Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

EELNÕU 1 5 .12 . 2025 E hitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) § 1. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku § 115 lõi get 1 1 täiendatakse pärast sõn u „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „ , sealhulgas sõjalise riigikaitse“ . § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse § - ga 30 11 järgmises sõnastuses: „ § 30 11 . Planeerimisseaduse § 2 lõi gete 2 1 ja 2 3 rakendamine Planeeringud, mis on algatatud enne p laneerimisseaduse § 2 lõi gete 2 1 ja 2 3 jõustumist, menetletakse lõpuni vastavalt planeerimisseadusele. “. § 3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „( 4 ) Riigikaitselise ehitisega , mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras , kuid mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul. Põhjendatud juhul võib kohus a sja läbivaatamise tähtaeg pikendada kuni kahe kuu võrra. “; 2 ) paragrahvi 249 täiendatakse lõi getega 6 j a 7 j ärgmises sõnastuses: „(6) Kaebuse esitamisel muul alusel kui enda õiguste kaitseks võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada üksnes koos kaebuse , apellatsioonikaebuse või kassatsioonkaebusega. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise piirang kehtib üksnes kaebusele, mis on esitatud seoses riigikaitselise ehitisega ehitusseadustiku § 115 lõigete 1 ja 1 1 tähenduses , ning mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine .“ . § 4 . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõn u „riigi julgeolek u “ tekstiosaga „, sealhulgas sõjalise riigika it se“; 2) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) selliste ehitiste tegevuslubadele, millele planeerimisseaduse § 2 lõigete 2 , 2 1 ja 2 3 alusel on jäetud planeerimisseadus kohaldamata .“ ; 3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõn u „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „, sealhulgas sõjalise riigikaitse“ . § 5 . Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 täiendatakse lõi kega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või toimingut halduskohtumenetluse seadustiku s või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaidlustada, kui haldusakti andmise või toimingu sooritamise eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitse lise ehitise ehitamine või sellega seotud toimingu tegemine või haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib kaasne da keskkonnaoht . “. § 6 . Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 1 täiendatakse lõi getega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 1 1 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning ehitusseadustiku §-s 115 lõigetes 1 ja 1 1 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal, maksab raadamisõiguse tasu valitsusasutus, kelle huvides riigikaitseline ehitis ehitatakse . ( 1 2 ) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata ehitusseadustiku § 115 lõikes 1 1 sätestatud juhul eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 1 1 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal , maksab raadamisõiguse tasu eraõiguslik juriidiline isik . “ ; 2) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 5 2 järgmises sõnastuses: „(5²) Käesoleva seaduse § 8 1 lõigetes 1 1 ja 1 2 nimetatud juhul arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu raievajaduse kavandamise käigus raadatava metsamaa pindala järgi.“; 3) paragrahvi 34 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Käesoleva seaduse § 8 1 lõi getes 1 1 ja 1 2 nimetatud juhul arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu suuruse ja väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate pärast metsaseaduse § 41 lõikes 14 1 sätestatud tööde kavandamist. “; 4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 5 4 järgmises sõnastuses: „ (5⁴) Käesoleva seaduse § 8 1 lõi getes 1 1 ja 1 2 nimetatud juhul makstakse raadamisõiguse tasu enne metsaseaduse § 41 lõikes 14 1 sätestatud tööde alustamist.“; 5) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ (3¹) Käesoleva seaduse § 8 1 lõigetes 1 l ja 1 2 nimetatud juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu osaliselt või täielikult, kui raadamisõiguse tasu maksmise teate väljastamisest on möödunud kolm aastat ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud väiksema pindala.“; 6) paragrahv i 44 lõi kes 4 asendatakse tekstiosa „ lõikes 3 “ tekstiosaga „ lõigetes 3 ja 3 1 ”; 7) paragrahvi 68 6 teksti s asendatakse sõna “Raadamisõiguse” sõnadega “Metsateatise alusel raadamisõiguse ”. § 7 . Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõike 4 punkt i 10 täiendatakse pärast sõnu „ riigikaitselisele ehitisele “ tekstiosaga „ või Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.“; 2) paragrahvi 91 lõi get 24 täiendatakse pärast sõnad e „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „, sealhulgas sõjalise riigikaitse“. § 8 . Maakatastriseaduse muutmine Maakatastriseaduse § 18 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Vabariigi Valitsus võib määra ta riigi omandis oleva maa katastriüksuse sihtotstarbeks käesoleva seaduse § -s 18 1 nimetatud sihtotstarbe, kui katastriüksusele kavandatakse planeerimisseaduse § 2 lõi getes 2 , 2 1 ja 2 3 nimetatud ehitist .“ . § 9 . Metsaseaduse muutmine Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 10 järg mises sõnastuses: „ (10) Metsaregistri vastutav ale töötleja le esitatakse riigikaitsealase tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud metsaressursi arvestuse pidamiseks .“; 2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „ (11) Kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 14 1 võib kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest .“; 3 ) paragrahvi 41 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „valgustusraie“ tekstiosaga „ või käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud raie kohta, kui neid kavandatakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks“; 4 ) paragrahvi 41 lõiget 8 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui raadamist kavandatakse käesoleva paragrahvi lõikes 14 1 sätestatud eesmärgil, makstakse raadamisõiguse tasu pärast Keskkonnaametilt raadamisõiguse tasu maksmise teate saamist. “; 5 ) paragrahvi 41 lõiget 14 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud mahulise piirangu nõuet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 14 1 sätestatud juhul.“; 6 ) paragrahvi 41 täiendatakse lõike ga 14 1 järgmises sõnastuses: „(14 1 ) Metsateatist esitamata võib kinnisasja omanik või valdaja raiuda metsa riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 1 1 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning ehitusseadustiku § 115 lõigetes 1 ja 1 1 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal, kui Keskkonnaamet on eelnevalt osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud . “. § 10 . Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata sellise ehitise kavandamisele , mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku , sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõi getega 2 1 – 2 4 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsus eta loetakse alljärgnevad riigikaitselised ehitised ehitisteks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise kaitse tagamine ning mille kavandamisel käesolevat seadust ei kohaldata : 1) side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitseli n e ehitis; 2) sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitseli n e ehitis; 3) riigikaitseli n e tee ; 4) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväl i ja lasketiir ; 5) ladustamisega seotud riigikaitseli n e ehiti s ; 6) Kaitseväe ja Kaitseliidu linnak. ( 2 2 ) Kui Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväl ja kavandatakse osaliselt või terv ikuna eraomandis olevale maale, siis käesoleva seaduse kohaldamata jätmise l lähtutakse relvaseaduse §-s 85 sätestatust. (2 3 ) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktides 4 – 6 nimetatud riigikaitseli st ehitis t on vaja viivitamatult ehitada detailplaneeringu k oostamise k ohustusega tiheasustusalal e , siis võib detailplaneeringu koostamise kohustuse täitmata jätmise otsustada Vabariigi Valitsus . (2 4 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 , 2 1 ja 2 3 nimetatud ja riigi omandis oleval e maal e kavandatava ehitise osas võib Vabariigi Valitsus otsu stada peat ada samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad . Vabariigi Valitsuse otsus kaotab kehtivuse, kui otsusega ette nähtud ehitis ei ole valmis viie aasta möödumisel . Tähtaja hulka ei arvata aega, mil Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus oli peatatud või ehitamine keelatud . “. § 1 1 . Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 15.12.2025 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust, halduskohtumenetluse seadustikku, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust, keskkonnatasude seadust, looduskaitseseadust, maakatastriseadust, metsaseadust ning planeerimisseadust. Muudatuste eesmärk on kiirendada selliste ehitiste planeerimist ja ehitamist, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Praegu kehtivad seadused, eelkõige planeerimist, ehitust, keskkonna- ja looduskaitset ning kohtumenetlust reguleerivad seadused, sobituvad pigem riigikaitseliste ehitiste kavandamisega tavatingimustes, arvestamata praegust julgeolekuolukorda, mis eeldab riigikaitseks vajalike ehitiste ehitamist kiirendatud korras. Kokkuvõttes takistavad kiiret menetlust eelkõige järgmised kehtivate regulatsioonide nõuded: • mitme-etapilised planeerimismenetlused (mh asukoha eelvalik, detailne lahendus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis on omakorda mitme-etapiline menetlus, koosnedes keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmist, esimese etapi aruandest ja KSH aruandest); • lubade menetlused, ilma milleta ei ole võimalik ehitustegevusega alustada (ehitusluba, metsateatised); • ulatuslik avalikkuse kaasamine menetlustesse, sealhulgas keskkonnamõju (strateegilisel) hindamisel, asukoha valikul, lubade menetlustes (ehitusluba, kasutusluba); • võimalus kõikides menetlusetappides tehtud otsused kohtus eraldi vaidlustada, muu hulgas on keskkonda puudutavates asjades võimalik esitada kaebust avaliku huvi kaitseks ja igas kohtumenetluse etapis on võimalik korduvalt esitada esialgse õiguskaitse taotlust. Vältimaks riigikaitseliste ehitiste puhul viivitusi, mis võivad saada määravaks riigikaitse eesmärgi tagamisel, muudetakse kehtivat regulatsiooni selliselt, et sellise ehitise kavandamisel ja ehitamisel, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jääb vahele mitmest etapist koosnev planeerimismenetlus ning lihtsustuvad kõnesoleva ehitise ehitamiseks vajalikud teised protsessid. Lisaks kiirendatakse riigikaitselist ehitist puudutava kohtuasja kohtumenetlust. Kõnesolevad muudatused tehakse planeerimist, ehitamist, keskkonnakaitset ning kohtumenetlust reguleerivatesse seadustesse. Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja osaliselt haldus- või töökoormust, mis on seotud selliste ehitiste ehitamise ja planeerimisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, sest kaotatakse kohustus läbida planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõu puudutab kohtute töökorraldust ja võib teatud perioodil kohtute koormust suurendada, sest riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada 1 eelisjärjekorras ning mitte pikema kui nelja kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Teisalt piiratakse esialgse õiguskaitse esitamise võimalust muul alusel kui enda õiguste kaitseks, mis vähendab eeldatavasti kohtute koormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi ametnikega. Eelnõu menetlemise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: ehitusseadustik - RT I, 21.11.2025, 13; ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus - RT I, 21.11.2025, 3; halduskohtumenetluse seadustik - RT I, 08.07.2025, 14; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus -RT I, 08.07.2025, 58; keskkonnaseadustiku üldosa seadus - RT I, 08.07.2025, 68; keskkonnatasude seadus - RT I, 08.07.2025, 46; looduskaitseseadus - RT I, 12.07.2025, 18; maakatastriseadus - RT I, 12.07.2025, 19; metsaseadus - RT I, 19.12.2024, 6; planeerimisseadus - RT I, 08.07.2025, 37. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga, mis Euroopa Liidu toimimise lepingu1 (edaspidi ELTL) artikli 346 kohaselt võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid ka Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse kohaldamisel. Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel otsustas Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeeriumil tuleb koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Siseministeeriumiga välja töötada vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu (riigikaitse jaoks oluliste ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025. Seega on seaduseelnõu põhjendatult kiireloomuline, mistõttu ei ole sellele eelnenud väljatöötamiskavatsust (Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 1). 1 EUR-Lex - 12016ME/TXT - EN - EUR-Lex 2 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 paragrahvist, millest esimesega muudetakse ehitusseadustikku (edaspidi EhS), teisega ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (edaspidi EhSRS), kolmandaga halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi HKMS), neljandaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (edaspidi KeHJS), viiendaga keskkonnaseadustiku üldosa seadust (edaspidi KeÜS), kuuendaga keskkonnatasude seadust (edaspidi KeTS), seitsmendaga looduskaitseseadust (edaspidi LKS), kaheksandaga maakatastriseadust (edaspidi MaaKatS), üheksandaga metsaseadust (edaspidi MS), kümnendaga planeerimisseadust (edaspidi PlanS) ning üheteistkümnendas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Paragrahviga 1 muudetakse EhS-i, mille § 115 lõikes 11 tehakse õigusselguse huvides terminoloogiline muudatus, milles täpsustatakse, et sõna „julgeolek“ (security) hõlmab terminit „riigikaitse“ (defence). Terminoloogiline muudatus lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.04.2014, lk 1–18) (edaspidi direktiiv 2014/52/EL) grammatilisest sõnastusest. Direktiiv 2014/52/EL ja Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis (ELT, 14.11.2019, lk 12-20) (edaspidi Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis), millega EhS § 115 lg 11 seondub, lähtuvad erandi puhul terminist “kaitse” (defence), mistõttu on erinevate tõlgenduste vältimiseks vaja täpsustada, et julgeolek hõlmab selles kontekstis ka sõjalist riigikaitset. Kasutatud on „sõjalise riigikaitse“ mõistet, kuna „riigikaitse“ võib hõlmata laia riigikaitse kontseptsiooni mõttes palju laiemaid valdkondi kui vaid sõjaline riigikaitse. Paragrahviga 2 muudetakse EhSRS-i. EhSRS-i lisatakse rakendussäte, mille kohaselt planeeringud, mis on algatatud enne eelnõukohase PlanS § 2 lõigete 21 ja 23 jõustumist, menetletakse lõpuni vastavalt PlanS-le. Rakendussätte lisamine EhSRS-i on vajalik selleks, et tagada õiguskindlus käimasolevate planeeringute osas. Kõik enne eelnõukohase seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni vastavalt hetkel kehtivatele PlanS-i sätetele. See tähendab, et kui eelnõukohase PlanS § 2 lõikes 21 või 23 nimetatud ehitise osas on algatatud planeering, mis on hetkel pooleli, siis antud sätte alusel planeeringu menetlust ei lõpetata, vaid see viiakse lõpuni kuni kehtestamiseni. Pooleliolevad riigikaitselisi ehitisi puudutavad planeeringud on näiteks Soodla riigi eriplaneering ja kehtivat Pärnu linna üldplaneeringut muutev Saugamõisa detailplaneering. Paragrahviga 3 muudetakse HKMS-i. HKMS § 44 lõikes 2 on sätestatud, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 249 lõikes 1 on sätestatud, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Arvukad kohtuvaidlused ja korduvad esialgse õiguskaitse taotlused 3 Kehtivate seaduste järgi on võimalik nii planeerimis- kui ka ehitusmenetluses kuni ehitise kasutusele võtmiseni vaidlustada umbes viit haldusakti: • planeeringu kehtestamine; • projekteerimistingimused; • ehitusluba/ehitusteatis; • kasutusluba/kasutusteatis; • metsateatised. Lisaks on iga kaebusega võimalik esitada esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotlus. See teeb kokku vähemalt kümme vaidlust ühe ehitise kohta. Kui kohtuvaidluses läbitakse kõik kolm kohtuastet, võib kaebuse esitamisest kuni kohtulahendi jõustumiseni kuluda keskmiselt umbes viis aastat. Olenevalt kohtuvaidlusest võib see aeg aga olla ka pikem. Riigikaitse seisukohalt oluliste ehitiste vaatevinklist seavad nii arvukad ja pikad kohtuvaidlused ning võimalus, et igas kohtumenetluse etapis võidakse kohaldada EÕK-d, mis peatab kõik ehitamisega seotud tegevused, ohtu riigikaitse tõhusa tagamise eesmärgi. Võib juhtuda, et kohtuvaidluste tulemusena ei täida riigikaitseks vajalikud ehitised enam (täielikult) oma eesmärki ja riigi huvid saavad pöördumatult kahjustatud. KeÜS § 30 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtusse. KeÜS-s keskkonnaorganisatsioonidele kaebeõiguse andmise ajendiks on Århusi konventsioon, millest tulenevalt on vastav kaebeõigus kehtestatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 126, 28.01.2012, lk 1-21) (edaspidi direktiiv 2011/92/EL) (artikkel 11 lg 1). Viimaste riigikaitse seisukohast oluliste projektide (Nursipalu harjutusvälja laiendamine, kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, Kaitseväe varustuslaod) puhul on kohtuvaidlused taandunud peamiselt keskkonnaküsimustele nii avaliku huvi kaitseks kui ka subjektiivse õiguse kaitseks. Olulisemad käimasolevad riigikaitsevaldkonna kohtuvaidlused on järgmised: - Nursipalu harjutusvälja (edaspidi ka HV) laiendamine, II kohtuastmes. - Nursipalu HV teed (metsateatised teede raadamiseks), III kohtuastme menetlusse võtmise ootel, EÕK on osaliselt kohaldatud. Uued metsateatised on I kohtuastmes. - Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, I kohtuastmes. Praegu EÕK-d kohaldatud ei ole. - Kaitseväe varustuslaod (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehituslubade ja ehitusteatiste vaidlus), I kohtuastmes, kus on kolm korda taotletud EÕK-d ja need on käinud II astmeni välja. - Kaitseväe varustuslaod (kaks Keskkonnaameti metsateatiste vaidlust), I kohtuastmes. EÕK-d kohaldati, kuid õiguskaitse lõppes, kui ehituslubade vaidluses II kohtuaste EÕK-d ei kohaldanud. - Rõuge valla vastu esitatud kaebus seoses Nursipalu HV-l öisel ajal laskmiste lubamisega, I kohtuastmes. Kõikides eelnimetatud kohtuvaidlustes on taotletud EÕK-d (muu hulgas avaliku huvi kaitseks) ja kohati ühes kohtuastmes korduvalt. See koormab põhjendamatult nii kohtuid kui ka haldusorganeid, kes on vastustajad ja kaasatud haldusorganid. Tuleb arvestada, et ühtegi tegevust ei ole võimalik täie kindlusega lõpuni viia, kui kohtuvaidluses võib igal hetkel kohaldada EÕK-d ehk tegevuse peatada. Kohtumenetluse venimine 4 HKMS § 126 lõikes 2 on sätestatud, et kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, vaatab kohus asja läbi mõistliku aja jooksul. Samas vaatab kohus HKMS § 126 lõike 3 järgi rahvusvahelise kaitse asja ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse läbi eelisjärjekorras ning ka hankeasjades on erisus, mille kohaselt vaadatakse hankeasi halduskohtus läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates (HKMS § 275 lg 2), kuid riigikaitse vaatevinklist oluliste kohtuvaidluste kohta sellist eelisjärjekorda sätestatud ei ole ega ole sätestatud ka kohtumenetluse maksimumtähtaega. Seega vaadatakse riigikaitse jaoks olulised kohtuasjad läbi tavapärast mõistlikku tähtaega järgides. Arvestades kohtute ülekoormatust, võib see venitada kohtuvaidlused ühes astmes mitme aasta pikkuseks. Kui läbitakse kolm kohtuastet, tuleb lõpliku kohtulahendini jõudmiseks üldiselt arvestada vähemalt viie aastaga. Selline menetlusaeg võib seada ohtu riigi julgeoleku (eriti olukorras, kui menetluse ajaks on kohaldatud ka esialgset õiguskaitset). Eeltoodud selgitustele tuginedes tehakse eelnõu §-ga 3 HKMS-s järgmised muudatused. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse HKMS § 126 lõikega 4 ning nähakse ette, et riigikaitselise ehitisega seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras ja mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul. Siinkohal on mõeldud riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Kohtuvaidlus võib puudutada mis tahes aspekti seoses riigikaitselise ehitisega, st vaidluse all võib olla nii ehitise planeerimine, ehitamine, ehitise ehitamiseks vajalik metsa raadamine, Vabariigi Valitsuse otsus, millega ehitisele on jäetud PlanS kohaldamata vms. Kuna riigikaitselised ehitised, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, on oma riigikaitselise eesmärgi tõttu riigi jaoks prioriteet, on põhjendatud nendega seotud vaidluste lahendamine eelisjärjekorras sarnaselt juba kehtivas HKMS § 126 lõikes 3 sätestatud eranditega. Maksimaalse neljakuulise tähtaja määramisel on juhindutud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 lõikest 1, mille kohaselt on samuti kohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas sätestatud maksimaalne neljakuuline tähtaeg asja lahendamiseks. Eelnõuga nähakse ette tingimus, et põhjendatud juhul võib menetlust pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra. Arvestades riigikaitseliste ehitistega seotud vaidluste kiire lahendamise kriitilist vajadust riigikaitse eesmärkide täitmiseks, tuleks sellist menetluse pikendamist kasutada üksnes erandjuhtudel, näiteks kohtuniku pikaajalise haigestumise, kohtuvaidluse erakordse keerukuse või mahukuse korral. Üldjuhul ei peaks pikendamise vajadus selguma alles menetluse lõppfaasis. Menetlusele maksimaalse tähtaja seadmine vähendab ühtlasi kohtuvaidluse poolte kohtukulusid, kuna pikema kohtuvaidlusega kaasnevad enamasti suuremad kulud. Eelnõu § 3 punktiga 2 piiratakse muu kui enda õiguste kaitset puudutavates vaidlustes EÕK taotluse esitamise õigust. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. EÕK on selle õiguse oluline osa, võimaldades tagada kohtuliku kaitse tõhususe. Arvestades, et avaliku huvi kaitset puudutavates vaidlustes puudub konkreetne isik, kelle subjektiivseid õigusi võib olla avaliku võimu tegevus rikkunud, ei ole põhiseadusega vastuolus lähenemine, mille järgi avalikes huvides esitatud kaebuste puhul piiratakse võimalust esitada mitu korda EÕK taotlust. Kehtivat laia kaebeõigust kasutatakse kohati üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil. Kehtiva HKMS § 249 lõike 1 järgi võib EÕK taotluse esitada kohtule igas menetlusstaadiumis ja põhimõtteliselt korduvalt, kui asjaolud muutuvad. Eelnõuga nähakse ette erand sellest reeglist. Selleks sätestatakse kavandatavas HKMS § 249 lõikes 6, et muu kui enda õiguste kaitset puudutavas kohtuvaidluses on võimalik EÕK taotlus esitada üksnes koos kaebuse, apellatsioonkaebuse või kassatsioonkaebusega. Eelnõukohase HKMS § 249 lõikega 7 sätestatakse, et selline esialgse õiguskaitse taotluse esitamise 5 piirang kehtib üksnes kaebusele, mis on esitatud seoses riigikaitselise ehitisega, millele kohaldatakse planeerimisseaduse §-s 2 sätestatut, seega mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Eesmärk on vältida kohtumenetluse venitamist ja taktikalisi korduvtaotlusi. Kehtiva HKMS § 249 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kohus ka omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta ning seda kohtule antud õigust eelnõuga piiratud ei ole. Kui kohus leiab, et EÕK kohaldamine on hädavajalik, on tal võimalik omal algatusel selles osas määrus teha. Täpsemad selgitused avaliku huvi kaitseks piiratava kaebuse kohta on esitatud eelnõu § 5 (KeÜS muutmine) selgituste juures. Paragrahviga 4 muudetakse KeHJS-i. KMH alused ja nõuded tulenevad KeHJS-st. KMH on kohustuslik sellise ehitise ehitamiseks, mille rajamine toob kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju, kuid seaduses on ette nähtud ka teatud erand, mis puudutab riigikaitselisi ehitisi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab ehitusloa menetluses pädev asutus KMH algatamise vajaduse (EhS § 42 lg 2). KeHJS järgi võib Vabariigi Valitsus otsustada jätta keskkonnamõju hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on tagada riigi julgeolek või lahendada hädaolukord ning kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Seega muul asutusel (nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, edaspidi TTJA) ei ole võimalik kõnealusele erandile tugineda, isegi kui tegemist on riigikaitselise ehitisega. Kui ehitusloa menetluses on vaja teha KMH (nt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul), pikeneb ehitusloa menetlus veel umbes ühe aasta võrra. Seega võib kehtivat regulatsiooni järgides tekkida olukord, kus riigikaitselise ehitise ehitamiseks jääb KMH-st tulenevate viivituste tõttu vajalik eesmärk õigeks ajaks saavutamata või kahjustub eesmärk sedavõrd, et see jääb üldse saavutamata. Kui tegemist on näiteks tavapärase riigikaitselise ehitisega (moonaladu), siis TTJA peab kaaluma, kas KMH võib jätta tegemata. Eeltoodud põhjendustele tuginedes tehakse KeHJS-s järgmised omavahel seotud muudatused. Eelnõu § 4 punktiga 1 tehakse seaduse kohaldamisalas selguse huvides terminoloogiline täpsustus, et mõiste „julgeolek“ hõlmab sõjalist riigikaitset. Paragrahvi 1 lõikes 3 on sätestatud erandid, millal KeHJS-i tervikuna ei kohaldata. Praktikas tekitab probleeme terminoloogiline lahknevus riigi julgeolekuks vajalike projektide defineerimisel. KeHJS muutmise seaduse eelnõu 415 SE seletuskirja kohaselt ei olnud eesmärk direktiivis toodud erandi kohaldamisala muuta, vaid see üle võtta: „KeHJSi § 3 lisatakse lõige 2, millega võetakse üle direktiivi 2014/52/EL artikli 1 lõige 3: kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui see võib nimetatud eesmärke kahjustada, välja arvatud sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul.“ Seletuskirja kohaselt tuleneb termin „riigi julgeolek“ dokumendist „Eesti julgeolekupoliitika alused 2010“. Riigikogu 12.05.2010 otsusega vastu võetud dokumendis „Eesti julgeolekupoliitika alused 2010“ ei defineerita terminit „julgeolek“. Samuti muutub dokument kehtetuks, kui Riigikogu kinnitab uue Eesti julgeolekupoliitika. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/52/EL ning Euroopa Komisjoni teatis 2019/C 386/05 lähtuvad erandi puhul terminist „kaitse“ (ingl defence): „3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikus õiguses on nii ette nähtud – otsustada käesolevat direktiivi mitte kohaldada projektidele või projektide osadele, millel on ainult 6 kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada“; „3. Member States may decide, on a case-by-case basis and if so provided under national law, not to apply this Directive to projects, or parts of projects, having defence as their sole purpose, or to projects having the response to civil emergencies as their sole purpose, if they deem that such application would have an adverse effect on those purposes“. Seega on põhjendatud KeHJS § 1 lõike 3 punktis 1 täpsustada terminit „julgeolek“ tekstiga „sealhulgas sõjaline riigikaitse“, mis lähtub keskkonnamõju hindamise direktiivi grammatilisest sõnastusest. Riigikaitse eesmärk on määratletud riigikaitseseaduse §-s 2.2 Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse KeHJS § 1 lõiget 3 punktiga 5. Muudatus on seotud käesoleva eelnõu §-s 10 ehk PlanS-s tehtavate muudatustega. PlanS-ga täpsustatakse neid riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja mille puhul ei kohaldata omakorda PlanS-i. See tähendab, et ei viida läbi planeerimismenetlust, mille käigus on vaja teha KSH ja kohaldada KeHJS-i. Lisatava punktiga viidatakse PlanS-s nimetatud ehitistele ning punktiga sätestatakse, et KeHJS-i ei kohaldata ka selliste ehitiste tegevuslubadele, mille puhul ei ole kohaldatud PlanS-i. Sellega on välistatud selliste riigikaitseliselt oluliste ehitiste tegevusloa menetluses ka kohustus teha KMH. Kuna käesoleva sätte järgi KeHJS-t ei kohaldata sättes viidatud ehitiste tegevuslubadele, siis ei kohaldu ka KehJS § 3 lõige 4, mille kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsustama Vabariigi Valitsus eraldi otsusega, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. KeHJS kohase KMH tegemata jätmine ei tähenda, et mõjusid keskkonnale ei hinnata üldse. Ehitise kavandamisel hinnatakse mõjud vajaduspõhiselt (sh mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 võrgustiku alale) ning vajaduse korral töötatakse välja ka leevendusmeetmed. Kuigi KMH-st on võimalik mööda minna, siis Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamisest loobuda ei saa. Ehitise kavandamisel on kohustuslik hinnata, kas objektiivse teabe põhjal on oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale välistatud. Kui ei ole välistatud, siis tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata vastavalt LKS-s sätestatule. Eelnõu § 4 punktis 3 tehakse KeHJS § 3 lõikes 2 terminoloogiline täpsustus. KeHJS § 3 reguleerib KMH kohustuslikkust. Kõnealuse paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole KMH kohustuslik, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Sellisel juhul võib KMH jätta tegemata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide KMH kohta artikli 1 lõikes 3 sätestatud erandiga, mille kohaselt liikmesriigid võivad otsustada igal üksikjuhul, kui riigisisestes õigusaktides on nii sätestatud, mitte kohaldada direktiivi riigikaitse huvisid teenivate projektide suhtes, kui nad leiavad, et sellisel kohaldamisel võib olla nendele huvidele kahjulik mõju. Selguse mõttes täiendatakse KeHJS § 3 lõiget 2 sõjalise riigikaitse mõistega. Paragrahviga 5 muudetakse KeÜS-i. Eelnõukohase seadusega piiratakse riigikaitse kaalutlustel kaebeõigust avalike huvide kaitset puudutavates vaidlustes, täiendades KeÜS § 30 lõikega 3. Eelnõukohases KeÜS § 30 lõikes 3 on ette nähtud, et keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või toimingut vaidlustada, kui haldusakti andmise või toimingu tegemise eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud toimingu tegemine või 2 Riigikaitseseaduse § 2 lõige 1 sätestab, et riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. 7 haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. Seega säilib keskkonnaorganisatsioonidel ka riigikaitseliste ehitistega seoses kaebeõigus juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS 799 SE seletuskirja järgi on keskkonnaoht piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring. Keskkonnaohu mõistel on kaks komponenti, mis iseloomustavad negatiivse tagajärje saabumise tõenäosust ja tagajärje olulisust. Ohu puhul negatiivse tagajärje saabumise teaduslik ebamäärasus puudub või on minimaalne. Negatiivne tagajärg on ohu puhul mitte lihtsalt keskkonnahäiring, vaid oluline keskkonnahäiring – selline, mida ei tule ega tohi üldjuhul taluda. HKMS § 44 lõige 2 ja KeÜS § 30 täidavad Eestile Århusi konventsioonist tuleneva kohustuse tagada n-ö huvitatud üldsuse esindajatele, eelkõige valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (edaspidi VKO) kaebeõigus keskkonnaasjades. Kaebeõiguse piirangud nähtuvad HKMS §-st 45. Eesti kehtiv õigus ei kehtesta piiranguid VKO-de kaebeõigusele olukorras, kus seda nõuavad riigikaitse või riikliku julgeoleku huvid. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse üldreeglid • Århusi konventsioon Århusi konventsiooni artiklis 9 on sätestatud nende isikute ring, kellel on keskkonnaasjades kaebeõigus. Artikli 9 lõige 2 tagab kaebeõiguse isikutele, kellel on kas „põhjendatud huvi“ või kelle „õigust on rikutud“, tingimusel et see on ette nähtud riigisisese õigusega. VKO-de puhul, kes vastavad Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 tingimustele, eeldatakse nii sellise huvi kui ka õiguste olemasolu. Tingimused, millele kaebeõigusega VKO peab Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 järgi vastama, on järgmised: - ametlikult registreeritud mittetulunduslik juriidiline isik, kes tegutseb keskkonnakaitselisel eesmärgil ja - on aktiivselt osalenud keskkonnakaitselistes tegevustes. Konventsioon neid kriteeriume täpsemalt ei sisusta. Kaebeõigus kehtib Århusi konventsiooni artikli 6 alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks, kuid Euroopa Kohtu praktika näitab, et see laieneb ka muudele konventsiooni sätetele, kui otsus puudutab keskkonnamõju hindamist. Artikli 9 lõige 3 laiendab kaebeõigust, võimaldades VKO- del vaidlustada tegevusi, mis rikuvad riigisiseseid keskkonnaõigusnorme. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 jätab liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse menetlusnormide ja kaebeõiguse kriteeriumide kehtestamiseks. Siiski on Euroopa Kohus rõhutanud, et liikmesriigid ei tohi kehtestada kaebeõigusele selliseid tingimusi, mis muudaksid selle kasutamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks, sest see kahjustaks konventsiooni ja EL-i keskkonnaõiguse eesmärke.3 Euroopa Kohtu hinnangul võib kaebeõiguse tingimus, mis piirab õigust tõhusale kohtulikule kaitsele (EL-i põhiõiguste harta artikkel 47), olla õigustatud, 3 Euroopa Kohus, kohtuasi C-115/09, Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein- Westfalen, resolutsiooni p 1. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=82053&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir =&occ=first&part=1&cid=4466254 (22.10.2025); Euroopa Kohus, kohtuasi C-664/15, Protect Natur, p 48. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=198046&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d ir=&occ=first&part=1&cid=4491674 (22.10.2025). 8  kui see on seaduses sätestatud, austab õiguse olemust ning on proportsionaalne ja vajalik avaliku huvi või teiste isikute õiguste kaitseks (kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1).4 Nii on lubamatuks peetud näiteks Rootsi nõuet, et VKO-l peab olema 2000 liiget, kuna sellega välistati suurem osa riigi VKO-dest.5 Samuti ei tohi kaebeõigust siduda VKO rolliga haldusmenetluses6 või riigisisestes õigusaktides keskkonnaotsuse vaidlustamise tingimuseks seada „asjaomase üldsuse“ eelnevat osalemist haldusotsuste tegemise protsessis.7 Samuti on Euroopa Kohus pidanud kaebeõiguse piiramist ainult teatud menetlusnõuete rikkumise puhuks lubamatuks. EL õigusega on vastuolus jaatada kaebeõigust vaid olukorras, kus keskkonnamõju hindamist ei ole toimunud, välistades kaebeõiguse olukorras, kus keskkonnamõju on küll hinnatud, kuid see ei ole toimunud õiguspäraselt.8 Samamoodi on lubamatuks peetud toote tüübikinnituse vaidlustamise välistust.9 • Keskkonnamõju hindamise direktiivid Århusi konventsiooni rakendavad teiste hulgas direktiivid 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ. Muu hulgas on direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõikes 1 Århusi konventsiooni artikli 9 väljendusena sätestatud, et kooskõlas riikliku õigussüsteemiga tagavad liikmesriigid juurdepääsu kaebuste lahendamisele kohtus asjaomasele üldsusele, kellel on küllaldane huvi või kelle õigust on kahjustatud (kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks), et vaidlustada otsuste, seaduste ja tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega. Kaebeõiguse piiramise võimalused Århusi konventsiooni artiklis 9 ei ole sätestatud konkreetseid aluseid kaebeõiguse piiramiseks, ehkki konventsiooni artiklid 4 ja 6 võimaldavad riigil jätta riigikaitselistel põhjustel VKO teabenõudele vastamata ja ta haldusmenetlusse kaasamata. Küll tuleneb võimalus riigikaitselisel eesmärgil kaebeõigust piirata ELTL artiklist 346 ning seda kinnitab ka keskkonnamõju hindamise direktiivide sõnastus. • ELTL artiklist 346 tulenev julgeolekuerand ELTL artikkel 346 võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid EL õiguse kohaldamisel, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide, nagu Århusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. ELTL artikli 346 lõike 1 punkti a järgi ei välista aluslepingute 4 Euroopa Kohus, kohtuasi C-664/15, Protect Natur, p-d 88–96. 5 Euroopa Kohus, kohtuasi C-263/08, Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening, resolutsiooni p 2. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=76763&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir =&occ=first&part=1&cid=4478117 (22.10.2025). 6 Euroopa Kohus, kohtuasi C‑826/18, Stichting Varkens in Nood jt, resolutsiooni p 2. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=236421&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d ir=&occ=first&part=1&cid=4497204 (22.10.2025). 7 Euroopa Kohus, kohtuasi C‑826/18, resolutsiooni p 2. 8 Euroopa Kohus, kohtuasi C-72/12, Gemeinde Altrip, resolutsiooni p 1. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=144212&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d ir=&occ=first&part=1&cid=4486836 (22.10.2025). 9 Euroopa Kohus, kohtuasi C-873/19, Deutsche Umwelthilfe (Réception des véhicules à moteur), p 66. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=4DD79A849BEF2AD77A223F3C598D005B?text=& docid=267751&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=5332807 (23.10.2025). 9 sätted liikmesriigi võimalust kohaldada eeskirju, et mitte anda teavet, mille avalikustamist riik peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. „[Ü]kski liikmesriik ei ole kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks“. Samuti on ELTL artikli 346 lõike 1 punkti b kohaselt lubatud igal liikmesriigil võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste toodete konkurentsitingimustele siseturul, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks. Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriigi ülesanne on määratleda oma põhilised julgeolekuhuvid ja turvameetmed, mis on kõnealuse liikmesriigi avaliku julgeoleku kaitsmiseks vajalikud.10 ELTL artiklile 346 tuginedes tuleb neid julgeolekuerandeid tõlgendada kitsalt, nii nagu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb tõlgendada erandeid põhivabadusest. Kuigi artikli 346 lõike 1 punktis b on mainitud meetmeid, mida liikmesriik võib pidada vajalikuks, et kaitsta riigi olulisi julgeolekuhuve, ei tule seda artiklit tõlgendada siiski nii, et sellega on antud liikmesriikidele diskretsiooniõigus, mis võimaldab neil üksnes nendele huvidele viidates asutamislepingu või nendega võrdsustatud sätetest kõrvale kalduda.11 Nimelt peab ELTL artikli 346 lõike 1 punktile b tuginev liikmesriik tõendama, et tal on vaja tugineda selles sättes ette nähtud erandile oma oluliste julgeolekuhuvide kaitse eesmärgil.12 Seega ei välista ELTL artikkel 346 automaatselt konventsiooni kohaldamist, vaid lubab selle rakendamist piirata konkreetsetel, põhistatud julgeolekukaalutlustel. Kokkuvõttes võib Århusi konventsiooni sätteid – näiteks üldsuse kaasamise või teabe avalikustamise kohustust – piirata, kui nende täitmine ohustaks riigikaitse eesmärke. Euroopa Kohtu praktika järgi on sellisel põhjusel kaebeõiguse piiramine õiguspärane juhul, kui see: 1) on selgelt seaduses sätestatud, 2) tugineb tõelisele julgeolekuhuvile, 3) on rangelt vajalik ja proportsionaalne ning 4) säilitab kohtuliku kontrolli võimaluse. • Keskkonnamõju hindamise direktiivide erandid Keskkonnamõju hindamise direktiivides 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ on liikmesriikidele ette nähtud võimalus piirata huvitatud üldsuse õigusi, sealhulgas jätta direktiiv kohaldamata riigikaitse eesmärgil. Nii võivad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 3 alusel – igal üksikjuhul eraldi ja kui riigisiseses õiguses on nii ette nähtud – otsustada direktiivi mitte kohaldada projektile või projekti osale, millel on ainult kaitse-eesmärk, või projektile, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada. 10 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 75. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=200403&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir =&occ=first&part=1&cid=6370720 (23.10.2025); Euroopa Kohus, kohtuasi C-252/01, komisjon vs. Belgia, p 30. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=48702&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&di r=&occ=first&part=1&cid=7234211 (23.10.2025). 11 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 77; Euroopa Kohus, kohtuasi C-615/10, Insinööritoimisto InsTiimi, p 35. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=123604&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d ir=&occ=first&part=1&cid=7233387 (23.10.2025). 12 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 78; Euroopa Kohus, kohtuasi C-615/10, Insinööritoimisto InsTiimi, p 45. 10 Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi 2001/41/EÜ artikli 3 lõike 8 esimene taane välistab samuti direktiivi kohaldamisalast kavad ja programmid, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega. Kuna direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõige 3 lubab direktiivi jätta kohaldamata kaitse-eesmärgil ja tsiviilhädaolukorrale reageerimise puhul, nähtub konkreetselt võimalus piirata direktiivi 2011/92/EL artikli 11 kohast kaebeõigust seoses keskkonnamõju hindamist puudutavate keskkonnavaidlustega. Keskkonnamõju hindamist käsitlevate direktiivide ulatuse piirang nähtub Eesti õiguses KeHJS § 3 lõikest 2. Selle sätte järgi võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. ELTL artikli 346 kohaselt võivad liikmesriigid teatud juhtudel piirata kohtusse pöördumise õigust, kui see on vajalik riigi julgeoleku kaitseks. Samal ajal peavad sellised piirangud: 1) olema selgelt seaduses sätestatud, 2) tuginema tõelisele ja olulisele julgeolekuhuvile, 3) olema rangelt vajalikud ja proportsionaalsed, 4) säilitama õiguse olemuse, tagades sõltumatu kontrolli, 5) alluma kohtulikule kontrollile. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatuse vastavus ELTL artikli 346 nõuetele KeÜS § 30 lisatav lõige 3 täidab ELTL artikli 346 julgeolekuerandile tuginemise nõudeid. Seetõttu sätestatakse seaduses kaebeõiguse piirang, et täita esimene tingimus. KeÜS § 30 lõike 3 muudatusettepanek lähtub tõelise ja olulise julgeolekuhuvi eesmärgist, mistõttu on võimalik täita teine tingimus. Küll nõuab Euroopa Kohtu praktika, et riik määratleks selgelt oma julgeolekuhuvid ja tõendaks konkreetse piirangu kontekstis, millise eesmärgi täitmiseks konkreetne meede on ette nähtud. Riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud haldusaktide andmine ja toimingute tegemine saavad olla otseselt vajalikud riigi julgeolekuhuvi tagamiseks. Nii on lisaks juba EhS § 115 lõike 1 järgi Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse kuuluvatele ehitistele KeÜS § 30 lõike 3 kaebeõiguse piiranguga hõlmatud EhS § 115 lg 11 kohaselt vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks määratud ehitised, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seega on kaebeõiguse piirang KeÜS § 30 lõike 3 alusel selgelt piiritletud Kaitseministeeriumi valduse ning ohuhinnangu alusel riigikaitse huvides vajalikuks peetud ehitisi puudutava tegevusega. Viide EhS-le võimaldaks laiendada riigikaitselisi ehitisi üksnes ehitiste määramisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul ei oleks KeÜS § 30 lõike 3 piirangu täpne ulatus selge ning selle esemelist kohaldamisala saaks tuleviks laiendada pelgalt sellega, et ehitised määratakse Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul ei pruugiks iga ehitise kohta kehtiv kaebeõiguse kitsendus vastata konkreetselt julgeolekuhuvide kaitse eesmärgile. Et kaebeõiguse piirang piirduks tegelike ja oluliste julgeolekuhuvide esemeks olevate ehitistega, määratakse KeÜS § 30 lõikega 3 kindlaks, et vaidlus peab puudutama riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamist või sellega seotud toimingu tegemist või haldusakti andmist. Olukorras, kus seadusandja määratleb kindlad riigikaitse eesmärgid, mida kaebeõiguse kitsendamisega saavutada soovitakse, ning määratleb konkreetselt ka regulatsiooni esemelise kohaldamisala, tuleb veenduda vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõude täitmises. Pakutud KeÜS 11 § 30 lõige 3 vastab sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudele, mis täidab kolmanda tingimuse. Riigikaitset aitab tagada, kui riigikaitseliste ehitistega seotud protsessid ja menetlused on konfidentsiaalsed ning toimuvad kiiresti ilma viivitusteta. Seega on selliste ehitistega seonduvate andmete konfidentsiaalsus, avaliku arutelu puudumine nende strateegiliste objektide asukoha ja muu neid puudutava teabe üle ning kohtumenetlustega kaasneva aja- ja ressursikulu vältimine olulised riigikaitse eesmärkide täitmiseks. KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud piirang sobib seega riigikaitse eesmärgi täitmiseks. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada meetmega, mis isikute õigusi vähem riivavad. Käesoleval juhul on KeÜS § 30 lõikega 3 kehtestatav piirang vajalik, et saavutada riigikaitselised konfidentsiaalsuse, kiiruse ja ressursitõhususe eesmärgid. Alternatiivne meede kaebeõiguse piirangule võiks olla istungi kinniseks kuulutamine, ent selline meede ei võimalda ära hoida kaebeõiguse kasutamise negatiivseid tagajärgi, mis võiksid ajakriitiliste projektide elluviimist takistada ning seetõttu selliste projektide eesmärke märkimisväärselt kahjustada. Samuti ei hoia istungi kinniseks kuulutamine ära riske, mis kaasnevad sellega, et riigikaitseline tundlik info satub menetlusosaliste kätte. Seega puuduvad alternatiivsed meetmed, mis tagaksid riigikaitse eesmärkide saavutamise sama tõhusalt kui KeÜS § 30 täiendamine lõikega 3. Meede on mõõdukas ehk kitsas tähenduses proportsionaalne. Selleks tuleb tagada, et kaebeõiguse piirang on kehtestatud riigikaitse huvides kitsalt konkreetset liiki ehitisi, st riigikaitselisi ehitisi (EhS § 115 lg-d 1 ja 11) puudutava ehitamise ning seotud haldusaktide ja toimingute kohta. Seejuures on tähtis, et kaebeõiguse piirang piirduks ehitistega, mis määratakse kindlaks tegelike ja oluliste julgeolekuhuvide kaitseks vajalike kriteeriumide alusel. Kaebeõiguse piirangut kitsendab omakorda KeÜS § 30 lõikes 3 sisalduv kriteerium „välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht“. See kriteerium tagab, et VKO-del on kaebeõigus ka riigikaitseliste projektide puhul, millega kaasneb keskkonnaoht. Seejuures säilib VKO-de kaebeõiguse olemus, kuna säilib sõltumatu kontrolli tegemise võimalus selle üle, kas KeÜS § 30 lõike 3 erand on põhjendatud. Täidetud on ka neljas ja viies tingimus. VKO-de õiguse olemus säilib, kuna tagatud on sõltumatu kontroll ja menetlus allub kohtulikule kontrollile. Kavandatav KeÜS § 30 lõige 3 tagab VKO võimaluse algatada kontroll nende menetluste üle, millega kaasneb keskkonnaoht. Paragrahviga 6 muudetakse KeTS-i. Eelnõu § 6 punktiga 1 tehakse seaduses muudatus, millega täpsustatakse raadamisõiguse tasu maksja. Muudatus on seotud MS § 41 muudatusega, millega sätestatakse erisused metsateatise esitamise osas (selgitused on eelnõu § 9 punkti 6 juures). Eelnõukohase KeTS § 81 lõike 11 kohaselt maksab raadamistasu valitsusasutus, kelle huvides riigikaitseline ehitis ehitatakse. Selleks võib olla näiteks Kaitseministeerium, aga ka näiteks Siseministeerium, sest mõlema ministeeriumi valitsemisalas on sellised riigikaitselised ehitised, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Eelnõukohase KeTS § 81 lõikega 12 luuakse erand, et kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise, mille eesmärk on Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine (nt Kaitseväe vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või käitlevate ettevõtete ehitised), maal, siis raadamisõiguse tasu maksmise kohustus jääb siiski eraõigusliku juriidilise isiku kanda. Käesoleva sätte lisamine on oluline selleks, et eraõiguslikul juriidilisel isikul ei tekiks eeldust, et kui Vabariigi Valitsus otsustab eraõigusliku juriidilise isiku ehitise puhul, et tegemist on riigikaitse seisukohalt kriitiliselt olulise ehitisega, siis raadamisõiguse tasu maksab vastav valitsusasutus. 12 Eelnõu § 6 punktidega 2–7 täiendatakse KeTS-s raadamisõiguse tasu arvutamise aluseid, tasu maksmise aega ja tasu tagastamist. MS § 28 täiendamisel lõikega 11 (eelnõu § 9 punktis 2 toodud muudatus) ei esitata enam metsateatist § 28 lõikes 4 nimetatud raie kohta, kui seda kavandatakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks. Seega täiendatakse KeTS-i vajalike sätetega raadamisõiguse tasu kogumiseks. Endiselt tuleb maksta raadamisõiguse tasu raadatud metsa eest. Makstud raadamisõiguse tasu saab taotleda tagasi, kui tasu maksmise teate väljastamisest on möödas kolm aastat ja raadamisega ei ole alustatud või on raadatud väiksemas mahus. Paragrahviga 7 muudetakse LKS-i. Eelnõu § 7 punktiga 1 lisatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse erand, et keeld ei laiene Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Kehtiva normi kohaselt on praegu teatud tingimustel lubatud ehitada riigikaitselisi ehitisi ranna- ja kalda ehituskeeluvööndisse. Selleks peab Keskkonnaamet andma nõusoleku. Eelnõuga muudetakse tingimust selliselt, et kui Vabariigi Valitsus on EhS § 115 lõike 11 kohase otsuse langetanud, siis ei pea selleks enam Keskkonnaameti nõusolekut küsima. Muudatuse eesmärk on ajakriitilisel hetkel kiirendada riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgist lähtuvalt otsustusprotsessi. Lähtudes LKS §-s 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidest, milleks on säilitada rannal ja kaldal asuvad looduskooslused, piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, suunata ranna või kalda eripära arvestavat asustust ning tagada seal vaba liikumine ja juurdepääs, on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis üldjuhul ehitamine keelatud. LKS § 38 lõikes 3 on sätestatud üldpõhimõte, mille kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seetõttu tuleb ehitustegevust suunata ehituskeeluvööndist väljapoole, veekogust kaugemale ning võimaluse korral vältida ehitustegevust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Siiski on LKS-s rannal ja kaldal ehituskeeluvööndis ehitamise kohta ette nähtud mitu erandit. Erandid puudutavad eeskätt ehitisi, mille ülesanne ja kasutus on seotud vee ääres paiknemisega või juba väljakujunenud asustuse või olemasolevate ehitiste juurde uute ehitiste püstitamisega. Olukorras, kus ehitise vajaduse üle otsustab Vabariigi Valitsus, on otstarbekas, et kõik kaalutlused teeb sama otsustaja, näiteks otsustab, kas ehitamine on ka tegelikult võimalik, arvestades muu hulgas ranna ja kalda kaitse eesmärke. Eelnõu § 7 punktiga 2 täpsustatakse LKS § 91 lõikes 24 õigusselguse huvides terminit „julgeolek“ (ingl security), mis kõnesoleva eelnõu raames hõlmab läbivalt terminit „sõjaline riigikaitse“ (ingl defence). Terminoloogiline muudatus lähtub direktiivi 2014/52/EL grammatilisest sõnastusest. Paragrahviga 8 muudetakse MaaKatS-i, milles täpsustatakse katastriüksuse sihtotstarbe regulatsiooni. MaaKatS § 18 kohaselt määrab linna- või vallavalitsus sihtotstarbe, lähtudes sättes nimetatud põhimõtetest. Näiteks MaaKatS § 18 lõike 1 alusel ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub, siis üldplaneeringu alusel. Nimetatud sätte järgi saaks maatulundusmaa asemel riigikaitsemaa sihtotstarbe määrata eeskätt pärast projekti realiseerimist ning selle julgeoleku eesmärgil kasutusele võtmist, kuid mitte varem olukorras, kus planeering puudub. 13 Eelnõuga nähakse ette kord, mille kohaselt Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa katastriüksuse sihtotstarbeks riigikaitsemaa või muu §-s 181 nimetatud sihtotstarbega maa, kui katastriüksusele kavandatakse PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitist. Muudatuse tulemusel saab maa sihtotstarvet muuta lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka Vabariigi Valitsus, lähtudes kehtivast üldplaneeringust, juhul kui alal puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, ehk MaaKatS § 18 lõike 1 punkti 1 alusel. Vabariigi Valitsuse otsuse põhjal katastriüksuse sihtotstarbe muutmise kannab katastripidaja maaregistrisse. Maa sihtotstarbe muutmisel peab jälgima, et ei muudetaks üldplaneeringus sätestatud juhtotstarvet (PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18) ulatuslikult13 (PlanS § 142 lg 1 p 1). Ulatuslik juhtotstarbe muutmine saab kõne alla tulla juhul, kui muudatuse tulemusel muutub maa-ala kasutus enam kui 51 protsenti. Riigikaitsemaa (MaaKatS § 181 lg 7) sihtotstarbe määramine on lubatud selliste üldplaneeringus määratud juhtotstarvete korral, mille puhul ei teki sisulist vastuolu üldplaneeringu juhtotstarbe ja riigikaitsemaa sihtotstarbe vahel14. Katastriüksusele riigikaitsemaa sihtotstarbe määramine Vabariigi Valitsuse otsusega vähendab kohalike omavalitsuste halduskoormust, sellega välditakse paralleelsete haldusmenetluste läbiviimist ja see ei lähe vastuollu kohaliku omavalitsuse PS §-s 154 sätestatud enesekorraldusõigusega. Sihtotstarbe määramisel võetakse endiselt arvesse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus tehtud ruumiotsust. Käesolev muudatus on seotud ka eelnõukohase PlanS § 2 lõigete 2, 21, ja 23 muudatusega (vt käesoleva seletuskirja § 10 selgitusi). Paragrahviga 9 muudetakse MS-i. Eelnõu § 9 punktiga 1 sätestatakse erisused metsaressursi kohta teabe kogumiseks. Riigi ülesanne on metsaressursi üle arvestust pidada. Et tagada keskkonnakaitse stabiilne seisund ja metsa mitmekülgne kasutamine, peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi territooriumist. Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Et oma ülesandeid metsanduses täita, peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MS § 9 lg 1). Kuna riigikaitselisel eesmärgil võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi kohustuste täitmiseks, sealhulgas ressursside arvestusega seotud kohustuste säilimiseks, lisatakse MS-i erisäte, mille kohaselt esitatakse Kliimaministeeriumile kui metsaregistri vastutavale töötlejale riigikaitselise tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta. Info maht on piiratud MS § 9 lõike 1 kohaldamisalaga. Eelnõu § 9 punktiga 2 muudetakse MS § 28, mis reguleerib raiete tegemist. Muudatuse kohaselt võib riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Kõnesolev muudatus on seotud metsateatise esitamise kohustusest loobumisega, sest edaspidi kaasatakse Keskkonnaamet riigikaitseliste ehitiste ehitamisse faasis, mille käigus kavandatakse vajalikke riigikaitselisi ehitisi, ja sellisel juhul ei ole metsateatist vaja esitada. 13 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1901, p 15, ja 28.03.2024 kohtuotsus haldusasjas nr 3-21-1370, p 19. 14 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2025 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1248, p 17. 14 Eelnõu § 9 punkti 3 muudatus on seotud metsateatise kohustuse vähendamisega riigikaitseliste ehitiste puhul. Punktiga 3 muudetakse MS § 41 lõike 1 punkti 1, lisades välistuse, mille puhul kavandatava raie korral ei pea metsateatist esitama. Lisatavaks erisuseks on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks kavandatavad raied vastavalt MS § 28 lõikes 4 loetletud raietele. Eelnõu § 9 punktis 4 tehtav muudatus on seotud raadamistasu maksmisega. Eelmise punkti kohaselt muudetakse metsateatise esitamise kohustust nendel juhtudel, kui metsa raiutakse selliste riigikaitseliste ehitiste kavandamiseks ja ehitamiseks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Metsateatis on raadamistasu arvutamise ja maksmise alus. Kui metsateatise esitamise kohustus kaob, kaob ka võimalus raadamistasu arvutada ja maksta. Seetõttu lisatakse MS § 8 lõikesse 4 säte, mille kohaselt makstakse raadamisõiguse tasu pärast seda, kui Keskkonnaametilt on saadud raadamisõiguse tasu maksmise teade. Eelnõu § 9 punktis 5 täpsustatakse metsa raiumise mahu erandit, mille korral ei pea metsateatist esitama. Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei kohaldata metsa raiumisel mahulist piirangut ja metsateatise võib jätta esitamata, kui metsa raiutakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning EhS §-s 115 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal. Seda juhul, kui Keskkonnaamet on osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud. Eelnõu § 9 punktiga 6 täiendatakse MS § 41 lõikega 141. Lõikega 141 luuakse õigusselguse huvides erinorm, et omanik või kinnisasja valdaja võib raiuda metsa riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või MaaKatS § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal ilma metsateatist esitamata. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu ühiskonda ning riigi vahendeid ja varusid. Eeltoodu tähendab, et riigikaitse on laiapindne. Sõjaline riigikaitse on suunatud riigi kaitsmisele relvastatud ründe vastu ning selleks vajaliku sõjalise valmisoleku, infrastruktuuri või tegutsemisvõime tagamisele. Kuivõrd tegemist on erandi loomisega metsa raiumiseks, siis eelnõuga rõhutatakse seda, et tegevus peab olema seotud sõjalise riigikaitsega, mitte laiapindse riigikaitsega. Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik Eesti-vastane rünnak ning tagada, et vajaduse korral suudaks Eesti end edukalt kaitsta. Tänases julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised rünnakud. Seega peab riigi kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused ning kogu ühiskond. Eesti riigikaitse eesmärk pole mitte ainult võimalikku konflikti võita, vaid seda ka heidutuse teel ära hoida – see on kõige tõhusam ja odavam viis riigi kaitseks. Laiapindne riigikaitse suurendab kogu Eesti ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks. Seega on laiapindsel riigikaitsel ka heidutav efekt, kuna see annab võimalikule agressorile sõnumi, et Eesti puhul on tegemist vastupidava riigi ja ühiskonnaga. Laiapindse riigikaitse käsitluse kohaselt jaguneb riigikaitse kuueks peamiseks omavahel seotud tegevussuunaks, millel on konkreetsed vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad seda tegema ka rahuajal. 15 Nii nagu ka eelmises punktis selgitatud, siis ka antud juhul on oluline, et Keskkonnaamet on osalenud raie vajaduse kavandamisel. Lisaks seatakse tingimuseks, et raiumine ei tohi avaldada mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Metsateatist esitamata saab raiet teha juhul, kui mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud ja tegevuse lubamiseks pole vaja Natura hindamist. Natura hindamist pole vaja juhul, kui kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Hindamisvajadus puudub ka juhul, kui mõju on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ning hindamisel on selgunud, et mõju Natura 2000 alale on välistatud. Selle, kas Natura hindamist on vaja või mitte, saab välja selgitada koostöös Keskkonnaametiga raie vajaduse kavandamisel. Kui mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, tuleb raie kavandamisel esitada metsateatis, misjärel hinnatakse mõju kooskõlas LKS 10. peatükis sätestatuga, arvestades LKS § 91 lõiget 24. Keskkonnaameti osalemine raie kavandamisel tagab muu hulgas, et raie oleks kooskõlas LKS-i ja selle alusel kehtestatud kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjadega. Koostöös on võimalik leida lahendused, et vältida ja vähendada raie mõju kaitsealustele liikidele ja kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaamet saab anda kaitse-eeskirja või LKS-ga sätestatud nõusolekud ja vajaduse korral tingimused mõju leevendamiseks. Paragrahviga 10 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ja lisatakse lõiked 21–24. PlanS § 2 lg 2 kohaselt on kehtivas õiguses toodud välja välistus riigi julgeoleku tagamise ja hädaolukorra ennetamise või lahendamise eesmärgil rajatava ehitise puhul. Seega riigi julgeoleku ja hädaolukorra kaitse vajadusi on ka varasemalt kaalutud ning leitud, et teatud ehitiste osas võib luua erisused planeerimisprotsessi. Planeerimisprotsessi eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajaliku ehitise kavandamise kohta käivat infot ei pruugi olla võimalik avaldada välistele osapooltele, sest see kahjustab riigi julgeoleku huve. Kuna avalikustatavat infot on protsessis vähe, ei ole võimalik ega ka põhjendatud laiemalt ei kaasamine ega avalikustamine, seega kaotab planeerimise PlanS kohane protsess oma mõtte. Lisaks on PlanS kehtiva redaktsiooni seletuskirjas selgitatud, et kuigi EhS-s ja PlanS-s on nüüdseks ette nähtud eriregulatsioonid, et võimaldada põhjendatud juhtudel teatud tüüpi riigi julgeoleku jaoks tähtsate ja samas ajakriitilise valmimistähtajaga ehitiste ehitamine lihtsustatud menetluses, siis ei ole see regulatsioon piisavalt paindlik arvestamaks praegust julgeolekuolukorda. Tavapärase praktika kohaselt alustatakse ehitise kavandamist ruumilisest planeerimisest, mille olemuslik sisu seisneb ehitisele sobiva asukoha valikus ning mille käigus kaasatakse avalikkus, avatakse arutelud ehitise paiknemise ja selle mõju kohta. Üldjuhul järgitakse planeerimisprotsessis teavitamise, huvide tasakaalustamise ja lõimimise, teabe piisavuse ja teisi planeerimises olulisi põhimõtteid. Küll aga leidub ehitisi, mille asukoht on nende olemust arvestades kindlaks määratud ehk mille puhul alternatiivid puuduvad ning mille rajamine on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks ajakriitilise iseloomuga. Sellistel väga erandlikel juhtudel võib olla põhjendatud ainult riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajalike ehitiste rajamine lihtsustatud menetluses, sest kui ehitamisega viivitatakse ja ehitis puudub, võib pädeva riigiasutuse (Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus või Riigikantselei) hinnangul toimuda sündmus, mis mõjutab terve riigi julgeolekut. Teisisõnu on nende ehitiste ehitamata jätmise mõju oma olemuselt tunduvalt suurem kui nende ehitamisel tekkiv mõju näiteks ümbritsevatele inimestele või keskkonnale. Selline ehitis on vajalik kõigi heaolu ja turvalisuse säilimiseks. 16 Käesolevas muudatuses käsitletakse sellist ehitist kui ehitist, mille ainus eesmärk (st põhjus, miks ehitist ehitatakse, mitte kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Kehtiva regulatsiooni järgi toimub riigikaitseliste ehitiste planeerimine (v.a. ehitised, mille osas juba ka kehtiva PlanS redaktsiooni puhul PlanS-i ei kohaldata) kas riigi eriplaneeringuga, üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või üldplaneeringu alusel detailplaneeringuga. Riigi eriplaneeringu tavapärane menetlus koosneb kahest etapist: I etapp (asukoha eelvalik, KSH I etapi aruanne) minimaalselt ca 1,5 aastat ning II etapp (detailse lahenduse koostamine) ca minimaalselt 1,5 aastat. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine ilma KSH-ta on ca 21 kuud, KSH-ga 21 kuud + ca 1 aasta, kokku ca 33 kuud. Üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu koostamine ilma KSH-ta on minimaalselt ca 1 aasta, KSH-ga minimaalselt ca 2 aastat. Eeltoodud menetluste kestus on kõige minimaalsemalt arvestatud, seega võivad menetlused sõltuvalt asjaoludest ka pikeneda. Planeerimismenetlusele järgneb veel ehitusloa menetlus (ei hõlma projekti koostamist jne), mis ilma KMH-ta on kehtiva ehitusseadustiku järgi kuni 30 päeva, kuid kui on vaja teha KMH, siis võib lisanduda menetlusele ca 1-1,5 aastat. Eelnõukohase seadusega luuakse regulatsioon, millega välistatakse julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega ehitiste planeerimisel ja ehitamisel mitmeetapiline planeerimismenetlus. Planeerimismenetluse välistamisega lüheneb riigikaitseks olulise ehitise valmimise aeg minimaalselt ca ühe kuni kolme aasta võrra. Eelnõu § 10 punktiga 1 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ning sätestatakse, et ehitisele ei kohaldata PlanS-i, kui selle ainus eesmärk on valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Selle sätte raames on mõeldud ehitist, mis on riigi julgeoleku – mille hulka kuulub ka sõjaline riigikaitse – tagamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Selliseks ehitiseks võivad olukorrast olenevalt kvalifitseeruda nii sellised Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valduses olevad ehitised, mida ei ole lõikes 21 nimetatud, kui ka teiste ministeeriumide omandis (eelkõige nt Siseministeerium) või valduses olevad (planeeritavad) ehitised, samuti Kaitseväe kriitilistest vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või käitlevate ettevõtete ehitised või riigi julgeoleku seisukohast vältimatult olulisi teenuseid pakkuvate ettevõtete ehitised. Sõjalise riigikaitse seisukohalt oluline ettevõte peab arendama ja tootma tooteid või pakkuma teenuseid, mis vastavad Kaitseväe võimearendusprioriteetidele ja strateegiliste varude tagamise eesmärgile. Kui Vabariigi Valitsus on vastavasisulise otsuse langetanud, siis ei rakendata asjakohase ehitise puhul ei planeerimise ega KSH ja KMH protsesse. Seega kiirendatakse käesoleva muudatusega oluliselt riigi julgeoleku seisukohalt oluliste ehitise valmimise protsessi ja vähendatakse bürokraatiat. Kehtiva PlanS § 2 lõike 2 redaktsiooni kohaselt on PlanS kohaldamisalast välistatud ka ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine, välja arvatud juhul, kui ehitis asub käesoleva seaduse § 125 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal ning side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine. Nimetatud riigikaitseliste ehitiste puhul ei kohaldata PlanS-i ka käesoleva muudatuse järgselt, kuid need ehitised on lisatud eraldi eelnõukohasesse PlanS § 2 lõikesse 21 koos teiste riigikaitseliste ehitistega, seega ei looda kõnesoleval juhul uut õigust. Eelnõu § 10 punktis 2 piiritletakse sellised riigikaitselised ehitised, mille puhul eeldatakse ilma Vabariigi Valitsuse otsuseta, et nende ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise 17 kaitse tagamine. Sellisteks riigikaitselisteks ehitisteks on side ja eelhoiatamise, ladustamise ning sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitselised ehitised (näiteks rajatised, mis rajatakse sõjalise väljaõppe käigus, milleks võivad olla sillad, teed, aiad, punkrid jms), samuti riigikaitseline tee, Kaitseväe ja Kaitseliidu linnak, Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (kui need asuvad riigi omandis oleval maal) ja lasketiir. Kaitseväe linnak on antud sätte tähenduses Kaitseväe alaliste ülesannete täitmiseks rajatud või kasutusele võetud hoonete ja rajatiste kompleks. Selgitame, et Kaitseväe linnak on aiaga piiratud territoorium, kus paiknevad Kaitseväe üksused ja liitlasüksused, kasarmud, staabihoone ja muu vajalik infrastruktuur (näiteks toitlustuskompleks). Kaitseväe linnak ei ole täna seaduse tasandil defineeritud. Eelnimetatud ehitiste kavandamine välistatakse automaatselt PlanS kohaldamisalast, mis omakorda tähendab, et nende puhul ei rakendata ka KSH ja KMH menetlust, välja arvatud eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 23 sätestatud juhul (ehitist planeeritakse detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalale). Selliste EhS § 115 lõike 1 järgsete riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, mis ei ole automaatselt PlanS kohaldamisalast väljas, kohaldub ka edaspidi PlanS. Siiski ei ole ka selliste teiste riigikaitseliste ehitiste puhul välistatud, et Vabariigi Valitsus otsustab PlanS § 2 lõike 2 järgi valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et ehitise ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, ja jätab PlanS-i seetõttu kohaldamata. Eelnõukohase PlanS § 2 lõike 22 kohaselt kohaldub Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade puhul eelnõukohane PlanS § 2 lõige 21 vaid olukorras, kui harjutusvälja kavandatakse tervikuna riigi omandis olevale maale. See tähendab, et kui kasvõi 5% kavandatava harjutusvälja alast hõlmab eraomandis olevaid kinnistuid, siis PlanS § 2 lõike 21 ei kohaldu ning PlanS kohaldamist automaatselt välistada ei saa. Tegemist on erinormiga eelnõukohase PlanS § 2 lõike 21 suhtes. Täpsustus sätte näol on siiski oluline, kuna kehtivas relvaseaduses (edaspidi RelvS) on juba loodud erand Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisele või laiendamisele teatud eelduste täitmisel. RelvS § 85 lõige 31 sätestab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata PlanS-i, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Eeltoodud RelvS sätte alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja puhul võib harjutusvälja ala ulatuda ka eraomandis olevale maale, seega riivatakse isiku põhiõigusi, mistõttu peavad olema täidetud kõik RelvS § 85 lõikes 31 toodud tingimused, et Vabariigi Valitsus saaks PlanS-i jätta kohaldamata. Kui kõik RelvS § 85 lõikes 31 toodud tingimused täidetud ei ole ning ala hõlmab ka eraomandis olevaid kinnistuid, kohaldatakse PlanS kohast riigi eriplaneeringu menetlust. Kuna eelnõukohane säte välistab automaatselt PlanS-i kohaldamata jätmise selliste Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade puhul, mis ei ulatu eraomandis olevatele maadele, ei riiva see isiku põhiõigusi ning Vabariigi Valitsuse otsust PlanS-i kohaldamata jätmiseks RelvS § 85 lõikes 31 toodud tingimustel vaja ei ole. Seega Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade asutamise või laiendamise vajaduse tuvastamisel tuleb esmalt hinnata, kas alale võib jääda eraomandis olevaid kinnistuid. Kui jääb, siis PlanS kohaldamata jätmiseks peab Vabariigi Valitsus tegema otsuse RelvS § 85 lõikes 3 1 alusel. Kui eraomandis olevaid kinnistuid alale ei jää, kohaldatakse eelnõukohast PlanS § 2 lõiget 21 ning eraldi Vabariigi Valitsuse otsust PlanS kohaldamata jätmiseks ei tehta (v.a. eelnõukohases PlanS § 2 lg-s 23 sätestatud juhul). Siiski olenemata sellest, et Vabariigi Valitsus ei pea eeltoodud juhul PlanS kohaldamata jätmiseks eraldi otsust tegema, peab Vabariigi Valitsus RelvS § 85 lõike 3 alusel tegema otsuse harjutusvälja asutamise või laiendamise kohta — seda eelnõukohased muudatused ei välista. 18 Eelnõukohane PlanS § 2 lõige 23 sätestab erandi eelnõukohase PlanS § 2 lõikes 21 sätestatust. Kui Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja (kui ala asub tervikuna riigi omandis oleval maal), lasketiiru, ladustamisega seotud riigikaitselist ehitist ning Kaitseväe ja Kaitseliidu linnakut soovitakse ehitada detailplaneeringu koostamise kohustusega tiheasustusalale ning ehitist on viivitamatult vaja, siis automaatselt PlanS-i kohaldamata neid ehitada ei saa. Sellisel juhul võib detailplaneeringu koostamise kohustuse täitmata jätmise otsustada ainult Vabariigi Valitsus. Eelnõukohastes PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitiste puhul annab ehitusloa TTJA või esitatakse talle ehitusteatis EhS § 118 lõigete 1 ja 2 alusel, sest selliste ehitiste püstitamise protsessi peab kaalukatel riigi julgeoleku vajadustest lähtuvatel põhjustel juhtima ja load väljastama riik oma asjakohaste ametiasutuste kaudu. Kõik algatatud planeeringud menetletakse lõpuni vastavalt PlanS sätetele. See tähendab, et kui eelnõukohase PlanS § 2 lõikes 21 nimetatud ehitise osas on algatatud planeering, mis on hetkel pooleli, siis antud sätte alusel planeeringu menetlust ei lõpetata, vaid see viiakse lõpuni kuni planeeringu kehtestamiseni. Pikem selgitus eelnõu § 2 juures. Eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 24 sätestatakse, et kui eelnõukohastes PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitis asub riigi omandis oleval maal ja esineb vastuolu kehtivate varem kehtestatud planeeringutega (nt üld- või maakonnaplaneeringud), siis võib Vabariigi Valitsus otsustada varem kehtestatud planeeringute või nende osade kehtivuse peatada. Säte sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise sätetega (PlanS § 53 lg-d 2 ja 3). Vabariigi Valitsuse otsus kehtib viis aastat, mille jooksul peab ehitis olema valmis. Lühike tähtaeg tuleneb asjaolust, et PlanS kohaldamata jätmine ja kehtivate planeeringute järgimata jätmine saab olla põhjendatud ainult kiireloomuliselt vajaliku ehitise korral, mille puhul saab eeldada, et ehitis saab viie aasta jooksul valmis. Ehitis loetakse valminuks, kui ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise valmimist ei seota kasutusteatise ega kasutusloaaga, kuna EhS § 119 lg 1 kohaselt ei pea riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu kasutamiseks esitama kasutusteatist ega taotlema kasutusluba. Kui ehitis viie aasta möödudes valmis ei ole, siis planeeringute peatamise alus langeb ära ja seega taastub enne peatumist kehtinud olukord. Sätte kohaselt ei arvata Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivuse tähtaja hulka aega, mis otsuse kehtivus oli peatatud ja ehitamine keelatud. Selle täpsustuse lisamine on oluline, kuna ehitisega seotud kohtumenetluses võidaks kohaldada esialgset õiguskaitset, näiteks peatada Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus või keelata ehitise ehitamine, mis võib ettenähtud ajaraamis ehitise valmimist takistada. Kohaliku omavalitsuse teostamise tagatise riive Planeerimismenetluses konsolideeritakse riiklikud, kohalikud ja erahuvid ühte planeeringu dokumenti. See võimaldab lahendada planeerimismenetluses võimalikud huvide konfliktid ja õiguslikud vaidlused, arvestades õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja kohustusi. Planeeringu kehtestamise menetluses korraldab kohaliku omavalitsuse üksus nii kohaliku elu küsimusi kui ka täidab riiklikku ülesannet (riigikaitse, keskkonnakaitse, avalik kord jne). PS § 2 kohaselt on riik korraldatud unitaarriigi põhimõttel. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. PS § 2 lõikes 1 on Eesti territoriaalset terviklikkust rõhutatud sõnadega „lahutamatu ja jagamatu“, mis muudab sätte rahvusvahelises õiguses mõistetud territoriaalse terviklikkuse printsiibi tähendusest laiemaks, välistades ka üksiku territoriaalse autonoomse üksuse olemasolu riigis. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuna PS-s ei ole rahvuslik-territoriaalset autonoomiat eraldi nimetatud, oleks selle olemasolu riigis vastuolus 19 PS-ga (RKPJKo 11.08.1993, III-4/A-2/93; RKPJKo 06.09.1993, III-4/A-3/93). Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad kohaliku elu küsimusi ja täidavad neile volitatud avaliku võimu ülesandeid riigi territooriumi kindlaksmääratud osa (haldusüksuse territoorium ehk haldusterritoorium) suhtes. Riigikaitse korraldamine ei ole kohaliku elu küsimus. PS § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lõike 2 kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kohalikku omavalitsust teostatakse kohaliku omavalitsuse üksuste kaudu (PS § 155). Samuti võib seadusega kehtestada kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirangud. Et kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse põhiolemus säiliks, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ega või moonutada enesekorraldusõiguse olemust. Kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatise riive tuvastamiseks tuleb hinnata, kas kavandataval meetmel on mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele. Eelnõukohane Vabariigi Valitsuse otsuse mõju sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusega, kuna ka sel juhul otsustab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile rajatava ehitise üle. Ühest küljest piirab see kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust ise otsustada, kuidas tema haldusterritooriumil paiknevat maa-ala kasutatakse, ning see võib riivata kohaliku omavalitsuse üksuse funktsiooni täitmist. Teisest küljest reguleeritakse Vabariigi Valitsuse otsusega riigi territooriumi kui terviku kaitset sõjalise rünnaku tõrjumiseks valmistumisel ning selline tegevus on osa heidutusest, millel põhineb riigi sõjaline kaitse. PS preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu. Kõnealune Vabariigi Valitsuse otsus võib riivata kohaliku omavalitsuse teostamist üksnes niivõrd, kui eelnõukohase PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitise kavandamine ja ehitamine ei võimalda kasutada puudutatud osa kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumist muul eesmärgil. Samuti juhul, kui PlanS § 2 lg 24 alusel tehtud Vabariigi Valitsuse otsuse korral peatuvad konkreetsel alal, mis on riigimaa, varem kehtestatud planeeringud või nende osad. PlanS § 53 lõike 2 kohaselt peatuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud riigi eriplaneeringu otsuse alusel kehtivad üld- ja maakonnaplaneeringud riigi eriplaneeringuga hõlmatud alal. Vabariigi Valitsuse otsusel on selles osas sama mõju nagu riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusel. Kavandatava regulatsiooniga ei panda kohalikule omavalitsusele kohustust kavandada või ehitada välja riigi sõjaliseks kaitseks vajalikke ehitisi ega anta täidesaatva riigivõimu asutustele pädevust reguleerida kohaliku omavalitsuse teostamist. Kavandatava meetme mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele on kaudne ning avaldub üksnes olukorras, kus sama maa-ala soovitakse kasutada nii kohaliku elu korraldamiseks kui ka riigi sõjaliseks kaitseks. Kavandatava meetmega kaasnev riive on proportsionaalne, kui see on legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riigi julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse efektiivne tagamine läbi riigikaitseks vajalike ehitiste kiire rajamise on legitiimne eesmärk, mida kavandatava meetmega saavutada. Kavandatav meede on sobiv PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitiste kiireks väljaarendamiseks, arvestades pingestuvate rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuolukorra tingimusi. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid vähem koormava meetmega, mis on vähemalt sama tõhus kui esimene. Alternatiivseks meetmeks oleks planeeringu koostamine (nt riigi eriplaneering). Planeeringu koostamine, mis võtab tavapäraselt mitu aastat, ei aita tagada riigikaitse jaoks vajaliku ehitise valmimist viivitamatult ning riigi 20 eriplaneeringu koostamisel on selle mõju kohaliku omavalitsuse autonoomiale lõppkokkuvõttes sama kui kavandatava meetme puhul. Seega on kavandatav regulatsioon võrreldes alternatiivsete lahendustega palju efektiivsem ega riiva kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldust rohkem kui näiteks riigi eriplaneering. Ka planeeringu koostamise käigus peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama riiklike huvide ja seadusest tulenevate kohustustega. Isegi tavapärases planeerimismenetluses ei saa kohaliku omavalitsuse üksus õiguspäraselt eirata riigikaitse vajadusi ning jätta arvestamata riigi sõjaliseks kaitseks vajalike ehitistega. Riigi sõjalise kaitse vajaduste hindamine ning selleks vajalike ehitiste ja maa-alade kavandamine on Vabariigi Valitsuse ja täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus avaldada arvamust, millist mõju riigikaitseline ehitis kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu küsimuste lahendamisele kaasa toob, ning Vabariigi Valitsus või muu täidesaatva riigivõimu asutus peab otsustamisel neid huvisid kaaluma. Eeltoodut arvestades on riigikaitse jaoks vajalike ehitiste kavandamine ja väljaehitamine riigi sõjalise kaitse korraldamine. Riigi sõjalise kaitse korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja tema valitsemisala täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Vabariigi Valitsuse otsused tehakse haldusmenetluses, küsides kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ning kaaludes kavandatava otsuse mõju kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu korraldusele. Eelnõukohaste PlanS § 2 lõigete 2, 21 ja 23 tingimustele vastavate ehitiste hulk on väga piiratud. Eelnõukohane PlanS § 24 ei riiva kohaliku omavalitsuse teostamist või on selle mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele proportsioonis riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise vajadusega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega täpsustatakse terminit „riigi julgeolek“, mis hõlmab ka sõjalist riigikaitset. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõju 6.1. Kohtutele pannakse kohustus lahendada riigikaitselise ehitisega seotud kaebused eelisjärjekorras ja kiirendatud korras Sihtrühm ja avaldatav mõju 1. Kohtud Positiivne mõju Tekib selgem prioriteetide süsteem, mille korral kohtud teavad, et riigikaitselisi ehitisi puudutavad vaidlused tuleb lahendada esmajärjekorras. Muudatus kiirendab oluliselt riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlustes lõpliku, jõustunud kohtulahendini jõudmist. Kiire menetlus loob lühikese aja jooksul selguse nii kaebajale kui ka vastustajale, kas riigikaitselist ehitist puudutava tegevusega saab edasi minna või mitte. Kiirem menetlus aitab tagada, et pikaajalised kohtuvaidlused ei takista riigi kaitsevõime tugevdamist ning et julgeolekukeskkonna muutustele saab reageerida operatiivselt. Võimalike negatiivsete riskidena võib eelisjärjekord nihutada teiste asjade arvelt ressursse ja pikendada muude haldusasjade menetlusaega. Võimalik on ka ebavõrdne koormuse jaotus, kuna 21 suurim surve langeb eelduslikult halduskohtutele (nt Vabariigi Valitsuse otsused PlanS kohaldamata jätmiseks ja ehituslubade vaidlused). Kiirendatud menetlus jätab kohtutele vähem aega tõendite analüüsimiseks. Samas paneb selline lähenemine kaebuse esitajale suurema hooldus- ja põhjendamiskohustuse koostada kvaliteetne kaebus ning keskenduda kaebuse sisule ja asjakohasusele. Säte, mis kohustab riigikaitseliste ehitistega seotud haldusasjad lahendama eelisjärjekorras ning nelja kuue kuu jooksul, avaldab kahetist mõju. Ühelt poolt suurendab see kohtute töökoormuse kontsentratsiooni ja võib tuua kaasa täiendava ressursivajaduse ning ajasurve nii kohtutele kui menetlusosalistele. Teiselt poolt toetab see riigi julgeolekuvajadusi ja strateegiliste projektide õigeaegset elluviimist. Sättest tulenev mõju on seega valdavalt positiivne riigikaitselisest aspektist, kuid eeldab kohtusüsteemi sisemist kohanemist, et vältida kvaliteediriske ja koormuse kuhjumist teistes haldusasjades. 2. Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja riigikaitseliste ehitiste arendajad Positiivne mõju Riigikaitseks olulised ehitised valmivad kiiremini ja täidavad riigikaitse tagamise eesmärki, sest kaebused vaadatakse läbi kiirendatud korras. Oluline eelis on ka see, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saab planeerida kindlamate tähtaegadega. Samuti avaldab positiivset mõju kulude vähenemine, kuna ajaliselt piiritletud kohtumenetlused tähendavad väiksemat riski kulukate (ehitus)seisakute tekkimiseks. Eelduslikult vähendab lühem kohtumenetluse tähtaeg ka kulusid kohtumenetlusele endale. Negatiivne mõju Suurem rõhk kvaliteetsele ettevalmistusele, sest lühendatud menetlustähtajad eeldavad paremini ettevalmistatud dokumente. 3. Füüsilised isikud Positiivne mõju on kaudne – riigikaitseliste ehitiste asukohad selguvad lühikeses ajaraamis, mis tagab õiguskindluse ja selguse mõlemale kohtumenetluse poolele. Negatiivne mõju avaldub näiteks siis, kui eraisik soovib esitada halduskohtule kaebuse mõnes teises küsimuses ja tema kaebuse kohtumenetlus venib riigikaitselise ehitise vaidluse tõttu, millele on antud eelisjärjekord. KOKKUVÕTE Eelisjärjekorras ja kindla tähtajaga riigikaitselisi ehitisi puudutavate kaebuste lahendamine toetab riigikaitseliste ehitiste kiiremat valmimist ja riigikaitse-eesmärkide tõhusat tagamist, kuid toob kaasa riske menetluse põhjalikkusele ja koormuse jaotusele kohtutes. Samuti paneb see suurema vastutuse kaebajale panustada kaebuse koostamisel selle sisule ja asjakohasele ning võib pikendada muude kohtuvaidluste menetlusaegu. 6.2. Riigi julgeoleku kaalutlustel keskkonnamõjude hindamata jätmine Eelnõu eesmärk on luua selge ja kiirendatud kord, mille alusel võib selliste ehitiste planeerimisel, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jätta KMH tegemata. 22 Sihtrühm ja avaldatav mõju 1. Avalikkus ja kohalikud elanikud Positiivne mõju Selliste riigikaitseliste ehitiste kiire ehitamine, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, on kogu riigi ja avalikkuse huvides. Sellega tagatakse tõhusamalt riigi kaitsevõime, kriitilise taristu töökindlus, valmisolek võimalikeks julgeolekuohtudeks jmt. Kiire reageerimisvõime julgeoleku, sealhulgas riigikaitselistele ohtudele aitab vältida olukordi, kus nt taristu rike seaks ohtu elanikkonna heaolu. Võimalikud negatiivsed riskid Lühendatud või puuduv KMH vähendab avalikkuse kaasamise võimalusi, seega ka kohalike elanike võimalusi ehitiste kavandamisel kaasa rääkida. Kui põhjalik KMH jääb tegemata, jääb risk, et elanike elukeskkond (müra, visuaalne mõju, liikluskoormus) võib ajutiselt või püsivalt muutuda negatiivsemalt kui KMH tegemisel. Võimalikke negatiivseid riske tuleb leevendada, tehes koostööd Keskkonnaametiga ja ühtlasi tuleks avalikkusele kommunikeerida erandi kasutamise põhjendust. KeHJS kohase KMH jätmine tähenda, et keskkonnamõjusid ei hinnata üldse. Mõjud hinnatakse vajalikus ulatuses ning keskkonna leevendusmeetmed töötatakse ka vajadusel välja ning tagatakse nende rakendamine. 2. Kohalikud omavalitsused Positiivne mõju Kiiremini ellu viidud riiklikud taristuprojektid, mille puhul kohalik omavalitsus saab kasu julgeolekut tagavatest lahendustest. Samuti uuendatakse riigikaitseliste ehitiste ehitamisel aeg-ajalt ka kohalikku taristut, näiteks teid, millest saab kasu kogu kohalik kogukond. Negatiivne mõju seisneb selles, et teatud olukordades peatuvad varem kehtestatud üld- ja maakonnaplaneeringud. Samuti võib kohalike elanike seas tekkida pahameel, kui neid ei ole ehitise planeerimisprotsessis põhjalikult kaasatud. Riske aitab maandada varajane info jagamine kohalikele omavalitsustele. 3. Riigiasutused (kaitse-, julgeoleku-, kriisireguleerimise ja keskkonnaasutused) Positiivne mõju Kiirem reageerimine julgeolekuohtudele, sest paindlikkus võimaldab rajada kaitse- ja kriitilise taristu kiiremini. Väiksem halduskoormus kriisiolukorras, sest KMH pikk menetlus ei takista kiireid otsuseid. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui KMH jääb ära, sest siis võib suureneda vajadus teha keskkonnaasutustes lühendatud mõjuanalüüs. 4. Loodus ja keskkond Positiivne mõju 23 Kaudne kasu kriiside ennetamisel, sest hästi toimiv julgeoleku- ja kriitiline taristu võib ennetada keskkonnakahju (nt sabotaaž energia- või veetaristule). Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et mõni oluline keskkonnamõju jääb tähelepanuta, samuti võib kiirendatud riigikaitseliste ehitiste ehitamise protsess mõjutada kaitsealuste liikide elupaiku. Ilma KMH-ta võib eri projektide koondmõju jääda analüüsimata. Riske on võimalik maandada sellega, et raie kavandamisel tehakse koostööd Keskkonnaametiga, raiet ja ehitustöid ei tehta näiteks pesitsusajal, kui see võib linde kahjustada, samuti sellega, et seatakse müratõkked jms, mis leevendavad negatiivset keskkonnamõju. Enne ehitise kavandamist tehakse alale minimaalne vajalik keskkonnamõjude hinnang ning Natura eelhinnang. Vajaduse korral töötatakse välja ka leevendusmeetmed. KeHJS kohase KMH tegemata jätmine ei tähenda, et mõjusid üldse ei hinnata, neid hinnatakse valdkonna ekspertide poolt lihtsalt lühemas ajaraamis ja KeHJS-e väliselt. 5. Üldine mõju halduskorraldusele Positiivne mõju Suurendab riigi võimet langetada ajakriitilisi otsuseid. Loob selguse, millal KMH erand on õigustatud, vähendades õigusvaidlusi. Suurendab riigi kaitsevõimet ja kriisikindlust. KOKKUVÕTE Eelnõu loob olulise ja kitsalt piiritletud võimaluse jätta KMH tegemata ehitiste puhul, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas riigikaitse tagamine. Peamised eelised on seotud kiire reageerimise ja riigi kaitsevõime tugevdamisega, samal ajal, kui peamised riskid on seotud avalikkuse kaasamise vähenemise ja võimaliku keskkonnamõjuga. Selged menetlusreeglid ja leevendusmeetmed aitavad tasakaalustada julgeolekuvajadust ja keskkonnakaitse põhimõtteid. 6.3. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse piiramine Eelnõu eesmärk on kooskõlas Arhusi konventsiooni ja EL õigusega minimaalses ulatuses kitsendada keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust nii, et piirang ei muudaks kaebeõiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära raskeks. Antud muudatus mõjutab eelkõige keskkonnaorganisatsioone ja kohtuid. 1. Keskkonnaorganisatsioonid Positiivne mõju Loob õigusselguse olukordades, kus riigikaitseliste ehitiste ja nendega seotud tegevuste puhul on vaja kiiresti tagada riigi julgeolek. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse piiramine sellistes selgelt määratletud juhtumites võib vähendada menetluslikke viivitusi ning soodustada haldusmenetluse tõhusust. Samuti säilib keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht, mis aitab tagada, et olulised keskkonnariskid ei jääks õiguskaitseta. Negatiivne mõju 24 Säte piirab keskkonnaorganisatsioonide senist laiapõhjalist kaebeõigust ning võib vähendada nende võimalusi esindada avalikku huvi keskkonnakaitsel riigikaitseliste objektide kavandamisel. Praktikas võib „keskkonnaohu“ kriteeriumi kitsas tõlgendamine viia olukorrani, kus keskkonnamõjud ei ole piisavalt kohtulikult kontrollitavad. See võib vähendada keskkonnaorganisatsioonide usaldust otsustusprotsessi läbipaistvuse ja tasakaalustatuse suhtes. Võttes arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid, on keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse piiramine käesolevas sättes proportsionaalne. Piirang on suunatud kitsalt riigi julgeoleku ja sõjalise riigikaitse tagamisega seotud juhtumitele ning ei ole absoluutne, kuna keskkonnaorganisatsioonidele säilib kaebeõigus juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. Seeläbi on tagatud tasakaal riigi julgeoleku huvide ja keskkonnakaitse avaliku huvi vahel, võimaldades vältida põhjendamatuid menetluslikke viivitusi, kuid säilitades samas võimaluse oluliste keskkonnariskide kohtulikuks kontrolliks. 2. Kohtud Positiivne mõju Säte võib vähendada halduskohtute koormust, kuna väheneb riigikaitseliste ehitiste ja nendega seotud toimingute vaidlustamine keskkonnaorganisatsioonide poolt juhtudel, kus keskkonnaohtu ei esine. See võimaldab kohtutel keskenduda sisuliselt olulisematele vaidlustele ning soodustab kohtumenetluse tõhusust ja menetlusökonoomiat. Samuti võib see kiirendada riigikaitseliste projektidega seotud vaidluste lõplikku lahendamist, mis on oluline riigi julgeoleku huvides. Negatiivne mõju Säte võib tuua kaasa vaidlusi kaebeõiguse olemasolu üle, eelkõige seoses „keskkonnaohu“ mõiste sisustamisega, mis võib menetluse algfaasis pikendada kaebeõiguse kontrolli ja tekitada täiendavat menetluslikku ebakindlust. Samuti võib väheneda kohtulik kontroll haldusorganite kaalutlusotsuste üle keskkonnaküsimustes, mis võib suurendada riski, et teatud keskkonnamõjud jäävad kohtulikult läbi vaatamata. KOKKUVÕTE Eelnõu piirab keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust kitsalt määratletud riigikaitselistes olukordades, aidates kaasa riigi julgeoleku tagamisele ja menetluste kiirendamisele. Selline piirang omakorda toetab kohtumenetluse tõhusust ja menetlusökonoomiat. Samal ajal säilib võimalus kohtulikuks kontrolliks juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. Seega on tagatud, et olulised keskkonnariskid ei jääks õiguskaitseta ning piirang ei ole kohtumenetluse seisukohalt ülemäärane ja aitab kaasa tasakaalustatud ja eesmärgipärasele õigusemõistmisele. 6.4 Metsateatise kohustuse vähendamine ja metsaressursi kohta teabe kogumine riigikaitse eesmärkidest lähtuvalt Eelnõu eesmärk on luua paindlik ja operatiivne kord, mis võimaldab riigikaitse vajadustest tulenevalt vähendada metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel. Samuti koguda täiendavat ja täpsemat teavet metsaressursi kohta, et tagada tõhus riigikaitseliste ehitiste kavandamine ja ehitamine ning liitlasvägede vastuvõtuvõime. Sihtrühm ja avaldatav mõju 25 1. Avalikkus ja kohalikud elanikud Positiivne mõju Tugevneb julgeolek, sest riigikaitseliste ehitiste rajamiseks vajalikud tööd saavad tehtud kiiremini. Seeläbi paraneb nii kaitse- kui ka kriisivalmidus, kuna metsakatte vähendamine kriitilistes piirkondades võib parandada päästetöid, operatiivset liikuvust ja evakuatsioonivõimalusi. Kavandatav tegevus vähendab ka bürokraatiat ajakriitilistes olukordades. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et tavamenetlusest kõrvalekaldumine võib vähendada elanike teadlikkust ja võimalust kaasa rääkida. 2. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Päästeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) Positiivne mõju Võime tegutseda operatiivselt, ilma et halduskoormus takistaks julgeolekuvajadusi. Metsateatise esitamise kohustusest vabanemine vähendab bürokraatiat ning aitab riigikaitselisi ehitisi ehitada viivitamatult ja eesmärgipäraselt, et tagada riigi julgeolek ja sõjaline riigikaitse. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad siis, kui raie mõju keskkonnale ei ole piisavalt uuritud. Selle riski maandamiseks tehakse raie kavandamisel aktiivset koostööd Keskkonnaametiga. 3. Kohalikud omavalitsused Positiivne mõju Õigel ajal ehitatud riigikaitselised ehitised toetavad piirkonna julgeolekut ja kriisivalmidust. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui kohalikul omavalitsusel on elukeskkonna muutuste teemal piiratud võimalus kaasa rääkida, sest avalik pahameel tabab sageli omavalitsust, isegi kui otsuse tegi riik. 4. Riigikaitse ja liitlased (NATO, Kaitsevägi, Kaitseliit) Positiivne mõju Suurem liitlasüksuste vastuvõtuvõime, sest keskkonna- ja haldustakistused vähenevad, mille tulemusel on võimalik liitlasüksustele tagada kokkulepitud tingimused vastavas ajaraamis. Olulisi negatiivseid riske ei kaasne, kuid avaliku kriitika risk võib mõjutada koostööd või riigikaitselise ehitise valmimise tempot, kui kommunikatsioon ei ole piisav. 5. Keskkonnaorganisatsioon Muudatus, mille kohaselt riigi julgeoleku tagamiseks, sealhulgas sõjaliseks riigikaitseks rajatavate riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel ei ole nõutav metsateatise esitamine, mõjutab keskkonnaorganisatsioonide seniseid osalus- ja teavitamisvõimalusi metsade kasutamisega seotud otsustes. Metsateatise esitamise kohustuse erand võimaldab kiirendada riigikaitseliste ehitiste ettevalmistamist ja elluviimist ning vähendab menetluskoormust julgeolekuolukorrast tulenevate vajaduste korral. Samas väheneb keskkonnaorganisatsioonide ligipääs teabele kavandatavate raiete 26 ja metsa kasutamise kohta ning võimalus varajases etapis tähelepanu juhtida võimalikele keskkonnamõjudele. Muudatus eeldab, et riigikaitseliste ehitiste kavandamisel arvestatakse keskkonnahoiu eesmärke muude kehtivate õigusaktide ja halduspraktikate kaudu. Kokkuvõttes muudab regulatsioon keskkonnaorganisatsioonide rolli metsade kasutamisega seotud otsustusprotsessides piiratumaks, toetades samal ajal riigi võimet tagada julgeolek ja reageerida operatiivselt riigikaitselistele vajadustele. KOKKUVÕTE Eelnõu mõju on kahepoolne. Positiivne on see, et riigikaitse vajadused saavad täidetud kiiremini ja tõhusamalt. Metsateatise kohustus väheneb erandjuhtudel, vähendades halduskoormust. Riigil tekib parem ülevaade metsaressursi kasutamisest julgeoleku eesmärgil. Potentsiaalne risk on see, et keskkonna- ja kogukonnamõju võib jääda lühikeseks ajaks vähem kaardistatuks. Avalikkuse teavitamine ja läbipaistvus võib väheneda. Maaomanike õiguste tagamine vajab hoolikat tasakaalustamist. Tasakaalustavateks meetmeteks on kitsalt piiritletud regulatsioon ja otsustusjuhised, hilisem avalikustamine ja statistiline aruandlus erandite kasutamise kohta ning kvaliteetne keskkonnaseire ka kiirete menetluste korral. 6.5. PlanS kohaldamisala piiramine seoses riigikaitseliste ehitistega Eelnõu eesmärk on tagada, et ajaliselt kriitilised riigikaitselised ehitised saaksid rajatud kiiremini ja paindlikuma menetlusega, ilma et venivad planeerimismenetlused takistaksid riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärkide täitmist. Sihtrühm ja avaldatav mõju 1. Avalikkus ja kohalikud elanikud Positiivne mõju Suureneb julgeolek ja kriisivalmidus, sest riigikaitselised ehitised valmivad kiiremini ning see toetab elanikkonna turvalisust. Parem ja operatiivsem logistika konfliktolukordades (sh liitlaste operatiivne tugi ning päästetööde logistika). Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus menetlustes osaleda ja seisukohti esitada, kui ehitise kavandamisel ei kohaldata PlanS-i. Muutused elukeskkonnas (müra, liiklus, visuaalne mõju) võivad samuti avaldada negatiivset mõju, mille üle elanikel võib olla väiksem otsustusõigus. Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks teha regulaarset koostööd kohalike omavalitsustega, et tagada kohalike elanike informeeritus. Kui ehitis on ehitusloakohustuslik, siis toimub kaasamine vastavalt EhS-le, kuid antud eelnõuga kaasatavate isikute ringi selles menetluses ei piirata. 2. Kohalikud omavalitsused 27 Positiivne mõju Väheneb koormus planeerimismenetlustes, kuna riigikaitselisi ehitisi ehitatakse väljaspool PlanS-i. Tugevdatud julgeolek kohalike omavalitsuste territooriumil, mis parandab kogu piirkonna valmisolekut. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et kohalikul omavalitsusel väheneb otsustusõigus planeeringute üle, mis mõjutavad kohaliku maa kasutust ja arendust. Suureneb tõenäosus, et kohaliku arengukava eesmärgid muutuvad riigikaitseliste vajaduste tõttu. Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks kohalikke omavalitsusi kaasata nõuandvas rollis ka siis, kui planeerimisprotsessi ei rakendata. Riigi eriplaneeringu menetluse puhul võetakse samuti kohaliku omavalitsuse üksuselt otsustusõigus ära, kuid on säilitatud arvamuse avaldamine. Leevendavaks meetmeks on tasakaalustatud läbirääkimised riigiga maa kasutuse ja kompensatsioonimeetmete üle. Samuti säilib ka uute Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade asutamisel või laiendamisel RelvS § 85 lõikes 6 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele makstav hüvitis. 3. Maaomanikud ja arendajad Positiivne mõju Kiirem õiguslik selgus, kui riik otsustab rajada riigikaitselise ehitise, millele ei kohaldu tavapärane planeerimisprotsess. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad juhul, kui maa jääb riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse või mõjualasse. Võimalikke riske aitab maandada see, kui tagatakse vajaduse korral õiglane ja kiire riigikaitselise ehitise kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine ning kui antakse selged juhised maa kasutamise kohta ohualadel. 4. Keskkonnaorganisatsioonid, kodanikeühendused ja avaliku huvi esindajad Positiivne mõju Proportsionaalsem raamistik, mis täpsustab, millal erandit võib kasutada, vähendades kahtlust, et riik kasutab planeerimismenetlusest kõrvalehoidmist põhjendamatult. Võimalus keskenduda strateegilisematele juhtumitele, kuna erandite kasutamine on kitsalt seotud riigikaitsega. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus avalikku huvi planeerimisprotsessis kaitsta, sest planeeringu avalikustamine ja kaasamine võivad ära jääda. 5. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Maa-amet, Keskkonnaamet, Siseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) Positiivne mõju Kiireneb otsustamine ja projektide elluviimine, mis on olulised ajakriitilistel hetkedel riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks. Väheneb halduskoormus, sest pikka ja mitme-etapilist planeerimisprotsessi ei ole vaja. Paraneb operatiivne valmisolek liitlasüksuste vastuvõtuks, harjutusalade laiendamiseks, varustuse eelpaigutamiseks ja mobiilsuseks. 28 Võimalikud negatiivsed riskid on minimaalsed ja avalduvad siis, kui võib tekkida vajadus tagada keskkonna- ja ohutusriskide leevendamine, mis tavapäraselt tehakse planeerimisetapis. Teatud puhkudel (nt KOV-dele kompensatsioonimehhanismi pakkumine planeeringu puudumise tõttu) võib finantskoormus suureneda, kuna peab leidma vahendeid, kuidas negatiivset mõju leevendada. 6. Riigikaitsevaldkond tervikuna (sh NATO liitlased) Positiivne mõju Märkimisväärselt paraneb riigi julgeolek, sealhulgas sõjaline riigikaitse, sest ajakriitiliste riigikaitseliste ehitiste planeerimine ja ehitamine ei viibi. Paraneb liitlasüksuste vastuvõtuvõime, mis toetab kollektiivkaitset. Vähenevad kulud, kuna ei teki ebavajalikke viivitusi, mis kasvataksid projektide maksumust. Võimaliku negatiivse riskina tuleb arvestada seda, et liitlaste kohaloleku ja ehituse intensiivistumine võib tekitada avalikkuses küsimusi. Riski aitab maandada selge ja võimaluste piires kommunikatsioon kohalike elanike ja kogukondadega KOKKUVÕTE PlanS kohaldamisala piiramine riigikaitseliste ehitiste puhul on vajalik riigi julgeoleku ja kollektiivkaitse eesmärkide täitmiseks, kuid sellega kaasneb põhiõiguste, kohaliku autonoomia ja keskkonnakaitse seisukohalt mitu riski. Peamine positiivne mõju on riigikaitseliste ehitiste kiire ja tõhus rajamine, riigi ja liitlaste suurem operatiivne valmisolek, vähendatud halduskoormus ning parem projektide prognoositavus. Peamised võimalikud riskid kaasnevad avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse vähenemise tõttu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisatulu ega -kulu. Seaduse rakendamisel jäetakse riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitme-etapiline planeerimisprotsess juhul, kui ehitiste ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja nende ehitamine lähtub kiireloomulisest julgeolekukaalutlusest. Seega väheneb riigiasutuste töökoormus. Osaliselt väheneb kohtute koormus, sest piiratakse avalike huvide kaitseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamist, teisalt pannakse kohtule tähtaeg riigikaitselise ehitiste kavandamise ja ehitamisega seotud kaebuste lahendamiseks ning see võib olenevalt tähtajast suurendada kohtute töökoormust. 8. Rakendusaktid Rakendusakte käesoleva eelnõuga ei kavandata ega muudeta. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohane seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil. 29 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu kiireloomuliseks kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule ning SA-le Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Märkused ja ettepanekud, mis esitati EIS-i kaudu, on lisatud käesoleva seletuskirja lisana vormistatud kooskõlastustabelisse. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitatud töötasandi märkustega on arvestatud osaliselt. 30 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Kliimaministeerium 8.12.2025 nr 1-5/25/5324-4 Kooskõlastatud märkustega Kliimaministeerium kooskõlastab ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1. Teeme ettepaneku sõnastada § 8 punkt 1 järgmiselt: Arvestatud. „1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 10 järgnevas sõnastuses: Eelnõu ja seletuskirja muudetud vastavalt ettepanekule. Lisaks “(10) Metsaregistri vastutavale töötlejale esitatakse riigikaitsealase täpsustati selguse mõttes sätte sõnastust. tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.“;“ Põhjendus: Seletuskirjas on märgitud eelnõu § 8 punkti 1 kohta, et kuivõrd riigikaitselisel eesmärgil võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi kohustuste täitmiseks, sh ressursside arvestusega seotud kohustuste säilimiseks, lisatakse metsaseadusesse erisäte, mille kohaselt Kliimaministeeriumil kui metsaregistri vastutaval töötlejal on õigus küsida infot riigikaitselise tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta ka olukorras, kus metsaseadus ei kohaldu või selle kohaldamisala on piiratud. Info maht on piiratud metsaseaduse § 9 lõike 1 kohaldamisalaga. Eelnõus ei teki tehtavate muudatuste tulemusel olukorda, kus metsaseadus ei kohalduks. Hetkel on sätestatud vaid õigus andmeid küsida, mitte kohustust andmeid esitada. 2. Teeme ettepaneku kaaluda metsaseaduse § 43 lõike 3 kehtetuks Võetud teadmiseks. tunnistamist olukorras, kus eelnõukohase seadusega täiendatakse Kaalume seda täiendavalt, kuid mitte käesoleva eelnõu raames. metsaseaduse paragrahvi 28 lõikega 11, mis võimaldab kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks. 1 Meie hinnangul puudub vajadus metsaseaduse § 43 lõike 3 täiendava erisuse tegemiseks metsa majandamise eeskirjaga, kui eelnõu näeb ette paragrahv 28 lõikes 11 täiendust. 3. Eelnõu kohaselt ei ole vaja metsateatist esitada raiete puhul, mida Antud selgitus ja seletuskirja täiendatud. tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgil. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, Peame oluliseks, et seletuskirjas oleks rohkem selgitatud „riigi tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi“ sisu. Kas kõiki terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi raieid Kaitseministeeriumi valitsemisalas tehakse sellel nimetatud saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu eesmärgil või on võimalik ka sellest erinev olukord. ühiskonda ning riigi vahendeid ja varusid. Eeltoodu tähendab, et riigikaitse on laiapindne. Sõjaline riigikaitse on suunatud riigi kaitsmisele relvastatud ründe vastu ning selleks vajaliku sõjalise valmisoleku, infrastruktuuri või tegutsemisvõime tagamisele. Kuivõrd tegemist on erandi loomisega metsa raiumiseks, siis eelnõuga rõhutatakse seda, et tegevus peab olema seotud sõjalise riigikaitsega, mitte laiapindse riigikaitsega. Selgitame, et Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik Eesti-vastane rünnak ning tagada, et vajadusel suudaks Eesti end edukalt kaitsta. Tänases julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised rünnakud. Seega peab riigi kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused ning kogu ühiskond. Eesti riigikaitse eesmärk pole mitte ainult võimalikku konflikti võita, vaid seda ka heidutuse teel ära hoida – see on kõige tõhusam ja odavam viis riigi kaitseks. Laiapindne riigikaitse suurendab kogu Eesti ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks. Seega on laiapindsel riigikaitsel ka heidutav efekt, kuna see annab võimalikule agressorile sõnumi, et Eesti puhul on tegemist vastupidava riigi ja ühiskonnaga. 2  Laiapindse riigikaitse käsitluse kohaselt jaguneb riigikaitse kuueks peamiseks omavahel seotud tegevussuunaks, millel on konkreetsed vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad seda tegema ka rahuajal. 4. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus ei tulene ainult KeÜSist, Arvestatud osaliselt. vaid selle õiguse annab Arhusi konventsioon. Eelnõu seletuskirja Eelnõukohase KeÜS § 30 lõikes 4 sätestatud kaebeõiguse piirang ei kohaselt justkui võimaldaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel muuda kaebeõiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära raskeks ning 346 liikmesriigil kehtestada erandeid rahvusvaheliste konventsioonide, seega ei kahjusta muudatus Arhusi konventsiooni eesmärke. Antud nagu Arhusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi säte jäeti eelnõusse sisse, kuid eelnõust on välja jäetud kavandatav oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Me ei nõustu, et ELTL saaks sellisel KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles tuvastamiskaebus. moel reguleerida rahvusvahelisest õigusest riikidele tulenevaid kohustusi. Kaebeõiguse erandi kehtestamisega KeÜSis tekib vastuolu konventsiooni ja siseriikliku õiguse vahel. Põhiseaduse § 123 sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Kohus on ka varem Arhusi konventsiooni otse kohaldanud. Teeme ettepaneku KeÜSi muutmise ettepanek eelnõust välja jätta. 5. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 punktis 3 toodud muutmiskäsk Arvestatud. peaks ilmselt muutma HKMS § 211, mitte § 221. Siseministeerium 09.12.2025 EISi märge kooskõlastatud Eesti Linnade ja Valdade Liit 04.12.2025 nr 2-3/200-1 Mitte kooskõlastatud ELVL ei kooskõlasta eelnõud põhjusel, et niivõrd mahukate Antud selgitus. muudatuste mõju analüüsimiseks ja liikmetega konsulteerimiseks on Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on kooskõlastamiseks antud aeg ebamõistlikult lühike. kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise 3  riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga. Arvamused Riigikohus 0.12.2025 nr 6-6/25-58 1. Eelnõu problemaatiline menetlus. Riigikohus ei saa heaks kiita Antud selgitus. praktikat, et eelnõule tagasiside andmiseks jäetakse vaid kaks tööpäeva. Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on Seda enam olukorras, kus eelnõuga plaanitakse põhimõttelisi kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja muudatusi halduskohtumenetlusse ning eelnõu seaduspärasus sõltub ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise olulisel määral Euroopa Liidu õigusest. Pole selgitatud, miks eelnõu riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast esitamine ei või viibida paar nädalat või miks selle ettevalmistamist ei meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide alustatud varem. praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti Eelnõuga plaanitavad HKMS-i muudatused vajavad Tallinna kui Tartu tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks Halduskohtu kooskõlastust. Erinevate keskkonnakaitse ning vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks metsanduses tegelevate organisatsioonide kaasamata jätmine on samuti oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga. lubamatu, kuivõrd eelnõuga püütakse just nende tegutsemist piirata. Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel Eelnevaga seostuvalt juhime tähelepanu, et mõjuanalüüsist puudub otsustas Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeeriumil koostöös sisuliselt igasugune hinnang sellele, millist mõju avaldab eelnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja keskkonnakaitse organisatsioonidele. Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga tuleb töötada välja vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu (riigikaitse jaoks oluliste ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025. 4  Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks SA Keskkonnaühenduste Kojale. Seletuskirja on täiendatud keskkonnakaitse organisatsioonidele avalduva mõju osas. 2. Eelnõu probleemsed aluspõhimõtted. Avalikkuse kaasamise Antud selgitus. vältimise asemel tuleks püüda probleeme lahendada parema Eelnõu eesmärk on selliste ehitiste planeerimise ja ehitamise oluline kaasamisega. Kui ettevalmistusi ja kaasamist teha õigesti, on võimalik kiirendamine, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise vältida hilisemaid (kohtu)vaidlusi.2 riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Sellel eesmärgil Seletuskirjast nähtub ka kaitseministeeriumi usaldamatus halduskohtu nähakse eelnõus ette võimalus selliste ehitiste puhul jätta, kas vastu. Antakse mõista, et istungi kinniseks kuulutamine ei ole piisav automaatselt või Vabariigi Valitsuse otsuse alusel planeerimisseadus meede vältimaks salastatud teabe menetlusosalistele teatavaks saamist kohaldamata, mis omakorda tähendab olemuslikult ka teatud (seletuskiri lk 11). Meenutame, et riigisaladusega kaitstud teavet ei ole avalikkuse kaasamise etappide vahelejätmist. ka kinnisel kohtuistungil võimalik avaldada menetlusosalistele, kellel puudub vastav luba (HKMS § 79 lg 1 p 1). Samuti heidetakse kohtutele EÕK taotlemine igas menetlusstaadiumis korduvalt ilma, et asjaolud ette EÕK meetmete rakendamist ning sellega ehitustegevuse oleksid muutunud, koormab nii kohtuid kui takistab ka riigi seisukohast takistamist. Ilma EÕK-ta muutuvad vaidlused pahatihti ainetuks ning oluliste ehitiste valmimist. Kehtivat laia kaebeõigust kasutatakse kohati õiguskaitse illusoorseks. EÕK ei anta suvaliselt. Halduskohus hindab üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil. igakordselt, kas EÕK kohaldamine on vajalik ning menetlusosalistel on Seletuskirjas on antud ülevaade käimasolevatest vaidlustest. Mõistame, võimalik nõuda selle otsuse õiguspärasuse kontrolli kõrgema astme et EÕK-ta võivad muutuda vaidlused ainetuks, mistõttu ei ole eelnõu kohtult. eesmärk EÕK taotluse kaotamine riigikaitselistes asjades, vaid piirata seda igas menetlusstaadiumis ühele taotlusele. Seejuures tuleb EÕK taotluse esitamise võimaluse piiramist vaadata süsteemselt koos eelnõus ette nähtud muudatusega, millega piiratakse riigikaitselisi ehitisi puudutavate kohtuvaidluste pikkust neljale kuule. Neli kuud on piisavalt lühike aeg, mille raames võib eeldada, et asjaolud ei muutu nii drastiliselt, et vältimatult vajalik oleks korduva EÕK taotluse esitamise võimalus. Ühtlasi puudutab EÕK taotluste esitamise võimaluste piiramine üksnes kohtuvaidlusi, kus kaebus on esitatud muul eesmärgil kui enda õiguste kaitseks ja juhul, kui see on esitatud seoses riigikaitselise ehitisega, millele kohaldatakse planeerimisseaduse §-s 2 sätestatut. 5  Kehtiva HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus ka omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta. Seega, kuna eeltoodud kohtule antud õigust eelnõuga piiratud ei ole, leiame, et eelnõukohase muudatusega isiku õigused pöördumatult kahjustada ei saa. Kui kohus leiab, et EÕK kohaldamine on hädavajalik, on tal võimalik omal algatusel selles osas määrus teha. 3. Eelnõu ei vähendaks tegelikult vaidlusi. Eelnõuga on seatud Arvestatud osaliselt. eesmärk kaebeõiguse piiramisega vähendada kohtuvaidlusi. Eelnõu eesmärk on kiirendada selliste ehitiste ehitamist, mille ainus Keskkonnaühenduste tõrjumisel leitakse tõenäoliselt nende asemele eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine kohalikud elanikud, kes esitavad kaebused enda õiguste kaitseks. või hädaolukorra lahendamine. Et ehitised kiiremini valmiks, on Teiseks, eelnõus välja pakutud KeÜS § 30 lg 4 spetsiifiliselt loob uue eelnõuga vähendatud planeerimise ja ehitamise protsessis antavate aluse tuvastuskaebuse esitamiseks. Vastupidiselt eelnõu eesmärkidele haldusaktide hulka, mis omakorda vähendab võimalikke kohtuvaidlusi. võivad seetõttu kohtuvaidlused kesta oluliselt kauem, sest Eelnõu keskne eesmärk on lühendada riigikaitseliste ehitistega seotud põhivaidlusele eelnevalt tuleb selgeks vaielda, kas KeÜS § 30 lg-ga 3 kohtuvaidluste kohtumenetluse pikkust, mitte üksnes vähendada plaanitud kitsendus kohaldub või mitte. Kolmandaks, ei ole viidatud kohtuvaidluste arvu. Kohtuvaidluste kiirendamise eesmärki täidab sättes esinev piirang üheselt selge. Kuigi keskkonnaohu mõiste võib eelkõige neljakuulise menetlustähtaja seadmine. Käesoleval hetkel on olla võrdlemisi defineeritud (KeÜS § 3 ja 5), siis pole peaaegu mitte pooleli Nursipalu harjutusväljaga ja Ermistu moonaladudega seoses kunagi ühelgi üksikul juhtumil selge, kas on keskkonnaohu esinemise väga mitmeid metsateatiste vaidlusi. Vastav info on ka seletuskirjas. võimalus või mitte. Seda enam, et eelnõuga soovitakse jätta ära KSH ja KMH läbi viimine, mis võiks anda sisendit selle küsimuse Eelnõust on välja jäetud kavandatav KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles lahendamisele. tuvastamiskaebust. 4. Fraasi „riigikaitseliste ehitistega seotud vaidlus“ ebaselgus. Antud selgitus. Eelnõu seletuskirjas (lk 15) avatakse „riigikaitselise ehitise“ mõisted Eelnõus sätte sõnastust täpsustatud ja seletuskirja on vastavalt järgnevalt „mille ainus eesmärk (st põhjus, miks ehitist ehitatakse, mitte täiendatud. See tähendab, et eelnõus on riigikaitseliste ehitiste puhul kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas mõeldud vaid neid riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi sõjalise riigikaitse tagamine.“ Kolleegiumi hinnangul on tegemist julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. liigselt laia määratlusega. See tekitab riski, et eelnõu sätteid võidakse püüda rakendada ka olukorras, kus see tegelikult põhjendatud pole. Selgitame, et EhS § 115 lg 1 defineerib riigikaitselise ehitise. EhS § 115 Näiteks on kolleegium oma hiljutises otsuses selgitanud mõiste lg 1 sätestab, et riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses 6 „kaitseotstarbeline“ tähendust seoses välihaiglatega (RKHK 3-24- on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi 3485/30, p 23). Mõistete ebaselgus võib vastupidiselt soovitule valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Kehtiv suurendada kohtuvaidlusi. EhS § 115 lg 11 sätestab, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 Samuti nendib seletuskiri (lk 3), et mõiste „riigikaitse“ on palju laiem sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava kui „sõjaline riigikaitse“, aga samas kasutatakse mitmetes eelnõu ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks sätetes just „riigikaitse“ ja mitte „sõjalise riigikaitse“ mõistet. Samuti ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või ei ole kõik eelnõu sätted ega seletuskiri olevat ühel nõul selle osas, kas hädaolukorra lahendamine. tegemist peab olema „üksnes“ riigikaitselise projektiga või mitte. Seega ehitised, mis ei lähe EhS § 115 lg 1 kohaldamisalasse, peab Näiteks eelnõu § 2 p 1 on väga laialt „riigikaitselise ehitisega seotud“, riigikaitseliseks ehitiseks määrama Vabariigi Valitsus lähtuvalt aga eelnõu § 6 p 1 on kitsamalt „…mille ainus eesmärk on riigi ohuhinnangust. julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine“. 5. Keskkonnakaitse organisatsioonide kaebeõiguse piiramine pole Arvestatud osaliselt. kooskõlas Århusi konventsiooniga. Eelnõus on keskkonnakaitse Eelnõukohases KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud teatav kaebeõiguse organisatsioonide kaebeõiguse piiramist põhjendatud sellega, et ELTL piiramine ei muuda kaebeõiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära artikkel 346 lubab teha julgeoleku kaalutlustel erandeid. Esiteks pole raskeks. Keskkonnaorganisatsioonidel säilib kaebeõigus, kui sellega kolleegium veendunud, et selle sätte alusel on võimalik soovitud võib kaasneda keskkonnaoht, seega ei kahjusta muudatus Arhusi erandeid konventsioonist teha, kuid lühikese tähtaja tõttu ei ole konventsiooni eesmärke. Eeltoodud säte jäeti eelnõusse sisse, kuid võimalik siinkohal põhjalikku analüüsi esitada. eelnõust on välja jäetud kavandatav KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles Teiseks ja palju olulisemalt, Eestile ei tule Århusi konventsioonist tuvastamiskaebus. kohustused üksnes läbi Euroopa Liidu õiguse. Eesti on konventsiooni ratifitseerinud (ning praegu soovitud reservatsiooni ei tehtud ratifitseerimisel) ning seega tuleneb PS § 123 lg-st 2, et vastuolu korral on kohustuslik kohaldada välislepingu sätteid. Konventsioonis endas ei sisaldu üldist riigikaitse välistust üldosas. Vastavat välistust pole ka art 9 (juurdepääs õigusemõistmisele). Kaudselt on välistus olemas osaliselt. Nimelt sätestab art 6 lg 1 p c, et osapool „võib siseriikliku õiguse alusel jätta selle artikli kohaldamata riigikaitsetegevusele, kui tema arvates võib artikli järgimine takistada riigikaitse eesmärkide täitmist“. Vastuolu pole siiski üksnes juhul, kui eelnõu läheb kokku konventsiooni erandiga ning art 6 lg 1 p c on ebamäärase sisu ja praktikaga. 7 Täiendavalt konventsioon kohustab tagama juurdepääsu ka art 9 lg 3 alusel. Selle osas pole riigikaitse erandklauslit otse ega kaudselt ette nähtud. Samas jätab säte osapooltele elluviimisel laia otsustusruumi ja on sisult umbmäärane. Selle kohta on hulk EK praktikat ja konventsiooni tagamise komisjoni (compliance committe) otsuseid. On vaieldav, kas eelnõu on selle praktikaga kooskõlas, aga detailsemat analüüsi pole ajapuuduse tõttu võimalik esitada. Seega pole kolleegium pole veendunud, et konventsioon võimaldab eelnõus plaanitud viisil keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust piirata. Lühikese tähtaja tõttu ei ole võimalik siinkohal põhjalikku analüüsi esitada. 6. Hüppava kassatsiooni probleemid. Eelnõus välja pakutud hüppava Arvestatud kassatsiooni peamine probleem seisneb selles, et see läheks vastuollu Eelnõust on muudatus välja jäetud. Riigikohtu kui kassatsioonkohtu rolliga. Kui apellatsioonkaebused esitataks Riigikohtule, siis paratamatult kerkiks üles põhiseaduslik probleem sellest, kas vaidluse õigeks lahendamiseks on vajalik hinnata ja koguda tõendeid (PS § 149 lg 3). Samuti peaks Riigikohus suurema hulga vaidlusi menetlusse võtma, mille lahendamine oleks tavapärasest töömahukam. HKMS § 221 lg 31 on sõnastatud laialt, hõlmates mistahes asjad, kus kaebust pole esitatud enda õiguste kaitseks. Arusaamatult plaanitakse eelnõuga piirata kaebeõigust kõikides populaarkaebuste asjades, seega ka kõigis neis asjades, kus vaidlustatakse täiesti tavalist (st mitte riigikaitsega seotud) ÜP-d või DP-d (Plans § 94 ja § 141). Eelnõu § 2 punktid 2, 3 ega 4 ei erista riigikaitseliste ehitistega seotud vaidlusi ning teisi vaidlusi, mis on esitatud muul alusel kui enda õiguste kaitseks. Seletuskirjas puudub sellise kaebeõiguse piirangu kohta põhjendus. Eelnõus puudub Riigikohtu töökoormuse kasvu kohta mõjude analüüs. Samuti ei selgu eelnõust, mis saab nendel juhtudel, kui üht ja sama haldustegevust on vaidlustanud nii füüsilised isikud kui ka keskkonnakaitse organisatsioonid: kas menetlused peaksid siis hargnema kaheks, mis hakkavad kulgema paralleelselt? See ei näi ei 8 mõistlik ega teostatav, arvestades Riigikohtu rolli kohtupraktika ühtlustamisel (HKMS § 219 lg 3 p 2). Seega näiks lahenduseks ühe menetluse peatamine, mis aga läheks vastuollu eelnõu eesmärgiga kiirendada menetlusi. Võrdlus väärteoasjadega ei ole siinkohal asjakohane, sest seal on hüppava kassatsiooni puhul olemas kohtuvälise menetleja otsus ning seega on vähemalt kaudselt isikule kolm astet tagatud. 7. Esimene alternatiiv hüppavale kassatsioonile. Selle asemel oleks Mitte arvestatud. halduskolleegiumi hinnangul mõttekas kaaluda Riigikohtus kasutatava Kaitseministeeriumi hinnangul ei täida see eesmärki saada menetlusloa süsteemi (HKMS § 219) rakendamist juba ringkonnakohtu riigikaitselise ehitise vaidluses lõpplahend kiiresti. Rakendades tasandil. See võimaldaks ringkonnakohtutel palju kiiremini ja ringkonnakohtu tasandil menetlusloa süsteemi, mille raames tehtud efektiivsemalt tegeleda saabunud apellatsioonkaebustega. Kui määrust on võimalik vaidlustada, tekitaks see menetlusele lisakulu ja ringkonnakohus jätab oma määrusega apellatsiooni menetlusse on võimalik ka menetluse pikenemine. võtmata, saab menetlusosaline selle Riigikohtule siiski edasikaevata. Märgime, et muudatused seoses nn. hüppava kassatsiooniga on Kui viimane pole ringkonnakohtuga nõus, on võimalik määrus eelnõust välja jäetud. tühistada ja kohustada apellatsioonkaebust menetleda. 8. Teine alteratiiv menetluste kiirendamiseks. Teise alternatiivina Mitte arvestatud. oleks võimalik riigikaitseliste ehitiste planeerimist ja ehitamist Kaitseministeeriumi hinnangul ei võimalda see alternatiiv kohtuasja võimalik kiirendada luues halduskohtumenetlusse veaotsuse instituut. kiiret menetlust. Uue institutsiooni (antud juhul veaotsus) loomine on Veaotsuse olemust ja vastavaid sätteid on pikemalt kirjeldatud JDM-i vastutusalas ning käesoleva eelnõu raames ei soovi me seda „Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt küsimust lahendada. Eelnõu eesmärk on tagada, et lõplik kohtuotsus teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhustamine)“ tuleks võimalikult kiiresti. eelnõus ja seletuskirjas. 3 Lühidalt kokkuvõttes lubaks veaotsus Võib tekkida probleem võimude lahususe põhimõttega. haldusorganil parandada kohtumenetluse jooksul haldusmenetluses Märgime, et muudatused seoses nn. hüppava kassatsiooniga on tehtud vead ning seejärel jätkata kohtumenetlust samast kohast uue ja eelnõust välja jäetud. täiendatud haldusakti üle, kui menetlusosalised peaksid seda vajalikuks pidama. Selliselt on võimalik vältida otsuse tühistamise korral täiesti uue vaidluse algatamist. 9. Menetlustele 4-kuulise tähtaja seadmise probleemid. Esiteks Arvestatud osaliselt. esineb seletuskirjas selge sisemine vastuolu riigikaitseliste ehitistega Eelnõud on täiendatud, et asja läbivaatamise tähtaega võib põhjendatud seotud asjadele 4-kuulise tähtaja seadmisel. Sellise tähtaja seadmine juhul pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra. Seletuskirjas on sätte saab olla põhjendatud vaid juhul, kui on tagatud, et õigusemõistmise selgitust korrigeeritud. Sätet on täpsustatud, et prioriteetsena peab 9 kvaliteet sellega ei kannata. Samas leitakse seletuskirjas (lk 5), et lahendama vaid selliste riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuasju, ringkonnakohtule ei ole võimalik määrata kindlat tähtaega asja mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse menetlemiseks, sest siis ei pruugi olla võimalik kõiki argumente tagamine. kaaluda ega kvaliteetset otsust teha. Kui seletuskirjas nenditakse, et ringkonnakohus ei pruugi olla võimeline piiratud aja jooksul asja lahendama, siis miks arvata, et halduskohus seda suudab? Kolleegium leiab, et arvestades riigikaitseliste hoonetega seotud vaidluse keerukat olemust ja materjalide rohkust, on äärmiselt problemaatiline igasuguse range lühiajalise tähtaja seadmine nende vaidluse lahendamisele. PS §-15 sätestatud õigus kohtusse pöörduda ei tohi muutuda pelgaks formaalsuseks. Kui isik oma subjektiivsete õiguste kaitseks mõne riigikaitselise ehitisega seotud haldustegevust vaidlustab, siis tuleb talle tagada tõhus juurdepääs õigusemõistmisele. See tähendab, et isikule peab olema tagatud piisav aeg nii oma seisukohtade, tõendite ja argumentide esitamiseks, kui ka vastaspoole seisukohtadele, tõenditele ja argumentidele vastamiseks. Samuti ei tohi tekkida olukorda, kus halduskohus võib teha otsuse kiirustades, seda enam, et eelnõuga nähakse ette hüppav kassatsioon. Kuigi riigikaitselistele vaidlustele HKMS § 126 lg 3 mõistes prioriteedi andmine ei ole iseenesest probleem, siis on ilmselge, et kui liiga palju erinevaid kohtuasju on prioriteetsed, siis pole neist enam ükski tegelikult prioriteetne. Lühikese menetlustähtaja andmist ei saa ka põhjendada võrdlusega hankeasjadega (seletuskiri lk 4) asjakohane, sest seal on kohustuslik kohtueelne menetlus VAKO-s ning seega ei lahenda halduskohus ühtegi asja „nullist“. Võrdlus rahvusvahelise kaitse asjadega pole samuti aus, sest need asjad on tavaliselt oma mahult ja keerukuselt väiksemad kui riigikaitseliste ehitiste planeerimisasjad. 10. Planeerimisseaduse muudatused. Eelnõuga kavandatud PlanS-i Arvestatud osaliselt. muudatused ei ole selged ning võivad rikkuda kohalike omavalitsuste Eelnõu sätet on korrigeeritud ja seletuskirja täpsustatud ning selgitatud, enesekorraldusõigust. Fraas „ehitist ei ole ehitatud“ jätab liiga palju mida loetakse ehitise valmimiseks. Kui ehitis viie aasta möödudes lahtiseks. See võib tähendada nii „ehitamisega on alustatud“ (mis puhul 10 oleks asjakohane EhS § 45 lg 1 praktika selle täpsemal sisustamisel). valmis ei ole, siis planeeringute peatamise alus langeb ära ja seega Kuid see võib ka tähendada, et „ehitamine on lõpetatud“ või „ehitisele taastub enne peatumist kehtinud olukord. on antud kasutusluba“. Juhul kui anda sättele viimati mainitud tähendus, siis ei selgu eelnõust, mis saab olukorras, kus viie aasta jooksul pole ehitis valmis või kasutusluba antud. Seletuskirjas esitatud kohalike omavalitsuste enesekorralduse õiguse riive proportsionaalsuse analüüs on võrdlemisi napp ja pole kolleegiumi jaoks täielikult veenev. Tulenevalt ebamõistlikult lühikestest tähtaegadest ei ole hetkel võimalik seda küsimust pikemalt analüüsida, aga selge on see, et seda tuleks siiski teha. Eesti Keskkonnaühenduste Koda 05.12.2025 nr 1-5/25/6849 1. Saame aru, et pingelises julgeolekuolukorras on vaja otsuseid Antud selgitus. langetada kiiremini, aga 2-päevane kooskõlastustähtaeg on liiga lühike, Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on et oleks võimalik nii paljusid seadusi muutev eelnõu läbi töötada ning kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja anda sisukat tagasisidet. See tähendab, et tegemist ei ole sisulise ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise kaasamisega, vaid teavitamisega eelnõu ettevalmistamisest. riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga. 2. On murettekitav, et sellised mastaapsed muudatused riigikaitseliste Antud selgitus. ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks on plaanis alalistena ning ei ole Eelnõu §-s 10 on välja toodud konkreetsed riigikaitselised, ehitised, kavandatud erandina vastavalt julgeolekuohu tõsidusele. Protsesside mida peetakse riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise kaitse kiirendamine võiks olla mõistetav ning vajalik tõsise julgeolekuohu tagamiseks oluliseks ning muude ehitiste puhul peab Vabariigi Valitsus korral, kuid see peaks siis olema erand ja mitte riigikaitseliste ehitiste igakordselt hindama ohuhinnangust lähtuvalt, kas ehitise ainus eesmärk planeerimise ja ehitamise üldine viis. on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seega muude ehitiste puhul hinnataksegi julgeolekuohu tõsidust. Kaido Loor 11  09.12.2025 kommentaar EIS-is Planeeringute aeglus ei ole ainult kaitserajatiste rajamise probleem, aga Antud selgitus. kõigi maaomanike probleem. Seet, et valitsus (kaitseministeerium) Antud eelnõu eesmärgiks on riigikaitse jaoks oluliste ehitiste püüab endale saaada paremaid tingimusi planeeringu menetlemiseks kavandamise ja ehituse kiirem ning lihtsam menetlus. Sellised ehitised kui pakub seda kõigile teistele maaomanikele, on ebaaus ja ebavõrdne. ei ole vaid Kaitseministeeriumi valitsemisala ehitised. Vt Riigikohus 2-25-2805: Riik ei saa võimumonopoli kasutades luua enda nõuete täitmisele soodsamaid tingimusi, sest see oleks vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. 12 Riigikantselei 16.12.2025 nr 5-13/25/81-6 [email protected] Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Seletuskirja lisa - kooskõlastustabel Eda Loo-Suun [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 1 5 .12 . 2025 E hitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) § 1. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku § 115 lõi get 1 1 täiendatakse pärast sõn u „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „ , sealhulgas sõjalise riigikaitse“ . § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse § - ga 30 11 järgmises sõnastuses: „ § 30 11 . Planeerimisseaduse § 2 lõi gete 2 1 ja 2 3 rakendamine Planeeringud, mis on algatatud enne p laneerimisseaduse § 2 lõi gete 2 1 ja 2 3 jõustumist, menetletakse lõpuni vastavalt planeerimisseadusele. “. § 3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „( 4 ) Riigikaitselise ehitisega , mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras , kuid mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul. Põhjendatud juhul võib kohus a sja läbivaatamise tähtaeg pikendada kuni kahe kuu võrra. “; 2 ) paragrahvi 249 täiendatakse lõi getega 6 j a 7 j ärgmises sõnastuses: „(6) Kaebuse esitamisel muul alusel kui enda õiguste kaitseks võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada üksnes koos kaebuse , apellatsioonikaebuse või kassatsioonkaebusega. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise piirang kehtib üksnes kaebusele, mis on esitatud seoses riigikaitselise ehitisega ehitusseadustiku § 115 lõigete 1 ja 1 1 tähenduses , ning mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine .“ . § 4 . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõn u „riigi julgeolek u “ tekstiosaga „, sealhulgas sõjalise riigika it se“; 2) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) selliste ehitiste tegevuslubadele, millele planeerimisseaduse § 2 lõigete 2 , 2 1 ja 2 3 alusel on jäetud planeerimisseadus kohaldamata .“ ; 3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõn u „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „, sealhulgas sõjalise riigikaitse“ . § 5 . Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 täiendatakse lõi kega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või toimingut halduskohtumenetluse seadustiku s või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaidlustada, kui haldusakti andmise või toimingu sooritamise eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitse lise ehitise ehitamine või sellega seotud toimingu tegemine või haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib kaasne da keskkonnaoht . “. § 6 . Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 1 täiendatakse lõi getega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 1 1 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning ehitusseadustiku §-s 115 lõigetes 1 ja 1 1 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal, maksab raadamisõiguse tasu valitsusasutus, kelle huvides riigikaitseline ehitis ehitatakse . ( 1 2 ) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata ehitusseadustiku § 115 lõikes 1 1 sätestatud juhul eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 1 1 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal , maksab raadamisõiguse tasu eraõiguslik juriidiline isik . “ ; 2) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 5 2 järgmises sõnastuses: „(5²) Käesoleva seaduse § 8 1 lõigetes 1 1 ja 1 2 nimetatud juhul arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu raievajaduse kavandamise käigus raadatava metsamaa pindala järgi.“; 3) paragrahvi 34 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Käesoleva seaduse § 8 1 lõi getes 1 1 ja 1 2 nimetatud juhul arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu suuruse ja väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate pärast metsaseaduse § 41 lõikes 14 1 sätestatud tööde kavandamist. “; 4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 5 4 järgmises sõnastuses: „ (5⁴) Käesoleva seaduse § 8 1 lõi getes 1 1 ja 1 2 nimetatud juhul makstakse raadamisõiguse tasu enne metsaseaduse § 41 lõikes 14 1 sätestatud tööde alustamist.“; 5) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ (3¹) Käesoleva seaduse § 8 1 lõigetes 1 l ja 1 2 nimetatud juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu osaliselt või täielikult, kui raadamisõiguse tasu maksmise teate väljastamisest on möödunud kolm aastat ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud väiksema pindala.“; 6) paragrahv i 44 lõi kes 4 asendatakse tekstiosa „ lõikes 3 “ tekstiosaga „ lõigetes 3 ja 3 1 ”; 7) paragrahvi 68 6 teksti s asendatakse sõna “Raadamisõiguse” sõnadega “Metsateatise alusel raadamisõiguse ”. § 7 . Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõike 4 punkt i 10 täiendatakse pärast sõnu „ riigikaitselisele ehitisele “ tekstiosaga „ või Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.“; 2) paragrahvi 91 lõi get 24 täiendatakse pärast sõnad e „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „, sealhulgas sõjalise riigikaitse“. § 8 . Maakatastriseaduse muutmine Maakatastriseaduse § 18 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Vabariigi Valitsus võib määra ta riigi omandis oleva maa katastriüksuse sihtotstarbeks käesoleva seaduse § -s 18 1 nimetatud sihtotstarbe, kui katastriüksusele kavandatakse planeerimisseaduse § 2 lõi getes 2 , 2 1 ja 2 3 nimetatud ehitist .“ . § 9 . Metsaseaduse muutmine Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 10 järg mises sõnastuses: „ (10) Metsaregistri vastutav ale töötleja le esitatakse riigikaitsealase tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud metsaressursi arvestuse pidamiseks .“; 2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „ (11) Kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 14 1 võib kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest .“; 3 ) paragrahvi 41 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „valgustusraie“ tekstiosaga „ või käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud raie kohta, kui neid kavandatakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks“; 4 ) paragrahvi 41 lõiget 8 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui raadamist kavandatakse käesoleva paragrahvi lõikes 14 1 sätestatud eesmärgil, makstakse raadamisõiguse tasu pärast Keskkonnaametilt raadamisõiguse tasu maksmise teate saamist. “; 5 ) paragrahvi 41 lõiget 14 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud mahulise piirangu nõuet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 14 1 sätestatud juhul.“; 6 ) paragrahvi 41 täiendatakse lõike ga 14 1 järgmises sõnastuses: „(14 1 ) Metsateatist esitamata võib kinnisasja omanik või valdaja raiuda metsa riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 1 1 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning ehitusseadustiku § 115 lõigetes 1 ja 1 1 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal, kui Keskkonnaamet on eelnevalt osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud . “. § 10 . Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata sellise ehitise kavandamisele , mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku , sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõi getega 2 1 – 2 4 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsus eta loetakse alljärgnevad riigikaitselised ehitised ehitisteks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise kaitse tagamine ning mille kavandamisel käesolevat seadust ei kohaldata : 1) side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitseli n e ehitis; 2) sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitseli n e ehitis; 3) riigikaitseli n e tee ; 4) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväl i ja lasketiir ; 5) ladustamisega seotud riigikaitseli n e ehiti s ; 6) Kaitseväe ja Kaitseliidu linnak. ( 2 2 ) Kui Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväl ja kavandatakse osaliselt või terv ikuna eraomandis olevale maale, siis käesoleva seaduse kohaldamata jätmise l lähtutakse relvaseaduse §-s 85 sätestatust. (2 3 ) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktides 4 – 6 nimetatud riigikaitseli st ehitis t on vaja viivitamatult ehitada detailplaneeringu k oostamise k ohustusega tiheasustusalal e , siis võib detailplaneeringu koostamise kohustuse täitmata jätmise otsustada Vabariigi Valitsus . (2 4 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 , 2 1 ja 2 3 nimetatud ja riigi omandis oleval e maal e kavandatava ehitise osas võib Vabariigi Valitsus otsu stada peat ada samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad . Vabariigi Valitsuse otsus kaotab kehtivuse, kui otsusega ette nähtud ehitis ei ole valmis viie aasta möödumisel . Tähtaja hulka ei arvata aega, mil Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus oli peatatud või ehitamine keelatud . “. § 1 1 . Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 15.12.2025 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust, halduskohtumenetluse seadustikku, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust, keskkonnatasude seadust, looduskaitseseadust, maakatastriseadust, metsaseadust ning planeerimisseadust. Muudatuste eesmärk on kiirendada selliste ehitiste planeerimist ja ehitamist, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Praegu kehtivad seadused, eelkõige planeerimist, ehitust, keskkonna- ja looduskaitset ning kohtumenetlust reguleerivad seadused, sobituvad pigem riigikaitseliste ehitiste kavandamisega tavatingimustes, arvestamata praegust julgeolekuolukorda, mis eeldab riigikaitseks vajalike ehitiste ehitamist kiirendatud korras. Kokkuvõttes takistavad kiiret menetlust eelkõige järgmised kehtivate regulatsioonide nõuded: • mitme-etapilised planeerimismenetlused (mh asukoha eelvalik, detailne lahendus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis on omakorda mitme-etapiline menetlus, koosnedes keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmist, esimese etapi aruandest ja KSH aruandest); • lubade menetlused, ilma milleta ei ole võimalik ehitustegevusega alustada (ehitusluba, metsateatised); • ulatuslik avalikkuse kaasamine menetlustesse, sealhulgas keskkonnamõju (strateegilisel) hindamisel, asukoha valikul, lubade menetlustes (ehitusluba, kasutusluba); • võimalus kõikides menetlusetappides tehtud otsused kohtus eraldi vaidlustada, muu hulgas on keskkonda puudutavates asjades võimalik esitada kaebust avaliku huvi kaitseks ja igas kohtumenetluse etapis on võimalik korduvalt esitada esialgse õiguskaitse taotlust. Vältimaks riigikaitseliste ehitiste puhul viivitusi, mis võivad saada määravaks riigikaitse eesmärgi tagamisel, muudetakse kehtivat regulatsiooni selliselt, et sellise ehitise kavandamisel ja ehitamisel, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jääb vahele mitmest etapist koosnev planeerimismenetlus ning lihtsustuvad kõnesoleva ehitise ehitamiseks vajalikud teised protsessid. Lisaks kiirendatakse riigikaitselist ehitist puudutava kohtuasja kohtumenetlust. Kõnesolevad muudatused tehakse planeerimist, ehitamist, keskkonnakaitset ning kohtumenetlust reguleerivatesse seadustesse. Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja osaliselt haldus- või töökoormust, mis on seotud selliste ehitiste ehitamise ja planeerimisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, sest kaotatakse kohustus läbida planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõu puudutab kohtute töökorraldust ja võib teatud perioodil kohtute koormust suurendada, sest riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada 1 eelisjärjekorras ning mitte pikema kui nelja kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Teisalt piiratakse esialgse õiguskaitse esitamise võimalust muul alusel kui enda õiguste kaitseks, mis vähendab eeldatavasti kohtute koormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi ametnikega. Eelnõu menetlemise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: ehitusseadustik - RT I, 21.11.2025, 13; ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus - RT I, 21.11.2025, 3; halduskohtumenetluse seadustik - RT I, 08.07.2025, 14; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus -RT I, 08.07.2025, 58; keskkonnaseadustiku üldosa seadus - RT I, 08.07.2025, 68; keskkonnatasude seadus - RT I, 08.07.2025, 46; looduskaitseseadus - RT I, 12.07.2025, 18; maakatastriseadus - RT I, 12.07.2025, 19; metsaseadus - RT I, 19.12.2024, 6; planeerimisseadus - RT I, 08.07.2025, 37. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga, mis Euroopa Liidu toimimise lepingu1 (edaspidi ELTL) artikli 346 kohaselt võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid ka Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse kohaldamisel. Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel otsustas Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeeriumil tuleb koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Siseministeeriumiga välja töötada vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu (riigikaitse jaoks oluliste ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025. Seega on seaduseelnõu põhjendatult kiireloomuline, mistõttu ei ole sellele eelnenud väljatöötamiskavatsust (Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 1). 1 EUR-Lex - 12016ME/TXT - EN - EUR-Lex 2 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 paragrahvist, millest esimesega muudetakse ehitusseadustikku (edaspidi EhS), teisega ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (edaspidi EhSRS), kolmandaga halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi HKMS), neljandaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (edaspidi KeHJS), viiendaga keskkonnaseadustiku üldosa seadust (edaspidi KeÜS), kuuendaga keskkonnatasude seadust (edaspidi KeTS), seitsmendaga looduskaitseseadust (edaspidi LKS), kaheksandaga maakatastriseadust (edaspidi MaaKatS), üheksandaga metsaseadust (edaspidi MS), kümnendaga planeerimisseadust (edaspidi PlanS) ning üheteistkümnendas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Paragrahviga 1 muudetakse EhS-i, mille § 115 lõikes 11 tehakse õigusselguse huvides terminoloogiline muudatus, milles täpsustatakse, et sõna „julgeolek“ (security) hõlmab terminit „riigikaitse“ (defence). Terminoloogiline muudatus lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.04.2014, lk 1–18) (edaspidi direktiiv 2014/52/EL) grammatilisest sõnastusest. Direktiiv 2014/52/EL ja Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis (ELT, 14.11.2019, lk 12-20) (edaspidi Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis), millega EhS § 115 lg 11 seondub, lähtuvad erandi puhul terminist “kaitse” (defence), mistõttu on erinevate tõlgenduste vältimiseks vaja täpsustada, et julgeolek hõlmab selles kontekstis ka sõjalist riigikaitset. Kasutatud on „sõjalise riigikaitse“ mõistet, kuna „riigikaitse“ võib hõlmata laia riigikaitse kontseptsiooni mõttes palju laiemaid valdkondi kui vaid sõjaline riigikaitse. Paragrahviga 2 muudetakse EhSRS-i. EhSRS-i lisatakse rakendussäte, mille kohaselt planeeringud, mis on algatatud enne eelnõukohase PlanS § 2 lõigete 21 ja 23 jõustumist, menetletakse lõpuni vastavalt PlanS-le. Rakendussätte lisamine EhSRS-i on vajalik selleks, et tagada õiguskindlus käimasolevate planeeringute osas. Kõik enne eelnõukohase seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni vastavalt hetkel kehtivatele PlanS-i sätetele. See tähendab, et kui eelnõukohase PlanS § 2 lõikes 21 või 23 nimetatud ehitise osas on algatatud planeering, mis on hetkel pooleli, siis antud sätte alusel planeeringu menetlust ei lõpetata, vaid see viiakse lõpuni kuni kehtestamiseni. Pooleliolevad riigikaitselisi ehitisi puudutavad planeeringud on näiteks Soodla riigi eriplaneering ja kehtivat Pärnu linna üldplaneeringut muutev Saugamõisa detailplaneering. Paragrahviga 3 muudetakse HKMS-i. HKMS § 44 lõikes 2 on sätestatud, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 249 lõikes 1 on sätestatud, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Arvukad kohtuvaidlused ja korduvad esialgse õiguskaitse taotlused 3 Kehtivate seaduste järgi on võimalik nii planeerimis- kui ka ehitusmenetluses kuni ehitise kasutusele võtmiseni vaidlustada umbes viit haldusakti: • planeeringu kehtestamine; • projekteerimistingimused; • ehitusluba/ehitusteatis; • kasutusluba/kasutusteatis; • metsateatised. Lisaks on iga kaebusega võimalik esitada esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotlus. See teeb kokku vähemalt kümme vaidlust ühe ehitise kohta. Kui kohtuvaidluses läbitakse kõik kolm kohtuastet, võib kaebuse esitamisest kuni kohtulahendi jõustumiseni kuluda keskmiselt umbes viis aastat. Olenevalt kohtuvaidlusest võib see aeg aga olla ka pikem. Riigikaitse seisukohalt oluliste ehitiste vaatevinklist seavad nii arvukad ja pikad kohtuvaidlused ning võimalus, et igas kohtumenetluse etapis võidakse kohaldada EÕK-d, mis peatab kõik ehitamisega seotud tegevused, ohtu riigikaitse tõhusa tagamise eesmärgi. Võib juhtuda, et kohtuvaidluste tulemusena ei täida riigikaitseks vajalikud ehitised enam (täielikult) oma eesmärki ja riigi huvid saavad pöördumatult kahjustatud. KeÜS § 30 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtusse. KeÜS-s keskkonnaorganisatsioonidele kaebeõiguse andmise ajendiks on Århusi konventsioon, millest tulenevalt on vastav kaebeõigus kehtestatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 126, 28.01.2012, lk 1-21) (edaspidi direktiiv 2011/92/EL) (artikkel 11 lg 1). Viimaste riigikaitse seisukohast oluliste projektide (Nursipalu harjutusvälja laiendamine, kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, Kaitseväe varustuslaod) puhul on kohtuvaidlused taandunud peamiselt keskkonnaküsimustele nii avaliku huvi kaitseks kui ka subjektiivse õiguse kaitseks. Olulisemad käimasolevad riigikaitsevaldkonna kohtuvaidlused on järgmised: - Nursipalu harjutusvälja (edaspidi ka HV) laiendamine, II kohtuastmes. - Nursipalu HV teed (metsateatised teede raadamiseks), III kohtuastme menetlusse võtmise ootel, EÕK on osaliselt kohaldatud. Uued metsateatised on I kohtuastmes. - Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, I kohtuastmes. Praegu EÕK-d kohaldatud ei ole. - Kaitseväe varustuslaod (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehituslubade ja ehitusteatiste vaidlus), I kohtuastmes, kus on kolm korda taotletud EÕK-d ja need on käinud II astmeni välja. - Kaitseväe varustuslaod (kaks Keskkonnaameti metsateatiste vaidlust), I kohtuastmes. EÕK-d kohaldati, kuid õiguskaitse lõppes, kui ehituslubade vaidluses II kohtuaste EÕK-d ei kohaldanud. - Rõuge valla vastu esitatud kaebus seoses Nursipalu HV-l öisel ajal laskmiste lubamisega, I kohtuastmes. Kõikides eelnimetatud kohtuvaidlustes on taotletud EÕK-d (muu hulgas avaliku huvi kaitseks) ja kohati ühes kohtuastmes korduvalt. See koormab põhjendamatult nii kohtuid kui ka haldusorganeid, kes on vastustajad ja kaasatud haldusorganid. Tuleb arvestada, et ühtegi tegevust ei ole võimalik täie kindlusega lõpuni viia, kui kohtuvaidluses võib igal hetkel kohaldada EÕK-d ehk tegevuse peatada. Kohtumenetluse venimine 4 HKMS § 126 lõikes 2 on sätestatud, et kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, vaatab kohus asja läbi mõistliku aja jooksul. Samas vaatab kohus HKMS § 126 lõike 3 järgi rahvusvahelise kaitse asja ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse läbi eelisjärjekorras ning ka hankeasjades on erisus, mille kohaselt vaadatakse hankeasi halduskohtus läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates (HKMS § 275 lg 2), kuid riigikaitse vaatevinklist oluliste kohtuvaidluste kohta sellist eelisjärjekorda sätestatud ei ole ega ole sätestatud ka kohtumenetluse maksimumtähtaega. Seega vaadatakse riigikaitse jaoks olulised kohtuasjad läbi tavapärast mõistlikku tähtaega järgides. Arvestades kohtute ülekoormatust, võib see venitada kohtuvaidlused ühes astmes mitme aasta pikkuseks. Kui läbitakse kolm kohtuastet, tuleb lõpliku kohtulahendini jõudmiseks üldiselt arvestada vähemalt viie aastaga. Selline menetlusaeg võib seada ohtu riigi julgeoleku (eriti olukorras, kui menetluse ajaks on kohaldatud ka esialgset õiguskaitset). Eeltoodud selgitustele tuginedes tehakse eelnõu §-ga 3 HKMS-s järgmised muudatused. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse HKMS § 126 lõikega 4 ning nähakse ette, et riigikaitselise ehitisega seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras ja mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul. Siinkohal on mõeldud riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Kohtuvaidlus võib puudutada mis tahes aspekti seoses riigikaitselise ehitisega, st vaidluse all võib olla nii ehitise planeerimine, ehitamine, ehitise ehitamiseks vajalik metsa raadamine, Vabariigi Valitsuse otsus, millega ehitisele on jäetud PlanS kohaldamata vms. Kuna riigikaitselised ehitised, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, on oma riigikaitselise eesmärgi tõttu riigi jaoks prioriteet, on põhjendatud nendega seotud vaidluste lahendamine eelisjärjekorras sarnaselt juba kehtivas HKMS § 126 lõikes 3 sätestatud eranditega. Maksimaalse neljakuulise tähtaja määramisel on juhindutud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 lõikest 1, mille kohaselt on samuti kohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas sätestatud maksimaalne neljakuuline tähtaeg asja lahendamiseks. Eelnõuga nähakse ette tingimus, et põhjendatud juhul võib menetlust pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra. Arvestades riigikaitseliste ehitistega seotud vaidluste kiire lahendamise kriitilist vajadust riigikaitse eesmärkide täitmiseks, tuleks sellist menetluse pikendamist kasutada üksnes erandjuhtudel, näiteks kohtuniku pikaajalise haigestumise, kohtuvaidluse erakordse keerukuse või mahukuse korral. Üldjuhul ei peaks pikendamise vajadus selguma alles menetluse lõppfaasis. Menetlusele maksimaalse tähtaja seadmine vähendab ühtlasi kohtuvaidluse poolte kohtukulusid, kuna pikema kohtuvaidlusega kaasnevad enamasti suuremad kulud. Eelnõu § 3 punktiga 2 piiratakse muu kui enda õiguste kaitset puudutavates vaidlustes EÕK taotluse esitamise õigust. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. EÕK on selle õiguse oluline osa, võimaldades tagada kohtuliku kaitse tõhususe. Arvestades, et avaliku huvi kaitset puudutavates vaidlustes puudub konkreetne isik, kelle subjektiivseid õigusi võib olla avaliku võimu tegevus rikkunud, ei ole põhiseadusega vastuolus lähenemine, mille järgi avalikes huvides esitatud kaebuste puhul piiratakse võimalust esitada mitu korda EÕK taotlust. Kehtivat laia kaebeõigust kasutatakse kohati üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil. Kehtiva HKMS § 249 lõike 1 järgi võib EÕK taotluse esitada kohtule igas menetlusstaadiumis ja põhimõtteliselt korduvalt, kui asjaolud muutuvad. Eelnõuga nähakse ette erand sellest reeglist. Selleks sätestatakse kavandatavas HKMS § 249 lõikes 6, et muu kui enda õiguste kaitset puudutavas kohtuvaidluses on võimalik EÕK taotlus esitada üksnes koos kaebuse, apellatsioonkaebuse või kassatsioonkaebusega. Eelnõukohase HKMS § 249 lõikega 7 sätestatakse, et selline esialgse õiguskaitse taotluse esitamise 5 piirang kehtib üksnes kaebusele, mis on esitatud seoses riigikaitselise ehitisega, millele kohaldatakse planeerimisseaduse §-s 2 sätestatut, seega mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Eesmärk on vältida kohtumenetluse venitamist ja taktikalisi korduvtaotlusi. Kehtiva HKMS § 249 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kohus ka omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta ning seda kohtule antud õigust eelnõuga piiratud ei ole. Kui kohus leiab, et EÕK kohaldamine on hädavajalik, on tal võimalik omal algatusel selles osas määrus teha. Täpsemad selgitused avaliku huvi kaitseks piiratava kaebuse kohta on esitatud eelnõu § 5 (KeÜS muutmine) selgituste juures. Paragrahviga 4 muudetakse KeHJS-i. KMH alused ja nõuded tulenevad KeHJS-st. KMH on kohustuslik sellise ehitise ehitamiseks, mille rajamine toob kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju, kuid seaduses on ette nähtud ka teatud erand, mis puudutab riigikaitselisi ehitisi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab ehitusloa menetluses pädev asutus KMH algatamise vajaduse (EhS § 42 lg 2). KeHJS järgi võib Vabariigi Valitsus otsustada jätta keskkonnamõju hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on tagada riigi julgeolek või lahendada hädaolukord ning kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Seega muul asutusel (nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, edaspidi TTJA) ei ole võimalik kõnealusele erandile tugineda, isegi kui tegemist on riigikaitselise ehitisega. Kui ehitusloa menetluses on vaja teha KMH (nt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul), pikeneb ehitusloa menetlus veel umbes ühe aasta võrra. Seega võib kehtivat regulatsiooni järgides tekkida olukord, kus riigikaitselise ehitise ehitamiseks jääb KMH-st tulenevate viivituste tõttu vajalik eesmärk õigeks ajaks saavutamata või kahjustub eesmärk sedavõrd, et see jääb üldse saavutamata. Kui tegemist on näiteks tavapärase riigikaitselise ehitisega (moonaladu), siis TTJA peab kaaluma, kas KMH võib jätta tegemata. Eeltoodud põhjendustele tuginedes tehakse KeHJS-s järgmised omavahel seotud muudatused. Eelnõu § 4 punktiga 1 tehakse seaduse kohaldamisalas selguse huvides terminoloogiline täpsustus, et mõiste „julgeolek“ hõlmab sõjalist riigikaitset. Paragrahvi 1 lõikes 3 on sätestatud erandid, millal KeHJS-i tervikuna ei kohaldata. Praktikas tekitab probleeme terminoloogiline lahknevus riigi julgeolekuks vajalike projektide defineerimisel. KeHJS muutmise seaduse eelnõu 415 SE seletuskirja kohaselt ei olnud eesmärk direktiivis toodud erandi kohaldamisala muuta, vaid see üle võtta: „KeHJSi § 3 lisatakse lõige 2, millega võetakse üle direktiivi 2014/52/EL artikli 1 lõige 3: kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui see võib nimetatud eesmärke kahjustada, välja arvatud sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul.“ Seletuskirja kohaselt tuleneb termin „riigi julgeolek“ dokumendist „Eesti julgeolekupoliitika alused 2010“. Riigikogu 12.05.2010 otsusega vastu võetud dokumendis „Eesti julgeolekupoliitika alused 2010“ ei defineerita terminit „julgeolek“. Samuti muutub dokument kehtetuks, kui Riigikogu kinnitab uue Eesti julgeolekupoliitika. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/52/EL ning Euroopa Komisjoni teatis 2019/C 386/05 lähtuvad erandi puhul terminist „kaitse“ (ingl defence): „3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikus õiguses on nii ette nähtud – otsustada käesolevat direktiivi mitte kohaldada projektidele või projektide osadele, millel on ainult 6 kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada“; „3. Member States may decide, on a case-by-case basis and if so provided under national law, not to apply this Directive to projects, or parts of projects, having defence as their sole purpose, or to projects having the response to civil emergencies as their sole purpose, if they deem that such application would have an adverse effect on those purposes“. Seega on põhjendatud KeHJS § 1 lõike 3 punktis 1 täpsustada terminit „julgeolek“ tekstiga „sealhulgas sõjaline riigikaitse“, mis lähtub keskkonnamõju hindamise direktiivi grammatilisest sõnastusest. Riigikaitse eesmärk on määratletud riigikaitseseaduse §-s 2.2 Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse KeHJS § 1 lõiget 3 punktiga 5. Muudatus on seotud käesoleva eelnõu §-s 10 ehk PlanS-s tehtavate muudatustega. PlanS-ga täpsustatakse neid riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja mille puhul ei kohaldata omakorda PlanS-i. See tähendab, et ei viida läbi planeerimismenetlust, mille käigus on vaja teha KSH ja kohaldada KeHJS-i. Lisatava punktiga viidatakse PlanS-s nimetatud ehitistele ning punktiga sätestatakse, et KeHJS-i ei kohaldata ka selliste ehitiste tegevuslubadele, mille puhul ei ole kohaldatud PlanS-i. Sellega on välistatud selliste riigikaitseliselt oluliste ehitiste tegevusloa menetluses ka kohustus teha KMH. Kuna käesoleva sätte järgi KeHJS-t ei kohaldata sättes viidatud ehitiste tegevuslubadele, siis ei kohaldu ka KehJS § 3 lõige 4, mille kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsustama Vabariigi Valitsus eraldi otsusega, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. KeHJS kohase KMH tegemata jätmine ei tähenda, et mõjusid keskkonnale ei hinnata üldse. Ehitise kavandamisel hinnatakse mõjud vajaduspõhiselt (sh mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 võrgustiku alale) ning vajaduse korral töötatakse välja ka leevendusmeetmed. Kuigi KMH-st on võimalik mööda minna, siis Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamisest loobuda ei saa. Ehitise kavandamisel on kohustuslik hinnata, kas objektiivse teabe põhjal on oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale välistatud. Kui ei ole välistatud, siis tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata vastavalt LKS-s sätestatule. Eelnõu § 4 punktis 3 tehakse KeHJS § 3 lõikes 2 terminoloogiline täpsustus. KeHJS § 3 reguleerib KMH kohustuslikkust. Kõnealuse paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole KMH kohustuslik, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Sellisel juhul võib KMH jätta tegemata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide KMH kohta artikli 1 lõikes 3 sätestatud erandiga, mille kohaselt liikmesriigid võivad otsustada igal üksikjuhul, kui riigisisestes õigusaktides on nii sätestatud, mitte kohaldada direktiivi riigikaitse huvisid teenivate projektide suhtes, kui nad leiavad, et sellisel kohaldamisel võib olla nendele huvidele kahjulik mõju. Selguse mõttes täiendatakse KeHJS § 3 lõiget 2 sõjalise riigikaitse mõistega. Paragrahviga 5 muudetakse KeÜS-i. Eelnõukohase seadusega piiratakse riigikaitse kaalutlustel kaebeõigust avalike huvide kaitset puudutavates vaidlustes, täiendades KeÜS § 30 lõikega 3. Eelnõukohases KeÜS § 30 lõikes 3 on ette nähtud, et keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või toimingut vaidlustada, kui haldusakti andmise või toimingu tegemise eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud toimingu tegemine või 2 Riigikaitseseaduse § 2 lõige 1 sätestab, et riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. 7 haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. Seega säilib keskkonnaorganisatsioonidel ka riigikaitseliste ehitistega seoses kaebeõigus juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS 799 SE seletuskirja järgi on keskkonnaoht piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring. Keskkonnaohu mõistel on kaks komponenti, mis iseloomustavad negatiivse tagajärje saabumise tõenäosust ja tagajärje olulisust. Ohu puhul negatiivse tagajärje saabumise teaduslik ebamäärasus puudub või on minimaalne. Negatiivne tagajärg on ohu puhul mitte lihtsalt keskkonnahäiring, vaid oluline keskkonnahäiring – selline, mida ei tule ega tohi üldjuhul taluda. HKMS § 44 lõige 2 ja KeÜS § 30 täidavad Eestile Århusi konventsioonist tuleneva kohustuse tagada n-ö huvitatud üldsuse esindajatele, eelkõige valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (edaspidi VKO) kaebeõigus keskkonnaasjades. Kaebeõiguse piirangud nähtuvad HKMS §-st 45. Eesti kehtiv õigus ei kehtesta piiranguid VKO-de kaebeõigusele olukorras, kus seda nõuavad riigikaitse või riikliku julgeoleku huvid. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse üldreeglid • Århusi konventsioon Århusi konventsiooni artiklis 9 on sätestatud nende isikute ring, kellel on keskkonnaasjades kaebeõigus. Artikli 9 lõige 2 tagab kaebeõiguse isikutele, kellel on kas „põhjendatud huvi“ või kelle „õigust on rikutud“, tingimusel et see on ette nähtud riigisisese õigusega. VKO-de puhul, kes vastavad Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 tingimustele, eeldatakse nii sellise huvi kui ka õiguste olemasolu. Tingimused, millele kaebeõigusega VKO peab Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 järgi vastama, on järgmised: - ametlikult registreeritud mittetulunduslik juriidiline isik, kes tegutseb keskkonnakaitselisel eesmärgil ja - on aktiivselt osalenud keskkonnakaitselistes tegevustes. Konventsioon neid kriteeriume täpsemalt ei sisusta. Kaebeõigus kehtib Århusi konventsiooni artikli 6 alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks, kuid Euroopa Kohtu praktika näitab, et see laieneb ka muudele konventsiooni sätetele, kui otsus puudutab keskkonnamõju hindamist. Artikli 9 lõige 3 laiendab kaebeõigust, võimaldades VKO- del vaidlustada tegevusi, mis rikuvad riigisiseseid keskkonnaõigusnorme. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 jätab liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse menetlusnormide ja kaebeõiguse kriteeriumide kehtestamiseks. Siiski on Euroopa Kohus rõhutanud, et liikmesriigid ei tohi kehtestada kaebeõigusele selliseid tingimusi, mis muudaksid selle kasutamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks, sest see kahjustaks konventsiooni ja EL-i keskkonnaõiguse eesmärke.3 Euroopa Kohtu hinnangul võib kaebeõiguse tingimus, mis piirab õigust tõhusale kohtulikule kaitsele (EL-i põhiõiguste harta artikkel 47), olla õigustatud, 3 Euroopa Kohus, kohtuasi C-115/09, Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein- Westfalen, resolutsiooni p 1. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=82053&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir =&occ=first&part=1&cid=4466254 (22.10.2025); Euroopa Kohus, kohtuasi C-664/15, Protect Natur, p 48. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=198046&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d ir=&occ=first&part=1&cid=4491674 (22.10.2025). 8  kui see on seaduses sätestatud, austab õiguse olemust ning on proportsionaalne ja vajalik avaliku huvi või teiste isikute õiguste kaitseks (kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1).4 Nii on lubamatuks peetud näiteks Rootsi nõuet, et VKO-l peab olema 2000 liiget, kuna sellega välistati suurem osa riigi VKO-dest.5 Samuti ei tohi kaebeõigust siduda VKO rolliga haldusmenetluses6 või riigisisestes õigusaktides keskkonnaotsuse vaidlustamise tingimuseks seada „asjaomase üldsuse“ eelnevat osalemist haldusotsuste tegemise protsessis.7 Samuti on Euroopa Kohus pidanud kaebeõiguse piiramist ainult teatud menetlusnõuete rikkumise puhuks lubamatuks. EL õigusega on vastuolus jaatada kaebeõigust vaid olukorras, kus keskkonnamõju hindamist ei ole toimunud, välistades kaebeõiguse olukorras, kus keskkonnamõju on küll hinnatud, kuid see ei ole toimunud õiguspäraselt.8 Samamoodi on lubamatuks peetud toote tüübikinnituse vaidlustamise välistust.9 • Keskkonnamõju hindamise direktiivid Århusi konventsiooni rakendavad teiste hulgas direktiivid 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ. Muu hulgas on direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõikes 1 Århusi konventsiooni artikli 9 väljendusena sätestatud, et kooskõlas riikliku õigussüsteemiga tagavad liikmesriigid juurdepääsu kaebuste lahendamisele kohtus asjaomasele üldsusele, kellel on küllaldane huvi või kelle õigust on kahjustatud (kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks), et vaidlustada otsuste, seaduste ja tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega. Kaebeõiguse piiramise võimalused Århusi konventsiooni artiklis 9 ei ole sätestatud konkreetseid aluseid kaebeõiguse piiramiseks, ehkki konventsiooni artiklid 4 ja 6 võimaldavad riigil jätta riigikaitselistel põhjustel VKO teabenõudele vastamata ja ta haldusmenetlusse kaasamata. Küll tuleneb võimalus riigikaitselisel eesmärgil kaebeõigust piirata ELTL artiklist 346 ning seda kinnitab ka keskkonnamõju hindamise direktiivide sõnastus. • ELTL artiklist 346 tulenev julgeolekuerand ELTL artikkel 346 võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid EL õiguse kohaldamisel, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide, nagu Århusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. ELTL artikli 346 lõike 1 punkti a järgi ei välista aluslepingute 4 Euroopa Kohus, kohtuasi C-664/15, Protect Natur, p-d 88–96. 5 Euroopa Kohus, kohtuasi C-263/08, Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening, resolutsiooni p 2. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=76763&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir =&occ=first&part=1&cid=4478117 (22.10.2025). 6 Euroopa Kohus, kohtuasi C‑826/18, Stichting Varkens in Nood jt, resolutsiooni p 2. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=236421&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d ir=&occ=first&part=1&cid=4497204 (22.10.2025). 7 Euroopa Kohus, kohtuasi C‑826/18, resolutsiooni p 2. 8 Euroopa Kohus, kohtuasi C-72/12, Gemeinde Altrip, resolutsiooni p 1. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=144212&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d ir=&occ=first&part=1&cid=4486836 (22.10.2025). 9 Euroopa Kohus, kohtuasi C-873/19, Deutsche Umwelthilfe (Réception des véhicules à moteur), p 66. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=4DD79A849BEF2AD77A223F3C598D005B?text=& docid=267751&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=5332807 (23.10.2025). 9 sätted liikmesriigi võimalust kohaldada eeskirju, et mitte anda teavet, mille avalikustamist riik peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. „[Ü]kski liikmesriik ei ole kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks“. Samuti on ELTL artikli 346 lõike 1 punkti b kohaselt lubatud igal liikmesriigil võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste toodete konkurentsitingimustele siseturul, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks. Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriigi ülesanne on määratleda oma põhilised julgeolekuhuvid ja turvameetmed, mis on kõnealuse liikmesriigi avaliku julgeoleku kaitsmiseks vajalikud.10 ELTL artiklile 346 tuginedes tuleb neid julgeolekuerandeid tõlgendada kitsalt, nii nagu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb tõlgendada erandeid põhivabadusest. Kuigi artikli 346 lõike 1 punktis b on mainitud meetmeid, mida liikmesriik võib pidada vajalikuks, et kaitsta riigi olulisi julgeolekuhuve, ei tule seda artiklit tõlgendada siiski nii, et sellega on antud liikmesriikidele diskretsiooniõigus, mis võimaldab neil üksnes nendele huvidele viidates asutamislepingu või nendega võrdsustatud sätetest kõrvale kalduda.11 Nimelt peab ELTL artikli 346 lõike 1 punktile b tuginev liikmesriik tõendama, et tal on vaja tugineda selles sättes ette nähtud erandile oma oluliste julgeolekuhuvide kaitse eesmärgil.12 Seega ei välista ELTL artikkel 346 automaatselt konventsiooni kohaldamist, vaid lubab selle rakendamist piirata konkreetsetel, põhistatud julgeolekukaalutlustel. Kokkuvõttes võib Århusi konventsiooni sätteid – näiteks üldsuse kaasamise või teabe avalikustamise kohustust – piirata, kui nende täitmine ohustaks riigikaitse eesmärke. Euroopa Kohtu praktika järgi on sellisel põhjusel kaebeõiguse piiramine õiguspärane juhul, kui see: 1) on selgelt seaduses sätestatud, 2) tugineb tõelisele julgeolekuhuvile, 3) on rangelt vajalik ja proportsionaalne ning 4) säilitab kohtuliku kontrolli võimaluse. • Keskkonnamõju hindamise direktiivide erandid Keskkonnamõju hindamise direktiivides 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ on liikmesriikidele ette nähtud võimalus piirata huvitatud üldsuse õigusi, sealhulgas jätta direktiiv kohaldamata riigikaitse eesmärgil. Nii võivad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 3 alusel – igal üksikjuhul eraldi ja kui riigisiseses õiguses on nii ette nähtud – otsustada direktiivi mitte kohaldada projektile või projekti osale, millel on ainult kaitse-eesmärk, või projektile, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada. 10 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 75. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=200403&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir =&occ=first&part=1&cid=6370720 (23.10.2025); Euroopa Kohus, kohtuasi C-252/01, komisjon vs. Belgia, p 30. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=48702&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&di r=&occ=first&part=1&cid=7234211 (23.10.2025). 11 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 77; Euroopa Kohus, kohtuasi C-615/10, Insinööritoimisto InsTiimi, p 35. Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=123604&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d ir=&occ=first&part=1&cid=7233387 (23.10.2025). 12 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 78; Euroopa Kohus, kohtuasi C-615/10, Insinööritoimisto InsTiimi, p 45. 10 Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi 2001/41/EÜ artikli 3 lõike 8 esimene taane välistab samuti direktiivi kohaldamisalast kavad ja programmid, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega. Kuna direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõige 3 lubab direktiivi jätta kohaldamata kaitse-eesmärgil ja tsiviilhädaolukorrale reageerimise puhul, nähtub konkreetselt võimalus piirata direktiivi 2011/92/EL artikli 11 kohast kaebeõigust seoses keskkonnamõju hindamist puudutavate keskkonnavaidlustega. Keskkonnamõju hindamist käsitlevate direktiivide ulatuse piirang nähtub Eesti õiguses KeHJS § 3 lõikest 2. Selle sätte järgi võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. ELTL artikli 346 kohaselt võivad liikmesriigid teatud juhtudel piirata kohtusse pöördumise õigust, kui see on vajalik riigi julgeoleku kaitseks. Samal ajal peavad sellised piirangud: 1) olema selgelt seaduses sätestatud, 2) tuginema tõelisele ja olulisele julgeolekuhuvile, 3) olema rangelt vajalikud ja proportsionaalsed, 4) säilitama õiguse olemuse, tagades sõltumatu kontrolli, 5) alluma kohtulikule kontrollile. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatuse vastavus ELTL artikli 346 nõuetele KeÜS § 30 lisatav lõige 3 täidab ELTL artikli 346 julgeolekuerandile tuginemise nõudeid. Seetõttu sätestatakse seaduses kaebeõiguse piirang, et täita esimene tingimus. KeÜS § 30 lõike 3 muudatusettepanek lähtub tõelise ja olulise julgeolekuhuvi eesmärgist, mistõttu on võimalik täita teine tingimus. Küll nõuab Euroopa Kohtu praktika, et riik määratleks selgelt oma julgeolekuhuvid ja tõendaks konkreetse piirangu kontekstis, millise eesmärgi täitmiseks konkreetne meede on ette nähtud. Riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud haldusaktide andmine ja toimingute tegemine saavad olla otseselt vajalikud riigi julgeolekuhuvi tagamiseks. Nii on lisaks juba EhS § 115 lõike 1 järgi Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse kuuluvatele ehitistele KeÜS § 30 lõike 3 kaebeõiguse piiranguga hõlmatud EhS § 115 lg 11 kohaselt vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks määratud ehitised, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seega on kaebeõiguse piirang KeÜS § 30 lõike 3 alusel selgelt piiritletud Kaitseministeeriumi valduse ning ohuhinnangu alusel riigikaitse huvides vajalikuks peetud ehitisi puudutava tegevusega. Viide EhS-le võimaldaks laiendada riigikaitselisi ehitisi üksnes ehitiste määramisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul ei oleks KeÜS § 30 lõike 3 piirangu täpne ulatus selge ning selle esemelist kohaldamisala saaks tuleviks laiendada pelgalt sellega, et ehitised määratakse Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul ei pruugiks iga ehitise kohta kehtiv kaebeõiguse kitsendus vastata konkreetselt julgeolekuhuvide kaitse eesmärgile. Et kaebeõiguse piirang piirduks tegelike ja oluliste julgeolekuhuvide esemeks olevate ehitistega, määratakse KeÜS § 30 lõikega 3 kindlaks, et vaidlus peab puudutama riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamist või sellega seotud toimingu tegemist või haldusakti andmist. Olukorras, kus seadusandja määratleb kindlad riigikaitse eesmärgid, mida kaebeõiguse kitsendamisega saavutada soovitakse, ning määratleb konkreetselt ka regulatsiooni esemelise kohaldamisala, tuleb veenduda vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõude täitmises. Pakutud KeÜS 11 § 30 lõige 3 vastab sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudele, mis täidab kolmanda tingimuse. Riigikaitset aitab tagada, kui riigikaitseliste ehitistega seotud protsessid ja menetlused on konfidentsiaalsed ning toimuvad kiiresti ilma viivitusteta. Seega on selliste ehitistega seonduvate andmete konfidentsiaalsus, avaliku arutelu puudumine nende strateegiliste objektide asukoha ja muu neid puudutava teabe üle ning kohtumenetlustega kaasneva aja- ja ressursikulu vältimine olulised riigikaitse eesmärkide täitmiseks. KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud piirang sobib seega riigikaitse eesmärgi täitmiseks. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada meetmega, mis isikute õigusi vähem riivavad. Käesoleval juhul on KeÜS § 30 lõikega 3 kehtestatav piirang vajalik, et saavutada riigikaitselised konfidentsiaalsuse, kiiruse ja ressursitõhususe eesmärgid. Alternatiivne meede kaebeõiguse piirangule võiks olla istungi kinniseks kuulutamine, ent selline meede ei võimalda ära hoida kaebeõiguse kasutamise negatiivseid tagajärgi, mis võiksid ajakriitiliste projektide elluviimist takistada ning seetõttu selliste projektide eesmärke märkimisväärselt kahjustada. Samuti ei hoia istungi kinniseks kuulutamine ära riske, mis kaasnevad sellega, et riigikaitseline tundlik info satub menetlusosaliste kätte. Seega puuduvad alternatiivsed meetmed, mis tagaksid riigikaitse eesmärkide saavutamise sama tõhusalt kui KeÜS § 30 täiendamine lõikega 3. Meede on mõõdukas ehk kitsas tähenduses proportsionaalne. Selleks tuleb tagada, et kaebeõiguse piirang on kehtestatud riigikaitse huvides kitsalt konkreetset liiki ehitisi, st riigikaitselisi ehitisi (EhS § 115 lg-d 1 ja 11) puudutava ehitamise ning seotud haldusaktide ja toimingute kohta. Seejuures on tähtis, et kaebeõiguse piirang piirduks ehitistega, mis määratakse kindlaks tegelike ja oluliste julgeolekuhuvide kaitseks vajalike kriteeriumide alusel. Kaebeõiguse piirangut kitsendab omakorda KeÜS § 30 lõikes 3 sisalduv kriteerium „välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht“. See kriteerium tagab, et VKO-del on kaebeõigus ka riigikaitseliste projektide puhul, millega kaasneb keskkonnaoht. Seejuures säilib VKO-de kaebeõiguse olemus, kuna säilib sõltumatu kontrolli tegemise võimalus selle üle, kas KeÜS § 30 lõike 3 erand on põhjendatud. Täidetud on ka neljas ja viies tingimus. VKO-de õiguse olemus säilib, kuna tagatud on sõltumatu kontroll ja menetlus allub kohtulikule kontrollile. Kavandatav KeÜS § 30 lõige 3 tagab VKO võimaluse algatada kontroll nende menetluste üle, millega kaasneb keskkonnaoht. Paragrahviga 6 muudetakse KeTS-i. Eelnõu § 6 punktiga 1 tehakse seaduses muudatus, millega täpsustatakse raadamisõiguse tasu maksja. Muudatus on seotud MS § 41 muudatusega, millega sätestatakse erisused metsateatise esitamise osas (selgitused on eelnõu § 9 punkti 6 juures). Eelnõukohase KeTS § 81 lõike 11 kohaselt maksab raadamistasu valitsusasutus, kelle huvides riigikaitseline ehitis ehitatakse. Selleks võib olla näiteks Kaitseministeerium, aga ka näiteks Siseministeerium, sest mõlema ministeeriumi valitsemisalas on sellised riigikaitselised ehitised, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Eelnõukohase KeTS § 81 lõikega 12 luuakse erand, et kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise, mille eesmärk on Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine (nt Kaitseväe vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või käitlevate ettevõtete ehitised), maal, siis raadamisõiguse tasu maksmise kohustus jääb siiski eraõigusliku juriidilise isiku kanda. Käesoleva sätte lisamine on oluline selleks, et eraõiguslikul juriidilisel isikul ei tekiks eeldust, et kui Vabariigi Valitsus otsustab eraõigusliku juriidilise isiku ehitise puhul, et tegemist on riigikaitse seisukohalt kriitiliselt olulise ehitisega, siis raadamisõiguse tasu maksab vastav valitsusasutus. 12 Eelnõu § 6 punktidega 2–7 täiendatakse KeTS-s raadamisõiguse tasu arvutamise aluseid, tasu maksmise aega ja tasu tagastamist. MS § 28 täiendamisel lõikega 11 (eelnõu § 9 punktis 2 toodud muudatus) ei esitata enam metsateatist § 28 lõikes 4 nimetatud raie kohta, kui seda kavandatakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks. Seega täiendatakse KeTS-i vajalike sätetega raadamisõiguse tasu kogumiseks. Endiselt tuleb maksta raadamisõiguse tasu raadatud metsa eest. Makstud raadamisõiguse tasu saab taotleda tagasi, kui tasu maksmise teate väljastamisest on möödas kolm aastat ja raadamisega ei ole alustatud või on raadatud väiksemas mahus. Paragrahviga 7 muudetakse LKS-i. Eelnõu § 7 punktiga 1 lisatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse erand, et keeld ei laiene Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Kehtiva normi kohaselt on praegu teatud tingimustel lubatud ehitada riigikaitselisi ehitisi ranna- ja kalda ehituskeeluvööndisse. Selleks peab Keskkonnaamet andma nõusoleku. Eelnõuga muudetakse tingimust selliselt, et kui Vabariigi Valitsus on EhS § 115 lõike 11 kohase otsuse langetanud, siis ei pea selleks enam Keskkonnaameti nõusolekut küsima. Muudatuse eesmärk on ajakriitilisel hetkel kiirendada riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgist lähtuvalt otsustusprotsessi. Lähtudes LKS §-s 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidest, milleks on säilitada rannal ja kaldal asuvad looduskooslused, piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, suunata ranna või kalda eripära arvestavat asustust ning tagada seal vaba liikumine ja juurdepääs, on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis üldjuhul ehitamine keelatud. LKS § 38 lõikes 3 on sätestatud üldpõhimõte, mille kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seetõttu tuleb ehitustegevust suunata ehituskeeluvööndist väljapoole, veekogust kaugemale ning võimaluse korral vältida ehitustegevust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Siiski on LKS-s rannal ja kaldal ehituskeeluvööndis ehitamise kohta ette nähtud mitu erandit. Erandid puudutavad eeskätt ehitisi, mille ülesanne ja kasutus on seotud vee ääres paiknemisega või juba väljakujunenud asustuse või olemasolevate ehitiste juurde uute ehitiste püstitamisega. Olukorras, kus ehitise vajaduse üle otsustab Vabariigi Valitsus, on otstarbekas, et kõik kaalutlused teeb sama otsustaja, näiteks otsustab, kas ehitamine on ka tegelikult võimalik, arvestades muu hulgas ranna ja kalda kaitse eesmärke. Eelnõu § 7 punktiga 2 täpsustatakse LKS § 91 lõikes 24 õigusselguse huvides terminit „julgeolek“ (ingl security), mis kõnesoleva eelnõu raames hõlmab läbivalt terminit „sõjaline riigikaitse“ (ingl defence). Terminoloogiline muudatus lähtub direktiivi 2014/52/EL grammatilisest sõnastusest. Paragrahviga 8 muudetakse MaaKatS-i, milles täpsustatakse katastriüksuse sihtotstarbe regulatsiooni. MaaKatS § 18 kohaselt määrab linna- või vallavalitsus sihtotstarbe, lähtudes sättes nimetatud põhimõtetest. Näiteks MaaKatS § 18 lõike 1 alusel ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub, siis üldplaneeringu alusel. Nimetatud sätte järgi saaks maatulundusmaa asemel riigikaitsemaa sihtotstarbe määrata eeskätt pärast projekti realiseerimist ning selle julgeoleku eesmärgil kasutusele võtmist, kuid mitte varem olukorras, kus planeering puudub. 13 Eelnõuga nähakse ette kord, mille kohaselt Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa katastriüksuse sihtotstarbeks riigikaitsemaa või muu §-s 181 nimetatud sihtotstarbega maa, kui katastriüksusele kavandatakse PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitist. Muudatuse tulemusel saab maa sihtotstarvet muuta lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka Vabariigi Valitsus, lähtudes kehtivast üldplaneeringust, juhul kui alal puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, ehk MaaKatS § 18 lõike 1 punkti 1 alusel. Vabariigi Valitsuse otsuse põhjal katastriüksuse sihtotstarbe muutmise kannab katastripidaja maaregistrisse. Maa sihtotstarbe muutmisel peab jälgima, et ei muudetaks üldplaneeringus sätestatud juhtotstarvet (PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18) ulatuslikult13 (PlanS § 142 lg 1 p 1). Ulatuslik juhtotstarbe muutmine saab kõne alla tulla juhul, kui muudatuse tulemusel muutub maa-ala kasutus enam kui 51 protsenti. Riigikaitsemaa (MaaKatS § 181 lg 7) sihtotstarbe määramine on lubatud selliste üldplaneeringus määratud juhtotstarvete korral, mille puhul ei teki sisulist vastuolu üldplaneeringu juhtotstarbe ja riigikaitsemaa sihtotstarbe vahel14. Katastriüksusele riigikaitsemaa sihtotstarbe määramine Vabariigi Valitsuse otsusega vähendab kohalike omavalitsuste halduskoormust, sellega välditakse paralleelsete haldusmenetluste läbiviimist ja see ei lähe vastuollu kohaliku omavalitsuse PS §-s 154 sätestatud enesekorraldusõigusega. Sihtotstarbe määramisel võetakse endiselt arvesse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus tehtud ruumiotsust. Käesolev muudatus on seotud ka eelnõukohase PlanS § 2 lõigete 2, 21, ja 23 muudatusega (vt käesoleva seletuskirja § 10 selgitusi). Paragrahviga 9 muudetakse MS-i. Eelnõu § 9 punktiga 1 sätestatakse erisused metsaressursi kohta teabe kogumiseks. Riigi ülesanne on metsaressursi üle arvestust pidada. Et tagada keskkonnakaitse stabiilne seisund ja metsa mitmekülgne kasutamine, peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi territooriumist. Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Et oma ülesandeid metsanduses täita, peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MS § 9 lg 1). Kuna riigikaitselisel eesmärgil võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi kohustuste täitmiseks, sealhulgas ressursside arvestusega seotud kohustuste säilimiseks, lisatakse MS-i erisäte, mille kohaselt esitatakse Kliimaministeeriumile kui metsaregistri vastutavale töötlejale riigikaitselise tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta. Info maht on piiratud MS § 9 lõike 1 kohaldamisalaga. Eelnõu § 9 punktiga 2 muudetakse MS § 28, mis reguleerib raiete tegemist. Muudatuse kohaselt võib riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Kõnesolev muudatus on seotud metsateatise esitamise kohustusest loobumisega, sest edaspidi kaasatakse Keskkonnaamet riigikaitseliste ehitiste ehitamisse faasis, mille käigus kavandatakse vajalikke riigikaitselisi ehitisi, ja sellisel juhul ei ole metsateatist vaja esitada. 13 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1901, p 15, ja 28.03.2024 kohtuotsus haldusasjas nr 3-21-1370, p 19. 14 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2025 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1248, p 17. 14 Eelnõu § 9 punkti 3 muudatus on seotud metsateatise kohustuse vähendamisega riigikaitseliste ehitiste puhul. Punktiga 3 muudetakse MS § 41 lõike 1 punkti 1, lisades välistuse, mille puhul kavandatava raie korral ei pea metsateatist esitama. Lisatavaks erisuseks on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks kavandatavad raied vastavalt MS § 28 lõikes 4 loetletud raietele. Eelnõu § 9 punktis 4 tehtav muudatus on seotud raadamistasu maksmisega. Eelmise punkti kohaselt muudetakse metsateatise esitamise kohustust nendel juhtudel, kui metsa raiutakse selliste riigikaitseliste ehitiste kavandamiseks ja ehitamiseks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Metsateatis on raadamistasu arvutamise ja maksmise alus. Kui metsateatise esitamise kohustus kaob, kaob ka võimalus raadamistasu arvutada ja maksta. Seetõttu lisatakse MS § 8 lõikesse 4 säte, mille kohaselt makstakse raadamisõiguse tasu pärast seda, kui Keskkonnaametilt on saadud raadamisõiguse tasu maksmise teade. Eelnõu § 9 punktis 5 täpsustatakse metsa raiumise mahu erandit, mille korral ei pea metsateatist esitama. Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei kohaldata metsa raiumisel mahulist piirangut ja metsateatise võib jätta esitamata, kui metsa raiutakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning EhS §-s 115 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal. Seda juhul, kui Keskkonnaamet on osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud. Eelnõu § 9 punktiga 6 täiendatakse MS § 41 lõikega 141. Lõikega 141 luuakse õigusselguse huvides erinorm, et omanik või kinnisasja valdaja võib raiuda metsa riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või MaaKatS § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal ilma metsateatist esitamata. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu ühiskonda ning riigi vahendeid ja varusid. Eeltoodu tähendab, et riigikaitse on laiapindne. Sõjaline riigikaitse on suunatud riigi kaitsmisele relvastatud ründe vastu ning selleks vajaliku sõjalise valmisoleku, infrastruktuuri või tegutsemisvõime tagamisele. Kuivõrd tegemist on erandi loomisega metsa raiumiseks, siis eelnõuga rõhutatakse seda, et tegevus peab olema seotud sõjalise riigikaitsega, mitte laiapindse riigikaitsega. Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik Eesti-vastane rünnak ning tagada, et vajaduse korral suudaks Eesti end edukalt kaitsta. Tänases julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised rünnakud. Seega peab riigi kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused ning kogu ühiskond. Eesti riigikaitse eesmärk pole mitte ainult võimalikku konflikti võita, vaid seda ka heidutuse teel ära hoida – see on kõige tõhusam ja odavam viis riigi kaitseks. Laiapindne riigikaitse suurendab kogu Eesti ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks. Seega on laiapindsel riigikaitsel ka heidutav efekt, kuna see annab võimalikule agressorile sõnumi, et Eesti puhul on tegemist vastupidava riigi ja ühiskonnaga. Laiapindse riigikaitse käsitluse kohaselt jaguneb riigikaitse kuueks peamiseks omavahel seotud tegevussuunaks, millel on konkreetsed vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad seda tegema ka rahuajal. 15 Nii nagu ka eelmises punktis selgitatud, siis ka antud juhul on oluline, et Keskkonnaamet on osalenud raie vajaduse kavandamisel. Lisaks seatakse tingimuseks, et raiumine ei tohi avaldada mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Metsateatist esitamata saab raiet teha juhul, kui mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud ja tegevuse lubamiseks pole vaja Natura hindamist. Natura hindamist pole vaja juhul, kui kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Hindamisvajadus puudub ka juhul, kui mõju on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ning hindamisel on selgunud, et mõju Natura 2000 alale on välistatud. Selle, kas Natura hindamist on vaja või mitte, saab välja selgitada koostöös Keskkonnaametiga raie vajaduse kavandamisel. Kui mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, tuleb raie kavandamisel esitada metsateatis, misjärel hinnatakse mõju kooskõlas LKS 10. peatükis sätestatuga, arvestades LKS § 91 lõiget 24. Keskkonnaameti osalemine raie kavandamisel tagab muu hulgas, et raie oleks kooskõlas LKS-i ja selle alusel kehtestatud kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjadega. Koostöös on võimalik leida lahendused, et vältida ja vähendada raie mõju kaitsealustele liikidele ja kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaamet saab anda kaitse-eeskirja või LKS-ga sätestatud nõusolekud ja vajaduse korral tingimused mõju leevendamiseks. Paragrahviga 10 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ja lisatakse lõiked 21–24. PlanS § 2 lg 2 kohaselt on kehtivas õiguses toodud välja välistus riigi julgeoleku tagamise ja hädaolukorra ennetamise või lahendamise eesmärgil rajatava ehitise puhul. Seega riigi julgeoleku ja hädaolukorra kaitse vajadusi on ka varasemalt kaalutud ning leitud, et teatud ehitiste osas võib luua erisused planeerimisprotsessi. Planeerimisprotsessi eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajaliku ehitise kavandamise kohta käivat infot ei pruugi olla võimalik avaldada välistele osapooltele, sest see kahjustab riigi julgeoleku huve. Kuna avalikustatavat infot on protsessis vähe, ei ole võimalik ega ka põhjendatud laiemalt ei kaasamine ega avalikustamine, seega kaotab planeerimise PlanS kohane protsess oma mõtte. Lisaks on PlanS kehtiva redaktsiooni seletuskirjas selgitatud, et kuigi EhS-s ja PlanS-s on nüüdseks ette nähtud eriregulatsioonid, et võimaldada põhjendatud juhtudel teatud tüüpi riigi julgeoleku jaoks tähtsate ja samas ajakriitilise valmimistähtajaga ehitiste ehitamine lihtsustatud menetluses, siis ei ole see regulatsioon piisavalt paindlik arvestamaks praegust julgeolekuolukorda. Tavapärase praktika kohaselt alustatakse ehitise kavandamist ruumilisest planeerimisest, mille olemuslik sisu seisneb ehitisele sobiva asukoha valikus ning mille käigus kaasatakse avalikkus, avatakse arutelud ehitise paiknemise ja selle mõju kohta. Üldjuhul järgitakse planeerimisprotsessis teavitamise, huvide tasakaalustamise ja lõimimise, teabe piisavuse ja teisi planeerimises olulisi põhimõtteid. Küll aga leidub ehitisi, mille asukoht on nende olemust arvestades kindlaks määratud ehk mille puhul alternatiivid puuduvad ning mille rajamine on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks ajakriitilise iseloomuga. Sellistel väga erandlikel juhtudel võib olla põhjendatud ainult riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajalike ehitiste rajamine lihtsustatud menetluses, sest kui ehitamisega viivitatakse ja ehitis puudub, võib pädeva riigiasutuse (Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus või Riigikantselei) hinnangul toimuda sündmus, mis mõjutab terve riigi julgeolekut. Teisisõnu on nende ehitiste ehitamata jätmise mõju oma olemuselt tunduvalt suurem kui nende ehitamisel tekkiv mõju näiteks ümbritsevatele inimestele või keskkonnale. Selline ehitis on vajalik kõigi heaolu ja turvalisuse säilimiseks. 16 Käesolevas muudatuses käsitletakse sellist ehitist kui ehitist, mille ainus eesmärk (st põhjus, miks ehitist ehitatakse, mitte kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Kehtiva regulatsiooni järgi toimub riigikaitseliste ehitiste planeerimine (v.a. ehitised, mille osas juba ka kehtiva PlanS redaktsiooni puhul PlanS-i ei kohaldata) kas riigi eriplaneeringuga, üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või üldplaneeringu alusel detailplaneeringuga. Riigi eriplaneeringu tavapärane menetlus koosneb kahest etapist: I etapp (asukoha eelvalik, KSH I etapi aruanne) minimaalselt ca 1,5 aastat ning II etapp (detailse lahenduse koostamine) ca minimaalselt 1,5 aastat. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine ilma KSH-ta on ca 21 kuud, KSH-ga 21 kuud + ca 1 aasta, kokku ca 33 kuud. Üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu koostamine ilma KSH-ta on minimaalselt ca 1 aasta, KSH-ga minimaalselt ca 2 aastat. Eeltoodud menetluste kestus on kõige minimaalsemalt arvestatud, seega võivad menetlused sõltuvalt asjaoludest ka pikeneda. Planeerimismenetlusele järgneb veel ehitusloa menetlus (ei hõlma projekti koostamist jne), mis ilma KMH-ta on kehtiva ehitusseadustiku järgi kuni 30 päeva, kuid kui on vaja teha KMH, siis võib lisanduda menetlusele ca 1-1,5 aastat. Eelnõukohase seadusega luuakse regulatsioon, millega välistatakse julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega ehitiste planeerimisel ja ehitamisel mitmeetapiline planeerimismenetlus. Planeerimismenetluse välistamisega lüheneb riigikaitseks olulise ehitise valmimise aeg minimaalselt ca ühe kuni kolme aasta võrra. Eelnõu § 10 punktiga 1 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ning sätestatakse, et ehitisele ei kohaldata PlanS-i, kui selle ainus eesmärk on valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Selle sätte raames on mõeldud ehitist, mis on riigi julgeoleku – mille hulka kuulub ka sõjaline riigikaitse – tagamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Selliseks ehitiseks võivad olukorrast olenevalt kvalifitseeruda nii sellised Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valduses olevad ehitised, mida ei ole lõikes 21 nimetatud, kui ka teiste ministeeriumide omandis (eelkõige nt Siseministeerium) või valduses olevad (planeeritavad) ehitised, samuti Kaitseväe kriitilistest vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või käitlevate ettevõtete ehitised või riigi julgeoleku seisukohast vältimatult olulisi teenuseid pakkuvate ettevõtete ehitised. Sõjalise riigikaitse seisukohalt oluline ettevõte peab arendama ja tootma tooteid või pakkuma teenuseid, mis vastavad Kaitseväe võimearendusprioriteetidele ja strateegiliste varude tagamise eesmärgile. Kui Vabariigi Valitsus on vastavasisulise otsuse langetanud, siis ei rakendata asjakohase ehitise puhul ei planeerimise ega KSH ja KMH protsesse. Seega kiirendatakse käesoleva muudatusega oluliselt riigi julgeoleku seisukohalt oluliste ehitise valmimise protsessi ja vähendatakse bürokraatiat. Kehtiva PlanS § 2 lõike 2 redaktsiooni kohaselt on PlanS kohaldamisalast välistatud ka ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine, välja arvatud juhul, kui ehitis asub käesoleva seaduse § 125 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal ning side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine. Nimetatud riigikaitseliste ehitiste puhul ei kohaldata PlanS-i ka käesoleva muudatuse järgselt, kuid need ehitised on lisatud eraldi eelnõukohasesse PlanS § 2 lõikesse 21 koos teiste riigikaitseliste ehitistega, seega ei looda kõnesoleval juhul uut õigust. Eelnõu § 10 punktis 2 piiritletakse sellised riigikaitselised ehitised, mille puhul eeldatakse ilma Vabariigi Valitsuse otsuseta, et nende ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise 17 kaitse tagamine. Sellisteks riigikaitselisteks ehitisteks on side ja eelhoiatamise, ladustamise ning sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitselised ehitised (näiteks rajatised, mis rajatakse sõjalise väljaõppe käigus, milleks võivad olla sillad, teed, aiad, punkrid jms), samuti riigikaitseline tee, Kaitseväe ja Kaitseliidu linnak, Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (kui need asuvad riigi omandis oleval maal) ja lasketiir. Kaitseväe linnak on antud sätte tähenduses Kaitseväe alaliste ülesannete täitmiseks rajatud või kasutusele võetud hoonete ja rajatiste kompleks. Selgitame, et Kaitseväe linnak on aiaga piiratud territoorium, kus paiknevad Kaitseväe üksused ja liitlasüksused, kasarmud, staabihoone ja muu vajalik infrastruktuur (näiteks toitlustuskompleks). Kaitseväe linnak ei ole täna seaduse tasandil defineeritud. Eelnimetatud ehitiste kavandamine välistatakse automaatselt PlanS kohaldamisalast, mis omakorda tähendab, et nende puhul ei rakendata ka KSH ja KMH menetlust, välja arvatud eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 23 sätestatud juhul (ehitist planeeritakse detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalale). Selliste EhS § 115 lõike 1 järgsete riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, mis ei ole automaatselt PlanS kohaldamisalast väljas, kohaldub ka edaspidi PlanS. Siiski ei ole ka selliste teiste riigikaitseliste ehitiste puhul välistatud, et Vabariigi Valitsus otsustab PlanS § 2 lõike 2 järgi valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et ehitise ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, ja jätab PlanS-i seetõttu kohaldamata. Eelnõukohase PlanS § 2 lõike 22 kohaselt kohaldub Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade puhul eelnõukohane PlanS § 2 lõige 21 vaid olukorras, kui harjutusvälja kavandatakse tervikuna riigi omandis olevale maale. See tähendab, et kui kasvõi 5% kavandatava harjutusvälja alast hõlmab eraomandis olevaid kinnistuid, siis PlanS § 2 lõike 21 ei kohaldu ning PlanS kohaldamist automaatselt välistada ei saa. Tegemist on erinormiga eelnõukohase PlanS § 2 lõike 21 suhtes. Täpsustus sätte näol on siiski oluline, kuna kehtivas relvaseaduses (edaspidi RelvS) on juba loodud erand Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisele või laiendamisele teatud eelduste täitmisel. RelvS § 85 lõige 31 sätestab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata PlanS-i, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Eeltoodud RelvS sätte alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja puhul võib harjutusvälja ala ulatuda ka eraomandis olevale maale, seega riivatakse isiku põhiõigusi, mistõttu peavad olema täidetud kõik RelvS § 85 lõikes 31 toodud tingimused, et Vabariigi Valitsus saaks PlanS-i jätta kohaldamata. Kui kõik RelvS § 85 lõikes 31 toodud tingimused täidetud ei ole ning ala hõlmab ka eraomandis olevaid kinnistuid, kohaldatakse PlanS kohast riigi eriplaneeringu menetlust. Kuna eelnõukohane säte välistab automaatselt PlanS-i kohaldamata jätmise selliste Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade puhul, mis ei ulatu eraomandis olevatele maadele, ei riiva see isiku põhiõigusi ning Vabariigi Valitsuse otsust PlanS-i kohaldamata jätmiseks RelvS § 85 lõikes 31 toodud tingimustel vaja ei ole. Seega Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade asutamise või laiendamise vajaduse tuvastamisel tuleb esmalt hinnata, kas alale võib jääda eraomandis olevaid kinnistuid. Kui jääb, siis PlanS kohaldamata jätmiseks peab Vabariigi Valitsus tegema otsuse RelvS § 85 lõikes 3 1 alusel. Kui eraomandis olevaid kinnistuid alale ei jää, kohaldatakse eelnõukohast PlanS § 2 lõiget 21 ning eraldi Vabariigi Valitsuse otsust PlanS kohaldamata jätmiseks ei tehta (v.a. eelnõukohases PlanS § 2 lg-s 23 sätestatud juhul). Siiski olenemata sellest, et Vabariigi Valitsus ei pea eeltoodud juhul PlanS kohaldamata jätmiseks eraldi otsust tegema, peab Vabariigi Valitsus RelvS § 85 lõike 3 alusel tegema otsuse harjutusvälja asutamise või laiendamise kohta — seda eelnõukohased muudatused ei välista. 18 Eelnõukohane PlanS § 2 lõige 23 sätestab erandi eelnõukohase PlanS § 2 lõikes 21 sätestatust. Kui Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja (kui ala asub tervikuna riigi omandis oleval maal), lasketiiru, ladustamisega seotud riigikaitselist ehitist ning Kaitseväe ja Kaitseliidu linnakut soovitakse ehitada detailplaneeringu koostamise kohustusega tiheasustusalale ning ehitist on viivitamatult vaja, siis automaatselt PlanS-i kohaldamata neid ehitada ei saa. Sellisel juhul võib detailplaneeringu koostamise kohustuse täitmata jätmise otsustada ainult Vabariigi Valitsus. Eelnõukohastes PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitiste puhul annab ehitusloa TTJA või esitatakse talle ehitusteatis EhS § 118 lõigete 1 ja 2 alusel, sest selliste ehitiste püstitamise protsessi peab kaalukatel riigi julgeoleku vajadustest lähtuvatel põhjustel juhtima ja load väljastama riik oma asjakohaste ametiasutuste kaudu. Kõik algatatud planeeringud menetletakse lõpuni vastavalt PlanS sätetele. See tähendab, et kui eelnõukohase PlanS § 2 lõikes 21 nimetatud ehitise osas on algatatud planeering, mis on hetkel pooleli, siis antud sätte alusel planeeringu menetlust ei lõpetata, vaid see viiakse lõpuni kuni planeeringu kehtestamiseni. Pikem selgitus eelnõu § 2 juures. Eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 24 sätestatakse, et kui eelnõukohastes PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitis asub riigi omandis oleval maal ja esineb vastuolu kehtivate varem kehtestatud planeeringutega (nt üld- või maakonnaplaneeringud), siis võib Vabariigi Valitsus otsustada varem kehtestatud planeeringute või nende osade kehtivuse peatada. Säte sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise sätetega (PlanS § 53 lg-d 2 ja 3). Vabariigi Valitsuse otsus kehtib viis aastat, mille jooksul peab ehitis olema valmis. Lühike tähtaeg tuleneb asjaolust, et PlanS kohaldamata jätmine ja kehtivate planeeringute järgimata jätmine saab olla põhjendatud ainult kiireloomuliselt vajaliku ehitise korral, mille puhul saab eeldada, et ehitis saab viie aasta jooksul valmis. Ehitis loetakse valminuks, kui ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise valmimist ei seota kasutusteatise ega kasutusloaaga, kuna EhS § 119 lg 1 kohaselt ei pea riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu kasutamiseks esitama kasutusteatist ega taotlema kasutusluba. Kui ehitis viie aasta möödudes valmis ei ole, siis planeeringute peatamise alus langeb ära ja seega taastub enne peatumist kehtinud olukord. Sätte kohaselt ei arvata Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivuse tähtaja hulka aega, mis otsuse kehtivus oli peatatud ja ehitamine keelatud. Selle täpsustuse lisamine on oluline, kuna ehitisega seotud kohtumenetluses võidaks kohaldada esialgset õiguskaitset, näiteks peatada Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus või keelata ehitise ehitamine, mis võib ettenähtud ajaraamis ehitise valmimist takistada. Kohaliku omavalitsuse teostamise tagatise riive Planeerimismenetluses konsolideeritakse riiklikud, kohalikud ja erahuvid ühte planeeringu dokumenti. See võimaldab lahendada planeerimismenetluses võimalikud huvide konfliktid ja õiguslikud vaidlused, arvestades õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja kohustusi. Planeeringu kehtestamise menetluses korraldab kohaliku omavalitsuse üksus nii kohaliku elu küsimusi kui ka täidab riiklikku ülesannet (riigikaitse, keskkonnakaitse, avalik kord jne). PS § 2 kohaselt on riik korraldatud unitaarriigi põhimõttel. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. PS § 2 lõikes 1 on Eesti territoriaalset terviklikkust rõhutatud sõnadega „lahutamatu ja jagamatu“, mis muudab sätte rahvusvahelises õiguses mõistetud territoriaalse terviklikkuse printsiibi tähendusest laiemaks, välistades ka üksiku territoriaalse autonoomse üksuse olemasolu riigis. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuna PS-s ei ole rahvuslik-territoriaalset autonoomiat eraldi nimetatud, oleks selle olemasolu riigis vastuolus 19 PS-ga (RKPJKo 11.08.1993, III-4/A-2/93; RKPJKo 06.09.1993, III-4/A-3/93). Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad kohaliku elu küsimusi ja täidavad neile volitatud avaliku võimu ülesandeid riigi territooriumi kindlaksmääratud osa (haldusüksuse territoorium ehk haldusterritoorium) suhtes. Riigikaitse korraldamine ei ole kohaliku elu küsimus. PS § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lõike 2 kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kohalikku omavalitsust teostatakse kohaliku omavalitsuse üksuste kaudu (PS § 155). Samuti võib seadusega kehtestada kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirangud. Et kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse põhiolemus säiliks, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ega või moonutada enesekorraldusõiguse olemust. Kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatise riive tuvastamiseks tuleb hinnata, kas kavandataval meetmel on mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele. Eelnõukohane Vabariigi Valitsuse otsuse mõju sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusega, kuna ka sel juhul otsustab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile rajatava ehitise üle. Ühest küljest piirab see kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust ise otsustada, kuidas tema haldusterritooriumil paiknevat maa-ala kasutatakse, ning see võib riivata kohaliku omavalitsuse üksuse funktsiooni täitmist. Teisest küljest reguleeritakse Vabariigi Valitsuse otsusega riigi territooriumi kui terviku kaitset sõjalise rünnaku tõrjumiseks valmistumisel ning selline tegevus on osa heidutusest, millel põhineb riigi sõjaline kaitse. PS preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu. Kõnealune Vabariigi Valitsuse otsus võib riivata kohaliku omavalitsuse teostamist üksnes niivõrd, kui eelnõukohase PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitise kavandamine ja ehitamine ei võimalda kasutada puudutatud osa kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumist muul eesmärgil. Samuti juhul, kui PlanS § 2 lg 24 alusel tehtud Vabariigi Valitsuse otsuse korral peatuvad konkreetsel alal, mis on riigimaa, varem kehtestatud planeeringud või nende osad. PlanS § 53 lõike 2 kohaselt peatuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud riigi eriplaneeringu otsuse alusel kehtivad üld- ja maakonnaplaneeringud riigi eriplaneeringuga hõlmatud alal. Vabariigi Valitsuse otsusel on selles osas sama mõju nagu riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusel. Kavandatava regulatsiooniga ei panda kohalikule omavalitsusele kohustust kavandada või ehitada välja riigi sõjaliseks kaitseks vajalikke ehitisi ega anta täidesaatva riigivõimu asutustele pädevust reguleerida kohaliku omavalitsuse teostamist. Kavandatava meetme mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele on kaudne ning avaldub üksnes olukorras, kus sama maa-ala soovitakse kasutada nii kohaliku elu korraldamiseks kui ka riigi sõjaliseks kaitseks. Kavandatava meetmega kaasnev riive on proportsionaalne, kui see on legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riigi julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse efektiivne tagamine läbi riigikaitseks vajalike ehitiste kiire rajamise on legitiimne eesmärk, mida kavandatava meetmega saavutada. Kavandatav meede on sobiv PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitiste kiireks väljaarendamiseks, arvestades pingestuvate rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuolukorra tingimusi. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid vähem koormava meetmega, mis on vähemalt sama tõhus kui esimene. Alternatiivseks meetmeks oleks planeeringu koostamine (nt riigi eriplaneering). Planeeringu koostamine, mis võtab tavapäraselt mitu aastat, ei aita tagada riigikaitse jaoks vajaliku ehitise valmimist viivitamatult ning riigi 20 eriplaneeringu koostamisel on selle mõju kohaliku omavalitsuse autonoomiale lõppkokkuvõttes sama kui kavandatava meetme puhul. Seega on kavandatav regulatsioon võrreldes alternatiivsete lahendustega palju efektiivsem ega riiva kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldust rohkem kui näiteks riigi eriplaneering. Ka planeeringu koostamise käigus peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama riiklike huvide ja seadusest tulenevate kohustustega. Isegi tavapärases planeerimismenetluses ei saa kohaliku omavalitsuse üksus õiguspäraselt eirata riigikaitse vajadusi ning jätta arvestamata riigi sõjaliseks kaitseks vajalike ehitistega. Riigi sõjalise kaitse vajaduste hindamine ning selleks vajalike ehitiste ja maa-alade kavandamine on Vabariigi Valitsuse ja täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus avaldada arvamust, millist mõju riigikaitseline ehitis kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu küsimuste lahendamisele kaasa toob, ning Vabariigi Valitsus või muu täidesaatva riigivõimu asutus peab otsustamisel neid huvisid kaaluma. Eeltoodut arvestades on riigikaitse jaoks vajalike ehitiste kavandamine ja väljaehitamine riigi sõjalise kaitse korraldamine. Riigi sõjalise kaitse korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja tema valitsemisala täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Vabariigi Valitsuse otsused tehakse haldusmenetluses, küsides kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ning kaaludes kavandatava otsuse mõju kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu korraldusele. Eelnõukohaste PlanS § 2 lõigete 2, 21 ja 23 tingimustele vastavate ehitiste hulk on väga piiratud. Eelnõukohane PlanS § 24 ei riiva kohaliku omavalitsuse teostamist või on selle mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele proportsioonis riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise vajadusega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega täpsustatakse terminit „riigi julgeolek“, mis hõlmab ka sõjalist riigikaitset. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõju 6.1. Kohtutele pannakse kohustus lahendada riigikaitselise ehitisega seotud kaebused eelisjärjekorras ja kiirendatud korras Sihtrühm ja avaldatav mõju 1. Kohtud Positiivne mõju Tekib selgem prioriteetide süsteem, mille korral kohtud teavad, et riigikaitselisi ehitisi puudutavad vaidlused tuleb lahendada esmajärjekorras. Muudatus kiirendab oluliselt riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlustes lõpliku, jõustunud kohtulahendini jõudmist. Kiire menetlus loob lühikese aja jooksul selguse nii kaebajale kui ka vastustajale, kas riigikaitselist ehitist puudutava tegevusega saab edasi minna või mitte. Kiirem menetlus aitab tagada, et pikaajalised kohtuvaidlused ei takista riigi kaitsevõime tugevdamist ning et julgeolekukeskkonna muutustele saab reageerida operatiivselt. Võimalike negatiivsete riskidena võib eelisjärjekord nihutada teiste asjade arvelt ressursse ja pikendada muude haldusasjade menetlusaega. Võimalik on ka ebavõrdne koormuse jaotus, kuna 21 suurim surve langeb eelduslikult halduskohtutele (nt Vabariigi Valitsuse otsused PlanS kohaldamata jätmiseks ja ehituslubade vaidlused). Kiirendatud menetlus jätab kohtutele vähem aega tõendite analüüsimiseks. Samas paneb selline lähenemine kaebuse esitajale suurema hooldus- ja põhjendamiskohustuse koostada kvaliteetne kaebus ning keskenduda kaebuse sisule ja asjakohasusele. Säte, mis kohustab riigikaitseliste ehitistega seotud haldusasjad lahendama eelisjärjekorras ning nelja kuue kuu jooksul, avaldab kahetist mõju. Ühelt poolt suurendab see kohtute töökoormuse kontsentratsiooni ja võib tuua kaasa täiendava ressursivajaduse ning ajasurve nii kohtutele kui menetlusosalistele. Teiselt poolt toetab see riigi julgeolekuvajadusi ja strateegiliste projektide õigeaegset elluviimist. Sättest tulenev mõju on seega valdavalt positiivne riigikaitselisest aspektist, kuid eeldab kohtusüsteemi sisemist kohanemist, et vältida kvaliteediriske ja koormuse kuhjumist teistes haldusasjades. 2. Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja riigikaitseliste ehitiste arendajad Positiivne mõju Riigikaitseks olulised ehitised valmivad kiiremini ja täidavad riigikaitse tagamise eesmärki, sest kaebused vaadatakse läbi kiirendatud korras. Oluline eelis on ka see, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saab planeerida kindlamate tähtaegadega. Samuti avaldab positiivset mõju kulude vähenemine, kuna ajaliselt piiritletud kohtumenetlused tähendavad väiksemat riski kulukate (ehitus)seisakute tekkimiseks. Eelduslikult vähendab lühem kohtumenetluse tähtaeg ka kulusid kohtumenetlusele endale. Negatiivne mõju Suurem rõhk kvaliteetsele ettevalmistusele, sest lühendatud menetlustähtajad eeldavad paremini ettevalmistatud dokumente. 3. Füüsilised isikud Positiivne mõju on kaudne – riigikaitseliste ehitiste asukohad selguvad lühikeses ajaraamis, mis tagab õiguskindluse ja selguse mõlemale kohtumenetluse poolele. Negatiivne mõju avaldub näiteks siis, kui eraisik soovib esitada halduskohtule kaebuse mõnes teises küsimuses ja tema kaebuse kohtumenetlus venib riigikaitselise ehitise vaidluse tõttu, millele on antud eelisjärjekord. KOKKUVÕTE Eelisjärjekorras ja kindla tähtajaga riigikaitselisi ehitisi puudutavate kaebuste lahendamine toetab riigikaitseliste ehitiste kiiremat valmimist ja riigikaitse-eesmärkide tõhusat tagamist, kuid toob kaasa riske menetluse põhjalikkusele ja koormuse jaotusele kohtutes. Samuti paneb see suurema vastutuse kaebajale panustada kaebuse koostamisel selle sisule ja asjakohasele ning võib pikendada muude kohtuvaidluste menetlusaegu. 6.2. Riigi julgeoleku kaalutlustel keskkonnamõjude hindamata jätmine Eelnõu eesmärk on luua selge ja kiirendatud kord, mille alusel võib selliste ehitiste planeerimisel, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jätta KMH tegemata. 22 Sihtrühm ja avaldatav mõju 1. Avalikkus ja kohalikud elanikud Positiivne mõju Selliste riigikaitseliste ehitiste kiire ehitamine, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, on kogu riigi ja avalikkuse huvides. Sellega tagatakse tõhusamalt riigi kaitsevõime, kriitilise taristu töökindlus, valmisolek võimalikeks julgeolekuohtudeks jmt. Kiire reageerimisvõime julgeoleku, sealhulgas riigikaitselistele ohtudele aitab vältida olukordi, kus nt taristu rike seaks ohtu elanikkonna heaolu. Võimalikud negatiivsed riskid Lühendatud või puuduv KMH vähendab avalikkuse kaasamise võimalusi, seega ka kohalike elanike võimalusi ehitiste kavandamisel kaasa rääkida. Kui põhjalik KMH jääb tegemata, jääb risk, et elanike elukeskkond (müra, visuaalne mõju, liikluskoormus) võib ajutiselt või püsivalt muutuda negatiivsemalt kui KMH tegemisel. Võimalikke negatiivseid riske tuleb leevendada, tehes koostööd Keskkonnaametiga ja ühtlasi tuleks avalikkusele kommunikeerida erandi kasutamise põhjendust. KeHJS kohase KMH jätmine tähenda, et keskkonnamõjusid ei hinnata üldse. Mõjud hinnatakse vajalikus ulatuses ning keskkonna leevendusmeetmed töötatakse ka vajadusel välja ning tagatakse nende rakendamine. 2. Kohalikud omavalitsused Positiivne mõju Kiiremini ellu viidud riiklikud taristuprojektid, mille puhul kohalik omavalitsus saab kasu julgeolekut tagavatest lahendustest. Samuti uuendatakse riigikaitseliste ehitiste ehitamisel aeg-ajalt ka kohalikku taristut, näiteks teid, millest saab kasu kogu kohalik kogukond. Negatiivne mõju seisneb selles, et teatud olukordades peatuvad varem kehtestatud üld- ja maakonnaplaneeringud. Samuti võib kohalike elanike seas tekkida pahameel, kui neid ei ole ehitise planeerimisprotsessis põhjalikult kaasatud. Riske aitab maandada varajane info jagamine kohalikele omavalitsustele. 3. Riigiasutused (kaitse-, julgeoleku-, kriisireguleerimise ja keskkonnaasutused) Positiivne mõju Kiirem reageerimine julgeolekuohtudele, sest paindlikkus võimaldab rajada kaitse- ja kriitilise taristu kiiremini. Väiksem halduskoormus kriisiolukorras, sest KMH pikk menetlus ei takista kiireid otsuseid. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui KMH jääb ära, sest siis võib suureneda vajadus teha keskkonnaasutustes lühendatud mõjuanalüüs. 4. Loodus ja keskkond Positiivne mõju 23 Kaudne kasu kriiside ennetamisel, sest hästi toimiv julgeoleku- ja kriitiline taristu võib ennetada keskkonnakahju (nt sabotaaž energia- või veetaristule). Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et mõni oluline keskkonnamõju jääb tähelepanuta, samuti võib kiirendatud riigikaitseliste ehitiste ehitamise protsess mõjutada kaitsealuste liikide elupaiku. Ilma KMH-ta võib eri projektide koondmõju jääda analüüsimata. Riske on võimalik maandada sellega, et raie kavandamisel tehakse koostööd Keskkonnaametiga, raiet ja ehitustöid ei tehta näiteks pesitsusajal, kui see võib linde kahjustada, samuti sellega, et seatakse müratõkked jms, mis leevendavad negatiivset keskkonnamõju. Enne ehitise kavandamist tehakse alale minimaalne vajalik keskkonnamõjude hinnang ning Natura eelhinnang. Vajaduse korral töötatakse välja ka leevendusmeetmed. KeHJS kohase KMH tegemata jätmine ei tähenda, et mõjusid üldse ei hinnata, neid hinnatakse valdkonna ekspertide poolt lihtsalt lühemas ajaraamis ja KeHJS-e väliselt. 5. Üldine mõju halduskorraldusele Positiivne mõju Suurendab riigi võimet langetada ajakriitilisi otsuseid. Loob selguse, millal KMH erand on õigustatud, vähendades õigusvaidlusi. Suurendab riigi kaitsevõimet ja kriisikindlust. KOKKUVÕTE Eelnõu loob olulise ja kitsalt piiritletud võimaluse jätta KMH tegemata ehitiste puhul, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas riigikaitse tagamine. Peamised eelised on seotud kiire reageerimise ja riigi kaitsevõime tugevdamisega, samal ajal, kui peamised riskid on seotud avalikkuse kaasamise vähenemise ja võimaliku keskkonnamõjuga. Selged menetlusreeglid ja leevendusmeetmed aitavad tasakaalustada julgeolekuvajadust ja keskkonnakaitse põhimõtteid. 6.3. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse piiramine Eelnõu eesmärk on kooskõlas Arhusi konventsiooni ja EL õigusega minimaalses ulatuses kitsendada keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust nii, et piirang ei muudaks kaebeõiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära raskeks. Antud muudatus mõjutab eelkõige keskkonnaorganisatsioone ja kohtuid. 1. Keskkonnaorganisatsioonid Positiivne mõju Loob õigusselguse olukordades, kus riigikaitseliste ehitiste ja nendega seotud tegevuste puhul on vaja kiiresti tagada riigi julgeolek. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse piiramine sellistes selgelt määratletud juhtumites võib vähendada menetluslikke viivitusi ning soodustada haldusmenetluse tõhusust. Samuti säilib keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht, mis aitab tagada, et olulised keskkonnariskid ei jääks õiguskaitseta. Negatiivne mõju 24 Säte piirab keskkonnaorganisatsioonide senist laiapõhjalist kaebeõigust ning võib vähendada nende võimalusi esindada avalikku huvi keskkonnakaitsel riigikaitseliste objektide kavandamisel. Praktikas võib „keskkonnaohu“ kriteeriumi kitsas tõlgendamine viia olukorrani, kus keskkonnamõjud ei ole piisavalt kohtulikult kontrollitavad. See võib vähendada keskkonnaorganisatsioonide usaldust otsustusprotsessi läbipaistvuse ja tasakaalustatuse suhtes. Võttes arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid, on keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse piiramine käesolevas sättes proportsionaalne. Piirang on suunatud kitsalt riigi julgeoleku ja sõjalise riigikaitse tagamisega seotud juhtumitele ning ei ole absoluutne, kuna keskkonnaorganisatsioonidele säilib kaebeõigus juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. Seeläbi on tagatud tasakaal riigi julgeoleku huvide ja keskkonnakaitse avaliku huvi vahel, võimaldades vältida põhjendamatuid menetluslikke viivitusi, kuid säilitades samas võimaluse oluliste keskkonnariskide kohtulikuks kontrolliks. 2. Kohtud Positiivne mõju Säte võib vähendada halduskohtute koormust, kuna väheneb riigikaitseliste ehitiste ja nendega seotud toimingute vaidlustamine keskkonnaorganisatsioonide poolt juhtudel, kus keskkonnaohtu ei esine. See võimaldab kohtutel keskenduda sisuliselt olulisematele vaidlustele ning soodustab kohtumenetluse tõhusust ja menetlusökonoomiat. Samuti võib see kiirendada riigikaitseliste projektidega seotud vaidluste lõplikku lahendamist, mis on oluline riigi julgeoleku huvides. Negatiivne mõju Säte võib tuua kaasa vaidlusi kaebeõiguse olemasolu üle, eelkõige seoses „keskkonnaohu“ mõiste sisustamisega, mis võib menetluse algfaasis pikendada kaebeõiguse kontrolli ja tekitada täiendavat menetluslikku ebakindlust. Samuti võib väheneda kohtulik kontroll haldusorganite kaalutlusotsuste üle keskkonnaküsimustes, mis võib suurendada riski, et teatud keskkonnamõjud jäävad kohtulikult läbi vaatamata. KOKKUVÕTE Eelnõu piirab keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust kitsalt määratletud riigikaitselistes olukordades, aidates kaasa riigi julgeoleku tagamisele ja menetluste kiirendamisele. Selline piirang omakorda toetab kohtumenetluse tõhusust ja menetlusökonoomiat. Samal ajal säilib võimalus kohtulikuks kontrolliks juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. Seega on tagatud, et olulised keskkonnariskid ei jääks õiguskaitseta ning piirang ei ole kohtumenetluse seisukohalt ülemäärane ja aitab kaasa tasakaalustatud ja eesmärgipärasele õigusemõistmisele. 6.4 Metsateatise kohustuse vähendamine ja metsaressursi kohta teabe kogumine riigikaitse eesmärkidest lähtuvalt Eelnõu eesmärk on luua paindlik ja operatiivne kord, mis võimaldab riigikaitse vajadustest tulenevalt vähendada metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel. Samuti koguda täiendavat ja täpsemat teavet metsaressursi kohta, et tagada tõhus riigikaitseliste ehitiste kavandamine ja ehitamine ning liitlasvägede vastuvõtuvõime. Sihtrühm ja avaldatav mõju 25 1. Avalikkus ja kohalikud elanikud Positiivne mõju Tugevneb julgeolek, sest riigikaitseliste ehitiste rajamiseks vajalikud tööd saavad tehtud kiiremini. Seeläbi paraneb nii kaitse- kui ka kriisivalmidus, kuna metsakatte vähendamine kriitilistes piirkondades võib parandada päästetöid, operatiivset liikuvust ja evakuatsioonivõimalusi. Kavandatav tegevus vähendab ka bürokraatiat ajakriitilistes olukordades. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et tavamenetlusest kõrvalekaldumine võib vähendada elanike teadlikkust ja võimalust kaasa rääkida. 2. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Päästeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) Positiivne mõju Võime tegutseda operatiivselt, ilma et halduskoormus takistaks julgeolekuvajadusi. Metsateatise esitamise kohustusest vabanemine vähendab bürokraatiat ning aitab riigikaitselisi ehitisi ehitada viivitamatult ja eesmärgipäraselt, et tagada riigi julgeolek ja sõjaline riigikaitse. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad siis, kui raie mõju keskkonnale ei ole piisavalt uuritud. Selle riski maandamiseks tehakse raie kavandamisel aktiivset koostööd Keskkonnaametiga. 3. Kohalikud omavalitsused Positiivne mõju Õigel ajal ehitatud riigikaitselised ehitised toetavad piirkonna julgeolekut ja kriisivalmidust. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui kohalikul omavalitsusel on elukeskkonna muutuste teemal piiratud võimalus kaasa rääkida, sest avalik pahameel tabab sageli omavalitsust, isegi kui otsuse tegi riik. 4. Riigikaitse ja liitlased (NATO, Kaitsevägi, Kaitseliit) Positiivne mõju Suurem liitlasüksuste vastuvõtuvõime, sest keskkonna- ja haldustakistused vähenevad, mille tulemusel on võimalik liitlasüksustele tagada kokkulepitud tingimused vastavas ajaraamis. Olulisi negatiivseid riske ei kaasne, kuid avaliku kriitika risk võib mõjutada koostööd või riigikaitselise ehitise valmimise tempot, kui kommunikatsioon ei ole piisav. 5. Keskkonnaorganisatsioon Muudatus, mille kohaselt riigi julgeoleku tagamiseks, sealhulgas sõjaliseks riigikaitseks rajatavate riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel ei ole nõutav metsateatise esitamine, mõjutab keskkonnaorganisatsioonide seniseid osalus- ja teavitamisvõimalusi metsade kasutamisega seotud otsustes. Metsateatise esitamise kohustuse erand võimaldab kiirendada riigikaitseliste ehitiste ettevalmistamist ja elluviimist ning vähendab menetluskoormust julgeolekuolukorrast tulenevate vajaduste korral. Samas väheneb keskkonnaorganisatsioonide ligipääs teabele kavandatavate raiete 26 ja metsa kasutamise kohta ning võimalus varajases etapis tähelepanu juhtida võimalikele keskkonnamõjudele. Muudatus eeldab, et riigikaitseliste ehitiste kavandamisel arvestatakse keskkonnahoiu eesmärke muude kehtivate õigusaktide ja halduspraktikate kaudu. Kokkuvõttes muudab regulatsioon keskkonnaorganisatsioonide rolli metsade kasutamisega seotud otsustusprotsessides piiratumaks, toetades samal ajal riigi võimet tagada julgeolek ja reageerida operatiivselt riigikaitselistele vajadustele. KOKKUVÕTE Eelnõu mõju on kahepoolne. Positiivne on see, et riigikaitse vajadused saavad täidetud kiiremini ja tõhusamalt. Metsateatise kohustus väheneb erandjuhtudel, vähendades halduskoormust. Riigil tekib parem ülevaade metsaressursi kasutamisest julgeoleku eesmärgil. Potentsiaalne risk on see, et keskkonna- ja kogukonnamõju võib jääda lühikeseks ajaks vähem kaardistatuks. Avalikkuse teavitamine ja läbipaistvus võib väheneda. Maaomanike õiguste tagamine vajab hoolikat tasakaalustamist. Tasakaalustavateks meetmeteks on kitsalt piiritletud regulatsioon ja otsustusjuhised, hilisem avalikustamine ja statistiline aruandlus erandite kasutamise kohta ning kvaliteetne keskkonnaseire ka kiirete menetluste korral. 6.5. PlanS kohaldamisala piiramine seoses riigikaitseliste ehitistega Eelnõu eesmärk on tagada, et ajaliselt kriitilised riigikaitselised ehitised saaksid rajatud kiiremini ja paindlikuma menetlusega, ilma et venivad planeerimismenetlused takistaksid riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärkide täitmist. Sihtrühm ja avaldatav mõju 1. Avalikkus ja kohalikud elanikud Positiivne mõju Suureneb julgeolek ja kriisivalmidus, sest riigikaitselised ehitised valmivad kiiremini ning see toetab elanikkonna turvalisust. Parem ja operatiivsem logistika konfliktolukordades (sh liitlaste operatiivne tugi ning päästetööde logistika). Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus menetlustes osaleda ja seisukohti esitada, kui ehitise kavandamisel ei kohaldata PlanS-i. Muutused elukeskkonnas (müra, liiklus, visuaalne mõju) võivad samuti avaldada negatiivset mõju, mille üle elanikel võib olla väiksem otsustusõigus. Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks teha regulaarset koostööd kohalike omavalitsustega, et tagada kohalike elanike informeeritus. Kui ehitis on ehitusloakohustuslik, siis toimub kaasamine vastavalt EhS-le, kuid antud eelnõuga kaasatavate isikute ringi selles menetluses ei piirata. 2. Kohalikud omavalitsused 27 Positiivne mõju Väheneb koormus planeerimismenetlustes, kuna riigikaitselisi ehitisi ehitatakse väljaspool PlanS-i. Tugevdatud julgeolek kohalike omavalitsuste territooriumil, mis parandab kogu piirkonna valmisolekut. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et kohalikul omavalitsusel väheneb otsustusõigus planeeringute üle, mis mõjutavad kohaliku maa kasutust ja arendust. Suureneb tõenäosus, et kohaliku arengukava eesmärgid muutuvad riigikaitseliste vajaduste tõttu. Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks kohalikke omavalitsusi kaasata nõuandvas rollis ka siis, kui planeerimisprotsessi ei rakendata. Riigi eriplaneeringu menetluse puhul võetakse samuti kohaliku omavalitsuse üksuselt otsustusõigus ära, kuid on säilitatud arvamuse avaldamine. Leevendavaks meetmeks on tasakaalustatud läbirääkimised riigiga maa kasutuse ja kompensatsioonimeetmete üle. Samuti säilib ka uute Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade asutamisel või laiendamisel RelvS § 85 lõikes 6 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele makstav hüvitis. 3. Maaomanikud ja arendajad Positiivne mõju Kiirem õiguslik selgus, kui riik otsustab rajada riigikaitselise ehitise, millele ei kohaldu tavapärane planeerimisprotsess. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad juhul, kui maa jääb riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse või mõjualasse. Võimalikke riske aitab maandada see, kui tagatakse vajaduse korral õiglane ja kiire riigikaitselise ehitise kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine ning kui antakse selged juhised maa kasutamise kohta ohualadel. 4. Keskkonnaorganisatsioonid, kodanikeühendused ja avaliku huvi esindajad Positiivne mõju Proportsionaalsem raamistik, mis täpsustab, millal erandit võib kasutada, vähendades kahtlust, et riik kasutab planeerimismenetlusest kõrvalehoidmist põhjendamatult. Võimalus keskenduda strateegilisematele juhtumitele, kuna erandite kasutamine on kitsalt seotud riigikaitsega. Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus avalikku huvi planeerimisprotsessis kaitsta, sest planeeringu avalikustamine ja kaasamine võivad ära jääda. 5. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Maa-amet, Keskkonnaamet, Siseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) Positiivne mõju Kiireneb otsustamine ja projektide elluviimine, mis on olulised ajakriitilistel hetkedel riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks. Väheneb halduskoormus, sest pikka ja mitme-etapilist planeerimisprotsessi ei ole vaja. Paraneb operatiivne valmisolek liitlasüksuste vastuvõtuks, harjutusalade laiendamiseks, varustuse eelpaigutamiseks ja mobiilsuseks. 28 Võimalikud negatiivsed riskid on minimaalsed ja avalduvad siis, kui võib tekkida vajadus tagada keskkonna- ja ohutusriskide leevendamine, mis tavapäraselt tehakse planeerimisetapis. Teatud puhkudel (nt KOV-dele kompensatsioonimehhanismi pakkumine planeeringu puudumise tõttu) võib finantskoormus suureneda, kuna peab leidma vahendeid, kuidas negatiivset mõju leevendada. 6. Riigikaitsevaldkond tervikuna (sh NATO liitlased) Positiivne mõju Märkimisväärselt paraneb riigi julgeolek, sealhulgas sõjaline riigikaitse, sest ajakriitiliste riigikaitseliste ehitiste planeerimine ja ehitamine ei viibi. Paraneb liitlasüksuste vastuvõtuvõime, mis toetab kollektiivkaitset. Vähenevad kulud, kuna ei teki ebavajalikke viivitusi, mis kasvataksid projektide maksumust. Võimaliku negatiivse riskina tuleb arvestada seda, et liitlaste kohaloleku ja ehituse intensiivistumine võib tekitada avalikkuses küsimusi. Riski aitab maandada selge ja võimaluste piires kommunikatsioon kohalike elanike ja kogukondadega KOKKUVÕTE PlanS kohaldamisala piiramine riigikaitseliste ehitiste puhul on vajalik riigi julgeoleku ja kollektiivkaitse eesmärkide täitmiseks, kuid sellega kaasneb põhiõiguste, kohaliku autonoomia ja keskkonnakaitse seisukohalt mitu riski. Peamine positiivne mõju on riigikaitseliste ehitiste kiire ja tõhus rajamine, riigi ja liitlaste suurem operatiivne valmisolek, vähendatud halduskoormus ning parem projektide prognoositavus. Peamised võimalikud riskid kaasnevad avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse vähenemise tõttu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisatulu ega -kulu. Seaduse rakendamisel jäetakse riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitme-etapiline planeerimisprotsess juhul, kui ehitiste ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja nende ehitamine lähtub kiireloomulisest julgeolekukaalutlusest. Seega väheneb riigiasutuste töökoormus. Osaliselt väheneb kohtute koormus, sest piiratakse avalike huvide kaitseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamist, teisalt pannakse kohtule tähtaeg riigikaitselise ehitiste kavandamise ja ehitamisega seotud kaebuste lahendamiseks ning see võib olenevalt tähtajast suurendada kohtute töökoormust. 8. Rakendusaktid Rakendusakte käesoleva eelnõuga ei kavandata ega muudeta. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohane seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil. 29 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu kiireloomuliseks kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule ning SA-le Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Märkused ja ettepanekud, mis esitati EIS-i kaudu, on lisatud käesoleva seletuskirja lisana vormistatud kooskõlastustabelisse. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitatud töötasandi märkustega on arvestatud osaliselt. 30  Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Kliimaministeerium 8.12.2025 nr 1-5/25/5324-4 Kooskõlastatud märkustega Kliimaministeerium kooskõlastab ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1. Teeme ettepaneku sõnastada § 8 punkt 1 järgmiselt: Arvestatud. „1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 10 järgnevas sõnastuses: Eelnõu ja seletuskirja muudetud vastavalt ettepanekule. Lisaks “(10) Metsaregistri vastutavale töötlejale esitatakse riigikaitsealase täpsustati selguse mõttes sätte sõnastust. tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.“;“ Põhjendus: Seletuskirjas on märgitud eelnõu § 8 punkti 1 kohta, et kuivõrd riigikaitselisel eesmärgil võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi kohustuste täitmiseks, sh ressursside arvestusega seotud kohustuste säilimiseks, lisatakse metsaseadusesse erisäte, mille kohaselt Kliimaministeeriumil kui metsaregistri vastutaval töötlejal on õigus küsida infot riigikaitselise tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta ka olukorras, kus metsaseadus ei kohaldu või selle kohaldamisala on piiratud. Info maht on piiratud metsaseaduse § 9 lõike 1 kohaldamisalaga. Eelnõus ei teki tehtavate muudatuste tulemusel olukorda, kus metsaseadus ei kohalduks. Hetkel on sätestatud vaid õigus andmeid küsida, mitte kohustust andmeid esitada. 2. Teeme ettepaneku kaaluda metsaseaduse § 43 lõike 3 kehtetuks Võetud teadmiseks. tunnistamist olukorras, kus eelnõukohase seadusega täiendatakse Kaalume seda täiendavalt, kuid mitte käesoleva eelnõu raames. metsaseaduse paragrahvi 28 lõikega 11, mis võimaldab kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks. 1 Meie hinnangul puudub vajadus metsaseaduse § 43 lõike 3 täiendava erisuse tegemiseks metsa majandamise eeskirjaga, kui eelnõu näeb ette paragrahv 28 lõikes 11 täiendust. 3. Eelnõu kohaselt ei ole vaja metsateatist esitada raiete puhul, mida Antud selgitus ja seletuskirja täiendatud. tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgil. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, Peame oluliseks, et seletuskirjas oleks rohkem selgitatud „riigi tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi“ sisu. Kas kõiki terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi raieid Kaitseministeeriumi valitsemisalas tehakse sellel nimetatud saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu eesmärgil või on võimalik ka sellest erinev olukord. ühiskonda ning riigi vahendeid ja varusid. Eeltoodu tähendab, et riigikaitse on laiapindne. Sõjaline riigikaitse on suunatud riigi kaitsmisele relvastatud ründe vastu ning selleks vajaliku sõjalise valmisoleku, infrastruktuuri või tegutsemisvõime tagamisele. Kuivõrd tegemist on erandi loomisega metsa raiumiseks, siis eelnõuga rõhutatakse seda, et tegevus peab olema seotud sõjalise riigikaitsega, mitte laiapindse riigikaitsega. Selgitame, et Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik Eesti-vastane rünnak ning tagada, et vajadusel suudaks Eesti end edukalt kaitsta. Tänases julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised rünnakud. Seega peab riigi kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused ning kogu ühiskond. Eesti riigikaitse eesmärk pole mitte ainult võimalikku konflikti võita, vaid seda ka heidutuse teel ära hoida – see on kõige tõhusam ja odavam viis riigi kaitseks. Laiapindne riigikaitse suurendab kogu Eesti ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks. Seega on laiapindsel riigikaitsel ka heidutav efekt, kuna see annab võimalikule agressorile sõnumi, et Eesti puhul on tegemist vastupidava riigi ja ühiskonnaga. 2  Laiapindse riigikaitse käsitluse kohaselt jaguneb riigikaitse kuueks peamiseks omavahel seotud tegevussuunaks, millel on konkreetsed vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad seda tegema ka rahuajal. 4. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus ei tulene ainult KeÜSist, Arvestatud osaliselt. vaid selle õiguse annab Arhusi konventsioon. Eelnõu seletuskirja Eelnõukohase KeÜS § 30 lõikes 4 sätestatud kaebeõiguse piirang ei kohaselt justkui võimaldaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel muuda kaebeõiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära raskeks ning 346 liikmesriigil kehtestada erandeid rahvusvaheliste konventsioonide, seega ei kahjusta muudatus Arhusi konventsiooni eesmärke. Antud nagu Arhusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi säte jäeti eelnõusse sisse, kuid eelnõust on välja jäetud kavandatav oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Me ei nõustu, et ELTL saaks sellisel KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles tuvastamiskaebus. moel reguleerida rahvusvahelisest õigusest riikidele tulenevaid kohustusi. Kaebeõiguse erandi kehtestamisega KeÜSis tekib vastuolu konventsiooni ja siseriikliku õiguse vahel. Põhiseaduse § 123 sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Kohus on ka varem Arhusi konventsiooni otse kohaldanud. Teeme ettepaneku KeÜSi muutmise ettepanek eelnõust välja jätta. 5. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 punktis 3 toodud muutmiskäsk Arvestatud. peaks ilmselt muutma HKMS § 211, mitte § 221. Siseministeerium 09.12.2025 EISi märge kooskõlastatud Eesti Linnade ja Valdade Liit 04.12.2025 nr 2-3/200-1 Mitte kooskõlastatud ELVL ei kooskõlasta eelnõud põhjusel, et niivõrd mahukate Antud selgitus. muudatuste mõju analüüsimiseks ja liikmetega konsulteerimiseks on Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on kooskõlastamiseks antud aeg ebamõistlikult lühike. kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise 3  riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga. Arvamused Riigikohus 0.12.2025 nr 6-6/25-58 1. Eelnõu problemaatiline menetlus. Riigikohus ei saa heaks kiita Antud selgitus. praktikat, et eelnõule tagasiside andmiseks jäetakse vaid kaks tööpäeva. Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on Seda enam olukorras, kus eelnõuga plaanitakse põhimõttelisi kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja muudatusi halduskohtumenetlusse ning eelnõu seaduspärasus sõltub ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise olulisel määral Euroopa Liidu õigusest. Pole selgitatud, miks eelnõu riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast esitamine ei või viibida paar nädalat või miks selle ettevalmistamist ei meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide alustatud varem. praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti Eelnõuga plaanitavad HKMS-i muudatused vajavad Tallinna kui Tartu tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks Halduskohtu kooskõlastust. Erinevate keskkonnakaitse ning vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks metsanduses tegelevate organisatsioonide kaasamata jätmine on samuti oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga. lubamatu, kuivõrd eelnõuga püütakse just nende tegutsemist piirata. Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel Eelnevaga seostuvalt juhime tähelepanu, et mõjuanalüüsist puudub otsustas Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeeriumil koostöös sisuliselt igasugune hinnang sellele, millist mõju avaldab eelnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja keskkonnakaitse organisatsioonidele. Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga tuleb töötada välja vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu (riigikaitse jaoks oluliste ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025. 4  Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks SA Keskkonnaühenduste Kojale. Seletuskirja on täiendatud keskkonnakaitse organisatsioonidele avalduva mõju osas. 2. Eelnõu probleemsed aluspõhimõtted. Avalikkuse kaasamise Antud selgitus. vältimise asemel tuleks püüda probleeme lahendada parema Eelnõu eesmärk on selliste ehitiste planeerimise ja ehitamise oluline kaasamisega. Kui ettevalmistusi ja kaasamist teha õigesti, on võimalik kiirendamine, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise vältida hilisemaid (kohtu)vaidlusi.2 riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Sellel eesmärgil Seletuskirjast nähtub ka kaitseministeeriumi usaldamatus halduskohtu nähakse eelnõus ette võimalus selliste ehitiste puhul jätta, kas vastu. Antakse mõista, et istungi kinniseks kuulutamine ei ole piisav automaatselt või Vabariigi Valitsuse otsuse alusel planeerimisseadus meede vältimaks salastatud teabe menetlusosalistele teatavaks saamist kohaldamata, mis omakorda tähendab olemuslikult ka teatud (seletuskiri lk 11). Meenutame, et riigisaladusega kaitstud teavet ei ole avalikkuse kaasamise etappide vahelejätmist. ka kinnisel kohtuistungil võimalik avaldada menetlusosalistele, kellel puudub vastav luba (HKMS § 79 lg 1 p 1). Samuti heidetakse kohtutele EÕK taotlemine igas menetlusstaadiumis korduvalt ilma, et asjaolud ette EÕK meetmete rakendamist ning sellega ehitustegevuse oleksid muutunud, koormab nii kohtuid kui takistab ka riigi seisukohast takistamist. Ilma EÕK-ta muutuvad vaidlused pahatihti ainetuks ning oluliste ehitiste valmimist. Kehtivat laia kaebeõigust kasutatakse kohati õiguskaitse illusoorseks. EÕK ei anta suvaliselt. Halduskohus hindab üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil. igakordselt, kas EÕK kohaldamine on vajalik ning menetlusosalistel on Seletuskirjas on antud ülevaade käimasolevatest vaidlustest. Mõistame, võimalik nõuda selle otsuse õiguspärasuse kontrolli kõrgema astme et EÕK-ta võivad muutuda vaidlused ainetuks, mistõttu ei ole eelnõu kohtult. eesmärk EÕK taotluse kaotamine riigikaitselistes asjades, vaid piirata seda igas menetlusstaadiumis ühele taotlusele. Seejuures tuleb EÕK taotluse esitamise võimaluse piiramist vaadata süsteemselt koos eelnõus ette nähtud muudatusega, millega piiratakse riigikaitselisi ehitisi puudutavate kohtuvaidluste pikkust neljale kuule. Neli kuud on piisavalt lühike aeg, mille raames võib eeldada, et asjaolud ei muutu nii drastiliselt, et vältimatult vajalik oleks korduva EÕK taotluse esitamise võimalus. Ühtlasi puudutab EÕK taotluste esitamise võimaluste piiramine üksnes kohtuvaidlusi, kus kaebus on esitatud muul eesmärgil kui enda õiguste kaitseks ja juhul, kui see on esitatud seoses riigikaitselise ehitisega, millele kohaldatakse planeerimisseaduse §-s 2 sätestatut. 5  Kehtiva HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus ka omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta. Seega, kuna eeltoodud kohtule antud õigust eelnõuga piiratud ei ole, leiame, et eelnõukohase muudatusega isiku õigused pöördumatult kahjustada ei saa. Kui kohus leiab, et EÕK kohaldamine on hädavajalik, on tal võimalik omal algatusel selles osas määrus teha. 3. Eelnõu ei vähendaks tegelikult vaidlusi. Eelnõuga on seatud Arvestatud osaliselt. eesmärk kaebeõiguse piiramisega vähendada kohtuvaidlusi. Eelnõu eesmärk on kiirendada selliste ehitiste ehitamist, mille ainus Keskkonnaühenduste tõrjumisel leitakse tõenäoliselt nende asemele eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine kohalikud elanikud, kes esitavad kaebused enda õiguste kaitseks. või hädaolukorra lahendamine. Et ehitised kiiremini valmiks, on Teiseks, eelnõus välja pakutud KeÜS § 30 lg 4 spetsiifiliselt loob uue eelnõuga vähendatud planeerimise ja ehitamise protsessis antavate aluse tuvastuskaebuse esitamiseks. Vastupidiselt eelnõu eesmärkidele haldusaktide hulka, mis omakorda vähendab võimalikke kohtuvaidlusi. võivad seetõttu kohtuvaidlused kesta oluliselt kauem, sest Eelnõu keskne eesmärk on lühendada riigikaitseliste ehitistega seotud põhivaidlusele eelnevalt tuleb selgeks vaielda, kas KeÜS § 30 lg-ga 3 kohtuvaidluste kohtumenetluse pikkust, mitte üksnes vähendada plaanitud kitsendus kohaldub või mitte. Kolmandaks, ei ole viidatud kohtuvaidluste arvu. Kohtuvaidluste kiirendamise eesmärki täidab sättes esinev piirang üheselt selge. Kuigi keskkonnaohu mõiste võib eelkõige neljakuulise menetlustähtaja seadmine. Käesoleval hetkel on olla võrdlemisi defineeritud (KeÜS § 3 ja 5), siis pole peaaegu mitte pooleli Nursipalu harjutusväljaga ja Ermistu moonaladudega seoses kunagi ühelgi üksikul juhtumil selge, kas on keskkonnaohu esinemise väga mitmeid metsateatiste vaidlusi. Vastav info on ka seletuskirjas. võimalus või mitte. Seda enam, et eelnõuga soovitakse jätta ära KSH ja KMH läbi viimine, mis võiks anda sisendit selle küsimuse Eelnõust on välja jäetud kavandatav KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles lahendamisele. tuvastamiskaebust. 4. Fraasi „riigikaitseliste ehitistega seotud vaidlus“ ebaselgus. Antud selgitus. Eelnõu seletuskirjas (lk 15) avatakse „riigikaitselise ehitise“ mõisted Eelnõus sätte sõnastust täpsustatud ja seletuskirja on vastavalt järgnevalt „mille ainus eesmärk (st põhjus, miks ehitist ehitatakse, mitte täiendatud. See tähendab, et eelnõus on riigikaitseliste ehitiste puhul kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas mõeldud vaid neid riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi sõjalise riigikaitse tagamine.“ Kolleegiumi hinnangul on tegemist julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. liigselt laia määratlusega. See tekitab riski, et eelnõu sätteid võidakse püüda rakendada ka olukorras, kus see tegelikult põhjendatud pole. Selgitame, et EhS § 115 lg 1 defineerib riigikaitselise ehitise. EhS § 115 Näiteks on kolleegium oma hiljutises otsuses selgitanud mõiste lg 1 sätestab, et riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses 6 „kaitseotstarbeline“ tähendust seoses välihaiglatega (RKHK 3-24- on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi 3485/30, p 23). Mõistete ebaselgus võib vastupidiselt soovitule valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Kehtiv suurendada kohtuvaidlusi. EhS § 115 lg 11 sätestab, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 Samuti nendib seletuskiri (lk 3), et mõiste „riigikaitse“ on palju laiem sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava kui „sõjaline riigikaitse“, aga samas kasutatakse mitmetes eelnõu ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks sätetes just „riigikaitse“ ja mitte „sõjalise riigikaitse“ mõistet. Samuti ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või ei ole kõik eelnõu sätted ega seletuskiri olevat ühel nõul selle osas, kas hädaolukorra lahendamine. tegemist peab olema „üksnes“ riigikaitselise projektiga või mitte. Seega ehitised, mis ei lähe EhS § 115 lg 1 kohaldamisalasse, peab Näiteks eelnõu § 2 p 1 on väga laialt „riigikaitselise ehitisega seotud“, riigikaitseliseks ehitiseks määrama Vabariigi Valitsus lähtuvalt aga eelnõu § 6 p 1 on kitsamalt „…mille ainus eesmärk on riigi ohuhinnangust. julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine“. 5. Keskkonnakaitse organisatsioonide kaebeõiguse piiramine pole Arvestatud osaliselt. kooskõlas Århusi konventsiooniga. Eelnõus on keskkonnakaitse Eelnõukohases KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud teatav kaebeõiguse organisatsioonide kaebeõiguse piiramist põhjendatud sellega, et ELTL piiramine ei muuda kaebeõiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära artikkel 346 lubab teha julgeoleku kaalutlustel erandeid. Esiteks pole raskeks. Keskkonnaorganisatsioonidel säilib kaebeõigus, kui sellega kolleegium veendunud, et selle sätte alusel on võimalik soovitud võib kaasneda keskkonnaoht, seega ei kahjusta muudatus Arhusi erandeid konventsioonist teha, kuid lühikese tähtaja tõttu ei ole konventsiooni eesmärke. Eeltoodud säte jäeti eelnõusse sisse, kuid võimalik siinkohal põhjalikku analüüsi esitada. eelnõust on välja jäetud kavandatav KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles Teiseks ja palju olulisemalt, Eestile ei tule Århusi konventsioonist tuvastamiskaebus. kohustused üksnes läbi Euroopa Liidu õiguse. Eesti on konventsiooni ratifitseerinud (ning praegu soovitud reservatsiooni ei tehtud ratifitseerimisel) ning seega tuleneb PS § 123 lg-st 2, et vastuolu korral on kohustuslik kohaldada välislepingu sätteid. Konventsioonis endas ei sisaldu üldist riigikaitse välistust üldosas. Vastavat välistust pole ka art 9 (juurdepääs õigusemõistmisele). Kaudselt on välistus olemas osaliselt. Nimelt sätestab art 6 lg 1 p c, et osapool „võib siseriikliku õiguse alusel jätta selle artikli kohaldamata riigikaitsetegevusele, kui tema arvates võib artikli järgimine takistada riigikaitse eesmärkide täitmist“. Vastuolu pole siiski üksnes juhul, kui eelnõu läheb kokku konventsiooni erandiga ning art 6 lg 1 p c on ebamäärase sisu ja praktikaga. 7 Täiendavalt konventsioon kohustab tagama juurdepääsu ka art 9 lg 3 alusel. Selle osas pole riigikaitse erandklauslit otse ega kaudselt ette nähtud. Samas jätab säte osapooltele elluviimisel laia otsustusruumi ja on sisult umbmäärane. Selle kohta on hulk EK praktikat ja konventsiooni tagamise komisjoni (compliance committe) otsuseid. On vaieldav, kas eelnõu on selle praktikaga kooskõlas, aga detailsemat analüüsi pole ajapuuduse tõttu võimalik esitada. Seega pole kolleegium pole veendunud, et konventsioon võimaldab eelnõus plaanitud viisil keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust piirata. Lühikese tähtaja tõttu ei ole võimalik siinkohal põhjalikku analüüsi esitada. 6. Hüppava kassatsiooni probleemid. Eelnõus välja pakutud hüppava Arvestatud kassatsiooni peamine probleem seisneb selles, et see läheks vastuollu Eelnõust on muudatus välja jäetud. Riigikohtu kui kassatsioonkohtu rolliga. Kui apellatsioonkaebused esitataks Riigikohtule, siis paratamatult kerkiks üles põhiseaduslik probleem sellest, kas vaidluse õigeks lahendamiseks on vajalik hinnata ja koguda tõendeid (PS § 149 lg 3). Samuti peaks Riigikohus suurema hulga vaidlusi menetlusse võtma, mille lahendamine oleks tavapärasest töömahukam. HKMS § 221 lg 31 on sõnastatud laialt, hõlmates mistahes asjad, kus kaebust pole esitatud enda õiguste kaitseks. Arusaamatult plaanitakse eelnõuga piirata kaebeõigust kõikides populaarkaebuste asjades, seega ka kõigis neis asjades, kus vaidlustatakse täiesti tavalist (st mitte riigikaitsega seotud) ÜP-d või DP-d (Plans § 94 ja § 141). Eelnõu § 2 punktid 2, 3 ega 4 ei erista riigikaitseliste ehitistega seotud vaidlusi ning teisi vaidlusi, mis on esitatud muul alusel kui enda õiguste kaitseks. Seletuskirjas puudub sellise kaebeõiguse piirangu kohta põhjendus. Eelnõus puudub Riigikohtu töökoormuse kasvu kohta mõjude analüüs. Samuti ei selgu eelnõust, mis saab nendel juhtudel, kui üht ja sama haldustegevust on vaidlustanud nii füüsilised isikud kui ka keskkonnakaitse organisatsioonid: kas menetlused peaksid siis hargnema kaheks, mis hakkavad kulgema paralleelselt? See ei näi ei 8 mõistlik ega teostatav, arvestades Riigikohtu rolli kohtupraktika ühtlustamisel (HKMS § 219 lg 3 p 2). Seega näiks lahenduseks ühe menetluse peatamine, mis aga läheks vastuollu eelnõu eesmärgiga kiirendada menetlusi. Võrdlus väärteoasjadega ei ole siinkohal asjakohane, sest seal on hüppava kassatsiooni puhul olemas kohtuvälise menetleja otsus ning seega on vähemalt kaudselt isikule kolm astet tagatud. 7. Esimene alternatiiv hüppavale kassatsioonile. Selle asemel oleks Mitte arvestatud. halduskolleegiumi hinnangul mõttekas kaaluda Riigikohtus kasutatava Kaitseministeeriumi hinnangul ei täida see eesmärki saada menetlusloa süsteemi (HKMS § 219) rakendamist juba ringkonnakohtu riigikaitselise ehitise vaidluses lõpplahend kiiresti. Rakendades tasandil. See võimaldaks ringkonnakohtutel palju kiiremini ja ringkonnakohtu tasandil menetlusloa süsteemi, mille raames tehtud efektiivsemalt tegeleda saabunud apellatsioonkaebustega. Kui määrust on võimalik vaidlustada, tekitaks see menetlusele lisakulu ja ringkonnakohus jätab oma määrusega apellatsiooni menetlusse on võimalik ka menetluse pikenemine. võtmata, saab menetlusosaline selle Riigikohtule siiski edasikaevata. Märgime, et muudatused seoses nn. hüppava kassatsiooniga on Kui viimane pole ringkonnakohtuga nõus, on võimalik määrus eelnõust välja jäetud. tühistada ja kohustada apellatsioonkaebust menetleda. 8. Teine alteratiiv menetluste kiirendamiseks. Teise alternatiivina Mitte arvestatud. oleks võimalik riigikaitseliste ehitiste planeerimist ja ehitamist Kaitseministeeriumi hinnangul ei võimalda see alternatiiv kohtuasja võimalik kiirendada luues halduskohtumenetlusse veaotsuse instituut. kiiret menetlust. Uue institutsiooni (antud juhul veaotsus) loomine on Veaotsuse olemust ja vastavaid sätteid on pikemalt kirjeldatud JDM-i vastutusalas ning käesoleva eelnõu raames ei soovi me seda „Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt küsimust lahendada. Eelnõu eesmärk on tagada, et lõplik kohtuotsus teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhustamine)“ tuleks võimalikult kiiresti. eelnõus ja seletuskirjas. 3 Lühidalt kokkuvõttes lubaks veaotsus Võib tekkida probleem võimude lahususe põhimõttega. haldusorganil parandada kohtumenetluse jooksul haldusmenetluses Märgime, et muudatused seoses nn. hüppava kassatsiooniga on tehtud vead ning seejärel jätkata kohtumenetlust samast kohast uue ja eelnõust välja jäetud. täiendatud haldusakti üle, kui menetlusosalised peaksid seda vajalikuks pidama. Selliselt on võimalik vältida otsuse tühistamise korral täiesti uue vaidluse algatamist. 9. Menetlustele 4-kuulise tähtaja seadmise probleemid. Esiteks Arvestatud osaliselt. esineb seletuskirjas selge sisemine vastuolu riigikaitseliste ehitistega Eelnõud on täiendatud, et asja läbivaatamise tähtaega võib põhjendatud seotud asjadele 4-kuulise tähtaja seadmisel. Sellise tähtaja seadmine juhul pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra. Seletuskirjas on sätte saab olla põhjendatud vaid juhul, kui on tagatud, et õigusemõistmise selgitust korrigeeritud. Sätet on täpsustatud, et prioriteetsena peab 9 kvaliteet sellega ei kannata. Samas leitakse seletuskirjas (lk 5), et lahendama vaid selliste riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuasju, ringkonnakohtule ei ole võimalik määrata kindlat tähtaega asja mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse menetlemiseks, sest siis ei pruugi olla võimalik kõiki argumente tagamine. kaaluda ega kvaliteetset otsust teha. Kui seletuskirjas nenditakse, et ringkonnakohus ei pruugi olla võimeline piiratud aja jooksul asja lahendama, siis miks arvata, et halduskohus seda suudab? Kolleegium leiab, et arvestades riigikaitseliste hoonetega seotud vaidluse keerukat olemust ja materjalide rohkust, on äärmiselt problemaatiline igasuguse range lühiajalise tähtaja seadmine nende vaidluse lahendamisele. PS §-15 sätestatud õigus kohtusse pöörduda ei tohi muutuda pelgaks formaalsuseks. Kui isik oma subjektiivsete õiguste kaitseks mõne riigikaitselise ehitisega seotud haldustegevust vaidlustab, siis tuleb talle tagada tõhus juurdepääs õigusemõistmisele. See tähendab, et isikule peab olema tagatud piisav aeg nii oma seisukohtade, tõendite ja argumentide esitamiseks, kui ka vastaspoole seisukohtadele, tõenditele ja argumentidele vastamiseks. Samuti ei tohi tekkida olukorda, kus halduskohus võib teha otsuse kiirustades, seda enam, et eelnõuga nähakse ette hüppav kassatsioon. Kuigi riigikaitselistele vaidlustele HKMS § 126 lg 3 mõistes prioriteedi andmine ei ole iseenesest probleem, siis on ilmselge, et kui liiga palju erinevaid kohtuasju on prioriteetsed, siis pole neist enam ükski tegelikult prioriteetne. Lühikese menetlustähtaja andmist ei saa ka põhjendada võrdlusega hankeasjadega (seletuskiri lk 4) asjakohane, sest seal on kohustuslik kohtueelne menetlus VAKO-s ning seega ei lahenda halduskohus ühtegi asja „nullist“. Võrdlus rahvusvahelise kaitse asjadega pole samuti aus, sest need asjad on tavaliselt oma mahult ja keerukuselt väiksemad kui riigikaitseliste ehitiste planeerimisasjad. 10. Planeerimisseaduse muudatused. Eelnõuga kavandatud PlanS-i Arvestatud osaliselt. muudatused ei ole selged ning võivad rikkuda kohalike omavalitsuste Eelnõu sätet on korrigeeritud ja seletuskirja täpsustatud ning selgitatud, enesekorraldusõigust. Fraas „ehitist ei ole ehitatud“ jätab liiga palju mida loetakse ehitise valmimiseks. Kui ehitis viie aasta möödudes lahtiseks. See võib tähendada nii „ehitamisega on alustatud“ (mis puhul 10 oleks asjakohane EhS § 45 lg 1 praktika selle täpsemal sisustamisel). valmis ei ole, siis planeeringute peatamise alus langeb ära ja seega Kuid see võib ka tähendada, et „ehitamine on lõpetatud“ või „ehitisele taastub enne peatumist kehtinud olukord. on antud kasutusluba“. Juhul kui anda sättele viimati mainitud tähendus, siis ei selgu eelnõust, mis saab olukorras, kus viie aasta jooksul pole ehitis valmis või kasutusluba antud. Seletuskirjas esitatud kohalike omavalitsuste enesekorralduse õiguse riive proportsionaalsuse analüüs on võrdlemisi napp ja pole kolleegiumi jaoks täielikult veenev. Tulenevalt ebamõistlikult lühikestest tähtaegadest ei ole hetkel võimalik seda küsimust pikemalt analüüsida, aga selge on see, et seda tuleks siiski teha. Eesti Keskkonnaühenduste Koda 05.12.2025 nr 1-5/25/6849 1. Saame aru, et pingelises julgeolekuolukorras on vaja otsuseid Antud selgitus. langetada kiiremini, aga 2-päevane kooskõlastustähtaeg on liiga lühike, Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on et oleks võimalik nii paljusid seadusi muutev eelnõu läbi töötada ning kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja anda sisukat tagasisidet. See tähendab, et tegemist ei ole sisulise ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise kaasamisega, vaid teavitamisega eelnõu ettevalmistamisest. riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga. 2. On murettekitav, et sellised mastaapsed muudatused riigikaitseliste Antud selgitus. ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks on plaanis alalistena ning ei ole Eelnõu §-s 10 on välja toodud konkreetsed riigikaitselised, ehitised, kavandatud erandina vastavalt julgeolekuohu tõsidusele. Protsesside mida peetakse riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise kaitse kiirendamine võiks olla mõistetav ning vajalik tõsise julgeolekuohu tagamiseks oluliseks ning muude ehitiste puhul peab Vabariigi Valitsus korral, kuid see peaks siis olema erand ja mitte riigikaitseliste ehitiste igakordselt hindama ohuhinnangust lähtuvalt, kas ehitise ainus eesmärk planeerimise ja ehitamise üldine viis. on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seega muude ehitiste puhul hinnataksegi julgeolekuohu tõsidust. Kaido Loor 11  09.12.2025 kommentaar EIS-is Planeeringute aeglus ei ole ainult kaitserajatiste rajamise probleem, aga Antud selgitus. kõigi maaomanike probleem. Seet, et valitsus (kaitseministeerium) Antud eelnõu eesmärgiks on riigikaitse jaoks oluliste ehitiste püüab endale saaada paremaid tingimusi planeeringu menetlemiseks kavandamise ja ehituse kiirem ning lihtsam menetlus. Sellised ehitised kui pakub seda kõigile teistele maaomanikele, on ebaaus ja ebavõrdne. ei ole vaid Kaitseministeeriumi valitsemisala ehitised. Vt Riigikohus 2-25-2805: Riik ei saa võimumonopoli kasutades luua enda nõuete täitmisele soodsamaid tingimusi, sest see oleks vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. 12