dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Müokardiinfarktiregistri põhimäärus

Sotsiaalministeerium · 6. märts 2019
Viit
18
Registreeritud
6. märts 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Eleri Lapp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎18 06.03.2019 Ministri määrus.bdoc892 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 06.03.2019 nr 18 Müokardiinfarktiregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 144 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Müokardiinfarktiregister (edaspidi register) on rahvatervise seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Registrit peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (3) Registri ametlik nimetus on müokardiinfarktiregister. (4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Myocardial Infarction Register. § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. (2) Registri volitatud töötleja on Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. § 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist ning annab volitatud töötlejale vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) korraldab koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist ja registri elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega; 3) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. (2) Volitatud töötleja: 1) vastutab oma ülesannete piires registri haldamise seaduslikkuse ja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 2) teeb või hangib registri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning korraldab tööde testimise; 2 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) tagab andmete igapäevase kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 5) kõrvaldab registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö; 6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teavitab registri andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat; 7) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 8) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 9) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 10) koostab registriandmete põhjal statistilisi ülevaateid ja teeb analüüse tervisepoliitika kujundamiseks ja mõju hindamiseks; 11) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks; 12) täidab muid volitatud töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. 2. peatükk Registri ülesehitus ja andmete tähendus § 4. Registri ülesehitus Register koosneb elektroonsest andmebaasist. § 5. Registri andmete kaitse (1) Registriandmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. (2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K2T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine (M). § 6. Andmete õiguslik tähendus Registriandmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse kandmine, muutmine ja logimine § 7. Andmete esitajad ja esitamise viis (1) Registrile esitab müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosiv ja müokardiinfarktihaiget raviv tervishoiuteenuse osutaja. (2) Registrile esitatakse andmed iga müokardiinfarktijuhu kohta järgmiste rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnooside järgi: 1) äge müokardiinfarkt (I21.0–I21.9); 2) korduv müokardiinfarkt (I22.0–I22.9). (3) Registrile esitatakse andmed elektroonselt. Andmete elektroonsel esitamisel kasutatakse e-identimist. 3 § 8. Tervishoiuteenuse osutaja esitatavad andmed (1) Müokardiinfarktihaige üldandmed: 1) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg; 2) sugu; 3) ees- ja perekonnanimi. (2) Müokardiinfarktihaige varasemate südame-veresoonkonnahaiguse diagnooside ja protseduuride andmed: 1) müokardiinfarkti diagnoos ja diagnoosimise aasta; 2) stenokardia esinemine; 3) krooniline südamepuudulikkus; 4) ajuinfarkt; 5) perifeersete arterite haigused; 6) koronaarangioplastika; 7) aortokoronaarne šunteerimine. (3) Müokardiinfarktihaige haigestumise riskitegurid: 1) pikkus (cm) ja kaal (kg); 2) tavategevus; 3) suitsetamine; 4) diabeedi diagnoos, sealhulgas käesoleval haiglaravil diagnoositud; 5) arteriaalne hüpertensioon; 6) perekonnaanamneesis varajane südame isheemiatõbi; 7) düslipideemia. (4) Müokardiinfarktihaige andmed haiglasse saabumisel: 1) ataki algusaeg (kuupäev ja kellaaeg); 2) aeg esimeste sümptomite algusest kuni esimese meditsiinilise kontaktini (kuupäev ja kellaaeg); 3) ületoomine teisest tervishoiuasutusest või osakonnast; 4) haiglaravile ja osakonda saabumise kuupäev ning kellaaeg; 5) prevaleeruv sümptom; 6) pulsisagedus; 7) süstoolne vererõhk; 8) Killipi klass; 9) elektrokardiogrammi rütm, QRS kirjeldus ja ST segmendi muutused. (5) Müokardiinfarktihaigele osutatud raviteenuse ja manustatud ravimite andmed haiglas oleku ajal: 1) ravimiuuringus osalemine; 2) antiagregandid; 3) antikoagulandid; 4) glükoproteiin IIb/IIIa inhibiitorid; 5) β-blokaatorid; 6) Ca-kanali blokaatorid; 7) diureetikumid; 8) mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid; 9) inotroopsed ravimid; 10) südameglükosiidid; 11) antiarütmikumid; 12) nitraadid; 13) AKE-inhibiitorid; 14) angiotensiin II retseptori blokaatorid; 15) statiinid; 16) muud lipiidide taset langetavad ravimid; 4 17) kontratseptiivid/hormoonasendusravi; 18) diabeedi ravi; 19) trombolüütiline ravi ja selleks kasutatud ravim ning põhjus miks trombolüüsi ei tehtud; 20) teises tervishoiuasutuses trombolüüsi tegemine; 21) koronaarangiograafia tegemine, selle kuupäev ja kellaaeg; 22) koronaarangiograafia valem; 23) koronaarangioplastika tegemine, selle kuupäev ja kellaaeg; 24) TIMI vool; 25) stendi kasutamine; 26) punktsiooni koht (arteria radialis, arteria femoralis); 27) sulguri kasutamine ja paigaldamise kuupäev; 28) aortokoronaarne šunteerimine, selle kuupäev ja kellaaeg; 29) elektrokardiostimulatsiooni kasutamine; 30) teised invasiivravi protseduurid; 31) ehhokardiograafia tegemine; 32) väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial; 33) laboriuuringud (kolesterool, triglütseriidid, eGFR vms) ja nende tulemused. (6) Müokardiinfarktihaigel tekkinud tüsistused haiglas oleku ajal: 1) äkksurm; 2) kardiogeenne šokk ja/või kopsuturse; 3) uus südamelihase infarkt; 4) ajuinfarkt; 5) stenokardia kordumine ravi foonil; 6) verejooks; 7) mehhaanilised komplikatsioonid. (7) Müokardiinfarkti diagnoosi andmed: 1) muutused biokeemilistes markerites; 2) NSTEMI/STEMI diagnoos haiglast lahkumisel; 3) võimalik periprotseduraalne/perioperatiivne atakk; 4) põhihaiguse diagnoos vastavast tervishoiuteenuse dokumendist (RHK-10 diagnoos I21 või I22); 5) infarktitüüp (I–V); 6) teised kliinilised diagnoosid. (8) Müokardiinfarktihaigele antud ravisoovituse andmed haiglast lahkumisel: 1) aspiriin; 2) antiagregandid; 3) antikoagulandid; 4) diureetikumid; 5) mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid; 6) β-blokaatorid; 7) AKE-inhibiitorid; 8) angiotensiin II retseptori blokaatorid; 9) Ca-kanali blokaatorid; 10) nitraadid; 11) statiinid; 12) diabeedi ravi. (9) Haiglast lahkumise ja surma andmed: 1) haiglast lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht (koju, üleviimine teise tervishoiuasutusse vms); 2) surmakuupäev, kellaaeg ja surma põhjus; 3) lahangu tegemine; 4) lahanguleid; 5 5) lahanguleiu kokkuvõte. (10) Tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamise andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja nimi, aadress, registrikood, juhatuse esindaja ees- ja perekonnanimi; 2) andmete esitaja isikukood, ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, telefon ja e- post; 3) müokardiinfarktihaige ravi eest vastutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, eriala ja eriala kood ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 4) andmete esitamise kuupäev. (11) Registrisse kantakse andmeid Eestis alaliselt viibivate isikute kohta. § 9. Muud isikud andmeandjana ja andmete edastamise viis (1) Rahvastikuregister edastab registrile: 1) käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud andmed; 2) müokardiinfarktihaige elukoha andmed (maakond, lisavalikuna Tallinn/Tartu); 3) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aja. (2) Surma põhjuste register edastab registrile: 1) surmakuupäeva; 2) surma põhjuse, sealhulgas vahetu, varasema, alg- ja välispõhjuse; 3) suremispaiga. (3) Haigekassa andmekogu edastab registrile raviarvetel olevad rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnoosid. (4) Retseptikeskus edastab registrile: 1) andmed müokardiinfarktihaige prognoosi mõjutavate ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta (ATC kood) – diabeedi raviks kasutatavad ained (A10), tromboosivastased ained (B01), diureetikumid (C03), beetablokaatorid (C07), reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained (C09) ja lipiidisisaldust muutvad ained (C10); 2) diagnoosi retseptil (RHK-10) ja retsepti väljakirjutamise kuupäeva; 3) väljakirjutatud ravimite väljaostmise fakti ja kuupäeva. (5) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil. § 10. Andmete õigsuse tagamine, nende registrisse kandmine ja muutmine (1) Volitatud töötleja sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga kokkuleppe, milles määratakse vastutav isik andmete registrisse kandmiseks. (2) Andmed esitatakse registrile müokardiinfarktihaige haiglaravilt lahkumise või surmale järgneva kuu 14. kuupäevaks. (3) Andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest vastutab andmete esitaja. (4) Registrisse andmete esitamata jätmise või vea ilmnemise korral parandab andmete esitaja andmed registris esimesel võimalusel. (5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri volitatud töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. 6 § 11. Andmete logimine Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise ning tervishoiuteenuse osutaja poolt andmetes tehtud paranduste kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja. 4. peatükk Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine § 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab volitatud töötleja. (3) Volitatud töötleja väljastab üks kord kalendriaastas Tervise Arengu Instituudile pseudonüümitud andmed tervisestatistika tegemiseks. (4) Volitatud töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal koostatud statistilised andmed isikustamata kujul. (5) Tervishoiuteenuse osutajale võimaldatakse juurdepääs tema esitatud andmete statistilistele aruannetele isikustamata kujul. (6) Volitatud töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. § 13. Andmete säilitamine (1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest. (2) Registri logi säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest. 5. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 14. Registri järelevalve Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 15. Registri rahastamine Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 16. Registri lõpetamine (1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg. (3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 7 6. peatükk Rakendussätted § 17. Üleminekusäte (1) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määruse nr 156 „Müokardiinfarktiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” alusel loodud registri andmeid säilitatakse tähtajatult. (2) Registris töödeldakse andmeid Q-saki olemasolu, stresstesti tegemise ja stresstesti tulemuste kohta, mis on kogutud enne käesoleva määruse jõustumist. § 18. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. (2) Määruse § 9 lõiked 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määruse muutmine on seotud 27.04.2016. a ning alates 25.05.2018 kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, ajakohastatud andmekoosseisu ja lisatud uusi andmevälju. Kuna isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse1 eelnõuga muutub valitsuse volitusnorm kehtetuks, kehtestab andmekogu põhimääruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seetõttu on ette valmistatud selle terviktekst. 17.02.2011 vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon. Rahvatervise seadusega loodi korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, andmete üldine andmekoosseis ja andmete esitajate ring. Tänases õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon põhimäärusega, sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded, täpsustatud andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed, andmetele juurdepääsu õigused ja andmete väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused. Müokardiinfarktiregister on Sotsiaalministeeriumi hallatav register, mis paikneb SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ja tegutseb riikliku registrina alates 2012. aastast. Müokardiinfarktiregistri ülesanne on koguda võimalikult täpseid ja tõeseid andmeid kõigi Eestis diagnoositud müokardiinfarktijuhtude kohta. Müokardiinfarktiregister on riikliku müokardiinfarktihaigestumuse ja -ravi statistika allikas Eestis. Määrusega kehtestatakse regulatsioon müokardiinfarktiregistri pidamiseks terviktekstina. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et meditsiiniregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus on tehtud uuendusi ja lisatud ka osaliselt uusi andmevälju. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Eleri Lapp ([email protected], 626 9137), digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (tänaseks teenistusest lahkunud) ja müokardiinfarktiregistri direktor Gudrun Veldre ([email protected], 731 8459). Määruse ettevalmistamisel on arvestatud müokardiinfarktiregistri teadusnõukogu poolt tehtud ettepanekuid ja müokardiinfarkti definitsiooni neljandat konsensusdokumenti.2 Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338). 1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, 778 SE, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadu. 2 Joint ESC/ACC/AHA/WHF Expert Consensus Document on the 2018 Fourth Universal Definition of Myocardial Infarction (European Heart Journal 2018 doi-10.1093/eurheart/ehy462). 2 Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 144 lõike 4 alusel. Eelnõu on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE, andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Seaduseelnõuga 778 SE muutub Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määrus nr 156 „Müokardiinfarktiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (redaktsioon RT I, 21.12.2011, 8), kehtetuks ja käesoleva määrusega kehtestatakse uus terviktekst ministri määrusena. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 18 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse müokardiinfarktiregistri (edaspidi register) pidamise eesmärk ning registri nimetus eesti ja inglise keeles. Lõikes 2 sätestatakse registri eesmärk. Register on Sotsiaalministeeriumi andmekogu, mis tegutseb alates 2012. aastast ja mida peetakse müokardiinfarktihaigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Registri eesmärki olemuselt muudetud ei ole. Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas müokardiinfarktiregistri eesmärk on tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika korraldamiseks ja rahvatervisealaseks uurimistööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse. Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), teadusasutused ja Sotsiaalministeerium. Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse, statistikat ja uurimistöid, töötada välja tervisepoliitika muudatusi ning korraldada tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste osutamise planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul tasemel elanikkonna terviseseisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja teaduslikke uurimistöid. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud, et andmeid kasutatakse diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks. Diagnostika ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, mida ei saa üksteisest eristada. Jättes välja diagnostika, ei ole näiteks võimalik hinnata kui kiiresti sai inimene kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda. Kogutavate andmete põhjal on võimalik planeerida parendusmeetmeid diagnostika ja ravikäsitluse tõhustamiseks, elanikkonna tervise hüveks. Lisaks on välja toodud, et registri andmeid kasutatakse müokardiinfarktihaigestumuse, müokardiinfarkti levimuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse mõõtmiseks. Tegemist on epidemioloogiliste mõistetega, mida kasutatakse elanikkonna hulgas esinevate haiguste 3 esinemise ning nende riskitegurite kirjeldamiseks. Mõiste „elulemus“ on asendatud mõistega „elumus“, sest keeleliselt on tegemist täpsema terminiga, kuigi teadlaste hulgas on laialt levinud pigem „elulemuse“ kasutamine. Tegemist on eeskätt meditsiinistatistikas kasutatava terminiga, millega väljendatakse ajavahemikku, mille võrra haige (nt müokardiinfarktihaige) eluiga võib võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega haiguse diagnoosimisega, ravimitega, ravimeetodite või muude haigest sõltumatute tegurite rakendamisega pikeneda. Elumuse arvutamiseks kasutatakse muu hulgas ka surma ja suremuse andmeid, mistõttu ei ole mõistet „suremus“ eraldi välja toodud. Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete alusel saab teha teaduslikke uurimistöid, sealhulgas ka epidemioloogilisi uuringud. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd , sealhulgas rahvastikupõhised uuringud registri baasil ei ole epidemioloogilised. Mõlemat tüüpi uuringute (epidemioloogiliste ja muude teadusuuringute) tegemine eeldab sageli isikuandmete linkimist teiste andmekogudega, et saadud andmete analüüside tulemusi kasutada otsuste ja järelduste tegemiseks. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult laiapõhjaline ning neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Teadustööde tulemuste põhjal ja ravikäsitluste muutuste tõttu ajas tuleb hoida ka registrisse kogutavad andmed ajakohasena. Välja on toodud mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise probleeme. Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on müokardiinfarktiregister, ja lõikes 4 selle ingliskeelne nimetus – Estonian Myocardial Infarction Register. Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse ingliskeelset nimetust. Nimetus Estonian Myocardial Infarction Registry asendatakse nimetusega Estonian Myocardial Infarction Register. Inglise keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu, mida tähistatakse sõnaga register. Seega on varasema ingliskeelse nimetusega reguleeritud asutuse/struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu/registri olemasolu ja tähendust. Paragrahvis 2 sätestatakse registri vastutava töötlejana Sotsiaalministeerium ja volitatud töötlejana Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, mis võrreldes kehtiva määrusega ei muutu. Paragrahvis 3 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Vastutava töötleja ülesanneteks on (lõige 1): 1) juhtida registri pidamist andes selleks volitatud töötlejale vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) korraldada koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist ja registri elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega; 3) täita muid ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse. Volitatud töötleja ülesanded on järgmised (lõige 2): 1) vastutada oma ülesannete piires registri haldamise seaduslikkuse ja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 2) teha või hankida registri pidamiseks vajalikke analüüsi- ja arendustöid ning korraldab tööde testimise; 3) rakendada andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) tagada andmete igapäevane kogumine, haldamine, säilitamine ja hävitamine; 5) kõrvaldada registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö; 6) tagada teenust puudutavate intsidentide käsitlemine ning teavitab registri andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat; 7) korraldada elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 8) andmevahetuse sujumiseks sõlmida kokkuleppeid õigusaktides sätestatud piirides, seejuures enne lepingu sõlmimist kooskõlastada plaanitavad andmevahetused vastutava töötlejaga; 9) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat, kui ilmnevad registri pidamist või kasutamist takistavad probleemid; 10) koostada registriandmete põhjal statistilisi ülevaateid ja teha analüüse tervisepoliitika kujundamiseks ja mõju hindamiseks; 11) teha registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks; 12) täita muid volitatud töötleja ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse. Paragrahvis 4 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist, kuna register põhineb elektroonsel andmesisestusel. 4 Paragrahvis 5 sätestatakse registri andmete kaitse. See hõlmab: 1) andmete käideldavust, mis tähendab eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegset ja hõlpsat kättesaadavust (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ning vajaliku ja nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 2) terviklust ehk andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatust ning päritolu autentsust ja volitamatute muutuste puudumist ning 3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass on K1T2S23 ja turbeaste on keskmine (M). Need andmed on võrreldes varasemaga samad. Paragrahvis 6 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmed on informatiivse tähendusega. See on võrreldes seni kehtinud määrusega sama. Paragrahvis 7 määratakse registrile andmete esitajad. Registrisse esitavad andmeid kõik müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja müokardiinfarktihaiget ravivad TTO-d (lõige 1). Lõikes 2 esitatakse täpsustus, milliste müokardiinfarktijuhtude andmeid rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK10)4 loetletud diagnooside järgi registrile esitatakse. Punktis 1 sätestatu järgi esitatakse andmed diagnoosikoodidega I21.0–I21.9 ja nimetusega „äge müokardiinfarkt“ ning punkti 2 järgi diagnoosikoodidega I22.0–I22.9 ja nimetusega „korduv müokardiinfarkt“ müokardiinfarktijuhtude kohta. Täpsustus on tehtud, sest see võimaldab selgemini eristada registrisse kogutavate andmete diagnoosikoode RHK-10 järgi ning need vastavad registri eesmärgile. Need andmed on olulised müokardiinfarkti statistika esitamiseks RHK-10 järgi ja haige kardiovaskulaarse riski hindamiseks vastavalt müokardiinfarkti lokalisatsioonile. Teave on vajalik, et tagada usaldusväärsed ja standarditud müokardiinfarkti diagnoosid registris. Lõike 3 kohaselt esitatakse registrile andmed elektroonselt ja andmete esitamisel kasutatakse ID- kaardiga e-identimist. Paragrahvis 8 sätestatakse TTOde poolt registrile esitatavad andmed. Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad müokardiinfarktihaige üldandmed. Isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu ning ees- ja perekonnanimi on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks. Kõikidel registrisse kantud elus või surnud isikutel ei pruugi olla isikukoodi. Eesti isikukood võib puududa mitmel põhjusel, nt dokumendid vormistamata, puudub elamisluba, sealhulgas kinnipeetavad jt. Isikukoodist üksi ei piisa alati isiku tuvastamiseks, vaja on ka nime ja sugu, kuna need võivad aja jooksul muutuda. Lõikes 2 loetletakse registrile esitatavad andmed müokardiinfarktihaige varasemate südame- veresoonkonnahaiguse diagnooside ja protseduuride kohta: müokardiinfarkti diagnoos ja diagnoosimise aasta ning andmed stenokardia esinemise, kroonilise südamepuudulikkuse, ajuinfarkti, perifeersete arterite haiguste, koronaarangioplastika ja aortokoronaarne šunteerimise kohta. Nendest andmetest sõltub müokardiinfarktihaigete ravikäsitlus ja prognoos. Haiglates osutatud raviteenuse tulemuste võrdlemiseks on vajalik teha prognoosi mõjutavatele tunnustele kohandatud 3 K1 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – minutid (1÷10); T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll; S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. 4 Klassifikaator: http://rhk.sm.ee/ 5 võrdlusi. Näiteks kui ühte haiglasse satuvad müokardiinfarktihaiged, kes on võrreldes teistesse haiglatesse sattunud müokardiinfarktihaigetega eakamad ja kellel esineb rohkem kroonilist südamepuudulikkust, on haiglate võrdlemiseks ravitulemuste suhtes vajalik tulemused kohandada prognoosi mõjutavate tunnustega (nt vanus, sugu, varasem müokardiinfarkt, krooniline südamepuudulikkus jne). Lõike 3 järgi esitatakse registrile müokardiinfarktihaige haigestumise riskitegurite andmed. Selle järgi esitatakse andmed tavategevuse (punkt 2), suitsetamise, diabeedi diagnoosi, arteriaalse hüpertensiooni, perekonnas varajase südame isheemiatõve esinemise ja düslipideemia kohta. Punkti 1 järgi esitatakse registrile müokardiinfarktihaige pikkus (cm) ja kaal (kg). Nimetatud näitajad on olulised, et arvutada kehamassiindeksit ning hinnata selle seost haigestumuse ja ravitulemuste vahel. Punkti 2 järgi esitatakse registrile andmed müokardiinfarktihaige tavategevuse kohta järgmise loetelu põhjal: 1) töötav; 2) töötu; 3) tööd otsiv; 4) ajateenija; 5) õpilane; 6) üliõpilane; 7) töövõimetuspensionär; 8) vanaduspensionär; 9) muu pensionär; 10) lapsehoolduspuhkusel; 11) kodune; 12) keeldus vastamast / teadmata. Nimetatud andmed on vajalikud selleks, et välistada tavategevusala müokardiihaige haigestumise riskitegurite hulgast ning iseloomustada Eesti müokardiinfarktihaigeid ja selgitada tavategevusala seost müokardiinfarktihaige ravi tulemustega. Nimetatud andmeid kasutatakse sarnaselt varasemate diagnooside ja protseduuride andmetega müokardiinfarktihaigete ravikäsitluse ja prognoosi hindamiseks neid mõjutavate teguritena. Punkti 6 täpsustatakse – kehtiva määruse järgi esitatakse perekonnaanamneesis südame isheemiatõbi, tehtava muudatusega lisatakse täpsustus „varajane“ (perekonnaanamneesis varajane südame isheemiatõbi). Täpsustuse all mõistetakse meeste puhul <55 eluaastat ja naiste puhul <65 eluaastat. Täpsustusega muudetakse andmeväli konkreetsemaks ja rõhutatakse selle sisu. Lõike 4 järgi esitatakse registrile andmed müokardiinfarktihaige kohta haiglasse saabumisel. Nimetatud näitajad on olulised, sest müokardiinfarktihaigete ravitaktika ja -prognoosi seisukohalt on ülioluline ajategur. Samuti võimaldavad need hinnata ravi kiirust, mis on üheks väga levinud ja oluliseks ravikvaliteedi indikaatoriks. Mida kiiremini müokardiinfarktihaige saab adekvaatset ravi, seda paremad on ravitulemused. Ajalised viivitused võivad olla nii patsiendipoolsed kui haiglasisesed. Vastava teabe alusel saab välja töötada juhendeid viivituste lühendamiseks. ST- segmendi elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti ravijuhendist tulenevalt ei tohiks haiglasisene viivitus trombolüüsi alustamiseni olla üle 10 minuti ja primaarne koronaarangioplastika peaks olema tehtud 60 minuti jooksul haige haiglaravile saabumisest. Parima ravitulemuse annab reperfusioonravi (olenemata meetodist), kui see on alustatud esimese kahe tunni jooksul pärast ataki (valude) algust. Edasine viivitus põhjustab ravi tõhususe kiire vähenemise, sest kuue tunni jooksul on hävinenud juba üle 70% isheemiast kahjustunud müokardist. Teave kliinilise seisundi kohta haiglasse saabumisel on vajalik patsientide ravikäsitluse ja - prognoosi hindamiseks, et haigete käsitlus erinevates haiglates oleks võrreldav. Suurem letaalsus teatud haiglates võib olla põhjustatud haigete kliinilisest halvemast seisundist haiglasse saabumisel. Näiteks kardiogeense šokiga haigete haiglasisene letaalsus on 50–80%. Seetõttu on kogutavate andmete hulgas andmevälju, mis kirjeldavad müokardiinfarktihaige hemodünaamilist 6 seisundit vastuvõtus (pulsisagedus, süstoolne vererõhk, Killipi klass) ja müokardiinfarkti alatüüpi vastavalt elektrokardiograafia leiule (erinevatel alatüüpidel on erinev lühi- ja kaugprognoos). Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse punkti 2. Varasema andmevälja (aeg esimeste sümptomite algusest kuni ravi alustamiseni) nimetust täpsustatakse – aeg esimeste sümptomite algusest kuni esimese meditsiinilise kontaktini (kuupäev ja kellaaeg). Täpsustuse puhul on andmete esitajatel lihtsam mõista millise ravi alustamise aega mõeldakse. Andmete esitajal on võimalus lisada täpne esmase meditsiinilise kontakti kuupäev ja kellaaeg kui see on teada. Seni oli võimalik näidata vaid hinnanguline ajavahemik esmaste sümptomite algusest meditsiinilise kontaktini. Lõike 5 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigele osutatud raviteenuse ja manustatud ravimite kohta haiglas oleku ajal. Nimetatud näitajad on olulised, sest kaasaegse ravi ja ravimite kasutamise suhteline sagedus, mida peetakse tänapäeval tõenduspõhise müokardiinfarktihaigete ravi osadeks, mõjutab otseselt prognoosi ja ravi tulemuslikkust, samuti on rahvusvaheliselt tunnustatud ravikvaliteedi näitaja. Tehtud ravi analüüs eri TTO-de tasemel ning TTO-de võrdlus aitab parandada ravikvaliteeti ja tagada edaspidi üha parema abi haigetele. Andmeid kogutakse nende ravimite kohta, mille kasutamine rahvusvaheliste ravijuhiste kohaselt on nende prognoosi parandava toime tõttu näidustatud kõikide müokardiinfarktijuhtude puhul vastunäidustuste puudumise korral: antitrombootilised ravimid erinevates kombinatsioonides sõltuvalt kliinilisest situatsioonist (antiagregandid, antikoagulandid, glükoproteiin IIb/IIIa inhibiitorid); β-blokaatorid; statiinid või muud lipiidelangetavad ravimid; angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (AKE-inhibiitorid) või angiotensiin II retseptori blokaatorid ja aldosterooni antagonistid. Südame-veresoonkonnahaiguste ravi on kompleksne ja selle alagrupi haigused võivad üksteist oluliselt mõjutada. Seetõttu kogutakse andmeid hüpertooniatõve ravi kohta: Ca- kanali blokaatorid ja diureetikumid. Lisaks kogutakse andmeid ravimite kohta, mille kasutamine peegeldab kliinilise seisundi raskusastet: inotroopsed ravimid, südameglükosiidid, diureetikumid, antiarütmikumid ja nitraadid. On näidatud, et kontratseptiive/hormoonasendusravi saavatel naistel on oluliselt suurenenud tromboosi risk, mistõttu kogutakse ka vastavaid andmeid. Andmeid diabeedi ravi kohta kogutakse seetõttu, et diabeedi ehk suhkurtõve üheks peamiseks tüsistuseks on südame veresoonte ateroskleroos ja seeläbi ka äge müokardiinfarkt. Diabeedi ravimata jätmine selle olemasolu korral on raviviga. Trombolüüs ehk trombi lahustav ravi on hädavajalik südame verevarustuse kiireks taastamiseks müokardiinfarkti korral. Selle teostamata jätmine vastunäidustuse puudumise korral on raviviga. Uuringutest on välja toodud just müokardiinfarkti käsitluse puhul olulised uuringud. Koronarograafia abil hinnatakse südame veresoonte kahjustust ateroskleroosi poolt. Rahvusvahelised ravijuhised soovitavad koronarograafia teostamist vastunäidustuste puudumise korral kõikidele müokardiinfarktihaigetele. Hemodünaamiliselt olulise kahjustuse korral on näidustatud koronaroplastika ehk arteri anatoomilise struktuuri taastamine mehhaaniliselt. Seejuures hinnatakse koronaroplastika tulemuslikkust TIMI voolu abil (skoor 0−3), kusjuures 3 tähendab verevoolu täielikku taastumist. Verevoolu täielik taastumine on seotud parema prognoosiga. Kui südame veresoonte kahjustus on väga ulatuslik ja keeruline, on koronaroplastika asemel näidustatud aortokoronaarne šunteerimine – kõrge riskiga operatsioon. Ehhokardiograafia kohta kogutakse andmeid, kuna selle teostamine on näidustatud kõikidele ÄMI patsientidele ja selle tulemused (väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial) on seotud prognoosiga. Võrreldes kehtiva määrusega tehakse muudatused järgmistes punktides:  punkt 8 „mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid“ – tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud seoses ravijuhendi5 uuenemisega.  punkt 18 „diabeedi ravi“ – varasem andmevälja nimetus „antidiabeetiline ravi“ on sõnastatud täpsemalt, üheselt mõistetavalt ja ajakohaselt;  punkt 26 „punktsiooni koht (arteria radialis, arteria femoralis)“ – tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud müokardiinfarkti ravi meetodite täiustumise tõttu; 5 2015 ESC Guidelines for the management of acute coronary syndromes in patients presenting without persistent ST-segment elevation. European Heart Journal 2016, 37, 267-315; ESC Guidelines for the management of acute myocardial infarction in patients presenting with ST-segment elevations. European heart Journal 2018, 39, 119-177. 7  punkt 30 „teised invasiivravi protseduurid“ – tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud müokardiinfarkti ravi meetodite täiustumise tõttu. Lõike 6 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigel tekkinud tüsistuste kohta haiglas oleku ajal. Nimetatud näitajad on olulised, sest nii haigest kui konkreetsest haigusest ja kaasuvatest haigustest tulenevad tüsistused pole alati välditavad. Samas võib tüsistuste esinemine viidata probleemidele rutiinses ravitegevuses. Võrreldes kehtiva määrusega tehakse täpsustus punktis 1 „äkksurm“ ja punktis 5 „stenokardia kordumine ravi foonil“, et rõhutada kogutavate andmete sisu. Varasemad nimetused: vastavalt „südameseiskus“ ja „stenokardia püsimine ravi foonil“. Lõike 7 järgi esitatakse andmed müokardiinfarkti diagnoosi kohta. Nimetatud näitajad on olulised müokardiinfarkti statistika esitamiseks RHK-10 järgi ja isiku tasemel kardiovaskulaarse riski hindamiseks vastavalt müokardiinfarkti lokalisatsioonile. Teave on vajalik, et tagada usaldusväärne ja standarditud müokardiinfarkti diagnoosimine, mis on eelduseks adekvaatsele ravile. Oluline on kindlaks määrata nii müokardiinfarkti alatüüp EKG leiu alusel kui ka lokalisatsioon, kuna see teave mõjutab nii haige edasist ravi kui prognoosi. Võrreldes kehtiva määrusega tehakse muudatused järgmistes punktides:  punkt 3 – varasem nimetus „võimalik iatrogeenne atakk“ asendatakse andmete esitajatele arusaadavuse lihtsustamiseks ja sisu senisest parema avamise eesmärgil sõnadega „võimalik periprotseduraalne/perioperatiivne atakk“  punkt 5 infarktitüüp (I–V) – tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud vastavalt uuenenud müokardiinfarkti definitsiooni neljandale konsensusdokumendile. Andmed on vajalikud ka registri andmete võrdlemiseks teiste Euroopa riikide registrite andmetega. Eristatakse viit järgmist infarktitüüpi: - I tüüp – spontaanne müokardiinfarkt (seotud aterosklerootilise naastu rebendi, haavandumise, erosiooni või dissektsiooniga); - II tüüp – müokardiinfarkt isheemilise düsbalansi tõttu (nt koronaararterite endoteeli düsfunktsiooni, spasmi, emboli, tahhü-bradüarütmia, aneemia, hingamispuudulikkuse ja hüpertensiivne kriisi tagajärjel); - III tüüp – kardiaalse äkksurma põhjustanud müokardiinfarkt (isheemiale viitavad sümptomid, uus isheemiline EKG-muutus või uus Hisi kimbu vasema sääre täielik blokaad); - IVa tüüp – perkutaanse koronaarinterventsiooniga (PKI-ga) seotud müokardiinfarkt ≤48 tunni jooksul (kardiaalsete biomarkerite (rohkem kui 5-kordne tõus üle referentsväärtuste ülemise piiri või taseme tõus 20% eelnevast tõusust + isheemilised muutused või kinnitus SKG-l või lahangul); IVb tüüp stendi tromboosiga seonduv müokardiinfarkt; - IVc tüüp – stendi restenoosiga seonduv müokardiinfarkt; - V tüüp – aortokoronaarse šunteerimisega (AKŠ) seotud müokardiinfarkt (kardiaalsete biomarkerite taseme tõus 10 korda üle referentsvaartuste ülemise piiri+ EKG muutused või SKG või piltdiagnostika kinnitus). Lõike 8 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigele antud ravisoovituste kohta haiglast lahkumisel. Nimetatud näitajate registreerimine on oluline nende ravimite korral, millel on näidatud müokardiinfarktihaigete prognoosi mõjutav toime. Vastav teave on vajalik ravikvaliteeti parandavate tegevuste ja juhendite väljatöötamisel ning müokardiinfarktihaigete teisese ennetustegevuse efektiivsuse hindamisel (sh haigete ravijärgimise hindamisel). Võrreldes kehtiva määrusega tehakse muudatused järgmistes punktides:  punkt 4 diureetikumid (lingudiureetikumid) – tulenevalt uuenenud ravijuhendi soovitustest vajalikud haigete riski hindamisel ja ravitulemuste võrdlemisel;  punkt 5 „mineralokortikoidi/aldosteroooni retseptorite antagonistid“ tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud kooskõlas ravijuhendi uuenemisega – Tegemist on 8 prognoosi mõjutava ravimirühmaga, mida kasutatakse ravikvaliteedi indikaatorinasüdamepuudulikkusega haigete ravi hindamisel;  punkt 12 – varasem nimetus „antidiabeetiline ravi“ asendatakse andmete esitajatele arusaadavuse lihtsustamise, üheselt mõistetavuse ja ajakohastamise eesmärgil sõnadega „diabeedi ravi“. Lõikes 9 sätestatakse müokardiinfarktihaige haiglast lahkumise, lahangu tegemise ja surma andmete esitamine. Lahanguleiu (punkt 4) korral esitatakse andmed järgmiselt: 1) värske (esmane) südamelihase infarkt; 2) vana (paranenud) südamelihase infarkt; 3) värske korduv (armiga) südamelihase infarkt. Lahanguleiu kokkuvõtte (punkt 5) puhul esitatakse andmed järgmiselt: 1) kindel (silmaga nähtav värske südamelihase infarkt ja/või värske koronaararteri tromboos); 2) võimalik (äge südamepuudulikkus ja vana südamelihase infarkt ja/või koronaararterite ahenemine üle 75%); 3) negatiivne (puudub ägeda südamelihase infarkti patoloogiline leid); 4) ei tehtud lahangut; 5) teadmata. Haiglast lahkumise aega või surmaaega on vaadeldud koos patsiendi haiglasse saabumise ajaga ja kasutatakse haiglaravi kestuse arvutamiseks. Uuringud näitavad, et Eestis on müokardiinfarkti keskmine haiglaravi päevade arv suurem kui näiteks Skandinaavia maades. Lühemad haiglaravi perioodid aitavad vähendada ravikulusid. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse andmekoosseisust välja järgmiste andmeväljade kogumine:  stresstesti tegemine – seda tehakse müokardiinfarktihaigetele väga üksikutel juhtudel. Samuti ei kanna see väärtuslikku teavet haige ravi tulemuste jälgimiseks ning suurendab ainult kogutavate andmete mahtu;  stresstesti tulemused – on seotud eelmise punktiga. Tehtaval stresstestil on väga harva patsiendi käsitlust muutvaid tulemusi;  Q saki olemasolu – jäetakse andmekoosseisust välja, sest igapäevatöös registreeritakse seda patsientide EKG andmete põhjal väga harva ning andmeid statistiliste kokkuvõtete tegemiseks on liiga vähe. Kogutud andmeid ei kustutata, vaid säilitatakse samadel alustel nagu registrisse kantud andmeid, sest teadustööde tegemise huvides on vajalik neid veel säilitada, kuid edaspidi ei ole nende kogumine rahvatervise seisukohast vajalik. Lõikes 10 nimetatakse registrile esitatavate andmete esitamise ja TTO andmed. Esitatakse TTO nimi (punkt 1); andmete esitaja isikukood, ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, telefon ja e-posti aadress (punkt 2); müokardiinfarktihaige ravi eest vastutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, eriala ja eriala kood ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood (punkt 3); andmete esitamise kuupäev (punkt 4). Need andmed on vajalikud, et pöörduda andmete esitaja poole andmete täpsustamiseks, et tagada andmekvaliteet. Lõike 11 kohaselt kantakse registrisse andmeid ainult Eestis alaliselt viibivate isikute kohta, sest Eestis saadud ravi järel riigist lahkuva välismaalase kohta ei ole andmeid koguda võimalik. Samuti on registri puhul tegemist rahvastikupõhise registriga, mistõttu ei ole ka vajalik välismaalaste andmeid edasise haiguse kulu kohta koguda. Paragrahvis 9 nimetatakse muud isikud, kes edastavad registrile andmeid. Nimetatud andmeandjatelt päritavaid andmeid kasutatakse registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks, täpsustuste tegemiseks ja andmete tervikluse tagamiseks. 9 Lõikes 1 sätestatakse, et rahvastikuregister edastab registrile määruse § 8 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmed, isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aja ja elukoha andmed. Võrreldes kehtiva määrusega on andmekoosseisu lisatud müokardiinfarktihaige elukoha andmed, mida päritakse maakonna tasemel, sealhulgas Tallinn ja Tartu eraldi. Praegu ei ole TTO asukoha põhine teave rahvastiku terviseseisundi ennetustegevuste ja parendusmeetmete kavandamiseks piisav. Eri piirkondade, sh ka maa- ja linnaelanikkonnal võivad haiguse tekkemehhanismid ja riskifaktorid, haigestumus, ravi kättesaadavus, ravi iseärasused ja haiglaeelsed viivitused olla erinevad. Puuduliku teabega ei ole võimalik seda aga hinnata. Seetõttu on andmekoosseisu lisatud isiku elukoha andmed, eristades maakonna ja suuremad linnad (Tallinn ja Tartu). Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise andmed hõlmavad endas andmeid mõnda teise riiki mineku ja Eestisse tagasituleku kohta, selle määravad ära isiku elukoht (riik) ja elukohta elama asumise kuupäev. Registrile on Eestist alalise lahkumise teave oluline sarnaselt teiste tervisevaldkonna registritega. Register kasutab saadud teavet müokardiinfarktiga isikute ravikäsitluse hindamiseks ja elumuse arvutamiseks, mille juures on oluline arvesse võtta vaid need isikud, kelle kohta on olemas terviklik teave. Samuti aitab see tagada haiglajärgsel perioodil kogutavate andmete terviklikkuse, et selgitada välja põhjused, miks andmeid edasise ravi, uuringute, tüsistuste ja/või suremuse kohta pole registrisse laekunud. Seega saab registri andmete põhjal täpselt hinnata selliste isikute arvu, kelle ravi ja tüsistuste esinemist jälgida pole võimalik või on hinnang ebausaldusväärne nende riigist ajutiselt või alaliselt lahkumise tõttu. Lisaks on määruse § 8 lõikes 11 sätestatud, et registrisse kantakse andmeid vaid Eestis alaliselt elavate isikute kohta ja täiendavad selgitused on leitavad selle paragrahvi juures. Lõikes 2 sätestatakse, et surma põhjuste register edastab registrile andmed isiku surma, selle põhjuse ja suremispaiga kohta. Andmed võimaldavad analüüsida müokardiinfarkti esinemist, sealhulgas elumust. Samuti on surma põhjuste registri andmed vajalikud müokardiinfarktijuhtude andmete täielikkuse tagamisel. Võrreldes kehtiva määrusega on juurde lisatud suremispaik. Täiendus on vajalik ravikvaliteedi hindamiseks, nt selleks, et hinnata teatud ajaperioodi järel müokardiinfarktihaige haiglast lahkumisest tema elumust, samuti haiglas toimunud surmajuhtumite väljaselgitamiseks. Suremispaik (nt kodus) näitab, et tegemist on haiglasisesest suremusest erineva näitajaga ja haigla pole andmeid registrisse esitamata jätnud. Samuti aitab see tagada, et registri andmed on täielikud, ja näitab, et kokku on kogutud kõik Eestis toimunud müokardiinfarkti surmajuhtumid ja nende detailandmed. Lõikes 3 määratakse, et haigekassa andmekogu edastab registrile raviarvetel olevad rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnoosid. Haigekassa andmekogu edastab need andmed, et välja selgitada kaasuvate haiguste diagnooside teave. See on vajalik näiteks selleks, et haiglaravi kvaliteedi näitajana arvutada müokardiinfarkti riskile kohandatud 30 päeva suremust. Selle näitaja puhul on kaasuvatel haigustel oluline osa, kuna need mõjutavad infarkti suremust. Kuna Eestis on südame-veresoonkonnahaigustesse suremus jätkuvalt oluliseks probleemkohaks, on olukorra parandamiseks vaja täpsemalt hinnata, kui suur osa sellest on põhjustatud just ravikvaliteedist tingitud puudustest. Lõikes 4 sätestatakse, et retseptikeskus edastab registrile andmed müokardiinfarktihaigele välja kirjutatud ja haige poolt välja ostetud ravimite kohta: 1) andmed müokardiinfarktihaige prognoosi mõjutavate ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta (ATC kood) – diabeedi raviks kasutatavad ained (A10), tromboosivastased ained (B01), diureetikumid (C03), beetablokaatorid (C07), reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained (C09) ja lipiidisisaldust muutvad ained (C10); 2) diagnoos retseptil (RHK-10) ja retsepti väljakirjutamise kuupäev; 3) väljakirjutatud ravimite väljaostmise kuupäev. 10 Uuringud on näidanud, et ravirežiimi järgimine erinevates müokardiinfarkti alagruppides on väga erinev. Kogutavate andmete põhjal saab monitoorida ravirežiimi järgimist üle Eesti ning tulemuste põhjal planeerida tervishoiuteenuseid ja ravimipoliitikat. Registris kogutakse andmeid ainult nende ravimite kohta, mis mõjutavad ägeda müokardiinfarktiga patsientide prognoosi: A10 (diabeedi raviks kasutatavad ained), B01 (tromboosivastased ained), C03 (aldosterooni antagonistid), C07 (beetablokaatorid), C09 (reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained) ja C10 (lipiidisisaldust muutvad ained). Ravimite määramise puhul ei ole oluline mitte ainult fakt, et ravim on välja kirjutatud, oluline on ka ravimiannus. Ravimite väljaostmise fakti ja kuupäeva kohta käivate andmete kogumine on oluline, kuna patsiendid ei pruugi kõiki väljakirjutatud ravimeid soovitatud koguses välja osta. Ravimite väljaostmise hindamine on üks enam kasutatud ja tõele enam vastav viis patsiendi ravimikasutuse hindamisel. Andmete põhjal saab hinnata patsiendi lühi- ja kaugprognoosi vastavalt koduse ravirežiimi järgimisele. Nimetatud muudatus jõustub 01.01.2021, sest vajab eelnevalt arendustööde tegemist ja vajaduse korral lisarahastuse taotlemist. Lõikes 5 kehtestatakse andmevahetuse toimumine andmeandjatega. See toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldavat viisil. Paragrahvis 10 sätestatakse andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine. Lõigetes sätestatud ülesannete täitmisel vastutab registri volitatud töötaja registriandmete täielikkuse ja kvaliteedi eest. Lõige 1 sätestab, et volitatud töötleja sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga (andmete esitajaga) kokkuleppe (lepingu), milles on ära määratud TTO poolt nimetatud isik(ud), kes vastutab(vastutavad) andmete registrisse kandmise eest. Selline töökorraldus on kokku lepitud, sest registri ülesehituse järgi kannavad TTOd andmed otse registrisse. Lepingu järgi on TTOdel vastavad ligipääsuõigused ja ligipääs registrisse tagatud ID- kaardiga autentimise teel. Andmete esitajatel ei ole õigust kandeid kustutada, kuid neil on võimalik kandeid täiendada ja täpsustada ning vajadusel kanne tühistada. Lõige 2 sätestab andmete registrisse kandmise tähtaja – andmete esitajad esitavad registrile andmed müokardiinfarktihaige haiglaravilt lahkumise või surmale järgneva kuu 14. kuupäevaks. Andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest vastutavad andmete esitajad (lõige 3). Lõike 4 kohaselt parandab andmete esitaja registrisse andmete esitamata jätmise või vea ilmnemise korral andmed registris esimesel võimalusel. Lõikes 5 sätestatakse, et registri volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks. Paragrahv 11 reguleerib registriandmete logimist. Selle kohaselt tagab volitatud töötleja infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta. Oluline on tagada tuvastatus ka muutja ja muudetava aja puhul. Paragrahv 12 sätestab andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise korra. Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele ja nende väljastamine. Selle kohaselt võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Samas on rahvatervise seaduses andmete väljastamise ulatust piiratud, püüdes kaaluda andmevajaduste tegelikku mahtu. Kuna terviseandmed on delikaatsed andmed ning see võib kahjustada olulises osas nii isiku kui ka tema lähedaste eraelu, on rahvatervise seaduses täiendav piirang. Seaduse § 141 lõike 2 kohaselt tagatakse andmete kättesaadavus järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks“ (vastav säte on lisatud seaduse eelnõuga 778 SE). 11 Samas toimuks andmete väljastamine piiratult, vastavalt rahvatervise seaduse alusel toodud piirangutele. Nii ei korrata siin mõisteid ega seda, mida reguleerib andmekaitse üldmäärus (andmesubjekti osas) või siseriiklik isikuandmete kaitse seadus (teadustöö, ajaloouuring). Lõike 2 kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest volitatud töötleja. Lõikes 3 sätestatakse, et volitatud töötleja edastab Tervise Arengu Instituudile (edaspidi TAI) pseudonüümitud andmed tervisestatistika tegemiseks. TAI avaldab müokardiinfarktihaigestumuse andmed statistiliste aruannetena isikustamata kujul tervisestatistika ja -uuringute avalikus andmebaasis6. Samuti kasutab TAI edastatud andmeid OECD poolt välja töötatud ravikvaliteedi indikaatorite arvutamiseks ja esitab tehtud arvutuste põhjal andmed OECD-le, kes need avaldab7. Lõige 4 sätestab, et volitatud töötleja tagab avalikkusele registri andmetele ligipääsu registri asutuse veebilehe kaudu. Andmed avaldatakse statistiliste aruannetena isikustamata kujul. Säte reguleerib statistiliste andmete avaldamist asutuse veebilehel, mitte registri aktiivandmeid. Lõike 5 järgi võimaldatakse TTO-le juurdepääs tema esitatud andmete statistilistele aruannetele isikustamata kujul. Lõike 6 kohaselt tuleb volitatud töötlejal pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud, samuti selle üle, milliseid parandusi on TTO esitatud andmetes teinud. Muul moel töötlemiseks on kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming registri andmetega. Paragrahvis 13 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logiandmete säilitamise tähtajad. Lõikes 1 määratakse registrisse kantud andmete tähtajatu säilitamine alates andmete registrisse kandmisest. Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul aitab tagada isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel ka juhul, kui on tegemist pikkade, mitmetesse aastakümnetesse ulatuvate ajavahemike ja erinevate põlvkondadega jälgimisega või võrdlemisega. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades näiteks jälgida erinevaid seoseid, sh geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse andmeid tähtajatult ka kehtiva põhimääruse alusel. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatult on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll, sest: - seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust teiste registritega ning varem kogutud andmete ja isikustatud andmete olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimine eri uuringute käigus annab võimaluse ühendada andmeid isiku tasandil, mille alusel saab uurida pikaajaliselt sotsiaalmajanduslike, väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku 6 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/index.html. 7 OECD andmebaas: http://stats.oecd.org/. 12 sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalikud eri põlvkondade isikustatud andmed ja korduvad andmete linkimised uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende; - võimaldab võrdlust teiste riikide andmestikega. Registri andmestik hõlmab ideaaljuhul kõiki Eestis diagnoositud müokardiinfarkti haigus- ja surmajuhte ja selle abil saab teha mitmeid haigestumuse, elumuse ja suremuse võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest ning analüüsida ja jälgida aegreas joonistuvaid mustreid, mis aitavad määrata kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitseks ja säilitamiseks. Lõikes 2 sätestatakse registri logiandmete säilitamine kuni viis aastat alates andmete tekkimisest. Paragrahvis 14 sätestatakse, et järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. Nii teostab järelevalvet nt vastutav töötlejal või Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse piires või ka küberturvalisuse seaduse alusel Riigi Infosüsteemi Amet. Paragrahv 15 kehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga, rahastatakse selle pidamist (sh arendusi ja hooldamist) volitatud töötlejale selleks eraldatud riigieelarve vahenditest. Paragrahv 16 sätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister. Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andmed antakse üle avalikku arhiivi või teise andmekogusse või hävitatakse ning määratakse selleks kindel tähtaeg. Andmete üleandmisel määratakse eraldi otsusega vastav kord ja tähtaeg. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 17 sätestab määruse üleminekusätted. Selle järgi tagatakse ka seni kogutud andmete (Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määrus nr 156) säilitamine tähtajatult, et vältida säilitamise tähtaegades segadust. Seega jäävad nii seni registris säilitatud andmed kui ka tekkinud alusandmed registrisse tähtajatult. Lõike 2 järgi töödeldakse registris andmeid Q-saki olemasolu, stresstesti tegemise ja stresstesti tulemuste kohta, mis on kogutud enne käesoleva määruse jõustumist. Nimetatud andmete andmekoosseisust välja jätmist on kirjeldatud § 8 lõike 9 selgituste juures (neid edaspidi enam ei koguta). Küll on need ära mainitud rakendussätetes. Paragrahv 18 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a (lõige 1), mis on seotud eelnõu 778 SE jõustumisega. Paragrahvi 9 lõiked 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a (lõige 2). Hilisem jõustumine on seotud andmeväljadega, mis vajavad eelnevalt registri arendustööde tegemist. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja andmete säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning 13 neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. 4. Määruse mõjud Määrusega võimaldatakse pidev, süstemaatiline ja usaldusväärne Eestis diagnoositud müokardiinfarktijuhtude andmete kogumine ja töötlemine. See loob aluse usaldusväärsetele andmetele, mis võimaldavad parandada müokardiinfarktihaigete ravi kvaliteeti. Teiseks võimaldab see täpsemini hinnata ressursside kasutamise planeerimist sotsiaal- ja tervisevaldkonnas. Kolmandaks annab see võimaluse teha korrektset statistikat, mis omakorda võimaldab teha põhjalikke uurimistöid ja analüüse. Mõju sihtrühm: elanikkond Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika otsuste tegemiseks, müokardiinfarktihaigestumuse ennetustegevuste planeerimiseks, uute efektiivsemate ravimeetodite kasutusele võtmiseks, selleks et analüüsida rakendatud meetmete ja ravi tõhusust. Rakendatud tegevuste tulemusena paraneb rahvastiku terviseseisund. Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja heaolule. Mõju sihtrühm: müokardiinfarktiregistri töötajad ja tervisevaldkonna poliitikakujundajad Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Käesolevas määruses tehakse andmekoosseisus 19 sisulist muudatust ja kaheksa muudatust, mis eeldavad vaid registripoolsete tehniliste muudatuste tegemist. TTO-sid mõjutavaid muudatusi on 15, neist kuus on täiesti uued andmeväljad, mis lisatakse andmekoosseisu, kolm eemaldatakse ja kuues tehakse täpsustusi. Täiendavalt hakatakse pärima surma põhjuste registrist ja rahvastikuregistrist mõlemast ühte andmevälja (suremispaik, müokardiinfarktihaige elukoha andmed). Lisaks hakatakse edaspidi pärima haigekassa andmekogust raviarvetel olevaid RHK-10 diagnoose ja retseptikeskusest andmeid müokardiinfarktihaigele välja kirjutatud ja haige poolt välja ostetud ravimite kohta. Tehtavad muudatused suurendavad registri töötajate töömahtu ja toovad kaasa töökorralduslikke muudatusi, kuid mitte väga suurel määral. Samas tehakse andmevahetuse automatiseerimiseks (X-tee kaudu) IT-arendustöid, mis mõnevõrra lihtsustavad registri töötajate tööd. Lisaks võimaldab automatiseeritud andmevahetus vähendada vigade tekkimiste võimalusi, võimaldab lühendada andmete töötlemiseks kuluvat aega ning seeläbi on võimalik andma kiiremini tagasisidet ravi tulemuslikkuse indikaatorite kohta (nt müokardiinfarkti 30 päeva järgne suremus). Poliitikakujundajate töökorraldus ei muutu, sest andmed on kättesaadavad uuendatud kujul. Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määruses muudetakse 15 andmevälja, mis otseselt mõjutavad TTO-sid. Kuna neist lisandub täiesti uusi andmevälju kuus, siis mõju TTO-dele on pigem keskmine. Tehtavate muudatustega ei lisandu oluliselt uusi kohustusi TTO-dele, samuti ei muutu nende jaoks registrile andmete esitamine. TTO- d sisestavad andmed endistviisi otse registrisse. Samuti ei muutu TTO-de andmete esitamise kohustus, mille eesmärk on tagada ülevaade müokardiinfarktihaigestumuse, esmasjuhtude diagnoosimise ja ravimeetodite kasutamise kohta. Lisaks paraneb TTO-del võimalus sisestada reaalses ravis kasutatavaid ravimeid ja jälgida paremini ravitulemusi. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Samuti ei muutu vastutav ja volitatud töötleja, kes tunnevad hästi olemasolevaid protsesse ja andmete töötlemise tingimusi. 14 Volitatud töötleja poolt on kasutusele võetud meetmed, mis tagavad andmete kaitse. Selleks tehakse andmete esitajatega kokkulepe ehk sõlmitakse leping, milles nimetatakse konkreetsed andmete sisestajad, kes saavad õiguse andmete sisestamiseks ID-kaardiga/ mobiil-ID-ga autentimise teel. Lepingus tuuakse välja, et isik, kellele on antud ligipääs registrile andmete sisestamiseks kuid kellega lõppeb töösuhe, tuleb teavitada viivitamatult registri volitatud töötlejat, kes ligipääsu registrile lõpetab. Alates 01.01.2021 esitatakse registrile täiendavaid andmeid ning nende andmete töötlemisele rakendatakse kehtivat andmete töötlemise korda ja tingimusi. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. Tegemist ei ole uue loodava andmekoguga vaid pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu ja toimub olemasolevate protsesside alusel. Iga müokardiinfarktiregistriga kokku puutuv töötaja omab eriliiki andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus, võrreldes varasemaga, sisuliselt ei muutu. Samuti omavad andmete registrisse sisestajad eriliiki andmete töötlemise kogemust ja vastavat koostöökokkulepet volitatud töötlejaga. Volitatud töötlejana on TÜK juba seni rakendanud parimat praktikat ning taganud sisemiste korraldustega optimaalseima andmetöötluse reeglid. Iga registritoimingutega tegeleb määratud isik, seega ei teki vastutava töötleja rolli muutumisel andmetöötlusele suurt ohtu, sest töötlemise ulatus ega sagedus ei muutu ning isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ja eesmärk jäävad samaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja infotehnoloogilise arendustegevusega. Müokardiinfarktiregister on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. Registri pidamiseks on riigieelarvest ette nähtud 71 000 eurot, sealhulgas 38 344 eurot personali palgakuluks, 948,12 eurot majanduskuluks, ja 11 231,34 eurot IT-arenduskuludeks. Paragrahvi 9 lõike 2 muudatusest tuleneva andmevahetuse lihtsustamiseks on vajalik teha Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri X-tee teenuse arendus, mille hinnanguline maksumus on 6 000 eurot. Vajalikud kulud kaetakse registri iga-aastasest eelarvest. Määruse § 8 lõike 2 punktis 5, lõike 3 punktides 1 ja 5, lõike 4 punktis 2, lõike 5 punktides 8, 18, 26, 30 ja 33, lõike 6 punktides 1 ja 5, lõike 7 punktides 3 ja 5 ning lõike 8 punktides 4, 5 ja 12 ning määruse § 9 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 3 tehakse andmeväljades täpsustused või lisatakse uus andmeväli. Nendest muudatustest tingituna on vajalik teha registri arendustöid. Arendustöödeks vajalikud kulud kaetakse registri pidamiseks ette nähtud vahenditest. Paragrahvi 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatud muudatus jõustuvad 01.01.2021, sest vajavad arendustöid, mille eeldatav kulu on väljaselgitamisel, samuti võib see vajada lisavahendite taotlemist. Seetõttu on jõustumisaeg hilisem. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a, millest on ette nähtud teatud erisused. Määruse § 9 lõiked 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks elektroonse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks e-posti teel Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kardioloogide Seltsile, müokardiinfarktiregistri teadusnõukogule, Tartu Ülikooli Kliinikumile ja Tervise Arengu Instituudile. Eelnõu kooskõlastuse käigus edastatud märkuste või ettepanekute kohta koostati vastav kooskõlastustabel, milles on selgitatud arvestamise või mittearvestamise põhjused (seletuskirja lisa). Kooskõlastust või märkuste mittesaatmist loeti vaikimisi kooskõlastuseks. 15 Tervise- ja tööministri määruse „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ seletuskirja lisa Lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise/mittearvestamise põhjus Rahandusministeerium 1. Registrite põhimääruste uuendamine on seotud Teadmiseks võetud. isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega. Lisaks isikuandmete kaitse küsimustele on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused ja struktuur, kuid SOMi kinnitusel olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei ole. 2. Iseendast võime määrused kooskõlastada, kuid Teadmiseks võetud. seejuures tuua välja mõned asjaolud, mh. vajadus konsolideerida keskmises perspektiivis andmekogud ja registrid TEHIKusse. Registrite põhimäärused peegeldavad ka uuendatud versioonis praeguseks välja kujunenud olukorda. 3. Võrreldes praeguse töökorraldusega muutub kolmel Selgitame, edaspidi muutub andmekogude (vähiregister, registril vastutav töötleja (SOMi asemel TAI). Registrite tuberkuloosiregister ja vähi sõeluuringute register) vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI) vastutav töötleja, mis on määratud lähtuvalt sellest, kelle (müokardiinfarktiregistri puhul vastutav töötleja Tartu ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud, Ülikooli Kliinikum). Samas on suur osa antud juhul Tervise Arengu Instituut. Volitatud töötleja sotsiaalministeeriumi IKT teenuste kompetentsist, jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistrile, kuna samuti andmekogudest ja infosüsteemidest on selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline konsolideeritud Tervise ja heaolu Infosüsteemide isik – Tartu Ülikool. Seega on muudetud andmekogude Keskusesse (TEHIK). volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks, kui volitatud töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus. Käesoleval juhul vaadati üle vastutava töötleja muudatused, volitatud töötleja muudatus saab toimuda vaid juhul, kui see on kooskõlas ka tegeliku olukorraga. Täna ei ole kõikide registrite tegevus IT osas TEHIKule delegeeritud, seetõttu ei ole tegemist formaalse vaid sisuliste ülesannete ümberjagamisega. 4. Võime praegu nõustuda, et mitmel põhjusel, Teadmiseks võetud. muuhulgas TAI registrite terviklikkuse ja kvaliteedi Andmekogude arenduste konsolideerimise osas ei ole tagamiseks võib selline tööjaotus olla hetkel samme kokku lepitud. otstarbekas. Sellele vaatamata teeme ettepaneku Müokardiinfarktiregister on täna majutatud TÜKi juures, kaaluda võimalust SOM valitsemisala kõigi sest on Kliinikumi infosüsteemi osa. Antud andmekogu andmekogude ja registrite konsolideerimist TEHIKusse TEHIKu poolt üle võtmiseks on eelnevalt vajalik teha eelolevatel aastatel. Igal juhul peab aga olema arendustöid. Kuna praegune tööjaotus on toiminud alates arendustega tagatud TAI registrite ja tervise antud andmekogu loomisest, siis ilma eelneva analüüsita infosüsteemi ühilduvus ning koostoime võimekus. Ei ei ole otstarbekas seda TEHIKu poolt üle võtta, seega ole selge, miks peaks müokardiinfarktiregister eeldab kuluhinnangute tegemist. Ülesannete ületoomine paiknema edaspidi jätkuvalt TÜK juures (volitatud võib tähendada ka lisakulu, mistõttu see eeldab eelnevat töötleja) – iseendast peaks selle keskmises protsessi ja kokkuleppeid. Lisaks, konsolideerimine tuleb perspektiivis üle võtma SOM/TEHIK. läbi viia sisuliselt ning õigusakt saab kajastada tegelikku olukorda. 5. Eeltoodu kontekstis võib näit. välja tuua, et ühe TAI Teadmiseks võetud. registri puhul saadakse kliinilised andmed TISist (vähi Nimetatud erisused tulenevad andmekogu loomise hetkel sõeluuringute register), teiste puhul aga otse olnud võimekusest. Vähi sõeluuringute register on loodud tervishoiuteenuste osutajatelt (tuberkuloosiregister, neist viimati, mil ka tehniline võimekus oli suurem kui vähiregister, müokardiinfarktiregister). varasemalt asutatud andmekogud. Müokardiinfarktiregister saab lisaks osa kliinilisest Müokardiinfarktiregistri andmete täiendamine Eesti teabest Eesti Haigekassa andmekogust, mitte TISst. Haigekassa kliiniliste andmetega on lisatud, sest ka TISi andmehõive tõstmine on pidevas protsessis. 6. Seoses vastutava töötleja muutumisega tuleb Mittearvestatud. seletuskirjas täpsustada, kas määruse jõustumisest Vastutava töötleja muutumisel ei muutu tänane tulenevalt muutuvad ka SOM valitsemisala kulumudelid andmekogude rahastamissüsteem (TAI eelarvest), ning kas sel võib olla mõju 2019. a RE vahendite seega ei muutu SoMi valitsemisala kulumudelid. jaotusele programmide vahel 7. Palume edaspidi tagada, et kõigi käesolevate registrite Teadmiseks võetud. arendusvajaduste ja selleks taotletavate riigieelarve Selgitame, andmete esitamise võimalus paberil ressursside menetlemine toimuks valitsemisala ja (vähiregister ja tuberkuloosiregister) tuleneb sellest, et eelkõige TEHIKu arenduste ja ressursitaotluste antud andmekogud loodi ajal mil puudus tehniline menetlemisega samas üldraamistikus, kooskõlas IKT võimekus andmeid elektroonselt esitada. Selleks, et 16 taotluste kokku lepitud menetlemisega valitsemisalade edaspidi saaks nimetatud andmekogudele andmeid vaid üleselt. Mitme registri (vähiregister, elektroonselt või muul tehnilisel viisil esitada on vajalik tuberkuloosiregister) puhul on ette nähtud ka andmete teha andmekogudes ja teenuseosutajate esitamise võimalus paberil. SOM peaks täpsustama, infosüsteemised suuremahulisi IT arendustöid. Erinevate millistel asjaoludel on ette näha andmete esitamist sammudega püütakse jõuda paremate tulemusteni. paberil. 8. Vähi sõeluuringute registri ja müokardiinfarktiregistri Mittearvestatud. põhimääruste puhul tuuakse välja registrite Määruses tehtavad muudatuste jõustumist ei ole vajalik arendamiseks lisavahendite vajadust, mida TAI ja SOM siduda IKT valmimise ja selleks vajalike vahendite alles hakkavad taotlema. Seetõttu tuleb eelnõu saamisest. Selgitame, määruse § 13 (andmevahetuse seletuskirja kulude osa täiendada ning märkida, et viis teiste andmekogudega) kohaselt toimub taotluse mitterahuldamise korral kaetakse arendamise andmevahetus teiste andmekogudega riigi kulud TAI/Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul praeguse RE/RESi vahendite arvelt. Vastasel juhul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval tuleb määruse jõustumine seada sõltuvusse IKT viisil. Seega kuigi tehniline lahendus muudab arenduste valmimisest ja ei saa nõustuda pakutud andmevahetuse kiiremaks, sujuvamaks ja turvalisemaks kindlate kuupäevadega. võib andmevahetus toimuda ka muul kokkulepitud viisil. 9. Lõpuks, põhimõtteliselt võiks määrustes või Seletuskirja täiendatud. seletuskirjas selgelt öelda, et vastutava töötleja (või volitatud töötleja) ülesanne on tagada registritesse kantavate andmete kvaliteet, sh. terviklikkus ja andmete esitamise õigeaegsus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Seletuskirjades viidatakse Riigikogu menetluses olnud Arvestatud. eelnõule 650 SE, mis lükati Riigikogus 12.12.2018 tagasi. Seletuskirjas viidatud eelnõu number ja viide on Riigikogu menetluses on alates 13.12.2018 eelnõu 778 korrigeeritud. Eelnõu 778 SE kohaselt jõustub seadus SE. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2019. aasta 15. 2019. aasta 15. märtsil. veebruaril. Tuberkuloosiregistri põhimäärus Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 17 lg 2 (koos 6 lg 3 ja § 13). Jääb arusaamatuks, Määrusest jäeti välja kohustus paberil alusandmeid kas pärast 2019. a 1. jaanuarit digiteeritud digiteerida, siiski säilitatakse alusandmeid kahel viisil, alusdokumentide andmeid säilitatakse tähtajatult kolmel sest andmeid esitatakse nii paberil kui ka digitaalselt. eri viisil: paberil, digiteeritult (failis) ja andmekogusse kantult. See on ebamõistlik ja paneb paberdokumentide SoM-i poolt oleme alustanud terviseandmete digiteerimise vajalikkuse küsimuse alla, eriti kui paberil dokumenteerimise nõuete ja taristu terviklikku esitatakse teistesse andmekogudesse kantud andmeid. ülevaatamist. Lisaks on selle üheks eesmärgiks selgitada Dokumentide digiteerimisel tuleb tagada nende sisu välja kuidas andmete dokumenteerimist korraldada nii, et muutumatus ja kasutatavus ning digiteerimise protsess andmete kogumine järgiks ühekordse andmesisestuse (automaatselt) dokumenteerida, et digiteeritud põhimõtet ja andmetaristu oleks koostalitlusvõimeline. paberdokumendid saaks hävitada. Alternatiivne võimalus Seega jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole kohustust on säilitada paberil saadud alusdokumente üksnes esitada samu andmeid eri andmekogudesse. Andmete paberil ja lisaks nende andmeid registris. dokumenteerimise nõuetes muudatuste sisse viimisel TTO-d peavad samu või seotud andmeid esitama eri tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes andmekogudesse – tervise infosüsteemi (TIS), erinevate suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame haiguste registritesse ning tervishoiuteenuste järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites hüvitamiseks lisaks ka ravikindlustuse andmekogusse. suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid Selline praktika on üks andmete halva kvaliteedi andmete kogumise viise lõpetada, kuniks ei ole edasised põhjuseid ning vastuolus AvTS-i § 43.3 lõike 2 ja § 43.6 sammud selginenud. lõike 2 nõuetega. TTO-de mitmekordse esitamise koormus võib põhjustada vigu ja esitamata jätmist ning Vähi sõeluuringute register on loodud teistest lisaks tuleb eri andmekogudesse andmeid sisestada (vähiregister ja tuberkuloosiregister) registritest hiljem ja erinevalt. Näiteks esitatakse MIRi andmed e-idenditult, selle loomisel kasutati uut lähenemist. Lisaks selgitame TUBi ja VRi aga allkirjaga (paberil, digi-) või elektroonselt. millest tuleneb MIR-i erisus. MIR sai alguse erialaseltsi Andmed on standardiseerimata (nt MIRi esitatakse poolt arendatud ja kasutusel olnud andmekogust, mis surma kuupäev ja põhjus koos kellaajaga, TUBi ja VRi riiklikustati ja vastav lahendus (e-identimine) oli välja aga ilma; MIRi esitatakse ravimite andmed, TUBi aga arendatud. Seega oli vastavat lahendust mõistlik jätkata ravimite andmed koos tekstilise lisainfoga; jne). Tuleb riikliku andmekoguna, selmet uue lähenemisega jõuda olukorrani, kus TTO-d peavad andmed esitama arendustöid teha. üksainus kord, elektrooniliselt, mugavalt ning kaasaegsel ja standardiseeritud viisil, et neid saaks X-tee vahendusel Lisaks selgitame, kõik registrid ei kogu täpselt samu edastada ja eri vajadusteks, sh TTOde vajaduseks andmeid ja erisused tulenevad registrite erinevatest kasutada. eesmärkidest ning haiguste olemustest ja eripäradest. Seega ei saa katta alati kõike ühe juba kogutud andmestikuga aga ulatuses mida saab arvestada seda ka tehakse, sealhulgas kasutatakse ka teiste riiklike registrite andmeid. MIR vajab surma aega koos kellaajaga, et hinnata meditsiinilise abi kiirust ja kvaliteeti (südame infarktist 17 tingitud äkksurmad) ja vastavalt saadud teabe põhjal kasutusele võtta meetmeid ravikvaliteedi parendamiseks. Samas tuberkuloos ja vähk on kroonilised haigused ning surma kellaaja teave ei anna täiendavat teadmist ravikvaliteedis parendusmeetmete rakendamiseks. Samuti näiteks vähiregister kogub diagnoosiandmeid, kuid selleks ei ole vaja diagnoosi andmeid RHK-10 klassifikaatori järgi, sest see ei ole vähijuhu määratlemiseks piisava detailsusega. Seetõttu kogutakse diagnoosi määratlemiseks arsti poolne täpne kirjeldus kasvaja paiknemise ja morfoloogia kohta ning saadud teabe põhjal kodeeritakse vähijuht registri poolt kasutades ülemaailmselt vähiregistrites kasutatava RHK Onkoloogia osa (RHK-O) klassifikatsiooni alusel. Tuberkuloosi puhul on ravi lisainfo vajalik ravi järjepidevuse tagamiseks. Tuberkuloosi puhul tegu õhu teel leviva nakkushaigusega, mis Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus seaduse kohaselt eriti ohtlik nakkushaigus ning teatud juhtudel on vajalik teave (ravi katkestamine, ravilt omavoliline lahkumine, ravi vahed vms) edastada Terviseametile haiguse puhangu ohu ära hoidmiseks. Müokardiinfarktiregistri põhimäärus Vaata eelnevat selgitust. Probleemiks on, et TTO-d peavad samu või seotud andmeid esitama eri andmekogudesse ja erineval viisil. Vt ka tuberkuloosiregistri põhimääruse eelnõule esitatud märkust. Tervise Arengu Instituut Käesolevaga kooskõlastab Tervise Arengu Instituut Arvestatud. Tervise- ja tööministri määruse „Müokardiinfarktiregistri Seletuskirja täiendatud. põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja tingimusel, et seletuskirja osa 5. „Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud“ saab täiendatud järgmiselt, kuna eelnõu seletuskirjas Tervise Arengu Instituudi X-tee loomiseks vajalikke arendustööde vahendeid mainitud ei ole. Ettepanek lisada järgmine selgitus: Paragrahvi 9 lõike 2 kohaselt luuakse andmevahetus Surma põhjuste registriga. Nendest muudatustest tingituna on vajalik arendada Surma põhjuste registri X- tee teenus. Tervise Arengu Instituudi Surmapõhjuste registri arendustööde orienteeruv maksumus on 6 000 eurot. Müokardiinfarktiregistri teadusnõukogu Palume lisada tervise- ja tööministri määruse Mittearvestatud. „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ eelnõusse uus Selgitame, et andmekogude põhiolemus ning nende peatükk – Registri teadusnõukogu koosseis ja regulatsioon tulenev avaliku teabe seadusest (vt AvTS ülesanded. Peatüki sõnastuse koostamisel oleme ptk 51). Lisaks luuakse andmekogu rahvatervise seaduse aluseks võtnud Sotsiaalministri käskkirja nr. 175 alusel. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise 26.11.2012, kus on sätestatud teadusnõukogu seadusega, 778 SE täpsustatakse rahvatervise moodustamine, ülesanded ja töökord. seaduses andmekogude peatükki ja tuuakse välja mida põhimääruses sätestatakse: x. peatükk Registri teadusnõukogu koosseis ja 1) volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ülesanded ning töötlejate ülesanded; § 1. Teadusnõukogu koosseis 2) kogutavate andmete täpsem koosseis ja (1) Teadusnõukogu on kümneliikmeline. andmekogusse kandmise kord; (2) Sinna kuuluvad kolm esindajat Eesti 3) andmeandjad, nendelt saadavad andmed ja Kardioloogide Seltsist (esimees, aseesimees, andmete esitamise viis; sekretär), neli esindajat piirkondlikest 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise haiglatest, kaks esindajat keskhaiglatest ja üks kord; esindaja Tervise Arengu Instituudist. 5) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord; § 2. Teadusnõukogu ülesanded 6) muud korraldusküsimused. (1) Nõustada registri vastutavat töötlejat registri tehnilise haldamise, arendamise ja andmete Nimetatud ettepanek laiendab märgitud volitusnormi. valiidsuse kontrolli korraldamise ning registri Enamasti on nõuandvad komisjonid reguleeritud andmekoosseisu osas. eraldiseisvalt, tuues sealjuures nende eesmärgi, liikmed, tegutsemiskorra jms. Andmekogu kontekstis on 18 (2) Anda eksperthinnanguid ja soovitusi vastutaval ja volitatud töötlejal kindlad ülesanded, millest müokardiinfarkti ravikvaliteeti puudutava ettepanek olulises osas kõrvale kaldub. See ei ole seotud tervisepoliitika kujundamiseks, uurimistöödes ei avaliku teabe seaduses ega rahvatervise seaduses kasutatavate andmete käitlemiseks ja registrit toodud andmekogu põhiolemusega. Andmekogu puudutavate aruannete sisuliste ja metoodiliste põhimäärustes reguleeritakse selle töö ja korraldus, et aspektide osas. andmekogu igapäevaselt pidada ja hallata ning tagada (3) Teha ettepanekuid müokardiinfarkti selle arendused. ravikvaliteedi parandamiseks ning registri töö paremaks korraldamiseks. Sotsiaalministri käskkirja nr. 175 26.11.2012 alusel (4) Kaasata vajadusel müokardiinfarkti loodud teadusnõukogu ning nõukogu ülesanded ja ravikvaliteeti puudutavate eksperthinnangute töökord kehtivad. Käskkirjaga antud volituste kohaselt on andmisele Eesti ja teiste riikide spetsialiste. loodud nõukogule õigus nõustada vastutavat töötlejat registri pidamise osas, anda eksperthinnanguid ja soovitusi tervisepoliitika kujundamiseks, teha ettepanekuid ravikvaliteedi parandamiseks. Samuti on registri volitatud ja vastutava töötlejaga võimalus teha koostööd ning ettepanekuid muudatuste tegemiseks ka läbi erialaseltside. Selleks ei tule, ega ole ka asjakohane, siduda soovitud tegevus selle andmekoguga. Ka sõltumata andmekogus reguleeritust, on nõukogul võimalik esitada oma eesmärkidel ettepanekuid ravikvaliteedi parandamiseks ja seda mitte ainult kitsalt käesoleva andmekogu korraldusega seotult. Juhul kui teadusnõukogu hinnangul vajab käskkiri ajakohastamist siis oleme valmis seda tegema. Eesti Haigekassa Kooskõlastame tervise- ja tööministri määruse “Müokardiinfarktiregistri põhimäärus” eelnõu märkusteta. Eesti Haiglate Liit Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) tutvus eelnõuga ning Mittearvestatud. teeme eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja märkused: Vaata selgitust eespool. 1. EHL peab oluliseks, et müokardiinfarktiregistri põhimäärust täiendatakse müokardiinfarktiregistri teadusnõukogu peatükiga. Tegemist on organiga, millel on registrile erialast kompetentsi koondav, nõuandev ja järelevalvet teostav roll. Teadusnõukodu aitab kaasa registri sisulise järjepidevuse tagamisele ja tagab registri arengu arvestades sarnaste registrite arenguid teistes riikides. 2. Eelnõu § 8 järgi tervishoiuteenuse osutaja esitatavate Mittearvestatud. andmete hulka kuuluvad lg 3 punkti 1 järgi andmed SoM-i poolt oleme alustanud terviseandmete tavategevuse kohta. dokumenteerimise nõuete ja taristu terviklikku Need andmed on kättesaadavad teistest registritest. ülevaatamist. Lisaks on selle üheks eesmärgiks selgitada Avaliku teabe seaduse § 433 lõike 2 järgi on keelatud välja kuidas andmete dokumenteerimist korraldada nii, et ühtede ja samade andmete kogumiseks asutada andmete kogumine järgiks ühekordse andmesisestuse erinevaid andmekogusid. Viimasest tuleneb n-ö põhimõtet ja andmetaristu oleks koostalitlusvõimeline. andmete topeltkogumise keeld ehk see, et riik ei Seega jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole kohustust tohiks nõuda inimeselt nende andmete esitamist, mis esitada samu andmeid eri andmekogudesse. Andmete tal juba olemas on. Andmed tavategevuse kohta on dokumenteerimise nõuetes muudatuste sisse viimisel olemas töötamise registris, Eesti hariduse tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes infosüsteemis, ravikindlustuse andmekogus jm suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame andmekogudes. Teeme ettepaneku, et volitatud järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites töötleja kogub need andmed ise teistest suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid registritest. Selliselt kaoks haiglatel kohustus andmete kogumise viise lõpetada, kuniks ei ole edasised esitada andmeid, mis on riigil juba olemas ja sammud selginenud. tõenäoliselt palju tõesemal kujul, kui on haiglatel olevad ütluspõhised andmed. 3. Tervishoiuteenuse osutajatele kaasneb 15 täiendava Arvestatud osaliselt. andmevälja lisandumisega rahaline kulu, kuna Seletuskirja täiendatud. haigusloos tuleb tekitada 15 andmeväljale kohad Määruses tehakse 19 sisulist muudatust ja 8 muudatust, andmete talletamiseks, mis eeldab IT arendusi, sest mis eeldavad vaid registripoolsete tehniliste muudatuste registri andmed esitatakse täna nö veebilahenduse tegemist. TTO-sid mõjutavaid muudatusi on 15, neist kaudu pärast seda, kui patsient haiglast lahkub. kuus on täiesti uued andmeväljad, mis lisatakse Seletuskirjas toodud arvamus, et sellega kaasneb andmekoosseisu, kolm eemaldatakse ja kuues vaid mõningane mõju tervishoiuteenuse osutajatele andmeväljas tehakse sõnalisi täpsustusi. Täiendavalt ning ei lisandu oluliselt uusi kohustusi, on seetõttu hakatakse surma põhjuste registrist ja rahvastikuregistrist ekslik. mõlemast ühte andmevälja (suremispaik, müokardiinfarktihaige elukoha andmed). Lisaks 19 hakatakse Haigekassa andmekogust edaspidi pärima raviarvetel olevaid RHK-10 sätestatud diagnoose ja retseptikeskusest andmeid müokardiinfarktihaigele välja kirjutatud ja haige poolt välja ostetud ravimite kohta. 4. Teeme ettepaneku, et töötatakse välja tehniline Mittearvestatud. lahendus, et tervise infosüsteemist kantakse Sotsiaalministeeriumi poolt oleme alustanud müokardiinfarktiregistrisse andmed üle automaatselt, terviseandmete dokumenteerimise ja esitamise ning millest on räägitud alates müokardiinfarktiregistri nõuete ja viiside terviklikku ülevaatamist. Lisaks on selle loomisest. On ju tervise infosüsteemi pidamise üheks eesmärgiks jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole eesmärk mh töödelda andmeid terviseseisundit kohustust esitada samu andmeid eri andmekogudesse kajastavate registrite pidamiseks, mida (TIS, MIR ja teised riiklikud andmekogud). Andmete müokardiinfarktiregister ilmselgelt on. kogumise ja esitamise nõuetes muudatuste sisse viimisel tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid andmete kogumise viise lõpetada, kui ei ole edasised sammud selginenud.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel