MINISTRI MÄÄRUS
26.04.2019 nr 40
Sotsiaalministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6 ning § 592
lõike 2 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 23, § 3 lõikes 23 ning § 5 lõikes 7 asendatakse sõnad
„õendusabi ja koduõenduse“ sõnadega „õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse“;
2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:
„25) iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriis.“;
3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:
„(25) Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi
andmekoosseis on toodud määruse lisas 25.“;
4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 25 nimetatud iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja
koduõendusteenuse õendusepikriisi esitavad tervishoiuteenuse osutajad tervise infosüsteemi
hiljemalt 1. jaanuarist 2021. a.“;
5) määruse lisa 23 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1;
6) määrust täiendatakse lisaga 25, mis on käesoleva määruse lisa 2.
§ 2. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 30 lõike 3 sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „õendusabile“ sõnaga
„õendusabiteenusele“;
2) paragrahvi 1062 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Elektroonilise õendusloo koostamisel ei ole iga osa eraldi allkirjastamine nõutud kui
teenuse osutaja infosüsteemis tagatakse kande teinud isiku ja kande tegemise aja selge
eristatavus ja jälgitavus. Õendusloo lõplikul vormistamisel kinnitatakse õenduslugu koostaja
allkirjaga. Elektroonilise õendusloo kinnitamisel võib digitaalse allkirja asendada asutuse
digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik.“;
2
3) paragrahv 1064 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Õendusloo üldossa kantakse järgmised andmed:
1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, kontaktandmed);
2) võimaluse korral patsiendi sünnikoht ning lähtuvalt vanusest patsiendi töökoht ja amet või
õppeasutus;
3) patsiendi kontaktisiku andmed (ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed, seos patsiendiga);
4) suunava arsti andmed (ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja registrikood);
5) patsiendi perearsti andmed (ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja registrikood);
6) tervishoiuteenuse osutaja andmed (nimi, registrikood, tegevusloa number, kontaktandmed);
7) saatekirjal olev kliiniline diagnoos RHK-10 järgi;
8) õendusprobleem(id);
9) õendusabi osutamise alustamise kuupäev ja kellaaeg;
10) õendusabi osutamise lõpetamise kuupäev, kellaaeg ja põhjendus;
11) õendusloo lõpetanud ja õendusepikriisi vormistanud õe andmed (ees- ja perekonnanimi,
tervishoiutöötaja registrikood, eriala).
(2) Tervishoiuteenuse osutaja andmete kandmine õendusloo üldossa ei ole kohustuslik, kui
patsiendile vormistatakse sama tervishoiuteenuse osutamise kohta ka haiguslugu.“;
4) paragrahvi 1065 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) metitsilliinresistentse stafülokoki (MRSA) kandlus, laiendatud toimespektriga
beetalaktamaasi (ESBL) kandlus;“;
5) paragrahvi 1065 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) ravimiskeem;“;
6) paragrahvi 1065 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 1065 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:
„9) patsiendi seisundi kohta teavet andnud isiku ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;“;
8) paragrahvi 1065 lõike 1 punktis 11, § 1066 lõike 1 punktis 7, § 1068 lõike 1 punktides 5 ja 6,
§ 1069 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „registreerimistõendi number“ sõnadega
„tervishoiutöötaja registrikood“;
9) paragrahvi 1066 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) planeeritud õendustegevused (nt raviprotseduuride tegemine, terviseseisundi jälgimine
dünaamikas, haiguspuhused õendustoimingud, patsiendi nõustamine);“;
10) paragrahvi 1066 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Õendusplaani kantakse täiendavad andmed patsiendi seisundi regulaarsel hindamisel ja
seisundi muutumisel.“;
11) paragrahvi 1067 lõike 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:
„14) lamatise tekkimise aeg ja aste;“;
12) paragrahvi 1067 lõiget 2 täiendatakse punktidega 15–18 järgmises sõnastuses:
„15) ohutusmeetmete kasutamine;
3
16) kahjustusega lõppenud kukkumised;
17) patsiendi tervisekäitumine;
18) kande tegemise kuupäev.“;
13) paragrahvi 10610 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Õendusepikriisi vormistab õde, lähtudes tema käsutuses olevast teabest. Õendusepikriis
sisaldab kokkuvõtet õendusloost ja soovitusi edasiseks.
(2) Õendusepikriis vormistatakse õendusabi osutamise lõppemisel.
(3) Sõltuvalt teenuse kestusest tuleb tervise infosüsteemi edastada patsiendi terviseseisundi
kohta vahekokkuvõte järgmises andmekoosseisus ja ajavahemike järel:
1) koduõendusteenuse osutamisel iga kolme kuu tagant vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes
6 ja lõike 7 punktis 3 nimetatud andmetega;
2) iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel iga 60 päeva tagant vähemalt
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmetega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel koostatud vahekokkuvõttes ei märgita teenuse
lõpetamisega seotud andmeid ega tegevustega seotud andmeid, mida selleks hetkeks
osutatud ei ole.
(5) Õendusepikriisile on kohustuslik märkida järgmised andmed:
1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, kontaktandmed);
2) kontaktisiku andmed (ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed, seos patsiendiga);
3) patsiendi perearsti andmed (ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja registrikood);
4) tervishoiuteenuse osutaja andmed (nimi, registrikood, tegevusloa number, kontaktandmed);
5) saatekirjaga suunamise korral suunanud tervishoiutöötaja andmed (ees- ja perekonnanimi,
tervishoiutöötaja registrikood, eriala);
6) saatekirjaga suunanud asutuse andmed (nimi, registrikood);
7) saatekirjaga suunanud asutuse kontaktandmed (aadress, telefon, e-post);
8) saatekirjale märgitud diagnoos ja kliiniline diagnoos RHK-10 järgi;
9) saatekirja number;
10) teadolevate ohutegurite andmed (nt allergia, kandlus (MRSA, ESBL) jms);
11) ülevaade patsiendi terviseseisundi muutusest, ravist (sh viimasel teenuse osutamise
päeval manustatud ravimitest) ja konsultatsioonidest;
12) kokkuvõte patsiendi toimetulekust ja talle osutatud õendusabist (sh patsiendi õpetamisest);
13) õendusprobleem(id) õendusabi osutamise lõppemisel;
14) õe tähelepanekud ja soovitused edaspidiseks;
15) õendusabi osutamise alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg;
16) õendusepikriisi vormistanud õe andmed (ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja
registrikood, eriala);
17) õendusepikriisi koostamise aeg.
(6) Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse osutamisel on
õendusepikriisile kohustuslik märkida:
1) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud andmed, suhtluskeel ja tundmatu isiku
korral tundmatu isiku kood;
2) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud andmed;
3) teenuse osutamise alustamise ja lõpetamise kuupäev;
4) teadaolevate nakkushaiguste esinemise ja haigustega seotud ohutegurite andmed;
5) teenuse osutamise ajal tekkinud lamatise tekkimise aeg ja aste;
6) põhidiagnoosi andmed RHK-10 järgi;
7) patsiendi terviseseisundi ülevaate andmed (sh suhtlemine, kuulmine, nägemine,
südametegevus, kehatemperatuur, hingamine, valu, igapäevatoimingud, kognitiivse ja vaimse
tervise seisund, magamine, naha seisund) teenuse osutamise alustamisel ja lõpetamisel;
4
8) tehtud õendustoimingute andmed (nt raviprotseduuride tegemine, terviseseisundi jälgimine
dünaamikas, haiguspuhused õendustoimingud, patsiendi nõustamine);
9) tähelepanekud ja soovitused edasisteks tegevusteks;
10) dokumendi koostamise tehnilised andmed (aeg, number, õendusloo number, dokumendi
staatus (vahekokkuvõte, teenuse osutamine lõpetatud), teenuse liik (koduõendusteenus,
iseseisev statsionaarne õendusabiteenus);
11) õendusepikriisi vormistanud õe andmed (ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja
registrikood, eriala);
12) tervishoiuteenuse osutaja andmed (nimi, registrikood, teenuse osutamise aadress).
(7) Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse osutamisel märgitakse
epikriisile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmetele järgmised teenuse
eripärast tulenevad andmed:
1) teenusele suunamise saatekirja number;
2) täiendavad andmed patsiendi esindaja või kontaktisiku kohta (isiku üldandmed ja seos
patsiendiga);
3) patsiendile koduõendusteenuse osutamise asukoha andmed;
4) patsiendi antropomeetriliste näitajate andmed;
5) patsiendi tervisekäitumise andmed (suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine);
6) kahjustusega lõppenud kukkumiste andmed;
7) kasutatud ohutusmeetmete andmed;
8) rakendatud invasiivse vahendi andmed;
9) kaasuva diagnoosi andmed RHK-10 järgi;
10) põhihaiguse tüsistuse andmed RHK-10 järgi;
11) diagnoosi välispõhjuse andmed;
12) ravimiskeemi andmed;
13) antud konsultatsioonide ja tehtud koduvisiitide arv.
(8) Õendusepikriisi kinnitab selle koostanud õde oma allkirjaga.
(9) Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi täpsem
andmekoosseis on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel
kehtestatud määruses.
(10) Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriis tuleb
edastada tervise infosüsteemi. Eraldi edastatav õendusepikriis kinnitatakse koostaja allkirjaga.
Elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse
templiga, kui on eristatav selle koostanud isik.“;
14) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva määruse § 1065 lõike 1 punkti 21, § 1067 lõike 2 punkte 14–17 ning § 10610
lõikeid 3, 4, 6, 7, 9 ja 10 rakendatakse hiljemalt 1. jaanuarist 2021. a.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse saatekirja
andmekoosseis
Lisa 2. Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi
andmekoosseis
Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministri määruste muutmine“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus on seotud iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse
õendusepikriisi elektroonilisele kujule üleviimisega. Muudatuste raames ühtlustatakse õendusloo
üldosa ja õendusepikriisi andmevälju selliselt, et need vastaks üleüldisele määruse andmeväljade
loogikale ja võimaldaks anda sisendi elektroonilisele iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja
koduõendusteenuse õendusepikriisile. Võrreldes kehtiva korraga tuleb hiljemalt 1. jaanuarist 2021.
a dokumenteerida õendusloo patsiendi seisundi jälgimise osa andmed lamatiste, ohutusmeetmete
kasutamise, kahjustusega lõppenud kukkumiste ja patsiendi tervisekäitumise kohta. Nimetatud
andmed on vajalikud nii kvaliteetse teenuse osutamise kui ka patsiendiohutuse seisukohalt ning
need kajastuvad ka elektroonilise iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja
koduõendusteenuse õendusepikriisil, mille peavad tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO)
esitama tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) hiljemalt 1. jaanuarist 2021. a. Seega antakse TTO-
dele piisav üleminekuaeg nõude täitmiseks.
Muudatuste tulemusel saab selgelt eristatud, millised andmed jäävad edasi haiglas õendusabi
osutamise raames täidetavasse õendusepikriisi ja milliseid andmeid tuleb lisaks kajastada
iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisis. Õendusloo
andmekoosseisudes väga olulisi muudatusi ei tehta, kuna ka praegu dokumenteerivad TTO-d
kukkumisi ja ohutusmeetmete kasutamist, kuid see info jääb TTO infosüsteemi ja ei esitata täna
ka TIS-i.
Uuena on määruses kohustus saata kaua kestva iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja
koduõendusteenuse osutamisel TIS-i vahekokkuvõtteid. Need on sarnased õendusepikriisiga kuid
ei sisalda kõiki õendusepikriisis nõutud andmeid. Vahekokkuvõtte vajadus tuleneb praktikast, kus
pikalt ravil viibiva patsiendi kohta vajatakse ka vahepealset ülevaadet. Nõude täitmiseks jäetakse
TTO-dele piisav üleminekuaeg ning kohustus tuleb tagada hiljemalt 1. jaanuarist 2021. aastast.
Määrus on planeeritud jõustada üldises korras.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
peaspetsialist Mare Toompuu (tel 626 9331;
[email protected]), Sotsiaalministeeriumi nutika
arengu toetamise osakonna projektijuht Melita Sogomonjan (tel 626 9132;
[email protected]), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeanalüütika juht
Terje Lasn (
[email protected]), Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna peaspetsialist
Malle Avarsoo (tel 620 8440;
[email protected]), Eesti Haigekassa partnerihalduse
osakonna spetsialist Tiiu Rudov (tel 620 8300;
[email protected]) ja Eesti Haigekassa
klienditeeninduse osakonna juhataja Ado Viik (tel 603 3632;
[email protected]).
Muudatused on välja töötatud 2017–2018. a toimunud õendusepikriisi arutelude põhjal. Aruteludel
osalesid Eesti Õdede Liidu, Hooldusravi Osutajate Ühenduse, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti
Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti suuremate
haiglate esindajad.
Määruse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu
(
[email protected], 626 9338).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
2
1.3. Märkused
Määrus on seotud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi
põhimäärus“ 15. märtsil 2019. a jõustunud muudatusega, mille kohaselt edastab TTO TIS-i
andmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses
sätestatud andmekoosseisus. Nii edastatakse koduõendusteenuse korral vormistatud
õendusepikriis kahe tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi
kinnitanud (vt § 5 lg 1 p 1). Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse õendusepikriisi korral
lähtutakse TIS-i põhimääruse viidatud sätte punktist 2 ning selles osas erisust ei rakendatud, kuna
kehtiv kohustus näeb andmete esitamiseks ette piisavalt pika aja.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis.
Muudetakse järgmisi määruste redaktsioone:
1) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ (RT I, 12.03.2019, 67);
2) sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja kord“ (RT I, 12.03.2019, 69).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse koosneb kahest paragrahvist.
Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrust nr 53 „Tervise
infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja
kord“.
Punktide 1 ja 5 muudatus on seotud mõistete „iseseisev statsionaarne õendusabiteenus ja
koduõendusteenus“ ühtlustamisega (seotud määruse nr 56 muudatustega). Määruses
asendatakse „õendusabi ja koduõendus“ lihtsalt mõistetega „õendusabiteenus ja
koduõendusteenus“. Tulenvalt mõiste muudatusest asendatakse ka lisa 23 uue lisaga, mille
pealkiri on samuti muudetud. Tegemist on tehnilise, mitte sisulise muudatusega.
Punktidega 2-4 ja 6 täiendatakse määrust uue epikriisi liigiga – iseseisva statsionaarse
õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriis, mille andmekoosseis kehtestatakse
määruse lisas 25.
Nimetatud kahe teenuse puhul peab võrreldes muude epikriisidega olema spetsiifilisemate ja
põhjalikumate andmetega kokkuvõttev dokument ehk epikriis, kuna neid teenuseid osutab õde,
mitte arst (need andmed on osapooltega vastavasisulises töörühmas läbi arutatud ja kokku
lepitud). Selleks, et teenuse osutamise lõppedes teaks nii patsient kui ka perearst seda, et kas ja
mida on vaja patsiendiga edasi teha, peab see olema edastatud õige ja ajakohase info ning selles
peaks olema abi isikuga edasi tegemisel ka sisuliselt. Muutmisvajadus tuleneb praktikast endast,
kus peale teenuse lõppemist ei ole info täna piisav. Seega on edaspidi võimalik teenuse eripära
arvestades kujundada andmevahetus vastavalt määratud andmekoosseisule ning selgelt eristada
epikriiside liike tulenevalt teenuse omapärast ja sisust.
Oluline on tuua siinjuures selgituseks, et vahekokkuvõtte laekumisel TIS-i kuvatakse
vahekokkuvõtet seni, kuni samade kui täiendatud andmetega ei ole edastatud lõplikku
õendusepikriisi (vaata selgitusi § 2 punkti 8 alt lõike 3 selgitusi). Seda seetõttu, et vaheandmetega
edastatud tervisedokument ei ole lõplik ning kannab vaid teatud rolli lõpliku dokumendi tekkimiseni
(sama põhimõte kehtib ka andmete parandamisel muude dokumentide korral). Vahekokkuvõtte
saatmine on vajalik näiteks pikaajalise koduõendusteenuse osutamise puhul, kus teenust saama
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
(ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
3
suunanud arst saab vahekokkuvõttest info selle kohta, kuidas tema patsiendi ravi kulgeb ja kas
tuleks planeerida lisasekkumisi.
Muudatust on erinevate osapoolte poolt seni oodatud, kuid teenuse osutajatele jäetakse siiski
piisavalt pikk üleminekuaeg, et elektrooniline andmevahetus sujuvalt korraldada. Määrust
täiendatakse rakendussättega (eelnõu punkt 4), mille kohaselt tuleb hakata esitama TTO-del
iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriis TIS-i hiljemalt 1.
jaanuarist 2021. a. Seega antakse TTO-dele piisav üleminekuaeg nõude täitmisega seotud
arenduste tegemiseks.
Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrust nr 56
„Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“.
Punktiga 1 asendatakse määruse paragrahvi 30 lõikes 3 sõna „õendusabile“ sõnaga
„õendusabiteenusele“. Tegemist on tehnilise muudatusega (vt ka selgitusi § 1 punkti 1 juurest).
Punktiga 2 täiendatakse määruse paragrahvi 1062 lõikega 21 selliselt, et õendusloos ei ole allkiri
nõutud juhul kui see täidetakse elektroonselt infosüsteemis ning tagatakse kande teinud isiku ja
kannete tegemise aja selge eristatavus ja jälgitavus. Säte on vajalik juhuks, kui dokumenti
täidetakse digitaalselt. Osas, mil selle täitmine jätkub paberil, on võimalik järgida edasi ka täna
kehtivaid nõudeid.
Punktiga 3 ühtlustatakse õendusloo üldosa andmevälju selliselt, et need vastaks üleüldisele
määruse andmeväljade loogikale ja võimaldaks anda sisendi elektroonilise iseseisva statsionaarse
õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisile.
Võrreldes kehtiva korraga ei nõuta enam õendusloo üldossa õendusloo numbri kandmist TTO
kehtestatud numeratsiooni alusel. See on oma sisult tehniline nõue ega pea olema määruses
reguleeritud. Võrreldes kehtiva korraga on õendusloo üldosast välja jäetud patsiendi surma korral
märgitavad andmed, kuna surmaga seonduv (surmast teavitamine jm) on juba reguleeritud surma
põhjuse tuvastamise seaduses ja seda ei ole vaja eraldi dubleerida (teatiste regulatsioon on toodud
määruse jaos 91 ning TIS-i edastatavate dokumentide määruses täpsete andmekoosseisudena).
Lisaks on võrreldes kehtiva korraga välja jäetud kohustus õendusloo üldosas dokumenteerida
patsiendi terviseseisundi kohta info edastamise lubamine, kuna see ei ole õendusloo ehk
tervisedokumendi enda osaks (mida tervishoiutöötaja isiku haiguse või ravi kohta dokumenteerib).
Muus osas on selle sisu kehtivaga sama.
Punktiga 4 täiendatakse õendusloo anamneesi andmeväljaga metitsilliinresistentse stafülokoki
(MRSA) kandlus, laiendatud toimespektriga beetalaktamaasi (ESBL) kandlus. Sellised andmed on
vajalikud tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutusega seonduvalt. Kuna seni ei ole TTO-del
nimetatud andmete edastamise kohustust olnud, siis antakse TTO-dele üleminekuaeg nõude
täitmiseks hiljemalt 1. jaanuarist 2021. a (vt vastavat rakendussätet, § 2 p 14 muudatus).
Punktiga 5 asendatakse õendusloo anamneesi osas olev andmeväli „ravimite kasutamine“
senisest selgema mõistega „ravimiskeem“. Tegemist on tehnilise, mitte sisulise muudatusega.
Punktiga 6 tunnistatakse § 1065 lõike 1 punkt 8 kehtetuks. Tegemist on pigem teenuse osutaja
sisekorra regulatsiooniga ning selline info ei ole oma olemuselt tervishoiuteenuse osutamisega
otseselt seotud. Nii saab edaspidi tuua sellised tingimused sisekorras ja teavitada teenusele
saabunud isikuid või nende lähedasi nimetatud korrast enne teenuse algust.
Punktiga 7 sõnastatakse § 1065 lõike 1 punkt 9 selliselt, et anamneesist jäetakse välja
andmeväljana patsiendi ja teavet andnud isiku allkiri. Kuna eelnõu eesmärk on viia määruse
vormistuslikud nõuded kooskõlla sellega, et andmeid täidetakse elektroonilisel viisil (ja millest
teatud andmed peavad jõudma ka TIS-i), siis ei ole võimalik teenuse osutaja infosüsteemis osutaja
poolt täidetavasse dokumenti lisada patsiendi või teavet andnud isiku allkirja. Samas ei ole
anamneesi kirjelduses see eraldi ka vajalik. Isikul on võimalik alati nõuda tema kohta täidetud
4
dokumentidega tutvumist ning näha kokkuvõtet ka TIS-st. Lisaks ei erine see osa oma olemuselt
teiste haigusloo osadega võrreldes. Tervishoiuteenuse osutaja peab dokumenteerima osutatud
teenuse kohta asjakohased andmed ning tegemist on tervishoiuteenuse osutaja koostatava
dokumendiga.
Punktiga 8 asendatakse õendusloos läbivalt sõnad „registreerimistõendi number“ sõnadega
„tervishoiutöötaja registrikood“, viies seeläbi sõnastuse vastavusse tervise- ja tööministri 8. märtsi
2019. a määrusega nr 23 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“, mille kohaselt
Terviseamet annab registrisse kantud tervishoiutöötajale tervishoiutöötaja registrikoodi.
Punktidega 9 ja 10 täpsustatakse õendusloo õendusplaanis olevat õendustegevuste andmete
punkti selliselt, et oleks aru saada, et andmed sisaldavad nt raviprotseduuride tegemise,
terviseseisundi jälgimise ja muuga seonduvat. Täpsustus on vajalik, kuna nimetatud andmed tuleb
märkida elektroonilisele õendusepikriisile. Samuti täpsustatakse, et õendusplaani kantakse
täiendavad andmed patsiendi seisundi regulaarsel hindamisel ja patsiendi seisundi muutumisel,
mis on oma olemuselt võrreldes kehtiva sõnastusega selgem ja viitab patsiendi seisundi
regulaarse hindamise vajadusele (tulenevad juhenditest või asutuse sisekorrast).
Punktidega 11 ja 12 täiendatakse õendusloo patsiendi seisundi jälgimise osa. Hiljemalt 1.
jaanuariks 2021. a. tuleb dokumenteerida lamatiste tekkimisega, kahjustusega lõppenud
kukkumistega ja patsiendi tervisekäitumisega seonduvad andmed (vt vastavat rakendussätet, § 2
p 14 muudatus). Nimetatud andmed on vajalikud nii kvaliteetse teenuse osutamise kui
patsiendiohutuse seisukohalt ning need hakkavad kajastuma ka elektroonilisel õendusepikriisil.
Punktiga 13 kaasajastatakse õendusepikriisi andmevälju selliselt, et need vastaks üleüldisele
määruse andmeväljade loogikale ja võimaldaks anda sisendi elektroonilisele õendusepikriisile.
Muudatuste tulemusel saab selgelt eristatud, millised andmed jäävad edasi haiglas õendusabi
osutamise raames täidetavasse õendusepikriisi ja milliseid andmeid tuleb lisaks kajastada
iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisis.
Lõige 1 – võrreldes senise korraga sõnastust ei muudeta.
Lõige 2 – ka edaspidi jääb kehtima lõikes 2 sätestatud nõue, et õendusepikriis vormistatakse
õendusabi lõppemisel. Eraldi ei ole üle korrata, et see kehtib ka patsiendi suunamisel teise
tervishoiu- või hoolekandeteenuse osutaja juurde või patsiendi surma korral, sest ka siis loetakse
teenus lõppenuks.
Lõiked 3 ja 4 – uuena on määruses kohustus saata kaua kestva iseseisva statsionaarse
õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse osutamisel TIS-i vahekokkuvõtteid. Need on sarnased
õendusepikriisiga kuid ei sisalda kõiki õendusepikriisis nõutud andmeid (küll tuleks saata viidatud
andmed vähemalt nimetatud koosseisus arvestades lõike 4 alusel tehtud erisust – st et nt
lõpetamisega seotud andmeid või teenusega seotud andmeid mida veel osutatud või kinnitatud ei
ole, ei tule edastada, samas kui need andmed on olemas, on see minimaalne koosseis mis esitada
tuleb). Vahekokkuvõtte vajadus tuleneb praktikast, kus pikalt ravil viibiva patsiendi kohta vajatakse
ka vahepealset ülevaadet. Nõude täitmiseks jäetakse TTO-dele üleminekuaeg ning hiljemalt 1.
jaanuarist 2021. a peavad TTO-d hakkama vahekokkuvõtet edastama (vt vastavat rakendussätet,
§ 2 p 14 muudatus). Ühtlasi märgime, et TIS-is kuvatakse alati viimane dokument, mistõttu lõpliku
õendusepikriisi tekkimisel vahekokkuvõtteid ei kuvata. See on üldine TIS-i põhimõte ka nt
parandatud andmete jms korral, kus oluline on kuvada viimane ja parandatud andmestik.
Vahekokkuvõttes ei märgita teenuse lõpetamise kuupäeva ega andmeid tegevuste kohta mida, ei
ole esitamise hetkeks osutatud (lg 4).
Lõikes 5 sätestatakse õendusepikriisile märgitavad kohustuslikud andmeväljad. Võrreldes kehtiva
korraga ühtlustatakse andmevälju selliselt, et need vastaks üleüldisele määruse andmeväljade
loogikale ja võimaldaks anda sisendi elektroonilisele õendusepikriisile.
Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse
osutamisel õendusepikriisile kohustuslikult märgitavad andmed ja teenuse eripärast tulenevad
andmed, mis on töögrupis kokku lepitud. Näiteks on õendusepikriisile vajalik märkida saatekirja
number, kuna see omab tähtsust dokumentide ühendamisel. Täiendavad andmed patsiendi
esindaja või kontaktisiku kohta on vajalikuks osutunud sel juhul, kui patsiendil ei ole omakseid või
ta on eeskostel.
5
Nimetatud andmed on vajalikud nii kvaliteetse teenuse osutamise kui patsiendiohutuse seisukohalt
ning need hakkavad kajastuma ka elektroonilisel iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja
koduõendusteenuse õendusepikriisil, mille peavad TTO-d esitama TIS-i hiljemalt 1. jaanuarist
2021. a. Seega antakse TTO-dele piisav üleminekuaeg nõude täitmiseks ((vt vastavat
rakendussätet, § 2 p 14 muudatus).
Lõige 8 sätestab õendusepikriisi kinnitamise nõude, sarnaselt selle teistele osadele.
Õendusepikriisi osa kinnitatakse selle koostaja allkirjaga (õde). Ka siin rakendub erisus, kus
määrust täiendati § 1062 lõikega 21 (vt selgitusi § 2 punkti 2 juures) ning haigusloo ühe eraldi osana
saab õendusepikriisi allkirjastamise tagada läbi selge kande tegija ja kande aja jälgitavuse, mis
tagatakse teenuse osutaja infosüsteemis.
Lõige 9 sätestab, et iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse
õendusepikriisi täpsem andmekoosseis on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses. Kuna need andmed tuleb riiklikusse andmekogusse
nagunii edastada, eeldab see andmete kattuvust ka teenuse osutaja infosüsteemis (selleks, et
andmeid edastada, peavad need olema tekkinud ka teenuse osutaja juures ja dokumenteeritud).
Seetõttu on loobutud siin detailse andmekoosseisu kordamisest ning viidatakse TIS-i dokumendi
määrusele (ka siin kohaldub rakendussäte).
Lõige 10 sätestab kohustuse, et iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse
õendusepikriis edastatakse TIS-i tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 kohaselt
(ka siin kohaldub rakendussäte). Käesoleva eelnõuga täiendatakse ka sotsiaalministri 17.
septembri 2008. a määrust nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide
andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ uue epikriisi liigiga – iseseisva
statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriis, mille andmekoosseis
kehtestatakse määruse nr 53 lisas 25. Kuna see tuleb eraldi ka TIS-i edastada, peab edastatav
dokument olema ka eraldi kinnitatud. Arvestades tänapäevaseid võimalusi on ka siin sarnaselt nt
saatekirjade regulatsioonile toodud, et elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse
allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik
(sarnaselt nt kogu õendusloo kinnitamisel).
Punktis 14 on toodud rakendussäte, millega antakse teatud nõuete täitmiseks üleminekuaeg (vt
eespool selgitatud nõudeid, mida rakendatakse hiljemalt 1. jaanuarist 2021. a).
Eelnõu lisa 1 muudatus on seotud mõistete iseseisev statsionaarne õendusabiteenus ja
koduõendusteenus ühtlustamisega (seotud määruse nr 56 muudatustega). Tegemist on tehnilise,
mitte sisulise muudatusega (muudetakse lisa pealkirja).
Eelnõu lisas 2 on esitatud TIS-i esitatava iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja
koduõendusteenuse õendusepikriisi andmekoosseis.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse mõjud
Määruse jõustumisel on kõikidel TTO-del kohustus teha muudatused andmete dokumenteerimise
elektroonilisel vormil. Muudatus ei mõjuta neid TTO-sid, kes kasutavad dokumentide edastamiseks
riigi poolt arendatud TIS-i arstiportaali. Määruse muudatus mõjutab eelkõige patsienti ja TTO-d,
samuti üldisemalt ka riiki ja seda just seoses tervishoiuteenuse parema korraldamisega, sh ravi
planeerimisel. Samuti võimaldavad uuendatud andmekoosseisud tagada parema teadustöö ja
teisese andmete kasutuse. Tegemist on pideva ja jätkuva TIS-i kesksüsteemi arendamisega, et
parandada selle andmete ajakohasust ja kasutatavust. Määruse muudatuse kaudne mõju on
seotud eesmärgiga pikendada inimeste eluiga efektiivse tervishoiuteenuse saamisega.
Muudatused on seotud eelkõige just osalt andmete ning osalt protsessi kaasajastamisega, sest
kehtiv määruse sõnastus ei arvesta muutunud olukorda. Teatud andmed ei olnud selles
asjakohased ning see ei kajastanud elektroonilist vormistusviisi.
6
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on määrustes üle vaadatud isikuandmete töötlemise
eesmärk ja andmekoosseisude kirjeldus. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt
kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende
eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud
ka andmete töötlemise eesmärk.
TIS-i edastatavate andmete koosseisu muudatus on pigem praktika ühtlustamine. Iseseisva
statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi eraldi vorm lihtsustab
andmete täitmist, nende andmete pärimist TIS-ist ning vajaliku info kogumist. Selle tulemusel
tagatakse lõppastmes ka parem teenuse kvaliteet (andmed on kasutajale kiiremini haaratavad,
teenuse sisu on korrastatud ja asjakohane jms). Erinevad epikriisid olnud kasutuses ka varem,
neid vaid täideti seni paberil. Seega on muudatuse andmekaitseline mõju isikutele negatiivses
mõttes madal - andmed tuleb töödelda igal juhul teenuse pakkumise korral. Samas tõuseb läbi
elektroonilise töötluse parem jälgitavus - st nii dokumenteerimine ise (kes ja kuna) kui ka andmete
hilisem kasutus (kes ja kuna). Samuti säilitatakse TIS-s päritud dokumentide logid. Seega tõstab
nimetatud muudatust pigem tõstab isiku võimalusi tagada parem kontroll oma andmete üle, kuna
igasugune töötlus on jälgitav, olgu siis teenuse osutaja või keskse andmekogu juures.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Muudatused TIS-i dokumentide andmekoosseisudes ei too kaasa kulu patsiendile.
TEHIK-ule käesoleva määruse muudatustega lisakulu ei kaasne. Vastava regulatsiooniga
seonduvad TIS-i arendamise kulud on juba varem planeeritud TEHIK-u eelarvesse. Määruse
rakendamisega seotud kulud on seotud dokumentide uute standarditega ja TIS-i kesksüsteemi
arendustöödega.
Määruse rakendamiseks tuleb teha vastavad muudatused ja arendused ka TTO-de enda
infosüsteemides, mis tagaks uuendatud kujul andmete edastamise TIS-i. TTO-de tehtavad
infosüsteemide muudatused kaetakse vastava TTO vahenditest. Iseseisva statsionaarse
õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi täitmise juhend, mis tagab ühtse
arusaama andmeväljade eesmärgist (täitmise juhised) avaldatakse TEHIK-u kodulehel.
6. Määruse jõustumine
Määrus on planeeritud jõustada üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele
ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti
Haigekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Hooldusravi Osutajate Ühendusele
ja Eesti Õdede Liidule.
Määruse eelnõu kooskõlastasid Justiitsministeerium ja Siseministeerium ning teised
ministeeriumid vaikimisi. Arvamuse edastasid Eesti Haigekassa, Eesti Õdede Liit ja Eesti
Perearstide Selts ning Eesti Haiglate Liit. Laekunud märkused ja nende selgitused on toodud
seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.
7
Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministri määruste
muutmine“ seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Esitatud arvamused/ettepanekud Vastus esitatud arvamusele/ettepanekule
Eesti Haigekassa
1) eelnõu § 1 ja § 2 punkt 12: juhime Teie Arvestatud.
tähelepanu, et eelnõu §-ga 1 muudetava
määruse tekstis kasutatakse mõistet
„koduõendus“ (nt koduõenduse epikriis) ja
määrusesse lisatavas epikriisi
andmekoosseisus mõisteid „koduõendus“ (vt
nt pealkiri) ja „koduõendusabi“ (nt p 3.6).
Eelnõu §-ga 2 muudetava määruse § 10610
uues tekstis kasutatakse lõigetes 3, 6 ja 7
mõistet „koduõendusabi“ (koduõendusabi
osutamine), samal ajal kui eelnõu §-ga 2
muudetava määruse teistes praegu
kehtivates ja ka edaspidi kehtivates sätetes
kasutatakse mõistet „koduõendusteenus“
(koduõendusteenuse osutamine) (määruse
§ 30 lg 3, § 1062 lg 1 ja § 1068 lg 4).
Sotsiaalministri 13.08.2010. a määruses nr
55 „Iseseisvalt osutada lubatud
ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu
ja nende hulka kuuluvad tegevused ning
õendusabiteenuste osutamise tingimused“
kasutatakse mõistet „koduõendusteenus“.
Sellest tulenevalt peaks ka eelnõus
kasutama läbivalt mõistet
„koduõendusteenus“;
2) eelnõu § 2 punkt 1: muudetava määruse Arvestatud.
§-i 1062 lisatava lõike 21 teises lauses on
kirjaviga, „koostaja allkirja“ asemel peaks
olema „koostaja allkirjaga“;
3) eelnõu § 2 punkt 12: muudetava määruse Arvestatud
§ 10610 uue lõike 7 punkti 1 sõnastus on pisut
segane. Nimetatud punkti võiks sõnastada
järgmiselt: „1) teenusele suunamise
saatekirja number;“;
4) seletuskirja eelnõu § 1 punktide 1–4 Arvestatud, seletuskirja sõnastust
selgituses (seletuskirja lk 2) on välja toodud, täpsustatud.
et haigekassast taotletakse pikendust
iseseisva statsionaarse õendusabi
ravipäevade osas. Märgime, et alates 1.
jaanuarist 2019. a enam ravi rahastamise
lepingus viidatud taotluse esitamise
tingimust ei ole;
8
5) seletuskirja lisas toodud iseseisva Arvestatud.
statsionaarse õenduse ja koduõenduse
epikriisi täitmise juhendis on esilehel
selgitatud mõisteid. Juhime Teie tähelepanu
iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse
mõiste juures toodud osale „ehk õendusabi“
– see ei ole sellisel kujul esitatuna päris
korrektne. Õendusabi on mõistena laiem ja
hõlmab ka koduõendusteenust. Ka viidatud
juhendis on õendusabi mõiste samal
leheküljel õigesti avatud. Teeme ettepaneku
mõistete õige kasutamise eesmärgil mitte
kasutada „Iseseisev statsionaarne
õendusabiteenus ehk õendusabi“ ja „ehk
õendusabi“ välja jätta.
Eesti Õdede Liit
Soovitame eelnõus kirjeldatu elektroonilist Teadmiseks võetud.
rakendamist katsetada kogu protsessis, et
võimalikult kiirelt välja selekteerida
puudujäägid/kitsaskohad ning neid protsessi
käigus operatiivselt muuta ja täiendada.
Elektroonilise lahenduse puhul ootame Teadmiseks võetud.
kaasaegset kasutajasõbralikku lahendust
ehk kasutajat ise õpetava lahenduse loomist.
Samaaegselt teeme ettepaneku teemaga Teadmiseks võetud.
edasi liikuda. Arutada, kuidas on võimalik
luua/kehtestada ühtne lahendus kõikide
õe/eriõe iseseisvatel vastuvõttudel – nii
statsionaaris kui ka ambulatoorsel
vastuvõtul.
Eesti Haiglate Liit
1. Teeme ettepaneku lisada epikriisi Teadmiseks võetud.
andmekoosseisu Seni kuni ei ole õendusdiagnoosid õiguslikult
õendusdiagnoosid/probleemid. reguleeritud ja arendatud vastavat digitaalset
lahendust nende kasutamiseks, ei saa
paraku käesolevasse määrusesse vastavat
täiendust teha.
Samas on juba täna määruses 56 lubatud
dokumenteerida õendusprobleeme.
2. Eelnõu lisas nakkushaiguste Arvestatud osaliselt.
esinemise ja haigustega seotud Määruses nr 56 paragrahvi 10610 lõike 6
ohutegurite juures tuleks lisaks punkti 10 on täiendatud sulgudes võimalike
MRSA ja ESPL-ile välja tuua ka ohutegurite andmetega (andmete kogumine
järgmised infektsioonid: teenuse osutaja juures, mille loetelu ei ole
Clostridium difficile toksigeensed piiratud). Küll ei saa hetkel selle kogumisel
tüved - CD toksiinid arvestada kogu muudatusettepanekut
Vankomütsiin-resistentsed määruse nr 53 koosseisus, kuna see eeldab
enterokokid (VRE) - VRE
9
Acinetobacter baumannii (MDR, standardi täiendamist ja osapooltega
XDR) - MDR läbirääkimist (nö kogumine keskselt).
Muud multiresistentsed (MDR,
XDR) Enterobacteriaceae spp - Lisaks märgime, et nimetatud andmed ei ole
MDR olulised pelgalt õendusabi kontekstis ning
Pseudomonas aeruginosa ettepanekut tuleks tulevikus vaadelda
(MDR, XDR) – MDR laiemalt.
Stenotrophomonas maltophilia
(TMP-SMX – R) – MDR
Tervise- ja tööministri .… aprilli 2019. a määrus nr ….
„Sotsiaalministri määruste muutmine“
Lisa 1
Sotsiaalministri 17. septembri
2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide
andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“
Lisa 23
Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse saatekirja
andmekoosseis
1. Meditsiinidokumendi andmed
1.1. Dokumendi number
1.2. Dokumendi konfidentsiaalsus
1.3. Dokumendi kinnitamise aeg
1.4. Dokumendi kehtivuse alguskuupäev
1.5. Dokumendi kehtivuse lõppkuupäev
2. Dokumendi koostaja andmed
2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi
2.2. Tervishoiutöötaja registreerimistõendi number
2.3. Tervishoiutöötaja eriala
2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed
2.5. Tervishoiuasutuse nimi
2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood
2.7. Tervishoiuasutuse kontaktandmed
2.8. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha aadress
3. Patsiendi andmed
3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood
3.2. Ees- ja perekonnanimi
3.3. Sugu
3.4. Sünniaeg
3.5. Tegelik elukoht
3.6. Kontaktandmed
3.7. Muude osaliste (eeskostja, lapsevanem) andmed
3.7.1. Isikukood
3.7.2. Ees- ja perekonnanimi
3.7.3. Seos patsiendiga
3.8. Patsiendi kontaktisiku(-te) andmed
3.8.1. Isikukood
3.8.2. Ees- ja perekonnanimi
3.8.3. Seos patsiendiga
3.8.4. Kontaktandmed
4. Anamneesi andmed
4.1. Anamnees
4.2. Teadaolevad allergiad
4.3. Ravimiskeem
4.3.1. ATC kood ja nimetus
4.3.2. Toimeaine
4.3.2.1. Toimeaine kood ja nimetus
4.3.2.2. Toimeaine sisaldus
4.3.2.3. Toimeaine mahu sisaldus
4.3.3. Ravimpreparaadi nimetus
4.3.4. Ravimvorm
4.3.5. Annustamine
4.3.5.1. Ravikuuri tüüp
4.3.5.2. Ravikuuri pikkus
4.3.5.3. Ühekordne annus
4.3.5.4. Manustamiskordade arv
4.3.5.5. Manustamise aeg
4.3.5.6. Annustamisskeemi periood
4.3.6. Selgitus
4.3.7. Manustamisviis
4.3.8. Manustamise periood
5. Patsiendi terviseseisundi ülevaade
5.1. MRSA kandlus
5.2. ESBL kandlus
5.3. Suuõõne probleemid
5.4. Kasutatavad abivahendid, meditsiiniseadmed
5.5. Tervisekäitumine
5.5.1. Suitsetamine
5.5.2. Alkoholi tarvitamine
5.5.3. Narkootiliste ja/või psühhotroopsete ainete tarvitamine
5.5.4. Märkused
5.6. Eritamine
5.6.1. Urotrakti probleemid
5.6.2. Sooletrakti probleemid
5.6.3. Iste sagedus
5.6.4. Märkused
5.7. Invasiivne vahend
5.7.1. Invasiivse vahendi tüüp
5.7.2. Paigaldamise kuupäev
5.7.3. Eemaldamise kuupäev
5.7.4. Eemaldamise põhjus
5.7.5. Viimane korrastamise kuupäev ja kellaaeg
5.7.6. Materjal
5.7.7. Suurus
5.7.8. Ümbruse kirjeldus
5.7.9. Märkused
6. Kliinilise diagnoosi andmed
6.1. Põhihaigus
6.1.1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6.1.2. Sõnaline (kliiniline) diagnoos
6.1.3. Diagnoosi statistiline liik
6.2. Põhihaiguse tüsistus
6.2.1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6.2.2. Sõnaline (kliiniline) diagnoos
6.3. Kaasuv haigus
6.3.1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6.3.2. Sõnaline (kliiniline) diagnoos
6.3.3. Diagnoosi statistiline liik
6.4. Välispõhjus
6.4.1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
7. Suunamise andmed
7.1. Tervishoiuasutuse andmed
7.1.1. Tervishoiuasutuse nimi
7.1.2. Tervishoiuasutuse äriregistri kood
7.1.3. Tervishoiuasutuse kontaktandmed
7.1.4. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha
aadress
7.2. Teenuse kood ja nimetus
7.3. Soovituslik õendusabi alustamise kuupäev
7.4. Suunamise tingimused
7.4.1. Prioriteedi tunnus
7.4.2. Prioriteedi põhjendus
8. Õendusabi vajaduse hindamise andmed
8.1. Hindamise kuupäev
8.2. InterRAI dokumendi number
8.3. Õendusabi tegevused
8.3.1. Tegevus
8.3.2. Sagedus
8.3.3. Täpsustav kirjeldus
8.4. Õendusabi vajaduse hindaja andmed
8.4.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi
8.4.2. Tervishoiutöötaja registreerimistõendi number
8.4.3. Tervishoiutöötaja eriala
8.4.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed
9. Varasemate uuringute andmed
9.1. Uuringu/protseduuri andmed
9.1.1. Uuringu kood ja nimetus
9.1.2. Uuringu kuupäev
9.1.3. Uuringu kirjeldus
9.1.4. Uuringu tulemus
9.2. Radioloogilise uuringu andmed
9.2.1. Uuringu kood ja nimetus EHK järgi
9.2.2. Uuring meditsiiniradioloogia ja nukleaarmeditsiini protseduuride loetelu järgi
9.2.3. Uuringu liik
9.2.4. Uuringu tegemise aeg
9.2.5. Kehapiirkond
9.2.6. Ülesvõtte andmed
9.2.6.1. Ligipääsunumber (accession number)
9.2.6.2. SUID
9.2.6.3. Kiirgusdoos
9.2.7. Uuringu kirjeldus
9.2.8. Uuringu tulemus
9.3. Laboratoorse uuringu andmed
9.3.1. Analüüsi kood ja nimetus LOINC järgi
9.3.2. Parameetri kood ja nimetus LOINC järgi
9.3.3. Referentsväärtus või otsustuspiir
9.3.4. Proovimaterjali võtmise aeg
9.3.5. Analüüsi tulemus
10. Märkused
Märkuste kirjeldus
Tervise- ja tööministri …. aprilli 2019. a määrus nr ….
„Sotsiaalministri määruste muutmine“
Lisa 2
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a
määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende
esitamise tingimused ja kord“
Lisa 25
Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi
andmekoosseis
1. Meditsiinidokumendi andmed
1.1. Dokumendi number
1.2. Dokumendi konfidentsiaalsus
1.3. Dokumendi kinnitamise aeg
2. Dokumendi koostaja andmed
2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi
2.2. Tervishoiutöötaja registrikood
2.3. Tervishoiutöötaja eriala
2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed
2.5. Tervishoiuasutuse nimi
2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood
2.7. Tervishoiuasutuse kontaktandmed
2.8. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha aadress
3. Patsiendi andmed
3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood
3.2. Ees- ja perekonnanimi
3.3. Sugu
3.4. Sünniaeg
3.5. Tegelik elukoht
3.6. Koduõendusteenuse osutamise koht**
3.7. Kontaktandmed
3.8. Suhtluskeel
3.9. Vanus
3.10. Muude osaliste (eeskostja, lapsevanem) andmed
3.10.1. Isikukood
3.10.2. Ees- ja perekonnanimi
3.10.3. Seos patsiendiga
3.11. Patsiendi kontaktisiku(te) andmed
3.11.1. Isikukood
3.11.2. Ees- ja perekonnanimi
3.11.3. Seos patsiendiga
3.11.4. Kontaktandmed
4. Suunamise andmed
4.1. Saatekirja andmed
4.1.1. Saatekirja number
4.1.2. Dokumendi tüüp
5. Haigusjuhtumi andmed
5.1. Haigusjuhtumi number
5.2. Haigusjuhtumi liik
5.3. Õendusabi osutamise alguse aeg
5.4. Õendusabi osutamise lõpuaeg*
6. Diagnoosi andmed
6.1. Põhihaigus
6.1.1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6.1.2. Sõnaline (kliiniline) diagnoos
6.1.3. Diagnoosi statistiline liik
6.2. Põhihaiguse tüsistus
6.2.1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6.2.2. Sõnaline (kliiniline) diagnoos
6.3. Kaasuv haigus
6.3.1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6.3.2. Sõnaline (kliiniline) diagnoos
6.3.3. Diagnoosi statistiline liik
6.4. Välispõhjus
6.4.1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
7. Nakkushaiguste esinemise ja haigustega seotud ohutegurid
7.1. Teadaolevad allergiad
7.2. MRSA kandlus
7.3. ESBL kandlus
8. Antropomeetriliste näitajate andmed
8.1. Pikkus
8.1.1. Mõõtmise kuupäev
8.1.2. Tulemus
8.2. Kehakaal
8.2.1. Mõõtmise kuupäev
8.2.2. Tulemus
8.3. Vööümbermõõt
8.3.1. Mõõtmise kuupäev
8.3.2. Tulemus
8.4. Kehamassiindeks
8.4.1. Arvutamise kuupäev
8.4.2. Tulemus
9. Tervisekäitumise andmed
9.1. Suitsetamine
9.2. Alkoholi tarvitamine
9.3. Narkootiliste ja/või psühhotroopsete ainete tarvitamine
9.4. Märkused
10. Kahjustusega lõppenud kukkumise andmed
10.1. Kukkumise aeg
10.2. Kahjustuse raskus
10.3. Kukkumise põhjus
10.4. Kukkumist täpsustavad andmed
11. Ohutusmeetme kasutamise andmed
11.1. Ohutusmeetme tüüp
11.2. Kasutamiskordade arv
11.3. Kasutamise kestus
12. Invasiivse vahendi andmed
12.1. Paigaldamise kuupäev
12.2. Eemaldamise kuupäev
12.3. Eemaldamise põhjus
12.4. Vahendi viimase korrastamise kuupäev ja kellaaeg
12.5. Materjal
12.6. Suurus
12.7. Ümbruse kirjeldus
12.8. Märkused
13. Õendusabi osutamise ajal tekkinud lamatise andmed
13.1. Õendusabi osutamise ajal tekkinud lamatiste esinemine
13.2. Tekkinud lamatise andmed
13.2.1. Tekke kuupäev ja kellaaeg
13.2.2. Aste
14. Ravimiskeemi andmed
14.1. ATC kood ja nimetus
14.2. Toimeaine
14.2.1. Toimeaine kood ja nimetus
14.2.2. Toimeaine sisaldus
14.2.3. Toimeaine mahu sisaldus
14.3. Ravimpreparaadi nimetus
14.4. Ravimvorm
14.5. Annustamine
14.5.1. Ravikuuri tüüp
14.5.2. Ravikuuri pikkus
14.5.3. Ühekordne annus
14.5.4. Manustamiskordade arv
14.5.5. Manustamise aeg
14.5.6. Annustamisskeemi periood
14.6. Selgitus
14.7. Manustamisviis
14.8. Manustamise periood
15. Patsiendi terviseseisundi ülevaade
15.1. Terviseseisundi hindamise kuupäev
15.2. Suhtlemine, kuulmine, nägemine
15.2.1. Eneseväljendamine
15.2.2. Võime teistest aru saada
15.2.3. Kuulmine
15.2.4. Nägemine
15.2.5. Kasutatavad abivahendid, meditsiiniseadmed
15.2.6. Märkused
15.3. Südametegevus, kehatemperatuur, hingamine, valu
15.3.1. Südame ja veresoonkonna seisund
15.3.1.1. Pulss
15.3.1.2. Kehatemperatuur
15.3.1.3. Vererõhk
15.3.1.3.1. Süstoolne vererõhk
15.3.1.3.2. Diastoolne vererõhk
15.3.1.3.3. Mõõtmise koht
15.3.1.4. Tursed
15.3.1.4.1. Esineb turseid
15.3.1.4.2. Asukoht
15.3.2. Hingamiselundkonna seisund
15.3.2.1. Hingamissagedus
15.3.2.2. SpO2
15.3.2.3. Kasutab hapnikravi
15.3.2.4. Hapniku manustamise kogus
15.3.3. Valu hinnang
15.3.3.1. Valuskaala
15.3.3.2. Valu sagedus
15.3.3.3. Valu liik
15.3.3.4. Valu täpsustav kirjeldus
15.3.3.5. Esile kutsuv faktor
15.3.3.6. Valu leevendamise võtted
15.3.4. Kasutatavad abivahendid, meditsiiniseadmed
15.3.5. Märkused
15.4. Igapäevatoimingute hindamine
15.4.1. Üle keha pesemine
15.4.2. Isiklik hügieen
15.4.3. Ülakeha riietamine
15.4.4. Alakeha riietamine
15.4.5. Kõndimine
15.4.6. Liikumine
15.4.7. Liikuvus voodis
15.4.8. Kukkumise risk
15.4.9. Eritamine
15.4.9.1. Tualetti siirdumise abivajaduse hindamine
15.4.9.2. Tualeti kasutamise abivajaduse hindamine
15.4.9.3. Urotrakti probleemide hindamine
15.4.9.4. Sooletrakti probleemide hindamine
15.4.9.5. Iste sagedus
15.4.10. Söömise ja joomise hindamine
15.4.10.1. Söömise ja joomisega toimetuleku hindamine
15.4.10.2. Suuõõne probleemid
15.4.10.3. Toitumise hindamine
15.4.11. Kasutatavad abivahendid, meditsiiniseadmed
15.4.12. Märkused
15.5. Kognitiivse ja vaimse tervise seisund
15.5.1. Mälu
15.5.2. Depressiivsuse hindamise skoor
15.5.3. Üldise ärevuse hindamise skoor
15.5.4. Agorafoobia-paanika hindamise skoor
15.5.5. Sotsiaalärevuse hindamise skoor
15.5.6. Asteenia hindamise skoor
15.5.7. Insomnia hindamise skoor
15.5.8. Käitumine
15.5.9. Märkused
15.6. Magamine
15.6.1. Une kvaliteedi hindamine
15.6.2. Une kestus ööpäevas
15.6.3. Märkused
15.7. Naha seisund
15.7.1. Haav/haavand
15.7.1.1. Asukoht
15.7.1.2. Pikkus
15.7.1.3. Laius
15.7.1.4. Sügavus
15.7.1.5. Põhi
15.7.1.6. Viimase hoolduse kuupäev
15.7.1.7. Hooldusel kasutatud vahendid
15.7.1.8. Kirjeldus
15.7.2. Lamatis
15.7.2.1. Lamatise tekke riski hindamise skoor
15.7.2.2. Asukoht
15.7.2.3. Pikkus
15.7.2.4. Laius
15.7.2.5. Aste
15.7.2.6. Viimase hoolduse kuupäev
15.7.2.7. Hooldusel kasutatud vahendid
15.7.2.8. Kirjeldus
15.7.3. Märkused
16. Ülevaade antud konsultatsioonidest ja tehtud koduvisiitidest **
16.1. Tehtud koduvisiitide arv
16.2. Konsultatsioonid
16.2.1. Kuupäev
16.2.2. Eesmärk/põhjus
16.2.3. Konsultatsiooni andja eriala/kutse
16.2.4. Konsultatsiooni andja ees- ja perekonnanimi
16.2.5. Tervishoiutöötaja registrikood/ tervishoiuteenuse osutamisel osaleja
kood/isikukood
16.2.6. Otsus/tulemus
17. Patsiendile osutatud õendusabi tegevused
17.1. Tegevus
17.2. Sagedus
17.3. Kirjeldus
18. Tähelepanekud ja soovitused edaspidiseks
18.1. Soovitused perearstile
18.2. Soovitused patsiendile/lähedastele
18.3. Vajadus järgneva tervishoiuteenuse järele
18.4. Vajadus järgneva sotsiaalhoolekandeteenuse järele
* ei täideta vahekokkuvõtte edastamisel
** täidetakse sõltuvalt teenuse sisust