Ivo Krustok
Eesti Vabariigi Alaline Esindus
Euroopa Liidu juures
[email protected]
07.03.2019 nr 11-1/19/1270
Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmine
Austatud härra Krustok
Palume edastada alloleva info ning direktiivi ja seadusandluse vastavustabeli Euroopa Komisjoni
energeetika peadirektoraadi asedirektor Gerassimos Thomasele (e-post:
[email protected]).
Käesolevaga teatame, et Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013, millega
kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate
ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom,
96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom on Eestis üle võetud vastavustabelis
(lisa 1) loetletud õigusaktidega:
Direktiivi ülevõtmisega seoses kehtestatud uued või muudetud õigusaktid:
1) Kiirgusseadus, vastu võetud 08.06.2016, RT I, 26.06.2018, 10;
https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018010
2) Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 26.07.2013 määrus nr 49
„Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse
tõendamise kord“ , RT I, 26.01.2018, 19, https://www.riigiteataja.ee/akt/126012018019
3) Tervise- ja tööministri 19.12.2018 määrus nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride
kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning
diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“, RT I, 28.12.2018, 20,
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122018020
4) Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,
õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“, RT I, 03.08.2018, 4, https://www.riigiteataja.ee/akt/103082018004
5) Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning
silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“, RT I, 31.07.2018, 12,
https://www.riigiteataja.ee/akt/131072018012
6) Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 41 „Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri
asutamine ja selle põhimäärus“, RT I, 03.07.2018, 5,
https://www.riigiteataja.ee/akt/103072018005
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
7) Vabariigi Valitsuse 15.09.2016. a määrus nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning
hädaolukorrakiirituse piirmäär kiirgushädaolukorras”, RT I, 31.07.2018, 11,
https://www.riigiteataja.ee/akt/131072018011
8) Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu
radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast
gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, RT I, 05.03.2019, 26
https://www.riigiteataja.ee/akt/105032019026
Direktiivi rakendamisega seotud muud õigusaktid:
9) Haridus- ja teadusministri 12.09.2013 määrus nr 32 „Praktika korraldamise ning
läbiviimise tingimused ja kord“ RT I, 13.09.2013, 6,
https://www.riigiteataja.ee/akt/113092013006
10) Vabariigi Valitsuse 07.02.2019 määrus nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI)
põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“, RT I, 08.02.2019, 14,
https://www.riigiteataja.ee/akt/108022019014
11) Keskkonnaministri 18.11.2016 määrus nr 54 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside
seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise kord“,
RT I, 22.11.2016, 22 , https://www.riigiteataja.ee/akt/122112016022
12) Keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43, 2016 „Kiirgustegevuses tekkinud
radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed
ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“,
RT I, 29.10.2016, 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/129102016001
13) Hädaolukorra seadus, vastu võetud 08.02.2017, RT I, 22.05.2018, 5, 1,
https://www.riigiteataja.ee/akt/122052018005
14) Keskkonnaseire seadus (KeSS), vastu võetud 04.05.2016, RT I, 22.12.2018, 11,
https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018011
15) Keskkonnajärelevalve seadus, vastu võetud 06.06.2001, RT I, 14.03.2014, 49,
https://www.riigiteataja.ee/akt/114032014049
16) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, vastu võetud 16.06.1999, RT I, 12.12.2018, 74,
https://www.riigiteataja.ee/akt/TTOS
17) Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse
lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“,
RT I, 11.10.2011, 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/111102011003
18) Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti
kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“, RT I, 25.11.2016, 10,
https://www.riigiteataja.ee/akt/125112016010
19) Keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse
õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse
vorm“, RT I, 29.10.2016, 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/129102016002
20) Kutseseadus, vastu võetud 22.05.2008, RT I, 28.12.2018, 14,
https://www.riigiteataja.ee/akt/12974050?leiaKehtiv
21) Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad
täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa andmete nimistud ning tuumamaterjali
arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete nimistud“,
RT I, 06.02.2019, 12, https://www.riigiteataja.ee/akt/106022019012
22) Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011, RT I, 26.06.2018, 12,
https://www.riigiteataja.ee/akt/Ke%C3%9CS
23) Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete
tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral
kiirgustegevusluba ei nõuta“, RT I, 20.09.2016, 8,
https://www.riigiteataja.ee/akt/120092016008
24) Keskkonnaministri 16.11.2016 määrus nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide
nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate
kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed“, RT I, 18.11.2016, 8,
https://www.riigiteataja.ee/akt/118112016008
25) Keskkonnaministri 06.09.2016 määrus nr 28 „Välistöötaja doosikaardile kantavad andmed
ja doosikaardi vormistamise kord ning välistöötaja doosikaardi vorm“, RT I, 13.09.2016, 2,
https://www.riigiteataja.ee/akt/113092016002
26) Sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“,
RT I, 17.07.2018, 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/117072018003
27) Töövaidluse lahendamise seadus, vastu võetud 14.06.2017, RT I, 28.12.2017, 18,
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017018
28) Vabariigi Valitsuse seadus, vastu võetud 13.12.1995, RT I, 12.12.2018, 8,
https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018008
29) Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus”,
RT I, 28.12.2018, 46, https://www.riigiteataja.ee/akt/128122018046
30) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud
22.02.2005, RT I, 12.12.2018, 45, https://www.riigiteataja.ee/akt/KeHJS
31) Keskkonnaministri 23.01.2017 määrus nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja
allprogrammide täitmise nõuded ja kord“, RT I, 25.01.2017, 9,
https://www.riigiteataja.ee/akt/125012017009
32) Tervishoiuteenuste korraldamise seadus, vastu võetud 09.05.2001, RT I, 01.02.2019, 13,
https://www.riigiteataja.ee/akt/101022019013
33) Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise,
lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja
asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“,
RT I, 28.06.2017, 39, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017039
34) Siseministri 21.06.2017 määrus nr 30 „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja
koostamise kord“, RT I, 28.06.2017, 7, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017007
35) Keskkonnaministri 31.03.2008 määrus nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“,
RT I, 26.02.2018, 6, https://www.riigiteataja.ee/akt/126022018006
36) Mõõteseadus, vastu võetud 09.05.2018, RT I, 12.12.2018, 57,
https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018057
37) Keskkonnaministri 29.06.2017 määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine
ja andmekogu pidamise põhimäärus“, RT I, 27.02.2019, 3,
https://www.riigiteataja.ee/akt/127022019003
38) Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004, RT I, 12.12.2018, 40,
https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018040
39) Siseministri 06.06.2017 määrus nr 22 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning
õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“, RT I, 09.06.2017, 6,
https://www.riigiteataja.ee/akt/109062017006
40) Vabariigi Valitsuse 6.05.2010 määrus nr 57 „Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise
vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord”, RT I, 04.08.2015, 4,
https://www.riigiteataja.ee/akt/104082015004
41) Määruse „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“,
RT I, 22.06.2017, 15, https://www.riigiteataja.ee/akt/122062017015
42) Sotsiaalministri 15.12.2004 määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
nõuded“, RT I, 15.01.2019, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/115012019005
43) Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“,
RT I, 14.07.2018, 5, https://www.riigiteataja.ee/akt/114072018005
44) Keskkonnaministri 20.05.2014 määrus nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“,
RT I, 26.02.2018, 4, https://www.riigiteataja.ee/akt/126022018004
45) Sotsiaalministri 09.05.2005 määrus nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“, RTL 2005, 51, 722,
https://www.riigiteataja.ee/akt/897867
46) Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“,
RT I, 28.08.2013, 10, https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010
47) Vabariigi Valituse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse
maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“,
RT I, 11.10.2011, 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/111102011003
48) Toote nõuetele vastavuse seadus, vastu võetud 20.05.2010, RT I, 12.12.2018, 67,
https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018067
49) Meditsiiniseadme seadus, vastu võetud 13.10.2004, RT I, 01.12.2015, 5,
https://www.riigiteataja.ee/akt/MSS
50) Avaliku teenistuse seadus, vastu võetud 13.06.2012, RT I, 12.12.2018, 24,
https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018024
51) Vabariigi Valitsuse 08.11.2012 määrus nr 90 „Ametnike koolituse kord“,
RT I, 13.11.2012, 10, https://www.riigiteataja.ee/akt/113112012010
52) Ülikooliseadus, vastu võetud 12.01.1995, RT I, 20.12.2016, 2,
https://www.riigiteataja.ee/akt/120122016002
53) Kutseseadus, vastu võetud 01.09.2008, RT I, 28.12.2018, 14,
https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015261
Vastav info on Euroopa Komisjonile edastatud ka ametliku teavitusbaasi andmebaasi kaudu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karin Kroon
Veeosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes
Lisad: 1. Direktiivi ja seadusandluse vastavustabel
2. Radooni riiklik tegevuskava
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium
Reelika Runnel
626 2982,
[email protected]
EESTI KESKKONNAMINISTEERIUM
RADOONI RIIKLIK TEGEVUSKAVA
TALLINN 2019
ANNOTATSIOON
Radooni riikliku tegevuskava koostamine
Radooni riikliku tegevuskava koostamise vajadus tuleneb 2013. aastal jõustunud Euroopa Liidu
direktiivist 2013/59/Euratom (edaspidi direktiiv), millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid
ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiiv seab nõuded radooni
riikliku tegevuskava koostamise kohta. Direktiivi artikli 100 lõike 1 kohaldamisel võtab
liikmesriik vastu riikliku tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses
radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva
radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Tegevuskavas võetakse arvesse direktiivi lisas
XVIII käsitletud teemasid.
Radooni riiklik tegevuskava on üks Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 (edaspidi
KORAK) lisadest, nagu on ka Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ja
KORAKi rakendusplaan aastateks 2018-2021. KORAKi üks alleesmärkidest kirjeldab
teadlikkuse suurendamist kõrgenenud looduskiirguse allikatest (sh radoonist).
Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, Radooni riiklikule
tegevuskavale ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende
planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine. KORAKi 2018-2027,
Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava keskkonnamõju
strateegilist hindamist (edaspidi KSH) viib läbi ja KSH aruande koostab OÜ Alkranel.
Radooni riiklik tegevuskava vaadatakse üle jooksvalt ning uuendatakse vastavalt vajadusele.
Tegevuskava koostamise koordinaator oli Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja
kiirgusosakonna peaspetsialist Krista Saarik. Ekspertidena osalesid töös Keskkonnaameti
kiirgusosakonna kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson ning kiirgusseire peaspetsialist
Alar Polt. Kava on kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning
Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.
Tegevuskava kooskõlastatakse Euroopa Komisjoniga.
Tegevuskava valmimise järel avaldatakse sellekohane pressiteade ja korraldatakse tasuta
infoseminar. Samuti pannakse tegevuskava kokkuvõte üles Keskkonnaministeeriumi
veebilehele.
Töö autorid tänavad kõiki tegevuskava koostamisel osalenuid nende panuse eest dokumendi
valmimisse.
2
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Radoonialane õigusloome Eestis ........................................................................................ 6
2. Radoonisisaldus Eesti pinnases ja radooniriskiga alade määratlemine .............................. 7
2.1 Radooni lähteallikad ja radooniriski alad Eestis............................................................... 7
2.2 Radooniriskialadel olevate haldusüksuste määratlemine ................................................. 8
3. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringud Eestis .......................................................... 11
4. Radooni mõõtmine ............................................................................................................... 13
4.1 Seos pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel ......................................... 14
5. Radoonisisalduse viitetasemed ......................................................................................... 15
5.1 Viitetasemed hoonetes .................................................................................................... 15
5.2. Tööruumide õhu radoonisisaldus................................................................................... 15
6. Radoonisisalduse vähendamine hoonetes ......................................................................... 17
6.1. Radooniohutu hoone projekteerimise standard ............................................................. 17
7. Radoon põhjavees ............................................................................................................. 19
8. Radoon ehitusmaterjalidest ............................................................................................... 20
9. Terviseriskide vähendamise pikaajalised eesmärgid ........................................................ 21
10. Teavitamine ................................................................................................................... 23
11. Radooni tegevuskava rakendusplaan ............................................................................ 26
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 27
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 29
3
Sissejuhatus
Radoon on värvitu, lõhnata ja maitseta radioaktiivne gaas. Looduses tekib radoon uraani (U) ja
tooriumi (Th) radioaktiivsel lagunemisel ning koosneb põhiliselt kolmest isotoobist:
radoon-222 (Rn-222) ehk radoonist, radoon-220 (Rn-220) ehk toroonist ja radoon-219
(Rn-219) ehk aktinoonist. Inimeste tervise seisukohalt on tähtsaim uraani isotoobi U-238
radioaktiivse lagunemise reas tekkiva raadiumi (Ra-226) vahetu lagunemisprodukt Rn-222,
kuna selle poolestusaeg on piisavalt pikk, et siseruumide õhus arvestatavas kontsentratsioonis
koguneda. Rn-222 on inertne gaas, mille radioaktiivsel lagunemisel kuni stabiilse plii (Pb-206)
moodustumiseni tekib järjestikku 7 radioaktiivset isotoopi. Edaspidi käsitletakse Rn-222
tinglikult radoonina (Rn).
Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse
tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid) ja vee koostisest. Rn-sisaldus
pinnaseõhus saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal. Mida lähemale
maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku.
Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti
ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes.
Kaasaja meditsiini seisukohalt on hingamisel inimorganismi sattuv Rn suitsetamise järel
tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Rn-rikkas keskkonnas
algab Rn tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub. Kuigi Rn enda
poolestusaeg on ainult 3,82 päeva, on pikima poolestusajaga tütarisotoobi Pb-210 poolestusaeg
ligikaudu 22 aastat. Seega kujuneb sissehingatud Rn-rea elementidest radioaktiivne
kiirgusallikas pikaks ajaks, mis lisanduvate annuste puhul kogu elu jooksul täieneb.
Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Üldjuhul on
kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete, millede puhul pole rakendatud
radoonikaitsemeetmeid, siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks
on majade aluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad
kivimid – graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav
radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest.
Rootsis ja Eestis (Petersell jt, 2004) teostatud Rn-riski uuringute tulemustele tuginedes jaotati
Eesti pinnas Rn-riski tasemelt neljaks:
1. Madala Rn-sisaldusega pinnased. Need on pinnased, mille Rn-sisaldus ei ületa
10 kBq/m³ (kilobekerelli kuupmeetris; bekerell on radioaktiivsuse ühik). Need pinnased
on praktiliselt Rn-ohutud.
2. Normaalse (foonilise) Rn-sisaldusega pinnased, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus ei ületa
50 kBq/m³ piiri.
3. Kõrge Rn-sisaldusega pinnased, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb vahemikku 50-
250 kBq/m³. Need pinnased on Rn-ohtlikud ja ehitistel tuleb kasutusele võtta Rn-ohtu
minimeerivad meetmed.
4. Ülikõrge Rn-sisaldusega pinnased, mille U sisaldus ületab 16 mg/kg ja Rn-sisaldus
pinnaseõhus 250 kBq/m³ piiri. Need pinnased on Rn-ohtlikud ning ehitusel tuleb
kasutusele võtta Rn-ohtu minimeerivad meetmed.
4
Eestis paiknevate eluruumide siseõhu Rn-riski tase ja selle variatsioonid on otseses sõltuvuses
geoloogilisest ehitusest ja kivimite U ja Th sisaldusest, mistõttu tuleb pinnase Rn-riski
iseloomustamisel pöörata tähelepanu ka piirkonna geoloogiale.
5
1. Radoonialane õigusloome Eestis
Kiirgusseadus reguleerib kiirgustegevust, toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad
võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist ning sekkumist avarii- ja
püsikiirituse olukorras. Kiirgusseadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides,
kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores
sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal.
Radoon ja looduslik kiirgus on Eesti õigusloomes käsitletud järgmistes kehtivates määrustes:
1) Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded
ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee
saastumise kahjulike mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised
kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile ja indikatiivdoosile.
2) Keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud
radooniriskiga töökohtadel“ sätestatakse tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja
õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ning tööandja kohustused vähendada töötaja
terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus sisalduvast radoonist. Määruse eesmärk
on tagada töötajate kaitse olukorras, kus looduslik kiirgusallikas radoon võib põhjustada
töötajatele tavapärasest suuremat kiiritust. Eesmärgi saavutamiseks on määrusega
kehtestatatud tööruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase 300 Bq/m³, nõutakse
õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates
tööruumides ning teavitamist nendest tööruumidest, kus ka vaatamata kasutusele võetud
radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku
viitetaset.
3) Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“
kehtestatakse tervisekaitsenõuded koolidele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele,
sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Määrust kohaldatakse põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse tähenduses põhikoolile ja gümnaasiumile (edaspidi koos kool).
Määrusega sätestatakse, et kooliruumi siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab
olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m3) ning gammakiirguse
doosikiirus väiksem kui 0,5 mikrosiivertit tunnis (μSv/h).
4) Vabariigi Valituse 06. oktoobri 2011. a määruses nr 131 „Tervisekaitsenõuded
koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja
korrashoiule“ sätestatud tervisekaitsenõuded kehtivad koolieelse lasteasutuse (edaspidi
lasteasutus) maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule.
Määrust kohaldatakse ka eralasteasutusele ning ühe asutusena tegutseva lasteasutuse ja
põhikooli lasteasutuse osale. Määrusega sätestatakse, et ruumide siseõhu aasta
keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³)
ja gammakiirguse doosikiirus alla 0,5 mikrosiiverti tunnis (µSv/h).
5) Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 28. veebruari 2019.a määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu
radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast
gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, millega on kehtestatud nõuded
sisekliima tagamisega hoone pidevalt viibitavale ruumidele (sh radooni viitetase).
6
2. Radoonisisaldus Eesti pinnases ja radooniriskiga alade
määratlemine
Eesti kuulub keskmisest kõrgema radooniriskiga EL riikide hulka. Mõõtmistulemustele
tuginedes varieerub pinnaseõhus Rn-sisaldus valdavalt piirides 5 kuni 600 kBq/m³ ja ulatub
üksikjuhtudel 2000 kBq/m³. Eestis on pinnases peamiseks radooni allikaks uraani
radioaktiivsel lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium (Ra ehk eU). Selle muutlik ja paljudes
piirkondades pinnase kõrgendatud või kõrge (eU > 3,5–4 mg/kg) sisaldus ja positiivne
korrelatsioon Rn sisaldusega majade siseõhus tingisid Eesti pinnaseõhus Rn sisalduse ja
pinnase looduskiirguse kaardistamise vajaduse. Esimene kaart koostati Eesti Geoloogiakeskuse
(EGK), Rootsi Kiirguskaitse Instituudi ja Rootsi Geoloogiateenistuse ühistööna Rootsis välja
töötatud ja Eesti tingimustele kohaldatud metoodikale tuginedes aastatel 2001 kuni 2004 566
väliuuringu punkti andmetel (Petersell jt, 2004). Rn-riski kaardi koostamise tulemusena selgus,
et ligi 1/3 Eesti maismaa pindalast on kõrge (> 50 kBq/m³) või eriti kõrge (> 250 kBq/m³) Rn-
riski tasemega (Petersell jt, 2005). Need on piirkonnad, kus pinnases, aluspõhjakivimites või
nii pinnases kui ka aluspõhja-kivimis on kõrge U-sisaldus (> 3,5–5 mg/kg). Uus, enam kui 2000
pinnaseõhu ja 5500 ruumide siseõhu uuringupunktiga, Eesti pinnase radooniriski ja
looduskiirguse atlas valmis 2017. aastal. Selgus, et Eesti territooriumi pinnaseõhus varieerub
radoonisisaldus enamasti 23-75 kBq/m3 piirides, kuid võib ületada kohati isegi 500 kB/m3 piiri.
Atlasesse koondatud info on küll ülevaatlik ja suunav, kuid vajalik on jätkata radoonialaste
uuringutega.
2.1 Radooni lähteallikad ja radooniriski alad Eestis
Põhilisteks radooni lähteallikateks on kristalse aluskorra kivimid (nii Eesti aluspõhja
alglasundis kui ka liustiku poolt mujalt toodud purdsetete koostises olevad), Kambriumi piiril
levivad Alam-Ordoviitsiumi oobolusliivakivi ja selle erim fosforiit ning nendel lasuv
graptoliitargilliit.
Kõrge Rn-sisaldus on valdavalt seotud pinnases leviva U-rikka peenestatud graptoliitargilliidi,
fosforiidi ja granitoidse materjaliga, kuid samuti tsirkooni, ksenotiimi ja teiste mineraalidega.
Kõik need kõrge ja kõrgendatud radioaktiivsusega Kvaternaari setete erimid moodustavad
ulatuslikke levilaid või esinevad korrapäratult erineva suuruse ja kujuga kehadena, esindades
Kvaternaari setete litotüüpe. Ajavahemikus 2001 kuni 2016 on Eesti Geoloogiakeskuse poolt
selgitatud Rn-sisaldus olulisemate litotüüpide levilate piirides enam kui 2000 uuringupunkti
pinnaseõhus.
Radooniriski pindalalist taset kajastab vastavasisuline Rn-riski teemakaart (Joonis 1). Rn-riski
teemakaart on koostatud radoonimõõtmise otsemõõtmisel (RnM) ja arvutuslikul meetodil
(RnG) pinnaseõhus saadud suurima sisalduse järgi.
7
Joonis 1. Eesti pinnase radoon-222 riski kaart. Radoon-222 maksimaalne sisaldus pinnaseõhus.
2.2 Radooniriskialadel olevate haldusüksuste määratlemine
Radooniriskialade kaardistamise vajadus tuleneb EL direktiivi 2013/59/Euratom nõudest, mille
kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) ületab
märkimisväärses arvus hoonetes eeldadavasti vastava riikliku viitetaseme.
2016. a Eesti Geoloogiakeskuse (praeguse nimega Geoloogiateenistus) koostatud uurimustööle
tuginedes on jagatud Eesti territoorium tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala
või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused. 2018.a seisuga
on kaardistatud 2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele andmete tuginedes saab öelda, et 36
haldusüksust on kõrgendatud radooniriskiga alal ning 24 haldusüksust on madala või keskmise
radooniriskiga alal. Täiendava uurimisvajadusega aladel (19) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid
tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail
2019–2024 arvestusega, et aastas kaardistatakse ca 4 haldusüksust.
Haldusüksuste radooniriski kaardi (Joonis 2) koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest.
Olemasolevate pinnaseõhu radooni mõõtmistulemuste baasil jaotati haldusüksused kolmeks
järgmiste tinglike kriteeriumite alusel: 1) mõõtmiste arv; 2) mõõdetud väärtused; 3)
geoloogiline olukord.
8
Joonis 2. Eesti haldusüksuste prioritiseeritud radooniriski alade kaart (seisuga 2018)
Kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused
Kõrgendatud radooniriskialade kaardistamisel said määravaks EGK tehtud mõõdistused, mis
kinnitasid pinnase kõrgemat radoonisisaldust just graptoliitargilliidi aladel, aga ka Kesk- ja
Lõuna-Eesti Devoni settekivimite levikualadel.
Kõrge Rn-riskiga klindivööndi pinnaseõhus ületab Rn-sisaldus sageli 75 kBq/m³ piiri ja ulatub
600, harva enama kBq/m³. Vööndi peamisteks Rn-allikateks on astangus ja seda lõikuvate
ürgorgude nõlvadel paljanduvad või pinnakatte all avanevad kõrge U-sisaldusega
graptoliitargilliit ja fosforiit, samuti pinnakattes esinev nende kivimite purd ja peenes ning
Soomest pärinev kõrgendatud U sisaldusega granitoidne materjal. Klindivööndis avanevad
graptoliitargilliidi ja fosforiidi kihid sügavnevad lõuna suunas ligi 3 m/km. Nendes kivimites
kujunev radoon jõuab pinnaseõhku peamiselt katendis olevate karbonaatsete kivimite lõhede
kaudu valdavalt kuni 100, harvem kuni 200 m sügavuselt.
Vööndile on iseloomulik kõrge (<250 kBq/m³) ja eriti kõrge (> 250 kuni 600 ja harva enam
kBq/m³) Rn-sisaldusega alade esinemine, mis kujunevad nii ülemise kihi (ca 2 m) pinnase
siseõhus kujuneva, kui ka sügavamalt lisanduva radooni arvelt.
Kesk- ja Lõuna-Eesti Devoni settekivimite levilale on iseloomulik pinnaseõhus kõrge
(>75 kBq/m³) Rn-sisaldusega alade suhteliselt sage esinemine. Kõrge (kuni 200 kBq/m³)
Rn-sisalduse põhjuseks on sügavalt (>2m) pärinev radoon. Samas ei ületa vahetult pinnaseõhus
kujunev Rn-sisaldus 75 kBq/m³ piiri. Rn-allikad pole selged. Nendeks võivad olla: U-rikka
tsirkooniga rikastunud Devoni terrigeensete setete erimid, U-rikkad savi ja aleuriidi kihid
(läätsed) või veel tundmatud allikad.
9
Madala või keskmise radooniriskiga haldusüksused
Madala või keskmise radooniriskiga alade selekteerimisel võeti arvesse alade geoloogiat ja
mõõtmistulemusi, mis võimaldasid järeldada, et radoonirisk on pigem keskmine või madal.
Madala või keskmise radooniriskiga haldusüksuste hulgas on esindatud need omavalitsused,
milles tehtud mõõtmised ja geoloogiline situatsioon võimaldab järeldada, et radoonirisk on
madal või keskmine. Nimetatud alad esinevad eelkõige Lääne–Eestis ja saartel. Lääne-Eesti
pinnaseõhule on omane valdavalt normaalne (<75 kBq/m³) Rn-sisaldus. Üksikud kõrged
sisaldused madala või keskmise radooniriskiga aladel on seotud tõenäoliselt kaetud ja
süvakarsti ning karbonaatsetes kivimites süvalõhedega. Erandi moodustavad Pühalepa vallas
Kärdla ringstruktuuri piires paiknevad kõrged sisaldused (kuni 264 kBq/m³).
Täiendava uuringuvajadusega haldusüksused
Täiendava uuringuvajadusega haldusüksused on alad, mille osas puuduvad andmed
radooniohtlikkuse osas järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on
tehtud ebapiisavalt).
Haldusüksustes, kus läbiviidud mõõtmised on ebapiisavad või mõõtmisi ei ole tehtud, tuleb
teha täiendavad mõõtmised, et selgitada välja piirkonna radoonirisk. 2018.a seisuga on
andmehulk ebapiisav 19 haldusüksuse osas. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail
2019–2024 arvestusega, et aastas kaardistatakse ca 4 haldusüksust.
Radoonimõõtmisi pinnaseõhus jätkatakse ka tulevikus eesmärgiga täpsustada kõrgendatud
radooniriskiga maa-alade paiknemist ning vastavalt siseruumide õhu radoonisisalduse
mõõteandmete hulga suurenemisele uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu
radoonisisalduse vahel.
10
3. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringud Eestis
Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringutega alustati Eestis möödunud sajandi 80ndate lõpus.
Aastatel 1989-1991 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi ehitusfüüsika osakonna poolt
läbiviidud uuringuga tehti kindlaks, et Eestis on põhiline siseõhu radooniallikas hoonealune
pinnas. Ei tuvastatud kõrgenenud siseõhu radoonitasemeid, mis võiksid olla põhjustatud
kraaniveest või ehitusmaterjalidest.
Aastatel 1994-1998 viidi ellu Eesti-Rootsi radooniuuringute programm eesmärgiga luua Eestis
siseõhu radoonimõõtmiste võimekus ja koolitada välja vastavad spetsialistid ning tuvastada
Rn-riskiga alad ja hoonetüübid, millele on iseloomulik keskmisest kõrgem siseõhu
radoonisisaldus. Tehti kindlaks, et potentsiaalselt kõrge siseõhu radoonisisaldusega piirkonnad
on Toila ja Kunda, et ühepereelamutes on radoonitase kõrgem kui korterites ning et keldri
olemasolu korral on radoonitase esimese korruse ruumides madalam kui ilma keldrita hoonetes.
1999. a esitati Eesti projekteerimisnormis EPN 12.2 „Sisekliima“ elu-, puhke- ja tööruumides
õhu Rn-sisalduse normväärtuseks 200 Bq/m³.
Aastatel 1998-2001 viidi Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi koostöös läbi
kogu Eestit hõlmav uurimus, mille tulemusena valmis esimene valdade keskmiste
radoonitasemete kaart, hinnati keskmiseks inimese poolt saadavaks radoonist põhjustatud
efektiivdoosiks 1 millisiivert (mSv) ja hinnati, et radoon põhjustab Eestis igal aastal ligikaudu
90 uut kopsuvähi juhtu (neist ligikaudu 10 mittesuitsetajatel).
Aastatel 2002-2004 viidi läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud projekt
„Radoon majades“. Selle ja kõigi varasemate uuringute käigus kogutud andmeid kasutati lisaks
geoloogilistele ja pinnaseõhu radoonimõõtmiste andmetele Eesti radoonikaardi koostamisel.
Valmis teabematerjal „Radooniohutu elamu“.
Aastatel 2005-2006 viidi läbi uurimisprojekt „Radoon radooniohtlike alade lasteasutustes“,
mille käigus uuriti 208 lasteasutust 30 vallas ja linnas. Uuringu tulemusena selgus, et Rn-tase
lasteasutustes on enamjaolt madalam kui elamutes, kuid probleemseid ruume eksisteeris 49 %
hoonetest.
Aastatel 2007-2008 jätkati andmete kogumist valdade radoonikaardi täiendamiseks. Eesti
Kiirguskeskusele soetati Ungari firma Radosys radoonidetektorite mõõtesüsteem, mis on
kasutuses käesoleva ajani, kuid vajab lähiaastatel väljavahetamist seoses amortiseerumisega.
Valmis täiendatud valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Eesti Kiirguskeskus andis välja
juhendmaterjali kohalike omavalitsuste töötajatele „Radooniohu arvestamine
ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes“. Eesti Kiirguskeskuses võeti kasutusele
siseõhu radooni mõõtetulemuste elektrooniline andmebaas.
Aastatel 2008-2010 uuriti radoonitaset erinevates töökohtades – kaevandustes, veekeskustes,
veekäitlusettevõtetes ning lasteasutustes. Paralleelselt jätkati radoonimõõtmisi elamutes
vastavalt esitatud tellimustele.
Aastatel 2011-2012 uuriti 101 Tallinna koolieelset lasteasutust, millest enamuses vastas
radoonitase Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruses nr 131 kehtestatud nõuetele. Keskmine
radoonitase oli üle 200 Bq/m³ 6 lasteasutuses ning 7 hoones esines ületamisi üksikutes
ruumides.
11
Käesolevaks ajaks on Keskkonnaameti kiirgusosakonna andmetel ca 2500 mõõdetud hoone
jaotus siseõhu radoonisisalduse järgi alljärgnev:
alla 100 Bq/m³ - ~62%
alla 200 Bq/m³ - ~83%
üle 300 Bq/m³ - ~10%
üle 600 Bq/m³ - ~3%
üle 1000 Bq/m³ - ~1%
Arvestada tuleb, et enamus mõõtmisi on tehtud piirkondades, kus geoloogiliste andmete põhjal
on teadaolevalt kõrgema uraanisisaldusega pinnas, mistõttu võib eeldada, et Eestis tervikuna on
hoonete siseõhu radoonisisaldus mõnevõrra madalam kui seni tehtud mõõtmiste statistika
näitab.
Täielikuma ülevaate saamiseks on vaja läbi viia üleriigiline radooniuuring. Euroopa Liidu
riikides teostatakse radooniuuringuid 10x10 km võrgustikuga, mille igas ruudus on tehtud
mõõtmised vähemalt 30 juhuslikult valitud elamus. Sellise tihedusega mõõtmiste puhul oleks
Eesti kohta vajalik mõõdetud hoonete arv ~15000. 2018.a seisuga on Eestis mõõdetud radooni
ca 2500 hoone siseruumis.
Uusarendust vajab siseõhu mõõtetulemuste andmebaas, kuna olemasoleva abil on andmete
statistiline töötlemine raskendatud. Valminud on visioonidokument ja ärianalüüs olemasoleva
andmebaasi arenduseks, mis võimaldab edaspidi radooni mõõteandmeid paremini hallata ja
analüüsida. Andmebaasi arendustöödega on kavandatud alustada 2019. aastal. Andmebaasi
haldajaks on Keskkonnaamet.
12
4. Radooni mõõtmine
Eestis tehti esimesed radoonisisalduse mõõtmised Eesti majade keldrite või esimese korruse
õhus aastail 1985–1990. Plaanipäraseid uuringuid alustas Eesti Kiirguskeskus iseseisvalt ja
koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudiga 1994. aastal. Eesti pinnaseõhus määrati
radoonisisaldus esimestes üksikpunktides 1995. aastal koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudi
teadlastega ja nende aparatuuriga.
Nii pinnase kui ka siseruumide radoonitaseme mõõtmisel on oluline asjakohase mõõtemeetodi
kasutamine. Kõik osalised, sealhulgas mõõtmise tellija, tegija kui ka mõõtmiste järelevalve
teostaja peavad üheselt mõistma nii mõõtmisprotsessi kui ka selle tulemusi. Mõõteseaduse järgi
peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tagatud vähemalt riikliku järelevalve käigus, kui
mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks peab
mõõtmised tegema pädev mõõtja, kes kasutab taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud
mõõtevahendit, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.
2016. aastal valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel ning
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel juhendmaterjal „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni
mõõtmine (RAM 2016)“. Juhendmaterjal on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
https://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf
Juhendmaterjal kirjeldab Rn aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise meetodeid pinnases ja
siseruumides, mille kasutamisel saadavatest tulemustest on asjakohane juhinduda
ehitustegevuses või vajadusel olemasolevates hoonetes siseõhu radoonisisalduse vähendamisel.
Juhend on koostatud eesmärgiga anda mõõtmiste tegijatele juhised pinnase ja siseruumide Rn
aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks ning tulemuste esitamiseks viisil, mis tagaks tellijatele
ja järelevalvele eesmärgikohase piisava ülevaate radoonitasemest mõõdetaval objektil. Ühtlasi
esitatakse nõuded mõõtmise ankeedi, protokolli ja aruande kohta. Juhend aitab valida sobivat
mõõtemeetodit vastavalt mõõtmise eesmärgile. Kuigi juhend on soovituslik, on selles esitatud
siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni pikaajaline mõõtmine ainus sobilik viis
radoonikontsentratsiooni aasta keskväärtuse hindamiseks. Radoonisisalduse hindamiseks
pinnaseõhus on ainus sobilik mõõtemeetod pinnase otsemõõtmine koos radooni arvutusliku
määranguga raadium-226 kaudu.
Juhendmaterjali koostamise käigus tegi Keskkonnaministeerium koostööd ka Soome
Kiirgusohutuskeskusega (edaspidi STUK) paludes juhendile nende arvamust ning
parendusettepanekuid. STUK-ga koostöös korraldati ka 2016. maikuus Eestis
radoonimõõtjatele koolitus „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“.
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel on 2018. a seisuga tõlgitud eesti keelde Rahvusvahelise
Standardimisorganisatsiooni (ISO) radoonimõõtmise standardite seeria ISO 11665
„Radioaktiivsuse mõõtmine keskkonnas. Õhk: radoon-222“ viis osa, mis katavad kõik praktikas
olulisemad radoonimõõtmise valdkonnad nii hoonete siseõhu kui pinnaseõhu puhul.
Eelnimetatud standardid on on rahvusvaheliste ISO standardite eestikeelsed versioonid, mille
teksti tõlke on avaldanud Eesti Standardikeskus ja millel on sama staatus ametlike keelte
versioonidega.
13
Õhu radoonisisaldust mõõdab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses ning mõõtetulemused
peavad olema jälgitavad mõõteseaduses sätestatud korras. Mõõteseaduse kohaselt hinnatakse
ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise
teel. Eestis tegeleb nii akrediteerimise kui ka mõõtja erialase pädevuse hindamise ja
tõendamisega Eesti Akrediteerimiskeskus.
4.1 Seos pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel
Radoonisisalduse suhet majaaluse pinnase pinnaseõhus ja maja siseõhus on Eestis uuritud
tagasihoidlikult. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et pinnased on Rn-ohutud, kui
pinnaseõhus ei ületa Rn-sisaldus 10 kBq/m³ piiri. Liivased ja aleuriitsed pinnased on
Rn-ohtlikud, kui nende õhus ületab Rn-sisaldus 50–60 kBq/m³ piiri (Clavensjö, Åkerblom,
1994). Rn-ohtlikuks pinnaseks loetakse pinnaseid, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab
50 kBq/m³. Sellistel juhtudel võib Rn-sisaldus tõusta suure tõenäosusega eluruumide siseõhus
Rn migreerumist takistavate meetmete kasutamata jätmise korral üle 200 Bq/m³ piiri.
Kui ehitamisel ei ole radooniga arvestatud, on Rn-sisalduse vahel pinnaseõhus ja ruumide
siseõhus jälgitav ühemõtteline positiivne korrelatsioon. On täheldatud, et sõltuvalt ehitiste
kvaliteedist, ületab üksikjuhtudel majade siseõhus Rn-sisaldus 200 Bq/m³ piiri aladel, mille
pinnasõhus on Rn-sisaldus ligi 50 kB/m³. Analoogselt võib Rn-sisaldus majade siseõhus
ületada 300 Bq/m³ piiri aladel, millede pinnaseõhus on Rn-sisaldus lähedane 75 kBq/m³.
14
5. Radoonisisalduse viitetasemed
5.1 Viitetasemed hoonetes
Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus
ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Kuid aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon võib õhu
radoonisisalduse kergitada tasemeni, mis võib pikaajaliselt olla tervisele kahjulik.
Eestis alustati ruumide siseõhu radoonisisalduse reguleerimisega 2011.aastal, kui sama aasta
6. oktoobril kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse
lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“, millega
sätestati ruumide siseõhu aasta keskmiseks radoonisisalduseks kuni 200 bekerelli kuupmeetris
(Bq/m³). Ka Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded
koolidele“ kehtestati kooliruumi siseõhule nõue, et aasta keskmine radoonisisaldus peab olema
väiksem kui 200 Bq/m3. Nõue tulenes sellel ajal kehtinud standardist EVS 840 „Radooniohutu
hoone projekteerimine“, mille kohaselt pidi radoonisisaldus hoonetes olema väiksem kui 200
bekerelli kuupmeetris (Bq/m³).
2016.a alustas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium määruse kavandi “Hoone
sisekliimale esitatavad nõuded” (edaspidi sisekliima määrus) koostamisega, milles kavatsetakse
muuhulgas reguleerida eluruumi radoonisisalduse viitetaset. Sisekliima määruse
kehtestamiseni kehtestatakse määrus „Hoone ruumiõhu radoonisisaldusele ja
ehitusmaterjalidest eralduvale gammakiirgusele esitatavad nõuded“.
Direktiiv 2013/59/EURATOM sätestab siseruumide õhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni
viitetasemeks maksimaalselt 300 Bq/m³, mis kehtestatakse ka Eestis riikliku viitetasemena.
Üldisele kehtestatavale radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetasemele
kavandatakse sisekliima määrusega kehtestada erandid. Koolieelse lasteasutuse (lastesõim, -
aed, päevakodu, lasteaed-algkool), põhikooli või gümnaasiumi õppehoone või
kutseõppeasutuse õppehoone, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu ja erihooldekodu hoone
puhul sätestatakse radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³.
Võrreldes üldisele sätestatavale radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse
viitetasemele kehtestakse rangem nõue hoonete kasutusotstarvetele, milles viibivad
pikaajaliselt sotsiaalselt haavatavamad sihtgrupid, eelkõige lapsed.
Riiklikesse uuringutesse tuleks hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on
sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase
200 Bq/m³.
Lisaks tuleks kaaluda ning leida võimalusi väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise
toetamise programmides radooniga arvestamiseks. Eesmärgiks oleks, et väike- ja korterelamute
rekonstrueerimise toetuse taotlemisel arvestatakse hea sisekliima tagamisel muuhulgas ka
siseõhu radoonisisaldusega.
5.2. Tööruumide õhu radoonisisaldus
Direktiiv 2013/59/Euratom sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada siseruumide õhus
radoonisisalduse riiklik viitetase, mis ei tohi olla suurem kui 300Bq/m3, nõudes kõrgendatud
15
radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel,
radoonisisalduse mõõtmisi. Viitetaseme 300 Bq/m3 ületamisel, on tööandja kohustatud võtma
kasutusele põhjendatud ja optimaalsed radoonikaitsemeetmed. Juhul kui ehituslikest
meetmetest hoolimata viitetaset ei ole võimalik saavutada, tuleb tagada töötajate kiirgusdooside
seire ja pädeva asutuse teavitamine.
Ülaltoodud sätete ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusloomesse võeti 30. juulil 2018
kiirgusseaduse alusel vastu keskkonnaministri määrus nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud
radooniriskiga töökohtadel” (edaspidi tööruumide õhu radoonisisalduse määrus). Määrusega
sätestatakse tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise ning
viitetasemele vastavuse hindamise kord, tööandja kohustused tööruumide õhus sisalduvast
radoonist tingitud pikaajalise terviseriski vähendamiseks, tööandja kohustus tagada töötajatele
radoonist põhjustatud kiirgusdooside seire, kui tööruumi õhu radoonisisaldus töö ajal ületab
viitetaset ning tööandja kohustus teavitada Keskkonnaametit töökohtadest, kus vaatamata
võetud meetmetele töötajate pikaajalise terviseriski vähendamiseks ületab tööruumi õhu
radoonisisaldus jätkuvalt viitetaset.
Tööruumide õhu radoonisisalduse määrusega on sätestatud õhu radoonisisalduse viitetasemeks
tööruumides 300 Bq/m³. Viitetase kehtestatakse aasta keskväärtusele, mida saab kas mõõta või
hinnata vähem kui aasta kestnud mõõtmise põhjal. Õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele
vastavaks, kui aasta aega katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset või kui
ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud
mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui 20% võrra. Hindamise metoodika vastab meile
lähedase geograafilise paiknemisega riikide praktikale ja mõõtemetoodika Eesti
standardisüsteemi ülevõetud rahvusvahelistele standarditele. Eesti kliimas on radoon
probleemiks just talvisel ajal, kui maa on külmunud ning radooni vaba liikumine atmosfääri
seetõttu takistatud. Siis hakkab radoon väljapääsu otsides kogunema hoonete all olevasse
pinnasesse, sest seal pole maa külmunud, ning liigub sealt edasi hoone siseõhku.
16
6. Radoonisisalduse vähendamine hoonetes
Siseruumide radoonisisalduse vähendamise üks meede on enne hoone projekteerimist välja
selgitada, kas hoonealuse pinnase radooni aktiivsuskontsentratsioon võib põhjustada hilisemaid
probleeme siseruumides. Kuigi Eesti pinnase kohta on koostatud mitmeid radooniriski levilate
kaarte (sh radooniriski atlas, Harjumaa, Ida-Virumaa radooniriski kaardid), on kindlam mõõta
hoone planeeritavas asukohas pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni. Nimelt varieerub
pinnase radoonisisaldus ka üsna piiratud maaalal, kuna seda mõjutavaid tegureid on palju.
Kui pinnaseõhu radoonikontsentratsiooni mõõtmisi ei tehta või mõõtmiste tulemusena selgub,
et pinnases on radooni aktiivsuskontsentratsioon üle 50 000 Bq/m³ (või raadiumi
aktiivsuskontsentratsioon üle 45 Bq/kg), tuleb radooniohu vältimiseks kavandada radooniohtu
minimeerivad meetmed. Kõrge radooniriski levialadel on radooni mõõtmine pinnases ja
radooni vähendamismeetmete kavandamine tungivalt soovitatav. Kui radooni
aktiivsuskontsentratsioon pinnases on vahemikus 10 000– 50 000 Bq/m3, tuleb tagada tarindite
radoonikindlad lahendused. Kui hoonealune pinnas on väikese radoonisisaldusega (radooni
aktiivsuskontsentratsioon <10 000 Bq/m3), tuleb tagada hoone ehitamisel/rekonstrueerimisel
hea ehituskvaliteet. (RAM 2016)
Ruumiõhu peamised radooniallikad on (EVS 840:2017):
1) õhuleke pinnasest läbi tarindite ja tarindite liitekohtade ebatiheduste. Kriitilisimad
kohad on pinnasele toetuva põranda ja välis-/vahe-/keldriseinte liited,
mahukahanemispraod betoonpõrandas;
2) õhuleke pinnasest tarinditest läbiviikude (elekter, vesi, kanalisatsoon jne) kaudu ning
tühjade õõntega (täis betoneerimata) betoonplokkmüüritis, eri materjalikihtide
(nt soojustuse ja vundamendimüüri) vahel olev vertikaaltühemik;
3) difusioon või õhuleke läbi pinnasega kokkupuutuvate tarindite (näiteks õhku hästi
juhtivast materjalist keldriseinad (näiteks keramsiitplokk, eriti kui see on laotud täitmata
vertikaalvuukidega), väikese difusioonitakistusega materjalid vms);
4) ehitusmaterjalidest emaneeruv radoon;
5) radooniohtliku tarbevee kasutamine.
Eelloetletud radooniallikatest on Eestis õhulekete kaudu pinnasest siseruumi tungival radoonil
suurim osatähtsus. Õhu liikumise eelduseks läbi piirdetarindite, ebatiheduste, liitekohtade või
läbiviikude on õhurõhkude erinevus siseruumi ja pinnase vahel. Õhurõhkude erinevust
siseruumi ja pinnase vahel võib põhjustada ventilatsiooni õhuvoolu hulkade erinevus,
õhutiheduste erinevus ja tuul. Kui tuule ja temperatuuride erinevusest sõltuv õhutiheduste
erinevus on nn inimtegurist sõltumatu potentsiaal, on ventilatsiooni toimimises on
projekteerijal, ehitajal ja hoone kasutajal selge mõju. Seetõttu on ventilatsioonist tingitud
õhurõhkude erinevus olulisim inimtegevuse mõjur, mis võib avaldada mõju radooni
tungimisele pinnasest siseruumi.
6.1. Radooniohutu hoone projekteerimise standard
2017. aastal valmis täiendatud radooniohutu hoone projekteerimise standard EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Selles Eesti
standardis antakse projekteerijatele ja ehitajatele juhised radooniohutu hoone ehitamiseks, et
vältida tervist kahjustava radooni viitetaseme ületamist ruumides, kus inimesed pikemat aega
viibivad. Standardis on esitatud olemasolevatele ja uutele hoonetele valik radooniohu
vähendamise meetmeid. Tuleb arvestada, et loetelu ja lahendused pole lõplikud ning lisaks võib
radooniohutuse tagada ka muude lahendustega, mille toimivust on uuritud ja dokumenteeritult
17
tõestatud.
Standard EVS 840:2017 erineb standardi eelmise versioonist selle võrra, et annab juhiseid nii
uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks
muutmiseks. Samuti käsitleb standard märksa põhjalikumalt radooniohu vähendamise
meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest ja lõpetades näiteks spetsiifiliste
lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Peale selle on standardit täiendatud nii tekstilise kui
ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu.
Euroopa Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom alusel sätestatakse Eestis siseruumide õhu
radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m3 (erandina on koolieelse lasteasutuse, põhikooli või
gümnaasiumi õppehoone või kutseõppeasutuse õppehoone, lastekodu, noortekodu,
üldhooldekodu ja erihooldekodu hoone puhul radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta
keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³). Viitetaseme ületamisel tuleb kaaluda ja vajaduse korral
tarvitusele võtta meetmeid radoonisisalduse vähendamiseks. Kuid arvestades, et standardis
esitatakse juhised ja parim praktika radoonikaitse meetmete kasutuselevõtuks ning asjaolu, et
Eestis on pikalt kehtinud projekteerimisnorm, võetakse standardis eesmärgiks 200 Bq/m3
taseme saavutamine. Sellisel juhul on väga tõenäoline, et standardis kirjeldatud meetmete
rakendamisel ei ületata tulevikus riiklikku viitetaset 300 Bq/m3 .
18
7. Radoon põhjavees
Seni Eestis läbiviidud põhjavee uuringute käigus ei ole põhjaveekihtidest võetavas olmevees
tuvastatud juurde lisanduvat kõrgendatud radooni kontsentratsiooni.
Eestis on tehtud radooni kontsentratsiooni uuringuid põhjaveekihtidest võetavale olmeveele.
Vastavalt 2011.a Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadurite teadusartiklile „Relevant
radionuclides in Estonian drinking and ground waters – measurement techniques and activity
concentrations“ on radooni kontsentratsiooni põhjaveekihtidest pärinevas olmevees mõõdetud
erinevate uuringute raames kokku 135 korral. Tulemused näitasid, et keskmine
radoonikontsentratsioon jäi vahemikku 9,0-19,4 Bq/l, mis on märkimisväärselt madalam, kui
EN Direktiivi 2013/51/Euratom alusel kehtestatud radooni kontrollväärtus 100 Bq/l.
Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning
analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee
proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike
mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile
ja indikatiivdoosile. Määruses on sätestatud, et radooni tuleb joogivees määrata juhul, kui uute
teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada,
et kontrollväärtus võib olla ületatud.
19
8. Radoon ehitusmaterjalidest
Ehitustoote kiirgusohutust hinnatakse aktiivsuskontsentratsiooni indeksi järgi, mis peab olema
väiksem kui 1. Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust:
1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.01.2018 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele
ja –toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega
on kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele. Määruse kohaselt
peab ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud
juhul, kui ehitustoote kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet
kõrgema kiirgustasemega toodet kasutada;
2) Majandus- ja taristuministri 22.09.2014. a määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalide ja -
toodete esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord”, millega
kehtestatakse avalikult kasutataval teel toimuvatel teehoiutöödel kasutatavate tee-
ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused
(sh radioaktiivne emissioon) vastavalt kasutusalale ja põhiomaduste tõendamise kord.
Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme
esinenud. Tartu Ülikooli 2012.a M. Lusti ja E. Realo uurimistöö „Assessment of natural
radiation exposure from building materials in Estonia“ raames määrati looduslike
radionukliidide sisaldus 53 erinevas Eestis kasutatava ehitusmaterjali proovis. Analüüsil
kasutati kõrge eraldusvõimega HPGe gammaspektromeetrilist analüüsimeetodit. Leiti, et
looduslike radionukliidide 40K, 226Ra ja 232Th aktiivsuse kontsentratsioonid varieeruvad uuritud
ehitusmaterjalides järgmistes vahemikes: vastavalt 7–747 Bq/kg, 4,4–69 Bq/kg ning 0,8–86
Bq/kg. Aktiivsuse kontsentratsioonide alusel hinnatud ehitusmaterjalide aktiivsusindeksi
väärtused asuvad piirides 0,02 kuni 0,74. Levinumate ehitusmaterjalide jaoks tehti
doosihinnangud siseruumides ja selle alusel saadud aastased elanikudoosid jäävad vahemikku
0,16–0,44 mSv.
2017.a lõppenud Tartu Ülikooli „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike
radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse
õigusloomesse“ uuringus analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide
tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud
ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud
referentsväärtust I=1. Samas on puudulik info imporditud ehitusmaterjalidest või –toorainetest,
mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Riigil on lähiaastatel plaanis läbi
viia ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) täiendav uuring,
et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu.
Et vähendata ehitusmaterjalidest tingitud siseruumide radooniriski on oluline enne uute
materjalide, mille kohta ei ole tõendatud või uuringupõhist teavet radooniohtlikkuse kohta,
kasutuselevõttu teha vastavad uuringud enne toote ehitusturule lubamist.
Aktiivsuskontsentratsiooni I määramisel on üks arvesse võetav radionukliid Ra-226, mille
lagunemisel tekib Rn-222. Vajab täiendavat uurimist, kas tingimus I<1 on alati piisav
järelduseks, et sellisest ehitusmaterjalist eralduv radoon ei anna olulist osa siseruumi õhu
radoonisisaldusele.
Ilmnenud on vajadus läbi viia ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni
ekshalatsioon) täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali
kasutuselevõttu ja hilisemate (NORM) jäätmete teket.
20
9. Terviseriskide vähendamise pikaajalised eesmärgid
Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) juhtis tähelepanu eluruumide õhu radoonisisalduse
mõjule tervisele 1979. aastal. 1988. aastal klassifitseeriti radoon kui kantserogeen. WHO
andmetel on radoon olulisuselt teine kopsuvähi põhjustaja. Kopsuvähi tekitajate hulgas edestab
radooni ainult suitsetamine. Suitsetajatel on tõenäosus kopsuvähki haigestuda ligikaudu 25
korda suurem kui mittesuitsetajal. Samas on oluline ka suitsetamise ja radooni koosmõju.
Rootsis mittesuitsetajate seas läbiviidud uuringust selgus, et on olemas sünergiline seos radooni
ja passiivse suitsetamise vahel. Suitsuse õhu sissehingamisel satub kopsu rohkem Rn
tütarisotoope, põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele.
Teaduslikud uuringud viitavad, et 3–14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus
sisalduvast radoonist. Ülemaailmselt põhjustab siseõhu radoon aastas hinnanguliselt 70 000–
170 000 uut kopsuvähki haigestumise juhtumit. Eesti Tervise Arengu Instituudi andmetel
registreeritakse Eestis aastas umbes 650–700 esmast kopsuvähki haigestumist. Eesti
Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi hinnangul võib neist umbes 90 võib seostada
radooniga. Vastavat epidemioloogilist uuringut radooni ja kopsuvähki haigestumise seose
väljaselgitamiseks pole Eestis siiani läbi viidud. Antud uuringu teostamise võimalikkust tuleb
kaaluda.
Aastatel 2005 ja 2006 läbi viidud Euroopa asumite koonduuringu ja mujal maailmas tehtud
teaduslike uuringute tulemuste põhjal toovad WHO (WHO, 2009) ja Rahvusvaheline
Kiirguskaitse Komisjon ICRP (ICRP, 2010) välja järgmised 75-ndaks eluaastaks kopsuvähki
haigestumise tõenäosused eluaegsetele mittesuitsetajatele ja suitsetajatele, sõltuvalt elukoha
õhu radoonisisaldusest ja 25-30 aastasest viibimisest sellise radoonisisaldusega õhus (Tabel 1).
Tabel 1. 75-ndaks eluaastaks kopsuvähki haigestumise tõenäosused eluaegsetele
mittesuitsetajatele ja suitsetajatele, sõltuvalt elukoha õhu radoonisisaldusest ja 25-30 aastasest
viibimisest vastava radoonisisaldusega õhus
Radoonikontsentratsioon 0 Bq/m³ * 100 Bq/m³ 400 Bq/m³ 800 Bq/m³
Vähirisk 75- mittesuitsetaja 0.4 % 0.5 % 0.7 % 1%
ndaks
suitsetaja 10 % 12 % 16 % 22 %
eluaastaks
Suitsetaja/mittesuitsetaja 25 24 23 22
vähiriskide suhe (kordades)
* 0 Bq/m³ on teoreetiline radoonivaba olukord, praktikas on ka välisõhus radoonisisaldus harva
alla 5 Bq/m³.
Tänaseni pole suudetud teaduslikult tõestada, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi
tervisekahjustusi.
Radoonikiiritusega seostatava kopsuvähki haigestumise riski vähendamiseks tuleb seada
pikaajalised eesmärgid. Tegevused, mis aitavad kaasa eesmärgi täitmisele on näiteks
radooniuuringute teostamine, radooni osas õigusloome täiendamine, avalikkuse
informeerimine, radoonimõõtjate jt valdkonnaga seotud inimeste harimine. Neid eelnimetatud
tegevusi on käsitletud tegevuskava raames läbivalt.
Suitsetajate kopsuvähki haigestumise terviseriskide maandamiseks aitab, lisaks radooniohuga
seotud tegevustele, kõige enam kaasa riiklikul tasandil tubakatarvitamise piiramine.
Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) lähtub oma tegevustes kolmest tubakatarvitamise
21
leviku piiramise põhiprintsiibist:
ennetamine
tubakast loobumise programmide arendamine
tubakasuitsuvaba keskkonna kujundamine
TAI tegevused tubakatarvitamise leviku piiramisel on järgnevad:
Koostab raporteid ja analüüse olukorrast Eestis
Koostab ja annab välja juhendmaterjale ja infotrükiseid
Osutab tubakast loobumise nõustamise teenust
Tegeleb suitsetamislevimuse vähendamisega Eesti Kaitseväes ja tervishoiuasutustes
Osaleb rahvusvahelistes töörühmades
Valmistab ette ja viib läbi koolitusi, infopäevi ja konverentse
Viib läbi kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass
Erinevatest spetsialistidest on TAI tegevustesse kaasatud tervishoiutöötajad, psühholoogid,
sotsiaaltöötajad, õpetajad, noorsootöötajad jt.
22
10. Teavitamine
Radoon on lõhnatu, värvitu ja nähtamatu gaas, mistõttu käib inimeste teavitamine sellega
kaasnevatest ohtudest informatsiooni jagamisega. Radooniga seotud teavitamisstrateegia
eesmärk on üldsuse teadlikkuse tõstmine ning kohaliku tasandi otsustajate, tööandjate ja
töötajate teavitamine radooniga seotud ohtudest (sh seoses suitsetamisega). Avalikkuse ja
radoonivaldkonna spetsialistide teavitamiseks korraldadakse teabepäevi, täiendatakse
informatsiooni kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale, korraldatakse koolitusi,
jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus) kaudu.
Selgitamaks välja, kui efektiivselt on toiminud teavituse eesmärgi täitmine tuleks korraldada
vastav uuring. Uuringutulemuste alusel on võimalik planeerida edasisi tegevusi teavituse osas.
Teabepäevad
Keskkonnaministeerium korraldab regulaarselt teabepäevi – iga-aastane kiirguspäev, kus ühe
teemana on alati käsitletud radooni. Näiteks 2017. a toimunud teabepäeval selgitati, kuidas
mõõta radooni töö- ja eluruumides; anti ülevaade radoonikaitsemeetmete kasutamisest ning
tutvustati Eesti pinnase radooniatlast. Seminari toimumise kohta avaldati pressiteade
Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Kodulehed
Radoonialane informatsioon ja abistavad juhised on kättesaadavad järgnevatel kodulehtedel:
https://www.envir.ee/ – Keskkonnaministeeriumi koduleht;
https://www.keskkonnaamet.ee/ – Keskkonnaameti koduleht;
https://www.egt.ee/ – Eesti Geoloogiateenistus;
https://www.evs.ee/ – Eesti Standardikeskus (radoonimõõtmise ja radooniohutu hoone
projekteerimise standardid).
http://www.eak.ee/ – Eesti Akrediteerimiskeskus (akrediteeritud asutused ja pädevad mõõtjad)
Lisaks eelnimetatud asutustele kajastavad radooni olulisust ka radoonimõõtmiste ja
radoonivastaste ehitusmeetmete pakkumise teenusega tegelevate erafirmade kodulehed.
Koolitused
Lisaks avalikkusele suunatud teabepäevadele ja kodulehekülgedel kättesaadavale
informatsioonile korraldatakse vastavalt vajadusele ja sihtgruppidele koolitusi. Näiteks
Keskkonnaministeerium korraldas koostöös SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega 3-4.
mail 2016 koolituse „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“. Koolituse viisid läbi
Keskkonnaministeeriumi, Soome Kiirguskaitsekeskuse ja Eesti Geoloogiakeskuse eksperdid.
Koolitusel osales 15 radoonimõõtjat ja 15 järelevalveteostajat. Tulevikus on riigil plaanis
korraldada sarnane koolitus ka järelevalveametnikele (TI ja KKI).
2018. aastal viidi Keskkonnaameti poolt KIK-i toetusel läbi kohalike omavalitsuste
keskkonnaspetsialistide koolitusprogramm, mille raames tutvustati kuulajatele kahetunnises
loengus radooni olemust, sellega seotud terviseriski, radooni vähendamise võimalusi
siseruumides ja radooniga seotud õigusakte. Loeng toimus kolmel korral ja osales üle saja
kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti. Tulevikus on plaanis jätkata omavalitsuste, eriti
kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate omavalitsuste, ametnike koolitamisega.
Tänasel päeval ei kuulu kiirguskaitse põhimõtete (sh radoon) õpetamine ühegi õppekava
kohustuslikku ossa, kuid eesmärgiks tuleks seada selle õppekursuse tagasitoomist ning
lülitamist erinevatesse õppekavadesse. Rõhku peab pöörama ka projekteerimise ja ehitusega
23
seotud õppekavade täiendamisele seoses looduskiirguse, eriti radooni tekitatud ohuga ja selle
vähendamise meetmete kasutamisega, et suurendada selle valdkonna spetsialistide teadlikkust.
Juhised ja teabematerjalid
Allajärgnevalt on toodud viimaste aastate olulisemad juhendid ja teabematerjalid seoses
radooniga.
Infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning Kiirguskeskuse
infomaterjalist „Radooniohutu elamu“ . Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud infovoldik
„Radoon valmis olevates hoonetes“ annab praktilisi näpunäiteid kuidas vähendada õhu
radoonisisaldust kõrgenenud radoonitasemega hoonetes.
2017.a kehtestatud uus standard EVS 840:2017 annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone
projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb uus
standard oluliselt põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu
ehitamise üldpõhimõtetest lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga
hoonetele. Lisaks täiendati standardit nii tekstilise kui ka pildilise materjaliga, et toetada
radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu.
2017. aastal valminud radooniatlase „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas“
peamiseks eesmärgiks on elanikkonna teadmiste taseme tõstmine radooni ja looduskiirguse
tasemest Eestis ja nende võimalikust negatiivsest mõjust inimese tervisele. Atlas on kavandatud
kasutamiseks detailplaneeringute koostamisel radooni vähendamise meetmete kasutuselevõtu
vajalikkuse hindamiseks, kohalike omavalitsuste ehitusmääruste koostamisel, erinevates
uurimis- ning teadustöödes.
2016. a lõpus valmis Keskkonnaministeeriumi juhtimisel radooni aktiivsuskontsentratsiooni
mõõtmise juhendmaterjal (RAM 2016). Materjaliga ühtlustatakse Eestis eri asutuste
läbiviidavad radoonimõõtmiste meetodid. Juhend on leitav Keskkonnaministeeriumi
kodulehelt.
Kuna kiirgus- (sh radooni-)valdkonnas on viimastel aastatel toimunud suuri edasiminekuid
(siseõhu radoonisisalduse viitetaseme kehtestamine, standardi EVS 840 uuendamine, RAM
2016 valmimine jne), siis tuleks uuendada avalikkusele koostatud infomaterjale, mis annavad
ülevaate ioniseerivast kiirgusest, radoonist, seadusandlusest, radoonimõõtmistest ja
radoonikaitse ehituslikest meetmetest jne.
Meedia
Lisaks eelnimetatule tehakse meedias (televisioon, raadio, ajakirjandus) teavitusi nii
Keskkonnaministeeriumi kui ka erafirmade (sisuturunduse artiklid, ettevõtete reklaamid) poolt.
Keskkonnaministeerium teeb meediakajastuse kui radooniga seoses saadakse uut
informatsiooni (nt valmib radooni teemal brozüür, täiendatakse radooniatlast jne) või tulemas
on teabepäev.
Suitsetamine
Kuna suitsetajatel on suurem tõenäosus radoonist põhjustatud kopsuvähki haigestuda kui
mittesuitsetajal, siis on oluline avalikkust teavitada suitsetamisega kaasnevatest ohtudest.
Tervise Arengu Instituut teostab tubakatarvitamise leviku piiramiseks avalikkuse teavitamiseks
alljärgnevaid tegevusi:
Koostab ja annab välja juhendmaterjale ja infotrükiseid
Osutab tubakast loobumise nõustamise teenust
24
Tegeleb suitsetamislevimuse vähendamisega Eesti Kaitseväes ja tervishoiuasutustes
Valmistab ette ja viib läbi koolitusi, infopäevi ja konverentse
Viib läbi kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass
Erinevatest spetsialistidest on nendesse tegevustesse kaasatud tervishoiutöötajad,
psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õpetajad, noorsootöötajad jt.
25
11. Radooni tegevuskava rakendusplaan
Radooni riiklik tegevuskava on kiirgusohutuse riikliku arengukava osa. Radoonivaldkonnas
planeeritud tegevused, tulemused koos vastutajate, täitjate, läbiviimise perioodide ning
kuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga sisalduvad arengukava 2018-2021 perioodi
rakendusplaanis. Alljärgnevalt on toodud lühiloetelu rakendusplaanis kajastuvatest radooniga
seotud tegevustest ning nendest tegevustest, mis jäävad rakendusplaani perioodist välja (st
tegevused pärast 2021. aastat).
Tegevused:
Täiendavate pinnaseõhu radooniuuringute tegemine haldusüksustes, mille osas
puuduvad andmed võimaliku kõrgendatud radooniriski osas järelduste tegemiseks
(mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud ebapiisavalt).
Täielikuma ülevaate saamiseks viia läbi üleriigiline siseruumide radooniuuring.
Riiklikesse uuringutesse hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on
sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse
viitetase 200 Bq/m³.
Siseruumide õhu ja samal krundil teostatud pinnaseõhu radoonisisalduse mõõteandmete
hulga suurenemisel uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu
radoonisisalduse vahel.
Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine
Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine sagedusega vähemalt kord aastas.
Siseõhu radoonisisalduste mõõtetulemuste andmebaasi arendamine.
Väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga
arvestamise võimalikkuse hindamine ning võimaluste leidmine.
Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) uuringu
läbiviimine.
Radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks epidemioloogilise
uuringu teostamise võimalikkuse hindamine.
Kiirguskaitse põhimõtete (sh radoon) õppekursuse lülitamine erinevatesse
õppekavadesse.
Radoonialaste koolituste korraldamine järelevalveametnikele.
Inimeste radoonialase teadlikkuse väljaselgitamiseks vastava uuringu läbiviimine.
Avalikkusele suunatud kiirgus- ja radooniteemaliste infomaterjalide koostamine.
26
Kokkuvõte
Erinevatest erinevatest looduslikest ioniseeriva kiirguse allikatest on olulisimaks radoon.
Radoon põhjustab aasta keskmisest looduslike kiirgusallikate poolt põhjustatud efektiivdoosist
(2,42 mSv/a) 1,26 mSv ehk ca 52,1% (UNSCEAR 2008). Eesti radoonistrateegia põhieesmärk
on vähendada radooni mõju elanikkonnale nii kodudes kui töökohtades ja seeläbi vähendada
kopsuvähki haigestumise riski.
Radooniga seonduva kopsuvähi riski vähendamise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on
leidnud käsitlemist nii rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti riigis kehtestatud õigusaktides.
Väga suurt mõju riigisiseste nõuete kehtestamisele avaldavad Euroopa Liidu (edaspidi ka EL)
õigusaktid. Nimelt peab liikmesriik järgima ELi tasandil välja antud määrusi, direktiive jms.
dokumente. Radooni valdkonnas on olulisim õigusakt Euroopa Nõukogu direktiiv
2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva
kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid
89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom.
Direktiiv kohustab liikmesriike reguleerima oma õigusaktides radooniga seotud küsimusi sh
koostama riikliku radooni tegevuskava radoonikiiritusest tulenevate pikaajaliste riskide
ohjamiseks. Nimetatud tegevuskava näeb muuhulgas ette strateegia koostamist
radooniuuringute läbiviimiseks ja mõõteandmete haldamiseks, radoonist teavitamiseks,
radoonikiirituse vähendamiseks elamutes ning töökohtades ja radoonikiiritusest tuleneva
kopsuvähki haigestumise riski vähendamiseks.
Kokkuvõtlik ülevaade Eesti radoonistrateegiast on toodud käesolevas peatükis. Detailsemalt on
strateegia kirjeldatud vastavate teemade peatükkides.
Eesti radoonistrateegia põhineb teaduslikel uuringutel ja praktikal. Informatsiooni radoonist
levitatakse üleriigiliselt tuginedes nii eestisisestele kui rahvusvahelistele (sh Maailma
Terviseorganisatsioon – WHO, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur – IAEA) uuringutele,
juhistele ja praktilistele kogemustele.
Kuna radoon tungib töökohtade siseruumidesse maapinnast ning radooni esinemine on
töökohtades toimuvast inimtegevusest suuresti sõltumatu, tuleb seda küll pidada püsikiirituse
olukorraks, kuid kuna teatud aladel ja teatud liiki töökohtades on selline kiiritus
märkimisväärne, tuleb võtta kasutusele asjakohaseid radoonikiirituse vähendamise meetmeid.
Eesti on kehtestanud töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme 300
bq/m3 ning nõutav on õhu radoonisisalduse mõõtmine kõrgendatud radooniriskiga aladel
paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel. Samuti peab teavitama
Keskkonnaametit nendest töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski
vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku viitetaset. Tööandjal on
vastutus töötajate kaitse eest mis tahes kiirgusolukorras, seda ka nende töötajate kaitsmiseks,
kes saavad töökohal radoonikiiritust. Kõrge siseõhu radoonitasemega töökohtadel on nõutav
kiirgusdooside seire, teatud juhtudel tervisekontroll ning töötajate teavitamine.
Radoonistrateegia keskendub peamiselt olulisimale radooni levikuteele – tungimine pinnasest
siseruumi. Strateegias käsitletakse radooni uutes ja olemasolevates hoonetes, peamiselt
kodudes ja töökohtades. Äramainitud on ka muud võimalikud radooniallikad.
Radooniohu vastu võitlemisel on efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist, selle
asemel, et vähendada radoonisisaldust olemasolevas siseruumis (st võidelda tagajärjega). Uute
hoonete ehitamisel on strateegiline eesmärk vältida kõrget radoonisisaldust hoonetes, võttes
radooni hoonesse pääsemise tõkestamiseks kasutusele ehituslikke meetmeid. Oluline on juba
enne hoone projekteerimist välja selgitada, kas hoonealuse pinnase radooni
27
aktiivsuskontsentratsioon võib põhjustada hilisemaid probleeme siseruumides.
Olemasolevate hoonete puhul on strateegia peamisteks osadeks riskide hindamine ja meetmete
kasutamine radooniriski vähendamiseks.
Mõõtmiste seisukohalt on oluline, et mõõtmisi viiks läbi selleks pädev mõõtja kasutades sobivat
mõõtmismetoodikat ja aparatuuri ning mõõtetulemused peavad olema jälgitavad.
Eesti radoonistrateegia üks osa on radooniriskiga alade kaardistamine. 2018.a seisuga on
kaardistatud 2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele andmete tuginedes saab öelda, et 36
haldusüksust paiknevad kõrgendatud radooniriskiga alal ning 24 haldusüksust paiknevad
madala või keskmise radooniriskiga alal. Täiendava uurimisvajadusega aladel (19
haldusüksust) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe.
Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024.
Radoonistrateegia võtab arvesse ka sünergilist seost radooni ja suitsetamise vahel, mis
suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Nimelt on suitsetajatel tõenäosus radoonist
põhjustatud kopsuvähki haigestuda suurem kui mittesuitsetajal. Rootsis mittesuitsetajate seas
läbiviidud uuringust selgus, et on olemas ka sünergiline seos radooni ja passiivse suitsetamise
vahel. Suitsetamise vähendamise strateegia on Eestis peamine strateegia vähendamaks
elanikkonna kopsuvähki haigestumise riski.
Radooniga seotud teavitamisstrateegia eesmärk on üldsuse teadlikkuse tõstmine ning kohaliku
tasandi otsustajate, tööandjate ja töötajate teavitamine radooniga seotud riskidest (sh seoses
suitsetamisega). Avalikkuse ja radoonivaldkonna spetsialistide teavitamiseks korraldadakse
teabepäevi, täiendatakse informatsiooni riigiasutuste kodulehekülgedel, töötatakse välja
teabematerjale, korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon,
raadio, ajakirjandus) kaudu.
28
Kasutatud kirjandus
Clavensjö, B., Åkerblom, G., 1994. The Radon book. Measures against radon, Swedish Council
for Building Research, Stockholm, 129.
IAEA Safety Standards for protecting peole and the environment. Protection of Public against
Exposure Indoors due to Radon and Other Natural Sources of Radiation. No. SSG-32. 2015.
International Atomic Energy Agency, Vienna.
ICRP, 2010. Lung Cancer Risk from Radon and Progeny and Statement on Radon. ICRP
Publication 115, Ann. ICRP 40(1).
Petersell, V., Åkerblom, G., Ek, B.-M., Enel, M., Mõttus, V., Täht., K., 2004. Eesti radooniriski
kaart. Seletuskiri. Tallinn-Stockholm, 52.
Petersell, V., Åkerblom, G., Ek, B.-M., Enel, M., Mõttus, V., Täht, K., 2005. Radon Risk Map
of Estonia: Explanatory text to the Radon Risk Map Set of Estonia at scale of 1 : 500 000 Report
2005:16. Swedish Radiation Protection Authority (SSI), Tallinn-Stockholm, 74.
Radooniohutu hoone projekteerimine, 2003. Eesti Standard. (EVS 840:2003).
Radooniohutu hoone projekteerimine, 2009. Eesti Standard. (EVS 840:2009).
Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes, 2017. Eesti
Standard. (EVS 840:2017).
RAM 2016 Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine. Keskkonnaministeerium.
Kiisk, M.; Suursoo, S.; Isakar, K.; Koch, R. 2011. Relevant radionuclides in Estonian drinking
and ground waters – measurement techniques and activity concentrations. Radioprotection, 46
(6), 107−112.
Lagarde, F., Axelson, G., Damber, L., Mellander, H., Nyberg, F., Pershagen, G. 2001.
Residential radon and lung cancer among never-smokers in Sweden. - Epidemiology, 12, 4,
396–404
UNSCEAR 2008. Sources and Effects of Ionizing Radiation. United Nations Scientific
Committee on the Effects of Atomic Radiation. Report to the General Assembly with
Scientific Annexes. (Vol 1, Annex B: Exposures of The Public and Workers from Various
Sources of Radiation, p. 404.) New York, 2010.
WHO Handbook of Indoor Radon, WHO 2009.
Zeeb, H., Shannoun, F. (Eds.). (2009). WHO handbook on indoor radon: a public health
perspective. Switzerland, Geneva: WHO Press.
29