MINISTRI MÄÄRUS
06.03.2019 nr 17
Vähiregistri põhimäärus
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 142 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Vähiregister (edaspidi register) on rahvatervise seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu.
(2) Registrit peetakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse
analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika
väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku
uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(3) Registri ametlik nimetus on vähiregister.
(4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Cancer Register.
§ 2. Registri vastutav töötleja
Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
2. peatükk
Registri ülesehitus ja andmete tähendus
§ 3. Registri ülesehitus
(1) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest.
(2) Registri alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed
kantakse registrisse elektroonselt.
§ 4. Registri andmete kaitse
(1) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi
nõuetele.
2
(2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S)
tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Registri turvaklass on K1T2S2.
(4) Registri turbeaste on keskmine (M).
§ 5. Andmete õiguslik tähendus
Registri andmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse
kandmine, muutmine ja logimine
§ 6. Andmete esitajad ja esitamise viis
(1) Registrile esitab vähijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosiv ja vähihaiget raviv
tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas patoloog ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlik
ekspert.
(2) Registrile esitatakse andmed iga vähijuhu kohta järgmiste rahvusvahelise haiguste ja
tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10)
loetletud diagnooside järgi:
1) pahaloomulised kasvajad, sealhulgas lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede
pahaloomulised kasvajad (C00–C97);
2) in situ kasvajad (D00–D09);
3) peaaju ja kesknärvisüsteemi, samuti peaaju piirkonnas paiknevate
sisesekretsiooninäärmete healoomulised ning ebaselge ja määratlemata loomusega kasvajad
(D32.0–D33.9, D35.2–D35.4, D42.0–D43.9, D44.3–D44.5);
4) lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede ebaselge või teadmata loomusega
kasvajad (D45–D47).
(3) Registrile esitatakse andmed 30 kalendripäeva jooksul pärast vähi diagnoosimist, ravi
alustamist, surmateatise väljakirjutamist, mikroskoopilise uuringu või lahangu tegemist.
(4) Registrile esitatakse andmed paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse
e-tempel.
§ 7. Tervishoiuteenuse osutaja esitatavad andmed
(1) Vähihaige üldandmed:
1) isikukood;
2) sünniaeg;
3) sugu;
4) ees- ja perekonnanimi;
5) elukoht.
(2) Vähihaige diagnoosi, kasvaja leviku, ravi ja surma andmed:
1) varasem pahaloomulise kasvaja diagnoos, sealhulgas üksikasjalik paige ja diagnoosimise
kuupäev;
2) diagnoos (üksikasjalik paige);
3) morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste;
4) kasvaja levik, TNM kood ja staadium;
5) diagnoosimise kuupäev;
3
6) kõik diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid;
7) kasvajaspetsiifiline ravi ja selle olemus, ravi alustanud tervishoiuteenuse osutaja asutuse
nimi ja ravi alustamise kuupäev;
8) surmakuupäev ja surma põhjus.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamisega seotud andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi;
2) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefon ja tervishoiutöötajate riikliku
registri kood;
3) tervishoiuteenuse dokumendi number;
4) andmete esitamise kuupäev.
(4) Patoloog lähtub andmete esitamisel käesoleva määruse §-s 8 sätestatust.
§ 8. Patoloogi ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi esitatavad andmed
(1) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmed.
(2) Vähihaige uuringumaterjali ja uuringu tulemuse andmed:
1) uuringumaterjali number;
2) uuringumaterjali võtmise kuupäev;
3) kliiniline saatediagnoos;
4) uuringu liik;
5) uuringumaterjali võtmise koht;
6) algkolle (üksikasjalik paige);
7) muudes elundites leitud kasvajakude;
8) morfoloogiline diagnoos ja kasvaja diferentseerumise aste;
9) kasvaja TNM kood uuringu alusel.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja, riikliku ekspertiisiasutuse ja andmete esitamisega seotud
andmed:
1) uuringu tellinud tervishoiuteenuse osutaja asutuse või riikliku ekspertiisiasutuse nimi ning
tervishoiutöötaja või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ees- ja perekonnanimi;
2) uuringu teinud patoloogi või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ees- ja
perekonnanimi;
3) tervishoiuteenuse osutaja asutuse või riikliku ekspertiisiasutuse nimi, kes andmed esitab;
4) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefon ja tervishoiutöötajate riikliku
registri kood;
5) andmete esitamise kuupäev.
§ 9. Muud isikud andmeandjana ja andmete edastamise viis
(1) Rahvastikuregister edastab registrile järgmised andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud andmed;
2) varasem ees- ja perekonnanimi;
3) isanimi;
4) sünnikoht (riik);
5) Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg;
6) rahvus;
7) surmakuupäev.
(2) Surma põhjuste register edastab registrile järgmised andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed;
2) surmakuupäev ja surma põhjus (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning surma
soodustanud olulised seisundid);
3) surma põhjuse määramise viis;
4
4) surma põhjuse määraja ametikoht ja määranud asutuse nimi.
(3) Vähi sõeluuringute register edastab registrile järgmised andmed isikul sõeluuringu käigus
avastatud pahaloomulise kasvaja kohta:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed;
2) uuringu paige;
3) patomorfoloogiline lõppdiagnoos;
4) uuringumaterjali võtmise kuupäev.
(4) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või
muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil.
§ 10. Andmete õigsuse tagamine, nende registrisse kandmine ja muutmine
(1) Kui andmeid ei vahetata infosüsteemide vahendusel, kannab vastutav töötaja andmed
registrisse 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saamist.
(2) Registri vastutav töötleja avaldab andmete esitamise juhised oma kodulehel.
(3) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(4) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab käesoleva määruse §-s 7 ja 8
nimetatud andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse
kanne 30 kalendripäeva jooksul.
(5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on
registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
(6) Kui andmeid ei edastata infosüsteemide vahendusel, parandab vastutav töötleja ebaõiged
andmed peale õigete andmete saamist.
§ 11. Andmete logimine
Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise,
lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud
isiku ja töötlemise aja.
4. peatükk
Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine
§ 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas
isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses
sätestatud erisusi.
(2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
(3) Vastutav töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal
koostatud statistilised andmed isikustamata kujul.
(4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja
milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud.
§ 13. Andmete säilitamine
5
(1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest.
(2) Registri alusandmeid säilitatakse tähtajatult.
(3) Registri logid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
5. peatükk
Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 14. Registri järelevalve
Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
§ 15. Registri rahastamine
Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale
töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 16. Registri lõpetamine
(1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või
hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg.
(3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 17. Üleminekusätted
(1) Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 69 „Vähiregistri põhimäärus” alusel loodud
registri andmeid säilitatakse tähtajatult.
(2) Registris töödeldakse perekonnaseisu andmeid, mis on kogutud enne käesoleva määruse
jõustumist.
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Vähiregistri põhimäärus“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva määruse muutmine on seotud 27.04.2016. a ning alates 25.05.2018 kohalduva
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused,
tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1
punkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, kuid olulisi sisulisi
muudatusi tehtud ei ole. Kuna isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse1 eelnõuga
muutub valitsuse volitusnorm kehtetuks, kehtestab andmekogu põhimääruse valdkonna eest
vastutav minister määrusega. Seetõttu on ettevalmistatud selle terviktekst.
17.02.2011 vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise
seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon.
Rahvatervise seadusega loodi korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse
tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, andmete üldine andmekoosseis ja andmete
esitajate ring. Tänapäevases õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon
põhimäärusega, sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded, täpsustatud
andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed,
andmetele juurdepääsu õigused ja andmete väljastamise kord ning muud korralduslikud
küsimused.
Vähiregister on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise Arengu Instituudi juures olev register,
mis tegutseb alates 1978. aastast, kuid vanimad andmed pärinevad juba aastast 1968. Vähiregistri
ülesanne on koguda võimalikult täpseid ja tõeseid andmeid kõigi Eestis diagnoositud vähijuhtude
kohta. Vähiregister on riikliku vähihaigestumusstatistika allikas Eestis. Vähiregistri andmetel
põhineb teave Eesti vähiseire kohta, sealhulgas vähi esinemise ja ajatrendi pidev hindamine.
Ühtlasi on vähiregister rahvusvahelise vähiseire osa. Samuti toimub vähihaigestumuse,
esinemisnäitajate ja indikaatorite pidev hindamine.
Määrusega kehtestatakse regulatsioon vähiregistri pidamiseks terviktekstina ja muudetakse selle
vastutav töötleja (Sotsiaalministeeriumi asemel Tervise Arengu Instituut) Võrreldes kehtiva
põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et terviseregistrite
põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus olulisi ega sisulisi muudatusi tehtud
ei ole.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Eleri Lapp (
[email protected], 626 9137) ja digitaalvõimekuse
arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (tänaseks teenistusest lahkunud) ning Tervise Arengu
Instituudi vähiregistri juhataja Margit Mägi (
[email protected], 659 3830) ja õigusala juht Margus
Miller (
[email protected], 659 3905).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu
(
[email protected], 626 9338).
1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, 778 SE.
2
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 142 lõike 4 alusel. Määrus on seotud isikuandmete
kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE, andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus).
Seaduseelnõuga 778 SE muutub Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määrus nr 69 „Vähiregistri
põhimäärus“ (redaktsioon RT I, 28.05.2011, 10) kehtetuks ning käesoleva määrusega
kehtestatakse uus terviktekst ministri määrusena.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 18 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse vähiregistri (edaspidi registri) pidamise eesmärk ning registri nimetus
eesti ja inglise keeles.
Lõikes 2 sätestatakse registri eesmärk. Vähiregister on andmekogu, mida peetakse
vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja
vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravikäsitluse
hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute
tegemiseks. Registri peamine ülesanne on pidada arvestust Eesti rahvastiku hulgas diagnoositud
pahaloomuliste kasvajate kohta, et epidemioloogiliste näitajate abil võimalikult täpselt
iseloomustada vähi esinemist rahvastiku hulgas. Lisaks on registri andmete põhjal tehtavate
uuringute alusel võimalik välja töötada uusi vähiravimeetodeid. Registri eesmärki olemuselt
muudetud ei ole.
Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas vähiregistri eesmärk on tagada
andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, haiguste
ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika tegemiseks ja rahvatervisealaseks
teadustööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning
planeerida raha ja inimressursse.
Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO),
teadusasutused ja Sotsiaalministeerium. Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse,
statistikat ja uurimistöid ning töötada välja tervisepoliitika muudatusi ja korraldada
tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste
planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul
tasemel rahvastiku terviseseisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele
ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja muid teaduslikke uurimistöid.
Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud, et andmeid kasutatakse diagnostika ja ravikäsitluse
hindamiseks. Diagnostika ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, mida ei saa
üksteisest eristada. Jättes välja diagnostika, ei ole näiteks võimalik hinnata kui kiiresti sai inimene
kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda.
Kogutavate andmete põhjal on võimalik planeerida parendusmeetmeid diagnostika ja
ravikäsitluse tõhustamiseks, rahvastiku tervise hüveks.
3
Lisaks on välja toodud, et registri andmeid kasutatakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja
vähihaigete elumuse mõõtmiseks. Tegemist on epidemioloogiliste mõistetega, mida kasutatakse
rahvastiku hulgas esinevate haiguste ja nende mõjurite kirjeldamiseks. Mõiste „elulemus“ on
asendatud mõistega „elumus“, sest keeleliselt on tegemist täpsema terminiga, kuigi teadlaste
hulgas on laialt levinud pigem „elulemuse“ kasutamine. Tegemist on eeskätt meditsiinistatistikas
kasutatava terminiga, millega väljendatakse ajavahemikku, millal haige (nt vähihaige) võib kas
haiguse diagnoosimise, ravimite, ravimeetodite või muude haigest sõltumatute tegurite
rakendamisega oma eluiga pikendada, seda võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud
eluea pikkusega. Elumuse arvutamiseks kasutatakse muu hulgas suremuse andmeid, mistõttu ei
ole mõistet „suremus“ eraldi välja toodud.
Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete alusel saab teha teaduslikke
uurimistöid, sealhulgas ka epidemioloogilisi uuringud. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd,
sealhulgas rahvastikupõhised uuringud registri baasil ei ole alati epidemioloogilised. Mõlemat
tüüpi uuringute (epidemioloogiliste ja muude teadusuuringute) tegemine eeldab sageli
isikuandmete linkimist teiste andmekogudega, et saadud andmete analüüside tulemusi kasutada
otsuste ja järelduste tegemiseks. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult
laiapõhjaline ning neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Välja on
toodud mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise
probleeme.
Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on vähiregister, ja lõikes 4 selle ingliskeelne
nimetus – Estonian Cancer Register. Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse
ingliskeelset nimetust. Nimetus Estonian Cancer Registry asendatakse nimetusega Estonian
Cancer Register. Inglise keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust),
mitte andmekogu, mida tähistatakse sõnaga register. Seega on varasema ingliskeelse
nimetusega reguleeritud asutuse/struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu/registri olemasolu
ja tähendust.
Paragrahvis 2 sätestatakse registri vastutav töötleja. Kehtivas määruses on vastutav töötleja
Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI). Põhimäärusega
kavandatud muudatuse järgi määratakse vastutavaks töötlejaks TAI. Muudatus on tehtud lähtuvalt
sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Andmekogu vastutav
töötleja on edaspidi TAI, kes on selle andmekogu ainus töötleja.
Vastutava töötleja ülesandeid määruses välja toodud ei ole. Vastutava töötleja ülesanded on
järgmised: 1) juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise
eest; 2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning
tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud; 3) vastutab isikuandmete
töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning tagab andmete
kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi
infosüsteemi teiste andmekogudega; 5) andmevahetuse sujumiseks sõlmib kokkuleppeid
õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) vastutab registritoimingute õiguspärasuse ning turbealase
teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 7) täidab muid ülesandeid, mis
jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse.
Paragrahvis 3 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja
arhiveeritud registriandmetest (lõige 1). Registrile esitatavad alusandmed on elektroonsed või
paberil ning paberil andmed kantakse registrisse elektroonselt (lõige 2).
Paragrahvis 4 sätestatakse registri andmete kaitse. See hõlmab:
1) andmete käideldavust, mis tähendab eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal
kasutamiskõlblike andmete õigeaegset ja hõlpsat kättesaadavust (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel
ning vajaliku ja nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile;
2) terviklust ehk andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatust ning päritolu autentsust ja
volitamatute muutuste puudumist ning;
4
3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule või
tehnilisele vahendile.
Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks
rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass
on K1T2S22 ja turbeaste on keskmine (M). Need andmed on võrreldes varasemaga samad.
Paragrahvis 5 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust.
Andmed on informatiivse tähendusega. See on võrreldes seni kehtinud määrusega sama.
Paragrahvis 6 määratakse registrile andmete esitajad. Registrisse esitavad vähijuhte nii
elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja vähihaiget ravivad TTO-d ja riikliku
ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid. Lisaks on TTO-de hulgas eristatud patoloogid, kes
esitavad andmeid tehtud uuringu ja selle tulemuse kohta, mis on sama andmekoosseisuga, mida
esitavad riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid. Nimetatud täpsustus on välja toodud,
sest patoloogide poolt esitatud andmete koosseis erineb teiste tervishoiutöötajate poolt esitatud
andmetest tingituna patoloogide tegevuse iseärasustest. Patoloogide esitatavad andmed on
olulised registri andmete õigsuse ja täielikkuse tagamisel.
Lõikes 2 esitatakse täpsustus milliseid vähijuhte rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud
probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnooside
järgi registrile esitatakse.
Punkti 1 järgi esitatakse andmed pahaloomuliste kasvajate, sealhulgas lümfoid- ja vereloomekoe
ning nendesarnaste kudede pahaloomuliste kasvajate (C00–C97) ning punkti 2 järgi in situ
kasvajate (D00–D09) kohta.
Punkti 3 järgi esitatakse andmed peaaju ja kesknärvisüsteemi, samuti peaaju piirkonnas
paiknevate sisesekretsiooninäärmete healoomuliste ning ebaselge ja määratlemata loomusega
kasvajate (D32.0–D33.9, D35.2–D35.4, D42.0–D43.9, D44.3–D44.5) kohta.
Punkti 4 järgi esitatakse andmed lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede ebaselge
või teadmata loomusega kasvajate (D45–D47) kohta.
Vastavalt Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni (IACR) nõuetele kuuluvad vähiregistris
kogutavate vähijuhtude alla kõik loetletud diagnoosid. Lisaks pahaloomulistele kasvajatele
esitatakse in situ ehk preinvasiivsete vähkide andmed. Punktis 2 nimetatud kasvajate puhul on
tegemist kasvajatega, mis sageli kliiniliselt käituvad kui pahaloomulised kasvajad, mistõttu on
rahva tervise seisukohalt oluline pidada arvestust ka nende kasvajate kohta. Punktis 3 nimetatud
kasvajad on eraldi välja toodud seetõttu, et alates 2000. aastast käsitletakse neid kui pahaloomulisi
kasvajaid vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelisele haiguste ja tervisega
seotud probleemide klassifikatsioonile (RHK-10). RHK-10 koodidega defineerib register need
diagnoosid, mille kohta TTO-d andmed esitavad.
Lõige 3 sätestab, et andmeid esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast vähi diagnoosimist, ravi
alustamist, arstliku surmateatise väljakirjutamist, mikroskoopilise uuringu või lahangu tegemist.
Lõikes 4 täpsustatakse millisel viisil andmeid esitatakse. Seda tehakse nii paberil, elektroonselt kui
ka riigi andmevahetuskihi kaudu. Kui andmeid esitatakse, lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või
asutuse e-tempel. Andmete esitaja identimine on vajalik, et tagada andmete õigsuse eest
vastutaja, mille kinnituseks on allkirja lisamine. Samuti tehakse seda inimeste terviseandmete
kaitse huvides.
Paragrahvis 7 sätestatakse TTO-de poolt esitatavad andmed.
2 K1 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv
tippkoormusel – minutid (1÷10);
T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja
ajakohasuse perioodiline kontroll;
S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on
lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.
5
Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad vähihaige üldandmed.
Isikukood, sünniaeg (kuupäev), sugu, ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasemad
perekonnanimed, on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks. Varasemad perekonnanimed edastab
rahvastikuregister. Kõikidel vähiregistrisse kantud elus või surnud isikutel ei ole isikukoodi, sest
registris on vähijuhte juba alates 1968. aastast. Samuti ei ole isikukoodid nende kasutuselevõtust
alates jäänud kõigil isikutel samaks. Kui isikukoode välja andma hakati, juhtus päris palju, et isiku
sünniaeg (kuupäev) sai valesti kirja. Selle vea avastanud isik lasi endale uue dokumendi teha ja
seal on uus (teine) isikukood. Seega alati ei piisa isiku tuvastamiseks ainult isikukoodist, vaja on
ka nime ja sugu ning varasemaid nimesid, kuna need võivad aja jooksul muutuda. Registrisse
laekub andmeid sama isiku kohta aja jooksul juurde (elumuse analüüsiks jälgitakse isikut registris
kuni surmani) ja seetõttu on võimalik siduda hilisemad vähijuhud isikukoodieelse perioodi
haigestumise andmetega nime ja sünniaja alusel. Andmed on eraldi väljadena töödeldavad ka
registris.
Vähihaige elukoha andmed on vajalikud, et analüüsida tervise ebavõrdsust, mis on tingitud
piirkondlikust ebavõrdsusest, ning hinnata tervishoiuteenuste kättesaadavust eri piirkondades
(maakondlikult).
Lõikes 2 nimetatakse vähihaige diagnoosi, kasvaja leviku, ravi ja surma andmed.
Punkti 1 järgi esitatakse varasema pahaloomulise kasvaja diagnoos, sealhulgas üksikasjalik paige
ja diagnoosimise kuupäev. Need andmed on vajalikud andmekvaliteedi tagamiseks, et teada, kas
tegemist on uue vähiga või samal isikul varem diagnoositud haiguse retsidiivi (haiguse
taaspuhkemise) või metastaasiga või levikuga.
Punkti 2 järgi esitatakse diagnoos (üksikasjalik paige). Andmed on vajalikud vähijuhtude täpseks
klassifitseerimiseks rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise
klassifikatsiooni onkoloogia osa (RHK-O) topograafia alusel.
Punkti 3 järgi esitatakse morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste. Andmed on vajalikud
vähijuhtude täpseks klassifitseerimiseks rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide
statistilise klassifikatsiooni onkoloogia osa (RHK-O) morfoloogia alusel.
Punkti 4 järgi esitatakse andmed kasvaja leviku, TNM-i ja staadiumi kohta. Leviku andmed
esitatakse järgmise loetelu põhjal:
1) in situ;
2) lokaalne;
3) metastaseerunud ainult regionaalsetesse lümfisõlmedesse;
4) levik naaberorganitesse;
5) kaugmetastaasid;
6) kaugelearenenud protsess, täpsed andmed puuduvad;
7) määratlemata.
Lisaks esitatakse andmed kasvaja levikuulatuse ja staadiumi kohta pahaloomuliste kasvajate
klassifikatsiooni (TNM) järgi. Neid andmeid kasutatakse vähi esinemise analüüsiks, samuti
ravitõhususe hindamiseks.
Punkti 5 järgi esitatakse diagnoosimise kuupäev, mida kasutatakse vähi esinemise analüüsiks.
Punkti 6 järgi esitatakse kõik diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid. Uurimismeetodid esitatakse
järgmise loetelu põhjal:
1) kliiniline;
2) instrumentaalne kliiniline uuring (nt ultraheli, röntgen-, endoskoopiline, radioisotoopuuring
jne);
3) operatsioon histoloogilise uuringuta;
4) biokeemiline või immunoloogiline eriuuring;
5) tsütoloogiline või hematoloogiline uuring;
6
6) metastaasi histoloogiline uuring;
7) algkolde histoloogiline uuring;
8) lahang histoloogilise uuringuga;
9) lahang histoloogilise uuringuta.
Nimetatud uurimismeetodite andmed on vajalikud, et uurida kasvaja diagnoosimise iseärasusi,
samuti vähidiagnoosi valiidsust, näiteks kas kasvaja on morfoloogilise kinnitusega või mitte.
Punkti 7 järgi esitatakse andmed kasvajaspetsiifilise ravi liigi, sealhulgas ravi ja operatsiooni
kirjelduse ja selle olemuse kohta. Ravi andmed esitatakse esimese ravi kohta järgmise loetelu
põhjal:
1) kirurgiline ravi – radikaalne, palliatiivne või määratlemata;
2) kiiritusravi – radikaalne, palliatiivne või määratlemata;
3) keemiaravi;
4) hormoonravi;
5) muu ravi;
6) ei saanud eriravi ja selle saamata jäämise põhjused – kõrge vanus või kaasuvad haigused,
kaugelearenenud kasvaja, haige keeldumine, saadetud teise asutusse (kuhu) või muu põhjus
(milline);
7) andmed ravi kohta puuduvad.
Lisaks esitatakse iga raviliigi kohta TTO asutuse nimi ja ravi alustamise kuupäev. Kirurgilise ravi
korral esitatakse ka operatsiooni toimumise kuupäev. Andmed on vajalikud, et analüüsida, millist
kasvajaspetsiifilist ravi (raviliikide järgi) on vähihaige saanud ja millal pärast diagnoosimist on
esmane ravi teostatud, ning ravikäsitlust hinnata.
Punkti 8 järgi esitab TTO andmed surmakuupäeva ja surma põhjuse kohta. Need andmed
esitatakse, kui vähihaige suri, ja neid kasutatakse registri andmekvaliteedi, sealhulgas vähijuhtude
andmete täielikkuse tagamiseks.
Lõikes 3 nimetatakse registrile esitatavate andmete esitamisega seotud andmed. Esitatakse TTO
asutuse nimi; andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefon ja tervishoiutöötajate
riikliku registri kood; vastava tervishoiuteenuse dokumendi number (haiguslugu, tervisekaart vms)
ja registrile andmete esitamise kuupäev. Need andmed on vajalikud, et pöörduda andmete esitaja
poole andmete täpsustamiseks, et tagada andmekvaliteet.
Lõike 4 järgi lähtub patoloog andmete esitamisel §-s 8 sätestatust. Patoloog on küll TTO, kuid
põhimääruse kontekstis esitavad patoloogid lõigetes 1–3 nimetatud andmetest erinevaid andmeid.
Seetõttu ja selguse huvides on patoloog eraldi nimetatud.
Paragrahvis 8 sätestatakse registrisse patoloogi ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku
eksperdi poolt esitatavad andmed.
Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad vähihaige üldandmed (isikukood, sünniaeg, sugu ning
ees- ja perekonnanimi). Selgitused on § 7 lõike 1 juures.
Lõikes 2 nimetatakse registrile esitatavad vähihaige uuringumaterjali ja uuringu tulemuse andmed,
mida kasutatakse vähijuhu andmekvaliteedi, sealhulgas valiidsuse ja vähijuhtude täielikkuse
tagamiseks ning mis annavad täiendavat infot vähijuhtude morfoloogiliste iseärasuste kohta.
Punktide 1 ja 2 järgi kogutakse andmeid uuringumaterjali üheseks tuvastamiseks. Uuringu
tegemist ja tulemusi kirjeldavaid andmeid kogutakse punktide 3–9 järgi.
Punktis 4 nimetatud uuringu liik esitatakse jaotisena: lahang, histoloogiline uuring ja tsütoloogiline
uuring ning punktis 5 nimetatud uuringumaterjali võtmise koht esitatakse jaotisena: algkoldest,
metastaasist või määratlemata.
7
Lõikes 3 nimetatud andmed on uuringu tellija (TTO või riikliku kohtuarstliku ekspertiisiasutuse nimi
ning tervishoiutöötaja või riikliku kohtuarstliku eksperdi ees- ja perekonnanimi), uuringu tegija
(uuringu teinud patoloogi või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ees- ja
perekonnanimi) ja andmete esitaja (TTO asutuse või riikliku ekspertiisiasutuse nimi) kohta.
Täpsemad selgitused on § 7 lõike 3 juures.
Paragrahvis 9 nimetatakse muud isikud, kes edastavad registrile andmeid. Nimetatud
andmeandjatelt päritavaid andmeid kasutatakse registrisse kantud andmete õigsuse
kontrollimiseks, täpsustuste tegemiseks ja andmete tervikluse tagamiseks.
Lõikes 1 sätestatakse, et rahvastikuregister edastab registrile määruse § 7 lõikes 1 nimetatud
andmed, varasema ees- ja perekonnanime, isanime, sünnikoha (riik), isiku Eestisse saabumise ja
Eestist lahkumise aja, rahvuse ning surmakuupäeva. Rahvastikuregistrist päritakse andmeid
registri andmete õigsuse kontrollimiseks ja täpsustamiseks juhul, kui need ei laeku TTO-lt või
riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikult eksperdilt, samuti selleks, et eristada Eestis alaliselt
elavaid isikuid ja välismaalasi. Täiendavad selgitused on § 7 lõike 1 juures.
Rahvastikuregistrisse ja rahvaloenduste käigus kogutakse andmeid rahvuse kohta ning riiklik
statistika avaldab andmeid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta ka põhiliste rahvuste järgi.
Sarnaselt käsitletakse ka tervisevaldkonna registreid, mistõttu kuulub rahvus kõigi nende
andmekoosseisu. Sageli on haiguste esinemine rahvuseti erinev. Rahvastiku tervise uurimise
seisukohalt on kohustus neid erinevusi analüüsida ning otsida erinevusi tingivaid põhjuseid ja
tegureid (sh tervisekäitumisest, alkoholi, narkootiliste ainete või tubaka tarvitamisest, toitumisest,
geneetilistest teguritest tingitud põhjused jm). Välistatud ei ole ka tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja haigete elumuse erinevused rahvuseti. Seega on teave rahvuse kohta oluline
sotsiaalse ebavõrdsuse analüüsimiseks.
Register on rahvastikupõhine ja kogutud andmed hõlmavad kõiki Eesti rahvastiku hulgas
diagnoositud haigusjuhte olenemata isikute ravikindlustuse või kodakondsuse olemasolust. Eestis
on küllalt suur mitte-eestlaste osakaal ning andmeid ei saa võrrelda ega analüüsida ilma rahvuse
kohta andmeid kogumata. Rahvuse andmed on olulised rahvastikunäitajad, mis reeglina saadakse
isiku enda ütluse järgi, see on ka isikule kõige arusaadavam. Puuduvaid andmeid täpsustatakse
päringuga rahvastikuregistrist.
Lisaks rahvuse andmetele tuleb arvestada viimaste aastate migratsioonilainega kaasnenud
rahvaste rännet, mille korral sünnikoha (registrisse kogutakse teave sünniriigi kohta) andmete
kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustada
haiguste teket.
Isanimi on vajalik eelkõige venekeelsete / vene rahvusest isikute puhul. Isanime kasutatakse isiku
üheseks tuvastamise ning eelneva alusandmestiku ja juhtudega kokkuviimiseks, et tagada
alusandmestiku täielikkus.
Rahvastikuregistrisse ja rahvaloenduste käigus kogutakse andmeid rahvuse kohta ning riiklik
statistika avaldab andmeid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta ka põhiliste rahvuste järgi.
Sarnaselt käsitletakse ka tervisevaldkonna registreid, mistõttu kuulub rahvus kõigi nende
andmekoosseisu. Sageli on haiguste esinemine rahvuseti erinev. Rahvastiku tervise uurimise
seisukohalt on kohustus neid erinevusi analüüsida ning otsida erinevusi tingivaid põhjuseid ja
tegureid (sh tervisekäitumisest, alkoholi, narkootiliste ainete või tubaka tarvitamisest, toitumisest,
geneetilistest teguritest tingitud põhjused jm). Välistatud ei ole ka tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja haigete elumuse erinevused rahvuseti. Seega on teave rahvuse kohta oluline
sotsiaalse ebavõrdsuse analüüsimiseks.
Register on rahvastikupõhine ja kogutud andmed hõlmavad kõiki Eesti rahvastiku hulgas
diagnoositud haigusjuhte olenemata isikute ravikindlustuse või kodakondsuse olemasolust. Eestis
on küllalt suur mitte-eestlaste osakaal ning andmeid ei saa võrrelda ega analüüsida ilma rahvuse
kohta andmete kogumiseta. Rahvuse andmed on olulised rahvastikunäitajad, mis reeglina
8
saadakse isiku enda ütluse järgi, see on ka isikule kõige arusaadavam. Puuduvaid andmeid
täpsustatakse päringuga rahvastikuregistrist.
Lisaks rahvuse andmetele tuleb arvestada viimaste aastate migratsioonilainega kaasnenud
rahvaste rännet, mille korral sünnikoha (registrisse kogutakse teave sünniriigi kohta) andmete
kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustada
haiguste teket.
Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise andmed hõlmavad andmeid mõnda teise riiki mineku ja
ka Eestisse tagasituleku kohta, selle määravad ära isiku elukoht (riik) ja elukohta elamise alguse
kuupäev. See teave on vajalik vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, mis kuulub
vähiregistri pidamise olulisemate eesmärkide hulka. Mõlemal juhul kasutatakse näitajate
arvutamisel Statistikaameti esitatavaid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu tabeleid, milles on
arvesse võetud teave isikute sisse- ja väljarände kohta. Vähi levimuse ja vähihaigete elumuse
näitajaid ei saa tõepäraselt arvutada, kui rahvastikunäitajates on sisse- ja väljaränne arvestatud,
haigete korral aga mitte.
Surmakuupäev on vajalik registri andmete täpsustamiseks, andmekvaliteedi tagamiseks ja
kontrollimiseks, kas registris olev isik on surnud või mitte. Andmed on olulised ka vähihaigete
elumuse analüüsimiseks ja arvutamiseks. Vähihaige üldandmete edastamine on vajalik ka isiku
üheseks tuvastamiseks.
Lõikes 2 sätestatakse surma põhjuste registri poolt registrile edastatavad andmed isiku surma,
selle põhjuste (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning surma soodustanud olulised seisundid) ja
surma põhjuse määramise kohta. Samuti edastatakse surma põhjuse määranud tervishoiuasutuse
andmed, mis on vajalikud vähijuhtude andmete täpsustamiseks. Andmed võimaldavad analüüsida
vähi esinemist, sealhulgas elumust. Samuti on surma põhjuste registri andmed vajalikud
vähijuhtude täielikkuse tagamisel vastavalt rahvusvahelistele reeglitele (Rahvusvaheline
Vähiregistrite Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Vähiuurimisinstituut, Maailma
Terviseorganisatsioon). Vähihaige üldandmete edastamine on vajalik ka isiku üheseks
tuvastamiseks.
Lõikes 3 määratakse vähi sõeluuringute registri poolt registrile edastatavad andmed isikul
sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulise kasvaja kohta. Vähi sõeluuringute register edastab
vähihaige isikukoodi, ees- ja perekonnanime, uuringu paikme (rind, emakakael ja jämesool),
patomorfoloogilise lõppdiagnoosi ja uuringumaterjali võtmise kuupäeva.
Neid andmeid kasutatakse selleks, et eristada sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulisi
kasvajajaid muul viisil diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest, samuti selleks, et analüüsida
erinevusi ja sõeluuringute tõhusust ning esitada neid andmeid rahvusvahelistele
organisatsioonidele (Euroopa Vähiregistrite Ühendus, Rahvusvahelise Vähiregistrite
Assotsiatsioon jt).
Võrreldes kehtiva määrusega on selle lõike puhul tegemist täiendava andmeandjaga.
Lõikes 4 määratakse andmevahetuse toimumine andmeandjatega. See toimub riigi
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust
võimaldavat viisil.
Paragrahvis 10 sätestatakse andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete
muutmine ja ebaõigete andmete parandamine. Lõigetes sätestatud ülesandeid täites vastutab
registri vastutav töötaja registriandmete täielikkuse ja kvaliteedi eest.
Lõige 1 sätestab, et vastutav töötleja kannab andmed registrisse 30 kalendripäeva jooksul pärast
andmete saamist. Kui andmeid ei vahetata infosüsteemide vahendusel, kannab vastutav töötleja
edastatud andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast andmete saamist.
9
Lõikes 2 tuuakse välja, et andmete esitamise juhised avaldab vastutav töötleja oma kodulehel3,
mis hõlmab ka andmete kogumise vormi. Juhised on suunatud andmete esitajatele. Samuti on
avaldatud vormi kasutamine neile kohustuslik.
Lõike 3 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja.
Lõige 4 kehtestab registrisse kantud andmete muutumise korral kande parandamise tähtaja, s.o
30 kalendripäeva. Muudetud andmete esitajateks on andmete esitajad ja kanded parandab
vastutav töötleja.
Lõike 5 kohaselt on registri vastutaval töötlejal registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks
ja andmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitajatele täpsustavaid päringuid.
Lõikes 6 tuuakse välja, et kui andmete edastamine ei toimu infosüsteemide vahendusel, parandab
vastutav töötleja ebaõiged andmed peale õigete andmete saamist. Andmekogude vahendusel
toimuvad kande uuendamised infosüsteemist uute andmete saatmisel.
Paragrahv 11 reguleerib registriandmete logimist. Selle kohaselt tagab vastutav töötleja
infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja
kustutamise kohta. Oluline on tagada tuvastatus ka muutja ja muudetava aja puhul.
Paragrahv 12 sätestab andmetele juurdepääsu, andmete väljastamise ja säilitamise korra.
Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele ja nende väljastamine. Selle kohaselt
võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega,
arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Samas on rahvatervise seaduses andmete
väljastamise ulatust piiratud, püüdes kaaluda andmevajaduste tegelikku mahtu. Kuna
terviseandmed on delikaatsed andmed ning see võib kahjustada olulises osas nii isiku kui ka tema
lähedaste eraelu, on rahvatervise seaduses täiendav piirang. Seaduse § 141 lõike 2 kohaselt
tagatakse andmete kättesaadavus järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud
andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid
väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks“ (vastav säte on lisatud seaduse eelnõuga 778 SE).
Nii tulevad isikuandmete mõiste ja töötlemise üldised põhimõtted andmekaitse üldmäärusest,4
samas teadustööde täpsustus aga siseriiklikust isikuandmete kaitse seadusest ning omakorda
teeb erisused rahvatervise seadus.
Nii tuleb andmekogule juurdepääs tagada nt olukorras, kus andmetöötluse protsesse soovib
hinnata Andmekaitse Inspektsioon või küberturvalisuse seaduse alusel Riigi Infosüsteemi Amet.
Samas toimuks andmete väljastamine piiratult, vastavalt rahvatervise seaduse alusel toodud
piirangutele. Nii ei korrata siin mõisteid ega seda, mida reguleerib andmekaitse üldmäärus
(andmesubjekti osas) või siseriiklik isikuandmete kaitse seadus (teadustöö, ajaloouuring).
Lõike 2 kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja.
Lõige 3 sätestab, et vastutav töötleja tagab avalikkusele registri andmetele ligipääsu asutuse
veebilehe kaudu. Andmed avaldatakse statistiliste väljavõtetena isikustamata kujul. Samuti
avaldatakse andmeid andmete kasutajatele TAI tervisestatistika ja -uuringute avalikus
andmebaasis. Säte reguleerib statistiliste andmete avaldamist asutuse veebilehel, mitte registri
aktiivandmeid.
Lõike 4 kohaselt tuleb vastutaval töötleja pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal,
millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. Muul moel
3 Vähiregistri koduleht: http://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/vahiregister
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst).
10
töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming
registri andmetega.
Paragrahvis 13 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logiandmete säilitamise tähtajad.
Lõikes 1 määratakse registrisse kantud andmete tähtajatu säilitamine alates andmete registrisse
kandmisest.
Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete
täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on
vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste
riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute
tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas
võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest.
Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel
eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat
ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas,
võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise
muudatusega, kuna registris säilitatakse andmeid tähtajatult ka kehtiva põhimääruse alusel.
Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks
põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid
tähtajatult on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast
haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis).
Säilitatavatel andmetel on keskne roll, sest:
- seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste
kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada
erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab
andmekogu lingitavust teiste registritega ning varem kogutud andmete ja isikustatud andmete
olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimine eri uuringute käigus annab võimaluse
ühendada andmeid isikutasandil, mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike,
väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku
sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk
kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid
rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või
mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga
tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik eri põlvkondade
isikustatud andmeid ning korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel,
et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende;
- võimaldab võrdlust teiste riikide andmestikega. Registri andmestik hõlmab ideaaljuhul kõiki
Eestis diagnoositud haigus- ja surmajuhte ning selle abil saab teha mitmeid haigestumuse,
elumuse ja suremuse võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega.
Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel
ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja aegreas
joonistuvate mustrite jälgimine määravad kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad
lähenemisviisid tervise kaitsel.
Lõikes 2 sätestatakse, et registri alusandmeid (elektroonsed ja paberil) säilitatakse tähtajatult.
Alusandmete tähtajatu säilitamine on vajalik, sest andmete tõlgendamisel ja kontrollimisel on
vajadus ka aastaid hiljem algandmete juurde tagasi minna. Kõik paberil alusandmed ei ole
elektroonselt registrisse kantud, vaid seda tehakse üksikjuhtumite kaupa. Algandmete juurde
tagasi mineku vajadus tuleneb ka näiteks haiguste diagnoosimise kriteeriumite, ravimeetodite ja
haiguste klassifikaatorite muutumise korral, et tagada andmete ajas võrreldavus. Isik võib elu
jooksul mitu korda haigestuda ja kõiki alusandmeid ei ole registrisse kantud, sest registril on
andmed alates 1968. aastast. Varasemate haigusjuhtude omavaheline sidumine on vajalik isiku
tervikkäsitluse jaoks. Näiteks kui isik haigestus esimest korda 1970ndatel ja uuesti haigestus
11
2000ndatel, on registri alusandmete põhjal võimalik see isik siduda varasemate juhtudega ja
ühtlasi tema andmed registrisse kanda.
Samuti on järjest sagenenud andmete kasutamine näiteks teadustööks, mille käigus
registriandmeid lingitakse kokku teiste andmekogudega. Tänu sellele on välja tulnud ebakõlasid,
mida on võimalik alusandmete põhjal kontrollida ja vajaduse korral korrigeerida. Seega paraneb
andmete kasutatavusega ka registriandmete kvaliteet. Terviseregistrite kui teiseste andmeallikate
alusdokumendid omavad püsivat teadus-, ajaloo- ja kultuuriväärtust.
Lõikes 3 sätestatakse registri logiandmete säilitamine kuni viis aastat alates andmete tekkimisest.
Paragrahvis 14 sätestatakse, et järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud
korras. Nii teostab järelevalvet nt vastutav töötleja või Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse
piires või ka küberturvalisuse seaduse alusel Riigi Infosüsteemi Amet.
Paragrahv 15 kehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga,
rahastatakse selle pidamist (sh arendusi ja hooldamist) vastutavale töötlejale selleks eraldatud
riigieelarve vahenditest.
Paragrahv 16 sätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andmed antakse üle avalikku arhiivi või teise
andmekogusse või hävitatakse ning määratakse selleks kindel tähtaeg. Andmete üleandmisel
määratakse eraldi otsusega vastav kord ja tähtaeg. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud
korras.
Paragrahvis 17 esitatakse määruse üleminekusätted.
Lõike 1 järgi tagatakse ka seni kogutud andmete (Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määrus nr
69) säilitamine tähtajatult, et vältida säilitamise tähtaegades segadust. Seega jäävad nii seni
registris säilitatud andmed kui ka tekkinud alusandmed registrisse tähtajatult.
Lõike 2 järgi töödeldakse registris perekonnaseisu andmeid, mis on kogutud enne käesoleva
määruse jõustumist.
Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse registri andmekoosseisust välja andmed perekonnaseisu
kohta. Kogutud andmeid ei kustutata, vaid säilitatakse samadel alustel nagu registrisse kantud
andmeid, sest teadustööde tegemise huvides on vajalik neid veel säilitada, kuid edaspidi neid
andmeid enam ei koguta.
Tegemist on vaid ühe sotsiaalse näitajaga, mida saab vajaduse korral hinnata eraldi teadusuuringu
käigus. Perekonnaseisu andmete esitamise tase on olnud madal, see puudub suuremal osal (60%)
juhtudest. Samuti kasutatakse neid väga harva ja ka enamikus teiste riikide vähiregistrites neid
andmeid rutiinselt ei koguta. Lisaks on nimetatud andmevälja kogumise lõpetamisel lähtutud
andmekogumise minimaalsuse põhimõttest. Kui teadusuuringute tegemise käigus tuntakse nende
andmete vastu huvi, on neid võimalik saada teistes andmekogudes kogutud andmete linkimise
teel, samuti on võimalik kasutada varem kogutud andmeid, sest registris need säilitatakse.
Paragrahv 17 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Jõustumine
on seotud seaduse eelnõu 778 SE jõustumisega.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise
eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja andmete säilitamise tähtajad. Tagamaks, et
isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid
12
ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse
artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk.
4. Määruse mõjud
Mõju sihtrühm: rahvastik
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika
otsuste tegemiseks, vähihaigestumuse ennetustegevuste planeerimiseks, võttes kasutusele uusi
vähiravimeetodeid, et analüüsida rakendatud meetmete ja ravi tõhusust. Rakendatud tegevuste
tulemusena paraneb rahvastiku terviseseisund. Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt
tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja heaolule.
Mõju sihtrühm: Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse Tervise Arengu Instituudi töötajad
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Määruses ei tehta olulisi sisulisi muudatusi, mistõttu ei too see kaasa ka töökorralduslikke
muudatusi Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse töötajatele ega tervisevaldkonna
poliitikakujundajatele.
Ainuke suurem täiendus tehakse andmevahetuses – andmeandjana lisatakse vähi sõeluuringute
register. Andmevahetuse sujuvamaks ja automaatsemaks muutmiseks on vajalik teha tehnilisi
arendustegevusi, mille orienteeruv kulu on 4000 eurot. Selleks on vajalik taotleda lisavahendeid
TAI eelarvesse.
Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Määrusel ei ole mõju TTO-dele, kes esitavad registrile andmeid endistviisi. Määruses tehtavate
muudatustega ei lisandu TTO-dele uusi kohustusi ega muutu nende jaoks registrile andmete
esitamine, mida nad teevad endistviisi. Samuti ei muutu andmete esitamise kohustus, mis jääb
neile ka edaspidi, et tagada ülevaade vähihaigestumuse, esmasjuhtude diagnoosimise ja
ravimeetodite kasutamise kohta.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete
töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Andmevahetuse osas tehakse
täiendus – andmeandjana lisatakse vähi sõeluuringute register. Lisaks muutub vastutav töötleja,
kes on seni olnud volitatud töötleja rollis ning tunneb hästi olemasolevaid protsesse ja andmete
töötlemise tingimusi.
Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike, kuna tegemist ei ole uue loodava
andmekoguga, vaid pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu, see
jätkub olemasolevate protsesside alusel, samuti rakendatakse toimivaid tööprotsesse ka uue
andmeandja poolt edastatavate andmetega. Iga vähiregistriga kokku puutuv töötaja omab eriliiki
andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus võrreldes
varasemaga, sisuliselt ei muutu. Vastupidi, tänaseni täitis volitatud töötleja suures osas neid
ülesandeid, mida asutakse uue määruse kohaselt nüüd täitma. Just TAI eesmärkide5 täitmiseks
on nimetatud register vajalik. Volitatud töötlejana on TAI juba seni rakendanud parimat praktikat
ning taganud sisemiste korraldustega optimaalseima andmetöötluse reeglid. Iga registri
toiminguga tegeleb määratud isik, mistõttu ei teki vastutava töötleja rolli muutumisel
5 Tervise Arengu Instituudi põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014010
13
andmetöötlusele suurt ohtu, sest töötlemise ulatus ega sagedus ei muutu ning isikuandmete
töötlemise laad, ulatus, kontekst ja eesmärk jäävad samaks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja
infotehnoloogilise arendustegevusega. Vähiregister on juba tegutsev register, mida rahastatakse
riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. TAI eelarves on registri pidamiseks ette nähtud
90 700 eurot, sealhulgas 86 000 eurot personali- ja 4700 eurot majanduskulud (bürookulud,
teatiste trükikulud, lähetused jne).
Täiendavalt on vajalik infotehnoloogiline arendustegevus andmevahetuseks vähi sõeluuringute
registriga. Selle ligikaudne maksumus on 4000 eurot, mille kulud kaetakse TAI eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks e-posti teel Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Arstide Liidule, Eesti
Haiglate Liidule, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Onkoloogide Seltsile, Eesti Patoloogide
Seltsile ja Tervise Arengu Instituudile.
Eelnõu kooskõlastuse käigus edastatud märkuste või ettepanekute kohta koostati vastav
kooskõlastustabel, milles on selgitatud arvestamise või mittearvestamise põhjused (seletuskirja
lisa). Kooskõlastust või märkuste mittesaatmist loeti vaikimisi kooskõlastuseks. Kooskõlastustabel
on esitatud seletuskirja lisana.
14
Tervise- ja tööministri määruse „Vähiregistri põhimäärus“
seletuskirja lisa
Lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise/mittearvestamise põhjus
Rahandusministeerium
1. Registrite põhimääruste uuendamine on seotud Teadmiseks võetud.
isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega.
Lisaks isikuandmete kaitse küsimustele on üle
vaadatud andmekoosseisude kirjeldused ja struktuur,
kuid SOMi kinnitusel olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei
ole.
2. Iseendast võime määrused kooskõlastada, kuid Teadmiseks võetud.
seejuures tuua välja mõned asjaolud, mh. vajadus
konsolideerida keskmises perspektiivis andmekogud ja
registrid TEHIKusse. Registrite põhimäärused
peegeldavad ka uuendatud versioonis praeguseks
välja kujunenud olukorda.
3. Võrreldes praeguse töökorraldusega muutub kolmel Selgitame, edaspidi muutub andmekogude (vähiregister,
registril vastutav töötleja (SOMi asemel TAI). Registrite tuberkuloosiregister ja vähi sõeluuringute register)
vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI) vastutav töötleja, mis on määratud lähtuvalt sellest, kelle
(müokardiinfarktiregistri puhul vastutav töötleja Tartu ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud,
Ülikooli Kliinikum). Samas on suur osa antud juhul Tervise Arengu Instituut. Volitatud töötleja
sotsiaalministeeriumi IKT teenuste kompetentsist, jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistrile, kuna
samuti andmekogudest ja infosüsteemidest on selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline
konsolideeritud Tervise ja heaolu Infosüsteemide isik – Tartu Ülikool. Seega on muudetud andmekogude
Keskusesse (TEHIK). volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks, kui volitatud
töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus.
Käesoleval juhul vaadati üle vastutava töötleja
muudatused, volitatud töötleja muudatus saab toimuda
vaid juhul, kui see on kooskõlas ka tegeliku olukorraga.
Täna ei ole kõikide registrite tegevus IT osas TEHIKule
delegeeritud, seetõttu ei ole tegemist formaalse vaid
sisuliste ülesannete ümberjagamisega.
4. Võime praegu nõustuda, et mitmel põhjusel, Teadmiseks võetud.
muuhulgas TAI registrite terviklikkuse ja kvaliteedi Andmekogude arenduste konsolideerimise osas ei ole
tagamiseks võib selline tööjaotus olla hetkel samme kokku lepitud.
otstarbekas. Sellele vaatamata teeme ettepaneku Müokardiinfarktiregister on täna majutatud TÜKi juures,
kaaluda võimalust SOM valitsemisala kõigi sest on Kliinikumi infosüsteemi osa. Antud andmekogu
andmekogude ja registrite konsolideerimist TEHIKusse TEHIKu poolt üle võtmiseks on eelnevalt vajalik teha
eelolevatel aastatel. Igal juhul peab aga olema arendustöid. Kuna praegune tööjaotus on toiminud alates
arendustega tagatud TAI registrite ja tervise antud andmekogu loomisest, siis ilma eelneva analüüsita
infosüsteemi ühilduvus ning koostoime võimekus. Ei ei ole otstarbekas seda TEHIKu poolt üle võtta, seega
ole selge, miks peaks müokardiinfarktiregister eeldab kuluhinnangute tegemist. Ülesannete ületoomine
paiknema edaspidi jätkuvalt TÜK juures (volitatud võib tähendada ka lisakulu, mistõttu see eeldab eelnevat
töötleja) – iseendast peaks selle keskmises protsessi ja kokkuleppeid. Lisaks, konsolideerimine tuleb
perspektiivis üle võtma SOM/TEHIK. läbi viia sisuliselt ning õigusakt saab kajastada tegelikku
olukorda.
5. Eeltoodu kontekstis võib näit. välja tuua, et ühe TAI Teadmiseks võetud.
registri puhul saadakse kliinilised andmed TISist (vähi Nimetatud erisused tulenevad andmekogu loomise hetkel
sõeluuringute register), teiste puhul aga otse olnud võimekusest. Vähi sõeluuringute register on loodud
tervishoiuteenuste osutajatelt (tuberkuloosiregister, neist viimati, mil ka tehniline võimekus oli suurem kui
vähiregister, müokardiinfarktiregister). varasemalt asutatud andmekogud.
Müokardiinfarktiregister saab lisaks osa kliinilisest Müokardiinfarktiregistri andmete täiendamine Eesti
teabest Eesti Haigekassa andmekogust, mitte TISst. Haigekassa kliiniliste andmetega on lisatud, sest ka TISi
andmehõive tõstmine on pidevas protsessis.
6. Seoses vastutava töötleja muutumisega tuleb Mittearvestatud.
seletuskirjas täpsustada, kas määruse jõustumisest Vastutava töötleja muutumisel ei muutu tänane
tulenevalt muutuvad ka SOM valitsemisala kulumudelid andmekogude rahastamissüsteem ehk TAI eelarvest,
ning kas sel võib olla mõju 2019. a RE vahendite seega ei muutu SoMi valitsemisala kulumudelid.
jaotusele programmide vahel
7. Palume edaspidi tagada, et kõigi käesolevate registrite Teadmiseks võetud.
arendusvajaduste ja selleks taotletavate riigieelarve Selgitame, andmete esitamise võimalus paberil
ressursside menetlemine toimuks valitsemisala ja (vähiregister ja tuberkuloosiregister) tuleneb sellest, et
eelkõige TEHIKu arenduste ja ressursitaotluste antud andmekogud loodi ajal mil puudus tehniline
15
menetlemisega samas üldraamistikus, kooskõlas IKT võimekus andmeid elektroonselt esitada. Selleks, et
taotluste kokku lepitud menetlemisega valitsemisalade edaspidi saaks nimetatud andmekogudele andmeid vaid
üleselt. Mitme registri (vähiregister, elektroonselt või muul tehnilisel viisil esitada on vajalik
tuberkuloosiregister) puhul on ette nähtud ka andmete teha andmekogudes ja teenuseosutajate
esitamise võimalus paberil. SOM peaks täpsustama, infosüsteemised suuremahulisi IT arendustöid. Erinevate
millistel asjaoludel on ette näha andmete esitamist sammudega püütakse jõuda paremate tulemusteni.
paberil.
8. Vähi sõeluuringute registri ja müokardiinfarktiregistri Mittearvestatud.
põhimääruste puhul tuuakse välja registrite Määruses tehtavad muudatuste jõustumist ei ole vajalik
arendamiseks lisavahendite vajadust, mida TAI ja SOM siduda IKT valmimise ja selleks vajalike vahendite
alles hakkavad taotlema. Seetõttu tuleb eelnõu saamisest. Selgitame, määruse § 13 (andmevahetuse
seletuskirja kulude osa täiendada ning märkida, et viis teiste andmekogudega) kohaselt toimub
taotluse mitterahuldamise korral kaetakse arendamise andmevahetus teiste andmekogudega riigi
kulud TAI/Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul
praeguse RE/RESi vahendite arvelt. Vastasel juhul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval
tuleb määruse jõustumine seada sõltuvusse IKT viisil. Seega kuigi tehniline lahendus muudab
arenduste valmimisest ja ei saa nõustuda pakutud andmevahetuse kiiremaks, sujuvamaks ja turvalisemaks
kindlate kuupäevadega. võib andmevahetus toimuda ka muul kokkulepitud viisil.
9. Lõpuks, põhimõtteliselt võiks määrustes või Seletuskirja täiendatud.
seletuskirjas selgelt öelda, et vastutava töötleja (või
volitatud töötleja) ülesanne on tagada registritesse
kantavate andmete kvaliteet, sh. terviklikkus ja
andmete esitamise õigeaegsus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Seletuskirjades viidatakse Riigikogu menetluses olnud Arvestatud.
eelnõule 650 SE, mis lükati Riigikogus 12.12.2018 tagasi.
Riigikogu menetluses on alates 13.12.2018 eelnõu 778 Seletuskirjas viidatud eelnõu number ja viide on
SE. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2019. aasta 15. korrigeeritud. Eelnõu 778 SE kohaselt jõustub seadus
veebruaril. 2019. aasta 15. märtsil.
Tuberkuloosiregistri põhimäärus Arvestatud osaliselt.
Eelnõu § 17 lg 2 (koos 6 lg 3 ja § 13). Jääb arusaamatuks, Määrusest jäeti välja kohustus paberil alusandmeid
kas pärast 2019. a 1. jaanuarit digiteeritud digiteerida, siiski säilitatakse alusandmeid kahel viisil,
alusdokumentide andmeid säilitatakse tähtajatult kolmel sest andmeid esitatakse nii paberil kui ka digitaalselt.
eri viisil: paberil, digiteeritult (failis) ja andmekogusse
kantult. See on ebamõistlik ja paneb paberdokumentide SoM-i poolt oleme alustanud terviseandmete
digiteerimise vajalikkuse küsimuse alla, eriti kui paberil dokumenteerimise nõuete ja taristu terviklikku
esitatakse teistesse andmekogudesse kantud andmeid. ülevaatamist. Lisaks on selle üheks eesmärgiks selgitada
Dokumentide digiteerimisel tuleb tagada nende sisu välja kuidas andmete dokumenteerimist korraldada nii, et
muutumatus ja kasutatavus ning digiteerimise protsess andmete kogumine järgiks ühekordse andmesisestuse
(automaatselt) dokumenteerida, et digiteeritud põhimõtet ja andmetaristu oleks koostalitlusvõimeline.
paberdokumendid saaks hävitada. Alternatiivne võimalus Seega jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole kohustust
on säilitada paberil saadud alusdokumente üksnes esitada samu andmeid eri andmekogudesse. Andmete
paberil ja lisaks nende andmeid registris. dokumenteerimise nõuetes muudatuste sisse viimisel
TTO-d peavad samu või seotud andmeid esitama eri tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes
andmekogudesse – tervise infosüsteemi (TIS), erinevate suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame
haiguste registritesse ning tervishoiuteenuste järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites
hüvitamiseks lisaks ka ravikindlustuse andmekogusse. suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid
Selline praktika on üks andmete halva kvaliteedi andmete kogumise viise lõpetada, kuniks ei ole edasised
põhjuseid ning vastuolus AvTS-i § 43.3 lõike 2 ja § 43.6 sammud selginenud.
lõike 2 nõuetega. TTO-de mitmekordse esitamise
koormus võib põhjustada vigu ja esitamata jätmist ning Vähi sõeluuringute register on loodud teistest
lisaks tuleb eri andmekogudesse andmeid sisestada (vähiregister ja tuberkuloosiregister) registritest hiljem ja
erinevalt. Näiteks esitatakse MIRi andmed e-idenditult, selle loomisel kasutati uut lähenemist. Lisaks selgitame
TUBi ja VRi aga allkirjaga (paberil, digi-) või elektroonselt. millest tuleneb MIR-i erisus. MIR sai alguse erialaseltsi
Andmed on standardiseerimata (nt MIRi esitatakse poolt arendatud ja kasutusel olnud andmekogust, mis
surma kuupäev ja põhjus koos kellaajaga, TUBi ja VRi riiklikustati ja vastav lahendus (e-identimine) oli välja
aga ilma; MIRi esitatakse ravimite andmed, TUBi aga arendatud. Seega oli vastavat lahendust mõistlik jätkata
ravimite andmed koos tekstilise lisainfoga; jne). Tuleb riikliku andmekoguna, selmet uue lähenemisega
jõuda olukorrani, kus TTO-d peavad andmed esitama arendustöid teha.
üksainus kord, elektrooniliselt, mugavalt ning kaasaegsel
ja standardiseeritud viisil, et neid saaks X-tee vahendusel Lisaks selgitame, kõik registrid ei kogu täpselt samu
edastada ja eri vajadusteks, sh TTOde vajaduseks andmeid ja erisused tulenevad registrite erinevatest
kasutada. eesmärkidest ning haiguste olemustest ja eripäradest.
Seega ei saa katta alati kõike ühe juba kogutud
andmestikuga aga ulatuses mida saab arvestada seda ka
tehakse, sealhulgas kasutatakse ka teiste riiklike
registrite andmeid.
16
MIR vajab surma aega koos kellaajaga, et hinnata
meditsiinilise abi kiirust ja kvaliteeti (südame infarktist
tingitud äkksurmad) ja vastavalt saadud teabe põhjal
kasutusele võtta meetmeid ravikvaliteedi parendamiseks.
Samas tuberkuloos ja vähk on kroonilised haigused ning
surma kellaaja teave ei anna täiendavat teadmist
ravikvaliteedis parendusmeetmete rakendamiseks.
Samuti näiteks vähiregister kogub diagnoosiandmeid,
kuid selleks ei ole vaja diagnoosi andmeid RHK-10
klassifikaatori järgi, sest see ei ole vähijuhu
määratlemiseks piisava detailsusega. Seetõttu
kogutakse diagnoosi määratlemiseks arsti poolne täpne
kirjeldus kasvaja paiknemise ja morfoloogia kohta ning
saadud teabe põhjal kodeeritakse vähijuht registri poolt
kasutades ülemaailmselt vähiregistrites kasutatava RHK
Onkoloogia osa (RHK-O) klassifikatsiooni alusel.
Tuberkuloosi puhul on ravi lisainfo vajalik ravi
järjepidevuse tagamiseks. Tuberkuloosi puhul tegu õhu
teel leviva nakkushaigusega, mis Nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seadus seaduse kohaselt eriti ohtlik
nakkushaigus ning teatud juhtudel on vajalik teave (ravi
katkestamine, ravilt omavoliline lahkumine, ravi vahed
vms) edastada Terviseametile haiguse puhangu ohu ära
hoidmiseks.
Vähiregistri põhimäärus Teadmiseks võetud.
Eelnõu § 10 lg 1 ja 4. Andmete alusdokumentidelt Praegu esitatakse registrile andmeid ka paberil, mistõttu
registrisse kandmise ja parandamise aeg 30 päeva on andmete sisestamine ja teatise arhiveerimine
arusaamatu juhtudel, kui andmed esitatakse riigi alfabeetiliselt isiku juurde nõuab aega. Registrisse laekub
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu (vt § 9 lg 4). Ka kuus keskmiselt 2900 teatist, mis saabuvad ebaühtlaselt
teiste esitamisviiside korral on raske sellele põhjendust (näiteks ühel päeval 3 ja teisel päeval 700), mistõttu on
leida ning see ei aita tagada andmete õigsust. Tähtaega 30 päevane registrisse kandmise ja parandamise aeg
ei ole seletuskirjas ka põhjendatud. põhjendatud.
Probleemiks on, et TTO-d peavad samu või seotud Registrisse andmete kandmise aja lühendamise
andmeid esitama eri andmekogudesse (sh eelduseks on suuremahuliste arendustööde tegemine, et
vähiregistrisse) ja erineval viisil. Vt ka tuberkuloosiregistri kõigil andmeandjatel oleks võimalik andmeid esitada riigi
põhimääruse eelnõule esitatud märkust. infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Sellisel juhul
oleks 30 päevane tähtaeg ilmselgelt tõesti liiga pikk ja
piisaks lühemast perioodist, mille jooksul jõuab andmed
enne registri andmebaasi üleviimist üle kontrollida.
Eesti Haiglate Liit
Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) tutvus eelnõuga ning Osaliselt arvestatud.
teeme eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja Määrust muudetud vastavalt – varasemad
märkused: perekonnanimed, sünnikoht (riik) ja rahvus pärib register
1. Eelnõu § 7 järgi kuuluvad edastatavate andmete hulka edaspidi Rahvastikuregistrist.
ka varasemad perekonnanimed, sünnikoht (riik),
elukoht, rahvus. Elukoha andmete kogumise puhul on oluline iga isiku
Need andmed on kättesaadavad rahvastikuregistrist vähijuhu kohta diagnoosimise ajahetkel olev elukoht,
ning tervishoiuteenuse osutajad ei peaks neid andmeid mille kohta on tervishoiuteenuse osutajatel täpsem teave.
uuesti koguma, pealegi tervishoiuteenuse osutaja neid
andmeid tervishoiuteenuse osutamiseks ei vaja.
Avaliku teabe seaduse § 433 lõike 2 järgi on keelatud
ühtede ja samade andmete kogumiseks asutada
erinevaid andmekogusid. Viimasest tuleneb n-ö
andmete topeltkogumise keeld ehk see, et riik ei tohiks
nõuda inimeselt nende andmete esitamist, mis tal juba
olemas on. Ettepanek on, et vastutav töötleja kogub
need andmed ise rahvastikuregistritest.
2. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõuga täpsustatud Mittearvestatud.
andmete kasutust, st andmeid saab kasutada mh ka Andmetele ligipääsu õigust ei sõnastata sarnaselt
diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks. Diagnostika müokardiinfarktiregistri põhimääruse sõnastusega, sest
ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, müokardiinfarktiregister on oma olemuselt teistsuguse
mida ei saa üksteisest eristada. Jättes välja ülesehitusega andmekogu kui seda on vähiregister, see
diagnostika, ei ole näiteks võimalik hinnata kui kiiresti tähendab, et läbi e-identimise sisestavad andmeid
sai inimene kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem teenuseosutajad müokardiinfarkti registrisse ise.
diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda.
Kogutavate andmete põhjal on võimalik planeerida Vähiregistri vaatest on selle eesmärk sõnastatud laiemalt
parendusmeetmeid diagnostika ja ravikäsitluse kui seni, et registrisse kogutud andmete põhjal oleks
tõhustamiseks, rahvastiku tervise hüveks. Veel
17
märgitakse seletuskirjas, et kogutud andmete edaspidi võimalik hinnata ka diagnostikat ja ravikvaliteeti
peamisteks tarbijateks on sh tervishoiuteenuse üldkokkuvõttena, mitte üksikisikute andmete põhjal.
osutajad ning saadud teabe põhjal tehakse analüüse,
statistikat ja uurimistöid ning analüüside tulemuste Selgitame, ligipääs ja väljastamine on erinevad asjad.
alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste Juurdepääsu registrile ei võimaldata, kuid nii
planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi isikustamata ja isikustatud andmeid on võimalik taotluse
parendamiseks. alusel väljastada, kuid selles tuleb näidata õiguslik alus
(nt teadustöö vms). Taotlus tuleb esitada registri
Samas jääb selgusetuks, millisel viisil on vastutavale töötlejale, kes taotluse läbivaatamise järel
tervishoiuteenuse osutajatel juurdepääs registris andmed väljastab. Lisaks tuleb eelnevalt küsida vastav
olevatele andmetele ravitöö ja statistika hindamiseks. luba Andmekaitse Inspektsioonilt.
Eelnõu § 12 lg 1 järgi võimaldatakse juurdepääs registri Isikustatud andmete väljastamisel tuleb andmed
andmetele kooskõlas isikuandmete kaitset eelnevalt pseudonüümida. Seega on registri andmeid
reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise võimalik väljastada isikustamata kujul, kuid selle maht ei
seaduses sätestatud erisusi. tohi täitmisel takistada haldusorgani igapäevatööd.
Näiteks müokardiinfarkti põhimääruse § 12 lg-s 5 on
sätestatud, et tervishoiuteenuse osutajale
võimaldatakse juurdepääs tema esitatud andmete
statistilistele aruannetele isikustamata kujul.
Teeme ettepaneku sõnastada ligipääs isikustamata
andmetele sarnaselt müokardiinfarktiregistri
põhimäärusega.
3. Samuti ei pea EHL õigeks registri pidamist kas paberil Mittearvestatud.
või elektroonsete andmete alusel, kuna andmete Nimetatud erinevad andmete esitamise viisid tulenevad
sisestamine paberilt on ebaefektiivne ning võib tekitada sellest, millised oli andmete esitamise võimalused
palju vigu, mille tõttu kannatab registrisse kogutavate andmekogu loomisel ja kuidas on toimunud arengud
andmete kvaliteet ja usaldusväärsus. Sellest tehnilises võimekuses. Nõustume, et andmete esitamine
tulenevalt teeme ettepaneku sätestada eelnõus paberil ja sisestamine registrisse võib tuua kaasa vigu,
andmete edastamise kohustus registrisse ainult kuid vaid elektroonsele andmete esitamisele
elektroonselt. üleminekuks on eelnevalt vajalik teha suuremahulisi
tehnilisi arendusi nii andmete esitajate kui ka registri
poolt. Selleks, et anded jõuaksid kesksesse registrisse,
tuleb arendada ka infosüsteeme, kust andmed laekuvad.
Vähendades erinevaid võimalusi, enne kui kõigil
osapooltel on olemas tehniline võimekus, seame ohtu
andmekogu andmete kõiksuse, sest tekkida võib olukord,
kus andmete esitajatel, kellel puudub vajalik võimekus
jätavad oma kohustused täitmata ja andmed esitamata.
Sellekohane kohustus tuleneb aga seadusest (ka täna
kehtiv õigus).
4. Lisaks soovime ära märkida asjaolu, et Täpsustame, andmekogud (vähiregister,
rahvastikuregistri seaduses (§ 142) on registri pidamise tuberkuloosiregister, vähi sõeluuringute register ja
eesmärk kitsam, kui vähiregistri põhimääruse eelnõus, müokardiinfarkti register) on asutatud rahvatervise
mis seaduse muudatust. seaduse alusel. Põhimäärused on ette valmistatud
vastavalt menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse
rakendamise seaduses 778 SE tehtavate muudatusega.
Seaduse muudatuste jõustumisel on ettevalmistatud
põhimäärustes toodud andmekogu eesmärgid kooskõlas
seadusega.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut nõustub tervise- ja Teadmiseks võetud
tööministri määruse „Vähiregistri põhimäärus“ eelnõus
esitatud ettepanekutega.
Tervise Arengu Instituut
Käesolevaga kooskõlastab Tervise Arengu Instituut Mittearvestatud.
Tervise- ja tööministri määruse Tagamaks lõike sõnastuse ühtlus ettepanekut sõna
„Vähiregistri põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja „tegemist“ asendada sõnaga „alusel“ ei arvestatud. Lõige
tingimusel, et määrus saab täiendatud järgmiste on sõnastatud peale mingi sündmuse toimumist, mitte
punktidega: sündmuse alusel.
„Vähiregistri põhimääruse“ eelnõu:
1. § 6. Andmete esitajad ja esitamise viis
Ettepanek lisada sõnale ravi järele sõna „alustamist“ ning
asendada sõna „tegemist“, sõnaga „alusel“. Põhjendus-
selgem sõnastus.
Uus sõnastus:
Lg (3) Registrile esitatakse andmed 30 kalendripäeva
jooksul pärast vähi diagnoosimist või ravi alustamist
või arstliku surmateatise väljakirjutamist või vähi
18
diagnoosimist mikroskoopilise uuringu või lahangu
alusel.
2. § 6. Andmete esitajad ja esitamise viis Mittearvestatud.
Ettepanek täpsustada sõnastust selguse eesmärgil. Sõnastuse puhul on oluline välja tuua, et kõikidel juhtudel
Uus sõnastus: peavad esitatud andmed olema kinnitatud ja selleks on
Lg (4) Registrile esitatakse andmed paberil, välja toodud erinevad võimalused. Infosüsteemi
elektroonselt või riigi infosüsteemide vahendusel andmete esitamisel on praeguses sõnatuses
andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel, välja toodud, et lisaks allkirjale ja digiallkirjale on kinnitamist
arvatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, võimalik teha ka e-templiga.
lisatakse esitaja allkiri või digitaalallkiri. Pakutud sõnastus kisendab kinnitamise võimalusi, jättes
ära võimaluse andmeid kinnitada asutuse e-templiga.
3. § 9 Muud isikud andmeandjana ja andmete Arvestatud.
esitamise viis Sulgudes olev täpsustus „välispõhjustest tingitud
Lg (2) Surma põhuse register edastab registrile: täpsustavad asjaolud“ on määruse tekstist välja jäetud.
Ettepanek jätta ära „välispõhjustest tingitud täpsustavad Seega antud surma põhjusega seotud andmeid ei tohi
asjaolud“, kuna neid andmeid ei ole vähiregistri register edaspidi surma põhjuste registrist pärida.
eesmärkide täitmiseks vaja koguda, neid register
kogunud ei ole, tegu sisuliselt vabaväljaga, kus
täpsustatakse trauma üksikasju.
Uus sõnastus:
Lg (2) Surma põhuse register edastab registrile:
2) surmakuupäev ja surma põhjus (vahetu, varasem,
alg- ja välispõhjus ning muud surma soodustanud
olulised seisundid).
4. § 12. Juurdepääs andmetele ja andmete Mittearvestatud.
väljastamine Töötlemine on laiem kui vaid andmete väljastamine, nt
(4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis kustutamine, muutmine jne. Ühel juhul registreeritakse
eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on väljaminev kiri, kuid andmekogu peaks säilitama ka
registrist väljastatud või muul moel töödeldud. kannetega tehtavad muudatused. Antud andmekogus
Ettepanek jätta ära „muul moel töödeldud“, see on olevate andmete puhul on tegemist eriliigiliste
ebavajalik, kuna logide kohta eraldi § 11. Töötlemine on andmetega, mistõttu tuleb täpsemalt kirjeldada ja tagada
liiga lai ja käsitleb kõikvõimalikke tegevusi, mistõttu ei ole andmete kaitse.
võimalik eraldi arvestust pidada. Tegevuste logimise
kohustus on registril olemas.
Uus sõnastus:
(4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele,
mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid
isikuandmeid on registrist väljastatud.
Tervise- ja tööministri määruse „Vähiregistri Osaliselt arvestatud.
põhimäärus“ eelnõu seletuskiri Seletuskirjas on sõnastust korrigeeritud. Esitatud
1. Paragrahv 1 , lõige 2 selgituses: ettepaneku selgitus lause osade vastuolude esinemise
Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete kohta on aga puudulik.
alusel saab teha teaduslikke uurimistöid, sealhulgas ka
epidemioloogilisi uuringud. Kõik tehtavad teaduslikud
uurimistööd ei ole epidemioloogilised, sealhulgas
rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud registri
baasil.
Ettepanek: jätta ära lauseosa „sealhulgas
rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud
registri baasil“, kuna see on sisuliselt vastuolus
lause esimese poolega.
2. Paragrahv 7, lõike 2, punktide 2 ja 3 selgitustes: Mittearvestatud.
Punkti 2 järgi esitatakse diagnoos (üksikasjalik paige). Täpsustus on määruse seletuskirja sisse jäetud, sest
Andmed on vajalikud vähijuhtude täpseks RHK puhul on kasutatud ametlikku klassifikaatori
klassifitseerimiseks rahvusvahelise haiguste ja tervisega eestikeelset tõlget, mis on täpsem ja laiem kui on inglise
seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni keelne klassifikaatori nimetus.
onkoloogia osa (RHK-O) topograafia alusel.
Punkti 3 järgi esitatakse morfoloogiline diagnoos ja
pahaloomulisuse aste. Andmed on vajalikud vähijuhtude
täpseks klassifitseerimiseks rahvusvahelise haiguste ja
tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni
onkoloogia osa (RHK-O) morfoloogia alusel.
Ettepanek: jätta ära sõnad „ja tervisega seotud
probleemide statistilise“, mittevajalik, kuna need ei
kuulu RHK-O ametlikku nimetusse (ingl k
International Classification of Diseases for
Oncology).
3. Paragrahv 12 lõike 4 selgituses: Mittearvestatud.
Selgitus on eelnõule tehtud ettepaneku selgituse juures.
19
Jätta ära järgnev osa: „ või muul moel töödelnud. Muul
moel töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete
lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming registri
andmetega.“
Põhjendus: see on ebavajalik, kuna logide kohta eraldi §
11. Töötlemine on liiga lai ja käsitleb kõikvõimalikke
tegevusi, mistõttu ei ole võimalik eraldi arvestust pidada.
Tegevuste logimise kohustus on § 11 näol registril
olemas.
4. Paragrahv 17 selgituses Arvestatud.
Lisaks esitatakse (lõige 2) üleminekusäte kohustuse Määrusest on §17 lõige 2 välja jäetud.
erisuse kohta digiteerida kõik alusdokumendid (kui need
on saabunud paberil). Registrile esitatud paberil Samas juhime teie tähelepanu asjaoludele:
alusdokumente ei digiteerita ja neid säilitatakse registri - digiteeritud andmete säilitamine on kulutõhusam ja
arhiivis. Seda vaid juhul, kui alusandmed esitati paberil lihtsam meetod, kui seda on paberdokumentide puhul.
enne 1. jaanuari 2019. a. Paberdokumentide säilitamise puhul on vaja soetada
Jätta ära laused: „Lisaks esitatakse (lõige 2) vajalik inventar ja sobilikud ruumid tagamaks sobilikud
üleminekusäte kohustuse erisuse kohta digiteerida kõik tingimused, et säiliks dokumente töödeldavus.
alusdokumendid (kui need on saabunud paberil)“ ja - Eelnõus toodud sõnastus oli mitmete Tervise Arengu
„Seda vaid juhul, kui alusandmed esitati paberil enne 1. Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi vaheliste arutelude
jaanuari 2019. a.“ tulemustena saavutatud kompromiss.
Kuna vastavalt § 13 lg-le 2 säilitatakse registri
alusandmeid tähtajatult, tuleb paberkujul andmeid
niikuinii säilitada, mistõttu ei ole mõtet paberkujul
ankeete digiteerida. Ei ole välja mõeldud ka
digiteeritud andmekandjate hoidmise ja säilitamise
tingimusi ja paika ei ole pandud sellega seonduvad
õigused ja kohustused.