dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Direktiivi ülevõtmine

Sotsiaalministeerium · 7. märts 2019
Viit
1.4-1.5/711-1
Registreeritud
7. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.5 Uue Euroopa Liidu õigustiku ülevõtmise tähtajad
Toimik
1.4-1.5/2019
Vastutaja
Triin Uusberg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎Nõukogu direktiivi 201359Euratom ülevõtmine.asice1951 KB

Sisu (failidest)

Ivo Krustok Eesti Vabariigi Alaline Esindus Euroopa Liidu juures [email protected] 07.03.2019 nr 11-1/19/1270 Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmine Austatud härra Krustok Palume edastada alloleva info ning direktiivi ja seadusandluse vastavustabeli Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi asedirektor Gerassimos Thomasele (e-post: [email protected]). Käesolevaga teatame, et Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom on Eestis üle võetud vastavustabelis (lisa 1) loetletud õigusaktidega: Direktiivi ülevõtmisega seoses kehtestatud uued või muudetud õigusaktid: 1) Kiirgusseadus, vastu võetud 08.06.2016, RT I, 26.06.2018, 10; https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018010 2) Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 26.07.2013 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ , RT I, 26.01.2018, 19, https://www.riigiteataja.ee/akt/126012018019 3) Tervise- ja tööministri 19.12.2018 määrus nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“, RT I, 28.12.2018, 20, https://www.riigiteataja.ee/akt/128122018020 4) Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, RT I, 03.08.2018, 4, https://www.riigiteataja.ee/akt/103082018004 5) Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“, RT I, 31.07.2018, 12, https://www.riigiteataja.ee/akt/131072018012 6) Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 41 „Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri asutamine ja selle põhimäärus“, RT I, 03.07.2018, 5, https://www.riigiteataja.ee/akt/103072018005 Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 7) Vabariigi Valitsuse 15.09.2016. a määrus nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning hädaolukorrakiirituse piirmäär kiirgushädaolukorras”, RT I, 31.07.2018, 11, https://www.riigiteataja.ee/akt/131072018011 8) Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, RT I, 05.03.2019, 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/105032019026 Direktiivi rakendamisega seotud muud õigusaktid: 9) Haridus- ja teadusministri 12.09.2013 määrus nr 32 „Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord“ RT I, 13.09.2013, 6, https://www.riigiteataja.ee/akt/113092013006 10) Vabariigi Valitsuse 07.02.2019 määrus nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“, RT I, 08.02.2019, 14, https://www.riigiteataja.ee/akt/108022019014 11) Keskkonnaministri 18.11.2016 määrus nr 54 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise kord“, RT I, 22.11.2016, 22 , https://www.riigiteataja.ee/akt/122112016022 12) Keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43, 2016 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“, RT I, 29.10.2016, 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/129102016001 13) Hädaolukorra seadus, vastu võetud 08.02.2017, RT I, 22.05.2018, 5, 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/122052018005 14) Keskkonnaseire seadus (KeSS), vastu võetud 04.05.2016, RT I, 22.12.2018, 11, https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018011 15) Keskkonnajärelevalve seadus, vastu võetud 06.06.2001, RT I, 14.03.2014, 49, https://www.riigiteataja.ee/akt/114032014049 16) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, vastu võetud 16.06.1999, RT I, 12.12.2018, 74, https://www.riigiteataja.ee/akt/TTOS 17) Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“, RT I, 11.10.2011, 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/111102011003 18) Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“, RT I, 25.11.2016, 10, https://www.riigiteataja.ee/akt/125112016010 19) Keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm“, RT I, 29.10.2016, 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/129102016002 20) Kutseseadus, vastu võetud 22.05.2008, RT I, 28.12.2018, 14, https://www.riigiteataja.ee/akt/12974050?leiaKehtiv 21) Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa andmete nimistud ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete nimistud“, RT I, 06.02.2019, 12, https://www.riigiteataja.ee/akt/106022019012 22) Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011, RT I, 26.06.2018, 12, https://www.riigiteataja.ee/akt/Ke%C3%9CS 23) Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“, RT I, 20.09.2016, 8, https://www.riigiteataja.ee/akt/120092016008 24) Keskkonnaministri 16.11.2016 määrus nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed“, RT I, 18.11.2016, 8, https://www.riigiteataja.ee/akt/118112016008 25) Keskkonnaministri 06.09.2016 määrus nr 28 „Välistöötaja doosikaardile kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise kord ning välistöötaja doosikaardi vorm“, RT I, 13.09.2016, 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/113092016002 26) Sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“, RT I, 17.07.2018, 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/117072018003 27) Töövaidluse lahendamise seadus, vastu võetud 14.06.2017, RT I, 28.12.2017, 18, https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017018 28) Vabariigi Valitsuse seadus, vastu võetud 13.12.1995, RT I, 12.12.2018, 8, https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018008 29) Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus”, RT I, 28.12.2018, 46, https://www.riigiteataja.ee/akt/128122018046 30) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005, RT I, 12.12.2018, 45, https://www.riigiteataja.ee/akt/KeHJS 31) Keskkonnaministri 23.01.2017 määrus nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“, RT I, 25.01.2017, 9, https://www.riigiteataja.ee/akt/125012017009 32) Tervishoiuteenuste korraldamise seadus, vastu võetud 09.05.2001, RT I, 01.02.2019, 13, https://www.riigiteataja.ee/akt/101022019013 33) Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“, RT I, 28.06.2017, 39, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017039 34) Siseministri 21.06.2017 määrus nr 30 „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise kord“, RT I, 28.06.2017, 7, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017007 35) Keskkonnaministri 31.03.2008 määrus nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“, RT I, 26.02.2018, 6, https://www.riigiteataja.ee/akt/126022018006 36) Mõõteseadus, vastu võetud 09.05.2018, RT I, 12.12.2018, 57, https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018057 37) Keskkonnaministri 29.06.2017 määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“, RT I, 27.02.2019, 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/127022019003 38) Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004, RT I, 12.12.2018, 40, https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018040 39) Siseministri 06.06.2017 määrus nr 22 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“, RT I, 09.06.2017, 6, https://www.riigiteataja.ee/akt/109062017006 40) Vabariigi Valitsuse 6.05.2010 määrus nr 57 „Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord”, RT I, 04.08.2015, 4, https://www.riigiteataja.ee/akt/104082015004 41) Määruse „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“, RT I, 22.06.2017, 15, https://www.riigiteataja.ee/akt/122062017015 42) Sotsiaalministri 15.12.2004 määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“, RT I, 15.01.2019, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/115012019005 43) Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“, RT I, 14.07.2018, 5, https://www.riigiteataja.ee/akt/114072018005 44) Keskkonnaministri 20.05.2014 määrus nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“, RT I, 26.02.2018, 4, https://www.riigiteataja.ee/akt/126022018004 45) Sotsiaalministri 09.05.2005 määrus nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“, RTL 2005, 51, 722, https://www.riigiteataja.ee/akt/897867 46) Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“, RT I, 28.08.2013, 10, https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010 47) Vabariigi Valituse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“, RT I, 11.10.2011, 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/111102011003 48) Toote nõuetele vastavuse seadus, vastu võetud 20.05.2010, RT I, 12.12.2018, 67, https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018067 49) Meditsiiniseadme seadus, vastu võetud 13.10.2004, RT I, 01.12.2015, 5, https://www.riigiteataja.ee/akt/MSS 50) Avaliku teenistuse seadus, vastu võetud 13.06.2012, RT I, 12.12.2018, 24, https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018024 51) Vabariigi Valitsuse 08.11.2012 määrus nr 90 „Ametnike koolituse kord“, RT I, 13.11.2012, 10, https://www.riigiteataja.ee/akt/113112012010 52) Ülikooliseadus, vastu võetud 12.01.1995, RT I, 20.12.2016, 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/120122016002 53) Kutseseadus, vastu võetud 01.09.2008, RT I, 28.12.2018, 14, https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015261 Vastav info on Euroopa Komisjonile edastatud ka ametliku teavitusbaasi andmebaasi kaudu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Kroon Veeosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Lisad: 1. Direktiivi ja seadusandluse vastavustabel 2. Radooni riiklik tegevuskava Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium Reelika Runnel 626 2982, [email protected] EESTI KESKKONNAMINISTEERIUM RADOONI RIIKLIK TEGEVUSKAVA TALLINN 2019 ANNOTATSIOON Radooni riikliku tegevuskava koostamine Radooni riikliku tegevuskava koostamise vajadus tuleneb 2013. aastal jõustunud Euroopa Liidu direktiivist 2013/59/Euratom (edaspidi direktiiv), millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiiv seab nõuded radooni riikliku tegevuskava koostamise kohta. Direktiivi artikli 100 lõike 1 kohaldamisel võtab liikmesriik vastu riikliku tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Tegevuskavas võetakse arvesse direktiivi lisas XVIII käsitletud teemasid. Radooni riiklik tegevuskava on üks Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 (edaspidi KORAK) lisadest, nagu on ka Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ja KORAKi rakendusplaan aastateks 2018-2021. KORAKi üks alleesmärkidest kirjeldab teadlikkuse suurendamist kõrgenenud looduskiirguse allikatest (sh radoonist). Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, Radooni riiklikule tegevuskavale ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine. KORAKi 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) viib läbi ja KSH aruande koostab OÜ Alkranel. Radooni riiklik tegevuskava vaadatakse üle jooksvalt ning uuendatakse vastavalt vajadusele. Tegevuskava koostamise koordinaator oli Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Krista Saarik. Ekspertidena osalesid töös Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson ning kiirgusseire peaspetsialist Alar Polt. Kava on kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Tegevuskava kooskõlastatakse Euroopa Komisjoniga. Tegevuskava valmimise järel avaldatakse sellekohane pressiteade ja korraldatakse tasuta infoseminar. Samuti pannakse tegevuskava kokkuvõte üles Keskkonnaministeeriumi veebilehele. Töö autorid tänavad kõiki tegevuskava koostamisel osalenuid nende panuse eest dokumendi valmimisse. 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Radoonialane õigusloome Eestis ........................................................................................ 6 2. Radoonisisaldus Eesti pinnases ja radooniriskiga alade määratlemine .............................. 7 2.1 Radooni lähteallikad ja radooniriski alad Eestis............................................................... 7 2.2 Radooniriskialadel olevate haldusüksuste määratlemine ................................................. 8 3. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringud Eestis .......................................................... 11 4. Radooni mõõtmine ............................................................................................................... 13 4.1 Seos pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel ......................................... 14 5. Radoonisisalduse viitetasemed ......................................................................................... 15 5.1 Viitetasemed hoonetes .................................................................................................... 15 5.2. Tööruumide õhu radoonisisaldus................................................................................... 15 6. Radoonisisalduse vähendamine hoonetes ......................................................................... 17 6.1. Radooniohutu hoone projekteerimise standard ............................................................. 17 7. Radoon põhjavees ............................................................................................................. 19 8. Radoon ehitusmaterjalidest ............................................................................................... 20 9. Terviseriskide vähendamise pikaajalised eesmärgid ........................................................ 21 10. Teavitamine ................................................................................................................... 23 11. Radooni tegevuskava rakendusplaan ............................................................................ 26 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 27 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 29 3 Sissejuhatus Radoon on värvitu, lõhnata ja maitseta radioaktiivne gaas. Looduses tekib radoon uraani (U) ja tooriumi (Th) radioaktiivsel lagunemisel ning koosneb põhiliselt kolmest isotoobist: radoon-222 (Rn-222) ehk radoonist, radoon-220 (Rn-220) ehk toroonist ja radoon-219 (Rn-219) ehk aktinoonist. Inimeste tervise seisukohalt on tähtsaim uraani isotoobi U-238 radioaktiivse lagunemise reas tekkiva raadiumi (Ra-226) vahetu lagunemisprodukt Rn-222, kuna selle poolestusaeg on piisavalt pikk, et siseruumide õhus arvestatavas kontsentratsioonis koguneda. Rn-222 on inertne gaas, mille radioaktiivsel lagunemisel kuni stabiilse plii (Pb-206) moodustumiseni tekib järjestikku 7 radioaktiivset isotoopi. Edaspidi käsitletakse Rn-222 tinglikult radoonina (Rn). Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid) ja vee koostisest. Rn-sisaldus pinnaseõhus saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal. Mida lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku. Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes. Kaasaja meditsiini seisukohalt on hingamisel inimorganismi sattuv Rn suitsetamise järel tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Rn-rikkas keskkonnas algab Rn tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub. Kuigi Rn enda poolestusaeg on ainult 3,82 päeva, on pikima poolestusajaga tütarisotoobi Pb-210 poolestusaeg ligikaudu 22 aastat. Seega kujuneb sissehingatud Rn-rea elementidest radioaktiivne kiirgusallikas pikaks ajaks, mis lisanduvate annuste puhul kogu elu jooksul täieneb. Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Üldjuhul on kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete, millede puhul pole rakendatud radoonikaitsemeetmeid, siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks on majade aluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest. Rootsis ja Eestis (Petersell jt, 2004) teostatud Rn-riski uuringute tulemustele tuginedes jaotati Eesti pinnas Rn-riski tasemelt neljaks: 1. Madala Rn-sisaldusega pinnased. Need on pinnased, mille Rn-sisaldus ei ületa 10 kBq/m³ (kilobekerelli kuupmeetris; bekerell on radioaktiivsuse ühik). Need pinnased on praktiliselt Rn-ohutud. 2. Normaalse (foonilise) Rn-sisaldusega pinnased, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus ei ületa 50 kBq/m³ piiri. 3. Kõrge Rn-sisaldusega pinnased, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb vahemikku 50- 250 kBq/m³. Need pinnased on Rn-ohtlikud ja ehitistel tuleb kasutusele võtta Rn-ohtu minimeerivad meetmed. 4. Ülikõrge Rn-sisaldusega pinnased, mille U sisaldus ületab 16 mg/kg ja Rn-sisaldus pinnaseõhus 250 kBq/m³ piiri. Need pinnased on Rn-ohtlikud ning ehitusel tuleb kasutusele võtta Rn-ohtu minimeerivad meetmed. 4 Eestis paiknevate eluruumide siseõhu Rn-riski tase ja selle variatsioonid on otseses sõltuvuses geoloogilisest ehitusest ja kivimite U ja Th sisaldusest, mistõttu tuleb pinnase Rn-riski iseloomustamisel pöörata tähelepanu ka piirkonna geoloogiale. 5 1. Radoonialane õigusloome Eestis Kiirgusseadus reguleerib kiirgustegevust, toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist ning sekkumist avarii- ja püsikiirituse olukorras. Kiirgusseadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. Radoon ja looduslik kiirgus on Eesti õigusloomes käsitletud järgmistes kehtivates määrustes: 1) Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile ja indikatiivdoosile. 2) Keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ sätestatakse tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ning tööandja kohustused vähendada töötaja terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus sisalduvast radoonist. Määruse eesmärk on tagada töötajate kaitse olukorras, kus looduslik kiirgusallikas radoon võib põhjustada töötajatele tavapärasest suuremat kiiritust. Eesmärgi saavutamiseks on määrusega kehtestatatud tööruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase 300 Bq/m³, nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates tööruumides ning teavitamist nendest tööruumidest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku viitetaset. 3) Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ kehtestatakse tervisekaitsenõuded koolidele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Määrust kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses põhikoolile ja gümnaasiumile (edaspidi koos kool). Määrusega sätestatakse, et kooliruumi siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m3) ning gammakiirguse doosikiirus väiksem kui 0,5 mikrosiivertit tunnis (μSv/h). 4) Vabariigi Valituse 06. oktoobri 2011. a määruses nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ sätestatud tervisekaitsenõuded kehtivad koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Määrust kohaldatakse ka eralasteasutusele ning ühe asutusena tegutseva lasteasutuse ja põhikooli lasteasutuse osale. Määrusega sätestatakse, et ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³) ja gammakiirguse doosikiirus alla 0,5 mikrosiiverti tunnis (µSv/h). 5) Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 28. veebruari 2019.a määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, millega on kehtestatud nõuded sisekliima tagamisega hoone pidevalt viibitavale ruumidele (sh radooni viitetase). 6 2. Radoonisisaldus Eesti pinnases ja radooniriskiga alade määratlemine Eesti kuulub keskmisest kõrgema radooniriskiga EL riikide hulka. Mõõtmistulemustele tuginedes varieerub pinnaseõhus Rn-sisaldus valdavalt piirides 5 kuni 600 kBq/m³ ja ulatub üksikjuhtudel 2000 kBq/m³. Eestis on pinnases peamiseks radooni allikaks uraani radioaktiivsel lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium (Ra ehk eU). Selle muutlik ja paljudes piirkondades pinnase kõrgendatud või kõrge (eU > 3,5–4 mg/kg) sisaldus ja positiivne korrelatsioon Rn sisaldusega majade siseõhus tingisid Eesti pinnaseõhus Rn sisalduse ja pinnase looduskiirguse kaardistamise vajaduse. Esimene kaart koostati Eesti Geoloogiakeskuse (EGK), Rootsi Kiirguskaitse Instituudi ja Rootsi Geoloogiateenistuse ühistööna Rootsis välja töötatud ja Eesti tingimustele kohaldatud metoodikale tuginedes aastatel 2001 kuni 2004 566 väliuuringu punkti andmetel (Petersell jt, 2004). Rn-riski kaardi koostamise tulemusena selgus, et ligi 1/3 Eesti maismaa pindalast on kõrge (> 50 kBq/m³) või eriti kõrge (> 250 kBq/m³) Rn- riski tasemega (Petersell jt, 2005). Need on piirkonnad, kus pinnases, aluspõhjakivimites või nii pinnases kui ka aluspõhja-kivimis on kõrge U-sisaldus (> 3,5–5 mg/kg). Uus, enam kui 2000 pinnaseõhu ja 5500 ruumide siseõhu uuringupunktiga, Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas valmis 2017. aastal. Selgus, et Eesti territooriumi pinnaseõhus varieerub radoonisisaldus enamasti 23-75 kBq/m3 piirides, kuid võib ületada kohati isegi 500 kB/m3 piiri. Atlasesse koondatud info on küll ülevaatlik ja suunav, kuid vajalik on jätkata radoonialaste uuringutega. 2.1 Radooni lähteallikad ja radooniriski alad Eestis Põhilisteks radooni lähteallikateks on kristalse aluskorra kivimid (nii Eesti aluspõhja alglasundis kui ka liustiku poolt mujalt toodud purdsetete koostises olevad), Kambriumi piiril levivad Alam-Ordoviitsiumi oobolusliivakivi ja selle erim fosforiit ning nendel lasuv graptoliitargilliit. Kõrge Rn-sisaldus on valdavalt seotud pinnases leviva U-rikka peenestatud graptoliitargilliidi, fosforiidi ja granitoidse materjaliga, kuid samuti tsirkooni, ksenotiimi ja teiste mineraalidega. Kõik need kõrge ja kõrgendatud radioaktiivsusega Kvaternaari setete erimid moodustavad ulatuslikke levilaid või esinevad korrapäratult erineva suuruse ja kujuga kehadena, esindades Kvaternaari setete litotüüpe. Ajavahemikus 2001 kuni 2016 on Eesti Geoloogiakeskuse poolt selgitatud Rn-sisaldus olulisemate litotüüpide levilate piirides enam kui 2000 uuringupunkti pinnaseõhus. Radooniriski pindalalist taset kajastab vastavasisuline Rn-riski teemakaart (Joonis 1). Rn-riski teemakaart on koostatud radoonimõõtmise otsemõõtmisel (RnM) ja arvutuslikul meetodil (RnG) pinnaseõhus saadud suurima sisalduse järgi. 7 Joonis 1. Eesti pinnase radoon-222 riski kaart. Radoon-222 maksimaalne sisaldus pinnaseõhus. 2.2 Radooniriskialadel olevate haldusüksuste määratlemine Radooniriskialade kaardistamise vajadus tuleneb EL direktiivi 2013/59/Euratom nõudest, mille kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldadavasti vastava riikliku viitetaseme. 2016. a Eesti Geoloogiakeskuse (praeguse nimega Geoloogiateenistus) koostatud uurimustööle tuginedes on jagatud Eesti territoorium tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused. 2018.a seisuga on kaardistatud 2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele andmete tuginedes saab öelda, et 36 haldusüksust on kõrgendatud radooniriskiga alal ning 24 haldusüksust on madala või keskmise radooniriskiga alal. Täiendava uurimisvajadusega aladel (19) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024 arvestusega, et aastas kaardistatakse ca 4 haldusüksust. Haldusüksuste radooniriski kaardi (Joonis 2) koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest. Olemasolevate pinnaseõhu radooni mõõtmistulemuste baasil jaotati haldusüksused kolmeks järgmiste tinglike kriteeriumite alusel: 1) mõõtmiste arv; 2) mõõdetud väärtused; 3) geoloogiline olukord. 8 Joonis 2. Eesti haldusüksuste prioritiseeritud radooniriski alade kaart (seisuga 2018) Kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused Kõrgendatud radooniriskialade kaardistamisel said määravaks EGK tehtud mõõdistused, mis kinnitasid pinnase kõrgemat radoonisisaldust just graptoliitargilliidi aladel, aga ka Kesk- ja Lõuna-Eesti Devoni settekivimite levikualadel. Kõrge Rn-riskiga klindivööndi pinnaseõhus ületab Rn-sisaldus sageli 75 kBq/m³ piiri ja ulatub 600, harva enama kBq/m³. Vööndi peamisteks Rn-allikateks on astangus ja seda lõikuvate ürgorgude nõlvadel paljanduvad või pinnakatte all avanevad kõrge U-sisaldusega graptoliitargilliit ja fosforiit, samuti pinnakattes esinev nende kivimite purd ja peenes ning Soomest pärinev kõrgendatud U sisaldusega granitoidne materjal. Klindivööndis avanevad graptoliitargilliidi ja fosforiidi kihid sügavnevad lõuna suunas ligi 3 m/km. Nendes kivimites kujunev radoon jõuab pinnaseõhku peamiselt katendis olevate karbonaatsete kivimite lõhede kaudu valdavalt kuni 100, harvem kuni 200 m sügavuselt. Vööndile on iseloomulik kõrge (<250 kBq/m³) ja eriti kõrge (> 250 kuni 600 ja harva enam kBq/m³) Rn-sisaldusega alade esinemine, mis kujunevad nii ülemise kihi (ca 2 m) pinnase siseõhus kujuneva, kui ka sügavamalt lisanduva radooni arvelt. Kesk- ja Lõuna-Eesti Devoni settekivimite levilale on iseloomulik pinnaseõhus kõrge (>75 kBq/m³) Rn-sisaldusega alade suhteliselt sage esinemine. Kõrge (kuni 200 kBq/m³) Rn-sisalduse põhjuseks on sügavalt (>2m) pärinev radoon. Samas ei ületa vahetult pinnaseõhus kujunev Rn-sisaldus 75 kBq/m³ piiri. Rn-allikad pole selged. Nendeks võivad olla: U-rikka tsirkooniga rikastunud Devoni terrigeensete setete erimid, U-rikkad savi ja aleuriidi kihid (läätsed) või veel tundmatud allikad. 9 Madala või keskmise radooniriskiga haldusüksused Madala või keskmise radooniriskiga alade selekteerimisel võeti arvesse alade geoloogiat ja mõõtmistulemusi, mis võimaldasid järeldada, et radoonirisk on pigem keskmine või madal. Madala või keskmise radooniriskiga haldusüksuste hulgas on esindatud need omavalitsused, milles tehtud mõõtmised ja geoloogiline situatsioon võimaldab järeldada, et radoonirisk on madal või keskmine. Nimetatud alad esinevad eelkõige Lääne–Eestis ja saartel. Lääne-Eesti pinnaseõhule on omane valdavalt normaalne (<75 kBq/m³) Rn-sisaldus. Üksikud kõrged sisaldused madala või keskmise radooniriskiga aladel on seotud tõenäoliselt kaetud ja süvakarsti ning karbonaatsetes kivimites süvalõhedega. Erandi moodustavad Pühalepa vallas Kärdla ringstruktuuri piires paiknevad kõrged sisaldused (kuni 264 kBq/m³). Täiendava uuringuvajadusega haldusüksused Täiendava uuringuvajadusega haldusüksused on alad, mille osas puuduvad andmed radooniohtlikkuse osas järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud ebapiisavalt). Haldusüksustes, kus läbiviidud mõõtmised on ebapiisavad või mõõtmisi ei ole tehtud, tuleb teha täiendavad mõõtmised, et selgitada välja piirkonna radoonirisk. 2018.a seisuga on andmehulk ebapiisav 19 haldusüksuse osas. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024 arvestusega, et aastas kaardistatakse ca 4 haldusüksust. Radoonimõõtmisi pinnaseõhus jätkatakse ka tulevikus eesmärgiga täpsustada kõrgendatud radooniriskiga maa-alade paiknemist ning vastavalt siseruumide õhu radoonisisalduse mõõteandmete hulga suurenemisele uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel. 10 3. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringud Eestis Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringutega alustati Eestis möödunud sajandi 80ndate lõpus. Aastatel 1989-1991 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi ehitusfüüsika osakonna poolt läbiviidud uuringuga tehti kindlaks, et Eestis on põhiline siseõhu radooniallikas hoonealune pinnas. Ei tuvastatud kõrgenenud siseõhu radoonitasemeid, mis võiksid olla põhjustatud kraaniveest või ehitusmaterjalidest. Aastatel 1994-1998 viidi ellu Eesti-Rootsi radooniuuringute programm eesmärgiga luua Eestis siseõhu radoonimõõtmiste võimekus ja koolitada välja vastavad spetsialistid ning tuvastada Rn-riskiga alad ja hoonetüübid, millele on iseloomulik keskmisest kõrgem siseõhu radoonisisaldus. Tehti kindlaks, et potentsiaalselt kõrge siseõhu radoonisisaldusega piirkonnad on Toila ja Kunda, et ühepereelamutes on radoonitase kõrgem kui korterites ning et keldri olemasolu korral on radoonitase esimese korruse ruumides madalam kui ilma keldrita hoonetes. 1999. a esitati Eesti projekteerimisnormis EPN 12.2 „Sisekliima“ elu-, puhke- ja tööruumides õhu Rn-sisalduse normväärtuseks 200 Bq/m³. Aastatel 1998-2001 viidi Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi koostöös läbi kogu Eestit hõlmav uurimus, mille tulemusena valmis esimene valdade keskmiste radoonitasemete kaart, hinnati keskmiseks inimese poolt saadavaks radoonist põhjustatud efektiivdoosiks 1 millisiivert (mSv) ja hinnati, et radoon põhjustab Eestis igal aastal ligikaudu 90 uut kopsuvähi juhtu (neist ligikaudu 10 mittesuitsetajatel). Aastatel 2002-2004 viidi läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud projekt „Radoon majades“. Selle ja kõigi varasemate uuringute käigus kogutud andmeid kasutati lisaks geoloogilistele ja pinnaseõhu radoonimõõtmiste andmetele Eesti radoonikaardi koostamisel. Valmis teabematerjal „Radooniohutu elamu“. Aastatel 2005-2006 viidi läbi uurimisprojekt „Radoon radooniohtlike alade lasteasutustes“, mille käigus uuriti 208 lasteasutust 30 vallas ja linnas. Uuringu tulemusena selgus, et Rn-tase lasteasutustes on enamjaolt madalam kui elamutes, kuid probleemseid ruume eksisteeris 49 % hoonetest. Aastatel 2007-2008 jätkati andmete kogumist valdade radoonikaardi täiendamiseks. Eesti Kiirguskeskusele soetati Ungari firma Radosys radoonidetektorite mõõtesüsteem, mis on kasutuses käesoleva ajani, kuid vajab lähiaastatel väljavahetamist seoses amortiseerumisega. Valmis täiendatud valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Eesti Kiirguskeskus andis välja juhendmaterjali kohalike omavalitsuste töötajatele „Radooniohu arvestamine ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes“. Eesti Kiirguskeskuses võeti kasutusele siseõhu radooni mõõtetulemuste elektrooniline andmebaas. Aastatel 2008-2010 uuriti radoonitaset erinevates töökohtades – kaevandustes, veekeskustes, veekäitlusettevõtetes ning lasteasutustes. Paralleelselt jätkati radoonimõõtmisi elamutes vastavalt esitatud tellimustele. Aastatel 2011-2012 uuriti 101 Tallinna koolieelset lasteasutust, millest enamuses vastas radoonitase Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruses nr 131 kehtestatud nõuetele. Keskmine radoonitase oli üle 200 Bq/m³ 6 lasteasutuses ning 7 hoones esines ületamisi üksikutes ruumides. 11 Käesolevaks ajaks on Keskkonnaameti kiirgusosakonna andmetel ca 2500 mõõdetud hoone jaotus siseõhu radoonisisalduse järgi alljärgnev:  alla 100 Bq/m³ - ~62%  alla 200 Bq/m³ - ~83%  üle 300 Bq/m³ - ~10%  üle 600 Bq/m³ - ~3%  üle 1000 Bq/m³ - ~1% Arvestada tuleb, et enamus mõõtmisi on tehtud piirkondades, kus geoloogiliste andmete põhjal on teadaolevalt kõrgema uraanisisaldusega pinnas, mistõttu võib eeldada, et Eestis tervikuna on hoonete siseõhu radoonisisaldus mõnevõrra madalam kui seni tehtud mõõtmiste statistika näitab. Täielikuma ülevaate saamiseks on vaja läbi viia üleriigiline radooniuuring. Euroopa Liidu riikides teostatakse radooniuuringuid 10x10 km võrgustikuga, mille igas ruudus on tehtud mõõtmised vähemalt 30 juhuslikult valitud elamus. Sellise tihedusega mõõtmiste puhul oleks Eesti kohta vajalik mõõdetud hoonete arv ~15000. 2018.a seisuga on Eestis mõõdetud radooni ca 2500 hoone siseruumis. Uusarendust vajab siseõhu mõõtetulemuste andmebaas, kuna olemasoleva abil on andmete statistiline töötlemine raskendatud. Valminud on visioonidokument ja ärianalüüs olemasoleva andmebaasi arenduseks, mis võimaldab edaspidi radooni mõõteandmeid paremini hallata ja analüüsida. Andmebaasi arendustöödega on kavandatud alustada 2019. aastal. Andmebaasi haldajaks on Keskkonnaamet. 12 4. Radooni mõõtmine Eestis tehti esimesed radoonisisalduse mõõtmised Eesti majade keldrite või esimese korruse õhus aastail 1985–1990. Plaanipäraseid uuringuid alustas Eesti Kiirguskeskus iseseisvalt ja koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudiga 1994. aastal. Eesti pinnaseõhus määrati radoonisisaldus esimestes üksikpunktides 1995. aastal koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudi teadlastega ja nende aparatuuriga. Nii pinnase kui ka siseruumide radoonitaseme mõõtmisel on oluline asjakohase mõõtemeetodi kasutamine. Kõik osalised, sealhulgas mõõtmise tellija, tegija kui ka mõõtmiste järelevalve teostaja peavad üheselt mõistma nii mõõtmisprotsessi kui ka selle tulemusi. Mõõteseaduse järgi peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tagatud vähemalt riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks peab mõõtmised tegema pädev mõõtja, kes kasutab taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. 2016. aastal valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel ning Keskkonnaministeeriumi juhtimisel juhendmaterjal „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Juhendmaterjal on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel: https://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf Juhendmaterjal kirjeldab Rn aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise meetodeid pinnases ja siseruumides, mille kasutamisel saadavatest tulemustest on asjakohane juhinduda ehitustegevuses või vajadusel olemasolevates hoonetes siseõhu radoonisisalduse vähendamisel. Juhend on koostatud eesmärgiga anda mõõtmiste tegijatele juhised pinnase ja siseruumide Rn aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks ning tulemuste esitamiseks viisil, mis tagaks tellijatele ja järelevalvele eesmärgikohase piisava ülevaate radoonitasemest mõõdetaval objektil. Ühtlasi esitatakse nõuded mõõtmise ankeedi, protokolli ja aruande kohta. Juhend aitab valida sobivat mõõtemeetodit vastavalt mõõtmise eesmärgile. Kuigi juhend on soovituslik, on selles esitatud siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni pikaajaline mõõtmine ainus sobilik viis radoonikontsentratsiooni aasta keskväärtuse hindamiseks. Radoonisisalduse hindamiseks pinnaseõhus on ainus sobilik mõõtemeetod pinnase otsemõõtmine koos radooni arvutusliku määranguga raadium-226 kaudu. Juhendmaterjali koostamise käigus tegi Keskkonnaministeerium koostööd ka Soome Kiirgusohutuskeskusega (edaspidi STUK) paludes juhendile nende arvamust ning parendusettepanekuid. STUK-ga koostöös korraldati ka 2016. maikuus Eestis radoonimõõtjatele koolitus „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“. Keskkonnaministeeriumi juhtimisel on 2018. a seisuga tõlgitud eesti keelde Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) radoonimõõtmise standardite seeria ISO 11665 „Radioaktiivsuse mõõtmine keskkonnas. Õhk: radoon-222“ viis osa, mis katavad kõik praktikas olulisemad radoonimõõtmise valdkonnad nii hoonete siseõhu kui pinnaseõhu puhul. Eelnimetatud standardid on on rahvusvaheliste ISO standardite eestikeelsed versioonid, mille teksti tõlke on avaldanud Eesti Standardikeskus ja millel on sama staatus ametlike keelte versioonidega. 13 Õhu radoonisisaldust mõõdab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses ning mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduses sätestatud korras. Mõõteseaduse kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Eestis tegeleb nii akrediteerimise kui ka mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamisega Eesti Akrediteerimiskeskus. 4.1 Seos pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel Radoonisisalduse suhet majaaluse pinnase pinnaseõhus ja maja siseõhus on Eestis uuritud tagasihoidlikult. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et pinnased on Rn-ohutud, kui pinnaseõhus ei ületa Rn-sisaldus 10 kBq/m³ piiri. Liivased ja aleuriitsed pinnased on Rn-ohtlikud, kui nende õhus ületab Rn-sisaldus 50–60 kBq/m³ piiri (Clavensjö, Åkerblom, 1994). Rn-ohtlikuks pinnaseks loetakse pinnaseid, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 50 kBq/m³. Sellistel juhtudel võib Rn-sisaldus tõusta suure tõenäosusega eluruumide siseõhus Rn migreerumist takistavate meetmete kasutamata jätmise korral üle 200 Bq/m³ piiri. Kui ehitamisel ei ole radooniga arvestatud, on Rn-sisalduse vahel pinnaseõhus ja ruumide siseõhus jälgitav ühemõtteline positiivne korrelatsioon. On täheldatud, et sõltuvalt ehitiste kvaliteedist, ületab üksikjuhtudel majade siseõhus Rn-sisaldus 200 Bq/m³ piiri aladel, mille pinnasõhus on Rn-sisaldus ligi 50 kB/m³. Analoogselt võib Rn-sisaldus majade siseõhus ületada 300 Bq/m³ piiri aladel, millede pinnaseõhus on Rn-sisaldus lähedane 75 kBq/m³. 14 5. Radoonisisalduse viitetasemed 5.1 Viitetasemed hoonetes Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Kuid aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon võib õhu radoonisisalduse kergitada tasemeni, mis võib pikaajaliselt olla tervisele kahjulik. Eestis alustati ruumide siseõhu radoonisisalduse reguleerimisega 2011.aastal, kui sama aasta 6. oktoobril kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“, millega sätestati ruumide siseõhu aasta keskmiseks radoonisisalduseks kuni 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). Ka Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ kehtestati kooliruumi siseõhule nõue, et aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m3. Nõue tulenes sellel ajal kehtinud standardist EVS 840 „Radooniohutu hoone projekteerimine“, mille kohaselt pidi radoonisisaldus hoonetes olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). 2016.a alustas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium määruse kavandi “Hoone sisekliimale esitatavad nõuded” (edaspidi sisekliima määrus) koostamisega, milles kavatsetakse muuhulgas reguleerida eluruumi radoonisisalduse viitetaset. Sisekliima määruse kehtestamiseni kehtestatakse määrus „Hoone ruumiõhu radoonisisaldusele ja ehitusmaterjalidest eralduvale gammakiirgusele esitatavad nõuded“. Direktiiv 2013/59/EURATOM sätestab siseruumide õhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni viitetasemeks maksimaalselt 300 Bq/m³, mis kehtestatakse ka Eestis riikliku viitetasemena. Üldisele kehtestatavale radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetasemele kavandatakse sisekliima määrusega kehtestada erandid. Koolieelse lasteasutuse (lastesõim, - aed, päevakodu, lasteaed-algkool), põhikooli või gümnaasiumi õppehoone või kutseõppeasutuse õppehoone, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu ja erihooldekodu hoone puhul sätestatakse radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³. Võrreldes üldisele sätestatavale radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetasemele kehtestakse rangem nõue hoonete kasutusotstarvetele, milles viibivad pikaajaliselt sotsiaalselt haavatavamad sihtgrupid, eelkõige lapsed. Riiklikesse uuringutesse tuleks hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³. Lisaks tuleks kaaluda ning leida võimalusi väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga arvestamiseks. Eesmärgiks oleks, et väike- ja korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemisel arvestatakse hea sisekliima tagamisel muuhulgas ka siseõhu radoonisisaldusega. 5.2. Tööruumide õhu radoonisisaldus Direktiiv 2013/59/Euratom sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada siseruumide õhus radoonisisalduse riiklik viitetase, mis ei tohi olla suurem kui 300Bq/m3, nõudes kõrgendatud 15 radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel, radoonisisalduse mõõtmisi. Viitetaseme 300 Bq/m3 ületamisel, on tööandja kohustatud võtma kasutusele põhjendatud ja optimaalsed radoonikaitsemeetmed. Juhul kui ehituslikest meetmetest hoolimata viitetaset ei ole võimalik saavutada, tuleb tagada töötajate kiirgusdooside seire ja pädeva asutuse teavitamine. Ülaltoodud sätete ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusloomesse võeti 30. juulil 2018 kiirgusseaduse alusel vastu keskkonnaministri määrus nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel” (edaspidi tööruumide õhu radoonisisalduse määrus). Määrusega sätestatakse tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise ning viitetasemele vastavuse hindamise kord, tööandja kohustused tööruumide õhus sisalduvast radoonist tingitud pikaajalise terviseriski vähendamiseks, tööandja kohustus tagada töötajatele radoonist põhjustatud kiirgusdooside seire, kui tööruumi õhu radoonisisaldus töö ajal ületab viitetaset ning tööandja kohustus teavitada Keskkonnaametit töökohtadest, kus vaatamata võetud meetmetele töötajate pikaajalise terviseriski vähendamiseks ületab tööruumi õhu radoonisisaldus jätkuvalt viitetaset. Tööruumide õhu radoonisisalduse määrusega on sätestatud õhu radoonisisalduse viitetasemeks tööruumides 300 Bq/m³. Viitetase kehtestatakse aasta keskväärtusele, mida saab kas mõõta või hinnata vähem kui aasta kestnud mõõtmise põhjal. Õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele vastavaks, kui aasta aega katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset või kui ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui 20% võrra. Hindamise metoodika vastab meile lähedase geograafilise paiknemisega riikide praktikale ja mõõtemetoodika Eesti standardisüsteemi ülevõetud rahvusvahelistele standarditele. Eesti kliimas on radoon probleemiks just talvisel ajal, kui maa on külmunud ning radooni vaba liikumine atmosfääri seetõttu takistatud. Siis hakkab radoon väljapääsu otsides kogunema hoonete all olevasse pinnasesse, sest seal pole maa külmunud, ning liigub sealt edasi hoone siseõhku. 16 6. Radoonisisalduse vähendamine hoonetes Siseruumide radoonisisalduse vähendamise üks meede on enne hoone projekteerimist välja selgitada, kas hoonealuse pinnase radooni aktiivsuskontsentratsioon võib põhjustada hilisemaid probleeme siseruumides. Kuigi Eesti pinnase kohta on koostatud mitmeid radooniriski levilate kaarte (sh radooniriski atlas, Harjumaa, Ida-Virumaa radooniriski kaardid), on kindlam mõõta hoone planeeritavas asukohas pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni. Nimelt varieerub pinnase radoonisisaldus ka üsna piiratud maaalal, kuna seda mõjutavaid tegureid on palju. Kui pinnaseõhu radoonikontsentratsiooni mõõtmisi ei tehta või mõõtmiste tulemusena selgub, et pinnases on radooni aktiivsuskontsentratsioon üle 50 000 Bq/m³ (või raadiumi aktiivsuskontsentratsioon üle 45 Bq/kg), tuleb radooniohu vältimiseks kavandada radooniohtu minimeerivad meetmed. Kõrge radooniriski levialadel on radooni mõõtmine pinnases ja radooni vähendamismeetmete kavandamine tungivalt soovitatav. Kui radooni aktiivsuskontsentratsioon pinnases on vahemikus 10 000– 50 000 Bq/m3, tuleb tagada tarindite radoonikindlad lahendused. Kui hoonealune pinnas on väikese radoonisisaldusega (radooni aktiivsuskontsentratsioon <10 000 Bq/m3), tuleb tagada hoone ehitamisel/rekonstrueerimisel hea ehituskvaliteet. (RAM 2016) Ruumiõhu peamised radooniallikad on (EVS 840:2017): 1) õhuleke pinnasest läbi tarindite ja tarindite liitekohtade ebatiheduste. Kriitilisimad kohad on pinnasele toetuva põranda ja välis-/vahe-/keldriseinte liited, mahukahanemispraod betoonpõrandas; 2) õhuleke pinnasest tarinditest läbiviikude (elekter, vesi, kanalisatsoon jne) kaudu ning tühjade õõntega (täis betoneerimata) betoonplokkmüüritis, eri materjalikihtide (nt soojustuse ja vundamendimüüri) vahel olev vertikaaltühemik; 3) difusioon või õhuleke läbi pinnasega kokkupuutuvate tarindite (näiteks õhku hästi juhtivast materjalist keldriseinad (näiteks keramsiitplokk, eriti kui see on laotud täitmata vertikaalvuukidega), väikese difusioonitakistusega materjalid vms); 4) ehitusmaterjalidest emaneeruv radoon; 5) radooniohtliku tarbevee kasutamine. Eelloetletud radooniallikatest on Eestis õhulekete kaudu pinnasest siseruumi tungival radoonil suurim osatähtsus. Õhu liikumise eelduseks läbi piirdetarindite, ebatiheduste, liitekohtade või läbiviikude on õhurõhkude erinevus siseruumi ja pinnase vahel. Õhurõhkude erinevust siseruumi ja pinnase vahel võib põhjustada ventilatsiooni õhuvoolu hulkade erinevus, õhutiheduste erinevus ja tuul. Kui tuule ja temperatuuride erinevusest sõltuv õhutiheduste erinevus on nn inimtegurist sõltumatu potentsiaal, on ventilatsiooni toimimises on projekteerijal, ehitajal ja hoone kasutajal selge mõju. Seetõttu on ventilatsioonist tingitud õhurõhkude erinevus olulisim inimtegevuse mõjur, mis võib avaldada mõju radooni tungimisele pinnasest siseruumi. 6.1. Radooniohutu hoone projekteerimise standard 2017. aastal valmis täiendatud radooniohutu hoone projekteerimise standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Selles Eesti standardis antakse projekteerijatele ja ehitajatele juhised radooniohutu hoone ehitamiseks, et vältida tervist kahjustava radooni viitetaseme ületamist ruumides, kus inimesed pikemat aega viibivad. Standardis on esitatud olemasolevatele ja uutele hoonetele valik radooniohu vähendamise meetmeid. Tuleb arvestada, et loetelu ja lahendused pole lõplikud ning lisaks võib radooniohutuse tagada ka muude lahendustega, mille toimivust on uuritud ja dokumenteeritult 17 tõestatud. Standard EVS 840:2017 erineb standardi eelmise versioonist selle võrra, et annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb standard märksa põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest ja lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Peale selle on standardit täiendatud nii tekstilise kui ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu. Euroopa Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom alusel sätestatakse Eestis siseruumide õhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m3 (erandina on koolieelse lasteasutuse, põhikooli või gümnaasiumi õppehoone või kutseõppeasutuse õppehoone, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu ja erihooldekodu hoone puhul radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³). Viitetaseme ületamisel tuleb kaaluda ja vajaduse korral tarvitusele võtta meetmeid radoonisisalduse vähendamiseks. Kuid arvestades, et standardis esitatakse juhised ja parim praktika radoonikaitse meetmete kasutuselevõtuks ning asjaolu, et Eestis on pikalt kehtinud projekteerimisnorm, võetakse standardis eesmärgiks 200 Bq/m3 taseme saavutamine. Sellisel juhul on väga tõenäoline, et standardis kirjeldatud meetmete rakendamisel ei ületata tulevikus riiklikku viitetaset 300 Bq/m3 . 18 7. Radoon põhjavees Seni Eestis läbiviidud põhjavee uuringute käigus ei ole põhjaveekihtidest võetavas olmevees tuvastatud juurde lisanduvat kõrgendatud radooni kontsentratsiooni. Eestis on tehtud radooni kontsentratsiooni uuringuid põhjaveekihtidest võetavale olmeveele. Vastavalt 2011.a Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadurite teadusartiklile „Relevant radionuclides in Estonian drinking and ground waters – measurement techniques and activity concentrations“ on radooni kontsentratsiooni põhjaveekihtidest pärinevas olmevees mõõdetud erinevate uuringute raames kokku 135 korral. Tulemused näitasid, et keskmine radoonikontsentratsioon jäi vahemikku 9,0-19,4 Bq/l, mis on märkimisväärselt madalam, kui EN Direktiivi 2013/51/Euratom alusel kehtestatud radooni kontrollväärtus 100 Bq/l. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile ja indikatiivdoosile. Määruses on sätestatud, et radooni tuleb joogivees määrata juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et kontrollväärtus võib olla ületatud. 19 8. Radoon ehitusmaterjalidest Ehitustoote kiirgusohutust hinnatakse aktiivsuskontsentratsiooni indeksi järgi, mis peab olema väiksem kui 1. Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust: 1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.01.2018 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja –toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele. Määruse kohaselt peab ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud juhul, kui ehitustoote kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet kõrgema kiirgustasemega toodet kasutada; 2) Majandus- ja taristuministri 22.09.2014. a määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalide ja - toodete esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord”, millega kehtestatakse avalikult kasutataval teel toimuvatel teehoiutöödel kasutatavate tee- ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused (sh radioaktiivne emissioon) vastavalt kasutusalale ja põhiomaduste tõendamise kord. Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud. Tartu Ülikooli 2012.a M. Lusti ja E. Realo uurimistöö „Assessment of natural radiation exposure from building materials in Estonia“ raames määrati looduslike radionukliidide sisaldus 53 erinevas Eestis kasutatava ehitusmaterjali proovis. Analüüsil kasutati kõrge eraldusvõimega HPGe gammaspektromeetrilist analüüsimeetodit. Leiti, et looduslike radionukliidide 40K, 226Ra ja 232Th aktiivsuse kontsentratsioonid varieeruvad uuritud ehitusmaterjalides järgmistes vahemikes: vastavalt 7–747 Bq/kg, 4,4–69 Bq/kg ning 0,8–86 Bq/kg. Aktiivsuse kontsentratsioonide alusel hinnatud ehitusmaterjalide aktiivsusindeksi väärtused asuvad piirides 0,02 kuni 0,74. Levinumate ehitusmaterjalide jaoks tehti doosihinnangud siseruumides ja selle alusel saadud aastased elanikudoosid jäävad vahemikku 0,16–0,44 mSv. 2017.a lõppenud Tartu Ülikooli „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ uuringus analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I=1. Samas on puudulik info imporditud ehitusmaterjalidest või –toorainetest, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Riigil on lähiaastatel plaanis läbi viia ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu. Et vähendata ehitusmaterjalidest tingitud siseruumide radooniriski on oluline enne uute materjalide, mille kohta ei ole tõendatud või uuringupõhist teavet radooniohtlikkuse kohta, kasutuselevõttu teha vastavad uuringud enne toote ehitusturule lubamist. Aktiivsuskontsentratsiooni I määramisel on üks arvesse võetav radionukliid Ra-226, mille lagunemisel tekib Rn-222. Vajab täiendavat uurimist, kas tingimus I<1 on alati piisav järelduseks, et sellisest ehitusmaterjalist eralduv radoon ei anna olulist osa siseruumi õhu radoonisisaldusele. Ilmnenud on vajadus läbi viia ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate (NORM) jäätmete teket. 20 9. Terviseriskide vähendamise pikaajalised eesmärgid Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) juhtis tähelepanu eluruumide õhu radoonisisalduse mõjule tervisele 1979. aastal. 1988. aastal klassifitseeriti radoon kui kantserogeen. WHO andmetel on radoon olulisuselt teine kopsuvähi põhjustaja. Kopsuvähi tekitajate hulgas edestab radooni ainult suitsetamine. Suitsetajatel on tõenäosus kopsuvähki haigestuda ligikaudu 25 korda suurem kui mittesuitsetajal. Samas on oluline ka suitsetamise ja radooni koosmõju. Rootsis mittesuitsetajate seas läbiviidud uuringust selgus, et on olemas sünergiline seos radooni ja passiivse suitsetamise vahel. Suitsuse õhu sissehingamisel satub kopsu rohkem Rn tütarisotoope, põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele. Teaduslikud uuringud viitavad, et 3–14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus sisalduvast radoonist. Ülemaailmselt põhjustab siseõhu radoon aastas hinnanguliselt 70 000– 170 000 uut kopsuvähki haigestumise juhtumit. Eesti Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeritakse Eestis aastas umbes 650–700 esmast kopsuvähki haigestumist. Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi hinnangul võib neist umbes 90 võib seostada radooniga. Vastavat epidemioloogilist uuringut radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks pole Eestis siiani läbi viidud. Antud uuringu teostamise võimalikkust tuleb kaaluda. Aastatel 2005 ja 2006 läbi viidud Euroopa asumite koonduuringu ja mujal maailmas tehtud teaduslike uuringute tulemuste põhjal toovad WHO (WHO, 2009) ja Rahvusvaheline Kiirguskaitse Komisjon ICRP (ICRP, 2010) välja järgmised 75-ndaks eluaastaks kopsuvähki haigestumise tõenäosused eluaegsetele mittesuitsetajatele ja suitsetajatele, sõltuvalt elukoha õhu radoonisisaldusest ja 25-30 aastasest viibimisest sellise radoonisisaldusega õhus (Tabel 1). Tabel 1. 75-ndaks eluaastaks kopsuvähki haigestumise tõenäosused eluaegsetele mittesuitsetajatele ja suitsetajatele, sõltuvalt elukoha õhu radoonisisaldusest ja 25-30 aastasest viibimisest vastava radoonisisaldusega õhus Radoonikontsentratsioon 0 Bq/m³ * 100 Bq/m³ 400 Bq/m³ 800 Bq/m³ Vähirisk 75- mittesuitsetaja 0.4 % 0.5 % 0.7 % 1% ndaks suitsetaja 10 % 12 % 16 % 22 % eluaastaks Suitsetaja/mittesuitsetaja 25 24 23 22 vähiriskide suhe (kordades) * 0 Bq/m³ on teoreetiline radoonivaba olukord, praktikas on ka välisõhus radoonisisaldus harva alla 5 Bq/m³. Tänaseni pole suudetud teaduslikult tõestada, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi. Radoonikiiritusega seostatava kopsuvähki haigestumise riski vähendamiseks tuleb seada pikaajalised eesmärgid. Tegevused, mis aitavad kaasa eesmärgi täitmisele on näiteks radooniuuringute teostamine, radooni osas õigusloome täiendamine, avalikkuse informeerimine, radoonimõõtjate jt valdkonnaga seotud inimeste harimine. Neid eelnimetatud tegevusi on käsitletud tegevuskava raames läbivalt. Suitsetajate kopsuvähki haigestumise terviseriskide maandamiseks aitab, lisaks radooniohuga seotud tegevustele, kõige enam kaasa riiklikul tasandil tubakatarvitamise piiramine. Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) lähtub oma tegevustes kolmest tubakatarvitamise 21 leviku piiramise põhiprintsiibist:  ennetamine  tubakast loobumise programmide arendamine  tubakasuitsuvaba keskkonna kujundamine TAI tegevused tubakatarvitamise leviku piiramisel on järgnevad:  Koostab raporteid ja analüüse olukorrast Eestis  Koostab ja annab välja juhendmaterjale ja infotrükiseid  Osutab tubakast loobumise nõustamise teenust  Tegeleb suitsetamislevimuse vähendamisega Eesti Kaitseväes ja tervishoiuasutustes  Osaleb rahvusvahelistes töörühmades  Valmistab ette ja viib läbi koolitusi, infopäevi ja konverentse  Viib läbi kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass Erinevatest spetsialistidest on TAI tegevustesse kaasatud tervishoiutöötajad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õpetajad, noorsootöötajad jt. 22 10. Teavitamine Radoon on lõhnatu, värvitu ja nähtamatu gaas, mistõttu käib inimeste teavitamine sellega kaasnevatest ohtudest informatsiooni jagamisega. Radooniga seotud teavitamisstrateegia eesmärk on üldsuse teadlikkuse tõstmine ning kohaliku tasandi otsustajate, tööandjate ja töötajate teavitamine radooniga seotud ohtudest (sh seoses suitsetamisega). Avalikkuse ja radoonivaldkonna spetsialistide teavitamiseks korraldadakse teabepäevi, täiendatakse informatsiooni kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale, korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus) kaudu. Selgitamaks välja, kui efektiivselt on toiminud teavituse eesmärgi täitmine tuleks korraldada vastav uuring. Uuringutulemuste alusel on võimalik planeerida edasisi tegevusi teavituse osas. Teabepäevad Keskkonnaministeerium korraldab regulaarselt teabepäevi – iga-aastane kiirguspäev, kus ühe teemana on alati käsitletud radooni. Näiteks 2017. a toimunud teabepäeval selgitati, kuidas mõõta radooni töö- ja eluruumides; anti ülevaade radoonikaitsemeetmete kasutamisest ning tutvustati Eesti pinnase radooniatlast. Seminari toimumise kohta avaldati pressiteade Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Kodulehed Radoonialane informatsioon ja abistavad juhised on kättesaadavad järgnevatel kodulehtedel: https://www.envir.ee/ – Keskkonnaministeeriumi koduleht; https://www.keskkonnaamet.ee/ – Keskkonnaameti koduleht; https://www.egt.ee/ – Eesti Geoloogiateenistus; https://www.evs.ee/ – Eesti Standardikeskus (radoonimõõtmise ja radooniohutu hoone projekteerimise standardid). http://www.eak.ee/ – Eesti Akrediteerimiskeskus (akrediteeritud asutused ja pädevad mõõtjad) Lisaks eelnimetatud asutustele kajastavad radooni olulisust ka radoonimõõtmiste ja radoonivastaste ehitusmeetmete pakkumise teenusega tegelevate erafirmade kodulehed. Koolitused Lisaks avalikkusele suunatud teabepäevadele ja kodulehekülgedel kättesaadavale informatsioonile korraldatakse vastavalt vajadusele ja sihtgruppidele koolitusi. Näiteks Keskkonnaministeerium korraldas koostöös SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega 3-4. mail 2016 koolituse „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“. Koolituse viisid läbi Keskkonnaministeeriumi, Soome Kiirguskaitsekeskuse ja Eesti Geoloogiakeskuse eksperdid. Koolitusel osales 15 radoonimõõtjat ja 15 järelevalveteostajat. Tulevikus on riigil plaanis korraldada sarnane koolitus ka järelevalveametnikele (TI ja KKI). 2018. aastal viidi Keskkonnaameti poolt KIK-i toetusel läbi kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistide koolitusprogramm, mille raames tutvustati kuulajatele kahetunnises loengus radooni olemust, sellega seotud terviseriski, radooni vähendamise võimalusi siseruumides ja radooniga seotud õigusakte. Loeng toimus kolmel korral ja osales üle saja kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti. Tulevikus on plaanis jätkata omavalitsuste, eriti kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate omavalitsuste, ametnike koolitamisega. Tänasel päeval ei kuulu kiirguskaitse põhimõtete (sh radoon) õpetamine ühegi õppekava kohustuslikku ossa, kuid eesmärgiks tuleks seada selle õppekursuse tagasitoomist ning lülitamist erinevatesse õppekavadesse. Rõhku peab pöörama ka projekteerimise ja ehitusega 23 seotud õppekavade täiendamisele seoses looduskiirguse, eriti radooni tekitatud ohuga ja selle vähendamise meetmete kasutamisega, et suurendada selle valdkonna spetsialistide teadlikkust. Juhised ja teabematerjalid Allajärgnevalt on toodud viimaste aastate olulisemad juhendid ja teabematerjalid seoses radooniga. Infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning Kiirguskeskuse infomaterjalist „Radooniohutu elamu“ . Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud infovoldik „Radoon valmis olevates hoonetes“ annab praktilisi näpunäiteid kuidas vähendada õhu radoonisisaldust kõrgenenud radoonitasemega hoonetes. 2017.a kehtestatud uus standard EVS 840:2017 annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb uus standard oluliselt põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Lisaks täiendati standardit nii tekstilise kui ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu. 2017. aastal valminud radooniatlase „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas“ peamiseks eesmärgiks on elanikkonna teadmiste taseme tõstmine radooni ja looduskiirguse tasemest Eestis ja nende võimalikust negatiivsest mõjust inimese tervisele. Atlas on kavandatud kasutamiseks detailplaneeringute koostamisel radooni vähendamise meetmete kasutuselevõtu vajalikkuse hindamiseks, kohalike omavalitsuste ehitusmääruste koostamisel, erinevates uurimis- ning teadustöödes. 2016. a lõpus valmis Keskkonnaministeeriumi juhtimisel radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise juhendmaterjal (RAM 2016). Materjaliga ühtlustatakse Eestis eri asutuste läbiviidavad radoonimõõtmiste meetodid. Juhend on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Kuna kiirgus- (sh radooni-)valdkonnas on viimastel aastatel toimunud suuri edasiminekuid (siseõhu radoonisisalduse viitetaseme kehtestamine, standardi EVS 840 uuendamine, RAM 2016 valmimine jne), siis tuleks uuendada avalikkusele koostatud infomaterjale, mis annavad ülevaate ioniseerivast kiirgusest, radoonist, seadusandlusest, radoonimõõtmistest ja radoonikaitse ehituslikest meetmetest jne. Meedia Lisaks eelnimetatule tehakse meedias (televisioon, raadio, ajakirjandus) teavitusi nii Keskkonnaministeeriumi kui ka erafirmade (sisuturunduse artiklid, ettevõtete reklaamid) poolt. Keskkonnaministeerium teeb meediakajastuse kui radooniga seoses saadakse uut informatsiooni (nt valmib radooni teemal brozüür, täiendatakse radooniatlast jne) või tulemas on teabepäev. Suitsetamine Kuna suitsetajatel on suurem tõenäosus radoonist põhjustatud kopsuvähki haigestuda kui mittesuitsetajal, siis on oluline avalikkust teavitada suitsetamisega kaasnevatest ohtudest. Tervise Arengu Instituut teostab tubakatarvitamise leviku piiramiseks avalikkuse teavitamiseks alljärgnevaid tegevusi:  Koostab ja annab välja juhendmaterjale ja infotrükiseid  Osutab tubakast loobumise nõustamise teenust 24  Tegeleb suitsetamislevimuse vähendamisega Eesti Kaitseväes ja tervishoiuasutustes  Valmistab ette ja viib läbi koolitusi, infopäevi ja konverentse  Viib läbi kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass Erinevatest spetsialistidest on nendesse tegevustesse kaasatud tervishoiutöötajad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õpetajad, noorsootöötajad jt. 25 11. Radooni tegevuskava rakendusplaan Radooni riiklik tegevuskava on kiirgusohutuse riikliku arengukava osa. Radoonivaldkonnas planeeritud tegevused, tulemused koos vastutajate, täitjate, läbiviimise perioodide ning kuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga sisalduvad arengukava 2018-2021 perioodi rakendusplaanis. Alljärgnevalt on toodud lühiloetelu rakendusplaanis kajastuvatest radooniga seotud tegevustest ning nendest tegevustest, mis jäävad rakendusplaani perioodist välja (st tegevused pärast 2021. aastat). Tegevused:  Täiendavate pinnaseõhu radooniuuringute tegemine haldusüksustes, mille osas puuduvad andmed võimaliku kõrgendatud radooniriski osas järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud ebapiisavalt).  Täielikuma ülevaate saamiseks viia läbi üleriigiline siseruumide radooniuuring.  Riiklikesse uuringutesse hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³.  Siseruumide õhu ja samal krundil teostatud pinnaseõhu radoonisisalduse mõõteandmete hulga suurenemisel uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel.  Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine  Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine sagedusega vähemalt kord aastas.  Siseõhu radoonisisalduste mõõtetulemuste andmebaasi arendamine.  Väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga arvestamise võimalikkuse hindamine ning võimaluste leidmine.  Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) uuringu läbiviimine.  Radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks epidemioloogilise uuringu teostamise võimalikkuse hindamine.  Kiirguskaitse põhimõtete (sh radoon) õppekursuse lülitamine erinevatesse õppekavadesse.  Radoonialaste koolituste korraldamine järelevalveametnikele.  Inimeste radoonialase teadlikkuse väljaselgitamiseks vastava uuringu läbiviimine.  Avalikkusele suunatud kiirgus- ja radooniteemaliste infomaterjalide koostamine. 26 Kokkuvõte Erinevatest erinevatest looduslikest ioniseeriva kiirguse allikatest on olulisimaks radoon. Radoon põhjustab aasta keskmisest looduslike kiirgusallikate poolt põhjustatud efektiivdoosist (2,42 mSv/a) 1,26 mSv ehk ca 52,1% (UNSCEAR 2008). Eesti radoonistrateegia põhieesmärk on vähendada radooni mõju elanikkonnale nii kodudes kui töökohtades ja seeläbi vähendada kopsuvähki haigestumise riski. Radooniga seonduva kopsuvähi riski vähendamise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud käsitlemist nii rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti riigis kehtestatud õigusaktides. Väga suurt mõju riigisiseste nõuete kehtestamisele avaldavad Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õigusaktid. Nimelt peab liikmesriik järgima ELi tasandil välja antud määrusi, direktiive jms. dokumente. Radooni valdkonnas on olulisim õigusakt Euroopa Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom. Direktiiv kohustab liikmesriike reguleerima oma õigusaktides radooniga seotud küsimusi sh koostama riikliku radooni tegevuskava radoonikiiritusest tulenevate pikaajaliste riskide ohjamiseks. Nimetatud tegevuskava näeb muuhulgas ette strateegia koostamist radooniuuringute läbiviimiseks ja mõõteandmete haldamiseks, radoonist teavitamiseks, radoonikiirituse vähendamiseks elamutes ning töökohtades ja radoonikiiritusest tuleneva kopsuvähki haigestumise riski vähendamiseks. Kokkuvõtlik ülevaade Eesti radoonistrateegiast on toodud käesolevas peatükis. Detailsemalt on strateegia kirjeldatud vastavate teemade peatükkides. Eesti radoonistrateegia põhineb teaduslikel uuringutel ja praktikal. Informatsiooni radoonist levitatakse üleriigiliselt tuginedes nii eestisisestele kui rahvusvahelistele (sh Maailma Terviseorganisatsioon – WHO, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur – IAEA) uuringutele, juhistele ja praktilistele kogemustele. Kuna radoon tungib töökohtade siseruumidesse maapinnast ning radooni esinemine on töökohtades toimuvast inimtegevusest suuresti sõltumatu, tuleb seda küll pidada püsikiirituse olukorraks, kuid kuna teatud aladel ja teatud liiki töökohtades on selline kiiritus märkimisväärne, tuleb võtta kasutusele asjakohaseid radoonikiirituse vähendamise meetmeid. Eesti on kehtestanud töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme 300 bq/m3 ning nõutav on õhu radoonisisalduse mõõtmine kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel. Samuti peab teavitama Keskkonnaametit nendest töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku viitetaset. Tööandjal on vastutus töötajate kaitse eest mis tahes kiirgusolukorras, seda ka nende töötajate kaitsmiseks, kes saavad töökohal radoonikiiritust. Kõrge siseõhu radoonitasemega töökohtadel on nõutav kiirgusdooside seire, teatud juhtudel tervisekontroll ning töötajate teavitamine. Radoonistrateegia keskendub peamiselt olulisimale radooni levikuteele – tungimine pinnasest siseruumi. Strateegias käsitletakse radooni uutes ja olemasolevates hoonetes, peamiselt kodudes ja töökohtades. Äramainitud on ka muud võimalikud radooniallikad. Radooniohu vastu võitlemisel on efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist, selle asemel, et vähendada radoonisisaldust olemasolevas siseruumis (st võidelda tagajärjega). Uute hoonete ehitamisel on strateegiline eesmärk vältida kõrget radoonisisaldust hoonetes, võttes radooni hoonesse pääsemise tõkestamiseks kasutusele ehituslikke meetmeid. Oluline on juba enne hoone projekteerimist välja selgitada, kas hoonealuse pinnase radooni 27 aktiivsuskontsentratsioon võib põhjustada hilisemaid probleeme siseruumides. Olemasolevate hoonete puhul on strateegia peamisteks osadeks riskide hindamine ja meetmete kasutamine radooniriski vähendamiseks. Mõõtmiste seisukohalt on oluline, et mõõtmisi viiks läbi selleks pädev mõõtja kasutades sobivat mõõtmismetoodikat ja aparatuuri ning mõõtetulemused peavad olema jälgitavad. Eesti radoonistrateegia üks osa on radooniriskiga alade kaardistamine. 2018.a seisuga on kaardistatud 2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele andmete tuginedes saab öelda, et 36 haldusüksust paiknevad kõrgendatud radooniriskiga alal ning 24 haldusüksust paiknevad madala või keskmise radooniriskiga alal. Täiendava uurimisvajadusega aladel (19 haldusüksust) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024. Radoonistrateegia võtab arvesse ka sünergilist seost radooni ja suitsetamise vahel, mis suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Nimelt on suitsetajatel tõenäosus radoonist põhjustatud kopsuvähki haigestuda suurem kui mittesuitsetajal. Rootsis mittesuitsetajate seas läbiviidud uuringust selgus, et on olemas ka sünergiline seos radooni ja passiivse suitsetamise vahel. Suitsetamise vähendamise strateegia on Eestis peamine strateegia vähendamaks elanikkonna kopsuvähki haigestumise riski. Radooniga seotud teavitamisstrateegia eesmärk on üldsuse teadlikkuse tõstmine ning kohaliku tasandi otsustajate, tööandjate ja töötajate teavitamine radooniga seotud riskidest (sh seoses suitsetamisega). Avalikkuse ja radoonivaldkonna spetsialistide teavitamiseks korraldadakse teabepäevi, täiendatakse informatsiooni riigiasutuste kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale, korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus) kaudu. 28 Kasutatud kirjandus Clavensjö, B., Åkerblom, G., 1994. The Radon book. Measures against radon, Swedish Council for Building Research, Stockholm, 129. IAEA Safety Standards for protecting peole and the environment. Protection of Public against Exposure Indoors due to Radon and Other Natural Sources of Radiation. No. SSG-32. 2015. International Atomic Energy Agency, Vienna. ICRP, 2010. Lung Cancer Risk from Radon and Progeny and Statement on Radon. ICRP Publication 115, Ann. ICRP 40(1). Petersell, V., Åkerblom, G., Ek, B.-M., Enel, M., Mõttus, V., Täht., K., 2004. Eesti radooniriski kaart. Seletuskiri. Tallinn-Stockholm, 52. Petersell, V., Åkerblom, G., Ek, B.-M., Enel, M., Mõttus, V., Täht, K., 2005. Radon Risk Map of Estonia: Explanatory text to the Radon Risk Map Set of Estonia at scale of 1 : 500 000 Report 2005:16. Swedish Radiation Protection Authority (SSI), Tallinn-Stockholm, 74. Radooniohutu hoone projekteerimine, 2003. Eesti Standard. (EVS 840:2003). Radooniohutu hoone projekteerimine, 2009. Eesti Standard. (EVS 840:2009). Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes, 2017. Eesti Standard. (EVS 840:2017). RAM 2016 Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine. Keskkonnaministeerium. Kiisk, M.; Suursoo, S.; Isakar, K.; Koch, R. 2011. Relevant radionuclides in Estonian drinking and ground waters – measurement techniques and activity concentrations. Radioprotection, 46 (6), 107−112. Lagarde, F., Axelson, G., Damber, L., Mellander, H., Nyberg, F., Pershagen, G. 2001. Residential radon and lung cancer among never-smokers in Sweden. - Epidemiology, 12, 4, 396–404 UNSCEAR 2008. Sources and Effects of Ionizing Radiation. United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. Report to the General Assembly with Scientific Annexes. (Vol 1, Annex B: Exposures of The Public and Workers from Various Sources of Radiation, p. 404.) New York, 2010. WHO Handbook of Indoor Radon, WHO 2009. Zeeb, H., Shannoun, F. (Eds.). (2009). WHO handbook on indoor radon: a public health perspective. Switzerland, Geneva: WHO Press. 29
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel