dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord

Sotsiaalministeerium · 17. aprill 2019
Viit
1.2-3/1121-1
Registreeritud
17. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ly Pärenson
Lahendamise tähtaeg
3. mai 2019

Failid

  • 📎2-117-05553048 17.04.2019 Väljaminev kiri.bdoc764 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Sotsiaalministeerium Meie 17.04.2019 nr 2-1/17-0555/3048 Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks majandus- ja taristuministri määruse „Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaat: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 12.03.2019 Majandus- ja taristuministri määruse „Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2019 jõustunud mõõteseaduse § 17 lõike 7 alusel. Määrus sätestab mõõtemahutina kasutatava pakendi (nt klaastaara) nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise korra. Mõõtemahutina kasutatav pakend (edaspidi mõõtemahuti) on vedeliku hoidmiseks, transportimiseks või tarnimiseks mõeldud püsiva suurusega suletav anum nimimahuga 50 milliliitrit kuni 5 liitrit, mida kasutatakse kindla kogusega toodete pakendamisel. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada mõõteseaduse §-s 17 sätestatud nõudeid mõõtemahutitele, nende vastavuse kontrollimise süsteemile, et tagada tootmisettevõtja (pakendaja), klientide (ostjad, hulgi- ja jaemüüjad) ja ka turujärelevalveasutuste kindlus, et mõõtemahutisse pakendatud kogused vastavad etiketile. Mõõtemahutitele tulenevad nõuded Nõukogu direktiivist 75/107/EMÜ (edaspidi direktiiv 75/107/EMÜ) mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 042, 15.02.1975, lk 14–20). Direktiiviga 75/107/EMÜ on kehtestatud nõuded ühesuguse nimikogusega toodete (kinnispakkide) pakendamiseks kasutatavatele pudelitele ja purkidele, kui tooteid pakendatakse mitte dosaatori abil, vaid täitmisega taseme kõrguse järgi. Mõõtemahutite ühtlustatud nõuetele vastavuse kontrollimise süsteemi eesmärgiks on kindlustada kaupade takistamatu liikumine Euroopa Liidu liikmesriikides. Eelnõu reguleerimisese on sama, mis 2004. a jõustunud mõõteseaduse alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004 a määrusel nr 88 „Mõõtemahutite nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutite märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord“ (edaspidi määrus nr 88). Määrusega nr 88 võeti Eesti õigusesse üle direktiivist 75/107/EMÜ tulenevad nõuded mõõtemahutitele. Käesolevas eelnõus on võrreldes määrusega nr 88 peamiselt redaktsioonilised muudatused. Näiteks ei ole enam ümber kirjutatud direktiivi 75/107/EMÜ lisas II toodud menetlust mõõtemahutite statistiliseks kontrolliks ja lihtsustatud on riikliku järelevalve käigus mõõtemahutite nõuetele vastavuse kontrollimiseks proovide võtmise protseduure. Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse ekspert Triinu Sillamaa (e-post: [email protected], tel: 625 6391). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected]; tel: 715 3403). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrusega kehtestatakse mõõtemahuti nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord. Mõõtemahuti on vedeliku hoidmiseks, transportimiseks või tarnimiseks mõeldud suletav anum nimimahuga 50 milliliitrit kuni 5 liitrit, mida kasutatakse ühesuguse kogusega toodete (kinnispakkide) pakendamisel täitetaseme hindamise meetodil. Mõõtemahuti on näiteks jookide pakendamise klaastaara. Mõõtemahuti konkreetsed metroloogilised omadused tagavad õige koguse pakendamisel ja sel eesmärgil on 1 vajalik täpsustada nende nimimahu suurimad lubatud vead ja määratleda hälvete kontrollimine. Samuti on oluline, et mõõtemahutitele on lisaks nimimahule märgitud nende täitmiseks vajalik teave, millele saab toote pakendaja pakendamisel tugineda. Eelnõu §-s 1 sisustatakse määruses kasutatavad mõisted, milleks on nimimaht, kogumaht, täitemaht, nimimahu lubatud hälve ja paisumismaht ehk tühimik. Muid mõisteid, näiteks mõõtemahutina kasutatav pakend, käitlemine, kasutatakse mõõteseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses. Lisaks sätestatakse üldised alused mõõtemahuti täitmiseks, millest sõltuvalt on erinevad reeglid märgistusele ja mahu kontrollimisele. Mõõtemahuti täidetakse tootega kindla mahu saavutamiseks - kas püsiva tühimikuni või tasemeni. Püsiv tühimik on vedeliku kaugus mõõtemahuti ülemisest äärest ja püsivaks tasemeks on vedeliku taseme kõrgus mõõtemahutis. Mõõtemahuti maht võib erinevatel temperatuuridel varieeruda, mistõttu mahu määramisel peab maht olema taandatud temperatuurile 20 ºC. Võrreldes määrusega nr 88 on muudetud lubatud hälbe mõistet, et takistada lubatud hälvete süsteemset ärakasutamist. Nimimahu lubatud hälve on tootmisel juhulikult tekkinud suurim positiivne või negatiivne täitemahu mittesüsteemne erinevus. See tähendab, et toodetud mõõtemahutite hälve ei kalduks ainult ühele poole äärmusesse, vaid muutuks tootmisel juhulikult tekkinud tegevusest mõlemale poole. Eelnõu §-s 2 sätestatakse mõõtemahuti märgistamise nõuded. Mõõtemahuti nimimahu, tootja identifitseerimistähise ja mõõtemahuti täitmiseks vajalikud andmed peab tootja olema märkinud kustumatult, kergesti loetavalt ja nähtavalt. Sealjuures mõõtemahuti küljel, põhjaäärisel või põhjal märgitakse nimimaht liitrites, sentiliitrites või milliliitrites koos kohustusliku mõõtühikuga ja tootja identifitseerimistähis. Mõõtemahuti täitmiseks vajalikud andmed märgitakse mõõtemahuti põhjale või põhjaäärisele. Mõõtemahuti täitmiseks vajalikud andmed on kogumahu väärtus arvuna või kogumahu taseme ja nimimahule vastava täitetaseme vaheline kaugus millimeetrites koos ühikutähisega mm. Tootja võib märkida andmed mõlema § 1 lõikes 3 sätestatud täitmismeetodi kohta. Parema nähtavuse tagamiseks on kehtestatud mõõtemahutile märgitud numbrite ja tähtede kirjete minimaalsed kõrgused sõltuvalt nimimahust. Mõõteseaduse § 17 lõikes 5 nimetatud eritähis „з” (pööratud epsilon) peab olema märgitud mõõtemahuti küljel, põhjaäärisel või põhjal ja olema vähemalt 3 mm kõrgune tagamaks kirje parem nähtavus. Eelnõu §-s 3 sätestatakse mõõtemahuti nimimahu suurim lubatud hälve, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Suurim lubatud hälve sõltub nimimahu suurusest ja on täpsustatud tabelis 2. Mõõtemahuti kogumahu ja nimimahu suurimad lubatud hälbe väärtused on samad. Eelnõu §-s 4 sätestatakse mõõtemahutite kontrolli reeglid järelevalve käigus toimuvale kontrollile. Sisulisi muutuseid võrreldes määrusega nr 88 tehtud ei ole, kuid vormiliselt ei ole enam direktiivi 75/107/EMÜ lisas II toodud statistilist meetodit eelnõusse ümber kirjutatud, vaid on viidatud otse eelnimetatud direktiivi vastavale lisale. Kuna mitmeid proovide võtmise ja säilitamise nõudeid saab käsitleda korrakaitseseaduse alusel, siis on loobutud eelnõus mõõtemahutite kontrollimiseks võetud proovide säilitamis- ja transpordinõuete kehtestamisest. Riikliku järelevalve käigus võetakse proovid juhusliku valiku alusel ja kontrollitakse võimalusel käitleja juures järgides direktiivi 75/107/EMÜ lisas II toodud menetlust mõõtemahutite statistiliseks kontrolliks. Mõõtemahutite käitleja on tavaliselt nende valmistaja või importija, kuid mõõtemahutite käitlemise alla läheb lisaks mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamine, ladustamine ja muu sellega seonduv tegevus. Kui järelevalve käigus puuduvad tehnilised vahendid kontrolli läbiviimiseks, siis viiakse kontrolliks võetud mõõtemahutid esimesel võimalusel pädeva mõõtja juurde 2 kontrollimiseks. Kontrolli tulemustest teavitatakse käitlejat kahe nädala jooksul. Tulemustest teavitatakse igal juhul valmistajat või importijat ja kui kontrollimiseks on võetud mõõtemahutid muu käitleja territooriumilt (nt pakendajalt), siis ka teda. 3. Eelnõu terminoloogia Mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud mõisteid kasutatakse määruses toote nõuetele vastavuse seaduse ja mõõteseaduse tähenduses. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusega nr 88 võeti Eesti õigusesse üle Nõukogu direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 042, 15.02.1975, lk 14–20). Käesolev eelnõu võtab direktiivi üle sarnaselt määrusele 88 ning seetõttu ei ole põhjendatud direktiivi ja käesoleva määruse vastavustabeli koostamine. 5. Määruse mõjud Määrus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on teatavad majanduslikud mõjud, kuna määrusega kehtestatud nõudeid peavad järgima mõõtemahutite tootjad ja importijad. Eestis on üks mõõtemahutite tootja - O-I Estonia AS (endise nimega Järvakandi Klaas AS). Toodetud mõõtemahuteid kasutatakse kindla kogusega toodete pakendamisel (kinnispakkide valmistamisel), saavutamaks kindla mahuga mõõtemahuti kasutamisel pakendatava toote õige kogus. Samas võrreldes määrusega nr 88 ei too käesolev määrus endaga kaasa muudatusi majanduslike mõjude osas. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Maaeluministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. 3 EELNÕU 12.03.2019 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord1 Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 17 lõike 7 alusel. § 1. Mõisted ja üldtingimused (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) nimimaht on mõõtemahutina kasutatavale pakendile (edaspidi mõõtemahuti) märgitud selles sisalduv lõikes 2 nimetatud temperatuuril ja mõõtemahuti tootja määratud viisil täidetud vedeliku maht; 2) kogumaht on vedeliku maht, mida ääreni täidetud mõõtemahuti sisaldab; 3) täitemaht on vedeliku maht, mida lõikes 2 nimetatud temperatuuril ja mõõtemahuti tootja määratud viisil täidetud mõõtemahuti tegelikult sisaldab; 4) nimimahu lubatud hälve on tootmisel juhuslikult tekkinud suurim positiivne või negatiivne täitemahu mittesüsteemne erinevus nimimahust temperatuuril +20 °C; 5) tühimik on nimimahule vastava teoreetilise täitetaseme ja kogumahu taseme vaheline kaugus ning nimimahu ja kogumahu vahe, mis peab olema tajutavalt konstantne kõikide sama tarindi järgi valmistatud mõõtemahutite puhul. (2) Mõõtemahuti nimi-, kogu- ja täitemahu määramise temperatuur on +20 °C. (3) Mõõtemahuti täitmisviisid on täitmine mõõtemahuti tootja määratud tasemeni ja tühimikuni. § 2. Mõõtemahuti märgistamine (1) Mõõtemahutile peab mõõtemahuti tootja märkima kustumatult, kergesti loetavalt ja nähtavalt järgnevad andmed: 1) mõõtemahuti küljele, põhjaäärisele või põhjale mõõtemahuti nimimahu liitrites, sentiliitrites või milliliitrites koos asjakohase kohustusliku mõõtühikuga; 2) mõõtemahuti küljele, põhjaäärisele või põhjale tootja identifitseerimistähise; 3) mõõtemahuti põhjale või põhjaäärisele lähtuvalt § 1 lõikes 3 sätestatud mõõtemahuti täitmisviisist mõõtemahuti kogumahu sentiliitrites ühiku tähiseta cl või kogumahu taseme ja nimimahule vastava teoreetilise täitetaseme vahelise kauguse millimeetrites koos ühikutähisega mm või mõlemad. (2) Mõõteseaduse § 17 lõikes 5 nimetatud eritähis „з” (pööratud epsilon) peab olema vähemalt 3 mm kõrgune ja märgitud mõõtemahuti küljel, põhjaäärisel või põhjal. (3) Mõõtemahutile märgitud numbrite ja tähtede väikseimad lubatud kõrgused on toodud tabelis 1. Tabel 1 Numbrite ja tähtede väikseimad lubatud kõrgused Nimimaht Vn millimeetrites Vn > 100 cl 6 20 cl < Vn ≤ 100 cl 4 Vn ≤ 20 cl 3 (4) Lõike 1 punktis 3 sätestatud tähised peavad olema selgelt eristatavad lõike 1 punktides 1 ja 2 ja lõikes 2 sätestatud tähistest. (5) Mõõtemahutil võib olla muid tähiseid ja märgistusi tingimusel, et need ei ole eksitavad käesolevas paragrahvis kehtestatud tähistuste suhtes. § 3. Nimimahu väärtused ja nende lubatud hälbed (1) Nimimahu suurimad lubatud hälbed on toodud tabelis 2. Tabel 2 Nimimaht Vn milliliitrites Suurim lubatud hälve protsentides Vn väärtusest milliliitrites 50 kuni 100 – 3 100 kuni 200 3 – 200 kuni 300 – 6 300 kuni 500 2 – 500 kuni 1000 – 10 1000 kuni 5000 (kaasa arvatud) 1 – (2) Kogumahu kontrollimisel on suurim lubatud hälve võrdne vastava nimimahu suurima lubatud hälbe väärtusega. § 4. Mõõtemahuti mahu kontroll (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib läbi legaalmetroloogilise kontrolli mõõtemahuti mahu mõõteseadusele ja käesolevale määrusele vastavuse kontrollimiseks järgides kontrollimisel Nõukogu direktiivi 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.02.1975, lk 14–20) lisa II nõudeid. Kontrollimiseks võib kasutada mõlemat Nõukogu direktiivi 75/107/EMÜ lisas II nimetatud meetodit. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib mõõtemahuti mahu vastavuse kontrollimiseks kasutada pädevat mõõtjat. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet moodustab juhuslikkuse põhimõttel kontrollitavate mõõtemahutite hulgast kontrollitavate mõõtemahutite valimi (edaspidi proov). (4) Proovi moodustamisel dokumenteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vähemalt järgmised andmed: 1) mõõtemahutite valimise aeg ja koht; 2) kontrollimiseks võetud mõõtemahuteid identifitseerivad andmed; 3) mõõtemahutite nimimaht ja täitmisviisi kirjeldus; 4) kontrollimiseks võetud mõõtemahutite arv. (5) Kui mõõtemahuti vastavuse kontrollimine toimub väljaspool proovi võtmise kohta, korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollimiseks võetud mõõtemahutite pakendamise ja transportimise, mis tagab mõõtemahutite omaduste säilitamise kuni proovi jõudmiseni pädeva mõõtja juurde. (6) Väljaspool proovi võtmise kohta kontrollimiseks võetud mõõtemahuteid sisaldav pakend suletakse kleebisega, millele märgitakse vähemalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku ametikoht, nimi ja allkiri ning proovivõtu kuupäev. Kleebis kinnitatakse pakendile nii, et seda rikkumata ei ole võimalik pakendit avada. (7) Pädev mõõtja kontrollib saabumisel proovi sisaldavat pakendit sulgevate kleebiste korrasolekut ning säilitab mõõtemahutid tingimustes, mis tagab nende omaduste säilimise kontrollimiseni või käitlejale tagastamiseni. (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab mõõtemahutite käitlejat kontrolli tulemustest kirjalikult kahe nädala jooksul arvates kontrolli algusest. 1 Nõukogu direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.02.1975, lk 14–20).
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel