MINISTRI MÄÄRUS
07.03.2019 nr 19
Vähi sõeluuringute registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 147 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Vähi sõeluuringute register (edaspidi register) on rahvatervise seaduse alusel asutatud
riiklik andmekogu.
(2) Registrit peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, sõeluuringutega seotud uuringute ja
sõeluuringujärgse ravi andmete analüüsimiseks, vähi varajaseks avastamiseks, sõeluuringute
kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, samuti tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja
teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(3) Registri ametlik nimetus on vähi sõeluuringute register.
(4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Cancer Screening Register.
§ 2. Registri vastutav töötleja
Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
2. peatükk
Registri ülesehitus ja andmete tähendus
§ 3. Registri ülesehitus
Register koosneb elektroonsest andmebaasist.
§ 4. Registri andmete kaitse
(1) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi
nõuetele.
(2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S)
tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
2
(3) Registri turvaklass on K1T2S2.
(4) Registri turbeaste on keskmine (M).
§ 5. Andmete õiguslik tähendus
Registri andmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse
kandmine, muutmine ja logimine
§ 6. Andmete esitajad ja esitamise viis
Tervise infosüsteemi vahendusel esitavad registrile andmeid kõik sõeluuringuid tegevad
tervishoiuteenuse osutajad ning sõeluuringus osalejatele uuringuid teinud ja neid ravinud
tervishoiuteenuse osutajad. Andmed esitatakse esmaste uuringute kohta ning avastatud
patoloogia korral lisauuringute ja ravi kohta.
§ 7. Andmeandjad sõeluuringu sihtrühma ja kutsutavate isikute määramiseks
(1) Rahvastikuregister edastab registrile sõeluuringu sihtrühma kuuluvate ja kutsutavate
isikute väljaselgitamiseks järgmised andmed:
1) isikukood;
2) sünniaeg;
3) sugu;
4) isiku ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasemad perekonnanimed;
5) elukoht (aadress ja sihtnumber);
6) kontaktandmed (telefoninumber ja e-post);
7) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg;
8) surmakuupäev.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel väljaselgitatud sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute
täpsustamiseks jäetakse tervise infosüsteemi esitatud andmete alusel välja järgmised isikud:
1) rinnavähi sõeluuringust need, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud vastava paikme
pahaloomuline kasvaja ja kellele on 12 kuu jooksul tehtud mammograafiline uuring;
2) emakakaelavähi sõeluuringust need, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud vastava
paikme pahaloomuline kasvaja;
3) jämesoolevähi sõeluuringust need, kellel on elu jooksul diagnoositud jämesoole
pahaloomuline kasvaja ja kellele on 120 kuu jooksul tehtud sõelkoloskoopiline uuring.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab tervise infosüsteem
registrile järgmised andmed:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
3) uuringu toimumise kuupäev;
4) põhi- või kaasuva haiguse diagnoos ja nimetus (RHK-10) – rinnavähk (C50), rinnavähk in
situ (D05), häbeme pahaloomuline kasvaja (C51), tupe pahaloomuline kasvaja (C52),
emakakaela pahaloomuline kasvaja (C53), emakakeha pahaloomuline kasvaja (C54), emaka
täpsustamata osade pahaloomuline kasvaja (C55), emakakaelavähk in situ (D06), käärsoole
pahaloomuline kasvaja (C18), pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline
kasvaja (C19) ning pärasoole pahaloomuline kasvaja (C20);
5) diagnoosimise kuupäev;
6) diagnoosi edastamise aluseks oleva dokumendi koostamise või haigusjuhtumi lõpetamise
kuupäev;
3
7) inimese papilloomiviiruse (human papillomavirus – HPV) vastase vaktsiiniga
immuniseerimise kuupäev;
8) immuunpreparaadi nimetus, toimeaine kood;
9) manustamise kordsus;
10) immuniseerimise lõpetamise kuupäev.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab vähiregister
registrile järgmised andmed:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1–4 nimetatud andmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnoosid;
3) diagnoosimise kuupäev.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab haigekassa
andmekogu andmed ravikindlustuse olemasolu ja lõppkuupäeva kohta, sõeluuringu sihtrühma
kuuluva isiku perearsti ees- ja perekonnanime ning tervishoiutöötajate riikliku registri koodi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–5 alusel väljaselgitatud sõeluuringule kutsutavatele
isikutele koostatakse tervise infosüsteemis sõeluuringus osalemise kutse ja registrisse
kantakse sõeluuringu kutse number.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kutse kuvatakse isikule tervise infosüsteemis.
Lisaks on vastutaval töötlejal õigus sihtrühma kuuluvale isikule kutse saatmiseks kasutada
elektroonilisi vahendeid ja kirjalikku otseposti.
§ 8. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed
(1) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised rinnavähi sõeluuringu põhiuuringu
andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) meditsiinidokumendi andmed (tüüp, number, OID kood, versioon ja kinnitamise kuupäev);
3) radioloogilise uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
4) uuring meditsiiniradioloogia ja nukleaarmeditsiini protseduuride loetelu järgi;
5) radioloogilise uuringu liik ja tegemise kuupäev;
6) kehapiirkond;
7) ülesvõtte andmed (Accession Number ja SUID);
8) radioloogilise uuringu tegija andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi
ja registrikood);
9) radioloogilise uuringu hindamise kuupäev;
10) radioloogilise uuringu kirjeldus ja tulemus;
11) radioloogilise uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
(2) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised emakakaelavähi sõeluuringu põhiuuringu
andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) patoloogia uuringu kood ja nimetus (LOINC);
4) patoloogia uuringu alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
5) patoloogia uuringu ID, proovimaterjali võtmise kuupäev, tüüp ja paige;
6) proovimaterjali adekvaatsus;
7) patoloogia uuringu hindamise kuupäev;
8) patomorfoloogiline kirjeldus;
9) patoloogia uuringu tulemus;
10) patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
4
(3) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu
andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) laborianalüüsi kood ja nimetus (LOINC);
4) analüüsi alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
5) laborianalüüsi referentsväärtus või otsustuspiir;
6) proovimaterjali andmed (võtmise kuupäev, tüüp ja proovinõu identifikaator);
7) laborianalüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus;
8) proovimaterjali tagasilükkamise põhjus;
9) laborianalüüsi tulemuse hindamise kuupäev;
10) laborianalüüsi tulemuse hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi
ja registrikood).
(4) Haigekassa andmekogu edastab registrile järgmised rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi
sõeluuringu põhiuuringu andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) osutatud tervishoiuteenuse nimetus ja kood (tervishoiuteenuste loetelu);
3) raviarvele kantud teenuse osutamise kuupäev;
4) tervishoiuteenust osutanud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood.
§ 9. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu andmed
(1) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised rinnavähi sõeluuringu lisauuringu
andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 2–11 nimetatud andmed;
3) patoloogia uuringu kood ja nimetus (LOINC);
4) patoloogia uuringu alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
5) patoloogia uuringu ID, proovimaterjali võtmise kuupäev, tüüp ja paige;
6) proovimaterjali adekvaatsus;
7) patoloogia uuringu hindamise kuupäev;
8) patomorfoloogiline kirjeldus;
9) patoloogia uuringu tulemus;
10) patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
(2) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised emakakaelavähi sõeluuringu lisauuringu
andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 3–10 nimetatud andmed;
4) kolposkoopia uuringu kood ja nimetus;
5) kolposkoopia uuringu tegemise kuupäev;
6) kolposkoopia uuringu kirjeldus;
7) kolposkoopia uuringu tulemus ja tulemuse tõlgendus;
8) kolposkoopia uuringu tegija andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood);
9) laborianalüüsi kood ja nimetus (LOINC);
10) laborianalüüsi alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
11) laborianalüüsi referentsväärtus või otsustuspiir;
12) proovimaterjali andmed (võtmise kuupäev, tüüp ja proovinõu identifikaator);
13) proovimaterjali tagasilükkamise põhjus;
14) laborianalüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus;
5
15) laborianalüüsi tulemuse hindamise aeg;
16) laborianalüüsi tulemuse hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi
ja registrikood).
(3) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu
andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) koloskoopia uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
4) ravimenetluse uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
5) ravimenetluse kirjeldus;
6) koloskoopia uuringu tegemise kuupäev;
7) koloskoopia uuringu ära jäämise või katkemise põhjus;
8) koloskoopia uuringu kvalitatiivsed näitajad (soole ettevalmistuse kvaliteet, umbsoolde
jõudmine, koloskoobi väljatoomise aeg);
9) koloskoopia uuringu leid ja leiu täpsustus;
10) koloskoopia uuringu leiu paige ja leiupaikme kirjeldus;
11) polüübi andmed (suurus, kuju, koe endoskoopiline hinnang, eemaldamise täielikkus;
12) histoloogia tellimuse olemasolu;
13) koloskoopia uuringu tüsistused ja tüsistuse kirjeldus;
14) koloskoopia uuringu tegija andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood;
15) patoloogia uuringu kood ja nimetus (LOINC);
16) patoloogia uuringu alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
17) patoloogia uuringu ID, proovimaterjali võtmise kuupäev, tüüp ja paige;
18) proovimaterjali adekvaatsus;
19) patoloogia uuringu hindamise kuupäev;
20) patomorfoloogiline kirjeldus;
21) patoloogia uuringu tulemus;
22) patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
(4) Haigekassa andmekogu edastab registrile rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi
sõeluuringu lisauuringu andmetena käesoleva määruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed.
§ 10. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringujärgse ravi andmed
Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised sõeluuringujärgse ravi andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) uuringu või protseduuri kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu) ning toimumise
kuupäev;
4) operatsiooni kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu) ning toimumise kuupäev;
5) uuringu, protseduuri või operatsiooni teinud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood
ning tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood.
§ 11. Sõeluuringu käigus kinnitunud esmase diagnoosi andmed
(1) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised kinnitunud diagnoosi andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
4) uuringu toimumise kuupäev;
5) anamnees või märkused;
6) käesoleva määruse § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnooside andmed;
6
7) diagnoosi liik ja diagnoosimise kuupäev;
8) käesoleva määruse § 7 lõike 3 punktis 6 nimetatud andmed;
9) käesoleva määruse § 10 punktis 4 nimetatud andmed.
(2) Vähiregister edastab registrile järgmised kinnitunud diagnoosi andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmed;
2) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste;
3) kasvaja levik, TNM kood ja staadium;
4) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod.
§ 12. Sõeluuringu episoodi kokkuvõtvad andmed ja muud andmeandjad
(1) Käesoleva paragrahvi tähenduses mõistetakse episoodina sõeluuringu tegemise aastal
vastava paikme sihtrühma kuuluvale isikule sõeluuringu käigus tehtud uuringute ja sõeluuringu
lõpptulemuse kogumit.
(2) Registri eesmärkide täitmiseks moodustab register täiendavad andmed.
(3) Register moodustab tervise infosüsteemist edastatavate andmete põhjal järgmised
andmed:
1) episoodi aasta;
2) vähipaige;
3) episoodi number;
4) kutsumata jätmise põhjus;
5) uuringu toimumise fakt ja eesmärk;
6) uuringumaterjali hindamiseks kasutatud meetod;
7) kasvaja suurus (mm);
8) lümfisõlmede haaratus;
9) hormoonretseptorite staatus;
10) ravi toimumise fakt;
11) episoodi lõpptulemus;
12) tagasikutsutav ja tagasi kutsumise aasta.
(4) Registrisse kantakse järgmised kutsete saatmise andmed:
1) kutse saatmise kuupäev ja viis;
2) korduskutse saatmise kuupäev ja viis;
3) juhuslikustamise teel määratud kutse saatmise kuu.
(5) Surma põhjuste register edastab registrile surmakuupäeva ja surma põhjuse (vahetu,
varasem, alg- ja välispõhjus ning välispõhjustest tingitud täpsustatud asjaolud ja surma
soodustanud olulised seisundid).
§ 13. Andmevahetuse viis teiste andmekogudega
Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu
või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil.
§ 14. Andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine
(1) Registrile edastatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(2) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on
registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
(3) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed
vastutav töötleja.
7
§ 15. Andmete logimine
Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise,
lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud
isiku ja töötlemise aja.
4. peatükk
Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine
§ 16. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas
isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses
sätestatud erisusi.
(2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
(3) Vastutav töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal
koostatud statistilised andmed isikustamata kujul.
(4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja
milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud.
§ 17. Andmete säilitamine
(1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult.
(2) Registri logiandmeid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
5. peatükk
Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 18. Registri järelevalve
Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
§ 19. Registri rahastamine
Registri pidamist ning arendus- ja hooldustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale
töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 20. Registri lõpetamine
(1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või
hävitamise kord ja tegevuse tähtaeg.
(3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 21. Üleminekusäte
8
Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määruse nr 5 „Vähi sõeluuringute registri asutamine ja
registri pidamise põhimäärus” alusel loodud registri andmeid säilitatakse tähtajatult.
§ 22. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
(2) Määruse § 7 lõike 3 punktid 7–10 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seoses andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) kohaldamisega
alates 25. mail 2018 tuleb kõik andmekaitsega seotud õigusaktid (registrid, andmekogud jm) üle
vaadata ning uue EL-i määrusega vastavusse viia. Määruse muudatus on seotud isikuandmete
kaitse seaduse eelnõuga 778 SE1, mille raames muudeti valdkondlikke seadusi.
Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused,
tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1
punkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, kuid olulisi sisulisi
muudatusi tehtud ei ole. Kuna eelnõu 778 SE-ga muutub valitsuse volitusnorm kehtetuks,
kehtestab andmekogu põhimääruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seetõttu on ette
valmistatud selle terviktekst.
17.02.2011 vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise
seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon.
Rahvatervise seadusega loodi korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse
tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, andmete üldine andmekoosseis ja andmete
esitajate ring. Tänapäevases õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon
põhimäärusega, sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded, täpsustatud
andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed,
andmetele juurdepääsu õigused ja andmete väljastamise kord ning muud korralduslikud
küsimused.
Vähi sõeluuringute register on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise Arengu Instituudi
juures olev register, mis tegutseb alates 2015. aastast. Vähi sõeluuringute register on riikliku
sõeluuringute korraldamisega seotud teabe allikas Eestis. Ühtlasi on vähi sõeluuringute register
rahvusvahelise vähiseire osa. Samuti toimub vähi sõeluuringute tegemise ning nendega
seonduvate näitajate ja indikaatorite pidev hindamine.
Määrusega kehtestatakse regulatsioon vähi sõeluuringute registri pidamiseks terviktekstina ja
muudetakse selle vastutav töötleja (Sotsiaalministeeriumi asemel Tervise Arengu Instituut).
Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et
terviseregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus olulisi ega sisulisi
muudatusi tehtud ei ole.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Eleri Lapp (
[email protected], 626 9137), digitaalvõimekuse arendamise
osakonna nõunik Kaspar Kala (tänaseks teenistusest lahkunud) ning Tervise Arengu Instituudi
vähi sõeluuringute registri juhataja kohusetäitja Margit Marjamäe (
[email protected], 659
3990) ja Tervise Arengu Instituudi õigusala juht Margus Miller (
[email protected], 659 3905).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu
(
[email protected], 626 9338)
1
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE, leitav Riigikogu kodulehelt:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-
17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus
2
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 147 lõike 4 alusel.
Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE,
andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Seaduseelnõuga 778 SE muutub Vabariigi Valitsuse 09. jaanuari 2015. a määrus nr 5 „Vähi
sõeluuringute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (redaktsioon RT I, 06.07.2016,
24) kehtetuks ja käesoleva määrusega kehtestatakse ministri määrusena uus terviktekst.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 22 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse vähi sõeluuringute registri (edaspidi register) pidamise eesmärk ning
registri nimetus eesti ja inglise keeles.
Lõikes 2 sätestatakse registri pidamise eesmärk. Vähi sõeluuringute register on andmekogu, mida
peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, sõeluuringutega seotud uuringute ja
sõeluuringujärgse ravi andmete analüüsimiseks, vähi varajaseks avastamiseks, sõeluuringute
kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, samuti tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja
teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Registri eesmärki
olemuselt muudetud ei ole.
Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas vähi sõeluuringute registri eesmärk
on tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks,
haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika tegemiseks ja
rahvatervisealaseks teadustööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada
tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse.
Registrisse kogutud andmete abil on võimalik koguda tõenduspõhist informatsiooni vähiennetuse
ja varajase avastamise strateegia planeerimiseks ja elluviimiseks Eestis. Vajalikud andmed ei
puuduta pelgalt uuringute tulemusi või inimese edasist terviseseisundit, vaid ka teavet selle kohta,
kui palju kutsututest jääb sõeluuringuprogrammist välja, missuguseid lisauuringuid programmi
käigus tehakse, kuidas ravitakse avastatud vähieelseid seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid ning
milline on varajase avastamise ja ravi mõju elukvaliteedile ja elumusele. Nimetatud info olemasolul
on riigil võimalik rakendada vähiravi ressursse otstarbekamalt, suunata ennetustegevust ja võtta
vastu argumenteeritud otsused protsessi muutmiseks, kui ilmnevad asjaolud, mis võimaldavad
sõeluuringuga hõlmatust suurendada või parandada selle kvaliteeti. Lisaks on registri üheks
ülesandeks hõlbustada ja kaasajastada kutsete edastamise protsessi.
Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO),
teadusasutused, Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa. Saadud teabe põhjal on võimalik teha
analüüse, statistikat ja uurimistöid, töötada välja tervisepoliitika muudatusi ja korraldada
tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste
planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul
tasemel rahvastiku terviseseisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele
ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja muid teaduslikke uurimistöid.
3
Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete alusel saab teha teaduslikke
uurimistöid, sealhulgas ka epidemioloogilisi uuringud. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd,
sealhulgas rahvastikupõhised uuringud registri baasil ei ole alati epidemioloogilised. Mõlemat
tüüpi uuringute (epidemioloogiliste ja muude teadusuuringute) tegemine eeldab sageli
isikuandmete linkimist teiste andmekogudega, et saadud andmete analüüside tulemusi kasutada
otsuste ja järelduste tegemiseks. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult
laiapõhjaline ning neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Välja on
toodud mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise
probleeme.
Registrisse kogutavad andmed võimaldavad sõeluuringute kvaliteediindikaatorite rahvusvahelist
võrdlust. Indikaatoriteks on näiteks sõeluuringule kutsutute arv sihtrahvastikus (vanuserühmade
kaupa), sõeluuringutega hõlmatuse osakaal sihtrahvastikus ja kutsutute hulgas,
esmasuuringutega (Pap-test, peitveretest ja mammogramm) hõlmatus vastaval ajaperioodil
sihtrahvastikus sõeluuringuprogrammis ja väljaspool seda (vanuserühmade kaupa), esmase ja
lisauuringu tulemused, histoloogilise uuringu tulemus esineva patoloogia korral, sõeluuringute
käigus avastatud vähi juhud vanuserühmade kaupa, ravi jne.
Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on vähi sõeluuringute register, ja lõikes 4 selle
ingliskeelne nimetus – Estonian Cancer Screening Register.
Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse ingliskeelset nimetust. Nimetus Estonian
Cancer Screening Registry asendatakse nimetusega Estonian Cancer Screening Register. Inglise
keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu, mida
tähistatakse sõnaga register. Seega on varasema ingliskeelse nimetusega reguleeritud
asutuse/struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu/registri olemasolu ja tähendust.
Paragrahvis 2 sätestatakse registri vastutav töötleja. Kehtivas määruses on vastutav töötleja
Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI). Põhimäärusega
kavandatud muudatuse järgi määratakse vastutavaks töötlejaks TAI. Muudatus on tehtud lähtuvalt
sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Andmekogu vastutav
töötleja on edaspidi TAI, kes on selle andmekogu ainus töötleja.
Vastutava töötleja ülesandeid määruses välja toodud ei ole. Vastutava töötleja ülesanded on
järgmised: 1) juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise
eest; 2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning
tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud; 3) vastutab isikuandmete
töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning tagab andmete
kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi
infosüsteemi teiste andmekogudega; 5) andmevahetuse sujumiseks sõlmib kokkuleppeid
õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) vastutab registritoimingute õiguspärasuse ning turbealase
teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 7) täidab muid ülesandeid, mis
jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse.
Paragrahvis 3 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist,
kuna register põhineb elektroonsel andmevahetusel.
Paragrahvis 4 sätestatakse registri andmete kaitse. See hõlmab:
1) andmete käideldavust, mis tähendab eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal
kasutamiskõlblike andmete õigeaegset ja hõlpsat kättesaadavust (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel
ning vajaliku ja nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile;
2) terviklust ehk andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatust ning päritolu autentsust ja
volitamatute muutuste puudumist ning;
3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule või
tehnilisele vahendile.
4
Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks
rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass
on K1T2S22 ja turbeaste on keskmine (M). Need andmed on võrreldes varasemaga samad.
Paragrahvis 5 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust.
Andmed on informatiivse tähendusega. See on võrreldes seni kehtinud määrusega samad.
Paragrahvis 6 määratakse registrisse andmete esitajad. Tervise infosüsteemi (edaspidi TIS)
vahendusel esitavad registrile andmeid kõik sõeluuringuid tegevad TTO-d ning sõeluuringus
osalejatele uuringuid teinud ja neid ravinud TTO-d. Andmed esitatakse esmaste uuringute ning
avastatud patoloogia korral lisauuringute ja osutatud ravi kohta.
Register põhineb suuresti TIS-i esitatud andmetel ja tegemist ei ole uue kohustusega võrreldes
kehtiva korraga. Registrisse jõuavad andmed TTO-delt, kellel on Eesti Haigekassaga (edaspidi
EHK) sõlmitud leping sõeluuringute tegemiseks ja kes teevad vastaval aastal sõeluuringu
sihtrühma kuuluvatele inimestele esmased uuringud, samuti TTO-d, kes avastatud patoloogia
korral teevad lisauuringuid ja patsiente ravivad. Sõeluuringute mõistes on oluline, et võetaks
arvesse ka neid uuringuid ja analüüse, mis tehakse sõeluuringuprogrammi kuuluvatele inimestele
programmiväliselt.
Paragrahvis 7 sätestatakse andmeandjad sõeluuringu sihtrühma ja kutsutavate isikute
määramiseks.
Lõikes 1 nimetatakse registrile rahvastikuregistri poolt edastatavad isikute üldandmed, mida
kasutatakse sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute väljaselgitamiseks.
Sõeluuringuprogrammi kutsutakse inimesed vastavalt sünniaastale ja register teeb päringu
rahvastikuregistrist isiku üldandmete saamiseks. Lisaks isikukoodile kogutakse ka andmeid
sünniaja kohta (kuupäev). Sõeluuringule kutsutakse inimesed teatud intervalli järel, mis tugineb
isiku vanusele. Praktikas on juhtunud, et sõeluuringusse võib jõuda vale sünniaastaga inimene ja
register vajab kontrolliks lisaks isikukoodile ka sünniaega.
Lisaks ees- ja perekonnanimele kogutakse ka sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute varasemad
perekonnanimed, et oleks tagatud järjepidevus, kuna seda on kasutatud eelmise kutse saatmisel
(kutse saadetakse nime, mitte isikukoodi põhjal). Kui isikul perekonnanimi muutub, ei saa register
muidu kontrollida, kas, millal ja mis aadressile talle varasemaid kutseid on saadetud. Samuti jääb
varasema nime ja perekonnanime kohta registri logisse alles märge, mida registri poolt ei
kustutata. Isiku nimi (nii ees- kui perekonnanimi) võib aasta jooksul muutuda, vastavalt sellele tuleb
muuta posti teel saadetava kutse saaja nime.
Kokkuvõttes on isikukood, sünniaeg, sugu ning ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasemad
perekonnanimed, vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks.
Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse andmekoosseisust välja kodakondsuse andmete
kogumine, sest nende kasutamine on harv ja koormab registri pidamist.
Punktide 5 ja 6 järgi päritakse rahvastikuregistrist isiku elukoha andmed (aadress ja sihtnumber)
ja kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress). Need on olulised, et register saaks isiku
sõeluuringusse osalema kutsuda. Praegu saadab register sõeluuringu kutseid ainult otsepostiga
rahvastikuregistris märgitud aadressile. Arvestades sihtrühma vanust ja andmete kättesaadavust,
hakatakse võimaluse korral kutseid saatma e-postiaadressile, samuti sõeluuringu meeldetuletusi
lühisõnumina mobiilinumbrile.
Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise andmed (punkt 7) hõlmavad endas andmeid mõnda teise
riiki mineku ja Eestisse tagasituleku kohta, selle määravad ära isiku elukoht (riik) ja elukohta elama
2 K1 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv
tippkoormusel – minutid (1÷10);
T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja
ajakohasuse perioodiline kontroll;
S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on
lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.
5
asumise alguse kuupäev. See teave on vajalik Eesti kodanikel sõeluuringu käigus avastatud
vähijuhtude, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, mis kuuluvad
sõeluuringuregistri pidamise olulisemate eesmärkide hulka. Mõlemal juhul kasutatakse näitajate
arvutamisel Statistikaameti esitatavaid rahvastiku soo- ja vanusekoosseisu tabeleid, milles on
arvesse võetud teave isikute sisse- ja väljarändest. Vähi levimuse ja vähihaigete elumuse näitajaid
ei saa tõepäraselt arvutada, kui rahvastikunäitajates on sisse- ja väljaränne arvestatud,
esmashaigestumuse korral aga mitte.
Eestist lahkumise andmed on vajalikud ka selleks, et eristada isikuid, kes on Eestist lahkunud ning
kellele ei ole vaja sõeluuringu kutset saata. Eestisse saabumise andmed on vajalikud selleks, et
kui sihtrühma kuuluv isik on Eestisse tagasi kolinud ja ta on kindlustatud, saab saata kutse
sõeluuringus osalemiseks.
Surmakuupäev (punkt 8) on vajalik registri andmete täpsustamiseks ja andmekvaliteedi
tagamiseks ning selleks, et sõeluuringute kutseid ei saadetaks surnud isikutele.
Lõikes 2 sätestatakse määruse § 7 lõike 1 andmete põhjal väljaselgitatud sõeluuringu sihtrühma
kuuluvate isikute täpsustamine. Isikute täpsustamine toimub TIS-i esitatud andmete põhjal.
Punkti 1 järgi jäetakse rinnavähi sõeluuringu sihtrühmast välja isikud, kellel on eelneva 60 kuu
jooksul diagnoositud vastava paikme pahaloomuline kasvaja ja kellele on 12 kuu jooksul tehtud
mammograafiline uuring.
Punkti 2 järgi jäetakse emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühmast välja isikud, kellel on eelneva 60
kuu jooksul diagnoositud vastava paikme pahaloomuline kasvaja.
Punkti 3 järgi jäetakse jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühmast välja isikud, kellel on elu jooksul
diagnoositud jämesoole pahaloomuline kasvaja ja kellele on eelneva 120 kuu jooksul tehtud
sõelkoloskoopiline uuring.
Täpsustus on vajalik, et vältida mittevajalikke uuringuid ja radioloogiliste uuringute korral liigset
kiirguskoormust. Samuti ei kutsuta enam isikut sõeluuringusse tagasi, kui eelmisel sõeluuringul on
tehtud lisauuringuna koloskoopia. Kuna tegemist on väga põhjaliku uuringuga, ei ole järgmise
kümne aasta jooksul vaja peitvere testi korrata3. Täiendavalt kogub register teavet ka nende
uuringute kohta, mis on tehtud sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele isikutele, kuid programmiväliselt.
Vastavad andmed on olulised, et tagada sihtrühma andmete terviklikkus ja analüüsida
sõeluuringuväliste uuringute osakaalu.
Lõikes 3 sätestatakse, et määruse § 7 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab TIS
registrile isiku üldandmed ning uuringute ja diagnoosidega seotud andmed. Üldandmete selgitused
on § 7 lõike 1 punkti 1 juures.
Lisaks isiku üldandmetele edastab TIS andmed tehtud uuringute ja pandud diagnooside kohta.
Punktide 2 ja 3 järgi edastatakse andmed Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu4 järgi.
Edastatakse uuringu kood ja nimetus ning uuringu toimumise kuupäev.
Punktides 4–6 on välja toodud põhi- või kaasuva haiguse diagnoosi ja nimetuse edastamine, mida
tehakse rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni
kümnendas väljaandes (RHK-10) sätestatud diagnooside järgi.
Register pärib RHK-10 järgi:
- rinnavähi sõeluuringuga seotud diagnoosid ja RHK-10 koodid: rinnavähk C50 ja rinnavähk in
situ D05;
- emakakaelavähi sõeluuringuga seotud diagnoosid ja RHK-10 koodid: häbeme pahaloomuline
kasvaja C51, tupe pahaloomuline kasvaja C52, emakakaela pahaloomuline kasvaja C53,
emakakeha pahaloomuline kasvaja C54, emaka täpsustamata osade pahaloomuline kasvaja
C55 ja emakakaelavähk in situ D06;
- jämesoolevähi sõeluuringuga seotud diagnoosid ja RHK-10 koodid: käärsoole pahaloomuline
kasvaja C18, pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline kasvaja C19 ja
pärasoole pahaloomuline kasvaja C20.
3 Jämesoolevähi sõeluuringu korraldusjuhend 1.0:
https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/JSV/jamesoolevahi_soeluuringu_korraldusjuhend_1-0_A4_web.pdf-.
4 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu: https://www.riigiteataja.ee/akt/121032018005.
6
Lisaks edastatakse kuupäev, millal diagnoos pandi ja selle aluseks oleva dokumendi koostamise
või haigusjuhtumi lõpetamise kuupäev.
TIS-ist edastatakse andmed inimese papilloomiviiruse (human papillomavirus – HPV) vastase
vaktsiiniga immuniseerimise kohta. Punktides 7–10 nimetatud andmed, mida TIS-i dokumentidelt
päritakse, on immuniseerimise kuupäev, manustamise kordsus, immuunpreparaadi nimetus,
toimeaine kood ja märge immuniseerimise lõpetamise kohta.
Need andmed on vajalikud selleks, et edaspidi sama isiku sõeluuringuprogrammis osalemise
korral arvestada millist sõeluuringu esmast testi valida ja arvestada sõeluuringul osalemise
intervalli. Muudatus rakendub 01.01.2020, sest andmevahetus vajab eelnevalt registri
arendustööde tegemist.
Peale esmase nimekirja saamist pärib register andmeid (vastavalt paikmele rinnavähi,
emakakaelavähi või jämesoolevähi diagnoos) TIS-ist ja vähiregistrist (lõige 4), et eemaldada vähi
diagnoosiga isikud kutsutute nimekirjast.
Register kontrollib vähiregistrist andmeid vähemalt üks kord aastas ka sõeluuringuprogrammi
sihtrühma kuulujate (nii uuringul osalenute kui mitteosalenute) kohta, et hinnata sõeluuringu
tõhusust ja kvaliteeti. Lisaks pärib register vähemalt üks kord aastas andmeid ka surma põhjuste
registrist (§ 12 lõige 6), et kontrollida sõeluuringute mõju elumusele. Surma põhjuste registrist
kogutakse teavet ka surmapõhjuste kohta, et analüüsida sõeluuringute tõhusust. Surmakuupäeva
saab register surma põhjuste registrist või rahvastikuregistrist.
Lõikes 4 nimetatakse registrile vähiregistri poolt, lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks,
edastatavad andmed. Vähiregister edastab registrile sarnaselt TIS-iga isiku üldandmed ja
diagnoosidega seotud andmed. Üldandmete selgitused on määruse § 7 lõike 1 punkti 1 juures ning
eesmärgi täitmiseks vajalikud diagnoosid on nimetatud § 7 lõike 3 punkt 4 all. Lisaks päritakse
diagnoosimise kuupäev.
Lõige 5 sätestab, et § 7 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab haigekassa andmekogu
andmed ravikindlustuse olemasolu kohta ja ravikindlustuse lõppkuupäeva, samuti sõeluuringu
sihtrühma kuuluva isiku perearsti ees- ja perekonnanime ning tervishoiutöötajate riikliku registri
koodi. Register kasutab neid andmeid kutsutavate isikute nimekirjade moodustamiseks ja
uuringukutsete saatmiseks. Jämesoolevähi sõeluuringu kutsele trükitakse ka perearsti andmed,
sest jämesoolevähi sõeluuringuks vajaminev komplekt saadakse perearstilt.
Lõike 6 järgi koostatakse § 7 lõigete 1–5 alusel väljaselgitatud sõeluuringule kutsutavatele isikutele
TIS-is kutse sõeluuringus osalemiseks ja registrisse kantakse sõeluuringu kutse number. Vahetult
enne sõeluuringu sihtrühmale kutsete koostamist ja lõpliku nimekirja kinnitamist tehakse
kontrollpäringud TIS-i, vähiregistrile ja haigekassa andmekogule. Kontrollpäring on vajalik, sest
sõeluuringu paberkutset ei saadeta ravikindlustust mitteomavatele isikutele, samuti neile, kellel on
vastava paikme vähk diagnoositud viimase viie aasta või jämesoolevähi sõeluuringu puhul elu
jooksul või on tehtud viimase 12 kuu jooksul mammograafiiline või 120 kuu jooksul koloskoopiline
uuring.
Loodud kutsed kuvatakse sõeluuringusse kutsutavatele isikutele TIS-i patsiendiportaalis5.
Vastutaval töötlejal on õigus sihtrühma kuuluvale isikule kutse saatmiseks kasutada erinevaid
elektroonilisi vahendeid või kirjalikku otseposti vastavalt sihtrühma vanusele ja andmete
kättesaadavusele (lõige 7).
Paragrahvis 8 sätestatakse TIS-ist registrile edastatavad andmed rinna-, emakakaela- ja
jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu kohta.
Lõigetes 1–3 nimetatakse TIS-i poolt edastatavad rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi
sõeluuringu põhiuuringu andmed.
Punkti 1 kohaselt edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku
üheseks tuvastamiseks. Punkti 2 järgi edastatakse meditsiinidokumendi andmed: dokumendi
number, kuupäev, tüüp, versioon ja OID kood. Need on vajalikud dokumendi unikaalsuse
5 Patsiendiportaal: https://www.digilugu.ee/login;jsessionid=1420962121787FA45C35723ADE8EAEF9.
7
kontrollimiseks. Dokumendi tüüp ja OID kood on tehnilised andmeväljad, millest esimene näitab,
kas tegemist on nt saatekirja vastuse, ambulatoorse või statsionaarse epikriisiga, ja teine näitab
objekti ehk dokumendi unikaalset numbrikombinatsiooni, mis on vajalik päringutes duplikaatsuse
kontrolliks.
Rinnavähi sõeluuringu põhiuuringu (lõige 1) puhul edastatakse registrile sõeluuringu
mammograafia andmed.
Punktide 2–11 järgi edastatakse järgmised andmed: tervishoiuteenuste loetelu järgi radioloogilise
uuringu (mammograafia) kood ja nimetus. Need on vajalikud esmasuuringute päringute
tegemiseks.
Uuring meditsiiniradioloogia ja nukleaarmeditsiini protseduuride loetelu järgi on tehtud
radioloogilise uuringu või protseduuri nimetus kehtiva klassifikaatori järgi, tegemist mammograafia
uuringu täpsustusega (mõlemast rinnast, kahes projektsioonis CC (kraniokaudaalsuund) ja MLO
(põikisuund)). Radioloogilise uuringu liik on radioloogilise uuringu liik kehtiva klassifikaatori alusel,
antud juhul on tegemist mammograafia uuringuga. Iga ülesvõtte juurde tuleb ka lisada täpsustus,
kummast rinnast on ülesvõte tehtud, selleks on vaja märkida üles kehapiirkond.
Ülesvõtte andmetest on vajalikud Accession Number ja SUID, mis on tehnilised andmeväljad
radioloogiliste uuringute korral. Need võimaldavad kontrollida dokumendi unikaalsust duplikaatide
kontrollimisel.
Vajalikud on ka uuringu tegemise aeg (kuupäev) koos uuringut teinud tervishoiuasutuse
andmetega (nimi ja registrikood) ning uuringu tegija andmetega (tervishoiutöötaja ees- ja
perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood), et välja selgitada, kas
kõikidest tervishoiuasutustest andmed laekuvad.
Edastatakse radioloogilise uuringu tulemus ja kirjeldus koos uuringu hindamise ajaga, sest
sõeluuringu aasta lõpus tehakse aasta kokkuvõte tehtud uuringu tulemuste ja hinnangute põhjal.
Vajalikud on ka radioloogilise uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi
ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja
registrikood), et anda tagasisidet TTO-dele, kui selgub, et on esinenud intervallvähki.
Intervallvähiks peetakse vähki, mis tekib umbes üks aasta pärast sõeluuringul käimist ning
negatiivse sõeluuringu tulemuse saamist. Uuringu tulemusi on vaja kodeerituna TTO-de poolt, sest
tervishoiutöötajate poolt vabateksti väljale kantud andmete hindamine ja kodeerimine võib kaasa
tuua ebatäpsusi ja ei ole mõistlik andmete kasutamise viis. Samuti võib vabatekstil olla tundlikku
teavet, mis pole registri töötajatele mõeldud.
Emakakaelavähi sõeluuringu põhiuuringu (lõige 2) puhul edastatakse TIS-ist registrile emakakaela
tsütoloogilise uuringu andmed.
Punktide 3–10 järgi edastatakse järgmised andmed: patoloogia uuringu LOINC kood ja uuringu
nimetus ning tervishoiuteenuste loetelu järgi uuringu alternatiivkood ja nimetus. Need on vajalikud
esmasuuringute päringute tegemiseks. Patoloogia uuringu ID on vajalik samalt isikult võetud
erinevate proovimaterjalide üheseks tuvastamiseks. Vajalikud on andmed proovimaterjali võtmise
aja (kuupäev) kohta ning täpsustus, millist tüüpi on proovimaterjal ja millisest emakakaela osast
proov võeti.
Materjali hinnatakse patoloogia uuringuga, mille kohta kogutakse järgmisi andmeid: hindamise
aeg, uuringumaterjali adekvaatsus ja uuringumaterjalile antud patomorfoloogiline kirjeldus.
Patoloogia uuringu tulemust on vaja kodeeritult, sest tervishoiutöötajate poolt vabateksti väljale
kantud andmete hindamine ja kodeerimine võib kaasa tuua ebatäpsusi ja ei ole mõistlik andmete
kasutamise viis. Samuti võib vabatekstil olla tundlikku teavet, mis pole registri töötajatele mõeldud.
Patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja
registrikood) on vajalikud hindaja üheseks tuvastamiseks. Tervishoiuasutuse andmed on vajalikud,
et välja selgitada, kas kõikidest asutustest andmed laekuvad, samuti selleks, et anda tagasisidet
haiglatele, kui selgub, et on esinenud intervallvähki.
Jämesoolevähi sõeluuringu (lõige 3) põhiuuringu puhul edastatakse TIS-ist registrile peitveretesti
andmed.
8
Punktide 3–10 järgi edastatakse laborianalüüsi LOINC kood ja nimetus, mis on vajalikud
esmasuuringute päringu tegemiseks ja näitavad, et tegemist on analüüsiga. Referentsväärtus või
otsustuspiir võrdleb testi tulemust standardväärtusega ehk mille järgi määratakse, kas test on
olnud positiivne või negatiivne. Samuti edastatakse proovimaterjali võtmise aeg (kuupäev),
laborianalüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus, tulemuse hindamise aeg ning laborianalüüsi
tulemuse hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku
registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). Analüüside
tulemusi on vaja kodeerituna, sest tervishoiutöötajate poolt vabateksti väljale kantud andmete
hindamine ja kodeerimine võib kaasa tuua ebatäpsusi ja ei ole mõistlik andmete kasutamise viis.
Samuti võib vabatekstil olla tundlikku teavet, mis pole registri töötajatele mõeldud.
Lõike 4 järgi edastab haigekassa andmekogu rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute
põhiuuringute andmed. Tervishoiuteenuste loetelu järgi edastatakse osutatud teenuste andmed,
raviarvele märgitud teenuse osutamise kuupäeva ning TTO-de andmed. Andmete linkimise
aluseks kasutatakse isiku isikukoodi. Andmed eri paikmete sõeluuringu sihtrühmas tehtud
põhiuuringute kohta on vajalikud, et tagada ja kontrollida registri andmete kõiksust. Seda
kasutatakse seetõttu, et kõik vajalikud andmed alati ei laeku TIS-i õigeaegselt või kasutades
viimasena kasutusele võetud standardit.
Paragrahvis 9 sätestatakse registrile edastatavad andmed rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi
sõeluuringu lisauuringute kohta.
Lõigetes 1–3 nimetatakse TIS-i poolt edastatavad rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi
sõeluuringu lisauuringute andmed.
Punkti 1 kohaselt edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku
üheseks tuvastamiseks.
Punkti 2 kohaselt edastatakse meditsiinidokumendi andmed, mille andmeväljade kirjeldused on
leitavad § 8 lõigete 1–3 juures.
Rinnavähi sõeluuringu lisauuringu (lõige 1) puhul edastatakse registrile radioloogiliste ja patoloogia
uuringute andmed.
Rinnavähi sõeluuringu esimene lisauuring on tavaliselt ultraheli, peen- või jämenõelbiopsia,
vastavalt rinnavähi sõeluuringu juhendile tehakse vajaduse korral MRT jt radioloogiliste uuringute
alla kuuluvad uuringud.6 Radioloogiliste uuringute andmeväljade kirjeldused on leitavad § 8 lõike
1 juures, patoloogia uuringute andmete vajadust on selgitatud § 8 lõike 2 juures.
Emakakaelavähi sõeluuringu lisauuringu (lõige 2) puhul edastatakse registrile HPV analüüsi,
kolposkoopilise uuringu ja patoloogilise uuringu andmed7.
HPV (inimese papilloomiviiruse) diagnostiline uuring kuulub laborianalüüside hulka.
Laborianalüüside andmete vajadust on kirjeldatud § 8 lõike 3 juures ja patoloogia uuringu andmete
selgitused on leitavad § 8 lõike 2 juures.
Kolposkoopia uuringu tulemus edastatakse TIS-i dokumentide uuringu/protseduuri andmeplokist.
Uuringu vastuses tuleb täita kolposkoopia uuringu kood ja nimetus, mida kasutatakse päringute
tegemiseks. Samuti edastatakse kolposkoopia uuringu tegemise kuupäev, tulemus ja kirjeldus
ning uuringu tegija andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku
registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). Uuringu tulemus edastatakse
kodeerituna, sest tervishoiutöötajate poolt vabateksti väljale kantud andmete hindamine ja
kodeerimine võib kaasa tuua ebatäpsusi ja ei ole mõistlik andmete kasutamise viis. Samuti võib
vabatekstil olla tundlikku teavet, mis pole registri töötajatele mõeldud.
Jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu (lõige 3) puhul edastatakse registrile koloskoopilise ja
patoloogilise uuringu andmed.
Patoloogia uuringu andmete vajaduse selgitus on leitav § 8 lõike 2 juures.
6 Rinnavähi varajase avastamise tegevusjuhend:
https://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_ravijuhendid_andmebaas_tunnustatud/Rinnavahk.pdf.
7 Emakakaelavähi sõeluuringute juhend: http://cancer.ee/wp-content/uploads/2015/11/Emakakaelav%C3%A4hi-
s%C3%B5eluuringute-juhend.pdf.
9
Uuringu tulemuste päringu tegemiseks on vajalik koloskoopia uuringu kood ja nimetus
tervishoiuteenuste loetelu järgi. Ravimenetluse uuringu kood ja nimetus tervishoiuteenuste loetelu
järgi, on vajalikud lisateabe saamiseks, nt kui uuringu käigus selgub, et on vaja eemaldada
polüübid. Lisaks tuleb lisada ravimenetluse kirjeldus ja põhjendus vabatekstina. Vajalikud on
andmed koloskoopia uuringu tegemise kohta (kuupäev) ja põhjendus, miks uuring katkestati või
ära jäeti (nt halb soole ettevalmistus, keeldumine jms). Selle põhjal on võimalik eristada
kordusuuringuid.
Selleks, et arvutada ja hinnata sõeluuringu kvaliteediindikaatoreid, kogutakse ka kvalitatiivseid
näitajaid (soole ettevalmistuse kvaliteet, umbsoolde jõudmine, koloskoobi väljatoomise aeg).
Koloskoopia uuringu leid tuleb edastada kodeerituna, sest tervishoiutöötajate poolt vabateksti
väljale kantud andmete hindamine ja kodeerimine võib kaasa tuua ebatäpsusi ja ei ole mõistlik
andmete kasutamise viis. Samuti võib vabatekstil olla tundlikku teavet, mis pole registri töötajatele
mõeldud.
Leiu täpsustus, paikme kood ja kirjeldus on vajalikud, et teada kust täpselt jämesooles avastati
kasvajaline või muu haiguslik leid. Kui leiti polüüpe, on vajalik täpsem informatsioon polüübi
suuruse ja kuju ning koe visuaalse hinnangu kohta, polüübi eemaldamise korral ka eemaldamise
täielikkus. Kui eemaldatud polüübist või muust koest võetakse koetükk, on histoloogia tellimuse
olemasolu fakt, et hiljem linkida omavahel sõelkoloskoopia ja histoloogia vastus. Koloskoopia
tüsistuste informatsioon (tüsistuste tekkimine ja kirjeldus, nt verejooksu tekkimine, perforatsioon
jm) on oluline kvaliteediindikaatori arvutamiseks ja hindamiseks. Koloskoopia uuringu tegija
andmed on vajalikud koos selle tervishoiuasutuse andmetega, kus uuring tehti. Need andmed on
vajalikud registri eesmärkide täitmiseks, et analüüsida sõeluuringuprogrammide tulemuslikkust ja
tõhusust.
Lõike 4 järgi edastab haigekassa andmekogu registrile rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi
sõeluuringu lisauuringu kohta samad andmed, mis on nimetatud määruse § 8 lõikes 4.
Paragrahvis 10 sätestatakse, et registrile edastatakse andmed rinna-, emakakaela- ja
jämesoolevähi sõeluuringujärgse ravi kohta.
Lõikes 1 nimetatakse andmed sõeluuringujärgse ravi kohta, mida edastab TIS.
Punkti 1 järgi edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku üheseks
tuvastamiseks.
Punkti 2 kohaselt edastatakse meditsiinidokumendi andmed, mille andmeväljade kirjeldused on
leitavad § 8 lõigete 1–3 juures.
Punktide 3 ja 4 järgi edastatakse uuringu või protseduuri ja operatsiooni kood ja nimetus EHK
tervishoiuteenuste loetelu järgi ning nende toimumise kuupäev.
Punkti 5 järgi edastatakse uuringu, protseduuri või operatsiooni teinud TTO nimi ja registrikood
ning tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood.
Sõeluuringuprogrammi terviklikkuse seisukohalt on oluline hinnata nende patsientide ravi kohta
edastatud teavet, kellel leiti uuringute tulemusena pahaloomuline kasvaja. Vastavate tulemuste
hindamine aitab tagada parema kvaliteedi nii sõeluuringuprogrammi raames kui ka teha vajalikke
muudatusi programmi toimimises.
Lisaks isiku üldandmetele töödeldakse vähi sõeluuringute registris sõeluuringu sihtrühma kuuluva
isiku tervise- ja surmaandmeid ning andmete esitaja andmeid. Need on vajalikud registri
eesmärkide täitmiseks, et analüüsida sõeluuringuprogrammide tulemuslikkust ja tõhusust.
Paragrahvis 11 sätestatakse registrile sõeluuringu käigus kinnitatud esmase diagnoosi andmete
edastamine TIS-i (lõikes 1) ja vähiregistri (lõikes 2) poolt.
Lõikes 1 sätestatakse TIS-i poolt edastatavad andmed kinnitunud diagnoosi kohta.
Punkti 1 järgi edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku üheseks
tuvastamiseks. Punkti 2 kohaselt edastatakse meditsiinidokumendi andmed, mille kirjeldused on
leitavad § 8 lõigete 1–3 juures.
Punktide 3 ja 4 järgi edastatakse uuringu kood ja nimetus tervishoiuteenuste loetelu järgi ja uuringu
toimumise kuupäev.
10
Punkti 5 – anamnees või märkused – järgi edastatakse andmed sõeluuringusse kuuluva isiku
ütluspõhiste terviseprobleemide kohta, mille alla kuuluvad nt tarvitatavad ravimid ja teadaolevad
allergiad, lisaks tervisekäitumine ja harjumused ning põetud haigused ja varasem ravi. Iga visiidi
käigus tuleb tervishoiutöötajal anamneesi andmeid koguda või täiendada. Märkuste välja täidavad
tervishoiutöötajad soovi korral.
Punkti 6 järgi edastatakse § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnooside andmed, mis on vajalikud
uuringu käigus kinnitunud diagnoosi kinnitamiseks.
Diagnoosi liik (punkt 7) näitab, kas tegu on põhihaiguse või kaasuva haiguse diagnoosiga,
sealjuures on vajalik ka diagnoosimise kuupäev.
Punkti 8 järgi edastatavad andmed on vajalikud diagnoosi edastamise aluseks oleva dokumendi
koostamise või haigusjuhtumi lõpetamise kuupäeva teadasaamiseks. Ravi andmete
analüüsimiseks on vajalikud sõeluuringujärgse ravi andmed (punk 9). Sellega saab register
analüüsida sõeluuringus osalenud isikute ravitulemusi.
Lõike 2 järgi vähiregistri poolt edastatavate andmete selgitused on § 7 lõike 4 juures. Andmed on
vajalikud sõeluuringu käigus avastatud kasvajate diagnoosi ja ravi kohta teabe kogumiseks ja
analüüsimiseks.
Lisaks päritakse detailsemaid andmeid kasvaja kohta, nt morfoloogiline diagnoos,
pahaloomulisuse aste, kasvaja levik, TNM kood ja kasvaja staadium ning diagnoosi kinnitanud
uurimismeetod ja kuupäev. Need on registrile vajalikud registri eesmärgi täitmiseks, sest
võimaldavad kontrollida sõeluuringu käigus tehtud uuringute kvaliteeti ning analüüsida sõeluuringu
käigus avastatud kasvajate levikut ja staadiumi, sh valitud ravimeetodi vastavust sellele.
Paragrahvis 12 määratakse registrile andmeid esitavad muud isikud ja kirjeldatakse sõeluuringu
episoodi kokkuvõtvaid andmeid.
Lõike 1 järgi mõistetakse episoodina sõeluuringu tegemise aastal vastava paikme sihtrühma
kuuluvale isikule sõeluuringu käigus tehtud uuringute ja sõeluuringu lõpptulemuse kogumit.
Lõikes 2 tuuakse välja, et määruse § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks moodustab
register täiendavaid andmeid, kasutades selleks TIS-i, vähiregistri ja surma põhjuste registri
andmeid.
Lõikes 3 määratakse milliseid andmeid register TIS-ist edastatavate andmete põhjal moodustab.
Punkt 1 – episoodi aasta on tehniline andmeväli. Igal konkreetsel aastal on kutsutud kindla
sünniaastaga naised ja mehed (jämesool) sõeluuringule.
Punkt 2 – vähipaige. Igal konkreetsel aastal on kutsutud kindla sünniaastaga naised rinna-,
emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringule ning mehed jämesoolevähi sõeluuringule.
Punkt 3 – episoodi number näitab mitmenda paikmega seotud episoodiga on tegemist. Episoodi
numbrid algavad ühest ja suurenevad järgnevatel aastatel ühe võrra.
Punkt 4 – kutsumata jätmise põhjus. Näiteks rinnavähi puhul ei kutsuta sõeluuringule naisi, kes on
eelnenud 12 kuu jooksul mammograafilisel uuringul käinud või kellel on eelneva viie aasta jooksul
diagnoositud rinnavähk. Kutsumata jätmise põhjus: uuringul käinud või on diagnoositud vähk.
Episoodi lõpptulemus: uuringul käinud ja/või vähk diagnoositud.
Punktides 5–11 nimetatud andmed on vajalikud avastatud kasvaja diagnoosimeetodi, kasvaja
leviku ja ravi adekvaatsuse analüüsimiseks.
Punkt 11 – episoodi lõpptulemuse all kogutakse andmeid järgmiselt: „osales sõeluuringul, tulemus
negatiivne“, „osales sõeluuringul, tulemus teadmata“, „leitud vähk“, „leitud vähieelsed muutused“.
Punkt 12 – tagasikutsutav ja tagasi kutsumise aasta. Tegemist on tehnilise andmeväljaga, mis
salvestatakse isiku eelmise episoodi sulgemise teabe põhjal, et isikut jämesoolevähi sõeluuringus
edaspidi kohorti sisse või kohordist välja arvata, st kui on laekunud esmase uuringu negatiivne
tulemus, siis on isik tagasi kutsutud kahe aasta pärast. Kui jämesoolevähi sõeluuringus osalenule
on laekunud lisauuringu (sõelkoloskoopia) andmed, on isik kutsutute hulgast alatiseks välja
arvatud.
Lõikes 4 sätestatakse registrisse kantavad kutsete saatmise andmed: kutse saatmise kuupäev ja
viis (punkt 1) ning korduskutse saatmise kuupäev ja viis (punkt 2). Lisaks kantakse registrisse
11
juhuslikustatud valimi andmed (punkt 3), mida kasutatakse uutele sõeluuringumeetoditele või
teavitamise viisidele üle minnes.
Sõeluuringu kutse ja korduskutse(te) saatmise andmed on olulised, et hinnata, kas inimene sai
kutse ja kas ta osales sõeluuringul. Lisaks on nimetatud andmed olulised, et tagada
sõeluuringuprogrammi üleriigiline koordineerimine ja korraldamine, samuti kutsetega hõlmatute
hindamiseks.
Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja uuringu tulemustest teavitamine, mis puudutas
jämesoolevähi sõeluuringu esmasuuringu tulemustest teavitamist, sealhulgas jäetakse välja ka
nende andmete kogumine (tulemustest teavitamise kuupäev, viis ja tüüp). Varem kogutud andmeid
säilitatakse registris tähtajatult.
Muudatus tehakse, et ühtlustada kõikide sõeluuringu paikmete (emakakaela-, rinna- ja
jämesoolevähi) tulemustest teavitamise protsessi. Samuti on praeguse korralduse puhul (lihtposti
teel saatmisel) tegemist olulise isikuandmete lekkimise riskiga, mis on kaasa toonud kaebusi
sõeluuringus osalejate poolt. Lisaks on puudujäägid rahvastikuregistri andmetes – paljudel isikutel
puudub täpne postiaadress ja seetõttu ei ole võimalik tulemusi lihtpostiga edastada. Seega ei täida
praegune korraldus oma esialgset eesmärki sihipäraselt.
Kokkuleppel Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Seltsi ja Tervise Arengu
Instituudiga teavitab sõeluuringus osalevat isikut jämesoolevähi sõeluuringu esmasuuringu
tulemustest ja lisauuringute vajadusest isiku perearst. Lisauuringu vajaduse korral on
perearstipoolne teavitus aktiivne.
Sõeluuringus osalenud isiku teavitamine sõeluuringu tulemustest toimub võlaõigusseaduses ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras – võlaõigusseaduse puhul §-de 758–
773 järgi (41. peatükk „Tervishoiuteenuse osutamise leping“) ning tervishoiuteenuste korraldamise
seaduses reguleerib TIS-i ja sellesse andmete edastamist 51. peatükk „Tervise infosüsteem“. TIS-
i kaudu on sõeluuringus osalenud isikule patsiendiportaali kaudu andmed samuti kättesaadavad.
Lõikes 5 sätestatakse surma põhjuste registri poolt registrile edastatavad andmed isiku surma
(kuupäev) ja selle põhjuste (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning muud surma soodustanud
olulised seisundid) kohta.
Surmaandmed on vajalikud, et analüüsida sõeluuringuprogrammide tõhusust. Surma põhjuse
kohta andmete kogumine aitab eristada suremust pahaloomulise kasvaja tõttu ja muudel põhjustel
ning seeläbi vähihaigete elumuse muutusi tänu sõeluuringutele. Andmed võimaldavad analüüsida
vähi esinemist, sealhulgas elumust. Samuti on surma põhjuste registri andmed vajalikud, et tagada
vähijuhtude täielikkus vastavalt rahvusvahelistele reeglitele (Rahvusvaheline Vähiregistrite
Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Vähiuurimisinstituut, Maailma Terviseorganisatsioon).
Paragrahvis 13 kirjeldatakse andmevahetuse viisi teiste andmekogudega. See toimub riigi
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust
võimaldavat viisil.
Register teeb regulaarselt andmevahetust teiste registritega (rahvastikuregister, vähiregister,
surma põhjuste register ja haigekassa andmekogu), et andmeid koguda, täiendada ja rikastada.
Teised andmekogud, kellega andmevahetus toimub ja kellelt andmeid päritakse, on vajalikud
registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks, täpsustuste tegemiseks ja andmete tervikluse
tagamiseks.
Paragrahvis 14 sätestatakse andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete
andmete parandamine. Lõigetes sätestatud ülesannete täitmisel vastutab registri vastutav töötaja
registriandmete täielikkuse ja kvaliteedi eest.
Lõike 1 kohaselt vastutab registrile edastatud andmete õigsuse eest andmete esitaja.
Lõike 2 kohaselt on registri vastutaval töötlejal registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks
ja andmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitajatele täpsustavaid päringuid. Seda
tehakse seaduses sätestatud korras.
12
Lõikes 3 tuuakse välja, et kui registrisse kantud andmetes avastatakse vigu või ebatäpsusi, teeb
parandused vastutav töötleja.
Paragrahv 15 reguleerib registriandmete logimist. Selle kohaselt tagab vastutav töötleja
infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja
kustutamise kohta. Oluline on tagada tuvastatus ka muutja ja muudetava aja osas.
Paragrahv 16 sätestab andmetele juurdepääsu, andmete väljastamise ja säilitamise korra.
Registrisse kogutakse andmeid, mis on vastavuses Euroopa Liidu kvaliteedinõuetega
sõeluuringuregistri andmekoosseisudele ja mille on heaks kiitnud Euroopa Komisjoni juures
tegutsev sõeluuringute eksperdigrupp. Registri andmeid ei kasutata aktiivses ravitöös ehk
raviarstidel ei ole juurdepääsu registri andmetele. Andmete väljastamine kolmandatele isikutele
võimaldatakse üksnes kooskõlas avaliku teabe seaduse ja andmekaitse üldmääruse,8
isikuandmete kaitse seadusega (edaspidi IKS) ning rahvatervise seaduses toodud erisustega.
Isikul endal on õigus teha päringuid tema enda andmete töötlemise kohta, mis tuleneb juba
andmekaitse üldmäärusest. Lisaks toimub isikustatud kujul andmete väljastamine teadustöö
eesmärgil, kui selleks on vastava teadusuuringu tegija hinnangul ülekaalukas avalik huvi ja
töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta tema kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil
ülemääraselt andmesubjekti õigusi (IKS § 6). Samas on rahvatervise seaduses andmete
väljastamise ulatust piiratud, püüdes kaaluda andmevajaduste tegelikku mahtu. Kuna
terviseandmed on delikaatsed andmed ning see võib kahjustada olulises osas nii isiku kui ka tema
lähedaste eraelu, on rahvatervise seaduses täiendav piirang.
Seaduse § 141 lõike 2 kohaselt tagatakse andmete kättesaadavus järgmiselt: „Käesoleva seaduse
§-des 142–145 ja 147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata
kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks
ning statistikaks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks“ (vastav säte on lisatud seaduse
eelnõuga 778 SE).
Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine. Selle kohaselt
võimaldatakse andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine kooskõlas andmekaitset
reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Samas
andmete väljastamine toimuks piiratult, vastavalt rahvatervise seaduse alusel toodud piirangutele.
Nii ei korrata siin mõisteid ega seda, mida reguleerib kas andmekaitse üldmäärus (andmesubjekti
osas) või siseriiklik IKS (teadustöö, ajaloouuring).
Lõike 2 kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja.
Lõige 3 sätestab, et vastutav töötleja tagab avalikkusele ligipääsu registri andmetele, avaldades
vähi sõeluuringute registri andmed asutuse veebilehel. Andmed avaldatakse statistiliste
andmetena isikustamata kujul. Samuti avaldatakse andmeid andmete kasutajatele TAI
tervisestatistika ja -uuringute avalikus andmebaasis9. Säte reguleerib statistiliste andmete
avaldamist asutuse veebilehel, mitte registri aktiivandmeid.
Lõike 4 kohaselt tuleb vastutaval töötleja pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal,
millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. Muul moel
töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming
registri andmetega. Tuvastatav peab olema kes ja millal töötlustoimingu tegi.
Paragrahvis 17 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logiandmete säilitamise tähtajad.
Lõikes 1 määratakse registrisse kantud andmete tähtajatu säilitamine.
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst).
9 Tervisestatistika ja -uuringute andmebaas: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/index.html.
13
Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete
täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on
vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste
riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute
tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas
võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest.
Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel
eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat
ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas,
võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise
muudatusega, kuna registris säilitatakse andmeid tähtajatult ka kehtiva põhimääruse alusel.
Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks
põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid
tähtajatult on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast
haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis).
Säilitatavatel andmetel on keskne roll, sest:
- seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste
kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada
erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab
andmekogu lingitavust teiste registritega ning varem kogutud andmete ja isikustatud andmete
olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimine eri uuringute käigus annab võimaluse
ühendada andmeid isikutasandil, mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike,
väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku
sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk
kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid
rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või
mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga
tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik eri põlvkondade
isikustatud andmeid ja korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel,
et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende;
- võimaldab võrdlust teiste riikide andmestikega. Registri andmestik hõlmab ideaaljuhul kõiki
Eestis diagnoositud haigus- ja surmajuhte ning selle abil saab teha mitmeid haigestumuse,
elumuse ja suremuse võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega.
Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel
ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja aegreas
joonistuvate mustrite jälgimine määravad kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad
lähenemisviisid tervise kaitsel.
Lõikes 2 sätestatakse registri logiandmete säilitamine kuni viis aastat alates andmete tekkimisest.
Paragrahvis 18 sätestatakse, et järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud
korras. Nii teostab järelevalvet nt vastutav töötlejal või Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse
piires või ka küberturvalisuse seaduse alusel Riigi Infosüsteemi Amet.
Paragrahv 19 kehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga,
rahastatakse selle pidamist (arendus- ja hooldustöid) vastutavale töötlejale selleks eraldatud
riigieelarve vahenditest.
Paragrahv 20 sätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andmed antakse üle avalikku arhiivi või teise
andmekogusse või hävitatakse ning määratakse selleks kindel tähtaeg. Andmete üleandmisel
määratakse eraldi otsusega vastav kord ja tähtaeg. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud
korras.
14
Paragrahvi 21 järgi tagatakse ka seni kogutud andmete (Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a
määrus nr 5) säilitamine tähtajatult, et vältida säilitamise tähtaegades segadust. Seega jäävad nii
seni registris säilitatud andmed kui ka tekkinud alusandmed registrisse tähtajatult.
Paragrahv 22 sätestab määruse jõustumise erisused.
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a (lõige 1). Jõustumine on seotud seaduse eelnõu 778 SE
jõustumisega. Määruse § 7 lõike 3 punktid 7–10 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a, et teha eelnevalt
vajalikud registri arendustööd (lõige 2).
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise
eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja andmete säilitamise tähtajad. Tagamaks, et
isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning
neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse
üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk.
4. Määruse mõjud
Mõju sihtrühm: rahvastik
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika
otsuste tegemiseks, vähihaigestumuse ennetustegevuste planeerimiseks, võttes kasutusele uusi
sõeluuringumeetodeid. Registri andmete põhjal saab analüüsida sõeluuringuprogrammide
kvaliteeti ja tõhusust. Rakendatud tegevuste tulemusena paraneb rahvastiku terviseseisund.
Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja
heaolule.
Mõju sihtrühm: Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse Tervise Arengu Instituudi töötajad
(registri töötajad)
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, seega ei too see kaasa ka
töökorralduslikke muudatusi Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse töötajatele ega
tervisevaldkonna poliitikakujundajatele.
Suurema täiendusena tehakse HPV immuniseerimise andmete pärimine TIS-ist. Andmevahetuse
sujuvamaks ja automaatsemaks muutmiseks on vajalik teha tehnilisi arendustegevusi, mille
orienteeruv kulu on 10 000 eurot ja selleks vajalike kulude katmiseks on TAI eelarvesse vajalik
taotleda lisavahendeid.
Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Määrusel ei ole mõju TTO-dele, kes esitavad registrile andmeid endistviisi. Käesolevas määruses
tehtavate muudatustega ei lisandu TTO-dele uusi kohustusi, samuti ei muutu nende jaoks registrile
andmete esitamine, mida nad teevad endistviisi. Samuti ei muutu andmete esitamise kohustus,
mis jääb neile ka edaspidi, et tagada ülevaade vähihaigestumuse, esmasjuhtude diagnoosimise ja
ravimeetodite kasutamise kohta. Võrreldes kehtiva määrusega on välja jäetud uuringu tulemustest
teavitamine registri poolt, mis eelkõige puudutas jämesoolevähi sõeluuringu esmasuuringu
tulemustest teavitamist. Tehtava muudatusega on antud sõeluuringu esmasuuringu ja
15
lisauuringust teavitamise kohustus sõeluuringus osaleva isiku perearstile. See toob kaasa
mõningase töökoormuse suurenemise, kuid ei ole märkimisväärne.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete
töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Muutub vaid vastutav töötleja, kes on
seni olnud volitatud töötleja rollis ning tunneb hästi olemasolevaid protsesse ja andmete töötlemise
tingimusi. Alates 01.01.2020 toimub täiendav andmete edastus registrile TIS-ist (inimese
papilloomiviiruse vastase vaktsiiniga immuniseerimise andmed). Kuna registri jaoks on tegemist
peamise andmeallikaga, rakendatakse täiendavatele andmetele olemasolevaid andmete
töötlemise korda ja tingimusi.
Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. Lisaks ei ole tegemist uue loodava
andmekoguga vaid pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu ja toimub
olemasolevate protsesside alusel. Iga vähi sõeluuringute registriga kokku puutuv töötaja omab
eriliiki andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus
võrreldes varasemaga, sisuliselt ei muutu. Vastupidi, tänaseni täitis volitatud töötleja suures osas
neid ülesandeid, mida asutakse uue määruse kohaselt nüüd täitma. Just TAI eesmärkide10
täitmiseks on nimetatud register vajalik. Volitatud töötlejana on TAI juba seni rakendanud parimat
praktikat ning taganud sisemiste korraldustega optimaalseima andmetöötluse reeglid. Iga
registritoimingutega tegeleb määratud isik, seega ei teki vastutava töötleja rolli muutumisel
andmetöötlusele suurt ohtu, sest töötlemise ulatus ega sagedus ei muutu ning isikuandmete
töötlemise laad, ulatus, kontekst ja eesmärk jäävad samaks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja
infotehnoloogilise arendustegevusega. Vähi sõeluuringute register on juba tegutsev register, mida
rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. TAI eelarves on registri
pidamiseks vajalikud kulud teenuse „Vähktõve ennetus ja sõeluuringud“ hulgas, mis on 106 000
eurot (sealhulgas toetused 55 000 eurot ja majanduskulud 51 000 eurot).
Lisaks on vajalik infotehnoloogiline arendustegevus, andmevahetuse lihtsustamiseks, täiendavate
andmete pärimiseks (HPV immuniseerimise kohta) ja uute andmeväljade lisamiseks, mis tehakse
vastavalt kehtivale standardile. Arendustegevuse ligikaudne maksumus on kokku 10 000 eurot ja
selleks vajalike kulude katmiseks taotletakse TAI eelarvesse vajalikud lisavahendid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a ja määruse § 7 lõike 3 punktid 7–10 jõustuvad 1. jaanuaril
2020. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks e-posti teel Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale, Eesti
Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Gastrointestinaalse
Endoskoopia Ühingule, Eesti Gastroenteroloogide Seltsile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti
Naistearstide Seltsile, Eesti Onkoloogide Seltsile, Eesti Patoloogide Seltsile, Eesti Radioloogide
Ühingule, Tervise Arengu Instituudile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
Eelnõu kooskõlastuse käigus edastatud märkuste või ettepanekute kohta koostati vastav
kooskõlastustabel, milles on selgitatud arvestamise või mittearvestamise põhjused (seletuskirja
lisa). Kooskõlastust või märkuste mittesaatmist loeti vaikimisi kooskõlastuseks. Kooskõlastustabel
on esitatud seletuskirja lisana.
10 Tervise Arengu Instituudi põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014010
16
Tervise- ja tööministri määruse „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“
seletuskirja lisa
Lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise/mittearvestamise põhjus
Rahandusministeerium
1. Registrite põhimääruste uuendamine on seotud Teadmiseks võetud.
isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega.
Lisaks isikuandmete kaitse küsimustele on üle
vaadatud andmekoosseisude kirjeldused ja struktuur,
kuid SOMi kinnitusel olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei
ole.
2. Iseendast võime määrused kooskõlastada, kuid Teadmiseks võetud.
seejuures tuua välja mõned asjaolud, mh. vajadus
konsolideerida keskmises perspektiivis andmekogud ja
registrid TEHIKusse. Registrite põhimäärused
peegeldavad ka uuendatud versioonis praeguseks
välja kujunenud olukorda.
3. Võrreldes praeguse töökorraldusega muutub kolmel Selgitame, edaspidi muutub andmekogude (vähiregister,
registril vastutav töötleja (SOMi asemel TAI). Registrite tuberkuloosiregister ja vähi sõeluuringute register)
vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI) vastutav töötleja, mis on määratud lähtuvalt sellest, kelle
(müokardiinfarktiregistri puhul vastutav töötleja Tartu ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud,
Ülikooli Kliinikum). Samas on suur osa antud juhul Tervise Arengu Instituut. Volitatud töötleja
sotsiaalministeeriumi IKT teenuste kompetentsist, jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistrile, kuna
samuti andmekogudest ja infosüsteemidest on selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline
konsolideeritud Tervise ja heaolu Infosüsteemide isik – Tartu Ülikool. Seega on muudetud andmekogude
Keskusesse (TEHIK). volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks, kui volitatud
töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus.
Käesoleval juhul vaadati üle vastutava töötleja
muudatused, volitatud töötleja muudatus saab toimuda
vaid juhul, kui see on kooskõlas ka tegeliku olukorraga.
Täna ei ole kõikide registrite tegevus IT osas TEHIKule
delegeeritud, seetõttu ei ole tegemist formaalse vaid
sisuliste ülesannete ümberjagamisega.
4. Võime praegu nõustuda, et mitmel põhjusel, Teadmiseks võetud.
muuhulgas TAI registrite terviklikkuse ja kvaliteedi . Andmekogude arenduste konsolideerimise osas ei ole
tagamiseks võib selline tööjaotus olla hetkel samme kokku lepitud.
otstarbekas. Sellele vaatamata teeme ettepaneku Müokardiinfarktiregister on täna majutatud TÜKi juures,
kaaluda võimalust SOM valitsemisala kõigi sest on Kliinikumi infosüsteemi osa. Antud andmekogu
andmekogude ja registrite konsolideerimist TEHIKusse TEHIKu poolt üle võtmiseks on eelnevalt vajalik teha
eelolevatel aastatel. Igal juhul peab aga olema arendustöid. Kuna praegune tööjaotus on toiminud alates
arendustega tagatud TAI registrite ja tervise antud andmekogu loomisest, siis ilma eelneva analüüsita
infosüsteemi ühilduvus ning koostoime võimekus. Ei ei ole otstarbekas seda TEHIKu poolt üle võtta, seega
ole selge, miks peaks müokardiinfarktiregister eeldab kuluhinnangute tegemist. Ülesannete ületoomine
paiknema edaspidi jätkuvalt TÜK juures (volitatud võib tähendada ka lisakulu, mistõttu see eeldab eelnevat
töötleja) – iseendast peaks selle keskmises protsessi ja kokkuleppeid. Lisaks, konsolideerimine tuleb
perspektiivis üle võtma SOM/TEHIK. läbi viia sisuliselt ning õigusakt saab kajastada tegelikku
olukorda.
5. Eeltoodu kontekstis võib näit. välja tuua, et ühe TAI Teadmiseks võetud.
registri puhul saadakse kliinilised andmed TISist (vähi Nimetatud erisused tulenevad andmekogu loomise hetkel
sõeluuringute register), teiste puhul aga otse olnud võimekusest. Vähi sõeluuringute register on loodud
tervishoiuteenuste osutajatelt (tuberkuloosiregister, neist viimati, mil ka tehniline võimekus oli suurem kui
vähiregister, müokardiinfarktiregister). varasemalt asutatud andmekogud.
Müokardiinfarktiregister saab lisaks osa kliinilisest Müokardiinfarktiregistri andmete täiendamine Eesti
teabest Eesti Haigekassa andmekogust, mitte TISst. Haigekassa kliiniliste andmetega on lisatud, sest ka TISi
andmehõive tõstmine on pidevas protsessis.
6. Seoses vastutava töötleja muutumisega tuleb Mittearvestatud.
seletuskirjas täpsustada, kas määruse jõustumisest Vastutava töötleja muutumisel ei muutu tänane
tulenevalt muutuvad ka SOM valitsemisala kulumudelid andmekogude rahastamissüsteem (TAI eelarvest),
ning kas sel võib olla mõju 2019. a RE vahendite seega ei muutu SoMi valitsemisala kulumudelid.
jaotusele programmide vahel
7. Palume edaspidi tagada, et kõigi käesolevate registrite Teadmiseks võetud.
arendusvajaduste ja selleks taotletavate riigieelarve Selgitame, andmete esitamise võimalus paberil
ressursside menetlemine toimuks valitsemisala ja (vähiregister ja tuberkuloosiregister) tuleneb sellest, et
eelkõige TEHIKu arenduste ja ressursitaotluste antud andmekogud loodi ajal mil puudus tehniline
menetlemisega samas üldraamistikus, kooskõlas IKT võimekus andmeid elektroonselt esitada. Selleks, et
17
taotluste kokku lepitud menetlemisega valitsemisalade edaspidi saaks nimetatud andmekogudele andmeid vaid
üleselt. Mitme registri (vähiregister, elektroonselt või muul tehnilisel viisil esitada on vajalik
tuberkuloosiregister) puhul on ette nähtud ka andmete teha andmekogudes ja teenuseosutajate
esitamise võimalus paberil. SOM peaks täpsustama, infosüsteemised suuremahulisi IT arendustöid. Erinevate
millistel asjaoludel on ette näha andmete esitamist sammudega püütakse jõuda paremate tulemusteni.
paberil.
8. Vähi sõeluuringute registri ja müokardiinfarktiregistri Mittearvestatud.
põhimääruste puhul tuuakse välja registrite Määruses tehtavad muudatuste jõustumist ei ole vajalik
arendamiseks lisavahendite vajadust, mida TAI ja SOM siduda IKT valmimise ja selleks vajalike vahendite
alles hakkavad taotlema. Seetõttu tuleb eelnõu saamisest. Selgitame, määruse § 13 (andmevahetuse
seletuskirja kulude osa täiendada ning märkida, et viis teiste andmekogudega) kohaselt toimub
taotluse mitterahuldamise korral kaetakse arendamise andmevahetus teiste andmekogudega riigi
kulud TAI/Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul
praeguse RE/RESi vahendite arvelt. Vastasel juhul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval
tuleb määruse jõustumine seada sõltuvusse IKT viisil. Seega kuigi tehniline lahendus muudab
arenduste valmimisest ja ei saa nõustuda pakutud andmevahetuse kiiremaks, sujuvamaks ja turvalisemaks
kindlate kuupäevadega. võib andmevahetus toimuda ka muul kokkulepitud viisil.
9. Lõpuks, põhimõtteliselt võiks määrustes või Seletuskirja täiendatud.
seletuskirjas selgelt öelda, et vastutava töötleja (või
volitatud töötleja) ülesanne on tagada registritesse
kantavate andmete kvaliteet, sh. terviklikkus ja
andmete esitamise õigeaegsus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Seletuskirjades viidatakse Riigikogu menetluses olnud Arvestatud.
eelnõule 650 SE, mis lükati Riigikogus 12.12.2018 tagasi.
Riigikogu menetluses on alates 13.12.2018 eelnõu 778 Seletuskirjas viidatud eelnõu number ja viide on
SE. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2019. aasta 15. korrigeeritud. Eelnõu 778 SE kohaselt jõustub seadus
veebruaril. 2019. aasta 15. märtsil.
Tuberkuloosiregistri põhimäärus Arvestatud osaliselt.
Eelnõu § 17 lg 2 (koos 6 lg 3 ja § 13). Jääb arusaamatuks, Määrusest jäeti välja kohustus paberil alusandmeid
kas pärast 2019. a 1. jaanuarit digiteeritud digiteerida, siiski säilitatakse alusandmeid kahel viisil,
alusdokumentide andmeid säilitatakse tähtajatult kolmel sest andmeid esitatakse nii paberil kui ka digitaalselt.
eri viisil: paberil, digiteeritult (failis) ja andmekogusse
kantult. See on ebamõistlik ja paneb paberdokumentide SoM-i poolt oleme alustanud terviseandmete
digiteerimise vajalikkuse küsimuse alla, eriti kui paberil dokumenteerimise nõuete ja taristu terviklikku
esitatakse teistesse andmekogudesse kantud andmeid. ülevaatamist. Lisaks on selle üheks eesmärgiks selgitada
Dokumentide digiteerimisel tuleb tagada nende sisu välja kuidas andmete dokumenteerimist korraldada nii, et
muutumatus ja kasutatavus ning digiteerimise protsess andmete kogumine järgiks ühekordse andmesisestuse
(automaatselt) dokumenteerida, et digiteeritud põhimõtet ja andmetaristu oleks koostalitlusvõimeline.
paberdokumendid saaks hävitada. Alternatiivne võimalus Seega jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole kohustust
on säilitada paberil saadud alusdokumente üksnes esitada samu andmeid eri andmekogudesse. Andmete
paberil ja lisaks nende andmeid registris. dokumenteerimise nõuetes muudatuste sisse viimisel
TTO-d peavad samu või seotud andmeid esitama eri tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes
andmekogudesse – tervise infosüsteemi (TIS), erinevate suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame
haiguste registritesse ning tervishoiuteenuste järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites
hüvitamiseks lisaks ka ravikindlustuse andmekogusse. suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid
Selline praktika on üks andmete halva kvaliteedi andmete kogumise viise lõpetada, kuniks ei ole edasised
põhjuseid ning vastuolus AvTS-i § 43.3 lõike 2 ja § 43.6 sammud selginenud.
lõike 2 nõuetega. TTO-de mitmekordse esitamise
koormus võib põhjustada vigu ja esitamata jätmist ning Vähi sõeluuringute register on loodud teistest
lisaks tuleb eri andmekogudesse andmeid sisestada (vähiregister ja tuberkuloosiregister) registritest hiljem ja
erinevalt. Näiteks esitatakse MIRi andmed e-idenditult, selle loomisel kasutati uut lähenemist. Lisaks selgitame
TUBi ja VRi aga allkirjaga (paberil, digi-) või elektroonselt. millest tuleneb MIR-i erisus. MIR sai alguse erialaseltsi
Andmed on standardiseerimata (nt MIRi esitatakse poolt arendatud ja kasutusel olnud andmekogust, mis
surma kuupäev ja põhjus koos kellaajaga, TUBi ja VRi riiklikustati ja vastav lahendus (e-identimine) oli välja
aga ilma; MIRi esitatakse ravimite andmed, TUBi aga arendatud. Seega oli vastavat lahendust mõistlik jätkata
ravimite andmed koos tekstilise lisainfoga; jne). Tuleb riikliku andmekoguna, selmet uue lähenemisega
jõuda olukorrani, kus TTO-d peavad andmed esitama arendustöid teha.
üksainus kord, elektrooniliselt, mugavalt ning kaasaegsel
ja standardiseeritud viisil, et neid saaks X-tee vahendusel Lisaks selgitame, kõik registrid ei kogu täpselt samu
edastada ja eri vajadusteks, sh TTOde vajaduseks andmeid ja erisused tulenevad registrite erinevatest
kasutada. eesmärkidest ning haiguste olemustest ja eripäradest.
Seega ei saa katta alati kõike ühe juba kogutud
andmestikuga aga ulatuses mida saab arvestada seda ka
tehakse, sealhulgas kasutatakse ka teiste riiklike
registrite andmeid.
MIR vajab surma aega koos kellaajaga, et hinnata
meditsiinilise abi kiirust ja kvaliteeti (südame infarktist
tingitud äkksurmad) ja vastavalt saadud teabe põhjal
kasutusele võtta meetmeid ravikvaliteedi parendamiseks.
18
Samas tuberkuloos ja vähk on kroonilised haigused ning
surma kellaaja teave ei anna täiendavat teadmist
ravikvaliteedis parendusmeetmete rakendamiseks.
Samuti näiteks vähiregister kogub diagnoosiandmeid,
kuid selleks ei ole vaja diagnoosi andmeid RHK-10
klassifikaatori järgi, sest see ei ole vähijuhu
määratlemiseks piisava detailsusega. Seetõttu
kogutakse diagnoosi määratlemiseks arsti poolne täpne
kirjeldus kasvaja paiknemise ja morfoloogia kohta ning
saadud teabe põhjal kodeeritakse vähijuht registri poolt
kasutades ülemaailmselt vähiregistrites kasutatava RHK
Onkoloogia osa (RHK-O) klassifikatsiooni alusel.
Tuberkuloosi puhul on ravi lisainfo vajalik ravi
järjepidevuse tagamiseks. Tuberkuloosi puhul on tegu
õhu teel leviva nakkushaigusega, mis Nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seadus seaduse kohaselt eriti ohtlik
nakkushaigus ning teatud juhtudel on vajalik teave (ravi
katkestamine, ravilt omavoliline lahkumine, ravi vahed
vms) edastada Terviseametile haiguse puhangu ohu ära
hoidmiseks.
Tekib ebakindlus registri vajalikkuse kohta (kuna valdav Mittearvestatud.
enamik andmed saadakse TISist, ja TIS peaks olema ka Registrid on loodud eesmärgiga koguda
vähiregistri andmeallikas ning kuna ka TIS ja Haigekassa rahvastikupõhiselt süstematiseeritult vastavaid
andmekogu peaksid omavahel andmeid vahetama). meditsiiniandmeid erinevatest andmekogudest ning
tagamaks andmete täielikkus, mis hõlmab andmete
kontrollimist, täpsustamist, standardiseerimist,
analüüsimist, et andmed oleksid ajas ja rahvusvaheliselt
võrreldavad. Registrisse kogutud andmete põhjal tehtud
analüüsid annavad teavet tervisepoliitika kujundamiseks,
haiguste ennetamiseks, tervishoiuteenuste
korraldamiseks ning erinevat tüüpi teadustööde
tegemiseks.
Selgitame, et vähi sõeluuringute register on vajalik sest
kogub rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu
programmide käigus saadud andmeid uuringutes
osalemise, tehtud uuringute ja lisauuringute tulemuste ja
tehtud ravi (avastatud muutuste korral) kohta. Registrisse
kogutud andmete põhjal saab analüüsida ja regulaarselt
hinnata sõeluuringuprogrammide tõhusust ja kvaliteeti
ning teha erinevaid teadustöid. Teadus- ja uurimistööde
põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning
planeerida paremini rahalisi ja inimressursse.
Lisaks on vähi sõeluuringute registri eesmärk
koordineerida sõeluuringute korraldamist: moodustada
kutseid (kohordi moodustamine vastavalt algoritmile) ja
nende saatmist sõeluuringusse kutsutavatele (e-kirja või
kirja teel).
Nimetatud eesmärke ei ole võimalik täita vaid TISi ja
Haigekassa andmekogu andmete põhjal, kuid saavad
olla ja on andmeandjateks.
Eesti Haigekassa
Kooskõlastame tervise- ja tööministri määruse “Vähi Teadmiseks võetud.
sõeluuringute registri põhimäärus “eelnõu märkusteta.
Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühing
Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühingu (EGEÜ) Teadmiseks võetud.
juhatus on dokumendi eelnõuga tutvunud, täiendusi ega
parandusi ei ole.
Eesti Naistearstide Selts
Annan teada, et Eesti Naistearstide Selts kooskõlastab Teadmiseks võetud.
Vähi sõeluuringute registri põhimääruse.
Eesti Laborimeditsiini Ühing
Eesti Laborimeditsiini Ühing teeb järgmised Arvestatud osaliselt.
muudatusettepanekud vähi sõeluuringu registri (3) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised
põhimäärusesse: jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed:
§ 8. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi
sõeluuringu põhiuuringu andmed Punkt 5 on andmekoosseisust välja jäetud. Sest kui
(3) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised peitvere uuringul puudub parameeter, ei ole registril neid
jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed: andmeid võimalik koguda.
19
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud
andmed; Punkti 6 sõnastust muudetud ja "referentsväärtus" on
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud punkti sõnastusest välja jäetud.
andmed;
3) laboratoorse analüüsi kood ja nimetus (LOINC); Punkt 11 sõnastust ei muudetud, sest registri
4) analüüsi alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste alusandmed päritakse TISist. TISi andmete esitamise
loetelu); kohustus tuleneb määrusest "Tervise infosüsteemi
5) laboratoorse analüüsi parameetri kood ja nimetus edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende
(LOINC); maha võtta. Põhjendus: peitvere uuringul säilitamise tingimused ja kord" ja juhul kui TISi esitatavate
puudub parameeter andme koossesisus tehakse muudatused, seal hulgas
6) laboratoorse analüüsi referentsväärtus või otsustuspiir; kohustslikkuse ja mittekohustuslikkuse osas, siis
Sõnastada: laboratoorse analüüsi ostustuspiir. vastavad muudatused mõjutavad ka registri
Põhjendus: töörühma otsusega ei kasutata sõeluuringus andmekoosseise ning registri põhimäärusega ei muutu
referentsväärtust andmete esitamine kohustuslikuks.
7) proovimaterjali andmed (võtmise kuupäev, tüüp ja Kuna registrile on antud andmed vajalikud, tagasiside
proovinõu identifikaator); andmiseks või uuringu tulemuste täpsustamiseks, siis
8) laboratoorse analüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus; need andmevälja jäetakse andmekoosseisu ja päritakse
9) proovimaterjali tagasilükkamise põhjus; TISist kui need on sinna esitatud.
10) laboratoorse analüüsi tulemuse hindamise kuupäev;
11) laboratoorse analüüsi tulemuse hindaja andmed
(tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood,
tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
Sõnastada: laboratoorse analüüsi tulemuse hindaja
andmed (tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja
registrikood).
Põhjendus: 2016 a lepiti jämesoolevähi sõeluuringu
töörühmas kokku järgnevas:
Alates 01.07 on muutmisel järgnevad nõuded
(muudatus standardite paketis 6.0, publitseeritakse 1.
juulil 2016):
- kinnitaja kohta andmete esitamine muutub mitte
kohustuslikuks, samas on võimalik andmeid siiski esitada
- dokumendi autori kohta andmete esitamine muutub
mitte kohustuslikuks, samas on võimalik andmeid siiski
esitada.
Tervise Arengu Instituut
Käesolevaga kooskõlastab Tervise Arengu Instituut Arvestatud.
Tervise- ja tööministri määruse „Vähi sõeluuringute Sõnastus oli eelnõus vastavalt kehtivale põhimäärusele,
registri põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja tingimusel, et täpsustatud asjaolude kohaselt on määruses sõnastust
määrus saab täiendatud järgmiste punktidega: korrigeeritud.
„Vähi sõeluuringute registri põhimääruse“ eelnõu
1. § 3. Registri ülesehitus
(1) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja
arhiveeritud registriandmetest.
TAI kui registri tulevase vastutava töötleja jaoks on
arusaamatu, mida on mõeldud „arhiveeritud
registriandmete“ all? Vähi sõeluuringute registris on
eranditult digitaalsed alusandmed, mis jäävad registrisse
ning mida ei arhiveerita eraldi.
TAI teeb ettepaneku jätta § 3 lg 1 sõnastusest välja
„arhiveeritud registriandmetest“.
2. § 7. Andmeandjad sõeluuringu sihtrühma ja Arvestatud.
kutsutavate isikute määramiseks Lõige on sõnastatud järgmiselt: (1) Rahvastikuregister
Lg (1 ) Rahvastikuregister edastab registrile sõeluuringu edastab registrile sõeluuringu sihtrühma kuuluvate ja
sihtrühma kuuluvate isikute väljaselgitamiseks järgmised kutsutavate isikute väljaselgitamiseks järgmised andmed
andmed.
Ettepanek lisada sõnastuses Lg (1) „kutsutavad isikud“,
et tagada täpne sõnastus.
Uus sõnastus:
Lg (1) Rahvastikuregister edastab registrile
sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute ja
kutsutavate isikute väljaselgitamiseks järgmised
andmed.
3. § 7 Lg2 p 3) jämesoolevähi sõeluuringust need, kellel Arvestatud.
on elu jooksul diagnoositud jämesoole pahaloomuline Punkt on sõnastatud järgmiselt: 3) jämesoolevähi
kasvaja ja kellele on 120 kuu jooksul tehtud sõeluuringust need, kellel on elu jooksul diagnoositud
koloskoopiline uuring. jämesoole pahaloomuline kasvaja ja kellele on 120 kuu
Ettepanek muuta sõnastus: lisada sõna koloskoopiline jooksul tehtud sõelkoloskoopiline uuring.
ette täpsustuseks „sõelkoloskoopiline“, et tagada täpne
20
väljendus, kuna vastav punkt kokku lepitud töörühmas ja
vormistatud jämesoole sõeluuringu korraldusjuhendis.
Selgitus: sõelkoloskoopia erineb tavalisest koloskoopiast
selle poolest, et uuritakse kaebusteta inimest, kes võib
olla terve; invasiivse uuringuga on seotud tüsistuse risk,
seetõttu on sõelkoloskoopiat läbiviivatele kabinettidele ja
personalile kehtestatud kõrgemad kvaliteedinõuded.
4. § 7 Lg (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Arvestatud.
eesmärgi täitmiseks edastab vähiregister registrile
järgmised andmed:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud
andmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud
diagnoosid;
3) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse
aste;
4) kasvaja levik, TNM kood ja staadium;
5) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod;
6) diagnoosimise kuupäev.
Ettepanek jätta lg (4) p1 välja järgmine lõik „-4“,
põhjendus-linkimine käib ainult isikukoodiga ja teisi
isikuandmeid vähiregister ei edasta.
Jätta lg 4 punktid 3, 4 ja 5 sellest osast välja, kuna
nimetatud eesmärgi täitmiseks vähiregister neid andmeid
ei edasta ja vähi sõeluuringute register sellel eesmärgil
antud punktis neid andmeid ei kogu. Ettepanek on viia p
3-5 nimetatud andmed § 11 koosseisu.
Uus sõnastus:
Lg (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
eesmärgi täitmiseks edastab vähiregister registrile
järgmised andmed:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud
andmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud
diagnoosid;
3) diagnoosimise kuupäev.
5. § 11. Sõeluuringu käigus kinnitunud esmase Arvestatud.
diagnoosi andmed
(2) Vähiregister edastab registrile käesoleva määruse § 7
lõikes 4 nimetatud andmed
Ettepanek siia paragrahvi tuua lisaks järgmise punktid:
1) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse
aste;
2) kasvaja levik, TNM kood ja staadium;
3) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod;
Põhjendus: lisada „kasvaja morfoloogiline diagnoos ja
pahaloomulisuse aste; kasvaja levik, TNM kood ja
staadium ja diagnoosi kinnitanud uurimismeetod“ antud
paragrahvi koosseisu, kuna neid andmeid kasutab vähi
sõeluuringute register antud paragrahvis nimetatud
eesmärgil.
Uus sõnastus:
Lg(2) Vähiregister edastab registrile:
1) käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmed;
2) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja
pahaloomulisuse aste;
3) kasvaja levik, TNM kood ja staadium;
4) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod.
6. § 12. Andmeandjad ja sõeluuringu episoodi Arvestatud.
kokkuvõtvad andmed
(5) Vähiregister edastab registrile käesoleva määruse § 7
lõikes 4 nimetatud andmed sõeluuringuprogrammi
kvaliteedi hindamiseks.
Ettepanek siia paragrahvi tuua lisaks järgmise punktid:
1) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse
aste;
2) kasvaja levik, TNM kood ja staadium;
3) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod;
Põhjendus: järgmised andmed „kasvaja morfoloogiline
diagnoos ja pahaloomulisuse aste; kasvaja levik, TNM
kood ja staadium ja diagnoosi kinnitanud uurimismeetod“
21
on vajalik tuua antud paragrahvi koosseisu, kuna neid
andmeid kasutatakse antud paragrahvis nimetatud
eesmärgil.
Uus sõnastus:
Vähiregister edastab registrile käesoleva määruse §
11 lõikes 2 nimetatud andmed
sõeluuringuprogrammi kvaliteedi hindamiseks.
7. § 12 lg (6) Surma põhjuste register edastab registrile Arvestatud.
surmakuupäeva ja surma põhjuse (vahetu, varasem, alg- Sulgudes olev täpsustus „välispõhjustest tingitud
ja välispõhjus ning välispõhjustest tingitud täpsustatud täpsustavad asjaolud“ on määruse tekstist välja jäetud.
asjaolud ja surma soodustanud olulised seisundid). Seega antud surma põhjusega seotud andmeid ei tohi
Ettepanek jätta ära „välispõhjustest tingitud täpsustavad register edaspidi Surma põhjuste registrist pärida.
asjaolud ja“, kuna neid andmeid ei ole vähi sõeluuringute
registri eesmärkide täitmiseks vaja koguda, neid register
kogunud ei ole, tegu sisuliselt vabaväljaga, kus
täpsustatakse trauma üksikasju.
Uus sõnastus:
lg (6) Surma põhjuste register edastab registrile
surmakuupäeva ja surma põhjuse (vahetu, varasem,
alg- ja välispõhjus ning surma soodustanud olulised
seisundid).
Tervise- ja tööministri määruse „Vähi sõeluuringute Arvestatud.
registri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri
1. Paragrahvi 12, lõike 4 selgituses:
Sõeluuringus osalenud isiku teavitamine sõeluuringu
tulemustest toimub võlaõigusseaduses ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud
korras – võlaõigusseaduse puhul §-de 758–773 järgi (41.
peatükk „Tervishoiuteenuse osutamise leping“) ning
tervishoiuteenuste korraldamise seaduses reguleerib
TIS-i ja sellesse andmete edastamist 51. peatükk
„Tervise infosüsteem“. TIS-i kaudu on sõeluuringus
osalenud isikule patsiendiportaali kaudu andmed samuti
kättesaadavad. Lõige lisatakse, et andmesubjektil oleks
selge ülevaade, kuidas ja kus ta oma sõeluuringu
tulemustest teada saab.
Ettepanek jätta ära järgmine lause: „Lõige lisatakse,
et andmesubjektil oleks selge ülevaade, kuidas ja kus
ta oma sõeluuringu tulemustest teada saab.“
Põhjendus: eelnõus vastavat lõiget ei ole ja lause on
ebavajalik, seletuskirjas on piisav põhjendus olemas.
2. Paragrahvi 7, lõike 4 selgituses: Arvestatud.
nimetatakse registrile vähiregistri poolt edastatavad Seletuskirja korrigeeritud.
andmed. Vähiregister edastab registrile sarnaselt TIS-iga
isiku üldandmed ja diagnoosidega seotud andmed.
Üldandmete selgitused on määruse § 7 lõike 1 punkti 1
juures.
Lisaks päritakse detailsemaid andmeid kasvaja kohta
(punktid 3–6), nt morfoloogiline diagnoos,
pahaloomulisuse aste, kasvaja levik, TNM kood ja
kasvaja staadium ning diagnoosi kinnitanud
uurimismeetod ja kuupäev. Need on registrile vajalikud,
sest võimaldavad kontrollida sõeluuringu käigus tehtud
uuringute kvaliteeti ning analüüsida sõeluuringu käigus
avastatud kasvajate levikut ja staadiumi, sh valitud
ravimeetodi vastavust sellele.
Ettepanek muuta sõnastust, vastavalt põhimääruse
eelnõus tehtud ettepanekutele, eemaldada lõike
selgitusest järgmine osa ning lisada paragrahv 11 juurde:
Lisaks päritakse detailsemaid andmeid kasvaja kohta
(punktid 3–6), morfoloogiline diagnoos,
pahaloomulisuse aste, kasvaja levik, TNM kood ja
kasvaja stadium ning diagnoosi kinnitanud
uurimismeetod ja kuupäev. Need on registrile vajalikud,
sest võimaldavad kontrollida sõeluuringu
käigus tehtud uuringute kvaliteeti ning analüüsida
sõeluuringu käigus avastatud kasvajate levikut
ja staadiumi, sh valitud ravimeetodi vastavust sellele.
Uus sõnastus:
22
Lõikes 4 nimetatakse registrile lõikes 2 nimetatud
eesmärgi täitmiseks registrile sarnaselt TIS-iga isiku
üldandmed ja diagnoosidega seotud andmed.
Üldandmete selgitused on määruse § 7 lõike 1 punkt
1 juures. Eesmärgi täitmiseks diagnoosid on
nimetatud § 7 lõike 3 punkt 4 all. Diagnoosimise
kuupäev on samuti vajalik lõikes 2 nimetatud
eesmärgi täitmiseks.
3. Paragrahvi 8, lõike 4 selgituses: Mittearvestatud.
Lõike 4 järgi edastab haigekassa andmekogu rinna-, Andmevahetuseleping ei anna andmete saamiseks
emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute õiguslikku alust rohkemate andmete saamiseks kui on
põhiuuringute, osutatud teenuste ja TTO-de andmed ning põhimääruses loetletud. Juhul kui on soovi Haigekassa
isiku üldandmed. Andmed eri paikmete sõeluuringu andmekogust pärida rohkem andmeid, kui on nimetatud
sihtrühmas tehtud põhiuuringute kohta on vajalikud, et põhimääruses, siis tuleb selleks AKI-lt taotleda eraldi
tagada registri andmete kõiksus. Eesti Haigekassa luba.
edastab vähi sõeluuringute registrile andmed Lõige on sõnastatud järgmiselt: „Lõike 4 järgi edastab
andmevahetuslepingu raames eri paikmete sõeluuringu haigekassa andmekogu rinna-, emakakaela- ja
sihtrühmas tehtud põhiuuringute kohta, et tagada registri jämesoolevähi sõeluuringute põhiuuringute andmed.
andmete kvaliteet. Seda kasutatakse seetõttu, et kõik Tervishoiuteenuste loetelu järgi edastatakse osutatud
vajalikud andmed ei laeku veel TIS-i. teenuste andmed, raviarvele märgitud teenuse
Ettepanek muuta sõnastust järgnevalt: Eesti osutamise kuupäeva ning TTO-de andmed. Andmete
Haigekassa edastab vähi sõeluuringute registrile linkimise aluseks kasutatakse isiku isikukoodi. Andmed
andmed andmevahetuslepingu raames eri paikmete eri paikmete sõeluuringu sihtrühmas tehtud
sõeluuringu sihtrühmas tehtud põhiuuringute kohta, põhiuuringute kohta on vajalikud, et tagada ja kontrollida
et tagada info kõigi vastavate paikmete osas registri andmete kõiksust. Seda kasutatakse seetõttu, et
teostatud uuringute kohta ja kontrollida registrisse kõik vajalikud andmed alati ei laeku TIS-i õigeaegselt või
laekunud andmete täielikkust. kasutades viimasena kasutusel võetud standardit.“.
4. Paragrahvi 11, lõikes 2: Arvestatud.
Lõike 2 järgi vähiregistri poolt edastatavate andmete Seletuskirja korrigeeritud.
selgitused on § 7 lõike 4 juures. Andmed on vajalikud
sõeluuringu käigus avastatud kasvajate diagnoosi ja ravi
kohta teabe kogumiseks ja analüüsimiseks.
Ettepanek muuta sõnastus järgmiselt:
Lõike 2 järgi vähiregistri poolt edastatavate andmete
selgitused on § 7 lõike 4 juures. Lisaks päritakse
detailsemaid andmeid kasvaja kohta, nt
morfoloogiline diagnoos, pahaloomulisuse aste,
kasvaja levik, TNM kood ja kasvaja staadium ning
diagnoosi kinnitanud uurimismeetod ja kuupäev.
Need andmed on registri antud eesmärgi täitmiseks
vajalikud, sest võimaldavad kontrollida sõeluuringu
käigus tehtud uuringute kvaliteeti ning analüüsida
sõeluuringu käigus avastatud kasvajate levikut ja
staadiumi, sh valitud ravimeetodi vastavust sellele.
5. Paragrahvi 12, lõikes 3, punktis 12: Arvestatud.
Punkt 12 – tagasikutsutav ja tagasi kutsumise aasta. Seletuskirja korrigeeritud.
Tegemist on tehnilise andmeväljaga, mis salvestatakse
isiku eelmise episoodi sulgemise teabe põhjal, et isikut
jämesoolevähi sõeluuringus edaspidi kohorti sisse või
kohordist välja arvata, nt kui on laekunud esmase uuringu
negatiivne tulemus, siis tagasikutsutud vastavalt
paikmele kahe (rind) või viie (emakakael) aasta pärast.
Kui jämesoolevähi sõeluuringus osalenule on laekunud
lisauuringu (sõelkoloskoopia) andmed, on inimene
kutsutute hulgast alatiseks välja arvatud.
Põhjendus: Kustutada antud punktist rinna ja
emakakaelavähi sõeluuringut puudutav osa, sest
andmeväljad on ainult jämesoolevähi sõeluuringus
kasutatavad.
Uus sõnastus:
Punkt 12 – tagasikutsutav ja tagasi kutsumise aasta.
Tegemist on tehnilise andmeväljaga, mis,
salvestatakse isiku eelmise episoodi sulgemise
teabe põhjal, et inimest jämesoolevähi sõeluuringus
edaspidi kohorti sisse või kohordist välja arvata, st
kui on laekunud esmase uuringu negatiivne tulemus,
siis on inimene tagasikutsutud kahe aasta pärast. Kui
jämesoolevähi sõeluuringus osalenule on laekunud
lisauuringu (sõelkoloskoopia) andmed, on inimene
kutsutute hulgast alatiseks välja arvatud.
6. Paragrahvi 12, lõikes 5: Arvestatud.
23
Lõikes 5 määratakse vähiregistri poolt edastatavad (§ 7 Seletuskirja korrigeeritud.
lõikes 4 nimetatud) andmed, mida kasutatakse
sõeluuringuprogrammi kvaliteedi hindamiseks.
Selgitused on esitatud § 7 lõike 4 juures. Neid andmeid
kasutatakse selleks, et eristada sõeluuringu käigus
avastatud pahaloomulisi kasvajajaid muul viisil
diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest, samuti
erinevuste ja sõeluuringute tõhususe hindamiseks ning
rahvusvahelistele organisatsioonidele (Euroopa
Vähiregistrite Ühendus, Rahvusvaheline Vähiregistrite
Assotsiatsioon jt) esitamiseks.
Ettepanek: Viidata paragrahv 11, lõikes 2 nimetatud
andmetele pärast muudatuste sisseviimist.
7. Paragrahv 16, lõikes 4: Mittearvestatud.
Lõike 4 kohaselt tuleb vastutaval töötleja pidada Töötlemine on laiem kui vaid andmete väljastamine, nt
arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel kustutamine, muutmine jne. Ühel juhul registreeritakse
viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või väljaminev kiri, kuid andmekogu peaks säilitama ka
muul moel töödeldud. Muul moel töötlemiseks on kas kannetega tehtavad muudatused. Antud andmekogus
kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, olevate andmete puhul on tegemist eriliigiliste
kustutamine või muu toiming registri andmetega. andmetega, mistõttu tuleb täpsemalt kirjeldada ja tagada
Ettepanek jätta ära „ või muul moel töödeldud“, see andmete kaitse.
on ebavajalik, kuna logide kohta eraldi § 15.
Töötlemine on liiga lai ja käsitleb kõikvõimalikke
tegevusi, mistõttu ei ole võimalik eraldi arvestust
pidada. Tegevuste logimise kohustus on registril
olemas.