Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 28.03.2019 nr MKM/19-0308/-
[email protected] 1K; 2-2/18-
0378/2567/
Meie 26.04.2019 nr 1.2-3/967-3
Raudteeseaduse kooskõlastamine
Lugupeetud majandus- ja taristuminister
Kooskõlastan raudteeseaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega arvestamisel:
1. Eelnõu § 36 regulatsioon peaks tervisekontrolli tegija osas olema täpsem ning
tervisekontrolli tegija peaks olema seaduse tasemel kirjas sarnaselt liiklusseadusele. Hetkel
on raudteetöötajate tervisenõuete all ka tervisekontrolli läbiviimise sagedus ja ei ole öeldud,
kes seda tervisekontrolli teeb. Kui vaadata kavandatava määruse volitusnormi, siis see
puudutab tervisenõudeid ja kontrolli tegemise korda, aga mitte tervisekontrolli tegijat.
2. Samuti sätestab eelnõu § 36 raudteetöötaja tervisekontrolli korraldamise nõudeid. Juhime
tähelepanu, et lisaks raudteeseaduses sätestatud tervisekontrollile peavad töötajad läbima
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tervisekontrolli, mille eesmärk on selgitada välja
töökeskkonna ohutegurite mõju töötaja tervisele (TTOS § 131). Kuivõrd mõlemas seaduses
sätestatud tervisekontrollidel on erinev eesmärk, siis peab raudteetöötaja läbima mõlemad
tervisekontrollid, kuid meie hinnangul võiks võimalusel korral need tervisekontrollid läbi viia
samaaegselt.
3. Eelnõu § 63 lõike 1 punktis 4 kasutatakse mõistet „tervisekaitsenõuded“. Palume
täpsustada, mida selle all mõeldakse. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sellist mõistet ei
kasuta, seetõttu leiame, et oleks vaja seletuskirjas vastav mõiste avada.
4. Võrreldes kehtiva seaduse § 68 lõikega 4 on eelnõu § 137 lõikesse 4 uuena lisatud punkt
5, mille kohaselt tuleb raudteeliiklusregistri vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasi
kanda ka tervisetõendi andmed. Paraku ei ole seletuskirjas tervisetõendi kohta käivate
andmete kohta selgitust. Vastav andmekaitsealane mõjuhinnang on vajalik teha isiku
terviseandmete kohta, sest tegemist on eriliiki andmetega, mida hakatakse täiendavalt
töötlema.
5. Eelnõu § 171 kohaselt on võimalik tööandjat töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest
vastutusele võtta ainult füüsilise isikuna. Sama regulatsioon on ka kehtivas õiguses. Riigikohus
jõudis 5. märtsi 2017. a asja nr 4-17-3766 punktis 17 seisukohale, et karistusseadustiku § 14
lõikes 1 väljendatud spetsiaalsuspõhimõtte kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see
on ette nähtud eriseaduses. Eelnõus ei sisaldu viidet juriidilise isiku vastutusele, seega eelnõu
kohaselt saab vastutusele võtta üksnes füüsilist isikut. Kas see on taotluslik, et tööandjat saab
vastutusele võtta ainult füüsilise isiku ja mitte juriidilise isikuna? Lisaks on füüsilise isikuna
võimalik vastutusele võtta ainult tööandjat, mitte näiteks ettevõtte juhatuse liiget või
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tegevdirektorit. Palume selgitada eelnõu koostajate eesmärke ning vastavalt vajadusele
eelnõu täpsustada.
6. Soovitame eelnõu teksti veel täiendavalt keeletoimetada. Näiteks eelnõu § 36 lõike 6 punkti
3 osa tekstist on inglise keeles ning seal on kaks punkti 3. Samuti puuduvad rakendusaktid,
mis avaks kavandatavat regulatsiooni täpsemalt. Kehtivast raudteetöötajate tervisekontrolli
määrusest on seaduse tasemele viidud tervisekontrolli sagedus. Samas vajaks nimetatud
määrus veel täiendavat analüüsi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Jaanus Põldmaa 6269 328
[email protected]