dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2018. aasta tegevuskava täitmise aruanne

Sotsiaalministeerium · 30. aprill 2019
Viit
1.1-4/1216-1
Registreeritud
30. aprill 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-4 Sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala riigieelarve koostamise protsessi dokumendid (arengukava, tegevuskava, eelarve, selle liigendus, majandusaasta aruanne lisadega)
Toimik
1.1-4/2019
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.1-41216-1 30.04.2019 Väljaminev kiri.bdoc1793 KB
  • 📎SoM valitsemisala 2018 TTA.xlsx

Sisu (failidest)

Lühend Selgitus TT01 Tööturuprogramm SK01 Sotsiaalkindlustuse programm SK02 Hoolekandeprogramm SK03 Soolise võrdõiguslikkuse programm TE01 Keskkonnatervise programm TE02 Terviseriskide programm SKA Sotsiaalkindlustusamet Planeerimistasand Jrk nr või teenus programm TT01 meede 1.1. tegevus 1.1.1. teenus 60 teenuse mõõdik 60 teenus 23 teenuse mõõdik 23 teenuse mõõdik 23 tegevus 1.1.2. teenus 63 teenuse mõõdik 63 teenus 64 teenuse mõõdik 64 teenus 225 teenuse mõõdik 225 teenus 104 teenuse mõõdik 104 teenuse mõõdik 104 teenus 105 teenuse mõõdik 105 teenus 226 teenuse mõõdik 226 teenus 106 teenuse mõõdik 106 tegevus 1.1.3. teenus 283 teenuse mõõdik 283 teenuse mõõdik 283 teenuse mõõdik 283 teenuse mõõdik 283 teenuse mõõdik 283 teenuse mõõdik 283 teenuse mõõdik 283 teenuse mõõdik 283 teenus 171 171 väljund väljund 171 teenus 176 väljund 176 väljund 176 väljund 176 väljund 176 väljund 176 teenus 35 teenuse mõõdik 35 teenus 179 teenuse mõõdik 179 teenus 180 teenuse mõõdik 180 teenus 246 teenuse mõõdik 246 teenus 275 teenuse mõõdik 275 tegevus 1.1.4. teenus 1 teenuse mõõdik 1 teenuse mõõdik 1 teenus 2 teenuse mõõdik 2 teenuse mõõdik 2 teenuse mõõdik 2 teenus 3 teenuse mõõdik 3 teenuse mõõdik 3 teenuse mõõdik 3 teenus 4 teenuse mõõdik 4 teenuse mõõdik 4 teenuse mõõdik 4 teenus 5 teenuse mõõdik 5 teenuse mõõdik 5 teenuse mõõdik 5 teenus 6 teenuse mõõdik 6 teenuse mõõdik 6 teenuse mõõdik 6 teenus 7 teenuse mõõdik 7 teenuse mõõdik 7 teenuse mõõdik 7 teenus 8 teenuse mõõdik 8 teenuse mõõdik 8 teenuse mõõdik 8 teenus 9 teenuse mõõdik 9 teenuse mõõdik 9 teenuse mõõdik 9 teenus 12 teenuse mõõdik 12 teenuse mõõdik 12 teenus 13 teenuse mõõdik 13 teenuse mõõdik 13 teenus 17 teenuse mõõdik 17 teenuse mõõdik 17 teenuse mõõdik 17 teenus 19 teenuse mõõdik 19 teenuse mõõdik 19 teenus 20 teenuse mõõdik 20 teenuse mõõdik 20 teenus 25 teenuse mõõdik 25 teenuse mõõdik 25 teenuse mõõdik 25 teenus 26 teenuse mõõdik 26 teenuse mõõdik 26 teenuse mõõdik 26 tegevus 1.1.5. teenus 177 teenuse mõõdik 177 teenus 62 teenuse mõõdik 62 teenus 243 teenuse mõõdik 243 teenus 244 teenuse mõõdik 244 teenus 40 teenuse mõõdik 40 teenus 108 teenuse mõõdik 108 teenus 66 teenuse mõõdik 66 teenus 65 teenuse mõõdik 65 teenus 11 teenuse mõõdik 11 teenuse mõõdik 11 teenus 27 teenuse mõõdik 27 teenuse mõõdik 27 Nimetus Tööturuprogramm (TT01) Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tööpoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Tööpoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. Õppes osalemist toetavate teenuste arendamine Piloteeritud arendustegevustes osalenud klientide arv klientide rahulolu Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine Töötuna arvel olijate eest erijuhtudel riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine Inimeste arv, kelle eest riik on maksnud erijuhtudel sotsiaalmaksu. Töötutoetuse maksmine Töötutoetuse saajate arv. Tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste ja hüvitiste maksmine riigi poolne eraldis on edastatud Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele osutatud karjäärinõustamise kordade arv Eesti Töötukassasse loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele karjäärinõustamise teenuse osutamiseks Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine Aktiivseid tööturuteenu-seid saanud osalejate arv Ida-Virumaa õli- ja keemiatööstuse suurkoondamistega seotud tööturuteenuste osutamine Ida-Virumaa õli- ja keemiatööstuse suurkoondamisele reageerimise teenust saanud inimeste arv Tööelu kvaliteedi tagamine Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine Tööelu portaali külastuste arv Nõustamiskontaktide arv (infotelefon, vastuvõtt, e-kirjad) Tööajal sissetulnud kõnedele vastamise osakaal Nõustamisteenusega rahulolu % Konsultanditeenusega rahulolu % Töökeskkonna konsultatsiooniteenusega hõlmatud ettevõtted Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine Teenistujate kompetentsi tõstvate tegevuste arv Töövaidluste lahendamine Töövaidluskomisjoni avalduse menetlemise keskmine pikkus päevades Töövaidluste arv 100 000 hõivatu kohta Riikliku järelevalve tegemine Järelevalvega hõlmatud ettevõtete osakaal tegutsevatest ettevõtetest, kus on vähemalt 1 töölepinguline töötaja Surmaga lõppenud tööõnnetusi 100 000 hõivatu kohta Raskete tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta Ettevõtete arv, kus registreeritud viimase 12 kuu jooksul korduvalt tööõnnetus Järelevalve märgukirjade / kontaktivaba järelevalve arv Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine menetluses olnud töötülidest on lahendatud Lisapuhkuse hüvitise maksmine vähenenud töövõimega inimestele Lisapuhkepäevade arv Lisapuhkuse hüvitise maksmine alaealistele Lisapuhkkepäevade arv Tööelu puudutavate andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine Andmevahetussüsteem on välja arendatud Tasustatud lisapuhkepäevad puudega isiku töötavale pereliikmele hetkel mõõdikut ei ole, see töötatakse välja Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine Hindamis- ja nõustamisteenuse saamine Osalejate arv rahulolu Kohanemiskursusel osalemine Osalejate arv rahulolu rakendumise % peale lõpetamist Puhastus- ja koduteeninduse kursusel osalemine Osalejate arv rahulolu rakendumise % peale lõpetamist Pagaritöö kursusel osalemine Osalejate arv rahulolu rakendumise % peale lõpetamist IT klienditoe kursusel osalemine Osalejate arv rahulolu rakendumise % peale lõpetamist Tisleri eriala kutseõppes osalemine Osalejate arv rahulolu rakendumise % peale lõpetamist Tarkvaraarendaja eriala kutseõppes osalemine Osalejate arv rahulolu rakendumise % peale lõpetamist Abikoka eriala kutseõppes osalemine Osalejate arv rahulolu rakendumise % peale lõpetamist Bürootöö eriala kutseõppes osalemine Osalejate arv rahulolu rakendumise % peale lõpetamist Toetava rehabilitatsiooni teenuse saamine Osalejate arv rahulolu Rehabilitatsiooniprogrammides osalemine Osalejate arv rahulolu Tööhõivealasel tugiteenuse saamine Osalejate arv rahulolu aktiivsuse määr 6 kuud peale lõpetamist Huvitegevuses osalemine Osalejate arv rahulolu Õpilaskodus elamine Osalejate arv rahulolu Haridusvaldkonna koolitustel osalemine Koolitustundide maht osalenute arv rahulolu Tööturuvaldkonna koolitustel osalemine Koolitustundide maht osalenute arv rahulolu Töövõime hindamine ja toetamine Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine Osalise töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid Töövõime toetamise süsteemi elluviimine töövõimereform on läbiviidud Töövõime toetamise süsteemi elluviimine töövõimereform on läbiviidud Uut töövõime toetamise süsteemi toetavate institutsioonidevaheliste andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomine ning arendamine Toimivad andmevahetus ning andmelahendussüsteemid on loodud Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine Töövõimekaoga inimesed on saanud teenuseid. Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale Osalise töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid Töövõimetoetuse maksmine Töövõimetoetuse saajate arv. Töövõimetuspensionäride ja osalise või puuduva töövõimega töötavate isikute eest sotsiaalmaksu maksmine Töövõimepensionäridele ja osalise või puuduva töövõimega töötavate inimeste arv, kelle eest on makstud sotsiaalmaksu. Tööalase rehabilitatsiooni teenus Osalejate arv rahulolu Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Tõlketeenuse kontseptsiooni välja töötamine Osutatud tõlketeenuste tundide arv Asutus 2018 2018 eesmärk täitmine Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah Astangu KRK Astangu KRK 20 86 Astangu KRK 80% 94% Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 14678 22409 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 5704 6841 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 72000 48477 Sotsiaalministeerium 20 20 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 3809 8001 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 490 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 800 487 Sotsiaalministeerium Tööinspektsioon Tööinspektsioon 1000 885 Tööinspektsioon 44000 46684 Tööinspektsioon 87% 90,30% Tööinspektsioon 85% 87% Sotsiaalministeerium 85% - Sotsiaalministeerium 177 206 Tööinspektsioon 81 103 Tööinspektsioon 55 46 Tööinspektsioon Tööinspektsioon 45 53 Tööinspektsioon <400 409 Tööinspektsioon Tööinspektsioon 0,07 9% Tööinspektsioon 2,5 1,4 Tööinspektsioon 165 167 Tööinspektsioon 580 643 Tööinspektsioon 10000 160 Riikliku Lepitaja Kantselei Riikliku Lepitaja Kantselei 75% Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 152250 142168 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 1120 944 TEHIK TEHIK 0 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalministeerium Astangu KRK Astangu KRK 120 100 Astangu KRK 0,85 - Astangu KRK Astangu KRK 32 38 Astangu KRK 75% 93% Astangu KRK 85% 90% Astangu KRK Astangu KRK 12 12 Astangu KRK 75% 95% Astangu KRK 50% 100% Astangu KRK Astangu KRK 12 9 Astangu KRK 75% 81% Astangu KRK 50% 100% Astangu KRK Astangu KRK 12 11 Astangu KRK 75% 97% Astangu KRK 50% 78% Astangu KRK Astangu KRK 12 10 Astangu KRK 75% 95% Astangu KRK 50% 100% Astangu KRK Astangu KRK 15 7 Astangu KRK 65% 92% Astangu KRK 30% 100% Astangu KRK Astangu KRK 8 5 Astangu KRK 75% 97% Astangu KRK 50% 100% Astangu KRK Astangu KRK 15 5 Astangu KRK 65% 98% Astangu KRK 30% 100% Astangu KRK Astangu KRK 20 49 Astangu KRK 85% 65% Astangu KRK Astangu KRK 100 62 Astangu KRK 85% 65% Astangu KRK Astangu KRK 120 116 Astangu KRK 80% 92% Astangu KRK 85% 95% Astangu KRK Astangu KRK 62 109 Astangu KRK 65% 76% Astangu KRK Astangu KRK 70 138 Astangu KRK 70% 88% Astangu KRK Astangu KRK 200 100 Astangu KRK 100 63 Astangu KRK 80% 76% Astangu KRK Astangu KRK 220 80 Astangu KRK 120 15 Astangu KRK 85% 100% Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 1175 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium ei ei Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet ei ei TEHIK TEHIK ei ei Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 20770 20461 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 5704 6841 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 24374 23770 Astangu KRK Astangu KRK 100 62 Astangu KRK 85% 65% Astangu KRK Astangu KRK 80 85 Astangu KRK 80% 94% Selgitus Tööpoliitika valdkonnas koostati ja kooskõlastati kõigi osapooltega töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu VTK. Sellega seoses toimus kolm ringi kolmepoolseid kohtumisi sotsiaalpartneritega, kuid eelnõuni ei jõutud kokkuleppe puudumise tõttu. Samuti koostati ja kooskõlastati tööõnnetuskindlustuse VTK. Vastu võeti mitmed TTOS muudatused, mis jõustusid 01.01.2019 ning erinevad rakendusaktid (3 ministri määrust ja 12 VV määrust). Raporteeritud on koostöös SA Innovega läbiviidud kutseõppevõrgustike seminaride tulemusi. Esimesel poolaastal toimunud seminari rahulolu tulemusi ei ole, kuna seminari korraldas SA Innove ja ei kogunud tagasisidet. Raporteeritud on kuu keskmine näitaja Tulenevalt heast olukorrast tööturul, võib registreeritud töötusesse sisenemise hetkeks olla kogunenud prognoositust enam töötutoetuse saamiseks vajalikku staaži (töötutoetuse saamise õigus tekib siis, kui viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva on isik töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega). Teine asjaolu peitud selles,et keskmine töötutoetuse saajate arv kuus kajastab kõiki töötutoetuse saajaid, kuid selle näitaja tõlgendamisel tuleb arvestada, et töötutoetuse saajate arv on mõjutatud TVR klientidest (inimesed, kes soovivad oma töövõimet hinnata, võtavad töötuna arvele ja võivad saada esialgu töötutoetust, kuid vähenenud töövõime hindamisotsuse saamisel hakkavad saama töötutoetuse asemel töövõimetoetust; samas statistikas kajastuvad nad vastavas perioodis ka töötutoetuse saajana). Kuna suurem osa üleminekuperioodist (SKA püsivast töövõimetusest TK töövõime skeemi) on seljataud, siis järgnevate aastate statistika peaks paremini "paika loksuma". Eraldise leping on uuendatud ning väljamaksed Töötukassale on teostatud kvartaalselt vastavalt Töötukassa poolt esitatud taotlustele ning tekkepõhised kulud on kantud kulukanneteks igakuiselt vastavalt Töötukassa esitatud igakuistele aruannetele. Kõik toimingud on tehtud tähtaegselt Näitaja alatäitmine on tingitud prognoositust väiksemast sihtrühma huvist teenuse vastu, seda eriti 2016. aastal, kui väljundnäitaja täideti 56% ulatuses. 2018. aasta täitmine oli 84% kavandatust ning edaspidi prognoosib töötukassa täitmist vastavalt planeeritule. TAT perioodi lõpuks tuleks eeldatav täitmine ca 80%. 2019. aastast käivitub uue tegevusena uute töökohtade loomise toetamine kõrgema tööpuudusega piirkondades. Näitaja võetud hetkel seirearuandest, täpne täitmine selgub Statistikaameti andmete põhjal. Näitaja täitmine selgub Statistikaameti aruande põhjal Projekti lõppemise ajaks oli töötuna registreeritud 36 sihtrühma liiget. Meetmeid vajati eeldatust väiksemas mahus, kuid osutatud meetmed aitasid kaasa sellele, et Ida- Virumaal suurkoondamiste käigus koondatud inimesed ei jäänud pikaajaliselt töötuks ning pikka aega samal ametikohal töötanud inimesed said võimaluse omandada kaasaegsed ja konkurentsivõimelised oskused Tööeluportaali külastatavus tõusis aastaga 18% Rahuololu nõustamisteenusega 87%, kuid nõustamisteenust soovitab kasutada lausa 92% vastanutest 2018.a ei mõõdetud Menetlemise keskmine pikkus suurenes olulisel määral seoses 3 töövaidluskomisjoni juhataja puudumisega aasta alguses, mis oli seotud uue töövaidluse lahendamise seaduse rakendumisega. arvutuste aluseks on võetud külastuste arv, mitte ainult erinevate ettevõtete arv, sest eesmärk oli käesoleval aastal kontrollida ka võimalikult palju erinevaid allüksuseid ja ehitusplatse. Hinnanguliselt on saadetud sel aastal juba üle 10 000 märgukirja, kuid täpse arvu määramine ei ole hetkel IT-tehniliselt võimalik. Märgukiri registreeritakse ühe kordselt, kuid saadetakse kogu valdkonna ettevõtetele, kahjuks ei ole võimalik neid siduda konkreetsete ettevõtetega Kolmest kollektiivsest töötülist on lahendatud 1, ülejäänud kaks on positiivses arengus. Nõustamine, koolitus ja töötülide ennetustegevus on täidetud vajaduse põhiselt. Ei mõõda rahulolu, kuna hindamis- nõustamisteenuse tulemusena võime mh anda eitava vastuse AKRK-sse õppima asumisele. Arvestatud aktiivsusmäär- rakendumine tööturul, edasi õppimine, erihoolekandeteenustel ja tööturuteenustel osalemine väljalangevus tingitus eriala sobimatusest, paaril juhul tervisliku seisundi halvenemisest Pagaritöö erialal lõpetas 7 õppijat; arvestatud aktiivsusmäär- rakendumine tööturul, edasi õppimine väljalangevus tingitud õppija tervisliku seisundi halvenemisest IT- klienditoe kursuse lõpetas 9 õppijat, arvestatud aktiivsusmäär- rakendumine tööturul, edasi õppimine väljalangevus tingitus eriala sobimatusest, tislerid lõpetavad 2019 kevad, 2019 sügisel võtame õppijaid vastu puidutöötleja tase 2 õppekavale Tisleri eriala lõpetas 3 õppijat, kõik rakendunud tööturul väljalangevus enamsti tingitud õppija tervisliku seisundi halvenemisest, paaril korral eriala sobimatus; lõpetavad 2019 kevad ja uut rüham ei tule Tarkvara arendaja eriala lõpetas 4 õppijat, arvestatud aktiivsusmäär- rakendumine tööturul, edasi õppimine, vabatahtlik töö väljalangevus on tingitud õppijate tervisliku seisundi halvenemisest Abikoka eriala lõpetas 7 õppijat. Arvestatud aktiivsusmäär- rakendumine tööturul, edasi õppimine, erihoolekandeteenustel osalemine väljalangevus on tingitud õppijate tervisliku seisundi halvenemisest - liiga pikk õppeaeg; lõpetavad 2019 kevad, uut rühma ei tule Bürootöö eriala lõpetas 4 õppijat. Aktiivsusmääras arvestatud avatud tööturul töötamist, vabatahtlikku tööd. Reh. teenuste tagasisidele vastanud kokku 23 klienti 111, kuid AKRK ei erista SRT ja TRT teenuse tagasisidesid, mille põhjal me rahulolu hindame. Seega ei ole võimalik välja võtta, milline on rahulolu % konkreetsel teenusel. Reh. teenuste tagasisidele vastanud kokku 23 klienti 111, kuid AKRK ei erista SRT ja TRT teenuse tagasisidesid, mille põhjal me rahulolu hindame. Seega ei ole võimalik välja võtta, milline on rahulolu % konkreetsel teenusel. Hamet koolitusel osales 15 inimest (2 koolitust). Kokku 64 ( 32 + 32) tundi. Rahulolu 100% Reformi elluviimiseks planeeritud EL struktuurivaendite kasutamise lõpp on 2022. aastal. Reformi elluviimiseks planeeritud EL struktuurivaendite kasutamise lõpp on 2022. aastal. Reformi elluviimiseks planeeritud EL struktuurivaendite kasutamise lõpp on 2022. aastal. Teenuste osutamine on kulgenud plaanipäraselt, lõplik unikaalsete teenust saanud isikute arv selgub Statistikaameti andmete põhjal 2018. aastal otsis töötukassa toel tööd kuus keskmiselt 11 228 vähenenud töövõimega inimest, kellele osutatavate teenuste maht on aasta-aastalt kasvanud. Vähenenud töövõimega töötutest peaaegu iga teine (47%) on leidnud töökoha aasta jooksul. Näitaja võetud seirearuandest, lõplik täitmine selgub Statistikaameti andmete põhjal. Tulenevalt heast olukorrast tööturul, võib registreeritud töötusesse sisenemise hetkeks olla kogunenud prognoositust enam töötutoetuse saamiseks vajalikku staaži (töötutoetuse saamise õigus tekib siis, kui viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva on isik töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega). Teine asjaolu peitud selles,et keskmine töötutoetuse saajate arv kuus kajastab kõiki töötutoetuse saajaid, kuid selle näitaja tõlgendamisel tuleb arvestada, et töötutoetuse saajate arv on mõjutatud TVR klientidest (inimesed, kes soovivad oma töövõimet hinnata, võtavad töötuna arvele ja võivad saada esialgu töötutoetust, kuid vähenenud töövõime hindamisotsuse saamisel hakkavad saama töötutoetuse asemel töövõimetoetust; samas statistikas kajastuvad nad vastavas perioodis ka töötutoetuse saajana). Kuna suurem osa üleminekuperioodist (SKA püsivast töövõimetusest TK töövõime skeemi) on seljataud, siis järgnevate aastate statistika peaks paremini "paika loksuma". Reh. teenuste tagasisidele vastanud kokku 23 klienti 111, kuid AKRK ei erista SRT ja TRT teenuse tagasisidesid, mille põhjal me rahulolu hindame. Seega ei ole võimalik välja võtta, milline on rahulolu % konkreetsel teenusel. Planeerimistasand Jrk nr või teenuse kood programm SK01 meede 1.1. 1.1.1. teenus teenuse mõõdik teenus 271 teenuse mõõdik 271 teenus 270 teenuse mõõdik 279 teenus 267 teenuse mõõdik 267 tegevus 1.1.2. teenus 181 teenuse mõõdik 181 teenus 236 teenuse mõõdik 236 teenus 237 teenuse mõõdik 237 teenus 238 teenuse mõõdik 238 tegevus 1.1.3. teenus 182 teenuse mõõdik 182 teenus 183 teenuse mõõdik 183 teenus 184 teenuse mõõdik 184 teenus 239 teenuse mõõdik 239 tegevus 1.1.4. teenus 178 teenuse mõõdik 178 teenus 185 teenuse mõõdik 185 teenus 187 teenuse mõõdik 187 teenus 188 teenuse mõõdik 188 teenus 189 teenuse mõõdik 189 teenus 191 teenuse mõõdik 191 teenus 186 teenuse mõõdik 186 teenus 190 teenuse mõõdik 190 tegevus 1.1.5. teenus 46 teenuse mõõdik 46 Nimetus Sotsiaalkindlustuse programm (SK01) Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. Eesti integreerimine EL-i elektroonilisse sotsiaalkindlustusalasesse andmevahetussüsteemi (EESSI) Eesti on integreeritud EESSI andmevahetussüsteemi Võimekuse loomine EL-i elektroonilise sotsiaalkindlustusalase andmevahetussüsteemiga liitumiseks (EESSI) Tagatud on võimekus liituda EESSI andmevahetussüsteemiga Rahvusvahelise koostöö tegemine sotsiaalkindlustuspoliitika arendamiseks ISSA liikmeks olemisega seotud kohustused on täidetud Sotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide väljamaksmine Riikliku vanaduspensioni ja soodustingimusel vanaduspensioni maksmine Hüvitise saajate arv Väljateenitud aastate pensioni maksmine pensioni saajate arv Riikliku töövõimetuspensioni maksmine pensioni saajate arv Riikliku toitjakaotuspensioni maksmine pensioni saajate arv Mitte-sotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide väljamaksmine Rahvapensioni maksmine Hüvitise saajate arv Avaliku teenistuja pensionisuurenduse maksmine Hüvitise saajate arv Riigikogu liikme pensioni maksmine Hüvitise saajate arv Pensioniõigusliku staaži ja pensionilisade maksmine pensionilisade saajate arv Toetuste ja hüvitiste väljamaksmine Kahjuhüvitiste maksmine seoses tööõnnetustega Hüvitise saajate arv Puudega inimestele sotsiaaltoetuste maksmine Toetuse saajate arv Välisriigist tagasipöörduja sotsiaaltoetuse maksmine Hüvitise saajate arv Välisriigist tagasipöörduja sotsiaalmaksu maksmine Hüvitise saajate arv Üksi elava pensionäri toetuse maksmine Toetuse saajate arv Olümpiavõitja toetuse maksmine Toetuse saajate arv Represseeritu toetuse maksmine Hüvitise saajate arv Puuduva töövõimega inimese õppelaenu hüvitamine Toetuse saajate arv Muu materiaalse abi andmine inimestele Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine Toiduabi saanud isikute arv. Asutus 2018 2018 Selgitus eesmärk täitmine Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah Piiriülese sotsiaalkindlustuse valdkonnas toimusid läbirääkimised Kanada, Venemaa ja Valgevenega. Leping Valgevenega kirjtuati alla 7.12.2018. Minskis. Venemaa ja Kanadaga jõuti tekstides kokkuleppele, lepingu allakirjutamine on planeeritud 2019. aastasse. EL suunal osalesime EL Nõukogus sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruste läbirääkmistel, kus nõukogu jõudis tekstides kokkuleppele. Riigikogu menetles SoM poolt ettevalmistatud eripensionide kaotamise eelnõu, mis võeti vastu 14.06.2018. Riigikogu menetles ka SoM poolt ettevalmistatud eelnõu, mis muudab I samba pensionivalemit, pensioniiga ja rakendab paindliku pensioni kontseptsiooni. Pensionireformi eelnõu võeti vastu 12.12.2018. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet ei ei Projekti lõpp on 2019. aastal. TEHIK TEHIK Projekti lõpp on 2019. aastal. TEHIK on paigaldanud testkeskkonnas ja toodangueelses keskkonas ning alustanud paigaldamist ka toodangukeskkonnas EESSI süsteemi juurdepääsupunkti (AP) ning juhtumihaldussüsteemi RINA Sotsiaalkindlustusametile (SKA), Maksu- ja Tolliametile (MTA) ja Eesti Haigekassale (EHK). Töötukassa on samuti paigaldanud oma asutuse RINA testkeskkonnas ning alustanud paigaldamist toodangueelses keskkonnas. Testkeskkonnas on AP keskserveriga (CSN) sünkroonitud ning kõik Eesti asutused saavad teiste riikidega ja omavahel sõnumeid ei ei vahetada. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet jah jah Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 306111 307516 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 2131 2132 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 44022 30117 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 4887 6136 Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 4800 3508 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 20400 8537 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 180 197 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 11400 10383 Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet Isikute arvu metoodika muutus (prognoosimisel kasutame arvestuliku 12 kuu makse korral arvutatud isikute arvu, mitte erinevate isikute arvu üldse, 2200 1436 mida kasutati varem). Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 143525 158553 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 50 42 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 50 42 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 70000 79946 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 11 10 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 10430 9527 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 25 48 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 35000 22920 Planeerimistasand Jrk nr või teenuse kood tulemusvaldkond programm SK02 meede 1.1. tegevus 1.1.1. teenus 38 teenuse mõõdik 38 tegevus 1.1.2. teenus 10 teenuse mõõdik 10 teenuse mõõdik 10 teenus 21 teenuse mõõdik 21 teenuse mõõdik 21 teenus 39 teenuse mõõdik 39 teenuse mõõdik 39 teenuse mõõdik 39 teenuse mõõdik 39 teenuse 111 teenuse mõõdik 111 teenuse mõõdik 111 teenus 235 teenuse mõõdik 235 teenus 137 teenuse mõõdik 137 teenuse mõõdik 137 teenus 193 teenuse mõõdik 193 teenus 194 teenuse mõõdik 194 teenus 195 teenuse mõõdik 195 teenus 242 teenuse mõõdik 242 teenuse mõõdik 242 teenus 250 teenuse mõõdik 250 teenuse mõõdik 250 teenus 276 teenuse mõõdik 276 teenus 277 teenuse mõõdik 277 tegevus 1.1.3. teenus 41 teenuse mõõdik 41 teenus 196 teenuse mõõdik 196 teenus 274 teenuse mõõdik 274 tegevus 1.1.4. teenus 44 teenuse mõõdik 44 teenus 45 teenuse mõõdik 45 teenus 42 teenuse mõõdik 42 meede 1.2. Meetme mõõdik tegevus 1.2.1. teenus 240 teenuse mõõdik 240 tegevus 1.2.2. teenus 231 teenuse mõõdik 231 teenuse mõõdik 231 teenus 102 teenuse mõõdik 102 teenus 103 teenuse mõõdik 103 teenus 197 teenuse mõõdik 197 teenus 198 teenuse mõõdik 198 teenus 199 teenuse mõõdik 199 teenuse mõõdik 199 teenus 200 teenuse mõõdik 200 teenus 201 teenuse mõõdik 201 teenus 202 teenuse mõõdik 202 meede 1.3. Meetme mõõdik tegevus 1.3.1. teenus 58 teenuse mõõdik 58 teenus 43 teenuse mõdik 43 teenuse mõõdik 43 teenuse mõõdik 43 teenuse mõõdik 44 teenuse mõõdik 44 teenuse mõõdik 45 teenuse mõõdik 45 teenuse mõõdik 46 teenuse mõõdik 46 Nimetus Sotsiaalne kaitse (SK) Hoolekandeprogramm (SK02) Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Hoolekandepoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine ja arendamine Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel saamine Osalejate arv rahulolu Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine hoolekande teenuste saajate arv Koolitusel osalenud inimeste arv Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolekande teenuste saajate arv Supervisioonis osalenud inimeste arv kõrgemal sotsiaalkaitsekursusel osalejate arv sotsiaaltranspordi osutamise lahendus on kättesaadav kohalikele omvalitsustele Tugiteenus vanglast vabanenutele Vanglast vabanejale suunatud tugiteenuste saajate arv Koolitustel osalenute arv Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused avatud taotlemine hoolekande teenuste saajate arv Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Ajakirja Sotsiaaltöö tellijate arv/uudiskirja lugejate arv Ajakirja Sotsiaaltöö uudiskirja lugejate arv Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele hoolekandeteenuse saajate arv Sotsiaalne rehabilitatsioon Teenuse saajate arv Abivahenditeenus Teenuse saajate arv Hoolakandeteenuste kvaliteedi edendamine Koolitusel osalenud inimeste arv Kvaliteedi- juhtimis- süsteemi rakendajad Abivahendialane nõustamine ja abivahendispetsialistide pädevuse tõstmine hoolekande teenuste saajate arv Koolitusel osalenud inimeste arv Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja teenusekohtade kohandamine teenuskohtade kohandamiseks toetust saanud teenuseosutajate arv Innovaatilise eakate kodu rajamine toetus innovaatilise eakate kodu loomiseks on välja makstud Erihoolekandeteenuse osutamine ja arendamine Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine Loodud kvaliteetsete teenuskohtade arv Erihoolekandeteenus Teenuse kohtade arv Erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenuse osutamine teenuskohtade arv Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamine Hasartmängumaks Eesti Punasele Ristile Punasele Ristile on toetus edastatud. Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamise toetuse taotlemine rahastatud vabaühenduste taotluste arv Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine Puuetega inimeste arv, kellele on tagatud sobivad eluruumid Ohvritele suunatud abi osutamine Klientide rahulolu ohvriabi- ja lepitusteenustega Ohvriabi poliitika kujundamine Ohvriabipoliitika kujundamine ja ellu rakendamine Ohvriabipoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. Ohvritele suunatu teenuste osutamine ja hüvitiste tagamine Inimkaubanduse ohvrite abistamise ja rehabilitatsiooniteenus Teenuse kohtade arv Teenuse saajate arv Nõustamis- ja postrehabilitatsiooniteenuste osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele Teenuse saajate arv Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin Teenuse saajate arv Naiste tugikeskuse liitteenus Teenuse saajate arv Naiste tugitelefoni teenus Teenuse kättesaadavus Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise ja rehabilitatsiooniteenus Teenuse saajate arv Teenuse kättesaadavus (piirkonnad) Kuriteoohvri hüvitise maksmine Hüvitise saajate arv Psühholoogilise abi kulu hüvitamine Hüvitise saajate arv Lepitusteenus Lepitamiskatsete arv Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku poole, % Võrdse kohtlemise edendamine Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine Võrdse kohtlemise poliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. Invaspordiga tegelemise toetuse taotlemine Siseriiklikult korraldatud spordivõistluste/ürituste arv Siseriiklikult korraldatud spordivõistlustel/üritustel osavõtnud sportlaste arv (sh välisriikidest osalejate arv) Välisvõistlustel/üritustel osa võtnud välisriikide sportlaste arv Välisvõistlustel/üritustel osavõtmiste arv Välisvõistlustel/üritustel osalejate arv Liikmesorganisatsioonide arv Liikmesorganisatsioonide liikmete arv Treeneritele korraldatud koolituste/infopäevade arv Treeneritele korraldatud koolitustel/infopäevadel osalejate arv Asutus 2018 2018 Selgitus eesmärk täitmine Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah Riiklike hoolekandeteenuste osas on tehtud mitmeid muudatusi. Pika töö tulemusena valmisid Sotsiaalkindlustusametil kulumudelid erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele ning ühtlasi muudeti hindu alates augustist mõlema valdkonna teenustele. Erihoolekande puhul lisandus uus teenus autistidele ning viidi sisse muudatused, millega saaab SKA õiguse hinnata teenusevajadust edaspidi iga kliendi puhul selleks loodud hindamisvahengiga. Kõigi teenuste (eelnevatele lisaks ka abivahenditeenus) puhul muudeti ja täiustati üldist teenusekorraldust, et muuta senisest kiiremaks taotlemisprotsessi ning parandada teenuste kättesaadavust. Sotsiaalministeerium Astangu KRK Astangu KRK 20 49 Astangu KRK Reh. teenuste tagasisidele vastanud kokku 23 klienti 111, kuid AKRK ei erista SRT ja TRT teenuse tagasisidesid, mille põhjal me rahulolu hindame. Seega ei ole võimalik välja võtta, 85% 65% milline on rahulolu % konkreetsel teenusel. Astangu KRK Astangu KRK Hoolekande teenuseid on 2018 aasta lõpuks saanud 999 1050 999 inimest Astangu KRK 1116 918 koolitatud on 918 inimest Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2020 3391 Sotsiaalministeerium 420 601 Sotsiaalministeerium 150 218 Sotsiaalministeerium Koostatud on eraldi toetuse andmise tingimused, mille raames on kaasatud partnerina 3 ühistranspordi keskust (ÜTK) (Kagu, Pärnumaa, Viljandimaa) ning Saaremaa ei ei Vallavalitsus. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 700 Näitaja täitmine selgub Statistikaameti aruande põhjal. Sotsiaalministeerium 100 123 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Näitaja alatäitmine on tingitud veninud haldusreformist, mille tõttu omakorda lükati edasi avatud voorude toimumisaega. 2600 1100 Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 2018. a mais oli uudiskirjal 1950 tellijat, seejärel muudeti vastavalt jõustunud Euroopa andmekaitse üldmäärusele uudiskirja andmebaas nõusolekupõhiseks, mistõttu saajate 1950 702 arv vähenes. Tervise Arengu Instituut Dementsusealast pädevust tõsteti kuuel koolitusel osalenud 144 144 hoolekandeasutusel, kokku 144 töötajal Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 1800 2022 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 8300 5744 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 44000 53074 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 277 Sotsiaalkindlustusamet 29 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 373 Sotsiaalkindlustusamet 210 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 25 - Taotlusvoor avati 13. detsembril 2018. Taotluste vastuvõtmine lõpeb 13. märts 2019. Hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude rahastusettepanekud aastateks 2018-2021 näevad ette kohandamist kuni 943 teenusekohale. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium - - Avamine on planeeritud 2019. aastasse Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2018. aasta avatud taotlusvooru tulemusena luuakse lisaks 327 uut ja reorganiseeritakse 154 teenusekohta. Reorganiseeritud on 244 ööpäevaringse ja 286 kogukonnas elamise ning loodud on 14 uut kogukonnas ja 32 toetatud elamise teenusekohta. Lõplik saavutustase selgib kui RÜ on 880 576 aruanded menetlenud. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 6800 7222 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 150 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah Aastal 2018 EPR laekumine summas 1 064 126,55€ Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 140 136 HM Nõukogu poolt otsustatud toetada 97 väikeprojekti (taotlusi 275) ja 39 suurprojekti (taotlusi 72) kogusummas 3 065 233€ Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Projektide rakendamine toimub plaanipäraselt. II taotlusvoor 45 69 avanes 2019 veebruaris. Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet uus indikaator, metoodika on veel väljatööta mises Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah 1) Ohvriabisüsteemi analüüs valminud. 2) Vägivallatseja kodust eemaldamise pilootprojekt ellu viidud, tulemused analüüsitud, ettepanekud SKA/PPA töökorralduse ja lisaressursi vajaduse kohta tehtud (Vabariigi Valitsuse memorandum selle kohta 27.09.2018). Uute praktikate üle Eesti laiendamine algab 2019. ja kestab kuni 2021. 3) Seksuaalvägivalla ohvritele mõeldud teenuste pakkumisel koostööd arendatud, sõnastatud koostöömudel. 4) Inimkaubanduse valdkonna spetsialistid koolitatud. 5) Inimkaubanduse ohvritele suunatud teenuste ja nõuandeliini teenusekirjeldus loodud. 6) Prostitutsiooni kaasatutele suunatud teenuste teenusekirjeldus loodud. 7) Prostitutsiooni kaasatutele ja inimkaubanduse ohvritele ja ennetamiseks suunatud teenuste ostmise hanked läbi viidud, lepingud teenusepakkujatega sõlmitud. Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 10 5 Sotsiaalkindlustusamet 35 10 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 350 337 Otseselt teenuseid saanute arv. Pöördumisi oli 2147. Alates 1.01.19 korraldab teenust SKA. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 400 433 Teenust korraldab alates 1.01.2019 SKA. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 2000 1950 Korduvate hangete tõttu vahetusid aasta sees teenuse pakkujad, mistõttu aasta ei olnud mitmetes piirkondades stabiilne, mille tõttu oma korda on keerukas saada abivajajate ja koostööpartnerite usaldust. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 24.juuli 24.juuli Teenuse rahastamine sai aasta lõpuga läbi. Teavet toimuvusprobleemide kohta me ei saanud. Alates 1.1.2019 asendab seda kriisiabitelefon 116006 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 6 Võrreldes 2017. aastaga kasvas teenust saanud inimeste kahekordistus. 2019 prognoos on 140 92 2020 160 2021 200 Sotsiaalkindlustusamet 2 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad nelja Eesti haigla juures: Lääne-Tallinna keskhaiglas, Tartu Ülikooli kliinikumis, 4 Pärnu haiglas ja Ida-Viru keskhaiglas. Katvust laiendada pole plaanis. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 292 72 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 588 810 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 890 840 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium - Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah 2018. a. lisandus teenusesse puudega inimeste õiguste kaitse, sh ligipääsetavuse edendamise koordinatsioon. Puudega inimeste õiguste kaitse parandamiseks tehti koostööd õiguskantsleri kantselei, VäMi ja Riigikoguga, mille tulemusel anti õiguskantslerile pädevus tegutseda puudega inimeste õiguste kaitse konventsiooni seiremehhanismina. Ligipääsetavuse edendamiseks tehti aktiivset koostööd erinevate osapooltega, tihedam koostöö MKM-ga ennekõike ehitiste ligipääsetavuse edendamiseks, sh kahe ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määruse ning 21.11.2018 jõustunud ehitusseadustiku muudatuse osas, millega anti 2019. a. algusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile riikliku järelevalve pädevus ehitiste, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks. 2018. a. kevadel anti välja esimesed mitmekesise töökoha märgised 17 organisatsioonile. Märgisega seotud tegevused toetavad töökeskkonna mitmekesisuse suurendamist, arvestades töötajate vanust, sugu, etnilist tausta, emakeelt, rassi, usku, terviseseisundit (sh puue ja vähenenud töövõime) ja seksuaalset sättumust. Viidi ellu tegevusi mitmekesisuse päeva ja ligipääsetavuse päeva tähistamiseks. Vabariigi Valitsusele esitati VõrdKS muudatused, mida VV siiski arutada ei jõudnud. Toetati erinevate tunnuste (sh puue) alusel võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste aspekti lõimimist teiste ministeeriumide poolt kookõlastamisele saadetud õigusaktide eelnõudele ja strateegilistele dokumentidele. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 82 83 Sotsiaalministeerium 3930 3869 Sotsiaalministeerium Siseriiklikud võistlused koos välisriikide sportlastega toimusid 155 200 aasta esimesel poolel. Sotsiaalministeerium 74 78 Sotsiaalministeerium Avanes võimalus lähisriikides võistkondlukult (nt jalgpall) 141 279 osaleda, mis tõstis oluliselt osalejate arvu. Sotsiaalministeerium 45 47 Sotsiaalministeerium 1950 1950 Sotsiaalministeerium 5 5 Sotsiaalministeerium 105 91 Planeerimistasand Jrk nr või teenuse kood tulemusvaldkond programm SK03 meede 1.1. tegevus 1.1.1. teenus 59 teenuse mõõdik 59 tegevus 1.1.2. teenus 36 teenuse mõõdik 36 Nimetus Sotsiaalne kaitse (SK) Soolise võrdõiguslikkuse programm (SK03) Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Soolise võrdõiguslikkuse kohtlemise valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine osutamiste arv, otsene ajakulu klientidele Asutus 2018 2018 Selgitus eesmärk täitmine Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah Valmistati ette ja esitati VV-le ning Riigikogule soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatused, mille peamine eesmärk oli toetada tööandjate poolset aktiivsemat tegelemist naiste ja meeste palgaerinevuste probleemiga, sh anda Tööinspektsioonile järelevalveõigus võrdse palga põhimõtte täitmise üle avaliku sektori organisatsioonides. Viidi ellu tegevusi võrdse palga päeva tähistamiseks, eelnõuga seoses ka mitmeid muid temaatilised kommunikatsioonitegevused (pressiüritus, esinemised meedias, artiklid jne). Valmistati ette põhjaliku soolise palgalõhe analüüsi lähteülesanne RITA 1 raames. Toetati soolise aspekti lõimimist teiste ministeeriumide poolt kookõlastamisele saadetud õigusaktide eelnõudele ja strateegilistele dokumentidele. Juhiti EL soolise võrdõiguslikkuse nõuandva komitee arvamuse väljatöötamist teemal tööelu muudatustest tingitud uued väljakutsed soolisele võrdõiguslikkusele (New Challenges for Gender Equality in the Changing World of Work"). Osaleti aktiivselt Euroopa Nõukogu seksismi ennetamise ja tõkestamise soovituse SVVKV väljatöötamise komitee töös. Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei Soolise 70 70 Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei Planeerimistasand Jrk nr või teenuse kood tulemusvaldkond programm PP01 meede 1.1. tegevus 1.1.1. teenus 54 teenuse mõõdik 54 tegevus 1.1.2. teenus 133 teenuse mõõdik 133 teenus 213 teenuse mõõdik 213 teenus 214 teenuse mõõdik 214 teenus 215 teenuse mõõdik 215 teenus 216 teenuse mõõdik 216 teenus 217 teenuse mõõdik 217 meede 1.2. tegevus 1.2.1. teenus 134 teenuse mõõdik 134 teenuse mõõdik 134 tegevus 1.2.2. teenus 223 teenuse mõõdik 223 teenus 224 teenuse mõõdik 224 teenus 232 teenuse mõõdik 232 teenuse mõõdik 232 tegevus 1.2.3. teenus 55 teenuse mõõdik 55 teenus 218 teenuse mõõdik 218 teenus 219 teenuse mõõdik 219 teenus 220 teenuse mõõdik 220 tegevus 1.2.4. teenus 56 teenuse mõõdik 56 teenuse mõõdik 56 teenuse mõõdik 56 teenus 249 teenuse mõõdik 249 teenus 136 teenuse mõõdik 136 teenuse mõõdik 136 teenus 221 teenuse mõõdik 221 teenus 222 teenuse mõõdik 222 tegevus 1.2.5. teenus 109 teenuse mõõdik 109 meede 1.3. tegevus 1.3.1. teenus 203 teenuse mõõdik 203 teenus 204 teenuse mõõdik 204 teenus 205 teenuse mõõdik 205 teenus 206 teenuse mõõdik 206 teenus 207 teenuse mõõdik 207 teenus 210 teenuse mõõdik 210 teenus 211 teenuse mõõdik 211 teenus 212 teenuse mõõdik 212 Nimetus Perepoliitika (PP) Laste ja perede programm (PP01) Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Lastekaitse- ja perepoliitika valdkonna poliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. Toimiv lastekaitsesüsteem Lastekaitsetöötajate pädevuse tõstmine Koolitustel osalejate arv Lastekaitse korraldamine Lasetkaitsetööks vastvad tingimused loonud KOV-de osakaal Lastekaitsejuhtumite nõustamise teenus Teenuse kättesaadavus Lasteabitelefoni 116111 ja kadunud laste telefoni 116000 teenus Teenuse kättesaadavus Saatjata lapse, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu, majutamise ja heaolu korraldamise teenus Teenuse kohtade arv Väärkoheldud lastele ohvriabi raames rehabilitatsiooni- ja raviteenuste pakkumine Teenuse kohtade arv Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused Vanemlike oskuste arendamine Koolitustel osalejate arv Osalevate asutuste arv Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused Kinnise lasteasutuse teenus Teenuse saajate arv Alaealistele õigusrikkujatele suunatud lepitusteenus Lepitamiskatsete arv Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) teenus alaealistele MDFT-sse suunatud ja selle läbinud laste ja noorte arv Mitmedimensionaalne pereteraapia (14 terapeuti) peret Puudega laste teenused Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine peresõbraliku tööandja märgise mudel Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus Teenuse saajate arv Erivajadustega laste abivahenditeenus Teenuse saajate arv Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine Perepõhiste asendushoolduse vormide pakkujate arv. Koolitusel osalenud või tugiteenust saanud asenduskoduteenuse osutajate ja järelevalve tegijate arv Tugiteenuseid saanud asendushoolduselt elluastuvate noorte arv Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine Perepõhiste asendushoolduse vormide pakkujate arv Asendushoolduse spetsialistide ja -perede pädevuse tõstmine Koolitustel osalejate arv Koolitustel osalejate arv Asendushoolduse teenus Asendushoole all olevate laste arv Lapsendamisteenus Lapsendatud laste arv Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0-7-aastastele lastele Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele Uute lapsehoiukohtade arv Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine Elatisabi maksmine Elatisabi saavate laste arv (elatisabi + elatisfond) Vanemahüvitise maksmine Hüvitise saajate arv Vanemate sotsiaalse kaitse (pensioni- ja ravikindlustus) tagamine Alla kolme aastast last hooldavate perede arv Peretoetuste maksmine Laspsega (lastega) perede arv Lapsepuhkuste tasu maksmine Lisapuhkust võtvate lapsevanemate arv Õppelaenu kustutamine lapse sünni korral ning raske ja sügava puudega laste vanematele Ülevõetud õppelaenukohustuste arv Puudega lapse toetus Toetust saavate laste arv Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu Lisapuhkust võtvate lapsevanemate arv Asutus 2018 2018. selgitus eesmärk täitmine Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah 2018. aastal jõustusid asendushoolduse valdkonda puudutavad sotsiaalhoolekandeseaduse muudatused. Muudatuste raames korraldati ümber nii kohalike omavalitsuste kui riigi ülesanded, eesmärgiga soodustada laste suunamist perepõhisele hooldusele ning tõsta teenuse ja korralduse kvaliteeti. Samuti jõustusid õigusrikkumisi toime pannud alaealiste kohtlemise muudatused, mis suurendasid politsei, prokuratuuri ja kohtu võimalusi alaealiste mõjusaks kohtlemiseks viisil, mis on eakohane ning ennetab uute süütegude toimepanemist. Loodi kinnise lasteasutuse teenus ning tehti otsused lisaraha suunamiseks mitmedimensioonilise pereteraapia ja vanemlusprogrammi Imelised Aastad pakkumisse. Oktoobris 2018 kinnitas Riigikogu perehüvitiste seaduse muudatused, millega luuakse ühtne vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem, millest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. Edaspidi saavad ema ja isa olla kahe kuu jooksul samal ajal lapsega kodus ja saada vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa ning kombineerida töötamist ja lapsega koosolemist. Töötati välja pankrotiaegse elatisabi VTK ning alustati perelepitusteenuse programmi koostamisega. Koostöös SKA ja TAIga koordineeriti puudega lastele ja asendushooldusel viibivatele lastele suunatud ESF rahastatud tegevusi, panustati lastemajateenuse ja vanemluse valdkonna arengutesse ning erinevatesse teistesse laste ja perede heaolu mõjutavatesse tegevustesse. Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 350 235 Aasta lõpuks toimus 16 gruppi üle Eesti, sh 11 põhikoolituse mooduleid ja 5 täiendavaid koolitusi. Täituvus on olnud peaaegu vastavalt mõõdikule. Tulime välja Lastekaitsetöötajate põhikoolituse viimase, neljanda mooduliga. Jätkasime ka muude moodulite pakkumist. Lisaks sai välja arendatud täiendav koolitus "Töö uimasteid tarvitava vanemaga". Mõnevõrra on mõõdiku sihttase edaspidi väiksem, sest osa lastekaitsetöötajaid on põhikoolituse läbinud. Jätkuvalt on oluline välja arendada täiendavaid koolitusi, mis on lastekaitsetöötajatele tööks vajalikud. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 24h/7 24h/7 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 24h/7 24h/7 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 6 5 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 6 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 1230 500 Tervise Arengu Instituut 33 33 Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 0 62 2019 laiendame teenuspakkujate ringi ning tagame spetsialiseerumise Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 170 N/A Täpne statistika puudub, andmekorje on korrektne alates 2019. Suurem kasv on ennustatav alates 2020 kui Norra vahendite toel tekib vabatahtlike lepitajate võrgustik, mis suurendab võimekust ülesannet täita. Hinnanguliselt 30 oli alaealiste lepitusi 2018. aastal. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet - - Sotsiaalkindlustusamet 152 107 Tähistab perede arvu, kellega tööd alustati. 2018. oli võimekus madalam, kuna septembrini ei olnud võimalust tühje kohti täita eelarvelistel põhjustel. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah Mudel on välja töötatud. Igal aastal ühineb ca 30 uut tööandjat programmiga. Hetkel programmis 90 tööandjat ning 13 tööandjat on juba väljunud lõppmärgisega. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 1000 2405 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 5500 7151 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 6000 2194 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 750 680 Jätkatakse teavitustegevustega uute perepõhise asendushoolduse vormide pakkujate leidmiseks. Sotsiaalministeerium 250 688 Püstitatud indikaator on üle täidetud, kuna asenduskoduteenuse osutajate kättesaadavus ning nende huvi teenuste ja koolituste vastu on kõrge. Sotsiaalministeerium 245 56 Seni on näitaja alatäidetud tugiisikuteenuse vähese kasutamise tõttu, mis on seotud mitmete erinevate takistustega (noorte lühiajaline huvi teenuse vastu, tugiisiku mittesobivus noorele jt) Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 750 680 Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 140 Tervise Arengu Instituut 325 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Kaks avatud vooru toimusid suhteliselt lühikese vaheajaga järjest, siis täitus 2018. a sihttase varem. Samas tuleb märkida, et 2023. a sihttase jääb tõenäoliselt täitmata, kuna ühe lapsehoiukoha hind on osutunud kallimaks, kui planeeitud. Seda seetõttu, et kahes voorud loodi enam eriilmselisi kohti, mis on tavakohtadest kallimad. 700 976 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 6310 3877 2018. aasta sihttase oli üle prognoositud (Isikud taandatud kas 12 või 5 kuu peale, olenevalt elatisabi liigist) Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 17200 17572 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 1500 1596 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 160000 166314 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 51500 47197 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 391 421 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 13100 Puude tuvastamise metoodika korrigeerimised, nt astma põhidiagnoosi puhul puude mittetuvastamine. 12217 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet 4450 5511 Planeerimistas Jrk nr Nimetus and või teenuse kood tulemusvaldko Tervis (TE) nd programm TE01 Keskkonnatervise programm (TE01) meede 1.1. Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine teenus 97 Säästva ja tervisliku elukeskkonna reguleerimine ning terviseteadlikkuse edendamine teenuse mõõdik 97 Rahvatervise valdkonna poliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine ning järelevalve teenus 85 Hea laboritava funktsiooni rahastamine teenuse mõõdik 85 Hea laboritava kontrollasutus töötab, laboritava nõuetele vastavust riigis kontrollitakse ilma välisabita. teenus 143 Vee terviseohutuse korraldamine teenuse mõõdik 143 tööplaan on täidetud, kontrolli käigus avastatud puudused on viidud nõuetega vastavusse teenuse mõõdik 143 õigeaegselt vastatud kaebuste arv teenuse mõõdik 143 ettekirjutuste täitmine ja trahvide ja sunniraha laekumine on kontrollitud teenuse mõõdik 143 teabenõuetele on vastatud õigeaegselt teenuse mõõdik 143 nõuetele vastava ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal teenuse mõõdik 143 õigeagselt täidetud toimingute osakaal (siseriklikud ja rahvusvahelised aruanded, juhendid, soovitused jm) teenus 145 Haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse korraldamine teenuse mõõdik 145 õigeaegselt vastatud kaebuste arv / teabenõuete osakaal teenuse mõõdik 145 ettekirjutuste täitmine ja trahvide ja sunniraha laekumine on kontrollitud teenuse mõõdik 145 koolide vastavus valgustatuse nõuetele teenuse mõõdik 145 süsihappegaasi sisaldus õpperuumides vastab nõuetele (viibimine koolides, kus on piisav õhuvahetus) teenuse mõõdik 145 isikliku hügieeni tagamise tingimused koolieelsetes lasteasutustes teenuse mõõdik 145 liikumise ja kehalise tegevuse tingimused koolides teenuse mõõdik 145 10 päeva menüü keskmine toiduenergia koolieelsetes lasteasutustes vastab nõuetele teenus 151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine, detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine teenuse mõõdik 151 toimingute arv teenus 152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine teenuse mõõdik 152 toimingute arv teenuse mõõdik 152 nõustamiste arv teenus 153 Toodete terviseohutuse korraldamine teenuse mõõdik 153 ettekirjutuste täitmine ja trahvide ja sunniraha laekumine on kontrollitud teenuse mõõdik 153 nõuetele vastavaid kosmetikatooteid turustavate ettevõtjate osakaal kontrollitud ettevõtjate arvust teenuse mõõdik 153 nõuetele vastavaid mänguasju ja lapsehooldusvahendeid turustavate ettevõtjate osakaal kontrollitud ettevõtjate arvust teenuse mõõdik 153 nõuetele vastavaid kemikaale turustavate ettevõtjate osakaal kontrollitud ettevõtjate arvust teenuse mõõdik 153 nõuetele vastavaid detergente turustavate ettevõtjate osakaal kontrollitud ettevõtjate arvust teenuse mõõdik 153 nõuetele vastavaid biotsiide turustavate ettevõtjate osakaal kontrollitud ettevõtjate arvust teenus 154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse ja hügieeninõuete järelevalve teenuse mõõdik 154 Nõuetele vastavaid iluteenuse osutavate ettevõtete osakaal kontrollitud ettevõtete arvust teenuse mõõdik 154 Nõuetele vastavaid majutusteenuse osutavate ettevõtete osakaal kontrollitud ettevõtete arvust teenuse mõõdik 154 Ettekirjutuste täitmine ja trahvide ja sunniraha laekumine on kontrollitud teenus 233 Tasulised tervisekaitseteenused teenuse mõõdik 233 tasuliste uuringute arv meede 1.2. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine teenus 155 Nakkushaiguste seire korraldamine teenuse mõõdik 155 nakkushaigusteregistri andmed on kättesaadavad digitaalsel kujul teenuse mõõdik 155 usaldusväärsed nakkushaiguste seireandmed on maakondades kättesaadavad teenuse mõõdik 155 gripi sentinell-seire süsteem hõlmab vähemalt 10% elanikkonnast teenus 156 Labori referentsteenuse osutamine teenuse mõõdik 156 Refteenuse osutamise maht teenus 234 Mikroobide resistentsuse tekke ning leviku ohjamine teenuse mõõdik 234 õigeaegselt täidetud toimingute osakaal (siseriklikud ja rahvusvahelised aruanded, juhendid, soovitused jm); toimub infovahetus Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ja nende asjakohaste struktuuride, sh laborid, vahel teenuse mõõdik 234 aktiivravi haiglate arv, kes koguvad ja analüüsivad andmeid tervishoiuga seotud infektsioonide (TI) liikidest ning antimikroobsete (AM) preparaatide kasutusest teenus 157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine teenuse mõõdik 157 menetlused on läbiviidud tähtaegselt; vajalikud tõrjemeetmed õigeaegselt rakendatud, haiguse levik tõkestatud teenuse mõõdik 157 koostatud valmisolekualaste dokumentide arv, sh epideemia hädaolukorra riskianalüüsi ja lahendamise kava osad, juhendid jm valdkonna pädevuse piires tegevus 1.2.2. Riikliku immuniseerimiskava rakendamine teenus 94 Riiklikus immuniseerimiskavas olevate immuunpreparaatide tagamine sihtrühmadele teenuse mõõdik 94 Immuniseerimiskavas näidatud sihtrühmas vaktsineeritud olevate isikute osakaal teenus 158 Immuniseerimiskava korraldamine teenuse mõõdik 158 14-aastaste laste hõlmatus leetrid, mumps, punetised revaktsineerimisega teenuse mõõdik 158 1-aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B-viirushepatiidi, Hib vaktsineerimisega teenuse mõõdik 158 1-aastaste laste hõlmatus rotaviirusnakkuse vaktsineerimisega teenuse mõõdik 158 iImmuunpreparaadid on nõuetekohaselt käideldud Asutus 2018 2018. Selgitus eesmärk täitmine Sotsiaalministeer ium Sotsiaalministeer ium Sotsiaalministeeri um Sotsiaalministeeri um Sotsiaalministeeri um Sotsiaalministeeri jah jah Uue RTA koostamine - Kõigis maakondades toimusid um maakondlikud konsultatsioonid uue Rahvastiku tervise arengukava koostamiseks koostöös Siseministeeriumiga ja koordineerituna Siseturvalisuse arengukava koostamise protsessiga ja koostöös maakondlike arendusorganisatsioonidega (MARO). Toimusid valdkondlikud kaasamisüritused erialaspetsialistide ja erinevate osapoolte sisendi saamiseks RTA-sse. Vaimne tervis: 2018.a kaardistati Sotsiaalministeeriumi sisesed tegevused vaimse tervise valdkonnas ning läbi laialdase kaasamise koostati vaimse tervise valdkonna eesmärgid RTA-s aastateks 2020-2030. Valmis uuring "Aastatel 2006-2015 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade", mille põhjal koostati RES 2020 lisataotlus vaimse tervise valdkonna tugevdamiseks läbi teenuste arenduse ja elanikkonna teadlikkuse tõstmise. Vigastuste haigestumuse (2018. aasta) aruanne avaldatakse 1. oktoober 2019. Norra finantsmehhanismi ettevalmistus: valmistati ette laste liikumist, paikkondlikku tervisedendust ja vigastuste ennetust hõlmav programm eeldatavalt 2019 rakenduva Norra finantsmehhanismi jaoks Rahvusvahelisel tasandil rahvatervise valdkonna poliitikate kujundamisel osalemine, sh Põhjamõõtme heaoluvõrgustiku liikmete aastakonverentsil alkoholipoliitika piiriüleste küsimuste teemalise kõrvalürituse korraldamine Tallinnas. Sotsiaalministeeri um Sotsiaalministeeri um Sotsiaalministeeri jah jah Hea laboritava (GLP) funktsioon rahastatud. Hea um laboritava kontrollasutus (SA Eesti Akrediteerimiskeskus) osales 2018.a kahel GLP põhjamaade inspektorite koosolekul, EU GLP töörühma koosolekul ja OECD GLP töörühma koosolekul. OECD GLP töörühm otsustas 7.03 koosolekul hindamismeeskonna ettepanekul kiita heaks Eesti GLP vastavuse hindamise ja kontrollimise tegevuskava ning tunnustada edaspidi Eesti uuringuandmeid vastastikku (MAD). Edaspidi kontrollitakse riigis hea laboritava nõuetele vastavust ilma välisabita. Samuti osaleti pädevuse hoidmise eesmärgil vaatlejana Soome inspekteerimisel. Terviseamet Terviseamet 92% 93% Terviseamet 99% 100% Terviseamet 98,50% 99% Terviseamet 75% 67% Seoses haldusreformiga vajas VTI täiendavat arendust, mis sai valmis alles 2018.a lõpuks. Kuna süsteem korralikult ei töötatud ei olnud võimalik teha teavitustöid ja nõuda süsteemiga liitumist. Terviseamet 70% 70% Terviseamet 86% 84% Terviseamet Terviseamet 92% 93% Terviseamet 99% 100% Terviseamet 96% 96% Terviseamet 72% 93% Kontrolliti organoleptiliselt, mitte CO2 seadmega. Valdavalt on õhk klassides värske. Antud mõõdik sõltub otseselt tuulutamisest ja ventilatsioonist. Terviseamet 98% 100% Terviseamet 99% 99% Terviseamet 80% 81% Terviseamet Terviseamet 137 219 Terviseamet Terviseamet 188 485 Antud teenuse mõõdikute suurenemine on tingitud toimingutega mis on seotud pädeva asutuse kohustustega. Nt komisjonile ja kemikaaliametile antud sisendid erinevatele regulatiivsetele otsustele ning aktidele. Samuti kommentaarid regulatiivsete aktide ning otsuste tõlgetele. Terviseamet 284 359 Nõustamiste arvu suuremine on osaliselt seotud turul olevate kemikaalide järelevalve kontrolli tulemusega. Nõuetele mittevastavate kemikaalide maaletoojaid/tootjaid nõustatud vastavatest seadusandlikest aktidest tulenevatest nõuetest. 01.06.2018 oli REACH määruse ainete registreerimise tähtaeg, sellega seoses oli prognoositust suurem nõustamiste arv. Samuti prognoositust suurem oli nõustamiste arv seoses biotsiidi turustamise nõuete ning tingimuste osas. Terviseamet Terviseamet 99% 99% Terviseamet 62% 68% Terviseamet 60% 82% Oleme jõudnud üks kord kahe aasta jooksul kontrollida enamikku turul selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid (tootjad ja importijad). Ettevõtjate teadlikkus tõusnud ja nõuetele mittevastavate ettevõtete hulk vähenenud. Terviseamet 54% 62% 28% 48% Nõuetele vastavate ettevõtete arv on suurenenud seoses eelnevatel aastatel läbiviidud sihtuuringuga, mis keskendus detegentidele. Tänu sellele on ettevõtete teadlikkus tõusnud ning mittevastavuste arv vähenenud. 38% 43% Terviseamet Terviseamet 1 90% Nõuetele vastavate ettevõtete osakaal sõltub kontrollitud salongide profiilist. Mida intensiivsemaid protseduure pakutakse salongis, seda suurem on tõenäosus tegevuskohas puuduste avastamisele. 2018. a järelevalve tulemustest järeldub, et regioonides tuleb korrigeerida kontrollimise prioriteedid. Terviseamet 92% 100% 2018. a järelevalve tulemused kinnitavad, et majutusteenuste valdkonnas suuri probleeme ei ole. Terviseamet 100% 0% Ettekirjutused puuduvad. Terviseamet Terviseamet 175542 203150 Sotsiaalministeeri um Sotsiaalministeeri um Terviseamet Terviseamet 100% 100% 81% teatistest nakkushaige kohta ja 98% teatistest gripi/ÄRH kohta edastatkase elektrooniliselt, ülejäänud (muu kanali kaudu/paberkandjal laekunud teatised) digiteeritakse. Terviseamet 100% 100% 81% teatistest nakkushaige kohta ja 98% teatistest gripi/ÄRH kohta edastatkase elektrooniliselt, ülejäänud (muu kanali kaudu/paberkandjal laekunud teatised) digiteeritakse. Terviseamet 10% 10% Elanikkonna hõlmatus sentinel seirega on Eestis 10,2%, mis loetakse piisavaks ja usaldusväärseks lähtudes WHO ja ECDC soovitustest. Eestis on seirega hõlmatud 11 maakonda, lisaks Tallinn ja Narva. Sentinelseire finantseeritakse riigi eelarvest. Seires osalevad 71 perearsti, kes esitavad oma nimistu piires iganädalaselt andmeid gripilaadsetesse haigustesse haigestumise kohta ning võtavad laboratoorseks uuringuks proove gripi haiguspildiga patsientidelt. Seire käigus Terviseameti labor võtab kohustuse teostada partneritele tasuta uuringud ning tasuda perearstidele proovi võtmisega seotud kulud. Terviseamet Terviseamet 41% 100% Ref. teenus täidetud 100% 2018. a eraldatud eelarve mahust. Terviseamet Terviseamet 96% 98% Terviseamet 21 21 Käivitatud ECDC C. difficile seire projekt, täpsema tundlikkuse ja ribotüpiseerimise andmed kogutud vastavalt kavale. Resistentsuse andmed haiglatele tagasisidena antud. TI ja AMR hetkleviuuringu läbiviimise ettevalmistamine. Riiklik kohustuslik hetkleviuuring planeeritud 2019.a-ks. Terviseamet Terviseamet 100% 100% Kõik nakkushaiguste kolded/puhangud õigeaegselt tuvastatud, uuritud; vajalikud tõrjemeetmed rakendatud; haiguse levik piiritletud. Oht elanikele kõrvaldatud. Tõrjenõuete täitmise järelevalve menetlused läbiviidud nõuetekohaselt, vastavalt aastaplaanile. Terviseamet 10 4 Epideemia lahendamise kava osa koostamine lükkus 2019. aastale. Plaaniväliste dokumentide koostamise vajadus sõltub operatiivsest olukorrast ja nende arvu ei ole võimalik planeerida. Sotsiaalministeeri um Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Detailsem selgitus: Tuberkuloosivastane vaktsineerimine alla 1-aastastel - 92,1% Vaktsineerimisega hõlmatus 2-aastastel: Rota – 87,1% Difteeria, teetanus, läkaköha, polio, Hib – 93,3% Hepatiit B – 92,4% Mumps, punetised, leetrid – 92,9% Hõlmatus HPV 1. doosiga 2003. a sündinutel - 61,6% 2004. a sündinutel -60,9% 2005. a sündinutel -59,6% 2006. a sündinutel -42,8% Hõlmatus kõigi immuniseerimiskavas olevate vaktsineerimistega on langenud võrreldes eelmise aastaga (va HPV, mis lisati immuniseerimiskavasse 90% 93,10% 2018). Terviseamet Terviseamet 94% 88,3% Kavandatud hõlmatus immuniseerimisega ei ole saavutatud. Vajaliku tulemuse saavutamiseks ettevõetud abinõud: - on tagatud kvaliteetsete vaktsiinide ja vaktsineerimisteenuse kättesaadavus kõigile Eesti lastele; - on tagatud immuniseerimisalaste infomaterjalide kättesaadavus lapsevanematele (vaktsineeri.ee; kommunikatsioonikampaaniad, prinditud infomaterjalid); - on korraldatud kokkusaamine koolitajatega, et kaasajastada vaktsineerijate koolituskava; - WHO abil on korraldatud 2-päevane seminar Eesti ametnikele ja TTO-dele, kus arutati olukorra parandamise võimalusi. Terviseamet 93% 92% Terviseamet 88% 87% Terviseamet 100% 100% Külmaauto on soetatud ja kasutatakse vaktsiinide vedamiseks Terviseameti kesklaost regionaalosakondadesse; on loodud 2 vaktsiinivaheladu Ida ja Lõuna regionaalosakondades; külmiseadmed on varustatud loggeritega ja GPS süsteemiga. Planeerimistasan Jrk nr Nimetus d või teenuse kood tulemusvaldkond Tervis (TE) programm TE02 Terviseriskide programm (TE02) meede 1.1. Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine teenus 87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine teenuse mõõdik 87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise tegevused on osutatud. tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine teenus 112 Sekkumised tasakaalustatud toitumise soodustamiseks, uurimistöö ja toitumise andmekogu haldamine teenuse mõõdik 112 Kampaaniate arv teenuse mõõdik 112 Veebide külastatavus teenuse mõõdik 112 Infosüsteemi kasutusaktiivsus teenuse mõõdik 112 toitumisalase päeviku registreeritud kasutajaid (http://tap.nutridata.ee/) teenuse mõõdik 112 Nutridata andmesisestusprogrammi registreeritud kasutajate arv (http://asp.nutridata.ee/asp/index.action) teenuse mõõdik 112 Uuringud tegevus 01.jaan Alkoholi tarbimise vähendamine teenus 114 Alkoholitarbimise vähendamisele suunatud ennetus, ravi ja hoiakute kujundamine teenuse mõõdik 114 Veebide külastatavus teenuse mõõdik 114 Uuringute ja analüüside arv teenuse mõõdik 114 Alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuseid saanud inimeste arv teenuse mõõdik 114 Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust saanud inimeste arv teenuse mõõdik 114 Alkoholitarvitamise häire ravi teenust saanud inimeste arv teenuse mõõdik 114 Alkoholi liigtarvitamist, alkoholitarvitamise häiret ja ravi käsitlevate konverentside ja kampaaniate arv teenuse mõõdik 114 Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumisega seotud koolitustel osalejate arv teenuse mõõdik 114 Alkoholitarvitamise häire raviga seotud koolitustel osalenud inimeste arv tegevus ###### Tubaka tarbimise vähendamine teenus 117 Kampaaniate arv teenuse mõõdik 117 Veebide külastatavus teenuse mõõdik 117 Teenust saanud isikute arv tegevus ###### Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine teenus 119 Kampaaniate arv teenuse mõõdik 119 Veebide külastatavus teenuse mõõdik 119 Teenust saanud isikute arv teenuse mõõdik 119 Koolitustel osalejate arv teenuse mõõdik 119 Uuringute ja analüüside arv tegevus ###### Vigastuste vähendamine ja ennetamine teenus 138 Vigastustest tingitud surmajuhtumite andmete kogumine teenuse mõõdik 138 Sisestatud juhtude arv tegevus ###### HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine teenus 96 Antiretroviirusravimite kättesaadavuse tagamine ravisaajatele teenuse mõõdik 96 ARV ravimite saajate arv (aasta keskmine) teenus 100 HIV-positiivsete patsientide andmekogu tegevuse toetamine teenuse mõõdik 100 HIV-positiivsete patsientide andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV ravi kohta Eestis teenus 123 HIV ennetus- ja uurimistöö ning riskirühmadele suunatud teenused ja muud sekkumised teenuse mõõdik 123 Kampaaniate arv teenuse mõõdik 123 Veebide külastatavus teenuse mõõdik 123 Teenust saanud isikute arv teenuse mõõdik 123 Väljastatud profülaktiliste vahendite arv teenuse mõõdik 123 Koolitustel osalejate arv teenuse mõõdik 123 Uuringute ja analüüside arv tegevus ###### Tuberkuloosinakkuse vähendamine teenus 126 Tuberkuloosi ennetus ja ambulatoorse ravi korraldamine teenuse mõõdik 126 Teenust saanud isikute arv/ TB-OKR visiitide arv teenuse mõõdik 126 TB otseselt kontrollitava ravisüsteem visiitide arv teenus 95 Tuberkuloosivastaste ravimite, sh kõrvaltoimete ravimite tagamine ravisaajatele teenuse mõõdik 95 Patsientide arv, kes saab tuberkuloosi ravimeid (aasta keskmine) tegevus ###### Rahvatervise valdkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine teenus 98 Terviseriskide vähendamise poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine teenuse mõõdik 98 Terviseriske vähendav valdkonna poliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. teenus 139 Ennetustegevuste korraldamine teenuse mõõdik 139 Pakutavate teenuste arv teenus 140 Tervisestatistika teenuse mõõdik 140 Keskmine andmebaasi külastuste arv ühes tööpäevas. teenus 141 Terviseandmete registrite pidamine teenuse mõõdik 141 Kogu rahvastikku hõlmavate haigusregistrite arv. teenus 142 Teadusprojektide elluviimine teenuse mõõdik 142 Teadusprojektide arv (Baasi aruanne) teenuse mõõdik 142 Teadusprojektide rahaline maht (Baasi aruanne) tegevus ###### Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel teenus 127 Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö teenuse mõõdik 127 Kampaaniate arv. Uuringute analüüside arv teenuse mõõdik 127 Koolitustel osalejate arv teenus 129 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine ning uurimistöö teenuse mõõdik 129 Sekkumises osalevate eelkooliealiste asutuste arv teenuse mõõdik 129 Sekkumises osalevate kooliealiste asutuste arv teenuse mõõdik 129 Koolitustel osalevate eelkooliealiste arv teenuse mõõdik 129 Koolitustel osalevate kooliealiste arv teenuse mõõdik 129 Uuringute ja analüüside arv Asutus 2018 2018. Selgitus eesmärk täitmine Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah 2018. aastal jätkusid Liikuma Kutsuva Kooli programmi tegevused. Liitusid veel 27 kooli, kokku oli 2018. aastal programmis osalevaid koole 40. Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 2 2 Tervise Arengu Instituut 285000 263970 Tervise Arengu Instituut 161000 166236 Tervise Arengu Instituut 83000 95330 Tervise Arengu Instituut 60 123 1 1 Valmidus soolauuringu tegemiseks on rahastuse leidmisel olemas. Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 160000 399635 Vajadus on kohandada külastuste lugemise metoodikat. Tervise Arengu Instituut 1 1 Tervise Arengu Instituut 4200 4 017 Tervise Arengu Instituut 3000 1 112 Mõõdik on alatäidetud, kuna programmis "Kainem ja tgervem Eesti" sihttasemete seadmisel ülehinnati esmatasandi motivatsiooni teenuse osutamisel ja teenuseosutajate leidmiseks korraldatud hankele laekus oodatust oluliselt vähem pakkujaid. 2018. a detsembris väljakuulutati välja uus hange. Hanke ettevalmistamise käigus otsiti võimalusi teenuseosutajate hankes osalemise motiveerimiseks läbi soodsamate lepingutingimuste ja lihtsustati teenuste struktuuri. Suheldi aktiivselt erinevate perearstikeskustega. Tervise Arengu Instituut 1200 2 905 Alkoholitarvitamise häire ravi teenus on käivitunud hästi. Teenuse korralduses tõrkeid ei ole ja patsiendid on näidanud teenuse vastu suurt huvi. Programmi "Kainem ja tervem Eesti" alkoholitarvitamise häire ravi teenuse näitaja planeerimisel (2014) ei osatud ette näha teenuseosutajate motivatsiooni ja patsientide suurt huvi teenusele pöördumisel. Samas on alkoholitarvitamise häirega patsiente Eestis hinnanguliselt 50 000-60 000 inimest ja seetõttu on saavutatud tulemus väga oluline ravi kättesaadavuse suurendamisel. Tervise Arengu Instituut 4 10 Korraldati kaks üle-eestilist kampaaniat ja kaks konverentsi. Näitaja ületati peamiselt infopäevade korraldamise suurenenud vajaduse tõttu alkoholi liigtarvitajatega kokkupuutuvate spetsialistide seas. Tervise Arengu Instituut 96 125 Viidi läbi 11 alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise koolitust, milles osales 125 tervishoiutöötajat. Kovivioone ei korraldatud, kuna selleks puudus vajadus. Tervise Arengu Instituut 66 183 Mõõdiku ületamine on seotud koolitusvajaduse alahindamisega planeerimisperioodil. I ja II poolaastal toimus 4 alkoholitarvitamise häiret käsitlevat koolitust, millel osales 83 inimest I ja II poolaastal toimus 7 madala intensiivsusega psühhosotsiaalse sekkumise (nõustamine) oskuste täiendamise koolitust eesti ja vene keeles, milles osales 100 inimest Tervise Arengu Instituut 2 2 Tervise Arengu Instituut 90 000 99 526 Tervise Arengu Instituut 1500 1 477 Tervise Arengu Instituut 1 1 Tervise Arengu Instituut 110 000 302 499 Vajadus on kohandada külastuste lugemise metoodikat. Tervise Arengu Instituut 2000 764 Nii alaealiste kui ka täiskasvanute nõustamisteenuste osas on andmed nõustamiste, mitte isikute kohta. Alaealistele osutatud teenused: Grupiteraapiate arv 139, Telefoninõustamiste arv 735, Pereteraapia kohtumiste arv 377. Täiskasvanutele osutatud teenused: Sotsiaalööaja nõustamiste arv 1761; Psühholoogi nõustamiste arv 1380; Kogemusnõustaja nõustamiste arv 1786; Psühholoogiliste grupinõustamiste arv 688; Grupipõhiste kogemusnõustamiste arv: 837. Opiodsõltuvuse asendusravi saanud isikute arv kajastud Teenuse 123 väljundite all ning on 1052. Summaarselt on raviteenuseid saanud 1816, kellele lisanduvad nõustamisteenuseid saanud isikud. Tervise Arengu Instituut 500 466 Narkomaania ja HIV valdkonnas tegutsevate organisatsioonide suvekoolis osalenud spetsialistide arv on kajastatud Teenuse 123, kuna mitmed osalejad on seotud mõlema Teenuse täitmisega. Kuna osalejate arv ei ole jahagatud kahe teenuse vahel, vaid näidatud ühe Teenuse all on Teenuse 123 vastav indikaator on täidetud 113% ja Teenuse 119 vastav indikaator mõnevõrra alatäidetud. Tervise Arengu Instituut 2 2 Tegevused on ellu viidud plaanipäraselt. Uue tegevusena alustati ettevalmistusi 2019. aastal Tallinna reovee uurimiseks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jääkide suhtes. The European School Survey on Alcohol and Other Drugs (ESPAD) (15-16-aastaste kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja illegaalsete uimasite tarvitamise uuring). 2019. aasta uuringu ettevalmistamine - ankeedid on koostatud, tõlgitud eesti-, vene- ja inglise keelde, trükitud. Valim koolidest ja klassidest on moodustatud. Korraldatud hange küsitluse läbi viimiseks ja andmete sisestamiseks 2019. aastal. Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 859 819 Andmed on kogutud. Analüüsid 2016 ja 2017 on avaldatud. Sünonüümiseerimine ei ole arendatud. Andmed kõikide vigastuste kohta ei ole täiuslikud. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 4200 4316 ARV ravimite saajate arv 2018. aasta lõpus oli 4316. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah Ei Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 2 2 Tervise Arengu Instituut 310 000 263 970 2019 on plaanis hiv.ee veebi täielik kaasajastamine nii tehniliselt kui sisuliselt Tervise Arengu Instituut 25 000 21 058 Ei kajastu juhtumikorralduse ja nõustamise teenust saanud HIV-ga elavate arv, kuna nende teenuste aruanntes kajastuvad nõustamised ja visiidid.Nõustamisi oli aasta jooksul õe- juhtumikorraldaja poolt 4 haiglas kokku 16 391. Psühholoogi nõustamisi 2 639, sotsiaalnõustamisi 2 576 ja kogemusnõustamisi kahes haiglas 690. Tervise Arengu Instituut 2 500 000 1 821 325 Oktoobris vahetus teenuseosutaja Paides. Seoses Paide Sotsiaaltöö keskuse likvideerimisega osutab alates oktoobrist teenust MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus. Alates 21.12.2018 lõpetati leping ennetähaegselt MTÜ AIDSI Tugikeskusega. Seisuga 31.12.2018 on 14 statsionaarset keskust ja 18 väljatöö kohta (piirkonda). Novembris alustas tööd mobiilne kahjude vähendamise teenus Tallinn/Harjumaal ja Ida- Virumaal. Ida-Virumaal osutab teenust SA Viljandi Haigla ja Tallinn/Harjumaal MTÜ Convictus Eesti koostöös SA-ga Viljandi Haigla. Perioodil november- detsember 2018 külastati mobiilset teenust 296 korral, kliendikoodiga korduvkliente oli 127 ja uusi kliente 32, kokku väljastati 23 146 süstalt. Tervise Arengu Instituut 350 397 Narkomaania ja HIV valdkonnas tegutsevate organisatsioonide suvekoolis osalenud spetsialistide arv on kajastatud Teenuse 123, kuna mitmed osalejad on seotud mõlema Teenuse täitmisega. Kuna osalejate arv ei ole jahagatud kahe teenuse vahel, vaid näidatud ühe Teenuse all on Teenuse 123 vastav indikaator on täidetud 113% ja Teenuse 119 vastav indikaator mõnevõrra alatäidetud. Tervise Arengu Instituut 1 9 Välja on antud järgmised raportid: - 2017. aasta täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuring https://intra.tai.ee//images/prints/documents/1535014 40828_Eesti_t%C3%A4iskasvanud_elanikkonna_sek suaalk%C3%A4itumine_2017.pdf - 2000.-2017. aasta HIV olukorra ülevaade (http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/downloa d/445) - Meestega seksivatele meestele ja trans-inimestele suunatud ennetustegevuse strateegilise info hindamine Eestis (http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/downloa d/449) -2017. aasta Tallinna narkootikume süstivate inimeste HIV-levimuse uuringu raport http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/downloa d/473 - Metadoonasendusravi 2016. aasta klientide uuring https://intra.tai.ee//images/prints/documents/1542016 55310_Metadoonasendusravil_olevad_kliendid_ja_ne nde_ravij2rgimus_2016.pdf Avaldatud on kaheksa teadusartiklit. Toimus järgmiste uuringute ettevalmistamine, andmete kogumine ja analüüs: - 2018. aasta täiskasvanud elanikkonna uimastitarvitamise uuring (raport valmib 2019) - 2018. aasta Narva narkootikume süstivate inimeste HIV-levimuse uuring (raport valmib 2019) - Kaitseväe ajateenijate HIV-levimuse uuring (raport valmib IV kvartal 2018) - 2017. aasta Euroopa MSMide internetiuuring Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 170 180 Tervise Arengu Instituut 18000 15 311 Väiksem visiitide arv on seotud prognoositust lühema ambulatoorse ravi keskmise kestvusega. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 200 146 2018. a. registreeritud haigeid kokku 146. Korrigeeritud prognoos lähiaastateks: 2019: 160; 2020: 150; 2021: 140 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah Toitumine ja liikumine: Toitumise ja liikumise roheline raamat valitsuskabinetti tutvustamisele ei jõudnud. Toidu reformuleerimise plaani väljatöötamiseks alustati 2018.aastal turuuuringu läbiviimisega. 2018. aastal tegeleti ka toitlustamise nõudeid reguleerivate (tervishoiu- ning hoolekandeasutused, koolieelsed lasteasutused ning koolid, kinnipidamisasutused) määruste uuendamisega. Kemikaaliohutuse valdkonnas võeti ELi tasemel vastu mitmeid olulisi eelnõusid: piirati tekstiilitoodetes, jalanõudes ja riietes mõnede kantserogeensete kemikaalide sisaldust; kemikaalide riskihindamise toimiku koostamisel tuleb edaspidi arvestada kemikaalide nanovorme; harmoniseeritakse ELi tasemel kemikaalide mürgistusalase teabe esitamist ning luuakse abistavad IT süsteemid. Alkohol ja tubakas - jõustusid reklaamiseaduse muudatused, mis reguleerivad alkoholireklaami sisu uudsel moel, sätestades lõpliku loetelu lubatud elementidest, toimusid konsultatsioonid ettevõtjatega (reklaamiagentuurid ja alkoholitootjad) seaduse sujuvaks rakendamiseks, toimusid konsultatsioonid järelevalveasutusega seaduse algset eesmärki silmas pidavaks rakendamiseks. Toimusid ka ettevalmistused 2019. aastal jõustuvateks alkoholi- ja tubaka jaemüügipiiranguteks, erinevate ametkondade ja erasektori koostöös koostati juhendid jaemüüjatele alkoholi jaemüügiks ja tubaka jaemüügiks: https://kaupmeesteliit.ee/wp- content/uploads/2018/11/Alkoholim%c3%bc%c3%bc gijuhend2018-1.pdf ja https://kaupmeesteliit.ee/wp- content/uploads/2018/11/Tubakatoodete- Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 19 19 Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 60 95 22% uusi kasutajad, mis tekkisid surmaandmete infograafika avaldamise järel veebruaris, andmebaasi tugevast promomisest sotsiaalkaitse kursustel ning selle järel infolisti saajate laiendamisest. Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 7 7 Registrite tegevus plaanipärane, andmed kogutud, valideeritud, avaldatud vastavalt avaldamiskalendrile ja rahvusvahelistele kokkulepetele, õiguslikud alused korrastatud (TAI vastutav töötleja 6-l registril), arendusteks vajalikud vahendid lisaeelarvest taotletud Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 32 34 Tervise Arengu Instituut 698000 432 889 Baasfinantseerimise andmete arvestamise põhimõtete muutusest tingitud muudatus, mille tulemusena mitmed tululiigid arvestusest välja jäetakse. Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 3 3 Tervise Arengu Instituut 1500 1 384 Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 392 377 Tervise Arengu Instituut 410 421 Tervise Arengu Instituut 700 525 Osalenute arv sõltub koolitusformaatidest. Pakutavad koolitused mahukamad ning seetõttu ka osalejate arv planeeritust väiksem, seetõttu korrigeeritud sihttasemeid, kuna pigem planeerime mahukamaid koolitusi, kui lühikesi infopäevi. Tervise Arengu Instituut 1500 1 035 Osalenute arv sõltub koolitusformaatidest. Pakutavad koolitused mahukamad ning seetõttu ka osalejate arv planeeritust väiksem, seetõttu korrigeeritud sihttasemeid, kuna pigem planeerime mahukamaid koolitusi, kui lühikesi infopäevi. Tervise Arengu Instituut 1 1 Planeerimistasand Jrk nr või Nimetus teenuse kood tulemusvaldkond Tervis (TE) programm TE03 Tervishoiusüsteemi programm (TE03) meede 1.1. Kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine tegevus 1.1.1. Tervisehoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine teenus 68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine teenuse mõõdik 68 Tervishoiupoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse teenus 72 Patsientide huvikaitseline toetamine teenuse mõõdik 72 Patsiendid on süsteemi tasemel ja raviprotsessides aktiivsed partnerid. teenus 73 Patsiendikaebuste menetlemine teenuse mõõdik 73 Menetletud avalduste arv tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine teenus 76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine teenuse mõõdik 76 Kindlustatute arv aasta lõpu seisuga teenuse mõõdik 76 Eriarstiabi kasutanud kindlustatute arv teenuse mõõdik 76 Keskmine statsionaarsel ravil viibimine päevades teenuse mõõdik 76 Soodusretseptide arv teenuse mõõdik 76 Soodusravimeid kasutanud kindlustatute arv teenus 272 Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötvate vanadus- ja rahvapensionäride eest teenuse mõõdik 272 Mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest on eraldis Haigekassale antud teenus 82 Ravikindlustamata isikute vältimatu abi rahastamine teenuse mõõdik 82 Ravijuhtude arv teenus 160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine (üldarstiabi korraldamine) teenuse mõõdik 160 kõikidel nimistutel on uus perearst või ajutine asendaja 100% teenuse mõõdik 160 asendusteenuse lepingu väljamaksed on teostatud iga kuu 4. kuupäevaks teenuse mõõdik 160 väljamääramised on tehtud iga kvartali lõpuks teenuse mõõdik 160 kontrolltoimingute käigus tuvastatud puudused on kõrvaldatud ja tegevus on viidud nõuetega vastavusse teenuse mõõdik 160 kasvab nende perearstide arv, kelle kättesaadavus vastab kehtestatud nõuetele teenuse mõõdik 160 avalduste/kaebuste alusel alustatud järelevalvemenetluste osakaal langeb teenus 70 Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine teenuse mõõdik 70 Kaasajastatud esmatasandi tervisekeskuste arv. teenus 69 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine teenuse mõõdik 69 Pädevuskeskustena töötavate piirkondlike haiglate kaasajastatud raviüksuste arv teenus 241 Eriarstiabi arendamine väljaspool pädevuskeskusi teenuse mõõdik 241 Ida-Viru haigla II etapi projekteerimine teenus 159 Kiirabiteenuse korraldamine teenuse mõõdik 159 C ja D prioriteediga kutsetele peab kiirabibrigaad kohale jõudma: sama valla või linna piires vähemalt 15 minutiga % kutsetest, muudel juhtudel vähemalt 20 minutiga % kutsetest teenuse mõõdik 159 C ja D prioriteediga kutsetele peab kiirabibrigaad kohale jõudma: sama valla või linna piires vähemalt 10 minutiga % kutsetest; muudel juhtudel vähemalt 15 minutiga % kutsetest teenuse mõõdik 159 A ja B prioriteediga kutsele peab kiirabibrigaad kohale jõudma: sama valla või linna piires vähemalt 30 minutiga % kutsetest; muudel juhtudel vähemalt 35 minutiga % kutsetest teenuse mõõdik 159 Kiirabibrigaadi pidaja on kohustatud tööpäeviti ajavahemikus 7:00 - 17:00 hiljemalt 1 tunni jooksul ja muul ajal hiljemalt 2 tunni jooksul komplekteerima täiendava, vähemalt 2-liikmelise kiirabibrigaadi, arvestusega 1 täiendavalt komplekteeritud kiirabibrigaad iga 3 kiirabibrigaadi kohta; teenuse mõõdik 159 kümne kõige sagedasema tüüpjuhtumiga seoses osutatud kiirabiteenuse keskmine vastavus ravijuhendi kvaliteediindikaatoritele teenuse mõõdik 159 kutsete %, millal kiirabibrigaad D prioriteediga kutsetele kohale jõuab aasta keskmisena vähemalt 8 minutiga ja vähemalt 11 minutiga ning C prioriteediga kutsetele aasta keskmisena vähemalt 10 minutiga ja 15 minutiga; teenuse mõõdik 159 kiirabibrigaadi ajutine asendamine toimunud 1 tunni jooksul teenus 79 Residentuurikulude rahastamine teenuse mõõdik 79 Aastas keskmiselt aktiivselt residentuuris õppijate arv. teenus 71 Arstide lähtetoetuse maksmine teenuse mõõdik 71 Lähtetoetust saanute arv. teenus 77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate registrisse tagasi toomiseks teenuse mõõdik 77 Koolitatud tervishoiutöötajate arv teenus 161 Tervishoiuteenuse osutajate (põhi)tegutsemisõiguste haldamine, sellega seotud registrite pidamine ning riigi tervishoiu infosüsteemidele autentimisteenuseks andmete tagamine teenuse mõõdik 161 menetlused on läbi viidud tähtaegselt teenuse mõõdik 161 põhjendatud vaidlustuste arv teenuse mõõdik 161 tervishoiutöötajate töötamise andmed on aktuaalsed teenuse mõõdik 161 kontrolltoimingute käigus tuvastatud puudused on kõrvaldatud ja tegevus on viidud nõuetega vastavusse teenuse mõõdik 161 kaebuste esitamisel on esimesed menetlustoimingud tehtud 10 päeva jooksul teenuse mõõdik 161 aasta jooksul kontrollitud objektide (tervishoiuteenuste osutajate) osakaal teenuse mõõdik 161 ettekirjutuste täitmine ja sunniraha laekumine on kontrollitud teenuse mõõdik 161 avalduste/kaebuste alusel alustatud järelevalvemenetluste osakaal teenus 132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud teenuse mõõdik 132 Esmaste sõeluuringutestide andmete laekumine registrisse (%) teenus 83 Sundraviteenuse rahastamine teenuse mõõdik 83 Keskmine kuu voodikohtade arv teenus 88 Siirdamisasutuse tegevuse toetamine teenuse mõõdik 88 Tagatud on aastaringselt elundidoonorluse ja -siirdamiste riigisisese koordinatsiooni 24/7. Elundite hankimine, käitlemine ja siirdamine toimuvad kooskõlas EL kehtivate heade kliiniliste tavade ja kvaliteedi- ning ohutusnõuetega. teenus 84 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine teenuse mõõdik 84 Läbiviidud ekspertiiside arv Patsientide arv, kellel tuvastati kutsehaigus teenus 74 Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse toetamine teenuse mõõdik 74 Tervisetehnoloogia hindamise teemad ja raportite arv teenus 164 Mürgistusteabealane nõustamine teenuse mõõdik 164 meditsiiniõe poolt telefoni teel osutatav nõustamisteenus on katkematult ööpäevaringselt kättesaadav teenus 165 Antidootide varu moodustamine ja käitlemine teenuse mõõdik 165 kõik varusse kuuluvad antidoodid on vastavalt hankeplaanidele soetatud ning teenuseosutajatele jaotatud teenus 163 Tervishoiuteenuste osutajate järelevalve teostamine teenuse mõõdik 163 menetlused on läbi viidud tähtaegselt teenuse mõõdik 163 põhjendatud vaidlustuste arv teenuse mõõdik 163 kaebuste esitamisel on esimesed menetlustoimingud tehtud 10 päeva jooksul teenus 80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel teenuse mõõdik 80 Geenivaramu andmekogu andmed ja koeproovid on säilitatud ja peetud vastavalt IgUS-le, kehtestatud protseduurireeglitele, headele laboritavadele ja ISO 9001 : 2008 standarditele. teenus 89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine teenuse mõõdik 89 Personaalmeditsiini programm on ellu viidud vastavalt tegevuskavale teenus 86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine teenuse mõõdik 86 Müokardiregistri andmebaas on kvaliteetne, TTOdelt saadud andmed on kajastatud ning mõokardiregistri andmeid on edastatud TTOdele kui ka teadustööde tegijatele. Teenus 131 Geeniproovide kogumine ja geenikaartide koostamine Teenuse mõõdik 131 Kogutud geeniproovid tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks teenus 166 Riigi tervishoiuvaru haldamine teenuse mõõdik 166 mitte ühegi tervishoiuvaldkonna või tervishoiuteenuse osutaja tegevusvarusse kuuluva ravimi, seadme, ühekordse meditsiinivahendi vm tarviku kogus ei ole mistahes hetkel väiksem kui 75% ettenähtust teenuse mõõdik 166 tervishoiuvaldkonna ja tervishoiuteenuse osutajate tegevusvaru on saavutanud ettenähtud sortimendi ja kogused teenus 167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine teenuse mõõdik 167 kõikidel kriisiülesannetega tervishoiuteenuse osutajatel on nõuetekohane tegevusplaan (sh elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan) teenuse mõõdik 167 MIMMS (suurõnnetuste meditsiinilise juhtimise ja tugi) metoodika koolituste ja jätkukoolituste mahu ja lisarahastuse vajaduspõhine analüüs on läbi viidud ning eelarve piires koolitused läbi viidud teenuse mõõdik 167 riikliku kriisireguleerimise õppus on kord 2-aasta tagant läbiviidud Terviseameti poolt teenuse mõõdik 167 riigikaitseliseks valmisolekuks vajalikud dokumendid on koostatud teenus 169 Mobiilse statsionaarse eriarstliku ravivõimekuse korraldamine suurõnnetuste meditsiiniliseks teenindamiseks teenuse mõõdik 169 projekti tegevused on edukalt lõppenud meede 1.2. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine teenus 91 Ravimipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine teenuse mõõdik 91 Ravimipoliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, vere ja medistiiniseadmete kättesaadavuse tagamine teenus 28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine teenuse mõõdik 28 menetluse tähtaegsus; teenuse mõõdik 28 põhjendatud vaiete puudumine teenus 29 Ravimite alaste tegevuste inspekteerimine teenuse mõõdik 29 põhjendatud vaiete puudumine teenus 30 Ravimitega seotud teatiste esitamine teenuse mõõdik 30 Menetlused on tähtaegselt läbi viidud teenus 31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine teenuse mõõdik 31 Aruanded ja analüüsid on tähtaegselt valminud teenus 32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine teenuse mõõdik 32 Vajalikud analüüsid on läbi viidud teenus 33 Ravimite alase teabe edastamine teenuse mõõdik 33 Rahulolu teabe liikumisega (mõõdetakse rahuloluküsimustiku abil 5 palli süsteemis) teenus 34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine teenuse mõõdik 34 Kehtivate õigusaktide muutmise vajadust on nende rakendamisel esilekerkinud probleemide valguses analüüsitud, ettepanekud koondatud ja Sotsiaalministeeriumile edastatud teenus 90 Apteekrite lähtetoetuse maksmine teenuse mõõdik 90 Apteekrite lähtetoetust saanute arv. teenus 92 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse rahastamine teenuse mõõdik 92 Ööpäevaringne valve patsientide immunohematoloogilisteks uuringuteks on tagatud. Fenotüpiseeritud doonorite register on täiendatud. Rahvusvahelise kvaliteedikontrolli testid on sooritatud. Immunohematoloogialaborite diagnostikat on kontrollitud ja vajadusel suunatud. teenus 93 Veredoonorluse propageerimise toetamine teenuse mõõdik 93 Doonoritelgi ürituste korraldamiste arv teenuse mõõdik 93 Turundusalaste tegevuste (veebilehe arendus, teenetemärgi tellimine, raadioreklaam, telereklaam, õppematerjalide koostamine vms) arv. teenus 170 Meditsiiniseadmete turujärelevalve korraldamine teenuse mõõdik 170 kontrolltoimingute käigus avastatud puudused on kõrvaldatud ja tegevus on viidud nõuetega vastavusse teenuse mõõdik 170 ettekirjutuste täitmine ja trahvide ja sunniraha laekumine on kontrollitud teenuse mõõdik 170 meditsiiniseadmed turule viimise teavitused on tehtud 10 tööpäevaga teenuse mõõdik 170 meditsiiniseadmed levitamise alustamise teavitused on tehtud 30 tööpäevaga teenuse mõõdik 170 ohujuhtumi alase teave on edastatud 30 päevaga teenuse mõõdik 170 teabepäevad/koolitused teenuse mõõdik 170 määratlemisküsimustele vastamine teenuse mõõdik 170 kaebuste esitamisel on esimesed menetlustoimingud tehtud 10 päeva jooksul teenuse mõõdik 170 kliiniliste uuringute otsused teenuse mõõdik 170 Eestis asuvate tootjate tehnilise dokumentatsiooni ekspertiis teenuse mõõdik 170 MSA andmete süvaanalüüs on tehtud 45 tööpäevaga teenuse mõõdik 170 kontrollteatised on tehtud 3 tööpäevaga teenuse mõõdik 170 meditsiinikiirituse kasutamise seire teenuse mõõdik 170 diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine teenuse mõõdik 170 juhendmaterjalid on koostatud/kaasajastatud teenuse mõõdik 170 turujärelevalve koordineerimistöörühma teatiste menetlus teenuse mõõdik 170 Euroopa Liikmesriikide poolt edastatud nõuetele mittevastavate teatiste menetlus teenuse mõõdik 170 meditsiiniseadmete reklaami seire Asutus 2018. 2018. Selgitus eesmärk täitmine Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah Tööplaani tegevused on enamasti täidetud tähtaajaliselt. Olulistes küsimustes on kaasatud huvirühmasid ning toimub aktiivne suhtlemine inimestega, kes pöörduvad meie poole Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Patsientide huvikaitselise tegevuse toetamiseks on sõlmitud leping MTÜga Heaolu ja Taastumise Kooliga, kes piloteerib aastatel 2018- 2019 kriisikaarti psüühikahäirega inimeste hulgas. Tegemist on etteantava tahteavaldusega psühhiaatrilise abi jah jah osutamiseks kriisis patsiendile. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Kokku menetleti 191 avaldust, millest tuvastati arstlikke 150 191 vigu 45 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1237000 1251617 Sotsiaalministeerium 800000 779027 Sotsiaalministeerium 5,9 6,2 Sotsiaalministeerium 8000000 8636819 Sotsiaalministeerium 850000 861925 Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet jah jah Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 23000 EHK aruanne saabub 30.aprill Terviseamet Terviseamet 100% 100% Väljakutseks on uute perearstide leidmine, maapiirkonnas. Terviseamet korraldas 2018. aastal 41 konkurssi. Luhtus 21 konkurssi ja 14 korral leiti konkursi kaudu perearst. Indikaatori täitmine 2019. a võib osutuda problemaatiliseks, kui järjest enam konkursse luhtub ning pole ka ajutise asenduse pakkujaid. Terviseamet 100% 100% Teenuse osutamine plaanipärane, lepingud on sõlmitud ja väljamaksed teostatud. Terviseamet 100% 100% Teenuse osutamine plaanipärane. Terviseamet 70% 80% Oleme kontrollinud, et iseteenindusportaal on ka tegelikult täidetud. Terviseamet 20% 21% Amet tegi meeldetuletuse 168 perearstile andmete esitamiseks iseteenindusportaali. 166 neist kõrvaldas puuduse. Terviseamet 70% 35% Enamus kaebustest said ära lahendatud järelevalvemenetluse väliselt. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2018. aastal toimunud teise taotlusvooru tulemusena on inv. kavas kinnitatud 60 esmatasandi ja üks maakondlik tervisekeskus. Lõpetatud on kaks esmatasandi tervisekeskuse projekti, sisuliselt on valmis veel 11. Projektide pikenemise peamiseks põhjuseks on ehitushindade kallinemine ja hangete luhtumine; projekti lõpparuannete kinnitamine venib, sest projektiga planeeritud teenuseid ei ole 3 kuu jooksul kasutusloa saamisest tagatud, loakohustusega teenustel puuduvad tegevusload. Lõplik saavutustase 15 13 selgib kui RÜ on aruanded menetlenud. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Projektide rakendamine toimub vastavalt kehtivale investeeringute kavale plaanipäraselt. Neljast projektist 6 5 üks on lõpetatud. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Leping 3-4/675-1 juuli,2018 601 tuh SA Ida-Viru Keskhaigla Ahtme üksuse aktiivravikompleksi II ehitusjärk koos olemasoleva hoone renoveerimisega ja Ahtme Esmatasandi Tervisekeskuse loomisega seotud projekteerimistegevus jah jah Terviseamet Terviseamet 90% / 90% N/A Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. 2018.a. jõudsid kiirabibrigaadid kohale: - C prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,17 min; - D prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 9,21 min. Terviseamet 55% / 55% N/A Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. 2018.a. jõudsid kiirabibrigaadid kohale: - C prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,17 min; - D prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 9,21 min. Terviseamet 70% / 70% N/A Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. 2018.a. jõudsid kiirabibrigaadid kohale: - A prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,84 min; - B prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,16 min. Terviseamet 100% N/A Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. Lepingu järgne kohustus. 2018.a. pole mõõdiku tegelikku täitmise suutlikkust õppuste käigus testitud ning reaalsed olukorrad pole lisabrigaadide aktiveerimist vajanud. Terviseamet 90% N/A Mõõdik sellisel kujul ei ole asjakohane. 2018.a. pole mõõdikute täitmist hinnatud järgmistel põhjustel: - ravijuhendid on sisult aegunud; - EHK ja EKL vaatasid 2018.a. üle kiirabi kvaliteediindikaatorid ja nende uuendamise vajaduse. Terviseamet 70% / 90% / N/A Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. 2018.a. 70% / 90% jõudsid kiirabibrigaadid kohale: - D prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 9,21 min; - C prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,17 min; - B prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,16 min; - A prioriteediga väljakutsete korral keskmiselt 12,84 min. Terviseamet 90% <90% Mõõdik sellisel kujul vajab edaspidi muutmist. Kiirabiautode avariisse sattumisel ning eriti öisel ajal ei ole brigaadi asendamine 1h jooksul praktilises elus võimalik. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 490 491 2018. aasta kesmiselt residentuuri õppes osalejaid Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2018 lähtetoetuse saajate arv 6, 15 tuh saajale, 10 6 täitmine 90 tuh Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Projekti raames koolitati 14 arsti ja projekti lõpetanutest 25 14 kandideeris residentuuri 7 osalenut Terviseamet Terviseamet 99% 95% Kui menetluse aeg on pikenenud, siis põhjus selleks on taotleja poolne andmete mitte esitamine, viivitamine või tahtlik andmete mitte esitamine. N: Medita Baltic. Terviseamet 1% 0% Ametisiseselt ei ole tulnud vaideid lahendada. Taotlejad on puuduste või pretensioonide korral taotlused tagasi võtnud. Terviseamet 95% 95% Terviseamet 70% 70% Tegevuslubade mentlemisel on rakendatud 100% ulatuses eelkontrolli ruuminõuete ja vahendite osas. Terviseamet 90% 80% Terviseamet 16% 26% Plaaniliste menetluste käigus (515) oleme kontrollinud üle veerandi tegevusloa omajatest (kokku 1955). Terviseamet 92% 89% Terviseamet 70% 43% Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut Kolme sõeluuringu keskmine esmastestide andmete laekumine registrisse 62% Rinnavähi sõeluuringu esmasuuringu andmeid registrisse laekunud 70% Emakakaelavähi sõeluuringul 25% Jämesoolevähi sõeluuringul 90% Kolme sõeluuringu paikmest on kõige parem sihttaseme täitmine jämesoolevähi (JSV) sõeluuringu peitvere testide andmete laekumisel registrisse, kuna peitvere testide hindamine toimub ainult kahes suures laboris: Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning Tartu Ülikooli Kliinikumis ja nende poolne JSV andmete edastamine on olnud standarditele vastav ning struktureeritud. Rinnavähi (RV) ja emakakaelavähi (EKV) sõeluuringul on andmete edastajaid ehk sõeluuringu teenust pakkuvaid tervishoiuteenuse osutajaid rohkem ning ka edastatud andmete standardile vastavus varieerub (mitmetel TTO-del ei vasta viimastele standarditele), see tähendab, et laekumata jäävad uuringudokumendid, mis vastavad vanale struktureerimata standardile. 2018. aasta lõpust lisandus ka EKV sõeluuringu teenuse pakkujaid (varem 21, nüüd üle 40), enamikel nendest teenuse osutajatest ei ole tehtud vastavaid arendusi ning uuringu vastuste dokumendid õigel kujul registrisse ei 80 62 laeku. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 80 voodit rahastatud, tegelik kasutus 105 voodil Teenuse vajadus on suurem kui praegu rahastatakse 80 80 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Riikliku siirdamise asutuse ülesanded (aastaringselt elundidoonorluse ja -siirdamiste riigisisene koordinatsioon 24/7. Elundite hankimine, käitlemine ja siirdamine toimuvad kooskõlas EL kehtivate heade kliiniliste tavade ja kvaliteedi- ning ohutusnõuetega) delegeeriti lepinguga Tartu Ülikooli Kliinikumile, kes täitis seatud ülesande lepingus kokku lepitud tingimustel. jah jah Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2018. täitmise aruanne, 194 kutsehaiguste ekpertiisi 268 194 tehtud Sotsiaalministeerium 36 patsiendil tuvastati esmast kutsehagus, 137 100 36 erinevat kutsehaiguse diagnoosi Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Heakskiidetud raportid LEPINGU NR 3-4/109-1: 1. Pneumokokkinfektsioonivastase vaktsineerimise efektiivsuse ja kulutõhususe kohta 2015–2018 (jätk raportile TTH19); 2. Ülevaade teaduskirjandusest HPV-vastaste vaktsiinide efektiivsuse kohta 2015–2018 (jätk raportile TTH20); 3. Diabeetilise retinopaatia sõeluuringu kulutõhusus; 4. Enteraalse toitmise kliiniline tõenduspõhisus, alternatiivid, kulutõhusus ja eelarvemõju 5. ARV esmane ravi 6. Antiretroviirusravimite kasutamise kulutõhusus HIV- negatiivsetel isikutel 7. Antikoagulantide kulutõhususe raporti täiendamine 5 7 (virvendusarütmia ravijuhendi sisendiks Terviseamet Terviseamet 100% 100% Katkematu ööpäevaringne teenus on kättesaadav alates 1.juunist. Terviseamet Terviseamet 100% 100% Kõik SoMi ravimiosakonna poolt hangitud antidoodid on jaotatud ning kasutatavad. Terviseamet Terviseamet 99% 100% Terviseamet 1% 0% Esitatud vaided ei ole olnud põhjendatud ning neid ei ole rahuldatud. Terviseamet 90% 100% Vaided mentletakse tähtaegselt. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah Geenivaramu pidamiseks ja säilitamiseks sõlmiti leping geenivaramu vastutava töötleja Tartu Ülikooliga, kes seatud ülesande täitis kokku lepitud tingimustel. jah Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah Personaalmeditsiini rakendamine tervishoius TAT kinnitatud seisuga märts 2019 Tervishoiu otsustustoe esimene hange hindamisel RITA projektid ajakavas 100 tuhande geeniproovi kogumise 2018. aasta jah projekt ellu viidud Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah Teenus täideti 2018. aastal 100%. Koostöös MIRi ja MIR teadusnõukoguga uuendati MIR põhimäärust. Selle käigus ajakohastati andmekoosseis ja MIR tegi vastavad arendustööd. Põhimäärusesse lisati punkt, mille kohaselt on kohustus koondandmeid edastada TAIle, mis on avaldatud avalikus tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis. jah Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut 100000 105 278 Sotsiaalministeerium Terviseamet Terviseamet 100% 100% Mõõdiku puhul ei ole arvestatud erandeid, mis on sätestatud hankelepingu punktis 2.2.3. Terviseamet - N/A Mõõdiku saavutamine sõltub eraldatavatest riigieelarve vaheditest. Täiendavad riigieelarve vahedid eraldatud 2021.a. eelarvesse. Riigi tervishoiuvaru ekspertanalüüsi riigihange viiakse läbi 2019.a. Terviseamet Terviseamet 100% 50% 2018.a. seisuga kõikidel kriisiülesannetega tervishoiuteenuse osutajatel koostatud uuendatud toimepidevuse riskianalüüs. Toimepidevuse plaani osas saavutatakse mõõdik 2019.a. jooksul. Terviseamet 100% 100% Terviseamet 100% 100% 2018.a. läbi viidud Terviseameti kriisireguleerimise õppus "Viplala". Terviseamet 100% 100% Koostatud sisendid ja osaletud RKTK alamkava koostamiseks. Terviseamet 100% Terviseamet 100% Teenus 169 on liidetud teenusega 167. SA PERH ja Terviseameti vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu tegevused välioludes tegutsemisvõimelise meditsiinirühma ööpäevaringseks katkematuks tööks ellu viidud. Lepingu täitmine kinnitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium jah jah 2018. aasta lõpus alustati tööd ravimipoliitika dokumendi teemade planeerimisega. Edasised sisulised tegevused seoses ravimipoliitika dokumendi väljatöötamisega toimuvad 2019. aastal. Lõplik ravimipoliitika dokument valmib 2020. aasta I kvartalis. Sotsiaalministeerium Ravimiamet Ravimiamet 100% 99% Ravimiamet 0 1 Kokku esitatigi 1 vaie. Ravimiamet Ravimiamet 0 0 Ravimiamet Ravimiamet 100% 99% Ravimiamet Ravimiamet 100% 100% Ravimiamet Ravimiamet 100% 99% Ravimiamet Ravimiamet 4,1-4,3 4,2 Rahuloluküsitlus viiakse läbi iga 3 aasta järel. Ravimiamet Ravimiamet 100% 72% Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 10 0 2018 apteekrite lähtetoetust välja ei makstud Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1 Immunohematoloogia referentteenus oli 2018. aastal jah tagatud. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 15 päeva Doonoritelgid püstitati 20 päevaks erinevates Eesti linnades: 2 korda Pärnus, 1 kord Tallinna, Rakveres, Tartus, Viljandis, Raplas, Haapsalus ja Paides. Telkides käis üle 3000 inimese ja loovutati 1150 liitrit verd. Lisandus 422 esmadoonorit. Täpsem info 20 päeva veebilehel: https://www.doonoritelgid.ee/ Sotsiaalministeerium 1 Sõlmiti eraldise kasutamise leping PERH-ga eesmärgiks luua doonoritele mõeldud mobiilirakendus.Lepingupartneri läbirääkimised koostööpartneriga venisid ning olid kokkuvõttes ebaedukad, mistõttu otsustas PERH projekti külmutada. Samuti arvestati, et PERH ja TÜK planeerivad konsortsiumilepet, millega minnakse ühiselt hankima uut Verekeskuse infosüsteemi ning selle projekti osana oleks võimalik teostada täisväärtuslik mobiilne komponent, mis verekeskuste 0 huvidele täielikult vastaks. Eraldis tagastati. Terviseamet Terviseamet 99% 50% Alatäitmine on seotud asutuse järelevalve ümberkorraldusega. Terviseamet 0 100% Terviseamet 75 90% Terviseamet 50 80% Terviseamet 5 100% Terviseamet 20 3 2 teabepäeva jäid ära seoses asutuse järelevalve ümberkorraldusega. Terviseamet 90% 80% Terviseamet 96% 100% Terviseamet 92% 100% Terviseamet 100% 20% Terviseamet 96% 100% Terviseamet 100% 100% Terviseamet 100% N/A Seadus võeti vastu 31.12.2018. Terviseamet 100% 100% Terviseamet 100% 100% Terviseamet 100% 100% Terviseamet 100% 100% Terviseamet 100% 20% Alatäitmine on seotud asutuse järelevalve ümberkorraldusega. Kokkuvõttev hinnang Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2018. aasta tegevuskava täitmisele Tulemusvaldkond 1. Perepoliitika Eesmärk: Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet on paranenud. 1.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Üldistatult on perepoliitika eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed suundumused:  absoluutne ja suhteline vaesus 0–17-aastaste laste seas on vähenenud;  0–17-aastaste laste arv ühe lastekaitsespetsialisti kohta on vähenenud. Olulisimad probleemid, millega tuleb tegelda: o summaarse sündimuskordaja tõusmine soovitud tasemele ja loomuliku iibe positiivseks pöördumise saavutamine on endiselt eri valdkondade ühiseks väljakutseks; o 0–2-aastaste laste formaalse lapsehoiuga hõivatuse suurendamine vajab suuremat tähelepanu; o kuigi hõivelõhe 0–6-aastaste lastega meeste ja naiste vahel vähenes 2017. aastal 34,9 protsendipunktini, on hoolduskoormuse ebavõrdne jaotumine meeste ja naiste vahel endiselt probleemiks; o mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste osakaalu kõigist asendushooldusele paigutatud lastest tuleks oluliselt suurendada, et eesmärki saavutada. 1.2.Tulemuste analüüs  Oktoobris 2018 võttis Riigikogu vastu valitsuses maikuus heaks kiidetud seadusemuudatused, mis võimaldavad paindlikumat vanemahüvitist ning täiendavat puhkust lapsevanematele. Seadusemuudatustega loodi ühtne vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem, millest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. Alates 2022. aasta kevadest saavad ema ja isa olla kahe kuu jooksul samal ajal lapsega kodus ja saada vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa ning kombineerida töötamist ja lapsega koosolemist. Samuti loodi töösuhtes olevatele lastevanematele võimalus saada iga alla 14-aastase lapse kohta 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust.  2018. aasta märtsis jõustus mullu detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatus, millega muudeti vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine senisest paindlikumaks ning loodi kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus summas 1000 eurot kuus, mida makstakse kuni laste 18-kuuseks saamiseni.  Lisaraha antakse pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidesse ning suurendatakse tänu sellele laste ja perede heaolu.  Lapsetoetus esimesele lapsele tõuseb 60 euroni kuus. 2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.  Muutub vanemahüvitise arvestusperiood. 1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitist rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel.  1. septembrist 2019 ei määra sotsiaalkindlustusamet enam lapsehooldustasu ja selle vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi. Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele ja kõigile, kellele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024 1 Tulemusvaldkond 2. Tööturg Eesmärk: tõsta tööhõive määra vanuserühmas 20–64 eluaastat 76%ni aastaks 2020 2.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Üldistatult on tööturupoliitika eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed suundumused:  2018. aastal jätkus majanduskasv ja tööhõive näitajate paranemine. Neljandat aastat järjest ületas tööhõive määr aastaks 2020 seatud tööhõive määra eesmärgi (76%) ja suurenes 2018. aastal 79,2%-ni. See on kõrgem näitaja kui majandusbuumi aastatel. Veelgi kasvas inimeste aktiivsus tööturul, saavutades rekordilise taseme 78,8%. Aktiivsus ja hõive suurenesid nii meeste kui naiste hulgas, enim noorte ja vanemaealiste hulgas. 55–64-aastaste hõivemäär kasvas 68,7%-ni. Sellele aitas kaasa nii naiste pensioniea järkjärguline tõus kui ka vanemaealiste suurem valmidus pensionieas töötada.  Töötuse määr langes 2018. aastal 5,4%-ni, mis on viimase üheteist aasta madalaim tase. Töötuse langus oli kiirem 2018. aasta teisel poolaastal. Aasta keskmisena vähenesid ka noorte töötus ja pikaajaline töötus. Noorte töötuse määr langes 11,8%-ni ning pikaajalise töötuse määr 1,3%-ni. Kokkuvõttes on juba neljandat aastat järjest Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidest täidetud tööhõive määr, tööjõus osalemise määr ja pikaajalise töötuse määr.  Üldine hea seis tööturul koos tööandjate paranenud valmisolekuga võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi on kaasa toonud vähenenud töövõimega inimeste hõivemäära kasvu. 2.2. Tulemuste analüüs  Soolise palgalõhe vähendamiseks kiitis Vabariigi Valitsus augustis 2018 heaks soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatuse eelnõu, millega soovitakse luua senisest tõhusam süsteem soolise palgalõhe analüüsimiseks. Samuti on eelnõu eesmärk aidata tööandjatel efektiivsemalt ja mugava digilahenduse kaasabil naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Tööinspektsioonile lisanduvad õigused teha avalikus sektoris järelevalvet võrdse palga põhimõtte järgimise ja rakendamise üle. Eelnõu on Riigikogus menetlemisel.  2019. aastal jõustuvad Riigikogus vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis soodustavad ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist. Tervisekontrolli korraldus muutub eesmärgipärasemaks ja töötajat kaitstakse senisest paremini vahetut mõju omavate ohutegurite korral. Juhendamise ja väljaõppe kord, samuti esmaabi andmise reeglid muutuvad ettevõtte ja töötajate vajadustest lähtuvaks. Lisaks tõusevad töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral rakendatavad trahvimäärad. Samuti kaovad tööandja ebavajalikud ja halduskoormust tekitavad teavitamiskohustused.  Tööõnnetuste ennetamiseks ja hüvitamiseks on valminud tööõnnetuskindlustuse loomise väljatöötamiskavatsus, mille kohaselt peavad tööandjad edaspidi oma töötajad kindlustama tööõnnetuse suhtes ning tööõnnetusega seotud kulud hüvitab töötajale kindlustus. Tööandjate kindlustusmaksed hakkaksid sõltuma töökeskkonna riskitasemest ehk hea töökeskkonnaga tööandjate kindlustusmakse oleks madalam. Väljatöötamiskavatsuse üle on toimunud arutelud huvirühmadega.  Toetatakse uute töökohtade loomist Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. 2019. aastal saavad Ida- Virumaa ja Kagu-Eesti tööandjad, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta, taotleda töötukassast töökoha loomise toetust. Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal teeb 810 eurot. Tööandjaid toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot 2  Jõustavad muudatused töökeskkonna korralduses. 2019. aasta jaanuarist jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Kaasajastatakse töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.  Selleks, et ühtlustada eri asutuste tööturgu toetavaid tegevusi ja vähendada dubleerimist, korrastati karjääriteenuste pakkumine. Seni SA Innove Rajaleidja keskuste pakutud karjäärinõustamine ning töötukassa pakutud karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamine ühendati – alates 1. jaanuarist 2019 koondub karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenus töötukassasse. Töötukassa Karjäärikeskus hakkab karjäärinõustamise ja karjääriinfo teenuseid osutama kõigile soovijatele, sealhulgas õppijatele, tööotsijatele ja töötavatele inimestele.  Inimeste töötuks jäämise ennetamiseks pakutakse nii töötutele kui ka töötavatele inimestele Eesti Töötukassa toel täiend- ja ümberõpet. Õppimisel on võimalik tuge saada neil töötavatel inimestel, kes on terviseseisundi tõttu töökaotamise ohus, kellel puudub eri- või kutsealane haridus või selle omandamisest on möödunud kui 15 aastat, kelle vanus on kõrgem kui 50 aastat, või kelle on ebapiisav eesti keele oskus. Kokku investeeritakse tööturukoolitustesse ligi 17,5 miljonit eurot. 2.3. Peamised kitsaskohad  Paindlike töötamise vormide levik ning sellega kaasnevad ebatraditsioonilised tööajad ja töötamiskohad toovad kaasa vajaduse analüüsida ja täiendada seniseid tööõiguse ja töökeskkonna regulatsioone. Ettepanek on suurendada töö- ja puhkeaja ning tähtajalise töölepingu sõlmimise paindlikkust. Vajadus on selgitada ka töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmist IKT-põhisel kaugtööl ja reguleerida olukorda, kus ühes töökeskkonnas töötavad koos nii töötajad kui ka muude võlaõiguslike lepingute alusel tegutsevad inimesed.  Vähenenud töövõimega inimeste tööturule suundumise ja tööturul püsimise toetamine;  Töötajate töövõime jätkusuutlikkuse toetamine. Tulemusvaldkond 3. Sotsiaalne kaitse Eesmärk: sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus 3.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Üldistatult on sotsiaalse kaitse eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed suundumused:  Vaesuse näitajad on vähenemas.  Lähisuhtevägivalla juhtumitest teavitamine on paranenud: nii politseisse kui ohvriabisse, samuti naiste tugikeskustesse pöördumiste arv on kasvanud.  Sooline palgalõhe on veidi vähenenud (2015 a. 26,9% ja 2016 a. 25,3%) Olulisimad probleemid, millega tuleb tegelda: o kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv ei ole kasvanud (on jäänud aastate 2014 ja 2015 võrdluses samale tasemele), mistõttu ei ole lähemale jõutud eesmärgile, et avahooldusteenuse kasutajate arv ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu. 3.2. Tulemuste analüüs  Hoolduskoormusega koormatud pereliikmete igapäevase koormuse vähendamiseks ning hooldusteenust vajavatele inimestele parema teenuste kättesaadavuse tagamiseks kiitis valitsus 3 heaks jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava, mille tulemusena soovitakse hooldusteenuste mahtu suurendada ning inimeste omaosalust üldhooldusteenuste eest tasumisel vähendada.  Lisaks investeerib riik 2019. aastal hoolduskoormuse vähendamiseks 1,5 miljonit eurot keerulisema hooldusvajadusega eakatele mõeldud innovaatilise kodu rajamisse. Seni on spetsiifilise hooldusvajadusega eakad olnud enamasti pereliikmete hooldada, kuna tavapärane üldhooldusteenus ei võimalda tagada vajalikku abi. Riigi investeeringu abil luuakse uut tüüpi hooldusteenuseid pakkuv kodu kuni 50 eakale. Suunatakse lisavahendeid ohvriabi, sh naiste tugikeskuste rahastamiseks  Hoolduskoormuse vähendamiseks käivitati 2018. aastal ka dementsuse kompetentsikeskus, mille ülesanne on pakkuda nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, suurendada sihtrühmaga töötavate spetsialistide pädevust, korraldada teavituskampaaniaid jne.  Samuti jätkab riik puudega inimeste kodude kohandamist, et suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendada lähedaste hoolduskoormust. Jätkab riik puudega inimeste kodude kohandamist, et suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendada lähedaste hoolduskoormust.  Suureneb ohvriabi, sh naiste tugikeskuste rahastamine. Eesmärk on parandada ohvriabiteenuste kättesaadavust ja mõjukust, et vähem inimesi langeks vägivalla ohvriks. Hinnanguliselt on perevägivallast tingitud kulud Eestis aastas üle 116 miljoni euro, mistõttu on oluline laiendada ennetustegevusi ning tagada eraldi sotsiaalprogramm vägivallatsejatega tegelemiseks. Naiste tugikeskuste rahastamine suureneb 2019. aastal miljoni euroni.  1. jaanuarist alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006. Eesmärk on anda abivajajale kohest emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga  Laste ja perede heaolu suureneb tänu pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidele, mis saavad 2019. aastast täiendava riikliku püsirahastuse. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ on 2019. aastal võimalik kaasata senisest üle kahe korra rohkem väikelaste vanemaid, laieneda rohkematesse kohalikkesse omavalitsustesse ja suurendada rahastust Ida-Virumaal. Mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, tagades, et mitmekülgsete probleemidega lapsed saavad abi, mis aitab ennetada probleemide süvenemist ja edasiste õigusrikkumiste toimepanemist.  2019. aastast tõuseb töötasu alammäär 540 eurole, lähtudes Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu kokkuleppest, mille alusel töötasu alammäära tõstmine on seotud prognoositava tööviljakuse kasvuga. Töötasu alammäära tõus koostoimes tulumaksuvaba miinimumi muudatustega parandab madalapalgaliste inimeste elujärge. Valitsus kinnitas 13. detsembri istungil 2019. aasta töötasu alammääraks kuus 540 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,2 eurot.  Alates 2019. aastast suureneb toimetulekupiir 140 eurolt 150 euroni kuus, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 euroni ja igale alaealisele 180 euroni kuus. See on summa, mis peab pärast eluasemekulude katmist jääma inimesele kätte esmavajaduste rahuldamiseks. Muu hulgas jõustusid 2018. aastal toimetulekutoetuse süsteemis muudatused, mille järgi on tööle minejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused. Kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvata. Järgmised neli kuud arvatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50%. Muudatuse eesmärk on soodustada inimeste sujuvamat siirdumist tööturule.  Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega pensioniiga seotakse alates 2027. aastast eeldatava elueaga ning pensionile jäämine muudetakse alates 2021. aastast paindlikumaks, samuti täiendatakse pensionivalemit. Muudatuse eesmärk on siduda pensioniea muutus 65-aastaste isikute keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka 4 pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni 3 kuud kalendriaastas. Samuti on kavas võimaldada minna pensionile kuni 5 aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Nähakse ette võimalus võtta pension välja osaliselt või peatada pensioni maksmine. Näiteks, kui pensioniealine isik ei soovi täiskoormusega tööd teha, siis saaks vähenenud palgale võtta kõrvale osalise pensioni. Kui inimene jääb töötuks või muudel põhjustel otsustab paindlikule pensionile jääda, kuid hiljem leiab sobiva töö, saab ta pensioni maksmise peatada. Muudatuste mõjul saavad isikud vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni. Alates 2021. aastast muutub pensionivalem solidaarsemaks, see tähendab, et töötasust sõltuva kindlustusosa kõrval hakatakse pensioni suuruse arvutamisel võtma arvesse ka miinimumpalgaga töötamist. See muudatus on vajalik madalapalgalistele inimestele elamisväärsemate pensionite tagamiseks. Riigikogus võeti kõnealused muudatused vastu 2018. aasta detsembris.  Valitsus kiitis heaks kohustuslikku kogumispensioni puudutavad muudatused, mille mõjul langeb oluliselt pensionifondide valitsemistasu ning avarduvad pensionifondide investeerimispiirangud. Järgmisest aastast on võimalik luua pensionifonde, mis investeerivad koguulatuses aktsiainstrumentidesse (seni oli see piiratud maksimaalselt 75%-ga). Valitsemistasu keskmine jõuab muudatuste mõjul järgmise aasta lõpuks 0,62% juurde, mis on OECD keskmine.  2018. aasta alguses jõustus Eesti Vabariigi ja Austraalia vaheline sotsiaalkindlustusleping, mis hõlmab vanaduspensioneid ja töötajate lähetamist ühte või teise riiki. 3.3. Peamised kitsaskohad o Valitsusele on esitatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatusettepanekud. Muudatustega nähakse ette need pensionid tulevikus kaotada. o Sooline palgalõhe Eestis on jätkuvalt EL kõrgeim. Tulemusvaldkond 4. Tervis Eesmärk: Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud 4.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Üldistatult on tervisepoliitika eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed suundumused:  Laste tervisekäitumisega seotud näitajad (alkoholi ja tubaka tarbimine), sh laste tervise enesehinnang, on veidi paranenud.  Vigastussuremuse näitaja on vähenenud ning seni püstitatud eesmärgid on saavutatud.  Uute HIVi nakkusjuhtude arv vähenes (2016. aastal 229,2017. aastal 219 nakatunut ja 2018. aastal 190). Olulisimad probleemid, millega tuleb tegelda: o tervena elatud eluea kasvu tagamine, oleme endiselt 2009. aasta tasemel; o uute HIVi nakkusjuhtude arv küll vähenes, kuid Euroopa Liidus oleme endiselt kõrge näitajaga riik, samuti on probleemiks hiline ravile pöördumine ja ravisoostumus; o narkomaaniaravi ebapiisavus, rehabilitatsiooni- ja kahjude vähendamise teenuse kättesaadavus; o alkoholi liigtarbimine, narkomaania ja suitsetamise jätkuvalt kõrge tase sh kasvab 15-16. aastaste laste osakaal, kes on illegaalseid narkootikume proovinud (2003. aastal 23%, 2015. aastal 38%); o laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete uute haigusjuhtude arv oli viimastel aastatel stabiilses languses, kuid 2017.a. tõi kaasa tõusu ja seda kõigis vanusegruppides, välja arvatud 5 väike laste (1-4) seas, kus uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud on jätkuvalt väikeses languses; o vaktsineerimisega hõlmatus on läbi aastate langenud kui 2010. aastal oli 2-aastastest lastest leetrid-mumps-punetised immuniseerimisega kaetud 95,1% siis 2018. aastal vaid 93,1%; o suitsiidide suremuskordaja peaks soovitud sihttaseme saavutamiseks langema järjepidevalt ning senisest kiiremas tempos; o ülekaalulisuse ja rasvumise suurenemine (algavad juba lapseeast) ning vähene kehaline aktiivsus; o vigastuste osas on probleemiks enesetapud, mürgistused ja kukkumised, mille suremus ei ole oluliselt vähenenud; o Endiselt on probleemiks liialt väike õendusala töötajate arv ning elanike vähenev rahulolu arstiabi kättesaadavusega. 4.2. Tulemuste analüüs  Esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks otsustati taotlusvooru raames rahastada esmatasandi tervisekeskuste rajamist Võrru, Jõgevale, Kärdlasse, Keilasse ja Maardusse ning maakondliku tervisekeskuse rajamist Viljandisse. Kahe juba toimunud taotlusvooruga on praeguseks kaetud kõik maakonnakeskused. Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning vajaduse korral ka teised spetsialistid. Maakondlik tervisekeskus on nüüdisajastatud üldhaigla. Lisaks otsustati suunata struktuurivahenditest täiendavaid investeeringuid SA IdaViru Keskhaigla raviüksuste ajakohastamiseks.  Riik jätkab 2018. aastal alguse saanud täiendava ravimihüvitise maksmist, mis vähendab suure ravimivajadusega inimeste kulusid retseptiravimitele. Kõrge omaosaluskuluga soodusravimite täiendavaks ravimihüvitiseks on tuleval aastal ette nähtud ligikaudu 9 miljonit eurot.  Samuti jätkatakse hambaravi kättesaadavuse suurendamiseks hambaravihüvitise maksmist. Hüvitise olulisim eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervises ja võimaldada juurdepääsu hambaravile neile inimestele, kellele see on rahalistel põhjustel seni kättesaamatu olnud. 2018. aasta jooksul on hambaravihüvitist saanud juba üle 164 000 inimese ja hüvitist on välja makstud ligi 8 miljonit eurot. Ka järgmisel aastal jätkatakse hüvitisega, selleks on planeeritud 12 miljonit. Kuni 19-aastastele lastele ja noortele on hambaravi endiselt tasuta  Märtsis kinnitas valitsus rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku, mille eesmärgiks on hoida ja parandada Eesti inimeste vaimset ja füüsilist tervist, pikendada eeldatavat ja tervena elatud eluiga enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu ning vähendada ebavõrdsust eri rahvastikurühmade vahel. Arengukava väljatöötamine on lõpusirgel ning esitatakse valitsusele lähikuudel.  Perearsti nõuandetelefonilt 1220 hakkab saama isikustatud nõu. Kui praegu on telefoninõuanne anonüümne, siis alates 2019. aasta 1. augustist tekib nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. See võimaldab saada nõuandetelefonil tulevikus ka näiteks lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest  2019. aasta sügisest on hooldekodude elanikele gripi vastu vaktsineerimine tasuta. Tasuta gripivastast vaktsineerimist võimaldatakse järgmisest sügisest nii üldhooldekodude kui erihooldekodude ööpäevaringsete teenuste saajatega. Eesti inimesed on Euroopa võrdluses kõige vähem gripi vastu vaktsineeritud ja meil on kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Gripist tingitud suremuse vähendamiseks luuakse esmajärjekorras võimalused tasuta vaktsineerimiseks hoolekandeasutustes elavatele inimestele, kelle jaoks on sageli vanuse, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad. 6  Laienevad tasuta hambaravi võimalused füüsilise ja vaimse puudega inimestele. Puudega inimestele on arsti ettekirjutusel määratud üldnarkoosis osutatav hambaravi olnud tasuta ka seni. Uuest aastast võimaldatakse tasuta hambaravi ka neile vaimse ja füüsilise puudega inimestele, kellele üldnarkoos ei ole näidustatud, kuid kes oma üldise tervisliku seisundi tõttu ei saa oma suuhügieeni eest hoolt kanda.  2019. aastast saavad perearstid konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ning ravi määramiseks tervise infosüsteemi vahendusel juba 21 erialal. Perearstid saavad uuest aastast hakata küsima e-konsultatsiooni ka taastusravi ja valuravi arstidelt, naha- ja suguhaiguste arstidelt ning veresoontekirurgidelt.  Tööle hakkas üleriigiline digiregistratuur. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on saanud valmis üleriigilise digiregistratuuri lahenduse, mida esimesena hakkab alates 2019. aasta algusest kasutama Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Patsientide jaoks tähendab haiglate ülese digiregistratuuri kasutuselevõtt, et kõiki olemasolevaid eriarsti aegu saab broneerida, tühistada või muuta ühes digikeskkonnas. Teised haiglad ühinevad sellega järgmise poole aasta jooksul. Üleriigiline digiregistratuur on kavas käivitada alates 1. juulist 2019  Eestist ja Soomest saab kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama. Jaanuarist saavad Eestit külastavad soomlased osta siin asuvast apteegist välja Soomes väljakirjutatud retseptiravimeid. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis ravimiretseptide realiseerimiseks 2019. aasta jooksul.  Riik hakkab hüvitama lastele kaasaegseid insuliinipumpasid. Haigekassa tasub tulevast aastast 90% ulatuses lastele soetatud kaasaegsete insuliinipumpade eest, mis oskavad nahaaluse sensori abil ise veresuhkrut määrata ja vajadusel insuliini süstida.  Jõustuvad väljapaneku piirangud alkoholi ja tubaka müügil. Tubakatooted ja alkohoolsed joogid peavad 2019. aasta suveks olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud jõustuvad üleminekuajaga alates 1. juunist 2019, tubakatoodete puhul 1. juulist 2019  Võltsitud ravimite tuvastamiseks võetakse kasutusele täiendavad turvameetmed. 2019. aasta 9. veebruaril rakendub kõikjal Euroopas ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis peab välistama võltsravimite sattumise Euroopa turule. Uute nõuete kohaselt peab ravimitootja paigutama ravimipakendile turvaelemendid – ainulaadse 2D-koodi ning pakendi rikkumist takistava seadme, näiteks kleepsu. Uus süsteem võimaldab kontrollida ravimi ehtsust igas ravimi tarne ahela etapis ja annab inimesele täiendava kindlustunde, et ostetud ravim on ehtne.  Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning hoida ära võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. 7 Rahandusministeerium [email protected] Meie 30.04.2019 nr 1.1-4/1216-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn, Harjumaa Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2018. aasta tegevuskava täitmise aruanne Vastavalt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusele nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ § 11 lg 9 esitame Teile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2017. aasta tegevuskava täitmise aruande lõpliku versiooni. Samuti avaldame aruande oma kodulehel Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisa: SoM 2018 TTA kokkuvõttev hinnang.docx SoM valitsemisala 2018 TTA.xlsx Lisaadressaadid: Riigikontroll Norman Põder 626 9247 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel