Saatja: SA Haapsalu NRK <
[email protected]>
Saadetud: 26.04.2019 14:30
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Riigi asutatud sihtasutuste asutajaõiguste teostamise aruanne 2018
[HNRK WD: Väljasaadetav dokument]
Tere!Edastan SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus aruande
dokumendihaldussüsteemist Webdesktop.Reg nr: 1-8/54-1Reg kp:
26.04.2019Lugupidamisega,Õie SarapiksekretärSA Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskus+372 472 5464www.hnrk.ee
Sotsiaalministeerium Teie: 01.04.2019 nr 1.1-8/443-2
Suur-Ameerika 1 Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1-8/54-1
10122 Tallinn
[email protected]
Riigi asutatud sihtasutuste asutajaõiguste teostamise aruanne 2018
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevuseks on ambulatoorse ja
statsionaarse eriarstiabi ning sellega seonduvate teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine.
2018. aastal jätkati edukalt arengukavas planeeritud tegevusi. Jätkuvalt panustati oluliselt personali ja
raviteenuste arendamisse ning meeskonnatööl põhinevale patsiendikeskse lähenemise
kujundamisele. Taastusravi ja rehabilitatsiooni osutati 2018. a. rohkem kui 4 600 statsionaarsel ja
rohkem kui 1 600 ambulatoorsel juhul. Intensiivset taastusravi saanud inimeste hulk 2018. a. oli läbi
aegade kõrgeim, mis on kooskõlas HNRK arengukavas püstitatud eesmärgiga. Valdkondlikku praktikat
juhendati rohkem kui 13 500 tundi, õpetati kaht diplomieelse õppe ainet ning viidi läbi kümneid
õppe- ja külastusvisiite. Augustis avati HNRK tegevus- ja mängupark Haapsalus Sadama 20 krundil, et
propageerida aktiivset vaba aja veetmist ja erivajadustega inimeste integreerimist tavaühiskonda ning
laiendada SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse teenuse osutamise võimalusi. 7.
aprillist 2018 on SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus Eesti haiglavõrku kuuluv haigla.
21. detsembril 2018. a. kinnitas nõukogu SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse
arengukava aastateks 2019-2021.
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel
oleks võimalus kõrge kvaliteediga taastusravi ja rehabilitatsiooni saamiseks selle vajaduse tekkimisel
ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt toimetulevana ja
rahulolevana. Samuti on SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse jätkamine oluline Eesti
taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele ja täiustamisele kaasa aitamisel.
• SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ei ole 2018. aastal omandanud ega
võõrandanud osalusi äriühingutes, kuid asutas 27.02.2018 Haapsalu Neuroloogilise
Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfond Sihtasutuse.
• SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus sai detsembris 2018 tegevustoetust
kõrgtehnoloogiliste vahendite soetamiseks mahus 400 000€.
• SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskuses ei ole 2018. aastal läbi viidud erikontrolle.
Sisehindamise protsessid toimuvad regulaarselt ning tulemused on nõukogu koosolekutel arutatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadri Englas
juhatuse esimees
Sadama 16 Tel +372 472 5400 Rahandusministeerium
90502 Haapsalu Fax +372 472 5401 SEB Pank
Reg nr 90008123 E-mail
[email protected] A/a EE891010220034796011
TP 016307 www.hnrk.ee Viitenumber 3500080967
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
Reg. Kood 90008123
KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne
Aruandeaasta algus: 01.01.2018
Arua deaasta l pp: 31.12.2018
Aadress: Sadama 16
90502 Haapsalu
Sidevahendid: telefon: +372 4725400
e-post:
[email protected]
www.hnrk.ee
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne ..................................................................................................................3
Organisatsiooni tegevus............................................................................................................... 3
Investeeringud ja soetused ............................................................................................................................... 5
Energiatarbimine ............................................................................................................................................... 5
Perso alit ................................................................................................................................ 5
T tajate rahulolu ja tu usta i e .................................................................................................................. 6
Koolitus- ja teadustegevus ................................................................................................................................ 7
Ravit ....................................................................................................................................... 7
Ravit statistilised äitajad ............................................................................................................................. 7
Meesko at de toi u i e ja ees ärkide täit i e. ..................................................................................... 9
K rgteh oloogiliste vahe ditega osutatud tee used ..................................................................................... 10
Patsientide tagasiside ...................................................................................................................................... 10
Majandustegevuse aruanne .............................................................................................. 10
Bilanss .............................................................................................................................................................. 11
KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) ....................................................................................... 12
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)......................................................................... 13
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) ........................................................... 14
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) .............................................................................. 15
Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................ 16
Lisa . Kasutatud arvestusp hi tted ........................................................................................................... 16
Lisa . Ko tser i tütarettev te ....................................................................................................................... 21
Lisa 3. Raha (eurodes) .................................................................................................................................... 21
Lisa . N uded ja ette aksed eurodes ........................................................................................................ 21
Lisa 5. Varud (eurodes) ................................................................................................................................... 23
Lisa . Materiaal e p hivara eurodes .......................................................................................................... 23
Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) ................................................................................................................ 24
Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) ............................................................................ 25
Lisa . V lad t v tjatele eurodes ............................................................................................................... 26
Lisa . Tulu ettev tlusest eurodes ............................................................................................................. 26
Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) .............................................................................................................. 26
Lisa . T j ukulud eurodes ...................................................................................................................... 27
Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) .......................................................................................................... 27
Lisa 14. Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) ............................................................................................. 27
Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) ...................................................................................................... 28
Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) ............................................................................................................. 28
Lisa . E aettev tte ko solideeri ata ila ss eurodes ........................................................................... 29
Lisa . E aettev tte ko solideeri ata tule iarua e eurodes ............................................................... 30
Lisa . E aettev tte ko solideeri ata rahavoogude arua e eurodes ................................................... 31
Lisa . E aettev tte ko solideeri ata etovara uutuste arua e eurodes ......................................... 32
2(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioo ikeskuse HNRK p hitegevus o osutada
ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.
2018. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele viieteistkü es
sihtasutusena. Kolmandat korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos
tütarettev tte HNRK Abivahe dikeskus OÜ tule ustega, 2018. aastast on konsolideeritud
aruande osa ka HNRK Toetusfond SA tulemused. Jätkati haigla are gukava ja 2018. aasta
tegevuskava järgseid tegevusi, p rates suuri at tähelepa u perso ali ja raviteenuste
arendamisele patsie dikeskse lähe e ise v t es. P hitegevus, raviteenuse üük Eesti
Haigekassale (EHK), moodustas 2018. aasta laekumisest 75,9 % (2017. aastal – 72,0%).
Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2018. aastal haiglas kokku 30 449 voodipäeval.
EHK rahastas 2018. aastal 27 167 ehk 89,22% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja
ruu id kui ka aja duslik olukord v i aldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tase el
kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust.
HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni
tulemusena.
HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus o P hja aade ja Baltiku i
kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust
akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud
valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus.
Organisatsiooni tegevus
2018. aasta detse ris ki itas haigla ukogu HNRK are gukava aastateks 9-2021 ning
strateegilised suunad aastani 2035. Erinevaid huvitatud osapooli kaasanud arenguseminar arengukava
koostamiseks toimus 23. novembril 2018. aastal. 2018. aastal lähtuti orga isatsioo i tegevuste
elluviimisel arengukavast aastateks 2016-2018 (kinnitatud 2015. aasta detsembris) ning 2018. aasta
tegevuskavast.
HNRK lähtu o a tegevuses EQUA““-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat kehtis kuni 2017. aasta
esi ese kvartali l pu i. Pärast seda pol ud v i alik sertifikaati uue dada tule evalt haiglavälistest
p hjustest, kuid kvaliteedi ki dlusta ise protsessid jätkusid sa adel alustel. Aasta jooksul on
toimunud erinevad kokkulepitud sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet
haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest,
k rgteh oloogiliste vahe dite kasuta isest, t tajate koor ustest j e. 2018. aastal valmistuti ka
uueks EQUASS auditiks, mis toimub 2019. aasta I poolaastal.
2018. aasta oli HNRK juubeliaasta: 60 aastat asutamisest. 18. mail toimus juubelikonverents ja -
vastuv tt perso alile ja part eritele. Il us HNRK aastaraa at, is lisaks 2017. aasta tulemustele
kajastas ka eelmiste aastate tegevusi. Kasutusel oli juu eliaastale pühe datud logo.
HNRK ajaleht Keskustelu ilmus planeeritult kaks korda – juulis ja detsembris. HNRK ajaleht edastati
pa erka djal olulise atele koost part eritele, HNRK t tajatele i g patsie tidele. HNRK
kommunikatsioo istrateegias kirjeldatud koosolekute süstee toi i hästi. Toimus haigla
üldkoosolek, regulaarselt toi uvad ii haigla iga ädalased i fokoosolekud kui osako dade
koosolekud.
. aasta sügisel avati HNRK uus vee ileht www.hnrk.ee: kaasaegsel platvormil ning
kasutajas raliku a kuju dusega.
3(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
HNRK oli 2018. aastal kaasatud it e ppeasutuse peta istegevusse. HNRK toi is praktika aasi a
2018. aastal 97 ppurile, kellest praktika te oli 62 (sh 6 arst-residenti, 36 füsioteraapia, 4 e duse, 3
tegevusteraapia, 6 hoolduse, assaaži, sotsiaalt , IT- ja 1 koka erialal), lisaks 35 t varju. Kokku
juhendati tudengeid 2018. aastal 13 568 tundi, sh 9 välistude git. 2017. aastal viibis haiglas praktikal
vastavalt 80 isikut, sh 14 välistude git ja praktika kogukestuseks oli 8 758 tundi. HNRK osaleb aktiivselt
Tartu Ülikooli ja Talli a Ülikooli Haapsalu Kolledži i g Haapsalu Kutsehariduskeskuse ppekavade
täit isel.
Haigla p hitegevust toeta a ivahe dite valdko as jätkuvalt osaühi g HNRK A ivahe dikeskus, ille
ülesa deks oli patsie tidele kvaliteetsete a ivahe dite soovita i e, koha da i e, üü i e ja
rentimine.
HNRK perso al o pa usta ud ühisko dlikku valdko ap hisesse tegevusse: aasta vältel o kaks
haigla t tajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse t ga,
osaletud o valdko a i fopäevadel ja aruteluse i aridel. HNRK laste taastusravi osakonna juhataja
kuulus 2016.-2018. aastal „Eesti t e dusp hise i suldi ravijuhise koosta ise t rüh a. Haigla
t tajad o tei ud ii Eestis kui välis aal koolitusi ees ärgi püstita isest reha ilitatsioo is.
Kevad-talvel, 27. veebruaril 2018. aastal asutas HNRK heategevusfondi: Haapsalu Neuroloogilise
Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfond SA. Toetusfo di pea ised ees ärgid o (1) taastusravi- ja
reha ilitatsioo itee uste are da i e ja kättesaadavuse para da i e i g ravit toeta i e HNRK-s;
(2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse toetamine ning arendamine Eestis;
(3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldko a igakülgse are da ise toeta i e Eestis ees ärgiga ede dada
ühisko a teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete
probleemidega. Toetusfondi koduleht on www.hnrk.ee/toetusfond.
Alates . aprillist . aastal kuulu HNRK Eesti haiglav rgu haiglate loetellu.
IV kvartalil alustati lä irääki isi “otsiaalki dlustusa etiga koost lepi gu taass l i iseks.
2018. aastal alustati HNRK juurdeehituse planeerimist: algatati detailplaneeringu muudatus Haapsalu
linnas ning koostati eskiisprojekt. Tegevused on ettevalmistus funktsionaalse arengukava
koostamisele.
. aasta l pus eraldas “otsiaal i iteeriu HNRK-le 400 € sihtotstar elist tegevustoetust
k rgteh oloogiliste vahe dite soeta iseks järg ise kahe aasta jooksul.
4(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Investeeringud ja soetused
Haigla investeeris 2018. aastal p hivarasse 343,5 tuhat eurot, sellest l peta ata ehitus , tuhat
eurot ning tütarettev te HNRK A ivahe dikeskus OÜ 8. aastal p hivarasse ei i vesteeritud. 2017.
aastal investeeris haigla p hivarasse 11,7 tuhat eurot ja tütarettev te HNRK A ivahe dikeskus OÜ ei
investeerinud ka sel aastal p hivarasse. Väikevahe deid soetati 2018. aastal 82,9 tuhande euro eest,
2017. aastal 86,6 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2018. aastal olid teraapiaruumidesse
paigaldatud patsie dit stukid, väli-tree i gsead ed, tre až r Artro ot, liiku isteraapia seade
MOTOmed ja assei it stuk. “a uti oli vajalik soetada loputus- ja desinfektsiooniseade.
Energiatarbimine
CO eet ete üügist rahastatu a 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone
e ergiasäästliku aks. Kokkuhoid halduskuludelt o projektieelse ajaga v rreldes jätkuvalt suur. Kütte-
energiat kulus 2018. aastal 507 MWh, 2017. aastal 470 MWh Joo is . “äästliku ast tar i isest
kokku hoitud summad investeeritakse järjepidevalt haigla t keskko a kaasajasta isse. M ev rra
suurenenud halduskulu on tingitud patsientide hulga kasvust ning uute seadmete
efektiivsemast/suuremast kasutamisest.
1200
1000 903
828 848
810
800
600
470 507
463
411 412 388
400
200
0
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus küttee ergia tar i i e haiglahoo es
renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2018. aastal.
Personalitöö
Perso alit o valdavalt ka d ud head vilja. Jätkuvalt püütakse leida ja rake dada t husat
vär a ispoliitikat. T tajate tagasiside o osa vajalikust igapäevategevusest. Aasta alguses viidi lä i
are guvestlused, ille kokkuv tted arutati lä i haigla juhtko a tasa dil. Uusi t tajaid koolitati
sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle issioo i, visioo i, p hiväärtusi i g üldisi
tegutse ispri tsiipe; t tajatega vesteldi katseaja l pus. Reha ilitatsioo ivaldko as t tas 8.
aasta l pus kaheksa est teisest EL riigist pärit tippspetsialisti.
Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2018 152 t tajat Ta el ,
kellest üksteist oli lapsehoolduspuhkusel ja kuusteist t tas osalise t ajaga. Lisaks t tas 8. aastal
haiglas 48 isikut t v tu- v i käsu duslepi guga. T tajate arv kasvas 8. aastal v rreldes 7.
aastaga 4,1%. T tajate kesk i e va us oli 2018. aastal 46,01 aastat, 2017. aastal 46,6 aastat, 2016.
5(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat ja 2014. aastal 45,5 aastat. 2018. aasta suvel abiarste ei
kaasatud, kuid oli a i de.
Tabel 1. “A Haapsalu Neuroloogilise Reha ilitatsioo ikeskuse t tajate arv 8. ja 2017. aastal.
31.12.2018 31.12.2017
Arstid 6 5
Õed 21 17
Hoolduspersonal 31 31
Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 42
Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 7 7
Teised t tajad 45 44
T tajad kokku 152 146
T tajatele arvestatud t tasu koos aksudega oli 2018. aastal 2,72 milj, eurot, 2017. aastal 2,43 milj.
eurot ja 2016. aastal kokku 2,23 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2018. aastal 1158 eurot
kuus. 2017. aastal oli vastav äitaja 1055 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos
sotsiaalmaksuga moodustas 2018. aastal kokku 96,81 tuhat eurot ja aastal 2017 oli see 76,04 tuhat
eurot. N ukogu liik ete t d tasustati 8. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 18,54 tuhande
euroga, 2017. aastal summa oli 9,18 tuhat eurot.
T tajate rahulolu ja tu usta i e
2018. aastal lä i viidud t tajate rahulolu-uuri gust v ttis osa 88,28% t tajatest. Väited, ille kohta
t tajate hi a gut küsiti, olid sa ad, is aasta vare i g ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai
anda 4 palli skaalal. 2018. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3, , is o lä i aegade
k rgei tule us joonis 2).
3,6
3,54
3,55
3,5
3,44
3,45 3,41
3,39 3,39
3,4
3,35
3,3
3,28
3,25
3,2
3,15
2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 2. HNRK t tajate rahulolu-uuringute keskmised tulemused 2013-2018.
T tajate rahulolu o valdavalt hea v i väga hea. K rgei a kesk ise hi de said 8. aastal väited:
ole teadlik HNRK issioo ist, visioo ist, ees ärkidest ja tule ustest (3,78); tu e uhkust HNRK üle
ja ole rahul, et kuulu siia ettev ttesse , ; usu , et HNRK o hästi juhitud , . Eelmise aastaga
v rreldes jäi sa aks väite ole rahul o a t ti gi ustega t koht, t vahe did kesk i e hi e
, i g veidi la ges väite saa o a otseselt juhilt piisavalt tagasisidet o a t kohta kesk i e
6(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
hi e . aastal , ; . aastal , . K ikide teiste väidete kesk ised hi ded olid eel ise
aastaga v rreldes k rge ad.
Rahulolu-uuri gu tule used o lä i arutatud juhatuse ka i etis ning tutvustatud iga osakonna
koosolekul. T tajate rahulolu-uuring on plaanis korraldada ka 2019. aastal.
Traditsiooniliselt peeti 2018. aastal oluliseks t tajate tu ustamist ja motiveerimist palgaga mitte
seotud tegevuste äol. HNRK t tajate suvepäev peeti Tartus Eesti Rahva Muuseumis, j ulupidu
k ikidele t tajatele Tallinnas F-hoones. Haigla toeta sporti isv i alusi: kord ädalas saa ujuda
Haapsalu veekeskuses ja osaleda Pilatese tree i gul HNRK ruu es, lisaks o HNRK t tajad oodatud
kasuta a haigla j usaali. Tavapäraselt toetas haigla t tajate osale ist “EB Maijooksul ja “ügisjooksul,
esimesel osales 17, teisel 19 inimest. Koos käidi korda teatris. Aasta jooksul tähistati elu- ja
t juu eleid, korraldati väikesi üllatusi professioo ipäevadel ning toimusid HNRK juubeliaastale
pühe datud üllatused. Aasta teoks valiti 2018. aastal HNRK tegevus- ja ä gupargi ava i e. 2018.
aastal tu ustasi e kuut aasta t tajat: füsioterapeut Marti š Ka e s, füsioterapeut E eli Kiisla,
ass r Be o Hei talu, va e de Nijole “traukaite, tegevusterapeut “iiri “ii e so , va e de ja
osako a juhataja Ai a T utare. T tajate tu usta isp hi tted toi ivad i g o teada k igile
osapooltele.
Koolitus- ja teadustegevus
2017. aastal oli edukas koolitusaasta. 2018. aastal olid haigla koolituskulud kokku 62,71 tuhat eurot,
mis teeb 2,31 % aasta t j ukuludest, vastavalt 7. aastal 60,3 tuhat eurot, mis oli 2,26 % aasta
t j ukuludest. 2017. aastal toimus 25 sisekoolitust, lisaks viidi lä i 23 koolitust koolitajate poolt
väljastpoolt HNRK-d. Kokku osales eil üle 53 eri eva HNRK t taja. 88 t tajat käis 4 koolitusel
väljapool HNRK-d, sh. 17 koolitust välis aal. Osaleti kaheteistkü el konverentsil, neist 8 toimusid
välis aal. Neist olulisemad olid WCNR 2018 – World Conference for Neurorehabilitation 2018 –
Mumbais Indias (4 osalejat), ISPRM 2018 – International Society of Physical and Rehabilitation
Medicine – Pariisis Prantsusmaal (1 osaleja), ESPRM - European Society of Physical and Rehabilitation
Medicine – Vilniuses Leedus (4 osalejat), ISCoS 2018 – International Spinal Cord Society – Sydneys
Austraalias (1 osaleja); ICNR 2018 – International Conference for Neurorehabilitation – Pisas Itaalias (2
osalejat).
2018. aastal jätkati k igi teadusprojektidega, mis toimusid 2017. aastal. K ik kraadi ppes ppijad
jätaksid pi guid. 2018. aastal avaldati kaks teesi rahvusvahelise konverentsi kogumikus. Esineti nelja
stendiettekandega rahvusvahelisel teaduskonverentsil.
Jätkuvalt lüüakse kaasa Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse projektis, milles
HNRK-l o täita ka dev roll taastusravis kasutatavate kaasaegse tippteh oloogiliste sead ete
t e dusp hisuse uurimisel. Lisaks osaletakse kahes rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis ning
kol es üle-Eestilises arendusprojektis.
HNRK raa atukogu kasutatakse t tajate ja praktika tide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdko a
teadusajakirju käi raa atukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord.
Ravitöö
2018. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2406 haigusjuhul
ning ambulatoorselt 1635 haigusjuhul. Kokku mahus 3 771,8 tuhat eurot.
Ravit statistilised äitajad
P hitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2018. aastal raviteenuste üük Eesti
Haigekassale 80,06 % mahus 3 019,7 tuhat eurot. 2017. aastal olid vastavad äitajad 72,0 % mahus 2
7(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
621 601 eurot. Statsionaarseid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2018. aastal kokku
30 449 voodipäeva, 2017. aastal kokku 29 561 voodipäeva. Eesti Haigekassa poolt finantseeritud
voodipäevi oli 8. aastal 27 167, mis on 89,22% k igist haigla voodipäevadest. Liikluskindlustuse
finantseeritud statsionaarseid juhtusid oli 152 (2 21 voodipäeva (6,0% kogujuhtudest;) ning
ambulatoorseid juhtusid 7. Eesti T tukassa rahastusel osutasi e statsio aarset t alast
reha ilitatsioo i juhul kokku voodipäeva i g a ulatoorsel juhul. Teraapiafo di
rahastusega osutasime taastusraviteenuseid 109 juhul. Kindlustusseltside proportsioon teenuste
rahastamisel on sarnane eelmiste aastatega – 7,84 %. Isemaksjate ja teiste rahastajate proportsioonid
kogu üüdud tee uste hulgast o veidi adala ad kui . aastal . aastal vastavalt 7,59 % ja
4,51 % ning 2017. aastal vastavalt 11,18% ja 4,93%). “elle k ige t e äolise aks p hjuseks o Eesti
haigekassa poolt rahastatud akuutsete voodipäevade hulga t us . aastal 711, 2017. aastal
8 301). Akuutses seisus patsientidele teenuse osutamine on HNRK arengukavast tulenevalt ning
kokkuleppel koost part eritega HNRK jaoks prioriteetne. Peamised andmed, iseloomustamaks 2018.
aasta meditsiinilist tegevust taastusravihaiglas, on toodud Tabelis 2. P hitegevuse ahu jaotus
rahastajati on esitatud joonisel 3.
[CATEGORY [CATEGORY
NAME], 286 NAME], 169
[CATEGORY470€,
934€,
NAME],
[PERCENTAGE] [PERCENTAGE]
295 707€,
[PERCENTAGE]
[CATEGORY
NAME], 3 019
727€,
[PERCENTAGE]
Joonis 3. P hitegevuse ahu jaotus rahastajati € , . aastal
Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv ja ravi kestvus 2013. - 2018. aastal.
Aasta Voodih ive Keskmine ravijuhu Statsionaarsete Ambulatoorsete
(%) kestvus päevades ravijuhtude arv ravijuhtude arv
2013 80 11,0 2 565 860
2014 80 11,2 2 570 1 496
2015 79 11,8 2 378 1 440
2016 78 11,8 2 377 1 550
2017 83 12,1 2 448 1 662
2018 84 12,6 2 406 1 635
8(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Niisama kui 2016. aastal ja 2017. aastal osutati Eesti Haigekassale taastusravi tee useid üle
kokkulepitud teenuste mahu: 2018. aastal oli ület , % lepi gu ahust. Lepi gu ületäit ise
pea iseks p hjuseks o hi akoefitsie di uutu i e . juulist , ’lt , ’le seoses haiglav rguga
liitu isega. Ravitee use osuta ise osas v i aastat lugeda kordaläi uks, ku a kasvasid ii lepi gu
maht kui osutatud tee uste aht ja kvaliteet. . aasta ees ärgiks o jätkuvalt osutada tee useid
akuutses seisu dis patsie tidele i g taastada tasuliste tee uste proportsioo kogu üüdud tee uste
hulgast.
N udlus HNRK tee ustele, iseära is statsio aarsetele teenustele on suur. Ravijärjekorras olevate
patsientide arv on toodud Tabelis 3. . aastal oli HNRK voodih ive k rge: % i g o ol ud lä i
aastate t usvas tre dis ta el . Vii ase p hjuseks o täp e järjekorrapida ise praktika, ille jaoks
on arendatud eraldi tarkvara.
Tabel 3. “A Haapsalu Neuroloogilise Reha ilitatsioo ikeskuse taastusravi tee use ravijärjekorras olevate
patsientide arv 2017. - 2019. aasta alguse seisuga.
Kokku Statsionaarne Ambulatoorne
1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187
1. jaanuar 2018 1 126 976 150
1. jaanuar 2019 1 267 1 122 145
Meesko at de toi u i e ja ees ärkide täit i e.
Ravit o jätkuvalt korraldatud diag oosip histe eesko dade a, is o e d igusta ud. .
aastat alustati uue struktuuriga, kus professioo ip histest osako dadest said diag oosip hised
osako ad. . aastal viidi kokku lä i eesko at d. Meesko at de hulk o aastatega
t us ud joo is 5 . Neist kol veera ditel osales ka patsie t i g peaaegu % ka patsie di läheda e.
Meesko at järjepidev lä ivii i e, t husa ja patsie dikeskse doku e teeri i e i g lähedaste
suurem kaasamine on ka 2019. aasta prioriteet e ees ärk. Meesko at de üheks ees ärgiks o
püstitada patsie dikeskseid ees ärke, is o sihitatud patise di igapäevase toi etuleku i g
sotsiaalse osale ise pare da iseks. Meesko at del doku e teeritud ees ärkidest täideti
täielikult v i osaliselt rohke kui pooled ees ärgid, ülejää ute suu as koost tege i e o veel
jätkuv.
1600 200
1400 1340 180
160
1200 1058 140
1000 902 120
800
749 85,03 84,69 100
74,7
600 80
60
400 38,85
40
200 5,01 10,97
1,07 4,55 20
0 0
2015 2016 2017 2018
eesko at de hulk pats osalemise % lähedase osale ise %
Joonis 5. Meesko at de hulk, patsie tide ja patsie di lähedaste
9(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
osalemise protsent, 2015-2018.
K rgteh oloogiliste vahe ditega osutatud tee used
V rreldes eel ise aastaga o oluliselt suure e ud k rgteh oloogiliste taastusravi vahe dite agu
DXA, Loko atPro®, Erigo®, Ar eo®, E-link, Panasonic JOBA CoreTrainer kasutamine. Kokku kasutati
eelpool kirjeldatud seadmeid 2018. aastal 5 525 korral, 2017. aastal 4 725 korral, 2016. aastal 3 873
korda. “a uti o t us ud k iro oti I dego kasutus: . aastal korda, . aastal korda.
Pidevat kasutust leia k rgteh oloogili e HUR-j usaal . aastal korda . Ni etatud
vahendite kasutamise soodustamiseks o korraldatud sisekoolitust uutele t tajatele i g
ajakohastatud t korraldust. Tipp-tehnoloogiliste vahendite senisest veelgi efektiivsem kasutamine on
ees ärgiks ka . aastal.
Patsientide tagasiside
Patsie tide tagasiside küsitluse lä ivii i e ja a alüüsi i e o toi i ud vastavalt pla eeritule. 8.
aastal oli 2 statsio aarset juhtu, eist tagasisidet a dis v rreldes eel ise aastaga + , % ,
mis on 43,22% v rreldes eel ise aastaga + , % k igist juhtudest. . aastal oli see 38,15% ja
2016. aastal 40%. Patsie tide rahulolu haiglas osutatud tee ustega oli väga hea Ta el . Tagasisidet
a alüüsiti pare dusgrupi poolt järjepidevalt i g are dusosako d tutvustas tagasiside kokkuv tteid
kvartaalselt.
Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva eriala
esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2017. - 2018. aastal.
vastanute arv (n) Väga rahul % Rahul (%) Ei ole rahul (%) Ei ole üldse
rahul (%)
2018 a. 2017 a. 2018 a. 2017 a. 2018 a. 2017 a. 2018 a. 2017 a. 2017 a.
Raviarst 996 905 63 59 35 39 1 2 0 0
Õde 985 900 69 64 30 35 0 1 0 0
Hooldaja 803 740 68 62 30 38 1 1 0 0
Füsioterapeut 978 907 78 79 21 20 0 1 0 0
Tegevusterapeut 640 582 65 64 32 34 2 2 0 0
Logopeed 214 177 67 63 29 33 3 3 1 1
Psühholoog 503 434 56 50 39 45 4 4 1 1
Sotsiaalt taja 369 361 60 56 37 41 1 1 0 1
Elamistingimused 980 913 54 50 42 47 3 3 1 0
Toit 994 916 57 53 40 44 2 3 0 0
. aastal esitati HNRK’le 30 kiitust, 10 ettepanekut ja 7 kaebust. K igile kiitustele ja kae ustele o
vastatud vastavalt p rduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale.
Majandustegevuse aruanne
2018. aasta tulud olid kokku 4,63 iljo it eurot. V rreldes 7. aastaga suurenes tulu 0,86 miljonit
eurot. 2018. aastal saadi p hitegevusest tulu 3,98 miljonit eurot. 2017. aastal teeniti p hitegevusega
tulu 3,64 miljonit eurot (Joonis 6).
Tegevuskulud olid 2018. aastal 3,99 miljonit eurot ja need suurenesid 0,49 iljo i euro v rra v rreldes
aastaga 2017. T j ukulud suure esid 8. aastal 293,4 tuha de euro v rra, oodustades 68,1 %
tegevuskuludest.
10(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
4500000
3977364
4000000
3639724
3500000 3259778
3113997
2951531
3000000
2608647
2500000 2197486
2108810
1999503
1949486
2000000
1500000
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 6. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse p hitegevusest saadud tulu €
2009. - 2018. aastal.
Bilanss
SA Haapsalu Neuroloogili e Reha ilitatsioo ikeskus l petas 8. aasta 5,0 miljoni euro suuruse
bilansimahuga. 2017. aastal oli bilansi maht 4,3 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk
aksev i e oli 8.a. 3,40 heaks loetakse kordajat üle , , rgaks – alla 0,3). 2017. majandusaastal
oli vastav äitaja 2,90.
Haigla perso al, sead ed ja uu ateriaal e vara i g aja duslik olukord v i aldavad jätkuvalt
osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud
majandusaasta 2018 l ppes positiivse tulemiga 637 832 eurot.
11(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes)
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr.
VARAD
Käi evara
Raha 1 450 724 991 669 3
N uded ja ette aksed 232 795 249 557 4
Varud 94 148 67 339 5
KÄIBEVARA KOKKU 1 777 667 1 308 565
PÕHIVARA
Materiaal e p hivara 3 233 081 3 057 614 6
PÕHIVARA KOKKU 3 233 081 3 057 614
AKTIVA (varad) KOKKU 5 010 748 4 366 179
Kohustised ja netovara
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 54 162 56 121 7
V lad tar ijatele 106 541 57 552
V lad t tajatele 206 785 147 266 9
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 139 488 185 138 8
KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 506 976 446 077
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 63 189 117 351 7
KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 63 189 117 351
KOKKU KOHUSTISED 570 165 563 428
Netovara
Sihtkapital 1 861 179 1 861 179
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 941 572 1 670 030
Aruandeaasta tulem 637 832 271 542
KOKKU NETOVARA 4 440 583 3 802 751
KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 5 010 748 4 366 179
12(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)
2018 2017 Lisa nr.
Tulud
Annetused ja toetused 656 784 134 442
Tulu ettev tlusest 3 977 364 3 639 724
KOKKU TULUD 4 634 148 3 774 166 10
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -26 792 -10 761
otsesed kulud
T j ukulud -2 720 319 -2 426 929 12
Majandamiskulud -872 023 -770 972 11
Muud kulud -205 990 -128 758 13
P hivara kulu ja väärtuse la gus -168 067 -160 505 6
KOKKU KULUD -3 993 191 -3 497 925
PÕHITEGEVUSE TULEM 640 957 276 241
Muud finantstulud ja -kulud -3 125 -4 699 14
ARUANDEAASTA TULEM 637 832 271 542
13(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes)
2018 2017 Lisa nr.
Rahavood p hitegevusest
Korrigeerimised
Aruandeperioodi tegevustulem 640 957 276 241
P hivara a ortisatsioo ja ü erhi dlus 168 067 160 505 6
Käi e aksukulu p hivara soetuseks 32 778 1 054
Saadud sihtfinantseerimine p hivara soetuseks -4 688
Korrigeeritud tegevustulem 837 114 437 800
P hitegevusega seotud uete, ette aksete muutus 16 762 -45 295
Muutus varudes -26 808 -13 994
Muud -1 0
P hitegevusega seotud käi evarade eto uutus kokku -10 047 -59 289
P hitegevusega seotud kohustiste, ettemaksete 9 057 34 183
muutus
P hitegevusega seotud kohustiste eto uutus kokku 9 057 34 183
KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 836 124 412 694
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja i ateriaalse p hivara soetus -317 511 0
Laekunud intressid ja muu finantstulu 0 275
Muud 1 1
Laeku ud sihtfi a tseeri i e p hivara soetuseks -312 0
KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -317 822 276
Rahavood finantseerimistegevusest
Tagasi makstud kapitalirendikohustised -1 959 -23 116
Saadud laenude tagasimaksed -54 162 -54 162
Makstud intressid -3 006 -4 648 14
Makstud muud finantskulud -120 -46
KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -59 247 -81 972
KOKKU RAHAVOOD 459 055 330 998
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 991 669 660 671 3
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 459 055 330 998
Raha ja raha ekvivale did perioodi l pus 1 450 724 991 669 3
14(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital Akumuleeritud tulem
31.12.2016 1 861 179 1 698 068 3 559 247
Aruandeaasta -28 040 -28 040
tulem
Muu 2 2
31.12.2017 1 861 179 1 670 030 3 531 209
Aruandeaasta 271 542 271 542
tulem
Korrigeeritud 1 861 179 1 941 572 3 802 751
saldo 31.12.2017
Aruandeaasta 637 832 637 832
tulem
31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583
15(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Kasutatud arvestusp hi tted
Üldi e i for atsioo
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK ) 2018. aasta raamatupidamise
aastaarua e o koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse
standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse p hi tetele tugi ev
fi a tsarua dluse uete kogu , ille p hi uded o kehtestatud raa atupida ise seadusega i g
ida täie davad Raa atupida ise Toi ko a juhe did i g Avaliku sektori fi a tsarvestuse ja –
aruandluse juhend.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha-
ilitatsioo ikeskuse, te a tütarettev tted HNRK A ivahe dikeskuse OÜ ja HNRK Toetusfo d “A
arv äitajad o esitatud eurodes.
Ko solideeri ise p hi tted
Konsolideeritud aruandes on rida-realt ko solideeritud tütarettev tetega. Eli i eeritud o k ik
ko tser isisesed uded ja kohustused, ko tser i ettev tete vahelised tehi gud.
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettev tte konsolideerimata aruanded
Konsolideeritud raamatupidamise aastarua de lisades avaldatakse ko solideeritava üksuse
e aettev te eraldiseisvad ko solideeri ata p hiarua ded. E aettev tte p hiarua ete
koosta isel o jälgitud sa u arvestusp hi tteid, ida o rake datud ka ko solideeritud
raamatupidamise aastaaruande koostamisel.
Finantsvarad
Fi a tsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi fi a tsi vesteeri guid, udeid ostjate vastu ja teisi
lühi- ja pikaajalisi udeid.
Fi a tsvara o v etud algselt arvele soetus aksu uses, illeks o a tud fi a tsvara eest makstud
tasu igla e väärtus. Alg e soetus aksu us sisalda k iki fi a tsvaraga seotud kulutusi.
K ik tavapärastel turuti gi ustel toi u ud fi a tsvarade ostud ja üügid kajastatakse e de
tehi gute tehi gupäeval, s.t päeval, il asutus v ttis e dale kohustuse äiteks s l is lepi gu teatud
fi a tsvara ostuks v i üügiks. Tavapärasel turuti gi usel toi uvaks i etatakse selliseid oste ja
üüke, ille puhul ostetava v i üüdava fi a tsvara ülea d i e üüjalt ostjale toi u a tud turul
väljakuju e ud v i vastavate tururegulatsioo idega utud perioodi jooksul.
16(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raha
Raha ja raha ekvivalendid.
Raha ja selle ekvivale tide a kajastatakse rahavoogude arua des kassas olevat sularaha ja pa gajääki
Riigikassa pangakontol.
N uded ja ette aksed
N udeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende
üüdisväärtuses, illest arvatakse aha e at e äoliselt laekuvad su ad.
Vähe alt iga kvartali l pus hi atakse uete laeku ise t e äosust. V i aluse korral hi atakse iga
ude laeku ist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud uded ka takse ila sist välja.
Juhul kui vare tehtud hi a g e at e äoliselt laekuvate uete su a kohta hilje uutu ,
kajastatakse see hi a gu uutuse perioodis kulu uutuse a. E at e äoliseks arvatud ude
laeku isel äidatakse vare kajastatud kulu vähe da ist perioodis, il laeku i e toi us.
Varud
Varud o arvele v etud e de soetus aksu uses, is koos e varude ostuhi ast, ostuga
kaasnevast tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende
olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel.
Arua deaasta l pu seisuga varud i ve teeritakse ja ide tifitseeritakse kasutusk l atud.
Materiaalne ja i ateriaal e p hivara
Materiaal e p hivara
Materiaalseks p hivaraks loetakse varasid aksu usega alates viiest tuha dest eurost ja kasuliku
elueaga üle ühe aasta. Kuludesse ka tud väheväärtuslike i ve taride üle peetakse arvestust
ila siväliselt.
Materiaal e p hivara v etakse arvele te a soetus aksu uses, is koos e ostuhi ast ja otseselt
soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist
ei kapitaliseerita p hivara soetus aksu usse käi e aksu ja uid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja
l ive. Edaspidi kajastatakse ateriaalset p hivara ila sis te a soetus aksu uses, illest o aha
arvatud aku uleeritud kulu ja v i alikud väärtuse la gusest tule evad allahi dlused.
Asutus kasuta ateriaalse p hivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm
ääratakse igale p hivara o jektile eraldi, s ltuvalt selle kasulikust elueast.
17(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Aastased a ortisatsioo i äärad p hivara gruppide l ikes:
Maa 0%
Hooned ja ehitised 2-5%
Masinad ja seadmed 10-20%
Inventar 10-50%
Arvutustehnika 33-50%
I ateriaal e p hivara 5-50%
Materiaalse p hivara a ortisatsioo i eetodid, - or id ja l ppväärtused vaadatakse üle iga
aja dusaasta l pul.
Materiaalse p hivara kajasta i e l petatakse vara v ra da isel v i siis, kui asutus ei eelda selle vara
kasuta isest v i üügist e a aja dusliku kasu saa ist. Materiaalse p hivara üügist saadud
kasu id ja kahju id kajastatakse tule iarua des saldeeritu a real „Muud tulud tegevusest . Varade
ila sist ee alda isel, kasuta isk l atuks uutu ise t ttu, tekki ud kahju id kajastatakse
tulemiaruandes real P hivara kulu ja allahi dlus .
I ateriaal e p hivara
I ateriaal e p hivara o v etud algselt arvele te a soetus aksu uses, is koos e ostuhi ast ja
otseselt soetamisega seotud kulutustest. I ateriaalse p hivara soetus aksu usse ei kapitaliseerita
käi e aksu ja uid tagasisaa isele kuuluvaid akse ja l ive.
Asutus kasuta i ateriaalse p hivara a ortiseeri isel li eaarset a ortisatsioo i eetodit.
A ortisatsioo i äärad aastas o järg ised:
Tarkvara 20 %
P hivara arvele v t ise ala piir 5 000 eurot.
Rendid
Kapitalire diks loetakse re disuhet, ille puhul k ik olulised vara o a diga seo duvad riskid ja hüved
ka duvad üle re t ikule. K iki ülejää ud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina.
Kapitalirendi tingimustel soetatud vara v etakse re t iku ila sis arvele vara soetus aksumuses.
Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga v i
re diperiood, ole evalt sellest, ku o lühe . Kapitalire di aksed o jagatud fi a tskuluks ja
rendikohustuse tasumiseks selliselt, et i tressi äär oleks igal ajahetkel sa a. Fi a tskulud
kajastatakse tule iarua de real „Fi a tstulud ja -kulud . Kapitalire diga aruandeperioodil kaasnev
amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiarua de real „P hivara kulu ,
allahi dlus .
18(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Finantskohustised
Finantskohustise a kajastatakse tar ijatele tasu ata arveid, viitv lgasid ja uid lühi- ja pikaajalisi
v lakohustisi.
Finantskohustised v etakse algselt arvele e de soetus aksu uses, illeks o finantskohustise eest
saadud tasu igla e väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud
soetusmaksumuses.
Finantskohustistega kaas ev i tressikulu kajastatakse tekkep hiselt perioodikulu a tule iarua de real
Fi a tstulud ja –kulud .
Finantskohustise kajasta i e ila sis l petatakse, kui see o tasutud, tühistatud v i aegu ud.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.
Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib
sihtfinantseerimise ude igus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad tulevikku suunatud
ti gi used, kajastatakse tulu a siis, kui ti gi used o täidetud. “aadud sihtfi a tseeri i e, ille
puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse ila sis kohustuse a.
Tegevuskulude sihtfi a tseeri ise kajasta isel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse pri tsii ist (tulu
sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade
sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal
sihtfi a tseeri ise a il soetatud vara v etakse ila sis p hivara a arvele.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud v i saadaoleva tasu iglases väärtuses tekkep hiselt. Era di a kajastatakse
eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt koheselt tulu a su a laeku isel
panka.
HNRK p hitegevuse tulud o suures osas taastusravitee uste üük Eesti Haigekassale i g teistele
juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tulu a tervishoiust kajastatakse k iki ühekordseid tee useid,
is ei ole seotud ravit ga.
Tegevustulude a kajastatakse ka arvestatud ila sipäevaks laeku ata udesu ad, ille kohta ei
ole esitatud udedoku e ti t ila sipäevaks laeku ata eel eva perioodi i tressid). Intressitulu
kajastatakse tekkep hiselt.
Kulud
Maja dustehi gute kajasta isel järgitakse tulude ja kulude vastavuse pri tsiipi, ille kohaselt
kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud
kajastatakse tekkep hise arvestuspri tsii i alusel.
T j ukulude a kajastatakse t v tjatele tekkep hiselt arvestatud t tasud, i etatud tasudega
maksusta isel v rdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud.
Arua deperioodil välja aks ata t j uga seotud kulud kajastatakse kohustuse a t tajatele.
Kasuta ata puhkusepäevade ja välja aks ata puhkusetasude kohustust hi atakse üks kord aastas
arua deaasta l pu seisuga i g kajastatakse l ppe ud arua deperioodi kulu a.
P hivara kulu i ja allahi dluse a kajastatakse ateriaalse ja i ateriaalse p hivara a ortisatsioo
i g väärtuse la gus.
Finantstulude ja -kulude a kajastatakse fi a tsi vesteeri gute ja v etud lae ukohustiste tulud ja
kulud. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil.
19(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Seotud osapooled
Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool o a ko trolli teise osapoole üle v i olulist ju
teise osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, ukogu ja juhatuse liik eid, e de pereliik eid ja
ettev tteid, ille üle eelpool loetletud isikud o avad ko trolli v i olulist ju.
20(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 2. Ko tser i tütarettev te
SA Haapsalu Neuroloogilise Reha ilitatsioo ikeskuse tütarettev tted:
Tütarettev te Asukohamaa
OÜ HNRK Eestimaa
Abivahendikeskus
2018 2017
Tulu 213 384 209 535
Kulu 189 728 190 942
Tulem 23 656 18 593
Netovara 137 304 113 648
SA HNRK Toetusfond 2018 2017
Tulu 7 850 0
Kulu 0 0
Tulem 7 850 0
Netovara 1 000 0
HNRK Toetusfo d “A registrikoodiga loodi e aettev tte “A Haapsalu Neuroloogilise
Rehabilitatsioonikeskuse
poolt . aasta ärtsikuus kol el pea isel ees ärgil: taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste
are da i e ja kättesaadavuse para da i e i g ravit toeta i e Haapsalu Neuroloogilises
Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK); (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse
toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldko a igakülgse are da ise
toetamine Eestis ees ärgiga ede dada ühisko a teadlikkust taastusravi- ja
rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega.
“A Haapsalu Neuroloogili e Reha ilitatsioo ikeskus asutas OÜ HNRK A ivahe dikeskuse
registrikoodiga 12550059 03.10.2 .a. i g e aettev tte osaluse äär o %. OÜ HNRK
A ivahe dikeskuse p hitegevusalaks o teh iliste a ivahe dite ja editsii isead ete jae üük,
laenutamine ning abivahendialaste teenuste osutamine.
Lisa 3. Raha (eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Sularaha kassas 132 983
Raha arvelduskontodel 1 450 592 990 686
Kokku raha 1 450 724 991 669
Lisa 4. N uded ja ettemaksed (eurodes)
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr.
N uded ostjate vastu 147 555 193 260
Ostjatelt laekumata arved 147 555 193 260
21(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
N uded toetuste ja siirete eest 71 196 36 722
Tulevaste perioodide kulud 13 896 19 575
Muud uded 148 0
Kokku uded ette aksed 232 795 249 557
Lisas esitatud uded o lühiajalised.
22(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 5. Varud (eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Toiduladu 1 705 1 482
Ostetud kau ad üügiks editsii ili e kaup 92 290 65 796
Ettemaksed varude eest 153 61
Kokku varud 94 148 67 339
Lisa 6. Materiaal e p hivara (eurodes)
Hooned, Muu L peta at Kokku
Masinad,
Maa ehitised, materiaaln at d
seadmed
rajatised e p hivara
31.12.2016
Soetus- 31 836 168 541 4 441 369
3 524 779 716 213
maksumus
Akumuleeritu -93 609 -1 234 959
-705 323 -436 027
d kulum
Jääk aksu u 31 836 74 932 0 3 206 410
2 819 456 280 186
s
Ostud ja 11 708
11 708
parendused
Amortisatsioo -19 233 -160 505
-89 495 -51 777
nikulu
31.12.2017
Soetus- 168 541 4 447 827
3 524 779 722 671
maksumus 31 836
Akumuleeritu -112 842 -1 390 213
-794 818 -482553
d kulum
Jääk aksu u 31 836 55 699 0 3 057 614
2 729 961 240 118
s
Ostud ja 133 601 11 825 88 497 109 611 343 534
parendused
Amortisatsioo -24 721 -168 067
-90 052 -53 294
nikulu
31.12.2018
Soetus- 31 836 3 658 381 718 343 257 038 109 611 4 775 209
maksumus
Akumuleeritu -884 870 -519 695 -137 563 0 -1 542 128
d kulum
Jääk aksu u 31 836 2 773 510 198 649 119 475 109 611 3 233 081
s
23(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 7. Laenukohustused (eurodes)
31.12.2017 Jaotus järelejää ud tähtaja järgi Intressi Alus- L pp-
äär valuuta tähtaeg
12 kuu 1-5 aasta Üle 5
jooksul jooksul aasta
Pikaajalised laenud
SEB Pank 2016002217 171 513 54 162 117 351 0 Euribor+ EUR 15.02.
16.02.2016 2,0% 2021
Pikaajalised laenud 171 513 54 162 117 351 0
kokku:
Kapitalirendikohustise 1 959 1 959 0 3,1 EUR 20.01.
d 2018
Laenukohustised 173 472 56 121 117 351
kokku
31.12.2018 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- L pp-
jooksul jooksul aasta äär valuuta tähtaeg
SEB Pank 2016002217 117 351 54 162 63 189 0 Euribor+ EUR 15.02.
16.02.2016 2,0% 2021
Pikaajalised laenud 117 351 54 162 63 189 0
kokku
Laenukohustised 117 351 54 162 63 189
kokku
Tagatiseks pa ditud varade bila sili e jääk aksu us
31.12.2018 31.12.2017
Hoone Sadama 16 2 555 659 2 640 884
24(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes)
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
Käi e aksukohustis 1 563 459
Sotsiaalmaksu kohustis 84 779 95 507
Üksikisiku tulu aksu kohustis 43 713 51 769
T tuski dlustuse akse 5 433 6 061
kohustis
Kogumispensioni kohustis 4 000 4 963
Ettev tja tulu aksu kohustis 0 3
Saadud ettemaksed 0 26 331
Muud viitv lad 0 45
Kokku v lad ja ette aksed 139 488 185 138
Lisas esitatud v lad o lühiajalised.
25(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 9. V lad t v tjatele (eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
T tasude kohustis 125 285 89 394
Puhkusetasude kohustis 7 808 4 778
Deklareerimata maksud 72 948 48 192
Muud v lad t v tjatele 744 4 902
Kokku v lad t v tjatele 206 785 147 266
Lisa 10. Tulu ettev tlusest (eurodes)
2018 2017
Tulud tervishoiust 3 771 837 3 466 684
Tulud majandustegevusest 54 534 54 119
Muu toodete ja tee uste üük 150 993 118 921
Saadud toetused 656 784 134 442
Kokku tulu ettev tlusest 4 634 148 3 774 166
Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes)
2018 2017
Administreerimiskulud -79 868 -78 671
Koolitus-, lähetuskulud -62 709 -52 841
Kinnistute, hoonete, ruumide -216 999 -164 803
majandamiskulud
“ idukite aja da iskulud -20 526 -22 942
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -76 096 -89 792
Inventari majandamiskulud -75 344 - 91 214
T asi ate ja sead ete aja da iskulud -37 922 -12 752
Toiduained -79 600 -75 575
Meditsii i ja hügiee ikulud -156 855 -131 644
Õppevahe did -248 -2 310
Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud -8 657 -8 559
Eri- ja vormiriietuse kulud -41 536 - 35 985
Mitmesugused majandamiskulud -15 663 -3 884
Kokku mitmesugused tegevuskulud -872 023 -770 972
26(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 12. T j ukulud (eurodes)
2018 2017
Palgakulu -2 023 136 -1 791 336
Sotsiaalmaksud -682 883 -620 453
Erisoodustused koos maksudega -14 300 -15 140
Kokku t j ukulud -2 720 319 -2 426 929
T tajate kesk i e arv taa datu a 135,21 133,50
täist ajale
Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes)
2018 2017
Käi e aks kuluks -172 310 -126 777
Käi e aks p hivara soetustelt -32 778 -1 054
Maamaks -636 -636
Riigil ivud -124 -130
E at e äoliselt laekuvad uded -142 -158
Ettev tte tulu aks 0 -3
Kokku muud kulud -205 990 -128 758
Lisa 14. Muud finantstulud ja -kulud (eurodes)
2018 2017
Intressikulu laenudelt -3 000 -4 061
Intressikulu kapitalirendilt -6 -587
Muud finantstulud ja -kulud -119 -51
Kokku muud finantstulud ja -kulud -3 125 -4 699
27(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes)
2018 2017
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 656 784 134 442
Saadud toetused 2018:
Sotsiaalministeerium 405 000
Talli a Ülikool 366
Eesti Vigastatud v itlejate Ühi g 000
BioArctic AB 33 188
ELIKO 18 541
Haapsalu Linnavalitsus 10 000
Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 8 358
Spordimeditsiini SA 5 054
AB Lietuvos Draudimas Eesti filiaal 3 000
Tallinnmeeting 3 000
Eraisikud, asutused jt 29 277
Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes)
Tegev- ja k rge ale juhtko al uud olulised soodustused
2018 2017
N ukogu -arvestatud tasu 13 941 6 902
Juhatuse liikme -arvestatud tasu 72 793 57 174
Juhatuse liikmele on 2018.aastal tasutud isikliku s iduauto kasuta ise eest 11 400 €. Täidetud on
igakuiselt s idupäevikut ning piir äära ületanud summalt on tasutud erisoodustuse maksud
kogusummas 4 899 €.
28(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 17. E aettev tte konsolideerimata bilanss (eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
VARAD
Käi evara
Raha 1 429 051 980 718
N uded ja ette aksed 256 452 282 510
Varud 1 704 1 482
KÄIBEVARA KOKKU 1 687 207 1 264 710
PÕHIVARA
Osalused tütar-ja sidusettev tjates 146 154 113 648
Pikaajalised uded 72 396 94 567
Materiaal e p hivara 3 094 071 2 882 734
PÕHIVARA KOKKU 3 312 621 3 090 949
AKTIVA (VARAD) KOKKU 4 999 828 4 355 659
Kohustised ja netovara
V lad ha kijatele 104 718 54 477
V lad t v tjatele 202 319 143 622
Muud kohustised, ettemaksed 134 857 181 337
Laenukohustised 54 162 56 121
KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 496 056 435 557
Laenukohustised 63 189 117 351
KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 63 189 117 351
Netovara
“ihtkapital/Osakapital i iväärtuses 1 861 179 1 861 179
Eelmiste perioodide akumuleeritud 1 941 572 1 670 030
tulem
Aruandeaasta tulem 637 832 271 542
KOKKU NETOVARA 4 440 583 3 802 751
KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 4 999 828 4 355 659
29(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 18. E aettev tte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes)
2018 2017
Tulud
Annetused ja toetused 648 933 134 442
Tulu ettev tlusest 3 771 838 3 466 684
Muud tulud tervishoiust 54 534 54 119
KOKKU TULUD 4 475 305 3 655 245
Kulud
Annetused ja toetused -53 292 -57 161
Mitmesugused tegevuskulud -815 548 -718 025
T j ukulud -2 663 902 -2 373 957
P hivara kulu ja väärtuse la gus -132 198 -124 635
Muud kulud -205 872 -128 587
KOKKU KULUD -3 870 812 -3 402365
PÕHITEGEVUSE TULEM 604 493 252 880
Muud finantstulud ja -kulud 33 339 18 662
ARUANDEAASTA TULEM 637 832 271 542
30(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 19. E aettev tte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes)
2018 2017
Rahavood p hitegevusest
P hitegevuse tule 604 493 252 880
Korrigeerimised
P hivara kulu ja väärtuse la gus 132 198 124 635
Kokku korrigeerimised 132 198 124 635
P hitegevusega seotud uete, 14 328 -38 090
ettemaksete muutus
Varude muutus -222 187
P hitegevusega seotud kohustiste 9 368 28 055
ja ettemaksete muutus
KOKKU RAHAVOOD 760 165 367 667
PÕHITEGEVUSEST
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse ja -343 535 -11 708
i ateriaalse p hivara
soetamisel
Korrigeerimine muutusega 53 821 12 762
v lgades ha kijatele
Antud laenude tagasimaksed 37 129 37 129
Laekunud intressid 0 280
KOKKU RAHAVOOD -252 585 38 463
INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Rahavood
finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -54 162 -54 162
Kapitalire di p hiosa -1 959 -23 116
tagasimaksed
Makstud intressid -3 006 -4 648
Makstud muud finantskulud -120 -46
KOKKU RAHAVOOD -59 247 -81 972
FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
KOKKU RAHAVOOD 448 333 324 158
Raha ja raha ekvivalendid perioodi 980 718 656 560
alguses
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 448 333 324 158
MUUTUS
Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 429 051 980 718
l pus
31(28)
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 20. E aettev tte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud
i iväärtuses tulem
31.12.2016 1 861 179 1 670 029 3 531 208
Aruandeaasta tulem 271 542 271 542
Muud muutused 1 1
31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751
Aruandeaasta tulem 637 832 637 832
31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583
32(28)
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab
konsolideeritud bilanssi seisuga 31.12.2018 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud
kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning
sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide
eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal,
mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast
vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt
lahkneb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest,
nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste
väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise
väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda
pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame
auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise
väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist,
vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või
kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
- hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me
vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Kiisk
Vandeaudiitori number 117
AMC Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 34
Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914
26.03.2019
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu aruanne
Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt.
2018. aastal toimusid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud seitsmel
korral, lisaks tutvuti HNRK juurdeehituse eskiisprojektiga, osaleti HNRK aastapäevakonverentsil,
arengukava arutelul, invapargi avamisel ja jõuluüritusel. 2018. aastal toimunud haigla nõukogu
koosolekute protokollid on edastatud nii Sotsiaalministeeriumile kui ka Rahandusministeeriumile.
Nõukogu on kinnitanud haigla eelarve, arengukava, tegevuskava ja hankeplaani, samuti kui majandus- ja
tegevusaruande. Nõukogu on regulaarselt tutvunud eelarve täitmisega ja viinud ennast kurssi nii
klientide/patsientide kui ka töötajate rahuloluuuringute tulemustega ning kohtunud sisekontrolli
läbiviimise eest vastutava töötajaga. 2018.a. kinnitas nõukogu senise juhatuse liikme jätkamiseks
ametisse, kuid pidi mõni kuu hiljem valima uue; jätkama volitati senine audiitor; vahetus kaks nõukogu
liiget.
Nõukogule maksti 2018. aastal tasu järgnevalt:
Amet Nimi Nõukogu Kokku
liikme tasu (€)
jaan.-märts
255.65 € ja
alates aprillist
Nõukogu esimees Jaan Kõrgesaar 360 € 3 751.30
jaan.-märts
223.69 € ja
alates aprillist
Nõukogu liige Heli Kaldas kuni 30.09.2018 240 € 1 887,38
jaan.-märts
223.69 € ja
alates aprillist
Nõukogu liige Toomas Mihkelson 240 € 2 607.38
Nõukogu Liige Andres Lehtmets kuni 05.01.2018 255.65 € 223,69
jaan.-märts
223.69 € ja
alates aprillist
Nõukogu liige Agris Koppel 240 € 2 607.38
jaan.-märts
223.69 € ja
alates aprillist
Nõukogu liige Margus Täht alates 05.02.2018 240 € 2 383.69
Juhatuse liikmele Priit Eelmäele maksti 2018. aastal tasu kokku 60 793.38 eurot, millest 16 600 eurot
moodustas tulemustasu. Juhatuse liikmele Kadri Englasele maksti tasu alates 01.10.2018 12 000 eurot.
Ülevaade sisekontrolli süsteemi toimimise kohta SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus.
Juhatuse tegevuse üle teostab kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja
teostab järelvalvet nii nõukogu koosolekutel kui ka koosolekute vahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele
võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökorraldust reguleerivatele kordadele. Lisaks
nõukogule teostavad haiglas kvaliteedi hindamist ja sisekontrolli kvaliteedispetsialistid. Nõukogu teostas
2018. aastal sisekontrolli järjepidevalt ning käsitles järelevalve temaatikat nõukogu koosolekutel.
Haigla lähtub oma tegevuses EQUASS kvaliteedistandardist, mis tagab läbipaistva juhtimise ja protsesside
korralduse. Haigla avalikult veebilehelt on leitavad haigla tegevusaruanded, juhatuse ja nõukogu
palgaandmed, hangete kord planeeritavad hanked, teenuste hinnakiri, haiglat ja selle tööd tutvustavad
materjalid sh arengukava ja aastaraamat. Toimuvad regulaarsed koosolekud ning juhatuse kabineti poolt
teostatakse rutiinset kontrolli nii ravitöiste kui ka juhtumis- ja finantsprotsesside tõhususe üle. Samuti
toimub regulaarne patsientide ja personali tagasiside uuring. Mõlemaid tutvustatakse haigla töötajatele ja
nõukogule. Personali tagasiside leiab käsitlemist haigla üldkoosolekul, mis toimub korra aastas ja
patsientide tagasiside neli korda aastas kvartalile järgneval kuul.
Nõukogu ettepanekul leiti haiglale 2014. majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitor avaliku
konkursi kaudu, sama audiitor jätkas ka 2015., 2016. ja 2017. aastal. Varem on sisekontrolli teemat
käsitletud põhjalikumalt aastail 2004, 2013 ja 2014. 2004. ja 2015. aastal toimunud nõukogu koosolekute
arutelu tulemusel leiti, et tegemist on väikese haiglaga ning finantsiliselt ega ka sisuliselt ei ole mõistlik
siseaudiitori koha loomine ja nõukogu poolt nimetati välisaudiitor. Samal arvamusel on nõukogu ka
praegu.