MINISTRI KÄSKKIRI
08.03.2019 nr 21
Hasartmängumaksu laekumistest toetuste
andmise tingimused ja kord
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 alusel ning kooskõlas hasartmängumaksu
seaduse § 7 lõike 2 punktiga 4:
kinnitan hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise tingimused ja korra (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Riina Sikkut
Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister
2
KINNITATUD
Ministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 21
Lisa
Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise tingimused ja kord
1. Üldsätted
1.1. Reguleerimisala
Käskkiri reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 sätestatud laekumistest
Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ministeerium) eraldatud meditsiini, hoolekande, perede,
vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning hasartmängusõltuvusega
inimestega seotud tegevuste toetamiseks toetuse (edaspidi toetus) taotlemist ja andmist ning
saadud toetuse kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda (edaspidi kord).
1.2. Terminid
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) omafinantseering – toetuse taotleja rahaline või mitterahaline mõõdetav panus
kogumaksumusest, mida ei hüvitata;
2) rakendusüksus – käesoleva korra punktis 1.3 nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus, kes
täidab käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, sealhulgas teavitab avalikkust ja võimalikke
taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast, menetleb väikeprojekti ja
strateegilise partnerluse projekti taotlusi ning otsustab, kas väikeprojekti taotlus rahuldada või
mitte, annab taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud
küsimustes, teeb toetuse väljamaksed, otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või
osaliselt kehtetuks tunnistamise ning nõuab tagasi aluseta või enam makstud toetuse;
3) strateegiline partnerlus – avaliku sektori ja vabaühenduse koostöövorm, mis tähendab
püsivat koostööd valdkonna eestvedamisel, probleemide väljaselgitamisel, arengueesmärkide
seadmisel, lahenduste leidmisel ja elluviimisel ning on oluline võimalus vabaühenduste
võimestamiseks. Partnerlusest ja tegevustoetusest tulenevalt toetatakse ühtlasi ühenduse
organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust.
4) väikeprojekt – kindlaks määratud ajaperioodi jooksul elluviidav ühekordne tegevus või
tegevuste kogum, mis omab kindlat tegevusplaani ja eesmärki.
1.3. Rakendusüksus
Korra alusel korraldatavate taotlusvoorude rakendusüksuseks on Riigi Tugiteenuste Keskus.
1.4. Riigiabi
1.4.1. Kui korra alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni
määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi
ka VTA määrus), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
1.4.2. VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punkti 1
alapunktides c–e nimetatud valdkondadele ja tegevustele, komisjoni määruse (EL) nr
1408/2013 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele ega komisjoni määruse
(EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. Komisjoni
3
määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punkti
2 alapunktides a–h nimetatud valdkondadele ja tegevustele.
1.4.3. Ühele ettevõtjale ei tohi koos käesoleva korra alusel taotletava abiga jooksva
majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul:
1.4.3.1 VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada 200 000 eurot;
1.4.3.2 komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada
15 000 eurot;
1.4.3.3 komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada
30 000 eurot;
1.4.3.4 komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ületada
500 000 eurot;
1.4.3.5 abi ületada 100 000 eurot, kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas
tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale.
1.4.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
1.4.5. VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni
määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud abi kumuleerimise reegleid. Komisjoni
määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama
määruse artikli 2 punktides 5–8 sätestatud nõudeid.
1.4.6. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei
anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi
tagasimaksmiseks.
1.4.7. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei
anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti
18 tähenduses.
2. Toetuse andmise põhimõtted
2.1. Toetuse andmise eesmärk
2.1.1. Toetust antakse tegevustele, millega viiakse ellu meditsiini, hoolekande, perede, eakate
ja puuetega inimestega seotud eesmärgid ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud
tegevused.
2.1.2. Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ministeeriumi valdkonna arengukavade
ja programmide tegevuste ja teenustega ning toetama neis seatud eesmärkide täitmist.
2.1.3. Hasartmängumaksu laekumisest ei finantseerita tegevusi, mille katteks on toetust
eraldatud või makstud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi või
Ühtekuuluvusfondi vahenditest või teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või
muudest välisabi vahenditest.
2.1.4. Korra raames mittetoetatavad kulud on:
1) rahatrahv vm rahaline karistus, kohustuste mittetäitmise eest makstav leppetrahv ja viivised,
rahatrahvid jmt;
2) investeeringud, sh kapitalirent;
3) amortisatsioon;
4) remondikulud jms;
5) sõidukid, sh mootorsõidukid, maastiku ja vee sõidukid, droonid – nende soetamine, rendi
ja ülalpidamiskulud;
4
6) kulud, mis on tehtud väljaspool toetuse otsuses määratud tegevuse elluviimise perioodi
(abikõlblik periood);
7) trükised, meediatooted (v.a hädavajalik eesmärgi saavutamiseks);
8) kulud, mis on tehtud eirates head tava, sh tehingutes isikutega, kellega toetuse saajal on
huvide konflikt;
9) muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebavajalikud kulud.
2.2. Toetatava tegevuse elluviimise periood
2.2.1. Toetatava tegevuse elluviimise ehk abikõlblik periood on toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti elluviimiseks
vajalik kulu. Projekti toetatava tegevuse elluviimise periood ei või olla varasem kui taotluse
rahuldamise otsuse kuupäev.
2.2.2. Väikeprojekti taotlusvoorust toetatava tegevuse elluviimise periood on maksimaalselt
üks aasta.
2.2.3. Strateegilise partnerluse projekti taotlusvoorust toetatava tegevuse elluviimise periood
on kuni neli aastat. Iga järgneva aasta eelarve ja tegevused kooskõlastatakse ministeeriumiga.
2.3. Toetuse osakaal ja piirsumma
2.3.1. Väikeprojekti taotlusvooru toetuse suurim summa on 10 000 eurot taotluse kohta.
2.3.2. Strateegilise partnerluse projekti taotlusvooru toetuse vähim summa on 10 000 eurot
taotluse kohta.
2.3.3. Strateegilise partnerluse mitmeaastaste rahastamisotsuste kogumaht ei ületa jooksval
eelarveaastal ministeeriumile riigieelarvest hasartmängumaksu laekumisest ette nähtud
summast 50%.
2.3.4. Omafinantseeringu minimaalne määr on:
1) vähemalt 10% väikeprojekti kogukuludest;
2) vähemalt 20% strateegilise partnerluse projekti kogukuludest.
2.3.5. Omafinantseeringust võib kuni 50% moodustada mitterahaline panus.
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusele mitterahalise omafinantseeringu piirmäära ei
kohaldata.
2.4. Taotlusvooru avamine
2.4.1. Ministeerium esitab rakendusüksusele kirjalikult aasta lõpus järgmise aasta eeldatava
tööplaani, sealhulgas korraldatavate taotlusvoorude arvu, ajaraami ja teemad.
2.4.2. Enne taotlusvooru teavitamist esitab ministeerium rakendusüksusele täpsustatud
taotlusvooru eelarve.
2.4.3. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru avamisest, teemadest ja tähtajast oma veebilehel
vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
2.4.4. Rakendusüksus kuulutab väikeprojekti taotlusvooru välja vähemalt neli korda aastas ja
strateegilise partnerluse projekti taotlusvooru vähemalt üks kord aastas.
5
2.5. Nõuded taotlejale ja partnerile
2.5.1. Toetuse taotlejaks on juriidiline isik, kelle kavandatud projekt on kooskõlas käesoleva
korra punktis 2.1.1 nimetatud tegevustega.
2.5.2. Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partneri avalikust, era- ja kolmandast
sektorist. Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse
asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projektis toetatava tegevuse
rakendamisel, kes kannab omafinantseeringu kulud või rahastab mittetoetatavaid tegevusi,
mis on projekti elluviimiseks vajalikud.
2.5.3. Taotleja ja partner vastavad järgmisele tingimusele:
1) maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud;
2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.
2.6. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele
2.6.1. Allkirjastatud taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu
taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks.
2.6.2. Erandkorras ja eelneval kokkuleppel rakendusüksusega saab taotluse esitada muul
viisil. Muul viisil esitamise korral on toetuse esitamise päevaks taotluse registreerimise
kuupäev rakendusüksuse dokumendihaldussüsteemis.
2.6.3. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
2.6.4. Taotlemisel esitatakse kinnituskiri toetuse taotleja partneri poolt rahalise või
mitterahalise omafinantseeringu tagamiseks.
2.7. Taotluse menetlemine
2.7.1. Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja nõuetekohasust.
2.7.2. Taotluse menetlemise tähtaeg on kümme tööpäeva taotlemise tähtajast. Taotluse
menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva korra punktides 2.7.3 ja
2.7.4 nimetatud juhul kuni viis tööpäeva.
2.7.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta
leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised
asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainfot.
2.7.4. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja
projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene,
välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
2.8. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
2.8.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab
käesoleva korra punktis 2.5 sätestatud nõuetele.
2.8.2. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva korra punktides 2.6.1 ja 2.6.4 sätestatud nõuetele;
2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
6
2.8.3. Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, jätab rakendusüksus
taotluse rahuldamata.
2.9. Taotluse hindamine ja valikukriteeriumid ning taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemine
2.9.1. Väikeprojekti taotlusi hindab rakendusüksus. Strateegilise partnerluse projekti taotlusi
hindab ministeerium.
2.9.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud strateegilise partnerluse projekti taotlused edastab
rakendusüksus ministeeriumile.
2.9.3. Rakendusüksus võib väikeprojekti taotluste hindamise protsessi kaasata nõuandvaid
eksperte.
2.9.4. Rakendusüksus hindab väikeprojekti taotlusi järgmiselt:
1) nõuetele vastavat taotlust hindab erapooletu, kompetentne rakendusüksuse töötaja;
2) rakendusüksus hindab taotlusi vastavalt asutuse protseduuri reeglitele.
2.9.5. Kantsleri käskkirja alusel moodustatakse hindamiskomisjon, kes hindab strateegilise
partnerluse projekti taotlusi järgmiselt:
1) nõuetele vastavat taotlust hindab kompetentne ministeeriumi hindaja;
2) hindamiskomisjon teeb vastavalt hindaja sisendist tekkinud pingereale ettepaneku taotlus
rahuldada või rahuldamata jätta kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni ning otsustab,
kellega alustatakse mitmeaastase strateegilise partnerluse läbirääkimisi;
3) hindamiskomisjoni lõplik otsus tehakse koosolekul ja vormistatakse protokollina;
4) protokoll edastatakse rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse koostamiseks.
2.9.6. Nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotlusi hinnatakse järgmiste
hindamiskriteeriumite alusel:
1) kavandatava tegevuse vastavus sihtrühma vajadustele – maksimaalselt 6 punkti;
2) tegevusega saavutatav mõju – maksimaalselt 5 punkti;
3) tegevuse elluviija teadmised, oskused ja kogemused, mis võimaldavad saavutada soovitud
tulemusi – maksimaalselt 4 punkti;
4) kavandatava tegevuse sisu, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning nende
omavaheline loogiline seos – maksimaalselt 5 punkti;
5) eelarve põhjendatus ja realistlikkus – maksimaalselt 5 punkti.
6) strateegilise partnerluse taotluste puhul ministeeriumi valdkonna arengukavade ja
programmide tegevuste eesmärkidesse panustamine – maksimaalselt 5 punkti.
2.9.7. Väikeprojekti taotlustest kuuluvad rahuldamisele, mille koondhinne on vähemalt 13
punkti, strateegilise partnerluse projektide puhul vähemalt 16 punkti ja mille rahastamise
summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki.
2.9.8. Kui väikeprojekti või strateegilise partnerluse projekti taotluste maht on suurem kui
taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral
kõrgema omafinantseeringu määraga taotlust. Kui omafinantseeringu määr on võrdne,
eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.
2.9.9. Strateegilise partnerluse projekti taotlustest kuuluvad rahuldamisele need, mille kohta
on ministeeriumi hindamiskomisjon teinud rakendusüksusele protokollilise ettepaneku taotlus
rahuldada.
2.9.10. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse vastavalt
käesoleva korra punktidele 2.9.7 ja 2.9.9.
7
2.9.11. Ülejäänud taotlused jäetakse rahuldamata.
2.9.12. Taotlust ei rahuldata ja rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks;
2) taotlus ei vasta käesoleva korra punktides 2.9.7 ja 2.9.9 sätestatud alustele;
2) taotluses esitatud kulu on tekkinud enne toetuse andmise otsust;
3) taotleja on sama kulu hüvitamiseks juba toetust saanud;
4) varem antud toetuse kasutamise aruanne on õigeaegselt esitamata või ei ole
rakendusüksuse poolt kinnitatud;
5) eelmise projekti tagasinõue ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul
tagastamata;
6) projekti eesmärk on saavutatav ilma toetuseta.
2.9.13. Taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest teavitatakse taotlejat kuue tööpäeva
jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
2.9.14. Informatsioon taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta avalikustatakse
Riigi Tugiteenuste Keskuse ja ministeeriumi kodulehel.
2.10. Taotluse osaline rahuldamine
2.10.1. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel:
1) projekti eesmärgid ja tulemused on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti
kogumaksumusega;
2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
toetatavad või projekti eesmärkide ja tulemuste seisukohast põhjendatud.
2.10.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta.
Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, jätab rakendusüksus taotluse
rahuldamata.
3. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
3.1. Väikeprojektide puhul tehakse toetuse väljamaksed kümne tööpäeva jooksul toetuste
rahuldamise otsuse tegemisest.
3.2. Strateegilise partnerluse projektide puhul tehakse väljamakse üldjuhul igakuulise
maksena vastavalt otsuses fikseeritud ajagraafikule.
3.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuste
keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuste keskkonna töös takistab aruande esitamist,
loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
Taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.
3.4. Lõpparuanne esitatakse viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast toetatava tegevuse
elluviimise perioodi lõppu.
3.5. Kokkuleppel rakendusüksusega võib aruandluse esitada e-posti teel või paberil, kui taotlus
on esitatud samal viisil.
3.6. Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on nõuetekohaselt täidetud ja taotluses kirjeldatud eesmärgid ja tegevused on täidetud ja ellu
viidud. Vajaduse korral saadab rakendusüksus aruande parandamiseks tagasi ning annab
tähtaja paranduste tegemiseks. Lisandunud aja võrra pikeneb menetlemise aeg.
8
Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul parandatud
aruande saamisest.
3.7. Rakendusüksusel ja ministeeriumil on õigus täiendavalt kontrollida toetuse saaja esitatud
aruannete õigsust ja toetuse otsuses nimetatud eesmärgil kasutamise sihipärasust.
Muuhulgas on rakendusüksusel ja ministeeriumil õigus:
1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid ja dokumente;
2) saada toetuse saajalt kirjalikke ja suulisi seletusi;
3) viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
4. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
4.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või ministeeriumi või
toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel, kui:
1) muutub toetatav tegevus või selle ulatus või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
2) muudetakse toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest
rohkem kui 10%;
3) toetatava tegevuse abikõlblik periood pikeneb rohkem kui kolm kuud.
4.2. Toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks ei loeta:
1) projekti täitmise või aruande esitamise tähtaja pikendamist kuni kolm kuud;
2) projekti tegevuste eelarve muudatust eelarveridade vahel kuni 10% ulatuses projekti
abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei
muutu.
4.3. Korra punktis 4.2 viidatud muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.4. Rakendusüksus küsib ministeeriumilt hinnangut strateegilise partnerluse projekti taotluse
rahuldamise otsuse muutmise kohta.
4.5. Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul
pärast vastavasisulise taotluse saamist.
4.6. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
järgmistel juhtudel:
1) tegevus, mille jaoks toetust anti, on toetuse saajal ellu viimata;
2) ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
3) toetuse saaja ei ole toetust kasutanud sihipäraselt;
4) projektis kirjeldatud eesmärke ei ole saavutatud;
5) toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
6) toetuse saaja ei võimalda või raskendab oluliselt kontrolli tegemist;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;
8) tehinguid on tehtud isikutega, kellega toetuse saajal on huvide konflikt.
4.7. Rakendusüksus küsib ministeeriumilt hinnangut strateegilise partnerluse projekti taotluse
rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise kohta.
5. Toetuse tagasinõudmine
5.1. Toetuse saaja maksab toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise
otsuse kehtetuks tunnistamisest arvates.
5.2. Toetuse tagasinõudes esitatakse järgmised andmed:
9
1) tagasinõudja nimi ja aadress;
2) toetuse saaja nimi;
3) otsuse number ja kuupäev;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse ja leppetrahvi suurus ning tagasimaksmise tähtpäev;
6) tagasimakseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
7) muu oluline teave.
6. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
6.1. Toetuse saaja ja partner kohustuvad:
1) toetuse saamise korral kasutama eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks;
2) eristama asutuse raamatupidamises projektiga seotud kulud;
3) kandma kasutamata toetuse tagasi rakendusüksusele;
4) teavitama rakendusüksust esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse elluviimist
raskendavad asjaolud;
5) vastama rakendusüksuse ja ministeeriumi küsimustele määratud tähtaja jooksul;
6) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sh teostada kohapealset kontrolli.
6.2. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt infot ja nõuandeid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
6.3. Toetuse saaja nimetab sotsiaalministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates
trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel
esinemistel, kasutades võimaluse korral sotsiaalministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste
ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.
6.4. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama ministeeriumi soovil tema sümboolika edasise
kasutamise.
6.5. Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase
vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise
kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist,
esitab toetuse taotleja ülesande andmist tõendava dokumendi nimetatud komisjoni määruse
preambuli punkti 6 tähenduses.
6.6. Rakendusüksus kohustub:
1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul
alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi
kohta;
3) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest.
7. Korra kinnitamine
Korra kinnitavad sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister oma käskkirjaga.
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuse andmise tingimused ja kord“ seletuskiri
I Sissejuhatus
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkiri „Hasartmängumaksu laekumistest toetuse
andmise tingimused ja kord“ (edaspidi kord) on kehtestatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike
1 punkti 8 alusel ning kooskõlas hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktiga 4.
Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punkti 4 kohaselt nähakse Sotsiaalministeeriumile
(edaspidi ministeerium) riigieelarves ette 15,3 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast
laekumisest, millest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega
inimestega seotud projektide toetamiseks ning 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega
seotud tegevuste toetamiseks.
Hasartmängumaksu vahendid on riigieelarves arvestuslikud, vahendite lõplik summa sõltub
hasartmängumaksu tegelikest laekumistest.
Käesolev kord asendab kantsleri 28.08.2014 käskkirjaga nr 35 kinnitatud hasartmängumaksu
laekumistest toetuse andmise tingimusi ja korda.
Korra ja seletuskirja on koostanud finantsosakonna toetuste juht Ester Timmas (tel 626 9280,
[email protected]) ja finantspeaspetsialist Merit Havi (tel 626 9284,
[email protected]).
Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626
9333,
[email protected]).
Korra ettevalmistamisel on lähtutud hasartmängumaksu seadusest, haldusmenetluse seadusest
ja Siseministeeriumi „Ühenduste rahastamise juhendmaterjalist“.
Kord ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
II Korra sisu ja võrdlev analüüs
1. peatükk „Üldsätted“
Esimeses peatükis selgitatakse korras kasutatud termineid ja seda, kes on hasartmängumaksust
laekuva toetuse taotlusvoorude korraldaja, samuti sätestatakse riigiabi nõuded.
2. peatükk „Toetuse andmise põhimõtted“
Toetust saab taotleda tegevusteks, mis toetavad meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja
puuetega inimestega ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste elluviimiseks.
Väikeprojekti põhimõte on see, et organisatsioon taotleb toetust kindlaks ajaperioodiks ühe või
mitme tegevuse elluviimiseks. Projektitaotluse elluviimise aeg on maksimaalselt üks aasta toetuse
rahuldamise otsusest.
Strateegilise partnerluse projekti toetuse saaja võib toetust taotleda ka väikeprojekti voorust, kui
tegevused ei kattu. Ühel toetuse saajal ei saa samaaegselt olla mitu strateegilise partnerluse
toetuse andmise otsust.
Strateegilise partnerluse taotlusvooru sisuks on tegevustoetuse taotlemine üheks või mitmeks
aastaks. Enne rahastamise otsuse tegemist on toetuse andjal ja taotlejal võimalus tegevusplaan
ja eelarve läbi rääkida.
Taotluse esitamisel kinnitab taotleja, et ei ole samade tegevuste elluviimiseks toetust taotlemas
ega saanud toetust teistest allikatest.
2
Abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks.
Toetatavad kulud on eelkõige:
1) projekti elluviimisega seotud personalikulud;
2) eksperditasud (konkreetse tööülesande tegemiseks ja piiritletud ajamahus);
3) ürituste ja koolituste korraldamisega seotud kulud (kohvipausid ja toitlustus ei ole soositud);
4) analüüside ja uuringutega seotud kulud;
5) teavitustegevuse kulud (sh veebileht, kampaaniate korraldamine jmt);
6) projekti tegevustega seotud ning projekti elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused (nt
raamatupidamine jt);
7) projekti elluviimisega seotud kontori üüri-, side-, transpordi- ja kommunikatsioonikulud;
8) projekti elluviimisega seotud väikevahendite soetamine (üldjuhul strateegilise partnerluse puhul
laud, toolid, arvuti jmt), mille vajadust põhjendatakse taotlemisel;
9) missioonidel, õppustel jmt üritustel osalemine sh välismaal, mille vajadus tuleneb
organisatsiooni põhikirjalisest tegevusest;
10) välislähetused ja väliskoolitused on mõeldud ennekõike strateegiliste partnerite puhul;
11) muud projekti elluviimisega seotud põhjendatud kulud.
Korra alusel antud toetuse raames ei toetata järgmisi kulusid:
1) rahatrahv vm rahaline karistus, kohustuste mittetäitmise eest makstav leppetrahv ja viivised,
rahatrahvid jmt;
2) investeeringud, sh kapitalirent;
3) amortisatsioon;
4) remondikulud jms;
5) sõidukid, sh mootorsõidukid, maastiku- ja veesõidukid, droonid - soetamine, rendi ja
ülalpidamiskulud;
6) kulud, mis on tehtud väljaspool toetuse otsuses määratud tegevuse elluviimise perioodi
(abikõlblik periood);
7) trükised, meediatooted (v.a hädavajalik eesmärgi saavutamiseks);
8) kulud, mis on tehtud eirates head tava, sh tehingutes isikutega, kellega toetuse saajal on huvide
konflikt;
9) muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebavajalikud kulud.
Väikeprojektide kulude abikõlblik periood algab taotluse rahuldamise otsusest ja kõik kulud peavad
olema tasutud abikõlbliku perioodi sees.
Strateegilise partnerluse abikõlblik periood algab üldjuhul kalendriaasta algusest. Kulusid loetakse
abikõlblikuks, kui need on tekkinud ja tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil.
Väikeprojektide taotlusvoorus on maksimaalne toetuse (hasartmängumaksust laekumise
vahendid) suurus 10 000 eurot ja tegevuste elluviimise maksimaalne periood üks aasta.
Strateegilise partnerluse projektidele maksimaalset summat ei kohaldata, vähim taotletav summa
on 10 000 eurot. Tegevuste elluviimise periood on üks kuni neli aastat. Kui projekt kestab rohkem
kui aasta, kooskõlastatakse iga järgneva aasta eelarve ja tegevused ministeeriumis.
Väikeprojektide taotlemisel peab taotleja tagama vähemalt 10% omafinantseeringut kogu projekti
eelarvest (näide: taotluse maksumus kokku on 5000 eurot, sellest 10% omafinantseering ja 90%
toetus). Strateegilise partnerluse taotlemisel on omafinantseeringu osakaal vähemalt 20%
taotlusest.
Toetuse saajal on lubatud kuni 50% omafinantseeringut katta mitterahalise panusena näiteks
vabatahtliku tööna, projekti tegevuste ruumide kasutuskuluna (tasuta ruumid projekti üritusteks
jmt). Rahaline või mitterahaline omafinantseering võib olla partneri panus. Sel juhul tuleb taotluse
esitamisel lisada partneri garantiikiri panustamise kohta. Hasartmängusõltuvuse
Nõustamiskeskusele mitterahalise omafinantseeringu piirmäära ei kohaldata.
3
Taotlusvoorude korraldajaks on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Ministeerium koostab
järgmise aasta tööde ajaraami hiljemalt detsembris. Enne taotlusvooru korraldamist esitab
ministeerium RTK-le täpsemalt taotlusvooru teemad ja taotlusvooru korraldamise tingimused.
Ministeerium loob komisjoni, kelle ülesandeks on taotlusvooru teemade otsustamine (nii
strateegilise partnerluse kui ka väikeprojektide puhul), taotlusvooru eelarve kinnitamine ning
strateegilise partnerluse projektide hindamine.
Taotlejaks ja partneriks võib olla juriidiline isik, kellel puuduvad äriregistri märked likvideerimise või
sundlõpetamise kohta, kes ei ole pankrotis ja kelle maksevõlg on väiksem kui 100 eurot või see on
ajatatud.
Taotluste esitamine RTK-le toimub elektroonilise e-toetuste keskkonna kaudu. Taotlus koosneb
sisutegevuse kirjeldusest ja eelarvest. Kui strateegilise partnerluse toetuse taotlejal on erisoove
toetuse väljamaksmise suhtes, tuleb see ära märkida (üldjuhul tehakse makseid iga kuu,
üksikjuhtudel võib teha kuni nelja kuu ettemaksu). Taotlusele saab lisada täiendavaid dokumente
(CV, kinnituskirjad, volitused jmt). Taotluse peab allkirjastama allkirjaõiguslik isik.
Erandjuhul sisestab taotluse toetuse taotleja eest RTK, vastav kokkulepe tuleb saavutada
eelnevalt e-posti või telefoni teel. Muul viisil esitamise korral loetakse toetuse esitamise päevaks
taotluse registreerimise kuupäev rakendusüksuse dokumendihaldussüsteemis.
Rakendusüksus menetleb taotlust ehk teeb esmakontrolli kümne tööpäeva jooksul (tehniline
kontroll) ja kontrollib taotleja vastavust nõuetele, sh äriregistri andmed. Samuti kontrollitakse sisu
vastavust taotlusvooru teemadele ja vajaduse korral küsitakse juurde täiendavat infot või toetavat
materjali või lastakse parandada taotletavate tegevuste summat, kuid sellega ei tohi muutuda
eelarve kogusumma ega omafinantseeringu ja toetuse osakaal. Kui taotlus vastab tingimustele,
loetakse taotlus nõuetele vastavaks. Mittevastavaid taotlusi edasi ei menetleta.
Väikeprojektide taotlusvooru vastavaks tunnistatud taotlusi hindab RTK asutuse
hindamisprotseduuridest lähtudes.
Strateegilise partnerluse projektid edastatakse hindamiseks ministeeriumile. Ministeeriumi
hindamiskomisjon hindab taotlusi vastavalt kantsleri kinnitatud hindamisjuhendile.
Hinnatud taotlused järjestatakse hinnete alusel alates kõrgeima koondhinde saanud taotlustest.
Komisjon valib üksmeelselt välja mitmeaastased strateegilise partnerluse taotlused ja ülejäänud
taotlused loetakse üheaastaseks. Üheaastaseid taotlusi rahuldatakse kuni taotlusvooru
eelarveliste vahendite lõppemiseni. Ministeerium koostab rahuldamisele kuuluvate ja
rahuldamisele mittekuuluvate taotluste kohta protokolli ning teeb ettepaneku rakendusüksusele
otsuse koostamiseks.
Kui hindaja või komisjoni arvates on taotluses kirjeldatud tegevusi võimalik ellu viia väiksema
eelarvega või mingeid tegevusi ära jättes, võib taotlejaga kokkuleppel taotluse rahuldada osaliselt.
Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning teavitab sellest
toetuse saajat. Otsus avalikustatakse RTK ja ministeeriumi kodulehel.
3. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine“
Toetuse väljamakse on seotud Maksu- ja Tolliameti hasartmängumaksu vahendite igakuise
laekumisega. Toetus makstakse välja kas ühe maksena või maksegraafiku alusel. Väikeprojekti
toetused makstakse välja üldjuhul ühekordse maksena peale otsuse tegemist kümne tööpäeva
jooksul.
Strateegilise partnerluse projekte rahastatakse igakuise maksena, erandjuhtudel tehakse
suuremasummaline ettemakse, kui see tuleneb toetuse rahuldamise otsusest.
4
Esitatavate aruannete arv ja aeg on kajastatud toetuse rahuldamise otsuses. Väikeprojektide
puhul, mille tegevuste elluviimise periood on kuni kuus kuud (k.a), vahearuannet esitama ei pea.
Väikeprojektide puhul, mille tegevuste elluviimise periood on pikem kui kuus kuud, ja strateegilise
partnerluse projektide puhul võib rakendusüksus või ministeerium määrata vahearuande esitamise
tihedusega iga kuue kuu tagant rahastamise otsuse tegemisest.
Lõpparuande esitamise kohustus on kõigil rahastamise otsuse saanud toetuse saajatel.
Aruandluse esitamine toimub e-toetuste keskkonna kaudu.
Rakendusüksus kontrollib aruandeid 20 tööpäeva jooksul. Vajaduse korral küsib lisaselgitusi või
kulusid tõendavaid dokumente ning kinnitab lõpparuanded.
Ministeeriumil ja rakendusüksusel on õigus täiendavalt küsida informatsiooni aruandluse ja
tegevuste elluviimise kohta, sh küsida toetuse saajalt dokumente, kohtuda toetuse saajaga ja
viibida toetuse saaja ruumides.
4. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“
Ministeerium või toetuse saaja võib esitada RTK-le ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse
muutmiseks, kui:
1) muutub toetatav tegevus või selle ulatus või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;
2) muutub toetatavate kulude kogumaht või toetuse osakaal abikõlblikest kuludest;
3) toetatava tegevuse elluviimise periood pikeneb rohkem kui kolm kuud.
RTK võib vastava muudatuse teha ka omal algatusel. Strateegilise partnerluse projektide puhul
küsib RTK toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks ministeeriumi nõusolekut.
Rakendusüksust teavitades võib toetuse saaja teha järgmisi muudatusi:
1) projekti täitmise ja/või aruande esitamise tähtaja pikendamine kuni kolm kuud;
2) projekti tegevuste eelarve muudatus eelarveridade vahel kuni 10% ulatuses projekti
abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei
muutu.
Muutmisettepanekud esitab toetuse saaja rakendusüksusele üldjuhul e-posti teel või muus
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse (strateegilise partnerluse projekti puhul
ministeeriumi nõusolekul) kehtetuks või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
1) tegevus, mille jaoks toetust anti, on toetuse saajal ellu viimata;
2) ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
3) toetuse saaja ei ole toetust kasutanud sihipäraselt;
4) projektis kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
5) toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete
korral oleks toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
6) toetuse saaja ei võimalda või raskendab oluliselt kontrolli tegemist;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;
8) tehinguid on tehtud isikutega, kellega toetuse saajal on huvide konflikt.
6. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused“
Toetuse saaja peab toetust kasutama vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele. Kulud peavad
olema mõistlikud, kaalutletud ja vajadusest tulenevad ning lähtuma turuhindadest. Samuti peab
toetuse saaja eristama toetusega tehtud tehingud muust raamatupidamisest spetsiaalse tunnuse
või raamatupidamise kontoga.
5
Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt infot taotluse esitamise, kulude abikõlblikkuse ja
aruande esitamise kohta.
Toetuse saaja peab avalikustama rahastajana sotsiaalministeeriumi, kasutades selleks
ministeeriumi logo või teavitama sellest muul viisil.
Toetuse saaja peab teavitama rakendusüksust esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse
elluviimist raskendavad probleemid.
Samuti sätestatakse toetuse saaja ning rakendusüksuse kohustused seoses toetuse
kvalifitseerumisega vähese tähtsusega abiks.
III Korra vastavus Euroopa Liidu õigusele
Puutumus Euroopa Liidu õigusega puudub.
IV Korra jõustumine
Korra kinnitavad sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister oma käskkirjaga.
V Korra kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Riigi Tugiteenuste
Keskus märkusi ei esitanud.