Tervise- ja tööministri määrus „Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus“
seletuskirja lisa.
Lisa
Kooskõlastustabel
Siseministeerium Sotsiaalministeeriumi vastus
Eelnõu § 6 järgi kantakse narkomaaniravi Arvestamata.
alustamisel ja lõpetamisel andmekogusse Narkomaaniaravi isikustamine eeldab
unikaalne kood, mis moodustatakse õigusruumi muudatust esmalt seaduse
automaatselt isikukoodi või asenduskoodi tasandil. See on sisuline muudatus, mis ei
alusel. See tähendab, et vastutav töötleja saab ole otseselt seotud isikuandmete kaitse
väljastada andmeid kujul, mis ei võimalda seaduse rakendamise seaduses tehtud
andmete alusel isikut tuvastada. Rõhutame, et muudatustega ja ei ole lahendatav
Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika määruse tasemel.
valge raamatu tegevuskavas on kirjeldatud ühe
tegevusena narkomaaniaravi andmekogu Tänaseks on kooskõlastamisel käinud
isikustamine, mis tagaks usaldusväärse info vastavasisuline väljatöötamiskavatsus
narkomaaniaravile pöördunud inimeste profiilist ning ettevalmistamisel on ka selle
ja ravi järgimisest. Isikustatud andmekogu muudatuse eelnõu.
võimaldaks Politsei- ja Piirivalveametil koostöös
Tervise Arengu Instituudi ja raviteenuse
pakkujatega soodustada isikute jõudmist
raviteenustele, ravi jälgimist ning ravi
tulemuslikkuse hindamist.
Eelnõu § 12 lõike 1 järgi säilitatakse Arvestatud.
andmekogusse kantud andmeid tähtajatult Andmeid säilitatakse edaspidi 30 aastat.
selleks, et seirata ajas narkomaania ravi trende.
Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatud andmekogu
pidamise eesmärk on narkomaania esinemise
analüüsimine, narkomaania leviku ennetamine
ja ravi tõhususe hindamine, tervishoiuteenuste
korraldamine, diagnostika ja ravi käsitluse
hindamine ning statistika, epidemioloogiliste
uuringute ja teadusliku uurimustöö tegemine.
Arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse ja
muude isikuandmete kaitse regulatsioonide
nõuetega ning muu hulgas
tulevikuperspektiiviga kanda andmekogusse
isikustatud andmeid, teeme ettepaneku üle
vaadata vajadus säilitada andmekogu pidamise
eesmärgi täitmiseks eelnõu §-s 6 nimetatud
andmeid määramata tähtajaga, ja täiendada
vastavalt seletuskirja.
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Eelnõu § 6 lg 1 ja 2 puhul jääb ebaselgeks, kas Arvestamata.
ja miks ei seota omavahel ravi alustamist ja Andmekogu praegune ülesehitus ei
lõpetamist ning korduvat ravile pöördumist. võimalda ravi alustamise, lõpetamise ja
Praeguse kirjelduse järgi nii on, et kuna isiku korduva ravi andmeid omavahel siduda.
unikaalne kood, tegevusala ja eluaseme tüüp Uus põhimäärus ei lahenda sisulisi
ning tervishoiuteenuse osutaja andmed jms probleeme, mis saavad alguse
kantakse andmekogusse nii ravi alustamisel kui andmekogus isikustamata kujul
ka lõpetamisel eraldi (ja nt unikaalne kood võib isikuandmete hoidmisest.
ilmselt olla siis erinev), siis tuleb igakordsel ravi Koostamisel on käinud narkootiliste ja
alustamisel lisada andmed varasema ravi psühhotroopsete ainete ning nende
2
kohta. Seletuskirjas ei avata, miks see on lähteainete seaduse muutmiseks
vajalik. Kui andmed esitatakse otse väljatöötamiskavatsus, mille eesmärgiks
andmekogusse, saab esitatavate andmete on viia läbi narkomaaniaravi andmekogu
hulka vähendada (esitades ainult muutunud ja arendustööd saavutades olukorra, kus
uued andmed). ühe isiku raviandmed oleks võimalik
omavahel siduda ja arstide
halduskoormust andmete sisestamisel
vähendada. See eeldab aga võimalust
töödelda isikuandmeid.
Eelnõu § 6 lg 1 p 8 loetletud andmed (sugu, Selgitame.
sünniaeg, vanus, rahvus, tegevusala, elukoht Arstile on isik alati tuvastatav, küll mitte
kombinatsioonis) ei taga isiku anonüümsust, riiklikus andmekogus. Andmekogu
mistõttu unikaalse koodi kasutamisel praegune ülesehitus ei võimalda ravi
isiku/asenduskoodi asemel on küsitav väärtus alustamise, lõpetamise ja korduva ravi
ja ka andmete väljastamisel (eelnõu § 11) tuleb andmeid omavahel siduda.
andmete kombineerimise võimalust kindlasti
arvestada.
Eelnõu §-s 12 lg 1 sätestatav andmete tähtajatu Arvestatud.
säilitamine tekitab küsimusi. Näiteks andmete Andmeid säilitatakse edaspidi 30 aastat.
esitaja nime ja kontaktandmete, arsti nime jms
säilitamise vajalikkus pikas perspektiivis on
küsitav. Andmetele tuleks säilitustähtajad
määrata reaalsest vajadusest lähtuvalt.
Rahandusministeerium
Teeme ettepaneku sätestada ka uues Arvestamata.
määruses statistiliste uuringute avaldamise Andmekogu pidaja saab statistilisi
nõue. kokkuvõtteid koostada vastavalt oma
siseregulatsioonile ning avalikkuse huvile
ka väljaspool seda, et see kohustus
tuleneks andmekogu põhimäärusest.
Selle eraldi reguleerimine andmekogu
põhimääruses ei ole vajalik (vt TAI
põhimäärust ja selles toodud ülesandeid).
Seletuskirjas täpsustada, kas uue määrusega ei Arvestatud.
kaasne riigieelarve vahendite
ümberplaneerimise vajadust SOMi
programmide ja/või valitsemisala asutuste
vahel.
Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu kohaselt soovitakse andmekogu Arvestatud.
põhimäärus kehtestada Vabariigi Valitsuse Põhimääruse jõustumise tähtaeg
määruse asemel tervise- ja tööministri pannakse paika vastavalt uue
määrusena, kuid senini ei ole tehtud vastavaid isikuandmete kaitse seaduse
muudatusi narkootiliste ja psühhotroopsete jõustumistähtajale, mis on korduvalt
ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 111, muutunud. Käesolevaks ajaks on
mis reguleerib selle andmekogu asutamist ja seaduse jõustumine teada, seega jõustub
pidamist. Inspektsioonile teadaolevalt määrus 15.03.2019.
planeeritakse see muudatus teha koos uue
isikuandmete kaitse seaduse
rakendusseadusega, mis on esialgselt
planeeritud jõustada 25.05.2018. Seetõttu ei ole
võimalik, et põhimääruse eelnõu jõustub
23.05.2018. Seetõttu ei ole ka veel võimalik
muuta andmekogu pidamise eesmärke.
3
Eelnõu § 6 lg 1 p 3 – tekib küsitavus, miks on Arvestatud.
vaja tervishoiutöötaja isikukoodi, kui on olemas Määrust on täiendatud §-ga 16, mis
registreerimistõendi number. Ka kehtiva sätestab üleminekuperioodi andmete
andmekogu põhimääruse lisas 1 kustutamiseks. Peale nimetatud
(narkomaaniaravi teatis) puudub hetkel märge, tähtpäeva neid ei koguta ja seni kogutud
et tervishoiutöötaja isikukoodi küsitakse. Ka andmed kustutatakse.
eelnõu seletuskirjas ei ole märgitud, miks on
vaja seda isikukoodi lisaks koguda. Samas
punktis on märgitud ka kontaktandmed, kuid ei
ole selge, mida on selle all mõeldud – kas siin
on telefoninumber ja/või e-posti aadress?
Kehtivas narkomaaniaravi teatises on märgitud
ainult telefon. Soovitan selles osas eelnõud
täpsustada.
Eelnõu § 6 lg 2 p 3 – ka siin on märgitud, et Vt eelmine vastus.
andmekogusse kantakse arsti isikukood, kuid ei
ole selge, miks seda tehakse, kui
andmekogusse kantakse ka arsti
registreerimistõendi number. Ka kehtiva
põhimääruse lisas 2 (narkomaaniaravi
lõpetamise teatis) ei ole märgitud, et kogutakse
arsti isikukoodi.
Eelnõu § 6 lg 2 p 9 – mis on selles punktis Arvestatud.
märgitud kontaktandmed? Kas siin on mõeldud Määrust on vastavalt muudetud.
telefoni ja/või e-posti? Märgin, et hetkel kehtiva
narkomaaniaravi lõpetamise teatises on
märgitud ainult telefon. Soovitan selles osas
eelnõud täpsustada.
Eelnõuga on välja jäetud kehtiva põhimääruse Arvestatud.
§-d 7 (isikukoodi kodeerimine ja kodeeritud Seletuskirja on muudetud ning
andmete edastamine) ja 8 (andmete esitaja täiendatud. Kuna tehnilised võimalused
identifitseerimine ja autoriseerimine) sisu, kuid pidevalt muutuvad ja täienevad, ei ole
eelnõu kohaselt toimub jätkuvalt isikuandmete otstarbekas tehnilist kirjeldust
kodeerimine (vt eelnõu § 6 lg 1 p 1). Samas ei põhimääruse tasemel tuua.
ole uue eelnõu korral selge, kuidas see
kodeerimisprotsess toimub ning milliseid
nõudeid sellele protsessile rakendatakse. Seda
aspekti ei kirjeldata ka eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu § 10 – sellest sõnastusest ei ole aru Arvestatud.
saada, kas andmete vaatamine ka logitakse. Määruse § 10 on sõnastatud järgmiselt:
Seetõttu soovitan täiendada seda paragrahvi „Andmekogu volitatud töötleja logib
ning lisada sinna ka, et andmetega tutvumine andmete töötlemise koos töötlemise
logitakse. Kui selle paragrahvi eesmärk ei ole kuupäeva, kellaaja ning
reguleerida nõuet, et andmekogus olevate töötlemistoimingu teinud isiku
andmetega tutvumisest (mitte väljastamisest) andmetega.“
jääb jälg (logi), siis tasuks sellise nõude
sisustamiseks kas täpsustada eelnõu § 11
lõiget 2 või lisada selle kohta eraldi säte. Sel
teemal soovitan tutvuda inspektsiooni
andmekogude juhendi peatükiga 4.5.
Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt säilitatakse Arvestatud.
andmekogusse kantud andmeid tähtajatult. Andmeid säilitatakse edaspidi 30 aastat.
Samas Rahvusarhiiv on ära hinnanud need
andmekogud, mis kuuluvad alatisele
säilitamisele ning nende hulgas ei ole
4
narkomaaniaravi andmekogu. Seetõttu tekitab
küsitavust, miks on vaja selle andmekogu
andmeid säilitada tähtajatult. Näiteks
eeldatavasti ei ole vaja ja eesmärgipärane
säilitada arsti nime ja isikukoodi tähtajatult.
Eelnõu § 12 lõige 2 – sellega reguleeritakse Selgitame.
eelnõu § 11 lõikes 2 toodud toimingute Logiandmete säilitamine on reguleeritud
(andmete väljastamine) säilitamistähtaeg, kuid § 12 lõike 2 alusel.
eelnõu §-s 10 olevate logide säilitamistähtaega
ei ole kuskil märgitud. Kas eelnõu §-s 10 olevate
kannete logimise tähtaeg on sõltuvuses
sisestatud andmetega ning sellega seonduvalt
ka kavandatava säilitamistähtajaga, mis on
tähtajatult? Kui see vastab tõele, siis soovitan
üle hinnata, kas reaalselt on vajalik eelnõu §-s
10 märgitud logikirjeid säilitada tähtajatult.
Soovitan ka üle kontrollida, kas eelnõu Arvestatud.
seletuskirjas olevad viited eelnõu
paragrahvidele ühtivad - eelnõu seletuskirja
lugedes tundus, et mitmed selgitused viitasid
valedele sätetele. Näiteks on eelnõu
seletuskirjas on eelnõu § 11 juures märgitud
„Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõu § 12
lõikes 3 sätestatud nõuded andmete jagamisele
rahvusvahelisel tasemel ning eelnõu § 12
lõikega 4 antud juurdepääs andmekogu
arendajale ja haldurile.“ Tegelikult eelnõus
endas pole sõnagi andmete jagamisest
rahvusvahelisel tasemel ning oma olemuselt
selgitati eelnõu §-i 11, mitte §-i 12 (viimane
reguleerib andmekogusse kantud andmete
säilitamist).
Eelnõust ei olnud selge, kas lisaks eelnõu §-s 8 Selgitame.
märgitud andmeandjatele on ka veel teisi Andmekogul ei ole muid andmeandjaid
andmeandjaid ja/või andmekogusid, milledelt kui psühhiaatria eriala tegevusluba
kavandatavasse andmekogusse andmeid omavad tervishoiuteenuse osutajad.
saadakse. Samuti soovitan eelnõus ära märkida Andmekogu ei ole lingitud ühegi teise
vähemalt need juriidilised isikud/asutused, kes andmekoguga. Andmeandjad ise
praktikas enim peaksid saama andmekogu andmeid ei näe. Andmekogu
(püsi)juurdepääsu andmekogu andmetele. andmed on nähtavad ainult Tervise
Selle teema osas soovitan tutvuda Arengu Instituudi selleks volitatud
andmekogude juhendi peatükiga 4.3. töötajale.
Eeltoodu osas märgin ka, et narkomaaniaravi Teadmiseks võetud.
andmekogu on hetkel asutatud 2006. aasta RIHA korrastatakse.
Vabariigi Valitsuse määruse alusel, kuid senini
ei ole see andmekogu läbinud kooskõlastust
riigi infosüsteemide haldussüsteemis (RIHA), sh
pole ta üldse RIHA-sse kantud. Inspektsiooni
teostatava kooskõlastuse kohta saate infot siit:
http://www.aki.ee/et/avalikteave/andmekogude-
kooskolastamine.
Praktiliselt ei ole võimalik kavandatavat eelnõud Arvestatud.
jõustada 23.05.2018, kuna vastavat Andmekaitsealast mõjuhinnangut on
volitusnormi ei ole selleks ajaks loodud. See kajastatud seletuskirjas. Sellel puudub
omakorda tähendab, et põhimäärus jõustatakse oluline mõju isikutele, kuna
5
peale 25.05.2018 ehk peale isikuandmete narkomaaniaravi andmekogus ei
kaitse üldmääruse jõustumist. Seetõttu on töödelda isikuandmeid ning isikuandmete
vajalik eelnõus ka läbi viia andmekaitseliste töötlemise viis, meetod ja ulatus ei muutu.
mõjude analüüs (ennekõike andmesubjekti ning
teda mõjutavate tegevuste osas) – hetkel ei
sisalda eelnõu seletuskiri selle kohast analüüsi,
kuigi eelnõu seletuskirjas on justkui märgitud, et
kavandatav andmekogu põhimäärus on
vastavuses isikuandmete kaitse üldmäärusega.
Tervise Arengu Instituut
Põhimääruses § 1 punktis 2 teeme ettepaneku Arvestatud.
ühtlustada narkomaaniaravi andmekogu
asutamise ja pidamise eesmärgi teiste
registritega, mille eest TAI määratakse
vastutavaks töötlejaks. Teeme ettepaneku
järgmiseks sõnastuseks:
Andmekogu peetakse narkomaania esinemise
analüüsimiseks, narkomaania leviku
ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks,
tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika
ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika
väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku
uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste
uuringute tegemiseks.
Põhimääruses § 2 punktis 2 on TEHIK on Arvestamata.
märgitud andmekogu volitatud ja TAI vastutav TEHIKu roll on praegusel hetkel
töötleja. TEHIK on andmekogu jaoks tehnilise andmekogu haldamine, mis on käsitletav
teenuse pakkuja. Ei ole välistatud, et tulevikus kui volitatud töötlemine (nt peab volitatud
võib andmekogu saada üle viidud teiste TAI töötleja andmekogu logisid). Kui
registrite poolt kasutatavale ETRA platvormile, tööülesanded on tulevikus plaanis ära
mille tulemusel TEHIKu roll kaoks. Praegusel muuta, siis muudetakse ka õigusakte.
kujul jääb TAI jaoks ebaselgeks TEHIK-u roll Ka seaduse volitusnormi sätestab
volitatud töötlejana olukorras, kus ta pakub (NPALS § 111 lg 4 p 1), et andmekogu
tehnilist tuge. Kõiki isikuid, kellel on mingi põhimääruses sätestatakse volitatud
puutumus registriga, ei pea määratlema töötleja ning töötleja ülesanded. Kui
põhimääruse kohaselt volitatud töötlejaks. tegemist on ülesandega mille täitmise
ulatus on teada ja mis on edasi
delegeeritud (tulenvalt TEHIKu
eesmärkidest, siis teatud osas talle),
tuleks see põhimääruses reguleerida, st
et sätestada õigusaktiga kahe
haldusorgani vaheline selge pädevus.
Selline volitus on otstarbekas, kui
tegemist on pideva protsessiga ning kus
volitatud töötleja ilmselt ei muutu.
Seletuskirjast tuleb välja võtta üksikkirjete Arvestamata.
väljastamine. Kuna põhimääruses § 6 punktis 8 Lähtuvalt määruse § 11 lõikest 1 peab
toodud andmekoosseis võimaldab mõningatel vastutav töötleja hindama õigust andmeid
juhtudel isiku kaudset tuvastamist, üksikkirjete andmekogust saada. Nendel üksikutel
väljastamine tuleb otsustada vastutava töötleja juhtudel, kui on oht, et andmekoosseis
tasandil vastavalt kehtestatud korrale. võib viia isiku kaudse tuvastamiseni, on
vastutavalt töötlejal õigus keelduda
andmeid üksikjuhtude täpsusega
väljastamast.
Põhimääruses § 14 andmekogu rahastamine. Arvestamata.
6
Riigieelarvest praegu ei ole tagatud andmekogu Määruses ei ole täpsustatud kas
rahastamine täies mahus, mille tõttu osaliselt riigieelarvest rahastatakse andmekogu
kaetakse andmekoguga seotud kulud täies mahus või osaliselt. Riigieelarveline
välisvahenditest. Pikemas perspektiivis ei ole rahastamine ei välista nt arendustööde
see lahendus jätkusuutlik. Palume seletuskirjas tegemist välisvahendite eest ja seda ei
täpsustada, kas vastavalt põhimääruse § 14 on pea põhimääruse tasemel eraldi
plaanis muuta rahastamise põhimõtteid ja kajastama. Eelarvevahendid peavad
millises mahus. võimaldama selle tavapärast
ülalpidamist.
Raviteenuste vajaduspõhiseks planeerimiseks Teadmiseks võetud.
ning ravikvaliteedi ja tulemuslikkuse Narkomaaniaravi isikustamine eeldab
hindamiseks vajab riik narkomaaniaravi õigusruumi muudatust esmalt seaduse
andmekogu isikustatud kujul. Seega teeme tasandil. See on sisuline muudatus, mis ei
ettepaneku järgmise sammuna isikustada ole otseselt seotud isikuandmete kaitse
andmekogu. Juhul kui isikustatud andmete seaduse rakendamisega.
kogumist ei toetata, tuleb teha ettepanek
olemasolevate andmete arhiveerimiseks ja Küll on kooskõlastamisel käinud
andmekogu likvideerimiseks. vastavasisuline väljatöötamiskavatsus
ning ettevalmistamisel on ka seaduse
muudatuse eelnõu.
MINISTRI MÄÄRUS
08.03.2019 nr 20
Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse
§ 111 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Andmekogu asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse narkomaania esinemise
analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks,
tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika
väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste
uuringute tegemiseks.
(2) Andmekogu ametlik nimetus on narkomaaniaravi andmekogu.
(3) Andmekogu ingliskeelne nimetus on Estonian Drug Treatment Database.
§ 2. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
(2) Andmekogu volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) juhib andmekogu pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi;
2) tagab andmete kogumise ja igapäevase haldamise;
3) tagab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise;
4) menetleb isikute avaldusi ning teeb otsuse registriandmete väljastamiseks;
5) tagab arvestuse väljastatud andmete üle;
6) koostab andmete põhjal perioodiliselt, sealhulgas iga aasta kohta statistilisi kokkuvõtteid;
7) täidab muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid.
(2) Volitatud töötleja:
1) teeb või hangib andmekogu pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde
testimise;
2
2) tagab andmekogu tehnilise pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud
nõuete kohaselt;
3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks andmekogu turvanõuetele vastavaid
turvameetmeid;
4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat andmekogu pidamist või kasutamist takistavatest
probleemidest;
5) kõrvaldab andmekogu kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab andmekogu
töö;
6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise;
7) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks;
8) vastutab andmete logimise eest.
2. peatükk
ANDMEKOGU ÜLESEHITUS JA ANDMETE KOOSSEIS
§ 4. Andmekogu ülesehitus
(1) Andmekogu koosneb andmebaasist ja arhiveeritud andmetest.
(2) Andmekogu peetakse ühetasandilise andmekoguna.
(3) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda andmekogusse kantud isiku tuvastamist.
§ 5. Andmekogu andmete kaitse
(1) Andmekogusse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S)
tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(2) Andmekogu turvaklass on K0T0S2.
(3) Andmekogu turbeaste on keskmine (M).
§ 6. Andmekogusse kantavad andmed
(1) Narkomaaniaravi alustamisel kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) unikaalne kood, mis moodustatakse automaatselt isikukoodi või asenduskoodi alusel;
2) tervishoiuteenuse osutaja andmed (registrikood ja nimi);
3) tervishoiutöötaja andmed (tervishoiutöötajate riikliku registri kood);
4) ravile pöördumise kuupäev;
5) planeeritav ravi (kavandatav kestus, alustamine, määratud ravi, määratud ravimid, ravi liik,
ravile pöördumise soovitaja);
6) varem saadud narkomaaniaravi (varem saadud narkomaaniaravi, vanus esimest korda
narkomaaniaravile pöördumisel, varem saadud asendus-/võõrutusravi, muu varasem ravi);
7) diagnoos RHK-10 järgi (määratud diagnoos, kaasuv psühhiaatriline diagnoos);
8) ravile pöörduja sotsiaal-demograafilised andmed (sugu, sünniaeg (kuu täpsusega), vanus,
rahvus, kodakondsus, elamisviis, kooselu fakt uimastikasutajaga, eluaseme tüüp, elukoht,
tegevusala, kõrgeim lõpetatud haridustase);
9) andmed sõltuvusainete tarvitamise kohta (põhiuimasti ja selle tarvitamise viis, vanus
põhiuimasti esmakordsel tarbimisel, põhiuimasti tarvitamise sagedus, teisene uimasti, teisese
uimasti tarbimise sagedus);
10) riskikäitumine (süstinud uimastit viimase 30 päeva, viimase aasta jooksul või korra elus,
vanus uimasti esmakordsel süstimisel, ühissüstla kasutamine, ühise süstlanõela kasutamine);
11) andmed andmete esitaja isiku kohta (ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja telefoninumber);
12) andmete esitamise kuupäev.
(2) Narkomaaniaravi lõpetamisel kantakse andmekogusse järgmised andmed:
3
1) unikaalne kood, mis moodustatakse automaatselt isikukoodi või asenduskoodi alusel;
2) tervishoiuteenuse osutaja asutuse andmed (nimi ja registrikood);
3) tervishoiutöötaja andmed (tervishoiutöötajate riikliku registri kood);
4) ravi lõpetamise või katkestamise või patsiendi edasisuunamise kuupäev;
5) ravi lõpetamise põhjus (katkestamine, lõpetamine, patsiendi edasisuunamine);
6) diagnoos (RHK-10 kood);
7) tegevusala;
8) eluaseme tüüp;
9) andmed andmete esitaja isiku kohta (ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja telefoninumber);
10) andmete esitamise kuupäev.
§ 7. Andmete õiguslik tähendus
Andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
ANDMEANDJAD, ANDMETE MUUTMINE JA LOGIMINE
§ 8. Andmekogu andmeandjad
(1) Andmekogusse esitavad andmeid psühhiaatria eriala tegevusluba omavad
tervishoiuteenuse osutajad.
(2) Andmete esitaja teavitab vastutavat töötlejat igast narkomaaniaravile pöördumise juhust
ühe nädala jooksul pärast patsiendil F11–F19 häire diagnoosimist ning narkomaaniaravi
määramist.
(3) Andmete esitaja teavitab vastutavat töötlejat igast narkomaaniaravi lõpetamisest 30 päeva
jooksul pärast ravi lõpetamist, katkestamist või patsiendi edasisuunamist.
§ 9. Andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine
(1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmeandja.
(2) Kui ravi käigus või ravi lõppemise järel selgub, et andmekogusse kantud andmeid on vaja
muuta või täiendada, teavitab andmete esitaja sellest vastutavat töötlejat.
(3) Kui vastutav töötleja tuvastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest
teatatud, korraldab ta viivitamata andmete parandamise, lisades võimaluse korral
andmekogusse kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta.
(4) Vastutaval töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus
andmete tõepärasuses.
(5) Andmekogust väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
§ 10. Andmete logimine
Andmekogu volitatud töötleja logib andmete töötlemise koos töötlemise kuupäeva, kellaaja
ning töötlemistoimingu teinud isiku andmetega.
4. peatükk
JUURDEPÄÄS ANDMETELE, ANDMETE VÄLJASTAMINE JA SÄILITAMINE
§ 11. Andmete väljastamine ja juurdepääs andmekogu andmetele
4
(1) Õigust andmeid andmekogust saada hindab vastutav töötleja.
(2) Vastutav töötleja on kohustatud pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal,
millisel viisil ja milliseid andmeid väljastati.
(3) Andmekogule juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale ja volitatud töötlejale ka isikul, kes
arendab või hooldab registrit, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.
§ 12. Andmekogusse kantud andmete säilitamine
(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse 30 aastat.
(2) Käesoleva määruse §-s 10 nimetatud logisid säilitatakse kolm aastat logi tekkimisest.
5. peatükk
ANDMEKOGU JÄRELEVALVE, RAHASTAMINE JA LÕPETAMINE
§ 13. Andmekogu järelevalve
Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
§ 14. Andmekogu rahastamine
Andmekogu pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks
eraldatud vahenditest.
§ 15. Andmekogu lõpetamine
(1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või
riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg.
(3) Andmekogu lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 16. Üleminekusäte
Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 3 ja 11 ning lõike 2 punktides 3 ja 9 nimetatud isiku
isikukoodi töödeldakse registris kuni 1. jaanuarini 2022. a. Nimetatud tähtaja möödudes need
kustutatakse.
§ 17. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määrus „Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seoses andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/6791
kohaldamisega alates 25. maist 2018, tuleb kõik andmekaitsega seotud õigusaktid (registrid,
andmekogud jm) üle vaadata ning uue EL-i määrusega vastavusse viia. Määruse muudatus on
seotud isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga 778 SE2, mille raames muudeti valdkondlikke
seadusi.
Senine Vabariigi Valitsuse määruse muutub seaduse muudatuse tulemusel kehtetuks ning selle
asemel kehtestab tervise- ja tööminister andmekogu põhimääruse edaspidi ministri määrusena,
kuna NARIS-l puudub puutumus teiste ministeeriumite haldusaladega.
Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §
111 lõike 4 alusel ning terviktekstis ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva
määrusega.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
Tiina Drell (
[email protected]; tel 626 9144). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi
ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (
[email protected]; tel 626 9338).
1.3. Märkused
Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2006. a määrus nr 239 „Narkomaaniaravi andmekogu asutamine
ja andmekogu pidamise põhimäärus“, RT I 2006, 52, 391 (edaspidi kehtiv määrus) muutub
seaduse eelnõu 778 SE alusel kehtetuks. Seda asendab edaspidi valdkonna eest vastutava
ministri määrus, mille tõttu kehtestatakse uus terviktekst.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kuuest peatükist ja 17 paragrahvist.
Määruse §-ga 1 kehtestatakse NARIS-e pidamise eesmärk ja nimetus. Võrreldes kehtiva
määrusega on täpsustatud, et seda andmekogu kasutatakse muu hulgas ka epidemioloogiliste
uuringute ja teadusliku uurimistöö tegemiseks. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd ei ole alati
epidemioloogilised. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult laiapõhjaline ning neid
peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Välja on toodud mõlemad mõisted,
et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise probleeme.
Määruse §-des 2 ja 3 sätestatakse NARIS-e vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded.
NARIS-e vastutavaks töötlejaks nimetatakse Tervise Arengu Instituut (TAI) ning volitatud töötlejaks
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Varem oli vastutavaks töötlejaks Sotsiaalministeerium
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst).
2
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE, leitav Riigikogu kodulehelt:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-
17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus
2
ning volitatud töötlejaks TAI. Tulenevalt vastutava ja volitatud töötleja muutumisest on uuesti
sõnastatud ja tegelike kohustustega vastavusse viidud ka töötlejate andmekoguga seotud
ülesanded (kehtivas määruses sätestatud eraldi 7. peatükina). Vastutava töötleja muutmisel lähtuti
andmekogu ja TAI kui haldusorgani eesmärkidest. Just viimase eesmärkide täitmiseks on
andmekogu eelkõige vajalik.
Vastutava töötleja muutmisega ei kaasne riigieelarve vahendite ümberplaneerimist.
Määruse §-dega 4–6 kehtestatakse andmekogu ülesehitus, andmete kaitse nõuded ning
esitatavate andmete koosseis analoogselt kehtiva määruse §-des 4–6 sätestatuga. Võrreldes
kehtiva määrusega on loobutud määruse lisades esitatud teatise vormidest ning viidetest selliste
teatiste olemasolule. NARIS-sse esitatakse andmed digitaalselt ning seetõttu on viidatud vormid
ebavajalikud. Muudatus ei takista TAI-l edaspidi avaldada teatise näidisvorme nt oma asutuse
veebilehel. Muudatusega seoses loobutakse ka kehtiva määruse §-st 11, millega kehtestatakse
andmekogu alusdokumendid. Asjakohane on tuua soovitud andmekoosseisud, mida andmekogu
oma eesmärkide täitmiseks vajab.
Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse eelnõu § 5 lõikega 2 andmekogu turbeaste, mis on
keskmine. Sellekohane kohustus tuleneb avaliku teabe seadusest (vt AvTSi sätteid).
Eelnõu § 6 lõigete 1 ja 2 punktis 1 nimetatud unikaalne kood on tunnus, mis tekib automaatselt
süsteemis isikukoodi või asenduskoodi sisestamisel. Tegemist on samuti kehtiva korrata, mis ei
muutu. Andmete esitaja koostab isikukoodist ja kodeerimiskeskusest eelnevalt päritud juhusliku
arvuga päringu, mille saadab kodeerimiseks kodeerimiskeskusesse. Kodeerimiskeskus kodeerib
andmed ja saadab koos juhusliku arvuga need edasi NARIS-sse. Isikukood või asenduskood
edastatakse kodeerimiseks kodeerimisteenuse osutajale koos juhusliku arvuga, mille on
genereerinud andmete esitaja. Kodeerimise teostab kodeerimisprogramm ning kodeerimisteenuse
osutaja rakendab asjakohaseid turvameetmeid.
Selleks, et terviseandmed NARIS-sse jõuaksid, kasutatakse andmete esitaja poolt varem
genereeritud juhuslikku arvu, mille abil saadetud andmed ja unikaalne kood andmekogus
ühendatakse. Andmete edastamiseks kasutatakse infosüsteemide andmevahetuskihti (X-tee).
Võrreldes kehtiva määrusega, täpsustatakse ka seda, et andmed esitatakse andmekogule
igasuguse narkomaaniaravi lõpetamise, mitte ainult pikaajalise ravi lõpetamise korral.
Määruse §-s 7 sätestatakse andmete õiguslik tähendus analoogselt kehtiva määruse §-ga 9. Ka
see võrreldes kehtiva korraga, ei muutu.
Määruse §-s 8 nimetatakse andmekogusse andmete esitajad ning täpsustatakse andmete
esitamise tingimusi kooskõlas kehtiva määruse §-des 10, 13 ja 14 sätestatuga, kuid andmete
muutmisvajadusest vastutava töötleja teavitamise nõue (kehtiva määruse § 14 punkt 2) on
käesolevas määruses üle viidud andmete muutmist reguleerivasse paragrahvi (määruse § 9).
Seega ei ole tegemist sisuliste muudatustega.
Määruse §-s 9 kehtestatakse andmete õigsuse tagamise, andmete muutmise ja ebaõigete
andmete parandamise nõuded kooskõlas kehtiva määruse §-des 14, 15 ja 18 sätestatuga.
Võrreldes kehtiva määrusega ei sätestata enam eraldi nõudeid, mille kohaselt andmete muutmise
korral suletakse andmed kuni tõepärasus on kinnitatud (kehtiva määruse § 18 lg 3) ega teavitata
osapooli, kellele on kahtluse all olevad andmed andmekogust väljastatud (kehtiva määruse § 18
lg 5). Nimetatud nõuete sätestamine põhimääruse tasemel ei ole otstarbekas, kuna andmekogu
andmetega teeb sisulist tööd ainult vastutav töötleja (st andmete sulgemine on oluline ainult
vastutava töötleja asutusesisese töö korraldamiseks) ning kehtestatud on vastutava töötleja
vastutus väljastatud andmete õigsuse eest (st vastutav töötleja peab vajaduse korral andmesaajat
ebaõigetest andmetest teavitama ja vea parandama ning seda ei ole vaja eraldi täiendava sättega
rõhutada).
3
Andmete parandamise ja muutmise kohta märke säilitamise nõue (kehtiva määruse § 18 lg 7) on
eelnõus üle viidud andmete logimist reguleerivasse paragrahvi (§ 10).
Määruse §-s 10 kehtestatakse logiandmete pidamise kord sarnaselt kehtiva määruse §-des 12 ja
18 sätestatuga. Andmekogu volitatud töötleja logib andmete töötlemise koos töötlemise kuupäeva,
kellaaja ning töötlemistoimingu teinud isiku andmetega.
Määruse §-s 11 kehtestatakse andmete väljastamise ja andmekogu andmetele juurdepääsu
nõuded sarnaselt kehtiva määruse §-ga 16, kuid loobutud on andmete väljastamise üksikasjalikust
kirjeldamisest (kehtiva määruse § 16 lg-d 1, 2 ja 6), sest andmekogu on isikustamata ning seetõttu
ei ole otstarbekas piirata andmete väljastamist üksikute ravijuhtude või üksikkirjete täpsusega ega
lubada andmete väljastamist ainult kindlale asutuste grupile (st Sotsiaalministeeriumile,
Statistikaametile ning teadus- ja sotsiaaluuringute tegijatele). Samuti puudub vajadus reguleerida
põhimääruse tasemel andmete väljastamise eest tasu küsimist. Õigust andmeid andmekogust
saada hindab vastutav töötleja, võttes arvesse kõiki kehtivaid õigusakte ning tagades, et isik ei
oleks ka objektiivselt kuidagi kaudselt tuvastatav.
Lisaks on loobutud andmekogu andmete põhjal tehtud statistiliste uuringute avaldamisele nõuete
kehtestamisest (kehtiva määruse § 16 lg-d 4 ja 5), sest kõikide statistiliste uuringute avaldamine ei
pea olema kohustuslik (nt narkomaaniaravi paremaks korraldamiseks tehtavad uuringud, mis on
vajalikud Tervise Arengu Instituudi korraldatavate teenuste paremaks koordineerimiseks). Samuti
jagab asutus tehtud tulemusi vastavalt oma sisekorrale ning otsustades ise, kas seda tehakse
veebilehe või muu kanali vahendusel (nt teabelehed, teabepäevad vms).
Võrreldes kehtiva määrusega on § 11 lõikes 3 antud juurdepääs andmekogu arendajale ja
haldurile. Kuna arendustööd on olulised selleks, et tagada ka andmekogu igapäevane töö ja
andmete turvalisus, sätestatakse see selgelt ka andmekogu põhimääruses.
Määruse §-s 12 kehtestatakse andmete säilitamise tähtaeg. Varasema tähtajatu säilitamise
asemel hoitakse andmeid selles kuni 30 aastat. Seega tuleb edaspidi lähtuda andmete töötlemisel
sellest tähtajast. Edaspidi kehtestatakse ka logiandmete säilitamise tähtaeg.
Loobutud on kehtiva määruse § 17 sätetest, mis on reguleeritud teiste seadustega (§ 17 lg 1) või
mis puudutavad andmekogu alusdokumentide säilitamist (§ 17 lg-d 2 ja 4). Viimane ei ole enam
asjakohane kuna määruses loobutakse andmekogu alusdokumentidele (st teatistele) nõuete
seadmisest.
Määruse §-des 13–15 kehtestatakse nõuded andmekogu järelevalvele, rahastamisele ja
lõpetamisele kooskõlas kehtiva määruse §-des 21–23 sätestatuga. Võrreldes kehtiva määrusega
on määruse §-s 14 loobutud detailse järelevalve korra kehtestamisest, sest andmekogu üle
teostatakse järelevalvet avaliku teabe seaduse alusel ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole
otstarbekas. Samuti täpsustatakse, et andmekogu lõpetamise ettepaneku teeb valdkonna eest
vastutav minister mitte Vabariigi Valitsus, ning otsus peab hõlmama ka andmete edasist saatust
(st kas viiakse üle teise andmekogusse, hävitatakse või arhiveeritakse). Regulatsioon on tüüpiline
andmekogude põhimääruse kontekstis, tuues selle järelevalve, rahastamise ja lõpetamise ühtselt
andmekogu põhimääruses.
Määruse §-s 16 tuuakse üleminekusäte. Kuna andmekogu loodi ajal, mil vajati eraldi
andmeesitajate isikukoodi, et kontrollida andmete õigsust ja infot andmete esitaja kohta, siis
tänaseks on see vajadus end seoses toimiva tervishoiutöötajate registriga ammendanud ning
piisab vaid töötaja kontaktandmetest.
Seetõttu on oluline tagada üleminekuaeg, mille jooksul on võimalik koordineerida seni kogutud
andmete kustutamine. Tervishoiutöötajate ja andmete esitaja isikukoode, kes enne käesoleva
määruse jõustumist ja kuni nimetatud tähtajani andmeid esitatavad, töödeldakse registris kuni 1.
jaanuarini 2022. aastani ja peale nimetatud tähtaega need kustutatakse.
4
Määruse §-s 17 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg. Jõustumine on seotud eelnõu 778 SE
jõustumisega.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
4. Määruse mõjud
Määrusega ei kaasne olulisi mõjusid, sest määruse eesmärk on tagada vastavus isikuandmete
kaitse üldmäärusega. Määruse rakendamisega ei kaasne sisulisi muudatusi NARIS-e tehnilises
lahenduses, pidamises ega andmete sisestamises.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi, sest sisulisi muudatusi määruse
rakendamisega ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. aasta. Jõustumine on seotud eelnõu 778 SE jõustumisega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Ravimiametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile ja Eesti Psühhiaatrite Seltsile. Siseministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium (mitteametlikult)
kooskõlastasid eelnõu märkustega, teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Andmekaitse Inspektsioon esitas eelnõule kommentaarid. Kõik laekunud kommentaarid ja nende
vastused on esitatud kooskõlastustabelis seletuskirja lisana.