dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 17. aprill 2019
Viit
1.2-3/886-4
Registreeritud
17. aprill 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Kantsleri vastutusvaldkond

Failid

  • 📎1.2-3886-4 17.04.2019 Väljaminev kiri.bdoc293 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 04.04.2019 Kehtiv kuni 04.04.2024 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium [email protected] Meie 17.04.2019 nr 1.2-3/886-4 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Märgime esiteks, et prokuröri töövõimehüvitise osas on eelnõuga sisse viidud sisulised muudatused, kuigi seletuskirjas märgitult sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Sisulised muudatused on tehtud prokuratuuriseaduse muutmisega §-s 4 (§ 601 lõike 6 muudatus, kehtib kuni 1. juuli 2021. a) ja §-s 6 (§ 601 lõike 4 muudatus, jõustub 1. juulil 2021. a). Muudatus avaldab mõju ka prokuröri töövõimehüvitist saavale või tulevikus saama hakkavale isikule. Muudatustega on sätestatud, et prokuröride töövõimehüvitisele kohaldatakse töövõimetoetuse seaduse sätteid ja Töötukassale on pandud kohustus administreerida prokuröri töövõimehüvitise maksmist. Kehtiva seaduse järgi määrab isiku töövõime Töötukassa, kuid hüvitist administreerib Sotsiaalkindlustusamet ning sellele ei kohaldu töövõimetoetuse seadus. Prokuröri töövõimehüvitise säte on ajutine ning prokuröri töövõimehüvitist määratakse kuni 2021. aasta 1. juulini. Pärast osalise või puuduva töövõime kestuse lõppu ning pärast 2021. aasta 1. juulit jätkatakse hüvitise maksmist ilma töövõimet hindamata neile, kellele see on määratud. Hüvitis kehtestati kompromissina viieks aastaks prokuröri töövõimetuspensioni kaotamisel neile, kellel tuvastatakse 5 aasta jooksul pärast 2016. aasta 1. juulit osaline või puuduv töövõime prokurörina töötamise ajal ja kellel ei ole õigust hüvitisele avaliku teenistuse seaduse § 49 lõike 6 või 7 alusel (tööst tingitud töövõime vähenemine). Hüvitis on oluliselt erinev töövõimetoetusest nii suuruse kui maksmise põhimõtete osas. Vastav muudatus tähendaks, et Töötukassa peab mõne isiku jaoks töövõimetoetusest eraldi süsteemi välja töötama (hüvitist saab praegu 3 isikut). Sätete tähtajalisuse tõttu on hüvitise määramine ja väljamaksmine ajaliselt piiratud ning Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatuna toimib hüvitise maksmine sujuvalt. Arvestades asjaolu, et sellist muudatust ei lepitud kokku hüvitise kehtestamisel, ei pea me otstarbekaks siduda prokuröri töövõimehüvitist töövõimetoetuse seadusega ning selle maksmist üle viia Töötukassasse, mis toob kaasa segadust inimestele muudatuse selgitamisel ning tekitab tarbetut koormust mõlemale asutusele. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku jätta eelnõu §-st 4 ja §-st 6 välja lause: „Prokuröri töövõimehüvitisele kohaldatakse töövõimetoetuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 seaduse erisusi.“. Selguse huvides võib lisada sättesse lause: „Prokuröri töövõimehüvitisele kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“. Teiseks märgime, et pensionide planeerimisel riigieelarvesse on ka edaspidi vaja vastavate valitsemisala asutuste kaasabi. Vastavad asutused omavad kõige paremat ülevaadet eelseisvatest muudatustest pensionäride arvus ja kuludes. Asutused saavad välja tuua muudatused, mis tulenevad täiendavatest seadusemuudatustest, mida alles planeeritakse (näiteks võib tuua politseinike puhul praegu tõstatatud palgasüsteemi uuendamine, samuti enne 2010. aasta 1. jaanuari määratud pensionide ümberarvutamine jne), kuid mis oluliselt suurendavad pensionikulu ning mille väljatöötamisse võiks Sotsiaalministeerium olla kaasatud võimalikult varajases etapis. Seletuskirja mõjude osas on toodud, et muudatusega võimaldatakse koondada kõikide valdkondade, välja arvatud muudest seadustest tulenevate piirangute tõttu Kaitseministeeriumi valitsemisala, eripensionite ja prokuröri töövõimehüvitise planeerimine ning väljamaksmine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Selgitame, et kõigi pensionite (v.a presidendi pension) ja töövõimehüvitise väljamaksmine toimub ka praegu Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Sotsiaalkindlustusameti kaudu ning väljamaksmise osas muudatusi ei toimu. Palume seletuskirja täpsustada, kuivõrd muudatusi täpsemalt analüüsides on selgunud teatud lisakulud. Sotsiaalkindlustusametile lisandub tegevuskulusid minimaalselt umbes 2500 eurot aastas, mille osas tuleks seletuskirja täiendada ka katteallikaga. Võrreldes SKA seniste tegevustega tekitavad lisakulu näiteks järgmised tegevused: 1) infovahetus ja suhtlus RTKga seoses eripensionide prognoosiga; 2) eelarves ja kulumudelis 8 lisanduva pensioni eriliigi arvestus; 3) riigi tulemiaruande jaoks pensionieraldiste muutuse prognoos; 4) teistele valitsemisaladele aruandluse ja info jagamine täitmise kohta. Lisanduvate tegevuskulude arvestuses on võetud kokku erinevate töötajate tööaeg, kes panustavad eeltoodud protsessidesse. Tegemist on keskmise arvestusega, kuivõrd teatud kuudel võib tegevustele kuluda rohkem töötunde ning teistel vähem, intensiivsed perioodid on näiteks eelarve protsessi tähtajad, majandusprognooside ajad, samuti poolaasta ja aasta lõpu perioodid seoses eelarve täitmisega. Teistel valitsemisaladel jääb ära kohustus sisestada eripensionidega seotud infot oma eelarve mudelitesse ja selle üle ka arvet pidada. Kirjale on lisatud Eesti Töötukassa arvamus eelnõu kohta, mis täpsustab lisaks käesolevas kirjas esitatud selgitustele prokuröri töövõimetuspensioni saavatele isikutele ja töötukassale eelnõuga kaasnevaid mõjusid. Esitame ka järgmised tehnilised kommentaarid, mille osas palume välja toodud täpsustusi eelnõu juures kaaluda ning tekst vastavalt üle vaadata: 1. §-s 1 (kaitseväeteenistuse seadus, § 212 muudatus) teeme ettepaneku selguse huvides luua nimekiri pensionitest, mida makstakse riigieelarvest, vältimaks sätte lugemisel ebaselgust esimese kahe sättes toodud pensioniliigiga. Eristada tuleb ka rahastamise allikat, mis muutub inimese vanaduspensioniea saabudes. Seetõttu teeme ettepaneku ka sõnastuse täpsustamiseks (alla joonitud). Sätte võib sõnastada näiteks järgnevalt: „Riigieelarvest makstakse: 1) käesolevas peatükis nimetatud tegevteenistuspension, mida makstakse enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga; 2) käesolevas peatükis nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas makstava tegevteenistuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava pensioni; 3 3) töövõimetuspension; 4) toitjakaotuspension.“ 2. Juhime tähelepanu, et kaitseväeteenistuse seaduse § 212 tekst muutub alates 1. jaanuarist 2020. a. Seetõttu tuleks lisada eelnõule alates 1. jaanuarist 2020. a kehtiv tekst või eelnõu jõustumisel peale 1. jaanuari 2020. a sõnastada muutmiskäsk ümber. 3. Palume § 2 (kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine) täiendada seaduste nimedega, mida muutmise seaduses muudetakse. 4. §-s 4 (prokuratuuriseaduse muutmine) toodud prokuratuuriseaduse muudatuse all on ilmselt mõeldud muuta prokuratuuriseaduse § 601 lõiget 6 (mitte muutmiskäsus esitatud § 601 lõike 2 punkti 6). 5. § 5 (riigikontrolli seaduse muutmine) tuleks korrektsuse huvides täiendada riigikontrolli ametniku pensioni väljamaksega seonduvalt. Riigikontrolli seaduse § 55 lõike 5 muutmine on esitatud eelnõust puudu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Kaia Iva tervise- ja tööminister sotsiaalkaitseminister Lisa: Töötukassa arvamus Lisaadressaadid (teadmiseks): Sotsiaalkindlustusamet Eesti Töötukassa Ethel Bubõr 6269 738 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel