Lühend Selgitus
TT01 Tööturuprogramm
SK01 Sotsiaalkindlustuse programm
SK02 Hoolekandeprogramm
SK03 Soolise võrdõiguslikkuse programm
TE01 Keskkonnatervise programm
TE02 Terviseriskide programm
SKA Sotsiaalkindlustusamet
Planeerimistasand Jrk nr
või
teenus
programm TT01
meede 1.1.
tegevus 1.1.1.
teenus 60
teenuse mõõdik 60
teenus 23
teenuse mõõdik 23
teenuse mõõdik 23
tegevus 1.1.2.
teenus 63
teenuse mõõdik 63
teenus 64
teenuse mõõdik 64
teenus 225
teenuse mõõdik 225
teenus 104
teenuse mõõdik 104
teenuse mõõdik 104
teenus 105
teenuse mõõdik 105
teenus 226
teenuse mõõdik 226
teenus 106
teenuse mõõdik 106
tegevus 1.1.3.
teenus 283
teenuse mõõdik 283
teenuse mõõdik 283
teenuse mõõdik 283
teenuse mõõdik 283
teenuse mõõdik 283
teenuse mõõdik 283
teenuse mõõdik 283
teenuse mõõdik 283
teenus 171
171
väljund
väljund 171
teenus 176
väljund 176
väljund 176
väljund 176
väljund 176
väljund 176
teenus 35
teenuse mõõdik 35
teenus 179
teenuse mõõdik 179
teenus 180
teenuse mõõdik 180
teenus 246
teenuse mõõdik 246
teenus 275
teenuse mõõdik 275
tegevus 1.1.4.
teenus 1
teenuse mõõdik 1
teenuse mõõdik 1
teenus 2
teenuse mõõdik 2
teenuse mõõdik 2
teenuse mõõdik 2
teenus 3
teenuse mõõdik 3
teenuse mõõdik 3
teenuse mõõdik 3
teenus 4
teenuse mõõdik 4
teenuse mõõdik 4
teenuse mõõdik 4
teenus 5
teenuse mõõdik 5
teenuse mõõdik 5
teenuse mõõdik 5
teenus 6
teenuse mõõdik 6
teenuse mõõdik 6
teenuse mõõdik 6
teenus 7
teenuse mõõdik 7
teenuse mõõdik 7
teenuse mõõdik 7
teenus 8
teenuse mõõdik 8
teenuse mõõdik 8
teenuse mõõdik 8
teenus 9
teenuse mõõdik 9
teenuse mõõdik 9
teenuse mõõdik 9
teenus 12
teenuse mõõdik 12
teenuse mõõdik 12
teenus 13
teenuse mõõdik 13
teenuse mõõdik 13
teenus 17
teenuse mõõdik 17
teenuse mõõdik 17
teenuse mõõdik 17
teenus 19
teenuse mõõdik 19
teenuse mõõdik 19
teenus 20
teenuse mõõdik 20
teenuse mõõdik 20
teenus 25
teenuse mõõdik 25
teenuse mõõdik 25
teenuse mõõdik 25
teenus 26
teenuse mõõdik 26
teenuse mõõdik 26
teenuse mõõdik 26
tegevus 1.1.5.
teenus 177
teenuse mõõdik 177
teenus 62
teenuse mõõdik 62
teenus 243
teenuse mõõdik 243
teenus 244
teenuse mõõdik 244
teenus 40
teenuse mõõdik 40
teenus 108
teenuse mõõdik 108
teenus 66
teenuse mõõdik 66
teenus 65
teenuse mõõdik 65
teenus 11
teenuse mõõdik 11
teenuse mõõdik 11
teenus 27
teenuse mõõdik 27
teenuse mõõdik 27
Nimetus
Tööturuprogramm (TT01)
Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine
Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Tööpoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Tööpoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad
esitatud.
Õppes osalemist toetavate teenuste arendamine
Piloteeritud arendustegevustes osalenud klientide arv
klientide rahulolu
Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine
Töötuna arvel olijate eest erijuhtudel riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine
Inimeste arv, kelle eest riik on maksnud erijuhtudel sotsiaalmaksu.
Töötutoetuse maksmine
Töötutoetuse saajate arv.
Tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste ja hüvitiste maksmine
riigi poolne eraldis on edastatud
Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine
Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele osutatud karjäärinõustamise kordade arv
Eesti Töötukassasse loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele
inimestele karjäärinõustamise teenuse osutamiseks
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks
Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv
Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine
Aktiivseid tööturuteenu-seid saanud osalejate arv
Ida-Virumaa õli- ja keemiatööstuse suurkoondamistega seotud tööturuteenuste osutamine
Ida-Virumaa õli- ja keemiatööstuse suurkoondamisele reageerimise teenust saanud
inimeste arv
Tööelu kvaliteedi tagamine
Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna
arendamine
Tööelu portaali külastuste arv
Nõustamiskontaktide arv (infotelefon, vastuvõtt, e-kirjad)
Tööajal sissetulnud kõnedele vastamise osakaal
Nõustamisteenusega rahulolu %
Konsultanditeenusega rahulolu %
Töökeskkonna konsultatsiooniteenusega hõlmatud ettevõtted
Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine
Teenistujate kompetentsi tõstvate tegevuste arv
Töövaidluste lahendamine
Töövaidluskomisjoni avalduse menetlemise keskmine pikkus päevades
Töövaidluste arv 100 000 hõivatu kohta
Riikliku järelevalve tegemine
Järelevalvega hõlmatud ettevõtete osakaal tegutsevatest ettevõtetest, kus on vähemalt 1
töölepinguline töötaja
Surmaga lõppenud tööõnnetusi 100 000 hõivatu kohta
Raskete tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta
Ettevõtete arv, kus registreeritud viimase 12 kuu jooksul korduvalt tööõnnetus
Järelevalve märgukirjade / kontaktivaba järelevalve arv
Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine
menetluses olnud töötülidest on lahendatud
Lisapuhkuse hüvitise maksmine vähenenud töövõimega inimestele
Lisapuhkepäevade arv
Lisapuhkuse hüvitise maksmine alaealistele
Lisapuhkkepäevade arv
Tööelu puudutavate andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja
arendamine
Andmevahetussüsteem on välja arendatud
Tasustatud lisapuhkepäevad puudega isiku töötavale pereliikmele
hetkel mõõdikut ei ole, see töötatakse välja
Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine
Hindamis- ja nõustamisteenuse saamine
Osalejate arv
rahulolu
Kohanemiskursusel osalemine
Osalejate arv
rahulolu
rakendumise % peale lõpetamist
Puhastus- ja koduteeninduse kursusel osalemine
Osalejate arv
rahulolu
rakendumise % peale lõpetamist
Pagaritöö kursusel osalemine
Osalejate arv
rahulolu
rakendumise % peale lõpetamist
IT klienditoe kursusel osalemine
Osalejate arv
rahulolu
rakendumise % peale lõpetamist
Tisleri eriala kutseõppes osalemine
Osalejate arv
rahulolu
rakendumise % peale lõpetamist
Tarkvaraarendaja eriala kutseõppes osalemine
Osalejate arv
rahulolu
rakendumise % peale lõpetamist
Abikoka eriala kutseõppes osalemine
Osalejate arv
rahulolu
rakendumise % peale lõpetamist
Bürootöö eriala kutseõppes osalemine
Osalejate arv
rahulolu
rakendumise % peale lõpetamist
Toetava rehabilitatsiooni teenuse saamine
Osalejate arv
rahulolu
Rehabilitatsiooniprogrammides osalemine
Osalejate arv
rahulolu
Tööhõivealasel tugiteenuse saamine
Osalejate arv
rahulolu
aktiivsuse määr 6 kuud peale lõpetamist
Huvitegevuses osalemine
Osalejate arv
rahulolu
Õpilaskodus elamine
Osalejate arv
rahulolu
Haridusvaldkonna koolitustel osalemine
Koolitustundide maht
osalenute arv
rahulolu
Tööturuvaldkonna koolitustel osalemine
Koolitustundide maht
osalenute arv
rahulolu
Töövõime hindamine ja toetamine
Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine
Osalise töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid
Töövõime toetamise süsteemi elluviimine
töövõimereform on läbiviidud
Töövõime toetamise süsteemi elluviimine
töövõimereform on läbiviidud
Uut töövõime toetamise süsteemi toetavate institutsioonidevaheliste andmevahetus- ja
andmelahendussüsteemide loomine ning arendamine
Toimivad andmevahetus ning andmelahendussüsteemid on loodud
Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine
Töövõimekaoga inimesed on saanud teenuseid.
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale
Osalise töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid
Töövõimetoetuse maksmine
Töövõimetoetuse saajate arv.
Töövõimetuspensionäride ja osalise või puuduva töövõimega töötavate isikute eest
sotsiaalmaksu maksmine
Töövõimepensionäridele ja osalise või puuduva töövõimega töötavate inimeste arv, kelle
eest on makstud sotsiaalmaksu.
Tööalase rehabilitatsiooni teenus
Osalejate arv
rahulolu
Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine
Tõlketeenuse kontseptsiooni välja töötamine
Osutatud tõlketeenuste tundide arv
Asutus 2018 2018
eesmärk täitmine
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah
Astangu KRK
Astangu KRK 20
86
Astangu KRK 80% 94%
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 14678 22409
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
5704 6841
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
72000 48477
Sotsiaalministeerium 20 20
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
3809 8001
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 490
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
800 487
Sotsiaalministeerium
Tööinspektsioon
Tööinspektsioon
1000 885
Tööinspektsioon 44000 46684
Tööinspektsioon 87% 90,30%
Tööinspektsioon
85% 87%
Sotsiaalministeerium 85% -
Sotsiaalministeerium 177 206
Tööinspektsioon 81 103
Tööinspektsioon 55 46
Tööinspektsioon
Tööinspektsioon
45 53
Tööinspektsioon <400 409
Tööinspektsioon
Tööinspektsioon 0,07 9%
Tööinspektsioon 2,5 1,4
Tööinspektsioon 165 167
Tööinspektsioon 580 643
Tööinspektsioon 10000 160
Riikliku Lepitaja Kantselei
Riikliku Lepitaja Kantselei 75%
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 152250 142168
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 1120 944
TEHIK
TEHIK 0
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalministeerium
Astangu KRK
Astangu KRK 120 100
Astangu KRK 0,85 -
Astangu KRK
Astangu KRK 32 38
Astangu KRK 75% 93%
Astangu KRK 85% 90%
Astangu KRK
Astangu KRK 12 12
Astangu KRK 75% 95%
Astangu KRK
50% 100%
Astangu KRK
Astangu KRK
12 9
Astangu KRK 75% 81%
Astangu KRK
50% 100%
Astangu KRK
Astangu KRK
12 11
Astangu KRK 75% 97%
Astangu KRK
50% 78%
Astangu KRK
Astangu KRK
12 10
Astangu KRK 75% 95%
Astangu KRK
50% 100%
Astangu KRK
Astangu KRK
15 7
Astangu KRK 65% 92%
Astangu KRK
30% 100%
Astangu KRK
Astangu KRK
8 5
Astangu KRK 75% 97%
Astangu KRK
50% 100%
Astangu KRK
Astangu KRK
15 5
Astangu KRK 65% 98%
Astangu KRK
30% 100%
Astangu KRK
Astangu KRK 20 49
Astangu KRK
85% 65%
Astangu KRK
Astangu KRK 100 62
Astangu KRK
85% 65%
Astangu KRK
Astangu KRK 120 116
Astangu KRK 80% 92%
Astangu KRK 85% 95%
Astangu KRK
Astangu KRK 62 109
Astangu KRK 65% 76%
Astangu KRK
Astangu KRK 70 138
Astangu KRK 70% 88%
Astangu KRK
Astangu KRK 200 100
Astangu KRK 100 63
Astangu KRK 80% 76%
Astangu KRK
Astangu KRK
220 80
Astangu KRK 120 15
Astangu KRK 85% 100%
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 1175
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium ei ei
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet ei ei
TEHIK
TEHIK ei ei
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
20770 20461
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
5704 6841
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
24374 23770
Astangu KRK
Astangu KRK 100 62
Astangu KRK
85% 65%
Astangu KRK
Astangu KRK 80 85
Astangu KRK 80% 94%
Selgitus
Tööpoliitika valdkonnas koostati ja kooskõlastati
kõigi osapooltega töölepingu seaduse ja
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu VTK. Sellega seoses toimus
kolm ringi kolmepoolseid kohtumisi
sotsiaalpartneritega, kuid eelnõuni ei jõutud
kokkuleppe puudumise tõttu. Samuti koostati ja
kooskõlastati tööõnnetuskindlustuse VTK. Vastu
võeti mitmed TTOS muudatused, mis jõustusid
01.01.2019 ning erinevad rakendusaktid (3
ministri määrust ja 12 VV määrust).
Raporteeritud on koostöös SA Innovega
läbiviidud kutseõppevõrgustike seminaride
tulemusi. Esimesel poolaastal toimunud
seminari rahulolu tulemusi ei ole, kuna seminari
korraldas SA Innove ja ei kogunud tagasisidet.
Raporteeritud on kuu keskmine näitaja
Tulenevalt heast olukorrast tööturul, võib
registreeritud töötusesse sisenemise hetkeks
olla kogunenud prognoositust enam
töötutoetuse saamiseks vajalikku staaži
(töötutoetuse saamise õigus tekib siis, kui
viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva on
isik töötanud või olnud hõivatud tööga
võrdsustatud tegevusega). Teine asjaolu peitud
selles,et keskmine töötutoetuse saajate arv
kuus kajastab kõiki töötutoetuse saajaid, kuid
selle näitaja tõlgendamisel tuleb arvestada, et
töötutoetuse saajate arv on mõjutatud TVR
klientidest (inimesed, kes soovivad oma
töövõimet hinnata, võtavad töötuna arvele ja
võivad saada esialgu töötutoetust, kuid
vähenenud töövõime hindamisotsuse saamisel
hakkavad saama töötutoetuse asemel
töövõimetoetust; samas statistikas kajastuvad
nad vastavas perioodis ka töötutoetuse
saajana). Kuna suurem osa üleminekuperioodist
(SKA püsivast töövõimetusest TK töövõime
skeemi) on seljataud, siis järgnevate aastate
statistika peaks paremini "paika loksuma".
Eraldise leping on uuendatud ning väljamaksed
Töötukassale on teostatud kvartaalselt vastavalt
Töötukassa poolt esitatud taotlustele ning
tekkepõhised kulud on kantud kulukanneteks
igakuiselt vastavalt Töötukassa esitatud
igakuistele aruannetele. Kõik toimingud on
tehtud tähtaegselt
Näitaja alatäitmine on tingitud prognoositust
väiksemast sihtrühma huvist teenuse vastu,
seda eriti 2016. aastal, kui väljundnäitaja täideti
56% ulatuses. 2018. aasta täitmine oli 84%
kavandatust ning edaspidi prognoosib
töötukassa täitmist vastavalt planeeritule. TAT
perioodi lõpuks tuleks eeldatav täitmine ca 80%.
2019. aastast käivitub uue tegevusena uute
töökohtade loomise toetamine kõrgema
tööpuudusega piirkondades. Näitaja võetud
hetkel seirearuandest, täpne täitmine selgub
Statistikaameti andmete põhjal.
Näitaja täitmine selgub Statistikaameti aruande
põhjal
Projekti lõppemise ajaks oli töötuna
registreeritud 36 sihtrühma liiget. Meetmeid
vajati eeldatust väiksemas mahus, kuid
osutatud meetmed aitasid kaasa sellele, et Ida-
Virumaal suurkoondamiste käigus koondatud
inimesed ei jäänud pikaajaliselt töötuks ning
pikka aega samal ametikohal töötanud inimesed
said võimaluse omandada kaasaegsed ja
konkurentsivõimelised oskused
Tööeluportaali külastatavus tõusis aastaga 18%
Rahuololu nõustamisteenusega 87%, kuid
nõustamisteenust soovitab kasutada lausa 92%
vastanutest
2018.a ei mõõdetud
Menetlemise keskmine pikkus suurenes olulisel
määral seoses 3 töövaidluskomisjoni juhataja
puudumisega aasta alguses, mis oli seotud uue
töövaidluse lahendamise seaduse
rakendumisega.
arvutuste aluseks on võetud külastuste arv,
mitte ainult erinevate ettevõtete arv, sest
eesmärk oli käesoleval aastal kontrollida ka
võimalikult palju erinevaid allüksuseid ja
ehitusplatse.
Hinnanguliselt on saadetud sel aastal juba üle
10 000 märgukirja, kuid täpse arvu määramine
ei ole hetkel IT-tehniliselt võimalik. Märgukiri
registreeritakse ühe kordselt, kuid saadetakse
kogu valdkonna ettevõtetele, kahjuks ei ole
võimalik neid siduda konkreetsete ettevõtetega
Kolmest kollektiivsest töötülist on lahendatud 1,
ülejäänud kaks on positiivses arengus.
Nõustamine, koolitus ja töötülide
ennetustegevus on täidetud vajaduse põhiselt.
Ei mõõda rahulolu, kuna hindamis-
nõustamisteenuse tulemusena võime mh anda
eitava vastuse AKRK-sse õppima asumisele.
Arvestatud aktiivsusmäär- rakendumine
tööturul, edasi õppimine,
erihoolekandeteenustel ja tööturuteenustel
osalemine
väljalangevus tingitus eriala sobimatusest, paaril
juhul tervisliku seisundi halvenemisest
Pagaritöö erialal lõpetas 7 õppijat; arvestatud
aktiivsusmäär- rakendumine tööturul, edasi
õppimine
väljalangevus tingitud õppija tervisliku seisundi
halvenemisest
IT- klienditoe kursuse lõpetas 9 õppijat,
arvestatud aktiivsusmäär- rakendumine tööturul,
edasi õppimine
väljalangevus tingitus eriala sobimatusest,
tislerid lõpetavad 2019 kevad, 2019 sügisel
võtame õppijaid vastu puidutöötleja tase 2
õppekavale
Tisleri eriala lõpetas 3 õppijat, kõik rakendunud
tööturul
väljalangevus enamsti tingitud õppija tervisliku
seisundi halvenemisest, paaril korral eriala
sobimatus; lõpetavad 2019 kevad ja uut rüham
ei tule
Tarkvara arendaja eriala lõpetas 4 õppijat,
arvestatud aktiivsusmäär- rakendumine tööturul,
edasi õppimine, vabatahtlik töö
väljalangevus on tingitud õppijate tervisliku
seisundi halvenemisest
Abikoka eriala lõpetas 7 õppijat. Arvestatud
aktiivsusmäär- rakendumine tööturul, edasi
õppimine, erihoolekandeteenustel osalemine
väljalangevus on tingitud õppijate tervisliku
seisundi halvenemisest - liiga pikk õppeaeg;
lõpetavad 2019 kevad, uut rühma ei tule
Bürootöö eriala lõpetas 4 õppijat.
Aktiivsusmääras arvestatud avatud tööturul
töötamist, vabatahtlikku tööd.
Reh. teenuste tagasisidele vastanud kokku 23
klienti 111, kuid AKRK ei erista SRT ja TRT
teenuse tagasisidesid, mille põhjal me rahulolu
hindame. Seega ei ole võimalik välja võtta,
milline on rahulolu % konkreetsel teenusel.
Reh. teenuste tagasisidele vastanud kokku 23
klienti 111, kuid AKRK ei erista SRT ja TRT
teenuse tagasisidesid, mille põhjal me rahulolu
hindame. Seega ei ole võimalik välja võtta,
milline on rahulolu % konkreetsel teenusel.
Hamet koolitusel osales 15 inimest (2 koolitust).
Kokku 64 ( 32 + 32) tundi. Rahulolu 100%
Reformi elluviimiseks planeeritud EL
struktuurivaendite kasutamise lõpp on 2022.
aastal.
Reformi elluviimiseks planeeritud EL
struktuurivaendite kasutamise lõpp on 2022.
aastal.
Reformi elluviimiseks planeeritud EL
struktuurivaendite kasutamise lõpp on 2022.
aastal.
Teenuste osutamine on kulgenud
plaanipäraselt, lõplik unikaalsete teenust
saanud isikute arv selgub Statistikaameti
andmete põhjal
2018. aastal otsis töötukassa toel tööd kuus
keskmiselt 11 228 vähenenud töövõimega
inimest, kellele osutatavate teenuste maht on
aasta-aastalt kasvanud. Vähenenud töövõimega
töötutest peaaegu iga teine (47%) on leidnud
töökoha aasta jooksul. Näitaja võetud
seirearuandest, lõplik täitmine selgub
Statistikaameti andmete põhjal.
Tulenevalt heast olukorrast tööturul, võib
registreeritud töötusesse sisenemise hetkeks
olla kogunenud prognoositust enam
töötutoetuse saamiseks vajalikku staaži
(töötutoetuse saamise õigus tekib siis, kui
viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva on
isik töötanud või olnud hõivatud tööga
võrdsustatud tegevusega). Teine asjaolu peitud
selles,et keskmine töötutoetuse saajate arv
kuus kajastab kõiki töötutoetuse saajaid, kuid
selle näitaja tõlgendamisel tuleb arvestada, et
töötutoetuse saajate arv on mõjutatud TVR
klientidest (inimesed, kes soovivad oma
töövõimet hinnata, võtavad töötuna arvele ja
võivad saada esialgu töötutoetust, kuid
vähenenud töövõime hindamisotsuse saamisel
hakkavad saama töötutoetuse asemel
töövõimetoetust; samas statistikas kajastuvad
nad vastavas perioodis ka töötutoetuse
saajana). Kuna suurem osa üleminekuperioodist
(SKA püsivast töövõimetusest TK töövõime
skeemi) on seljataud, siis järgnevate aastate
statistika peaks paremini "paika loksuma".
Reh. teenuste tagasisidele vastanud kokku 23
klienti 111, kuid AKRK ei erista SRT ja TRT
teenuse tagasisidesid, mille põhjal me rahulolu
hindame. Seega ei ole võimalik välja võtta,
milline on rahulolu % konkreetsel teenusel.
Planeerimistasand Jrk nr või
teenuse kood
programm SK01
meede 1.1.
1.1.1.
teenus
teenuse mõõdik
teenus 271
teenuse mõõdik 271
teenus 270
teenuse mõõdik 279
teenus 267
teenuse mõõdik 267
tegevus 1.1.2.
teenus 181
teenuse mõõdik 181
teenus 236
teenuse mõõdik 236
teenus 237
teenuse mõõdik 237
teenus 238
teenuse mõõdik 238
tegevus 1.1.3.
teenus 182
teenuse mõõdik 182
teenus 183
teenuse mõõdik 183
teenus 184
teenuse mõõdik 184
teenus 239
teenuse mõõdik 239
tegevus 1.1.4.
teenus 178
teenuse mõõdik 178
teenus 185
teenuse mõõdik 185
teenus 187
teenuse mõõdik 187
teenus 188
teenuse mõõdik 188
teenus 189
teenuse mõõdik 189
teenus 191
teenuse mõõdik 191
teenus 186
teenuse mõõdik 186
teenus 190
teenuse mõõdik 190
tegevus 1.1.5.
teenus 46
teenuse mõõdik 46
Nimetus
Sotsiaalkindlustuse programm (SK01)
Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava
sotskindlustussüsteemi kujundamine
Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud,
seisukohad esitatud.
Eesti integreerimine EL-i elektroonilisse sotsiaalkindlustusalasesse
andmevahetussüsteemi (EESSI)
Eesti on integreeritud EESSI andmevahetussüsteemi
Võimekuse loomine EL-i elektroonilise sotsiaalkindlustusalase andmevahetussüsteemiga
liitumiseks (EESSI)
Tagatud on võimekus liituda EESSI andmevahetussüsteemiga
Rahvusvahelise koostöö tegemine sotsiaalkindlustuspoliitika arendamiseks
ISSA liikmeks olemisega seotud kohustused on täidetud
Sotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide väljamaksmine
Riikliku vanaduspensioni ja soodustingimusel vanaduspensioni maksmine
Hüvitise saajate arv
Väljateenitud aastate pensioni maksmine
pensioni saajate arv
Riikliku töövõimetuspensioni maksmine
pensioni saajate arv
Riikliku toitjakaotuspensioni maksmine
pensioni saajate arv
Mitte-sotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide väljamaksmine
Rahvapensioni maksmine
Hüvitise saajate arv
Avaliku teenistuja pensionisuurenduse maksmine
Hüvitise saajate arv
Riigikogu liikme pensioni maksmine
Hüvitise saajate arv
Pensioniõigusliku staaži ja pensionilisade maksmine
pensionilisade saajate arv
Toetuste ja hüvitiste väljamaksmine
Kahjuhüvitiste maksmine seoses tööõnnetustega
Hüvitise saajate arv
Puudega inimestele sotsiaaltoetuste maksmine
Toetuse saajate arv
Välisriigist tagasipöörduja sotsiaaltoetuse maksmine
Hüvitise saajate arv
Välisriigist tagasipöörduja sotsiaalmaksu maksmine
Hüvitise saajate arv
Üksi elava pensionäri toetuse maksmine
Toetuse saajate arv
Olümpiavõitja toetuse maksmine
Toetuse saajate arv
Represseeritu toetuse maksmine
Hüvitise saajate arv
Puuduva töövõimega inimese õppelaenu hüvitamine
Toetuse saajate arv
Muu materiaalse abi andmine inimestele
Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine
Toiduabi saanud isikute arv.
Asutus 2018 2018 Selgitus
eesmärk täitmine
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah
Piiriülese sotsiaalkindlustuse
valdkonnas toimusid läbirääkimised
Kanada, Venemaa ja Valgevenega.
Leping Valgevenega kirjtuati alla
7.12.2018. Minskis. Venemaa ja
Kanadaga jõuti tekstides kokkuleppele,
lepingu allakirjutamine on planeeritud
2019. aastasse. EL suunal osalesime
EL Nõukogus sotsiaalkindlustuse
koordinatsioonimääruste läbirääkmistel,
kus nõukogu jõudis tekstides
kokkuleppele. Riigikogu menetles SoM
poolt ettevalmistatud eripensionide
kaotamise eelnõu, mis võeti vastu
14.06.2018. Riigikogu menetles ka SoM
poolt ettevalmistatud eelnõu, mis
muudab I samba pensionivalemit,
pensioniiga ja rakendab paindliku
pensioni kontseptsiooni.
Pensionireformi eelnõu võeti vastu
12.12.2018.
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet ei ei Projekti lõpp on 2019. aastal.
TEHIK
TEHIK Projekti lõpp on 2019. aastal. TEHIK on
paigaldanud testkeskkonnas ja
toodangueelses keskkonas ning
alustanud paigaldamist ka
toodangukeskkonnas EESSI süsteemi
juurdepääsupunkti (AP) ning
juhtumihaldussüsteemi RINA
Sotsiaalkindlustusametile (SKA), Maksu-
ja Tolliametile (MTA) ja Eesti
Haigekassale (EHK). Töötukassa on
samuti paigaldanud oma asutuse RINA
testkeskkonnas ning alustanud
paigaldamist toodangueelses
keskkonnas. Testkeskkonnas on AP
keskserveriga (CSN) sünkroonitud ning
kõik Eesti asutused saavad teiste
riikidega ja omavahel sõnumeid
ei ei vahetada.
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet jah jah
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 306111 307516
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 2131 2132
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 44022 30117
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 4887 6136
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 4800 3508
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 20400 8537
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 180 197
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 11400 10383
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet Isikute arvu metoodika muutus
(prognoosimisel kasutame arvestuliku
12 kuu makse korral arvutatud isikute
arvu, mitte erinevate isikute arvu üldse,
2200 1436 mida kasutati varem).
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 143525 158553
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 50 42
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 50 42
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 70000 79946
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 11 10
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 10430 9527
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 25 48
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 35000 22920
Planeerimistasand Jrk nr või teenuse
kood
tulemusvaldkond
programm SK02
meede 1.1.
tegevus 1.1.1.
teenus 38
teenuse mõõdik 38
tegevus 1.1.2.
teenus 10
teenuse mõõdik 10
teenuse mõõdik 10
teenus 21
teenuse mõõdik 21
teenuse mõõdik 21
teenus 39
teenuse mõõdik 39
teenuse mõõdik 39
teenuse mõõdik 39
teenuse mõõdik 39
teenuse 111
teenuse mõõdik 111
teenuse mõõdik 111
teenus 235
teenuse mõõdik 235
teenus 137
teenuse mõõdik 137
teenuse mõõdik 137
teenus 193
teenuse mõõdik 193
teenus 194
teenuse mõõdik 194
teenus 195
teenuse mõõdik 195
teenus 242
teenuse mõõdik 242
teenuse mõõdik 242
teenus 250
teenuse mõõdik 250
teenuse mõõdik 250
teenus 276
teenuse mõõdik 276
teenus 277
teenuse mõõdik 277
tegevus 1.1.3.
teenus 41
teenuse mõõdik 41
teenus 196
teenuse mõõdik 196
teenus 274
teenuse mõõdik 274
tegevus 1.1.4.
teenus 44
teenuse mõõdik 44
teenus 45
teenuse mõõdik 45
teenus 42
teenuse mõõdik 42
meede 1.2.
Meetme mõõdik
tegevus 1.2.1.
teenus 240
teenuse mõõdik 240
tegevus 1.2.2.
teenus 231
teenuse mõõdik 231
teenuse mõõdik 231
teenus 102
teenuse mõõdik 102
teenus 103
teenuse mõõdik 103
teenus 197
teenuse mõõdik 197
teenus 198
teenuse mõõdik 198
teenus 199
teenuse mõõdik 199
teenuse mõõdik 199
teenus 200
teenuse mõõdik 200
teenus 201
teenuse mõõdik 201
teenus 202
teenuse mõõdik 202
meede 1.3.
Meetme mõõdik
tegevus 1.3.1.
teenus 58
teenuse mõõdik 58
teenus 43
teenuse mõdik 43
teenuse mõõdik 43
teenuse mõõdik 43
teenuse mõõdik 44
teenuse mõõdik 44
teenuse mõõdik 45
teenuse mõõdik 45
teenuse mõõdik 46
teenuse mõõdik 46
Nimetus
Sotsiaalne kaitse (SK)
Hoolekandeprogramm (SK02)
Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning
hooldusvõimaluste tagamine
Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Hoolekandepoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad
esitatud.
Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine ja arendamine
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel saamine
Osalejate arv
rahulolu
Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine
hoolekande teenuste saajate arv
Koolitusel osalenud inimeste arv
Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused
hoolekande teenuste saajate arv
Supervisioonis osalenud inimeste arv
kõrgemal sotsiaalkaitsekursusel osalejate arv
sotsiaaltranspordi osutamise lahendus on kättesaadav kohalikele omvalitsustele
Tugiteenus vanglast vabanenutele
Vanglast vabanejale suunatud tugiteenuste saajate arv
Koolitustel osalenute arv
Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused avatud taotlemine
hoolekande teenuste saajate arv
Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
Ajakirja Sotsiaaltöö tellijate arv/uudiskirja lugejate arv
Ajakirja Sotsiaaltöö uudiskirja lugejate arv
Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
hoolekandeteenuse saajate arv
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Teenuse saajate arv
Abivahenditeenus
Teenuse saajate arv
Hoolakandeteenuste kvaliteedi edendamine
Koolitusel osalenud inimeste arv
Kvaliteedi- juhtimis- süsteemi rakendajad
Abivahendialane nõustamine ja abivahendispetsialistide pädevuse tõstmine
hoolekande teenuste saajate arv
Koolitusel osalenud inimeste arv
Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja teenusekohtade kohandamine
teenuskohtade kohandamiseks toetust saanud teenuseosutajate arv
Innovaatilise eakate kodu rajamine
toetus innovaatilise eakate kodu loomiseks on välja makstud
Erihoolekandeteenuse osutamine ja arendamine
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine
Loodud kvaliteetsete teenuskohtade arv
Erihoolekandeteenus
Teenuse kohtade arv
Erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenuse osutamine
teenuskohtade arv
Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide
võimestamine
Hasartmängumaks Eesti Punasele Ristile
Punasele Ristile on toetus edastatud.
Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide
võimestamise toetuse taotlemine
rahastatud vabaühenduste taotluste arv
Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine
Puuetega inimeste arv, kellele on tagatud sobivad eluruumid
Ohvritele suunatud abi osutamine
Klientide rahulolu ohvriabi- ja lepitusteenustega
Ohvriabi poliitika kujundamine
Ohvriabipoliitika kujundamine ja ellu rakendamine
Ohvriabipoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad
esitatud.
Ohvritele suunatu teenuste osutamine ja hüvitiste tagamine
Inimkaubanduse ohvrite abistamise ja rehabilitatsiooniteenus
Teenuse kohtade arv
Teenuse saajate arv
Nõustamis- ja postrehabilitatsiooniteenuste osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele
Teenuse saajate arv
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin
Teenuse saajate arv
Naiste tugikeskuse liitteenus
Teenuse saajate arv
Naiste tugitelefoni teenus
Teenuse kättesaadavus
Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise ja rehabilitatsiooniteenus
Teenuse saajate arv
Teenuse kättesaadavus (piirkonnad)
Kuriteoohvri hüvitise maksmine
Hüvitise saajate arv
Psühholoogilise abi kulu hüvitamine
Hüvitise saajate arv
Lepitusteenus
Lepitamiskatsete arv
Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse
suurendamine
Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku
poole, %
Võrdse kohtlemise edendamine
Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine
Võrdse kohtlemise poliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud,
seisukohad esitatud.
Invaspordiga tegelemise toetuse taotlemine
Siseriiklikult korraldatud spordivõistluste/ürituste arv
Siseriiklikult korraldatud spordivõistlustel/üritustel osavõtnud sportlaste arv (sh
välisriikidest osalejate arv)
Välisvõistlustel/üritustel osa võtnud välisriikide sportlaste arv
Välisvõistlustel/üritustel osavõtmiste arv
Välisvõistlustel/üritustel osalejate arv
Liikmesorganisatsioonide arv
Liikmesorganisatsioonide liikmete arv
Treeneritele korraldatud koolituste/infopäevade arv
Treeneritele korraldatud koolitustel/infopäevadel osalejate arv
Asutus 2018 2018 Selgitus
eesmärk täitmine
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah
Riiklike hoolekandeteenuste osas on tehtud mitmeid
muudatusi. Pika töö tulemusena valmisid
Sotsiaalkindlustusametil kulumudelid erihoolekande ja
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele ning ühtlasi muudeti
hindu alates augustist mõlema valdkonna teenustele.
Erihoolekande puhul lisandus uus teenus autistidele ning viidi
sisse muudatused, millega saaab SKA õiguse hinnata
teenusevajadust edaspidi iga kliendi puhul selleks loodud
hindamisvahengiga. Kõigi teenuste (eelnevatele lisaks ka
abivahenditeenus) puhul muudeti ja täiustati üldist
teenusekorraldust, et muuta senisest kiiremaks
taotlemisprotsessi ning parandada teenuste kättesaadavust.
Sotsiaalministeerium
Astangu KRK
Astangu KRK 20 49
Astangu KRK
Reh. teenuste tagasisidele vastanud kokku 23 klienti 111,
kuid AKRK ei erista SRT ja TRT teenuse tagasisidesid, mille
põhjal me rahulolu hindame. Seega ei ole võimalik välja võtta,
85% 65% milline on rahulolu % konkreetsel teenusel.
Astangu KRK
Astangu KRK Hoolekande teenuseid on 2018 aasta lõpuks saanud 999
1050 999 inimest
Astangu KRK 1116 918 koolitatud on 918 inimest
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 2020 3391
Sotsiaalministeerium 420 601
Sotsiaalministeerium 150 218
Sotsiaalministeerium Koostatud on eraldi toetuse andmise tingimused, mille
raames on kaasatud partnerina 3 ühistranspordi keskust
(ÜTK) (Kagu, Pärnumaa, Viljandimaa) ning Saaremaa
ei ei Vallavalitsus.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 700 Näitaja täitmine selgub Statistikaameti aruande põhjal.
Sotsiaalministeerium 100 123
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Näitaja alatäitmine on tingitud veninud haldusreformist, mille
tõttu omakorda lükati edasi avatud voorude toimumisaega.
2600 1100
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 2018. a mais oli uudiskirjal 1950 tellijat, seejärel muudeti
vastavalt jõustunud Euroopa andmekaitse üldmäärusele
uudiskirja andmebaas nõusolekupõhiseks, mistõttu saajate
1950 702 arv vähenes.
Tervise Arengu Instituut Dementsusealast pädevust tõsteti kuuel koolitusel osalenud
144 144 hoolekandeasutusel, kokku 144 töötajal
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 1800 2022
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 8300 5744
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 44000 53074
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 277
Sotsiaalkindlustusamet 29
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 373
Sotsiaalkindlustusamet 210
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 25 -
Taotlusvoor avati 13. detsembril 2018. Taotluste vastuvõtmine
lõpeb 13. märts 2019. Hoolduskoormuse vähendamise
esmaste abinõude rahastusettepanekud aastateks 2018-2021
näevad ette kohandamist kuni 943 teenusekohale.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium - - Avamine on planeeritud 2019. aastasse
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 2018. aasta avatud taotlusvooru tulemusena luuakse lisaks
327 uut ja reorganiseeritakse 154 teenusekohta.
Reorganiseeritud on 244 ööpäevaringse ja 286 kogukonnas
elamise ning loodud on 14 uut kogukonnas ja 32 toetatud
elamise teenusekohta. Lõplik saavutustase selgib kui RÜ on
880 576 aruanded menetlenud.
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 6800 7222
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 150
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah Aastal 2018 EPR laekumine summas 1 064 126,55€
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 140 136 HM Nõukogu poolt otsustatud toetada 97 väikeprojekti
(taotlusi 275) ja 39 suurprojekti (taotlusi 72) kogusummas 3
065 233€
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Projektide rakendamine toimub plaanipäraselt. II taotlusvoor
45 69 avanes 2019 veebruaris.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet uus
indikaator,
metoodika
on veel
väljatööta
mises
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah
1) Ohvriabisüsteemi analüüs valminud.
2) Vägivallatseja kodust eemaldamise pilootprojekt ellu
viidud, tulemused analüüsitud, ettepanekud SKA/PPA
töökorralduse ja lisaressursi vajaduse kohta tehtud (Vabariigi
Valitsuse memorandum selle kohta 27.09.2018). Uute
praktikate üle Eesti laiendamine algab 2019. ja kestab kuni
2021.
3) Seksuaalvägivalla ohvritele mõeldud teenuste pakkumisel
koostööd arendatud, sõnastatud koostöömudel.
4) Inimkaubanduse valdkonna spetsialistid koolitatud.
5) Inimkaubanduse ohvritele suunatud teenuste ja
nõuandeliini teenusekirjeldus loodud.
6) Prostitutsiooni kaasatutele suunatud teenuste
teenusekirjeldus loodud. 7) Prostitutsiooni kaasatutele ja
inimkaubanduse ohvritele ja ennetamiseks suunatud teenuste
ostmise hanked läbi viidud, lepingud teenusepakkujatega
sõlmitud.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 10 5
Sotsiaalkindlustusamet 35 10
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 350 337 Otseselt teenuseid saanute arv. Pöördumisi oli 2147. Alates
1.01.19 korraldab teenust SKA.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 400 433 Teenust korraldab alates 1.01.2019 SKA.
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 2000 1950 Korduvate hangete tõttu vahetusid aasta sees teenuse
pakkujad, mistõttu aasta ei olnud mitmetes piirkondades
stabiilne, mille tõttu oma korda on keerukas saada abivajajate
ja koostööpartnerite usaldust.
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 24.juuli 24.juuli Teenuse rahastamine sai aasta lõpuga läbi. Teavet
toimuvusprobleemide kohta me ei saanud. Alates 1.1.2019
asendab seda kriisiabitelefon 116006
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 6 Võrreldes 2017. aastaga kasvas teenust saanud inimeste
kahekordistus.
2019 prognoos on 140
92
2020 160
2021 200
Sotsiaalkindlustusamet 2 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad nelja Eesti haigla
juures: Lääne-Tallinna keskhaiglas, Tartu Ülikooli kliinikumis,
4
Pärnu haiglas ja Ida-Viru keskhaiglas. Katvust laiendada pole
plaanis.
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 292 72
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 588 810
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 890 840
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium -
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah 2018. a. lisandus teenusesse puudega inimeste õiguste
kaitse, sh ligipääsetavuse edendamise koordinatsioon.
Puudega inimeste õiguste kaitse parandamiseks tehti
koostööd õiguskantsleri kantselei, VäMi ja Riigikoguga, mille
tulemusel anti õiguskantslerile pädevus tegutseda puudega
inimeste õiguste kaitse konventsiooni seiremehhanismina.
Ligipääsetavuse edendamiseks tehti aktiivset koostööd
erinevate osapooltega, tihedam koostöö MKM-ga ennekõike
ehitiste ligipääsetavuse edendamiseks, sh kahe ettevõtlus- ja
infotehnoloogia ministri määruse ning 21.11.2018 jõustunud
ehitusseadustiku muudatuse osas, millega anti 2019. a.
algusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile riikliku
järelevalve pädevus ehitiste, kus osutatakse avalikkusele
suunatud teenust, puudega inimeste erivajadustest
tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks. 2018. a.
kevadel anti välja esimesed mitmekesise töökoha märgised
17 organisatsioonile. Märgisega seotud tegevused toetavad
töökeskkonna mitmekesisuse suurendamist, arvestades
töötajate vanust, sugu, etnilist tausta, emakeelt, rassi, usku,
terviseseisundit (sh puue ja vähenenud töövõime) ja
seksuaalset sättumust. Viidi ellu tegevusi mitmekesisuse
päeva ja ligipääsetavuse päeva tähistamiseks. Vabariigi
Valitsusele esitati VõrdKS muudatused, mida VV siiski
arutada ei jõudnud. Toetati erinevate tunnuste (sh puue)
alusel võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste aspekti
lõimimist teiste ministeeriumide poolt kookõlastamisele
saadetud õigusaktide eelnõudele ja strateegilistele
dokumentidele.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 82 83
Sotsiaalministeerium
3930 3869
Sotsiaalministeerium Siseriiklikud võistlused koos välisriikide sportlastega toimusid
155 200 aasta esimesel poolel.
Sotsiaalministeerium 74 78
Sotsiaalministeerium Avanes võimalus lähisriikides võistkondlukult (nt jalgpall)
141 279 osaleda, mis tõstis oluliselt osalejate arvu.
Sotsiaalministeerium 45 47
Sotsiaalministeerium 1950 1950
Sotsiaalministeerium 5 5
Sotsiaalministeerium 105 91
Planeerimistasand Jrk nr või
teenuse kood
tulemusvaldkond
programm SK03
meede 1.1.
tegevus 1.1.1.
teenus 59
teenuse mõõdik 59
tegevus 1.1.2.
teenus 36
teenuse mõõdik 36
Nimetus
Sotsiaalne kaitse (SK)
Soolise võrdõiguslikkuse programm (SK03)
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Soolise võrdõiguslikkuse kohtlemise valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud,
seisukohad esitatud.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine
osutamiste arv, otsene ajakulu klientidele
Asutus 2018 2018 Selgitus
eesmärk täitmine
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah Valmistati ette ja esitati VV-le ning
Riigikogule soolise võrdõiguslikkuse
seaduse muudatused, mille peamine
eesmärk oli toetada tööandjate poolset
aktiivsemat tegelemist naiste ja
meeste palgaerinevuste probleemiga,
sh anda Tööinspektsioonile
järelevalveõigus võrdse palga
põhimõtte täitmise üle avaliku sektori
organisatsioonides. Viidi ellu tegevusi
võrdse palga päeva tähistamiseks,
eelnõuga seoses ka mitmeid muid
temaatilised
kommunikatsioonitegevused
(pressiüritus, esinemised meedias,
artiklid jne). Valmistati ette põhjaliku
soolise palgalõhe analüüsi
lähteülesanne RITA 1 raames. Toetati
soolise aspekti lõimimist teiste
ministeeriumide poolt
kookõlastamisele saadetud
õigusaktide eelnõudele ja
strateegilistele dokumentidele. Juhiti
EL soolise võrdõiguslikkuse nõuandva
komitee arvamuse väljatöötamist
teemal tööelu muudatustest tingitud
uued väljakutsed soolisele
võrdõiguslikkusele (New Challenges
for Gender Equality in the Changing
World of Work"). Osaleti aktiivselt
Euroopa Nõukogu seksismi
ennetamise ja tõkestamise soovituse
SVVKV väljatöötamise komitee töös.
Soolise
Võrdõiguslikkuse ja
Võrdse Kohtlemise
Voliniku Kantselei
Soolise 70 70
Võrdõiguslikkuse ja
Võrdse Kohtlemise
Voliniku Kantselei
Planeerimistasand Jrk nr või
teenuse kood
tulemusvaldkond
programm PP01
meede 1.1.
tegevus 1.1.1.
teenus 54
teenuse mõõdik 54
tegevus 1.1.2.
teenus 133
teenuse mõõdik 133
teenus 213
teenuse mõõdik 213
teenus 214
teenuse mõõdik 214
teenus 215
teenuse mõõdik 215
teenus 216
teenuse mõõdik 216
teenus 217
teenuse mõõdik 217
meede 1.2.
tegevus 1.2.1.
teenus 134
teenuse mõõdik 134
teenuse mõõdik 134
tegevus 1.2.2.
teenus 223
teenuse mõõdik 223
teenus 224
teenuse mõõdik 224
teenus 232
teenuse mõõdik 232
teenuse mõõdik 232
tegevus 1.2.3.
teenus 55
teenuse mõõdik 55
teenus 218
teenuse mõõdik 218
teenus 219
teenuse mõõdik 219
teenus 220
teenuse mõõdik 220
tegevus 1.2.4.
teenus 56
teenuse mõõdik 56
teenuse mõõdik 56
teenuse mõõdik 56
teenus 249
teenuse mõõdik 249
teenus 136
teenuse mõõdik 136
teenuse mõõdik 136
teenus 221
teenuse mõõdik 221
teenus 222
teenuse mõõdik 222
tegevus 1.2.5.
teenus 109
teenuse mõõdik 109
meede 1.3.
tegevus 1.3.1.
teenus 203
teenuse mõõdik 203
teenus 204
teenuse mõõdik 204
teenus 205
teenuse mõõdik 205
teenus 206
teenuse mõõdik 206
teenus 207
teenuse mõõdik 207
teenus 210
teenuse mõõdik 210
teenus 211
teenuse mõõdik 211
teenus 212
teenuse mõõdik 212
Nimetus
Perepoliitika (PP)
Laste ja perede programm (PP01)
Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja
heaolu
Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Lastekaitse- ja perepoliitika valdkonna poliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on
lahendatud, seisukohad esitatud.
Toimiv lastekaitsesüsteem
Lastekaitsetöötajate pädevuse tõstmine
Koolitustel osalejate arv
Lastekaitse korraldamine
Lasetkaitsetööks vastvad tingimused loonud KOV-de osakaal
Lastekaitsejuhtumite nõustamise teenus
Teenuse kättesaadavus
Lasteabitelefoni 116111 ja kadunud laste telefoni 116000 teenus
Teenuse kättesaadavus
Saatjata lapse, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu, majutamise ja
heaolu korraldamise teenus
Teenuse kohtade arv
Väärkoheldud lastele ohvriabi raames rehabilitatsiooni- ja raviteenuste pakkumine
Teenuse kohtade arv
Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele
Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused
Vanemlike oskuste arendamine
Koolitustel osalejate arv
Osalevate asutuste arv
Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused
Kinnise lasteasutuse teenus
Teenuse saajate arv
Alaealistele õigusrikkujatele suunatud lepitusteenus
Lepitamiskatsete arv
Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) teenus alaealistele
MDFT-sse suunatud ja selle läbinud laste ja noorte arv
Mitmedimensionaalne pereteraapia (14 terapeuti) peret
Puudega laste teenused
Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine
peresõbraliku tööandja märgise mudel
Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine
Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse
kohta
Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus
Teenuse saajate arv
Erivajadustega laste abivahenditeenus
Teenuse saajate arv
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine
Perepõhiste asendushoolduse vormide pakkujate arv.
Koolitusel osalenud või tugiteenust saanud asenduskoduteenuse osutajate ja järelevalve
tegijate arv
Tugiteenuseid saanud asendushoolduselt elluastuvate noorte arv
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine
Perepõhiste asendushoolduse vormide pakkujate arv
Asendushoolduse spetsialistide ja -perede pädevuse tõstmine
Koolitustel osalejate arv
Koolitustel osalejate arv
Asendushoolduse teenus
Asendushoole all olevate laste arv
Lapsendamisteenus
Lapsendatud laste arv
Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0-7-aastastele lastele
Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele
Uute lapsehoiukohtade arv
Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav
sotsiaalkaitsesüsteem
Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine
Elatisabi maksmine
Elatisabi saavate laste arv (elatisabi + elatisfond)
Vanemahüvitise maksmine
Hüvitise saajate arv
Vanemate sotsiaalse kaitse (pensioni- ja ravikindlustus) tagamine
Alla kolme aastast last hooldavate perede arv
Peretoetuste maksmine
Laspsega (lastega) perede arv
Lapsepuhkuste tasu maksmine
Lisapuhkust võtvate lapsevanemate arv
Õppelaenu kustutamine lapse sünni korral ning raske ja sügava puudega laste vanematele
Ülevõetud õppelaenukohustuste arv
Puudega lapse toetus
Toetust saavate laste arv
Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu
Lisapuhkust võtvate lapsevanemate arv
Asutus 2018 2018. selgitus
eesmärk täitmine
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah 2018. aastal jõustusid asendushoolduse valdkonda
puudutavad sotsiaalhoolekandeseaduse muudatused.
Muudatuste raames korraldati ümber nii kohalike
omavalitsuste kui riigi ülesanded, eesmärgiga
soodustada laste suunamist perepõhisele hooldusele
ning tõsta teenuse ja korralduse kvaliteeti. Samuti
jõustusid õigusrikkumisi toime pannud alaealiste
kohtlemise muudatused, mis suurendasid politsei,
prokuratuuri ja kohtu võimalusi alaealiste mõjusaks
kohtlemiseks viisil, mis on eakohane ning ennetab
uute süütegude toimepanemist. Loodi kinnise
lasteasutuse teenus ning tehti otsused lisaraha
suunamiseks mitmedimensioonilise pereteraapia ja
vanemlusprogrammi Imelised Aastad pakkumisse.
Oktoobris 2018 kinnitas Riigikogu perehüvitiste
seaduse muudatused, millega luuakse ühtne
vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem, millest osa on
mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate
vahel jagamiseks. Edaspidi saavad ema ja isa olla
kahe kuu jooksul samal ajal lapsega kodus ja saada
vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust
kalendripäevade kaupa ning kombineerida töötamist
ja lapsega koosolemist. Töötati välja pankrotiaegse
elatisabi VTK ning alustati perelepitusteenuse
programmi koostamisega. Koostöös SKA ja TAIga
koordineeriti puudega lastele ja asendushooldusel
viibivatele lastele suunatud ESF rahastatud tegevusi,
panustati lastemajateenuse ja vanemluse valdkonna
arengutesse ning erinevatesse teistesse laste ja
perede heaolu mõjutavatesse tegevustesse.
Sotsiaalministeerium
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 350 235 Aasta lõpuks toimus 16 gruppi üle Eesti, sh 11
põhikoolituse mooduleid ja 5 täiendavaid koolitusi.
Täituvus on olnud peaaegu vastavalt mõõdikule.
Tulime välja Lastekaitsetöötajate põhikoolituse
viimase, neljanda mooduliga. Jätkasime ka muude
moodulite pakkumist. Lisaks sai välja arendatud
täiendav koolitus "Töö uimasteid tarvitava vanemaga".
Mõnevõrra on mõõdiku sihttase edaspidi väiksem,
sest osa lastekaitsetöötajaid on põhikoolituse läbinud.
Jätkuvalt on oluline välja arendada täiendavaid
koolitusi, mis on lastekaitsetöötajatele tööks vajalikud.
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 24h/7 24h/7
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 24h/7 24h/7
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 6 5
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 6
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 1230 500
Tervise Arengu Instituut 33 33
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 0 62 2019 laiendame teenuspakkujate ringi ning tagame
spetsialiseerumise
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 170 N/A Täpne statistika puudub, andmekorje on korrektne
alates 2019. Suurem kasv on ennustatav alates 2020
kui Norra vahendite toel tekib vabatahtlike lepitajate
võrgustik, mis suurendab võimekust ülesannet täita.
Hinnanguliselt 30 oli alaealiste lepitusi 2018. aastal.
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet - -
Sotsiaalkindlustusamet 152 107 Tähistab perede arvu, kellega tööd alustati. 2018. oli
võimekus madalam, kuna septembrini ei olnud
võimalust tühje kohti täita eelarvelistel põhjustel.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah Mudel on välja töötatud. Igal aastal ühineb ca 30 uut
tööandjat programmiga. Hetkel programmis 90
tööandjat ning 13 tööandjat on juba väljunud
lõppmärgisega.
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 1000 2405
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 5500 7151
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 6000 2194
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 750 680 Jätkatakse teavitustegevustega uute perepõhise
asendushoolduse vormide pakkujate leidmiseks.
Sotsiaalministeerium 250 688 Püstitatud indikaator on üle täidetud, kuna
asenduskoduteenuse osutajate kättesaadavus ning
nende huvi teenuste ja
koolituste vastu on kõrge.
Sotsiaalministeerium 245 56 Seni on näitaja alatäidetud tugiisikuteenuse vähese
kasutamise tõttu, mis on seotud mitmete erinevate
takistustega (noorte lühiajaline huvi teenuse vastu,
tugiisiku mittesobivus noorele jt)
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 750 680
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 140
Tervise Arengu Instituut 325
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Kaks avatud vooru toimusid suhteliselt lühikese
vaheajaga järjest, siis täitus 2018. a sihttase varem.
Samas tuleb märkida, et 2023. a sihttase jääb
tõenäoliselt täitmata, kuna ühe lapsehoiukoha hind on
osutunud kallimaks, kui planeeitud. Seda seetõttu, et
kahes voorud loodi enam eriilmselisi kohti, mis on
tavakohtadest kallimad.
700 976
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 6310 3877 2018. aasta sihttase oli üle prognoositud (Isikud
taandatud kas 12 või 5 kuu peale, olenevalt elatisabi
liigist)
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 17200 17572
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 1500 1596
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 160000 166314
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 51500 47197
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 391 421
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 13100 Puude tuvastamise metoodika korrigeerimised, nt
astma põhidiagnoosi puhul puude mittetuvastamine.
12217
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet 4450 5511
Planeerimistas Jrk nr Nimetus
and või
teenuse
kood
tulemusvaldko Tervis (TE)
nd
programm TE01 Keskkonnatervise programm (TE01)
meede 1.1. Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast
tulenevate terviseriskide vähendamine
tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika
kujundamine ja elluviimise korraldamine
teenus 97 Säästva ja tervisliku elukeskkonna reguleerimine ning
terviseteadlikkuse edendamine
teenuse mõõdik 97 Rahvatervise valdkonna poliitika on kujundatud. Rakenduslikud
küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud.
tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine ning
järelevalve
teenus 85 Hea laboritava funktsiooni rahastamine
teenuse mõõdik 85 Hea laboritava kontrollasutus töötab, laboritava nõuetele vastavust
riigis kontrollitakse ilma välisabita.
teenus 143 Vee terviseohutuse korraldamine
teenuse mõõdik 143 tööplaan on täidetud, kontrolli käigus avastatud puudused on viidud
nõuetega vastavusse
teenuse mõõdik 143 õigeaegselt vastatud kaebuste arv
teenuse mõõdik 143 ettekirjutuste täitmine ja trahvide ja sunniraha laekumine on
kontrollitud
teenuse mõõdik 143 teabenõuetele on vastatud õigeaegselt
teenuse mõõdik 143 nõuetele vastava ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal
teenuse mõõdik 143 õigeagselt täidetud toimingute osakaal (siseriklikud ja
rahvusvahelised aruanded, juhendid, soovitused jm)
teenus 145 Haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse korraldamine
teenuse mõõdik 145 õigeaegselt vastatud kaebuste arv / teabenõuete osakaal
teenuse mõõdik 145 ettekirjutuste täitmine ja trahvide ja sunniraha laekumine on
kontrollitud
teenuse mõõdik 145 koolide vastavus valgustatuse nõuetele
teenuse mõõdik 145 süsihappegaasi sisaldus õpperuumides vastab nõuetele (viibimine
koolides, kus on piisav õhuvahetus)
teenuse mõõdik 145 isikliku hügieeni tagamise tingimused koolieelsetes lasteasutustes
teenuse mõõdik 145 liikumise ja kehalise tegevuse tingimused koolides
teenuse mõõdik 145 10 päeva menüü keskmine toiduenergia koolieelsetes lasteasutustes
vastab nõuetele
teenus 151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine, detergendi
turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine
teenuse mõõdik 151 toimingute arv
teenus 152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine
teenuse mõõdik 152 toimingute arv
teenuse mõõdik 152 nõustamiste arv
teenus 153 Toodete terviseohutuse korraldamine
teenuse mõõdik 153 ettekirjutuste täitmine ja trahvide ja sunniraha laekumine on
kontrollitud
teenuse mõõdik 153 nõuetele vastavaid kosmetikatooteid turustavate ettevõtjate osakaal
kontrollitud ettevõtjate arvust
teenuse mõõdik 153 nõuetele vastavaid mänguasju ja lapsehooldusvahendeid turustavate
ettevõtjate osakaal kontrollitud ettevõtjate arvust
teenuse mõõdik 153 nõuetele vastavaid kemikaale turustavate ettevõtjate osakaal
kontrollitud ettevõtjate arvust
teenuse mõõdik 153 nõuetele vastavaid detergente turustavate ettevõtjate osakaal
kontrollitud ettevõtjate arvust
teenuse mõõdik 153 nõuetele vastavaid biotsiide turustavate ettevõtjate osakaal
kontrollitud ettevõtjate arvust
teenus 154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse ja hügieeninõuete
järelevalve
teenuse mõõdik 154 Nõuetele vastavaid iluteenuse osutavate ettevõtete osakaal
kontrollitud ettevõtete arvust
teenuse mõõdik 154 Nõuetele vastavaid majutusteenuse osutavate ettevõtete osakaal
kontrollitud ettevõtete arvust
teenuse mõõdik 154 Ettekirjutuste täitmine ja trahvide ja sunniraha laekumine on
kontrollitud
teenus 233 Tasulised tervisekaitseteenused
teenuse mõõdik 233 tasuliste uuringute arv
meede 1.2. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine
tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine
teenus 155 Nakkushaiguste seire korraldamine
teenuse mõõdik 155 nakkushaigusteregistri andmed on kättesaadavad digitaalsel kujul
teenuse mõõdik 155 usaldusväärsed nakkushaiguste seireandmed on maakondades
kättesaadavad
teenuse mõõdik 155 gripi sentinell-seire süsteem hõlmab vähemalt 10% elanikkonnast
teenus 156 Labori referentsteenuse osutamine
teenuse mõõdik 156 Refteenuse osutamise maht
teenus 234 Mikroobide resistentsuse tekke ning leviku ohjamine
teenuse mõõdik 234 õigeaegselt täidetud toimingute osakaal (siseriklikud ja
rahvusvahelised aruanded, juhendid, soovitused jm); toimub
infovahetus Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ja nende
asjakohaste struktuuride, sh laborid, vahel
teenuse mõõdik 234 aktiivravi haiglate arv, kes koguvad ja analüüsivad andmeid
tervishoiuga seotud infektsioonide (TI) liikidest ning antimikroobsete
(AM) preparaatide kasutusest
teenus 157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine
teenuse mõõdik 157 menetlused on läbiviidud tähtaegselt; vajalikud tõrjemeetmed
õigeaegselt rakendatud, haiguse levik tõkestatud
teenuse mõõdik 157 koostatud valmisolekualaste dokumentide arv, sh epideemia
hädaolukorra riskianalüüsi ja lahendamise kava osad, juhendid jm
valdkonna pädevuse piires
tegevus 1.2.2. Riikliku immuniseerimiskava rakendamine
teenus 94 Riiklikus immuniseerimiskavas olevate immuunpreparaatide
tagamine sihtrühmadele
teenuse mõõdik 94 Immuniseerimiskavas näidatud sihtrühmas vaktsineeritud olevate
isikute osakaal
teenus 158 Immuniseerimiskava korraldamine
teenuse mõõdik 158 14-aastaste laste hõlmatus leetrid, mumps, punetised
revaktsineerimisega
teenuse mõõdik 158 1-aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha,
poliomüeliidi, B-viirushepatiidi, Hib vaktsineerimisega
teenuse mõõdik 158 1-aastaste laste hõlmatus rotaviirusnakkuse vaktsineerimisega
teenuse mõõdik 158 iImmuunpreparaadid on nõuetekohaselt käideldud
Asutus 2018 2018. Selgitus
eesmärk täitmine
Sotsiaalministeer
ium
Sotsiaalministeer
ium
Sotsiaalministeeri
um
Sotsiaalministeeri
um
Sotsiaalministeeri
um
Sotsiaalministeeri jah jah Uue RTA koostamine - Kõigis maakondades toimusid
um maakondlikud konsultatsioonid uue Rahvastiku tervise
arengukava koostamiseks koostöös
Siseministeeriumiga ja koordineerituna Siseturvalisuse
arengukava koostamise protsessiga ja koostöös
maakondlike arendusorganisatsioonidega (MARO).
Toimusid valdkondlikud kaasamisüritused
erialaspetsialistide ja erinevate osapoolte sisendi
saamiseks RTA-sse. Vaimne tervis: 2018.a kaardistati
Sotsiaalministeeriumi sisesed tegevused vaimse tervise
valdkonnas ning läbi laialdase kaasamise koostati
vaimse tervise valdkonna eesmärgid RTA-s aastateks
2020-2030. Valmis uuring "Aastatel 2006-2015
enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade",
mille põhjal koostati RES 2020 lisataotlus vaimse tervise
valdkonna tugevdamiseks läbi teenuste arenduse ja
elanikkonna teadlikkuse tõstmise. Vigastuste
haigestumuse (2018. aasta) aruanne avaldatakse 1.
oktoober 2019. Norra finantsmehhanismi ettevalmistus:
valmistati ette laste liikumist, paikkondlikku
tervisedendust ja vigastuste ennetust hõlmav programm
eeldatavalt 2019 rakenduva Norra finantsmehhanismi
jaoks Rahvusvahelisel tasandil rahvatervise valdkonna
poliitikate kujundamisel osalemine, sh Põhjamõõtme
heaoluvõrgustiku liikmete aastakonverentsil
alkoholipoliitika piiriüleste küsimuste teemalise
kõrvalürituse korraldamine Tallinnas.
Sotsiaalministeeri
um
Sotsiaalministeeri
um
Sotsiaalministeeri jah jah Hea laboritava (GLP) funktsioon rahastatud. Hea
um laboritava kontrollasutus (SA Eesti
Akrediteerimiskeskus) osales 2018.a kahel GLP
põhjamaade inspektorite koosolekul, EU GLP töörühma
koosolekul ja OECD GLP töörühma koosolekul. OECD
GLP töörühm otsustas 7.03 koosolekul
hindamismeeskonna ettepanekul kiita heaks Eesti GLP
vastavuse hindamise ja kontrollimise tegevuskava ning
tunnustada edaspidi Eesti uuringuandmeid vastastikku
(MAD). Edaspidi kontrollitakse riigis hea laboritava
nõuetele vastavust ilma välisabita. Samuti osaleti
pädevuse hoidmise eesmärgil vaatlejana Soome
inspekteerimisel.
Terviseamet
Terviseamet 92% 93%
Terviseamet 99% 100%
Terviseamet 98,50% 99%
Terviseamet 75% 67% Seoses haldusreformiga vajas VTI täiendavat arendust,
mis sai valmis alles 2018.a lõpuks. Kuna süsteem
korralikult ei töötatud ei olnud võimalik teha teavitustöid
ja nõuda süsteemiga liitumist.
Terviseamet 70% 70%
Terviseamet 86% 84%
Terviseamet
Terviseamet 92% 93%
Terviseamet 99% 100%
Terviseamet 96% 96%
Terviseamet 72% 93% Kontrolliti organoleptiliselt, mitte CO2 seadmega.
Valdavalt on õhk klassides värske. Antud mõõdik sõltub
otseselt tuulutamisest ja ventilatsioonist.
Terviseamet 98% 100%
Terviseamet 99% 99%
Terviseamet 80% 81%
Terviseamet
Terviseamet 137 219
Terviseamet
Terviseamet 188 485 Antud teenuse mõõdikute suurenemine on tingitud
toimingutega mis on seotud pädeva asutuse
kohustustega. Nt komisjonile ja kemikaaliametile antud
sisendid erinevatele regulatiivsetele otsustele ning
aktidele. Samuti kommentaarid regulatiivsete aktide ning
otsuste tõlgetele.
Terviseamet 284 359 Nõustamiste arvu suuremine on osaliselt seotud turul
olevate kemikaalide järelevalve kontrolli tulemusega.
Nõuetele mittevastavate kemikaalide
maaletoojaid/tootjaid nõustatud vastavatest
seadusandlikest aktidest tulenevatest nõuetest.
01.06.2018 oli REACH määruse ainete registreerimise
tähtaeg, sellega seoses oli prognoositust suurem
nõustamiste arv. Samuti prognoositust suurem oli
nõustamiste arv seoses biotsiidi turustamise nõuete ning
tingimuste osas.
Terviseamet
Terviseamet 99% 99%
Terviseamet 62% 68%
Terviseamet 60% 82% Oleme jõudnud üks kord kahe aasta jooksul kontrollida
enamikku turul selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid
(tootjad ja importijad). Ettevõtjate teadlikkus tõusnud ja
nõuetele mittevastavate ettevõtete hulk vähenenud.
Terviseamet 54% 62%
28% 48% Nõuetele vastavate ettevõtete arv on suurenenud
seoses eelnevatel aastatel läbiviidud sihtuuringuga, mis
keskendus detegentidele. Tänu sellele on ettevõtete
teadlikkus tõusnud ning mittevastavuste arv vähenenud.
38% 43%
Terviseamet
Terviseamet 1 90% Nõuetele vastavate ettevõtete osakaal sõltub kontrollitud
salongide profiilist. Mida intensiivsemaid protseduure
pakutakse salongis, seda suurem on tõenäosus
tegevuskohas puuduste avastamisele. 2018. a
järelevalve tulemustest järeldub, et regioonides tuleb
korrigeerida kontrollimise prioriteedid.
Terviseamet 92% 100% 2018. a järelevalve tulemused kinnitavad, et
majutusteenuste valdkonnas suuri probleeme ei ole.
Terviseamet 100% 0% Ettekirjutused puuduvad.
Terviseamet
Terviseamet 175542 203150
Sotsiaalministeeri
um
Sotsiaalministeeri
um
Terviseamet
Terviseamet 100% 100% 81% teatistest nakkushaige kohta ja 98% teatistest
gripi/ÄRH kohta edastatkase elektrooniliselt, ülejäänud
(muu kanali kaudu/paberkandjal laekunud teatised)
digiteeritakse.
Terviseamet 100% 100% 81% teatistest nakkushaige kohta ja 98% teatistest
gripi/ÄRH kohta edastatkase elektrooniliselt, ülejäänud
(muu kanali kaudu/paberkandjal laekunud teatised)
digiteeritakse.
Terviseamet 10% 10% Elanikkonna hõlmatus sentinel seirega on Eestis
10,2%, mis loetakse piisavaks ja usaldusväärseks
lähtudes WHO ja ECDC soovitustest. Eestis on seirega
hõlmatud 11 maakonda, lisaks Tallinn ja Narva.
Sentinelseire finantseeritakse riigi eelarvest. Seires
osalevad 71 perearsti, kes esitavad oma nimistu piires
iganädalaselt andmeid gripilaadsetesse haigustesse
haigestumise kohta ning võtavad laboratoorseks
uuringuks proove gripi haiguspildiga patsientidelt. Seire
käigus Terviseameti labor võtab kohustuse teostada
partneritele tasuta uuringud ning tasuda perearstidele
proovi võtmisega seotud kulud.
Terviseamet
Terviseamet 41% 100% Ref. teenus täidetud 100% 2018. a eraldatud eelarve
mahust.
Terviseamet
Terviseamet 96% 98%
Terviseamet 21 21 Käivitatud ECDC C. difficile seire projekt, täpsema
tundlikkuse ja ribotüpiseerimise andmed kogutud
vastavalt kavale. Resistentsuse andmed haiglatele
tagasisidena antud. TI ja AMR hetkleviuuringu
läbiviimise ettevalmistamine. Riiklik kohustuslik
hetkleviuuring planeeritud 2019.a-ks.
Terviseamet
Terviseamet 100% 100% Kõik nakkushaiguste kolded/puhangud õigeaegselt
tuvastatud, uuritud; vajalikud tõrjemeetmed rakendatud;
haiguse levik piiritletud. Oht elanikele kõrvaldatud.
Tõrjenõuete täitmise järelevalve menetlused läbiviidud
nõuetekohaselt, vastavalt aastaplaanile.
Terviseamet 10 4 Epideemia lahendamise kava osa koostamine lükkus
2019. aastale.
Plaaniväliste dokumentide koostamise vajadus sõltub
operatiivsest olukorrast ja nende arvu ei ole võimalik
planeerida.
Sotsiaalministeeri
um
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Detailsem selgitus:
Tuberkuloosivastane vaktsineerimine alla 1-aastastel -
92,1%
Vaktsineerimisega hõlmatus 2-aastastel:
Rota – 87,1%
Difteeria, teetanus, läkaköha, polio, Hib – 93,3%
Hepatiit B – 92,4%
Mumps, punetised, leetrid – 92,9%
Hõlmatus HPV 1. doosiga
2003. a sündinutel - 61,6%
2004. a sündinutel -60,9%
2005. a sündinutel -59,6%
2006. a sündinutel -42,8%
Hõlmatus kõigi immuniseerimiskavas olevate
vaktsineerimistega on langenud võrreldes eelmise
aastaga (va HPV, mis lisati immuniseerimiskavasse
90% 93,10% 2018).
Terviseamet
Terviseamet 94% 88,3% Kavandatud hõlmatus immuniseerimisega ei ole
saavutatud. Vajaliku tulemuse saavutamiseks
ettevõetud abinõud:
- on tagatud kvaliteetsete vaktsiinide ja
vaktsineerimisteenuse kättesaadavus kõigile Eesti
lastele;
- on tagatud immuniseerimisalaste infomaterjalide
kättesaadavus lapsevanematele (vaktsineeri.ee;
kommunikatsioonikampaaniad, prinditud infomaterjalid);
- on korraldatud kokkusaamine koolitajatega, et
kaasajastada vaktsineerijate koolituskava;
- WHO abil on korraldatud 2-päevane seminar Eesti
ametnikele ja TTO-dele, kus arutati olukorra
parandamise võimalusi.
Terviseamet 93% 92%
Terviseamet 88% 87%
Terviseamet 100% 100% Külmaauto on soetatud ja kasutatakse vaktsiinide
vedamiseks Terviseameti kesklaost
regionaalosakondadesse; on loodud 2 vaktsiinivaheladu
Ida ja Lõuna regionaalosakondades; külmiseadmed on
varustatud loggeritega ja GPS süsteemiga.
Planeerimistasan Jrk nr Nimetus
d või
teenuse
kood
tulemusvaldkond Tervis (TE)
programm TE02 Terviseriskide programm (TE02)
meede 1.1. Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade
võimestamine tervise edendamisel
tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine
teenus 87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine
teenuse mõõdik 87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise tegevused on osutatud.
tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine
teenus 112 Sekkumised tasakaalustatud toitumise soodustamiseks, uurimistöö ja
toitumise andmekogu haldamine
teenuse mõõdik 112 Kampaaniate arv
teenuse mõõdik 112 Veebide külastatavus
teenuse mõõdik 112 Infosüsteemi kasutusaktiivsus
teenuse mõõdik 112
toitumisalase päeviku registreeritud kasutajaid (http://tap.nutridata.ee/)
teenuse mõõdik 112 Nutridata andmesisestusprogrammi registreeritud kasutajate arv
(http://asp.nutridata.ee/asp/index.action)
teenuse mõõdik 112
Uuringud
tegevus 01.jaan Alkoholi tarbimise vähendamine
teenus 114 Alkoholitarbimise vähendamisele suunatud ennetus, ravi ja hoiakute
kujundamine
teenuse mõõdik 114
Veebide külastatavus
teenuse mõõdik 114 Uuringute ja analüüside arv
teenuse mõõdik 114 Alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuseid saanud
inimeste arv
teenuse mõõdik 114
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust
saanud inimeste arv
teenuse mõõdik 114
Alkoholitarvitamise häire ravi teenust saanud inimeste arv
teenuse mõõdik 114
Alkoholi liigtarvitamist, alkoholitarvitamise häiret ja ravi käsitlevate
konverentside ja kampaaniate arv
teenuse mõõdik 114
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumisega seotud
koolitustel osalejate arv
teenuse mõõdik 114
Alkoholitarvitamise häire raviga seotud koolitustel osalenud inimeste arv
tegevus ###### Tubaka tarbimise vähendamine
teenus 117 Kampaaniate arv
teenuse mõõdik 117 Veebide külastatavus
teenuse mõõdik 117 Teenust saanud isikute arv
tegevus ###### Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude
vähendamine
teenus 119 Kampaaniate arv
teenuse mõõdik 119
Veebide külastatavus
teenuse mõõdik 119
Teenust saanud isikute arv
teenuse mõõdik 119
Koolitustel osalejate arv
teenuse mõõdik 119
Uuringute ja analüüside arv
tegevus ###### Vigastuste vähendamine ja ennetamine
teenus 138 Vigastustest tingitud surmajuhtumite andmete kogumine
teenuse mõõdik 138 Sisestatud juhtude arv
tegevus ###### HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine
teenus 96 Antiretroviirusravimite kättesaadavuse tagamine ravisaajatele
teenuse mõõdik 96 ARV ravimite saajate arv (aasta keskmine)
teenus 100 HIV-positiivsete patsientide andmekogu tegevuse toetamine
teenuse mõõdik 100 HIV-positiivsete patsientide andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja
ajakohaseid andmeid ARV ravi kohta Eestis
teenus 123 HIV ennetus- ja uurimistöö ning riskirühmadele suunatud teenused ja
muud sekkumised
teenuse mõõdik 123 Kampaaniate arv
teenuse mõõdik 123 Veebide külastatavus
teenuse mõõdik 123 Teenust saanud isikute arv
teenuse mõõdik 123 Väljastatud profülaktiliste vahendite arv
teenuse mõõdik 123 Koolitustel osalejate arv
teenuse mõõdik 123 Uuringute ja analüüside arv
tegevus ###### Tuberkuloosinakkuse vähendamine
teenus 126 Tuberkuloosi ennetus ja ambulatoorse ravi korraldamine
teenuse mõõdik 126 Teenust saanud isikute arv/ TB-OKR visiitide arv
teenuse mõõdik 126 TB otseselt kontrollitava ravisüsteem visiitide arv
teenus 95 Tuberkuloosivastaste ravimite, sh kõrvaltoimete ravimite tagamine
ravisaajatele
teenuse mõõdik 95 Patsientide arv, kes saab tuberkuloosi ravimeid (aasta keskmine)
tegevus ###### Rahvatervise valdkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
teenus 98 Terviseriskide vähendamise poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine
teenuse mõõdik 98 Terviseriske vähendav valdkonna poliitika on kujundatud.
Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud.
teenus 139 Ennetustegevuste korraldamine
teenuse mõõdik 139 Pakutavate teenuste arv
teenus 140 Tervisestatistika
teenuse mõõdik 140 Keskmine andmebaasi külastuste arv ühes tööpäevas.
teenus 141 Terviseandmete registrite pidamine
teenuse mõõdik 141 Kogu rahvastikku hõlmavate haigusregistrite arv.
teenus 142 Teadusprojektide elluviimine
teenuse mõõdik 142 Teadusprojektide arv (Baasi aruanne)
teenuse mõõdik 142 Teadusprojektide rahaline maht (Baasi aruanne)
tegevus ###### Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel
teenus 127 Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö
teenuse mõõdik 127 Kampaaniate arv. Uuringute analüüside arv
teenuse mõõdik 127 Koolitustel osalejate arv
teenus 129 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine ning uurimistöö
teenuse mõõdik 129 Sekkumises osalevate eelkooliealiste asutuste arv
teenuse mõõdik 129 Sekkumises osalevate kooliealiste asutuste arv
teenuse mõõdik 129 Koolitustel osalevate eelkooliealiste arv
teenuse mõõdik 129 Koolitustel osalevate kooliealiste arv
teenuse mõõdik 129 Uuringute ja analüüside arv
Asutus 2018 2018. Selgitus
eesmärk täitmine
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah
2018. aastal jätkusid Liikuma Kutsuva Kooli
programmi tegevused. Liitusid veel 27 kooli, kokku
oli 2018. aastal programmis osalevaid koole 40.
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 2 2
Tervise Arengu Instituut 285000 263970
Tervise Arengu Instituut 161000 166236
Tervise Arengu Instituut 83000 95330
Tervise Arengu Instituut 60 123
1 1 Valmidus soolauuringu tegemiseks on rahastuse
leidmisel olemas.
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 160000 399635 Vajadus on kohandada külastuste lugemise
metoodikat.
Tervise Arengu Instituut 1 1
Tervise Arengu Instituut 4200 4 017
Tervise Arengu Instituut 3000 1 112
Mõõdik on alatäidetud, kuna programmis "Kainem ja
tgervem Eesti" sihttasemete seadmisel ülehinnati
esmatasandi motivatsiooni teenuse osutamisel ja
teenuseosutajate leidmiseks korraldatud hankele
laekus oodatust oluliselt vähem pakkujaid.
2018. a detsembris väljakuulutati välja uus hange.
Hanke ettevalmistamise käigus otsiti võimalusi
teenuseosutajate hankes osalemise motiveerimiseks
läbi soodsamate lepingutingimuste ja lihtsustati
teenuste struktuuri. Suheldi aktiivselt erinevate
perearstikeskustega.
Tervise Arengu Instituut 1200 2 905 Alkoholitarvitamise häire ravi teenus on käivitunud
hästi. Teenuse korralduses tõrkeid ei ole ja
patsiendid on näidanud teenuse vastu suurt huvi.
Programmi "Kainem ja tervem Eesti"
alkoholitarvitamise häire ravi teenuse näitaja
planeerimisel (2014) ei osatud ette näha
teenuseosutajate motivatsiooni ja patsientide suurt
huvi teenusele pöördumisel. Samas on
alkoholitarvitamise häirega patsiente Eestis
hinnanguliselt 50 000-60 000 inimest ja seetõttu on
saavutatud tulemus väga oluline ravi kättesaadavuse
suurendamisel.
Tervise Arengu Instituut 4 10 Korraldati kaks üle-eestilist kampaaniat ja kaks
konverentsi.
Näitaja ületati peamiselt infopäevade korraldamise
suurenenud vajaduse tõttu alkoholi liigtarvitajatega
kokkupuutuvate spetsialistide seas.
Tervise Arengu Instituut 96 125 Viidi läbi 11 alkoholi liigtarvitamise varajase
avastamise koolitust, milles osales 125
tervishoiutöötajat. Kovivioone ei korraldatud, kuna
selleks puudus vajadus.
Tervise Arengu Instituut 66 183 Mõõdiku ületamine on seotud koolitusvajaduse
alahindamisega planeerimisperioodil.
I ja II poolaastal toimus 4 alkoholitarvitamise häiret
käsitlevat koolitust, millel osales 83 inimest
I ja II poolaastal toimus 7 madala intensiivsusega
psühhosotsiaalse sekkumise (nõustamine) oskuste
täiendamise koolitust eesti ja vene keeles, milles
osales 100 inimest
Tervise Arengu Instituut 2 2
Tervise Arengu Instituut 90 000 99 526
Tervise Arengu Instituut 1500 1 477
Tervise Arengu Instituut 1 1
Tervise Arengu Instituut 110 000 302 499 Vajadus on kohandada külastuste lugemise
metoodikat.
Tervise Arengu Instituut 2000 764
Nii alaealiste kui ka täiskasvanute
nõustamisteenuste osas on andmed nõustamiste,
mitte isikute kohta.
Alaealistele osutatud teenused:
Grupiteraapiate arv 139,
Telefoninõustamiste arv 735,
Pereteraapia kohtumiste arv 377.
Täiskasvanutele osutatud teenused:
Sotsiaalööaja nõustamiste arv 1761;
Psühholoogi nõustamiste arv 1380;
Kogemusnõustaja nõustamiste arv 1786;
Psühholoogiliste grupinõustamiste arv 688;
Grupipõhiste kogemusnõustamiste arv: 837.
Opiodsõltuvuse asendusravi saanud isikute arv
kajastud Teenuse 123 väljundite all ning on 1052.
Summaarselt on raviteenuseid saanud 1816, kellele
lisanduvad nõustamisteenuseid saanud isikud.
Tervise Arengu Instituut 500 466
Narkomaania ja HIV valdkonnas tegutsevate
organisatsioonide suvekoolis osalenud spetsialistide
arv on kajastatud Teenuse 123, kuna mitmed
osalejad on seotud mõlema Teenuse täitmisega.
Kuna osalejate arv ei ole jahagatud kahe teenuse
vahel, vaid näidatud ühe Teenuse all on Teenuse
123 vastav indikaator on täidetud 113% ja Teenuse
119 vastav indikaator mõnevõrra alatäidetud.
Tervise Arengu Instituut 2 2
Tegevused on ellu viidud plaanipäraselt. Uue
tegevusena alustati ettevalmistusi 2019. aastal
Tallinna reovee uurimiseks narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete jääkide suhtes.
The European School Survey on Alcohol and Other
Drugs (ESPAD) (15-16-aastaste kooliõpilaste
alkoholi, tubaka ja illegaalsete uimasite tarvitamise
uuring). 2019. aasta uuringu ettevalmistamine -
ankeedid on koostatud, tõlgitud eesti-, vene- ja
inglise keelde, trükitud. Valim koolidest ja klassidest
on moodustatud. Korraldatud hange küsitluse läbi
viimiseks ja andmete sisestamiseks 2019. aastal.
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 859 819
Andmed on kogutud. Analüüsid 2016 ja 2017 on
avaldatud. Sünonüümiseerimine ei ole arendatud.
Andmed kõikide vigastuste kohta ei ole täiuslikud.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 4200 4316
ARV ravimite saajate arv 2018. aasta lõpus oli 4316.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah Ei
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 2 2
Tervise Arengu Instituut 310 000 263 970 2019 on plaanis hiv.ee veebi täielik kaasajastamine
nii tehniliselt kui sisuliselt
Tervise Arengu Instituut 25 000 21 058
Ei kajastu juhtumikorralduse ja nõustamise teenust
saanud HIV-ga elavate arv, kuna nende teenuste
aruanntes kajastuvad nõustamised ja
visiidid.Nõustamisi oli aasta jooksul õe-
juhtumikorraldaja poolt 4 haiglas kokku 16 391.
Psühholoogi nõustamisi 2 639, sotsiaalnõustamisi 2
576 ja kogemusnõustamisi kahes haiglas 690.
Tervise Arengu Instituut 2 500 000 1 821 325
Oktoobris vahetus teenuseosutaja Paides. Seoses
Paide Sotsiaaltöö keskuse likvideerimisega osutab
alates oktoobrist teenust MTÜ Süda-Eesti
Sotsiaalkeskus. Alates 21.12.2018 lõpetati leping
ennetähaegselt MTÜ AIDSI Tugikeskusega. Seisuga
31.12.2018 on 14 statsionaarset keskust ja 18
väljatöö kohta (piirkonda).
Novembris alustas tööd mobiilne kahjude
vähendamise teenus Tallinn/Harjumaal ja Ida-
Virumaal. Ida-Virumaal osutab teenust SA Viljandi
Haigla ja Tallinn/Harjumaal MTÜ Convictus Eesti
koostöös SA-ga Viljandi Haigla. Perioodil november-
detsember 2018 külastati mobiilset teenust 296
korral, kliendikoodiga korduvkliente oli 127 ja uusi
kliente 32, kokku väljastati 23 146 süstalt.
Tervise Arengu Instituut 350 397
Narkomaania ja HIV valdkonnas tegutsevate
organisatsioonide suvekoolis osalenud spetsialistide
arv on kajastatud Teenuse 123, kuna mitmed
osalejad on seotud mõlema Teenuse täitmisega.
Kuna osalejate arv ei ole jahagatud kahe teenuse
vahel, vaid näidatud ühe Teenuse all on Teenuse
123 vastav indikaator on täidetud 113% ja Teenuse
119 vastav indikaator mõnevõrra alatäidetud.
Tervise Arengu Instituut 1 9 Välja on antud järgmised raportid:
- 2017. aasta täiskasvanud elanikkonna
seksuaalkäitumise uuring
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/1535014
40828_Eesti_t%C3%A4iskasvanud_elanikkonna_sek
suaalk%C3%A4itumine_2017.pdf
- 2000.-2017. aasta HIV olukorra ülevaade
(http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/downloa
d/445)
- Meestega seksivatele meestele ja trans-inimestele
suunatud ennetustegevuse strateegilise info
hindamine Eestis
(http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/downloa
d/449)
-2017. aasta Tallinna narkootikume süstivate
inimeste HIV-levimuse uuringu raport
http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/downloa
d/473
- Metadoonasendusravi 2016. aasta klientide uuring
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/1542016
55310_Metadoonasendusravil_olevad_kliendid_ja_ne
nde_ravij2rgimus_2016.pdf
Avaldatud on kaheksa teadusartiklit. Toimus
järgmiste uuringute ettevalmistamine, andmete
kogumine ja analüüs:
- 2018. aasta täiskasvanud elanikkonna
uimastitarvitamise uuring (raport valmib 2019)
- 2018. aasta Narva narkootikume süstivate inimeste
HIV-levimuse uuring (raport valmib 2019)
- Kaitseväe ajateenijate HIV-levimuse uuring (raport
valmib IV kvartal 2018)
- 2017. aasta Euroopa MSMide internetiuuring
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 170 180
Tervise Arengu Instituut 18000 15 311 Väiksem visiitide arv on seotud prognoositust lühema
ambulatoorse ravi keskmise kestvusega.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 200 146 2018. a. registreeritud haigeid kokku 146.
Korrigeeritud prognoos lähiaastateks: 2019: 160;
2020: 150; 2021: 140
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah Toitumine ja liikumine: Toitumise ja liikumise roheline
raamat valitsuskabinetti tutvustamisele ei jõudnud.
Toidu reformuleerimise plaani väljatöötamiseks
alustati 2018.aastal turuuuringu läbiviimisega. 2018.
aastal tegeleti ka toitlustamise nõudeid reguleerivate
(tervishoiu- ning hoolekandeasutused, koolieelsed
lasteasutused ning koolid, kinnipidamisasutused)
määruste uuendamisega. Kemikaaliohutuse
valdkonnas võeti ELi tasemel vastu mitmeid olulisi
eelnõusid: piirati tekstiilitoodetes, jalanõudes ja
riietes mõnede kantserogeensete kemikaalide
sisaldust; kemikaalide riskihindamise toimiku
koostamisel tuleb edaspidi arvestada kemikaalide
nanovorme; harmoniseeritakse ELi tasemel
kemikaalide mürgistusalase teabe esitamist ning
luuakse abistavad IT süsteemid. Alkohol ja tubakas -
jõustusid reklaamiseaduse muudatused, mis
reguleerivad alkoholireklaami sisu uudsel moel,
sätestades lõpliku loetelu lubatud elementidest,
toimusid konsultatsioonid ettevõtjatega
(reklaamiagentuurid ja alkoholitootjad) seaduse
sujuvaks rakendamiseks, toimusid konsultatsioonid
järelevalveasutusega seaduse algset eesmärki
silmas pidavaks rakendamiseks. Toimusid ka
ettevalmistused 2019. aastal jõustuvateks alkoholi- ja
tubaka jaemüügipiiranguteks, erinevate
ametkondade ja erasektori koostöös koostati
juhendid jaemüüjatele alkoholi jaemüügiks ja tubaka
jaemüügiks: https://kaupmeesteliit.ee/wp-
content/uploads/2018/11/Alkoholim%c3%bc%c3%bc
gijuhend2018-1.pdf ja https://kaupmeesteliit.ee/wp-
content/uploads/2018/11/Tubakatoodete-
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 19 19
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 60 95 22% uusi kasutajad, mis tekkisid surmaandmete
infograafika avaldamise järel veebruaris,
andmebaasi tugevast promomisest sotsiaalkaitse
kursustel ning selle järel infolisti saajate
laiendamisest.
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 7 7 Registrite tegevus plaanipärane, andmed kogutud,
valideeritud, avaldatud vastavalt avaldamiskalendrile
ja rahvusvahelistele kokkulepetele, õiguslikud alused
korrastatud (TAI vastutav töötleja 6-l registril),
arendusteks vajalikud vahendid lisaeelarvest
taotletud
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 32 34
Tervise Arengu Instituut 698000 432 889 Baasfinantseerimise andmete arvestamise
põhimõtete muutusest tingitud muudatus, mille
tulemusena mitmed tululiigid arvestusest välja
jäetakse.
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 3 3
Tervise Arengu Instituut 1500 1 384
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut 392 377
Tervise Arengu Instituut 410 421
Tervise Arengu Instituut 700 525
Osalenute arv sõltub koolitusformaatidest.
Pakutavad koolitused mahukamad ning seetõttu ka
osalejate arv planeeritust väiksem, seetõttu
korrigeeritud sihttasemeid, kuna pigem planeerime
mahukamaid koolitusi, kui lühikesi infopäevi.
Tervise Arengu Instituut 1500 1 035
Osalenute arv sõltub koolitusformaatidest.
Pakutavad koolitused mahukamad ning seetõttu ka
osalejate arv planeeritust väiksem, seetõttu
korrigeeritud sihttasemeid, kuna pigem planeerime
mahukamaid koolitusi, kui lühikesi infopäevi.
Tervise Arengu Instituut 1 1
Planeerimistasand Jrk nr või Nimetus
teenuse kood
tulemusvaldkond Tervis (TE)
programm TE03 Tervishoiusüsteemi programm (TE03)
meede 1.1. Kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine
tegevus 1.1.1. Tervisehoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
teenus 68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
teenuse mõõdik 68 Tervishoiupoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on
lahendatud, seisukohad esitatud.
tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse
teenus 72 Patsientide huvikaitseline toetamine
teenuse mõõdik 72 Patsiendid on süsteemi tasemel ja raviprotsessides aktiivsed
partnerid.
teenus 73 Patsiendikaebuste menetlemine
teenuse mõõdik 73 Menetletud avalduste arv
tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine
teenus 76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise
seadusest tulenevate kohustuste tagamine
teenuse mõõdik 76 Kindlustatute arv aasta lõpu seisuga
teenuse mõõdik 76 Eriarstiabi kasutanud kindlustatute arv
teenuse mõõdik 76 Keskmine statsionaarsel ravil viibimine päevades
teenuse mõõdik 76 Soodusretseptide arv
teenuse mõõdik 76 Soodusravimeid kasutanud kindlustatute arv
teenus 272 Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötvate vanadus- ja
rahvapensionäride eest
teenuse mõõdik 272 Mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest on eraldis
Haigekassale antud
teenus 82 Ravikindlustamata isikute vältimatu abi rahastamine
teenuse mõõdik 82 Ravijuhtude arv
teenus 160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine (üldarstiabi korraldamine)
teenuse mõõdik 160 kõikidel nimistutel on uus perearst või ajutine asendaja 100%
teenuse mõõdik 160 asendusteenuse lepingu väljamaksed on teostatud iga kuu 4.
kuupäevaks
teenuse mõõdik 160 väljamääramised on tehtud iga kvartali lõpuks
teenuse mõõdik 160 kontrolltoimingute käigus tuvastatud puudused on kõrvaldatud ja
tegevus on viidud nõuetega vastavusse
teenuse mõõdik 160 kasvab nende perearstide arv, kelle kättesaadavus vastab
kehtestatud nõuetele
teenuse mõõdik 160 avalduste/kaebuste alusel alustatud järelevalvemenetluste osakaal
langeb
teenus 70 Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine
teenuse mõõdik 70 Kaasajastatud esmatasandi tervisekeskuste arv.
teenus 69 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine
teenuse mõõdik 69 Pädevuskeskustena töötavate piirkondlike haiglate kaasajastatud
raviüksuste arv
teenus 241 Eriarstiabi arendamine väljaspool pädevuskeskusi
teenuse mõõdik 241 Ida-Viru haigla II etapi projekteerimine
teenus 159 Kiirabiteenuse korraldamine
teenuse mõõdik 159 C ja D prioriteediga kutsetele peab kiirabibrigaad kohale jõudma:
sama valla või linna piires vähemalt 15 minutiga % kutsetest,
muudel juhtudel vähemalt 20 minutiga % kutsetest
teenuse mõõdik 159 C ja D prioriteediga kutsetele peab kiirabibrigaad kohale jõudma:
sama valla või linna piires vähemalt 10 minutiga % kutsetest;
muudel juhtudel vähemalt 15 minutiga % kutsetest
teenuse mõõdik 159 A ja B prioriteediga kutsele peab kiirabibrigaad kohale jõudma:
sama valla või linna piires vähemalt 30 minutiga % kutsetest;
muudel juhtudel vähemalt 35 minutiga % kutsetest
teenuse mõõdik 159 Kiirabibrigaadi pidaja on kohustatud tööpäeviti ajavahemikus 7:00 -
17:00 hiljemalt 1 tunni jooksul ja muul ajal hiljemalt 2 tunni jooksul
komplekteerima täiendava, vähemalt 2-liikmelise kiirabibrigaadi,
arvestusega 1 täiendavalt komplekteeritud kiirabibrigaad iga 3
kiirabibrigaadi kohta;
teenuse mõõdik 159 kümne kõige sagedasema tüüpjuhtumiga seoses osutatud
kiirabiteenuse keskmine vastavus ravijuhendi
kvaliteediindikaatoritele
teenuse mõõdik 159 kutsete %, millal kiirabibrigaad D prioriteediga kutsetele kohale
jõuab aasta keskmisena vähemalt 8 minutiga ja vähemalt 11
minutiga ning C prioriteediga kutsetele aasta keskmisena vähemalt
10 minutiga ja 15 minutiga;
teenuse mõõdik 159 kiirabibrigaadi ajutine asendamine toimunud 1 tunni jooksul
teenus 79 Residentuurikulude rahastamine
teenuse mõõdik 79 Aastas keskmiselt aktiivselt residentuuris õppijate arv.
teenus 71 Arstide lähtetoetuse maksmine
teenuse mõõdik 71 Lähtetoetust saanute arv.
teenus 77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate
registrisse tagasi toomiseks
teenuse mõõdik 77 Koolitatud tervishoiutöötajate arv
teenus 161 Tervishoiuteenuse osutajate (põhi)tegutsemisõiguste haldamine,
sellega seotud registrite pidamine ning riigi tervishoiu
infosüsteemidele autentimisteenuseks andmete tagamine
teenuse mõõdik 161 menetlused on läbi viidud tähtaegselt
teenuse mõõdik 161 põhjendatud vaidlustuste arv
teenuse mõõdik 161 tervishoiutöötajate töötamise andmed on aktuaalsed
teenuse mõõdik 161 kontrolltoimingute käigus tuvastatud puudused on kõrvaldatud ja
tegevus on viidud nõuetega vastavusse
teenuse mõõdik 161 kaebuste esitamisel on esimesed menetlustoimingud tehtud 10
päeva jooksul
teenuse mõõdik 161 aasta jooksul kontrollitud objektide (tervishoiuteenuste osutajate)
osakaal
teenuse mõõdik 161 ettekirjutuste täitmine ja sunniraha laekumine on kontrollitud
teenuse mõõdik 161 avalduste/kaebuste alusel alustatud järelevalvemenetluste osakaal
teenus 132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud
teenuse mõõdik 132 Esmaste sõeluuringutestide andmete laekumine registrisse (%)
teenus 83 Sundraviteenuse rahastamine
teenuse mõõdik 83 Keskmine kuu voodikohtade arv
teenus 88 Siirdamisasutuse tegevuse toetamine
teenuse mõõdik 88 Tagatud on aastaringselt elundidoonorluse ja -siirdamiste
riigisisese koordinatsiooni 24/7. Elundite hankimine, käitlemine ja
siirdamine toimuvad kooskõlas EL kehtivate heade kliiniliste
tavade ja kvaliteedi- ning ohutusnõuetega.
teenus 84 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine
teenuse mõõdik 84 Läbiviidud ekspertiiside arv
Patsientide arv, kellel tuvastati kutsehaigus
teenus 74 Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse toetamine
teenuse mõõdik 74 Tervisetehnoloogia hindamise teemad ja raportite arv
teenus 164 Mürgistusteabealane nõustamine
teenuse mõõdik 164 meditsiiniõe poolt telefoni teel osutatav nõustamisteenus on
katkematult ööpäevaringselt kättesaadav
teenus 165 Antidootide varu moodustamine ja käitlemine
teenuse mõõdik 165 kõik varusse kuuluvad antidoodid on vastavalt hankeplaanidele
soetatud ning teenuseosutajatele jaotatud
teenus 163 Tervishoiuteenuste osutajate järelevalve teostamine
teenuse mõõdik 163 menetlused on läbi viidud tähtaegselt
teenuse mõõdik 163 põhjendatud vaidlustuste arv
teenuse mõõdik 163 kaebuste esitamisel on esimesed menetlustoimingud tehtud 10
päeva jooksul
teenus 80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine
geenivaramu pidamisel ja säilitamisel
teenuse mõõdik 80 Geenivaramu andmekogu andmed ja koeproovid on säilitatud ja
peetud vastavalt IgUS-le, kehtestatud protseduurireeglitele,
headele laboritavadele ja ISO 9001 : 2008 standarditele.
teenus 89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine
teenuse mõõdik 89 Personaalmeditsiini programm on ellu viidud vastavalt
tegevuskavale
teenus 86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine
teenuse mõõdik 86 Müokardiregistri andmebaas on kvaliteetne, TTOdelt saadud
andmed on kajastatud ning mõokardiregistri andmeid on
edastatud TTOdele kui ka teadustööde tegijatele.
Teenus 131 Geeniproovide kogumine ja geenikaartide koostamine
Teenuse mõõdik 131 Kogutud geeniproovid
tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks
teenus 166 Riigi tervishoiuvaru haldamine
teenuse mõõdik 166 mitte ühegi tervishoiuvaldkonna või tervishoiuteenuse osutaja
tegevusvarusse kuuluva ravimi, seadme, ühekordse
meditsiinivahendi vm tarviku kogus ei ole mistahes hetkel väiksem
kui 75% ettenähtust
teenuse mõõdik 166 tervishoiuvaldkonna ja tervishoiuteenuse osutajate tegevusvaru on
saavutanud ettenähtud sortimendi ja kogused
teenus 167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise
korraldamine
teenuse mõõdik 167 kõikidel kriisiülesannetega tervishoiuteenuse osutajatel on
nõuetekohane tegevusplaan (sh elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüs ja plaan)
teenuse mõõdik 167
MIMMS (suurõnnetuste meditsiinilise juhtimise ja tugi) metoodika
koolituste ja jätkukoolituste mahu ja lisarahastuse vajaduspõhine
analüüs on läbi viidud ning eelarve piires koolitused läbi viidud
teenuse mõõdik 167 riikliku kriisireguleerimise õppus on kord 2-aasta tagant läbiviidud
Terviseameti poolt
teenuse mõõdik 167
riigikaitseliseks valmisolekuks vajalikud dokumendid on koostatud
teenus 169 Mobiilse statsionaarse eriarstliku ravivõimekuse korraldamine
suurõnnetuste meditsiiniliseks teenindamiseks
teenuse mõõdik 169 projekti tegevused on edukalt lõppenud
meede 1.2. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi
ja kättesaadavuse tagamine
tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi
ning kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja
elluviimise korraldamine
teenus 91 Ravimipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
teenuse mõõdik 91 Ravimipoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on
lahendatud, seisukohad esitatud.
tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, vere ja medistiiniseadmete kättesaadavuse
tagamine
teenus 28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine
teenuse mõõdik 28 menetluse tähtaegsus;
teenuse mõõdik 28 põhjendatud vaiete puudumine
teenus 29 Ravimite alaste tegevuste inspekteerimine
teenuse mõõdik 29 põhjendatud vaiete puudumine
teenus 30 Ravimitega seotud teatiste esitamine
teenuse mõõdik 30 Menetlused on tähtaegselt läbi viidud
teenus 31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine
teenuse mõõdik 31 Aruanded ja analüüsid on tähtaegselt valminud
teenus 32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine
teenuse mõõdik 32 Vajalikud analüüsid on läbi viidud
teenus 33 Ravimite alase teabe edastamine
teenuse mõõdik 33 Rahulolu teabe liikumisega (mõõdetakse rahuloluküsimustiku abil
5 palli süsteemis)
teenus 34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine
teenuse mõõdik 34 Kehtivate õigusaktide muutmise vajadust on nende rakendamisel
esilekerkinud probleemide valguses analüüsitud, ettepanekud
koondatud ja Sotsiaalministeeriumile edastatud
teenus 90 Apteekrite lähtetoetuse maksmine
teenuse mõõdik 90 Apteekrite lähtetoetust saanute arv.
teenus 92 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse
rahastamine
teenuse mõõdik 92 Ööpäevaringne valve patsientide immunohematoloogilisteks
uuringuteks on tagatud. Fenotüpiseeritud doonorite register on
täiendatud. Rahvusvahelise kvaliteedikontrolli testid on sooritatud.
Immunohematoloogialaborite diagnostikat on kontrollitud ja
vajadusel suunatud.
teenus 93 Veredoonorluse propageerimise toetamine
teenuse mõõdik 93 Doonoritelgi ürituste korraldamiste arv
teenuse mõõdik 93 Turundusalaste tegevuste (veebilehe arendus, teenetemärgi
tellimine, raadioreklaam, telereklaam, õppematerjalide koostamine
vms) arv.
teenus 170 Meditsiiniseadmete turujärelevalve korraldamine
teenuse mõõdik 170 kontrolltoimingute käigus avastatud puudused on kõrvaldatud ja
tegevus on viidud nõuetega vastavusse
teenuse mõõdik 170 ettekirjutuste täitmine ja trahvide ja sunniraha laekumine on
kontrollitud
teenuse mõõdik 170 meditsiiniseadmed turule viimise teavitused on tehtud 10
tööpäevaga
teenuse mõõdik 170 meditsiiniseadmed levitamise alustamise teavitused on tehtud 30
tööpäevaga
teenuse mõõdik 170 ohujuhtumi alase teave on edastatud 30 päevaga
teenuse mõõdik 170 teabepäevad/koolitused
teenuse mõõdik 170 määratlemisküsimustele vastamine
teenuse mõõdik 170 kaebuste esitamisel on esimesed menetlustoimingud tehtud 10
päeva jooksul
teenuse mõõdik 170 kliiniliste uuringute otsused
teenuse mõõdik 170 Eestis asuvate tootjate tehnilise dokumentatsiooni ekspertiis
teenuse mõõdik 170 MSA andmete süvaanalüüs on tehtud 45 tööpäevaga
teenuse mõõdik 170 kontrollteatised on tehtud 3 tööpäevaga
teenuse mõõdik 170 meditsiinikiirituse kasutamise seire
teenuse mõõdik 170 diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine
teenuse mõõdik 170 juhendmaterjalid on koostatud/kaasajastatud
teenuse mõõdik 170 turujärelevalve koordineerimistöörühma teatiste menetlus
teenuse mõõdik 170 Euroopa Liikmesriikide poolt edastatud nõuetele mittevastavate
teatiste menetlus
teenuse mõõdik 170 meditsiiniseadmete reklaami seire
Asutus 2018. 2018. Selgitus
eesmärk täitmine
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah Tööplaani tegevused on enamasti täidetud
tähtaajaliselt. Olulistes küsimustes on kaasatud
huvirühmasid ning toimub aktiivne suhtlemine
inimestega, kes pöörduvad meie poole
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Patsientide huvikaitselise tegevuse toetamiseks on
sõlmitud leping MTÜga Heaolu ja Taastumise Kooliga,
kes piloteerib aastatel 2018- 2019 kriisikaarti
psüühikahäirega inimeste hulgas. Tegemist on
etteantava tahteavaldusega psühhiaatrilise abi
jah jah osutamiseks kriisis patsiendile.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Kokku menetleti 191 avaldust, millest tuvastati arstlikke
150 191 vigu 45
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 1237000 1251617
Sotsiaalministeerium 800000 779027
Sotsiaalministeerium 5,9 6,2
Sotsiaalministeerium 8000000 8636819
Sotsiaalministeerium 850000 861925
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet jah jah
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 23000 EHK aruanne saabub 30.aprill
Terviseamet
Terviseamet 100% 100% Väljakutseks on uute perearstide leidmine,
maapiirkonnas. Terviseamet korraldas 2018. aastal 41
konkurssi. Luhtus 21 konkurssi ja 14 korral leiti
konkursi kaudu perearst. Indikaatori täitmine 2019. a
võib osutuda problemaatiliseks, kui järjest enam
konkursse luhtub ning pole ka ajutise asenduse
pakkujaid.
Terviseamet 100% 100% Teenuse osutamine plaanipärane, lepingud on
sõlmitud ja väljamaksed teostatud.
Terviseamet 100% 100% Teenuse osutamine plaanipärane.
Terviseamet 70% 80% Oleme kontrollinud, et iseteenindusportaal on ka
tegelikult täidetud.
Terviseamet 20% 21% Amet tegi meeldetuletuse 168 perearstile andmete
esitamiseks iseteenindusportaali. 166 neist kõrvaldas
puuduse.
Terviseamet 70% 35% Enamus kaebustest said ära lahendatud
järelevalvemenetluse väliselt.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
2018. aastal toimunud teise taotlusvooru tulemusena
on inv. kavas kinnitatud 60 esmatasandi ja üks
maakondlik tervisekeskus. Lõpetatud on kaks
esmatasandi tervisekeskuse projekti, sisuliselt on
valmis veel 11. Projektide pikenemise peamiseks
põhjuseks on ehitushindade kallinemine ja hangete
luhtumine; projekti lõpparuannete kinnitamine venib,
sest projektiga planeeritud teenuseid ei ole 3 kuu
jooksul kasutusloa saamisest tagatud, loakohustusega
teenustel puuduvad tegevusload. Lõplik saavutustase
15 13 selgib kui RÜ on aruanded menetlenud.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Projektide rakendamine toimub vastavalt kehtivale
investeeringute kavale plaanipäraselt. Neljast projektist
6 5 üks on lõpetatud.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Leping 3-4/675-1 juuli,2018 601 tuh SA Ida-Viru
Keskhaigla Ahtme üksuse aktiivravikompleksi II
ehitusjärk koos olemasoleva hoone renoveerimisega ja
Ahtme Esmatasandi Tervisekeskuse loomisega seotud
projekteerimistegevus
jah jah
Terviseamet
Terviseamet 90% / 90% N/A Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. 2018.a.
jõudsid kiirabibrigaadid kohale:
- C prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,17
min;
- D prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 9,21
min.
Terviseamet 55% / 55% N/A Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. 2018.a.
jõudsid kiirabibrigaadid kohale:
- C prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,17
min;
- D prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 9,21
min.
Terviseamet 70% / 70% N/A Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. 2018.a.
jõudsid kiirabibrigaadid kohale:
- A prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,84
min;
- B prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,16
min.
Terviseamet 100% N/A Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. Lepingu
järgne kohustus. 2018.a. pole mõõdiku tegelikku
täitmise suutlikkust õppuste käigus testitud ning
reaalsed olukorrad pole lisabrigaadide aktiveerimist
vajanud.
Terviseamet 90% N/A Mõõdik sellisel kujul ei ole asjakohane. 2018.a. pole
mõõdikute täitmist hinnatud järgmistel põhjustel:
- ravijuhendid on sisult aegunud;
- EHK ja EKL vaatasid 2018.a. üle kiirabi
kvaliteediindikaatorid ja nende uuendamise vajaduse.
Terviseamet 70% / 90% / N/A Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. 2018.a.
70% / 90% jõudsid kiirabibrigaadid kohale:
- D prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 9,21
min;
- C prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,17
min;
- B prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,16
min;
- A prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,84
min.
Terviseamet 90% <90% Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist.
Kiirabiautode avariisse sattumisel ning eriti öisel ajal ei
ole brigaadi asendamine 1h jooksul praktilises elus
võimalik.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 490 491 2018. aasta kesmiselt residentuuri õppes osalejaid
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 2018 lähtetoetuse saajate arv 6, 15 tuh saajale,
10 6 täitmine 90 tuh
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Projekti raames koolitati 14 arsti ja projekti lõpetanutest
25 14 kandideeris residentuuri 7 osalenut
Terviseamet
Terviseamet 99% 95% Kui menetluse aeg on pikenenud, siis põhjus selleks on
taotleja poolne andmete mitte esitamine, viivitamine või
tahtlik andmete mitte esitamine. N: Medita Baltic.
Terviseamet 1% 0% Ametisiseselt ei ole tulnud vaideid lahendada.
Taotlejad on puuduste või pretensioonide korral
taotlused tagasi võtnud.
Terviseamet 95% 95%
Terviseamet 70% 70% Tegevuslubade mentlemisel on rakendatud 100%
ulatuses eelkontrolli ruuminõuete ja vahendite osas.
Terviseamet 90% 80%
Terviseamet 16% 26% Plaaniliste menetluste käigus (515) oleme
kontrollinud üle veerandi tegevusloa omajatest (kokku
1955).
Terviseamet 92% 89%
Terviseamet 70% 43%
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut Kolme sõeluuringu keskmine esmastestide andmete
laekumine registrisse 62%
Rinnavähi sõeluuringu esmasuuringu andmeid
registrisse laekunud 70%
Emakakaelavähi sõeluuringul 25%
Jämesoolevähi sõeluuringul 90%
Kolme sõeluuringu paikmest on kõige parem
sihttaseme täitmine jämesoolevähi (JSV) sõeluuringu
peitvere testide andmete laekumisel registrisse, kuna
peitvere testide hindamine toimub ainult kahes suures
laboris: Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning Tartu
Ülikooli Kliinikumis ja nende poolne JSV andmete
edastamine on olnud standarditele vastav ning
struktureeritud.
Rinnavähi (RV) ja emakakaelavähi (EKV) sõeluuringul
on andmete edastajaid ehk sõeluuringu teenust
pakkuvaid tervishoiuteenuse osutajaid rohkem ning ka
edastatud andmete standardile vastavus varieerub
(mitmetel TTO-del ei vasta viimastele standarditele),
see tähendab, et laekumata jäävad
uuringudokumendid, mis vastavad vanale
struktureerimata standardile. 2018. aasta lõpust
lisandus ka EKV sõeluuringu teenuse pakkujaid (varem
21, nüüd üle 40), enamikel nendest teenuse
osutajatest ei ole tehtud vastavaid arendusi ning
uuringu vastuste dokumendid õigel kujul registrisse ei
80 62 laeku.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 80 voodit rahastatud, tegelik kasutus 105 voodil
Teenuse vajadus on suurem kui praegu rahastatakse
80 80
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Riikliku siirdamise asutuse ülesanded (aastaringselt
elundidoonorluse ja -siirdamiste riigisisene
koordinatsioon 24/7. Elundite hankimine, käitlemine ja
siirdamine toimuvad kooskõlas EL kehtivate heade
kliiniliste tavade ja kvaliteedi- ning ohutusnõuetega)
delegeeriti lepinguga Tartu Ülikooli Kliinikumile, kes
täitis seatud ülesande lepingus kokku lepitud
tingimustel.
jah jah
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 2018. täitmise aruanne, 194 kutsehaiguste ekpertiisi
268 194 tehtud
Sotsiaalministeerium 36 patsiendil tuvastati esmast kutsehagus, 137
100 36 erinevat kutsehaiguse diagnoosi
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Heakskiidetud raportid LEPINGU NR 3-4/109-1: 1.
Pneumokokkinfektsioonivastase vaktsineerimise
efektiivsuse ja kulutõhususe kohta 2015–2018 (jätk
raportile TTH19);
2. Ülevaade teaduskirjandusest HPV-vastaste
vaktsiinide efektiivsuse kohta 2015–2018 (jätk raportile
TTH20);
3. Diabeetilise retinopaatia sõeluuringu kulutõhusus;
4. Enteraalse toitmise kliiniline tõenduspõhisus,
alternatiivid, kulutõhusus ja eelarvemõju
5. ARV esmane ravi
6. Antiretroviirusravimite kasutamise kulutõhusus HIV-
negatiivsetel isikutel
7. Antikoagulantide kulutõhususe raporti täiendamine
5 7 (virvendusarütmia ravijuhendi sisendiks
Terviseamet
Terviseamet 100% 100% Katkematu ööpäevaringne teenus on kättesaadav
alates 1.juunist.
Terviseamet
Terviseamet 100% 100% Kõik SoMi ravimiosakonna poolt hangitud antidoodid
on jaotatud ning kasutatavad.
Terviseamet
Terviseamet 99% 100%
Terviseamet 1% 0% Esitatud vaided ei ole olnud põhjendatud ning neid ei
ole rahuldatud.
Terviseamet 90% 100% Vaided mentletakse tähtaegselt.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah Geenivaramu pidamiseks ja säilitamiseks sõlmiti leping
geenivaramu vastutava töötleja Tartu Ülikooliga, kes
seatud ülesande täitis kokku lepitud tingimustel.
jah
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah Personaalmeditsiini rakendamine tervishoius TAT
kinnitatud seisuga märts 2019
Tervishoiu otsustustoe esimene hange hindamisel
RITA projektid ajakavas
100 tuhande geeniproovi kogumise 2018. aasta
jah projekt ellu viidud
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah Teenus täideti 2018. aastal 100%.
Koostöös MIRi ja MIR teadusnõukoguga uuendati MIR
põhimäärust. Selle käigus ajakohastati andmekoosseis
ja MIR tegi vastavad arendustööd. Põhimäärusesse
lisati punkt, mille kohaselt on kohustus koondandmeid
edastada TAIle, mis on avaldatud avalikus
tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.
jah
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituut
100000 105 278
Sotsiaalministeerium
Terviseamet
Terviseamet 100% 100% Mõõdiku puhul ei ole arvestatud erandeid, mis on
sätestatud hankelepingu punktis 2.2.3.
Terviseamet - N/A Mõõdiku saavutamine sõltub eraldatavatest riigieelarve
vaheditest. Täiendavad riigieelarve vahedid eraldatud
2021.a. eelarvesse. Riigi tervishoiuvaru
ekspertanalüüsi riigihange viiakse läbi 2019.a.
Terviseamet
Terviseamet 100% 50% 2018.a. seisuga kõikidel kriisiülesannetega
tervishoiuteenuse osutajatel koostatud uuendatud
toimepidevuse riskianalüüs. Toimepidevuse plaani
osas saavutatakse mõõdik 2019.a. jooksul.
Terviseamet 100% 100%
Terviseamet 100% 100% 2018.a. läbi viidud Terviseameti kriisireguleerimise
õppus "Viplala".
Terviseamet 100% 100% Koostatud sisendid ja osaletud RKTK alamkava
koostamiseks.
Terviseamet 100%
Terviseamet 100% Teenus 169 on liidetud teenusega 167. SA PERH ja
Terviseameti vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu
tegevused välioludes tegutsemisvõimelise
meditsiinirühma ööpäevaringseks katkematuks tööks
ellu viidud. Lepingu täitmine kinnitatud tööde
üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium jah jah
2018. aasta lõpus alustati tööd ravimipoliitika
dokumendi teemade planeerimisega. Edasised
sisulised tegevused seoses ravimipoliitika dokumendi
väljatöötamisega toimuvad 2019. aastal. Lõplik
ravimipoliitika dokument valmib 2020. aasta I kvartalis.
Sotsiaalministeerium
Ravimiamet
Ravimiamet 100% 99%
Ravimiamet 0 1 Kokku esitatigi 1 vaie.
Ravimiamet
Ravimiamet 0 0
Ravimiamet
Ravimiamet 100% 99%
Ravimiamet
Ravimiamet 100% 100%
Ravimiamet
Ravimiamet 100% 99%
Ravimiamet
Ravimiamet 4,1-4,3 4,2
Rahuloluküsitlus viiakse läbi iga 3 aasta järel.
Ravimiamet
Ravimiamet 100% 72%
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 10 0 2018 apteekrite lähtetoetust välja ei makstud
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 1
Immunohematoloogia referentteenus oli 2018. aastal
jah tagatud.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium 15 päeva
Doonoritelgid püstitati 20 päevaks erinevates Eesti
linnades: 2 korda Pärnus, 1 kord Tallinna, Rakveres,
Tartus, Viljandis, Raplas, Haapsalus ja Paides.
Telkides käis üle 3000 inimese ja loovutati 1150 liitrit
verd. Lisandus 422 esmadoonorit. Täpsem info
20 päeva veebilehel: https://www.doonoritelgid.ee/
Sotsiaalministeerium 1
Sõlmiti eraldise kasutamise leping PERH-ga
eesmärgiks luua doonoritele mõeldud
mobiilirakendus.Lepingupartneri läbirääkimised
koostööpartneriga venisid ning olid kokkuvõttes
ebaedukad, mistõttu otsustas PERH projekti
külmutada. Samuti arvestati, et PERH ja TÜK
planeerivad konsortsiumilepet, millega minnakse
ühiselt hankima uut Verekeskuse infosüsteemi ning
selle projekti osana oleks võimalik teostada
täisväärtuslik mobiilne komponent, mis verekeskuste
0 huvidele täielikult vastaks. Eraldis tagastati.
Terviseamet
Terviseamet 99% 50% Alatäitmine on seotud asutuse järelevalve
ümberkorraldusega.
Terviseamet 0 100%
Terviseamet 75 90%
Terviseamet 50 80%
Terviseamet 5 100%
Terviseamet 20 3 2 teabepäeva jäid ära seoses asutuse järelevalve
ümberkorraldusega.
Terviseamet 90% 80%
Terviseamet 96% 100%
Terviseamet 92% 100%
Terviseamet 100% 20%
Terviseamet 96% 100%
Terviseamet 100% 100%
Terviseamet 100% N/A Seadus võeti vastu 31.12.2018.
Terviseamet 100% 100%
Terviseamet 100% 100%
Terviseamet 100% 100%
Terviseamet 100% 100%
Terviseamet 100% 20% Alatäitmine on seotud asutuse järelevalve
ümberkorraldusega.
Kokkuvõttev hinnang
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2018. aasta tegevuskava täitmisele
Tulemusvaldkond 1. Perepoliitika
Eesmärk: Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet on paranenud.
1.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs
Üldistatult on perepoliitika eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed suundumused:
absoluutne ja suhteline vaesus 0–17-aastaste laste seas on vähenenud;
0–17-aastaste laste arv ühe lastekaitsespetsialisti kohta on vähenenud.
Olulisimad probleemid, millega tuleb tegelda:
o summaarse sündimuskordaja tõusmine soovitud tasemele ja loomuliku iibe positiivseks
pöördumise saavutamine on endiselt eri valdkondade ühiseks väljakutseks;
o 0–2-aastaste laste formaalse lapsehoiuga hõivatuse suurendamine vajab suuremat tähelepanu;
o kuigi hõivelõhe 0–6-aastaste lastega meeste ja naiste vahel vähenes 2017. aastal 34,9
protsendipunktini, on hoolduskoormuse ebavõrdne jaotumine meeste ja naiste vahel endiselt
probleemiks;
o mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste osakaalu kõigist
asendushooldusele paigutatud lastest tuleks oluliselt suurendada, et eesmärki saavutada.
1.2.Tulemuste analüüs
Oktoobris 2018 võttis Riigikogu vastu valitsuses maikuus heaks kiidetud seadusemuudatused,
mis võimaldavad paindlikumat vanemahüvitist ning täiendavat puhkust lapsevanematele.
Seadusemuudatustega loodi ühtne vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem, millest osa on
mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. Alates 2022. aasta
kevadest saavad ema ja isa olla kahe kuu jooksul samal ajal lapsega kodus ja saada
vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa ning kombineerida töötamist ja
lapsega koosolemist. Samuti loodi töösuhtes olevatele lastevanematele võimalus saada iga alla
14-aastase lapse kohta 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust.
2018. aasta märtsis jõustus mullu detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatus,
millega muudeti vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine senisest paindlikumaks
ning loodi kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus summas 1000 eurot kuus, mida
makstakse kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
Lisaraha antakse pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidesse ning
suurendatakse tänu sellele laste ja perede heaolu.
Lapsetoetus esimesele lapsele tõuseb 60 euroni kuus. 2019. aastast on lapsetoetus pere
esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva
õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga
lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1.
juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.
Muutub vanemahüvitise arvestusperiood. 1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitist
rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel.
1. septembrist 2019 ei määra sotsiaalkindlustusamet enam lapsehooldustasu ja selle
vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi. Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele
ja kõigile, kellele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse
lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024
1
Tulemusvaldkond 2. Tööturg
Eesmärk: tõsta tööhõive määra vanuserühmas 20–64 eluaastat 76%ni aastaks 2020
2.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs
Üldistatult on tööturupoliitika eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed
suundumused:
2018. aastal jätkus majanduskasv ja tööhõive näitajate paranemine. Neljandat aastat järjest
ületas tööhõive määr aastaks 2020 seatud tööhõive määra eesmärgi (76%) ja suurenes 2018.
aastal 79,2%-ni. See on kõrgem näitaja kui majandusbuumi aastatel. Veelgi kasvas inimeste
aktiivsus tööturul, saavutades rekordilise taseme 78,8%. Aktiivsus ja hõive suurenesid nii
meeste kui naiste hulgas, enim noorte ja vanemaealiste hulgas. 55–64-aastaste hõivemäär
kasvas 68,7%-ni. Sellele aitas kaasa nii naiste pensioniea järkjärguline tõus kui ka
vanemaealiste suurem valmidus pensionieas töötada.
Töötuse määr langes 2018. aastal 5,4%-ni, mis on viimase üheteist aasta madalaim tase.
Töötuse langus oli kiirem 2018. aasta teisel poolaastal. Aasta keskmisena vähenesid ka noorte
töötus ja pikaajaline töötus. Noorte töötuse määr langes 11,8%-ni ning pikaajalise töötuse määr
1,3%-ni. Kokkuvõttes on juba neljandat aastat järjest Eesti konkurentsivõime kava „Eesti
2020“ eesmärkidest täidetud tööhõive määr, tööjõus osalemise määr ja pikaajalise töötuse
määr.
Üldine hea seis tööturul koos tööandjate paranenud valmisolekuga võtta tööle vähenenud
töövõimega inimesi on kaasa toonud vähenenud töövõimega inimeste hõivemäära kasvu.
2.2. Tulemuste analüüs
Soolise palgalõhe vähendamiseks kiitis Vabariigi Valitsus augustis 2018 heaks soolise
võrdõiguslikkuse seaduse muudatuse eelnõu, millega soovitakse luua senisest tõhusam
süsteem soolise palgalõhe analüüsimiseks. Samuti on eelnõu eesmärk aidata tööandjatel
efektiivsemalt ja mugava digilahenduse kaasabil naistele ja meestele makstavaid tasusid
analüüsida. Tööinspektsioonile lisanduvad õigused teha avalikus sektoris järelevalvet võrdse
palga põhimõtte järgimise ja rakendamise üle. Eelnõu on Riigikogus menetlemisel.
2019. aastal jõustuvad Riigikogus vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muudatused, mis soodustavad ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste
ennetamist. Tervisekontrolli korraldus muutub eesmärgipärasemaks ja töötajat kaitstakse
senisest paremini vahetut mõju omavate ohutegurite korral. Juhendamise ja väljaõppe kord,
samuti esmaabi andmise reeglid muutuvad ettevõtte ja töötajate vajadustest lähtuvaks. Lisaks
tõusevad töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral rakendatavad trahvimäärad.
Samuti kaovad tööandja ebavajalikud ja halduskoormust tekitavad teavitamiskohustused.
Tööõnnetuste ennetamiseks ja hüvitamiseks on valminud tööõnnetuskindlustuse loomise
väljatöötamiskavatsus, mille kohaselt peavad tööandjad edaspidi oma töötajad kindlustama
tööõnnetuse suhtes ning tööõnnetusega seotud kulud hüvitab töötajale kindlustus. Tööandjate
kindlustusmaksed hakkaksid sõltuma töökeskkonna riskitasemest ehk hea töökeskkonnaga
tööandjate kindlustusmakse oleks madalam. Väljatöötamiskavatsuse üle on toimunud arutelud
huvirühmadega.
Toetatakse uute töökohtade loomist Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. 2019. aastal saavad Ida-
Virumaa ja Kagu-Eesti tööandjad, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta,
taotleda töötukassast töökoha loomise toetust. Et soodustada eelkõige töökohtade loomist,
mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus
makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal teeb 810 eurot.
Tööandjaid toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud
töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot
2
Jõustavad muudatused töökeskkonna korralduses. 2019. aasta jaanuarist jõustuvad
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud
ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Kaasajastatakse töötajate tervisekontrolli korraldamist,
töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.
Selleks, et ühtlustada eri asutuste tööturgu toetavaid tegevusi ja vähendada dubleerimist,
korrastati karjääriteenuste pakkumine. Seni SA Innove Rajaleidja keskuste pakutud
karjäärinõustamine ning töötukassa pakutud karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamine
ühendati – alates 1. jaanuarist 2019 koondub karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise
teenus töötukassasse. Töötukassa Karjäärikeskus hakkab karjäärinõustamise ja karjääriinfo
teenuseid osutama kõigile soovijatele, sealhulgas õppijatele, tööotsijatele ja töötavatele
inimestele.
Inimeste töötuks jäämise ennetamiseks pakutakse nii töötutele kui ka töötavatele inimestele
Eesti Töötukassa toel täiend- ja ümberõpet. Õppimisel on võimalik tuge saada neil
töötavatel inimestel, kes on terviseseisundi tõttu töökaotamise ohus, kellel puudub eri- või
kutsealane haridus või selle omandamisest on möödunud kui 15 aastat, kelle vanus on kõrgem
kui 50 aastat, või kelle on ebapiisav eesti keele oskus. Kokku investeeritakse
tööturukoolitustesse ligi 17,5 miljonit eurot.
2.3. Peamised kitsaskohad
Paindlike töötamise vormide levik ning sellega kaasnevad ebatraditsioonilised tööajad ja
töötamiskohad toovad kaasa vajaduse analüüsida ja täiendada seniseid tööõiguse ja
töökeskkonna regulatsioone. Ettepanek on suurendada töö- ja puhkeaja ning tähtajalise
töölepingu sõlmimise paindlikkust. Vajadus on selgitada ka töötervishoiu ja -ohutuse nõuete
täitmist IKT-põhisel kaugtööl ja reguleerida olukorda, kus ühes töökeskkonnas töötavad koos
nii töötajad kui ka muude võlaõiguslike lepingute alusel tegutsevad inimesed.
Vähenenud töövõimega inimeste tööturule suundumise ja tööturul püsimise toetamine;
Töötajate töövõime jätkusuutlikkuse toetamine.
Tulemusvaldkond 3. Sotsiaalne kaitse
Eesmärk: sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne
kaasatus
3.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs
Üldistatult on sotsiaalse kaitse eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed
suundumused:
Vaesuse näitajad on vähenemas.
Lähisuhtevägivalla juhtumitest teavitamine on paranenud: nii politseisse kui ohvriabisse,
samuti naiste tugikeskustesse pöördumiste arv on kasvanud.
Sooline palgalõhe on veidi vähenenud (2015 a. 26,9% ja 2016 a. 25,3%)
Olulisimad probleemid, millega tuleb tegelda:
o kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse
hooldusteenuse saajate suhtarv ei ole kasvanud (on jäänud aastate 2014 ja 2015 võrdluses
samale tasemele), mistõttu ei ole lähemale jõutud eesmärgile, et avahooldusteenuse kasutajate
arv ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu.
3.2. Tulemuste analüüs
Hoolduskoormusega koormatud pereliikmete igapäevase koormuse vähendamiseks ning
hooldusteenust vajavatele inimestele parema teenuste kättesaadavuse tagamiseks kiitis valitsus
3
heaks jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse
vähendamise kava, mille tulemusena soovitakse hooldusteenuste mahtu suurendada ning
inimeste omaosalust üldhooldusteenuste eest tasumisel vähendada.
Lisaks investeerib riik 2019. aastal hoolduskoormuse vähendamiseks 1,5 miljonit eurot
keerulisema hooldusvajadusega eakatele mõeldud innovaatilise kodu rajamisse. Seni on
spetsiifilise hooldusvajadusega eakad olnud enamasti pereliikmete hooldada, kuna tavapärane
üldhooldusteenus ei võimalda tagada vajalikku abi. Riigi investeeringu abil luuakse uut tüüpi
hooldusteenuseid pakkuv kodu kuni 50 eakale. Suunatakse lisavahendeid ohvriabi, sh naiste
tugikeskuste rahastamiseks
Hoolduskoormuse vähendamiseks käivitati 2018. aastal ka dementsuse kompetentsikeskus,
mille ülesanne on pakkuda nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele
kui ka teenuseosutajatele, suurendada sihtrühmaga töötavate spetsialistide pädevust,
korraldada teavituskampaaniaid jne.
Samuti jätkab riik puudega inimeste kodude kohandamist, et suurendada inimeste iseseisvat
toimetulekut ja vähendada lähedaste hoolduskoormust. Jätkab riik puudega inimeste kodude
kohandamist, et suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendada lähedaste
hoolduskoormust.
Suureneb ohvriabi, sh naiste tugikeskuste rahastamine. Eesmärk on parandada
ohvriabiteenuste kättesaadavust ja mõjukust, et vähem inimesi langeks vägivalla ohvriks.
Hinnanguliselt on perevägivallast tingitud kulud Eestis aastas üle 116 miljoni euro, mistõttu
on oluline laiendada ennetustegevusi ning tagada eraldi sotsiaalprogramm vägivallatsejatega
tegelemiseks. Naiste tugikeskuste rahastamine suureneb 2019. aastal miljoni euroni.
1. jaanuarist alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati
Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006. Eesmärk on anda
abivajajale kohest emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate
süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga
Laste ja perede heaolu suureneb tänu pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise
programmidele, mis saavad 2019. aastast täiendava riikliku püsirahastuse.
Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ on 2019. aastal võimalik kaasata senisest üle kahe
korra rohkem väikelaste vanemaid, laieneda rohkematesse kohalikkesse omavalitsustesse ja
suurendada rahastust Ida-Virumaal. Mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda
järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, tagades, et mitmekülgsete probleemidega lapsed saavad
abi, mis aitab ennetada probleemide süvenemist ja edasiste õigusrikkumiste toimepanemist.
2019. aastast tõuseb töötasu alammäär 540 eurole, lähtudes Eesti Ametiühingute Keskliidu
ja Eesti Tööandjate Keskliidu kokkuleppest, mille alusel töötasu alammäära tõstmine on seotud
prognoositava tööviljakuse kasvuga. Töötasu alammäära tõus koostoimes tulumaksuvaba
miinimumi muudatustega parandab madalapalgaliste inimeste elujärge. Valitsus kinnitas 13.
detsembri istungil 2019. aasta töötasu alammääraks kuus 540 eurot ja minimaalseks
tunnitasuks 3,2 eurot.
Alates 2019. aastast suureneb toimetulekupiir 140 eurolt 150 euroni kuus, igale järgnevale
täisealisele liikmele 120 euroni ja igale alaealisele 180 euroni kuus. See on summa, mis peab
pärast eluasemekulude katmist jääma inimesele kätte esmavajaduste rahuldamiseks. Muu
hulgas jõustusid 2018. aastal toimetulekutoetuse süsteemis muudatused, mille järgi on tööle
minejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused. Kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe
kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvata.
Järgmised neli kuud arvatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50%. Muudatuse eesmärk on
soodustada inimeste sujuvamat siirdumist tööturule.
Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega pensioniiga seotakse alates 2027. aastast eeldatava
elueaga ning pensionile jäämine muudetakse alates 2021. aastast paindlikumaks, samuti
täiendatakse pensionivalemit. Muudatuse eesmärk on siduda pensioniea muutus 65-aastaste
isikute keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka
4
pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni 3 kuud kalendriaastas. Samuti on
kavas võimaldada minna pensionile kuni 5 aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist
edasi nii kaua, kui soovi on. Nähakse ette võimalus võtta pension välja osaliselt või peatada
pensioni maksmine. Näiteks, kui pensioniealine isik ei soovi täiskoormusega tööd teha, siis
saaks vähenenud palgale võtta kõrvale osalise pensioni. Kui inimene jääb töötuks või muudel
põhjustel otsustab paindlikule pensionile jääda, kuid hiljem leiab sobiva töö, saab ta pensioni
maksmise peatada. Muudatuste mõjul saavad isikud vastavalt oma oskustele ja tervisele
võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni. Alates 2021. aastast muutub
pensionivalem solidaarsemaks, see tähendab, et töötasust sõltuva kindlustusosa kõrval
hakatakse pensioni suuruse arvutamisel võtma arvesse ka miinimumpalgaga töötamist. See
muudatus on vajalik madalapalgalistele inimestele elamisväärsemate pensionite tagamiseks.
Riigikogus võeti kõnealused muudatused vastu 2018. aasta detsembris.
Valitsus kiitis heaks kohustuslikku kogumispensioni puudutavad muudatused, mille mõjul
langeb oluliselt pensionifondide valitsemistasu ning avarduvad pensionifondide
investeerimispiirangud. Järgmisest aastast on võimalik luua pensionifonde, mis investeerivad
koguulatuses aktsiainstrumentidesse (seni oli see piiratud maksimaalselt 75%-ga).
Valitsemistasu keskmine jõuab muudatuste mõjul järgmise aasta lõpuks 0,62% juurde, mis on
OECD keskmine.
2018. aasta alguses jõustus Eesti Vabariigi ja Austraalia vaheline sotsiaalkindlustusleping, mis
hõlmab vanaduspensioneid ja töötajate lähetamist ühte või teise riiki.
3.3. Peamised kitsaskohad
o Valitsusele on esitatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud
aastate pensionide seaduse muudatusettepanekud. Muudatustega nähakse ette need
pensionid tulevikus kaotada.
o Sooline palgalõhe Eestis on jätkuvalt EL kõrgeim.
Tulemusvaldkond 4. Tervis
Eesmärk: Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud
4.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs
Üldistatult on tervisepoliitika eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed
suundumused:
Laste tervisekäitumisega seotud näitajad (alkoholi ja tubaka tarbimine), sh laste tervise
enesehinnang, on veidi paranenud.
Vigastussuremuse näitaja on vähenenud ning seni püstitatud eesmärgid on saavutatud.
Uute HIVi nakkusjuhtude arv vähenes (2016. aastal 229,2017. aastal 219 nakatunut ja 2018.
aastal 190).
Olulisimad probleemid, millega tuleb tegelda:
o tervena elatud eluea kasvu tagamine, oleme endiselt 2009. aasta tasemel;
o uute HIVi nakkusjuhtude arv küll vähenes, kuid Euroopa Liidus oleme endiselt kõrge näitajaga
riik, samuti on probleemiks hiline ravile pöördumine ja ravisoostumus;
o narkomaaniaravi ebapiisavus, rehabilitatsiooni- ja kahjude vähendamise teenuse
kättesaadavus;
o alkoholi liigtarbimine, narkomaania ja suitsetamise jätkuvalt kõrge tase sh kasvab 15-16.
aastaste laste osakaal, kes on illegaalseid narkootikume proovinud (2003. aastal 23%, 2015.
aastal 38%);
o laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete uute haigusjuhtude arv oli viimastel aastatel
stabiilses languses, kuid 2017.a. tõi kaasa tõusu ja seda kõigis vanusegruppides, välja arvatud
5
väike laste (1-4) seas, kus uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud on jätkuvalt
väikeses languses;
o vaktsineerimisega hõlmatus on läbi aastate langenud kui 2010. aastal oli 2-aastastest lastest
leetrid-mumps-punetised immuniseerimisega kaetud 95,1% siis 2018. aastal vaid 93,1%;
o suitsiidide suremuskordaja peaks soovitud sihttaseme saavutamiseks langema järjepidevalt
ning senisest kiiremas tempos;
o ülekaalulisuse ja rasvumise suurenemine (algavad juba lapseeast) ning vähene kehaline
aktiivsus;
o vigastuste osas on probleemiks enesetapud, mürgistused ja kukkumised, mille suremus ei ole
oluliselt vähenenud;
o Endiselt on probleemiks liialt väike õendusala töötajate arv ning elanike vähenev rahulolu
arstiabi kättesaadavusega.
4.2. Tulemuste analüüs
Esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks otsustati taotlusvooru raames
rahastada esmatasandi tervisekeskuste rajamist Võrru, Jõgevale, Kärdlasse, Keilasse ja
Maardusse ning maakondliku tervisekeskuse rajamist Viljandisse. Kahe juba toimunud
taotlusvooruga on praeguseks kaetud kõik maakonnakeskused. Uutes esmatasandi
tervisekeskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand
ning vajaduse korral ka teised spetsialistid. Maakondlik tervisekeskus on nüüdisajastatud
üldhaigla. Lisaks otsustati suunata struktuurivahenditest täiendavaid investeeringuid SA
IdaViru Keskhaigla raviüksuste ajakohastamiseks.
Riik jätkab 2018. aastal alguse saanud täiendava ravimihüvitise maksmist, mis vähendab
suure ravimivajadusega inimeste kulusid retseptiravimitele. Kõrge omaosaluskuluga
soodusravimite täiendavaks ravimihüvitiseks on tuleval aastal ette nähtud ligikaudu 9 miljonit
eurot.
Samuti jätkatakse hambaravi kättesaadavuse suurendamiseks hambaravihüvitise maksmist.
Hüvitise olulisim eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervises ja võimaldada juurdepääsu
hambaravile neile inimestele, kellele see on rahalistel põhjustel seni kättesaamatu olnud. 2018.
aasta jooksul on hambaravihüvitist saanud juba üle 164 000 inimese ja hüvitist on välja
makstud ligi 8 miljonit eurot. Ka järgmisel aastal jätkatakse hüvitisega, selleks on planeeritud
12 miljonit. Kuni 19-aastastele lastele ja noortele on hambaravi endiselt tasuta
Märtsis kinnitas valitsus rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku,
mille eesmärgiks on hoida ja parandada Eesti inimeste vaimset ja füüsilist tervist, pikendada
eeldatavat ja tervena elatud eluiga enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu
ning vähendada ebavõrdsust eri rahvastikurühmade vahel. Arengukava väljatöötamine on
lõpusirgel ning esitatakse valitsusele lähikuudel.
Perearsti nõuandetelefonilt 1220 hakkab saama isikustatud nõu. Kui praegu on
telefoninõuanne anonüümne, siis alates 2019. aasta 1. augustist tekib nõu andval perearstil
võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud
ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. See võimaldab saada
nõuandetelefonil tulevikus ka näiteks lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud
ravimitele. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest
2019. aasta sügisest on hooldekodude elanikele gripi vastu vaktsineerimine tasuta. Tasuta
gripivastast vaktsineerimist võimaldatakse järgmisest sügisest nii üldhooldekodude kui
erihooldekodude ööpäevaringsete teenuste saajatega. Eesti inimesed on Euroopa võrdluses
kõige vähem gripi vastu vaktsineeritud ja meil on kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Gripist
tingitud suremuse vähendamiseks luuakse esmajärjekorras võimalused tasuta
vaktsineerimiseks hoolekandeasutustes elavatele inimestele, kelle jaoks on sageli vanuse,
terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti
kättesaadavad.
6
Laienevad tasuta hambaravi võimalused füüsilise ja vaimse puudega inimestele. Puudega
inimestele on arsti ettekirjutusel määratud üldnarkoosis osutatav hambaravi olnud tasuta ka
seni. Uuest aastast võimaldatakse tasuta hambaravi ka neile vaimse ja füüsilise puudega
inimestele, kellele üldnarkoos ei ole näidustatud, kuid kes oma üldise tervisliku seisundi tõttu
ei saa oma suuhügieeni eest hoolt kanda.
2019. aastast saavad perearstid konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi
täpsustamiseks ning ravi määramiseks tervise infosüsteemi vahendusel juba 21 erialal.
Perearstid saavad uuest aastast hakata küsima e-konsultatsiooni ka taastusravi ja valuravi
arstidelt, naha- ja suguhaiguste arstidelt ning veresoontekirurgidelt.
Tööle hakkas üleriigiline digiregistratuur. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on
saanud valmis üleriigilise digiregistratuuri lahenduse, mida esimesena hakkab alates 2019.
aasta algusest kasutama Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Patsientide jaoks tähendab haiglate ülese
digiregistratuuri kasutuselevõtt, et kõiki olemasolevaid eriarsti aegu saab broneerida, tühistada
või muuta ühes digikeskkonnas. Teised haiglad ühinevad sellega järgmise poole aasta jooksul.
Üleriigiline digiregistratuur on kavas käivitada alates 1. juulist 2019
Eestist ja Soomest saab kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel
retseptiandmeid vahetama. Jaanuarist saavad Eestit külastavad soomlased osta siin asuvast
apteegist välja Soomes väljakirjutatud retseptiravimeid. Eestlaste jaoks avaneb võimalus
Soomes asuvas apteegis ravimiretseptide realiseerimiseks 2019. aasta jooksul.
Riik hakkab hüvitama lastele kaasaegseid insuliinipumpasid. Haigekassa tasub tulevast
aastast 90% ulatuses lastele soetatud kaasaegsete insuliinipumpade eest, mis oskavad
nahaaluse sensori abil ise veresuhkrut määrata ja vajadusel insuliini süstida.
Jõustuvad väljapaneku piirangud alkoholi ja tubaka müügil. Tubakatooted ja alkohoolsed
joogid peavad 2019. aasta suveks olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et
tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Alkohoolsete jookide väljapaneku
piirangud jõustuvad üleminekuajaga alates 1. juunist 2019, tubakatoodete puhul 1. juulist 2019
Võltsitud ravimite tuvastamiseks võetakse kasutusele täiendavad turvameetmed. 2019.
aasta 9. veebruaril rakendub kõikjal Euroopas ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis peab
välistama võltsravimite sattumise Euroopa turule. Uute nõuete kohaselt peab ravimitootja
paigutama ravimipakendile turvaelemendid – ainulaadse 2D-koodi ning pakendi rikkumist
takistava seadme, näiteks kleepsu. Uus süsteem võimaldab kontrollida ravimi ehtsust igas
ravimi tarne ahela etapis ja annab inimesele täiendava kindlustunde, et ostetud ravim on ehtne.
Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et paremini toetada erivajadustega laste ja
täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning hoida ära võimalike tervisekahjude tekkimine või
süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline
muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab
abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel
hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka
hoolekandeasutustes elavad inimesed.
7
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 30.04.2019 nr 1.1-4/1216-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn, Harjumaa
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2018. aasta
tegevuskava täitmise aruanne
Vastavalt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusele nr 105 „Riigi raamatupidamise
üldeeskiri“ § 11 lg 9 esitame Teile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva
tegevusaruande koostamise lähtedokumendina Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2017.
aasta tegevuskava täitmise aruande lõpliku versiooni. Samuti avaldame aruande oma
kodulehel
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisa: SoM 2018 TTA kokkuvõttev hinnang.docx
SoM valitsemisala 2018 TTA.xlsx
Lisaadressaadid:
Riigikontroll
Norman Põder 626 9247
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952