et väljastatav informatsioon oleks piisav, objektiivne, usaldusväärne, asjakohane ning kergesti arusaadav; ● konsulteerimine – ühiskonna liikmed saavad arvamust avaldada ja ettepanekuid teha. Keskkonnavallas on väga palju õigusakte, mis käsitlevad kaasamist. Üks oluline vahend läbipaistvuspoliitika tagamiseks on keskkonnamõju hindamise protsess, mis omakorda on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. Lisaks keskkonnamõju hindamise protsessile on kiirgusseaduses sätestatud, et teatud kiirgustegevuse (sh radioaktiivsete jäätmete käitlemine) korral kohaldatakse kiirgustegevusloa andmise ja muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. Avatud menetlus eeldab muu hulgas, et haldusorgan peab enne otsuse tegemist andma menetlusosalistele võimaluse avaldada eelnõu või taotluse kohta oma arvamust ja esitada asjakohaseid vastuväiteid ning need ära kuulama. Haldusorgan määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Kiirgusseadus sätestab, et kiirgustegevusloa taotluse ja kiirgustegevusloa eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Keskkonnaameti veebilehel. 11.2 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju hinnatakse, kui: ● taotletakse tegevusluba, kui loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; ● taotletakse tegevusloa muutmist, kui loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; ● kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH protsessi oluliseks osaks on avalikud arutelud, mis on ette nähtud nii hindamise programmi kui ka lõpparuande kinnitamisprotsessis. See tähendab, et enne otsustaja poolt kinnitamist peab arendaja korraldama avaliku 69 arutelu ning selleks tuleb ka arutelu all olevad dokumendid varakult huvilistele kättesaadavaks teha. See võimaldab huvitatutel teha ettepanekuid, mille mittearvestamise korral peab lõplikule keskkonnamõju hindamise aruandele lisama ka põhjenduse. Info avalike arutelude ning dokumentidega tutvumise võimaluste kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, kuid sageli informeeritakse peamisi huvigruppe ka otse. Kuna radioaktiivsete jäätmete käitlemise paljud aspektid on olulise keskkonnamõjuga, siis tuleb nendega seotud lubade taotlemisel läbida ka keskkonnamõjude hindamise etapp. Lisaks tavapärasele keskkonnamõju hindamisele on eraldi ka strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. KSH aitab kaasa kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ning säästva arengu edendamisele. Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba siis, kui kavandatakse valdkonna või piirkonna peamisi arengusuundi. KSH võimaldab hilisemaid probleeme ennetada, võttes keskkonnaküsimusi arvesse juba otsuse tegemise kõrgemal tasandil. KMH on sellisel juhul juba hilisem täpsustav hindamine projekti tasandil. KSH korraldatakse strateegiliste planeerimisdokumentide ja planeeringute koostamisel, sh. planeeringu koostamisel lõppladustuspaiga rajamisel. Seega saab laiem avalikkus osaleda kiirgusohutuse riikliku arengukava vms. tegevuse ettevalmistusprotsessis KSH protsessi kaudu. KSH algatab, selle eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ehk Keskkonnaministeerium. 11.3 Informeerituse tagamine Tagamaks avalikkuse huvide parem esindatus otsustusprotsessis, on oluline ka osaliste parem informeeritus temaatikast. Hetkeolukorra parandamiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata erinevate infomaterjalide väljatöötamisele ning tagada info parem edastamine. Samuti on vaja koolitada meediaga otseselt tegelevaid inimesi (nii käitlejate kui ka meedia poolelt). Radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduvat infot on võimalik leida nii Keskkonna-ministeeriumi, Keskkonnaameti kui ka radioaktiivsete jäätmete käitleja ASi A.L.A.R.A. kodulehelt. Samas on kõigil nendel juhtudel tegemist suhteliselt staatilise infoga, mis tavaliselt sisaldab lühikest ülevaadet koos viidetega õigusaktidele. Üldiselt on Eestis üllatavalt vähe käsitletud radioaktiivsete jäätmete käitlemise temaatikat. Võttes aga arvesse avalikkuse ootusi, siis on olemas suur vajadus demonstreerida kasutatavaid radioaktiivsete jäätmete käitlusviise, samuti on oluline demonstreerida eri tehnoloogiate otstarbekust ja efektiivsust. Lisaks teoreetilisele taustinformatsioonile tuleks anda ka ülevaade sellealasest tegevusest Eestis. Seega vajavad kodulehed kindlasti täiendamist ning kaaluda tasuks ka sotsiaalmeedia kasutamist. Selline tegevus põhjustab täiendavat ajakulu, kuid võttes aluseks näiteks kodulehe tuumajaam.ee, mis lühikese aktiivse toimimise jooksul tagas hea eestikeelse ülevaate tuumajaamast, siis võis täheldada vähemasti noorema põlvkonna paremat suhtumist teemasse. Ka kodulehtede uuendamist tasuks eri osalistel ühiselt planeerida ning näiteks jagada teemad omavahel ära ning kasutada siis kodulehtedel vastastikust viitamist. Põhisuunaks peaks olema Eesti elanikkonna teadlikkuse suurendamine. Oluline on seejuures ka üldise kiirgusteemalise (sh radioaktiivsete jäätmete käitlejate) kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine ning elluviimine ning enam tähelepanu tuleb pöörata ka kooliõpilaste teadlikkuse parandamisele. Seejuures on võimalik koostöö eri osalistega, näiteks täiendkursuste läbiviimine koostöös Teaduskooli või siis teaduskeskusega Ahhaa. Kiirgust ja radioaktiivsete jäätmete käitlust tutvustavad taustmaterjalid aitaksid mõista temaatikat ning vähendada elanikkonna hirme seoses ioniseeriva kiirgusega (sh ka radioaktiivsete jäätmete teemaga). Taustmaterjalide ettevalmistamisel tuleb arvestada ka võimalikult erinevaid sihtgruppe - näiteks kooliõpilased, radioaktiivsete jäätmete käitluskohtade ümbruse elanikud jne. Lisaks tavapärastele trükimaterjalidele on oluline ka veebikeskkonda sobilike taustmaterjalide ettevalmistamine. Kõige olulisem on alustuseks kindlaks määrata võimalikud sihtgrupid ning kõige sobivamad viisid 70 nendeni jõudmisel. Ainult headest infomaterjalidest ei piisa, kui puudub ettekujutus nende levitamiseks. Siin võiks abiks olla eri osaliste meediaplaanide välja töötamine. Viimastel aastatel on vähe ilmunud abimaterjali, mis puudutab ioniseerivat kiirgust. Alustuseks võiks olla ühe huvitava näituse koostamine koostöös Ahhaa-keskusega. Näiteid ja ideid saab päris lähedalt, näiteks Olkilouto tuumajaama külastuskeskus. Sellise ürituse paremaks korraldamiseks võiksid osalised (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, radioaktiivsete jäätmete käitlejad jne) ühenda jõud ning selline ettevõtmine võiks tagada positiivse meediakajastuse. Meedias seni kajastatule tuginedes võib julgelt väita, et olemas on ka vajadus koolitada nii ajakirjanikke kui ka potentsiaalseid kiirgusuudiste tootjaid-vahendajaid kiirguskaitsetöötajate hulgast. Tänapäevases infomüras väljapaistmiseks peab meediatöötajatele olema tagatud võimalikult kerge juurdepääs informatsioonile ja võimalus asjatundlike spetsialistidega konsulteerida. Selles kontekstis on oluline nii pädevate asutuste (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet) kui ka radioaktiivsete jäätmete käitleja ASi A.L.A.R.A. kommunikatsioonistrateegia, mis aitab tagada kiire ja objektiivse infovahetuse. 71 12 Lepingud Eesti Vabariigil puuduvad lepingud nii teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka kolmandate osalistega radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, sealhulgas lõppladustamiseks. Arutluse all on olnud võimalik NORM-materjalidega saastunud metallide saatmine töötlemiseks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, sest metallikogused on sedavõrd väikesed, et nende töötlemise võimekuse tekitamine Eestis läheks liialt kalliks. Arutluse all olevate võimaluste korral tagastatakse kontsentreeritud jäätmed Eestile pärast materjalide töötlust mõnes teises riigis ning nende lõppkäitlus toimuks Eestis. 72 13 Juhtdokument 13.1 Sissejuhatus 2011. aastal jõustus Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastutustundliku ja ohutu käitlemise direktiiv 2011/70/Euratom, mis kohustab iga liikmesriiki koostama ja esitama nõukogule riikliku programmi (tegevuskava), milles on kirjeldatud jäätmetega tegelemise olukord liikmesriigis ning lahendused alates jäätme tekkest kuni lõppladustamiseni. Tegevuskava hõlmab riikliku radioaktiivsete jäätmete poliitika kirjeldust, olemasolevate jäätmete inventuuri, jäätmete käitlemise ja (lõpp)ladustamise tehnilisi lahendusi, tegevuse ajalist raamistikku, ressursse jms teemasid. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud reguleerimist nii rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti õigusaktides. Saamaks osa rahvusvahelisel tasemel väljatöötatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise alasest oskusteabest ja sellealasest rahvusvahelisest koostööst on Eesti Vabariik ühinenud mitme rahvusvahelise konventsiooni ja organisatsiooniga. Väga oluline on olnud liitumine Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga. Üldlevinud põhimõtte kohaselt vastutab enamikus riikides radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest neid tekitanud isik. See aga ei tähenda, et riigil endal pole mingeid kohustusi radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamisega. Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni preambulas kinnitavad konventsiooni osalised, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse tagamise eest vastutab lõppastmes riik. Riik peab samuti tagama kontrolli kiirgusallikate kasutamise üle, sh tagama omanikuta kiirgusallikate ohutu käitlemise. Käesoleva juhtdokumendi eesmärk on anda ülevaade radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikust tegevuskavast ning selle kaudu luua huvigruppide esindajatel ühine laiapõhjaline arusaam radioaktiivsete jäätmete temaatikaga seonduvast. Juhtdokument sisaldab kokkuvõtet riikliku tegevuskava järgmistest osadest: 1. riiklik poliitika; 2. etapid ja ajakavad; 3. inventuur; 4. plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest lõppladustamiseni; 5. kuluhinnang; 6. rahastamisskeem. 13.2 Riiklik poliitika Põhiprintsiibid Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse nii tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud (kaks esimest) kui ka neile ainuomaseid protseduure: ● kontsentreerimine ja isoleerimine (kasutatakse juhtudel, kui jäätmete kogused on suured ja aktiivus keskmine või suur); ● lahjendamine ja hajutamine (kasutatakse madalate aktiivsuskontsentratsioonide ja väikeste koguste korral); ● viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. 73 Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel on väga oluline tagada käitlemist vajavate jäätmehulkade minimeerimine. Selleks tuleb: ● hoida tekkivate jäätmete hulk nii minimaalsena, kui see erinevaid tegureid arvesse võttes on võimalik; ● hoida kiirgustegevuse käigus radioaktiivse saaste levik kontrolli all, et vähendada võimalust, et saastumise tulemusena suureneb käitlust vajavate radioaktiivsete jäätmete hulk; ● optimeerida komponentide töötlemise ja korduvkasutuse võimalusi; ● rakendada käitlustehnoloogiaid jäätmehulkade minimeerimiseks. Õigusaktid Eestis käsitleb radioaktiivsete jäätmete ja heitmete ohutu käitlemise temaatikat kiirgusseadus ning seda täiendavad Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrused. Õigusaktides on sätestatud, et kõrgaktiivse kiirgusallika korral peab kiirgustegevusloa taotleja eelistama kiirgusallika hankel tootjat, kes on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika talle tagastamise kohta hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq. Lisaks tuleb igal taotlejal esitada kiirgusallika ohutustamise kava pärast kiirgusallika kasutamise lõpetamist, millest selgub, millisel viisil toimub tulevikus allika ohutustamine. Mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral peab kava olema heaks kiitnud kvalifitseeritud kiirgusekspert. Otsuste läbipaistvus ja avalikkuse kaasamine Kaasamise kontseptsioon lähtub eeldusest, et riigi tasandil otsuste tegemise ja õigusaktide ettevalmistamise protsessid ei toimu vaid poliitikute ja ametnike keskselt, vaid üha enam osalevad otsuste ja õigusaktide ettevalmistamises ka kodanikud ja huvirühmad. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise seisukohalt on eriti olulised: 1. informeerimine – ühepoolne suhe, kus riik teavitab oma tegevusest ja otsustest, ent tagasisidet ei eeldata. Informeerimine on eelduseks, et saaks rääkida tõhusast kaasamisest ning teavitamisest. Oluline on, et väljastatav informatsioon oleks piisav, objektiivne, usaldusväärne, asjakohane ning kergesti arusaadav. 2. konsulteerimine – ühiskonna liikmed saavad arvamust avaldada ja ettepanekuid teha. Keskkonnavaldkonnas on väga palju õigusakte, mis käsitlevad ka kaasamist. Üks oluline vahend läbipaistvuspoliitika tagamiseks on keskkonnamõju hindamise (KMH) protsess, mis omakorda on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. KMH protsessi oluliseks osaks on avalikud arutelud, mis on ette nähtud nii hindamise programmi kui ka lõpparuande kinnitamisprotsessis. See tähendab, et enne otsustaja poolt kinnitamist peab arendaja korraldama avaliku arutelu ning selleks tuleb ka arutelu all olevad dokumendid varem huvilistele kättesaadavaks teha. See võimaldab huvitatutel teha ettepanekuid, mille mittearvestamise korral peab lõplikule KMH aruandele lisama ka põhjenduse. Info avalike arutelude ning dokumentidega tutvumise võimaluste kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, kuid sageli informeeritakse peamisi huvigruppe ka otse. Kuna radioaktiivsete jäätmete käitlemise paljud aspektid on olulise keskkonnamõjuga, siis tuleb nendega seotud lubade taotlemisel läbida ka KMH etapp. Lepingud Eesti on ühinenud kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooniga, milles on sätestatud, et kui käitlemise ohutus seda võimaldab, tuleb radioaktiivsed jäätmed lõppladustada riigis, kus need on tekkinud. Eesti Vabariigil puuduvad lepingud nii teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka kolmandate osalistega radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, sealhulgas 74 lõppladustamiseks. Arutatud on võimalust saata saastunud metall töötlemiseks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, sest metallikogused on sedavõrd väikesed, et nende töötlemise võimekuse tekitamine Eestis läheks liialt kalliks. Arutluse all olevate võimaluste korral tagastatakse kontsentreeritud jäätmed Eestile pärast materjalide töötlust mõnes teises riigis ning nende lõppkäitlus toimuks Eesti Vabariigis. Jäätmete klassifikatsioon Eesti õigusaktides on sätestatud radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad. Radioaktiivsete jäätmete liigid on järgmised:  Vabastatud jäätmed -Kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;  NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)- jäätmed - Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;  Lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul;  Madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta);  Madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3;  Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3. 13.3 Etapid ja ajakavad Arvestades Eestis olemasolevate jäätmete iseloomu, seni vastu võetud otsuseid ning ka riigi majanduslikku , on tõenäoline, et kõige aja- ja kapitalimahukam tegevus jääb ajavahemikku 2035–2045 (reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine). Vajalike ettevalmistustega tuleb alustada juba lähiajal, et jagada ühtlasemalt kulusid ning arvestada, et osa ettevalmistustöödest on väga ajamahukad (eeluuringud, keskkonnamõju hindamine, tegevuslubade taotlemine, lõppladustuspaiga projekteerimine jne). Olulisemad verstapostid Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemisel on: 1. olemasolevate jäätmete iseloomustamine. Aastatel 2014-2017 soetati jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteem, koostati jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja teostati personali koolitused. Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal. Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine. Seejärel liigutakse jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteemide arendamise järgmisse etappi, mis seisneb jäätmetes alfa- ja beetakiirgajate olemasolu tuvastamiseks vajaliku mõõteaparatuuri soetamises, mõõtmis- ja jäätmete vabastamise metoodikate koostamises ja personali koolituses. See on planeeritud täita aastatel 2019–2029; 2. reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine. 75 Reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ja lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud toimusid aastatel 2014–2015 ning neist saadi olulist sisendit reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamiseks ja lõppladustuspaiga rajamise planeeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Rahvusvaheline kogemus näitab, et nii tundliku teema mõju hindamine võib kesta kuni 10 aastat. Hindamistega on planeeritud lõpule jõuda aastaks 2027. Lõppladustuspaik valmib aastaks 2040. Seejärel on võimalik alustada reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega, kuna selle käigus tekkivaid jäätmeid ei ole nende suure aktiivsuse ja mahu tõttu olemasolevasse vahehoidlasse võimalik paigutada ning neid tuleb peale iseloomustamist käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas; 3. saastunud metallijäätmete käitlemine. Saastunud metallijäätmed on planeeritud sulatada perioodil 2018-2020. Selle käigus tekkivate ja tagastatavate kontsentreeritud ja sekundaarsete jäätmete käitlemine on planeeritud lõpetada aastaks 2022. Arvestades reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega ning sealt tulevate sulatamist vajavate metallijäätmete suhteliselt suure kogusega, tuleb järgmine suurem kogus metalli sulatada tõenäoliselt aastatel 2045–2050. Edaspidi toimub sulatamine ühe merekonteineri (30 m3) kaupa ning arvestades ennustatavaid tekkivaid metallijäätmete vooge tulevikus on sulatamise välbaks 60 aastat. 13.4 Inventuur Eestis olemasolevate radioaktiivsete jäätmete kogus seisuga 31.08.2018 on hinnanguliselt 2127 m3. Jäätmed asuvad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse peahoones, mida haldab AS A.L.A.R.A. Olemasolevad jäätmed hõlmavad ka aastatel 2008–2011 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast eemaldatud ja edasiseks käitlemiseks Paldiski objektile transporditud jäätmeid. Kuna peahoones asuvad konserveeritud reaktorisektsioonid on alles lammutamata, siis on nende lammutamisel tekkivat jäätmete kogust hinnatud 2001. aastal tehtud uurimistöö käigus 900–1000 m3 tulenevalt 50aastasest sektsioonide hoiustamise strateegiast. Reaktorisektsioonide hinnanguline aktiivsus seisuga 31.12.2015 oli 351 TBq. Olemasolevad jäätmepakendid asuvad peahoones olevas vahehoidlas ja kontrollalal. Jäätmeid hoiustatakse metall- ja betoonkonteinerites (välismõõdud 1,2 x 1,2 x 1,2 m), täis- ja poolkõrgetes merekonteinerites ning 200 l vaatides. Jäätmete edasiseks käitlemiseks või vaheladustamiseks/lõppladustamiseks sobivaid võimalusi valides on vaja teada jäätmetes olevaid isotoope ja nende aktiivsust ehk jäätmed tuleb iseloomustada. Kuna Eestis olemasolevad jäätmed on enamjaolt nn ajaloolist päritolu ning olemasolev info jäätmete kohta on puudulik, siis võib öelda, et enamik olemasolevatest jäätmetest vajab veel iseloomustamist. Praegu on iseloomustatud u 11,7% jäätmete mahust. Tegemist on valdavalt teistelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetud kinniste kiirgusallikatega. Kuna suur osa ladustatavate jäätmete aktiivsusest asub valdavalt kinnistes allikates, mis on üle antud ASile A.L.A.R.A. koos detailse dokumentatsiooniga, võib hinnanguliselt öelda, et koos reaktorisektsioonidest tulevate jäätmetega on iseloomustatud u 40% jäätmete koguaktiivsusest. Iseloomustatud jäätmete aktiivsus seisuga 31.12.2013 oli u 730 TBq. Eelkõige vajavad iseloomustamist madala ja väga madala aktiivsusega jäätmed, mille mahuline osakaal kõigist jäätmetest on suur. Need on eelkõige saastunud metall, saastunud betoonimurd, saastunud pehmed jäätmed ning madalaktiivsed betoneeritud jäätmed. Detailsem info eri liiki jäätmete ja koguste kohta on esitatud peatükis 5. Paldiski objektil asuvad jäätmed on madal- ja keskaktiivsete radioaktiivsed jäätmed, mis lõppladustatakse reeglina kas maapinnalähedases lõppladustuspaigas (rajatakse kas maapinnale või mõni meeter sellest 76 allapoole) või maa-aluses lõppladustuspaigas (tavaliselt paarkümmend kuni 100 meetrit maapinnast allapoole kaevatud tunnel). Aastatel 2014-2015 läbi viidud eeluuringute käigus selgitati välja Paldiski objekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete kogused ja tüübid, sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumused. Arvestades olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal, reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses, meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid vajab lõppladustamist ca 3 000 m3 madal- ja keskaktiivseid jäätmeid. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile on kombinatsioon maa-alusest šaht- tüüpi ja maapinnalähedale rajatud lõppladustuspaikadest. Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete vood on väga väikesed ja need on üldjuhul detailselt kirjeldatud. Märkimisväärsemad kogused on Tammiku hoidla dekomissioneerimistöödelt, so pindade saastest puhastamisel tekkiv saastunud betoonimurd (u 28 m3). Teistelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetavate metallijäätmete ennustatav voog tulevikus on u 0,5 m3 jäätmeid aastas. Lisaks tuleb mainida nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegeleval ettevõttel on NORM-jääke, mis tuleb ohutustada aastaks 2024. Meditsiiniasutustes kasutatavate lühiajaliste nukliidide lagunemine allapoole vabastamistasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid kanaliseeritakse. Veidi pikema poolestusajaga nukliidid (päevad) kogutakse eraldi mahutisse ning vabastatakse pärast nukliidide lagunemist allapoole vabastamistasemeid. Teiste asutuste ja ettevõtete poolt ASile A.L.A.R.A. tulevikus üleantavate kinniste kiirgusallikate maht on 0,1 m3 aastas. Ülejäänud jäätmevood ja nende aktiivsus, sh omanikuta kiirgusallikad, on väheolulised. Jäätmete vabastamises ei ole olulist arengut enne oodata, kui jäätmed on iseloomustatud. Sellega alustati 2017. aastal. Varasemalt iseloomustatud jäätmete puhul on eelkõige tegemist 90Sr, 60Co ja 137Cs kinniste allikatega, mis on suure aktiivsusega. Nende radioaktiivne lagunemine allapoole vabastamistasemeid kestab üldjuhul 100–1000 aastat ning seetõttu on otstarbekas need jäätmed lõppladustada. 13.5 Plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest lõppladustamiseni Jäätmete käitlemise tehniliste lahenduste juures tuleb märkida, et Eestis olemasolevad ja ka tulevikus tekkivad jäätmekogused võrreldes tuumaenergeetikat kasutavate riikidega on sedavõrd väikesed, et enamiku uute tehnoloogiliste lahenduste hind ühe jäätmeühiku kohta on oluliselt kõrgem kui tuumaenergeetikat kasutavates riikides. Lisaks on seadmete võimsus sedavõrd suur, et enamikul juhtudel piisab Eesti jäätmemahtude käitlemiseks nädal kuni kuu. Sellises olukorras ei ole otstarbekas hankida uut tehnoloogiat, vaid võimaluse korral tuleb keskenduda juba olemasolevate tehnoloogiate efektiivsele rakendamisele ning vajaduse korral vaadata eelkõige mobiilseid (renditavaid) jäätmekäitluse lahendusi (superpress, hot cell). Sobiva tehnoloogia valikul ja hilisemal rakendamisel tuleb kindlasti arvestada, et lisaks jäätmepakendites olevatele jäätmetele tekib reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel juurde vähemalt sama palju jäätmeid, kui on praegu. See võib muuta mõne uue tehnoloogilise lahenduse kasutamise perspektiivikaks. Kõige odavam, kättesaadavam ning enamikule Eestis olemasolevatele ja tulevikus tekkivatele jäätmetele sobiv konditsioneerimise tehnoloogia on betoneerimine. Betoneerimine on enamikul juhtudel jäätmete käitlemise viimane etapp enne ladustamist. Enne seda tuleb aga teha hulk tööd, alustades jäätmete iseloomustamisest ning lõpetades lõppladustuspaiga jäätmepakendite vastavusnäitajate koostamisega. Mahuliselt väga suur osa jäätmetest on osaliselt või täielikult iseloomustamata. Seepärast soetas AS A.L.A.R.A. aastatel 2014-2017 jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteemi, töötas välja vajalikud 77 jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja teostas personali koolitused. Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal, mille eesmärk on hilisem jäätmete vabastamine või lõppladustamine. Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine. Mobiilsetest renditavatest käitlusviisidest pakuvad Eestile huvi superpress ning spetsiaalne varjestuskamber ehk hot cell. Teine võimalus on viia jäätmed käitlemiseks välisriiki (põletusahi, superpress) ning tuua tagasi juba käideldud jäätmed ning teha konditsioneerimine (betoneerimine) Eestis. Enne lõplikku otsustamist tuleb teha majandusanalüüs, selleks peavad olema aga juba koostatud lõppladustuspaiga jäätmepakendite vastavusnäitajad. Tabelis 7 on esitatud liigiti kõigi (v.a NORM-jäätmed) Eestis tekkinud ja tekkivate jäätmete käitlemise, sh vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise, võimalikud lahendused. Tabelis ei kajastu NORM-jäätmed, sest selliste jäätmete käitlemine vajab juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega. 78 Tabel 7. Eestis tekkinud ja tekkivate jäätmete (v.a NORM-jäätmed) käitlemise, sh vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise võimalikud lahendused Jäätme Iseloomustamise Vabastamise Sobiv Alternatiivne Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme tüüp Ladustusviis päritolu vajadus võimalikkus käitlusmeetod käitlusmeetod demonteerimine ja pakendamine standard mõõduga demonteerimine ja (1,2mx1,2mx1,2m) pakendamine Reaktorisektsioon nr 1 Paldiski betoneeritud jah ei lõppladustamine konteineritesse. suuremõõtmelistesse Reaktorianum erikonteineritesse terviklikult erikonteinerisse. demonteerimine ja pakendamine standard mõõduga demonteerimine ja (1,2mx1,2mx1,2m) pakendamine Reaktorisektsioon nr 2 Paldiski betoneeritud jah ei lõppladustamine Madala ja konteineritesse. suuremõõtmelistesse keskmise Reaktorianum erikonteineritesse aktiivsusega terviklikult jäätmed erikonteinerisse. <30 a vaheladustamine Metallkonteinerid Paldiski betoneeritud jah jah/ei käideldud - /lõppladustamine Paldiski vaheladustamine Betoonkonteinerid betoneeritud jah jah/ei käideldud - /lõppladustamine vaheladustamine Tammiku betoneeritud jah jah/ei käideldud - /lõppladustamine demonteerimine, lisavarjestusena kasutatavasse vaheladustamine Eesti kinnised allikad ei jah/ei betoneerimine kogujanõusse /lõppladustamine paigutamine ja betoneerimine Merekonteinerid Paldiski metall jah jah sulatamine betoneerimine lõppladustamine 79 Jäätme Iseloomustamise Vabastamise Sobiv Alternatiivne Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme tüüp Ladustusviis päritolu vajadus võimalikkus käitlusmeetod käitlusmeetod vaheladustamine betoonimurd jah jah/ei betoneerimine - /lõppladustamine Paldiski ja pressimine ja vaheladustamine 200 l vaat pressitavad jah jah/ei betoneerimine Tammiku betoneerimine /lõppladustamine ootamine aktiivsuse vaheladustamine puit jah jah/ei põletamine langemiseni alla /lõppladustamine vabastamistasemeid vaheladustamine metall jah jah/ei sulatamine betoneerimine /lõppladustamine vaheladustamine betoneeritud jah jah/ei käideldud - /lõppladustamine vaheladustamine roostepuru, tolm jah jah/ei betoneerimine - /lõppladustamine Vedeljäätmed Tammiku orgaaniline vedelik jah jah põletamine keemiline töötlemine - Suuregabariidilised vaheladustamine Paldiski metall jah jah/ei tükeldamine - jäätmed /lõppladustamine Meditsiiniasutustes Eesti ootamine tekkivad jäätmed aktiivsuse langemiseni kemikaalid ei jah - - alla vabastamistasemei d demonteerimine ja Madala ja pakendamine demonteerimine ja keskmise standard mõõduga pakendamine aktiivsusega Reaktorisektsioon nr 1 Paldiski betoneeritud jah ei lõppladustamine (1,2mx1,2mx1,2m) suuremõõtmelistesse jäätmed konteineritesse. erikonteineritesse >30 a Reaktorianum 80 Jäätme Iseloomustamise Vabastamise Sobiv Alternatiivne Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme tüüp Ladustusviis päritolu vajadus võimalikkus käitlusmeetod käitlusmeetod terviklikult erikonteinerisse demonteerimine ja pakendamine standard mõõduga demonteerimine ja (1,2mx1,2mx1,2m) pakendamine Reaktorisektsioon nr 2 Paldiski betoneeritud jah ei lõppladustamine konteineritesse. suuremõõtmelistesse Reaktorianum erikonteineritesse terviklikult erikonteinerisse Paldiski ja alfa-saastunud pressimine ja 200 l vaat jah ei betoneerimine lõppladustamine Tammiku pressitavad betoneerimine alfa-saastunud metall jah ei sulatamine betoneerimine lõppladustamine alfa-saastunud puit jah ei põletamine - lõppladustamine hermeetilises konteineris vahehoiustamine 226 Ra näidikud jah ei kuni sobiva - lõppladustamine lõppladustamise pakendi väljatöötamiseni 81 13.6 Kuluhinnang Kuluhinnangus on välja toodud eelkõige seadmete hankimise või teenuste tellimise suuremad teadaolevad kulud. Suuremad kulud jäätmete iseloomustamisel, käitlemisel ning lõppladustamisel on: • jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine – alfa- ja beetakiirgajate määramist võimaldavate mõõteseadmete soetamine, mõõtemetoodikate koostamine ja personali koolitamine – kuni 0,8 miljonit eurot aastatel 2019–2029; • reaktorisektsioonide dekommissioneerimine ja nendest tekkivate jäätmete käitlemine kokku 89,095 miljonit eurot: - 2018-2027 viiakse läbi planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega leidmaks parimat asukohta lõppladestuspaiga rajamiseks. Paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju hindamine leidmaks parimat võimalust reaktorisektsioonide lammutamiseks. Kulu kokku on 5,584 miljonit eurot. - 2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks, milleks kulub hinnanguliselt 0,396 miljonit eurot. - 2027–2040 lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine hinnangulise maksumusega 38,384 miljonit eurot. Mõju hindamise tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning valmis ladustamiseks lõppladustuspaigas. - 2027–2040 tegevuslubade taotlemine ja saamine reaktorisektsioonide lammutamiseks hinnangulise kuluga 11,629 miljonit eurot. Selle tegevuse käigus tehakse ka ettevalmistustööd sektsioonide lammutamiseks. Sealhulgas on soetatud lammutamiseks vajalikud seadmed. - 2039–2040 kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja lõppladustuspaiga kasutuselevõtt maksumusega 1,716 miljonit eurot. - 2040–2050 reaktorisektsioonide lammutamine, millele kulub 30,739 miljonit eurot. Lisaks reakorisektsioonide lammutamisele, on töödeldud ja pakendatud tekkinud radioaktiivsed jäätmed ning ladustatud lõppladustuspaigas. - 2017–2040 koostatakse ja rakendatakse lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide likvideerimise kommunikatsioonistrateegia, mis sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ning identifitseerib sihtgrupid. Tegevus on vajalik, kuna ioniseeriva kiirguse valdkond on tihti tavakodanike jaoks raskesti hoomatav ja sensitiivne. Kulu kokku on 0,647 miljonit eurot. • lõppladustuspaiga rajamine – vt eelmist punkti; • saastunud metalli sulatamine – 2,51 miljonit eurot 2019. aastal; • betoonisõlme hankimine jäätmete konditsioneerimiseks – 40 000 eurot 2020. aastal; • betoonkonteinerite soetamine jäätmete lõppladustamiseks – 5 miljonit eurot aastatel 2018– 2040. 82 13.7 Rahastamisskeem Arenenud riikides, kus tegutsevad tuumajaamad, on tekkivate jäätmete lõppladustamise ja jaamade dekommissioneerimise finantseerimiseks loodud spetsiaalsed fondid, kuhu kogutakse vahendeid osana müüdava elektrienergia hinnast. Institutsionaalsete radioaktiivsete jäätmete korral on üldtunnustatud saastaja maksab põhimõte ehk jäätmete omanik on rahaliselt vastutav nende käitlemise ja ladustamise eest. Eesti on olukorras, kus tuumajaamade puudumisel ühtegi jäätmekäitluse fondi loodud ei ole. Lisaks on 94,5% olemasolevaid jäätmeid nn ajaloolist päritolu (Paldiski ja Tammiku objektid) ja tuleviku jäätmete koguses tõuseb nende osakaal üle 99%, kuna tulevikus tekkivad jäätmevood allikate omanikelt (institutsionaalsed jäätmed) on väikesed. Sellises olukorras ei ole mõistlik luua käitlusfondi, kuna sinna kogunevad vahendid on sisuliselt olematud ja ebapiisavad jäätmete probleemistiku lahendamiseks. Eestis on rakendatud finantstagatiste süsteem, mis tagab, et kasutuses olevate kiirgusallikate ohutustamiseks on vajalikud vahendid olemas. Kiirgusseaduse § 98 kohustab allika omanikku kiirgustegevusloa taotlemisel esitama allika ohutustamise maksumuse hinnangu, mille koostab radioaktiivsete jäätmete käitleja. Seejärel kaalub Keskkonnaamet taotleja majanduslikku usaldusväärsust ning vajaduse korral deponeeritakse allika ohutustamiseks vajalik summa pangas. ASi A.L.A.R.A. koostatud maksumuse hinnang allika ohutustamiseks põhineb hinnametoodikal, mis arvestab ka jäätmete lõppladustamise kulusid. Nimetatud kohustus jõustus 10.11.2011 ja see on piisav, et ettevõtte pankrotistumisel ei pea riik oma vahenditest tagama allika ohutustamist. Teisalt on selliste allikate osakaal väike ning see lahendus ei taga lõppladustamise finantseerimist, vaid pigem vähendab väga vähesel määral riigi kulusid ja tagab kiirgusloa omanike võrdse kohtlemise. Paldiski ja Tammiku objektid on riigi omandis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Paldiski objekt) ja Keskkonnaministeeriumi (Tammiku objekt) valitsemisel. Objektide haldamiseks ja dekommissioneerimiseks tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teenust ASilt A.L.A.R.A. Teenuse rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot aastas. Lisaks osutab AS A.L.A.R.A. omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku tagamise teenust, mille rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja KIKi (ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas. Need vahendid on piisavad objektide haldamiseks, dekommissioneerimiseks ja omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks, kuid ei ole piisavad lähiaastatel kavandatavate suuremahuliste projektide, nagu reaktorisektsioonide dekommissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine, radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteemide arendamine jne, finantseerimiseks. Riiklikest täiendava finantseerimise mehhanismidest on kõige sobivam jäätmekäitlusprojektide finantseerimiseks KIK (www.kik.ee). KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel Rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta maikuus. Tema põhitegevus on rahastada mitmesuguseid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste vahendamine). KIKi puuduseks on kindlasti suur konkurents toetuse saamiseks, kuna probleemseid keskkonnavaldkondi on Eestis suhteliselt palju. Seetõttu tuleb kõikidele küsimustele läheneda projektipõhiselt ja sedasi tagada ka nende finantseerimine. Projektide täitmiseks on samuti võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondidest. Seni on tõukefondidest toetatud projekte kuni 85% ulatuses. Lisaks KIKile ja ELi tõukefondidele on võimalik jäätmekäitlusprojektide finantseerija Rahvusvaheline Aatomienergeetikaagentuur (IAEA). IAEA ei paku küll otsest finantstuge, kuid pakub ekspertide hinnanguid ja korraldab ekspertmissioone asukohariigis. Missioonid kujutavad endast eelkõige olukorra 83 analüüsi ning olemasoleva teabe põhjal otsuste tegemist ning võimalike puudujääkide märkimist. Seega on IAEA võimalik tugi pigem analüütiline kui materiaalne. 84 14 Kirjandus ● Kiirgusseadus (RT I 2018, RT I, 26.06.2018, 9); ● Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused, keskkonnaministri määrus nr 43 (RT I, 29.10.2016, 1); ● Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad, keskkonnaministri määrus nr 34 (RT I, 05.10.2016, 6); ● Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta Valitsuse määrus nr 96 (RT I, 20.09.2016, 8); ● Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52); ● Veeseadus (RT I 1994, 40, 655); ● Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027 eelnõu; ● Eesti energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030; ● IAEA Safety Series No 111-G-1.1, Classification of Radioactive Waste, 1994; ● IAEA Safety Guide RS-G-1.7, Application of the Concepts of Exclusion, Exemption and Clearance, 2004; ● IAEA Safety Reports Series No 44, Derivation of Activity Concentration Values for Exclusion, Exemption and Clearance, 2005; ● IAEA Safety Fundamentals, No 111-F, The principles of radioactive waste management, 1995; ● IAEA Safety Series, No 111-S-1, Establishing a national system for radioactive waste management, 1995; ● IAEA Safety Series 103, International Basic Safety Standards for Protection Against Ionising Radiation and for the Safety of Radiation Sources, 2007; ● IAEA TS-R-1, Regulations of Safe Transport of Radioactive Material, 2005; ● IAEA TECDOC 1145, Handling, conditioning and storage of spent sealed radioactive sources, 2000; ● IAEA-TECDOC-1260, Procedures and techniques for closure of near surface disposal facilities for radioactive waste, 2011; ● Contract B7-5350/99/6141/MAR/C2, Evaluation of Management Routs for the Paldiski Sarcophagi, Final Report, 2001; ● Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni aruandekoosolekutel 2015 ja 2018 esitatud Eesti aruanded; ● Töövõtulepingu 04.11.2009 nr 18-19/276 alusel koostatud radioaktiivsete jäätmete andmestik, 2009; ● Töölepingu 01.06.2010 nr 4-11/141 alusel koostatud radioaktiivsete jäätmevoogude hindamine, 2010; ● Töölepingu nr 4-1.2/231 alusel koostatud looduslikke radionukliide sisaldavate ja looduslike radionukliididega saastunud materjalide käitlemise valikud, 2010; ● Eesti Energia, Ülevaade radioaktiivsete jäätmete käitlemise tehnoloogiatest ja nende rakendamise ökonoomikast, 2010; ● Euroopa Komisjoni juhendmaterjal „Guidelines for the establishment and notification of National Programmes under the Council Directive 2011/70/Euratom of 19 july 2011 on the responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste“, 2013; ● Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks; ● Euroopa Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised 85 ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom; ● Euroopa Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik; ● Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringute lõpparuanne, AS A.L.A.R.A., 2015. ● Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti nr 9888 aruanne: Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse, Madis Kiisk, Taavi Vaasma, 2017 ● Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs, Madis Kiisk, Taavi Vaasma, Maria Leier, 2018 ● KIK projekt nr. 11759, Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ja NORM-vaba veetöötlus teostatavuse uuringud, Maria Leier, Siiri Suursoo, Madis Kiisk, 2017 86 Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised põhimõtted Radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhiprintsiibid IAEA sätestatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhiprintsiibid on järgmised: ● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab inimese tervise ja keskkonna kaitse vastuvõetaval tasemel; ● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab võimalike piiriüleste mõjude arvessevõtmise ka naaberriikide inimeste tervisele ja keskkonnale; ● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis ei põhjusta üleliigset koormust tulevastele põlvkondadele ja millega seonduv ennustatav mõju inimese tervisele ei oleks suurem kui tänapäeval vastuvõetav tase; ● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse õigusaktides sätestatu kohaselt. Õigusaktid peavad muu hulgas tagama sõltumatu regulatiivorgani olemasolu ja vastutusalade selge jaotuse; ● radioaktiivsete jäätmete tekitamise mahtusid hoitakse nii madalal tasemel kui võimalik; ● radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja käitlemise juures tuleb võtta arvesse igasugust vastastikust sõltuvust radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja nende käitlemise etappide vahel; ● radioaktiivsete jäätmete käitlemisrajatiste ohutus tagatakse kogu nende kasutusaja kestel. Need põhiprintsiibid leiavad ühel või teisel moel kajastamist ka Eesti õigusloomes. Eesti Vabariigis on radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted ning käitlemisega seotud kohustused sätestatud kiirgusseaduses. Muu hulgas sätestab see, et kiirgustegevusloa omaja peab tagama kiirgustegevuse käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heitmete ohutu käitlemise ning kindlustama, et: ● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mille prognoositav kahjulik mõju tulevastele põlvedele ei oleks suurem kui kiirgusseadusega või selle alusel antud õigusaktidega lubatud; ● tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heitmete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed; ● oleks arvesse võetud bioloogilisi, keemilisi ja muid ohte ning radioaktiivsete jäätmete tekkimise etappide ja nende käitlemise vastastikust mõju; ● radioaktiivsete jäätmete üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitluskohta ei toimuks hiljem kui viie aasta jooksul pärast nende tekkimist; ● radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks antud kiirgustegevusloa omaja tagab, et radioaktiivsete jäätmete käitluskoha ohutus oleks tagatud kogu selle kasutamise jooksul; ● radioaktiivsete jäätmete tekitaja katab kõik radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud kulutused. Radioaktiivsete jäätmete käitlusvõtted IAEA soovitusel kasutatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemisel nii tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud võtteid, nagu kontsentreerimine ja isoleerimine ning lahjendamine ja hajutamine, kui ka ainuomaseid protseduure, nagu viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Protseduuride valikul lähtutakse eelkõige radioaktiivsete jäätmete kogustest ning nende eriaktiivsusest. Väiksemate koguste ja suurema eriaktiivsusega radioaktiivsete jäätmete korral eelistatakse sageli kontsentreerimist ja isoleerimist. Suurte koguste ja väikese eriaktiivsuse korral kaalutakse eelkõige 87 lahjendamist ja hajutamist. Samas lisaks ülalkirjeldatud üldistele põhimõtetele sisaldab kiirgusalane õigusloome ka spetsiifilisemaid sätteid: ● eri liikidesse kuuluvad ja erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada eraldi; ● töötlemata radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada konditsioneeritud jäätmetest eraldi; ● radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada sööbivatest, plahvatusohtlikest ja kergestisüttivatest ainetest eraldi; ● bioloogilised radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada külmutatult, paigutatuna sobivasse lahusesse või töödelduna mõnel muul sobival viisil; ● kasutatud kinnised kiirgusallikad tuleb koguda ja ladustada kas nende enda või muus sobivas kiirgusvarjestuskestas; ● teravad radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada eraldi, soovitatavalt metallkonteineris, mis on märgistatud sildiga «teravad radioaktiivsed esemed»; ● konditsioneerimata märjad tahked radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada vähemalt kahekordses hoiukonteineris, et oleks välistatud radioaktiivselt saastunud vedeliku leke; ● konditsioneerimata vedelad radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada konteineris, mis on ümbritsetud absorbeeriva materjaliga koguses, mis tagab konteineris olevast vedelikust kaks korda suurema vedelikuhulga sidumise. Konteineri võib asetada ka teise konteineri sisse või kindlustada mõnel muul sobival viisil. Rääkides radioaktiivsete jäätmete käitlemisest, on väga oluline esimeses etapis tagada käitlemist vajavate jäätmehulkade vähendamine. Jäätmevoogude minimeerimise seisukohalt võib jäätmekäitluse põhiprintsiibid sõnastada järgmiselt: ● hoida tekkivate jäätmete hulk nii minimaalsena, kui see erinevaid tegureid arvesse võttes on võimalik; ● hoida kiirgustegevuste raames radioaktiivse saaste levikut kontrolli all, et vähendada võimalust, et saastumise tulemusena suureneb käitlust vajavate radioaktiivsete jäätmete hulk; ● optimeerida komponentide töötluse ja korduvkasutuse võimalusi; ● käitlustehnoloogiate rakendamine jäätmehulkade minimeerimiseks. Jäätmete hulga minimeerimise eesmärk on tekkivate ja käideldavate radioaktiivsete jäätmete hulga vähendamine ning saastatuse leviku vähendamine. Kogu tegevuse eesmärk on tagada, et käideldavate radioaktiivsete jäätmete (kaasa arvatud lõppladustamist vajavate jäätmete) hulk oleks minimaalne. Peamised jäätmete minimeerimisega seotud toimingud võib jagada nelja alagruppi: ● radioaktiivsete jäätmete allikate vähendamine; ● materjalide saastumise vältimine/kontroll; ● materjalide töötlus ja korduvkasutus; ● radioaktiivsete jäätmete käitluse optimeerimine. Radioaktiivsete jäätmete tekkimise kontrollimiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid vahendeid ning meetodeid. Eestis sätestab kiirgusseadus kiirgusohutuse põhiprintsiibid, mille alusel tuleb kavandatavat tegevust eelnevalt õigustada ja tõendada, et see on majanduslikke, sotsiaalseid ja muid aspekte arvesse võttes parim võimalik lahendus. See tähendab, et kui kiirgustegevusloa taotleja või loa andja leiab, et kavandatavale kiirgustegevusele on olemas parem alternatiiv, siis selleks tegevuseks kiirgustegevusluba 88 ei anta. Põhiprintsiibi rakendamisega hoitakse tekkivate radioaktiivsete jäätmete kogused nii väikesed, kui see eri aspekte arvesse võttes võimalik on. Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon sätestab, et kui käitlemise ohutus seda võimaldab, tuleb radioaktiivsed jäätmed lõppladustada riigis, kus need on tekkinud. Teisest küljest soodustab rahvusvaheline praktika kasutatud kiirgusallikate tagastamist tootjale. Üldiselt on radioaktiivsete jäätmete hulga vähendamise tagamiseks võimalik kasutada mitmeid võimalusi – alustades töökultuurist ning lõpetades erinevate tehnoloogiliste lahendustega. Jäätmehulga vähendamise kontekstis on oluline selgelt sätestatud vastutuse ja tööülesannete jaotus. Viimane kehtib nii sellisele tegevusele, mille käigus radioaktiivsed jäätmed tekivad, kui ka jäätmekäitlejate tegevusele. Töökultuuri olulised osad on muu hulgas tööprotseduurid, mis moodustava osa kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemist, kasutatavate metoodikate arendamine, tehnoloogiate uuendamine jne. Alahinnata ei tohi ka töötajate koolitamist ning nende teadlikkuse suurendamist. Tekkivate jäätmete hulka on võimalik vähendada, puhastades mitmesuguse tegevuse käigus saastunud tööriistu või materjale. Meetodite valikul tuleb alati võtta arvesse ka majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaaspekte ehk siis hinnata tegevuse majanduslikku tasuvust, võttes arvesse mõju inimesele ja keskkonnale. Kontrollimehhanismid võib jagada administratiivseteks ja tehnilisteks. Administratiivsed kontrollimehhanismid: ● tehnilise andmestiku pidev uuendamine ja säilitamise tagamine; ● organisatsiooni struktuur, mis tagab vastutuse selge jaotuse; ● regulaarne kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete inventuur; ● tööprotsesside koostamisel võetakse arvesse ka tegevust, mille käigus võib tekkida radioaktiivne saastumine; ● tööprotseduuride pidev arendamine ning kogemuste vahetamine; ● radioaktiivsete jäätmete käitlejate regulaarne koolitus ning kogemuste vahetus. Tehnilised faktorid, mille abil on võimalik radioaktiivsete jäätmete tekkimist minimeerida või hoopiski ära hoida: ● rajatise disain; ● materjalide valik; ● rajatise ja süsteemide kasutamine; ● puhtus ja saastusest vabastamine. Saamaks ülevaadet nii administratiivsete kui ka tehniliste faktorite rakendamisest, tuleb kiirgustegevusloa taotlejal esitada koos taotlusmaterjalidega ülevaade kiirgusohutuse tagamisest, kiirgustöö eeskiri ning kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi kirjeldus. Kui radioaktiivsed jäätmed on tekkinud, tuleb nende käitlemise maksumuse vähendamiseks minimeerida käideldavate jäätmete mahtu. Loomulikult tuleb mahtude vähendamise juures jälgida optimeerimise printsiipi ehk siis tuleb võtta arvesse ka protsesside maksumust ning leida kõige optimaalsem lahendus. Eri riikides on kasutusel erinevad meetodid radioaktiivsete jäätmete mahtude vähendamiseks. Valdavalt põhinevad need meetodid mehaanilistel, füüsikalistel, keemilistel, bioloogilistel või soojuslikel protsessidel ning sobilik valitakse, arvestades tekkivate radioaktiivsete jäätmete omadusi ning nende mahte. Üks aspekt, mida tuleb alati arvestada, on see, et tekkivaid jäätmekoguseid on võimalik reguleerida ning kontrollida materjalide taaskasutuse abil. Oluline on ka eri jäätmeliikide eraldamine, et vähendada 89 tekkivaid jäätmehulki ning lihtsustada nende käitlemist. Segajäätmete käitlemine on üldiselt palju kulukam ning keerulisem kui eraldatud jäätmeliikide käitlemine. 90 Radioaktiivsete jäätmete liigid Rahvusvahelise praktika ja ka Eesti õigusaktide kohaselt liigitatakse radioaktiivseid jäätmeid vastavalt nendes sisalduvate radionukliidide: ● aktiivsusele ja eriaktiivsusele; ● poolestusajale; ● kiirguse liigile; ● radioaktiivsel lagunemisel tekkivale soojuse hulgale. Eestis on sätestatud järgmised radioaktiivsete jäätmete liigid: ● Vabastatud jäätmed -Kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed; ● NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)- jäätmed - Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed; ● Lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul; ● Madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta); ● Madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3; ● Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3. Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete liigid nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni või vabastamiseni on esitatud järgmistel joonistel: joonisel 1.1 on näidatud madal- ja keskaktiivsete lühiealiste jäätmete, joonisel 1.2 madal- ja keskaktiivsete pikaealiste jäätmete ning joonisel 1.3 NORM-jääkide liikumine nende tekkimisest kuni vabastamiseni või NORM-jäätmena ladustamiseni. 91 Joonis 1.1. Madal- ja keskaktiivsete lühiealiste jäätmete liikumine nende tekkimisest kuni lõppladustamise või vabastamiseni. 92 Joonis 1.2. Madal- ja keskaktiivsete pikaealiste jäätmete liikumine nende tekkimisest kuni lõppladustamise või vabastamiseni 93 Asutused ja ettevõtted NORM-Jäägid (juhtumipõhised) Iseloomustamine Väljaarvamine kiirgusseaduse nõuete Kiirgustegevusluba kohaldamisest Ladustamine Eestist väljaviimine NORM-jäätmena NORM-jääkide vabastamine Materjali ringlusse Ladustamine võtmine ja/või prügilas taaskasutamine Joonis 1.3. NORM-jääkide liikumine nende tekkimisest kuni vabastamiseni või NORM-jäätmena ladustamiseni. 94 Vastavalt jaotuskavale 18.04.2019 nr 7-12/19/2182 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018 – 2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta seisukoha küsimine Austatud menetlusosaline Keskkonnaminister algatas 18.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/61 „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027“ ja „Radooni riikliku tegevuskava“ koostamise ning „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 401 lg 1 ja § 361 lõike 1 kohaselt peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja enne KSH aruande avalikustamist küsima aruande sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 401 lg 1 ja § 361 lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava KSH aruande saamisest alates seisukohad KSH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KSH eksperdirühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Soomlais Keskkonnakorralduse osakonna juhataja Lisa: Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (sh rakendusplaan 2018-2021), Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ja nende KSH aruanne Maris Malva 626 0742, [email protected] Krista Saarik 6262908, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel