dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus

Sotsiaalministeerium · 8. märts 2019
Viit
20
Registreeritud
8. märts 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Tiina Drell (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎20 08.03.2019 Ministri määrus.bdoc1092 KB

Sisu (failidest)

Tervise- ja tööministri määrus „Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus“ seletuskirja lisa. Lisa Kooskõlastustabel Siseministeerium Sotsiaalministeeriumi vastus Eelnõu § 6 järgi kantakse narkomaaniravi Arvestamata. alustamisel ja lõpetamisel andmekogusse Narkomaaniaravi isikustamine eeldab unikaalne kood, mis moodustatakse õigusruumi muudatust esmalt seaduse automaatselt isikukoodi või asenduskoodi tasandil. See on sisuline muudatus, mis ei alusel. See tähendab, et vastutav töötleja saab ole otseselt seotud isikuandmete kaitse väljastada andmeid kujul, mis ei võimalda seaduse rakendamise seaduses tehtud andmete alusel isikut tuvastada. Rõhutame, et muudatustega ja ei ole lahendatav Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika määruse tasemel. valge raamatu tegevuskavas on kirjeldatud ühe tegevusena narkomaaniaravi andmekogu Tänaseks on kooskõlastamisel käinud isikustamine, mis tagaks usaldusväärse info vastavasisuline väljatöötamiskavatsus narkomaaniaravile pöördunud inimeste profiilist ning ettevalmistamisel on ka selle ja ravi järgimisest. Isikustatud andmekogu muudatuse eelnõu. võimaldaks Politsei- ja Piirivalveametil koostöös Tervise Arengu Instituudi ja raviteenuse pakkujatega soodustada isikute jõudmist raviteenustele, ravi jälgimist ning ravi tulemuslikkuse hindamist. Eelnõu § 12 lõike 1 järgi säilitatakse Arvestatud. andmekogusse kantud andmeid tähtajatult Andmeid säilitatakse edaspidi 30 aastat. selleks, et seirata ajas narkomaania ravi trende. Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatud andmekogu pidamise eesmärk on narkomaania esinemise analüüsimine, narkomaania leviku ennetamine ja ravi tõhususe hindamine, tervishoiuteenuste korraldamine, diagnostika ja ravi käsitluse hindamine ning statistika, epidemioloogiliste uuringute ja teadusliku uurimustöö tegemine. Arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse ja muude isikuandmete kaitse regulatsioonide nõuetega ning muu hulgas tulevikuperspektiiviga kanda andmekogusse isikustatud andmeid, teeme ettepaneku üle vaadata vajadus säilitada andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks eelnõu §-s 6 nimetatud andmeid määramata tähtajaga, ja täiendada vastavalt seletuskirja. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eelnõu § 6 lg 1 ja 2 puhul jääb ebaselgeks, kas Arvestamata. ja miks ei seota omavahel ravi alustamist ja Andmekogu praegune ülesehitus ei lõpetamist ning korduvat ravile pöördumist. võimalda ravi alustamise, lõpetamise ja Praeguse kirjelduse järgi nii on, et kuna isiku korduva ravi andmeid omavahel siduda. unikaalne kood, tegevusala ja eluaseme tüüp Uus põhimäärus ei lahenda sisulisi ning tervishoiuteenuse osutaja andmed jms probleeme, mis saavad alguse kantakse andmekogusse nii ravi alustamisel kui andmekogus isikustamata kujul ka lõpetamisel eraldi (ja nt unikaalne kood võib isikuandmete hoidmisest. ilmselt olla siis erinev), siis tuleb igakordsel ravi Koostamisel on käinud narkootiliste ja alustamisel lisada andmed varasema ravi psühhotroopsete ainete ning nende 2 kohta. Seletuskirjas ei avata, miks see on lähteainete seaduse muutmiseks vajalik. Kui andmed esitatakse otse väljatöötamiskavatsus, mille eesmärgiks andmekogusse, saab esitatavate andmete on viia läbi narkomaaniaravi andmekogu hulka vähendada (esitades ainult muutunud ja arendustööd saavutades olukorra, kus uued andmed). ühe isiku raviandmed oleks võimalik omavahel siduda ja arstide halduskoormust andmete sisestamisel vähendada. See eeldab aga võimalust töödelda isikuandmeid. Eelnõu § 6 lg 1 p 8 loetletud andmed (sugu, Selgitame. sünniaeg, vanus, rahvus, tegevusala, elukoht Arstile on isik alati tuvastatav, küll mitte kombinatsioonis) ei taga isiku anonüümsust, riiklikus andmekogus. Andmekogu mistõttu unikaalse koodi kasutamisel praegune ülesehitus ei võimalda ravi isiku/asenduskoodi asemel on küsitav väärtus alustamise, lõpetamise ja korduva ravi ja ka andmete väljastamisel (eelnõu § 11) tuleb andmeid omavahel siduda. andmete kombineerimise võimalust kindlasti arvestada. Eelnõu §-s 12 lg 1 sätestatav andmete tähtajatu Arvestatud. säilitamine tekitab küsimusi. Näiteks andmete Andmeid säilitatakse edaspidi 30 aastat. esitaja nime ja kontaktandmete, arsti nime jms säilitamise vajalikkus pikas perspektiivis on küsitav. Andmetele tuleks säilitustähtajad määrata reaalsest vajadusest lähtuvalt. Rahandusministeerium Teeme ettepaneku sätestada ka uues Arvestamata. määruses statistiliste uuringute avaldamise Andmekogu pidaja saab statistilisi nõue. kokkuvõtteid koostada vastavalt oma siseregulatsioonile ning avalikkuse huvile ka väljaspool seda, et see kohustus tuleneks andmekogu põhimäärusest. Selle eraldi reguleerimine andmekogu põhimääruses ei ole vajalik (vt TAI põhimäärust ja selles toodud ülesandeid). Seletuskirjas täpsustada, kas uue määrusega ei Arvestatud. kaasne riigieelarve vahendite ümberplaneerimise vajadust SOMi programmide ja/või valitsemisala asutuste vahel. Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu kohaselt soovitakse andmekogu Arvestatud. põhimäärus kehtestada Vabariigi Valitsuse Põhimääruse jõustumise tähtaeg määruse asemel tervise- ja tööministri pannakse paika vastavalt uue määrusena, kuid senini ei ole tehtud vastavaid isikuandmete kaitse seaduse muudatusi narkootiliste ja psühhotroopsete jõustumistähtajale, mis on korduvalt ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 111, muutunud. Käesolevaks ajaks on mis reguleerib selle andmekogu asutamist ja seaduse jõustumine teada, seega jõustub pidamist. Inspektsioonile teadaolevalt määrus 15.03.2019. planeeritakse see muudatus teha koos uue isikuandmete kaitse seaduse rakendusseadusega, mis on esialgselt planeeritud jõustada 25.05.2018. Seetõttu ei ole võimalik, et põhimääruse eelnõu jõustub 23.05.2018. Seetõttu ei ole ka veel võimalik muuta andmekogu pidamise eesmärke. 3 Eelnõu § 6 lg 1 p 3 – tekib küsitavus, miks on Arvestatud. vaja tervishoiutöötaja isikukoodi, kui on olemas Määrust on täiendatud §-ga 16, mis registreerimistõendi number. Ka kehtiva sätestab üleminekuperioodi andmete andmekogu põhimääruse lisas 1 kustutamiseks. Peale nimetatud (narkomaaniaravi teatis) puudub hetkel märge, tähtpäeva neid ei koguta ja seni kogutud et tervishoiutöötaja isikukoodi küsitakse. Ka andmed kustutatakse. eelnõu seletuskirjas ei ole märgitud, miks on vaja seda isikukoodi lisaks koguda. Samas punktis on märgitud ka kontaktandmed, kuid ei ole selge, mida on selle all mõeldud – kas siin on telefoninumber ja/või e-posti aadress? Kehtivas narkomaaniaravi teatises on märgitud ainult telefon. Soovitan selles osas eelnõud täpsustada. Eelnõu § 6 lg 2 p 3 – ka siin on märgitud, et Vt eelmine vastus. andmekogusse kantakse arsti isikukood, kuid ei ole selge, miks seda tehakse, kui andmekogusse kantakse ka arsti registreerimistõendi number. Ka kehtiva põhimääruse lisas 2 (narkomaaniaravi lõpetamise teatis) ei ole märgitud, et kogutakse arsti isikukoodi. Eelnõu § 6 lg 2 p 9 – mis on selles punktis Arvestatud. märgitud kontaktandmed? Kas siin on mõeldud Määrust on vastavalt muudetud. telefoni ja/või e-posti? Märgin, et hetkel kehtiva narkomaaniaravi lõpetamise teatises on märgitud ainult telefon. Soovitan selles osas eelnõud täpsustada. Eelnõuga on välja jäetud kehtiva põhimääruse Arvestatud. §-d 7 (isikukoodi kodeerimine ja kodeeritud Seletuskirja on muudetud ning andmete edastamine) ja 8 (andmete esitaja täiendatud. Kuna tehnilised võimalused identifitseerimine ja autoriseerimine) sisu, kuid pidevalt muutuvad ja täienevad, ei ole eelnõu kohaselt toimub jätkuvalt isikuandmete otstarbekas tehnilist kirjeldust kodeerimine (vt eelnõu § 6 lg 1 p 1). Samas ei põhimääruse tasemel tuua. ole uue eelnõu korral selge, kuidas see kodeerimisprotsess toimub ning milliseid nõudeid sellele protsessile rakendatakse. Seda aspekti ei kirjeldata ka eelnõu seletuskirjas. Eelnõu § 10 – sellest sõnastusest ei ole aru Arvestatud. saada, kas andmete vaatamine ka logitakse. Määruse § 10 on sõnastatud järgmiselt: Seetõttu soovitan täiendada seda paragrahvi „Andmekogu volitatud töötleja logib ning lisada sinna ka, et andmetega tutvumine andmete töötlemise koos töötlemise logitakse. Kui selle paragrahvi eesmärk ei ole kuupäeva, kellaaja ning reguleerida nõuet, et andmekogus olevate töötlemistoimingu teinud isiku andmetega tutvumisest (mitte väljastamisest) andmetega.“ jääb jälg (logi), siis tasuks sellise nõude sisustamiseks kas täpsustada eelnõu § 11 lõiget 2 või lisada selle kohta eraldi säte. Sel teemal soovitan tutvuda inspektsiooni andmekogude juhendi peatükiga 4.5. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt säilitatakse Arvestatud. andmekogusse kantud andmeid tähtajatult. Andmeid säilitatakse edaspidi 30 aastat. Samas Rahvusarhiiv on ära hinnanud need andmekogud, mis kuuluvad alatisele säilitamisele ning nende hulgas ei ole 4 narkomaaniaravi andmekogu. Seetõttu tekitab küsitavust, miks on vaja selle andmekogu andmeid säilitada tähtajatult. Näiteks eeldatavasti ei ole vaja ja eesmärgipärane säilitada arsti nime ja isikukoodi tähtajatult. Eelnõu § 12 lõige 2 – sellega reguleeritakse Selgitame. eelnõu § 11 lõikes 2 toodud toimingute Logiandmete säilitamine on reguleeritud (andmete väljastamine) säilitamistähtaeg, kuid § 12 lõike 2 alusel. eelnõu §-s 10 olevate logide säilitamistähtaega ei ole kuskil märgitud. Kas eelnõu §-s 10 olevate kannete logimise tähtaeg on sõltuvuses sisestatud andmetega ning sellega seonduvalt ka kavandatava säilitamistähtajaga, mis on tähtajatult? Kui see vastab tõele, siis soovitan üle hinnata, kas reaalselt on vajalik eelnõu §-s 10 märgitud logikirjeid säilitada tähtajatult. Soovitan ka üle kontrollida, kas eelnõu Arvestatud. seletuskirjas olevad viited eelnõu paragrahvidele ühtivad - eelnõu seletuskirja lugedes tundus, et mitmed selgitused viitasid valedele sätetele. Näiteks on eelnõu seletuskirjas on eelnõu § 11 juures märgitud „Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõu § 12 lõikes 3 sätestatud nõuded andmete jagamisele rahvusvahelisel tasemel ning eelnõu § 12 lõikega 4 antud juurdepääs andmekogu arendajale ja haldurile.“ Tegelikult eelnõus endas pole sõnagi andmete jagamisest rahvusvahelisel tasemel ning oma olemuselt selgitati eelnõu §-i 11, mitte §-i 12 (viimane reguleerib andmekogusse kantud andmete säilitamist). Eelnõust ei olnud selge, kas lisaks eelnõu §-s 8 Selgitame. märgitud andmeandjatele on ka veel teisi Andmekogul ei ole muid andmeandjaid andmeandjaid ja/või andmekogusid, milledelt kui psühhiaatria eriala tegevusluba kavandatavasse andmekogusse andmeid omavad tervishoiuteenuse osutajad. saadakse. Samuti soovitan eelnõus ära märkida Andmekogu ei ole lingitud ühegi teise vähemalt need juriidilised isikud/asutused, kes andmekoguga. Andmeandjad ise praktikas enim peaksid saama andmekogu andmeid ei näe. Andmekogu (püsi)juurdepääsu andmekogu andmetele. andmed on nähtavad ainult Tervise Selle teema osas soovitan tutvuda Arengu Instituudi selleks volitatud andmekogude juhendi peatükiga 4.3. töötajale. Eeltoodu osas märgin ka, et narkomaaniaravi Teadmiseks võetud. andmekogu on hetkel asutatud 2006. aasta RIHA korrastatakse. Vabariigi Valitsuse määruse alusel, kuid senini ei ole see andmekogu läbinud kooskõlastust riigi infosüsteemide haldussüsteemis (RIHA), sh pole ta üldse RIHA-sse kantud. Inspektsiooni teostatava kooskõlastuse kohta saate infot siit: http://www.aki.ee/et/avalikteave/andmekogude- kooskolastamine. Praktiliselt ei ole võimalik kavandatavat eelnõud Arvestatud. jõustada 23.05.2018, kuna vastavat Andmekaitsealast mõjuhinnangut on volitusnormi ei ole selleks ajaks loodud. See kajastatud seletuskirjas. Sellel puudub omakorda tähendab, et põhimäärus jõustatakse oluline mõju isikutele, kuna 5 peale 25.05.2018 ehk peale isikuandmete narkomaaniaravi andmekogus ei kaitse üldmääruse jõustumist. Seetõttu on töödelda isikuandmeid ning isikuandmete vajalik eelnõus ka läbi viia andmekaitseliste töötlemise viis, meetod ja ulatus ei muutu. mõjude analüüs (ennekõike andmesubjekti ning teda mõjutavate tegevuste osas) – hetkel ei sisalda eelnõu seletuskiri selle kohast analüüsi, kuigi eelnõu seletuskirjas on justkui märgitud, et kavandatav andmekogu põhimäärus on vastavuses isikuandmete kaitse üldmäärusega. Tervise Arengu Instituut Põhimääruses § 1 punktis 2 teeme ettepaneku Arvestatud. ühtlustada narkomaaniaravi andmekogu asutamise ja pidamise eesmärgi teiste registritega, mille eest TAI määratakse vastutavaks töötlejaks. Teeme ettepaneku järgmiseks sõnastuseks: Andmekogu peetakse narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Põhimääruses § 2 punktis 2 on TEHIK on Arvestamata. märgitud andmekogu volitatud ja TAI vastutav TEHIKu roll on praegusel hetkel töötleja. TEHIK on andmekogu jaoks tehnilise andmekogu haldamine, mis on käsitletav teenuse pakkuja. Ei ole välistatud, et tulevikus kui volitatud töötlemine (nt peab volitatud võib andmekogu saada üle viidud teiste TAI töötleja andmekogu logisid). Kui registrite poolt kasutatavale ETRA platvormile, tööülesanded on tulevikus plaanis ära mille tulemusel TEHIKu roll kaoks. Praegusel muuta, siis muudetakse ka õigusakte. kujul jääb TAI jaoks ebaselgeks TEHIK-u roll Ka seaduse volitusnormi sätestab volitatud töötlejana olukorras, kus ta pakub (NPALS § 111 lg 4 p 1), et andmekogu tehnilist tuge. Kõiki isikuid, kellel on mingi põhimääruses sätestatakse volitatud puutumus registriga, ei pea määratlema töötleja ning töötleja ülesanded. Kui põhimääruse kohaselt volitatud töötlejaks. tegemist on ülesandega mille täitmise ulatus on teada ja mis on edasi delegeeritud (tulenvalt TEHIKu eesmärkidest, siis teatud osas talle), tuleks see põhimääruses reguleerida, st et sätestada õigusaktiga kahe haldusorgani vaheline selge pädevus. Selline volitus on otstarbekas, kui tegemist on pideva protsessiga ning kus volitatud töötleja ilmselt ei muutu. Seletuskirjast tuleb välja võtta üksikkirjete Arvestamata. väljastamine. Kuna põhimääruses § 6 punktis 8 Lähtuvalt määruse § 11 lõikest 1 peab toodud andmekoosseis võimaldab mõningatel vastutav töötleja hindama õigust andmeid juhtudel isiku kaudset tuvastamist, üksikkirjete andmekogust saada. Nendel üksikutel väljastamine tuleb otsustada vastutava töötleja juhtudel, kui on oht, et andmekoosseis tasandil vastavalt kehtestatud korrale. võib viia isiku kaudse tuvastamiseni, on vastutavalt töötlejal õigus keelduda andmeid üksikjuhtude täpsusega väljastamast. Põhimääruses § 14 andmekogu rahastamine. Arvestamata. 6 Riigieelarvest praegu ei ole tagatud andmekogu Määruses ei ole täpsustatud kas rahastamine täies mahus, mille tõttu osaliselt riigieelarvest rahastatakse andmekogu kaetakse andmekoguga seotud kulud täies mahus või osaliselt. Riigieelarveline välisvahenditest. Pikemas perspektiivis ei ole rahastamine ei välista nt arendustööde see lahendus jätkusuutlik. Palume seletuskirjas tegemist välisvahendite eest ja seda ei täpsustada, kas vastavalt põhimääruse § 14 on pea põhimääruse tasemel eraldi plaanis muuta rahastamise põhimõtteid ja kajastama. Eelarvevahendid peavad millises mahus. võimaldama selle tavapärast ülalpidamist. Raviteenuste vajaduspõhiseks planeerimiseks Teadmiseks võetud. ning ravikvaliteedi ja tulemuslikkuse Narkomaaniaravi isikustamine eeldab hindamiseks vajab riik narkomaaniaravi õigusruumi muudatust esmalt seaduse andmekogu isikustatud kujul. Seega teeme tasandil. See on sisuline muudatus, mis ei ettepaneku järgmise sammuna isikustada ole otseselt seotud isikuandmete kaitse andmekogu. Juhul kui isikustatud andmete seaduse rakendamisega. kogumist ei toetata, tuleb teha ettepanek olemasolevate andmete arhiveerimiseks ja Küll on kooskõlastamisel käinud andmekogu likvideerimiseks. vastavasisuline väljatöötamiskavatsus ning ettevalmistamisel on ka seaduse muudatuse eelnõu. MINISTRI MÄÄRUS 08.03.2019 nr 20 Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 111 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Andmekogu asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Andmekogu ametlik nimetus on narkomaaniaravi andmekogu. (3) Andmekogu ingliskeelne nimetus on Estonian Drug Treatment Database. § 2. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. (2) Andmekogu volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. § 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib andmekogu pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) tagab andmete kogumise ja igapäevase haldamise; 3) tagab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise; 4) menetleb isikute avaldusi ning teeb otsuse registriandmete väljastamiseks; 5) tagab arvestuse väljastatud andmete üle; 6) koostab andmete põhjal perioodiliselt, sealhulgas iga aasta kohta statistilisi kokkuvõtteid; 7) täidab muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. (2) Volitatud töötleja: 1) teeb või hangib andmekogu pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise; 2 2) tagab andmekogu tehnilise pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks andmekogu turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat andmekogu pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 5) kõrvaldab andmekogu kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab andmekogu töö; 6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise; 7) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks; 8) vastutab andmete logimise eest. 2. peatükk ANDMEKOGU ÜLESEHITUS JA ANDMETE KOOSSEIS § 4. Andmekogu ülesehitus (1) Andmekogu koosneb andmebaasist ja arhiveeritud andmetest. (2) Andmekogu peetakse ühetasandilise andmekoguna. (3) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda andmekogusse kantud isiku tuvastamist. § 5. Andmekogu andmete kaitse (1) Andmekogusse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (2) Andmekogu turvaklass on K0T0S2. (3) Andmekogu turbeaste on keskmine (M). § 6. Andmekogusse kantavad andmed (1) Narkomaaniaravi alustamisel kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) unikaalne kood, mis moodustatakse automaatselt isikukoodi või asenduskoodi alusel; 2) tervishoiuteenuse osutaja andmed (registrikood ja nimi); 3) tervishoiutöötaja andmed (tervishoiutöötajate riikliku registri kood); 4) ravile pöördumise kuupäev; 5) planeeritav ravi (kavandatav kestus, alustamine, määratud ravi, määratud ravimid, ravi liik, ravile pöördumise soovitaja); 6) varem saadud narkomaaniaravi (varem saadud narkomaaniaravi, vanus esimest korda narkomaaniaravile pöördumisel, varem saadud asendus-/võõrutusravi, muu varasem ravi); 7) diagnoos RHK-10 järgi (määratud diagnoos, kaasuv psühhiaatriline diagnoos); 8) ravile pöörduja sotsiaal-demograafilised andmed (sugu, sünniaeg (kuu täpsusega), vanus, rahvus, kodakondsus, elamisviis, kooselu fakt uimastikasutajaga, eluaseme tüüp, elukoht, tegevusala, kõrgeim lõpetatud haridustase); 9) andmed sõltuvusainete tarvitamise kohta (põhiuimasti ja selle tarvitamise viis, vanus põhiuimasti esmakordsel tarbimisel, põhiuimasti tarvitamise sagedus, teisene uimasti, teisese uimasti tarbimise sagedus); 10) riskikäitumine (süstinud uimastit viimase 30 päeva, viimase aasta jooksul või korra elus, vanus uimasti esmakordsel süstimisel, ühissüstla kasutamine, ühise süstlanõela kasutamine); 11) andmed andmete esitaja isiku kohta (ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja telefoninumber); 12) andmete esitamise kuupäev. (2) Narkomaaniaravi lõpetamisel kantakse andmekogusse järgmised andmed: 3 1) unikaalne kood, mis moodustatakse automaatselt isikukoodi või asenduskoodi alusel; 2) tervishoiuteenuse osutaja asutuse andmed (nimi ja registrikood); 3) tervishoiutöötaja andmed (tervishoiutöötajate riikliku registri kood); 4) ravi lõpetamise või katkestamise või patsiendi edasisuunamise kuupäev; 5) ravi lõpetamise põhjus (katkestamine, lõpetamine, patsiendi edasisuunamine); 6) diagnoos (RHK-10 kood); 7) tegevusala; 8) eluaseme tüüp; 9) andmed andmete esitaja isiku kohta (ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja telefoninumber); 10) andmete esitamise kuupäev. § 7. Andmete õiguslik tähendus Andmekogu andmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk ANDMEANDJAD, ANDMETE MUUTMINE JA LOGIMINE § 8. Andmekogu andmeandjad (1) Andmekogusse esitavad andmeid psühhiaatria eriala tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad. (2) Andmete esitaja teavitab vastutavat töötlejat igast narkomaaniaravile pöördumise juhust ühe nädala jooksul pärast patsiendil F11–F19 häire diagnoosimist ning narkomaaniaravi määramist. (3) Andmete esitaja teavitab vastutavat töötlejat igast narkomaaniaravi lõpetamisest 30 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist, katkestamist või patsiendi edasisuunamist. § 9. Andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine (1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmeandja. (2) Kui ravi käigus või ravi lõppemise järel selgub, et andmekogusse kantud andmeid on vaja muuta või täiendada, teavitab andmete esitaja sellest vastutavat töötlejat. (3) Kui vastutav töötleja tuvastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teatatud, korraldab ta viivitamata andmete parandamise, lisades võimaluse korral andmekogusse kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. (4) Vastutaval töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete tõepärasuses. (5) Andmekogust väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. § 10. Andmete logimine Andmekogu volitatud töötleja logib andmete töötlemise koos töötlemise kuupäeva, kellaaja ning töötlemistoimingu teinud isiku andmetega. 4. peatükk JUURDEPÄÄS ANDMETELE, ANDMETE VÄLJASTAMINE JA SÄILITAMINE § 11. Andmete väljastamine ja juurdepääs andmekogu andmetele 4 (1) Õigust andmeid andmekogust saada hindab vastutav töötleja. (2) Vastutav töötleja on kohustatud pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid väljastati. (3) Andmekogule juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale ja volitatud töötlejale ka isikul, kes arendab või hooldab registrit, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. § 12. Andmekogusse kantud andmete säilitamine (1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse 30 aastat. (2) Käesoleva määruse §-s 10 nimetatud logisid säilitatakse kolm aastat logi tekkimisest. 5. peatükk ANDMEKOGU JÄRELEVALVE, RAHASTAMINE JA LÕPETAMINE § 13. Andmekogu järelevalve Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 14. Andmekogu rahastamine Andmekogu pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. § 15. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmekogu lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 16. Üleminekusäte Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 3 ja 11 ning lõike 2 punktides 3 ja 9 nimetatud isiku isikukoodi töödeldakse registris kuni 1. jaanuarini 2022. a. Nimetatud tähtaja möödudes need kustutatakse. § 17. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määrus „Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seoses andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/6791 kohaldamisega alates 25. maist 2018, tuleb kõik andmekaitsega seotud õigusaktid (registrid, andmekogud jm) üle vaadata ning uue EL-i määrusega vastavusse viia. Määruse muudatus on seotud isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga 778 SE2, mille raames muudeti valdkondlikke seadusi. Senine Vabariigi Valitsuse määruse muutub seaduse muudatuse tulemusel kehtetuks ning selle asemel kehtestab tervise- ja tööminister andmekogu põhimääruse edaspidi ministri määrusena, kuna NARIS-l puudub puutumus teiste ministeeriumite haldusaladega. Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 111 lõike 4 alusel ning terviktekstis ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Tiina Drell ([email protected]; tel 626 9144). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]; tel 626 9338). 1.3. Märkused Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2006. a määrus nr 239 „Narkomaaniaravi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“, RT I 2006, 52, 391 (edaspidi kehtiv määrus) muutub seaduse eelnõu 778 SE alusel kehtetuks. Seda asendab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määrus, mille tõttu kehtestatakse uus terviktekst. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kuuest peatükist ja 17 paragrahvist. Määruse §-ga 1 kehtestatakse NARIS-e pidamise eesmärk ja nimetus. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud, et seda andmekogu kasutatakse muu hulgas ka epidemioloogiliste uuringute ja teadusliku uurimistöö tegemiseks. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd ei ole alati epidemioloogilised. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult laiapõhjaline ning neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Välja on toodud mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise probleeme. Määruse §-des 2 ja 3 sätestatakse NARIS-e vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded. NARIS-e vastutavaks töötlejaks nimetatakse Tervise Arengu Instituut (TAI) ning volitatud töötlejaks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Varem oli vastutavaks töötlejaks Sotsiaalministeerium 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). 2 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE, leitav Riigikogu kodulehelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus 2 ning volitatud töötlejaks TAI. Tulenevalt vastutava ja volitatud töötleja muutumisest on uuesti sõnastatud ja tegelike kohustustega vastavusse viidud ka töötlejate andmekoguga seotud ülesanded (kehtivas määruses sätestatud eraldi 7. peatükina). Vastutava töötleja muutmisel lähtuti andmekogu ja TAI kui haldusorgani eesmärkidest. Just viimase eesmärkide täitmiseks on andmekogu eelkõige vajalik. Vastutava töötleja muutmisega ei kaasne riigieelarve vahendite ümberplaneerimist. Määruse §-dega 4–6 kehtestatakse andmekogu ülesehitus, andmete kaitse nõuded ning esitatavate andmete koosseis analoogselt kehtiva määruse §-des 4–6 sätestatuga. Võrreldes kehtiva määrusega on loobutud määruse lisades esitatud teatise vormidest ning viidetest selliste teatiste olemasolule. NARIS-sse esitatakse andmed digitaalselt ning seetõttu on viidatud vormid ebavajalikud. Muudatus ei takista TAI-l edaspidi avaldada teatise näidisvorme nt oma asutuse veebilehel. Muudatusega seoses loobutakse ka kehtiva määruse §-st 11, millega kehtestatakse andmekogu alusdokumendid. Asjakohane on tuua soovitud andmekoosseisud, mida andmekogu oma eesmärkide täitmiseks vajab. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse eelnõu § 5 lõikega 2 andmekogu turbeaste, mis on keskmine. Sellekohane kohustus tuleneb avaliku teabe seadusest (vt AvTSi sätteid). Eelnõu § 6 lõigete 1 ja 2 punktis 1 nimetatud unikaalne kood on tunnus, mis tekib automaatselt süsteemis isikukoodi või asenduskoodi sisestamisel. Tegemist on samuti kehtiva korrata, mis ei muutu. Andmete esitaja koostab isikukoodist ja kodeerimiskeskusest eelnevalt päritud juhusliku arvuga päringu, mille saadab kodeerimiseks kodeerimiskeskusesse. Kodeerimiskeskus kodeerib andmed ja saadab koos juhusliku arvuga need edasi NARIS-sse. Isikukood või asenduskood edastatakse kodeerimiseks kodeerimisteenuse osutajale koos juhusliku arvuga, mille on genereerinud andmete esitaja. Kodeerimise teostab kodeerimisprogramm ning kodeerimisteenuse osutaja rakendab asjakohaseid turvameetmeid. Selleks, et terviseandmed NARIS-sse jõuaksid, kasutatakse andmete esitaja poolt varem genereeritud juhuslikku arvu, mille abil saadetud andmed ja unikaalne kood andmekogus ühendatakse. Andmete edastamiseks kasutatakse infosüsteemide andmevahetuskihti (X-tee). Võrreldes kehtiva määrusega, täpsustatakse ka seda, et andmed esitatakse andmekogule igasuguse narkomaaniaravi lõpetamise, mitte ainult pikaajalise ravi lõpetamise korral. Määruse §-s 7 sätestatakse andmete õiguslik tähendus analoogselt kehtiva määruse §-ga 9. Ka see võrreldes kehtiva korraga, ei muutu. Määruse §-s 8 nimetatakse andmekogusse andmete esitajad ning täpsustatakse andmete esitamise tingimusi kooskõlas kehtiva määruse §-des 10, 13 ja 14 sätestatuga, kuid andmete muutmisvajadusest vastutava töötleja teavitamise nõue (kehtiva määruse § 14 punkt 2) on käesolevas määruses üle viidud andmete muutmist reguleerivasse paragrahvi (määruse § 9). Seega ei ole tegemist sisuliste muudatustega. Määruse §-s 9 kehtestatakse andmete õigsuse tagamise, andmete muutmise ja ebaõigete andmete parandamise nõuded kooskõlas kehtiva määruse §-des 14, 15 ja 18 sätestatuga. Võrreldes kehtiva määrusega ei sätestata enam eraldi nõudeid, mille kohaselt andmete muutmise korral suletakse andmed kuni tõepärasus on kinnitatud (kehtiva määruse § 18 lg 3) ega teavitata osapooli, kellele on kahtluse all olevad andmed andmekogust väljastatud (kehtiva määruse § 18 lg 5). Nimetatud nõuete sätestamine põhimääruse tasemel ei ole otstarbekas, kuna andmekogu andmetega teeb sisulist tööd ainult vastutav töötleja (st andmete sulgemine on oluline ainult vastutava töötleja asutusesisese töö korraldamiseks) ning kehtestatud on vastutava töötleja vastutus väljastatud andmete õigsuse eest (st vastutav töötleja peab vajaduse korral andmesaajat ebaõigetest andmetest teavitama ja vea parandama ning seda ei ole vaja eraldi täiendava sättega rõhutada). 3 Andmete parandamise ja muutmise kohta märke säilitamise nõue (kehtiva määruse § 18 lg 7) on eelnõus üle viidud andmete logimist reguleerivasse paragrahvi (§ 10). Määruse §-s 10 kehtestatakse logiandmete pidamise kord sarnaselt kehtiva määruse §-des 12 ja 18 sätestatuga. Andmekogu volitatud töötleja logib andmete töötlemise koos töötlemise kuupäeva, kellaaja ning töötlemistoimingu teinud isiku andmetega. Määruse §-s 11 kehtestatakse andmete väljastamise ja andmekogu andmetele juurdepääsu nõuded sarnaselt kehtiva määruse §-ga 16, kuid loobutud on andmete väljastamise üksikasjalikust kirjeldamisest (kehtiva määruse § 16 lg-d 1, 2 ja 6), sest andmekogu on isikustamata ning seetõttu ei ole otstarbekas piirata andmete väljastamist üksikute ravijuhtude või üksikkirjete täpsusega ega lubada andmete väljastamist ainult kindlale asutuste grupile (st Sotsiaalministeeriumile, Statistikaametile ning teadus- ja sotsiaaluuringute tegijatele). Samuti puudub vajadus reguleerida põhimääruse tasemel andmete väljastamise eest tasu küsimist. Õigust andmeid andmekogust saada hindab vastutav töötleja, võttes arvesse kõiki kehtivaid õigusakte ning tagades, et isik ei oleks ka objektiivselt kuidagi kaudselt tuvastatav. Lisaks on loobutud andmekogu andmete põhjal tehtud statistiliste uuringute avaldamisele nõuete kehtestamisest (kehtiva määruse § 16 lg-d 4 ja 5), sest kõikide statistiliste uuringute avaldamine ei pea olema kohustuslik (nt narkomaaniaravi paremaks korraldamiseks tehtavad uuringud, mis on vajalikud Tervise Arengu Instituudi korraldatavate teenuste paremaks koordineerimiseks). Samuti jagab asutus tehtud tulemusi vastavalt oma sisekorrale ning otsustades ise, kas seda tehakse veebilehe või muu kanali vahendusel (nt teabelehed, teabepäevad vms). Võrreldes kehtiva määrusega on § 11 lõikes 3 antud juurdepääs andmekogu arendajale ja haldurile. Kuna arendustööd on olulised selleks, et tagada ka andmekogu igapäevane töö ja andmete turvalisus, sätestatakse see selgelt ka andmekogu põhimääruses. Määruse §-s 12 kehtestatakse andmete säilitamise tähtaeg. Varasema tähtajatu säilitamise asemel hoitakse andmeid selles kuni 30 aastat. Seega tuleb edaspidi lähtuda andmete töötlemisel sellest tähtajast. Edaspidi kehtestatakse ka logiandmete säilitamise tähtaeg. Loobutud on kehtiva määruse § 17 sätetest, mis on reguleeritud teiste seadustega (§ 17 lg 1) või mis puudutavad andmekogu alusdokumentide säilitamist (§ 17 lg-d 2 ja 4). Viimane ei ole enam asjakohane kuna määruses loobutakse andmekogu alusdokumentidele (st teatistele) nõuete seadmisest. Määruse §-des 13–15 kehtestatakse nõuded andmekogu järelevalvele, rahastamisele ja lõpetamisele kooskõlas kehtiva määruse §-des 21–23 sätestatuga. Võrreldes kehtiva määrusega on määruse §-s 14 loobutud detailse järelevalve korra kehtestamisest, sest andmekogu üle teostatakse järelevalvet avaliku teabe seaduse alusel ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole otstarbekas. Samuti täpsustatakse, et andmekogu lõpetamise ettepaneku teeb valdkonna eest vastutav minister mitte Vabariigi Valitsus, ning otsus peab hõlmama ka andmete edasist saatust (st kas viiakse üle teise andmekogusse, hävitatakse või arhiveeritakse). Regulatsioon on tüüpiline andmekogude põhimääruse kontekstis, tuues selle järelevalve, rahastamise ja lõpetamise ühtselt andmekogu põhimääruses. Määruse §-s 16 tuuakse üleminekusäte. Kuna andmekogu loodi ajal, mil vajati eraldi andmeesitajate isikukoodi, et kontrollida andmete õigsust ja infot andmete esitaja kohta, siis tänaseks on see vajadus end seoses toimiva tervishoiutöötajate registriga ammendanud ning piisab vaid töötaja kontaktandmetest. Seetõttu on oluline tagada üleminekuaeg, mille jooksul on võimalik koordineerida seni kogutud andmete kustutamine. Tervishoiutöötajate ja andmete esitaja isikukoode, kes enne käesoleva määruse jõustumist ja kuni nimetatud tähtajani andmeid esitatavad, töödeldakse registris kuni 1. jaanuarini 2022. aastani ja peale nimetatud tähtaega need kustutatakse. 4 Määruse §-s 17 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg. Jõustumine on seotud eelnõu 778 SE jõustumisega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 4. Määruse mõjud Määrusega ei kaasne olulisi mõjusid, sest määruse eesmärk on tagada vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusega. Määruse rakendamisega ei kaasne sisulisi muudatusi NARIS-e tehnilises lahenduses, pidamises ega andmete sisestamises. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi, sest sisulisi muudatusi määruse rakendamisega ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. aasta. Jõustumine on seotud eelnõu 778 SE jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Ravimiametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile ja Eesti Psühhiaatrite Seltsile. Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium (mitteametlikult) kooskõlastasid eelnõu märkustega, teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Andmekaitse Inspektsioon esitas eelnõule kommentaarid. Kõik laekunud kommentaarid ja nende vastused on esitatud kooskõlastustabelis seletuskirja lisana.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel