dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Sotsiaalministeerium · 26. aprill 2019
Viit
1.1-8/443-6
Registreeritud
26. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Haapsalu NRK
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2019
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1-8_54-1_26_04_2019_Riigi_asutatud_sihtasutuste_asutajaoiguste_teostamise_aruanne_2018_Sotsiaalministeerium.asice1493 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Saatja: SA Haapsalu NRK <[email protected]> Saadetud: 26.04.2019 14:30 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Riigi asutatud sihtasutuste asutajaõiguste teostamise aruanne 2018 [HNRK WD: Väljasaadetav dokument] Tere!Edastan SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus aruande dokumendihaldussüsteemist Webdesktop.Reg nr: 1-8/54-1Reg kp: 26.04.2019Lugupidamisega,Õie SarapiksekretärSA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus+372 472 5464www.hnrk.ee Sotsiaalministeerium Teie: 01.04.2019 nr 1.1-8/443-2 Suur-Ameerika 1 Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1-8/54-1 10122 Tallinn [email protected] Riigi asutatud sihtasutuste asutajaõiguste teostamise aruanne 2018 SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevuseks on ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ning sellega seonduvate teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine. 2018. aastal jätkati edukalt arengukavas planeeritud tegevusi. Jätkuvalt panustati oluliselt personali ja raviteenuste arendamisse ning meeskonnatööl põhinevale patsiendikeskse lähenemise kujundamisele. Taastusravi ja rehabilitatsiooni osutati 2018. a. rohkem kui 4 600 statsionaarsel ja rohkem kui 1 600 ambulatoorsel juhul. Intensiivset taastusravi saanud inimeste hulk 2018. a. oli läbi aegade kõrgeim, mis on kooskõlas HNRK arengukavas püstitatud eesmärgiga. Valdkondlikku praktikat juhendati rohkem kui 13 500 tundi, õpetati kaht diplomieelse õppe ainet ning viidi läbi kümneid õppe- ja külastusvisiite. Augustis avati HNRK tegevus- ja mängupark Haapsalus Sadama 20 krundil, et propageerida aktiivset vaba aja veetmist ja erivajadustega inimeste integreerimist tavaühiskonda ning laiendada SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse teenuse osutamise võimalusi. 7. aprillist 2018 on SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus Eesti haiglavõrku kuuluv haigla. 21. detsembril 2018. a. kinnitas nõukogu SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse arengukava aastateks 2019-2021. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel oleks võimalus kõrge kvaliteediga taastusravi ja rehabilitatsiooni saamiseks selle vajaduse tekkimisel ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt toimetulevana ja rahulolevana. Samuti on SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse jätkamine oluline Eesti taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele ja täiustamisele kaasa aitamisel. • SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ei ole 2018. aastal omandanud ega võõrandanud osalusi äriühingutes, kuid asutas 27.02.2018 Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfond Sihtasutuse. • SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus sai detsembris 2018 tegevustoetust kõrgtehnoloogiliste vahendite soetamiseks mahus 400 000€. • SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskuses ei ole 2018. aastal läbi viidud erikontrolle. Sisehindamise protsessid toimuvad regulaarselt ning tulemused on nõukogu koosolekutel arutatud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Englas juhatuse esimees Sadama 16 Tel +372 472 5400 Rahandusministeerium 90502 Haapsalu Fax +372 472 5401 SEB Pank Reg nr 90008123 E-mail [email protected] A/a EE891010220034796011 TP 016307 www.hnrk.ee Viitenumber 3500080967 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Reg. Kood 90008123 KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2018 Arua deaasta l pp: 31.12.2018 Aadress: Sadama 16 90502 Haapsalu Sidevahendid: telefon: +372 4725400 e-post: [email protected] www.hnrk.ee SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne ..................................................................................................................3 Organisatsiooni tegevus............................................................................................................... 3 Investeeringud ja soetused ............................................................................................................................... 5 Energiatarbimine ............................................................................................................................................... 5 Perso alit ................................................................................................................................ 5 T tajate rahulolu ja tu usta i e .................................................................................................................. 6 Koolitus- ja teadustegevus ................................................................................................................................ 7 Ravit ....................................................................................................................................... 7 Ravit statistilised äitajad ............................................................................................................................. 7 Meesko at de toi u i e ja ees ärkide täit i e. ..................................................................................... 9 K rgteh oloogiliste vahe ditega osutatud tee used ..................................................................................... 10 Patsientide tagasiside ...................................................................................................................................... 10 Majandustegevuse aruanne .............................................................................................. 10 Bilanss .............................................................................................................................................................. 11 KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) ....................................................................................... 12 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)......................................................................... 13 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) ........................................................... 14 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) .............................................................................. 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................ 16 Lisa . Kasutatud arvestusp hi tted ........................................................................................................... 16 Lisa . Ko tser i tütarettev te ....................................................................................................................... 21 Lisa 3. Raha (eurodes) .................................................................................................................................... 21 Lisa . N uded ja ette aksed eurodes ........................................................................................................ 21 Lisa 5. Varud (eurodes) ................................................................................................................................... 23 Lisa . Materiaal e p hivara eurodes .......................................................................................................... 23 Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) ................................................................................................................ 24 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) ............................................................................ 25 Lisa . V lad t v tjatele eurodes ............................................................................................................... 26 Lisa . Tulu ettev tlusest eurodes ............................................................................................................. 26 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) .............................................................................................................. 26 Lisa . T j ukulud eurodes ...................................................................................................................... 27 Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) .......................................................................................................... 27 Lisa 14. Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) ............................................................................................. 27 Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) ...................................................................................................... 28 Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) ............................................................................................................. 28 Lisa . E aettev tte ko solideeri ata ila ss eurodes ........................................................................... 29 Lisa . E aettev tte ko solideeri ata tule iarua e eurodes ............................................................... 30 Lisa . E aettev tte ko solideeri ata rahavoogude arua e eurodes ................................................... 31 Lisa . E aettev tte ko solideeri ata etovara uutuste arua e eurodes ......................................... 32 2(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioo ikeskuse HNRK p hitegevus o osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2018. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele viieteistkü es sihtasutusena. Kolmandat korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos tütarettev tte HNRK Abivahe dikeskus OÜ tule ustega, 2018. aastast on konsolideeritud aruande osa ka HNRK Toetusfond SA tulemused. Jätkati haigla are gukava ja 2018. aasta tegevuskava järgseid tegevusi, p rates suuri at tähelepa u perso ali ja raviteenuste arendamisele patsie dikeskse lähe e ise v t es. P hitegevus, raviteenuse üük Eesti Haigekassale (EHK), moodustas 2018. aasta laekumisest 75,9 % (2017. aastal – 72,0%). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2018. aastal haiglas kokku 30 449 voodipäeval. EHK rahastas 2018. aastal 27 167 ehk 89,22% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruu id kui ka aja duslik olukord v i aldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tase el kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus o P hja aade ja Baltiku i kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus. Organisatsiooni tegevus 2018. aasta detse ris ki itas haigla ukogu HNRK are gukava aastateks 9-2021 ning strateegilised suunad aastani 2035. Erinevaid huvitatud osapooli kaasanud arenguseminar arengukava koostamiseks toimus 23. novembril 2018. aastal. 2018. aastal lähtuti orga isatsioo i tegevuste elluviimisel arengukavast aastateks 2016-2018 (kinnitatud 2015. aasta detsembris) ning 2018. aasta tegevuskavast. HNRK lähtu o a tegevuses EQUA““-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat kehtis kuni 2017. aasta esi ese kvartali l pu i. Pärast seda pol ud v i alik sertifikaati uue dada tule evalt haiglavälistest p hjustest, kuid kvaliteedi ki dlusta ise protsessid jätkusid sa adel alustel. Aasta jooksul on toimunud erinevad kokkulepitud sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest, k rgteh oloogiliste vahe dite kasuta isest, t tajate koor ustest j e. 2018. aastal valmistuti ka uueks EQUASS auditiks, mis toimub 2019. aasta I poolaastal. 2018. aasta oli HNRK juubeliaasta: 60 aastat asutamisest. 18. mail toimus juubelikonverents ja - vastuv tt perso alile ja part eritele. Il us HNRK aastaraa at, is lisaks 2017. aasta tulemustele kajastas ka eelmiste aastate tegevusi. Kasutusel oli juu eliaastale pühe datud logo. HNRK ajaleht Keskustelu ilmus planeeritult kaks korda – juulis ja detsembris. HNRK ajaleht edastati pa erka djal olulise atele koost part eritele, HNRK t tajatele i g patsie tidele. HNRK kommunikatsioo istrateegias kirjeldatud koosolekute süstee toi i hästi. Toimus haigla üldkoosolek, regulaarselt toi uvad ii haigla iga ädalased i fokoosolekud kui osako dade koosolekud. . aasta sügisel avati HNRK uus vee ileht www.hnrk.ee: kaasaegsel platvormil ning kasutajas raliku a kuju dusega. 3(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne HNRK oli 2018. aastal kaasatud it e ppeasutuse peta istegevusse. HNRK toi is praktika aasi a 2018. aastal 97 ppurile, kellest praktika te oli 62 (sh 6 arst-residenti, 36 füsioteraapia, 4 e duse, 3 tegevusteraapia, 6 hoolduse, assaaži, sotsiaalt , IT- ja 1 koka erialal), lisaks 35 t varju. Kokku juhendati tudengeid 2018. aastal 13 568 tundi, sh 9 välistude git. 2017. aastal viibis haiglas praktikal vastavalt 80 isikut, sh 14 välistude git ja praktika kogukestuseks oli 8 758 tundi. HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Talli a Ülikooli Haapsalu Kolledži i g Haapsalu Kutsehariduskeskuse ppekavade täit isel. Haigla p hitegevust toeta a ivahe dite valdko as jätkuvalt osaühi g HNRK A ivahe dikeskus, ille ülesa deks oli patsie tidele kvaliteetsete a ivahe dite soovita i e, koha da i e, üü i e ja rentimine. HNRK perso al o pa usta ud ühisko dlikku valdko ap hisesse tegevusse: aasta vältel o kaks haigla t tajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse t ga, osaletud o valdko a i fopäevadel ja aruteluse i aridel. HNRK laste taastusravi osakonna juhataja kuulus 2016.-2018. aastal „Eesti t e dusp hise i suldi ravijuhise koosta ise t rüh a. Haigla t tajad o tei ud ii Eestis kui välis aal koolitusi ees ärgi püstita isest reha ilitatsioo is. Kevad-talvel, 27. veebruaril 2018. aastal asutas HNRK heategevusfondi: Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfond SA. Toetusfo di pea ised ees ärgid o (1) taastusravi- ja reha ilitatsioo itee uste are da i e ja kättesaadavuse para da i e i g ravit toeta i e HNRK-s; (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldko a igakülgse are da ise toeta i e Eestis ees ärgiga ede dada ühisko a teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega. Toetusfondi koduleht on www.hnrk.ee/toetusfond. Alates . aprillist . aastal kuulu HNRK Eesti haiglav rgu haiglate loetellu. IV kvartalil alustati lä irääki isi “otsiaalki dlustusa etiga koost lepi gu taass l i iseks. 2018. aastal alustati HNRK juurdeehituse planeerimist: algatati detailplaneeringu muudatus Haapsalu linnas ning koostati eskiisprojekt. Tegevused on ettevalmistus funktsionaalse arengukava koostamisele. . aasta l pus eraldas “otsiaal i iteeriu HNRK-le 400 € sihtotstar elist tegevustoetust k rgteh oloogiliste vahe dite soeta iseks järg ise kahe aasta jooksul. 4(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Investeeringud ja soetused Haigla investeeris 2018. aastal p hivarasse 343,5 tuhat eurot, sellest l peta ata ehitus , tuhat eurot ning tütarettev te HNRK A ivahe dikeskus OÜ 8. aastal p hivarasse ei i vesteeritud. 2017. aastal investeeris haigla p hivarasse 11,7 tuhat eurot ja tütarettev te HNRK A ivahe dikeskus OÜ ei investeerinud ka sel aastal p hivarasse. Väikevahe deid soetati 2018. aastal 82,9 tuhande euro eest, 2017. aastal 86,6 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2018. aastal olid teraapiaruumidesse paigaldatud patsie dit stukid, väli-tree i gsead ed, tre až r Artro ot, liiku isteraapia seade MOTOmed ja assei it stuk. “a uti oli vajalik soetada loputus- ja desinfektsiooniseade. Energiatarbimine CO eet ete üügist rahastatu a 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone e ergiasäästliku aks. Kokkuhoid halduskuludelt o projektieelse ajaga v rreldes jätkuvalt suur. Kütte- energiat kulus 2018. aastal 507 MWh, 2017. aastal 470 MWh Joo is . “äästliku ast tar i isest kokku hoitud summad investeeritakse järjepidevalt haigla t keskko a kaasajasta isse. M ev rra suurenenud halduskulu on tingitud patsientide hulga kasvust ning uute seadmete efektiivsemast/suuremast kasutamisest. 1200 1000 903 828 848 810 800 600 470 507 463 411 412 388 400 200 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus küttee ergia tar i i e haiglahoo es renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2018. aastal. Personalitöö Perso alit o valdavalt ka d ud head vilja. Jätkuvalt püütakse leida ja rake dada t husat vär a ispoliitikat. T tajate tagasiside o osa vajalikust igapäevategevusest. Aasta alguses viidi lä i are guvestlused, ille kokkuv tted arutati lä i haigla juhtko a tasa dil. Uusi t tajaid koolitati sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle issioo i, visioo i, p hiväärtusi i g üldisi tegutse ispri tsiipe; t tajatega vesteldi katseaja l pus. Reha ilitatsioo ivaldko as t tas 8. aasta l pus kaheksa est teisest EL riigist pärit tippspetsialisti. Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2018 152 t tajat Ta el , kellest üksteist oli lapsehoolduspuhkusel ja kuusteist t tas osalise t ajaga. Lisaks t tas 8. aastal haiglas 48 isikut t v tu- v i käsu duslepi guga. T tajate arv kasvas 8. aastal v rreldes 7. aastaga 4,1%. T tajate kesk i e va us oli 2018. aastal 46,01 aastat, 2017. aastal 46,6 aastat, 2016. 5(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat ja 2014. aastal 45,5 aastat. 2018. aasta suvel abiarste ei kaasatud, kuid oli a i de. Tabel 1. “A Haapsalu Neuroloogilise Reha ilitatsioo ikeskuse t tajate arv 8. ja 2017. aastal. 31.12.2018 31.12.2017 Arstid 6 5 Õed 21 17 Hoolduspersonal 31 31 Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 42 Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 7 7 Teised t tajad 45 44 T tajad kokku 152 146 T tajatele arvestatud t tasu koos aksudega oli 2018. aastal 2,72 milj, eurot, 2017. aastal 2,43 milj. eurot ja 2016. aastal kokku 2,23 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2018. aastal 1158 eurot kuus. 2017. aastal oli vastav äitaja 1055 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas 2018. aastal kokku 96,81 tuhat eurot ja aastal 2017 oli see 76,04 tuhat eurot. N ukogu liik ete t d tasustati 8. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 18,54 tuhande euroga, 2017. aastal summa oli 9,18 tuhat eurot. T tajate rahulolu ja tu usta i e 2018. aastal lä i viidud t tajate rahulolu-uuri gust v ttis osa 88,28% t tajatest. Väited, ille kohta t tajate hi a gut küsiti, olid sa ad, is aasta vare i g ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai anda 4 palli skaalal. 2018. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3, , is o lä i aegade k rgei tule us joonis 2). 3,6 3,54 3,55 3,5 3,44 3,45 3,41 3,39 3,39 3,4 3,35 3,3 3,28 3,25 3,2 3,15 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 2. HNRK t tajate rahulolu-uuringute keskmised tulemused 2013-2018. T tajate rahulolu o valdavalt hea v i väga hea. K rgei a kesk ise hi de said 8. aastal väited: ole teadlik HNRK issioo ist, visioo ist, ees ärkidest ja tule ustest (3,78); tu e uhkust HNRK üle ja ole rahul, et kuulu siia ettev ttesse , ; usu , et HNRK o hästi juhitud , . Eelmise aastaga v rreldes jäi sa aks väite ole rahul o a t ti gi ustega t koht, t vahe did kesk i e hi e , i g veidi la ges väite saa o a otseselt juhilt piisavalt tagasisidet o a t kohta kesk i e 6(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne hi e . aastal , ; . aastal , . K ikide teiste väidete kesk ised hi ded olid eel ise aastaga v rreldes k rge ad. Rahulolu-uuri gu tule used o lä i arutatud juhatuse ka i etis ning tutvustatud iga osakonna koosolekul. T tajate rahulolu-uuring on plaanis korraldada ka 2019. aastal. Traditsiooniliselt peeti 2018. aastal oluliseks t tajate tu ustamist ja motiveerimist palgaga mitte seotud tegevuste äol. HNRK t tajate suvepäev peeti Tartus Eesti Rahva Muuseumis, j ulupidu k ikidele t tajatele Tallinnas F-hoones. Haigla toeta sporti isv i alusi: kord ädalas saa ujuda Haapsalu veekeskuses ja osaleda Pilatese tree i gul HNRK ruu es, lisaks o HNRK t tajad oodatud kasuta a haigla j usaali. Tavapäraselt toetas haigla t tajate osale ist “EB Maijooksul ja “ügisjooksul, esimesel osales 17, teisel 19 inimest. Koos käidi korda teatris. Aasta jooksul tähistati elu- ja t juu eleid, korraldati väikesi üllatusi professioo ipäevadel ning toimusid HNRK juubeliaastale pühe datud üllatused. Aasta teoks valiti 2018. aastal HNRK tegevus- ja ä gupargi ava i e. 2018. aastal tu ustasi e kuut aasta t tajat: füsioterapeut Marti š Ka e s, füsioterapeut E eli Kiisla, ass r Be o Hei talu, va e de Nijole “traukaite, tegevusterapeut “iiri “ii e so , va e de ja osako a juhataja Ai a T utare. T tajate tu usta isp hi tted toi ivad i g o teada k igile osapooltele. Koolitus- ja teadustegevus 2017. aastal oli edukas koolitusaasta. 2018. aastal olid haigla koolituskulud kokku 62,71 tuhat eurot, mis teeb 2,31 % aasta t j ukuludest, vastavalt 7. aastal 60,3 tuhat eurot, mis oli 2,26 % aasta t j ukuludest. 2017. aastal toimus 25 sisekoolitust, lisaks viidi lä i 23 koolitust koolitajate poolt väljastpoolt HNRK-d. Kokku osales eil üle 53 eri eva HNRK t taja. 88 t tajat käis 4 koolitusel väljapool HNRK-d, sh. 17 koolitust välis aal. Osaleti kaheteistkü el konverentsil, neist 8 toimusid välis aal. Neist olulisemad olid WCNR 2018 – World Conference for Neurorehabilitation 2018 – Mumbais Indias (4 osalejat), ISPRM 2018 – International Society of Physical and Rehabilitation Medicine – Pariisis Prantsusmaal (1 osaleja), ESPRM - European Society of Physical and Rehabilitation Medicine – Vilniuses Leedus (4 osalejat), ISCoS 2018 – International Spinal Cord Society – Sydneys Austraalias (1 osaleja); ICNR 2018 – International Conference for Neurorehabilitation – Pisas Itaalias (2 osalejat). 2018. aastal jätkati k igi teadusprojektidega, mis toimusid 2017. aastal. K ik kraadi ppes ppijad jätaksid pi guid. 2018. aastal avaldati kaks teesi rahvusvahelise konverentsi kogumikus. Esineti nelja stendiettekandega rahvusvahelisel teaduskonverentsil. Jätkuvalt lüüakse kaasa Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse projektis, milles HNRK-l o täita ka dev roll taastusravis kasutatavate kaasaegse tippteh oloogiliste sead ete t e dusp hisuse uurimisel. Lisaks osaletakse kahes rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis ning kol es üle-Eestilises arendusprojektis. HNRK raa atukogu kasutatakse t tajate ja praktika tide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdko a teadusajakirju käi raa atukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord. Ravitöö 2018. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2406 haigusjuhul ning ambulatoorselt 1635 haigusjuhul. Kokku mahus 3 771,8 tuhat eurot. Ravit statistilised äitajad P hitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2018. aastal raviteenuste üük Eesti Haigekassale 80,06 % mahus 3 019,7 tuhat eurot. 2017. aastal olid vastavad äitajad 72,0 % mahus 2 7(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne 621 601 eurot. Statsionaarseid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2018. aastal kokku 30 449 voodipäeva, 2017. aastal kokku 29 561 voodipäeva. Eesti Haigekassa poolt finantseeritud voodipäevi oli 8. aastal 27 167, mis on 89,22% k igist haigla voodipäevadest. Liikluskindlustuse finantseeritud statsionaarseid juhtusid oli 152 (2 21 voodipäeva (6,0% kogujuhtudest;) ning ambulatoorseid juhtusid 7. Eesti T tukassa rahastusel osutasi e statsio aarset t alast reha ilitatsioo i juhul kokku voodipäeva i g a ulatoorsel juhul. Teraapiafo di rahastusega osutasime taastusraviteenuseid 109 juhul. Kindlustusseltside proportsioon teenuste rahastamisel on sarnane eelmiste aastatega – 7,84 %. Isemaksjate ja teiste rahastajate proportsioonid kogu üüdud tee uste hulgast o veidi adala ad kui . aastal . aastal vastavalt 7,59 % ja 4,51 % ning 2017. aastal vastavalt 11,18% ja 4,93%). “elle k ige t e äolise aks p hjuseks o Eesti haigekassa poolt rahastatud akuutsete voodipäevade hulga t us . aastal 711, 2017. aastal 8 301). Akuutses seisus patsientidele teenuse osutamine on HNRK arengukavast tulenevalt ning kokkuleppel koost part eritega HNRK jaoks prioriteetne. Peamised andmed, iseloomustamaks 2018. aasta meditsiinilist tegevust taastusravihaiglas, on toodud Tabelis 2. P hitegevuse ahu jaotus rahastajati on esitatud joonisel 3. [CATEGORY [CATEGORY NAME], 286 NAME], 169 [CATEGORY470€, 934€, NAME], [PERCENTAGE] [PERCENTAGE] 295 707€, [PERCENTAGE] [CATEGORY NAME], 3 019 727€, [PERCENTAGE] Joonis 3. P hitegevuse ahu jaotus rahastajati € , . aastal Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv ja ravi kestvus 2013. - 2018. aastal. Aasta Voodih ive Keskmine ravijuhu Statsionaarsete Ambulatoorsete (%) kestvus päevades ravijuhtude arv ravijuhtude arv 2013 80 11,0 2 565 860 2014 80 11,2 2 570 1 496 2015 79 11,8 2 378 1 440 2016 78 11,8 2 377 1 550 2017 83 12,1 2 448 1 662 2018 84 12,6 2 406 1 635 8(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Niisama kui 2016. aastal ja 2017. aastal osutati Eesti Haigekassale taastusravi tee useid üle kokkulepitud teenuste mahu: 2018. aastal oli ület , % lepi gu ahust. Lepi gu ületäit ise pea iseks p hjuseks o hi akoefitsie di uutu i e . juulist , ’lt , ’le seoses haiglav rguga liitu isega. Ravitee use osuta ise osas v i aastat lugeda kordaläi uks, ku a kasvasid ii lepi gu maht kui osutatud tee uste aht ja kvaliteet. . aasta ees ärgiks o jätkuvalt osutada tee useid akuutses seisu dis patsie tidele i g taastada tasuliste tee uste proportsioo kogu üüdud tee uste hulgast. N udlus HNRK tee ustele, iseära is statsio aarsetele teenustele on suur. Ravijärjekorras olevate patsientide arv on toodud Tabelis 3. . aastal oli HNRK voodih ive k rge: % i g o ol ud lä i aastate t usvas tre dis ta el . Vii ase p hjuseks o täp e järjekorrapida ise praktika, ille jaoks on arendatud eraldi tarkvara. Tabel 3. “A Haapsalu Neuroloogilise Reha ilitatsioo ikeskuse taastusravi tee use ravijärjekorras olevate patsientide arv 2017. - 2019. aasta alguse seisuga. Kokku Statsionaarne Ambulatoorne 1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187 1. jaanuar 2018 1 126 976 150 1. jaanuar 2019 1 267 1 122 145 Meesko at de toi u i e ja ees ärkide täit i e. Ravit o jätkuvalt korraldatud diag oosip histe eesko dade a, is o e d igusta ud. . aastat alustati uue struktuuriga, kus professioo ip histest osako dadest said diag oosip hised osako ad. . aastal viidi kokku lä i eesko at d. Meesko at de hulk o aastatega t us ud joo is 5 . Neist kol veera ditel osales ka patsie t i g peaaegu % ka patsie di läheda e. Meesko at järjepidev lä ivii i e, t husa ja patsie dikeskse doku e teeri i e i g lähedaste suurem kaasamine on ka 2019. aasta prioriteet e ees ärk. Meesko at de üheks ees ärgiks o püstitada patsie dikeskseid ees ärke, is o sihitatud patise di igapäevase toi etuleku i g sotsiaalse osale ise pare da iseks. Meesko at del doku e teeritud ees ärkidest täideti täielikult v i osaliselt rohke kui pooled ees ärgid, ülejää ute suu as koost tege i e o veel jätkuv. 1600 200 1400 1340 180 160 1200 1058 140 1000 902 120 800 749 85,03 84,69 100 74,7 600 80 60 400 38,85 40 200 5,01 10,97 1,07 4,55 20 0 0 2015 2016 2017 2018 eesko at de hulk pats osalemise % lähedase osale ise % Joonis 5. Meesko at de hulk, patsie tide ja patsie di lähedaste 9(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne osalemise protsent, 2015-2018. K rgteh oloogiliste vahe ditega osutatud tee used V rreldes eel ise aastaga o oluliselt suure e ud k rgteh oloogiliste taastusravi vahe dite agu DXA, Loko atPro®, Erigo®, Ar eo®, E-link, Panasonic JOBA CoreTrainer kasutamine. Kokku kasutati eelpool kirjeldatud seadmeid 2018. aastal 5 525 korral, 2017. aastal 4 725 korral, 2016. aastal 3 873 korda. “a uti o t us ud k iro oti I dego kasutus: . aastal korda, . aastal korda. Pidevat kasutust leia k rgteh oloogili e HUR-j usaal . aastal korda . Ni etatud vahendite kasutamise soodustamiseks o korraldatud sisekoolitust uutele t tajatele i g ajakohastatud t korraldust. Tipp-tehnoloogiliste vahendite senisest veelgi efektiivsem kasutamine on ees ärgiks ka . aastal. Patsientide tagasiside Patsie tide tagasiside küsitluse lä ivii i e ja a alüüsi i e o toi i ud vastavalt pla eeritule. 8. aastal oli 2 statsio aarset juhtu, eist tagasisidet a dis v rreldes eel ise aastaga + , % , mis on 43,22% v rreldes eel ise aastaga + , % k igist juhtudest. . aastal oli see 38,15% ja 2016. aastal 40%. Patsie tide rahulolu haiglas osutatud tee ustega oli väga hea Ta el . Tagasisidet a alüüsiti pare dusgrupi poolt järjepidevalt i g are dusosako d tutvustas tagasiside kokkuv tteid kvartaalselt. Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva eriala esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2017. - 2018. aastal. vastanute arv (n) Väga rahul % Rahul (%) Ei ole rahul (%) Ei ole üldse rahul (%) 2018 a. 2017 a. 2018 a. 2017 a. 2018 a. 2017 a. 2018 a. 2017 a. 2017 a. Raviarst 996 905 63 59 35 39 1 2 0 0 Õde 985 900 69 64 30 35 0 1 0 0 Hooldaja 803 740 68 62 30 38 1 1 0 0 Füsioterapeut 978 907 78 79 21 20 0 1 0 0 Tegevusterapeut 640 582 65 64 32 34 2 2 0 0 Logopeed 214 177 67 63 29 33 3 3 1 1 Psühholoog 503 434 56 50 39 45 4 4 1 1 Sotsiaalt taja 369 361 60 56 37 41 1 1 0 1 Elamistingimused 980 913 54 50 42 47 3 3 1 0 Toit 994 916 57 53 40 44 2 3 0 0 . aastal esitati HNRK’le 30 kiitust, 10 ettepanekut ja 7 kaebust. K igile kiitustele ja kae ustele o vastatud vastavalt p rduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale. Majandustegevuse aruanne 2018. aasta tulud olid kokku 4,63 iljo it eurot. V rreldes 7. aastaga suurenes tulu 0,86 miljonit eurot. 2018. aastal saadi p hitegevusest tulu 3,98 miljonit eurot. 2017. aastal teeniti p hitegevusega tulu 3,64 miljonit eurot (Joonis 6). Tegevuskulud olid 2018. aastal 3,99 miljonit eurot ja need suurenesid 0,49 iljo i euro v rra v rreldes aastaga 2017. T j ukulud suure esid 8. aastal 293,4 tuha de euro v rra, oodustades 68,1 % tegevuskuludest. 10(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne 4500000 3977364 4000000 3639724 3500000 3259778 3113997 2951531 3000000 2608647 2500000 2197486 2108810 1999503 1949486 2000000 1500000 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 6. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse p hitegevusest saadud tulu € 2009. - 2018. aastal. Bilanss SA Haapsalu Neuroloogili e Reha ilitatsioo ikeskus l petas 8. aasta 5,0 miljoni euro suuruse bilansimahuga. 2017. aastal oli bilansi maht 4,3 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk aksev i e oli 8.a. 3,40 heaks loetakse kordajat üle , , rgaks – alla 0,3). 2017. majandusaastal oli vastav äitaja 2,90. Haigla perso al, sead ed ja uu ateriaal e vara i g aja duslik olukord v i aldavad jätkuvalt osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud majandusaasta 2018 l ppes positiivse tulemiga 637 832 eurot. 11(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr. VARAD Käi evara Raha 1 450 724 991 669 3 N uded ja ette aksed 232 795 249 557 4 Varud 94 148 67 339 5 KÄIBEVARA KOKKU 1 777 667 1 308 565 PÕHIVARA Materiaal e p hivara 3 233 081 3 057 614 6 PÕHIVARA KOKKU 3 233 081 3 057 614 AKTIVA (varad) KOKKU 5 010 748 4 366 179 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Laenukohustised 54 162 56 121 7 V lad tar ijatele 106 541 57 552 V lad t tajatele 206 785 147 266 9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 139 488 185 138 8 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 506 976 446 077 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 63 189 117 351 7 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 63 189 117 351 KOKKU KOHUSTISED 570 165 563 428 Netovara Sihtkapital 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 941 572 1 670 030 Aruandeaasta tulem 637 832 271 542 KOKKU NETOVARA 4 440 583 3 802 751 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 5 010 748 4 366 179 12(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2018 2017 Lisa nr. Tulud Annetused ja toetused 656 784 134 442 Tulu ettev tlusest 3 977 364 3 639 724 KOKKU TULUD 4 634 148 3 774 166 10 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -26 792 -10 761 otsesed kulud T j ukulud -2 720 319 -2 426 929 12 Majandamiskulud -872 023 -770 972 11 Muud kulud -205 990 -128 758 13 P hivara kulu ja väärtuse la gus -168 067 -160 505 6 KOKKU KULUD -3 993 191 -3 497 925 PÕHITEGEVUSE TULEM 640 957 276 241 Muud finantstulud ja -kulud -3 125 -4 699 14 ARUANDEAASTA TULEM 637 832 271 542 13(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2018 2017 Lisa nr. Rahavood p hitegevusest Korrigeerimised Aruandeperioodi tegevustulem 640 957 276 241 P hivara a ortisatsioo ja ü erhi dlus 168 067 160 505 6 Käi e aksukulu p hivara soetuseks 32 778 1 054 Saadud sihtfinantseerimine p hivara soetuseks -4 688 Korrigeeritud tegevustulem 837 114 437 800 P hitegevusega seotud uete, ette aksete muutus 16 762 -45 295 Muutus varudes -26 808 -13 994 Muud -1 0 P hitegevusega seotud käi evarade eto uutus kokku -10 047 -59 289 P hitegevusega seotud kohustiste, ettemaksete 9 057 34 183 muutus P hitegevusega seotud kohustiste eto uutus kokku 9 057 34 183 KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 836 124 412 694 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja i ateriaalse p hivara soetus -317 511 0 Laekunud intressid ja muu finantstulu 0 275 Muud 1 1 Laeku ud sihtfi a tseeri i e p hivara soetuseks -312 0 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -317 822 276 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasi makstud kapitalirendikohustised -1 959 -23 116 Saadud laenude tagasimaksed -54 162 -54 162 Makstud intressid -3 006 -4 648 14 Makstud muud finantskulud -120 -46 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -59 247 -81 972 KOKKU RAHAVOOD 459 055 330 998 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 991 669 660 671 3 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 459 055 330 998 Raha ja raha ekvivale did perioodi l pus 1 450 724 991 669 3 14(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital Akumuleeritud tulem 31.12.2016 1 861 179 1 698 068 3 559 247 Aruandeaasta -28 040 -28 040 tulem Muu 2 2 31.12.2017 1 861 179 1 670 030 3 531 209 Aruandeaasta 271 542 271 542 tulem Korrigeeritud 1 861 179 1 941 572 3 802 751 saldo 31.12.2017 Aruandeaasta 637 832 637 832 tulem 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 15(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestusp hi tted Üldi e i for atsioo SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK ) 2018. aasta raamatupidamise aastaarua e o koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse p hi tetele tugi ev fi a tsarua dluse uete kogu , ille p hi uded o kehtestatud raa atupida ise seadusega i g ida täie davad Raa atupida ise Toi ko a juhe did i g Avaliku sektori fi a tsarvestuse ja – aruandluse juhend. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha- ilitatsioo ikeskuse, te a tütarettev tted HNRK A ivahe dikeskuse OÜ ja HNRK Toetusfo d “A arv äitajad o esitatud eurodes. Ko solideeri ise p hi tted Konsolideeritud aruandes on rida-realt ko solideeritud tütarettev tetega. Eli i eeritud o k ik ko tser isisesed uded ja kohustused, ko tser i ettev tete vahelised tehi gud. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettev tte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastarua de lisades avaldatakse ko solideeritava üksuse e aettev te eraldiseisvad ko solideeri ata p hiarua ded. E aettev tte p hiarua ete koosta isel o jälgitud sa u arvestusp hi tteid, ida o rake datud ka ko solideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Finantsvarad Fi a tsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi fi a tsi vesteeri guid, udeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja pikaajalisi udeid. Fi a tsvara o v etud algselt arvele soetus aksu uses, illeks o a tud fi a tsvara eest makstud tasu igla e väärtus. Alg e soetus aksu us sisalda k iki fi a tsvaraga seotud kulutusi. K ik tavapärastel turuti gi ustel toi u ud fi a tsvarade ostud ja üügid kajastatakse e de tehi gute tehi gupäeval, s.t päeval, il asutus v ttis e dale kohustuse äiteks s l is lepi gu teatud fi a tsvara ostuks v i üügiks. Tavapärasel turuti gi usel toi uvaks i etatakse selliseid oste ja üüke, ille puhul ostetava v i üüdava fi a tsvara ülea d i e üüjalt ostjale toi u a tud turul väljakuju e ud v i vastavate tururegulatsioo idega utud perioodi jooksul. 16(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raha Raha ja raha ekvivalendid. Raha ja selle ekvivale tide a kajastatakse rahavoogude arua des kassas olevat sularaha ja pa gajääki Riigikassa pangakontol. N uded ja ette aksed N udeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende üüdisväärtuses, illest arvatakse aha e at e äoliselt laekuvad su ad. Vähe alt iga kvartali l pus hi atakse uete laeku ise t e äosust. V i aluse korral hi atakse iga ude laeku ist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud uded ka takse ila sist välja. Juhul kui vare tehtud hi a g e at e äoliselt laekuvate uete su a kohta hilje uutu , kajastatakse see hi a gu uutuse perioodis kulu uutuse a. E at e äoliseks arvatud ude laeku isel äidatakse vare kajastatud kulu vähe da ist perioodis, il laeku i e toi us. Varud Varud o arvele v etud e de soetus aksu uses, is koos e varude ostuhi ast, ostuga kaasnevast tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel. Arua deaasta l pu seisuga varud i ve teeritakse ja ide tifitseeritakse kasutusk l atud. Materiaalne ja i ateriaal e p hivara Materiaal e p hivara Materiaalseks p hivaraks loetakse varasid aksu usega alates viiest tuha dest eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Kuludesse ka tud väheväärtuslike i ve taride üle peetakse arvestust ila siväliselt. Materiaal e p hivara v etakse arvele te a soetus aksu uses, is koos e ostuhi ast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei kapitaliseerita p hivara soetus aksu usse käi e aksu ja uid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja l ive. Edaspidi kajastatakse ateriaalset p hivara ila sis te a soetus aksu uses, illest o aha arvatud aku uleeritud kulu ja v i alikud väärtuse la gusest tule evad allahi dlused. Asutus kasuta ateriaalse p hivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm ääratakse igale p hivara o jektile eraldi, s ltuvalt selle kasulikust elueast. 17(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Aastased a ortisatsioo i äärad p hivara gruppide l ikes: Maa 0% Hooned ja ehitised 2-5% Masinad ja seadmed 10-20% Inventar 10-50% Arvutustehnika 33-50% I ateriaal e p hivara 5-50% Materiaalse p hivara a ortisatsioo i eetodid, - or id ja l ppväärtused vaadatakse üle iga aja dusaasta l pul. Materiaalse p hivara kajasta i e l petatakse vara v ra da isel v i siis, kui asutus ei eelda selle vara kasuta isest v i üügist e a aja dusliku kasu saa ist. Materiaalse p hivara üügist saadud kasu id ja kahju id kajastatakse tule iarua des saldeeritu a real „Muud tulud tegevusest . Varade ila sist ee alda isel, kasuta isk l atuks uutu ise t ttu, tekki ud kahju id kajastatakse tulemiaruandes real P hivara kulu ja allahi dlus . I ateriaal e p hivara I ateriaal e p hivara o v etud algselt arvele te a soetus aksu uses, is koos e ostuhi ast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. I ateriaalse p hivara soetus aksu usse ei kapitaliseerita käi e aksu ja uid tagasisaa isele kuuluvaid akse ja l ive. Asutus kasuta i ateriaalse p hivara a ortiseeri isel li eaarset a ortisatsioo i eetodit. A ortisatsioo i äärad aastas o järg ised: Tarkvara 20 % P hivara arvele v t ise ala piir 5 000 eurot. Rendid Kapitalire diks loetakse re disuhet, ille puhul k ik olulised vara o a diga seo duvad riskid ja hüved ka duvad üle re t ikule. K iki ülejää ud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara v etakse re t iku ila sis arvele vara soetus aksumuses. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga v i re diperiood, ole evalt sellest, ku o lühe . Kapitalire di aksed o jagatud fi a tskuluks ja rendikohustuse tasumiseks selliselt, et i tressi äär oleks igal ajahetkel sa a. Fi a tskulud kajastatakse tule iarua de real „Fi a tstulud ja -kulud . Kapitalire diga aruandeperioodil kaasnev amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiarua de real „P hivara kulu , allahi dlus . 18(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Finantskohustised Finantskohustise a kajastatakse tar ijatele tasu ata arveid, viitv lgasid ja uid lühi- ja pikaajalisi v lakohustisi. Finantskohustised v etakse algselt arvele e de soetus aksu uses, illeks o finantskohustise eest saadud tasu igla e väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustistega kaas ev i tressikulu kajastatakse tekkep hiselt perioodikulu a tule iarua de real Fi a tstulud ja –kulud . Finantskohustise kajasta i e ila sis l petatakse, kui see o tasutud, tühistatud v i aegu ud. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib sihtfinantseerimise ude igus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad tulevikku suunatud ti gi used, kajastatakse tulu a siis, kui ti gi used o täidetud. “aadud sihtfi a tseeri i e, ille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse ila sis kohustuse a. Tegevuskulude sihtfi a tseeri ise kajasta isel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse pri tsii ist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfi a tseeri ise a il soetatud vara v etakse ila sis p hivara a arvele. Tulud Tulu kajastatakse saadud v i saadaoleva tasu iglases väärtuses tekkep hiselt. Era di a kajastatakse eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt koheselt tulu a su a laeku isel panka. HNRK p hitegevuse tulud o suures osas taastusravitee uste üük Eesti Haigekassale i g teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tulu a tervishoiust kajastatakse k iki ühekordseid tee useid, is ei ole seotud ravit ga. Tegevustulude a kajastatakse ka arvestatud ila sipäevaks laeku ata udesu ad, ille kohta ei ole esitatud udedoku e ti t ila sipäevaks laeku ata eel eva perioodi i tressid). Intressitulu kajastatakse tekkep hiselt. Kulud Maja dustehi gute kajasta isel järgitakse tulude ja kulude vastavuse pri tsiipi, ille kohaselt kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekkep hise arvestuspri tsii i alusel. T j ukulude a kajastatakse t v tjatele tekkep hiselt arvestatud t tasud, i etatud tasudega maksusta isel v rdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Arua deperioodil välja aks ata t j uga seotud kulud kajastatakse kohustuse a t tajatele. Kasuta ata puhkusepäevade ja välja aks ata puhkusetasude kohustust hi atakse üks kord aastas arua deaasta l pu seisuga i g kajastatakse l ppe ud arua deperioodi kulu a. P hivara kulu i ja allahi dluse a kajastatakse ateriaalse ja i ateriaalse p hivara a ortisatsioo i g väärtuse la gus. Finantstulude ja -kulude a kajastatakse fi a tsi vesteeri gute ja v etud lae ukohustiste tulud ja kulud. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. 19(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool o a ko trolli teise osapoole üle v i olulist ju teise osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, ukogu ja juhatuse liik eid, e de pereliik eid ja ettev tteid, ille üle eelpool loetletud isikud o avad ko trolli v i olulist ju. 20(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2. Ko tser i tütarettev te SA Haapsalu Neuroloogilise Reha ilitatsioo ikeskuse tütarettev tted: Tütarettev te Asukohamaa OÜ HNRK Eestimaa Abivahendikeskus 2018 2017 Tulu 213 384 209 535 Kulu 189 728 190 942 Tulem 23 656 18 593 Netovara 137 304 113 648 SA HNRK Toetusfond 2018 2017 Tulu 7 850 0 Kulu 0 0 Tulem 7 850 0 Netovara 1 000 0 HNRK Toetusfo d “A registrikoodiga loodi e aettev tte “A Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse poolt . aasta ärtsikuus kol el pea isel ees ärgil: taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste are da i e ja kättesaadavuse para da i e i g ravit toeta i e Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK); (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldko a igakülgse are da ise toetamine Eestis ees ärgiga ede dada ühisko a teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega. “A Haapsalu Neuroloogili e Reha ilitatsioo ikeskus asutas OÜ HNRK A ivahe dikeskuse registrikoodiga 12550059 03.10.2 .a. i g e aettev tte osaluse äär o %. OÜ HNRK A ivahe dikeskuse p hitegevusalaks o teh iliste a ivahe dite ja editsii isead ete jae üük, laenutamine ning abivahendialaste teenuste osutamine. Lisa 3. Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassas 132 983 Raha arvelduskontodel 1 450 592 990 686 Kokku raha 1 450 724 991 669 Lisa 4. N uded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr. N uded ostjate vastu 147 555 193 260 Ostjatelt laekumata arved 147 555 193 260 21(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne N uded toetuste ja siirete eest 71 196 36 722 Tulevaste perioodide kulud 13 896 19 575 Muud uded 148 0 Kokku uded ette aksed 232 795 249 557 Lisas esitatud uded o lühiajalised. 22(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5. Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Toiduladu 1 705 1 482 Ostetud kau ad üügiks editsii ili e kaup 92 290 65 796 Ettemaksed varude eest 153 61 Kokku varud 94 148 67 339 Lisa 6. Materiaal e p hivara (eurodes) Hooned, Muu L peta at Kokku Masinad, Maa ehitised, materiaaln at d seadmed rajatised e p hivara 31.12.2016 Soetus- 31 836 168 541 4 441 369 3 524 779 716 213 maksumus Akumuleeritu -93 609 -1 234 959 -705 323 -436 027 d kulum Jääk aksu u 31 836 74 932 0 3 206 410 2 819 456 280 186 s Ostud ja 11 708 11 708 parendused Amortisatsioo -19 233 -160 505 -89 495 -51 777 nikulu 31.12.2017 Soetus- 168 541 4 447 827 3 524 779 722 671 maksumus 31 836 Akumuleeritu -112 842 -1 390 213 -794 818 -482553 d kulum Jääk aksu u 31 836 55 699 0 3 057 614 2 729 961 240 118 s Ostud ja 133 601 11 825 88 497 109 611 343 534 parendused Amortisatsioo -24 721 -168 067 -90 052 -53 294 nikulu 31.12.2018 Soetus- 31 836 3 658 381 718 343 257 038 109 611 4 775 209 maksumus Akumuleeritu -884 870 -519 695 -137 563 0 -1 542 128 d kulum Jääk aksu u 31 836 2 773 510 198 649 119 475 109 611 3 233 081 s 23(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) 31.12.2017 Jaotus järelejää ud tähtaja järgi Intressi Alus- L pp- äär valuuta tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta Pikaajalised laenud SEB Pank 2016002217 171 513 54 162 117 351 0 Euribor+ EUR 15.02. 16.02.2016 2,0% 2021 Pikaajalised laenud 171 513 54 162 117 351 0 kokku: Kapitalirendikohustise 1 959 1 959 0 3,1 EUR 20.01. d 2018 Laenukohustised 173 472 56 121 117 351 kokku 31.12.2018 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- L pp- jooksul jooksul aasta äär valuuta tähtaeg SEB Pank 2016002217 117 351 54 162 63 189 0 Euribor+ EUR 15.02. 16.02.2016 2,0% 2021 Pikaajalised laenud 117 351 54 162 63 189 0 kokku Laenukohustised 117 351 54 162 63 189 kokku Tagatiseks pa ditud varade bila sili e jääk aksu us 31.12.2018 31.12.2017 Hoone Sadama 16 2 555 659 2 640 884 24(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Käi e aksukohustis 1 563 459 Sotsiaalmaksu kohustis 84 779 95 507 Üksikisiku tulu aksu kohustis 43 713 51 769 T tuski dlustuse akse 5 433 6 061 kohustis Kogumispensioni kohustis 4 000 4 963 Ettev tja tulu aksu kohustis 0 3 Saadud ettemaksed 0 26 331 Muud viitv lad 0 45 Kokku v lad ja ette aksed 139 488 185 138 Lisas esitatud v lad o lühiajalised. 25(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9. V lad t v tjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 T tasude kohustis 125 285 89 394 Puhkusetasude kohustis 7 808 4 778 Deklareerimata maksud 72 948 48 192 Muud v lad t v tjatele 744 4 902 Kokku v lad t v tjatele 206 785 147 266 Lisa 10. Tulu ettev tlusest (eurodes) 2018 2017 Tulud tervishoiust 3 771 837 3 466 684 Tulud majandustegevusest 54 534 54 119 Muu toodete ja tee uste üük 150 993 118 921 Saadud toetused 656 784 134 442 Kokku tulu ettev tlusest 4 634 148 3 774 166 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) 2018 2017 Administreerimiskulud -79 868 -78 671 Koolitus-, lähetuskulud -62 709 -52 841 Kinnistute, hoonete, ruumide -216 999 -164 803 majandamiskulud “ idukite aja da iskulud -20 526 -22 942 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -76 096 -89 792 Inventari majandamiskulud -75 344 - 91 214 T asi ate ja sead ete aja da iskulud -37 922 -12 752 Toiduained -79 600 -75 575 Meditsii i ja hügiee ikulud -156 855 -131 644 Õppevahe did -248 -2 310 Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud -8 657 -8 559 Eri- ja vormiriietuse kulud -41 536 - 35 985 Mitmesugused majandamiskulud -15 663 -3 884 Kokku mitmesugused tegevuskulud -872 023 -770 972 26(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12. T j ukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu -2 023 136 -1 791 336 Sotsiaalmaksud -682 883 -620 453 Erisoodustused koos maksudega -14 300 -15 140 Kokku t j ukulud -2 720 319 -2 426 929 T tajate kesk i e arv taa datu a 135,21 133,50 täist ajale Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Käi e aks kuluks -172 310 -126 777 Käi e aks p hivara soetustelt -32 778 -1 054 Maamaks -636 -636 Riigil ivud -124 -130 E at e äoliselt laekuvad uded -142 -158 Ettev tte tulu aks 0 -3 Kokku muud kulud -205 990 -128 758 Lisa 14. Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2018 2017 Intressikulu laenudelt -3 000 -4 061 Intressikulu kapitalirendilt -6 -587 Muud finantstulud ja -kulud -119 -51 Kokku muud finantstulud ja -kulud -3 125 -4 699 27(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 656 784 134 442 Saadud toetused 2018: Sotsiaalministeerium 405 000 Talli a Ülikool 366 Eesti Vigastatud v itlejate Ühi g 000 BioArctic AB 33 188 ELIKO 18 541 Haapsalu Linnavalitsus 10 000 Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 8 358 Spordimeditsiini SA 5 054 AB Lietuvos Draudimas Eesti filiaal 3 000 Tallinnmeeting 3 000 Eraisikud, asutused jt 29 277 Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja k rge ale juhtko al uud olulised soodustused 2018 2017 N ukogu -arvestatud tasu 13 941 6 902 Juhatuse liikme -arvestatud tasu 72 793 57 174 Juhatuse liikmele on 2018.aastal tasutud isikliku s iduauto kasuta ise eest 11 400 €. Täidetud on igakuiselt s idupäevikut ning piir äära ületanud summalt on tasutud erisoodustuse maksud kogusummas 4 899 €. 28(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17. E aettev tte konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 VARAD Käi evara Raha 1 429 051 980 718 N uded ja ette aksed 256 452 282 510 Varud 1 704 1 482 KÄIBEVARA KOKKU 1 687 207 1 264 710 PÕHIVARA Osalused tütar-ja sidusettev tjates 146 154 113 648 Pikaajalised uded 72 396 94 567 Materiaal e p hivara 3 094 071 2 882 734 PÕHIVARA KOKKU 3 312 621 3 090 949 AKTIVA (VARAD) KOKKU 4 999 828 4 355 659 Kohustised ja netovara V lad ha kijatele 104 718 54 477 V lad t v tjatele 202 319 143 622 Muud kohustised, ettemaksed 134 857 181 337 Laenukohustised 54 162 56 121 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 496 056 435 557 Laenukohustised 63 189 117 351 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 63 189 117 351 Netovara “ihtkapital/Osakapital i iväärtuses 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud 1 941 572 1 670 030 tulem Aruandeaasta tulem 637 832 271 542 KOKKU NETOVARA 4 440 583 3 802 751 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 4 999 828 4 355 659 29(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18. E aettev tte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Tulud Annetused ja toetused 648 933 134 442 Tulu ettev tlusest 3 771 838 3 466 684 Muud tulud tervishoiust 54 534 54 119 KOKKU TULUD 4 475 305 3 655 245 Kulud Annetused ja toetused -53 292 -57 161 Mitmesugused tegevuskulud -815 548 -718 025 T j ukulud -2 663 902 -2 373 957 P hivara kulu ja väärtuse la gus -132 198 -124 635 Muud kulud -205 872 -128 587 KOKKU KULUD -3 870 812 -3 402365 PÕHITEGEVUSE TULEM 604 493 252 880 Muud finantstulud ja -kulud 33 339 18 662 ARUANDEAASTA TULEM 637 832 271 542 30(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19. E aettev tte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Rahavood p hitegevusest P hitegevuse tule 604 493 252 880 Korrigeerimised P hivara kulu ja väärtuse la gus 132 198 124 635 Kokku korrigeerimised 132 198 124 635 P hitegevusega seotud uete, 14 328 -38 090 ettemaksete muutus Varude muutus -222 187 P hitegevusega seotud kohustiste 9 368 28 055 ja ettemaksete muutus KOKKU RAHAVOOD 760 165 367 667 PÕHITEGEVUSEST Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja -343 535 -11 708 i ateriaalse p hivara soetamisel Korrigeerimine muutusega 53 821 12 762 v lgades ha kijatele Antud laenude tagasimaksed 37 129 37 129 Laekunud intressid 0 280 KOKKU RAHAVOOD -252 585 38 463 INVESTEERIMISTEGEVUSEST Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -54 162 -54 162 Kapitalire di p hiosa -1 959 -23 116 tagasimaksed Makstud intressid -3 006 -4 648 Makstud muud finantskulud -120 -46 KOKKU RAHAVOOD -59 247 -81 972 FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU RAHAVOOD 448 333 324 158 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 980 718 656 560 alguses RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 448 333 324 158 MUUTUS Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 429 051 980 718 l pus 31(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20. E aettev tte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud i iväärtuses tulem 31.12.2016 1 861 179 1 670 029 3 531 208 Aruandeaasta tulem 271 542 271 542 Muud muutused 1 1 31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751 Aruandeaasta tulem 637 832 637 832 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 32(28) SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31.12.2018 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 26.03.2019 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu aruanne Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt. 2018. aastal toimusid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud seitsmel korral, lisaks tutvuti HNRK juurdeehituse eskiisprojektiga, osaleti HNRK aastapäevakonverentsil, arengukava arutelul, invapargi avamisel ja jõuluüritusel. 2018. aastal toimunud haigla nõukogu koosolekute protokollid on edastatud nii Sotsiaalministeeriumile kui ka Rahandusministeeriumile. Nõukogu on kinnitanud haigla eelarve, arengukava, tegevuskava ja hankeplaani, samuti kui majandus- ja tegevusaruande. Nõukogu on regulaarselt tutvunud eelarve täitmisega ja viinud ennast kurssi nii klientide/patsientide kui ka töötajate rahuloluuuringute tulemustega ning kohtunud sisekontrolli läbiviimise eest vastutava töötajaga. 2018.a. kinnitas nõukogu senise juhatuse liikme jätkamiseks ametisse, kuid pidi mõni kuu hiljem valima uue; jätkama volitati senine audiitor; vahetus kaks nõukogu liiget. Nõukogule maksti 2018. aastal tasu järgnevalt: Amet Nimi Nõukogu Kokku liikme tasu (€) jaan.-märts 255.65 € ja alates aprillist Nõukogu esimees Jaan Kõrgesaar 360 € 3 751.30 jaan.-märts 223.69 € ja alates aprillist Nõukogu liige Heli Kaldas kuni 30.09.2018 240 € 1 887,38 jaan.-märts 223.69 € ja alates aprillist Nõukogu liige Toomas Mihkelson 240 € 2 607.38 Nõukogu Liige Andres Lehtmets kuni 05.01.2018 255.65 € 223,69 jaan.-märts 223.69 € ja alates aprillist Nõukogu liige Agris Koppel 240 € 2 607.38 jaan.-märts 223.69 € ja alates aprillist Nõukogu liige Margus Täht alates 05.02.2018 240 € 2 383.69 Juhatuse liikmele Priit Eelmäele maksti 2018. aastal tasu kokku 60 793.38 eurot, millest 16 600 eurot moodustas tulemustasu. Juhatuse liikmele Kadri Englasele maksti tasu alates 01.10.2018 12 000 eurot. Ülevaade sisekontrolli süsteemi toimimise kohta SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Juhatuse tegevuse üle teostab kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja teostab järelvalvet nii nõukogu koosolekutel kui ka koosolekute vahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökorraldust reguleerivatele kordadele. Lisaks nõukogule teostavad haiglas kvaliteedi hindamist ja sisekontrolli kvaliteedispetsialistid. Nõukogu teostas 2018. aastal sisekontrolli järjepidevalt ning käsitles järelevalve temaatikat nõukogu koosolekutel. Haigla lähtub oma tegevuses EQUASS kvaliteedistandardist, mis tagab läbipaistva juhtimise ja protsesside korralduse. Haigla avalikult veebilehelt on leitavad haigla tegevusaruanded, juhatuse ja nõukogu palgaandmed, hangete kord planeeritavad hanked, teenuste hinnakiri, haiglat ja selle tööd tutvustavad materjalid sh arengukava ja aastaraamat. Toimuvad regulaarsed koosolekud ning juhatuse kabineti poolt teostatakse rutiinset kontrolli nii ravitöiste kui ka juhtumis- ja finantsprotsesside tõhususe üle. Samuti toimub regulaarne patsientide ja personali tagasiside uuring. Mõlemaid tutvustatakse haigla töötajatele ja nõukogule. Personali tagasiside leiab käsitlemist haigla üldkoosolekul, mis toimub korra aastas ja patsientide tagasiside neli korda aastas kvartalile järgneval kuul. Nõukogu ettepanekul leiti haiglale 2014. majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitor avaliku konkursi kaudu, sama audiitor jätkas ka 2015., 2016. ja 2017. aastal. Varem on sisekontrolli teemat käsitletud põhjalikumalt aastail 2004, 2013 ja 2014. 2004. ja 2015. aastal toimunud nõukogu koosolekute arutelu tulemusel leiti, et tegemist on väikese haiglaga ning finantsiliselt ega ka sisuliselt ei ole mõistlik siseaudiitori koha loomine ja nõukogu poolt nimetati välisaudiitor. Samal arvamusel on nõukogu ka praegu.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →