Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Maaeluministeerium
Meie 18.04.2019 nr 1-4/19/2166
[Linn/Vald]
[Indeks] [Maakond]
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Nõuded vee
füüsikalis-keemilisi ja keemilisi uuringuid tegevale laborile ja uuringute käigus tehtavatele
analüüsidele ning katselabori tegevuse kvaliteedinõuded ja proovi analüüsi referentsmeetodid“
eelnõu. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi
kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Raili Kärmas
626 2858,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
11.04.2019
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2019 nr
Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja
keemilisi uuringuid tegevale katselaborile ja
uuringute käigus tehtavatele analüüsidele ning
katselabori tegevuse kvaliteedinõuded ja proovi
analüüsi referentsmeetodid
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 236 lõike 7 ja § 237 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega sätestatakse:
1) nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemilisi uuringuid tegevale katselaborile ja tema
tegevuse kvaliteedinõuded;
2) vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste uuringute käigus tehtavate analüüside
kvaliteedinõuded;
3) proovi analüüsi referentsmeetodid.
§ 2. Proovi vastuvõtt katselaboris
(1) Katselabor võtab proovi laborisse vastu koos proovivõtuprotokolliga.
(2) Proovi vastuvõtja vormistab vastuvõtuakti, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) vastuvõtuakti koostamise kuupäev ja kellaaeg;
2) proovi üleandja ja vastuvõtja ees- ja perekonnanimi;
3) proovi katselaborisse transportimise tingimused;
4) proovi võtmise kuupäev ja kellaaeg;
5) määratavad näitajad.
(3) Vastuvõtuakti allkirjastavad proovi üleandja ja vastuvõtja.
(4) Kui ilmneb, et proov ei ole veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud nõuete kohaselt
võetud või transporditud, teeb katselabor väljastatavas analüüsitulemuste protokollis
asjakohase märkuse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul ei ole analüüsitulemused kasutatavad
veeuuringu eesmärgil veeseaduse § 236 lõike 2 tähenduses.
§ 3. Analüüsimeetodi valik
(1) Analüüsimeetodina eelistatakse referentsmeetodit, mis valitakse kooskõlas standardiga EVS
EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.
(2) Kui katselabor ei analüüsi proovi referentsmeetodil, kasutab ta analüüsimeetodeid,
sealhulgas laboratoorseid, väli- ja on-line-meetodeid, mis on valideeritud ja dokumenteeritud
1
kooskõlas standardiga EVS EN ISO/IEC-17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt
tunnustatud standardiga.
(3) Referentsmeetod käesoleva määruse tähenduses on standardne määramismeetod, mis on
teiste analüüsimeetodite võrdluse aluseks standardi EVS EN ISO/IEC 17025 või muu
samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi põhimõtete kohaselt.
(4) Konkreetse näitaja, ainerühma või elemendi analüüsimise referentsmeetodiks on meetod,
mis vastab käesoleva määruse §-s 7 sätestatud nõuetele ning on avaldatud rahvusliku standardi,
Euroopa standardi või rahvusvahelise standardina määratud veeliigi või sette kohta.
§ 4. Analüüsitulemuste vormistamine
Analüüsitulemuste vormistamisel lähtutakse standardist EVS EN ISO/IEC 17025 või muu
samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi nõuetest.
§ 5. Analüüsitulemuste vaidlustamine
(1) Analüüsitulemuste vaidlustamisel korraldatakse paralleelproovi olemasolul
paralleelanalüüs teises erapooletus katselaboris, mis vastab veeseaduse § 237 lõigetes 1 ja 2
esitatud nõuetele. Kui paralleelproov puudub, tuleb võtta uued proovid.
(2) Analüüsitulemused loetakse kokkulangevaks, kui need kattuvad mõõtemääramatuse piires.
Paralleelanalüüside kokkulangevuse korral on aluseks esimesena analüüsitud proovi tulemus.
(3) Analüüsitulemuste erinevuse korral võetakse uus proov ja analüüsitakse katselaboris, mille
on vaidlejad ühiselt valinud ja mis vastab veeseaduse § 237 lõigete 1 ja 2 ning käesoleva
määruse § 6 nõuetele. Selle katselabori analüüsitulemus on lõplik.
§ 6. Katselabori töö kvaliteedi tagamine ja kontroll
(1) Katselaborid kasutavad töös kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis on kooskõlas standardiga
EVS EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi nõuetega.
(2) Katselaborid osalevad veeseaduse § 238 lõikes 1 nimetatud võrdluskatsetes järgmisel viisil:
1) määravad käesoleva määruse §-s 3 nimetatud analüüsimeetoditel mõõdetavate ainete
selliseid kontsentratsioone, mis on vee keemilisel uuringul esinduslikud;
2) analüüsivad käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud normidele vastavas kontsentratsioonis
uuritavaid aineid sisaldavate proovide võrdlusmaterjale.
§ 7. Analüüsimeetodite miinimumkriteeriumid
(1) Kõikide analüüsimeetodite korral on nõutav mõõtemääramatus kuni 50% (k = 2) ning
määramispiir on kuni 30% asjaomastest normidest.
(2) Määramispiir käesoleva määruse tähenduses on avastamispiiri kindlaksmääratud kordne
määratava aine sellise sisalduse juures, mida on võimalik kindlaks määrata piisava täpsusega.
Määramispiiri on võimalik arvutada, kasutades asjakohast standardainet või proovi.
Määramispiiri võib leida ka kalibreerimiskõvera madalaimast kalibreerimispunktist,
arvestamata seejuures nullproovi.
2
(3) Mõõtemääramatus käesoleva määruse tähenduses on mittenegatiivne parameeter, mis
iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõdetavale suurusele omistatud väärtuste hajuvust.
(4) Avastamispiir käesoleva määruse tähenduses on väljundsignaali või kontsentratsiooni
väärtus, millest suuremate väärtuste korral on kindlaksmääratud usaldusnivool võimalik
tõendada, et proov erineb nullproovist, mis ei sisalda määratavat ainet.
(5) Kui näitaja jaoks ei ole kehtestatud normi või kui ei ole analüüsimeetodit, mis vastab
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, mis
ei too kaasa ülemääraseid kulutusi.
§ 8. Keskväärtuste arvutamine
(1) Kui füüsikalis-keemilised või keemilised mõõdetavad suurused vaadeldavas proovis on
määramispiirist allpool, võetakse keskväärtuste arvutamise aluseks mõõtmistulemus, mis on
määramispiiri väärtusest poole väiksem.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõõtmistulemuse keskväärtus on
määramispiirist allpool, nimetatakse seda tulemuseks allpool määramispiiri.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata mõõdetavatele suurustele, mis väljendavad
vaadeldavate füüsikalis-keemiliste näitajate või keemiliste mõõdetavate suuruste, sealhulgas
nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguhulka ehk ainegrupi
üksikkomponentide summat. Sellisel juhul võetakse summa arvutamisel üksiku aine
määramispiirist allapoole jääva tulemuse väärtuseks null. Kui kõik üksikkomponendid on alla
määramispiiri, esitatakse summa tulemus tekstilise väärtusena „alla määramispiiri“. Ainegrupi
keskväärtuse arvutamisel loetakse summana tekstilise väärtusega „alla määramispiiri“
tulemused nulliks, summeeritakse numbrilised väärtused ja jagatakse mõõtmiskordade arvuga.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril.
_________
1
Euroopa direktiiv 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (EÜT L 201,
01.08.2009, lk 36–38).
Siim Kiisler
Keskkonnaminister Meelis Münt
Kantsler
3
Keskkonnaministri määruse
„Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemilisi uuringuid tegevale katselaborile ja
uuringute käigus tehtavatele analüüsidele ning katselabori tegevuse kvaliteedinõuded
ning proovi analüüsi referentsmeetodid“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 236 lõike 7 ja § 237 lõike 4 alusel. Määruse eelnõu
koostamise aluseks on uus volitusnorm, mis on sätestatud 30.01.2019 vastu võetud veeseaduses
(RT I, 22.02.2019, 1).
Eelnõu koostamisel on lähtutud 2019. aasta 1. oktoobril jõustuva veeseaduse 10. peatükist, mis
reguleerib proovide võtmist ja analüüsimist. Määruse eelnõu tekst kordab sisuliselt
keskkonnaministri 25.08.2011 määruse nr 57 „Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste
parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele
analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi
referentmeetodid“ (edaspidi määrus nr 57) teksti, milles on tehtud eelkõige keelelisi ja
normitehnilisi muudatusi.
Üks olulisematest muudatustest puudutab määruse nr 57 esimest paragrahvi, mis on määruse
eelnõu tekstist välja jäetud, kuna see kordab veeseaduse § 237 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid
katselaboritele. Veeseaduse § 237 lõike 1 alusel peab katselabor, kes võtab veeuuringute käigus
proove, olema akrediteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008,
millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja
tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), kohaselt
veeuuringu valdkonnas proovide võtmiseks ja näitajate analüüsimiseks. Veeseaduse § 237 lõike
2 kohaselt peab katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove ning teeb vee füüsikalis-
keemilisi ja keemilisi analüüse, sooritama vähemalt üks kord aastas ka veeuuringu valdkonnas
katselaborite võrdluskatsed. Seega on tegemist normitehnilise täiendusega, mitte sisulise
muudatusega. Muudetud on ka pealkirja sõnastust, ilma et selle sisu muutuks.
Sisulisemad muudatused on tehtud määruse eelnõu §-s 5, milles täpsustatakse
analüüsitulemuste vaidlustamisel paralleelproovi tulemuse kokkulangevuse ja proovitulemuste
erinevuste korral lõpliku tulemuse saamise asjaolusid. Lisaks täpsustatakse määruse eelnõu §-
s 8 tulemuste keskväärtuste arvutamise aluseid ning analüüsitulemuste esitamist ainegrupi
üksikkomponentide summa korral. Samuti täpsustatakse määruse eelnõu §-s 3 referentsmeetodi
olemust, mille tulemusena kaotab kehtivuse määruse nr 57 lisas olev referentsmeetodite loetelu.
Määruse nr 57 seletuskirja redaktsioonid on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumist (toimiku
nr 1-7/11/5539-1, 19.07.2011 ja 1-1/11/57-1, 25.08.2011) ning eelnõude infosüsteemist
aadressil: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/926a34d6-d7ab-4ea0-83ea-
bd666901d7b3#SAziR8RW (toimiku nr 11-0595/01, 19.07.2011).
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili
Kärmas (tel 626 2858,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904,
[email protected]).
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb üheksast paragrahvist. Seoses uue veeseaduse vastuvõtmise ja
jõustumisega on vaja kehtestada uuesti veeseaduse alamaktid. Eelnõukohast määrust on
võrreldes määrusega nr 57 muudetud eelkõige keeleliselt ja normitehniliselt. Sisulisi muudatusi
on tehtud kolmes paragrahvis.
Paragrahvi 3 on täiendatud lõigetega 3 ja 4, mis defineerivad referentsmeetodid. Konkreetse
näitaja, ainerühma või elemendi analüüsimise referentsmeetodiks on meetod, mis vastab
eelnõukohase määruse §-s 7 sätestatud nõuetele ning on avaldatud rahvusliku standardi,
Euroopa standardi või rahvusvahelise standardina määratud veeliigi või sette kohta. Nimetatud
täiendus võimaldab loobuda referentsmeetodite loetelust ning tagab selliste meetodite pideva
ajakohasuse, kuna määruse lisas loetletud meetodeid tuleks ajakohastada iga kord, kui uus
standard vastu võetakse või mõni olemasolev standard muudetakse. Ei ole mõistlik määrata
lisas lõplikku arvu referentsmeetodeid, kuna need on pidevas muutumises ja täiendamises,
mistõttu oleks loetelu ebatäpne ja mittetäielik. Seetõttu on määruse lisast loobutud.
Paragrahvi 3 lõiget 1 on täpsustatud ja sätestatud, et analüüsimeetodina eelistatakse
referentsmeetodit. Muus osas on säte jäänud samaks, standardile viitab ka määrus nr 57.
Paragrahvi 5 on täiendatud uute lõigetega 2 ja 3, mis määravad analüüsitulemuste
vaidlustamise korral paralleelproovide tulemuste tõlgendamise põhimõtted. Lõike 2 kohaselt
loetakse analüüsitulemused kokkulangevaks, kui need kattuvad mõõtemääramatuse piires.
Paralleelanalüüside kokkulangevuse korral on aluseks esimesena analüüsitud proovi tulemus.
Lõike 3 kohaselt tuleb analüüsitulemuste erinevuse korral võtta uus proov ja analüüsida
vaidlejate ühiselt valitud kvaliteedinõuetele vastavas katselaboris, kelle analüüsitulemus
loetakse lõplikuks tulemuseks. Täiendus võimaldab tõlgendada paralleelproovide tulemusi ja
määrata üheselt, missugune paralleelproovi tulemus tuleb võtta edasise menetluse aluseks.
Paragrahvis 8 on täpsustatud lõiget kolm, kuidas arvutada keskväärtust ainegrupi
üksikkomponentide summa korral. Eelnõukohases määruses on sätestatud, et kui kõik
üksikkomponendid on alla määramispiiri, siis summa tulemus esitatakse tekstilise väärtusena
„alla määramispiiri“. Ainegrupi keskväärtuse summa arvutamisel loetakse need tulemused, mis
on väljendatud tekstilise väärtusena „alla määramispiiri“, nulliks, summeeritakse numbrilised
väärtused ja jagatakse mõõtmiskordade arvuga. Täpsustus tagab selle, et statistilise
andetöötluse käigus arvestatakse määramispiirist allpool olevaid tulemusi keskväärtuse
arvestamisel ühetaoliselt.
Paragrahvi 9 kohaselt määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril, samal ajal uue veeseadusega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Kuna eelnõu tekst põhineb määrusel nr 57,
millega on Euroopa direktiiv 2009/90/EÜ juba üle võetud, ei ole direktiivi artiklite ülevõtmise
tabelit selle eelnõu kohta koostatud.
4. Määruse mõju
Katselaborite tegevusele ja proovide analüüsimise kvaliteedile kehtestatud sisulisi nõudeid
määrusega ei muudeta, mistõttu nende mõju on sama, mis määruse nr 57 korral.
Eelnõukohase määrusega on täpsustatud analüüsitulemuste vaidlustamisel aluseks võetava
2
proovitulemuse põhimõtteid, mis tagavad tulevikus parema õigusselguse olukorras, kus
analüüsitulemus on vaidlustatud ning kasutada on kaks paralleelproovi erinevat tulemust.
Eelnõus on täpsustatud, missugune analüüsitulemus võetakse aluseks olukorras, kus
analüüsitulemused on kokkulangevad, ja vastupidi, kui analüüsitulemused erinevad. See tagab
analüüsitulemuste kasutamise selguse edasise menetluse tarbeks. Määruses täpsustatakse ka
analüüsitulemuste keskväärtuse arvestamise aluseid, mis tagab tulevikus statistilise analüüsi
parema läbipaistvuse ja andmete ühetaolise tõlgendamise. Referentsmeetodi ühetaoline
sõnastamine ja määruse kehtestamise ajal kasutatavate referentsmeetodite loetelu kinnitamata
jätmine tagab tulevikus selle, et katselaborid kasutavad referentsmeetoditena kõige uuemaid ja
ajakohasemaid standardeid proovide analüüsimisel. Seega on katselabori nõuete mõju sama,
mis on määruses nr 57 kehtestatud nõuetel, kuid nimetatud täiendused tagavad tulevikus
analüüsitulemuste selgema tõlgendamise aluse ja kasutatavate referentsmeetodite kooskõla
ajakohastatud standarditega.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud.
Määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, täiendavaid kulusid ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril, samal ajal uue veeseadusega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. Määruse eelnõu saadetakse
arvamuse avaldamiseks ka Eesti Vee-ettevõtete Liidule ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
3