Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

12.12.2025 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga ühtlustatakse ajateenistuse kestust reguleerivaid sätteid. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 46 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse. KVTS § 46 lõike 1 järgi sõltub ajateenistuse kestus väeliigist, ajateenijate väljaõppega tegelevale struktuuriüksusele pandud ülesannetest ja sõjaväelise väljaõppe iseloomust. KVTSi kohaselt ei või ajateenistuse kestus olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui kaheksa kuud. Ajateenistuse kestuse täpsem regulatsioon on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määrusega nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ (edaspidi määrus). Määruse kohaselt on ajateenistuse üldiseks kestuseks sätestatud kaheksa kuud ning erandina 11–12 kuud erialadel, mis eeldavad mahukat sõjaväelist väljaõpet, praktikat või määramist alalise valmidusega üksuste sõjaaja ametikohtadele. Eelnõu eesmärk on ühtlustada ajateenistuse kestus kõikidel erialadel ja kehtestada ajateenistuse kestuseks 12 kuud. Muudatus on vaja teha, kuna ajateenistuses antava väljaõppe maht ja tehniline keerukus on kasvanud, kasutusele on võetud tänapäevased relvastussüsteemid ja Kaitseväe sõjaaja struktuurile on vaja tagada piisava ettevalmistusega reserv. Kehtiv kaheksakuuline üldine teenistusaeg ning erandina kehtivad 11–12-kuulised tsüklid ei võimalda enam tagada väljaõppe vajalikku kvaliteeti ega koormuse ja pädevuse ühtlast jaotust kõikidel erialadel. Kui eelnõukohane määrus jõustub, kasvab halduskoormus minimaalselt, kuid see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks. Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Ameti kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell (e-post [email protected]). Eelnõu on normitehniliselt üle vaadanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse ajateenistuse kestust reguleerivaid sätteid. Määruse § 1 kohaselt on ajateenistuse kestus kaheksa kuud ja ajateenistuse kestuse erandid on sätestatud §-s 2. Ajateenistuse kestuse eranditena nähti ette 11-kuuline ajateenistus ajateenijatele, kes omandavad ajateenistuse kestel eriala, mis eeldab mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat, ning 11–12-kuuline ajateenistus ajateenijatele, kes määratakse ajateenistuse jooksul alalises valmiduses oleva üksuse sõjaaja ametikohale. Senine ajateenijate väljaõppe läbiviimise kord ja väljaõppemudel toimis selliselt, et 5. ja 29. nädalal algav ajateenistus kestis 11 kuud ning 42. nädalal algav ajateenistus kaheksa kuud. 11-kuulise ajateenistuse läbisid ajateenijad, kes olid suunatud soomusjalaväe, mootorsõidukijuhi, sõjaväepolitsei ning side- ja infotehnoloogia erialale, ning ajateenijad, kes olid suunatud allohvitseri või ohvitseri 1 ametikohale. Samuti läbisid 11-kuulise ajateenistuse kõik mereväes kaitseväeteenistuskohustust täitvad ajateenijad. Ülejäänud erialadel, mida ajateenistuse jooksul õpetatakse (näiteks laskurid, relvaspetsialistid, pioneerid, õhutõrjespetsialistid), kestis ajateenistus kaheksa kuud. Määruse muudatusega kaotatakse senine ajateenistuse kestuse määratlus, mis sõltus väljaõppe sisust, ning kehtestatakse üks, 12 kuud kestev ajateenistus. Viimaste aastate jooksul on väljaõppe sisu ja tehniline keerukus kasvanud kõigil erialadel määral, mis ei võimalda senise ajaraamiga enam tagada täielikku ja kvaliteetset ettevalmistust. Erialade erinev käsitlemine teenistuse pikkuse alusel ei ole enam põhjendatud, kuna mahukat ja põhjalikumat väljaõpet nõuavad nüüdseks kõik väljaõppekategooriad ehk nii lahingu-, lahingutoetus- kui ka tagalavaldkonnas peab ajateenija valdama nii põhi- kui ka eriteadmisi märksa laiemalt kui varem. Pikem ajateenistus võimaldab oskusi sügavamalt ja püsivamalt kinnistada ning aitab saavutada parema lahinguvalmiduse. Peale muutunud väljaõppe sisu, mis tuleneb uue tehnika ja lahingumasinate kasutuselevõtust, on ajakohastatud väljaõppeplaanides üha suuremat rõhku pandud ajateenijate lahinguvalmiduse tõhustamisele, et valmistada ajateenijad ette ja harjutada sellisel tasemel, et nad oleksid igal hetkel valmis täitma neile määratud sõjalisi ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal. See hõlmab individuaalseid sõdurioskusi, tehniliste süsteemide käsitsemise võimet, samuti meeskonna- ja jaotasandi koostegutsemist. Taktika ja koostegutsemise harjutamiseks kulub rohkem aega ning seda ei ole võimalik lühemas teenistuses tagada. Eelnõu §-s 2 sätestatakse muudatuse jõustumise aeg. Kooskõlas Kaitseväe juhataja ettepanekuga ajakohastada ja uuendada 2027. aastaks ajateenistuse väljaõppeplaane hakatakse 12-kuulist ajateenistuse mudelit rakendama kutsealuste puhul, kes asuvad ajateenistusse alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Tulenevalt KVTS § 37 lõikest 4 tuleb kutsealusele ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja otsus teha teatavaks hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, mistõttu 2027. aastal ajateenistusse kutsutavatele isikutele tuleb ajateenistuse kutseid hakata kätte toimetama juba 2026. aasta alguses. See tähendab, et ajateenistuse kestust käsitlev regulatsioon peab olema muudetud enne kutsete vormistamise ja kättetoimetamise algust. Ajateenistusse kutsutava isiku jaoks on oluline teada juba ajateenistuse kutse saamisel, kui pikk saab olema tema teenistus, et varakult lahendada oma õppe-, töö- ning muud elukorralduslikud küsimused. Määruse heakskiitmisel tekib Kaitseressursside Ametil võimalus alustada kutsealuste teavitamist uuendatud ajateenistuse kestusest ja väljaõppeplaanidest. Varajane kommunikatsioon on oluline nii kutsealuste teadlikkuse tõstmiseks kui ka süsteemi üldise ettevalmistuse tagamiseks. 12-kuuline ajateenistus laieneb isikutele, kelle väljaõpe algab 2027. aastal. 2026. aastal teenistust alustavate, kuid 2027. aastasse ulatuva teenistusega kutsealuste ajateenistuse kestuseks on 11 kuud, mis tagab uuele väljaõppemudelile sujuva ülemineku ning väldib vahepealseid vastuolusid väljaõppekorralduses. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Tänu 12-kuulisele ajateenistusele omandavad ajateenijad keeruka tehnika käsitsemiseks vajalikud süvendatud oskused ning harjutavad allüksuste koostööd tasemeni, mis tagab riigikaitse valmisoleku ja usaldusväärsuse kriisiolukorras. 2 Väljaõppe maht, intensiivsus ja tehniline keerukus on kasvanud kõikidel erialadel ning senine 8–11- kuuline ajateenistus ei võimalda enam tagada vajalikku kompetentsi ega Kaitseväe sõjaaja üksuste lahinguvõimet. Üksuste tegelik koostöö- ja lahinguvõime saavutatakse vaid siis, kui kogu tsükkel – individuaalne väljaõpe, erialaõpe ja üksuse tasandi väljaõpe – on piisavalt pikk ja sama kestusega. Halduskoormuse kasv on minimaalne, kuna väljaõppetsüklid muutuvad ühtsemaks ja ajateenistuse väljaõppe planeerimine muutub stabiilsemaks. Kokkuvõttes loob 12-kuuline ajateenistus ühtlase ja piisava väljaõppetsükli, toetab reservi kvaliteeti ning tagab Eesti riigikaitse vajadustele vastava ettevalmistuse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Arvestuslikult on ajateenistuse kestuse pikendamisega seotud otsesed kulud (ajateenija toetus, toitlustus) 2027. aastal 31 miljonit eurot. Määruse rakendamisega kaasnev kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Määruse rakendamine ei too kaasa tulu riigieelarvesse. 5. Määruse jõustumine Määruses tehtavaid muudatusi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2027 kooskõlas Kaitseväe uuendatud väljaõppeplaanidega (vt ka eelnõu § 2 selgitus). 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele. Rahandusministeerium ja Kaitsevägi eelnõu kohta märkusi ei esitanud. 3 [Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Riigikantselei 15.12.2025 nr 5-3/25/13 [Adressaadi aadress: 1] [email protected] Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmise eelnõu Kaitseministeerium esitab 18. detsembri 2025. a Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Eda Loo-Suun [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 46 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruses nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Ajateenistuse kestus on 12 kuud.“; 2) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär  12.12.2025 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga ühtlustatakse ajateenistuse kestust reguleerivaid sätteid. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 46 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse. KVTS § 46 lõike 1 järgi sõltub ajateenistuse kestus väeliigist, ajateenijate väljaõppega tegelevale struktuuriüksusele pandud ülesannetest ja sõjaväelise väljaõppe iseloomust. KVTSi kohaselt ei või ajateenistuse kestus olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui kaheksa kuud. Ajateenistuse kestuse täpsem regulatsioon on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määrusega nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ (edaspidi määrus). Määruse kohaselt on ajateenistuse üldiseks kestuseks sätestatud kaheksa kuud ning erandina 11–12 kuud erialadel, mis eeldavad mahukat sõjaväelist väljaõpet, praktikat või määramist alalise valmidusega üksuste sõjaaja ametikohtadele. Eelnõu eesmärk on ühtlustada ajateenistuse kestus kõikidel erialadel ja kehtestada ajateenistuse kestuseks 12 kuud. Muudatus on vaja teha, kuna ajateenistuses antava väljaõppe maht ja tehniline keerukus on kasvanud, kasutusele on võetud tänapäevased relvastussüsteemid ja Kaitseväe sõjaaja struktuurile on vaja tagada piisava ettevalmistusega reserv. Kehtiv kaheksakuuline üldine teenistusaeg ning erandina kehtivad 11–12-kuulised tsüklid ei võimalda enam tagada väljaõppe vajalikku kvaliteeti ega koormuse ja pädevuse ühtlast jaotust kõikidel erialadel. Kui eelnõukohane määrus jõustub, kasvab halduskoormus minimaalselt, kuid see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks. Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Ameti kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell (e-post [email protected]). Eelnõu on normitehniliselt üle vaadanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse ajateenistuse kestust reguleerivaid sätteid. Määruse § 1 kohaselt on ajateenistuse kestus kaheksa kuud ja ajateenistuse kestuse erandid on sätestatud §-s 2. Ajateenistuse kestuse eranditena nähti ette 11-kuuline ajateenistus ajateenijatele, kes omandavad ajateenistuse kestel eriala, mis eeldab mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat, ning 11–12-kuuline ajateenistus ajateenijatele, kes määratakse ajateenistuse jooksul alalises valmiduses oleva üksuse sõjaaja ametikohale. Senine ajateenijate väljaõppe läbiviimise kord ja väljaõppemudel toimis selliselt, et 5. ja 29. nädalal algav ajateenistus kestis 11 kuud ning 42. nädalal algav ajateenistus kaheksa kuud. 11-kuulise ajateenistuse läbisid ajateenijad, kes olid suunatud soomusjalaväe, mootorsõidukijuhi, sõjaväepolitsei ning side- ja infotehnoloogia erialale, ning ajateenijad, kes olid suunatud allohvitseri või ohvitseri 1 ametikohale. Samuti läbisid 11-kuulise ajateenistuse kõik mereväes kaitseväeteenistuskohustust täitvad ajateenijad. Ülejäänud erialadel, mida ajateenistuse jooksul õpetatakse (näiteks laskurid, relvaspetsialistid, pioneerid, õhutõrjespetsialistid), kestis ajateenistus kaheksa kuud. Määruse muudatusega kaotatakse senine ajateenistuse kestuse määratlus, mis sõltus väljaõppe sisust, ning kehtestatakse üks, 12 kuud kestev ajateenistus. Viimaste aastate jooksul on väljaõppe sisu ja tehniline keerukus kasvanud kõigil erialadel määral, mis ei võimalda senise ajaraamiga enam tagada täielikku ja kvaliteetset ettevalmistust. Erialade erinev käsitlemine teenistuse pikkuse alusel ei ole enam põhjendatud, kuna mahukat ja põhjalikumat väljaõpet nõuavad nüüdseks kõik väljaõppekategooriad ehk nii lahingu-, lahingutoetus- kui ka tagalavaldkonnas peab ajateenija valdama nii põhi- kui ka eriteadmisi märksa laiemalt kui varem. Pikem ajateenistus võimaldab oskusi sügavamalt ja püsivamalt kinnistada ning aitab saavutada parema lahinguvalmiduse. Peale muutunud väljaõppe sisu, mis tuleneb uue tehnika ja lahingumasinate kasutuselevõtust, on ajakohastatud väljaõppeplaanides üha suuremat rõhku pandud ajateenijate lahinguvalmiduse tõhustamisele, et valmistada ajateenijad ette ja harjutada sellisel tasemel, et nad oleksid igal hetkel valmis täitma neile määratud sõjalisi ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal. See hõlmab individuaalseid sõdurioskusi, tehniliste süsteemide käsitsemise võimet, samuti meeskonna- ja jaotasandi koostegutsemist. Taktika ja koostegutsemise harjutamiseks kulub rohkem aega ning seda ei ole võimalik lühemas teenistuses tagada. Eelnõu §-s 2 sätestatakse muudatuse jõustumise aeg. Kooskõlas Kaitseväe juhataja ettepanekuga ajakohastada ja uuendada 2027. aastaks ajateenistuse väljaõppeplaane hakatakse 12-kuulist ajateenistuse mudelit rakendama kutsealuste puhul, kes asuvad ajateenistusse alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Tulenevalt KVTS § 37 lõikest 4 tuleb kutsealusele ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja otsus teha teatavaks hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, mistõttu 2027. aastal ajateenistusse kutsutavatele isikutele tuleb ajateenistuse kutseid hakata kätte toimetama juba 2026. aasta alguses. See tähendab, et ajateenistuse kestust käsitlev regulatsioon peab olema muudetud enne kutsete vormistamise ja kättetoimetamise algust. Ajateenistusse kutsutava isiku jaoks on oluline teada juba ajateenistuse kutse saamisel, kui pikk saab olema tema teenistus, et varakult lahendada oma õppe-, töö- ning muud elukorralduslikud küsimused. Määruse heakskiitmisel tekib Kaitseressursside Ametil võimalus alustada kutsealuste teavitamist uuendatud ajateenistuse kestusest ja väljaõppeplaanidest. Varajane kommunikatsioon on oluline nii kutsealuste teadlikkuse tõstmiseks kui ka süsteemi üldise ettevalmistuse tagamiseks. 12-kuuline ajateenistus laieneb isikutele, kelle väljaõpe algab 2027. aastal. 2026. aastal teenistust alustavate, kuid 2027. aastasse ulatuva teenistusega kutsealuste ajateenistuse kestuseks on 11 kuud, mis tagab uuele väljaõppemudelile sujuva ülemineku ning väldib vahepealseid vastuolusid väljaõppekorralduses. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Tänu 12-kuulisele ajateenistusele omandavad ajateenijad keeruka tehnika käsitsemiseks vajalikud süvendatud oskused ning harjutavad allüksuste koostööd tasemeni, mis tagab riigikaitse valmisoleku ja usaldusväärsuse kriisiolukorras. 2 Väljaõppe maht, intensiivsus ja tehniline keerukus on kasvanud kõikidel erialadel ning senine 8–11- kuuline ajateenistus ei võimalda enam tagada vajalikku kompetentsi ega Kaitseväe sõjaaja üksuste lahinguvõimet. Üksuste tegelik koostöö- ja lahinguvõime saavutatakse vaid siis, kui kogu tsükkel – individuaalne väljaõpe, erialaõpe ja üksuse tasandi väljaõpe – on piisavalt pikk ja sama kestusega. Halduskoormuse kasv on minimaalne, kuna väljaõppetsüklid muutuvad ühtsemaks ja ajateenistuse väljaõppe planeerimine muutub stabiilsemaks. Kokkuvõttes loob 12-kuuline ajateenistus ühtlase ja piisava väljaõppetsükli, toetab reservi kvaliteeti ning tagab Eesti riigikaitse vajadustele vastava ettevalmistuse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Arvestuslikult on ajateenistuse kestuse pikendamisega seotud otsesed kulud (ajateenija toetus, toitlustus) 2027. aastal 31 miljonit eurot. Määruse rakendamisega kaasnev kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Määruse rakendamine ei too kaasa tulu riigieelarvesse. 5. Määruse jõustumine Määruses tehtavaid muudatusi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2027 kooskõlas Kaitseväe uuendatud väljaõppeplaanidega (vt ka eelnõu § 2 selgitus). 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele. Rahandusministeerium ja Kaitsevägi eelnõu kohta märkusi ei esitanud. 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 46 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruses nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Ajateenistuse kestus on 12 kuud.“; 2) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär