ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 04.04.2019
Kehtiv kuni 04.04.2024
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 17.04.2019 nr 1.2-3/886-4
Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.
Märgime esiteks, et prokuröri töövõimehüvitise osas on eelnõuga sisse viidud sisulised
muudatused, kuigi seletuskirjas märgitult sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Sisulised
muudatused on tehtud prokuratuuriseaduse muutmisega §-s 4 (§ 601 lõike 6 muudatus, kehtib
kuni 1. juuli 2021. a) ja §-s 6 (§ 601 lõike 4 muudatus, jõustub 1. juulil 2021. a). Muudatus
avaldab mõju ka prokuröri töövõimehüvitist saavale või tulevikus saama hakkavale isikule.
Muudatustega on sätestatud, et prokuröride töövõimehüvitisele kohaldatakse töövõimetoetuse
seaduse sätteid ja Töötukassale on pandud kohustus administreerida prokuröri
töövõimehüvitise maksmist.
Kehtiva seaduse järgi määrab isiku töövõime Töötukassa, kuid hüvitist administreerib
Sotsiaalkindlustusamet ning sellele ei kohaldu töövõimetoetuse seadus. Prokuröri
töövõimehüvitise säte on ajutine ning prokuröri töövõimehüvitist määratakse kuni 2021. aasta
1. juulini. Pärast osalise või puuduva töövõime kestuse lõppu ning pärast 2021. aasta 1. juulit
jätkatakse hüvitise maksmist ilma töövõimet hindamata neile, kellele see on määratud. Hüvitis
kehtestati kompromissina viieks aastaks prokuröri töövõimetuspensioni kaotamisel neile, kellel
tuvastatakse 5 aasta jooksul pärast 2016. aasta 1. juulit osaline või puuduv töövõime
prokurörina töötamise ajal ja kellel ei ole õigust hüvitisele avaliku teenistuse seaduse § 49
lõike 6 või 7 alusel (tööst tingitud töövõime vähenemine).
Hüvitis on oluliselt erinev töövõimetoetusest nii suuruse kui maksmise põhimõtete osas.
Vastav muudatus tähendaks, et Töötukassa peab mõne isiku jaoks töövõimetoetusest eraldi
süsteemi välja töötama (hüvitist saab praegu 3 isikut). Sätete tähtajalisuse tõttu on hüvitise
määramine ja väljamaksmine ajaliselt piiratud ning Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatuna
toimib hüvitise maksmine sujuvalt. Arvestades asjaolu, et sellist muudatust ei lepitud kokku
hüvitise kehtestamisel, ei pea me otstarbekaks siduda prokuröri töövõimehüvitist
töövõimetoetuse seadusega ning selle maksmist üle viia Töötukassasse, mis toob kaasa
segadust inimestele muudatuse selgitamisel ning tekitab tarbetut koormust mõlemale
asutusele.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku jätta eelnõu §-st 4 ja §-st 6 välja lause: „Prokuröri
töövõimehüvitisele kohaldatakse töövõimetoetuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
seaduse erisusi.“. Selguse huvides võib lisada sättesse lause: „Prokuröri töövõimehüvitisele
kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse
erisusi.“.
Teiseks märgime, et pensionide planeerimisel riigieelarvesse on ka edaspidi vaja vastavate
valitsemisala asutuste kaasabi. Vastavad asutused omavad kõige paremat ülevaadet
eelseisvatest muudatustest pensionäride arvus ja kuludes. Asutused saavad välja tuua
muudatused, mis tulenevad täiendavatest seadusemuudatustest, mida alles planeeritakse
(näiteks võib tuua politseinike puhul praegu tõstatatud palgasüsteemi uuendamine, samuti
enne 2010. aasta 1. jaanuari määratud pensionide ümberarvutamine jne), kuid mis oluliselt
suurendavad pensionikulu ning mille väljatöötamisse võiks Sotsiaalministeerium olla kaasatud
võimalikult varajases etapis.
Seletuskirja mõjude osas on toodud, et muudatusega võimaldatakse koondada kõikide
valdkondade, välja arvatud muudest seadustest tulenevate piirangute tõttu
Kaitseministeeriumi valitsemisala, eripensionite ja prokuröri töövõimehüvitise planeerimine
ning väljamaksmine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Selgitame, et kõigi pensionite (v.a
presidendi pension) ja töövõimehüvitise väljamaksmine toimub ka praegu
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Sotsiaalkindlustusameti kaudu ning väljamaksmise osas
muudatusi ei toimu.
Palume seletuskirja täpsustada, kuivõrd muudatusi täpsemalt analüüsides on selgunud teatud
lisakulud. Sotsiaalkindlustusametile lisandub tegevuskulusid minimaalselt umbes 2500 eurot
aastas, mille osas tuleks seletuskirja täiendada ka katteallikaga. Võrreldes SKA seniste
tegevustega tekitavad lisakulu näiteks järgmised tegevused: 1) infovahetus ja
suhtlus RTKga seoses eripensionide prognoosiga; 2) eelarves ja kulumudelis 8 lisanduva
pensioni eriliigi arvestus; 3) riigi tulemiaruande jaoks pensionieraldiste muutuse prognoos; 4)
teistele valitsemisaladele aruandluse ja info jagamine täitmise kohta. Lisanduvate
tegevuskulude arvestuses on võetud kokku erinevate töötajate tööaeg, kes panustavad
eeltoodud protsessidesse. Tegemist on keskmise arvestusega, kuivõrd teatud kuudel võib
tegevustele kuluda rohkem töötunde ning teistel vähem, intensiivsed perioodid on näiteks
eelarve protsessi tähtajad, majandusprognooside ajad, samuti poolaasta ja aasta lõpu
perioodid seoses eelarve täitmisega. Teistel valitsemisaladel jääb ära kohustus sisestada
eripensionidega seotud infot oma eelarve mudelitesse ja selle üle ka arvet pidada.
Kirjale on lisatud Eesti Töötukassa arvamus eelnõu kohta, mis täpsustab lisaks käesolevas
kirjas esitatud selgitustele prokuröri töövõimetuspensioni saavatele isikutele ja töötukassale
eelnõuga kaasnevaid mõjusid.
Esitame ka järgmised tehnilised kommentaarid, mille osas palume välja toodud täpsustusi
eelnõu juures kaaluda ning tekst vastavalt üle vaadata:
1. §-s 1 (kaitseväeteenistuse seadus, § 212 muudatus) teeme ettepaneku selguse huvides
luua nimekiri pensionitest, mida makstakse riigieelarvest, vältimaks sätte lugemisel ebaselgust
esimese kahe sättes toodud pensioniliigiga. Eristada tuleb ka rahastamise allikat, mis muutub
inimese vanaduspensioniea saabudes. Seetõttu teeme ettepaneku ka sõnastuse
täpsustamiseks (alla joonitud). Sätte võib sõnastada näiteks järgnevalt:
„Riigieelarvest makstakse:
1) käesolevas peatükis nimetatud tegevteenistuspension, mida makstakse enne riikliku
pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga;
2) käesolevas peatükis nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensionieas makstava tegevteenistuspensioni see osa, mis ületab riikliku
pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava pensioni;
3
3) töövõimetuspension;
4) toitjakaotuspension.“
2. Juhime tähelepanu, et kaitseväeteenistuse seaduse § 212 tekst muutub alates 1. jaanuarist
2020. a. Seetõttu tuleks lisada eelnõule alates 1. jaanuarist 2020. a kehtiv tekst või eelnõu
jõustumisel peale 1. jaanuari 2020. a sõnastada muutmiskäsk ümber.
3. Palume § 2 (kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine)
täiendada seaduste nimedega, mida muutmise seaduses muudetakse.
4. §-s 4 (prokuratuuriseaduse muutmine) toodud prokuratuuriseaduse muudatuse all on ilmselt
mõeldud muuta prokuratuuriseaduse § 601 lõiget 6 (mitte muutmiskäsus esitatud § 601 lõike 2
punkti 6).
5. § 5 (riigikontrolli seaduse muutmine) tuleks korrektsuse huvides täiendada riigikontrolli
ametniku pensioni väljamaksega seonduvalt. Riigikontrolli seaduse § 55 lõike 5 muutmine on
esitatud eelnõust puudu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut Kaia Iva
tervise- ja tööminister sotsiaalkaitseminister
Lisa: Töötukassa arvamus
Lisaadressaadid (teadmiseks):
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Töötukassa
Ethel Bubõr 6269 738
[email protected]