dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ametnike läbirääkimisõigusest

Sotsiaalministeerium · 26. aprill 2019
Viit
4.1-1/1194-1
Registreeritud
26. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ametiühingute Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2019
Vastutaja
Ulla Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. mai 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Rah.min kiri 26.10.17.pdf295 KB
  • 📎SoM_ Ametnike läbirääkimisõigus.asice77 KB
  • 📎Tln.Vangla vastus_05.05.2017.pdf218 KB
  • 📎Trt.Vangla vastus_03.05.2017.pdf228 KB
  • 📎väljavõte Rah.min seisukohtadest.pdf762 KB

Sisu (failidest)

Jüri Pilm Teie 07.02.2017 [email protected] Meie 05.05.2017 nr 1-9/17/4294-3 Vastuskiri Esitasite 07.02.2017 Vanglateenistujate ametiühingu usaldusisikuna Justiitsministeeriumile avalduse sooviga algatada läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kuna pöördumisest võis järeldada, et Te esindate vanglateenistujaid ning ametiühingute seadusest tulenevalt on ametiühingu sotsiaalse dialoogi partner tööandja, kelleks vanglateenistujate puhul on vastav vangla, edastas justiitsministeerium 22.02.2017 kirjaga nr 11-3/1417-2 Teie taotluse lahendamiseks vanglatele. Tallinna Vangla teavitas Teid 07.03.2017 vastuskirjaga nr 1-9/17/4294-2, et ei leidnud avalikust registrist kehtivat kannet Teie poolt märgitud nimega ametiühingu registreerimise kohta. Samuti puudus Tallinna Vanglal ametiühingute seaduse § 21 lg 1 p-des 1 ja 2 märgitud teave Vanglateenistujate ametiühingu asutamise, ametiühingu usaldusisiku, ametiühingu juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimede, töökohtade ja volituste kestus kohta. Kuivõrd vastavat teavet omamata ei olnud Tallinna Vanglal võimalik Teie taotlust lahendada palus Tallinna Vangla Teil edastada vanglale kirjalikult andmed Vanglateenistujate ametiühingu asutamise ja registreerimise kohta, ametiühingu usaldusisiku ning ametiühingu juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimede, töökohtade ja volituste kestuse kohta ning täpsustada, kas lisaks viidatud ametiühingu õigusvõimele on Teil ka selle ametiühingu esindamise õigus. 10.04.2017 laekus Tallinna Vanglale ROTAL-i esimehe Kalle Liivamäe 10.04.2017 kiri nr 18, mis oli adresseeritud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna asekantslerile. Kirjaga anti teada, et ROTAL-i Tartu Vanglaametiühingu osakonna üldkoosolekul 12.08.2016 otsustati ROTAL Tartu Vangla ametiühingu osakond ümber nimetada ROTAL Vanglateenistujate ametiühingu osakonnaks. 63-st ametiühinguliikmest võttis üldkoosolekul osa 36 ametiühinguliiget. Ametiühingu usaldusisikuks valiti Jüri Pilm. Kirja kohaselt ROTAL volitab ROTAL Vanglateenistujate ametiühingu osakonna usaldusisikut Jüri Pilmi pidama kollektiivlepingu läbirääkimisi Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga. Tulenevalt eeltoodust, selguse mõttes ja sujuva koostöö jätkamise eesmärgil peab vangla vajalikuks selgitada järgmist. 1 Tallinna Vangla tutvus ROTAL-i põhikirjaga , mille kohaselt ROTAL on iseseisev omaalgatuslik Eesti riigi-ja omavalitsusasutuste ametnike ja töötajate ning neid esindavate ametiühingute koostöö- ja esindusorganisatsioon, mille üheks eesmärgiks on esindada ametnike ja töötajate õigusi ja huve, pidada läbirääkimisi valitsusasutuste, tööandjate ja teiste institutsioonide ametnike ja töötajate sotsiaalse ja majandusliku heaolu tagamiseks, töösuhete, palkade ja töökeskkonna valdkonnas ning sõlmida kollektiiv- ning muid töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavaid lepinguid. ROTAL-i liikmeks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Füüsilised isikud võivad moodustada ametiühinguosakonna või kuuluda liitu osakonda moodustamata üksikliikmetena. ROTAL-i osakonna võivad moodustada vähemalt kolm ametiühingu liiget. Osakond on iseseisev oma pädevuse piires ja tegutseb Liidu põhikirja alusel. Osakonna tööd juhib usaldusisik, kes valitakse ametiühinguliikmete poolt vastavalt osakonna üldkoosolekul vastu võetud volituste kestuse tähtajaga. Osakonna kõrgeim organ on osakonna üldkoosolek. Põhikirja kohaselt on usaldusisik osakonna üldkoosoleku poolt usaldusisiku seaduse alusel valitud isik, kelle üheks ülesandeks on pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimise üle, kirjutada sellele alla ja jälgida vastastikuste kohustuste täitmist. Ametiühingute seadusest tulenevalt on ametiühingu sotsiaalse dialoogi partner tööandja, kelleks vanglateenistujate puhul on vastav vangla, kus vanglateenistujad töötavad. Seega peaks ROTAL-i Vanglateenistujate ametiühingu osakonna usaldusisik pidama läbirääkimisi mitte Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga, vaid konkreetsete vanglatega. Märgime, et kuna ROTAL-i põhikirja kohaselt ROTAL- i osakonna üldkoosoleku poolt valitud usaldusisik peab tööandjaga läbirääkimis kollektiivlepingu sõlmimise üle, siis ei ole vaja usaldusisikule eraldi volitust ROTAL-i esimehe poolt. ROTAL-i esimehe Kalle Liivamäe 10.04.2017 kirjas nr 18 antakse kasinaid selgitusi ROTAL-i Vanglateenistujate ametiühingu osakonna kohta. Kirjast ei nähtu usaldusisiku volituste kestuse tähtaeg 1 http://www.rotal.ee/05_pohikiri.html Magasini 35 / 10138 Tallinn / 612 7539 / e-post [email protected] / www.vangla.ee Registrikood 70001113 ning esitatud ei ole osakonna üldkoosoleku protokolli, mis kinnitaks, et ROTAL-i Vanglateenistujate ametiühingu osakonna usaldusisikuks on valitud Jüri Pilm, mistõttu ei saa vangla veenduda esitatud andmete õigsuses. Täiendavalt märgime, et ametiühingute seaduse § 16 lg-st 4 järeldub, et ametiühingu usaldusisik on tööandja töötaja. Käesoleval juhul on Tallinna Vanglale teada, et Jüri Pilm ei ole Tallinna Vangla töötaja, mistõttu ta ei saa olla ka Tallinna Vangla vanglateenistujate esindaja ja pidada kollektiivlepingu läbirääkimisi Tallinna Vanglaga. Selguse mõttes soovib Tallinna Vangla märkida, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole riigiametnikega võimalik kollektiivlepingu seaduse tähenduses kollektiivlepinguid sõlmida. Vangla on seisukohal, et ametnikega kollektiivlepingu sõlmimine on sisuliselt välistatud, kuna ametnike teenistustingimused tulenevad õigusaktidest, õigusaktidega kindlaks määratut aga ei saa kokkuleppel muuta, mistõttu ei ole ka läbirääkimisruumi. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikul võimalik otsustada, kellega ja millistel tingimustel ta (töö-)lepingu sõlmib. Kollektiivleping, mis kujutab endast kokkulepet olemuslikult töölepingu objektiks olevate tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks paljudele (kogu kollektiivile), lähtub samast põhimõttest. Kollektiivlepingu seaduse § 2 lg 1 sätestab, et kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Seega tuleneb seadusest, et kollektiivlepingute poolteks peavad olema ühelt poolt tööandja ning teiselt poolt kas tööandja, töötajate ühing või töötajate liit. Seaduse sõnastusest tulenevalt ei saa kõnealune säte kohalduda ametnikele. Vastasel korral peaks seadus kasutama ametniku mõistet või ametniku ja töötaja katusmõistena avalik teenistuja vms. Ametnike teenistussuhte tekkimine, muutmine ja lõpetamine saab täna toimuda ainult tingimustel ja korras, mis on ette nähtud ametnike teenistussuhteid reguleerivas seaduses, seega avaliku teenistuse seaduses. Ametnike puhul tulevad kõik olulisemad teenistustingimused seadusest, olgu selleks kas siis avaliku teenistuse seadus või eriseadused, mis reguleerivad ametnike erikategooriate tegevust. Vangla ei saaks kõrvale kalduda avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Seetõttu puudub teenistussuhte kujundamisel tsiviilõigusliku privaatautonoomia kasutamisega samastatav kokkuleppimise aspekt. Ametnike teenistussuhete õiguslik regulatsioon on erinev töötajate tsiviilõiguslikust regulatsioonist ja ametnikud ei allu reeglina tööõiguslikule regulatsioonile. Ametnike teenistussuhteid ja õiguslikku seisundit reguleeritakse avalikku teenistust reguleerivate normidega, tööõiguse õigusaktid saavad reguleerida avalikku teenistust ainult piiratud juhtudel. Seos avaliku teenistuse õiguse ja tööõiguse vahel on olemas, kuid see seos eksisteerib seaduses kindlaksmääratud raamides. Ametnikega kollektiivlepingute sõlmimise võimalust kollektiivlepingu seaduse tähenduses avaliku teenistuse seadus ette ei näe. Kuna vanglateenistuses on tööl isikuid ka töölepingute alusel, siis on võimalik kollektiivlepingu sõlmimine üksnes vanglas töötavate töötajate osas. Märgime, et igal vanglateenistuses töötaval isikul on võimalik pöörduda vangla poole ja teha ettepanekuid nii vangla töö paremaks korraldamiseks vangistuse täideviimisel kui ka teenistujate töökorralduse ja tingimuste korraldamise või muutmise kohta. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus tunneb sellist pöördumist märgukirjana (MSVS § 2 lg 1 p 1). Seega on tagatud võimalus teha vanglale ettepanekuid. Sedaviisi saab kaasa rääkida nii töökorrareeglite muutmisel kui ka muudes küsimustes. Vangla tutvub alati kõigi ettepanekutega ning annab neile ka tagasisidet. Lisaks märgime, et vanglas töötavaid valvureid esindab vanglateenistuses Valvurite Nõukogu, mis on aktiivne ja väärtustatud dialoogipartner nii vanglale kui Justiitsministeeriumile. Valvurite Nõukogu esindajad valivad vanglates töötavad valvurid enda hulgast. Lisaks toimib vanglateenistuses kriminaalhooldajate Nõukogu, millel on sama eesmärk kui Valvurite Nõukogul – esindada vanglateenistuses töötavaid vastava valdkonna ametnikke ja olla hea koostööpartner muuhulgas vanglale. Nõukogude esindajad ja vanglateenistuse juhid kohtuvad aasta jooksul korraliselt ja arutavad nõukogude poolt tõstatatud teemasid. Seega on vanglateenistujatel, lisaks võimalusele pöörduda ettepanekutega otse vangla poole, ka esinduskogud, mille kaudu tuua oma mured ja ettepanekud vanglateenistuse juhtideni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kermo Päll direktori asetäitja direktori ülesannetes Monika Raiendik 612 7577 [email protected] Eesti Ametiühingute Keskliit Inimväärse elu nimel! Sotsiaalministeerium Meie 24.04.2019 nr 1-9/10 Eesti ILO Nõukogu Ametnike läbirääkimisõigusest Eestis Eesti põhiseaduse § 29 lg 5 tagab ühinemisvabaduse kõikidele töötajatele sh ametnikele ja tööandjatele. Ühinemisõigus hõlmab õigust pidada kollektiivläbirääkimisi, sh sõlmida kollektiivseid kokkuleppeid töötingimuste osas. Seega kõik töötegijad, olenemata töösuhte vormist, peavad omama võimalust olla esindatud ametiühingute kaudu, st võimalust olla ühingu liige, leppida kokku töötingimused kollektiivlepingutega, olla vahendatud konfliktide lahendamisel jm. Eesti on ratifitseerinud ILO konventsiooni nr 98 organiseerimis- ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kohta, mille kohaselt töötajad võivad vabalt organiseeruda ja pidada kollektiivläbirääkimisi. Eesti on ratifitseerimnud ka parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (ESH), mille artikkel 6 sätestab kollektiivläbirääkimiste õiguse. ESH ei välista ametnike läbirääkimisõigust. Eestis ei ole ametnikele tagatud läbirääkimisõigust. Eesti siseriiklik õigus otseselt ei keela ametnikega pidada kollektiivlepingu läbirääkimisi, sellest hoolimata ei ole Eestis ametnikele läbirääkimisõigus tagatud. Ametnike läbirääkimisõigust tuleks tunnustada igal tasandil, kahjuks aga ministeeriumid leiavad, et ametnikel ei ole läbirääkimisõigust. Näiteks Riigi- ja Omavalitsustöötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) allorganisatsioon vanglateenistujate ametiühing on pöördunud 2017. aastal Justiitsministeeriumi vanglate osakonna poole taotlusega alustada kollektiivlepingu läbirääkimisi. Nii Tallinna Vangla kui ka Tartu Vangla on taotlusele vastanud, et ametnikega ei ole võimalik Eestis kollektiivlepingu läbirääkimisi pidada (käesoleva kirja lisana Tallinna Vangla 05.05.2017 vastus nr 1-9/17/4294-3 ja Tartu Vangla 03.05.2017 vastus nr 1-9/2-5). Rahandusministeerium on seisukohal, et ametnikud ei saa sõlmida kollektiivlepinguid. Rahandusministeerium saatis 13.07.2017 riigihalduse ministri Jaak Aabi poolt allkirjastatud kirjaga nr 1.1-10/05411 avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile ja põhiseaduslikele institutsioonidele. VTK lisana 1 esitatud analüüsis (lk 69 esimene lõik, lk 71 kolmas lõik, lk 74 viimane lõik) väidetakse, et ametnikud ei saa olla kollektiivlepingu pooleks. EAKL oma vastuses VTK-le juhtis tähelepanu, et Rahandusministeeriumi seisukoht ei ole õige. 26.10.2017 saatis Rahandusministeerium VTK kohta saabunud arvamused Justiitsministeeriumile (käesoleva kirja lisana Rahandusministeeriumi kiri 26.10.2017 nr 1.1-21/1518-1) põhjusel, et Justiitsministeerium on põhivastutaja avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse väljatöötamisel. Kirja lisana 1 olevas Rahandusministeeriumi Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee seisukohtades on Rahandusministeerium EAKL arvamuse kohta märkinud, et ametnike läbirääkimisõiguse teemaga on mõistlik jätkata siis kui Sotsiaalministeerium sellekohalise eelnõu esitab (käesoleva kirja lisana lk 13-14 seisukohtade koondtabelist). Sotsiaalministeerium on märgitud eelnimetatud kirja saajate ühe lisaadressaadina, seetõttu on materjal Sotsiaalministeeriumile kättesaadav. EAKL teada ei ole Sotsiaalministeerium ametnike läbirääkimisõigust puudutavat eelnõu välja töötanud. Ametnikel puudub kohtuväline teenistusalaste vaidluste lahendamise võimalus. ATS § 59 sätestab ametnikele absoluutse streigikeelu. ILO loeb streigiõigust oluliseks töötajate ühinemisvabaduse osaks ja seetõttu EAKL hinnangul ei ole streigikeeld kõikide ametnike puhul õigustatud ja tuleks üle vaadata ametnike streigikeelu ulatus. Kui õigusaktiga keelatakse streikida peaks streigiõiguse äravõtmise eest kaasnema kiireloomuline kompenseeriv tagatis kiire ja sõltumatu vahekohtu näol. Palume Sotsiaalministeeriumil algatada eelnõu, mis tagaks Eestis ametnikele läbirääkimisõiguse ja annaks võimaluse teenistusalaseid vaidlusi lahendada kohtueelses vaidlusorganis. Lisaks sellele tuleks algatada eelnõu, mille kohaselt Eesti ühineks ILO 1978. aasta konventsiooniga nr 151 organiseerumisõiguse ja töötingimuste kehtestamise kohta avalikus teenistuses, millega tagatakse organiseerumisõigus ning õigus oma töötingimuste kehtestamisel kaasa rääkida. EAKL on valmis arutama eeltoodud teemasid kolmepoolsetel kohtumistel ja kui riigisiseselt lahendusi ei leita on EAKL sunnitud pöörduma ILO vastavate institutsioonide poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson Esimees Lisad: 1. Tallinna Vangla 05.05.2017 vastus nr 1-9/17/4294-3; 2. Tartu Vangla 03.05.2017 vastus nr 1-9/2-5; 3. Rahandusministeeriumi kiri 26.10.2017 nr 1.1-21/1518-1; 4. Väljavõte (lk 13-14) Rahandusministeeriumi seisukohadest. Lp Jüri Pilm Teie: 07.02.2017 nr usaldusisik Vanglateenistujate ametiühing Meie: 03.05.2017 nr 1-9/2-5 ROTAL osakond [email protected] Taotlusele vastamine 07.02.2017 Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale adresseeritud taotluses andsite teada, et tugindes ametiühingute seaduse (AÜS) § 20 lg 1 p-le 4 algatate läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks. 22.02.2017 edastas Justiitsministeerium taotluse lahendamiseks Tartu Vanglale, kuna kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimisi saab pidada tööandajaga, kelleks vanglateenistujate puhul on vastav vangla. 09.03.2017 palus Tartu Vangla Teil 30 päeva jooksul kõrvaldada taotluses esinenud puudused. Teil paluti selgitada, millisel õigulikul alusel tegutseb „Vanglateenistujate ametiühing“, kelle usaldusisikuna taotluse esitasite ning milline on selle ametiühingu seos ROTAL-iga. 10.04.2017 edastati Tartu Vanglale ROTAL-i esimehe hr K. Liivamägi poolt allkirjastatud volitus, milles selgitatakse, et „Vanglateenistujate ametiühing“ on ROTAL-i osakond, kelle liikmete poolt on valitud ametiühingu usaldusisikuks Jüri Pilm. Samas volituses volitati ROTAL-i poolt Jüri Pilmi pidama kollektiivlepingu läbirääkimisi Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga. ROTAL-i põhikirja kohaselt võivad füüsilised isikud moodustada ametiühinguosakonna, mis on LIIDU struktuurüksuseks. Osakonna tööd juhib osakonna üldkoosoleku poolt valitud isik (osakonna usaldusisik), kellel on õigus pidada läbirääkimisi tööandjaga kollektiivlepingu sõlmimise üle. Olles ROTAL-i osakonna, Tartu Vanglas tegutseva „Vanglateenistujate ametiühingu“ usaldusisik ning Tartu Vanglas tööl olev isik, siis on Teil õigus pidada Tartu Vanglaga kollektiivlepingu läbirääkimisi tööandja ja töötajate vaheliste töösuhete üle. Siinkohal peame oluliseks selgitada järgmist. Kuigi ametnikud võivad kuuluda ametiühingutesse, ei ole kehtiva õiguse kohaselt võimalik nendega sõlmida kollektiivlepinguid kollektiivlepingu seaduse tähenduses. Kuna ametnike teenistustingimused tulenevad õigusaktidest, mida ei saa kokkulepetega muuta, siis puudub ruum läbirääkimiste pidamiseks ning ametnikega kollektiivlepingu sõlmimine on sisuliselt välistatud. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikul võimalik otsustada, kellega ja millistel tingimustel ta (töö)lepingu sõlmib. Kollektiivleping, mis kujutab endast kokkulepet olemuslikult töölepingu objektiks olevate tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks paljudele (kogu kollektiivile), lähtub samast põhimõttest. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 2 lg 1 kohaselt on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või töötandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Seega tuleneb seadusest, et kollektiivlepingute poolteks peavad olema ühelt poolt tööandja ja teiselt poolt kas töötajad, töötajate ühing või liit. Normi keelelisest sõnastusest tulenevalt ei kohaldu kõnealune säte ametnikele. Pidades kollektiivlepingu sõlmimist lubatavaks ka ametnikele, oleks Turu 56 / 51014 TARTU / 750 0806 / e-post [email protected] / www.vangla.ee Registrikood 70006056 seaduseandja kasutanud normis kas ametniku mõistet või ametniku ja töötaja kasutusmõistetena avalik teenistuja vms. Ametnike teenistussuhte tekkimine, muutmine ja lõpetamine saab täna toimuda ainult tingimustel ja korras, mis on ette nähtud ametnike teenistussuhteid reguleerivas seaduses, seega avaliku teenistuse seaduses ning eriteenistusi puudutavates eriseadustes. Vangla tööandjana ei saa kõrvale kalduda avaliku teenistuse seaduses ning vangistusseaduses teenistussuhteid reguleerivatest sätetest. Seetõttu puudub vanglal teenistussuhte kujundamisel tsiviilõiguslik privaatautonoomia kasutamiseks samastatav kokkuleppimise aspekt. Ametnike teenistussuhteid ja õiguslikku seisundit reguleeritakse avalikku teenistust reguleerivate normidega, tööõiguse õigusaktid saavad seguleeridda avalikku teenistust ainult piiratud juhtudel. Seos avaliku teenistuse õiguse ja tööõiguse vahel on olemas, kuid see seos eksisteerib seaduses kindlaksmääratud raamides. Ametnikega kollektiivlepingute sõlmimise võimalust kollektiivlepingu seaduse tähenduses avaliku teenistuse seadus ette ei näe. Kuna vanglas töötab isikuid ka töölepingu aluses, siis on võimalik pidada läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks üksnes vanglas töötavate töötajate töösuhteid puudutavas osas. Peame oluliseks lisada, et igal vanglateenistuses töötaval isikul on võimalik pöörduda vangla poole ja teha ettepanekuid nii vangla töö paremaks korraldamiseks vangistuste täideviimisel kui ka teenistujate töökorralduse või töötingimuste muutmise kohta. Seega on tagatud võimalus teha vanglale ettepanekuid ning osaleda vangla töökorrareeglite muutmises või muude küsimuste lahendamises. Vanglas töötavate valvurite esindamiseks on vanglateenistuses loodud Valvurite Nõukogu, kes on aktiivne ja väärustatud dialoogipartner nii vanglale kui Justiitsministeeriumile. Valvurite Nõukogu esindajad valitakse vanglates töötavate valvurite endi hulgast. Samuti toimib vanglateenistuses kriminaalhooldusametnike Nõukogu, kelle eesmärk on Valvurite Nõukoguga sarnane, esindada vanglateeenistuses vastava valdkonna ametnikke ja olla vanglale heaks koostööpartneriks. Viidatud nõukogude juhid ja vanglateenistujate juhid kohtuvad regulaarselt ning arutavad tõusetunud teemasid. Seega on vanglateenistujatel võimalus, lisaks vanglale otse esitatavate ettepanekutega, kasutada ka esinduskogusid, et nende kaudu oma arvamused ja ettepanekud vanglateenistuse juhtideni tuua. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raini Jõks direktor Marju Altsaar 750 0810 [email protected] 2 (2) Saatja: Inge Mirov <[email protected]> Saadetud: 26.04.2019 11:42 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Ametnike läbirääkimisõigusest Tere!Saadan Eesti Ametiühingute Keskliidu kirja Ametnike läbirääkimisõigusest Eestis (koos lisadega).Lugupidamisega Inge Mirov │ büroo- ja koolitusjuhtEesti Ametiühingute KeskliitLaulupeo 24, Tallinn+372 6412800; +372 55656411;
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel