dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Vähiregistri põhimäärus

Sotsiaalministeerium · 6. märts 2019
Viit
17
Registreeritud
6. märts 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Eleri Lapp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎17 06.03.2019 Ministri määrus.bdoc775 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 06.03.2019 nr 17 Vähiregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 142 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Vähiregister (edaspidi register) on rahvatervise seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Registrit peetakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (3) Registri ametlik nimetus on vähiregister. (4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Cancer Register. § 2. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. 2. peatükk Registri ülesehitus ja andmete tähendus § 3. Registri ülesehitus (1) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest. (2) Registri alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse registrisse elektroonselt. § 4. Registri andmete kaitse (1) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. 2 (2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K1T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine (M). § 5. Andmete õiguslik tähendus Registri andmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse kandmine, muutmine ja logimine § 6. Andmete esitajad ja esitamise viis (1) Registrile esitab vähijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosiv ja vähihaiget raviv tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas patoloog ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert. (2) Registrile esitatakse andmed iga vähijuhu kohta järgmiste rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnooside järgi: 1) pahaloomulised kasvajad, sealhulgas lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomulised kasvajad (C00–C97); 2) in situ kasvajad (D00–D09); 3) peaaju ja kesknärvisüsteemi, samuti peaaju piirkonnas paiknevate sisesekretsiooninäärmete healoomulised ning ebaselge ja määratlemata loomusega kasvajad (D32.0–D33.9, D35.2–D35.4, D42.0–D43.9, D44.3–D44.5); 4) lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede ebaselge või teadmata loomusega kasvajad (D45–D47). (3) Registrile esitatakse andmed 30 kalendripäeva jooksul pärast vähi diagnoosimist, ravi alustamist, surmateatise väljakirjutamist, mikroskoopilise uuringu või lahangu tegemist. (4) Registrile esitatakse andmed paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse e-tempel. § 7. Tervishoiuteenuse osutaja esitatavad andmed (1) Vähihaige üldandmed: 1) isikukood; 2) sünniaeg; 3) sugu; 4) ees- ja perekonnanimi; 5) elukoht. (2) Vähihaige diagnoosi, kasvaja leviku, ravi ja surma andmed: 1) varasem pahaloomulise kasvaja diagnoos, sealhulgas üksikasjalik paige ja diagnoosimise kuupäev; 2) diagnoos (üksikasjalik paige); 3) morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; 4) kasvaja levik, TNM kood ja staadium; 5) diagnoosimise kuupäev; 3 6) kõik diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid; 7) kasvajaspetsiifiline ravi ja selle olemus, ravi alustanud tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja ravi alustamise kuupäev; 8) surmakuupäev ja surma põhjus. (3) Tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamisega seotud andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi; 2) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefon ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 3) tervishoiuteenuse dokumendi number; 4) andmete esitamise kuupäev. (4) Patoloog lähtub andmete esitamisel käesoleva määruse §-s 8 sätestatust. § 8. Patoloogi ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi esitatavad andmed (1) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmed. (2) Vähihaige uuringumaterjali ja uuringu tulemuse andmed: 1) uuringumaterjali number; 2) uuringumaterjali võtmise kuupäev; 3) kliiniline saatediagnoos; 4) uuringu liik; 5) uuringumaterjali võtmise koht; 6) algkolle (üksikasjalik paige); 7) muudes elundites leitud kasvajakude; 8) morfoloogiline diagnoos ja kasvaja diferentseerumise aste; 9) kasvaja TNM kood uuringu alusel. (3) Tervishoiuteenuse osutaja, riikliku ekspertiisiasutuse ja andmete esitamisega seotud andmed: 1) uuringu tellinud tervishoiuteenuse osutaja asutuse või riikliku ekspertiisiasutuse nimi ning tervishoiutöötaja või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ees- ja perekonnanimi; 2) uuringu teinud patoloogi või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ees- ja perekonnanimi; 3) tervishoiuteenuse osutaja asutuse või riikliku ekspertiisiasutuse nimi, kes andmed esitab; 4) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefon ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 5) andmete esitamise kuupäev. § 9. Muud isikud andmeandjana ja andmete edastamise viis (1) Rahvastikuregister edastab registrile järgmised andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud andmed; 2) varasem ees- ja perekonnanimi; 3) isanimi; 4) sünnikoht (riik); 5) Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg; 6) rahvus; 7) surmakuupäev. (2) Surma põhjuste register edastab registrile järgmised andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed; 2) surmakuupäev ja surma põhjus (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning surma soodustanud olulised seisundid); 3) surma põhjuse määramise viis; 4 4) surma põhjuse määraja ametikoht ja määranud asutuse nimi. (3) Vähi sõeluuringute register edastab registrile järgmised andmed isikul sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulise kasvaja kohta: 1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed; 2) uuringu paige; 3) patomorfoloogiline lõppdiagnoos; 4) uuringumaterjali võtmise kuupäev. (4) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil. § 10. Andmete õigsuse tagamine, nende registrisse kandmine ja muutmine (1) Kui andmeid ei vahetata infosüsteemide vahendusel, kannab vastutav töötaja andmed registrisse 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saamist. (2) Registri vastutav töötleja avaldab andmete esitamise juhised oma kodulehel. (3) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (4) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab käesoleva määruse §-s 7 ja 8 nimetatud andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse kanne 30 kalendripäeva jooksul. (5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (6) Kui andmeid ei edastata infosüsteemide vahendusel, parandab vastutav töötleja ebaõiged andmed peale õigete andmete saamist. § 11. Andmete logimine Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja. 4. peatükk Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine § 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal koostatud statistilised andmed isikustamata kujul. (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. § 13. Andmete säilitamine 5 (1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest. (2) Registri alusandmeid säilitatakse tähtajatult. (3) Registri logid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest. 5. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 14. Registri järelevalve Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 15. Registri rahastamine Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 16. Registri lõpetamine (1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg. (3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk Rakendussätted § 17. Üleminekusätted (1) Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 69 „Vähiregistri põhimäärus” alusel loodud registri andmeid säilitatakse tähtajatult. (2) Registris töödeldakse perekonnaseisu andmeid, mis on kogutud enne käesoleva määruse jõustumist. § 18. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Vähiregistri põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määruse muutmine on seotud 27.04.2016. a ning alates 25.05.2018 kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, kuid olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Kuna isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse1 eelnõuga muutub valitsuse volitusnorm kehtetuks, kehtestab andmekogu põhimääruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seetõttu on ettevalmistatud selle terviktekst. 17.02.2011 vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon. Rahvatervise seadusega loodi korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, andmete üldine andmekoosseis ja andmete esitajate ring. Tänapäevases õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon põhimäärusega, sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded, täpsustatud andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed, andmetele juurdepääsu õigused ja andmete väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused. Vähiregister on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise Arengu Instituudi juures olev register, mis tegutseb alates 1978. aastast, kuid vanimad andmed pärinevad juba aastast 1968. Vähiregistri ülesanne on koguda võimalikult täpseid ja tõeseid andmeid kõigi Eestis diagnoositud vähijuhtude kohta. Vähiregister on riikliku vähihaigestumusstatistika allikas Eestis. Vähiregistri andmetel põhineb teave Eesti vähiseire kohta, sealhulgas vähi esinemise ja ajatrendi pidev hindamine. Ühtlasi on vähiregister rahvusvahelise vähiseire osa. Samuti toimub vähihaigestumuse, esinemisnäitajate ja indikaatorite pidev hindamine. Määrusega kehtestatakse regulatsioon vähiregistri pidamiseks terviktekstina ja muudetakse selle vastutav töötleja (Sotsiaalministeeriumi asemel Tervise Arengu Instituut) Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et terviseregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus olulisi ega sisulisi muudatusi tehtud ei ole. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Eleri Lapp ([email protected], 626 9137) ja digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (tänaseks teenistusest lahkunud) ning Tervise Arengu Instituudi vähiregistri juhataja Margit Mägi ([email protected], 659 3830) ja õigusala juht Margus Miller ([email protected], 659 3905). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338). 1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, 778 SE. 2 Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 142 lõike 4 alusel. Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE, andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Seaduseelnõuga 778 SE muutub Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määrus nr 69 „Vähiregistri põhimäärus“ (redaktsioon RT I, 28.05.2011, 10) kehtetuks ning käesoleva määrusega kehtestatakse uus terviktekst ministri määrusena. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 18 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse vähiregistri (edaspidi registri) pidamise eesmärk ning registri nimetus eesti ja inglise keeles. Lõikes 2 sätestatakse registri eesmärk. Vähiregister on andmekogu, mida peetakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Registri peamine ülesanne on pidada arvestust Eesti rahvastiku hulgas diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta, et epidemioloogiliste näitajate abil võimalikult täpselt iseloomustada vähi esinemist rahvastiku hulgas. Lisaks on registri andmete põhjal tehtavate uuringute alusel võimalik välja töötada uusi vähiravimeetodeid. Registri eesmärki olemuselt muudetud ei ole. Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas vähiregistri eesmärk on tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika tegemiseks ja rahvatervisealaseks teadustööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse. Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), teadusasutused ja Sotsiaalministeerium. Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse, statistikat ja uurimistöid ning töötada välja tervisepoliitika muudatusi ja korraldada tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul tasemel rahvastiku terviseseisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja muid teaduslikke uurimistöid. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud, et andmeid kasutatakse diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks. Diagnostika ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, mida ei saa üksteisest eristada. Jättes välja diagnostika, ei ole näiteks võimalik hinnata kui kiiresti sai inimene kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda. Kogutavate andmete põhjal on võimalik planeerida parendusmeetmeid diagnostika ja ravikäsitluse tõhustamiseks, rahvastiku tervise hüveks. 3 Lisaks on välja toodud, et registri andmeid kasutatakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse mõõtmiseks. Tegemist on epidemioloogiliste mõistetega, mida kasutatakse rahvastiku hulgas esinevate haiguste ja nende mõjurite kirjeldamiseks. Mõiste „elulemus“ on asendatud mõistega „elumus“, sest keeleliselt on tegemist täpsema terminiga, kuigi teadlaste hulgas on laialt levinud pigem „elulemuse“ kasutamine. Tegemist on eeskätt meditsiinistatistikas kasutatava terminiga, millega väljendatakse ajavahemikku, millal haige (nt vähihaige) võib kas haiguse diagnoosimise, ravimite, ravimeetodite või muude haigest sõltumatute tegurite rakendamisega oma eluiga pikendada, seda võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Elumuse arvutamiseks kasutatakse muu hulgas suremuse andmeid, mistõttu ei ole mõistet „suremus“ eraldi välja toodud. Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete alusel saab teha teaduslikke uurimistöid, sealhulgas ka epidemioloogilisi uuringud. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd, sealhulgas rahvastikupõhised uuringud registri baasil ei ole alati epidemioloogilised. Mõlemat tüüpi uuringute (epidemioloogiliste ja muude teadusuuringute) tegemine eeldab sageli isikuandmete linkimist teiste andmekogudega, et saadud andmete analüüside tulemusi kasutada otsuste ja järelduste tegemiseks. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult laiapõhjaline ning neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Välja on toodud mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise probleeme. Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on vähiregister, ja lõikes 4 selle ingliskeelne nimetus – Estonian Cancer Register. Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse ingliskeelset nimetust. Nimetus Estonian Cancer Registry asendatakse nimetusega Estonian Cancer Register. Inglise keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu, mida tähistatakse sõnaga register. Seega on varasema ingliskeelse nimetusega reguleeritud asutuse/struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu/registri olemasolu ja tähendust. Paragrahvis 2 sätestatakse registri vastutav töötleja. Kehtivas määruses on vastutav töötleja Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI). Põhimäärusega kavandatud muudatuse järgi määratakse vastutavaks töötlejaks TAI. Muudatus on tehtud lähtuvalt sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi TAI, kes on selle andmekogu ainus töötleja. Vastutava töötleja ülesandeid määruses välja toodud ei ole. Vastutava töötleja ülesanded on järgmised: 1) juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud; 3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 5) andmevahetuse sujumiseks sõlmib kokkuleppeid õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) vastutab registritoimingute õiguspärasuse ning turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 7) täidab muid ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse. Paragrahvis 3 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest (lõige 1). Registrile esitatavad alusandmed on elektroonsed või paberil ning paberil andmed kantakse registrisse elektroonselt (lõige 2). Paragrahvis 4 sätestatakse registri andmete kaitse. See hõlmab: 1) andmete käideldavust, mis tähendab eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegset ja hõlpsat kättesaadavust (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ning vajaliku ja nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 2) terviklust ehk andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatust ning päritolu autentsust ja volitamatute muutuste puudumist ning; 4 3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass on K1T2S22 ja turbeaste on keskmine (M). Need andmed on võrreldes varasemaga samad. Paragrahvis 5 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmed on informatiivse tähendusega. See on võrreldes seni kehtinud määrusega sama. Paragrahvis 6 määratakse registrile andmete esitajad. Registrisse esitavad vähijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja vähihaiget ravivad TTO-d ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid. Lisaks on TTO-de hulgas eristatud patoloogid, kes esitavad andmeid tehtud uuringu ja selle tulemuse kohta, mis on sama andmekoosseisuga, mida esitavad riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid. Nimetatud täpsustus on välja toodud, sest patoloogide poolt esitatud andmete koosseis erineb teiste tervishoiutöötajate poolt esitatud andmetest tingituna patoloogide tegevuse iseärasustest. Patoloogide esitatavad andmed on olulised registri andmete õigsuse ja täielikkuse tagamisel. Lõikes 2 esitatakse täpsustus milliseid vähijuhte rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnooside järgi registrile esitatakse. Punkti 1 järgi esitatakse andmed pahaloomuliste kasvajate, sealhulgas lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomuliste kasvajate (C00–C97) ning punkti 2 järgi in situ kasvajate (D00–D09) kohta. Punkti 3 järgi esitatakse andmed peaaju ja kesknärvisüsteemi, samuti peaaju piirkonnas paiknevate sisesekretsiooninäärmete healoomuliste ning ebaselge ja määratlemata loomusega kasvajate (D32.0–D33.9, D35.2–D35.4, D42.0–D43.9, D44.3–D44.5) kohta. Punkti 4 järgi esitatakse andmed lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede ebaselge või teadmata loomusega kasvajate (D45–D47) kohta. Vastavalt Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni (IACR) nõuetele kuuluvad vähiregistris kogutavate vähijuhtude alla kõik loetletud diagnoosid. Lisaks pahaloomulistele kasvajatele esitatakse in situ ehk preinvasiivsete vähkide andmed. Punktis 2 nimetatud kasvajate puhul on tegemist kasvajatega, mis sageli kliiniliselt käituvad kui pahaloomulised kasvajad, mistõttu on rahva tervise seisukohalt oluline pidada arvestust ka nende kasvajate kohta. Punktis 3 nimetatud kasvajad on eraldi välja toodud seetõttu, et alates 2000. aastast käsitletakse neid kui pahaloomulisi kasvajaid vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelisele haiguste ja tervisega seotud probleemide klassifikatsioonile (RHK-10). RHK-10 koodidega defineerib register need diagnoosid, mille kohta TTO-d andmed esitavad. Lõige 3 sätestab, et andmeid esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast vähi diagnoosimist, ravi alustamist, arstliku surmateatise väljakirjutamist, mikroskoopilise uuringu või lahangu tegemist. Lõikes 4 täpsustatakse millisel viisil andmeid esitatakse. Seda tehakse nii paberil, elektroonselt kui ka riigi andmevahetuskihi kaudu. Kui andmeid esitatakse, lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse e-tempel. Andmete esitaja identimine on vajalik, et tagada andmete õigsuse eest vastutaja, mille kinnituseks on allkirja lisamine. Samuti tehakse seda inimeste terviseandmete kaitse huvides. Paragrahvis 7 sätestatakse TTO-de poolt esitatavad andmed. 2 K1 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – minutid (1÷10); T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll; S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. 5 Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad vähihaige üldandmed. Isikukood, sünniaeg (kuupäev), sugu, ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasemad perekonnanimed, on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks. Varasemad perekonnanimed edastab rahvastikuregister. Kõikidel vähiregistrisse kantud elus või surnud isikutel ei ole isikukoodi, sest registris on vähijuhte juba alates 1968. aastast. Samuti ei ole isikukoodid nende kasutuselevõtust alates jäänud kõigil isikutel samaks. Kui isikukoode välja andma hakati, juhtus päris palju, et isiku sünniaeg (kuupäev) sai valesti kirja. Selle vea avastanud isik lasi endale uue dokumendi teha ja seal on uus (teine) isikukood. Seega alati ei piisa isiku tuvastamiseks ainult isikukoodist, vaja on ka nime ja sugu ning varasemaid nimesid, kuna need võivad aja jooksul muutuda. Registrisse laekub andmeid sama isiku kohta aja jooksul juurde (elumuse analüüsiks jälgitakse isikut registris kuni surmani) ja seetõttu on võimalik siduda hilisemad vähijuhud isikukoodieelse perioodi haigestumise andmetega nime ja sünniaja alusel. Andmed on eraldi väljadena töödeldavad ka registris. Vähihaige elukoha andmed on vajalikud, et analüüsida tervise ebavõrdsust, mis on tingitud piirkondlikust ebavõrdsusest, ning hinnata tervishoiuteenuste kättesaadavust eri piirkondades (maakondlikult). Lõikes 2 nimetatakse vähihaige diagnoosi, kasvaja leviku, ravi ja surma andmed. Punkti 1 järgi esitatakse varasema pahaloomulise kasvaja diagnoos, sealhulgas üksikasjalik paige ja diagnoosimise kuupäev. Need andmed on vajalikud andmekvaliteedi tagamiseks, et teada, kas tegemist on uue vähiga või samal isikul varem diagnoositud haiguse retsidiivi (haiguse taaspuhkemise) või metastaasiga või levikuga. Punkti 2 järgi esitatakse diagnoos (üksikasjalik paige). Andmed on vajalikud vähijuhtude täpseks klassifitseerimiseks rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni onkoloogia osa (RHK-O) topograafia alusel. Punkti 3 järgi esitatakse morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste. Andmed on vajalikud vähijuhtude täpseks klassifitseerimiseks rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni onkoloogia osa (RHK-O) morfoloogia alusel. Punkti 4 järgi esitatakse andmed kasvaja leviku, TNM-i ja staadiumi kohta. Leviku andmed esitatakse järgmise loetelu põhjal: 1) in situ; 2) lokaalne; 3) metastaseerunud ainult regionaalsetesse lümfisõlmedesse; 4) levik naaberorganitesse; 5) kaugmetastaasid; 6) kaugelearenenud protsess, täpsed andmed puuduvad; 7) määratlemata. Lisaks esitatakse andmed kasvaja levikuulatuse ja staadiumi kohta pahaloomuliste kasvajate klassifikatsiooni (TNM) järgi. Neid andmeid kasutatakse vähi esinemise analüüsiks, samuti ravitõhususe hindamiseks. Punkti 5 järgi esitatakse diagnoosimise kuupäev, mida kasutatakse vähi esinemise analüüsiks. Punkti 6 järgi esitatakse kõik diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid. Uurimismeetodid esitatakse järgmise loetelu põhjal: 1) kliiniline; 2) instrumentaalne kliiniline uuring (nt ultraheli, röntgen-, endoskoopiline, radioisotoopuuring jne); 3) operatsioon histoloogilise uuringuta; 4) biokeemiline või immunoloogiline eriuuring; 5) tsütoloogiline või hematoloogiline uuring; 6 6) metastaasi histoloogiline uuring; 7) algkolde histoloogiline uuring; 8) lahang histoloogilise uuringuga; 9) lahang histoloogilise uuringuta. Nimetatud uurimismeetodite andmed on vajalikud, et uurida kasvaja diagnoosimise iseärasusi, samuti vähidiagnoosi valiidsust, näiteks kas kasvaja on morfoloogilise kinnitusega või mitte. Punkti 7 järgi esitatakse andmed kasvajaspetsiifilise ravi liigi, sealhulgas ravi ja operatsiooni kirjelduse ja selle olemuse kohta. Ravi andmed esitatakse esimese ravi kohta järgmise loetelu põhjal: 1) kirurgiline ravi – radikaalne, palliatiivne või määratlemata; 2) kiiritusravi – radikaalne, palliatiivne või määratlemata; 3) keemiaravi; 4) hormoonravi; 5) muu ravi; 6) ei saanud eriravi ja selle saamata jäämise põhjused – kõrge vanus või kaasuvad haigused, kaugelearenenud kasvaja, haige keeldumine, saadetud teise asutusse (kuhu) või muu põhjus (milline); 7) andmed ravi kohta puuduvad. Lisaks esitatakse iga raviliigi kohta TTO asutuse nimi ja ravi alustamise kuupäev. Kirurgilise ravi korral esitatakse ka operatsiooni toimumise kuupäev. Andmed on vajalikud, et analüüsida, millist kasvajaspetsiifilist ravi (raviliikide järgi) on vähihaige saanud ja millal pärast diagnoosimist on esmane ravi teostatud, ning ravikäsitlust hinnata. Punkti 8 järgi esitab TTO andmed surmakuupäeva ja surma põhjuse kohta. Need andmed esitatakse, kui vähihaige suri, ja neid kasutatakse registri andmekvaliteedi, sealhulgas vähijuhtude andmete täielikkuse tagamiseks. Lõikes 3 nimetatakse registrile esitatavate andmete esitamisega seotud andmed. Esitatakse TTO asutuse nimi; andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefon ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; vastava tervishoiuteenuse dokumendi number (haiguslugu, tervisekaart vms) ja registrile andmete esitamise kuupäev. Need andmed on vajalikud, et pöörduda andmete esitaja poole andmete täpsustamiseks, et tagada andmekvaliteet. Lõike 4 järgi lähtub patoloog andmete esitamisel §-s 8 sätestatust. Patoloog on küll TTO, kuid põhimääruse kontekstis esitavad patoloogid lõigetes 1–3 nimetatud andmetest erinevaid andmeid. Seetõttu ja selguse huvides on patoloog eraldi nimetatud. Paragrahvis 8 sätestatakse registrisse patoloogi ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi poolt esitatavad andmed. Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad vähihaige üldandmed (isikukood, sünniaeg, sugu ning ees- ja perekonnanimi). Selgitused on § 7 lõike 1 juures. Lõikes 2 nimetatakse registrile esitatavad vähihaige uuringumaterjali ja uuringu tulemuse andmed, mida kasutatakse vähijuhu andmekvaliteedi, sealhulgas valiidsuse ja vähijuhtude täielikkuse tagamiseks ning mis annavad täiendavat infot vähijuhtude morfoloogiliste iseärasuste kohta. Punktide 1 ja 2 järgi kogutakse andmeid uuringumaterjali üheseks tuvastamiseks. Uuringu tegemist ja tulemusi kirjeldavaid andmeid kogutakse punktide 3–9 järgi. Punktis 4 nimetatud uuringu liik esitatakse jaotisena: lahang, histoloogiline uuring ja tsütoloogiline uuring ning punktis 5 nimetatud uuringumaterjali võtmise koht esitatakse jaotisena: algkoldest, metastaasist või määratlemata. 7 Lõikes 3 nimetatud andmed on uuringu tellija (TTO või riikliku kohtuarstliku ekspertiisiasutuse nimi ning tervishoiutöötaja või riikliku kohtuarstliku eksperdi ees- ja perekonnanimi), uuringu tegija (uuringu teinud patoloogi või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ees- ja perekonnanimi) ja andmete esitaja (TTO asutuse või riikliku ekspertiisiasutuse nimi) kohta. Täpsemad selgitused on § 7 lõike 3 juures. Paragrahvis 9 nimetatakse muud isikud, kes edastavad registrile andmeid. Nimetatud andmeandjatelt päritavaid andmeid kasutatakse registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks, täpsustuste tegemiseks ja andmete tervikluse tagamiseks. Lõikes 1 sätestatakse, et rahvastikuregister edastab registrile määruse § 7 lõikes 1 nimetatud andmed, varasema ees- ja perekonnanime, isanime, sünnikoha (riik), isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aja, rahvuse ning surmakuupäeva. Rahvastikuregistrist päritakse andmeid registri andmete õigsuse kontrollimiseks ja täpsustamiseks juhul, kui need ei laeku TTO-lt või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikult eksperdilt, samuti selleks, et eristada Eestis alaliselt elavaid isikuid ja välismaalasi. Täiendavad selgitused on § 7 lõike 1 juures. Rahvastikuregistrisse ja rahvaloenduste käigus kogutakse andmeid rahvuse kohta ning riiklik statistika avaldab andmeid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta ka põhiliste rahvuste järgi. Sarnaselt käsitletakse ka tervisevaldkonna registreid, mistõttu kuulub rahvus kõigi nende andmekoosseisu. Sageli on haiguste esinemine rahvuseti erinev. Rahvastiku tervise uurimise seisukohalt on kohustus neid erinevusi analüüsida ning otsida erinevusi tingivaid põhjuseid ja tegureid (sh tervisekäitumisest, alkoholi, narkootiliste ainete või tubaka tarvitamisest, toitumisest, geneetilistest teguritest tingitud põhjused jm). Välistatud ei ole ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja haigete elumuse erinevused rahvuseti. Seega on teave rahvuse kohta oluline sotsiaalse ebavõrdsuse analüüsimiseks. Register on rahvastikupõhine ja kogutud andmed hõlmavad kõiki Eesti rahvastiku hulgas diagnoositud haigusjuhte olenemata isikute ravikindlustuse või kodakondsuse olemasolust. Eestis on küllalt suur mitte-eestlaste osakaal ning andmeid ei saa võrrelda ega analüüsida ilma rahvuse kohta andmeid kogumata. Rahvuse andmed on olulised rahvastikunäitajad, mis reeglina saadakse isiku enda ütluse järgi, see on ka isikule kõige arusaadavam. Puuduvaid andmeid täpsustatakse päringuga rahvastikuregistrist. Lisaks rahvuse andmetele tuleb arvestada viimaste aastate migratsioonilainega kaasnenud rahvaste rännet, mille korral sünnikoha (registrisse kogutakse teave sünniriigi kohta) andmete kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustada haiguste teket. Isanimi on vajalik eelkõige venekeelsete / vene rahvusest isikute puhul. Isanime kasutatakse isiku üheseks tuvastamise ning eelneva alusandmestiku ja juhtudega kokkuviimiseks, et tagada alusandmestiku täielikkus. Rahvastikuregistrisse ja rahvaloenduste käigus kogutakse andmeid rahvuse kohta ning riiklik statistika avaldab andmeid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta ka põhiliste rahvuste järgi. Sarnaselt käsitletakse ka tervisevaldkonna registreid, mistõttu kuulub rahvus kõigi nende andmekoosseisu. Sageli on haiguste esinemine rahvuseti erinev. Rahvastiku tervise uurimise seisukohalt on kohustus neid erinevusi analüüsida ning otsida erinevusi tingivaid põhjuseid ja tegureid (sh tervisekäitumisest, alkoholi, narkootiliste ainete või tubaka tarvitamisest, toitumisest, geneetilistest teguritest tingitud põhjused jm). Välistatud ei ole ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja haigete elumuse erinevused rahvuseti. Seega on teave rahvuse kohta oluline sotsiaalse ebavõrdsuse analüüsimiseks. Register on rahvastikupõhine ja kogutud andmed hõlmavad kõiki Eesti rahvastiku hulgas diagnoositud haigusjuhte olenemata isikute ravikindlustuse või kodakondsuse olemasolust. Eestis on küllalt suur mitte-eestlaste osakaal ning andmeid ei saa võrrelda ega analüüsida ilma rahvuse kohta andmete kogumiseta. Rahvuse andmed on olulised rahvastikunäitajad, mis reeglina 8 saadakse isiku enda ütluse järgi, see on ka isikule kõige arusaadavam. Puuduvaid andmeid täpsustatakse päringuga rahvastikuregistrist. Lisaks rahvuse andmetele tuleb arvestada viimaste aastate migratsioonilainega kaasnenud rahvaste rännet, mille korral sünnikoha (registrisse kogutakse teave sünniriigi kohta) andmete kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustada haiguste teket. Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise andmed hõlmavad andmeid mõnda teise riiki mineku ja ka Eestisse tagasituleku kohta, selle määravad ära isiku elukoht (riik) ja elukohta elamise alguse kuupäev. See teave on vajalik vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, mis kuulub vähiregistri pidamise olulisemate eesmärkide hulka. Mõlemal juhul kasutatakse näitajate arvutamisel Statistikaameti esitatavaid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu tabeleid, milles on arvesse võetud teave isikute sisse- ja väljarände kohta. Vähi levimuse ja vähihaigete elumuse näitajaid ei saa tõepäraselt arvutada, kui rahvastikunäitajates on sisse- ja väljaränne arvestatud, haigete korral aga mitte. Surmakuupäev on vajalik registri andmete täpsustamiseks, andmekvaliteedi tagamiseks ja kontrollimiseks, kas registris olev isik on surnud või mitte. Andmed on olulised ka vähihaigete elumuse analüüsimiseks ja arvutamiseks. Vähihaige üldandmete edastamine on vajalik ka isiku üheseks tuvastamiseks. Lõikes 2 sätestatakse surma põhjuste registri poolt registrile edastatavad andmed isiku surma, selle põhjuste (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning surma soodustanud olulised seisundid) ja surma põhjuse määramise kohta. Samuti edastatakse surma põhjuse määranud tervishoiuasutuse andmed, mis on vajalikud vähijuhtude andmete täpsustamiseks. Andmed võimaldavad analüüsida vähi esinemist, sealhulgas elumust. Samuti on surma põhjuste registri andmed vajalikud vähijuhtude täielikkuse tagamisel vastavalt rahvusvahelistele reeglitele (Rahvusvaheline Vähiregistrite Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Vähiuurimisinstituut, Maailma Terviseorganisatsioon). Vähihaige üldandmete edastamine on vajalik ka isiku üheseks tuvastamiseks. Lõikes 3 määratakse vähi sõeluuringute registri poolt registrile edastatavad andmed isikul sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulise kasvaja kohta. Vähi sõeluuringute register edastab vähihaige isikukoodi, ees- ja perekonnanime, uuringu paikme (rind, emakakael ja jämesool), patomorfoloogilise lõppdiagnoosi ja uuringumaterjali võtmise kuupäeva. Neid andmeid kasutatakse selleks, et eristada sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulisi kasvajajaid muul viisil diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest, samuti selleks, et analüüsida erinevusi ja sõeluuringute tõhusust ning esitada neid andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele (Euroopa Vähiregistrite Ühendus, Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsioon jt). Võrreldes kehtiva määrusega on selle lõike puhul tegemist täiendava andmeandjaga. Lõikes 4 määratakse andmevahetuse toimumine andmeandjatega. See toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldavat viisil. Paragrahvis 10 sätestatakse andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine. Lõigetes sätestatud ülesandeid täites vastutab registri vastutav töötaja registriandmete täielikkuse ja kvaliteedi eest. Lõige 1 sätestab, et vastutav töötleja kannab andmed registrisse 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saamist. Kui andmeid ei vahetata infosüsteemide vahendusel, kannab vastutav töötleja edastatud andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast andmete saamist. 9 Lõikes 2 tuuakse välja, et andmete esitamise juhised avaldab vastutav töötleja oma kodulehel3, mis hõlmab ka andmete kogumise vormi. Juhised on suunatud andmete esitajatele. Samuti on avaldatud vormi kasutamine neile kohustuslik. Lõike 3 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Lõige 4 kehtestab registrisse kantud andmete muutumise korral kande parandamise tähtaja, s.o 30 kalendripäeva. Muudetud andmete esitajateks on andmete esitajad ja kanded parandab vastutav töötleja. Lõike 5 kohaselt on registri vastutaval töötlejal registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitajatele täpsustavaid päringuid. Lõikes 6 tuuakse välja, et kui andmete edastamine ei toimu infosüsteemide vahendusel, parandab vastutav töötleja ebaõiged andmed peale õigete andmete saamist. Andmekogude vahendusel toimuvad kande uuendamised infosüsteemist uute andmete saatmisel. Paragrahv 11 reguleerib registriandmete logimist. Selle kohaselt tagab vastutav töötleja infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta. Oluline on tagada tuvastatus ka muutja ja muudetava aja puhul. Paragrahv 12 sätestab andmetele juurdepääsu, andmete väljastamise ja säilitamise korra. Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele ja nende väljastamine. Selle kohaselt võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Samas on rahvatervise seaduses andmete väljastamise ulatust piiratud, püüdes kaaluda andmevajaduste tegelikku mahtu. Kuna terviseandmed on delikaatsed andmed ning see võib kahjustada olulises osas nii isiku kui ka tema lähedaste eraelu, on rahvatervise seaduses täiendav piirang. Seaduse § 141 lõike 2 kohaselt tagatakse andmete kättesaadavus järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks“ (vastav säte on lisatud seaduse eelnõuga 778 SE). Nii tulevad isikuandmete mõiste ja töötlemise üldised põhimõtted andmekaitse üldmäärusest,4 samas teadustööde täpsustus aga siseriiklikust isikuandmete kaitse seadusest ning omakorda teeb erisused rahvatervise seadus. Nii tuleb andmekogule juurdepääs tagada nt olukorras, kus andmetöötluse protsesse soovib hinnata Andmekaitse Inspektsioon või küberturvalisuse seaduse alusel Riigi Infosüsteemi Amet. Samas toimuks andmete väljastamine piiratult, vastavalt rahvatervise seaduse alusel toodud piirangutele. Nii ei korrata siin mõisteid ega seda, mida reguleerib andmekaitse üldmäärus (andmesubjekti osas) või siseriiklik isikuandmete kaitse seadus (teadustöö, ajaloouuring). Lõike 2 kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja. Lõige 3 sätestab, et vastutav töötleja tagab avalikkusele registri andmetele ligipääsu asutuse veebilehe kaudu. Andmed avaldatakse statistiliste väljavõtetena isikustamata kujul. Samuti avaldatakse andmeid andmete kasutajatele TAI tervisestatistika ja -uuringute avalikus andmebaasis. Säte reguleerib statistiliste andmete avaldamist asutuse veebilehel, mitte registri aktiivandmeid. Lõike 4 kohaselt tuleb vastutaval töötleja pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. Muul moel 3 Vähiregistri koduleht: http://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/vahiregister 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). 10 töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming registri andmetega. Paragrahvis 13 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logiandmete säilitamise tähtajad. Lõikes 1 määratakse registrisse kantud andmete tähtajatu säilitamine alates andmete registrisse kandmisest. Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse andmeid tähtajatult ka kehtiva põhimääruse alusel. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatult on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll, sest: - seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust teiste registritega ning varem kogutud andmete ja isikustatud andmete olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimine eri uuringute käigus annab võimaluse ühendada andmeid isikutasandil, mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike, väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik eri põlvkondade isikustatud andmeid ning korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende; - võimaldab võrdlust teiste riikide andmestikega. Registri andmestik hõlmab ideaaljuhul kõiki Eestis diagnoositud haigus- ja surmajuhte ning selle abil saab teha mitmeid haigestumuse, elumuse ja suremuse võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja aegreas joonistuvate mustrite jälgimine määravad kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitsel. Lõikes 2 sätestatakse, et registri alusandmeid (elektroonsed ja paberil) säilitatakse tähtajatult. Alusandmete tähtajatu säilitamine on vajalik, sest andmete tõlgendamisel ja kontrollimisel on vajadus ka aastaid hiljem algandmete juurde tagasi minna. Kõik paberil alusandmed ei ole elektroonselt registrisse kantud, vaid seda tehakse üksikjuhtumite kaupa. Algandmete juurde tagasi mineku vajadus tuleneb ka näiteks haiguste diagnoosimise kriteeriumite, ravimeetodite ja haiguste klassifikaatorite muutumise korral, et tagada andmete ajas võrreldavus. Isik võib elu jooksul mitu korda haigestuda ja kõiki alusandmeid ei ole registrisse kantud, sest registril on andmed alates 1968. aastast. Varasemate haigusjuhtude omavaheline sidumine on vajalik isiku tervikkäsitluse jaoks. Näiteks kui isik haigestus esimest korda 1970ndatel ja uuesti haigestus 11 2000ndatel, on registri alusandmete põhjal võimalik see isik siduda varasemate juhtudega ja ühtlasi tema andmed registrisse kanda. Samuti on järjest sagenenud andmete kasutamine näiteks teadustööks, mille käigus registriandmeid lingitakse kokku teiste andmekogudega. Tänu sellele on välja tulnud ebakõlasid, mida on võimalik alusandmete põhjal kontrollida ja vajaduse korral korrigeerida. Seega paraneb andmete kasutatavusega ka registriandmete kvaliteet. Terviseregistrite kui teiseste andmeallikate alusdokumendid omavad püsivat teadus-, ajaloo- ja kultuuriväärtust. Lõikes 3 sätestatakse registri logiandmete säilitamine kuni viis aastat alates andmete tekkimisest. Paragrahvis 14 sätestatakse, et järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. Nii teostab järelevalvet nt vastutav töötleja või Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse piires või ka küberturvalisuse seaduse alusel Riigi Infosüsteemi Amet. Paragrahv 15 kehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga, rahastatakse selle pidamist (sh arendusi ja hooldamist) vastutavale töötlejale selleks eraldatud riigieelarve vahenditest. Paragrahv 16 sätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister. Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andmed antakse üle avalikku arhiivi või teise andmekogusse või hävitatakse ning määratakse selleks kindel tähtaeg. Andmete üleandmisel määratakse eraldi otsusega vastav kord ja tähtaeg. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahvis 17 esitatakse määruse üleminekusätted. Lõike 1 järgi tagatakse ka seni kogutud andmete (Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määrus nr 69) säilitamine tähtajatult, et vältida säilitamise tähtaegades segadust. Seega jäävad nii seni registris säilitatud andmed kui ka tekkinud alusandmed registrisse tähtajatult. Lõike 2 järgi töödeldakse registris perekonnaseisu andmeid, mis on kogutud enne käesoleva määruse jõustumist. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse registri andmekoosseisust välja andmed perekonnaseisu kohta. Kogutud andmeid ei kustutata, vaid säilitatakse samadel alustel nagu registrisse kantud andmeid, sest teadustööde tegemise huvides on vajalik neid veel säilitada, kuid edaspidi neid andmeid enam ei koguta. Tegemist on vaid ühe sotsiaalse näitajaga, mida saab vajaduse korral hinnata eraldi teadusuuringu käigus. Perekonnaseisu andmete esitamise tase on olnud madal, see puudub suuremal osal (60%) juhtudest. Samuti kasutatakse neid väga harva ja ka enamikus teiste riikide vähiregistrites neid andmeid rutiinselt ei koguta. Lisaks on nimetatud andmevälja kogumise lõpetamisel lähtutud andmekogumise minimaalsuse põhimõttest. Kui teadusuuringute tegemise käigus tuntakse nende andmete vastu huvi, on neid võimalik saada teistes andmekogudes kogutud andmete linkimise teel, samuti on võimalik kasutada varem kogutud andmeid, sest registris need säilitatakse. Paragrahv 17 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Jõustumine on seotud seaduse eelnõu 778 SE jõustumisega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja andmete säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid 12 ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. 4. Määruse mõjud Mõju sihtrühm: rahvastik Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika otsuste tegemiseks, vähihaigestumuse ennetustegevuste planeerimiseks, võttes kasutusele uusi vähiravimeetodeid, et analüüsida rakendatud meetmete ja ravi tõhusust. Rakendatud tegevuste tulemusena paraneb rahvastiku terviseseisund. Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja heaolule. Mõju sihtrühm: Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse Tervise Arengu Instituudi töötajad Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määruses ei tehta olulisi sisulisi muudatusi, mistõttu ei too see kaasa ka töökorralduslikke muudatusi Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse töötajatele ega tervisevaldkonna poliitikakujundajatele. Ainuke suurem täiendus tehakse andmevahetuses – andmeandjana lisatakse vähi sõeluuringute register. Andmevahetuse sujuvamaks ja automaatsemaks muutmiseks on vajalik teha tehnilisi arendustegevusi, mille orienteeruv kulu on 4000 eurot. Selleks on vajalik taotleda lisavahendeid TAI eelarvesse. Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määrusel ei ole mõju TTO-dele, kes esitavad registrile andmeid endistviisi. Määruses tehtavate muudatustega ei lisandu TTO-dele uusi kohustusi ega muutu nende jaoks registrile andmete esitamine, mida nad teevad endistviisi. Samuti ei muutu andmete esitamise kohustus, mis jääb neile ka edaspidi, et tagada ülevaade vähihaigestumuse, esmasjuhtude diagnoosimise ja ravimeetodite kasutamise kohta. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Andmevahetuse osas tehakse täiendus – andmeandjana lisatakse vähi sõeluuringute register. Lisaks muutub vastutav töötleja, kes on seni olnud volitatud töötleja rollis ning tunneb hästi olemasolevaid protsesse ja andmete töötlemise tingimusi. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike, kuna tegemist ei ole uue loodava andmekoguga, vaid pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu, see jätkub olemasolevate protsesside alusel, samuti rakendatakse toimivaid tööprotsesse ka uue andmeandja poolt edastatavate andmetega. Iga vähiregistriga kokku puutuv töötaja omab eriliiki andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus võrreldes varasemaga, sisuliselt ei muutu. Vastupidi, tänaseni täitis volitatud töötleja suures osas neid ülesandeid, mida asutakse uue määruse kohaselt nüüd täitma. Just TAI eesmärkide5 täitmiseks on nimetatud register vajalik. Volitatud töötlejana on TAI juba seni rakendanud parimat praktikat ning taganud sisemiste korraldustega optimaalseima andmetöötluse reeglid. Iga registri toiminguga tegeleb määratud isik, mistõttu ei teki vastutava töötleja rolli muutumisel 5 Tervise Arengu Instituudi põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014010 13 andmetöötlusele suurt ohtu, sest töötlemise ulatus ega sagedus ei muutu ning isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ja eesmärk jäävad samaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja infotehnoloogilise arendustegevusega. Vähiregister on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. TAI eelarves on registri pidamiseks ette nähtud 90 700 eurot, sealhulgas 86 000 eurot personali- ja 4700 eurot majanduskulud (bürookulud, teatiste trükikulud, lähetused jne). Täiendavalt on vajalik infotehnoloogiline arendustegevus andmevahetuseks vähi sõeluuringute registriga. Selle ligikaudne maksumus on 4000 eurot, mille kulud kaetakse TAI eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks e-posti teel Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Onkoloogide Seltsile, Eesti Patoloogide Seltsile ja Tervise Arengu Instituudile. Eelnõu kooskõlastuse käigus edastatud märkuste või ettepanekute kohta koostati vastav kooskõlastustabel, milles on selgitatud arvestamise või mittearvestamise põhjused (seletuskirja lisa). Kooskõlastust või märkuste mittesaatmist loeti vaikimisi kooskõlastuseks. Kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisana. 14 Tervise- ja tööministri määruse „Vähiregistri põhimäärus“ seletuskirja lisa Lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise/mittearvestamise põhjus Rahandusministeerium 1. Registrite põhimääruste uuendamine on seotud Teadmiseks võetud. isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega. Lisaks isikuandmete kaitse küsimustele on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused ja struktuur, kuid SOMi kinnitusel olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei ole. 2. Iseendast võime määrused kooskõlastada, kuid Teadmiseks võetud. seejuures tuua välja mõned asjaolud, mh. vajadus konsolideerida keskmises perspektiivis andmekogud ja registrid TEHIKusse. Registrite põhimäärused peegeldavad ka uuendatud versioonis praeguseks välja kujunenud olukorda. 3. Võrreldes praeguse töökorraldusega muutub kolmel Selgitame, edaspidi muutub andmekogude (vähiregister, registril vastutav töötleja (SOMi asemel TAI). Registrite tuberkuloosiregister ja vähi sõeluuringute register) vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI) vastutav töötleja, mis on määratud lähtuvalt sellest, kelle (müokardiinfarktiregistri puhul vastutav töötleja Tartu ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud, Ülikooli Kliinikum). Samas on suur osa antud juhul Tervise Arengu Instituut. Volitatud töötleja sotsiaalministeeriumi IKT teenuste kompetentsist, jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistrile, kuna samuti andmekogudest ja infosüsteemidest on selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline konsolideeritud Tervise ja heaolu Infosüsteemide isik – Tartu Ülikool. Seega on muudetud andmekogude Keskusesse (TEHIK). volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks, kui volitatud töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus. Käesoleval juhul vaadati üle vastutava töötleja muudatused, volitatud töötleja muudatus saab toimuda vaid juhul, kui see on kooskõlas ka tegeliku olukorraga. Täna ei ole kõikide registrite tegevus IT osas TEHIKule delegeeritud, seetõttu ei ole tegemist formaalse vaid sisuliste ülesannete ümberjagamisega. 4. Võime praegu nõustuda, et mitmel põhjusel, Teadmiseks võetud. muuhulgas TAI registrite terviklikkuse ja kvaliteedi Andmekogude arenduste konsolideerimise osas ei ole tagamiseks võib selline tööjaotus olla hetkel samme kokku lepitud. otstarbekas. Sellele vaatamata teeme ettepaneku Müokardiinfarktiregister on täna majutatud TÜKi juures, kaaluda võimalust SOM valitsemisala kõigi sest on Kliinikumi infosüsteemi osa. Antud andmekogu andmekogude ja registrite konsolideerimist TEHIKusse TEHIKu poolt üle võtmiseks on eelnevalt vajalik teha eelolevatel aastatel. Igal juhul peab aga olema arendustöid. Kuna praegune tööjaotus on toiminud alates arendustega tagatud TAI registrite ja tervise antud andmekogu loomisest, siis ilma eelneva analüüsita infosüsteemi ühilduvus ning koostoime võimekus. Ei ei ole otstarbekas seda TEHIKu poolt üle võtta, seega ole selge, miks peaks müokardiinfarktiregister eeldab kuluhinnangute tegemist. Ülesannete ületoomine paiknema edaspidi jätkuvalt TÜK juures (volitatud võib tähendada ka lisakulu, mistõttu see eeldab eelnevat töötleja) – iseendast peaks selle keskmises protsessi ja kokkuleppeid. Lisaks, konsolideerimine tuleb perspektiivis üle võtma SOM/TEHIK. läbi viia sisuliselt ning õigusakt saab kajastada tegelikku olukorda. 5. Eeltoodu kontekstis võib näit. välja tuua, et ühe TAI Teadmiseks võetud. registri puhul saadakse kliinilised andmed TISist (vähi Nimetatud erisused tulenevad andmekogu loomise hetkel sõeluuringute register), teiste puhul aga otse olnud võimekusest. Vähi sõeluuringute register on loodud tervishoiuteenuste osutajatelt (tuberkuloosiregister, neist viimati, mil ka tehniline võimekus oli suurem kui vähiregister, müokardiinfarktiregister). varasemalt asutatud andmekogud. Müokardiinfarktiregister saab lisaks osa kliinilisest Müokardiinfarktiregistri andmete täiendamine Eesti teabest Eesti Haigekassa andmekogust, mitte TISst. Haigekassa kliiniliste andmetega on lisatud, sest ka TISi andmehõive tõstmine on pidevas protsessis. 6. Seoses vastutava töötleja muutumisega tuleb Mittearvestatud. seletuskirjas täpsustada, kas määruse jõustumisest Vastutava töötleja muutumisel ei muutu tänane tulenevalt muutuvad ka SOM valitsemisala kulumudelid andmekogude rahastamissüsteem ehk TAI eelarvest, ning kas sel võib olla mõju 2019. a RE vahendite seega ei muutu SoMi valitsemisala kulumudelid. jaotusele programmide vahel 7. Palume edaspidi tagada, et kõigi käesolevate registrite Teadmiseks võetud. arendusvajaduste ja selleks taotletavate riigieelarve Selgitame, andmete esitamise võimalus paberil ressursside menetlemine toimuks valitsemisala ja (vähiregister ja tuberkuloosiregister) tuleneb sellest, et eelkõige TEHIKu arenduste ja ressursitaotluste antud andmekogud loodi ajal mil puudus tehniline 15 menetlemisega samas üldraamistikus, kooskõlas IKT võimekus andmeid elektroonselt esitada. Selleks, et taotluste kokku lepitud menetlemisega valitsemisalade edaspidi saaks nimetatud andmekogudele andmeid vaid üleselt. Mitme registri (vähiregister, elektroonselt või muul tehnilisel viisil esitada on vajalik tuberkuloosiregister) puhul on ette nähtud ka andmete teha andmekogudes ja teenuseosutajate esitamise võimalus paberil. SOM peaks täpsustama, infosüsteemised suuremahulisi IT arendustöid. Erinevate millistel asjaoludel on ette näha andmete esitamist sammudega püütakse jõuda paremate tulemusteni. paberil. 8. Vähi sõeluuringute registri ja müokardiinfarktiregistri Mittearvestatud. põhimääruste puhul tuuakse välja registrite Määruses tehtavad muudatuste jõustumist ei ole vajalik arendamiseks lisavahendite vajadust, mida TAI ja SOM siduda IKT valmimise ja selleks vajalike vahendite alles hakkavad taotlema. Seetõttu tuleb eelnõu saamisest. Selgitame, määruse § 13 (andmevahetuse seletuskirja kulude osa täiendada ning märkida, et viis teiste andmekogudega) kohaselt toimub taotluse mitterahuldamise korral kaetakse arendamise andmevahetus teiste andmekogudega riigi kulud TAI/Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul praeguse RE/RESi vahendite arvelt. Vastasel juhul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval tuleb määruse jõustumine seada sõltuvusse IKT viisil. Seega kuigi tehniline lahendus muudab arenduste valmimisest ja ei saa nõustuda pakutud andmevahetuse kiiremaks, sujuvamaks ja turvalisemaks kindlate kuupäevadega. võib andmevahetus toimuda ka muul kokkulepitud viisil. 9. Lõpuks, põhimõtteliselt võiks määrustes või Seletuskirja täiendatud. seletuskirjas selgelt öelda, et vastutava töötleja (või volitatud töötleja) ülesanne on tagada registritesse kantavate andmete kvaliteet, sh. terviklikkus ja andmete esitamise õigeaegsus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Seletuskirjades viidatakse Riigikogu menetluses olnud Arvestatud. eelnõule 650 SE, mis lükati Riigikogus 12.12.2018 tagasi. Riigikogu menetluses on alates 13.12.2018 eelnõu 778 Seletuskirjas viidatud eelnõu number ja viide on SE. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2019. aasta 15. korrigeeritud. Eelnõu 778 SE kohaselt jõustub seadus veebruaril. 2019. aasta 15. märtsil. Tuberkuloosiregistri põhimäärus Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 17 lg 2 (koos 6 lg 3 ja § 13). Jääb arusaamatuks, Määrusest jäeti välja kohustus paberil alusandmeid kas pärast 2019. a 1. jaanuarit digiteeritud digiteerida, siiski säilitatakse alusandmeid kahel viisil, alusdokumentide andmeid säilitatakse tähtajatult kolmel sest andmeid esitatakse nii paberil kui ka digitaalselt. eri viisil: paberil, digiteeritult (failis) ja andmekogusse kantult. See on ebamõistlik ja paneb paberdokumentide SoM-i poolt oleme alustanud terviseandmete digiteerimise vajalikkuse küsimuse alla, eriti kui paberil dokumenteerimise nõuete ja taristu terviklikku esitatakse teistesse andmekogudesse kantud andmeid. ülevaatamist. Lisaks on selle üheks eesmärgiks selgitada Dokumentide digiteerimisel tuleb tagada nende sisu välja kuidas andmete dokumenteerimist korraldada nii, et muutumatus ja kasutatavus ning digiteerimise protsess andmete kogumine järgiks ühekordse andmesisestuse (automaatselt) dokumenteerida, et digiteeritud põhimõtet ja andmetaristu oleks koostalitlusvõimeline. paberdokumendid saaks hävitada. Alternatiivne võimalus Seega jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole kohustust on säilitada paberil saadud alusdokumente üksnes esitada samu andmeid eri andmekogudesse. Andmete paberil ja lisaks nende andmeid registris. dokumenteerimise nõuetes muudatuste sisse viimisel TTO-d peavad samu või seotud andmeid esitama eri tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes andmekogudesse – tervise infosüsteemi (TIS), erinevate suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame haiguste registritesse ning tervishoiuteenuste järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites hüvitamiseks lisaks ka ravikindlustuse andmekogusse. suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid Selline praktika on üks andmete halva kvaliteedi andmete kogumise viise lõpetada, kuniks ei ole edasised põhjuseid ning vastuolus AvTS-i § 43.3 lõike 2 ja § 43.6 sammud selginenud. lõike 2 nõuetega. TTO-de mitmekordse esitamise koormus võib põhjustada vigu ja esitamata jätmist ning Vähi sõeluuringute register on loodud teistest lisaks tuleb eri andmekogudesse andmeid sisestada (vähiregister ja tuberkuloosiregister) registritest hiljem ja erinevalt. Näiteks esitatakse MIRi andmed e-idenditult, selle loomisel kasutati uut lähenemist. Lisaks selgitame TUBi ja VRi aga allkirjaga (paberil, digi-) või elektroonselt. millest tuleneb MIR-i erisus. MIR sai alguse erialaseltsi Andmed on standardiseerimata (nt MIRi esitatakse poolt arendatud ja kasutusel olnud andmekogust, mis surma kuupäev ja põhjus koos kellaajaga, TUBi ja VRi riiklikustati ja vastav lahendus (e-identimine) oli välja aga ilma; MIRi esitatakse ravimite andmed, TUBi aga arendatud. Seega oli vastavat lahendust mõistlik jätkata ravimite andmed koos tekstilise lisainfoga; jne). Tuleb riikliku andmekoguna, selmet uue lähenemisega jõuda olukorrani, kus TTO-d peavad andmed esitama arendustöid teha. üksainus kord, elektrooniliselt, mugavalt ning kaasaegsel ja standardiseeritud viisil, et neid saaks X-tee vahendusel Lisaks selgitame, kõik registrid ei kogu täpselt samu edastada ja eri vajadusteks, sh TTOde vajaduseks andmeid ja erisused tulenevad registrite erinevatest kasutada. eesmärkidest ning haiguste olemustest ja eripäradest. Seega ei saa katta alati kõike ühe juba kogutud andmestikuga aga ulatuses mida saab arvestada seda ka tehakse, sealhulgas kasutatakse ka teiste riiklike registrite andmeid. 16 MIR vajab surma aega koos kellaajaga, et hinnata meditsiinilise abi kiirust ja kvaliteeti (südame infarktist tingitud äkksurmad) ja vastavalt saadud teabe põhjal kasutusele võtta meetmeid ravikvaliteedi parendamiseks. Samas tuberkuloos ja vähk on kroonilised haigused ning surma kellaaja teave ei anna täiendavat teadmist ravikvaliteedis parendusmeetmete rakendamiseks. Samuti näiteks vähiregister kogub diagnoosiandmeid, kuid selleks ei ole vaja diagnoosi andmeid RHK-10 klassifikaatori järgi, sest see ei ole vähijuhu määratlemiseks piisava detailsusega. Seetõttu kogutakse diagnoosi määratlemiseks arsti poolne täpne kirjeldus kasvaja paiknemise ja morfoloogia kohta ning saadud teabe põhjal kodeeritakse vähijuht registri poolt kasutades ülemaailmselt vähiregistrites kasutatava RHK Onkoloogia osa (RHK-O) klassifikatsiooni alusel. Tuberkuloosi puhul on ravi lisainfo vajalik ravi järjepidevuse tagamiseks. Tuberkuloosi puhul tegu õhu teel leviva nakkushaigusega, mis Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus seaduse kohaselt eriti ohtlik nakkushaigus ning teatud juhtudel on vajalik teave (ravi katkestamine, ravilt omavoliline lahkumine, ravi vahed vms) edastada Terviseametile haiguse puhangu ohu ära hoidmiseks. Vähiregistri põhimäärus Teadmiseks võetud. Eelnõu § 10 lg 1 ja 4. Andmete alusdokumentidelt Praegu esitatakse registrile andmeid ka paberil, mistõttu registrisse kandmise ja parandamise aeg 30 päeva on andmete sisestamine ja teatise arhiveerimine arusaamatu juhtudel, kui andmed esitatakse riigi alfabeetiliselt isiku juurde nõuab aega. Registrisse laekub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu (vt § 9 lg 4). Ka kuus keskmiselt 2900 teatist, mis saabuvad ebaühtlaselt teiste esitamisviiside korral on raske sellele põhjendust (näiteks ühel päeval 3 ja teisel päeval 700), mistõttu on leida ning see ei aita tagada andmete õigsust. Tähtaega 30 päevane registrisse kandmise ja parandamise aeg ei ole seletuskirjas ka põhjendatud. põhjendatud. Probleemiks on, et TTO-d peavad samu või seotud Registrisse andmete kandmise aja lühendamise andmeid esitama eri andmekogudesse (sh eelduseks on suuremahuliste arendustööde tegemine, et vähiregistrisse) ja erineval viisil. Vt ka tuberkuloosiregistri kõigil andmeandjatel oleks võimalik andmeid esitada riigi põhimääruse eelnõule esitatud märkust. infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Sellisel juhul oleks 30 päevane tähtaeg ilmselgelt tõesti liiga pikk ja piisaks lühemast perioodist, mille jooksul jõuab andmed enne registri andmebaasi üleviimist üle kontrollida. Eesti Haiglate Liit Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) tutvus eelnõuga ning Osaliselt arvestatud. teeme eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja Määrust muudetud vastavalt – varasemad märkused: perekonnanimed, sünnikoht (riik) ja rahvus pärib register 1. Eelnõu § 7 järgi kuuluvad edastatavate andmete hulka edaspidi Rahvastikuregistrist. ka varasemad perekonnanimed, sünnikoht (riik), elukoht, rahvus. Elukoha andmete kogumise puhul on oluline iga isiku Need andmed on kättesaadavad rahvastikuregistrist vähijuhu kohta diagnoosimise ajahetkel olev elukoht, ning tervishoiuteenuse osutajad ei peaks neid andmeid mille kohta on tervishoiuteenuse osutajatel täpsem teave. uuesti koguma, pealegi tervishoiuteenuse osutaja neid andmeid tervishoiuteenuse osutamiseks ei vaja. Avaliku teabe seaduse § 433 lõike 2 järgi on keelatud ühtede ja samade andmete kogumiseks asutada erinevaid andmekogusid. Viimasest tuleneb n-ö andmete topeltkogumise keeld ehk see, et riik ei tohiks nõuda inimeselt nende andmete esitamist, mis tal juba olemas on. Ettepanek on, et vastutav töötleja kogub need andmed ise rahvastikuregistritest. 2. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõuga täpsustatud Mittearvestatud. andmete kasutust, st andmeid saab kasutada mh ka Andmetele ligipääsu õigust ei sõnastata sarnaselt diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks. Diagnostika müokardiinfarktiregistri põhimääruse sõnastusega, sest ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, müokardiinfarktiregister on oma olemuselt teistsuguse mida ei saa üksteisest eristada. Jättes välja ülesehitusega andmekogu kui seda on vähiregister, see diagnostika, ei ole näiteks võimalik hinnata kui kiiresti tähendab, et läbi e-identimise sisestavad andmeid sai inimene kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem teenuseosutajad müokardiinfarkti registrisse ise. diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda. Kogutavate andmete põhjal on võimalik planeerida Vähiregistri vaatest on selle eesmärk sõnastatud laiemalt parendusmeetmeid diagnostika ja ravikäsitluse kui seni, et registrisse kogutud andmete põhjal oleks tõhustamiseks, rahvastiku tervise hüveks. Veel 17 märgitakse seletuskirjas, et kogutud andmete edaspidi võimalik hinnata ka diagnostikat ja ravikvaliteeti peamisteks tarbijateks on sh tervishoiuteenuse üldkokkuvõttena, mitte üksikisikute andmete põhjal. osutajad ning saadud teabe põhjal tehakse analüüse, statistikat ja uurimistöid ning analüüside tulemuste Selgitame, ligipääs ja väljastamine on erinevad asjad. alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste Juurdepääsu registrile ei võimaldata, kuid nii planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi isikustamata ja isikustatud andmeid on võimalik taotluse parendamiseks. alusel väljastada, kuid selles tuleb näidata õiguslik alus (nt teadustöö vms). Taotlus tuleb esitada registri Samas jääb selgusetuks, millisel viisil on vastutavale töötlejale, kes taotluse läbivaatamise järel tervishoiuteenuse osutajatel juurdepääs registris andmed väljastab. Lisaks tuleb eelnevalt küsida vastav olevatele andmetele ravitöö ja statistika hindamiseks. luba Andmekaitse Inspektsioonilt. Eelnõu § 12 lg 1 järgi võimaldatakse juurdepääs registri Isikustatud andmete väljastamisel tuleb andmed andmetele kooskõlas isikuandmete kaitset eelnevalt pseudonüümida. Seega on registri andmeid reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise võimalik väljastada isikustamata kujul, kuid selle maht ei seaduses sätestatud erisusi. tohi täitmisel takistada haldusorgani igapäevatööd. Näiteks müokardiinfarkti põhimääruse § 12 lg-s 5 on sätestatud, et tervishoiuteenuse osutajale võimaldatakse juurdepääs tema esitatud andmete statistilistele aruannetele isikustamata kujul. Teeme ettepaneku sõnastada ligipääs isikustamata andmetele sarnaselt müokardiinfarktiregistri põhimäärusega. 3. Samuti ei pea EHL õigeks registri pidamist kas paberil Mittearvestatud. või elektroonsete andmete alusel, kuna andmete Nimetatud erinevad andmete esitamise viisid tulenevad sisestamine paberilt on ebaefektiivne ning võib tekitada sellest, millised oli andmete esitamise võimalused palju vigu, mille tõttu kannatab registrisse kogutavate andmekogu loomisel ja kuidas on toimunud arengud andmete kvaliteet ja usaldusväärsus. Sellest tehnilises võimekuses. Nõustume, et andmete esitamine tulenevalt teeme ettepaneku sätestada eelnõus paberil ja sisestamine registrisse võib tuua kaasa vigu, andmete edastamise kohustus registrisse ainult kuid vaid elektroonsele andmete esitamisele elektroonselt. üleminekuks on eelnevalt vajalik teha suuremahulisi tehnilisi arendusi nii andmete esitajate kui ka registri poolt. Selleks, et anded jõuaksid kesksesse registrisse, tuleb arendada ka infosüsteeme, kust andmed laekuvad. Vähendades erinevaid võimalusi, enne kui kõigil osapooltel on olemas tehniline võimekus, seame ohtu andmekogu andmete kõiksuse, sest tekkida võib olukord, kus andmete esitajatel, kellel puudub vajalik võimekus jätavad oma kohustused täitmata ja andmed esitamata. Sellekohane kohustus tuleneb aga seadusest (ka täna kehtiv õigus). 4. Lisaks soovime ära märkida asjaolu, et Täpsustame, andmekogud (vähiregister, rahvastikuregistri seaduses (§ 142) on registri pidamise tuberkuloosiregister, vähi sõeluuringute register ja eesmärk kitsam, kui vähiregistri põhimääruse eelnõus, müokardiinfarkti register) on asutatud rahvatervise mis seaduse muudatust. seaduse alusel. Põhimäärused on ette valmistatud vastavalt menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses 778 SE tehtavate muudatusega. Seaduse muudatuste jõustumisel on ettevalmistatud põhimäärustes toodud andmekogu eesmärgid kooskõlas seadusega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Kohtuekspertiisi Instituut nõustub tervise- ja Teadmiseks võetud tööministri määruse „Vähiregistri põhimäärus“ eelnõus esitatud ettepanekutega. Tervise Arengu Instituut Käesolevaga kooskõlastab Tervise Arengu Instituut Mittearvestatud. Tervise- ja tööministri määruse Tagamaks lõike sõnastuse ühtlus ettepanekut sõna „Vähiregistri põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja „tegemist“ asendada sõnaga „alusel“ ei arvestatud. Lõige tingimusel, et määrus saab täiendatud järgmiste on sõnastatud peale mingi sündmuse toimumist, mitte punktidega: sündmuse alusel. „Vähiregistri põhimääruse“ eelnõu: 1. § 6. Andmete esitajad ja esitamise viis Ettepanek lisada sõnale ravi järele sõna „alustamist“ ning asendada sõna „tegemist“, sõnaga „alusel“. Põhjendus- selgem sõnastus. Uus sõnastus: Lg (3) Registrile esitatakse andmed 30 kalendripäeva jooksul pärast vähi diagnoosimist või ravi alustamist või arstliku surmateatise väljakirjutamist või vähi 18 diagnoosimist mikroskoopilise uuringu või lahangu alusel. 2. § 6. Andmete esitajad ja esitamise viis Mittearvestatud. Ettepanek täpsustada sõnastust selguse eesmärgil. Sõnastuse puhul on oluline välja tuua, et kõikidel juhtudel Uus sõnastus: peavad esitatud andmed olema kinnitatud ja selleks on Lg (4) Registrile esitatakse andmed paberil, välja toodud erinevad võimalused. Infosüsteemi elektroonselt või riigi infosüsteemide vahendusel andmete esitamisel on praeguses sõnatuses andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel, välja toodud, et lisaks allkirjale ja digiallkirjale on kinnitamist arvatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, võimalik teha ka e-templiga. lisatakse esitaja allkiri või digitaalallkiri. Pakutud sõnastus kisendab kinnitamise võimalusi, jättes ära võimaluse andmeid kinnitada asutuse e-templiga. 3. § 9 Muud isikud andmeandjana ja andmete Arvestatud. esitamise viis Sulgudes olev täpsustus „välispõhjustest tingitud Lg (2) Surma põhuse register edastab registrile: täpsustavad asjaolud“ on määruse tekstist välja jäetud. Ettepanek jätta ära „välispõhjustest tingitud täpsustavad Seega antud surma põhjusega seotud andmeid ei tohi asjaolud“, kuna neid andmeid ei ole vähiregistri register edaspidi surma põhjuste registrist pärida. eesmärkide täitmiseks vaja koguda, neid register kogunud ei ole, tegu sisuliselt vabaväljaga, kus täpsustatakse trauma üksikasju. Uus sõnastus: Lg (2) Surma põhuse register edastab registrile: 2) surmakuupäev ja surma põhjus (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning muud surma soodustanud olulised seisundid). 4. § 12. Juurdepääs andmetele ja andmete Mittearvestatud. väljastamine Töötlemine on laiem kui vaid andmete väljastamine, nt (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis kustutamine, muutmine jne. Ühel juhul registreeritakse eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on väljaminev kiri, kuid andmekogu peaks säilitama ka registrist väljastatud või muul moel töödeldud. kannetega tehtavad muudatused. Antud andmekogus Ettepanek jätta ära „muul moel töödeldud“, see on olevate andmete puhul on tegemist eriliigiliste ebavajalik, kuna logide kohta eraldi § 11. Töötlemine on andmetega, mistõttu tuleb täpsemalt kirjeldada ja tagada liiga lai ja käsitleb kõikvõimalikke tegevusi, mistõttu ei ole andmete kaitse. võimalik eraldi arvestust pidada. Tegevuste logimise kohustus on registril olemas. Uus sõnastus: (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. Tervise- ja tööministri määruse „Vähiregistri Osaliselt arvestatud. põhimäärus“ eelnõu seletuskiri Seletuskirjas on sõnastust korrigeeritud. Esitatud 1. Paragrahv 1 , lõige 2 selgituses: ettepaneku selgitus lause osade vastuolude esinemise Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete kohta on aga puudulik. alusel saab teha teaduslikke uurimistöid, sealhulgas ka epidemioloogilisi uuringud. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd ei ole epidemioloogilised, sealhulgas rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud registri baasil. Ettepanek: jätta ära lauseosa „sealhulgas rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud registri baasil“, kuna see on sisuliselt vastuolus lause esimese poolega. 2. Paragrahv 7, lõike 2, punktide 2 ja 3 selgitustes: Mittearvestatud. Punkti 2 järgi esitatakse diagnoos (üksikasjalik paige). Täpsustus on määruse seletuskirja sisse jäetud, sest Andmed on vajalikud vähijuhtude täpseks RHK puhul on kasutatud ametlikku klassifikaatori klassifitseerimiseks rahvusvahelise haiguste ja tervisega eestikeelset tõlget, mis on täpsem ja laiem kui on inglise seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni keelne klassifikaatori nimetus. onkoloogia osa (RHK-O) topograafia alusel. Punkti 3 järgi esitatakse morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste. Andmed on vajalikud vähijuhtude täpseks klassifitseerimiseks rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni onkoloogia osa (RHK-O) morfoloogia alusel. Ettepanek: jätta ära sõnad „ja tervisega seotud probleemide statistilise“, mittevajalik, kuna need ei kuulu RHK-O ametlikku nimetusse (ingl k International Classification of Diseases for Oncology). 3. Paragrahv 12 lõike 4 selgituses: Mittearvestatud. Selgitus on eelnõule tehtud ettepaneku selgituse juures. 19 Jätta ära järgnev osa: „ või muul moel töödelnud. Muul moel töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming registri andmetega.“ Põhjendus: see on ebavajalik, kuna logide kohta eraldi § 11. Töötlemine on liiga lai ja käsitleb kõikvõimalikke tegevusi, mistõttu ei ole võimalik eraldi arvestust pidada. Tegevuste logimise kohustus on § 11 näol registril olemas. 4. Paragrahv 17 selgituses Arvestatud. Lisaks esitatakse (lõige 2) üleminekusäte kohustuse Määrusest on §17 lõige 2 välja jäetud. erisuse kohta digiteerida kõik alusdokumendid (kui need on saabunud paberil). Registrile esitatud paberil Samas juhime teie tähelepanu asjaoludele: alusdokumente ei digiteerita ja neid säilitatakse registri - digiteeritud andmete säilitamine on kulutõhusam ja arhiivis. Seda vaid juhul, kui alusandmed esitati paberil lihtsam meetod, kui seda on paberdokumentide puhul. enne 1. jaanuari 2019. a. Paberdokumentide säilitamise puhul on vaja soetada Jätta ära laused: „Lisaks esitatakse (lõige 2) vajalik inventar ja sobilikud ruumid tagamaks sobilikud üleminekusäte kohustuse erisuse kohta digiteerida kõik tingimused, et säiliks dokumente töödeldavus. alusdokumendid (kui need on saabunud paberil)“ ja - Eelnõus toodud sõnastus oli mitmete Tervise Arengu „Seda vaid juhul, kui alusandmed esitati paberil enne 1. Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi vaheliste arutelude jaanuari 2019. a.“ tulemustena saavutatud kompromiss. Kuna vastavalt § 13 lg-le 2 säilitatakse registri alusandmeid tähtajatult, tuleb paberkujul andmeid niikuinii säilitada, mistõttu ei ole mõtet paberkujul ankeete digiteerida. Ei ole välja mõeldud ka digiteeritud andmekandjate hoidmise ja säilitamise tingimusi ja paika ei ole pandud sellega seonduvad õigused ja kohustused.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel