Maaeluministeerium
Sotsiaalministeerium Meie 17.04.2019 nr 2-1/17-0555/3048
Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu
lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava
pakendi märgistamise nõuded ja mahu
kontrollimise kord
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks majandus- ja taristuministri määruse
„Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava
pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) määruse eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaat: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Triinu Sillamaa
625 6391
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
12.03.2019
Majandus- ja taristuministri määruse „Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu
väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava pakendi
märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2019 jõustunud mõõteseaduse § 17 lõike 7 alusel. Määrus
sätestab mõõtemahutina kasutatava pakendi (nt klaastaara) nimimahu lubatud hälbed ning
mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise korra.
Mõõtemahutina kasutatav pakend (edaspidi mõõtemahuti) on vedeliku hoidmiseks,
transportimiseks või tarnimiseks mõeldud püsiva suurusega suletav anum nimimahuga 50
milliliitrit kuni 5 liitrit, mida kasutatakse kindla kogusega toodete pakendamisel. Eelnõu
eesmärgiks on täpsustada mõõteseaduse §-s 17 sätestatud nõudeid mõõtemahutitele, nende
vastavuse kontrollimise süsteemile, et tagada tootmisettevõtja (pakendaja), klientide (ostjad, hulgi-
ja jaemüüjad) ja ka turujärelevalveasutuste kindlus, et mõõtemahutisse pakendatud kogused
vastavad etiketile. Mõõtemahutitele tulenevad nõuded Nõukogu direktiivist 75/107/EMÜ (edaspidi
direktiiv 75/107/EMÜ) mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 042, 15.02.1975, lk 14–20). Direktiiviga 75/107/EMÜ on
kehtestatud nõuded ühesuguse nimikogusega toodete (kinnispakkide) pakendamiseks
kasutatavatele pudelitele ja purkidele, kui tooteid pakendatakse mitte dosaatori abil, vaid täitmisega
taseme kõrguse järgi. Mõõtemahutite ühtlustatud nõuetele vastavuse kontrollimise süsteemi
eesmärgiks on kindlustada kaupade takistamatu liikumine Euroopa Liidu liikmesriikides.
Eelnõu reguleerimisese on sama, mis 2004. a jõustunud mõõteseaduse alusel antud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004 a määrusel nr 88 „Mõõtemahutite nimimahu väärtused
ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutite märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord“
(edaspidi määrus nr 88). Määrusega nr 88 võeti Eesti õigusesse üle direktiivist 75/107/EMÜ
tulenevad nõuded mõõtemahutitele. Käesolevas eelnõus on võrreldes määrusega nr 88 peamiselt
redaktsioonilised muudatused. Näiteks ei ole enam ümber kirjutatud direktiivi 75/107/EMÜ lisas
II toodud menetlust mõõtemahutite statistiliseks kontrolliks ja lihtsustatud on riikliku järelevalve
käigus mõõtemahutite nõuetele vastavuse kontrollimiseks proovide võtmise protseduure.
Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja
tarbijakaitse talituse ekspert Triinu Sillamaa (e-post:
[email protected], tel: 625 6391).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected]; tel: 715 3403).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrusega kehtestatakse mõõtemahuti nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava
pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord. Mõõtemahuti on vedeliku hoidmiseks,
transportimiseks või tarnimiseks mõeldud suletav anum nimimahuga 50 milliliitrit kuni 5 liitrit,
mida kasutatakse ühesuguse kogusega toodete (kinnispakkide) pakendamisel täitetaseme
hindamise meetodil. Mõõtemahuti on näiteks jookide pakendamise klaastaara. Mõõtemahuti
konkreetsed metroloogilised omadused tagavad õige koguse pakendamisel ja sel eesmärgil on
1
vajalik täpsustada nende nimimahu suurimad lubatud vead ja määratleda hälvete kontrollimine.
Samuti on oluline, et mõõtemahutitele on lisaks nimimahule märgitud nende täitmiseks vajalik
teave, millele saab toote pakendaja pakendamisel tugineda.
Eelnõu §-s 1 sisustatakse määruses kasutatavad mõisted, milleks on nimimaht, kogumaht,
täitemaht, nimimahu lubatud hälve ja paisumismaht ehk tühimik. Muid mõisteid, näiteks
mõõtemahutina kasutatav pakend, käitlemine, kasutatakse mõõteseaduse ja toote nõuetele
vastavuse seaduse tähenduses. Lisaks sätestatakse üldised alused mõõtemahuti täitmiseks, millest
sõltuvalt on erinevad reeglid märgistusele ja mahu kontrollimisele. Mõõtemahuti täidetakse tootega
kindla mahu saavutamiseks - kas püsiva tühimikuni või tasemeni. Püsiv tühimik on vedeliku
kaugus mõõtemahuti ülemisest äärest ja püsivaks tasemeks on vedeliku taseme kõrgus
mõõtemahutis. Mõõtemahuti maht võib erinevatel temperatuuridel varieeruda, mistõttu mahu
määramisel peab maht olema taandatud temperatuurile 20 ºC. Võrreldes määrusega nr 88 on
muudetud lubatud hälbe mõistet, et takistada lubatud hälvete süsteemset ärakasutamist. Nimimahu
lubatud hälve on tootmisel juhulikult tekkinud suurim positiivne või negatiivne täitemahu
mittesüsteemne erinevus. See tähendab, et toodetud mõõtemahutite hälve ei kalduks ainult ühele
poole äärmusesse, vaid muutuks tootmisel juhulikult tekkinud tegevusest mõlemale poole.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse mõõtemahuti märgistamise nõuded. Mõõtemahuti nimimahu, tootja
identifitseerimistähise ja mõõtemahuti täitmiseks vajalikud andmed peab tootja olema märkinud
kustumatult, kergesti loetavalt ja nähtavalt. Sealjuures mõõtemahuti küljel, põhjaäärisel või põhjal
märgitakse nimimaht liitrites, sentiliitrites või milliliitrites koos kohustusliku mõõtühikuga ja tootja
identifitseerimistähis. Mõõtemahuti täitmiseks vajalikud andmed märgitakse mõõtemahuti põhjale
või põhjaäärisele. Mõõtemahuti täitmiseks vajalikud andmed on kogumahu väärtus arvuna või
kogumahu taseme ja nimimahule vastava täitetaseme vaheline kaugus millimeetrites koos
ühikutähisega mm. Tootja võib märkida andmed mõlema § 1 lõikes 3 sätestatud täitmismeetodi
kohta. Parema nähtavuse tagamiseks on kehtestatud mõõtemahutile märgitud numbrite ja tähtede
kirjete minimaalsed kõrgused sõltuvalt nimimahust. Mõõteseaduse § 17 lõikes 5 nimetatud eritähis
„з” (pööratud epsilon) peab olema märgitud mõõtemahuti küljel, põhjaäärisel või põhjal ja olema
vähemalt 3 mm kõrgune tagamaks kirje parem nähtavus.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse mõõtemahuti nimimahu suurim lubatud hälve, mis võib olla nii positiivne
kui ka negatiivne. Suurim lubatud hälve sõltub nimimahu suurusest ja on täpsustatud tabelis 2.
Mõõtemahuti kogumahu ja nimimahu suurimad lubatud hälbe väärtused on samad.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse mõõtemahutite kontrolli reeglid järelevalve käigus toimuvale kontrollile.
Sisulisi muutuseid võrreldes määrusega nr 88 tehtud ei ole, kuid vormiliselt ei ole enam direktiivi
75/107/EMÜ lisas II toodud statistilist meetodit eelnõusse ümber kirjutatud, vaid on viidatud otse
eelnimetatud direktiivi vastavale lisale. Kuna mitmeid proovide võtmise ja säilitamise nõudeid saab
käsitleda korrakaitseseaduse alusel, siis on loobutud eelnõus mõõtemahutite kontrollimiseks
võetud proovide säilitamis- ja transpordinõuete kehtestamisest. Riikliku järelevalve käigus
võetakse proovid juhusliku valiku alusel ja kontrollitakse võimalusel käitleja juures järgides
direktiivi 75/107/EMÜ lisas II toodud menetlust mõõtemahutite statistiliseks kontrolliks.
Mõõtemahutite käitleja on tavaliselt nende valmistaja või importija, kuid mõõtemahutite käitlemise
alla läheb lisaks mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamine, ladustamine ja muu sellega
seonduv tegevus. Kui järelevalve käigus puuduvad tehnilised vahendid kontrolli läbiviimiseks, siis
viiakse kontrolliks võetud mõõtemahutid esimesel võimalusel pädeva mõõtja juurde
2
kontrollimiseks. Kontrolli tulemustest teavitatakse käitlejat kahe nädala jooksul. Tulemustest
teavitatakse igal juhul valmistajat või importijat ja kui kontrollimiseks on võetud mõõtemahutid
muu käitleja territooriumilt (nt pakendajalt), siis ka teda.
3. Eelnõu terminoloogia
Mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud mõisteid kasutatakse määruses toote nõuetele vastavuse
seaduse ja mõõteseaduse tähenduses.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusega nr 88 võeti Eesti õigusesse üle Nõukogu direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena
kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 042,
15.02.1975, lk 14–20). Käesolev eelnõu võtab direktiivi üle sarnaselt määrusele 88 ning seetõttu ei
ole põhjendatud direktiivi ja käesoleva määruse vastavustabeli koostamine.
5. Määruse mõjud
Määrus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on teatavad
majanduslikud mõjud, kuna määrusega kehtestatud nõudeid peavad järgima mõõtemahutite tootjad
ja importijad. Eestis on üks mõõtemahutite tootja - O-I Estonia AS (endise nimega Järvakandi
Klaas AS). Toodetud mõõtemahuteid kasutatakse kindla kogusega toodete pakendamisel
(kinnispakkide valmistamisel), saavutamaks kindla mahuga mõõtemahuti kasutamisel pakendatava
toote õige kogus. Samas võrreldes määrusega nr 88 ei too käesolev määrus endaga kaasa muudatusi
majanduslike mõjude osas.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Maaeluministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks
Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.
3
EELNÕU
12.03.2019
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed
ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise
kord1
Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 17 lõike 7 alusel.
§ 1. Mõisted ja üldtingimused
(1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) nimimaht on mõõtemahutina kasutatavale pakendile (edaspidi mõõtemahuti) märgitud selles
sisalduv lõikes 2 nimetatud temperatuuril ja mõõtemahuti tootja määratud viisil täidetud
vedeliku maht;
2) kogumaht on vedeliku maht, mida ääreni täidetud mõõtemahuti sisaldab;
3) täitemaht on vedeliku maht, mida lõikes 2 nimetatud temperatuuril ja mõõtemahuti tootja
määratud viisil täidetud mõõtemahuti tegelikult sisaldab;
4) nimimahu lubatud hälve on tootmisel juhuslikult tekkinud suurim positiivne või negatiivne
täitemahu mittesüsteemne erinevus nimimahust temperatuuril +20 °C;
5) tühimik on nimimahule vastava teoreetilise täitetaseme ja kogumahu taseme vaheline kaugus
ning nimimahu ja kogumahu vahe, mis peab olema tajutavalt konstantne kõikide sama tarindi
järgi valmistatud mõõtemahutite puhul.
(2) Mõõtemahuti nimi-, kogu- ja täitemahu määramise temperatuur on +20 °C.
(3) Mõõtemahuti täitmisviisid on täitmine mõõtemahuti tootja määratud tasemeni ja
tühimikuni.
§ 2. Mõõtemahuti märgistamine
(1) Mõõtemahutile peab mõõtemahuti tootja märkima kustumatult, kergesti loetavalt ja
nähtavalt järgnevad andmed:
1) mõõtemahuti küljele, põhjaäärisele või põhjale mõõtemahuti nimimahu liitrites, sentiliitrites
või milliliitrites koos asjakohase kohustusliku mõõtühikuga;
2) mõõtemahuti küljele, põhjaäärisele või põhjale tootja identifitseerimistähise;
3) mõõtemahuti põhjale või põhjaäärisele lähtuvalt § 1 lõikes 3 sätestatud mõõtemahuti
täitmisviisist mõõtemahuti kogumahu sentiliitrites ühiku tähiseta cl või kogumahu taseme ja
nimimahule vastava teoreetilise täitetaseme vahelise kauguse millimeetrites koos ühikutähisega
mm või mõlemad.
(2) Mõõteseaduse § 17 lõikes 5 nimetatud eritähis „з” (pööratud epsilon) peab olema vähemalt
3 mm kõrgune ja märgitud mõõtemahuti küljel, põhjaäärisel või põhjal.
(3) Mõõtemahutile märgitud numbrite ja tähtede väikseimad lubatud kõrgused on toodud tabelis
1.
Tabel 1
Numbrite ja tähtede väikseimad lubatud kõrgused
Nimimaht Vn millimeetrites
Vn > 100 cl 6
20 cl < Vn ≤ 100 cl 4
Vn ≤ 20 cl 3
(4) Lõike 1 punktis 3 sätestatud tähised peavad olema selgelt eristatavad lõike 1 punktides 1 ja
2 ja lõikes 2 sätestatud tähistest.
(5) Mõõtemahutil võib olla muid tähiseid ja märgistusi tingimusel, et need ei ole eksitavad
käesolevas paragrahvis kehtestatud tähistuste suhtes.
§ 3. Nimimahu väärtused ja nende lubatud hälbed
(1) Nimimahu suurimad lubatud hälbed on toodud tabelis 2.
Tabel 2
Nimimaht Vn milliliitrites Suurim lubatud hälve
protsentides Vn väärtusest milliliitrites
50 kuni 100 – 3
100 kuni 200 3 –
200 kuni 300 – 6
300 kuni 500 2 –
500 kuni 1000 – 10
1000 kuni 5000 (kaasa arvatud) 1 –
(2) Kogumahu kontrollimisel on suurim lubatud hälve võrdne vastava nimimahu suurima
lubatud hälbe väärtusega.
§ 4. Mõõtemahuti mahu kontroll
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib läbi legaalmetroloogilise kontrolli
mõõtemahuti mahu mõõteseadusele ja käesolevale määrusele vastavuse kontrollimiseks
järgides kontrollimisel Nõukogu direktiivi 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid
pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.02.1975, lk
14–20) lisa II nõudeid. Kontrollimiseks võib kasutada mõlemat Nõukogu direktiivi
75/107/EMÜ lisas II nimetatud meetodit.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib mõõtemahuti mahu vastavuse
kontrollimiseks kasutada pädevat mõõtjat.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet moodustab juhuslikkuse põhimõttel
kontrollitavate mõõtemahutite hulgast kontrollitavate mõõtemahutite valimi (edaspidi proov).
(4) Proovi moodustamisel dokumenteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vähemalt
järgmised andmed:
1) mõõtemahutite valimise aeg ja koht;
2) kontrollimiseks võetud mõõtemahuteid identifitseerivad andmed;
3) mõõtemahutite nimimaht ja täitmisviisi kirjeldus;
4) kontrollimiseks võetud mõõtemahutite arv.
(5) Kui mõõtemahuti vastavuse kontrollimine toimub väljaspool proovi võtmise kohta,
korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollimiseks võetud mõõtemahutite
pakendamise ja transportimise, mis tagab mõõtemahutite omaduste säilitamise kuni proovi
jõudmiseni pädeva mõõtja juurde.
(6) Väljaspool proovi võtmise kohta kontrollimiseks võetud mõõtemahuteid sisaldav pakend
suletakse kleebisega, millele märgitakse vähemalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ametniku ametikoht, nimi ja allkiri ning proovivõtu kuupäev. Kleebis kinnitatakse pakendile
nii, et seda rikkumata ei ole võimalik pakendit avada.
(7) Pädev mõõtja kontrollib saabumisel proovi sisaldavat pakendit sulgevate kleebiste
korrasolekut ning säilitab mõõtemahutid tingimustes, mis tagab nende omaduste säilimise
kontrollimiseni või käitlejale tagastamiseni.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab mõõtemahutite käitlejat kontrolli
tulemustest kirjalikult kahe nädala jooksul arvates kontrolli algusest.
1
Nõukogu direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.02.1975, lk 14–20).