MINISTRI MÄÄRUS
06.03.2019 nr 16
Tuberkuloosiregistri põhimäärus
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 145 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Tuberkuloosiregister (edaspidi register) on rahvatervise seaduse alusel asutatud riiklik
andmekogu.
(2) Registrit peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks,
tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse
analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika
väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku
uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(3) Registri ametlik nimetus on tuberkuloosiregister.
(4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Tuberculosis Register.
§ 2. Registri vastutav töötleja
Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
2. peatükk
Registri ülesehitus ja andmete tähendus
§ 3. Registri ülesehitus
(1) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest.
(2) Registri alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed
kantakse registrisse elektroonselt.
§ 4. Registri andmete kaitse
2
(1) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi
nõuetele.
(2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S)
tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Registri turvaklass on K1T2S2.
(4) Registri turbeaste on keskmine (M).
§ 5. Andmete õiguslik tähendus
Registri andmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse
kandmine, muutmine ja logimine
§ 6. Andmete esitajad ja esitamise viis
(1) Registrile esitab tuberkuloosijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosiv ja
tuberkuloosihaiget raviv tervishoiuteenuse osutaja ning riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlik
ekspert.
(2) Käesoleva määruse §-des 7–9 nimetatud andmed esitatakse 14 kalendripäeva jooksul
alates tuberkuloosi diagnoosimisest või ravi lõpetamisest.
(3) Registrile esitatakse andmed paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse
e-tempel.
§ 7. Tervishoiuteenuse osutaja esitatavad andmed
(1) Tuberkuloosihaige üldandmed:
1) isikukood;
2) sünniaeg;
3) sugu;
4) ees- ja perekonnanimi;
5) sünnikoht (riik);
6) elukoht;
7) Eestisse saabumise kuupäev;
8) rahvus;
9) perekonnaseis;
10) haridus;
11) ravikindlustusega hõlmatus.
(2) Tuberkuloosihaige tegevusala ja -koha andmed:
1) tegevusala – amet ja töökoht diagnoosimisele eelneva kuue kuu jooksul;
2) asutuse tegevusala ja EMTAK kood;
3) asutuse aadress, kui samast töökollektiivist või asutusest on tuberkuloosi haigestunud
rohkem kui üks isik või kui haigestunud on haridusasutuse, tervishoiuteenust osutava asutuse
või hoolekandeasutuse töötaja või toidukäitleja;
4) asutuse nimi ja aadress, kui isik viibib hoolekande- või kinnipidamisasutuses;
5) asutuse nimi ja aadress, kui isik õpib haridusasutuses;
6) elamisviis;
3
7) varasem viibimine kinnipidamiskohas;
8) teadaolev tuberkuloosikontakt;
9) andmed diagnoosimise ning ravieelsel nakkuslikul perioodil reisimise ja välisriigis viibimise
kohta.
(3) Tuberkuloosihaige riskitegurite andmed:
1) immuunsuse mõjutajad;
2) sõltuvusainete kasutamine.
(4) Tuberkuloosihaige haigestumise, ravi ja surma andmed:
1) diagnoos (RHK-kood) ja paige;
2) kopsutuberkuloosi leid, vorm ja lagunemine;
3) kaasuva haiguse ja seisundi diagnoos (RHK-kood);
4) diagnoosimise viis ja kuupäev;
5) seisund ravi alustamisel;
6) retsidiivil varasema ravi alustamise kuupäev;
7) ravi alustamise kuupäev ja multiresistentse ravi alustamise kuupäev;
8) ravi käik, sealhulgas ambulatoorne ja statsionaarne ravi;
9) ravi jooksul kasutatud ravimid, sealhulgas toimeaine, annus, ravimi manustamise algus- ja
lõppkuupäev, ravipäevade arv ning ravimite kõrvaltoimed;
10) ravi katkestamise või mitteefektiivse ravi põhjus;
11) tuberkuloosihaige kehakaal ravi alustamisel ja lõpetamisel;
12) tuberkuloosihaige pikkus;
13) raviotsused, märkused ravi käigu ja ravikorralduse rikkumise kohta;
14) tahtest olenemata ravi kohaldamine ning algus- ja lõppkuupäev;
15) kirurgiline ravi, operatsiooni nimetus ja kuupäev;
16) operatsiooni teinud tervishoiutöötaja nimi;
17) konsiiliumi otsus ja kuupäev;
18) ravi lõpetamise kuupäev;
19) seisund ravi lõpus;
20) surmakuupäev ja surma põhjus.
(5) Tuberkuloosihaigele tehtud uuringute andmed:
1) röga või muu materjali uuringud;
2) histoloogilise uuringu tulemus;
3) HIV-testi tulemus ja kuupäev;
4) HIV-positiivsel tuberkuloosihaigel antiretroviirusravi alustamise kuupäev, immuunsuse
näitajad tuberkuloosiravi alustamisel.
(6) Tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamise andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi;
2) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
3) tuberkuloosiravi eest vastutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
4) andmete esitamise kuupäev.
§ 8. Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ja uuringu teinud labori
esitatavad andmed
(1) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert esitab järgmised andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 7 lõike 4 punktides 1, 3 ja 20 nimetatud andmed;
3) tuberkuloosibakteri leid;
4) histoloogilise uuringu tulemus;
5) uuringu teinud riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ees- ja perekonnanimi,
ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
6) riikliku ekspertiisiasutuse nimi;
4
7) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
8) andmete esitamise kuupäev.
(2) Uuringu teinud labor esitab järgmised andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed;
2) uuringumaterjali nimetus;
3) uuringumaterjali saabumise kuupäev ja uuringu vastuse kuupäev;
4) analüüsi number;
5) mikroskoopilise uuringu tulemus;
6) külvide tulemused;
7) haigustekitaja liik;
8) ravimtundlikkuse andmed ravimite kaupa nii fenotüübilise kui genotüübilise metoodika järgi;
9) tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemused;
10) M. tuberculosis`e gammainterferooni määramise (IGRA-test) testi tulemus;
11) käesoleva määruse § 7 lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed uuringu tellija kohta,
välja arvatud ametikoht;
12) uuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja nimi.
§ 9. Muud isikud andmeandjana ja andmete edastamise viis
(1) Rahvastikuregister edastab registrile järgmised andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1–10 nimetatud andmed;
2) varasem ees- ja perekonnanimi;
3) isanimi;
4) kontaktandmed;
5) Eestist lahkumise aeg;
6) surmakuupäev.
(2) Surma põhjuste register edastab registrile järgmised andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed;
2) surmakuupäev ja surma põhjus (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning surma
soodustanud olulised seisundid);
3) surma põhjuse määramise viis;
4) surma põhjuse määraja ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
5) surma põhjuse määranud asutuse nimi.
(3) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või
muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil.
§ 10. Andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja
ebaõigete andmete parandamine
(1) Kui andmeid ei vahetata infosüsteemide vahendusel, kannab vastutav töötleja edastatud
andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast andmete saamist.
(2) Registri vastutav töötleja avaldab andmete esitamise juhised oma kodulehel.
(3) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(4) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab käesoleva määruse §-s 7 ja 8
nimetatud andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse
kanne 14 kalendripäeva jooksul.
(5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on
registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
5
(6) Kui andmeid ei edastata infosüsteemide vahendusel, parandab vastutav töötleja ebaõiged
andmed peale õigete andmete saamist.
§ 11. Andmete logimine
Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise,
lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud
isiku ja töötlemise aja.
4. peatükk
Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine
§ 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas
isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses
sätestatud erisusi.
(2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
(3) Vastutav töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal
koostatud statistilised andmed isikustamata kujul.
(4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja
milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud.
§ 13. Andmete säilitamine
(1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest.
(2) Registri alusandmeid säilitatakse tähtajatult.
(3) Registri logiandmeid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
5. peatükk
Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 14. Registri järelevalve
Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
§ 15. Registri rahastamine
Registri pidamist ning hooldus- ja aredustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale
töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 16. Registri lõpetamine
(1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või
hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg eraldi otsusega.
(3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
6
6. peatükk
Rakendussätted
§ 17. Üleminekusätted
Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 70 „Tuberkuloosiregistri põhimäärus” alusel
loodud registri andmeid säilitatakse tähtajatult.
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Tuberkuloosiregistri põhimäärus“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva määruse muutmine on seotud 27.04.2016. a ning alates 25.05.2018 kohalduva
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused,
tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1
punkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, kuid olulisi sisulisi
muudatusi tehtud ei ole. Kuna isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse1 eelnõuga
muutub valitsuse volitusnorm kehtetuks, kehtestab andmekogu põhimääruse valdkonna eest
vastutav minister määrusega. Seetõttu on ette valmistatud selle terviktekst.
17.02.2011 vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise
seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon.
Rahvatervise seadusega loodi korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse
tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, üldine andmekoosseis ja andmete esitajate ring.
Olemasolevas õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon põhimäärusega,
sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded, täpsustatud andmekoosseis,
andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed, andmetele
juurdepääsu õigused ja andmete väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise Arengu Instituudi juures olev tuberkuloosiregister on
andmekogu, mis tegutseb alates 1997. aastast, kui sõlmiti leping Kivimäe Haigla ja
Meditsiinistatistika Büroo vahel tuberkuloosiregistri pidamiseks. Alates 09.11.2001 kuni
31.01.2009 oli tuberkuloosiandmekogu volitatud töötlejaks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja
alates 01.02.2009 sai volitatud töötlejaks Tervise Arengu Instituut. Vanimad andmed
tuberkuloosiregistris pärinevad 1987. aastast. Tuberkuloos on õhu teel leviv piisknakkus, mis on
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt eriti ohtlik nakkushaigus.
Tuberkuloosiregistri andmete alusel analüüsitakse tuberkuloosihaigestumust, tuberkuloosi
levimust ja tuberkuloosiravi tulemusi, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamist.
Määrusega kehtestatakse regulatsioon tuberkuloosiregistri pidamiseks terviktekstina ja
muudetakse selle vastutav töötleja (Sotsiaalministeeriumi asemel Tervise Arengu Instituut).
Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et
terviseregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus olulisi ega sisulisi
muudatusi tehtud ei ole.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Eleri Lapp (
[email protected], 626 9137), digitaalvõimekuse arendamise
osakonna nõunik Kaspar Kala (tänaseks teenistusest lahkunud) ning Tervise Arengu Instituudi
tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepp (
[email protected], 659 3917) ja Tervise Arengu
Instituudi õigusala juht Margus Miller (
[email protected], 659 3905).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu
(
[email protected], 626 9338).
1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, 778 SE.
2
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 145 lõike 4 alusel.
Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE,
andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Seaduseelnõuga 778 SE muutub Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määrus nr 70
„Tuberkuloosiregistri põhimäärus“ (redaktsioon RT I, 28.05.2011, 11) kehtetuks ja käesoleva
määrusega kehtestatakse uus terviktekst ministri määrusena.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 18 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse tuberkuloosiregistri (edaspidi register) pidamise eesmärk ning registri
nimetus eesti ja inglise keeles.
Lõikes 2 kehtestatakse registri eesmärk. Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse
tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse,
tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja
tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravikäsitluse
hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute
tegemiseks.
Registrisse kogutakse andmeid tuberkuloosijuhtude registreerimiseks. Andmeid kogutakse
kõikide, nii elupuhuselt kui surma järel diagnoositud juhtude kohta. Andmekogusse kogutud
andmete põhjal analüüsitakse tuberkuloosijuhtude ravi kulgemist ja tõhusust. Lisaks riigisisesele
analüüsile on Eestil kohustus andmeid edastada rahvusvahelistele organisatsioonidele, kuna
Eesti tuberkuloosihaigestumust jälgivad ja teiste riikidega võrdlevad ka WHO (Maailma
Terviseorganisatsioon) ja ECDC (Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus). Registri
eesmärki olemuselt muudetud ei ole.
Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas tuberkuloosiregistri eesmärk on
tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks,
haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika korraldamiseks ja
rahvatervisealaseks teadustööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada
tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse.
Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO),
teadusasutused ja Sotsiaalministeerium. Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse,
statistikat ja uurimistöid, töötada välja tervisepoliitika muudatusi ning korraldada
tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse tervishoiuteenuste parem
planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul
tasemel rahvastiku terviseseisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele
ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja teaduslikke uurimistöid.
Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud, et andmeid kasutatakse diagnostika ja ravikäsitluse
hindamiseks. Diagnostika ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, mida ei saa
üksteisest eristada. Jättes välja diagnostika, ei ole võimalik hinnata kui kiiresti sai inimene
kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda,
peatada tuberkuloosinakkuse edasine levik ja ära hoida järgneda võivaid haigusjuhte. Kogutavate
3
andmete põhjal on võimalik planeerida meetmeid diagnostika ja ravikäsitluse tõhustamiseks,
rahvastiku tervise hüveks.
Lisaks on välja toodud, et registri andmeid kasutatakse tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi
levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse mõõtmiseks. Tegemist on epidemioloogiliste
mõistetega, mida kasutatakse rahvastiku hulgas esinevate haiguste ja nende mõjurite
kirjeldamiseks. Mõiste „elulemus“ on asendatud mõistega „elumus“, sest keeleliselt on tegemist
täpsema terminiga, kuigi teadlaste hulgas on laialt levinud pigem „elulemuse“ kasutamine.
Tegemist on eeskätt meditsiinistatistikas kasutatava terminiga, millega väljendatakse
ajavahemikku, millal haige (nt tuberkuloosihaige) võib haiguse diagnoosimise, ravimite,
ravimeetodite või muude haigest sõltumatute tegurite rakendamisega oma eluiga pikendada, seda
võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Elumuse arvutamiseks
kasutatakse muu hulgas suremuse andmeid, mistõttu ei ole mõistet „suremus“ eraldi välja toodud.
Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete alusel saab teha nii epidemioloogilisi
uuringuid kui ka teaduslikke uurimistöid. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd, sealhulgas
rahvastikupõhised uuringud registri baasil ei ole alati epidemioloogilised. Kõik epidemioloogilised
uuringud ei ole teadusuuringud, nt tuberkuloosinakkuse levikut puudutavad epidemioloogilised
uuringud peab tegema Terviseamet, et asuda tegutsema nakkuspuhangu ärahoidmiseks. Registri
andmete põhjal peaks saama teha nii epidemioloogilisi kui teadusuuringuid. Mõlemat tüüpi
uuringute tegemine eeldab isikuandmete linkimist teiste andmekogudega ning saadud andmeid
analüüsides otsuste ja järelduste tegemist. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult
laiapõhjaline, muu hulgas peab olema võimalus kasutada neid teadustöödeks. Välja on toodud
mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise
probleeme.
Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on tuberkuloosiregister ja lõikes 4 selle
ingliskeelne nimetus – Estonian Tuberculosis Register.
Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse ingliskeelset nimetust. Nimetus Estonian
Tuberculosis Registry asendatakse nimetusega Estonian Tuberculosis Register. Inglise keeles
tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu, mida
tähistatakse sõnaga register. Seega on varasema ingliskeelse nimetusega reguleeritud
asutuse/struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu/registri olemasolu ja tähendust.
Paragrahvis 2 sätestatakse registri vastutav töötleja. Kehtivas määruses on vastutav töötleja
Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut (TAI). Põhimäärusega
kavandatud muudatuse järgi määratakse vastutavaks töötlejaks TAI. Muudatus on tehtud lähtuvalt
sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Andmekogu vastutavaks
töötlejaks on edaspidi TAI, kes on selle andmekogu ainus töötleja.
Vastutava töötleja ülesandeid määruses välja toodud ei ole. Vastutava töötleja ülesanded on
järgmised: 1) juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise
eest; 2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning
tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud; 3) vastutab isikuandmete
töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning tagab andmete
kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi
infosüsteemi teiste andmekogudega; 5) andmevahetuse sujumiseks sõlmib kokkuleppeid
õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) vastutab registritoimingute õiguspärasuse ning turbealase
teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 7) täidab muid ülesandeid, mis
jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse.
Paragrahvis 3 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja
arhiveeritud registriandmetest (lõige 1). Registrile esitatavad alusandmed on elektroonsed või
paberil ning paberil andmed kantakse registrisse elektroonselt (lõige 2).
Paragrahvis 4 sätestatakse registri andmete kaitse. See hõlmab:
1) andmete käideldavust, mis tähendab eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal
kasutamiskõlblike andmete õigeaegset ja hõlpsat kättesaadavust (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel
ning vajaliku ja nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile;
4
2) terviklust ehk andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatust ning päritolu autentsust ja
volitamatute muutuste puudumist ning;
3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule või
tehnilisele vahendile.
Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks
rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass
on K1T2S22 ja turbeaste on keskmine (M). Need andmed on võrreldes varasemaga samad.
Paragrahvis 5 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust.
Andmed on informatiivse tähendusega. See on võrreldes seni kehtinud määrusega samad.
Paragrahvis 6 määratakse registrisse andmete esitajad. Registrisse esitavad andmeid
tuberkuloosijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja tuberkuloosihaigeid ravivad
TTO-d ning riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid (lõige 1).
Lisaks on TTO-de hulgas eristatud uuringu teinud laborid, sest nende poolt esitatud andmete
koosseis erineb teiste tervishoiutöötajate poolt esitatud andmetest. Tuberkuloosi korral teevad
uuringuid mükobakterioloogia laborid, kes esitavad andmeid tuberkuloosibakteri mikroskoopilisel
ja külvimeetodil saadud tulemustest, ravimtundlikkusest, tuberkuloosibakteri tüpiseerimise
tulemustest jt.
Lõige 2 sätestab, et käesoleva määruse §-des 7–9 nimetatud andmeid esitatakse 14 kalendripäeva
jooksul alates tuberkuloosi diagnoosimisest või ravi lõpetamisest ning lõikes 3 täpsustatakse
millisel viisil andmeid esitatakse. Seda tehakse nii paberil, elektroonselt kui ka riigi
andmevahetuskihi kaudu. Kui andmeid esitatakse, siis lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või
asutuse e-tempel. Andmete esitaja identimine on vajalik, et tagada andmete õigsuse eest
vastutaja, mille kinnituseks on allkirja lisamine. Samuti tehakse seda inimeste terviseandmete
kaitse huvides.
Paragrahvis 7 sätestatakse TTO-de poolt esitatavad andmed.
Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad tuberkuloosihaige üldandmed.
Isikukood, sünniaeg (kuupäev), sugu, ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasem perekonnanimi
ja isanimi on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks. Kõikidel tuberkuloosiregistrisse kantud elus
või surnud isikutel ei ole isikukoodi. Registris on andmeid alates 1987. aastast, mil isikukoodid veel
puudusid. Tuberkuloosi võivad põdeda isikud, kellel Eesti isikukood puudub mitmetel põhjustel, nt
dokumendid vormistamata, puudub elamisluba, sealhulgas kinnipeetavad, elamisloa taotlejad jt.
Samuti ei ole isikukoodid nende kasutuselevõtust alates jäänud kõigil isikutel samaks. Näiteks, kui
isikukoode välja andma hakati, juhtus päris palju, et isiku sünniaeg sai valesti kirja. Selle vea
avastanud isik lasi endale uue dokumendi teha ja seal on uus (teine) isikukood. Need erinevad
isikukoodid tuleb üheks isikuks (õige isikukoodiga) kokku viia. Seega ei piisa isiku tuvastamiseks
alati ainult isikukoodist, vaja on ka nime, sugu ning sageli varasemaid nimesid, kuna need võivad
aja jooksul muutuda. Registrisse laekub andmeid sama isiku kohta aja jooksul juurde (elumuse
analüüsiks jälgitakse isikut registris kuni surmani) ja seetõttu on võimalik siduda hilisemad
tuberkuloosijuhud isikukoodieelse perioodi haigestumise andmetega nime ja sünniaja alusel.
Rahvastikuregistrisse ja rahvaloenduste käigus kogutakse andmeid rahvuse kohta ning riiklik
statistika esitab andmeid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta ka põhiliste rahvuste järgi.
Sarnaselt käsitletakse ka tervisevaldkonna registreid, mistõttu kuulub rahvus kõigi nende
andmekoosseisu. Sageli on haiguste esinemine rahvuseti erinev. Rahvastiku tervise uurimise
seisukohalt on kohustus neid erinevusi analüüsida ning otsida erinevusi tingivaid põhjuseid ja
tegureid (sh tervisekäitumisest, alkoholi, narkootiliste ainete või tubaka tarvitamisest, toitumisest,
2 K1 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv
tippkoormusel – minutid (1÷10);
T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja
ajakohasuse perioodiline kontroll;
S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on
lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.
5
geneetilistest teguritest tingitud põhjused jm). Välistatud ei ole ka tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja haigete elumuse erinevused rahvuseti. Seega on teave rahvuse kohta oluline
sotsiaalse ebavõrdsuse analüüsimise jaoks.
Register on rahvastikupõhine ja kogutud andmed hõlmavad kõiki Eestis haigestunud (sündinud,
surnud) isikuid olenemata ravikindlustuse või kodakondsuse olemasolust. Eestis on küllalt suur
mitte-eestlaste osakaal ning andmeid ei saa võrrelda ega analüüsida ilma rahvuse kohta andmete
kogumiseta. Rahvuse andmed on olulised rahvastikunäitajad, mis reeglina saadakse isiku enda
ütluse järgi, see on ka isikule kõige arusaadavam. Puuduvaid andmeid täpsustatakse
rahvastikuregistrist.
Lisaks rahvuse andmetele tuleb arvestada viimaste aastate migratsioonilainega kaasnenud
rahvaste rännet, mille korral sünnikoha (registrisse kogutakse teave sünniriigi kohta) andmete
kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustada
haiguste esinemist ja levikut (nt tuberkuloosi esinemine suure tuberkuloosihaigestumusega
riikidest pärinevate isikute hulgas, nakatumine oli toimunud kodumaal väljarändamisele eelnenud
perioodil, nende Eestis sündinud lastel suurem risk saada haigus oma haigestunud ja nakkuslikelt
lähisugulastelt, sest haigus on avaldunud alles pärast kodumaalt väljarändamist). Neid andmeid
peavad oluliseks kõik Lääne-Euroopa riigid, kus tuberkuloosi haigestumise osakaal on hiljuti riiki
sisenenud muudest rahvustest varjupaigataotlejate ja sõjapõgenike ning nende järeltulijate seas
tunduvalt suurem kui riigi põlisrahvastiku seas, samuti võib erineda tervishoiuteenuste
kättesaadavus.
Perekonnaseis, haridus ja elukoht on vajalikud, et analüüsida ebavõrdsust tervises, mis on tingitud
nii sotsiaalsest kui piirkondlikust ebavõrdsusest. Lisaks võimaldab nimetatud näitajate
analüüsimine ka lisateavet võimalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse erisuste kohta eri
piirkondades (maakondlikult). Nimetatud teave on vajalik ka tuberkuloositõrjemeetmete
rakendamiseks ja uute juhtude ärahoidmiseks.
Elukoha puhul kogutakse andmeid rahvastikuregistrist ja lisaks ka andmeid tegeliku elukoha kohta
TTO-delt. See on vajalik, et tagada tuberkuloosinakkusega kokku puutunud isikute teavitamine
nakkusohus viibimise ja tervisekontrolli vajalikkuse kohta. Alates 2018. aastast soovitab ECDC
Euroopa riikidel koguda andmeid tuberkuloosi haigestunud isikute riiki saabumise täpse aja (kui
kuupäev on teadmata, siis aasta) kohta, kui haigestunud isiku sünnimaa pole andmeid esitav maa.
Põhjuseks on viimaste aastate immigratsioonilainega kaasnenud ravimresistentsete
tuberkuloosivormide leviku suurenemine pagulaste, asüülitaotlejate ja sõjapõgenike seas. Praegu
kogutav Eestis elamise aeg aastates (alla aasta, 1–2 aastat, 3–4 aastat ning 5 ja rohkem aastat)
ei võimalda tuvastada täpset Eestisse saabumise aastat või kuupäeva.
Ravikindlustuse olemasolu andmed on vajalikud, sest tuberkuloosi haigestumist mõjutavad paljud
sotsiaalsed riskifaktorid, sh ka ravikindlustus, millest omakorda on tingitud tervishoiuteenuste
ebavõrdne kättesaadavus. Sageli esinevad haavatavatel gruppidel mitmed sotsiaalsed ja muud
riskitegurid koos (nt sõltuvusainete tarbimine, madal haridustase, muu rahvus, ravikindlustuse ja
püsiva elukoha puudumine, töötus jm) ja riskiteguritest ülevaate omamisel saab tõhusamalt ja
suunatumalt rakendada sekkumistegevusi sihtrühmadele haiguse varasemaks avastamiseks ja
tuberkuloosinakkuse leviku peatamiseks.
Lõikes 2 nimetatakse registrile esitatavad tuberkuloosihaige tegevusala ja -koha andmed.
Punkti 1 järgi esitatakse tegevusala – amet ja töökoht diagnoosimisele eelneva kuue kuu jooksul
ja punkti 2 järgi ka asutuse tegevusala ja EMTAK-i (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator)
kood.
Tegevusala on oluline, kuna töökoha või firma nimetus ei pruugi iseloomustada asutuse töö
iseloomu (hoolekande- või sotsiaalasutus, õppe- või huvihariduse asutus jm), mille puhul on vajalik
tegutseda tuberkuloosinakkuse edasise leviku peatamiseks.
Kui tuberkuloosi haigestunud isik on laste- või õppeasutuse õpilane või hoolekandeasutuse
hoolealune, on vaja lisaks asutuse tegevusalale ja EMTAK koodile lisada ka asutuse nimi ja
aadress.
Kuna Eestis kehtib ühekordne andmete kogumise printsiip ja alates 14.03.2013 kogub Eestis
tuberkuloosi haigestumise andmeid ainult tuberkuloosiregister (Vabariigi Valitsuse määrus 14.
6
märtsi 2013. a määrus nr 40). Samas on tuberkuloosiregistril kohustus Terviseametile edastada
isikustatud andmed, kui tegu on tuberkuloosipuhangu ohuga, st kui Terviseametil on vaja teha
epidemioloogiline analüüs ja asuda tegutsema, et hoida ära eriti ohtliku nakkushaiguse puhangut,
st kui nakkuslik tuberkuloos on diagnoositud järgmistel juhtudel: laste- või õppeasutuse õpilane,
hoolekandeasutuse hoolealune.
Punkti 3 kohaselt esitatakse asutuse aadress, kui samast töökollektiivist või asutusest on
tuberkuloosi haigestunud rohkem kui üks isik või kui haigestunud on haridusasutuse,
tervishoiuteenust osutava asutuse või hoolekandeasutuse töötaja või toidukäitleja. Punktide 4 ja 5
kohaselt esitatakse asutuse nimi ja aadress, kui isik viibib hoolekande- või kinnipidamisasutuses
või õpib haridusasutuses.
Eestis kogub tuberkuloosi haigestumise andmeid ainult tuberkuloosiregister, samas on
tuberkuloosiregistril kohustus Terviseametile edastada isikustatud andmed, kui on tegu
tuberkuloosipuhanguga või -puhangu ohuga ehk juhul, kui Terviseametil on vaja teha
epidemioloogiline analüüs ja asuda tegutsema, et hoida ära eriti ohtliku nakkushaiguse edasist
levikut. Eriti on see vajalik juhtudel, kui nakkuslik kopsutuberkuloos on diagnoositud järgmistel
isikutel:
- laste- või õppeasutuse töötaja;
- tervishoiuteenuse osutaja;
- hoolekandeasutuse töötaja;
- toidukäitleja;
- kui samast töökollektiivist või asutusest on tuberkuloosi haigestunud rohkem kui üks isik.
Punkti 6 järgi esitatakse andmed elamisviisi kohta. Elamisviis tähendab seda kas tuberkuloosi
haigestunud isikul on püsiv elukoht või juhuslik elukoht ning kas tegu on kodutu või immigrandiga.
Punkti 7 järgi esitatakse varasem viibimine kinnipidamiskohas, märkides tuberkuloosihaige ütluste
kohaselt „jah“, „ei“ või „pole teada“. See on vajalik, et välja selgitada patsiendi kuulumist
haavatavasse rühma.
Punkti 8 järgi esitatakse andmed teadaoleva tuberkuloosikontakti kohta. Tegemist on
täpsustusega teadaoleva tuberkuloosikontakti kohta, nt perekontakt, töökontakt või muu kontakt,
samuti märgitakse, kui patsiendil puudus varasem kontakt tuberkuloosihaigega. See on vajalik
nakkuse levikuteede väljaselgitamiseks.
Punkti 9 järgi esitatakse andmed kopsutuberkuloosi põdeva patsiendi diagnoosimise ning
ravieelsel nakkuslikul perioodil reisimise ja välisriigis viibimise kohta. Reeglina peetakse
nakkuslikuks perioodiks kolme kuud enne ravi alustamist. Kui kopsudes on hulgaliselt lagunemisi
ja köha ning esineb muid kaebusi, mis on kestnud kauem, võib nakkuslik periood olla ka pikem, nt
kuus kuud. Täpsema nakkusliku perioodi pikkuse määrab raviarst uuringuandmete põhjal.
Nakkusliku perioodi pikkuse alusel selgitatakse välja võimalikud kontaktsed ning teavitatakse neid
nakkusohus viibimisest ja tervisekontrolli vajadusest.
Tuberkuloosi puhul on tegu õhu teel leviva piisknakkusega ja rahvusvahelistest kohustustest
tulenevalt on riikide kohus teavitada, kui nakkusohtlik tuberkuloosijuht on diagnoositud inimesel,
kes on nakkuslikul perioodil reisinud (sh viibinud lennu-, laeva-, bussi- või autoreisil kestusega 8
tundi või kauem, lennureisil arvestatakse 8 tunni sisse ka lennu ooteaeg lennujaamas) või kui
nakkuslikku tuberkuloosi põdev isik on nakkuslikul perioodil elanud, töötanud või õppinud välisriigis
(22.10.2013 jõustunud otsus nr 1082/2013/EL, rakendusotsus 2017/253, Euroopa Komisjoni
soovitus C(2017) 4197, 23.06.2017).
Otsust nr 1082/2013/EL kohaldatakse rahvatervisealaste meetmete suhtes tõsiste piiriüleste
terviseohtude korral, mis kuuluvad mis tahes järgmistesse kategooriatesse:
a) bioloogilist päritolu ohud, mille hulka kuuluvad:
i. nakkushaigused;
ii. nakkushaigustega seotud antimikroobne resistentsus (AMR).
Antud asjaolu on aluseks epidemioloogilise uuringu tegemiseks, nakkuskontaktsete
väljaselgitamiseks ja neile nakkusohust viibimisest teavitamiseks, kui nad on nakkusallikaga samal
lennureisil viibides istunud samas reas või kaks rida ees- või tagapool.
7
Nimetatud otsus kohustab liikmesriike Euroopa Komisjoni varajase hoiatamise ja reageerimise
süsteemi (EWRS) kaudu teavitama nakkuslikest rahvatervise ohtudest, mis võivad levida
piiriüleselt, sh ohustada lennu- või muul reisil viibinud teiste riikide kodanikke. Need andmed on
tuberkuloosiregister kohustatud edastama Terviseametile, kes Eestis vastutab EWRSi kaudu
teabe edastamise ja vastuvõtmise eest.
Kui tuberkuloosihaige isik on nakkuslikul perioodil enne tuberkuloosi diagnoosimist ja ravi algust
reisinud, välisriigis elanud, töötanud või õppinud, edastatakse vastav info asukohamaa vastutavale
asutusele, et epidemioloogilise uuringu (kaardistamise) teel välja selgitada nakkusohus viibinud
isikud, kes on nakkuslikku kopsutuberkuloosi põdeva haigega enne tema ravi algust kokku
puutunud, neid nakkusohust teavitada ja teha tervisekontroll.
Lõikes 3 nimetatakse registrile esitatavad tuberkuloosihaige riskitegurite andmed.
Punkti 1 järgi esitatakse andmed immuunusust mõjutavate tegurite kohta, mis võisid soodustada
tuberkuloosi haigestumist, näiteks immuunsust mõjutav ravi, keemiaravi, kiiritusravi, bioloogiline
ravi, ravi glükokortikoididega jt.
Punkti 2 järgi kogutakse andmeid sõltuvusainete kasutamise kohta, näiteks kas tuberkuloosihaige
suitsetab, tarvitab narkootilisi aineid või kuritarvitab alkoholi.
Lõikes 4 nimetatakse registrile esitatavad tuberkuloosihaige haigestumise, ravi ja surma andmed.
Kogutavad andmed on vajalikud tuberkuloosi diagnoosi ja paikme täpsustamiseks ning ravi
tulemuste, ravi efektiivsuse ja ravi käigu analüüsimiseks, samuti haigestumise andmete
edastamiseks WHO-le ja ECDC-le. Lisaks on kogutavad andmed vajalikud, et tagada
andmekvaliteeti, st kas tegu on esmase või korduva haigestumise juhuga, kas tegu on kopsu- või
kopsuvälise haiguse vormiga, kas tegu on ravile alluva või ravimresistentse tuberkuloosivormiga.
Punktide 1 ja 3 (kaasuva haiguse ja seisundi puhul) järgi esitatakse diagnoosi koodid
rahvusvahelises haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilises klassifikatsioonis (RHK)
sätestatud diagnooside järgi, samuti tuberkuloosi paige. Andmed on vajalikud haiguse ulatuse
määramiseks ja analüüsimiseks.
Punkti 2 järgi esitatavad täpsustavad andmed – kopsutuberkuloosi leid, vorm ja lagunemine – on
vajalikud kopsutuberkuloosi ulatuse määramiseks ja analüüsimiseks, st kas haigus on
diagnoositud varajases staadiumis või kaugelearenenud vormina.
Punkti 4 järgi esitatakse diagnoosimise viis ja kuupäev järgmises vormis: tuberkuloos diagnoositud
kaebustega arsti poole pöördumisel, profülaktiliselt, kontaktsena või pärast surma. Andmed on
vajalikud nakkuse ülekandeteede väljaselgitamiseks.
Punktides 5–20 nimetatud andmed on vajalikud tuberkuloosiravi käigu, kasutatud ravimite ja
ravitõhususe hindamiseks, samuti ravi ebaõnnestumise põhjuste väljaselgitamiseks ja edaspidiste
tervishoiukorralduslike otsuste tegemiseks.
Lõikes 5 nimetatakse registrile esitatavad andmed nende tehtud uuringute kohta, mille alusel on
tuberkuloosihaigel tuberkuloos diagnoositud ja millises materjalis on avastatud
tuberkuloositekitaja.
Punktis 1 nimetatud röga või muu materjali uuringud näitavad millise materjali uurimise alusel
tuberkuloosi diagnoos kinnitus.
Punktis 2 nimetatud histoloogilise uuringu tulemus on vajalik neil juhtudel, kui mükobakterioloogia
laborisse on materjal jäänud saatmata, kuid kudede histoloogilisel uuringul diagnoositakse
tuberkuloosile viitav leid (proovitükis, operatsioonimaterjalis või lahangu leiuna), sellise uuringu
järel diagnoositud tuberkuloos on kodeeritud histoloogiliselt kinnitunud tuberkuloosina.
Punkti 3 järgi esitatakse HIV-testi tegemise teave – selle tulemus ja kuupäev. Kogutakse HIV-testi
andmeid, see tähendab HIV-positiivsel kuupäev, kui diagnoositi esmakordselt HIV-kandlus, HIV-
negatiivse vastuse korral testi tegemise kuupäev. HIVi andmed on vajalikud hindamaks
kaksikdiagoosiga patsientide osakaalu, sest HIV-positiivsetel on suurem risk haigestuda
8
tuberkuloosi. HIV-i testimise andmeid tuberkuloosihaigetel koguvad nii WHO kui ECDC, kellele
register andmeid esitab.
Punkti 4 järgi kogutakse täiendavat teavet HIV-positiivsel tuberkuloosihaigel antiretroviirusravi
alustamise kohta – kuupäev, immuunsuse näitajad tuberkuloosiravi alustamisel. Antiretroviirusravi
andmed on vajalikud, et hinnata kas isik sai eelnevalt HIV-ravi või oli eelneva HIV-ravi katkestanud.
Immuunsuse näitajatest CD4 rakkude arv näitab inimese immuunsuse seisundit tuberkuloosi
diagnoosimisel ja viiruskoormus seda, kui nakkav on isik. Kui patsient oli eelnevalt HIV-ravil, on
adekvaatse ravi korral viiruskoormus alla määratava ja CD4 rakkude arv üle 500. Kui CD4 rakkude
arv on väiksem, on tegu AIDS-i haigestumisega.
Lõikes 6 nimetatakse registrile esitatavad tervishoiuteenuse osutaja asutuse ja andmete esitamise
andmed. See võimaldab tuberkuloosi diagnoosimise ja ravi andmeid analüüsida asutuste kaupa,
samuti võimaldab osaliste andmete esitamise korral esitada täpsustavaid järelepärimisi
andmekvaliteedi tagamiseks.
Paragrahv 8 sätestab registrisse riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ja uuringu teinud
labori esitatavad andmed.
Lõikes 1 nimetatakse andmed, mida esitavad riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid.
Punkti 1 järgi esitatakse registrile § 7 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetatud tuberkuloosihaige
üldandmed. Selgitused on § 7 lõike 1 juures.
Punktis 2 nimetatakse registrile esitatavad surmaandmed. Selgitused on § 10 lõike 2 juures.
Lisaks kogutakse andmeid tuberkuloosibakteri leiu ja histoloogilise uuringu tulemuse kohta, kui
ekspertiisiasutus on vastavad uuringud teinud. Need kinnitavad tuberkuloosi diagnoosi
surmapõhjusena või kaasuva haigusena.
Lõige 2 sätestab registrile esitatavad uuringumaterjali ja uuringu tulemuse andmed, mida esitavad
uuringu teinud laborid.
Punktide 1–4 järgi kogutakse andmeid uuringumaterjali üheseks tuvastamiseks. Uuringu tegemist
ja tulemusi kirjeldavaid andmeid kogutakse punktide 5–10 järgi.
Punktis 5 nimetatud „mikroskoopilise uuringu tulemus“ on võrreldes kehtiva määrusega muudetud.
Varasem nimetus „skoopia tulemus“ asendatakse mõistega „mikroskoopilise uuringu tulemus“,
sest uus väljend on täpsem. Vastav sõnastus on läbi arutatud ja tuberkuloosi ravijuhendi töörühm
on selle heaks kiitnud.
Punktis 6 nimetatud külvide tulemuste andmeid kogutakse järgmises vormis: positiivne, negatiivne
või tegemata.
Punktis 7 nimetatud haigustekitaja liigi all kogutakse andmeid mükobakteri liigi kohta, nt
Mycobacterium Tuberculosis, Mycobacterium bovis, Mycobacterium Africanum, mis kõik võivad
põhjustada inimesel tuberkuloosina avalduvat haigestumist.
Punktis 8 nimetatud ravimtundlikkuse andmeid ravimite kaupa nii fenotüübilise kui genotüübilise
metoodika järgi on võrreldes kehtiva määrusega täiendatud. Juurde on lisatud „nii fenotüübilise kui
genotüübilise metoodika järgi“. Täiendus on tehtud seetõttu, et see on täpsem ning genotüübilise
metoodika alusel tehakse kiirtestid ja põhiravimite resitentsuse analüüsid. Vastav sõnastus on läbi
arutatud ja tuberkuloosi ravijuhendi töörühm on selle heaks kiitnud. Andmed esitatakse vormis:
tundlik või resistentne.
Punkti 9 järgi esitatakse tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemused. Kehtivas määruse loetelus
olevad nimetused (tüve number, RFLP kood, Beijng tüvi, klaster) jäetakse välja, sest viimastel
aastatel on lisandunud uued meetodid, nt fingerprinting, MIRU-VNTR meetod, kogu genoomi
sekveneerimine (whole genome sequencing) jt. Vanemaid meetodeid enam ei kasutata ja uusi
lisandub vastavalt teaduse arengule. Seetõttu ei ole loetelu lisamine otstarbekas.
Tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemused võimaldavad tuvastada nakkusallikat ja välja
selgitada nakkuse leviku teid.
Punktis 10 on nimetatud M. tuberculosis`e gammainterferooni määramise (IGRA-test) testi
tulemus. Varasem nimetus „Quantiferon testi tulemus“ asendatakse nimetusega „M. tuberculosis`e
gammainterferooni määramise (IGRA-test) testi tulemus“. Uus väljend on täpsem. Vastav
sõnastus on läbi arutatud ja tuberkuloosi ravijuhendi töörühm on selle heaks kiitnud. Quantiferon
test on ühe firma poolt toodetav IGRA-test, mis võimaldab määrata tuberkuloosi nakatumist.
9
Punktides 11–12 nimetatud andmed on uuringu tellija (TTO nimi ning tervishoiutöötaja ees- ja
perekonnanimi) ja uuringu tegija (TTO nimi) kohta. Täpsemad selgitused on § 7 lõike 6 juures.
Paragrahvis 9 määratakse registrile andmeid esitavad muud isikud.
Lõikes 1 sätestatakse rahvastikuregistri poolt edastatavate andmetena § 7 lõike 1 punktides 1–10
nimetatud isiku üldandmed, samuti varasemad ees- ja perekonnanimed, isanimi, isiku Eestist
lahkumise andmed ning surmakuupäev. Rahvastikuregistrist päritakse andmeid registri andmete
õigsuse kontrollimiseks ja täpsustamiseks, kui need ei laeku TTO-delt või riikliku ekspertiisiasutuse
kohtuarstliku ekspertiisi tegijatelt, samuti selleks, et eristada Eestis alaliselt elavaid isikuid ja
välismaalasi. Täiendavad selgitused on § 7 lõike 1 juures.
Isanimi on vajalik erandjuhtudel, eelkõige venekeelsete / vene rahvusest isikute puhul. Isanime
kasutatakse ka isiku üheseks tuvastamiseks ning eelneva alusandmestiku ja juhtudega
kokkuviimiseks.
Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise kuupäev – 2018. aastal soovitab ECDC Euroopa riikidel
koguda andmeid tuberkuloosi haigestunud isikute riiki saabumise täpse aja kohta (kui kuupäev on
teadmata, siis aasta), kui haigestunud isiku sünnimaa pole andmeid esitav maa. Põhjuseks on
viimaste aastate immigratsioonilainega kaasnenud ravimresistentsete tuberkuloosivormide leviku
suurenemine pagulaste, asüülitaotlejate ja sõjapõgenike seas. Praegu kogutav Eestis elamise aeg
aastates (alla aasta, 1–2 aastat, 3–4 aastat ning 5 ja rohkem aastat) ei võimalda saada täpset
Eestisse saabumise aega.
Isiku kontaktandmed on vajalikud, sest neid edastatakse Terviseametile, kes korraldab
sekkumistegevusi ja tuberkuloositõrjet ning selgitab välja nakkusohus viibinud isikud. Eestis kehtib
ühekordne andmete kogumise printsiip ja Eestis kogub tuberkuloosi haigestumise andmeid ainult
tuberkuloosiregister. Samas on tuberkuloosiregistril kohustus edastada Terviseametile isikustatud
andmeid, kui on tegu tuberkuloosipuhangu ohuga. Seda juhtudel, kui Terviseametil on vaja teha
epidemioloogiline analüüs ja asuda tegutsema, et ära hoida eriti ohtliku nakkushaiguse puhangut,
st kui nakkuslik tuberkuloos on diagnoositud järgmistel juhtudel ja järgmistel isikutel: laste- või
õppeasutuse õpilane; hoolekandeasutuse hoolealune; laste- või õppeasutuse töötaja;
tervishoiuteenuste osutaja; hoolekandeasutuse töötaja; toidukäitleja; kui samast töökollektiivist või
asutusest (näiteks sotsiaalmajutuse asutus, kontor vms) on tuberkuloosi haigestunud rohkem kui
üks isik.
Surmakuupäev on vajalik registri andmete täpsustamiseks ja andmekvaliteedi tagamiseks, samuti
selleks, et kontrollida kas registris olev isik on surnud või mitte.
Lõikes 2 sätestatakse surma põhjuste registri poolt registrile edastatavad andmed isiku surma,
selle põhjuste (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning surma soodustanud olulised seisundid) ja
surma põhjuse määramise kohta.
Samuti edastatakse surma põhjuse määranud tervishoiuasutuse andmed, mis on vajalikud
andmete täpsustamiseks. Kogutavate andmetega tagatakse registriandmete täielikkus ja
registreeritakse surma järel diagnoositud tuberkuloosijuhud. Kui need on ekspertiisiasutuse poolt
jäänud saatmata, saab esitada täpsustava järelepärimise. Surmaandmete alusel saab analüüsida
tuberkuloosisuremust, tuberkuloosihaigete surmapõhjuseid (nt surnud tuberkuloosi või muul
põhjusel, nt kasvaja või AIDS vms) ja tuberkuloosihaigete elumust. Tuberkuloosihaige üldandmete
edastamine on vajalik ka isiku üheseks tuvastamiseks.
Lõikes 3 määratakse andmevahetuse toimumine andmeandjatega. See toimub riigi
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust
võimaldavat viisil.
Paragrahvis 10 sätestatakse andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete
muutmine ja ebaõigete andmete parandamine. Läbi lõigetes toodud ülesannete vastutab registri
vastutav töötaja registriandmete täielikkuse ja kvaliteedi eest.
10
Lõige 1 sätestab, et vastutav töötleja kannab andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast
andmete saamist. Kui andmeid ei vahetata infosüsteemide vahendusel, kannab vastutav töötleja
kannab edastatud andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast andmete saabumist.
Lõikes 2 tuuakse välja, et andmete esitamise juhised avaldab vastutav töötleja oma kodulehel, mis
hõlmab ka andmete kogumise vormi. Juhised on suunatud andmete esitajatele. Samuti on
avaldatud vormi kasutamine neile kohustuslik.
Lõike 3 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja.
Lõige 4 kehtestab registrisse kantud andmete muutumise korral kande parandamise tähtaja, s.o
14 kalendripäeva. Muudetud andmete esitajaks on andmete esitajad ja kanded parandab vastutav
töötleja. Võrreldes kehtivas põhimääruses sätestatuga (30 kalendripäeva jooksul) on tähtaega
lühendatud, sest praktikas toimub see kiiremini kui 30 kalendripäeva jooksul. Lisaks võimaldab see
kiirendada andmete kasutusele võtmist.
Lõike 5 kohaselt on registri vastutaval töötlejal registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks
ja andmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitajatele täpsustavaid päringuid seaduses
sätestatud korras.
Lõikes 6 tuuakse välja, et kui andmete edastamine ei toimu infosüsteemide vahendusel, siis
parandab vastutav töötleja ebaõiged andmed peale õigete andmete saamist. Andmekogude
vahendusel toimuvad kande uuendamised infosüsteemist uute andmete saatmisel.
Paragrahv 11 reguleerib registriandmete logimist. Selle kohaselt tagab vastutav töötleja
infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja
kustutamise kohta. Oluline on tagada tuvastatus ka muutja ja muudetava aja osas.
Paragrahv 12 sätestab juurdepääsu andmetele ja andmete väljastamise korra.
Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele ja nende väljastamine. Selle kohaselt
võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega,
arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Samas on rahvatervise seaduses andmete
väljastamise ulatust piiratud, püüdes kaaluda andmevajaduste tegelikku mahtu. Kuna
terviseandmed on delikaatsed andmed ning see võib kahjustada olulises osas nii isiku kui ka tema
lähedaste eraelu, on rahvatervise seaduses täiendav piirang. Seaduse § 141 lõike 2 kohaselt
tagatakse andmete kättesaadavus järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud
andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid
väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks“ (vastav säte on lisatud seaduse eelnõuga 778 SE).
Nii tuleneb isikuandmete mõiste ja töötlemise üldised põhimõtted andmekaitse üldmäärusest,3
samas teadustööde täpsustus siseriiklikust isikuandmete kaitse seadusest ning omakorda teeb
erisused rahvatervise seadus.
Nii tuleb andmekogule juurdepääs tagada nt olukorras, kus andmetöötluse protsesse soovib
hinnata Andmekaitse Inspektsioon või küberturvalisuse seaduse alusel Riigi Infosüsteemi Amet.
Samas andmete väljastamine toimuks piiratult, vastavalt rahvatervise seaduse alusel toodud
piirangutele. Nii ei korrata siin mõisteid ega seda, mida reguleerib kas andmekaitse üldmäärus
(andmesubjekti osas) või siseriiklik isikuandmete kaitse seadus (teadustöö, ajaloouuring).
Lõike 2 kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja.
Lõige 3 sätestab, et vastutav töötleja tagab avalikkusele registri andmetele ligipääsu asutuse
veebilehe kaudu. Andmed avaldatakse statistiliste väljavõtetena isikustamata kujul. Samuti
avaldatakse andmeid andmete kasutajatele TAI tervisestatistika ja -uuringute avalikus
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst).
11
andmebaasis. Säte reguleerib statistiliste andmete avaldamist asutuse veebilehel, mitte registri
aktiivandmeid.
Lõike 4 kohaselt tuleb vastutaval töötlejal pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal,
millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. Muul moel
töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming
registri andmetega.
Paragrahvis 13 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logiandmete säilitamise tähtajad.
Lõikes 1 määratakse registrisse kantud andmete tähtajatu säilitamine alates andmete registrisse
kandmisest.
Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ja andmete
täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on
vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste
riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute
tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas
võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest.
Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel
eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat
ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas,
võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise
muudatusega, kuna registris säilitatakse ka kehtiva põhimääruse alusel andmeid tähtajatult.
Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks
põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid
tähtajatult on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast
haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis).
Säilitatavatel andmetel on keskne roll, sest:
- seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste
kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada
erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab
andmekogu lingitavust teiste registritega ja varem kogutud andmete ning isikustatud andmete
olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimine eri uuringute käigus annab võimaluse
ühendada andmeid isikutasandil, mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike,
väliskeskkonna ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku
sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk
kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid
rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või
mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga
tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik erinevate põlvkondade
isikustatud andmeid ja korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel,
et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende;
- võimaldab võrdlust teiste riikide andmestikega. Registri andmestik hõlmab ideaaljuhul kõiki
Eestis diagnoositud haigus- ja surmajuhte ning selle abil saab teha mitmeid haigestumuse,
elumuse ja suremuse võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega.
Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel
ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja aegreas
joonistuvate mustrite jälgimine määravad kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad
lähenemisviisid tervise kaitsel.
Lõikes 2 sätestatakse, et registri alusandmeid (elektroonsed ja paberil) säilitatakse tähtajatult.
Alusandmete tähtajatu säilitamine on vajalik, sest andmete tõlgendamisel ja kontrollimisel on
vajadus ka aastaid hiljem algandmete juurde tagasi minna. Kõik paberil alusandmed ei ole
elektroonselt registrisse kantud, vaid seda tehakse aja jooksul. Algandmete juurde tagasi mineku
vajadus tuleneb ka näiteks haiguste diagnoosimise kriteeriumite, ravimeetodite ja haiguste
12
klassifikaatorite muutumisest, et tagada andmete ajas võrreldavus. Isik võib elu jooksul mitu korda
haigestuda ja kõiki alusandmeid ei ole registrisse kantud, sest registril on andmed alates 1987.
aastast. Varasemate haigusjuhtude omavaheline sidumine on vajalik isiku tervikkäsitluse jaoks.
Näiteks kui isik haigestus esimest korda 1980ndatel ja uuesti haigestus 2000ndatel, on registri
alusandmete põhjal võimalik see isik siduda varasemate juhtudega ja ühtlasi tema andmed
registrisse kanda.
Samuti on järjest sagenenud andmete kasutamine näiteks teadustööks, mille käigus
registriandmeid lingitakse kokku teiste andmekogudega. Tänu sellele on välja tulnud ebakõlasid,
mida on võimalik alusandmete põhjal kontrollida ja vajaduse korral korrigeerida. Seega paraneb
andmete kasutatavusega ka registriandmete kvaliteet. Terviseregistrite kui teiseste andmeallikate
alusdokumendid omavad püsivat teadus-, ajaloo- ja kultuuriväärtust.
Lõikes 3 sätestatakse registri logiandmete säilitamine kuni viis aastat alates andmete tekkimisest.
Paragrahv 14 kehtestab, et järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud
korras.
Paragrahv 15 kehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga,
rahastatakse selle pidamist (sh arendusi ja hooldamist) vastutavale töötlejale selleks eraldatud
riigieelarve vahenditest.
Paragrahv 16 sätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andmed antakse üle avalikku arhiivi või teise
andmekogusse või hävitatakse ning määratakse selleks kindel tähtaeg. Andmete üleandmisel
määratakse eraldi otsusega vastav kord ja tähtaeg. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud
korras.
Paragrahv 17 kehtestab määruse üleminekusätted. Selle järgi tagatakse ka seni kogutud andmete
(Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määrus nr 69) säilitamine tähtajatult, et vältida säilitamise
tähtaegades segadust. Seega jäävad nii seni registris säilitatud andmed kui ka tekkinud
alusandmed registrisse tähtajatult.
Paragrahv 18 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Jõustumine
on seotud seaduse eelnõu 778 SE jõustumisega.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise
eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja andmete säilitamise tähtajad. Tagamaks, et
isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning
neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse
üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk.
4. Määruse mõjud
Mõju sihtrühm: rahvastik
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika
otsuste tegemiseks, võttes tuberkuloositõrjemeetmeid, et vähendada nakkuse levikut, analüüsida
tuberkuloositõrjemeetmete ja ravi tõhusust. Rakendatud tegevuste tulemusena paraneb rahvastiku
terviseseisund. Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku
tervisele ja heaolule.
13
Mõju sihtrühm: Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse Tervise Arengu Instituudi töötajad
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Tuberkuloosi näol on tegu eriti ohtliku nakkushaigusega (vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja
tõrje seadusele). Registriandmete põhjal saab jälgida tuberkuloosihaigestumuse ja -suremuse
trende Eestis, rakendatud tuberkuloositõrjemeetmete ja raviskeemide tõhusust, muu hulgas
ravimresistentsete tüvede arengut ja levikut, ning planeerida uute meetmete väljatöötamist. Samuti
võimaldavad kogutud andmed võrrelda tuberkuloosihaigestumuse andmeid Eestis teiste riikide
vastavate näitajatega ajas, kuna register esitab tuberkuloosi haigestumise, ravimresistentsuse,
ravitulemuste ja tuberkuloositõrjemeetmete kohta igal aastal andmed ja raporti WHO-le ja ECDC-
le.
Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, seega ei too see kaasa ka
töökorralduslikke muudatusi Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse töötajatele ega
tervisevaldkonna poliitikakujundajatele.
Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Käesolevas määruses tehtavate muudatustega ei lisandu uusi kohustusi TTO-dele, samuti ei
muutu nende jaoks registrile andmete esitamine, mida nad teevad endistviisi. Kuna tuberkuloosi
näol on tegu eriti ohtliku nakkushaigusega (vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seadusele), on andmete esitamine kohustuslik, et tagada ülevaade Eestis diagnoositud ja ravitud
tuberkuloosijuhtude üle.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete
töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Muutub vaid vastutav töötleja, kes on
seni olnud volitatud töötleja rollis ning tunneb hästi olemasolevaid protsesse ja andmete töötlemise
tingimusi.
Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. Lisaks, tegemist ei ole uue loodava
andmekoguga, vaid pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu ja
toimub olemasolevate protsesside alusel. Iga tuberkuloosiregistriga kokku puutuv töötaja omab
eriliiki andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus
võrreldes varasemaga sisuliselt ei muutu. Vastupidi, tänaseni täitis volitatud töötleja suures osas
neid ülesandeid, mida asutakse uue määruse kohaselt nüüd täitma. Just TAI eesmärkide4
täitmiseks on nimetatud register vajalik. Volitatud töötlejana on TAI juba seni rakendanud parimat
praktikat ning taganud sisemiste korraldustega optimaalseima andmetöötluse reeglid. Iga
registritoiminguga tegeleb määratud isik, mistõttu ei teki vastutava töötleja rolli muutumisel
andmetöötlusele suurt ohtu, sest töötlemise ulatus ega sagedus ei muutu ning isikuandmete
töötlemise laad, ulatus, kontekst ja eesmärk jäävad samaks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja
infotehnoloogilise arendustegevusega. Tuberkuloosiregister on juba tegutsev register, mida
rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest, selleks on TAI eelarves ette
nähtud 48 000 eurot.
6. Määruse jõustumine
4 Tervise Arengu Instituudi põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014010
14
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks e-posti teel Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Arstide Liidule, Eesti
Haiglate Liidule, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Kopsuarstide Seltsile, Eesti
Laborimeditsiini Ühingule ja Tervise Arengu Instituudile.
Eelnõu kooskõlastuse käigus edastatud märkuste või ettepanekute kohta koostati vastav
kooskõlastustabel, milles on selgitatud arvestamise või mittearvestamise põhjused (seletuskirja
lisa). Kooskõlastust või märkuste mittesaatmist loeti vaikimisi kooskõlastuseks. Kooskõlastustabel
on esitatud seletuskirja lisana.
15
Tervise- ja tööministri määruse „Tuberkuloosiregistri põhimäärus“
seletuskirja lisa
Lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise/mittearvestamise põhjus
Rahandusministeerium
1. Registrite põhimääruste uuendamine on seotud Teadmiseks võetud.
isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega.
Lisaks isikuandmete kaitse küsimustele on üle
vaadatud andmekoosseisude kirjeldused ja struktuur,
kuid SOMi kinnitusel olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei
ole.
2. Iseendast võime määrused kooskõlastada, kuid Teadmiseks võetud.
seejuures tuua välja mõned asjaolud, mh. vajadus
konsolideerida keskmises perspektiivis andmekogud ja
registrid TEHIKusse. Registrite põhimäärused
peegeldavad ka uuendatud versioonis praeguseks
välja kujunenud olukorda.
3. Võrreldes praeguse töökorraldusega muutub kolmel Selgitame, edaspidi muutub andmekogude (vähiregister,
registril vastutav töötleja (SOMi asemel TAI). Registrite tuberkuloosiregister ja vähi sõeluuringute register)
vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI) vastutav töötleja, mis on määratud lähtuvalt sellest, kelle
(müokardiinfarktiregistri puhul vastutav töötleja Tartu ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud,
Ülikooli Kliinikum). Samas on suur osa antud juhul Tervise Arengu Instituut. Volitatud töötleja
sotsiaalministeeriumi IKT teenuste kompetentsist, jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistrile, kuna
selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline
samuti andmekogudest ja infosüsteemidest on
isik – Tartu Ülikool. Seega on muudetud andmekogude
konsolideeritud Tervise ja heaolu Infosüsteemide
volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks, kui volitatud
Keskusesse (TEHIK). töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus.
Käesoleval juhul vaadati üle vastutava töötleja
muudatused, volitatud töötleja muudatus saab toimuda
vaid juhul, kui see on kooskõlas ka tegeliku olukorraga.
Täna ei ole kõikide registrite tegevus IT osas TEHIKule
delegeeritud, seetõttu ei ole tegemist formaalse vaid
sisuliste ülesannete ümberjagamisega.
4. Võime praegu nõustuda, et mitmel põhjusel, Teadmiseks võetud.
muuhulgas TAI registrite terviklikkuse ja kvaliteedi Andmekogude arenduste konsolideerimise osas ei ole
tagamiseks võib selline tööjaotus olla hetkel samme kokku lepitud.
otstarbekas. Sellele vaatamata teeme ettepaneku Müokardiinfarktiregister on täna majutatud TÜKi juures,
kaaluda võimalust SOM valitsemisala kõigi sest on Kliinikumi infosüsteemi osa. Antud andmekogu
andmekogude ja registrite konsolideerimist TEHIKusse TEHIKu poolt üle võtmiseks on eelnevalt vajalik teha
arendustöid. Kuna praegune tööjaotus on toiminud alates
eelolevatel aastatel. Igal juhul peab aga olema
antud andmekogu loomisest, siis ilma eelneva analüüsita
arendustega tagatud TAI registrite ja tervise
ei ole otstarbekas seda TEHIKu poolt üle võtta, seega
infosüsteemi ühilduvus ning koostoime võimekus. Ei eeldab kuluhinnangute tegemist. Ülesannete ületoomine
ole selge, miks peaks müokardiinfarktiregister võib tähendada ka lisakulu, mistõttu see eeldab eelnevat
paiknema edaspidi jätkuvalt TÜK juures (volitatud protsessi ja kokkuleppeid. Lisaks, konsolideerimine tuleb
töötleja) – iseendast peaks selle keskmises läbi viia sisuliselt ning õigusakt saab kajastada tegelikku
perspektiivis üle võtma SOM/TEHIK. olukorda.
5. Eeltoodu kontekstis võib näit. välja tuua, et ühe TAI Teadmiseks võetud.
registri puhul saadakse kliinilised andmed TISist (vähi Nimetatud erisused tulenevad andmekogu loomise hetkel
sõeluuringute register), teiste puhul aga otse olnud võimekusest. Vähi sõeluuringute register on loodud
tervishoiuteenuste osutajatelt (tuberkuloosiregister, neist viimati, mil ka tehniline võimekus oli suurem kui
vähiregister, müokardiinfarktiregister). varasemalt asutatud andmekogud.
Müokardiinfarktiregister saab lisaks osa kliinilisest Müokardiinfarktiregistri andmete täiendamine Eesti
Haigekassa kliiniliste andmetega on lisatud, sest ka TISi
teabest Eesti Haigekassa andmekogust, mitte TISst.
andmehõive tõstmine on pidevas protsessis.
6. Seoses vastutava töötleja muutumisega tuleb Mittearvestatud.
seletuskirjas täpsustada, kas määruse jõustumisest Vastutava töötleja muutumisel ei muutu tänane
tulenevalt muutuvad ka SOM valitsemisala kulumudelid andmekogude rahastamissüsteem TAI eelarvest, seega
ning kas sel võib olla mõju 2019. a RE vahendite ei muutu SoMi valitsemisala kulumudelid.
jaotusele programmide vahel
16
7. Palume edaspidi tagada, et kõigi käesolevate registrite Teadmiseks võetud.
arendusvajaduste ja selleks taotletavate riigieelarve Selgitame, andmete esitamise võimalus paberil
ressursside menetlemine toimuks valitsemisala ja (vähiregister ja tuberkuloosiregister) tuleneb sellest, et
eelkõige TEHIKu arenduste ja ressursitaotluste antud andmekogud loodi ajal mil puudus tehniline
menetlemisega samas üldraamistikus, kooskõlas IKT võimekus andmeid elektroonselt esitada. Selleks, et
taotluste kokku lepitud menetlemisega valitsemisalade edaspidi saaks nimetatud andmekogudele andmeid vaid
elektroonselt või muul tehnilisel viisil esitada on vajalik
üleselt. Mitme registri (vähiregister,
teha andmekogudes ja teenuseosutajate
tuberkuloosiregister) puhul on ette nähtud ka andmete
infosüsteemised suuremahulisi IT arendustöid. Erinevate
esitamise võimaluspaberil. SOM peaks täpsustama, sammudega püütakse jõuda paremate tulemusteni.
millistel asjaoludel on ette näha andmete esitamist
paberil.
8. Vähi sõeluuringute registri ja müokardiinfarktiregistri Mittearvestatud.
põhimääruste puhul tuuakse välja registrite Määruses tehtavad muudatuste jõustumist ei ole vajalik
arendamiseks lisavahendite vajadust, mida TAI ja SOM siduda IKT valmimise ja selleks vajalike vahendite
alles hakkavad taotlema. Seetõttu tuleb eelnõu saamisest. Selgitame, määruse § 13 (andmevahetuse
seletuskirja kulude osa täiendada ning märkida, et viis teiste andmekogudega) kohaselt toimub
taotluse mitterahuldamise korral kaetakse arendamise andmevahetus teiste andmekogudega riigi
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul
kulud TAI/Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve
kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval
praeguse RE/RESi vahendite arvelt. Vastasel juhul
viisil. Seega kuigi tehniline lahendus muudab
tuleb määruse jõustumine seada sõltuvusse IKT andmevahetuse kiiremaks, sujuvamaks ja turvalisemaks
arenduste valmimisest ja ei saa nõustuda pakutud võib andmevahetus toimuda ka muul kokkulepitud viisil.
kindlate kuupäevadega.
9. Lõpuks, põhimõtteliselt võiks määrustes või Seletuskirja täiendatud.
seletuskirjas selgelt öelda, et vastutava töötleja (või
volitatud töötleja) ülesanne on tagada registritesse
kantavate andmete kvaliteet, sh. terviklikkus ja
andmete esitamise õigeaegsus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Seletuskirjades viidatakse Riigikogu menetluses olnud Arvestatud.
eelnõule 650 SE, mis lükati Riigikogus 12.12.2018 tagasi.
Riigikogu menetluses on alates 13.12.2018 eelnõu 778 Seletuskirjas viidatud eelnõu number ja viide on
SE. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2019. aasta 15. korrigeeritud. Eelnõu 778 SE kohaselt jõustub seadus
veebruaril. 2019. aasta 15. märtsil.
Tuberkuloosiregistri põhimäärus Arvestatud osaliselt.
Eelnõu § 17 lg 2 (koos 6 lg 3 ja § 13). Jääb arusaamatuks, Määrusest jäeti välja kohustus paberil alusandmeid
kas pärast 2019. a 1. jaanuarit digiteeritud digiteerida, siiski säilitatakse alusandmeid kahel viisil,
alusdokumentide andmeid säilitatakse tähtajatult kolmel sest andmeid esitatakse nii paberil kui ka digitaalselt.
eri viisil: paberil, digiteeritult (failis) ja andmekogusse
kantult. See on ebamõistlik ja paneb paberdokumentide SoM-i poolt oleme alustanud terviseandmete
digiteerimise vajalikkuse küsimuse alla, eriti kui paberil dokumenteerimise nõuete ja taristu terviklikku
esitatakse teistesse andmekogudesse kantud andmeid. ülevaatamist. Lisaks on selle üheks eesmärgiks selgitada
Dokumentide digiteerimisel tuleb tagada nende sisu välja kuidas andmete dokumenteerimist korraldada nii, et
muutumatus ja kasutatavus ning digiteerimise protsess andmete kogumine järgiks ühekordse andmesisestuse
(automaatselt) dokumenteerida, et digiteeritud põhimõtet ja andmetaristu oleks koostalitlusvõimeline.
paberdokumendid saaks hävitada. Alternatiivne võimalus Seega jõuda olukorrani, kus TTO-del ei ole kohustust
on säilitada paberil saadud alusdokumente üksnes esitada samu andmeid eri andmekogudesse. Andmete
paberil ja lisaks nende andmeid registris. dokumenteerimise nõuetes muudatuste sisse viimisel
TTO-d peavad samu või seotud andmeid esitama eri tuleb paratamatult teha ka erinevates andmekogudes
andmekogudesse – tervise infosüsteemi (TIS), erinevate suuremahulisi arendustöid. Seetõttu siis peame
haiguste registritesse ning tervishoiuteenuste järjepidevuse tagamiseks mõistlikumaks registrites
hüvitamiseks lisaks ka ravikindlustuse andmekogusse. suuremaid muudatusi mitte ette võtta ja praeguseid
Selline praktika on üks andmete halva kvaliteedi andmete kogumise viise lõpetada, kuniks ei ole edasised
põhjuseid ning vastuolus AvTS-i § 43.3 lõike 2 ja § 43.6 sammud selginenud.
lõike 2 nõuetega. TTO-de mitmekordse esitamise
Vähi sõeluuringute register on loodud teistest
koormus võib põhjustada vigu ja esitamata jätmist ning
(vähiregister ja tuberkuloosiregister) registritest hiljem ja
lisaks tuleb eri andmekogudesse andmeid sisestada selle loomisel kasutati uut lähenemist. Lisaks selgitame
erinevalt. Näiteks esitatakse MIRi andmed e-idenditult, millest tuleneb MIR-i erisus. MIR sai alguse erialaseltsi
TUBi ja VRi aga allkirjaga (paberil, digi-) või elektroonselt. poolt arendatud ja kasutusel olnud andmekogust, mis
Andmed on standardiseerimata (nt MIRi esitatakse riiklikustati ja vastav lahendus (e-identimine) oli välja
surma kuupäev ja põhjus koos kellaajaga, TUBi ja VRi arendatud. Seega oli vastavat lahendust mõistlik jätkata
aga ilma; MIRi esitatakse ravimite andmed, TUBi aga riikliku andmekoguna, selmet uue lähenemisega
ravimite andmed koos tekstilise lisainfoga; jne). Tuleb arendustöid teha.
jõuda olukorrani, kus TTO-d peavad andmed esitama
üksainus kord, elektrooniliselt, mugavalt ning kaasaegsel Lisaks selgitame, kõik registrid ei kogu täpselt samu
ja standardiseeritud viisil, et neid saaks X-tee vahendusel andmeid ja erisused tulenevad registrite erinevatest
eesmärkidest ning haiguste olemustest ja eripäradest.
17
edastada ja eri vajadusteks, sh TTOde vajaduseks Seega ei saa katta alati kõike ühe juba kogutud
kasutada. andmestikuga aga ulatuses mida saab arvestada seda ka
tehakse, sealhulgas kasutatakse ka teiste riiklike
registrite andmeid. MIR vajab surma aega koos
kellaajaga, et hinnata meditsiinilise abi kiirust ja kvaliteeti
(südame infarktist tingitud äkksurmad) ja vastavalt
saadud teabe põhjal kasutusele võtta meetmeid
ravikvaliteedi parendamiseks.
Samas tuberkuloos ja vähk on kroonilised haigused ning
surma kellaaja teave ei anna täiendavat teadmist
ravikvaliteedis parendusmeetmete rakendamiseks.
Samuti näiteks vähiregister kogub diagnoosiandmeid,
kuid selleks ei ole vaja diagnoosi andmeid RHK-10
klassifikaatori järgi, sest see ei ole vähijuhu
määratlemiseks piisava detailsusega. Seetõttu
kogutakse diagnoosi määratlemiseks arsti poolne täpne
kirjeldus kasvaja paiknemise ja morfoloogia kohta ning
saadud teabe põhjal kodeeritakse vähijuht registri poolt
kasutades ülemaailmselt vähiregistrites kasutatava RHK
Onkoloogia osa (RHK-O) klassifikatsiooni alusel.
Tuberkuloosi puhul on ravi lisainfo vajalik ravi
järjepidevuse tagamiseks. Tuberkuloosi puhul tegu õhu
teel leviva nakkushaigusega, mis Nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seadus seaduse kohaselt eriti ohtlik
nakkushaigus ning teatud juhtudel on vajalik teave (ravi
katkestamine, ravilt omavoliline lahkumine, ravi vahed
vms) edastada Terviseametile haiguse puhangu ohu ära
hoidmiseks.
Tervise Arengu Instituut
Käesolevaga kooskõlastab Tervise Arengu Instituut Arvestatud.
Tervise- ja tööministri määruse Trükiviga parandatud.
„Tuberkuloosiregistri põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja
tingimusel, et määrus saab täiendatud järgmiste
punktidega:
„Tuberkuloosiregistri põhimääruse“ eelnõu
1. § 6. Andmete esitajad ja esitamise viis
(2) Käesoleva määruse o §-des 7-10nimetatud andmed
esitatakse 14 kalendripäeva jooksul alates tuberkuloosi
diagnoosimisest või ravi lõpetamisest. Ettepanek: jätta
ära „o“, mis on ilmselt trükiviga
2. § 6. Andmete esitajad ja esitamise viis Mittearvestatud.
(3) Registrile esitatakse andmed paberil, elektroonselt või Sõnastuse puhul on oluline välja tuua, et kõikidel juhtudel
riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Andmete peavad esitatud andmed olema kinnitatud ja selleks on
esitamisel lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või välja toodud erinevad võimalused. Infosüsteemi
asutuse e-tempel. vahendusel andmete esitamisel on praeguses sõnatuses
Ettepanek täpsustada sõnastust selguse eesmärgil, kui toodud, et lisaks allkirjale ja digiallkirjale on kinnitamist
andmeid edastatakse riigi infosüsteemide võimalik teha ka e-templiga.
andmevahetuskihi kaudu ei ole asutuse e-tempel ega Pakutud sõnastus kisendab kinnitamise võimalusi, jättes
muu allkiri vajalik. ära võimaluse andmeid kinnitada asutuse e-templiga.
Uus sõnastus:
Lg (4) Registrile esitatakse andmed paberil,
elektroonselt või riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel, välja
arvatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu,
lisatakse esitaja allkiri või digitaalallkiri.
3. § 9 Muud isikud andmeandjana ja andmete Arvestatud.
esitamise viis Sulgudes olev täpsustus „välispõhjustest tingitud
Lg (2) Surma põhuse register edastab registrile: täpsustavad asjaolud“ on määruse tekstist välja jäetud.
Ettepanek jätta ära „välispõhjustest tingitud täpsustavad Seega antud surma põhjusega seotud andmeid ei tohi
asjaolud“, kuna neid andmeid ei ole tuberkuloosiregistri register edaspidi Surma põhjuste registrist pärida.
eesmärkide täitmiseks vaja koguda, neid register
kogunud ei ole, tegu sisuliselt vabaväljaga, kus
täpsustatakse trauma üksikasju.
Uus sõnastus:
Lg (2) Surma põhjuse register edastab registrile:
2) surmakuupäev ja surma põhjus (vahetu, varasem,
alg- ja välispõhjus ning muud surma soodustanud
olulised seisundid).
18
Tervise- ja tööministri määruse „Tuberkuloosiregistri Osaliselt arvestatud.
põhimäärus“ eelnõu seletuskiri Seletuskirjas on sõnastust korrigeeritud. Esitatud
1. Paragrahv 1, lõige 2 selgituses: ettepaneku selgitus lause osade vastuolude esinemise
Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete kohta on aga puudulik.
alusel saab teha teaduslikke uurimistöid, sealhulgas ka
epidemioloogilisi uuringud. Kõik tehtavad teaduslikud
uurimistööd ei ole epidemioloogilised, sealhulgas
rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud registri
baasil.
Ettepanek: jätta ära lauseosa „sealhulgas
rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud
registri baasil“, kuna see on sisuliselt vastuolus
lause esimese poolega.
2. Paragrahv 12 lõike 4 selgituses: Mittearvestatud.
Jätta ära järgnev osa: „ või muul moel töödelnud. Muul Määruse sõnastusele on lisatud lause osa „või muul moel
moel töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete töödeldud“.
lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming registri Töötlemine on laiem kui vaid andmete väljastamine, nt
andmetega.“ kustutamine, muutmine jne. Ühel juhul registreeritakse
Põhjendus: see on ebavajalik, kuna logide kohta eraldi § väljaminev kiri, kuid andmekogu peaks säilitama ka
11. Töötlemine on liiga lai ja käsitleb kõikvõimalikke kannetega tehtavad muudatused. Antud andmekogus
tegevusi, mistõttu ei ole võimalik eraldi arvestust pidada. olevate andmete puhul on tegemist eriliigiliste
Tegevuste logimise kohustus on § 11 näol registril andmetega, mistõttu tuleb täpsemalt kirjeldada ja tagada
olemas. andmete kaitse.
3. Paragrahv 17 selgituses Arvestatud.
Lisaks esitatakse (lõige 2) üleminekusäte kohustuse Määrusest on §17 lõige 2 välja jäetud.
erisuse kohta digiteerida kõik alusdokumendid (kui need
on saabunud paberil). Registrile esitatud paberil Samas juhime teie tähelepanu asjaoludele:
alusdokumente ei digiteerita ja neid säilitatakse registri - digiteeritud andmete säilitamine on kulutõhusam ja
arhiivis. Seda vaid juhul, kui alusandmed esitati paberil lihtsam meetod, kui seda on paberdokumentide puhul.
enne 1. jaanuari 2019. a. Paberdokumentide säilitamise puhul on vaja soetada
Jätta ära laused: „Lisaks esitatakse (lõige 2) vajalik inventar ja sobilikud ruumid tagamaks sobilikud
üleminekusäte kohustuse erisuse kohta digiteerida kõik tingimused, et säiliks dokumente töödeldavus.
alusdokumendid (kui need on saabunud paberil)“ ja - Eelnõus toodud sõnastus oli mitmete Tervise Arengu
„Seda vaid juhul, kui alusandmed esitati paberil enne 1. Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi vaheliste arutelude
jaanuari 2019. a.“ tulemustena saavutatud kompromiss.
Kuna vastavalt § 13 lg-le 2 säilitatakse registri
alusandmeid tähtajatult, tuleb paberkujul andmeid
niikuinii säilitada, mistõttu ei ole mõtet paberkujul
ankeete digitaliseerida. Ei ole välja mõeldud ka
digitaliseeritud andmekandjate hoidmise ja
säilitamise tingimusi ja paika ei ole pandud sellega
seonduvad õigused ja kohustused.