MINISTRI MÄÄRUS
06.03.2019 nr 18
Müokardiinfarktiregistri põhimäärus
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 144 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Müokardiinfarktiregister (edaspidi register) on rahvatervise seaduse alusel asutatud riiklik
andmekogu.
(2) Registrit peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse
analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks,
diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas
epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(3) Registri ametlik nimetus on müokardiinfarktiregister.
(4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Myocardial Infarction Register.
§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
(2) Registri volitatud töötleja on Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum.
§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) juhib registri pidamist ning annab volitatud töötlejale vajalikke juhiseid ja korraldusi;
2) korraldab koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist ja registri elektroonilist
andmevahetust teiste andmekogudega;
3) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
(2) Volitatud töötleja:
1) vastutab oma ülesannete piires registri haldamise seaduslikkuse ja isikuandmete töötlemise
nõuete täitmise eest;
2) teeb või hangib registri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning korraldab tööde
testimise;
2
3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid;
4) tagab andmete igapäevase kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise;
5) kõrvaldab registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö;
6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teavitab registri andmete
töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat;
7) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;
8) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
9) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest
probleemidest;
10) koostab registriandmete põhjal statistilisi ülevaateid ja teeb analüüse tervisepoliitika
kujundamiseks ja mõju hindamiseks;
11) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks;
12) täidab muid volitatud töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
2. peatükk
Registri ülesehitus ja andmete tähendus
§ 4. Registri ülesehitus
Register koosneb elektroonsest andmebaasist.
§ 5. Registri andmete kaitse
(1) Registriandmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi
nõuetele.
(2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S)
tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Registri turvaklass on K2T2S2.
(4) Registri turbeaste on keskmine (M).
§ 6. Andmete õiguslik tähendus
Registriandmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse
kandmine, muutmine ja logimine
§ 7. Andmete esitajad ja esitamise viis
(1) Registrile esitab müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosiv ja
müokardiinfarktihaiget raviv tervishoiuteenuse osutaja.
(2) Registrile esitatakse andmed iga müokardiinfarktijuhu kohta järgmiste rahvusvahelise
haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes
(RHK-10) loetletud diagnooside järgi:
1) äge müokardiinfarkt (I21.0–I21.9);
2) korduv müokardiinfarkt (I22.0–I22.9).
(3) Registrile esitatakse andmed elektroonselt. Andmete elektroonsel esitamisel kasutatakse
e-identimist.
3
§ 8. Tervishoiuteenuse osutaja esitatavad andmed
(1) Müokardiinfarktihaige üldandmed:
1) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;
2) sugu;
3) ees- ja perekonnanimi.
(2) Müokardiinfarktihaige varasemate südame-veresoonkonnahaiguse diagnooside ja
protseduuride andmed:
1) müokardiinfarkti diagnoos ja diagnoosimise aasta;
2) stenokardia esinemine;
3) krooniline südamepuudulikkus;
4) ajuinfarkt;
5) perifeersete arterite haigused;
6) koronaarangioplastika;
7) aortokoronaarne šunteerimine.
(3) Müokardiinfarktihaige haigestumise riskitegurid:
1) pikkus (cm) ja kaal (kg);
2) tavategevus;
3) suitsetamine;
4) diabeedi diagnoos, sealhulgas käesoleval haiglaravil diagnoositud;
5) arteriaalne hüpertensioon;
6) perekonnaanamneesis varajane südame isheemiatõbi;
7) düslipideemia.
(4) Müokardiinfarktihaige andmed haiglasse saabumisel:
1) ataki algusaeg (kuupäev ja kellaaeg);
2) aeg esimeste sümptomite algusest kuni esimese meditsiinilise kontaktini (kuupäev ja
kellaaeg);
3) ületoomine teisest tervishoiuasutusest või osakonnast;
4) haiglaravile ja osakonda saabumise kuupäev ning kellaaeg;
5) prevaleeruv sümptom;
6) pulsisagedus;
7) süstoolne vererõhk;
8) Killipi klass;
9) elektrokardiogrammi rütm, QRS kirjeldus ja ST segmendi muutused.
(5) Müokardiinfarktihaigele osutatud raviteenuse ja manustatud ravimite andmed haiglas oleku
ajal:
1) ravimiuuringus osalemine;
2) antiagregandid;
3) antikoagulandid;
4) glükoproteiin IIb/IIIa inhibiitorid;
5) β-blokaatorid;
6) Ca-kanali blokaatorid;
7) diureetikumid;
8) mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid;
9) inotroopsed ravimid;
10) südameglükosiidid;
11) antiarütmikumid;
12) nitraadid;
13) AKE-inhibiitorid;
14) angiotensiin II retseptori blokaatorid;
15) statiinid;
16) muud lipiidide taset langetavad ravimid;
4
17) kontratseptiivid/hormoonasendusravi;
18) diabeedi ravi;
19) trombolüütiline ravi ja selleks kasutatud ravim ning põhjus miks trombolüüsi ei tehtud;
20) teises tervishoiuasutuses trombolüüsi tegemine;
21) koronaarangiograafia tegemine, selle kuupäev ja kellaaeg;
22) koronaarangiograafia valem;
23) koronaarangioplastika tegemine, selle kuupäev ja kellaaeg;
24) TIMI vool;
25) stendi kasutamine;
26) punktsiooni koht (arteria radialis, arteria femoralis);
27) sulguri kasutamine ja paigaldamise kuupäev;
28) aortokoronaarne šunteerimine, selle kuupäev ja kellaaeg;
29) elektrokardiostimulatsiooni kasutamine;
30) teised invasiivravi protseduurid;
31) ehhokardiograafia tegemine;
32) väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial;
33) laboriuuringud (kolesterool, triglütseriidid, eGFR vms) ja nende tulemused.
(6) Müokardiinfarktihaigel tekkinud tüsistused haiglas oleku ajal:
1) äkksurm;
2) kardiogeenne šokk ja/või kopsuturse;
3) uus südamelihase infarkt;
4) ajuinfarkt;
5) stenokardia kordumine ravi foonil;
6) verejooks;
7) mehhaanilised komplikatsioonid.
(7) Müokardiinfarkti diagnoosi andmed:
1) muutused biokeemilistes markerites;
2) NSTEMI/STEMI diagnoos haiglast lahkumisel;
3) võimalik periprotseduraalne/perioperatiivne atakk;
4) põhihaiguse diagnoos vastavast tervishoiuteenuse dokumendist (RHK-10 diagnoos I21 või
I22);
5) infarktitüüp (I–V);
6) teised kliinilised diagnoosid.
(8) Müokardiinfarktihaigele antud ravisoovituse andmed haiglast lahkumisel:
1) aspiriin;
2) antiagregandid;
3) antikoagulandid;
4) diureetikumid;
5) mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid;
6) β-blokaatorid;
7) AKE-inhibiitorid;
8) angiotensiin II retseptori blokaatorid;
9) Ca-kanali blokaatorid;
10) nitraadid;
11) statiinid;
12) diabeedi ravi.
(9) Haiglast lahkumise ja surma andmed:
1) haiglast lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht (koju, üleviimine teise tervishoiuasutusse
vms);
2) surmakuupäev, kellaaeg ja surma põhjus;
3) lahangu tegemine;
4) lahanguleid;
5
5) lahanguleiu kokkuvõte.
(10) Tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamise andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja nimi, aadress, registrikood, juhatuse esindaja ees- ja
perekonnanimi;
2) andmete esitaja isikukood, ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, telefon ja e-
post;
3) müokardiinfarktihaige ravi eest vastutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi,
ametikoht, struktuuriüksus, eriala ja eriala kood ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
4) andmete esitamise kuupäev.
(11) Registrisse kantakse andmeid Eestis alaliselt viibivate isikute kohta.
§ 9. Muud isikud andmeandjana ja andmete edastamise viis
(1) Rahvastikuregister edastab registrile:
1) käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud andmed;
2) müokardiinfarktihaige elukoha andmed (maakond, lisavalikuna Tallinn/Tartu);
3) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aja.
(2) Surma põhjuste register edastab registrile:
1) surmakuupäeva;
2) surma põhjuse, sealhulgas vahetu, varasema, alg- ja välispõhjuse;
3) suremispaiga.
(3) Haigekassa andmekogu edastab registrile raviarvetel olevad rahvusvahelise haiguste ja
tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10)
loetletud diagnoosid.
(4) Retseptikeskus edastab registrile:
1) andmed müokardiinfarktihaige prognoosi mõjutavate ravimite väljakirjutamise ja annuste
kohta (ATC kood) – diabeedi raviks kasutatavad ained (A10), tromboosivastased ained (B01),
diureetikumid (C03), beetablokaatorid (C07), reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained (C09)
ja lipiidisisaldust muutvad ained (C10);
2) diagnoosi retseptil (RHK-10) ja retsepti väljakirjutamise kuupäeva;
3) väljakirjutatud ravimite väljaostmise fakti ja kuupäeva.
(5) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või
muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil.
§ 10. Andmete õigsuse tagamine, nende registrisse kandmine ja muutmine
(1) Volitatud töötleja sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga kokkuleppe, milles määratakse
vastutav isik andmete registrisse kandmiseks.
(2) Andmed esitatakse registrile müokardiinfarktihaige haiglaravilt lahkumise või surmale
järgneva kuu 14. kuupäevaks.
(3) Andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest vastutab andmete esitaja.
(4) Registrisse andmete esitamata jätmise või vea ilmnemise korral parandab andmete esitaja
andmed registris esimesel võimalusel.
(5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on
registri volitatud töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
6
§ 11. Andmete logimine
Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise,
lisamise, muutmise ja kustutamise ning tervishoiuteenuse osutaja poolt andmetes tehtud
paranduste kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja.
4. peatükk
Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine
§ 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas
isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses
sätestatud erisusi.
(2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab volitatud töötleja.
(3) Volitatud töötleja väljastab üks kord kalendriaastas Tervise Arengu Instituudile
pseudonüümitud andmed tervisestatistika tegemiseks.
(4) Volitatud töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal
koostatud statistilised andmed isikustamata kujul.
(5) Tervishoiuteenuse osutajale võimaldatakse juurdepääs tema esitatud andmete
statistilistele aruannetele isikustamata kujul.
(6) Volitatud töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja
milliseid andmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud.
§ 13. Andmete säilitamine
(1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest.
(2) Registri logi säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
5. peatükk
Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 14. Registri järelevalve
Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
§ 15. Registri rahastamine
Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale
töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 16. Registri lõpetamine
(1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või
hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg.
(3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
7
6. peatükk
Rakendussätted
§ 17. Üleminekusäte
(1) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määruse nr 156 „Müokardiinfarktiregistri
asutamine ja registri pidamise põhimäärus” alusel loodud registri andmeid säilitatakse
tähtajatult.
(2) Registris töödeldakse andmeid Q-saki olemasolu, stresstesti tegemise ja stresstesti
tulemuste kohta, mis on kogutud enne käesoleva määruse jõustumist.
§ 18. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
(2) Määruse § 9 lõiked 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva määruse muutmine on seotud 27.04.2016. a ning alates 25.05.2018 kohalduva
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused,
tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1
punkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, ajakohastatud
andmekoosseisu ja lisatud uusi andmevälju. Kuna isikuandmete kaitse seaduse rakendamise
seaduse1 eelnõuga muutub valitsuse volitusnorm kehtetuks, kehtestab andmekogu põhimääruse
valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seetõttu on ette valmistatud selle terviktekst.
17.02.2011 vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise
seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon.
Rahvatervise seadusega loodi korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse
tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, andmete üldine andmekoosseis ja andmete
esitajate ring. Tänases õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon
põhimäärusega, sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded, täpsustatud
andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed,
andmetele juurdepääsu õigused ja andmete väljastamise kord ning muud korralduslikud
küsimused.
Müokardiinfarktiregister on Sotsiaalministeeriumi hallatav register, mis paikneb SA Tartu Ülikooli
Kliinikumis ja tegutseb riikliku registrina alates 2012. aastast. Müokardiinfarktiregistri ülesanne on
koguda võimalikult täpseid ja tõeseid andmeid kõigi Eestis diagnoositud müokardiinfarktijuhtude
kohta. Müokardiinfarktiregister on riikliku müokardiinfarktihaigestumuse ja -ravi statistika allikas
Eestis.
Määrusega kehtestatakse regulatsioon müokardiinfarktiregistri pidamiseks terviktekstina.
Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et
meditsiiniregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus on tehtud
uuendusi ja lisatud ka osaliselt uusi andmevälju.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Eleri Lapp (
[email protected], 626 9137), digitaalvõimekuse arendamise
osakonna nõunik Kaspar Kala (tänaseks teenistusest lahkunud) ja müokardiinfarktiregistri direktor
Gudrun Veldre (
[email protected], 731 8459).
Määruse ettevalmistamisel on arvestatud müokardiinfarktiregistri teadusnõukogu poolt tehtud
ettepanekuid ja müokardiinfarkti definitsiooni neljandat konsensusdokumenti.2
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu
(
[email protected], 626 9338).
1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, 778 SE,
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-
17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadu.
2 Joint ESC/ACC/AHA/WHF Expert Consensus Document on the 2018 Fourth Universal Definition of Myocardial
Infarction (European Heart Journal 2018 doi-10.1093/eurheart/ehy462).
2
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 144 lõike 4 alusel.
Eelnõu on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE,
andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Seaduseelnõuga 778 SE muutub Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määrus nr 156
„Müokardiinfarktiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (redaktsioon RT I,
21.12.2011, 8), kehtetuks ja käesoleva määrusega kehtestatakse uus terviktekst ministri
määrusena.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 18 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse müokardiinfarktiregistri (edaspidi register) pidamise eesmärk ning
registri nimetus eesti ja inglise keeles.
Lõikes 2 sätestatakse registri eesmärk. Register on Sotsiaalministeeriumi andmekogu, mis
tegutseb alates 2012. aastast ja mida peetakse müokardiinfarktihaigestumuse ja
müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks,
tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja
teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Registri eesmärki
olemuselt muudetud ei ole.
Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas müokardiinfarktiregistri eesmärk
on tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks,
haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika korraldamiseks ja
rahvatervisealaseks uurimistööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada
tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse.
Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO),
teadusasutused ja Sotsiaalministeerium. Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse,
statistikat ja uurimistöid, töötada välja tervisepoliitika muudatusi ning korraldada
tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste osutamise
planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul
tasemel elanikkonna terviseseisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele
organisatsioonidele ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja teaduslikke uurimistöid.
Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud, et andmeid kasutatakse diagnostika ja ravikäsitluse
hindamiseks. Diagnostika ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, mida ei saa
üksteisest eristada. Jättes välja diagnostika, ei ole näiteks võimalik hinnata kui kiiresti sai inimene
kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda.
Kogutavate andmete põhjal on võimalik planeerida parendusmeetmeid diagnostika ja
ravikäsitluse tõhustamiseks, elanikkonna tervise hüveks.
Lisaks on välja toodud, et registri andmeid kasutatakse müokardiinfarktihaigestumuse,
müokardiinfarkti levimuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse mõõtmiseks. Tegemist on
epidemioloogiliste mõistetega, mida kasutatakse elanikkonna hulgas esinevate haiguste
3
esinemise ning nende riskitegurite kirjeldamiseks. Mõiste „elulemus“ on asendatud mõistega
„elumus“, sest keeleliselt on tegemist täpsema terminiga, kuigi teadlaste hulgas on laialt levinud
pigem „elulemuse“ kasutamine. Tegemist on eeskätt meditsiinistatistikas kasutatava terminiga,
millega väljendatakse ajavahemikku, mille võrra haige (nt müokardiinfarktihaige) eluiga võib
võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega haiguse diagnoosimisega,
ravimitega, ravimeetodite või muude haigest sõltumatute tegurite rakendamisega pikeneda.
Elumuse arvutamiseks kasutatakse muu hulgas ka surma ja suremuse andmeid, mistõttu ei ole
mõistet „suremus“ eraldi välja toodud.
Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete alusel saab teha teaduslikke
uurimistöid, sealhulgas ka epidemioloogilisi uuringud. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd ,
sealhulgas rahvastikupõhised uuringud registri baasil ei ole epidemioloogilised. Mõlemat tüüpi
uuringute (epidemioloogiliste ja muude teadusuuringute) tegemine eeldab sageli isikuandmete
linkimist teiste andmekogudega, et saadud andmete analüüside tulemusi kasutada otsuste ja
järelduste tegemiseks. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult laiapõhjaline ning
neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Teadustööde tulemuste põhjal
ja ravikäsitluste muutuste tõttu ajas tuleb hoida ka registrisse kogutavad andmed ajakohasena.
Välja on toodud mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete
kasutamise probleeme.
Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on müokardiinfarktiregister, ja lõikes 4 selle
ingliskeelne nimetus – Estonian Myocardial Infarction Register.
Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse ingliskeelset nimetust. Nimetus Estonian
Myocardial Infarction Registry asendatakse nimetusega Estonian Myocardial Infarction Register.
Inglise keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu,
mida tähistatakse sõnaga register. Seega on varasema ingliskeelse nimetusega reguleeritud
asutuse/struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu/registri olemasolu ja tähendust.
Paragrahvis 2 sätestatakse registri vastutava töötlejana Sotsiaalministeerium ja volitatud
töötlejana Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, mis võrreldes kehtiva määrusega ei muutu.
Paragrahvis 3 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded.
Vastutava töötleja ülesanneteks on (lõige 1): 1) juhtida registri pidamist andes selleks volitatud
töötlejale vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) korraldada koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste
loomist ja registri elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega; 3) täita muid ülesandeid,
mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse.
Volitatud töötleja ülesanded on järgmised (lõige 2): 1) vastutada oma ülesannete piires registri
haldamise seaduslikkuse ja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 2) teha või hankida
registri pidamiseks vajalikke analüüsi- ja arendustöid ning korraldab tööde testimise; 3) rakendada
andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) tagada
andmete igapäevane kogumine, haldamine, säilitamine ja hävitamine; 5) kõrvaldada registri
kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö; 6) tagada teenust puudutavate
intsidentide käsitlemine ning teavitab registri andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe
vastutavat töötlejat; 7) korraldada elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste
andmekogudega; 8) andmevahetuse sujumiseks sõlmida kokkuleppeid õigusaktides sätestatud
piirides, seejuures enne lepingu sõlmimist kooskõlastada plaanitavad andmevahetused vastutava
töötlejaga; 9) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat, kui ilmnevad registri pidamist või kasutamist
takistavad probleemid; 10) koostada registriandmete põhjal statistilisi ülevaateid ja teha analüüse
tervisepoliitika kujundamiseks ja mõju hindamiseks; 11) teha registri vastutavale töötlejale
ettepanekuid registri arendamiseks; 12) täita muid volitatud töötleja ülesandeid, mis jäävad
õigusaktides sätestatu piiridesse.
Paragrahvis 4 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist,
kuna register põhineb elektroonsel andmesisestusel.
4
Paragrahvis 5 sätestatakse registri andmete kaitse. See hõlmab: 1) andmete käideldavust, mis
tähendab eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete
õigeaegset ja hõlpsat kättesaadavust (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ning vajaliku ja nõutava aja
jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 2) terviklust ehk andmete õigsuse,
täielikkuse ja ajakohasuse tagatust ning päritolu autentsust ja volitamatute muutuste puudumist
ning 3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule või
tehnilisele vahendile.
Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks
rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass
on K1T2S23 ja turbeaste on keskmine (M). Need andmed on võrreldes varasemaga samad.
Paragrahvis 6 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust.
Andmed on informatiivse tähendusega. See on võrreldes seni kehtinud määrusega sama.
Paragrahvis 7 määratakse registrile andmete esitajad. Registrisse esitavad andmeid kõik
müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja müokardiinfarktihaiget
ravivad TTO-d (lõige 1).
Lõikes 2 esitatakse täpsustus, milliste müokardiinfarktijuhtude andmeid rahvusvahelise haiguste
ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK10)4
loetletud diagnooside järgi registrile esitatakse.
Punktis 1 sätestatu järgi esitatakse andmed diagnoosikoodidega I21.0–I21.9 ja nimetusega „äge
müokardiinfarkt“ ning punkti 2 järgi diagnoosikoodidega I22.0–I22.9 ja nimetusega „korduv
müokardiinfarkt“ müokardiinfarktijuhtude kohta.
Täpsustus on tehtud, sest see võimaldab selgemini eristada registrisse kogutavate andmete
diagnoosikoode RHK-10 järgi ning need vastavad registri eesmärgile. Need andmed on olulised
müokardiinfarkti statistika esitamiseks RHK-10 järgi ja haige kardiovaskulaarse riski hindamiseks
vastavalt müokardiinfarkti lokalisatsioonile. Teave on vajalik, et tagada usaldusväärsed ja
standarditud müokardiinfarkti diagnoosid registris.
Lõike 3 kohaselt esitatakse registrile andmed elektroonselt ja andmete esitamisel kasutatakse ID-
kaardiga e-identimist.
Paragrahvis 8 sätestatakse TTOde poolt registrile esitatavad andmed.
Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad müokardiinfarktihaige üldandmed.
Isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu ning ees- ja perekonnanimi on vajalikud isiku
üheseks tuvastamiseks. Kõikidel registrisse kantud elus või surnud isikutel ei pruugi olla isikukoodi.
Eesti isikukood võib puududa mitmel põhjusel, nt dokumendid vormistamata, puudub elamisluba,
sealhulgas kinnipeetavad jt. Isikukoodist üksi ei piisa alati isiku tuvastamiseks, vaja on ka nime ja
sugu, kuna need võivad aja jooksul muutuda.
Lõikes 2 loetletakse registrile esitatavad andmed müokardiinfarktihaige varasemate südame-
veresoonkonnahaiguse diagnooside ja protseduuride kohta: müokardiinfarkti diagnoos ja
diagnoosimise aasta ning andmed stenokardia esinemise, kroonilise südamepuudulikkuse,
ajuinfarkti, perifeersete arterite haiguste, koronaarangioplastika ja aortokoronaarne šunteerimise
kohta.
Nendest andmetest sõltub müokardiinfarktihaigete ravikäsitlus ja prognoos. Haiglates osutatud
raviteenuse tulemuste võrdlemiseks on vajalik teha prognoosi mõjutavatele tunnustele kohandatud
3 K1 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv
tippkoormusel – minutid (1÷10);
T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja
ajakohasuse perioodiline kontroll;
S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on
lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.
4 Klassifikaator: http://rhk.sm.ee/
5
võrdlusi. Näiteks kui ühte haiglasse satuvad müokardiinfarktihaiged, kes on võrreldes teistesse
haiglatesse sattunud müokardiinfarktihaigetega eakamad ja kellel esineb rohkem kroonilist
südamepuudulikkust, on haiglate võrdlemiseks ravitulemuste suhtes vajalik tulemused kohandada
prognoosi mõjutavate tunnustega (nt vanus, sugu, varasem müokardiinfarkt, krooniline
südamepuudulikkus jne).
Lõike 3 järgi esitatakse registrile müokardiinfarktihaige haigestumise riskitegurite andmed. Selle
järgi esitatakse andmed tavategevuse (punkt 2), suitsetamise, diabeedi diagnoosi, arteriaalse
hüpertensiooni, perekonnas varajase südame isheemiatõve esinemise ja düslipideemia kohta.
Punkti 1 järgi esitatakse registrile müokardiinfarktihaige pikkus (cm) ja kaal (kg). Nimetatud näitajad
on olulised, et arvutada kehamassiindeksit ning hinnata selle seost haigestumuse ja ravitulemuste
vahel.
Punkti 2 järgi esitatakse registrile andmed müokardiinfarktihaige tavategevuse kohta järgmise
loetelu põhjal:
1) töötav;
2) töötu;
3) tööd otsiv;
4) ajateenija;
5) õpilane;
6) üliõpilane;
7) töövõimetuspensionär;
8) vanaduspensionär;
9) muu pensionär;
10) lapsehoolduspuhkusel;
11) kodune;
12) keeldus vastamast / teadmata.
Nimetatud andmed on vajalikud selleks, et välistada tavategevusala müokardiihaige haigestumise
riskitegurite hulgast ning iseloomustada Eesti müokardiinfarktihaigeid ja selgitada tavategevusala
seost müokardiinfarktihaige ravi tulemustega.
Nimetatud andmeid kasutatakse sarnaselt varasemate diagnooside ja protseduuride andmetega
müokardiinfarktihaigete ravikäsitluse ja prognoosi hindamiseks neid mõjutavate teguritena.
Punkti 6 täpsustatakse – kehtiva määruse järgi esitatakse perekonnaanamneesis südame
isheemiatõbi, tehtava muudatusega lisatakse täpsustus „varajane“ (perekonnaanamneesis
varajane südame isheemiatõbi). Täpsustuse all mõistetakse meeste puhul <55 eluaastat ja naiste
puhul <65 eluaastat. Täpsustusega muudetakse andmeväli konkreetsemaks ja rõhutatakse selle
sisu.
Lõike 4 järgi esitatakse registrile andmed müokardiinfarktihaige kohta haiglasse saabumisel.
Nimetatud näitajad on olulised, sest müokardiinfarktihaigete ravitaktika ja -prognoosi seisukohalt
on ülioluline ajategur. Samuti võimaldavad need hinnata ravi kiirust, mis on üheks väga levinud ja
oluliseks ravikvaliteedi indikaatoriks. Mida kiiremini müokardiinfarktihaige saab adekvaatset ravi,
seda paremad on ravitulemused. Ajalised viivitused võivad olla nii patsiendipoolsed kui
haiglasisesed. Vastava teabe alusel saab välja töötada juhendeid viivituste lühendamiseks. ST-
segmendi elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti ravijuhendist tulenevalt ei tohiks haiglasisene
viivitus trombolüüsi alustamiseni olla üle 10 minuti ja primaarne koronaarangioplastika peaks
olema tehtud 60 minuti jooksul haige haiglaravile saabumisest. Parima ravitulemuse annab
reperfusioonravi (olenemata meetodist), kui see on alustatud esimese kahe tunni jooksul pärast
ataki (valude) algust. Edasine viivitus põhjustab ravi tõhususe kiire vähenemise, sest kuue tunni
jooksul on hävinenud juba üle 70% isheemiast kahjustunud müokardist.
Teave kliinilise seisundi kohta haiglasse saabumisel on vajalik patsientide ravikäsitluse ja -
prognoosi hindamiseks, et haigete käsitlus erinevates haiglates oleks võrreldav. Suurem letaalsus
teatud haiglates võib olla põhjustatud haigete kliinilisest halvemast seisundist haiglasse
saabumisel. Näiteks kardiogeense šokiga haigete haiglasisene letaalsus on 50–80%. Seetõttu on
kogutavate andmete hulgas andmevälju, mis kirjeldavad müokardiinfarktihaige hemodünaamilist
6
seisundit vastuvõtus (pulsisagedus, süstoolne vererõhk, Killipi klass) ja müokardiinfarkti alatüüpi
vastavalt elektrokardiograafia leiule (erinevatel alatüüpidel on erinev lühi- ja kaugprognoos).
Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse punkti 2. Varasema andmevälja (aeg esimeste
sümptomite algusest kuni ravi alustamiseni) nimetust täpsustatakse – aeg esimeste sümptomite
algusest kuni esimese meditsiinilise kontaktini (kuupäev ja kellaaeg). Täpsustuse puhul on
andmete esitajatel lihtsam mõista millise ravi alustamise aega mõeldakse. Andmete esitajal on
võimalus lisada täpne esmase meditsiinilise kontakti kuupäev ja kellaaeg kui see on teada. Seni
oli võimalik näidata vaid hinnanguline ajavahemik esmaste sümptomite algusest meditsiinilise
kontaktini.
Lõike 5 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigele osutatud raviteenuse ja manustatud
ravimite kohta haiglas oleku ajal.
Nimetatud näitajad on olulised, sest kaasaegse ravi ja ravimite kasutamise suhteline sagedus,
mida peetakse tänapäeval tõenduspõhise müokardiinfarktihaigete ravi osadeks, mõjutab otseselt
prognoosi ja ravi tulemuslikkust, samuti on rahvusvaheliselt tunnustatud ravikvaliteedi näitaja.
Tehtud ravi analüüs eri TTO-de tasemel ning TTO-de võrdlus aitab parandada ravikvaliteeti ja
tagada edaspidi üha parema abi haigetele.
Andmeid kogutakse nende ravimite kohta, mille kasutamine rahvusvaheliste ravijuhiste kohaselt
on nende prognoosi parandava toime tõttu näidustatud kõikide müokardiinfarktijuhtude puhul
vastunäidustuste puudumise korral: antitrombootilised ravimid erinevates kombinatsioonides
sõltuvalt kliinilisest situatsioonist (antiagregandid, antikoagulandid, glükoproteiin IIb/IIIa
inhibiitorid); β-blokaatorid; statiinid või muud lipiidelangetavad ravimid; angiotensiini konverteeriva
ensüümi inhibiitorid (AKE-inhibiitorid) või angiotensiin II retseptori blokaatorid ja aldosterooni
antagonistid. Südame-veresoonkonnahaiguste ravi on kompleksne ja selle alagrupi haigused
võivad üksteist oluliselt mõjutada. Seetõttu kogutakse andmeid hüpertooniatõve ravi kohta: Ca-
kanali blokaatorid ja diureetikumid. Lisaks kogutakse andmeid ravimite kohta, mille kasutamine
peegeldab kliinilise seisundi raskusastet: inotroopsed ravimid, südameglükosiidid, diureetikumid,
antiarütmikumid ja nitraadid. On näidatud, et kontratseptiive/hormoonasendusravi saavatel naistel
on oluliselt suurenenud tromboosi risk, mistõttu kogutakse ka vastavaid andmeid. Andmeid
diabeedi ravi kohta kogutakse seetõttu, et diabeedi ehk suhkurtõve üheks peamiseks tüsistuseks
on südame veresoonte ateroskleroos ja seeläbi ka äge müokardiinfarkt. Diabeedi ravimata jätmine
selle olemasolu korral on raviviga. Trombolüüs ehk trombi lahustav ravi on hädavajalik südame
verevarustuse kiireks taastamiseks müokardiinfarkti korral. Selle teostamata jätmine
vastunäidustuse puudumise korral on raviviga.
Uuringutest on välja toodud just müokardiinfarkti käsitluse puhul olulised uuringud.
Koronarograafia abil hinnatakse südame veresoonte kahjustust ateroskleroosi poolt.
Rahvusvahelised ravijuhised soovitavad koronarograafia teostamist vastunäidustuste puudumise
korral kõikidele müokardiinfarktihaigetele. Hemodünaamiliselt olulise kahjustuse korral on
näidustatud koronaroplastika ehk arteri anatoomilise struktuuri taastamine mehhaaniliselt.
Seejuures hinnatakse koronaroplastika tulemuslikkust TIMI voolu abil (skoor 0−3), kusjuures 3
tähendab verevoolu täielikku taastumist. Verevoolu täielik taastumine on seotud parema
prognoosiga. Kui südame veresoonte kahjustus on väga ulatuslik ja keeruline, on koronaroplastika
asemel näidustatud aortokoronaarne šunteerimine – kõrge riskiga operatsioon. Ehhokardiograafia
kohta kogutakse andmeid, kuna selle teostamine on näidustatud kõikidele ÄMI patsientidele ja
selle tulemused (väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial) on seotud prognoosiga.
Võrreldes kehtiva määrusega tehakse muudatused järgmistes punktides:
punkt 8 „mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid“ – tegemist on uue
andmeväljaga. Täiendus on tehtud seoses ravijuhendi5 uuenemisega.
punkt 18 „diabeedi ravi“ – varasem andmevälja nimetus „antidiabeetiline ravi“ on sõnastatud
täpsemalt, üheselt mõistetavalt ja ajakohaselt;
punkt 26 „punktsiooni koht (arteria radialis, arteria femoralis)“ – tegemist on uue andmeväljaga.
Täiendus on tehtud müokardiinfarkti ravi meetodite täiustumise tõttu;
5
2015 ESC Guidelines for the management of acute coronary syndromes in patients presenting without persistent ST-segment
elevation. European Heart Journal 2016, 37, 267-315; ESC Guidelines for the management of acute myocardial infarction in patients
presenting with ST-segment elevations. European heart Journal 2018, 39, 119-177.
7
punkt 30 „teised invasiivravi protseduurid“ – tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on
tehtud müokardiinfarkti ravi meetodite täiustumise tõttu.
Lõike 6 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigel tekkinud tüsistuste kohta haiglas oleku ajal.
Nimetatud näitajad on olulised, sest nii haigest kui konkreetsest haigusest ja kaasuvatest
haigustest tulenevad tüsistused pole alati välditavad. Samas võib tüsistuste esinemine viidata
probleemidele rutiinses ravitegevuses.
Võrreldes kehtiva määrusega tehakse täpsustus punktis 1 „äkksurm“ ja punktis 5 „stenokardia
kordumine ravi foonil“, et rõhutada kogutavate andmete sisu. Varasemad nimetused: vastavalt
„südameseiskus“ ja „stenokardia püsimine ravi foonil“.
Lõike 7 järgi esitatakse andmed müokardiinfarkti diagnoosi kohta.
Nimetatud näitajad on olulised müokardiinfarkti statistika esitamiseks RHK-10 järgi ja isiku tasemel
kardiovaskulaarse riski hindamiseks vastavalt müokardiinfarkti lokalisatsioonile. Teave on vajalik,
et tagada usaldusväärne ja standarditud müokardiinfarkti diagnoosimine, mis on eelduseks
adekvaatsele ravile. Oluline on kindlaks määrata nii müokardiinfarkti alatüüp EKG leiu alusel kui
ka lokalisatsioon, kuna see teave mõjutab nii haige edasist ravi kui prognoosi.
Võrreldes kehtiva määrusega tehakse muudatused järgmistes punktides:
punkt 3 – varasem nimetus „võimalik iatrogeenne atakk“ asendatakse andmete esitajatele
arusaadavuse lihtsustamiseks ja sisu senisest parema avamise eesmärgil sõnadega „võimalik
periprotseduraalne/perioperatiivne atakk“
punkt 5 infarktitüüp (I–V) – tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud vastavalt
uuenenud müokardiinfarkti definitsiooni neljandale konsensusdokumendile. Andmed on
vajalikud ka registri andmete võrdlemiseks teiste Euroopa riikide registrite andmetega.
Eristatakse viit järgmist infarktitüüpi:
- I tüüp – spontaanne müokardiinfarkt (seotud aterosklerootilise naastu rebendi,
haavandumise, erosiooni või dissektsiooniga);
- II tüüp – müokardiinfarkt isheemilise düsbalansi tõttu (nt koronaararterite endoteeli
düsfunktsiooni, spasmi, emboli, tahhü-bradüarütmia, aneemia, hingamispuudulikkuse ja
hüpertensiivne kriisi tagajärjel);
- III tüüp – kardiaalse äkksurma põhjustanud müokardiinfarkt (isheemiale viitavad
sümptomid, uus isheemiline EKG-muutus või uus Hisi kimbu vasema sääre täielik
blokaad);
- IVa tüüp – perkutaanse koronaarinterventsiooniga (PKI-ga) seotud müokardiinfarkt
≤48 tunni jooksul (kardiaalsete biomarkerite (rohkem kui 5-kordne tõus üle
referentsväärtuste ülemise piiri või taseme tõus 20% eelnevast tõusust + isheemilised
muutused või kinnitus SKG-l või lahangul); IVb tüüp stendi tromboosiga seonduv
müokardiinfarkt;
- IVc tüüp – stendi restenoosiga seonduv müokardiinfarkt;
- V tüüp – aortokoronaarse šunteerimisega (AKŠ) seotud müokardiinfarkt (kardiaalsete
biomarkerite taseme tõus 10 korda üle referentsvaartuste ülemise piiri+ EKG muutused
või SKG või piltdiagnostika kinnitus).
Lõike 8 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigele antud ravisoovituste kohta haiglast
lahkumisel.
Nimetatud näitajate registreerimine on oluline nende ravimite korral, millel on näidatud
müokardiinfarktihaigete prognoosi mõjutav toime. Vastav teave on vajalik ravikvaliteeti
parandavate tegevuste ja juhendite väljatöötamisel ning müokardiinfarktihaigete teisese
ennetustegevuse efektiivsuse hindamisel (sh haigete ravijärgimise hindamisel).
Võrreldes kehtiva määrusega tehakse muudatused järgmistes punktides:
punkt 4 diureetikumid (lingudiureetikumid) – tulenevalt uuenenud ravijuhendi soovitustest
vajalikud haigete riski hindamisel ja ravitulemuste võrdlemisel;
punkt 5 „mineralokortikoidi/aldosteroooni retseptorite antagonistid“ tegemist on uue
andmeväljaga. Täiendus on tehtud kooskõlas ravijuhendi uuenemisega – Tegemist on
8
prognoosi mõjutava ravimirühmaga, mida kasutatakse ravikvaliteedi
indikaatorinasüdamepuudulikkusega haigete ravi hindamisel;
punkt 12 – varasem nimetus „antidiabeetiline ravi“ asendatakse andmete esitajatele
arusaadavuse lihtsustamise, üheselt mõistetavuse ja ajakohastamise eesmärgil sõnadega
„diabeedi ravi“.
Lõikes 9 sätestatakse müokardiinfarktihaige haiglast lahkumise, lahangu tegemise ja surma
andmete esitamine.
Lahanguleiu (punkt 4) korral esitatakse andmed järgmiselt:
1) värske (esmane) südamelihase infarkt;
2) vana (paranenud) südamelihase infarkt;
3) värske korduv (armiga) südamelihase infarkt.
Lahanguleiu kokkuvõtte (punkt 5) puhul esitatakse andmed järgmiselt:
1) kindel (silmaga nähtav värske südamelihase infarkt ja/või värske koronaararteri tromboos);
2) võimalik (äge südamepuudulikkus ja vana südamelihase infarkt ja/või koronaararterite
ahenemine üle 75%);
3) negatiivne (puudub ägeda südamelihase infarkti patoloogiline leid);
4) ei tehtud lahangut;
5) teadmata.
Haiglast lahkumise aega või surmaaega on vaadeldud koos patsiendi haiglasse saabumise ajaga
ja kasutatakse haiglaravi kestuse arvutamiseks. Uuringud näitavad, et Eestis on müokardiinfarkti
keskmine haiglaravi päevade arv suurem kui näiteks Skandinaavia maades. Lühemad haiglaravi
perioodid aitavad vähendada ravikulusid.
Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse andmekoosseisust välja järgmiste andmeväljade
kogumine:
stresstesti tegemine – seda tehakse müokardiinfarktihaigetele väga üksikutel juhtudel. Samuti
ei kanna see väärtuslikku teavet haige ravi tulemuste jälgimiseks ning suurendab ainult
kogutavate andmete mahtu;
stresstesti tulemused – on seotud eelmise punktiga. Tehtaval stresstestil on väga harva
patsiendi käsitlust muutvaid tulemusi;
Q saki olemasolu – jäetakse andmekoosseisust välja, sest igapäevatöös registreeritakse seda
patsientide EKG andmete põhjal väga harva ning andmeid statistiliste kokkuvõtete tegemiseks
on liiga vähe.
Kogutud andmeid ei kustutata, vaid säilitatakse samadel alustel nagu registrisse kantud andmeid,
sest teadustööde tegemise huvides on vajalik neid veel säilitada, kuid edaspidi ei ole nende
kogumine rahvatervise seisukohast vajalik.
Lõikes 10 nimetatakse registrile esitatavate andmete esitamise ja TTO andmed. Esitatakse TTO
nimi (punkt 1); andmete esitaja isikukood, ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus,
telefon ja e-posti aadress (punkt 2); müokardiinfarktihaige ravi eest vastutava tervishoiutöötaja
ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, eriala ja eriala kood ning tervishoiutöötajate
riikliku registri kood (punkt 3); andmete esitamise kuupäev (punkt 4). Need andmed on vajalikud,
et pöörduda andmete esitaja poole andmete täpsustamiseks, et tagada andmekvaliteet.
Lõike 11 kohaselt kantakse registrisse andmeid ainult Eestis alaliselt viibivate isikute kohta, sest
Eestis saadud ravi järel riigist lahkuva välismaalase kohta ei ole andmeid koguda võimalik. Samuti
on registri puhul tegemist rahvastikupõhise registriga, mistõttu ei ole ka vajalik välismaalaste
andmeid edasise haiguse kulu kohta koguda.
Paragrahvis 9 nimetatakse muud isikud, kes edastavad registrile andmeid. Nimetatud
andmeandjatelt päritavaid andmeid kasutatakse registrisse kantud andmete õigsuse
kontrollimiseks, täpsustuste tegemiseks ja andmete tervikluse tagamiseks.
9
Lõikes 1 sätestatakse, et rahvastikuregister edastab registrile määruse § 8 lõike 1 punktides 1–3
nimetatud andmed, isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aja ja elukoha andmed.
Võrreldes kehtiva määrusega on andmekoosseisu lisatud müokardiinfarktihaige elukoha andmed,
mida päritakse maakonna tasemel, sealhulgas Tallinn ja Tartu eraldi. Praegu ei ole TTO asukoha
põhine teave rahvastiku terviseseisundi ennetustegevuste ja parendusmeetmete kavandamiseks
piisav. Eri piirkondade, sh ka maa- ja linnaelanikkonnal võivad haiguse tekkemehhanismid ja
riskifaktorid, haigestumus, ravi kättesaadavus, ravi iseärasused ja haiglaeelsed viivitused olla
erinevad. Puuduliku teabega ei ole võimalik seda aga hinnata. Seetõttu on andmekoosseisu lisatud
isiku elukoha andmed, eristades maakonna ja suuremad linnad (Tallinn ja Tartu).
Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise andmed hõlmavad endas andmeid mõnda teise riiki
mineku ja Eestisse tagasituleku kohta, selle määravad ära isiku elukoht (riik) ja elukohta elama
asumise kuupäev. Registrile on Eestist alalise lahkumise teave oluline sarnaselt teiste
tervisevaldkonna registritega. Register kasutab saadud teavet müokardiinfarktiga isikute
ravikäsitluse hindamiseks ja elumuse arvutamiseks, mille juures on oluline arvesse võtta vaid need
isikud, kelle kohta on olemas terviklik teave. Samuti aitab see tagada haiglajärgsel perioodil
kogutavate andmete terviklikkuse, et selgitada välja põhjused, miks andmeid edasise ravi,
uuringute, tüsistuste ja/või suremuse kohta pole registrisse laekunud.
Seega saab registri andmete põhjal täpselt hinnata selliste isikute arvu, kelle ravi ja tüsistuste
esinemist jälgida pole võimalik või on hinnang ebausaldusväärne nende riigist ajutiselt või alaliselt
lahkumise tõttu.
Lisaks on määruse § 8 lõikes 11 sätestatud, et registrisse kantakse andmeid vaid Eestis alaliselt
elavate isikute kohta ja täiendavad selgitused on leitavad selle paragrahvi juures.
Lõikes 2 sätestatakse, et surma põhjuste register edastab registrile andmed isiku surma, selle
põhjuse ja suremispaiga kohta.
Andmed võimaldavad analüüsida müokardiinfarkti esinemist, sealhulgas elumust. Samuti on
surma põhjuste registri andmed vajalikud müokardiinfarktijuhtude andmete täielikkuse tagamisel.
Võrreldes kehtiva määrusega on juurde lisatud suremispaik. Täiendus on vajalik ravikvaliteedi
hindamiseks, nt selleks, et hinnata teatud ajaperioodi järel müokardiinfarktihaige haiglast
lahkumisest tema elumust, samuti haiglas toimunud surmajuhtumite väljaselgitamiseks.
Suremispaik (nt kodus) näitab, et tegemist on haiglasisesest suremusest erineva näitajaga ja
haigla pole andmeid registrisse esitamata jätnud. Samuti aitab see tagada, et registri andmed on
täielikud, ja näitab, et kokku on kogutud kõik Eestis toimunud müokardiinfarkti surmajuhtumid ja
nende detailandmed.
Lõikes 3 määratakse, et haigekassa andmekogu edastab registrile raviarvetel olevad
rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas
väljaandes (RHK-10) loetletud diagnoosid.
Haigekassa andmekogu edastab need andmed, et välja selgitada kaasuvate haiguste diagnooside
teave. See on vajalik näiteks selleks, et haiglaravi kvaliteedi näitajana arvutada müokardiinfarkti
riskile kohandatud 30 päeva suremust. Selle näitaja puhul on kaasuvatel haigustel oluline osa,
kuna need mõjutavad infarkti suremust. Kuna Eestis on südame-veresoonkonnahaigustesse
suremus jätkuvalt oluliseks probleemkohaks, on olukorra parandamiseks vaja täpsemalt hinnata,
kui suur osa sellest on põhjustatud just ravikvaliteedist tingitud puudustest.
Lõikes 4 sätestatakse, et retseptikeskus edastab registrile andmed müokardiinfarktihaigele välja
kirjutatud ja haige poolt välja ostetud ravimite kohta:
1) andmed müokardiinfarktihaige prognoosi mõjutavate ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta
(ATC kood) – diabeedi raviks kasutatavad ained (A10), tromboosivastased ained (B01),
diureetikumid (C03), beetablokaatorid (C07), reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained (C09) ja
lipiidisisaldust muutvad ained (C10);
2) diagnoos retseptil (RHK-10) ja retsepti väljakirjutamise kuupäev;
3) väljakirjutatud ravimite väljaostmise kuupäev.
10
Uuringud on näidanud, et ravirežiimi järgimine erinevates müokardiinfarkti alagruppides on väga
erinev. Kogutavate andmete põhjal saab monitoorida ravirežiimi järgimist üle Eesti ning tulemuste
põhjal planeerida tervishoiuteenuseid ja ravimipoliitikat. Registris kogutakse andmeid ainult nende
ravimite kohta, mis mõjutavad ägeda müokardiinfarktiga patsientide prognoosi: A10 (diabeedi
raviks kasutatavad ained), B01 (tromboosivastased ained), C03 (aldosterooni antagonistid), C07
(beetablokaatorid), C09 (reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained) ja C10 (lipiidisisaldust
muutvad ained). Ravimite määramise puhul ei ole oluline mitte ainult fakt, et ravim on välja
kirjutatud, oluline on ka ravimiannus. Ravimite väljaostmise fakti ja kuupäeva kohta käivate
andmete kogumine on oluline, kuna patsiendid ei pruugi kõiki väljakirjutatud ravimeid soovitatud
koguses välja osta. Ravimite väljaostmise hindamine on üks enam kasutatud ja tõele enam vastav
viis patsiendi ravimikasutuse hindamisel. Andmete põhjal saab hinnata patsiendi lühi- ja
kaugprognoosi vastavalt koduse ravirežiimi järgimisele.
Nimetatud muudatus jõustub 01.01.2021, sest vajab eelnevalt arendustööde tegemist ja vajaduse
korral lisarahastuse taotlemist.
Lõikes 5 kehtestatakse andmevahetuse toimumine andmeandjatega. See toimub riigi
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust
võimaldavat viisil.
Paragrahvis 10 sätestatakse andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete
muutmine ja ebaõigete andmete parandamine. Lõigetes sätestatud ülesannete täitmisel vastutab
registri volitatud töötaja registriandmete täielikkuse ja kvaliteedi eest.
Lõige 1 sätestab, et volitatud töötleja sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga (andmete esitajaga)
kokkuleppe (lepingu), milles on ära määratud TTO poolt nimetatud isik(ud), kes
vastutab(vastutavad) andmete registrisse kandmise eest.
Selline töökorraldus on kokku lepitud, sest registri ülesehituse järgi kannavad TTOd andmed otse
registrisse. Lepingu järgi on TTOdel vastavad ligipääsuõigused ja ligipääs registrisse tagatud ID-
kaardiga autentimise teel. Andmete esitajatel ei ole õigust kandeid kustutada, kuid neil on võimalik
kandeid täiendada ja täpsustada ning vajadusel kanne tühistada.
Lõige 2 sätestab andmete registrisse kandmise tähtaja – andmete esitajad esitavad registrile
andmed müokardiinfarktihaige haiglaravilt lahkumise või surmale järgneva kuu 14. kuupäevaks.
Andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest vastutavad andmete esitajad (lõige 3).
Lõike 4 kohaselt parandab andmete esitaja registrisse andmete esitamata jätmise või vea
ilmnemise korral andmed registris esimesel võimalusel.
Lõikes 5 sätestatakse, et registri volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajale täpsustavaid
päringuid registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks.
Paragrahv 11 reguleerib registriandmete logimist. Selle kohaselt tagab volitatud töötleja
infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja
kustutamise kohta. Oluline on tagada tuvastatus ka muutja ja muudetava aja puhul.
Paragrahv 12 sätestab andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise korra.
Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele ja nende väljastamine. Selle kohaselt
võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega,
arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Samas on rahvatervise seaduses andmete
väljastamise ulatust piiratud, püüdes kaaluda andmevajaduste tegelikku mahtu. Kuna
terviseandmed on delikaatsed andmed ning see võib kahjustada olulises osas nii isiku kui ka tema
lähedaste eraelu, on rahvatervise seaduses täiendav piirang. Seaduse § 141 lõike 2 kohaselt
tagatakse andmete kättesaadavus järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud
andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid
väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks“ (vastav säte on lisatud seaduse eelnõuga 778 SE).
11
Samas toimuks andmete väljastamine piiratult, vastavalt rahvatervise seaduse alusel toodud
piirangutele. Nii ei korrata siin mõisteid ega seda, mida reguleerib andmekaitse üldmäärus
(andmesubjekti osas) või siseriiklik isikuandmete kaitse seadus (teadustöö, ajaloouuring).
Lõike 2 kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest volitatud töötleja.
Lõikes 3 sätestatakse, et volitatud töötleja edastab Tervise Arengu Instituudile (edaspidi TAI)
pseudonüümitud andmed tervisestatistika tegemiseks. TAI avaldab müokardiinfarktihaigestumuse
andmed statistiliste aruannetena isikustamata kujul tervisestatistika ja -uuringute avalikus
andmebaasis6. Samuti kasutab TAI edastatud andmeid OECD poolt välja töötatud ravikvaliteedi
indikaatorite arvutamiseks ja esitab tehtud arvutuste põhjal andmed OECD-le, kes need avaldab7.
Lõige 4 sätestab, et volitatud töötleja tagab avalikkusele registri andmetele ligipääsu registri
asutuse veebilehe kaudu. Andmed avaldatakse statistiliste aruannetena isikustamata kujul. Säte
reguleerib statistiliste andmete avaldamist asutuse veebilehel, mitte registri aktiivandmeid.
Lõike 5 järgi võimaldatakse TTO-le juurdepääs tema esitatud andmete statistilistele aruannetele
isikustamata kujul.
Lõike 6 kohaselt tuleb volitatud töötlejal pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal,
millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud, samuti selle
üle, milliseid parandusi on TTO esitatud andmetes teinud. Muul moel töötlemiseks on kande
vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming registri andmetega.
Paragrahvis 13 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logiandmete säilitamise tähtajad.
Lõikes 1 määratakse registrisse kantud andmete tähtajatu säilitamine alates andmete registrisse
kandmisest.
Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete
täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on
vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste
riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute
tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas
võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest.
Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul aitab tagada isikute täpse vastavuse andmete
linkimisel eri andmebaaside või failide vahel ka juhul, kui on tegemist pikkade, mitmetesse
aastakümnetesse ulatuvate ajavahemike ja erinevate põlvkondadega jälgimisega või
võrdlemisega. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades näiteks jälgida erinevaid
seoseid, sh geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna
registris säilitatakse andmeid tähtajatult ka kehtiva põhimääruse alusel.
Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks
põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid
tähtajatult on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast
haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis).
Säilitatavatel andmetel on keskne roll, sest:
- seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste
kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada
erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab
andmekogu lingitavust teiste registritega ning varem kogutud andmete ja isikustatud andmete
olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimine eri uuringute käigus annab võimaluse
ühendada andmeid isiku tasandil, mille alusel saab uurida pikaajaliselt sotsiaalmajanduslike,
väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku
6
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/index.html.
7
OECD andmebaas: http://stats.oecd.org/.
12
sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk
kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid
rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või
mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga
tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalikud eri põlvkondade
isikustatud andmed ja korduvad andmete linkimised uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel,
et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende;
- võimaldab võrdlust teiste riikide andmestikega. Registri andmestik hõlmab ideaaljuhul kõiki
Eestis diagnoositud müokardiinfarkti haigus- ja surmajuhte ja selle abil saab teha mitmeid
haigestumuse, elumuse ja suremuse võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega.
Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel
ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest ning analüüsida ja jälgida
aegreas joonistuvaid mustreid, mis aitavad määrata kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad
lähenemisviisid tervise kaitseks ja säilitamiseks.
Lõikes 2 sätestatakse registri logiandmete säilitamine kuni viis aastat alates andmete tekkimisest.
Paragrahvis 14 sätestatakse, et järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides
sätestatud korras. Nii teostab järelevalvet nt vastutav töötlejal või Andmekaitse Inspektsioon oma
pädevuse piires või ka küberturvalisuse seaduse alusel Riigi Infosüsteemi Amet.
Paragrahv 15 kehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga,
rahastatakse selle pidamist (sh arendusi ja hooldamist) volitatud töötlejale selleks eraldatud
riigieelarve vahenditest.
Paragrahv 16 sätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andmed antakse üle avalikku arhiivi või teise
andmekogusse või hävitatakse ning määratakse selleks kindel tähtaeg. Andmete üleandmisel
määratakse eraldi otsusega vastav kord ja tähtaeg. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud
korras.
Paragrahv 17 sätestab määruse üleminekusätted. Selle järgi tagatakse ka seni kogutud andmete
(Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määrus nr 156) säilitamine tähtajatult, et vältida
säilitamise tähtaegades segadust. Seega jäävad nii seni registris säilitatud andmed kui ka tekkinud
alusandmed registrisse tähtajatult.
Lõike 2 järgi töödeldakse registris andmeid Q-saki olemasolu, stresstesti tegemise ja stresstesti
tulemuste kohta, mis on kogutud enne käesoleva määruse jõustumist. Nimetatud andmete
andmekoosseisust välja jätmist on kirjeldatud § 8 lõike 9 selgituste juures (neid edaspidi enam ei
koguta). Küll on need ära mainitud rakendussätetes.
Paragrahv 18 sätestab määruse jõustumise aja.
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a (lõige 1), mis on seotud eelnõu 778 SE jõustumisega.
Paragrahvi 9 lõiked 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a (lõige 2). Hilisem jõustumine on seotud
andmeväljadega, mis vajavad eelnevalt registri arendustööde tegemist.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise
eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja andmete säilitamise tähtajad. Tagamaks, et
isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning
13
neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse
üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk.
4. Määruse mõjud
Määrusega võimaldatakse pidev, süstemaatiline ja usaldusväärne Eestis diagnoositud
müokardiinfarktijuhtude andmete kogumine ja töötlemine. See loob aluse usaldusväärsetele
andmetele, mis võimaldavad parandada müokardiinfarktihaigete ravi kvaliteeti. Teiseks võimaldab
see täpsemini hinnata ressursside kasutamise planeerimist sotsiaal- ja tervisevaldkonnas.
Kolmandaks annab see võimaluse teha korrektset statistikat, mis omakorda võimaldab teha
põhjalikke uurimistöid ja analüüse.
Mõju sihtrühm: elanikkond
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika
otsuste tegemiseks, müokardiinfarktihaigestumuse ennetustegevuste planeerimiseks, uute
efektiivsemate ravimeetodite kasutusele võtmiseks, selleks et analüüsida rakendatud meetmete ja
ravi tõhusust. Rakendatud tegevuste tulemusena paraneb rahvastiku terviseseisund. Seega on
tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja heaolule.
Mõju sihtrühm: müokardiinfarktiregistri töötajad ja tervisevaldkonna poliitikakujundajad
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Käesolevas määruses tehakse andmekoosseisus 19 sisulist muudatust ja kaheksa muudatust, mis
eeldavad vaid registripoolsete tehniliste muudatuste tegemist. TTO-sid mõjutavaid muudatusi on
15, neist kuus on täiesti uued andmeväljad, mis lisatakse andmekoosseisu, kolm eemaldatakse ja
kuues tehakse täpsustusi. Täiendavalt hakatakse pärima surma põhjuste registrist ja
rahvastikuregistrist mõlemast ühte andmevälja (suremispaik, müokardiinfarktihaige elukoha
andmed). Lisaks hakatakse edaspidi pärima haigekassa andmekogust raviarvetel olevaid RHK-10
diagnoose ja retseptikeskusest andmeid müokardiinfarktihaigele välja kirjutatud ja haige poolt välja
ostetud ravimite kohta. Tehtavad muudatused suurendavad registri töötajate töömahtu ja toovad
kaasa töökorralduslikke muudatusi, kuid mitte väga suurel määral. Samas tehakse
andmevahetuse automatiseerimiseks (X-tee kaudu) IT-arendustöid, mis mõnevõrra lihtsustavad
registri töötajate tööd. Lisaks võimaldab automatiseeritud andmevahetus vähendada vigade
tekkimiste võimalusi, võimaldab lühendada andmete töötlemiseks kuluvat aega ning seeläbi on
võimalik andma kiiremini tagasisidet ravi tulemuslikkuse indikaatorite kohta (nt müokardiinfarkti 30
päeva järgne suremus). Poliitikakujundajate töökorraldus ei muutu, sest andmed on kättesaadavad
uuendatud kujul.
Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Määruses muudetakse 15 andmevälja, mis otseselt mõjutavad TTO-sid. Kuna neist lisandub täiesti
uusi andmevälju kuus, siis mõju TTO-dele on pigem keskmine. Tehtavate muudatustega ei lisandu
oluliselt uusi kohustusi TTO-dele, samuti ei muutu nende jaoks registrile andmete esitamine. TTO-
d sisestavad andmed endistviisi otse registrisse. Samuti ei muutu TTO-de andmete esitamise
kohustus, mille eesmärk on tagada ülevaade müokardiinfarktihaigestumuse, esmasjuhtude
diagnoosimise ja ravimeetodite kasutamise kohta. Lisaks paraneb TTO-del võimalus sisestada
reaalses ravis kasutatavaid ravimeid ja jälgida paremini ravitulemusi.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete
töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Samuti ei muutu vastutav ja volitatud
töötleja, kes tunnevad hästi olemasolevaid protsesse ja andmete töötlemise tingimusi.
14
Volitatud töötleja poolt on kasutusele võetud meetmed, mis tagavad andmete kaitse. Selleks
tehakse andmete esitajatega kokkulepe ehk sõlmitakse leping, milles nimetatakse konkreetsed
andmete sisestajad, kes saavad õiguse andmete sisestamiseks ID-kaardiga/ mobiil-ID-ga
autentimise teel. Lepingus tuuakse välja, et isik, kellele on antud ligipääs registrile andmete
sisestamiseks kuid kellega lõppeb töösuhe, tuleb teavitada viivitamatult registri volitatud töötlejat,
kes ligipääsu registrile lõpetab.
Alates 01.01.2021 esitatakse registrile täiendavaid andmeid ning nende andmete töötlemisele
rakendatakse kehtivat andmete töötlemise korda ja tingimusi.
Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. Tegemist ei ole uue loodava
andmekoguga vaid pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu ja toimub
olemasolevate protsesside alusel. Iga müokardiinfarktiregistriga kokku puutuv töötaja omab eriliiki
andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus, võrreldes
varasemaga, sisuliselt ei muutu. Samuti omavad andmete registrisse sisestajad eriliiki andmete
töötlemise kogemust ja vastavat koostöökokkulepet volitatud töötlejaga. Volitatud töötlejana on
TÜK juba seni rakendanud parimat praktikat ning taganud sisemiste korraldustega optimaalseima
andmetöötluse reeglid. Iga registritoimingutega tegeleb määratud isik, seega ei teki vastutava
töötleja rolli muutumisel andmetöötlusele suurt ohtu, sest töötlemise ulatus ega sagedus ei muutu
ning isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ja eesmärk jäävad samaks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja
infotehnoloogilise arendustegevusega. Müokardiinfarktiregister on juba tegutsev register, mida
rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. Registri pidamiseks on
riigieelarvest ette nähtud 71 000 eurot, sealhulgas 38 344 eurot personali palgakuluks,
948,12 eurot majanduskuluks, ja 11 231,34 eurot IT-arenduskuludeks. Paragrahvi 9 lõike 2
muudatusest tuleneva andmevahetuse lihtsustamiseks on vajalik teha Tervise Arengu Instituudi
surmapõhjuste registri X-tee teenuse arendus, mille hinnanguline maksumus on 6 000 eurot.
Vajalikud kulud kaetakse registri iga-aastasest eelarvest.
Määruse § 8 lõike 2 punktis 5, lõike 3 punktides 1 ja 5, lõike 4 punktis 2, lõike 5 punktides 8, 18,
26, 30 ja 33, lõike 6 punktides 1 ja 5, lõike 7 punktides 3 ja 5 ning lõike 8 punktides 4, 5 ja 12 ning
määruse § 9 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 3 tehakse andmeväljades täpsustused või lisatakse
uus andmeväli. Nendest muudatustest tingituna on vajalik teha registri arendustöid.
Arendustöödeks vajalikud kulud kaetakse registri pidamiseks ette nähtud vahenditest.
Paragrahvi 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatud muudatus jõustuvad 01.01.2021, sest vajavad arendustöid,
mille eeldatav kulu on väljaselgitamisel, samuti võib see vajada lisavahendite taotlemist. Seetõttu
on jõustumisaeg hilisem.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a, millest on ette nähtud teatud erisused.
Määruse § 9 lõiked 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks elektroonse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele
ning arvamuse avaldamiseks e-posti teel Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale, Eesti
Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kardioloogide Seltsile, müokardiinfarktiregistri
teadusnõukogule, Tartu Ülikooli Kliinikumile ja Tervise Arengu Instituudile.
Eelnõu kooskõlastuse käigus edastatud märkuste või ettepanekute kohta koostati vastav
kooskõlastustabel, milles on selgitatud arvestamise või mittearvestamise põhjused (seletuskirja
lisa). Kooskõlastust või märkuste mittesaatmist loeti vaikimisi kooskõlastuseks.
15
Tervise- ja tööministri määruse „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“
seletuskirja lisa
Lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise/mittearvestamise põhjus
Rahandusministeerium
1. Registrite põhimääruste uuendamine on seotud Teadmiseks võetud.
isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega.
Lisaks isikuandmete kaitse küsimustele on üle
vaadatud andmekoosseisude kirjeldused ja struktuur,
kuid SOMi kinnitusel olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei
ole.
2. Iseendast võime määrused kooskõlastada, kuid Teadmiseks võetud.
seejuures tuua välja mõned asjaolud, mh. vajadus
konsolideerida keskmises perspektiivis andmekogud ja
registrid TEHIKusse. Registrite põhimäärused
peegeldavad ka uuendatud versioonis praeguseks
välja kujunenud olukorda.
3. Võrreldes praeguse töökorraldusega muutub kolmel Selgitame, edaspidi muutub andmekogude (vähiregister,
registril vastutav töötleja (SOMi asemel TAI). Registrite tuberkuloosiregister ja vähi sõeluuringute register)
vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI) vastutav töötleja, mis on määratud lähtuvalt sellest, kelle
(müokardiinfarktiregistri puhul vastutav töötleja Tartu ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud,
Ülikooli Kliinikum). Samas on suur osa antud juhul Tervise Arengu Instituut. Volitatud töötleja
sotsiaalministeeriumi IKT teenuste kompetentsist, jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistrile, kuna
samuti andmekogudest ja infosüsteemidest on selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline
konsolideeritud Tervise ja heaolu Infosüsteemide isik – Tartu Ülikool. Seega on muudetud andmekogude
Keskusesse (TEHIK). volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks, kui volitatud
töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus.
Käesoleval juhul vaadati üle vastutava töötleja
muudatused, volitatud töötleja muudatus saab toimuda
vaid juhul, kui see on kooskõlas ka tegeliku olukorraga.
Täna ei ole kõikide registrite tegevus IT osas TEHIKule
delegeeritud, seetõttu ei ole tegemist formaalse vaid
sisuliste ülesannete ümberjagamisega.
4. Võime praegu nõustuda, et mitmel põhjusel, Teadmiseks võetud.
muuhulgas TAI registrite terviklikkuse ja kvaliteedi Andmekogude arenduste konsolideerimise osas ei ole
tagamiseks võib selline tööjaotus olla hetkel samme kokku lepitud.
otstarbekas. Sellele vaatamata teeme ettepaneku Müokardiinfarktiregister on täna majutatud TÜKi juures,
kaaluda võimalust SOM valitsemisala kõigi sest on Kliinikumi infosüsteemi osa. Antud andmekogu
andmekogude ja registrite konsolideerimist TEHIKusse TEHIKu poolt üle võtmiseks on eelnevalt vajalik teha
eelolevatel aastatel. Igal juhul peab aga olema arendustöid. Kuna praegune tööjaotus on toiminud alates
arendustega tagatud TAI registrite ja tervise antud andmekogu loomisest, siis ilma eelneva analüüsita
infosüsteemi ühilduvus ning koostoime võimekus. Ei ei ole otstarbekas seda TEHIKu poolt üle võtta, seega
ole selge, miks peaks müokardiinfarktiregister eeldab kuluhinnangute tegemist. Ülesannete ületoomine
paiknema edaspidi jätkuvalt TÜK juures (volitatud võib tähendada ka lisakulu, mistõttu see eeldab eelnevat
töötleja) – iseendast peaks selle keskmises protsessi ja kokkuleppeid. Lisaks, konsolideerimine tuleb
perspektiivis üle võtma SOM/TEHIK. läbi viia sisuliselt ning õigusakt saab kajastada tegelikku
olukorda.
5. Eeltoodu kontekstis võib näit. välja tuua, et ühe TAI Teadmiseks võetud.
registri puhul saadakse kliinilised andmed TISist (vähi Nimetatud erisused tulenevad andmekogu loomise hetkel
sõeluuringute register), teiste puhul aga otse olnud võimekusest. Vähi sõeluuringute register on loodud
tervishoiuteenuste osutajatelt (tuberkuloosiregister, neist viimati, mil ka tehniline võimekus oli suurem kui
vähiregister, müokardiinfarktiregister). varasemalt asutatud andmekogud.
Müokardiinfarktiregister saab lisaks osa kliinilisest Müokardiinfarktiregistri andmete täiendamine Eesti
teabest Eesti Haigekassa andmekogust, mitte TISst. Haigekassa kliiniliste andmetega on lisatud, sest ka TISi
andmehõive tõstmine on pidevas protsessis.
6. Seoses vastutava töötleja muutumisega tuleb Mittearvestatud.
seletuskirjas täpsustada, kas määruse jõustumisest Vastutava töötleja muutumisel ei muutu tänane
tulenevalt muutuvad ka SOM valitsemisala kulumudelid andmekogude rahastamissüsteem (TAI eelarvest),
ning kas sel võib olla mõju 2019. a RE vahendite seega ei muutu SoMi valitsemisala kulumudelid.
jaotusele programmide vahel
7. Palume edaspidi tagada, et kõigi käesolevate registrite Teadmiseks võetud.
arendusvajaduste ja selleks taotletavate riigieelarve Selgitame, andmete esitamise võimalus paberil
ressursside menetlemine toimuks valitsemisala ja (vähiregister ja tuberkuloosiregister) tuleneb sellest, et
eelkõige TEHIKu arenduste ja ressursitaotluste antud andmekogud loodi ajal mil puudus tehniline
menetlemisega samas üldraamistikus, kooskõlas IKT võimekus andmeid elektroonselt esitada. Selleks, et
16
taotluste kokku lepitud menetlemisega valitsemisalade edaspidi saaks nimetatud andmekogudele andmeid vaid
üleselt. Mitme registri (vähiregister, elektroonselt või muul tehnilisel viisil esitada on vajalik
tuberkuloosiregister) puhul on ette nähtud ka andmete teha andmekogudes ja teenuseosutajate
esitamise võimalus paberil. SOM peaks täpsustama, infosüsteemised suuremahulisi IT arendustöid. Erinevate
millistel asjaoludel on ette näha andmete esitamist sammudega püütakse jõuda paremate tulemusteni.
paberil.
8. Vähi sõeluuringute registri ja müokardiinfarktiregistri Mittearvestatud.
põhimääruste puhul tuuakse välja registrite Määruses tehtavad muudatuste jõustumist ei ole vajalik
arendamiseks lisavahendite vajadust, mida TAI ja SOM siduda IKT valmimise ja selleks vajalike vahendite
alles hakkavad taotlema. Seetõttu tuleb eelnõu saamisest. Selgitame, määruse § 13 (andmevahetuse
seletuskirja kulude osa täiendada ning märkida, et viis teiste andmekogudega) kohaselt toimub
taotluse mitterahuldamise korral kaetakse arendamise andmevahetus teiste andmekogudega riigi
kulud TAI/Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul
praeguse RE/RESi vahendite arvelt. Vastasel juhul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval
tuleb määruse jõustumine seada sõltuvusse IKT viisil. Seega kuigi tehniline lahendus muudab
arenduste valmimisest ja ei saa nõustuda pakutud andmevahetuse kiiremaks, sujuvamaks ja turvalisemaks
kindlate kuupäevadega. võib andmevahetus toimuda ka muul kokkulepitud viisil.
9. Lõpuks, põhimõtteliselt võiks määrustes või Seletuskirja täiendatud.
seletuskirjas selgelt öelda, et vastutava töötleja (või
volitatud töötleja) ülesanne on tagada registritesse
kantavate andmete kvaliteet, sh. terviklikkus ja
andmete esitamise õigeaegsus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Seletuskirjades viidatakse Riigikogu menetluses olnud Arvestatud.
eelnõule 650 SE, mis lükati Riigikogus 12.12.2018 tagasi. Seletuskirjas viidatud eelnõu number ja viide on
Riigikogu menetluses on alates 13.12.2018 eelnõu 778 korrigeeritud. Eelnõu 778 SE kohaselt jõustub seadus
SE. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2019. aasta 15. 2019. aasta 15. märtsil.
veebruaril.
Tuberkuloosiregistri põhimäärus Arvestatud osaliselt.
Eelnõu § 17 lg 2 (koos 6 lg 3 ja § 13). Jääb arusaamatuks, Määrusest jäeti välja kohustus paberil alusandmeid
kas pärast 2019. a 1. jaanuarit digiteeritud digiteerida, siiski säilitatakse alusandmeid kahel viisil,
alusdokumentide andmeid säilitatakse tähtajatult kolmel sest andmeid esitatakse nii paberil kui ka digitaalselt.
eri viisil: paberil, digiteeritult (failis) ja andmekogusse
kantult. See on ebamõistlik ja paneb paberdokumentide SoM-i poolt oleme alustanud terviseandmete
digiteerimise vajalikkuse küsimuse alla, eriti kui paberil dokumenteerimise nõuete ja taristu terviklikku
esitatakse teistesse andmekogudesse kantud andmeid. ülevaatamist. Lisaks on selle üheks eesmärgiks selgitada
Dokumentide digiteerimisel tuleb tagada nende sisu välja kuidas andmete dokumenteerimist korraldada nii, et
muutumatus ja kasutatavus ning digiteerimise protsess andmete kogumine järgiks ühekordse andmesisestuse
(automaatselt) dokumenteerida, et digiteeritud põhimõtet ja andmetaristu oleks koostalitlusvõimeline.
paberdokumendid saaks hävitada. Alternatiivne võimalus Seega jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole kohustust
on säilitada paberil saadud alusdokumente üksnes esitada samu andmeid eri andmekogudesse. Andmete
paberil ja lisaks nende andmeid registris. dokumenteerimise nõuetes muudatuste sisse viimisel
TTO-d peavad samu või seotud andmeid esitama eri tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes
andmekogudesse – tervise infosüsteemi (TIS), erinevate suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame
haiguste registritesse ning tervishoiuteenuste järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites
hüvitamiseks lisaks ka ravikindlustuse andmekogusse. suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid
Selline praktika on üks andmete halva kvaliteedi andmete kogumise viise lõpetada, kuniks ei ole edasised
põhjuseid ning vastuolus AvTS-i § 43.3 lõike 2 ja § 43.6 sammud selginenud.
lõike 2 nõuetega. TTO-de mitmekordse esitamise
koormus võib põhjustada vigu ja esitamata jätmist ning Vähi sõeluuringute register on loodud teistest
lisaks tuleb eri andmekogudesse andmeid sisestada (vähiregister ja tuberkuloosiregister) registritest hiljem ja
erinevalt. Näiteks esitatakse MIRi andmed e-idenditult, selle loomisel kasutati uut lähenemist. Lisaks selgitame
TUBi ja VRi aga allkirjaga (paberil, digi-) või elektroonselt. millest tuleneb MIR-i erisus. MIR sai alguse erialaseltsi
Andmed on standardiseerimata (nt MIRi esitatakse poolt arendatud ja kasutusel olnud andmekogust, mis
surma kuupäev ja põhjus koos kellaajaga, TUBi ja VRi riiklikustati ja vastav lahendus (e-identimine) oli välja
aga ilma; MIRi esitatakse ravimite andmed, TUBi aga arendatud. Seega oli vastavat lahendust mõistlik jätkata
ravimite andmed koos tekstilise lisainfoga; jne). Tuleb riikliku andmekoguna, selmet uue lähenemisega
jõuda olukorrani, kus TTO-d peavad andmed esitama arendustöid teha.
üksainus kord, elektrooniliselt, mugavalt ning kaasaegsel
ja standardiseeritud viisil, et neid saaks X-tee vahendusel Lisaks selgitame, kõik registrid ei kogu täpselt samu
edastada ja eri vajadusteks, sh TTOde vajaduseks andmeid ja erisused tulenevad registrite erinevatest
kasutada. eesmärkidest ning haiguste olemustest ja eripäradest.
Seega ei saa katta alati kõike ühe juba kogutud
andmestikuga aga ulatuses mida saab arvestada seda ka
tehakse, sealhulgas kasutatakse ka teiste riiklike
registrite andmeid.
MIR vajab surma aega koos kellaajaga, et hinnata
meditsiinilise abi kiirust ja kvaliteeti (südame infarktist
17
tingitud äkksurmad) ja vastavalt saadud teabe põhjal
kasutusele võtta meetmeid ravikvaliteedi parendamiseks.
Samas tuberkuloos ja vähk on kroonilised haigused ning
surma kellaaja teave ei anna täiendavat teadmist
ravikvaliteedis parendusmeetmete rakendamiseks.
Samuti näiteks vähiregister kogub diagnoosiandmeid,
kuid selleks ei ole vaja diagnoosi andmeid RHK-10
klassifikaatori järgi, sest see ei ole vähijuhu
määratlemiseks piisava detailsusega. Seetõttu
kogutakse diagnoosi määratlemiseks arsti poolne täpne
kirjeldus kasvaja paiknemise ja morfoloogia kohta ning
saadud teabe põhjal kodeeritakse vähijuht registri poolt
kasutades ülemaailmselt vähiregistrites kasutatava RHK
Onkoloogia osa (RHK-O) klassifikatsiooni alusel.
Tuberkuloosi puhul on ravi lisainfo vajalik ravi
järjepidevuse tagamiseks. Tuberkuloosi puhul tegu õhu
teel leviva nakkushaigusega, mis Nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seadus seaduse kohaselt eriti ohtlik
nakkushaigus ning teatud juhtudel on vajalik teave (ravi
katkestamine, ravilt omavoliline lahkumine, ravi vahed
vms) edastada Terviseametile haiguse puhangu ohu ära
hoidmiseks.
Müokardiinfarktiregistri põhimäärus Vaata eelnevat selgitust.
Probleemiks on, et TTO-d peavad samu või seotud
andmeid esitama eri andmekogudesse ja erineval viisil.
Vt ka tuberkuloosiregistri põhimääruse eelnõule esitatud
märkust.
Tervise Arengu Instituut
Käesolevaga kooskõlastab Tervise Arengu Instituut Arvestatud.
Tervise- ja tööministri määruse „Müokardiinfarktiregistri Seletuskirja täiendatud.
põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja tingimusel, et
seletuskirja osa 5. „Määruse rakendamisega seotud
tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud“ saab täiendatud järgmiselt, kuna
eelnõu seletuskirjas Tervise Arengu Instituudi X-tee
loomiseks vajalikke arendustööde vahendeid mainitud ei
ole.
Ettepanek lisada järgmine selgitus:
Paragrahvi 9 lõike 2 kohaselt luuakse andmevahetus
Surma põhjuste registriga. Nendest muudatustest
tingituna on vajalik arendada Surma põhjuste registri X-
tee teenus. Tervise Arengu Instituudi Surmapõhjuste
registri arendustööde orienteeruv maksumus on 6 000
eurot.
Müokardiinfarktiregistri teadusnõukogu
Palume lisada tervise- ja tööministri määruse Mittearvestatud.
„Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ eelnõusse uus Selgitame, et andmekogude põhiolemus ning nende
peatükk – Registri teadusnõukogu koosseis ja regulatsioon tulenev avaliku teabe seadusest (vt AvTS
ülesanded. Peatüki sõnastuse koostamisel oleme ptk 51). Lisaks luuakse andmekogu rahvatervise seaduse
aluseks võtnud Sotsiaalministri käskkirja nr. 175 alusel. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise
26.11.2012, kus on sätestatud teadusnõukogu seadusega, 778 SE täpsustatakse rahvatervise
moodustamine, ülesanded ja töökord. seaduses andmekogude peatükki ja tuuakse välja mida
põhimääruses sätestatakse:
x. peatükk Registri teadusnõukogu koosseis ja 1) volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud,
ülesanded ning töötlejate ülesanded;
§ 1. Teadusnõukogu koosseis 2) kogutavate andmete täpsem koosseis ja
(1) Teadusnõukogu on kümneliikmeline. andmekogusse kandmise kord;
(2) Sinna kuuluvad kolm esindajat Eesti 3) andmeandjad, nendelt saadavad andmed ja
Kardioloogide Seltsist (esimees, aseesimees, andmete esitamise viis;
sekretär), neli esindajat piirkondlikest 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise
haiglatest, kaks esindajat keskhaiglatest ja üks kord;
esindaja Tervise Arengu Instituudist. 5) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord;
§ 2. Teadusnõukogu ülesanded 6) muud korraldusküsimused.
(1) Nõustada registri vastutavat töötlejat registri
tehnilise haldamise, arendamise ja andmete Nimetatud ettepanek laiendab märgitud volitusnormi.
valiidsuse kontrolli korraldamise ning registri Enamasti on nõuandvad komisjonid reguleeritud
andmekoosseisu osas. eraldiseisvalt, tuues sealjuures nende eesmärgi, liikmed,
tegutsemiskorra jms. Andmekogu kontekstis on
18
(2) Anda eksperthinnanguid ja soovitusi vastutaval ja volitatud töötlejal kindlad ülesanded, millest
müokardiinfarkti ravikvaliteeti puudutava ettepanek olulises osas kõrvale kaldub. See ei ole seotud
tervisepoliitika kujundamiseks, uurimistöödes ei avaliku teabe seaduses ega rahvatervise seaduses
kasutatavate andmete käitlemiseks ja registrit toodud andmekogu põhiolemusega. Andmekogu
puudutavate aruannete sisuliste ja metoodiliste põhimäärustes reguleeritakse selle töö ja korraldus, et
aspektide osas. andmekogu igapäevaselt pidada ja hallata ning tagada
(3) Teha ettepanekuid müokardiinfarkti selle arendused.
ravikvaliteedi parandamiseks ning registri töö
paremaks korraldamiseks. Sotsiaalministri käskkirja nr. 175 26.11.2012 alusel
(4) Kaasata vajadusel müokardiinfarkti loodud teadusnõukogu ning nõukogu ülesanded ja
ravikvaliteeti puudutavate eksperthinnangute töökord kehtivad. Käskkirjaga antud volituste kohaselt on
andmisele Eesti ja teiste riikide spetsialiste. loodud nõukogule õigus nõustada vastutavat töötlejat
registri pidamise osas, anda eksperthinnanguid ja
soovitusi tervisepoliitika kujundamiseks, teha
ettepanekuid ravikvaliteedi parandamiseks. Samuti on
registri volitatud ja vastutava töötlejaga võimalus teha
koostööd ning ettepanekuid muudatuste tegemiseks ka
läbi erialaseltside. Selleks ei tule, ega ole ka asjakohane,
siduda soovitud tegevus selle andmekoguga. Ka
sõltumata andmekogus reguleeritust, on nõukogul
võimalik esitada oma eesmärkidel ettepanekuid
ravikvaliteedi parandamiseks ja seda mitte ainult kitsalt
käesoleva andmekogu korraldusega seotult.
Juhul kui teadusnõukogu hinnangul vajab käskkiri
ajakohastamist siis oleme valmis seda tegema.
Eesti Haigekassa
Kooskõlastame tervise- ja tööministri määruse
“Müokardiinfarktiregistri põhimäärus” eelnõu märkusteta.
Eesti Haiglate Liit
Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) tutvus eelnõuga ning Mittearvestatud.
teeme eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja märkused: Vaata selgitust eespool.
1. EHL peab oluliseks, et müokardiinfarktiregistri
põhimäärust täiendatakse müokardiinfarktiregistri
teadusnõukogu peatükiga. Tegemist on organiga,
millel on registrile erialast kompetentsi koondav,
nõuandev ja järelevalvet teostav roll.
Teadusnõukodu aitab kaasa registri sisulise
järjepidevuse tagamisele ja tagab registri arengu
arvestades sarnaste registrite arenguid teistes
riikides.
2. Eelnõu § 8 järgi tervishoiuteenuse osutaja esitatavate Mittearvestatud.
andmete hulka kuuluvad lg 3 punkti 1 järgi andmed SoM-i poolt oleme alustanud terviseandmete
tavategevuse kohta. dokumenteerimise nõuete ja taristu terviklikku
Need andmed on kättesaadavad teistest registritest. ülevaatamist. Lisaks on selle üheks eesmärgiks selgitada
Avaliku teabe seaduse § 433 lõike 2 järgi on keelatud välja kuidas andmete dokumenteerimist korraldada nii, et
ühtede ja samade andmete kogumiseks asutada andmete kogumine järgiks ühekordse andmesisestuse
erinevaid andmekogusid. Viimasest tuleneb n-ö põhimõtet ja andmetaristu oleks koostalitlusvõimeline.
andmete topeltkogumise keeld ehk see, et riik ei Seega jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole kohustust
tohiks nõuda inimeselt nende andmete esitamist, mis esitada samu andmeid eri andmekogudesse. Andmete
tal juba olemas on. Andmed tavategevuse kohta on dokumenteerimise nõuetes muudatuste sisse viimisel
olemas töötamise registris, Eesti hariduse tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes
infosüsteemis, ravikindlustuse andmekogus jm suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame
andmekogudes. Teeme ettepaneku, et volitatud järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites
töötleja kogub need andmed ise teistest suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid
registritest. Selliselt kaoks haiglatel kohustus andmete kogumise viise lõpetada, kuniks ei ole edasised
esitada andmeid, mis on riigil juba olemas ja sammud selginenud.
tõenäoliselt palju tõesemal kujul, kui on haiglatel
olevad ütluspõhised andmed.
3. Tervishoiuteenuse osutajatele kaasneb 15 täiendava Arvestatud osaliselt.
andmevälja lisandumisega rahaline kulu, kuna Seletuskirja täiendatud.
haigusloos tuleb tekitada 15 andmeväljale kohad Määruses tehakse 19 sisulist muudatust ja 8 muudatust,
andmete talletamiseks, mis eeldab IT arendusi, sest mis eeldavad vaid registripoolsete tehniliste muudatuste
registri andmed esitatakse täna nö veebilahenduse tegemist. TTO-sid mõjutavaid muudatusi on 15, neist
kaudu pärast seda, kui patsient haiglast lahkub. kuus on täiesti uued andmeväljad, mis lisatakse
Seletuskirjas toodud arvamus, et sellega kaasneb andmekoosseisu, kolm eemaldatakse ja kuues
vaid mõningane mõju tervishoiuteenuse osutajatele andmeväljas tehakse sõnalisi täpsustusi. Täiendavalt
ning ei lisandu oluliselt uusi kohustusi, on seetõttu hakatakse surma põhjuste registrist ja rahvastikuregistrist
ekslik. mõlemast ühte andmevälja (suremispaik,
müokardiinfarktihaige elukoha andmed). Lisaks
19
hakatakse Haigekassa andmekogust edaspidi pärima
raviarvetel olevaid RHK-10 sätestatud diagnoose ja
retseptikeskusest andmeid müokardiinfarktihaigele välja
kirjutatud ja haige poolt välja ostetud ravimite kohta.
4. Teeme ettepaneku, et töötatakse välja tehniline Mittearvestatud.
lahendus, et tervise infosüsteemist kantakse Sotsiaalministeeriumi poolt oleme alustanud
müokardiinfarktiregistrisse andmed üle automaatselt, terviseandmete dokumenteerimise ja esitamise ning
millest on räägitud alates müokardiinfarktiregistri nõuete ja viiside terviklikku ülevaatamist. Lisaks on selle
loomisest. On ju tervise infosüsteemi pidamise üheks eesmärgiks jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole
eesmärk mh töödelda andmeid terviseseisundit kohustust esitada samu andmeid eri andmekogudesse
kajastavate registrite pidamiseks, mida (TIS, MIR ja teised riiklikud andmekogud). Andmete
müokardiinfarktiregister ilmselgelt on. kogumise ja esitamise nõuetes muudatuste sisse viimisel
tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes
suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame
järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites
suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid
andmete kogumise viise lõpetada, kui ei ole edasised
sammud selginenud.