Eesti Kohtunike Ühing
Pr Helmen Kütt
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Teie
[email protected]
Meie 20.12.2018
Arvamus Tallinna Linnavalitsuse ettepanekute osas
seadusemuudatuste algatamiseks lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks
Tallinna Linnavalitsus (linnavalitsus) on teinud 30.08.2018 Riigikogu sotsiaalkomisjonile
ettepaneku seadusemuudatuste algatamiseks lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks, sh
on tehtud ettepanekuid perekonnaseaduse (PKS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
muutmiseks (edaspidi ettepanekud). Eesti Kohtunike Ühing (EKoÜ) tänab võimaluse eest
esitada linnavalitsuse ettepanekute osas oma seisukoht. EKoÜ hinnangul on linnavalitsus
iseenesest põhjendatult osutanud mitmetele lastekaitsetöös esinevatele praktilistele
probleemidele. Samas ei ole enamike nende probleeme põhjuseks EKoÜ arvates valdkonna
puudulik õiguslik regulatsioon, vaid muud faktorid. Seetõttu vajab ettepanekute põhjendatus
EKoÜ hinnangul täiendavat analüüsi. Kindlasti ei tohiks vastavaid otsustusi teha ka ainult
ühe kohaliku omavalitsuse poolt välja toodud probleemide põhjal, vaid olukorda tuleks
analüüsida Eestis tervikuna.
Konkreetsemalt märgib EKoÜ linnavalitsuse ettepanekute osas järgmist:
1. Asendushooldusteenuse regulatsiooni korrigeerimiseks on linnavalitsus teinud
ettepaneku määratleda isikute ring, kes saavad esitada kaebuse juhul, kui nende
arvates on lapsele eestkostjat määrates nende õigusi riivatud või neist põhjendamatult
mööda mindud (ettepanekute p 1.1). Taolisi muudatusi EKoÜ pigem ei poolda.
Leiame, et kaebuse esitamiseks õigustatud isikute ring on täna seaduses piisavalt
selgelt määratletud. Kogemus näitab, et igasugused suletud loetelud seadustes võivad
tekitada praktikas lisaprobleeme. Tänapäeva perekonnavormid on väga mitmekesised
ja isikute ring lähedastest on sedavõrd lai ja perekonniti erinev, et edasikaebe jaoks
isikute ringi laiendamine ei pruugi anda soovitud tulemust – keegi võib ikkagi sealt välja
jääda. Määruskaebust vaatab maakohtus läbi sama asja lahendanud kohtunik, kellel
on eelduslikult piisav ülevaade isikutest, kes võiksid kaasa rääkida või mõjutada
alaealise lapse eestkoste menetlust. Määruskaebevõimaluste laiendamine on tegelikult
ka vastuolus linnavalitsuse teiste ettepanekutega (ettepanekute p 2.2), mis on kantud
soovist kohtumenetlust lühendada. Ilmselgelt pikendaks edasikaebevõimaluste
laiendamine kokkuvõttes menetlustähtaegu.
Registrikood 80064008 – Pärnu mnt 7, 15084 Tallinn, Eesti – www.ekou.ee – e-post:
[email protected]
EKoÜ arvates ei ole põhjendatud ka seaduste muutmine eraldiseisva üksikjuhtumi
pinnalt. Kõnealune ettepanek on ilmselt vähemalt osaliselt ajendatud nn väikese
Martini juhtumist. EKoÜ peab vajalikuks märkida, et selles juhtumis tegi kannapöörde
küsimuses, kas tädi sobib lapse eestkostjaks, tegelikult Tallinna linnavalitsus.
Eestkoste seadmise n-ö esimesel ringil ei pidanud linnavalitsus võimalikuks anda last
tädile.
2. Ettepanekute p 1.2 järgi vajab seadustamist eestkostjaks sooviva(te) isiku(te)
sobivuse hindamiskriteeriumite loetelu. EKoÜ leiab, et kohus peab jääma selleks
instantsiks, kes hindab eestkostja isiku sobivust. Kindlaid universaalseid kriteeriume on
keeruline määrata ning kohtu kaalutlusruumi ei tohiks seadusega liigselt piirata. Iga
perekonnaasi ja iga laps on unikaalne ning kohus kaalub alati põhjalikult, millised on
lapse vajadused, püüdes leida konkreetses olukorras eestkostja kandidaatide hulgast
selle kõige sobivama. Tänane regulatsioon võimaldab kohtul neid küsimusi kaaluda ja
muudatuseks EKoÜ linnavalitsuse esitatud argumentidel vajadust ei näe.
3. Ettepanekute p-s 1.3 esitatud ideel luua üleriigiline kriisihooldusperede võrgustik ei ole
kohtumenetlustega otsest puutumust. EKoÜ kindlasti nõustub, et "katkine" laps on
kergesti haavatav ja igasugust ebakindlust teda ümbritsevas keskkonnas tuleb kõikide
vahenditega vähendada. Kohtunikud on siiski avaldanud arvamust, et mõte
kriisihooldusperede võrgustikust praktikas ei töötaks, kuna pered ei ole orienteeritud
lühiajalise teenuse pakkumisele. Soovitud ettepaneku realiseerimine eeldaks senise
süsteemi olulist muutmist ja olulisi täiendavaid rahalisi vahendeid.
4. Ettepanekute p 2.1 kohta on EKoÜ liikmed avaldanud erinevaid arvamusi, kuid üldiselt
ollakse kahtlevad ka nende muudatuste vajalikkuses. Kohtunike hinnangul võib
ettepanekutes kirjeldatud probleemi põhjuseks olla omavalitsuste ebapiisav
haldussuutlikus ning probleemid lastekaitsetöö korraldamisega. Oluline on rõhutada, et
TsMS §-s 5632 on sätestatud tähtaeg esmase õiguskaitse jaoks, mitte lõpplahendi
tegemiseks.
Lisaks jääb ebaselgeks, kas pakutud viis tööpäeva on tähtaeg KOV-ile avalduse
koostamiseks ja kohtule esitamiseks või peab kohtumäärus juba olema tehtud selle viie
tööpäeva jooksul (praeguse regulatsiooni kohaselt peab kohtumäärus olema tehtud 72
tunni jooksul). Juhul kui TsMS § 5632 otsustakse ettepaneku alusel muuta, peab KOV,
kes avalduse kohtusse esitab, kindlasti järgima seda, et kohtule jääks mõistlik aeg
avalduse lahendamiseks. Praegu on esinenud praktikas olukordi, kus avaldus
esitatakse kohtule nt 65. tunnil. Inimlikult on võimalik mõista, et KOV-i ametnik ei
jõudnud kiiremini. Kui aga tähtaega pikendada, tuleks arvestada, et avaldus oleks
esitatud kohtule sellise ajavaruga, et ka kohtul jääks mõistlik aeg menetlustoiminguteks
(mis sageli hõlmab lapse ärakuulamist ja võib kaasa tuua vajaduse sõita lapse juurde).
5. Ettepanekute p 2.2 osas ei saa esiteks kindlasti nõustuda väitega, et lastega seotud
asjade lahendamisele kohtutes kulub aastaid. Mööname, et praktikas on üksikud
(ekstreemseid) erandid, kuid valdavalt lahendatakse asjad mõistliku aja jooksul.
Linnavalitsus ei tugine väidetes kohtumenetluste pikkuse kohta mistahes kontrollitavale
statistikale (ka EKoÜ-l puudub vastav menetlusstatistika). Lisaks ei ole menetluste
venimise põhjuseks kohtunike soovimatus lastega seotud asjadega tegeleda.
2(4)
Vastupidi, need asjad on kohtunike jaoks prioriteetsed. Menetlused võivad võtta kaua
aega menetluse endaga seotud (objektiivsetel) põhjustel. Harju Maakohtust on mh
tulnud info, et suurenenud on omavalitsuste taotlused kohtu poolt määratud arvamuste
või seisukohtade esitamise tähtaegade (ca 14 päeva) pikendamiseks. See räägib
ilmselt lastekaitsetöötajate vähesest arvust ja ülekoormatusest kohalikus
omavalitsuses.
Teiseks rõhutab EKoÜ, et kohtumenetluse eesmärgiks on lahendada asi õigesti ja
lapse parimates huvides. EKoÜ on seetõttu üheselt vastu mistahes
menetlustähtaegade sätestamisele seaduse tasandil. Kohtule tähtaegade ette
kirjutamine ei lahenda ühtegi tegelikku probleemi (lastega seotud vaidlustes ega ka
muudes tsiviilasjades). Samas võib see tuua kaasa tagajärje, mida keegi tegelikult ei
soovi – üldiselt on teada, et kui kõige olulisemaks muutub tähtaja järgimine, võib asja
sisuliselt õige lahendamine muutuda teisejärguliseks. Ei saa jätta märkimata, et
kõnesolev ettepanek on vastuolus linnavalitsuse teise ettepanekuga, kus soovitakse
sisuliselt laiendada edasikaebeõigust omavate isikute ringi, mis igal juhul objektiivselt
pikendaks menetluse kestust.
Kolmandaks jääb selgusetuks, mida optimaalse menetluse kestuse all ettepanekutes
üldse silmas peetakse. Tuleb meeles pidada, et kõik kohtuasjad on ju erinevad ja
unikaalsed.
Küll tuleb kohtul juba võimalikult menetluse alguses kaaluda, kas ja kuidas saaks
menetluse ajaks lapse elu stabiilselt ära korraldada. PKS ja TsMS annavad selles osas
kohtule piisavalt õigusi omal algatusel asju korraldada. Kindlasti on selles aspektis
oluline ka kohtu koostöö kohalike omavalitsustega.
6. Ettepanekute p 3 (ja selle alapunktid) puudutavad lapsevanemate kohtueelse
kohustusliku lepitusmenetluse sisseviimist. Põhimõtteliselt on see idee EKoÜ hinnangul
tervitatav. Vaieldamatult on tänases praktikas probleemiks, et lapsevanemad ei üritagi
omavahel erimeelsusi lahendada, vaid pöörduvad koheselt kohtusse. Kindlasti aitaks
lepitusmenetlus paljusid vanemaid kohtuväliselt erimeelsusi lahendada. See
vähendaks kohtu töökoormust perekonnaasjades ja filtreeriks välja need juhtumid, kus
probleemid ka tegelikult vajavad kohtulikku lahendust.
Samas peavad kavandatavad muudatused teenima eelkõige laste huve. Hetkel on
EKoÜ arvates kaheldav, kas riigil või kohalikel omavalitsustel on olemas vajalik
haldussuutlikus kõigile lepitusteenuse vajajatele see tagada. Ettepaneku realiseerimine
eeldab EKoÜ hinnangul oluliste täiendavate rahaliste vahendite kaasamist. Kui
lepitusmenetluse läbimine muudetakse kohustuslikuks, siis peab see teenus olema
lapsevanematele tasuta ja kiiresti kättesaadav. Eelkõige vähekindlustatud inimesed
võivad jätta probleemiga tegelemata vaid nt seetõttu, et neil pole sõiduraha lepitaja või
nõustaja juurde sõiduks. Seega peavad teenused olema kättesaadavad vähemalt igas
maakonnakeskuses. Samuti on oluline teenuse ajaline kättesaadavus – et vanemad ei
peaks oma probleemidega kuu või kaks järjekorras ootama.
Küsimus sellest, milline asutus lepitusmenetluse teenust tulevikus pakkuma hakkab, ei
ole EKoÜ arvates hetkel kõige olulisem. Eelkõige on see riigi ja kohaliku omavalitsuse
3(4)
kokkuleppe küsimus. Oluline on tagada teenuse reaalne kättesaadavus selle
vajajatele. Siiski on praktiseerivad kohtunikud avaldanud, et lepituse ülesannete
andmine Sotsiaalkindlustusametile (SKA) võib süsteemi liigselt
killustada. Konkreetsete perede olukordi tunnevad KOV-id praegu SKA-st paremini.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
esimees
4(4)
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 07.03.2019 09:05
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Lastekaitsetöö paremast korraldamisest
Manused: Lastekaitse parem korraldus.asice; Arvamus_EKoY_2018-12-
20_lastekaitsekoostöö.bdoc
Tere
Edastame Riigikogu sotsiaalkomisjoni kirja 06.03.2019 nr 1-6/19-20/1.
Lugupidamisega
Riigikogu Kantselei
631 6331
Urmas Reinsalu
Justiitsministeerium
Kaia Iva .03.2019 nr 1-6/19-20/1
Sotsiaalministeerium
Lastekaitsetöö paremast korraldamisest
Lugupeetud justiits- ja sotsiaalkaitseminister
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas 2018. aasta 06. augusti istungil perekonnast eraldatud lapse
elu korraldamise küsimusi. Tallinna Linnavalitsus pöördus eelmise aasta 30. augustil
Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja Riigikogu
õiguskomisjoni poole ettepanekutega seadusemuudatuste algatamiseks lastekaitsetöö paremaks
korraldamiseks. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kirjas toodud ettepanekuid 23. oktoobri
istungil. Istungit ettevalmistades pöördusime Tallinna Linnavalitsuse kirjas toodud ettepanekute
osas arvamuse saamiseks Eesti Kohtunike Ühingu poole. Edastan siinkohal Teile Eesti
Kohtunike Ühingu arvamuse.
Vaatamata sellele, et Riigikogu XIII koosseisu volitused on lõppemas vajab lastekaitsetöö parem
korraldus ja seonduv seadusandlus jätkuvalt ülevaatamist. Palun Teil analüüsida ja vajadusel
algatada muudatused lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helmen Kütt
Esimees
Lisa: Arvamus_EKoY_2018-12-20_lastekaitsekoostöö.bdoc
Koopia: Tallinna Linnavalitsus
Heidi Barot
631 6493
[email protected]