Jüri Pilm Teie 07.02.2017
[email protected]
Meie 05.05.2017 nr 1-9/17/4294-3
Vastuskiri
Esitasite 07.02.2017 Vanglateenistujate ametiühingu usaldusisikuna Justiitsministeeriumile avalduse
sooviga algatada läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kuna pöördumisest võis järeldada, et Te
esindate vanglateenistujaid ning ametiühingute seadusest tulenevalt on ametiühingu sotsiaalse dialoogi
partner tööandja, kelleks vanglateenistujate puhul on vastav vangla, edastas justiitsministeerium
22.02.2017 kirjaga nr 11-3/1417-2 Teie taotluse lahendamiseks vanglatele.
Tallinna Vangla teavitas Teid 07.03.2017 vastuskirjaga nr 1-9/17/4294-2, et ei leidnud avalikust registrist
kehtivat kannet Teie poolt märgitud nimega ametiühingu registreerimise kohta. Samuti puudus Tallinna
Vanglal ametiühingute seaduse § 21 lg 1 p-des 1 ja 2 märgitud teave Vanglateenistujate ametiühingu
asutamise, ametiühingu usaldusisiku, ametiühingu juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimede, töökohtade
ja volituste kestus kohta. Kuivõrd vastavat teavet omamata ei olnud Tallinna Vanglal võimalik Teie taotlust
lahendada palus Tallinna Vangla Teil edastada vanglale kirjalikult andmed Vanglateenistujate ametiühingu
asutamise ja registreerimise kohta, ametiühingu usaldusisiku ning ametiühingu juhatuse liikmete ees- ja
perekonnanimede, töökohtade ja volituste kestuse kohta ning täpsustada, kas lisaks viidatud ametiühingu
õigusvõimele on Teil ka selle ametiühingu esindamise õigus.
10.04.2017 laekus Tallinna Vanglale ROTAL-i esimehe Kalle Liivamäe 10.04.2017 kiri nr 18, mis oli
adresseeritud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna asekantslerile. Kirjaga anti teada, et ROTAL-i Tartu
Vanglaametiühingu osakonna üldkoosolekul 12.08.2016 otsustati ROTAL Tartu Vangla ametiühingu
osakond ümber nimetada ROTAL Vanglateenistujate ametiühingu osakonnaks. 63-st ametiühinguliikmest
võttis üldkoosolekul osa 36 ametiühinguliiget. Ametiühingu usaldusisikuks valiti Jüri Pilm. Kirja kohaselt
ROTAL volitab ROTAL Vanglateenistujate ametiühingu osakonna usaldusisikut Jüri Pilmi pidama
kollektiivlepingu läbirääkimisi Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga.
Tulenevalt eeltoodust, selguse mõttes ja sujuva koostöö jätkamise eesmärgil peab vangla vajalikuks
selgitada järgmist.
1
Tallinna Vangla tutvus ROTAL-i põhikirjaga , mille kohaselt ROTAL on iseseisev omaalgatuslik Eesti riigi-ja
omavalitsusasutuste ametnike ja töötajate ning neid esindavate ametiühingute koostöö- ja
esindusorganisatsioon, mille üheks eesmärgiks on esindada ametnike ja töötajate õigusi ja huve, pidada
läbirääkimisi valitsusasutuste, tööandjate ja teiste institutsioonide ametnike ja töötajate sotsiaalse ja
majandusliku heaolu tagamiseks, töösuhete, palkade ja töökeskkonna valdkonnas ning sõlmida kollektiiv-
ning muid töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavaid lepinguid. ROTAL-i liikmeks võib olla füüsiline või juriidiline
isik. Füüsilised isikud võivad moodustada ametiühinguosakonna või kuuluda liitu osakonda moodustamata
üksikliikmetena. ROTAL-i osakonna võivad moodustada vähemalt kolm ametiühingu liiget. Osakond on
iseseisev oma pädevuse piires ja tegutseb Liidu põhikirja alusel. Osakonna tööd juhib usaldusisik, kes
valitakse ametiühinguliikmete poolt vastavalt osakonna üldkoosolekul vastu võetud volituste kestuse
tähtajaga. Osakonna kõrgeim organ on osakonna üldkoosolek. Põhikirja kohaselt on usaldusisik osakonna
üldkoosoleku poolt usaldusisiku seaduse alusel valitud isik, kelle üheks ülesandeks on pidada tööandjaga
läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimise üle, kirjutada sellele alla ja jälgida vastastikuste kohustuste täitmist.
Ametiühingute seadusest tulenevalt on ametiühingu sotsiaalse dialoogi partner tööandja, kelleks
vanglateenistujate puhul on vastav vangla, kus vanglateenistujad töötavad. Seega peaks ROTAL-i
Vanglateenistujate ametiühingu osakonna usaldusisik pidama läbirääkimisi mitte Justiitsministeeriumi
vanglate osakonnaga, vaid konkreetsete vanglatega. Märgime, et kuna ROTAL-i põhikirja kohaselt ROTAL-
i osakonna üldkoosoleku poolt valitud usaldusisik peab tööandjaga läbirääkimis kollektiivlepingu sõlmimise
üle, siis ei ole vaja usaldusisikule eraldi volitust ROTAL-i esimehe poolt.
ROTAL-i esimehe Kalle Liivamäe 10.04.2017 kirjas nr 18 antakse kasinaid selgitusi ROTAL-i
Vanglateenistujate ametiühingu osakonna kohta. Kirjast ei nähtu usaldusisiku volituste kestuse tähtaeg
1
http://www.rotal.ee/05_pohikiri.html
Magasini 35 / 10138 Tallinn / 612 7539 / e-post
[email protected] / www.vangla.ee
Registrikood 70001113
ning esitatud ei ole osakonna üldkoosoleku protokolli, mis kinnitaks, et ROTAL-i Vanglateenistujate
ametiühingu osakonna usaldusisikuks on valitud Jüri Pilm, mistõttu ei saa vangla veenduda esitatud
andmete õigsuses. Täiendavalt märgime, et ametiühingute seaduse § 16 lg-st 4 järeldub, et ametiühingu
usaldusisik on tööandja töötaja. Käesoleval juhul on Tallinna Vanglale teada, et Jüri Pilm ei ole
Tallinna Vangla töötaja, mistõttu ta ei saa olla ka Tallinna Vangla vanglateenistujate esindaja ja
pidada kollektiivlepingu läbirääkimisi Tallinna Vanglaga.
Selguse mõttes soovib Tallinna Vangla märkida, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole riigiametnikega võimalik
kollektiivlepingu seaduse tähenduses kollektiivlepinguid sõlmida. Vangla on seisukohal, et ametnikega
kollektiivlepingu sõlmimine on sisuliselt välistatud, kuna ametnike teenistustingimused tulenevad
õigusaktidest, õigusaktidega kindlaks määratut aga ei saa kokkuleppel muuta, mistõttu ei ole ka
läbirääkimisruumi. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikul võimalik otsustada, kellega ja millistel
tingimustel ta (töö-)lepingu sõlmib. Kollektiivleping, mis kujutab endast kokkulepet olemuslikult töölepingu
objektiks olevate tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks paljudele (kogu kollektiivile), lähtub samast
põhimõttest. Kollektiivlepingu seaduse § 2 lg 1 sätestab, et kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe
töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või
kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Seega tuleneb
seadusest, et kollektiivlepingute poolteks peavad olema ühelt poolt tööandja ning teiselt poolt kas tööandja,
töötajate ühing või töötajate liit. Seaduse sõnastusest tulenevalt ei saa kõnealune säte kohalduda
ametnikele. Vastasel korral peaks seadus kasutama ametniku mõistet või ametniku ja töötaja
katusmõistena avalik teenistuja vms. Ametnike teenistussuhte tekkimine, muutmine ja lõpetamine saab
täna toimuda ainult tingimustel ja korras, mis on ette nähtud ametnike teenistussuhteid reguleerivas
seaduses, seega avaliku teenistuse seaduses. Ametnike puhul tulevad kõik olulisemad teenistustingimused
seadusest, olgu selleks kas siis avaliku teenistuse seadus või eriseadused, mis reguleerivad ametnike
erikategooriate tegevust. Vangla ei saaks kõrvale kalduda avaliku teenistuse seaduses sätestatust.
Seetõttu puudub teenistussuhte kujundamisel tsiviilõigusliku privaatautonoomia kasutamisega samastatav
kokkuleppimise aspekt. Ametnike teenistussuhete õiguslik regulatsioon on erinev töötajate tsiviilõiguslikust
regulatsioonist ja ametnikud ei allu reeglina tööõiguslikule regulatsioonile. Ametnike teenistussuhteid ja
õiguslikku seisundit reguleeritakse avalikku teenistust reguleerivate normidega, tööõiguse õigusaktid
saavad reguleerida avalikku teenistust ainult piiratud juhtudel. Seos avaliku teenistuse õiguse ja tööõiguse
vahel on olemas, kuid see seos eksisteerib seaduses kindlaksmääratud raamides.
Ametnikega kollektiivlepingute sõlmimise võimalust kollektiivlepingu seaduse tähenduses avaliku
teenistuse seadus ette ei näe. Kuna vanglateenistuses on tööl isikuid ka töölepingute alusel, siis on
võimalik kollektiivlepingu sõlmimine üksnes vanglas töötavate töötajate osas.
Märgime, et igal vanglateenistuses töötaval isikul on võimalik pöörduda vangla poole ja teha ettepanekuid
nii vangla töö paremaks korraldamiseks vangistuse täideviimisel kui ka teenistujate töökorralduse ja
tingimuste korraldamise või muutmise kohta. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seadus tunneb sellist pöördumist märgukirjana (MSVS § 2 lg 1 p 1). Seega on
tagatud võimalus teha vanglale ettepanekuid. Sedaviisi saab kaasa rääkida nii töökorrareeglite muutmisel
kui ka muudes küsimustes. Vangla tutvub alati kõigi ettepanekutega ning annab neile ka tagasisidet.
Lisaks märgime, et vanglas töötavaid valvureid esindab vanglateenistuses Valvurite Nõukogu, mis on
aktiivne ja väärtustatud dialoogipartner nii vanglale kui Justiitsministeeriumile. Valvurite Nõukogu esindajad
valivad vanglates töötavad valvurid enda hulgast. Lisaks toimib vanglateenistuses kriminaalhooldajate
Nõukogu, millel on sama eesmärk kui Valvurite Nõukogul – esindada vanglateenistuses töötavaid vastava
valdkonna ametnikke ja olla hea koostööpartner muuhulgas vanglale. Nõukogude esindajad ja
vanglateenistuse juhid kohtuvad aasta jooksul korraliselt ja arutavad nõukogude poolt tõstatatud teemasid.
Seega on vanglateenistujatel, lisaks võimalusele pöörduda ettepanekutega otse vangla poole, ka
esinduskogud, mille kaudu tuua oma mured ja ettepanekud vanglateenistuse juhtideni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kermo Päll
direktori asetäitja
direktori ülesannetes
Monika Raiendik 612 7577
[email protected]
Eesti Ametiühingute Keskliit
Inimväärse elu nimel!
Sotsiaalministeerium
Meie 24.04.2019 nr 1-9/10
Eesti ILO Nõukogu
Ametnike läbirääkimisõigusest Eestis
Eesti põhiseaduse § 29 lg 5 tagab ühinemisvabaduse kõikidele töötajatele sh ametnikele ja tööandjatele.
Ühinemisõigus hõlmab õigust pidada kollektiivläbirääkimisi, sh sõlmida kollektiivseid kokkuleppeid
töötingimuste osas. Seega kõik töötegijad, olenemata töösuhte vormist, peavad omama võimalust olla
esindatud ametiühingute kaudu, st võimalust olla ühingu liige, leppida kokku töötingimused
kollektiivlepingutega, olla vahendatud konfliktide lahendamisel jm.
Eesti on ratifitseerinud ILO konventsiooni nr 98 organiseerimis- ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kohta,
mille kohaselt töötajad võivad vabalt organiseeruda ja pidada kollektiivläbirääkimisi. Eesti on
ratifitseerimnud ka parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (ESH), mille artikkel 6 sätestab
kollektiivläbirääkimiste õiguse. ESH ei välista ametnike läbirääkimisõigust.
Eestis ei ole ametnikele tagatud läbirääkimisõigust.
Eesti siseriiklik õigus otseselt ei keela ametnikega pidada kollektiivlepingu läbirääkimisi, sellest
hoolimata ei ole Eestis ametnikele läbirääkimisõigus tagatud. Ametnike läbirääkimisõigust tuleks
tunnustada igal tasandil, kahjuks aga ministeeriumid leiavad, et ametnikel ei ole läbirääkimisõigust.
Näiteks Riigi- ja Omavalitsustöötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) allorganisatsioon vanglateenistujate
ametiühing on pöördunud 2017. aastal Justiitsministeeriumi vanglate osakonna poole taotlusega
alustada kollektiivlepingu läbirääkimisi. Nii Tallinna Vangla kui ka Tartu Vangla on taotlusele vastanud, et
ametnikega ei ole võimalik Eestis kollektiivlepingu läbirääkimisi pidada (käesoleva kirja lisana Tallinna
Vangla 05.05.2017 vastus nr 1-9/17/4294-3 ja Tartu Vangla 03.05.2017 vastus nr 1-9/2-5).
Rahandusministeerium on seisukohal, et ametnikud ei saa sõlmida kollektiivlepinguid.
Rahandusministeerium saatis 13.07.2017 riigihalduse ministri Jaak Aabi poolt allkirjastatud kirjaga nr
1.1-10/05411 avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
ministeeriumidele, Riigikantseleile ja põhiseaduslikele institutsioonidele. VTK lisana 1 esitatud analüüsis
(lk 69 esimene lõik, lk 71 kolmas lõik, lk 74 viimane lõik) väidetakse, et ametnikud ei saa olla
kollektiivlepingu pooleks. EAKL oma vastuses VTK-le juhtis tähelepanu, et Rahandusministeeriumi
seisukoht ei ole õige.
26.10.2017 saatis Rahandusministeerium VTK kohta saabunud arvamused Justiitsministeeriumile
(käesoleva kirja lisana Rahandusministeeriumi kiri 26.10.2017 nr 1.1-21/1518-1) põhjusel, et
Justiitsministeerium on põhivastutaja avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike
reguleerivate seaduste muutmise seaduse väljatöötamisel. Kirja lisana 1 olevas Rahandusministeeriumi
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail:
[email protected] │ www.eakl.ee
seisukohtades on Rahandusministeerium EAKL arvamuse kohta märkinud, et ametnike
läbirääkimisõiguse teemaga on mõistlik jätkata siis kui Sotsiaalministeerium sellekohalise eelnõu esitab
(käesoleva kirja lisana lk 13-14 seisukohtade koondtabelist). Sotsiaalministeerium on märgitud
eelnimetatud kirja saajate ühe lisaadressaadina, seetõttu on materjal Sotsiaalministeeriumile
kättesaadav. EAKL teada ei ole Sotsiaalministeerium ametnike läbirääkimisõigust puudutavat eelnõu
välja töötanud.
Ametnikel puudub kohtuväline teenistusalaste vaidluste lahendamise võimalus.
ATS § 59 sätestab ametnikele absoluutse streigikeelu. ILO loeb streigiõigust oluliseks töötajate
ühinemisvabaduse osaks ja seetõttu EAKL hinnangul ei ole streigikeeld kõikide ametnike puhul
õigustatud ja tuleks üle vaadata ametnike streigikeelu ulatus. Kui õigusaktiga keelatakse streikida peaks
streigiõiguse äravõtmise eest kaasnema kiireloomuline kompenseeriv tagatis kiire ja sõltumatu
vahekohtu näol.
Palume Sotsiaalministeeriumil algatada eelnõu, mis tagaks Eestis ametnikele läbirääkimisõiguse ja
annaks võimaluse teenistusalaseid vaidlusi lahendada kohtueelses vaidlusorganis. Lisaks sellele tuleks
algatada eelnõu, mille kohaselt Eesti ühineks ILO 1978. aasta konventsiooniga nr 151
organiseerumisõiguse ja töötingimuste kehtestamise kohta avalikus teenistuses, millega tagatakse
organiseerumisõigus ning õigus oma töötingimuste kehtestamisel kaasa rääkida.
EAKL on valmis arutama eeltoodud teemasid kolmepoolsetel kohtumistel ja kui riigisiseselt lahendusi ei
leita on EAKL sunnitud pöörduma ILO vastavate institutsioonide poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
Esimees
Lisad:
1. Tallinna Vangla 05.05.2017 vastus nr 1-9/17/4294-3;
2. Tartu Vangla 03.05.2017 vastus nr 1-9/2-5;
3. Rahandusministeeriumi kiri 26.10.2017 nr 1.1-21/1518-1;
4. Väljavõte (lk 13-14) Rahandusministeeriumi seisukohadest.
Lp Jüri Pilm Teie: 07.02.2017 nr
usaldusisik
Vanglateenistujate ametiühing Meie: 03.05.2017 nr 1-9/2-5
ROTAL osakond
[email protected]
Taotlusele vastamine
07.02.2017 Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale adresseeritud taotluses andsite teada, et
tugindes ametiühingute seaduse (AÜS) § 20 lg 1 p-le 4 algatate läbirääkimised kollektiivlepingu
sõlmimiseks.
22.02.2017 edastas Justiitsministeerium taotluse lahendamiseks Tartu Vanglale, kuna kollektiivlepingu
sõlmimise läbirääkimisi saab pidada tööandajaga, kelleks vanglateenistujate puhul on vastav vangla.
09.03.2017 palus Tartu Vangla Teil 30 päeva jooksul kõrvaldada taotluses esinenud puudused. Teil
paluti selgitada, millisel õigulikul alusel tegutseb „Vanglateenistujate ametiühing“, kelle usaldusisikuna
taotluse esitasite ning milline on selle ametiühingu seos ROTAL-iga.
10.04.2017 edastati Tartu Vanglale ROTAL-i esimehe hr K. Liivamägi poolt allkirjastatud volitus, milles
selgitatakse, et „Vanglateenistujate ametiühing“ on ROTAL-i osakond, kelle liikmete poolt on valitud
ametiühingu usaldusisikuks Jüri Pilm. Samas volituses volitati ROTAL-i poolt Jüri Pilmi pidama
kollektiivlepingu läbirääkimisi Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga.
ROTAL-i põhikirja kohaselt võivad füüsilised isikud moodustada ametiühinguosakonna, mis on LIIDU
struktuurüksuseks. Osakonna tööd juhib osakonna üldkoosoleku poolt valitud isik (osakonna
usaldusisik), kellel on õigus pidada läbirääkimisi tööandjaga kollektiivlepingu sõlmimise üle.
Olles ROTAL-i osakonna, Tartu Vanglas tegutseva „Vanglateenistujate ametiühingu“ usaldusisik ning
Tartu Vanglas tööl olev isik, siis on Teil õigus pidada Tartu Vanglaga kollektiivlepingu läbirääkimisi
tööandja ja töötajate vaheliste töösuhete üle.
Siinkohal peame oluliseks selgitada järgmist. Kuigi ametnikud võivad kuuluda ametiühingutesse, ei ole
kehtiva õiguse kohaselt võimalik nendega sõlmida kollektiivlepinguid kollektiivlepingu seaduse
tähenduses. Kuna ametnike teenistustingimused tulenevad õigusaktidest, mida ei saa kokkulepetega
muuta, siis puudub ruum läbirääkimiste pidamiseks ning ametnikega kollektiivlepingu sõlmimine on
sisuliselt välistatud.
Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikul võimalik otsustada, kellega ja millistel tingimustel ta
(töö)lepingu sõlmib. Kollektiivleping, mis kujutab endast kokkulepet olemuslikult töölepingu objektiks
olevate tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks paljudele (kogu kollektiivile), lähtub samast
põhimõttest.
Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 2 lg 1 kohaselt on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või
töötajate ühingu või liidu ja tööandja või töötandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike
omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.
Seega tuleneb seadusest, et kollektiivlepingute poolteks peavad olema ühelt poolt tööandja ja teiselt
poolt kas töötajad, töötajate ühing või liit. Normi keelelisest sõnastusest tulenevalt ei kohaldu
kõnealune säte ametnikele. Pidades kollektiivlepingu sõlmimist lubatavaks ka ametnikele, oleks
Turu 56 / 51014 TARTU / 750 0806 / e-post
[email protected] / www.vangla.ee
Registrikood 70006056
seaduseandja kasutanud normis kas ametniku mõistet või ametniku ja töötaja kasutusmõistetena
avalik teenistuja vms. Ametnike teenistussuhte tekkimine, muutmine ja lõpetamine saab täna toimuda
ainult tingimustel ja korras, mis on ette nähtud ametnike teenistussuhteid reguleerivas seaduses,
seega avaliku teenistuse seaduses ning eriteenistusi puudutavates eriseadustes.
Vangla tööandjana ei saa kõrvale kalduda avaliku teenistuse seaduses ning vangistusseaduses
teenistussuhteid reguleerivatest sätetest. Seetõttu puudub vanglal teenistussuhte kujundamisel
tsiviilõiguslik privaatautonoomia kasutamiseks samastatav kokkuleppimise aspekt. Ametnike
teenistussuhteid ja õiguslikku seisundit reguleeritakse avalikku teenistust reguleerivate normidega,
tööõiguse õigusaktid saavad seguleeridda avalikku teenistust ainult piiratud juhtudel. Seos avaliku
teenistuse õiguse ja tööõiguse vahel on olemas, kuid see seos eksisteerib seaduses
kindlaksmääratud raamides. Ametnikega kollektiivlepingute sõlmimise võimalust kollektiivlepingu
seaduse tähenduses avaliku teenistuse seadus ette ei näe.
Kuna vanglas töötab isikuid ka töölepingu aluses, siis on võimalik pidada läbirääkimisi kollektiivlepingu
sõlmimiseks üksnes vanglas töötavate töötajate töösuhteid puudutavas osas.
Peame oluliseks lisada, et igal vanglateenistuses töötaval isikul on võimalik pöörduda vangla poole ja
teha ettepanekuid nii vangla töö paremaks korraldamiseks vangistuste täideviimisel kui ka teenistujate
töökorralduse või töötingimuste muutmise kohta. Seega on tagatud võimalus teha vanglale
ettepanekuid ning osaleda vangla töökorrareeglite muutmises või muude küsimuste lahendamises.
Vanglas töötavate valvurite esindamiseks on vanglateenistuses loodud Valvurite Nõukogu, kes on
aktiivne ja väärustatud dialoogipartner nii vanglale kui Justiitsministeeriumile. Valvurite Nõukogu
esindajad valitakse vanglates töötavate valvurite endi hulgast. Samuti toimib vanglateenistuses
kriminaalhooldusametnike Nõukogu, kelle eesmärk on Valvurite Nõukoguga sarnane, esindada
vanglateeenistuses vastava valdkonna ametnikke ja olla vanglale heaks koostööpartneriks.
Viidatud nõukogude juhid ja vanglateenistujate juhid kohtuvad regulaarselt ning arutavad tõusetunud
teemasid. Seega on vanglateenistujatel võimalus, lisaks vanglale otse esitatavate ettepanekutega,
kasutada ka esinduskogusid, et nende kaudu oma arvamused ja ettepanekud vanglateenistuse
juhtideni tuua.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raini Jõks
direktor
Marju Altsaar
750 0810
[email protected]
2 (2)
Saatja: Inge Mirov <
[email protected]>
Saadetud: 26.04.2019 11:42
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Ametnike läbirääkimisõigusest
Tere!Saadan Eesti Ametiühingute Keskliidu kirja Ametnike
läbirääkimisõigusest Eestis (koos lisadega).Lugupidamisega
Inge Mirov │ büroo- ja koolitusjuhtEesti Ametiühingute KeskliitLaulupeo
24, Tallinn+372 6412800; +372 55656411;