dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 22. aprill 2019
Viit
1.2-3/1137-1
Registreeritud
22. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Mall Hiet
Lahendamise tähtaeg
6. mai 2019

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice872 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Maaeluministeerium Meie 18.04.2019 nr 1-4/19/2166 [Linn/Vald] [Indeks] [Maakond] Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemilisi uuringuid tegevale laborile ja uuringute käigus tehtavatele analüüsidele ning katselabori tegevuse kvaliteedinõuded ja proovi analüüsi referentsmeetodid“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Teadmiseks: Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda Raili Kärmas 626 2858, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 11.04.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019 nr Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemilisi uuringuid tegevale katselaborile ja uuringute käigus tehtavatele analüüsidele ning katselabori tegevuse kvaliteedinõuded ja proovi analüüsi referentsmeetodid Määrus kehtestatakse veeseaduse § 236 lõike 7 ja § 237 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse: 1) nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemilisi uuringuid tegevale katselaborile ja tema tegevuse kvaliteedinõuded; 2) vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste uuringute käigus tehtavate analüüside kvaliteedinõuded; 3) proovi analüüsi referentsmeetodid. § 2. Proovi vastuvõtt katselaboris (1) Katselabor võtab proovi laborisse vastu koos proovivõtuprotokolliga. (2) Proovi vastuvõtja vormistab vastuvõtuakti, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) vastuvõtuakti koostamise kuupäev ja kellaaeg; 2) proovi üleandja ja vastuvõtja ees- ja perekonnanimi; 3) proovi katselaborisse transportimise tingimused; 4) proovi võtmise kuupäev ja kellaaeg; 5) määratavad näitajad. (3) Vastuvõtuakti allkirjastavad proovi üleandja ja vastuvõtja. (4) Kui ilmneb, et proov ei ole veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud nõuete kohaselt võetud või transporditud, teeb katselabor väljastatavas analüüsitulemuste protokollis asjakohase märkuse. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul ei ole analüüsitulemused kasutatavad veeuuringu eesmärgil veeseaduse § 236 lõike 2 tähenduses. § 3. Analüüsimeetodi valik (1) Analüüsimeetodina eelistatakse referentsmeetodit, mis valitakse kooskõlas standardiga EVS EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. (2) Kui katselabor ei analüüsi proovi referentsmeetodil, kasutab ta analüüsimeetodeid, sealhulgas laboratoorseid, väli- ja on-line-meetodeid, mis on valideeritud ja dokumenteeritud 1 kooskõlas standardiga EVS EN ISO/IEC-17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. (3) Referentsmeetod käesoleva määruse tähenduses on standardne määramismeetod, mis on teiste analüüsimeetodite võrdluse aluseks standardi EVS EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi põhimõtete kohaselt. (4) Konkreetse näitaja, ainerühma või elemendi analüüsimise referentsmeetodiks on meetod, mis vastab käesoleva määruse §-s 7 sätestatud nõuetele ning on avaldatud rahvusliku standardi, Euroopa standardi või rahvusvahelise standardina määratud veeliigi või sette kohta. § 4. Analüüsitulemuste vormistamine Analüüsitulemuste vormistamisel lähtutakse standardist EVS EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi nõuetest. § 5. Analüüsitulemuste vaidlustamine (1) Analüüsitulemuste vaidlustamisel korraldatakse paralleelproovi olemasolul paralleelanalüüs teises erapooletus katselaboris, mis vastab veeseaduse § 237 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kui paralleelproov puudub, tuleb võtta uued proovid. (2) Analüüsitulemused loetakse kokkulangevaks, kui need kattuvad mõõtemääramatuse piires. Paralleelanalüüside kokkulangevuse korral on aluseks esimesena analüüsitud proovi tulemus. (3) Analüüsitulemuste erinevuse korral võetakse uus proov ja analüüsitakse katselaboris, mille on vaidlejad ühiselt valinud ja mis vastab veeseaduse § 237 lõigete 1 ja 2 ning käesoleva määruse § 6 nõuetele. Selle katselabori analüüsitulemus on lõplik. § 6. Katselabori töö kvaliteedi tagamine ja kontroll (1) Katselaborid kasutavad töös kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis on kooskõlas standardiga EVS EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi nõuetega. (2) Katselaborid osalevad veeseaduse § 238 lõikes 1 nimetatud võrdluskatsetes järgmisel viisil: 1) määravad käesoleva määruse §-s 3 nimetatud analüüsimeetoditel mõõdetavate ainete selliseid kontsentratsioone, mis on vee keemilisel uuringul esinduslikud; 2) analüüsivad käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud normidele vastavas kontsentratsioonis uuritavaid aineid sisaldavate proovide võrdlusmaterjale. § 7. Analüüsimeetodite miinimumkriteeriumid (1) Kõikide analüüsimeetodite korral on nõutav mõõtemääramatus kuni 50% (k = 2) ning määramispiir on kuni 30% asjaomastest normidest. (2) Määramispiir käesoleva määruse tähenduses on avastamispiiri kindlaksmääratud kordne määratava aine sellise sisalduse juures, mida on võimalik kindlaks määrata piisava täpsusega. Määramispiiri on võimalik arvutada, kasutades asjakohast standardainet või proovi. Määramispiiri võib leida ka kalibreerimiskõvera madalaimast kalibreerimispunktist, arvestamata seejuures nullproovi. 2 (3) Mõõtemääramatus käesoleva määruse tähenduses on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõdetavale suurusele omistatud väärtuste hajuvust. (4) Avastamispiir käesoleva määruse tähenduses on väljundsignaali või kontsentratsiooni väärtus, millest suuremate väärtuste korral on kindlaksmääratud usaldusnivool võimalik tõendada, et proov erineb nullproovist, mis ei sisalda määratavat ainet. (5) Kui näitaja jaoks ei ole kehtestatud normi või kui ei ole analüüsimeetodit, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, mis ei too kaasa ülemääraseid kulutusi. § 8. Keskväärtuste arvutamine (1) Kui füüsikalis-keemilised või keemilised mõõdetavad suurused vaadeldavas proovis on määramispiirist allpool, võetakse keskväärtuste arvutamise aluseks mõõtmistulemus, mis on määramispiiri väärtusest poole väiksem. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõõtmistulemuse keskväärtus on määramispiirist allpool, nimetatakse seda tulemuseks allpool määramispiiri. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata mõõdetavatele suurustele, mis väljendavad vaadeldavate füüsikalis-keemiliste näitajate või keemiliste mõõdetavate suuruste, sealhulgas nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguhulka ehk ainegrupi üksikkomponentide summat. Sellisel juhul võetakse summa arvutamisel üksiku aine määramispiirist allapoole jääva tulemuse väärtuseks null. Kui kõik üksikkomponendid on alla määramispiiri, esitatakse summa tulemus tekstilise väärtusena „alla määramispiiri“. Ainegrupi keskväärtuse arvutamisel loetakse summana tekstilise väärtusega „alla määramispiiri“ tulemused nulliks, summeeritakse numbrilised väärtused ja jagatakse mõõtmiskordade arvuga. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. _________ 1 Euroopa direktiiv 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (EÜT L 201, 01.08.2009, lk 36–38). Siim Kiisler Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler 3 Keskkonnaministri määruse „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemilisi uuringuid tegevale katselaborile ja uuringute käigus tehtavatele analüüsidele ning katselabori tegevuse kvaliteedinõuded ning proovi analüüsi referentsmeetodid“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 236 lõike 7 ja § 237 lõike 4 alusel. Määruse eelnõu koostamise aluseks on uus volitusnorm, mis on sätestatud 30.01.2019 vastu võetud veeseaduses (RT I, 22.02.2019, 1). Eelnõu koostamisel on lähtutud 2019. aasta 1. oktoobril jõustuva veeseaduse 10. peatükist, mis reguleerib proovide võtmist ja analüüsimist. Määruse eelnõu tekst kordab sisuliselt keskkonnaministri 25.08.2011 määruse nr 57 „Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“ (edaspidi määrus nr 57) teksti, milles on tehtud eelkõige keelelisi ja normitehnilisi muudatusi. Üks olulisematest muudatustest puudutab määruse nr 57 esimest paragrahvi, mis on määruse eelnõu tekstist välja jäetud, kuna see kordab veeseaduse § 237 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid katselaboritele. Veeseaduse § 237 lõike 1 alusel peab katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove, olema akrediteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), kohaselt veeuuringu valdkonnas proovide võtmiseks ja näitajate analüüsimiseks. Veeseaduse § 237 lõike 2 kohaselt peab katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove ning teeb vee füüsikalis- keemilisi ja keemilisi analüüse, sooritama vähemalt üks kord aastas ka veeuuringu valdkonnas katselaborite võrdluskatsed. Seega on tegemist normitehnilise täiendusega, mitte sisulise muudatusega. Muudetud on ka pealkirja sõnastust, ilma et selle sisu muutuks. Sisulisemad muudatused on tehtud määruse eelnõu §-s 5, milles täpsustatakse analüüsitulemuste vaidlustamisel paralleelproovi tulemuse kokkulangevuse ja proovitulemuste erinevuste korral lõpliku tulemuse saamise asjaolusid. Lisaks täpsustatakse määruse eelnõu §- s 8 tulemuste keskväärtuste arvutamise aluseid ning analüüsitulemuste esitamist ainegrupi üksikkomponentide summa korral. Samuti täpsustatakse määruse eelnõu §-s 3 referentsmeetodi olemust, mille tulemusena kaotab kehtivuse määruse nr 57 lisas olev referentsmeetodite loetelu. Määruse nr 57 seletuskirja redaktsioonid on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumist (toimiku nr 1-7/11/5539-1, 19.07.2011 ja 1-1/11/57-1, 25.08.2011) ning eelnõude infosüsteemist aadressil: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/926a34d6-d7ab-4ea0-83ea- bd666901d7b3#SAziR8RW (toimiku nr 11-0595/01, 19.07.2011). Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Kärmas (tel 626 2858, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904, [email protected]). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb üheksast paragrahvist. Seoses uue veeseaduse vastuvõtmise ja jõustumisega on vaja kehtestada uuesti veeseaduse alamaktid. Eelnõukohast määrust on võrreldes määrusega nr 57 muudetud eelkõige keeleliselt ja normitehniliselt. Sisulisi muudatusi on tehtud kolmes paragrahvis. Paragrahvi 3 on täiendatud lõigetega 3 ja 4, mis defineerivad referentsmeetodid. Konkreetse näitaja, ainerühma või elemendi analüüsimise referentsmeetodiks on meetod, mis vastab eelnõukohase määruse §-s 7 sätestatud nõuetele ning on avaldatud rahvusliku standardi, Euroopa standardi või rahvusvahelise standardina määratud veeliigi või sette kohta. Nimetatud täiendus võimaldab loobuda referentsmeetodite loetelust ning tagab selliste meetodite pideva ajakohasuse, kuna määruse lisas loetletud meetodeid tuleks ajakohastada iga kord, kui uus standard vastu võetakse või mõni olemasolev standard muudetakse. Ei ole mõistlik määrata lisas lõplikku arvu referentsmeetodeid, kuna need on pidevas muutumises ja täiendamises, mistõttu oleks loetelu ebatäpne ja mittetäielik. Seetõttu on määruse lisast loobutud. Paragrahvi 3 lõiget 1 on täpsustatud ja sätestatud, et analüüsimeetodina eelistatakse referentsmeetodit. Muus osas on säte jäänud samaks, standardile viitab ka määrus nr 57. Paragrahvi 5 on täiendatud uute lõigetega 2 ja 3, mis määravad analüüsitulemuste vaidlustamise korral paralleelproovide tulemuste tõlgendamise põhimõtted. Lõike 2 kohaselt loetakse analüüsitulemused kokkulangevaks, kui need kattuvad mõõtemääramatuse piires. Paralleelanalüüside kokkulangevuse korral on aluseks esimesena analüüsitud proovi tulemus. Lõike 3 kohaselt tuleb analüüsitulemuste erinevuse korral võtta uus proov ja analüüsida vaidlejate ühiselt valitud kvaliteedinõuetele vastavas katselaboris, kelle analüüsitulemus loetakse lõplikuks tulemuseks. Täiendus võimaldab tõlgendada paralleelproovide tulemusi ja määrata üheselt, missugune paralleelproovi tulemus tuleb võtta edasise menetluse aluseks. Paragrahvis 8 on täpsustatud lõiget kolm, kuidas arvutada keskväärtust ainegrupi üksikkomponentide summa korral. Eelnõukohases määruses on sätestatud, et kui kõik üksikkomponendid on alla määramispiiri, siis summa tulemus esitatakse tekstilise väärtusena „alla määramispiiri“. Ainegrupi keskväärtuse summa arvutamisel loetakse need tulemused, mis on väljendatud tekstilise väärtusena „alla määramispiiri“, nulliks, summeeritakse numbrilised väärtused ja jagatakse mõõtmiskordade arvuga. Täpsustus tagab selle, et statistilise andetöötluse käigus arvestatakse määramispiirist allpool olevaid tulemusi keskväärtuse arvestamisel ühetaoliselt. Paragrahvi 9 kohaselt määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril, samal ajal uue veeseadusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Kuna eelnõu tekst põhineb määrusel nr 57, millega on Euroopa direktiiv 2009/90/EÜ juba üle võetud, ei ole direktiivi artiklite ülevõtmise tabelit selle eelnõu kohta koostatud. 4. Määruse mõju Katselaborite tegevusele ja proovide analüüsimise kvaliteedile kehtestatud sisulisi nõudeid määrusega ei muudeta, mistõttu nende mõju on sama, mis määruse nr 57 korral. Eelnõukohase määrusega on täpsustatud analüüsitulemuste vaidlustamisel aluseks võetava 2 proovitulemuse põhimõtteid, mis tagavad tulevikus parema õigusselguse olukorras, kus analüüsitulemus on vaidlustatud ning kasutada on kaks paralleelproovi erinevat tulemust. Eelnõus on täpsustatud, missugune analüüsitulemus võetakse aluseks olukorras, kus analüüsitulemused on kokkulangevad, ja vastupidi, kui analüüsitulemused erinevad. See tagab analüüsitulemuste kasutamise selguse edasise menetluse tarbeks. Määruses täpsustatakse ka analüüsitulemuste keskväärtuse arvestamise aluseid, mis tagab tulevikus statistilise analüüsi parema läbipaistvuse ja andmete ühetaolise tõlgendamise. Referentsmeetodi ühetaoline sõnastamine ja määruse kehtestamise ajal kasutatavate referentsmeetodite loetelu kinnitamata jätmine tagab tulevikus selle, et katselaborid kasutavad referentsmeetoditena kõige uuemaid ja ajakohasemaid standardeid proovide analüüsimisel. Seega on katselabori nõuete mõju sama, mis on määruses nr 57 kehtestatud nõuetel, kuid nimetatud täiendused tagavad tulevikus analüüsitulemuste selgema tõlgendamise aluse ja kasutatavate referentsmeetodite kooskõla ajakohastatud standarditega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud. Määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril, samal ajal uue veeseadusega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. Määruse eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Eesti Vee-ettevõtete Liidule ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel