dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Vähi sõeluuringute registri põhimäärus

Sotsiaalministeerium · 7. märts 2019
Viit
19
Registreeritud
7. märts 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Eleri Lapp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎19 07.03.2019 Ministri määrus.bdoc995 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 07.03.2019 nr 19 Vähi sõeluuringute registri põhimäärus Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 147 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Vähi sõeluuringute register (edaspidi register) on rahvatervise seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Registrit peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, sõeluuringutega seotud uuringute ja sõeluuringujärgse ravi andmete analüüsimiseks, vähi varajaseks avastamiseks, sõeluuringute kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, samuti tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (3) Registri ametlik nimetus on vähi sõeluuringute register. (4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Cancer Screening Register. § 2. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. 2. peatükk Registri ülesehitus ja andmete tähendus § 3. Registri ülesehitus Register koosneb elektroonsest andmebaasist. § 4. Registri andmete kaitse (1) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. (2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. 2 (3) Registri turvaklass on K1T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine (M). § 5. Andmete õiguslik tähendus Registri andmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse kandmine, muutmine ja logimine § 6. Andmete esitajad ja esitamise viis Tervise infosüsteemi vahendusel esitavad registrile andmeid kõik sõeluuringuid tegevad tervishoiuteenuse osutajad ning sõeluuringus osalejatele uuringuid teinud ja neid ravinud tervishoiuteenuse osutajad. Andmed esitatakse esmaste uuringute kohta ning avastatud patoloogia korral lisauuringute ja ravi kohta. § 7. Andmeandjad sõeluuringu sihtrühma ja kutsutavate isikute määramiseks (1) Rahvastikuregister edastab registrile sõeluuringu sihtrühma kuuluvate ja kutsutavate isikute väljaselgitamiseks järgmised andmed: 1) isikukood; 2) sünniaeg; 3) sugu; 4) isiku ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasemad perekonnanimed; 5) elukoht (aadress ja sihtnumber); 6) kontaktandmed (telefoninumber ja e-post); 7) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg; 8) surmakuupäev. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel väljaselgitatud sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute täpsustamiseks jäetakse tervise infosüsteemi esitatud andmete alusel välja järgmised isikud: 1) rinnavähi sõeluuringust need, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud vastava paikme pahaloomuline kasvaja ja kellele on 12 kuu jooksul tehtud mammograafiline uuring; 2) emakakaelavähi sõeluuringust need, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud vastava paikme pahaloomuline kasvaja; 3) jämesoolevähi sõeluuringust need, kellel on elu jooksul diagnoositud jämesoole pahaloomuline kasvaja ja kellele on 120 kuu jooksul tehtud sõelkoloskoopiline uuring. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab tervise infosüsteem registrile järgmised andmed: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 3) uuringu toimumise kuupäev; 4) põhi- või kaasuva haiguse diagnoos ja nimetus (RHK-10) – rinnavähk (C50), rinnavähk in situ (D05), häbeme pahaloomuline kasvaja (C51), tupe pahaloomuline kasvaja (C52), emakakaela pahaloomuline kasvaja (C53), emakakeha pahaloomuline kasvaja (C54), emaka täpsustamata osade pahaloomuline kasvaja (C55), emakakaelavähk in situ (D06), käärsoole pahaloomuline kasvaja (C18), pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline kasvaja (C19) ning pärasoole pahaloomuline kasvaja (C20); 5) diagnoosimise kuupäev; 6) diagnoosi edastamise aluseks oleva dokumendi koostamise või haigusjuhtumi lõpetamise kuupäev; 3 7) inimese papilloomiviiruse (human papillomavirus – HPV) vastase vaktsiiniga immuniseerimise kuupäev; 8) immuunpreparaadi nimetus, toimeaine kood; 9) manustamise kordsus; 10) immuniseerimise lõpetamise kuupäev. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab vähiregister registrile järgmised andmed: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1–4 nimetatud andmed; 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnoosid; 3) diagnoosimise kuupäev. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab haigekassa andmekogu andmed ravikindlustuse olemasolu ja lõppkuupäeva kohta, sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku perearsti ees- ja perekonnanime ning tervishoiutöötajate riikliku registri koodi. (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–5 alusel väljaselgitatud sõeluuringule kutsutavatele isikutele koostatakse tervise infosüsteemis sõeluuringus osalemise kutse ja registrisse kantakse sõeluuringu kutse number. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kutse kuvatakse isikule tervise infosüsteemis. Lisaks on vastutaval töötlejal õigus sihtrühma kuuluvale isikule kutse saatmiseks kasutada elektroonilisi vahendeid ja kirjalikku otseposti. § 8. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed (1) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised rinnavähi sõeluuringu põhiuuringu andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) meditsiinidokumendi andmed (tüüp, number, OID kood, versioon ja kinnitamise kuupäev); 3) radioloogilise uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 4) uuring meditsiiniradioloogia ja nukleaarmeditsiini protseduuride loetelu järgi; 5) radioloogilise uuringu liik ja tegemise kuupäev; 6) kehapiirkond; 7) ülesvõtte andmed (Accession Number ja SUID); 8) radioloogilise uuringu tegija andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood); 9) radioloogilise uuringu hindamise kuupäev; 10) radioloogilise uuringu kirjeldus ja tulemus; 11) radioloogilise uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). (2) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised emakakaelavähi sõeluuringu põhiuuringu andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed; 3) patoloogia uuringu kood ja nimetus (LOINC); 4) patoloogia uuringu alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 5) patoloogia uuringu ID, proovimaterjali võtmise kuupäev, tüüp ja paige; 6) proovimaterjali adekvaatsus; 7) patoloogia uuringu hindamise kuupäev; 8) patomorfoloogiline kirjeldus; 9) patoloogia uuringu tulemus; 10) patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). 4 (3) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed; 3) laborianalüüsi kood ja nimetus (LOINC); 4) analüüsi alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 5) laborianalüüsi referentsväärtus või otsustuspiir; 6) proovimaterjali andmed (võtmise kuupäev, tüüp ja proovinõu identifikaator); 7) laborianalüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus; 8) proovimaterjali tagasilükkamise põhjus; 9) laborianalüüsi tulemuse hindamise kuupäev; 10) laborianalüüsi tulemuse hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). (4) Haigekassa andmekogu edastab registrile järgmised rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) osutatud tervishoiuteenuse nimetus ja kood (tervishoiuteenuste loetelu); 3) raviarvele kantud teenuse osutamise kuupäev; 4) tervishoiuteenust osutanud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood. § 9. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu andmed (1) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised rinnavähi sõeluuringu lisauuringu andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 2–11 nimetatud andmed; 3) patoloogia uuringu kood ja nimetus (LOINC); 4) patoloogia uuringu alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 5) patoloogia uuringu ID, proovimaterjali võtmise kuupäev, tüüp ja paige; 6) proovimaterjali adekvaatsus; 7) patoloogia uuringu hindamise kuupäev; 8) patomorfoloogiline kirjeldus; 9) patoloogia uuringu tulemus; 10) patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). (2) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised emakakaelavähi sõeluuringu lisauuringu andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed; 3) käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 3–10 nimetatud andmed; 4) kolposkoopia uuringu kood ja nimetus; 5) kolposkoopia uuringu tegemise kuupäev; 6) kolposkoopia uuringu kirjeldus; 7) kolposkoopia uuringu tulemus ja tulemuse tõlgendus; 8) kolposkoopia uuringu tegija andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood); 9) laborianalüüsi kood ja nimetus (LOINC); 10) laborianalüüsi alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 11) laborianalüüsi referentsväärtus või otsustuspiir; 12) proovimaterjali andmed (võtmise kuupäev, tüüp ja proovinõu identifikaator); 13) proovimaterjali tagasilükkamise põhjus; 14) laborianalüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus; 5 15) laborianalüüsi tulemuse hindamise aeg; 16) laborianalüüsi tulemuse hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). (3) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed; 3) koloskoopia uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 4) ravimenetluse uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 5) ravimenetluse kirjeldus; 6) koloskoopia uuringu tegemise kuupäev; 7) koloskoopia uuringu ära jäämise või katkemise põhjus; 8) koloskoopia uuringu kvalitatiivsed näitajad (soole ettevalmistuse kvaliteet, umbsoolde jõudmine, koloskoobi väljatoomise aeg); 9) koloskoopia uuringu leid ja leiu täpsustus; 10) koloskoopia uuringu leiu paige ja leiupaikme kirjeldus; 11) polüübi andmed (suurus, kuju, koe endoskoopiline hinnang, eemaldamise täielikkus; 12) histoloogia tellimuse olemasolu; 13) koloskoopia uuringu tüsistused ja tüsistuse kirjeldus; 14) koloskoopia uuringu tegija andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood; 15) patoloogia uuringu kood ja nimetus (LOINC); 16) patoloogia uuringu alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 17) patoloogia uuringu ID, proovimaterjali võtmise kuupäev, tüüp ja paige; 18) proovimaterjali adekvaatsus; 19) patoloogia uuringu hindamise kuupäev; 20) patomorfoloogiline kirjeldus; 21) patoloogia uuringu tulemus; 22) patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). (4) Haigekassa andmekogu edastab registrile rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu andmetena käesoleva määruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed. § 10. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringujärgse ravi andmed Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised sõeluuringujärgse ravi andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed; 3) uuringu või protseduuri kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu) ning toimumise kuupäev; 4) operatsiooni kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu) ning toimumise kuupäev; 5) uuringu, protseduuri või operatsiooni teinud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood ning tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood. § 11. Sõeluuringu käigus kinnitunud esmase diagnoosi andmed (1) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised kinnitunud diagnoosi andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed; 3) uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 4) uuringu toimumise kuupäev; 5) anamnees või märkused; 6) käesoleva määruse § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnooside andmed; 6 7) diagnoosi liik ja diagnoosimise kuupäev; 8) käesoleva määruse § 7 lõike 3 punktis 6 nimetatud andmed; 9) käesoleva määruse § 10 punktis 4 nimetatud andmed. (2) Vähiregister edastab registrile järgmised kinnitunud diagnoosi andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmed; 2) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; 3) kasvaja levik, TNM kood ja staadium; 4) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod. § 12. Sõeluuringu episoodi kokkuvõtvad andmed ja muud andmeandjad (1) Käesoleva paragrahvi tähenduses mõistetakse episoodina sõeluuringu tegemise aastal vastava paikme sihtrühma kuuluvale isikule sõeluuringu käigus tehtud uuringute ja sõeluuringu lõpptulemuse kogumit. (2) Registri eesmärkide täitmiseks moodustab register täiendavad andmed. (3) Register moodustab tervise infosüsteemist edastatavate andmete põhjal järgmised andmed: 1) episoodi aasta; 2) vähipaige; 3) episoodi number; 4) kutsumata jätmise põhjus; 5) uuringu toimumise fakt ja eesmärk; 6) uuringumaterjali hindamiseks kasutatud meetod; 7) kasvaja suurus (mm); 8) lümfisõlmede haaratus; 9) hormoonretseptorite staatus; 10) ravi toimumise fakt; 11) episoodi lõpptulemus; 12) tagasikutsutav ja tagasi kutsumise aasta. (4) Registrisse kantakse järgmised kutsete saatmise andmed: 1) kutse saatmise kuupäev ja viis; 2) korduskutse saatmise kuupäev ja viis; 3) juhuslikustamise teel määratud kutse saatmise kuu. (5) Surma põhjuste register edastab registrile surmakuupäeva ja surma põhjuse (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning välispõhjustest tingitud täpsustatud asjaolud ja surma soodustanud olulised seisundid). § 13. Andmevahetuse viis teiste andmekogudega Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil. § 14. Andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine (1) Registrile edastatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (3) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed vastutav töötleja. 7 § 15. Andmete logimine Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja. 4. peatükk Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine § 16. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal koostatud statistilised andmed isikustamata kujul. (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. § 17. Andmete säilitamine (1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult. (2) Registri logiandmeid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest. 5. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 18. Registri järelevalve Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 19. Registri rahastamine Registri pidamist ning arendus- ja hooldustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 20. Registri lõpetamine (1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ja tegevuse tähtaeg. (3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras. 6. peatükk Rakendussätted § 21. Üleminekusäte 8 Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määruse nr 5 „Vähi sõeluuringute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” alusel loodud registri andmeid säilitatakse tähtajatult. § 22. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. (2) Määruse § 7 lõike 3 punktid 7–10 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seoses andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) kohaldamisega alates 25. mail 2018 tuleb kõik andmekaitsega seotud õigusaktid (registrid, andmekogud jm) üle vaadata ning uue EL-i määrusega vastavusse viia. Määruse muudatus on seotud isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga 778 SE1, mille raames muudeti valdkondlikke seadusi. Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, kuid olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Kuna eelnõu 778 SE-ga muutub valitsuse volitusnorm kehtetuks, kehtestab andmekogu põhimääruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seetõttu on ette valmistatud selle terviktekst. 17.02.2011 vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon. Rahvatervise seadusega loodi korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, andmete üldine andmekoosseis ja andmete esitajate ring. Tänapäevases õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon põhimäärusega, sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded, täpsustatud andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed, andmetele juurdepääsu õigused ja andmete väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused. Vähi sõeluuringute register on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise Arengu Instituudi juures olev register, mis tegutseb alates 2015. aastast. Vähi sõeluuringute register on riikliku sõeluuringute korraldamisega seotud teabe allikas Eestis. Ühtlasi on vähi sõeluuringute register rahvusvahelise vähiseire osa. Samuti toimub vähi sõeluuringute tegemise ning nendega seonduvate näitajate ja indikaatorite pidev hindamine. Määrusega kehtestatakse regulatsioon vähi sõeluuringute registri pidamiseks terviktekstina ja muudetakse selle vastutav töötleja (Sotsiaalministeeriumi asemel Tervise Arengu Instituut). Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et terviseregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus olulisi ega sisulisi muudatusi tehtud ei ole. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Eleri Lapp ([email protected], 626 9137), digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (tänaseks teenistusest lahkunud) ning Tervise Arengu Instituudi vähi sõeluuringute registri juhataja kohusetäitja Margit Marjamäe ([email protected], 659 3990) ja Tervise Arengu Instituudi õigusala juht Margus Miller ([email protected], 659 3905). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338) 1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE, leitav Riigikogu kodulehelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus 2 Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 147 lõike 4 alusel. Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE, andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Seaduseelnõuga 778 SE muutub Vabariigi Valitsuse 09. jaanuari 2015. a määrus nr 5 „Vähi sõeluuringute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (redaktsioon RT I, 06.07.2016, 24) kehtetuks ja käesoleva määrusega kehtestatakse ministri määrusena uus terviktekst. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 22 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse vähi sõeluuringute registri (edaspidi register) pidamise eesmärk ning registri nimetus eesti ja inglise keeles. Lõikes 2 sätestatakse registri pidamise eesmärk. Vähi sõeluuringute register on andmekogu, mida peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, sõeluuringutega seotud uuringute ja sõeluuringujärgse ravi andmete analüüsimiseks, vähi varajaseks avastamiseks, sõeluuringute kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, samuti tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Registri eesmärki olemuselt muudetud ei ole. Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas vähi sõeluuringute registri eesmärk on tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika tegemiseks ja rahvatervisealaseks teadustööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse. Registrisse kogutud andmete abil on võimalik koguda tõenduspõhist informatsiooni vähiennetuse ja varajase avastamise strateegia planeerimiseks ja elluviimiseks Eestis. Vajalikud andmed ei puuduta pelgalt uuringute tulemusi või inimese edasist terviseseisundit, vaid ka teavet selle kohta, kui palju kutsututest jääb sõeluuringuprogrammist välja, missuguseid lisauuringuid programmi käigus tehakse, kuidas ravitakse avastatud vähieelseid seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid ning milline on varajase avastamise ja ravi mõju elukvaliteedile ja elumusele. Nimetatud info olemasolul on riigil võimalik rakendada vähiravi ressursse otstarbekamalt, suunata ennetustegevust ja võtta vastu argumenteeritud otsused protsessi muutmiseks, kui ilmnevad asjaolud, mis võimaldavad sõeluuringuga hõlmatust suurendada või parandada selle kvaliteeti. Lisaks on registri üheks ülesandeks hõlbustada ja kaasajastada kutsete edastamise protsessi. Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), teadusasutused, Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa. Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse, statistikat ja uurimistöid, töötada välja tervisepoliitika muudatusi ja korraldada tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul tasemel rahvastiku terviseseisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja muid teaduslikke uurimistöid. 3 Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete alusel saab teha teaduslikke uurimistöid, sealhulgas ka epidemioloogilisi uuringud. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd, sealhulgas rahvastikupõhised uuringud registri baasil ei ole alati epidemioloogilised. Mõlemat tüüpi uuringute (epidemioloogiliste ja muude teadusuuringute) tegemine eeldab sageli isikuandmete linkimist teiste andmekogudega, et saadud andmete analüüside tulemusi kasutada otsuste ja järelduste tegemiseks. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult laiapõhjaline ning neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Välja on toodud mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise probleeme. Registrisse kogutavad andmed võimaldavad sõeluuringute kvaliteediindikaatorite rahvusvahelist võrdlust. Indikaatoriteks on näiteks sõeluuringule kutsutute arv sihtrahvastikus (vanuserühmade kaupa), sõeluuringutega hõlmatuse osakaal sihtrahvastikus ja kutsutute hulgas, esmasuuringutega (Pap-test, peitveretest ja mammogramm) hõlmatus vastaval ajaperioodil sihtrahvastikus sõeluuringuprogrammis ja väljaspool seda (vanuserühmade kaupa), esmase ja lisauuringu tulemused, histoloogilise uuringu tulemus esineva patoloogia korral, sõeluuringute käigus avastatud vähi juhud vanuserühmade kaupa, ravi jne. Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on vähi sõeluuringute register, ja lõikes 4 selle ingliskeelne nimetus – Estonian Cancer Screening Register. Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse ingliskeelset nimetust. Nimetus Estonian Cancer Screening Registry asendatakse nimetusega Estonian Cancer Screening Register. Inglise keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu, mida tähistatakse sõnaga register. Seega on varasema ingliskeelse nimetusega reguleeritud asutuse/struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu/registri olemasolu ja tähendust. Paragrahvis 2 sätestatakse registri vastutav töötleja. Kehtivas määruses on vastutav töötleja Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI). Põhimäärusega kavandatud muudatuse järgi määratakse vastutavaks töötlejaks TAI. Muudatus on tehtud lähtuvalt sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi TAI, kes on selle andmekogu ainus töötleja. Vastutava töötleja ülesandeid määruses välja toodud ei ole. Vastutava töötleja ülesanded on järgmised: 1) juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud; 3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 5) andmevahetuse sujumiseks sõlmib kokkuleppeid õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) vastutab registritoimingute õiguspärasuse ning turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 7) täidab muid ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse. Paragrahvis 3 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist, kuna register põhineb elektroonsel andmevahetusel. Paragrahvis 4 sätestatakse registri andmete kaitse. See hõlmab: 1) andmete käideldavust, mis tähendab eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegset ja hõlpsat kättesaadavust (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ning vajaliku ja nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 2) terviklust ehk andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatust ning päritolu autentsust ja volitamatute muutuste puudumist ning; 3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. 4 Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass on K1T2S22 ja turbeaste on keskmine (M). Need andmed on võrreldes varasemaga samad. Paragrahvis 5 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmed on informatiivse tähendusega. See on võrreldes seni kehtinud määrusega samad. Paragrahvis 6 määratakse registrisse andmete esitajad. Tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) vahendusel esitavad registrile andmeid kõik sõeluuringuid tegevad TTO-d ning sõeluuringus osalejatele uuringuid teinud ja neid ravinud TTO-d. Andmed esitatakse esmaste uuringute ning avastatud patoloogia korral lisauuringute ja osutatud ravi kohta. Register põhineb suuresti TIS-i esitatud andmetel ja tegemist ei ole uue kohustusega võrreldes kehtiva korraga. Registrisse jõuavad andmed TTO-delt, kellel on Eesti Haigekassaga (edaspidi EHK) sõlmitud leping sõeluuringute tegemiseks ja kes teevad vastaval aastal sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele esmased uuringud, samuti TTO-d, kes avastatud patoloogia korral teevad lisauuringuid ja patsiente ravivad. Sõeluuringute mõistes on oluline, et võetaks arvesse ka neid uuringuid ja analüüse, mis tehakse sõeluuringuprogrammi kuuluvatele inimestele programmiväliselt. Paragrahvis 7 sätestatakse andmeandjad sõeluuringu sihtrühma ja kutsutavate isikute määramiseks. Lõikes 1 nimetatakse registrile rahvastikuregistri poolt edastatavad isikute üldandmed, mida kasutatakse sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute väljaselgitamiseks. Sõeluuringuprogrammi kutsutakse inimesed vastavalt sünniaastale ja register teeb päringu rahvastikuregistrist isiku üldandmete saamiseks. Lisaks isikukoodile kogutakse ka andmeid sünniaja kohta (kuupäev). Sõeluuringule kutsutakse inimesed teatud intervalli järel, mis tugineb isiku vanusele. Praktikas on juhtunud, et sõeluuringusse võib jõuda vale sünniaastaga inimene ja register vajab kontrolliks lisaks isikukoodile ka sünniaega. Lisaks ees- ja perekonnanimele kogutakse ka sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute varasemad perekonnanimed, et oleks tagatud järjepidevus, kuna seda on kasutatud eelmise kutse saatmisel (kutse saadetakse nime, mitte isikukoodi põhjal). Kui isikul perekonnanimi muutub, ei saa register muidu kontrollida, kas, millal ja mis aadressile talle varasemaid kutseid on saadetud. Samuti jääb varasema nime ja perekonnanime kohta registri logisse alles märge, mida registri poolt ei kustutata. Isiku nimi (nii ees- kui perekonnanimi) võib aasta jooksul muutuda, vastavalt sellele tuleb muuta posti teel saadetava kutse saaja nime. Kokkuvõttes on isikukood, sünniaeg, sugu ning ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasemad perekonnanimed, vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse andmekoosseisust välja kodakondsuse andmete kogumine, sest nende kasutamine on harv ja koormab registri pidamist. Punktide 5 ja 6 järgi päritakse rahvastikuregistrist isiku elukoha andmed (aadress ja sihtnumber) ja kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress). Need on olulised, et register saaks isiku sõeluuringusse osalema kutsuda. Praegu saadab register sõeluuringu kutseid ainult otsepostiga rahvastikuregistris märgitud aadressile. Arvestades sihtrühma vanust ja andmete kättesaadavust, hakatakse võimaluse korral kutseid saatma e-postiaadressile, samuti sõeluuringu meeldetuletusi lühisõnumina mobiilinumbrile. Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise andmed (punkt 7) hõlmavad endas andmeid mõnda teise riiki mineku ja Eestisse tagasituleku kohta, selle määravad ära isiku elukoht (riik) ja elukohta elama 2 K1 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – minutid (1÷10); T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll; S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. 5 asumise alguse kuupäev. See teave on vajalik Eesti kodanikel sõeluuringu käigus avastatud vähijuhtude, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, mis kuuluvad sõeluuringuregistri pidamise olulisemate eesmärkide hulka. Mõlemal juhul kasutatakse näitajate arvutamisel Statistikaameti esitatavaid rahvastiku soo- ja vanusekoosseisu tabeleid, milles on arvesse võetud teave isikute sisse- ja väljarändest. Vähi levimuse ja vähihaigete elumuse näitajaid ei saa tõepäraselt arvutada, kui rahvastikunäitajates on sisse- ja väljaränne arvestatud, esmashaigestumuse korral aga mitte. Eestist lahkumise andmed on vajalikud ka selleks, et eristada isikuid, kes on Eestist lahkunud ning kellele ei ole vaja sõeluuringu kutset saata. Eestisse saabumise andmed on vajalikud selleks, et kui sihtrühma kuuluv isik on Eestisse tagasi kolinud ja ta on kindlustatud, saab saata kutse sõeluuringus osalemiseks. Surmakuupäev (punkt 8) on vajalik registri andmete täpsustamiseks ja andmekvaliteedi tagamiseks ning selleks, et sõeluuringute kutseid ei saadetaks surnud isikutele. Lõikes 2 sätestatakse määruse § 7 lõike 1 andmete põhjal väljaselgitatud sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute täpsustamine. Isikute täpsustamine toimub TIS-i esitatud andmete põhjal. Punkti 1 järgi jäetakse rinnavähi sõeluuringu sihtrühmast välja isikud, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud vastava paikme pahaloomuline kasvaja ja kellele on 12 kuu jooksul tehtud mammograafiline uuring. Punkti 2 järgi jäetakse emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühmast välja isikud, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud vastava paikme pahaloomuline kasvaja. Punkti 3 järgi jäetakse jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühmast välja isikud, kellel on elu jooksul diagnoositud jämesoole pahaloomuline kasvaja ja kellele on eelneva 120 kuu jooksul tehtud sõelkoloskoopiline uuring. Täpsustus on vajalik, et vältida mittevajalikke uuringuid ja radioloogiliste uuringute korral liigset kiirguskoormust. Samuti ei kutsuta enam isikut sõeluuringusse tagasi, kui eelmisel sõeluuringul on tehtud lisauuringuna koloskoopia. Kuna tegemist on väga põhjaliku uuringuga, ei ole järgmise kümne aasta jooksul vaja peitvere testi korrata3. Täiendavalt kogub register teavet ka nende uuringute kohta, mis on tehtud sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele isikutele, kuid programmiväliselt. Vastavad andmed on olulised, et tagada sihtrühma andmete terviklikkus ja analüüsida sõeluuringuväliste uuringute osakaalu. Lõikes 3 sätestatakse, et määruse § 7 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab TIS registrile isiku üldandmed ning uuringute ja diagnoosidega seotud andmed. Üldandmete selgitused on § 7 lõike 1 punkti 1 juures. Lisaks isiku üldandmetele edastab TIS andmed tehtud uuringute ja pandud diagnooside kohta. Punktide 2 ja 3 järgi edastatakse andmed Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu4 järgi. Edastatakse uuringu kood ja nimetus ning uuringu toimumise kuupäev. Punktides 4–6 on välja toodud põhi- või kaasuva haiguse diagnoosi ja nimetuse edastamine, mida tehakse rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) sätestatud diagnooside järgi. Register pärib RHK-10 järgi: - rinnavähi sõeluuringuga seotud diagnoosid ja RHK-10 koodid: rinnavähk C50 ja rinnavähk in situ D05; - emakakaelavähi sõeluuringuga seotud diagnoosid ja RHK-10 koodid: häbeme pahaloomuline kasvaja C51, tupe pahaloomuline kasvaja C52, emakakaela pahaloomuline kasvaja C53, emakakeha pahaloomuline kasvaja C54, emaka täpsustamata osade pahaloomuline kasvaja C55 ja emakakaelavähk in situ D06; - jämesoolevähi sõeluuringuga seotud diagnoosid ja RHK-10 koodid: käärsoole pahaloomuline kasvaja C18, pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline kasvaja C19 ja pärasoole pahaloomuline kasvaja C20. 3 Jämesoolevähi sõeluuringu korraldusjuhend 1.0: https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/JSV/jamesoolevahi_soeluuringu_korraldusjuhend_1-0_A4_web.pdf-. 4 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu: https://www.riigiteataja.ee/akt/121032018005. 6 Lisaks edastatakse kuupäev, millal diagnoos pandi ja selle aluseks oleva dokumendi koostamise või haigusjuhtumi lõpetamise kuupäev. TIS-ist edastatakse andmed inimese papilloomiviiruse (human papillomavirus – HPV) vastase vaktsiiniga immuniseerimise kohta. Punktides 7–10 nimetatud andmed, mida TIS-i dokumentidelt päritakse, on immuniseerimise kuupäev, manustamise kordsus, immuunpreparaadi nimetus, toimeaine kood ja märge immuniseerimise lõpetamise kohta. Need andmed on vajalikud selleks, et edaspidi sama isiku sõeluuringuprogrammis osalemise korral arvestada millist sõeluuringu esmast testi valida ja arvestada sõeluuringul osalemise intervalli. Muudatus rakendub 01.01.2020, sest andmevahetus vajab eelnevalt registri arendustööde tegemist. Peale esmase nimekirja saamist pärib register andmeid (vastavalt paikmele rinnavähi, emakakaelavähi või jämesoolevähi diagnoos) TIS-ist ja vähiregistrist (lõige 4), et eemaldada vähi diagnoosiga isikud kutsutute nimekirjast. Register kontrollib vähiregistrist andmeid vähemalt üks kord aastas ka sõeluuringuprogrammi sihtrühma kuulujate (nii uuringul osalenute kui mitteosalenute) kohta, et hinnata sõeluuringu tõhusust ja kvaliteeti. Lisaks pärib register vähemalt üks kord aastas andmeid ka surma põhjuste registrist (§ 12 lõige 6), et kontrollida sõeluuringute mõju elumusele. Surma põhjuste registrist kogutakse teavet ka surmapõhjuste kohta, et analüüsida sõeluuringute tõhusust. Surmakuupäeva saab register surma põhjuste registrist või rahvastikuregistrist. Lõikes 4 nimetatakse registrile vähiregistri poolt, lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks, edastatavad andmed. Vähiregister edastab registrile sarnaselt TIS-iga isiku üldandmed ja diagnoosidega seotud andmed. Üldandmete selgitused on määruse § 7 lõike 1 punkti 1 juures ning eesmärgi täitmiseks vajalikud diagnoosid on nimetatud § 7 lõike 3 punkt 4 all. Lisaks päritakse diagnoosimise kuupäev. Lõige 5 sätestab, et § 7 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab haigekassa andmekogu andmed ravikindlustuse olemasolu kohta ja ravikindlustuse lõppkuupäeva, samuti sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku perearsti ees- ja perekonnanime ning tervishoiutöötajate riikliku registri koodi. Register kasutab neid andmeid kutsutavate isikute nimekirjade moodustamiseks ja uuringukutsete saatmiseks. Jämesoolevähi sõeluuringu kutsele trükitakse ka perearsti andmed, sest jämesoolevähi sõeluuringuks vajaminev komplekt saadakse perearstilt. Lõike 6 järgi koostatakse § 7 lõigete 1–5 alusel väljaselgitatud sõeluuringule kutsutavatele isikutele TIS-is kutse sõeluuringus osalemiseks ja registrisse kantakse sõeluuringu kutse number. Vahetult enne sõeluuringu sihtrühmale kutsete koostamist ja lõpliku nimekirja kinnitamist tehakse kontrollpäringud TIS-i, vähiregistrile ja haigekassa andmekogule. Kontrollpäring on vajalik, sest sõeluuringu paberkutset ei saadeta ravikindlustust mitteomavatele isikutele, samuti neile, kellel on vastava paikme vähk diagnoositud viimase viie aasta või jämesoolevähi sõeluuringu puhul elu jooksul või on tehtud viimase 12 kuu jooksul mammograafiiline või 120 kuu jooksul koloskoopiline uuring. Loodud kutsed kuvatakse sõeluuringusse kutsutavatele isikutele TIS-i patsiendiportaalis5. Vastutaval töötlejal on õigus sihtrühma kuuluvale isikule kutse saatmiseks kasutada erinevaid elektroonilisi vahendeid või kirjalikku otseposti vastavalt sihtrühma vanusele ja andmete kättesaadavusele (lõige 7). Paragrahvis 8 sätestatakse TIS-ist registrile edastatavad andmed rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu kohta. Lõigetes 1–3 nimetatakse TIS-i poolt edastatavad rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed. Punkti 1 kohaselt edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku üheseks tuvastamiseks. Punkti 2 järgi edastatakse meditsiinidokumendi andmed: dokumendi number, kuupäev, tüüp, versioon ja OID kood. Need on vajalikud dokumendi unikaalsuse 5 Patsiendiportaal: https://www.digilugu.ee/login;jsessionid=1420962121787FA45C35723ADE8EAEF9. 7 kontrollimiseks. Dokumendi tüüp ja OID kood on tehnilised andmeväljad, millest esimene näitab, kas tegemist on nt saatekirja vastuse, ambulatoorse või statsionaarse epikriisiga, ja teine näitab objekti ehk dokumendi unikaalset numbrikombinatsiooni, mis on vajalik päringutes duplikaatsuse kontrolliks. Rinnavähi sõeluuringu põhiuuringu (lõige 1) puhul edastatakse registrile sõeluuringu mammograafia andmed. Punktide 2–11 järgi edastatakse järgmised andmed: tervishoiuteenuste loetelu järgi radioloogilise uuringu (mammograafia) kood ja nimetus. Need on vajalikud esmasuuringute päringute tegemiseks. Uuring meditsiiniradioloogia ja nukleaarmeditsiini protseduuride loetelu järgi on tehtud radioloogilise uuringu või protseduuri nimetus kehtiva klassifikaatori järgi, tegemist mammograafia uuringu täpsustusega (mõlemast rinnast, kahes projektsioonis CC (kraniokaudaalsuund) ja MLO (põikisuund)). Radioloogilise uuringu liik on radioloogilise uuringu liik kehtiva klassifikaatori alusel, antud juhul on tegemist mammograafia uuringuga. Iga ülesvõtte juurde tuleb ka lisada täpsustus, kummast rinnast on ülesvõte tehtud, selleks on vaja märkida üles kehapiirkond. Ülesvõtte andmetest on vajalikud Accession Number ja SUID, mis on tehnilised andmeväljad radioloogiliste uuringute korral. Need võimaldavad kontrollida dokumendi unikaalsust duplikaatide kontrollimisel. Vajalikud on ka uuringu tegemise aeg (kuupäev) koos uuringut teinud tervishoiuasutuse andmetega (nimi ja registrikood) ning uuringu tegija andmetega (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood), et välja selgitada, kas kõikidest tervishoiuasutustest andmed laekuvad. Edastatakse radioloogilise uuringu tulemus ja kirjeldus koos uuringu hindamise ajaga, sest sõeluuringu aasta lõpus tehakse aasta kokkuvõte tehtud uuringu tulemuste ja hinnangute põhjal. Vajalikud on ka radioloogilise uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood), et anda tagasisidet TTO-dele, kui selgub, et on esinenud intervallvähki. Intervallvähiks peetakse vähki, mis tekib umbes üks aasta pärast sõeluuringul käimist ning negatiivse sõeluuringu tulemuse saamist. Uuringu tulemusi on vaja kodeerituna TTO-de poolt, sest tervishoiutöötajate poolt vabateksti väljale kantud andmete hindamine ja kodeerimine võib kaasa tuua ebatäpsusi ja ei ole mõistlik andmete kasutamise viis. Samuti võib vabatekstil olla tundlikku teavet, mis pole registri töötajatele mõeldud. Emakakaelavähi sõeluuringu põhiuuringu (lõige 2) puhul edastatakse TIS-ist registrile emakakaela tsütoloogilise uuringu andmed. Punktide 3–10 järgi edastatakse järgmised andmed: patoloogia uuringu LOINC kood ja uuringu nimetus ning tervishoiuteenuste loetelu järgi uuringu alternatiivkood ja nimetus. Need on vajalikud esmasuuringute päringute tegemiseks. Patoloogia uuringu ID on vajalik samalt isikult võetud erinevate proovimaterjalide üheseks tuvastamiseks. Vajalikud on andmed proovimaterjali võtmise aja (kuupäev) kohta ning täpsustus, millist tüüpi on proovimaterjal ja millisest emakakaela osast proov võeti. Materjali hinnatakse patoloogia uuringuga, mille kohta kogutakse järgmisi andmeid: hindamise aeg, uuringumaterjali adekvaatsus ja uuringumaterjalile antud patomorfoloogiline kirjeldus. Patoloogia uuringu tulemust on vaja kodeeritult, sest tervishoiutöötajate poolt vabateksti väljale kantud andmete hindamine ja kodeerimine võib kaasa tuua ebatäpsusi ja ei ole mõistlik andmete kasutamise viis. Samuti võib vabatekstil olla tundlikku teavet, mis pole registri töötajatele mõeldud. Patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood) on vajalikud hindaja üheseks tuvastamiseks. Tervishoiuasutuse andmed on vajalikud, et välja selgitada, kas kõikidest asutustest andmed laekuvad, samuti selleks, et anda tagasisidet haiglatele, kui selgub, et on esinenud intervallvähki. Jämesoolevähi sõeluuringu (lõige 3) põhiuuringu puhul edastatakse TIS-ist registrile peitveretesti andmed. 8 Punktide 3–10 järgi edastatakse laborianalüüsi LOINC kood ja nimetus, mis on vajalikud esmasuuringute päringu tegemiseks ja näitavad, et tegemist on analüüsiga. Referentsväärtus või otsustuspiir võrdleb testi tulemust standardväärtusega ehk mille järgi määratakse, kas test on olnud positiivne või negatiivne. Samuti edastatakse proovimaterjali võtmise aeg (kuupäev), laborianalüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus, tulemuse hindamise aeg ning laborianalüüsi tulemuse hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). Analüüside tulemusi on vaja kodeerituna, sest tervishoiutöötajate poolt vabateksti väljale kantud andmete hindamine ja kodeerimine võib kaasa tuua ebatäpsusi ja ei ole mõistlik andmete kasutamise viis. Samuti võib vabatekstil olla tundlikku teavet, mis pole registri töötajatele mõeldud. Lõike 4 järgi edastab haigekassa andmekogu rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute põhiuuringute andmed. Tervishoiuteenuste loetelu järgi edastatakse osutatud teenuste andmed, raviarvele märgitud teenuse osutamise kuupäeva ning TTO-de andmed. Andmete linkimise aluseks kasutatakse isiku isikukoodi. Andmed eri paikmete sõeluuringu sihtrühmas tehtud põhiuuringute kohta on vajalikud, et tagada ja kontrollida registri andmete kõiksust. Seda kasutatakse seetõttu, et kõik vajalikud andmed alati ei laeku TIS-i õigeaegselt või kasutades viimasena kasutusele võetud standardit. Paragrahvis 9 sätestatakse registrile edastatavad andmed rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringute kohta. Lõigetes 1–3 nimetatakse TIS-i poolt edastatavad rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringute andmed. Punkti 1 kohaselt edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku üheseks tuvastamiseks. Punkti 2 kohaselt edastatakse meditsiinidokumendi andmed, mille andmeväljade kirjeldused on leitavad § 8 lõigete 1–3 juures. Rinnavähi sõeluuringu lisauuringu (lõige 1) puhul edastatakse registrile radioloogiliste ja patoloogia uuringute andmed. Rinnavähi sõeluuringu esimene lisauuring on tavaliselt ultraheli, peen- või jämenõelbiopsia, vastavalt rinnavähi sõeluuringu juhendile tehakse vajaduse korral MRT jt radioloogiliste uuringute alla kuuluvad uuringud.6 Radioloogiliste uuringute andmeväljade kirjeldused on leitavad § 8 lõike 1 juures, patoloogia uuringute andmete vajadust on selgitatud § 8 lõike 2 juures. Emakakaelavähi sõeluuringu lisauuringu (lõige 2) puhul edastatakse registrile HPV analüüsi, kolposkoopilise uuringu ja patoloogilise uuringu andmed7. HPV (inimese papilloomiviiruse) diagnostiline uuring kuulub laborianalüüside hulka. Laborianalüüside andmete vajadust on kirjeldatud § 8 lõike 3 juures ja patoloogia uuringu andmete selgitused on leitavad § 8 lõike 2 juures. Kolposkoopia uuringu tulemus edastatakse TIS-i dokumentide uuringu/protseduuri andmeplokist. Uuringu vastuses tuleb täita kolposkoopia uuringu kood ja nimetus, mida kasutatakse päringute tegemiseks. Samuti edastatakse kolposkoopia uuringu tegemise kuupäev, tulemus ja kirjeldus ning uuringu tegija andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). Uuringu tulemus edastatakse kodeerituna, sest tervishoiutöötajate poolt vabateksti väljale kantud andmete hindamine ja kodeerimine võib kaasa tuua ebatäpsusi ja ei ole mõistlik andmete kasutamise viis. Samuti võib vabatekstil olla tundlikku teavet, mis pole registri töötajatele mõeldud. Jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu (lõige 3) puhul edastatakse registrile koloskoopilise ja patoloogilise uuringu andmed. Patoloogia uuringu andmete vajaduse selgitus on leitav § 8 lõike 2 juures. 6 Rinnavähi varajase avastamise tegevusjuhend: https://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_ravijuhendid_andmebaas_tunnustatud/Rinnavahk.pdf. 7 Emakakaelavähi sõeluuringute juhend: http://cancer.ee/wp-content/uploads/2015/11/Emakakaelav%C3%A4hi- s%C3%B5eluuringute-juhend.pdf. 9 Uuringu tulemuste päringu tegemiseks on vajalik koloskoopia uuringu kood ja nimetus tervishoiuteenuste loetelu järgi. Ravimenetluse uuringu kood ja nimetus tervishoiuteenuste loetelu järgi, on vajalikud lisateabe saamiseks, nt kui uuringu käigus selgub, et on vaja eemaldada polüübid. Lisaks tuleb lisada ravimenetluse kirjeldus ja põhjendus vabatekstina. Vajalikud on andmed koloskoopia uuringu tegemise kohta (kuupäev) ja põhjendus, miks uuring katkestati või ära jäeti (nt halb soole ettevalmistus, keeldumine jms). Selle põhjal on võimalik eristada kordusuuringuid. Selleks, et arvutada ja hinnata sõeluuringu kvaliteediindikaatoreid, kogutakse ka kvalitatiivseid näitajaid (soole ettevalmistuse kvaliteet, umbsoolde jõudmine, koloskoobi väljatoomise aeg). Koloskoopia uuringu leid tuleb edastada kodeerituna, sest tervishoiutöötajate poolt vabateksti väljale kantud andmete hindamine ja kodeerimine võib kaasa tuua ebatäpsusi ja ei ole mõistlik andmete kasutamise viis. Samuti võib vabatekstil olla tundlikku teavet, mis pole registri töötajatele mõeldud. Leiu täpsustus, paikme kood ja kirjeldus on vajalikud, et teada kust täpselt jämesooles avastati kasvajaline või muu haiguslik leid. Kui leiti polüüpe, on vajalik täpsem informatsioon polüübi suuruse ja kuju ning koe visuaalse hinnangu kohta, polüübi eemaldamise korral ka eemaldamise täielikkus. Kui eemaldatud polüübist või muust koest võetakse koetükk, on histoloogia tellimuse olemasolu fakt, et hiljem linkida omavahel sõelkoloskoopia ja histoloogia vastus. Koloskoopia tüsistuste informatsioon (tüsistuste tekkimine ja kirjeldus, nt verejooksu tekkimine, perforatsioon jm) on oluline kvaliteediindikaatori arvutamiseks ja hindamiseks. Koloskoopia uuringu tegija andmed on vajalikud koos selle tervishoiuasutuse andmetega, kus uuring tehti. Need andmed on vajalikud registri eesmärkide täitmiseks, et analüüsida sõeluuringuprogrammide tulemuslikkust ja tõhusust. Lõike 4 järgi edastab haigekassa andmekogu registrile rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu kohta samad andmed, mis on nimetatud määruse § 8 lõikes 4. Paragrahvis 10 sätestatakse, et registrile edastatakse andmed rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringujärgse ravi kohta. Lõikes 1 nimetatakse andmed sõeluuringujärgse ravi kohta, mida edastab TIS. Punkti 1 järgi edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku üheseks tuvastamiseks. Punkti 2 kohaselt edastatakse meditsiinidokumendi andmed, mille andmeväljade kirjeldused on leitavad § 8 lõigete 1–3 juures. Punktide 3 ja 4 järgi edastatakse uuringu või protseduuri ja operatsiooni kood ja nimetus EHK tervishoiuteenuste loetelu järgi ning nende toimumise kuupäev. Punkti 5 järgi edastatakse uuringu, protseduuri või operatsiooni teinud TTO nimi ja registrikood ning tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood. Sõeluuringuprogrammi terviklikkuse seisukohalt on oluline hinnata nende patsientide ravi kohta edastatud teavet, kellel leiti uuringute tulemusena pahaloomuline kasvaja. Vastavate tulemuste hindamine aitab tagada parema kvaliteedi nii sõeluuringuprogrammi raames kui ka teha vajalikke muudatusi programmi toimimises. Lisaks isiku üldandmetele töödeldakse vähi sõeluuringute registris sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku tervise- ja surmaandmeid ning andmete esitaja andmeid. Need on vajalikud registri eesmärkide täitmiseks, et analüüsida sõeluuringuprogrammide tulemuslikkust ja tõhusust. Paragrahvis 11 sätestatakse registrile sõeluuringu käigus kinnitatud esmase diagnoosi andmete edastamine TIS-i (lõikes 1) ja vähiregistri (lõikes 2) poolt. Lõikes 1 sätestatakse TIS-i poolt edastatavad andmed kinnitunud diagnoosi kohta. Punkti 1 järgi edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku üheseks tuvastamiseks. Punkti 2 kohaselt edastatakse meditsiinidokumendi andmed, mille kirjeldused on leitavad § 8 lõigete 1–3 juures. Punktide 3 ja 4 järgi edastatakse uuringu kood ja nimetus tervishoiuteenuste loetelu järgi ja uuringu toimumise kuupäev. 10 Punkti 5 – anamnees või märkused – järgi edastatakse andmed sõeluuringusse kuuluva isiku ütluspõhiste terviseprobleemide kohta, mille alla kuuluvad nt tarvitatavad ravimid ja teadaolevad allergiad, lisaks tervisekäitumine ja harjumused ning põetud haigused ja varasem ravi. Iga visiidi käigus tuleb tervishoiutöötajal anamneesi andmeid koguda või täiendada. Märkuste välja täidavad tervishoiutöötajad soovi korral. Punkti 6 järgi edastatakse § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnooside andmed, mis on vajalikud uuringu käigus kinnitunud diagnoosi kinnitamiseks. Diagnoosi liik (punkt 7) näitab, kas tegu on põhihaiguse või kaasuva haiguse diagnoosiga, sealjuures on vajalik ka diagnoosimise kuupäev. Punkti 8 järgi edastatavad andmed on vajalikud diagnoosi edastamise aluseks oleva dokumendi koostamise või haigusjuhtumi lõpetamise kuupäeva teadasaamiseks. Ravi andmete analüüsimiseks on vajalikud sõeluuringujärgse ravi andmed (punk 9). Sellega saab register analüüsida sõeluuringus osalenud isikute ravitulemusi. Lõike 2 järgi vähiregistri poolt edastatavate andmete selgitused on § 7 lõike 4 juures. Andmed on vajalikud sõeluuringu käigus avastatud kasvajate diagnoosi ja ravi kohta teabe kogumiseks ja analüüsimiseks. Lisaks päritakse detailsemaid andmeid kasvaja kohta, nt morfoloogiline diagnoos, pahaloomulisuse aste, kasvaja levik, TNM kood ja kasvaja staadium ning diagnoosi kinnitanud uurimismeetod ja kuupäev. Need on registrile vajalikud registri eesmärgi täitmiseks, sest võimaldavad kontrollida sõeluuringu käigus tehtud uuringute kvaliteeti ning analüüsida sõeluuringu käigus avastatud kasvajate levikut ja staadiumi, sh valitud ravimeetodi vastavust sellele. Paragrahvis 12 määratakse registrile andmeid esitavad muud isikud ja kirjeldatakse sõeluuringu episoodi kokkuvõtvaid andmeid. Lõike 1 järgi mõistetakse episoodina sõeluuringu tegemise aastal vastava paikme sihtrühma kuuluvale isikule sõeluuringu käigus tehtud uuringute ja sõeluuringu lõpptulemuse kogumit. Lõikes 2 tuuakse välja, et määruse § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks moodustab register täiendavaid andmeid, kasutades selleks TIS-i, vähiregistri ja surma põhjuste registri andmeid. Lõikes 3 määratakse milliseid andmeid register TIS-ist edastatavate andmete põhjal moodustab. Punkt 1 – episoodi aasta on tehniline andmeväli. Igal konkreetsel aastal on kutsutud kindla sünniaastaga naised ja mehed (jämesool) sõeluuringule. Punkt 2 – vähipaige. Igal konkreetsel aastal on kutsutud kindla sünniaastaga naised rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringule ning mehed jämesoolevähi sõeluuringule. Punkt 3 – episoodi number näitab mitmenda paikmega seotud episoodiga on tegemist. Episoodi numbrid algavad ühest ja suurenevad järgnevatel aastatel ühe võrra. Punkt 4 – kutsumata jätmise põhjus. Näiteks rinnavähi puhul ei kutsuta sõeluuringule naisi, kes on eelnenud 12 kuu jooksul mammograafilisel uuringul käinud või kellel on eelneva viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähk. Kutsumata jätmise põhjus: uuringul käinud või on diagnoositud vähk. Episoodi lõpptulemus: uuringul käinud ja/või vähk diagnoositud. Punktides 5–11 nimetatud andmed on vajalikud avastatud kasvaja diagnoosimeetodi, kasvaja leviku ja ravi adekvaatsuse analüüsimiseks. Punkt 11 – episoodi lõpptulemuse all kogutakse andmeid järgmiselt: „osales sõeluuringul, tulemus negatiivne“, „osales sõeluuringul, tulemus teadmata“, „leitud vähk“, „leitud vähieelsed muutused“. Punkt 12 – tagasikutsutav ja tagasi kutsumise aasta. Tegemist on tehnilise andmeväljaga, mis salvestatakse isiku eelmise episoodi sulgemise teabe põhjal, et isikut jämesoolevähi sõeluuringus edaspidi kohorti sisse või kohordist välja arvata, st kui on laekunud esmase uuringu negatiivne tulemus, siis on isik tagasi kutsutud kahe aasta pärast. Kui jämesoolevähi sõeluuringus osalenule on laekunud lisauuringu (sõelkoloskoopia) andmed, on isik kutsutute hulgast alatiseks välja arvatud. Lõikes 4 sätestatakse registrisse kantavad kutsete saatmise andmed: kutse saatmise kuupäev ja viis (punkt 1) ning korduskutse saatmise kuupäev ja viis (punkt 2). Lisaks kantakse registrisse 11 juhuslikustatud valimi andmed (punkt 3), mida kasutatakse uutele sõeluuringumeetoditele või teavitamise viisidele üle minnes. Sõeluuringu kutse ja korduskutse(te) saatmise andmed on olulised, et hinnata, kas inimene sai kutse ja kas ta osales sõeluuringul. Lisaks on nimetatud andmed olulised, et tagada sõeluuringuprogrammi üleriigiline koordineerimine ja korraldamine, samuti kutsetega hõlmatute hindamiseks. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja uuringu tulemustest teavitamine, mis puudutas jämesoolevähi sõeluuringu esmasuuringu tulemustest teavitamist, sealhulgas jäetakse välja ka nende andmete kogumine (tulemustest teavitamise kuupäev, viis ja tüüp). Varem kogutud andmeid säilitatakse registris tähtajatult. Muudatus tehakse, et ühtlustada kõikide sõeluuringu paikmete (emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi) tulemustest teavitamise protsessi. Samuti on praeguse korralduse puhul (lihtposti teel saatmisel) tegemist olulise isikuandmete lekkimise riskiga, mis on kaasa toonud kaebusi sõeluuringus osalejate poolt. Lisaks on puudujäägid rahvastikuregistri andmetes – paljudel isikutel puudub täpne postiaadress ja seetõttu ei ole võimalik tulemusi lihtpostiga edastada. Seega ei täida praegune korraldus oma esialgset eesmärki sihipäraselt. Kokkuleppel Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Seltsi ja Tervise Arengu Instituudiga teavitab sõeluuringus osalevat isikut jämesoolevähi sõeluuringu esmasuuringu tulemustest ja lisauuringute vajadusest isiku perearst. Lisauuringu vajaduse korral on perearstipoolne teavitus aktiivne. Sõeluuringus osalenud isiku teavitamine sõeluuringu tulemustest toimub võlaõigusseaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras – võlaõigusseaduse puhul §-de 758– 773 järgi (41. peatükk „Tervishoiuteenuse osutamise leping“) ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduses reguleerib TIS-i ja sellesse andmete edastamist 51. peatükk „Tervise infosüsteem“. TIS- i kaudu on sõeluuringus osalenud isikule patsiendiportaali kaudu andmed samuti kättesaadavad. Lõikes 5 sätestatakse surma põhjuste registri poolt registrile edastatavad andmed isiku surma (kuupäev) ja selle põhjuste (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning muud surma soodustanud olulised seisundid) kohta. Surmaandmed on vajalikud, et analüüsida sõeluuringuprogrammide tõhusust. Surma põhjuse kohta andmete kogumine aitab eristada suremust pahaloomulise kasvaja tõttu ja muudel põhjustel ning seeläbi vähihaigete elumuse muutusi tänu sõeluuringutele. Andmed võimaldavad analüüsida vähi esinemist, sealhulgas elumust. Samuti on surma põhjuste registri andmed vajalikud, et tagada vähijuhtude täielikkus vastavalt rahvusvahelistele reeglitele (Rahvusvaheline Vähiregistrite Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Vähiuurimisinstituut, Maailma Terviseorganisatsioon). Paragrahvis 13 kirjeldatakse andmevahetuse viisi teiste andmekogudega. See toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil. Register teeb regulaarselt andmevahetust teiste registritega (rahvastikuregister, vähiregister, surma põhjuste register ja haigekassa andmekogu), et andmeid koguda, täiendada ja rikastada. Teised andmekogud, kellega andmevahetus toimub ja kellelt andmeid päritakse, on vajalikud registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks, täpsustuste tegemiseks ja andmete tervikluse tagamiseks. Paragrahvis 14 sätestatakse andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine. Lõigetes sätestatud ülesannete täitmisel vastutab registri vastutav töötaja registriandmete täielikkuse ja kvaliteedi eest. Lõike 1 kohaselt vastutab registrile edastatud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Lõike 2 kohaselt on registri vastutaval töötlejal registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitajatele täpsustavaid päringuid. Seda tehakse seaduses sätestatud korras. 12 Lõikes 3 tuuakse välja, et kui registrisse kantud andmetes avastatakse vigu või ebatäpsusi, teeb parandused vastutav töötleja. Paragrahv 15 reguleerib registriandmete logimist. Selle kohaselt tagab vastutav töötleja infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta. Oluline on tagada tuvastatus ka muutja ja muudetava aja osas. Paragrahv 16 sätestab andmetele juurdepääsu, andmete väljastamise ja säilitamise korra. Registrisse kogutakse andmeid, mis on vastavuses Euroopa Liidu kvaliteedinõuetega sõeluuringuregistri andmekoosseisudele ja mille on heaks kiitnud Euroopa Komisjoni juures tegutsev sõeluuringute eksperdigrupp. Registri andmeid ei kasutata aktiivses ravitöös ehk raviarstidel ei ole juurdepääsu registri andmetele. Andmete väljastamine kolmandatele isikutele võimaldatakse üksnes kooskõlas avaliku teabe seaduse ja andmekaitse üldmääruse,8 isikuandmete kaitse seadusega (edaspidi IKS) ning rahvatervise seaduses toodud erisustega. Isikul endal on õigus teha päringuid tema enda andmete töötlemise kohta, mis tuleneb juba andmekaitse üldmäärusest. Lisaks toimub isikustatud kujul andmete väljastamine teadustöö eesmärgil, kui selleks on vastava teadusuuringu tegija hinnangul ülekaalukas avalik huvi ja töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta tema kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi (IKS § 6). Samas on rahvatervise seaduses andmete väljastamise ulatust piiratud, püüdes kaaluda andmevajaduste tegelikku mahtu. Kuna terviseandmed on delikaatsed andmed ning see võib kahjustada olulises osas nii isiku kui ka tema lähedaste eraelu, on rahvatervise seaduses täiendav piirang. Seaduse § 141 lõike 2 kohaselt tagatakse andmete kättesaadavus järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks“ (vastav säte on lisatud seaduse eelnõuga 778 SE). Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine. Selle kohaselt võimaldatakse andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Samas andmete väljastamine toimuks piiratult, vastavalt rahvatervise seaduse alusel toodud piirangutele. Nii ei korrata siin mõisteid ega seda, mida reguleerib kas andmekaitse üldmäärus (andmesubjekti osas) või siseriiklik IKS (teadustöö, ajaloouuring). Lõike 2 kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja. Lõige 3 sätestab, et vastutav töötleja tagab avalikkusele ligipääsu registri andmetele, avaldades vähi sõeluuringute registri andmed asutuse veebilehel. Andmed avaldatakse statistiliste andmetena isikustamata kujul. Samuti avaldatakse andmeid andmete kasutajatele TAI tervisestatistika ja -uuringute avalikus andmebaasis9. Säte reguleerib statistiliste andmete avaldamist asutuse veebilehel, mitte registri aktiivandmeid. Lõike 4 kohaselt tuleb vastutaval töötleja pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. Muul moel töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming registri andmetega. Tuvastatav peab olema kes ja millal töötlustoimingu tegi. Paragrahvis 17 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logiandmete säilitamise tähtajad. Lõikes 1 määratakse registrisse kantud andmete tähtajatu säilitamine. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). 9 Tervisestatistika ja -uuringute andmebaas: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/index.html. 13 Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse andmeid tähtajatult ka kehtiva põhimääruse alusel. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatult on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll, sest: - seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust teiste registritega ning varem kogutud andmete ja isikustatud andmete olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimine eri uuringute käigus annab võimaluse ühendada andmeid isikutasandil, mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike, väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik eri põlvkondade isikustatud andmeid ja korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende; - võimaldab võrdlust teiste riikide andmestikega. Registri andmestik hõlmab ideaaljuhul kõiki Eestis diagnoositud haigus- ja surmajuhte ning selle abil saab teha mitmeid haigestumuse, elumuse ja suremuse võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja aegreas joonistuvate mustrite jälgimine määravad kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitsel. Lõikes 2 sätestatakse registri logiandmete säilitamine kuni viis aastat alates andmete tekkimisest. Paragrahvis 18 sätestatakse, et järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. Nii teostab järelevalvet nt vastutav töötlejal või Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse piires või ka küberturvalisuse seaduse alusel Riigi Infosüsteemi Amet. Paragrahv 19 kehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga, rahastatakse selle pidamist (arendus- ja hooldustöid) vastutavale töötlejale selleks eraldatud riigieelarve vahenditest. Paragrahv 20 sätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister. Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andmed antakse üle avalikku arhiivi või teise andmekogusse või hävitatakse ning määratakse selleks kindel tähtaeg. Andmete üleandmisel määratakse eraldi otsusega vastav kord ja tähtaeg. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud korras. 14 Paragrahvi 21 järgi tagatakse ka seni kogutud andmete (Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määrus nr 5) säilitamine tähtajatult, et vältida säilitamise tähtaegades segadust. Seega jäävad nii seni registris säilitatud andmed kui ka tekkinud alusandmed registrisse tähtajatult. Paragrahv 22 sätestab määruse jõustumise erisused. Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a (lõige 1). Jõustumine on seotud seaduse eelnõu 778 SE jõustumisega. Määruse § 7 lõike 3 punktid 7–10 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a, et teha eelnevalt vajalikud registri arendustööd (lõige 2). 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja andmete säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. 4. Määruse mõjud Mõju sihtrühm: rahvastik Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika otsuste tegemiseks, vähihaigestumuse ennetustegevuste planeerimiseks, võttes kasutusele uusi sõeluuringumeetodeid. Registri andmete põhjal saab analüüsida sõeluuringuprogrammide kvaliteeti ja tõhusust. Rakendatud tegevuste tulemusena paraneb rahvastiku terviseseisund. Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja heaolule. Mõju sihtrühm: Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse Tervise Arengu Instituudi töötajad (registri töötajad) Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, seega ei too see kaasa ka töökorralduslikke muudatusi Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse töötajatele ega tervisevaldkonna poliitikakujundajatele. Suurema täiendusena tehakse HPV immuniseerimise andmete pärimine TIS-ist. Andmevahetuse sujuvamaks ja automaatsemaks muutmiseks on vajalik teha tehnilisi arendustegevusi, mille orienteeruv kulu on 10 000 eurot ja selleks vajalike kulude katmiseks on TAI eelarvesse vajalik taotleda lisavahendeid. Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määrusel ei ole mõju TTO-dele, kes esitavad registrile andmeid endistviisi. Käesolevas määruses tehtavate muudatustega ei lisandu TTO-dele uusi kohustusi, samuti ei muutu nende jaoks registrile andmete esitamine, mida nad teevad endistviisi. Samuti ei muutu andmete esitamise kohustus, mis jääb neile ka edaspidi, et tagada ülevaade vähihaigestumuse, esmasjuhtude diagnoosimise ja ravimeetodite kasutamise kohta. Võrreldes kehtiva määrusega on välja jäetud uuringu tulemustest teavitamine registri poolt, mis eelkõige puudutas jämesoolevähi sõeluuringu esmasuuringu tulemustest teavitamist. Tehtava muudatusega on antud sõeluuringu esmasuuringu ja 15 lisauuringust teavitamise kohustus sõeluuringus osaleva isiku perearstile. See toob kaasa mõningase töökoormuse suurenemise, kuid ei ole märkimisväärne. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Muutub vaid vastutav töötleja, kes on seni olnud volitatud töötleja rollis ning tunneb hästi olemasolevaid protsesse ja andmete töötlemise tingimusi. Alates 01.01.2020 toimub täiendav andmete edastus registrile TIS-ist (inimese papilloomiviiruse vastase vaktsiiniga immuniseerimise andmed). Kuna registri jaoks on tegemist peamise andmeallikaga, rakendatakse täiendavatele andmetele olemasolevaid andmete töötlemise korda ja tingimusi. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. Lisaks ei ole tegemist uue loodava andmekoguga vaid pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu ja toimub olemasolevate protsesside alusel. Iga vähi sõeluuringute registriga kokku puutuv töötaja omab eriliiki andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus võrreldes varasemaga, sisuliselt ei muutu. Vastupidi, tänaseni täitis volitatud töötleja suures osas neid ülesandeid, mida asutakse uue määruse kohaselt nüüd täitma. Just TAI eesmärkide10 täitmiseks on nimetatud register vajalik. Volitatud töötlejana on TAI juba seni rakendanud parimat praktikat ning taganud sisemiste korraldustega optimaalseima andmetöötluse reeglid. Iga registritoimingutega tegeleb määratud isik, seega ei teki vastutava töötleja rolli muutumisel andmetöötlusele suurt ohtu, sest töötlemise ulatus ega sagedus ei muutu ning isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ja eesmärk jäävad samaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja infotehnoloogilise arendustegevusega. Vähi sõeluuringute register on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. TAI eelarves on registri pidamiseks vajalikud kulud teenuse „Vähktõve ennetus ja sõeluuringud“ hulgas, mis on 106 000 eurot (sealhulgas toetused 55 000 eurot ja majanduskulud 51 000 eurot). Lisaks on vajalik infotehnoloogiline arendustegevus, andmevahetuse lihtsustamiseks, täiendavate andmete pärimiseks (HPV immuniseerimise kohta) ja uute andmeväljade lisamiseks, mis tehakse vastavalt kehtivale standardile. Arendustegevuse ligikaudne maksumus on kokku 10 000 eurot ja selleks vajalike kulude katmiseks taotletakse TAI eelarvesse vajalikud lisavahendid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a ja määruse § 7 lõike 3 punktid 7–10 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks e-posti teel Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühingule, Eesti Gastroenteroloogide Seltsile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Onkoloogide Seltsile, Eesti Patoloogide Seltsile, Eesti Radioloogide Ühingule, Tervise Arengu Instituudile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Eelnõu kooskõlastuse käigus edastatud märkuste või ettepanekute kohta koostati vastav kooskõlastustabel, milles on selgitatud arvestamise või mittearvestamise põhjused (seletuskirja lisa). Kooskõlastust või märkuste mittesaatmist loeti vaikimisi kooskõlastuseks. Kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisana. 10 Tervise Arengu Instituudi põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014010 16 Tervise- ja tööministri määruse „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ seletuskirja lisa Lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise/mittearvestamise põhjus Rahandusministeerium 1. Registrite põhimääruste uuendamine on seotud Teadmiseks võetud. isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega. Lisaks isikuandmete kaitse küsimustele on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused ja struktuur, kuid SOMi kinnitusel olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei ole. 2. Iseendast võime määrused kooskõlastada, kuid Teadmiseks võetud. seejuures tuua välja mõned asjaolud, mh. vajadus konsolideerida keskmises perspektiivis andmekogud ja registrid TEHIKusse. Registrite põhimäärused peegeldavad ka uuendatud versioonis praeguseks välja kujunenud olukorda. 3. Võrreldes praeguse töökorraldusega muutub kolmel Selgitame, edaspidi muutub andmekogude (vähiregister, registril vastutav töötleja (SOMi asemel TAI). Registrite tuberkuloosiregister ja vähi sõeluuringute register) vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI) vastutav töötleja, mis on määratud lähtuvalt sellest, kelle (müokardiinfarktiregistri puhul vastutav töötleja Tartu ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud, Ülikooli Kliinikum). Samas on suur osa antud juhul Tervise Arengu Instituut. Volitatud töötleja sotsiaalministeeriumi IKT teenuste kompetentsist, jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistrile, kuna samuti andmekogudest ja infosüsteemidest on selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline konsolideeritud Tervise ja heaolu Infosüsteemide isik – Tartu Ülikool. Seega on muudetud andmekogude Keskusesse (TEHIK). volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks, kui volitatud töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus. Käesoleval juhul vaadati üle vastutava töötleja muudatused, volitatud töötleja muudatus saab toimuda vaid juhul, kui see on kooskõlas ka tegeliku olukorraga. Täna ei ole kõikide registrite tegevus IT osas TEHIKule delegeeritud, seetõttu ei ole tegemist formaalse vaid sisuliste ülesannete ümberjagamisega. 4. Võime praegu nõustuda, et mitmel põhjusel, Teadmiseks võetud. muuhulgas TAI registrite terviklikkuse ja kvaliteedi . Andmekogude arenduste konsolideerimise osas ei ole tagamiseks võib selline tööjaotus olla hetkel samme kokku lepitud. otstarbekas. Sellele vaatamata teeme ettepaneku Müokardiinfarktiregister on täna majutatud TÜKi juures, kaaluda võimalust SOM valitsemisala kõigi sest on Kliinikumi infosüsteemi osa. Antud andmekogu andmekogude ja registrite konsolideerimist TEHIKusse TEHIKu poolt üle võtmiseks on eelnevalt vajalik teha eelolevatel aastatel. Igal juhul peab aga olema arendustöid. Kuna praegune tööjaotus on toiminud alates arendustega tagatud TAI registrite ja tervise antud andmekogu loomisest, siis ilma eelneva analüüsita infosüsteemi ühilduvus ning koostoime võimekus. Ei ei ole otstarbekas seda TEHIKu poolt üle võtta, seega ole selge, miks peaks müokardiinfarktiregister eeldab kuluhinnangute tegemist. Ülesannete ületoomine paiknema edaspidi jätkuvalt TÜK juures (volitatud võib tähendada ka lisakulu, mistõttu see eeldab eelnevat töötleja) – iseendast peaks selle keskmises protsessi ja kokkuleppeid. Lisaks, konsolideerimine tuleb perspektiivis üle võtma SOM/TEHIK. läbi viia sisuliselt ning õigusakt saab kajastada tegelikku olukorda. 5. Eeltoodu kontekstis võib näit. välja tuua, et ühe TAI Teadmiseks võetud. registri puhul saadakse kliinilised andmed TISist (vähi Nimetatud erisused tulenevad andmekogu loomise hetkel sõeluuringute register), teiste puhul aga otse olnud võimekusest. Vähi sõeluuringute register on loodud tervishoiuteenuste osutajatelt (tuberkuloosiregister, neist viimati, mil ka tehniline võimekus oli suurem kui vähiregister, müokardiinfarktiregister). varasemalt asutatud andmekogud. Müokardiinfarktiregister saab lisaks osa kliinilisest Müokardiinfarktiregistri andmete täiendamine Eesti teabest Eesti Haigekassa andmekogust, mitte TISst. Haigekassa kliiniliste andmetega on lisatud, sest ka TISi andmehõive tõstmine on pidevas protsessis. 6. Seoses vastutava töötleja muutumisega tuleb Mittearvestatud. seletuskirjas täpsustada, kas määruse jõustumisest Vastutava töötleja muutumisel ei muutu tänane tulenevalt muutuvad ka SOM valitsemisala kulumudelid andmekogude rahastamissüsteem (TAI eelarvest), ning kas sel võib olla mõju 2019. a RE vahendite seega ei muutu SoMi valitsemisala kulumudelid. jaotusele programmide vahel 7. Palume edaspidi tagada, et kõigi käesolevate registrite Teadmiseks võetud. arendusvajaduste ja selleks taotletavate riigieelarve Selgitame, andmete esitamise võimalus paberil ressursside menetlemine toimuks valitsemisala ja (vähiregister ja tuberkuloosiregister) tuleneb sellest, et eelkõige TEHIKu arenduste ja ressursitaotluste antud andmekogud loodi ajal mil puudus tehniline menetlemisega samas üldraamistikus, kooskõlas IKT võimekus andmeid elektroonselt esitada. Selleks, et 17 taotluste kokku lepitud menetlemisega valitsemisalade edaspidi saaks nimetatud andmekogudele andmeid vaid üleselt. Mitme registri (vähiregister, elektroonselt või muul tehnilisel viisil esitada on vajalik tuberkuloosiregister) puhul on ette nähtud ka andmete teha andmekogudes ja teenuseosutajate esitamise võimalus paberil. SOM peaks täpsustama, infosüsteemised suuremahulisi IT arendustöid. Erinevate millistel asjaoludel on ette näha andmete esitamist sammudega püütakse jõuda paremate tulemusteni. paberil. 8. Vähi sõeluuringute registri ja müokardiinfarktiregistri Mittearvestatud. põhimääruste puhul tuuakse välja registrite Määruses tehtavad muudatuste jõustumist ei ole vajalik arendamiseks lisavahendite vajadust, mida TAI ja SOM siduda IKT valmimise ja selleks vajalike vahendite alles hakkavad taotlema. Seetõttu tuleb eelnõu saamisest. Selgitame, määruse § 13 (andmevahetuse seletuskirja kulude osa täiendada ning märkida, et viis teiste andmekogudega) kohaselt toimub taotluse mitterahuldamise korral kaetakse arendamise andmevahetus teiste andmekogudega riigi kulud TAI/Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul praeguse RE/RESi vahendite arvelt. Vastasel juhul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval tuleb määruse jõustumine seada sõltuvusse IKT viisil. Seega kuigi tehniline lahendus muudab arenduste valmimisest ja ei saa nõustuda pakutud andmevahetuse kiiremaks, sujuvamaks ja turvalisemaks kindlate kuupäevadega. võib andmevahetus toimuda ka muul kokkulepitud viisil. 9. Lõpuks, põhimõtteliselt võiks määrustes või Seletuskirja täiendatud. seletuskirjas selgelt öelda, et vastutava töötleja (või volitatud töötleja) ülesanne on tagada registritesse kantavate andmete kvaliteet, sh. terviklikkus ja andmete esitamise õigeaegsus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Seletuskirjades viidatakse Riigikogu menetluses olnud Arvestatud. eelnõule 650 SE, mis lükati Riigikogus 12.12.2018 tagasi. Riigikogu menetluses on alates 13.12.2018 eelnõu 778 Seletuskirjas viidatud eelnõu number ja viide on SE. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2019. aasta 15. korrigeeritud. Eelnõu 778 SE kohaselt jõustub seadus veebruaril. 2019. aasta 15. märtsil. Tuberkuloosiregistri põhimäärus Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 17 lg 2 (koos 6 lg 3 ja § 13). Jääb arusaamatuks, Määrusest jäeti välja kohustus paberil alusandmeid kas pärast 2019. a 1. jaanuarit digiteeritud digiteerida, siiski säilitatakse alusandmeid kahel viisil, alusdokumentide andmeid säilitatakse tähtajatult kolmel sest andmeid esitatakse nii paberil kui ka digitaalselt. eri viisil: paberil, digiteeritult (failis) ja andmekogusse kantult. See on ebamõistlik ja paneb paberdokumentide SoM-i poolt oleme alustanud terviseandmete digiteerimise vajalikkuse küsimuse alla, eriti kui paberil dokumenteerimise nõuete ja taristu terviklikku esitatakse teistesse andmekogudesse kantud andmeid. ülevaatamist. Lisaks on selle üheks eesmärgiks selgitada Dokumentide digiteerimisel tuleb tagada nende sisu välja kuidas andmete dokumenteerimist korraldada nii, et muutumatus ja kasutatavus ning digiteerimise protsess andmete kogumine järgiks ühekordse andmesisestuse (automaatselt) dokumenteerida, et digiteeritud põhimõtet ja andmetaristu oleks koostalitlusvõimeline. paberdokumendid saaks hävitada. Alternatiivne võimalus Seega jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole kohustust on säilitada paberil saadud alusdokumente üksnes esitada samu andmeid eri andmekogudesse. Andmete paberil ja lisaks nende andmeid registris. dokumenteerimise nõuetes muudatuste sisse viimisel TTO-d peavad samu või seotud andmeid esitama eri tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes andmekogudesse – tervise infosüsteemi (TIS), erinevate suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame haiguste registritesse ning tervishoiuteenuste järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites hüvitamiseks lisaks ka ravikindlustuse andmekogusse. suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid Selline praktika on üks andmete halva kvaliteedi andmete kogumise viise lõpetada, kuniks ei ole edasised põhjuseid ning vastuolus AvTS-i § 43.3 lõike 2 ja § 43.6 sammud selginenud. lõike 2 nõuetega. TTO-de mitmekordse esitamise koormus võib põhjustada vigu ja esitamata jätmist ning Vähi sõeluuringute register on loodud teistest lisaks tuleb eri andmekogudesse andmeid sisestada (vähiregister ja tuberkuloosiregister) registritest hiljem ja erinevalt. Näiteks esitatakse MIRi andmed e-idenditult, selle loomisel kasutati uut lähenemist. Lisaks selgitame TUBi ja VRi aga allkirjaga (paberil, digi-) või elektroonselt. millest tuleneb MIR-i erisus. MIR sai alguse erialaseltsi Andmed on standardiseerimata (nt MIRi esitatakse poolt arendatud ja kasutusel olnud andmekogust, mis surma kuupäev ja põhjus koos kellaajaga, TUBi ja VRi riiklikustati ja vastav lahendus (e-identimine) oli välja aga ilma; MIRi esitatakse ravimite andmed, TUBi aga arendatud. Seega oli vastavat lahendust mõistlik jätkata ravimite andmed koos tekstilise lisainfoga; jne). Tuleb riikliku andmekoguna, selmet uue lähenemisega jõuda olukorrani, kus TTO-d peavad andmed esitama arendustöid teha. üksainus kord, elektrooniliselt, mugavalt ning kaasaegsel ja standardiseeritud viisil, et neid saaks X-tee vahendusel Lisaks selgitame, kõik registrid ei kogu täpselt samu edastada ja eri vajadusteks, sh TTOde vajaduseks andmeid ja erisused tulenevad registrite erinevatest kasutada. eesmärkidest ning haiguste olemustest ja eripäradest. Seega ei saa katta alati kõike ühe juba kogutud andmestikuga aga ulatuses mida saab arvestada seda ka tehakse, sealhulgas kasutatakse ka teiste riiklike registrite andmeid. MIR vajab surma aega koos kellaajaga, et hinnata meditsiinilise abi kiirust ja kvaliteeti (südame infarktist tingitud äkksurmad) ja vastavalt saadud teabe põhjal kasutusele võtta meetmeid ravikvaliteedi parendamiseks. 18 Samas tuberkuloos ja vähk on kroonilised haigused ning surma kellaaja teave ei anna täiendavat teadmist ravikvaliteedis parendusmeetmete rakendamiseks. Samuti näiteks vähiregister kogub diagnoosiandmeid, kuid selleks ei ole vaja diagnoosi andmeid RHK-10 klassifikaatori järgi, sest see ei ole vähijuhu määratlemiseks piisava detailsusega. Seetõttu kogutakse diagnoosi määratlemiseks arsti poolne täpne kirjeldus kasvaja paiknemise ja morfoloogia kohta ning saadud teabe põhjal kodeeritakse vähijuht registri poolt kasutades ülemaailmselt vähiregistrites kasutatava RHK Onkoloogia osa (RHK-O) klassifikatsiooni alusel. Tuberkuloosi puhul on ravi lisainfo vajalik ravi järjepidevuse tagamiseks. Tuberkuloosi puhul on tegu õhu teel leviva nakkushaigusega, mis Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus seaduse kohaselt eriti ohtlik nakkushaigus ning teatud juhtudel on vajalik teave (ravi katkestamine, ravilt omavoliline lahkumine, ravi vahed vms) edastada Terviseametile haiguse puhangu ohu ära hoidmiseks. Tekib ebakindlus registri vajalikkuse kohta (kuna valdav Mittearvestatud. enamik andmed saadakse TISist, ja TIS peaks olema ka Registrid on loodud eesmärgiga koguda vähiregistri andmeallikas ning kuna ka TIS ja Haigekassa rahvastikupõhiselt süstematiseeritult vastavaid andmekogu peaksid omavahel andmeid vahetama). meditsiiniandmeid erinevatest andmekogudest ning tagamaks andmete täielikkus, mis hõlmab andmete kontrollimist, täpsustamist, standardiseerimist, analüüsimist, et andmed oleksid ajas ja rahvusvaheliselt võrreldavad. Registrisse kogutud andmete põhjal tehtud analüüsid annavad teavet tervisepoliitika kujundamiseks, haiguste ennetamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks ning erinevat tüüpi teadustööde tegemiseks. Selgitame, et vähi sõeluuringute register on vajalik sest kogub rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu programmide käigus saadud andmeid uuringutes osalemise, tehtud uuringute ja lisauuringute tulemuste ja tehtud ravi (avastatud muutuste korral) kohta. Registrisse kogutud andmete põhjal saab analüüsida ja regulaarselt hinnata sõeluuringuprogrammide tõhusust ja kvaliteeti ning teha erinevaid teadustöid. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning planeerida paremini rahalisi ja inimressursse. Lisaks on vähi sõeluuringute registri eesmärk koordineerida sõeluuringute korraldamist: moodustada kutseid (kohordi moodustamine vastavalt algoritmile) ja nende saatmist sõeluuringusse kutsutavatele (e-kirja või kirja teel). Nimetatud eesmärke ei ole võimalik täita vaid TISi ja Haigekassa andmekogu andmete põhjal, kuid saavad olla ja on andmeandjateks. Eesti Haigekassa Kooskõlastame tervise- ja tööministri määruse “Vähi Teadmiseks võetud. sõeluuringute registri põhimäärus “eelnõu märkusteta. Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühing Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühingu (EGEÜ) Teadmiseks võetud. juhatus on dokumendi eelnõuga tutvunud, täiendusi ega parandusi ei ole. Eesti Naistearstide Selts Annan teada, et Eesti Naistearstide Selts kooskõlastab Teadmiseks võetud. Vähi sõeluuringute registri põhimääruse. Eesti Laborimeditsiini Ühing Eesti Laborimeditsiini Ühing teeb järgmised Arvestatud osaliselt. muudatusettepanekud vähi sõeluuringu registri (3) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised põhimäärusesse: jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed: § 8. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed Punkt 5 on andmekoosseisust välja jäetud. Sest kui (3) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised peitvere uuringul puudub parameeter, ei ole registril neid jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed: andmeid võimalik koguda. 19 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; Punkti 6 sõnastust muudetud ja "referentsväärtus" on 2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud punkti sõnastusest välja jäetud. andmed; 3) laboratoorse analüüsi kood ja nimetus (LOINC); Punkt 11 sõnastust ei muudetud, sest registri 4) analüüsi alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste alusandmed päritakse TISist. TISi andmete esitamise loetelu); kohustus tuleneb määrusest "Tervise infosüsteemi 5) laboratoorse analüüsi parameetri kood ja nimetus edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende (LOINC); maha võtta. Põhjendus: peitvere uuringul säilitamise tingimused ja kord" ja juhul kui TISi esitatavate puudub parameeter andme koossesisus tehakse muudatused, seal hulgas 6) laboratoorse analüüsi referentsväärtus või otsustuspiir; kohustslikkuse ja mittekohustuslikkuse osas, siis Sõnastada: laboratoorse analüüsi ostustuspiir. vastavad muudatused mõjutavad ka registri Põhjendus: töörühma otsusega ei kasutata sõeluuringus andmekoosseise ning registri põhimäärusega ei muutu referentsväärtust andmete esitamine kohustuslikuks. 7) proovimaterjali andmed (võtmise kuupäev, tüüp ja Kuna registrile on antud andmed vajalikud, tagasiside proovinõu identifikaator); andmiseks või uuringu tulemuste täpsustamiseks, siis 8) laboratoorse analüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus; need andmevälja jäetakse andmekoosseisu ja päritakse 9) proovimaterjali tagasilükkamise põhjus; TISist kui need on sinna esitatud. 10) laboratoorse analüüsi tulemuse hindamise kuupäev; 11) laboratoorse analüüsi tulemuse hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). Sõnastada: laboratoorse analüüsi tulemuse hindaja andmed (tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood). Põhjendus: 2016 a lepiti jämesoolevähi sõeluuringu töörühmas kokku järgnevas: Alates 01.07 on muutmisel järgnevad nõuded (muudatus standardite paketis 6.0, publitseeritakse 1. juulil 2016): - kinnitaja kohta andmete esitamine muutub mitte kohustuslikuks, samas on võimalik andmeid siiski esitada - dokumendi autori kohta andmete esitamine muutub mitte kohustuslikuks, samas on võimalik andmeid siiski esitada. Tervise Arengu Instituut Käesolevaga kooskõlastab Tervise Arengu Instituut Arvestatud. Tervise- ja tööministri määruse „Vähi sõeluuringute Sõnastus oli eelnõus vastavalt kehtivale põhimäärusele, registri põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja tingimusel, et täpsustatud asjaolude kohaselt on määruses sõnastust määrus saab täiendatud järgmiste punktidega: korrigeeritud. „Vähi sõeluuringute registri põhimääruse“ eelnõu 1. § 3. Registri ülesehitus (1) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest. TAI kui registri tulevase vastutava töötleja jaoks on arusaamatu, mida on mõeldud „arhiveeritud registriandmete“ all? Vähi sõeluuringute registris on eranditult digitaalsed alusandmed, mis jäävad registrisse ning mida ei arhiveerita eraldi. TAI teeb ettepaneku jätta § 3 lg 1 sõnastusest välja „arhiveeritud registriandmetest“. 2. § 7. Andmeandjad sõeluuringu sihtrühma ja Arvestatud. kutsutavate isikute määramiseks Lõige on sõnastatud järgmiselt: (1) Rahvastikuregister Lg (1 ) Rahvastikuregister edastab registrile sõeluuringu edastab registrile sõeluuringu sihtrühma kuuluvate ja sihtrühma kuuluvate isikute väljaselgitamiseks järgmised kutsutavate isikute väljaselgitamiseks järgmised andmed andmed. Ettepanek lisada sõnastuses Lg (1) „kutsutavad isikud“, et tagada täpne sõnastus. Uus sõnastus: Lg (1) Rahvastikuregister edastab registrile sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute ja kutsutavate isikute väljaselgitamiseks järgmised andmed. 3. § 7 Lg2 p 3) jämesoolevähi sõeluuringust need, kellel Arvestatud. on elu jooksul diagnoositud jämesoole pahaloomuline Punkt on sõnastatud järgmiselt: 3) jämesoolevähi kasvaja ja kellele on 120 kuu jooksul tehtud sõeluuringust need, kellel on elu jooksul diagnoositud koloskoopiline uuring. jämesoole pahaloomuline kasvaja ja kellele on 120 kuu Ettepanek muuta sõnastus: lisada sõna koloskoopiline jooksul tehtud sõelkoloskoopiline uuring. ette täpsustuseks „sõelkoloskoopiline“, et tagada täpne 20 väljendus, kuna vastav punkt kokku lepitud töörühmas ja vormistatud jämesoole sõeluuringu korraldusjuhendis. Selgitus: sõelkoloskoopia erineb tavalisest koloskoopiast selle poolest, et uuritakse kaebusteta inimest, kes võib olla terve; invasiivse uuringuga on seotud tüsistuse risk, seetõttu on sõelkoloskoopiat läbiviivatele kabinettidele ja personalile kehtestatud kõrgemad kvaliteedinõuded. 4. § 7 Lg (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Arvestatud. eesmärgi täitmiseks edastab vähiregister registrile järgmised andmed: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmed; 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnoosid; 3) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; 4) kasvaja levik, TNM kood ja staadium; 5) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod; 6) diagnoosimise kuupäev. Ettepanek jätta lg (4) p1 välja järgmine lõik „-4“, põhjendus-linkimine käib ainult isikukoodiga ja teisi isikuandmeid vähiregister ei edasta. Jätta lg 4 punktid 3, 4 ja 5 sellest osast välja, kuna nimetatud eesmärgi täitmiseks vähiregister neid andmeid ei edasta ja vähi sõeluuringute register sellel eesmärgil antud punktis neid andmeid ei kogu. Ettepanek on viia p 3-5 nimetatud andmed § 11 koosseisu. Uus sõnastus: Lg (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab vähiregister registrile järgmised andmed: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnoosid; 3) diagnoosimise kuupäev. 5. § 11. Sõeluuringu käigus kinnitunud esmase Arvestatud. diagnoosi andmed (2) Vähiregister edastab registrile käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmed Ettepanek siia paragrahvi tuua lisaks järgmise punktid: 1) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; 2) kasvaja levik, TNM kood ja staadium; 3) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod; Põhjendus: lisada „kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; kasvaja levik, TNM kood ja staadium ja diagnoosi kinnitanud uurimismeetod“ antud paragrahvi koosseisu, kuna neid andmeid kasutab vähi sõeluuringute register antud paragrahvis nimetatud eesmärgil. Uus sõnastus: Lg(2) Vähiregister edastab registrile: 1) käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmed; 2) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; 3) kasvaja levik, TNM kood ja staadium; 4) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod. 6. § 12. Andmeandjad ja sõeluuringu episoodi Arvestatud. kokkuvõtvad andmed (5) Vähiregister edastab registrile käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmed sõeluuringuprogrammi kvaliteedi hindamiseks. Ettepanek siia paragrahvi tuua lisaks järgmise punktid: 1) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; 2) kasvaja levik, TNM kood ja staadium; 3) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod; Põhjendus: järgmised andmed „kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; kasvaja levik, TNM kood ja staadium ja diagnoosi kinnitanud uurimismeetod“ 21 on vajalik tuua antud paragrahvi koosseisu, kuna neid andmeid kasutatakse antud paragrahvis nimetatud eesmärgil. Uus sõnastus: Vähiregister edastab registrile käesoleva määruse § 11 lõikes 2 nimetatud andmed sõeluuringuprogrammi kvaliteedi hindamiseks. 7. § 12 lg (6) Surma põhjuste register edastab registrile Arvestatud. surmakuupäeva ja surma põhjuse (vahetu, varasem, alg- Sulgudes olev täpsustus „välispõhjustest tingitud ja välispõhjus ning välispõhjustest tingitud täpsustatud täpsustavad asjaolud“ on määruse tekstist välja jäetud. asjaolud ja surma soodustanud olulised seisundid). Seega antud surma põhjusega seotud andmeid ei tohi Ettepanek jätta ära „välispõhjustest tingitud täpsustavad register edaspidi Surma põhjuste registrist pärida. asjaolud ja“, kuna neid andmeid ei ole vähi sõeluuringute registri eesmärkide täitmiseks vaja koguda, neid register kogunud ei ole, tegu sisuliselt vabaväljaga, kus täpsustatakse trauma üksikasju. Uus sõnastus: lg (6) Surma põhjuste register edastab registrile surmakuupäeva ja surma põhjuse (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning surma soodustanud olulised seisundid). Tervise- ja tööministri määruse „Vähi sõeluuringute Arvestatud. registri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Paragrahvi 12, lõike 4 selgituses: Sõeluuringus osalenud isiku teavitamine sõeluuringu tulemustest toimub võlaõigusseaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras – võlaõigusseaduse puhul §-de 758–773 järgi (41. peatükk „Tervishoiuteenuse osutamise leping“) ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduses reguleerib TIS-i ja sellesse andmete edastamist 51. peatükk „Tervise infosüsteem“. TIS-i kaudu on sõeluuringus osalenud isikule patsiendiportaali kaudu andmed samuti kättesaadavad. Lõige lisatakse, et andmesubjektil oleks selge ülevaade, kuidas ja kus ta oma sõeluuringu tulemustest teada saab. Ettepanek jätta ära järgmine lause: „Lõige lisatakse, et andmesubjektil oleks selge ülevaade, kuidas ja kus ta oma sõeluuringu tulemustest teada saab.“ Põhjendus: eelnõus vastavat lõiget ei ole ja lause on ebavajalik, seletuskirjas on piisav põhjendus olemas. 2. Paragrahvi 7, lõike 4 selgituses: Arvestatud. nimetatakse registrile vähiregistri poolt edastatavad Seletuskirja korrigeeritud. andmed. Vähiregister edastab registrile sarnaselt TIS-iga isiku üldandmed ja diagnoosidega seotud andmed. Üldandmete selgitused on määruse § 7 lõike 1 punkti 1 juures. Lisaks päritakse detailsemaid andmeid kasvaja kohta (punktid 3–6), nt morfoloogiline diagnoos, pahaloomulisuse aste, kasvaja levik, TNM kood ja kasvaja staadium ning diagnoosi kinnitanud uurimismeetod ja kuupäev. Need on registrile vajalikud, sest võimaldavad kontrollida sõeluuringu käigus tehtud uuringute kvaliteeti ning analüüsida sõeluuringu käigus avastatud kasvajate levikut ja staadiumi, sh valitud ravimeetodi vastavust sellele. Ettepanek muuta sõnastust, vastavalt põhimääruse eelnõus tehtud ettepanekutele, eemaldada lõike selgitusest järgmine osa ning lisada paragrahv 11 juurde: Lisaks päritakse detailsemaid andmeid kasvaja kohta (punktid 3–6), morfoloogiline diagnoos, pahaloomulisuse aste, kasvaja levik, TNM kood ja kasvaja stadium ning diagnoosi kinnitanud uurimismeetod ja kuupäev. Need on registrile vajalikud, sest võimaldavad kontrollida sõeluuringu käigus tehtud uuringute kvaliteeti ning analüüsida sõeluuringu käigus avastatud kasvajate levikut ja staadiumi, sh valitud ravimeetodi vastavust sellele. Uus sõnastus: 22 Lõikes 4 nimetatakse registrile lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks registrile sarnaselt TIS-iga isiku üldandmed ja diagnoosidega seotud andmed. Üldandmete selgitused on määruse § 7 lõike 1 punkt 1 juures. Eesmärgi täitmiseks diagnoosid on nimetatud § 7 lõike 3 punkt 4 all. Diagnoosimise kuupäev on samuti vajalik lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks. 3. Paragrahvi 8, lõike 4 selgituses: Mittearvestatud. Lõike 4 järgi edastab haigekassa andmekogu rinna-, Andmevahetuseleping ei anna andmete saamiseks emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute õiguslikku alust rohkemate andmete saamiseks kui on põhiuuringute, osutatud teenuste ja TTO-de andmed ning põhimääruses loetletud. Juhul kui on soovi Haigekassa isiku üldandmed. Andmed eri paikmete sõeluuringu andmekogust pärida rohkem andmeid, kui on nimetatud sihtrühmas tehtud põhiuuringute kohta on vajalikud, et põhimääruses, siis tuleb selleks AKI-lt taotleda eraldi tagada registri andmete kõiksus. Eesti Haigekassa luba. edastab vähi sõeluuringute registrile andmed Lõige on sõnastatud järgmiselt: „Lõike 4 järgi edastab andmevahetuslepingu raames eri paikmete sõeluuringu haigekassa andmekogu rinna-, emakakaela- ja sihtrühmas tehtud põhiuuringute kohta, et tagada registri jämesoolevähi sõeluuringute põhiuuringute andmed. andmete kvaliteet. Seda kasutatakse seetõttu, et kõik Tervishoiuteenuste loetelu järgi edastatakse osutatud vajalikud andmed ei laeku veel TIS-i. teenuste andmed, raviarvele märgitud teenuse Ettepanek muuta sõnastust järgnevalt: Eesti osutamise kuupäeva ning TTO-de andmed. Andmete Haigekassa edastab vähi sõeluuringute registrile linkimise aluseks kasutatakse isiku isikukoodi. Andmed andmed andmevahetuslepingu raames eri paikmete eri paikmete sõeluuringu sihtrühmas tehtud sõeluuringu sihtrühmas tehtud põhiuuringute kohta, põhiuuringute kohta on vajalikud, et tagada ja kontrollida et tagada info kõigi vastavate paikmete osas registri andmete kõiksust. Seda kasutatakse seetõttu, et teostatud uuringute kohta ja kontrollida registrisse kõik vajalikud andmed alati ei laeku TIS-i õigeaegselt või laekunud andmete täielikkust. kasutades viimasena kasutusel võetud standardit.“. 4. Paragrahvi 11, lõikes 2: Arvestatud. Lõike 2 järgi vähiregistri poolt edastatavate andmete Seletuskirja korrigeeritud. selgitused on § 7 lõike 4 juures. Andmed on vajalikud sõeluuringu käigus avastatud kasvajate diagnoosi ja ravi kohta teabe kogumiseks ja analüüsimiseks. Ettepanek muuta sõnastus järgmiselt: Lõike 2 järgi vähiregistri poolt edastatavate andmete selgitused on § 7 lõike 4 juures. Lisaks päritakse detailsemaid andmeid kasvaja kohta, nt morfoloogiline diagnoos, pahaloomulisuse aste, kasvaja levik, TNM kood ja kasvaja staadium ning diagnoosi kinnitanud uurimismeetod ja kuupäev. Need andmed on registri antud eesmärgi täitmiseks vajalikud, sest võimaldavad kontrollida sõeluuringu käigus tehtud uuringute kvaliteeti ning analüüsida sõeluuringu käigus avastatud kasvajate levikut ja staadiumi, sh valitud ravimeetodi vastavust sellele. 5. Paragrahvi 12, lõikes 3, punktis 12: Arvestatud. Punkt 12 – tagasikutsutav ja tagasi kutsumise aasta. Seletuskirja korrigeeritud. Tegemist on tehnilise andmeväljaga, mis salvestatakse isiku eelmise episoodi sulgemise teabe põhjal, et isikut jämesoolevähi sõeluuringus edaspidi kohorti sisse või kohordist välja arvata, nt kui on laekunud esmase uuringu negatiivne tulemus, siis tagasikutsutud vastavalt paikmele kahe (rind) või viie (emakakael) aasta pärast. Kui jämesoolevähi sõeluuringus osalenule on laekunud lisauuringu (sõelkoloskoopia) andmed, on inimene kutsutute hulgast alatiseks välja arvatud. Põhjendus: Kustutada antud punktist rinna ja emakakaelavähi sõeluuringut puudutav osa, sest andmeväljad on ainult jämesoolevähi sõeluuringus kasutatavad. Uus sõnastus: Punkt 12 – tagasikutsutav ja tagasi kutsumise aasta. Tegemist on tehnilise andmeväljaga, mis, salvestatakse isiku eelmise episoodi sulgemise teabe põhjal, et inimest jämesoolevähi sõeluuringus edaspidi kohorti sisse või kohordist välja arvata, st kui on laekunud esmase uuringu negatiivne tulemus, siis on inimene tagasikutsutud kahe aasta pärast. Kui jämesoolevähi sõeluuringus osalenule on laekunud lisauuringu (sõelkoloskoopia) andmed, on inimene kutsutute hulgast alatiseks välja arvatud. 6. Paragrahvi 12, lõikes 5: Arvestatud. 23 Lõikes 5 määratakse vähiregistri poolt edastatavad (§ 7 Seletuskirja korrigeeritud. lõikes 4 nimetatud) andmed, mida kasutatakse sõeluuringuprogrammi kvaliteedi hindamiseks. Selgitused on esitatud § 7 lõike 4 juures. Neid andmeid kasutatakse selleks, et eristada sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulisi kasvajajaid muul viisil diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest, samuti erinevuste ja sõeluuringute tõhususe hindamiseks ning rahvusvahelistele organisatsioonidele (Euroopa Vähiregistrite Ühendus, Rahvusvaheline Vähiregistrite Assotsiatsioon jt) esitamiseks. Ettepanek: Viidata paragrahv 11, lõikes 2 nimetatud andmetele pärast muudatuste sisseviimist. 7. Paragrahv 16, lõikes 4: Mittearvestatud. Lõike 4 kohaselt tuleb vastutaval töötleja pidada Töötlemine on laiem kui vaid andmete väljastamine, nt arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel kustutamine, muutmine jne. Ühel juhul registreeritakse viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või väljaminev kiri, kuid andmekogu peaks säilitama ka muul moel töödeldud. Muul moel töötlemiseks on kas kannetega tehtavad muudatused. Antud andmekogus kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, olevate andmete puhul on tegemist eriliigiliste kustutamine või muu toiming registri andmetega. andmetega, mistõttu tuleb täpsemalt kirjeldada ja tagada Ettepanek jätta ära „ või muul moel töödeldud“, see andmete kaitse. on ebavajalik, kuna logide kohta eraldi § 15. Töötlemine on liiga lai ja käsitleb kõikvõimalikke tegevusi, mistõttu ei ole võimalik eraldi arvestust pidada. Tegevuste logimise kohustus on registril olemas.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →