dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus

Sotsiaalministeerium · 6. märts 2019
Viit
15
Registreeritud
6. märts 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Tiina Drell (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎15 06.03.2019 Ministri määrus.bdoc616 KB

Sisu (failidest)

Tervise- ja tööministri määruse „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Seoses andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) jõustumisega 25. mail 2018 tuleb kõik andmekaitsega seotud õigusaktid (registrid, andmekogud jm) üle vaadata ning uue EL-i määrusega vastavusse viia. Seetõttu on üle vaadatud ja korrigeeritud ka vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus. Käesolev määrus on seotud isikuandmete kaitse rakendamise seaduse eelnõuga (778 SE), mille raames muudeti määruse aluseks olevat rahvatervise seadust. Määruses ei ole olulist puutumust isikuandmetega (v.a kontrollija andmed või asutuse esindaja andmed), kuid muutub määruse andja. Seaduse muudatusega 778 SE muutub senine Vabariigi Valitsuse määrus kehtetuks ning uus terviktekst antakse valdkondliku ministri poolt. Tegemist on uue terviktekstiga. Muutub ka vastutav ja volitatud töötleja. Eelnõu raames muutus määruse andja ja vastutav töötleja. Põhimäärus on korrastatud ning muudetud õigusselgemaks. 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse uus vee terviseohutuse infosüsteemi põhimääruse terviktekst. Vastavalt uuele suunale kehtestatakse vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus tervise- ja tööministri määrusena (seni Vabariigi Valitsuse määrus). Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva Terviseameti juures alates 2011. aastast peetav infosüsteem. Eelnõu eesmärk on terviktekstina kehtestada uus põhimäärus. Peamiseks muudatuseks on vastutava töötleja rolli andmine Terviseametile ning volitatud töötleja rolli andmine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Täpsustatud on vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid ning andmete, sh logiandmete säilitamise tähtaegu. Sisulisi muudatusi andmekoosseisudes tehtud ei ole. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]; tel 626 9149). Määruse koostamises osalesid Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht ([email protected]; tel 794 3525), keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns ([email protected]; tel 794 3536), üldosakonna süsteemianalüütik Maie Otsmann ([email protected]; tel 794 3540) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tervisetalituse e-teenuste juhtimise osakonna projektijuht Mihkel Haav ([email protected]; tel 5567 4284). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]; tel 626 9338). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvaterivse seaduse § 146 lõike 4 alusel. Eelnõu on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE. Seaduseelnõuga muutub Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määrus nr 155 „Vee terviseohutuse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ (redaktsioon RT I, 21.12.2017, 7) kehtetuks ning põhimääruse uus terviktekst kehtestatakse ministri määrusena. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 20 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse vee terviseohutuse infosüsteemi pidamise eesmärk ning infosüsteemi nimetus eesti ja inglise keeles. Lõikes 1 sätestatakse infosüsteemi asutamine ning lõikes 2 infosüsteemi pidamise eesmärk. Vee terviseohutuse infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ning allikavee kvaliteedi andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks, statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse infosüsteemi ametlik nimetus eesti ja inglise keeles. Paragrahvis 2 sätestatakse vee terviseohutuse infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja. Võrreldes kehtiva õigusega saab vastutavaks töötlejaks Sotsiaalministeeriumi asemel Terviseamet (edaspidi TA) ning volitatud töötlejaks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) Sotsiaalministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise, haldamise ja pakkumise ülesannetes. Seni täitis TA volitatud töötleja rolli. Määruse muudatusega lisanduvad TA-le võrreldes varasemaga vastutavale töötlejale omased ülesanded. Muudatus on õigustatud, sest TA on tegelik andmehaldaja lähtuvalt infosüsteemi eesmärkidest. Muudatusega lisandub TA-le parem positsioon arenduste juhtimiseks ja sellega ka vastutuse võtmiseks. Paragrahvis 3 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Põhimääruse eelnõuga korrigeeritakse läbivalt põhimääruse kõikides sätetes vastavalt vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesandeid. Vastutava töötleja (TA) ülesanne on juhtida infosüsteemi pidamist ning kehtestada infosüsteemi andmetele juurdepääsu ja infosüsteemi andmete töötlemise kord. Samuti on vastutava töötleja ülesanneteks andmete väljastamine ja selle üle arvestuse pidamine, järelevalve infosüsteemi volitatud töötlejate tegevuse üle ning muud infosüsteemiga seotud koordineeriva iseloomuga ülesanded. Vastutav töötleja koostab andmete põhjal perioodiliselt statistilisi kokkuvõtteid, tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise, võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad turvameetmed ning täidab muid vastutavale töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. Volitatud töötleja (TEHIK) tagab infosüsteemi igapäevaseks toimimiseks vajalikud tegevused: analüüsi- ja arendustööd, tööde testimise korraldamine, infosüsteemi pidamine, haldamine ja majutamine, turvameetmete rakendamine ja intsidentide käsitlemine, infosüsteemi kasutamise takistuste kõrvaldamine ja infosüsteemi töö tagamine, elektroonilise andmevahetuse korraldamine riigi infosüsteemi teiste andmekogudega, andmevahetuse kokkulepete sõlmimine õigusaktides sätestatud ulatuses ning muude volitatud töötleja ülesannete täitmine õigusaktides sätestatud ulatuses. Paragrahvis 4 sätestatakse infosüsteemi ülesehitus. Infosüsteemi koosneb elektroonsetest alusdokumentidest, elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud infosüsteemi andmetest. Paberil andmed kantakse infosüsteemi elektroonselt. Paragrahvis 5 sätestatakse infosüsteemi andmete kaitse. Infosüsteemi andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. Infosüsteemi kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Infosüsteemi turvaklass on K1T1S1 ja turbeaste on madal. Paragrahvis 6 sätestatakse, et infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus. Paragrahvides 7–9 sätestatakse infosüsteemi esitatavad ja kantavad andmed, nende andmete esitajad ning esitamise ja kandmise kord. Infosüsteemi esitavad andmeid erinevad riiklikud registrid, joogivee käitlejad, loodusliku mineraalvee või allikavee käitlejad, supluskoha valdajad ja 3 ujula valdajad. Vastutav töötleja on kohustatud kandma paberil esitatud andmed infosüsteemi kohe peale andmete esitamist või järelevalve tulemuste selgumist. Ainuke täiendus §-s 9 sätestatud infosüsteemi kantavates andmetes (joogiveeallika andmed ja loodusliku mineraalvee või allikavee allika andmed) võrreldes kehtiva korraga on „põhjaveekogum“, kuna Terviseamet vajab põhjaveekogumi andmeid, et teha joogivee ja mineraalvee riskianalüüse. Paragrahvis 10 sätestatakse andmete õigsuse tagamine ja andmete muutmine. Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab infosüsteemi andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel vastutav töötleja muudab kande kahe tööpäeva jooksul, või teeb seda vastavalt kokkuleppele ise. Ebaõigete andmete avastamise korral suletakse need kuni andmete parandamiseni. Infosüsteemi esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed vastutav töötleja, v.a juhul, kui sellekohane õigus on antud edasi andmete esitajale pooltevahelise kokkuleppega. Paragrahvis 11 kehtestatakse, et infosüsteemi volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega infosüsteemis tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja. Paragrahvis 12 sätestatakse juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine. Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutav töötleja. Samuti tagab vastutav töötleja avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete põhjal koostatud statistilistele andmetele isikustamata kujul. Lõike 4 kohaselt peab vastutav töötleja arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid on infosüsteemist väljastatud. Paragrahvis 13 sätestatakse, et andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldavat viisil. Paragrahvis 14 sätestatakse infosüsteemi andmete säilitamine. Infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult kuna paljud veevõrgud on omavahel seotud, siis isegi kui mõni veevõrk likvideeritakse on oluline, et info selle veevõrgu kohta oleks alles. Digitaalseid alusdokumente säilitab volitatud töötleja dokumendiliigi säilitustähtaja järgi. Senini on logiandmeid säilitatud tähtajatult, sest tehnilise lahenduse kohaselt on need andmed seotud esitatud teatistega, mida säilitatakse tähtajatult. Logiandmete säilitustähtaja muutmiseks on vajalik tehniline arendus. Logiandmete säilitamiseks nähakse käesolevas eelnõus ette viis aastat alates 1. jaanuarist 2023, mil vastav tehniline lahendus peaks eelduslikult toimima. Paragrahvis 15 sätestatakse, et järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras (nt vastutav töötleja oma ja Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse piires). Paragrahvis 16 sätestatakse infosüsteemi rahastamine. Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. Paragrahvis 17 sätestatakse infosüsteemi lõpetamine. Infosüsteemi lõpetamine toimub valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Lõikes 2 täpsustatakse, et infosüsteemi andmete üleandmisel tuleb määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ja tähtaeg eraldi otsusega. Paragrahvis 18 sätestatakse üleminekusäte logiandmete osas, kuna alates 1. jaanuarini 2023. a ehk vajaliku tehnilise arenduse valmimiseni, neid ei kustutata. Seejärel tuleks kõik vanemad kui 5 aastat tekkinud logid, kustutada. 4 Paragrahviga 19 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt säilitatakse logiandmeid viis aastat alates 1. jaanuarist 2023. a. Paragrahviga 20 kehtestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub vastavalt seaduse muudatusele 778 SE 15.03.2019. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) rakendamisega. Otsest muutmisvajadust sellest ei tulene. Muutmine on otseselt seotud Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõuga 778 SE. 4. Määruse mõjud Määruse üks olulisematest muudatustest on TA määramine infosüsteemi vastutavaks töötlejaks ning TEHIK-u määramine volitatud töötlejaks. Muudatus on tehtud lähtuvalt sellest, milline asutus tegelikult infosüsteemi oma igapäevatöös kasutab. Muudatusega suureneb TA vastutus (lisandub suhtlemine RIHA jt-ga), kuid lisakulusid sellega ei kaasne. Samuti ei kaasne täiendavaid kulusid käesoleva eelnõuga TEHIK-ule, sest tegemist on asutusega, mis juba täidab määrusega kehtestatavat rolli. Andmekaitsealane mõjuhinnang Oluline mõju subjektidele puudub. Määrusega ei muudeta kogutavate andmete koosseisu ega laiendata subjektide ringi (kontrollijate, järelevalve tegijate ja esindajate andmed on avalikud ka haldusorgani kontaktide või äriregistri kaudu). Muutub vaid vastutav töötleja, kellel oli varem volitatud töötleja roll ja kes tagab haldusorganina esitatud nõuete täitmise vastavalt põhimääruses sätestatule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Vee terviseohutuse infosüsteem on riigieelarvest rahastatud juba toimiv infosüsteem. Seetõttu täiendavaid kulusid võrreldes praegusega määruse rakendamisel ei lisandu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi, välja arvatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes esitas eelnõule märkused, mis on toodud seletuskirja lisa kooskõlastustabelis. Eelnõu kommenteeris ka Terviseamet. Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimääruse seletuskirja lisa. Lisa Kooskõlastustabel Terviseamet Sotsiaalministeeriumi vastus Määruse eelnõu § 8 lg 13 p 5 ning lg 14 p 14 Arvestatud. nimetatakse andmeks „tegevusaktiivsus“ varasema „olek“ asemel. Teeme ettepaneku muuta „tegevusaktiivsus“ tagasi „olek“ nimeliseks kuna „olek“ on kasutatud ka teistes sama paragrahvi lõigetes ning samuti on see kasutuses süsteemis endas vastavatel andmeridadel. Lisaks tuleks „tegevusaktiivsus“ lisamisel teostada süsteemis muudatusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeeriumi vastus Märkus eelnõu § 7 lg 3 kohta. Arusaamatu on Selgitame. allkirja, digiallkirja või -templi nõue, kui andmed Lubatud peaks olema mõlemad, sh esitatakse X-tee kaudu ja/või andmete esitaja on ajatempel, kui digitempel ja ajatempel on turvalisel viisil tuvastatud. X-tee andmevahetuses erinevad asjad ning andmevoolu digitemplit kasutatakse ajatempleid. Säte viitab panna ei saa. Täpsustame selles osas dokumendipõhisele lähenemisele. eelnõu. Märkus eelnõu § 13 kohta. Arusaamatu on alalise Arvestamata. säilitustähtaja vajadus. Registri andmeid ei ole Rahvusarhiivi poolt hinnatud arhiiviväärtuslikuks. Kuna paljud veevõrgud on omavahel Tekib küsimus, miks on vaja igavesti säilitada seotud, siis isegi kui mõni veevõrk nende torustike, ujulate ja basseinide veeproovide likvideeritakse on oluline, et see info oleks andmeid, mis on likvideeritud. Palume alles. säilitustähtajad üle vaadata ja läbimõeldult sätestada. Märkus eelnõu § 17 kohta. Eelnõu sätestab, et Arvestatud. logiandmeid säilitatakse tähtajatult kuni 1. jaanuarini 2023. a. Kas säilitatakse tähtajatult või Täna ei ole logiandmete eraldi hoidmist kuni 01.01.2023? Seletuskirjas on lisatud, et ehk reguleeritud. Ehk et täna on logiandmed vajaliku tehnilise arenduse valmimiseni. Mis saab tähtajatult (vt § 14), teatud ajast peaksid kui tehniline arendus valmib varem? Logiandmete olema need kuni 3 a. Sõnastasime sätte säilitamine tähtajatult ei ole andmekaitse ümber järgmiselt: üldmäärusega kooskõlas. Palume sõnastus üle vaadata. „§ 17. Üleminekusätted Alates 1. jaanuarist 2023. a. kohaldatakse logide säilitamisele käesoleva määruse § 14 lõikes 3 nimetatud tähtaega ning logid mis on selleks ajaks vanemad kui 5 aastat, kustutakse.“. Üldise märkusena jääb arusaamatuks, kas Arvestamata. joogivee käitleja jt andmeesitajad peavad samu andmeid (nt veevärgi nimetus, koordinaadid) Juriidilises mõttes tuleb andmed esitada korduvalt esitama või on need elektroonilise korduvalt, kuid tehniliselt on andmed iseteeninduskeskkonna kaudu esitades juba eeltäidetud ning neid saab vajadusel eeltäidetud ja muudetavad. uuendada. MINISTRI MÄÄRUS 06.03.2019 nr 15 Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 146 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Infosüsteemi asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Vee terviseohutuse infosüsteem (edaspidi infosüsteem) rahvatervise seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ning allikavee kvaliteedi andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks, statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (3) Infosüsteemi ametlik nimetus on vee terviseohutuse infosüsteem. (4) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Water and Health Safety Information System. § 2. Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja (1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet. (2) Infosüsteemi volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. § 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib infosüsteemi pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja arhiveerimise; 3) tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ja kehtestab vajadusel infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise täpsema korra; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete eest; 5) menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete väljastamiseks; 6) peab arvestust väljastatud andmete üle; 7) koostab andmete põhjal perioodiliselt statistilisi kokkuvõtteid, sealhulgas iga aasta kohta; 8) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning volitatud töötleja sellekohase teavitamise; 9) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 10) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. 2 (2) Volitatud töötleja: 1) teeb või hangib infosüsteemi pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning korraldab tööde testimise; 2) tagab infosüsteemi pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks infosüsteemi turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat infosüsteemi pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 5) kõrvaldab infosüsteemi kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab infosüsteemi töö; 6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat; 7) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 8) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 9) täidab muid volitatud töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. 2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus § 4. Infosüsteemi ülesehitus (1) Infosüsteem koosneb: 1) elektroonsetest alusandmetest; 2) elektroonsest andmebaasist; 3) arhiveeritud infosüsteemi andmetest. (2) Infosüsteemi peetakse elektroonselt. § 5. Infosüsteemi andmete kaitse (1) Infosüsteemi andmete kaitse tagatakse käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Infosüsteemi turvaklass on K1T1S1. (4) Infosüsteemi turbeaste on madal (L). § 6. Andmete õiguslik tähendus Infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete esitajad, andmete koosseis ja infosüsteemi kandmine § 7. Andmete esitajad ja nende esitatavad andmed (1) Infosüsteemi esitavad andmeid: 1) joogivee käitleja; 2) loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja; 3) supluskoha valdaja; 3 4) ujula valdaja; 5) äriregister; 6) rahvastikuregister; 7) aadressandmete süsteem; 8) keskkonnaregister. (2) Joogivee käitleja esitab infosüsteemi: 1) joogivee käitleja andmed; 2) veevärgi või joogiveeallika andmed. (3) Loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja esitab infosüsteemi: 1) loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja andmed; 2) loodusliku mineraalvee või allikavee allika andmed; 3) loodusliku mineraalvee või allikavee andmed. (4) Supluskoha valdaja esitab infosüsteemi: 1) supluskoha valdaja andmed; 2) supluskoha andmed. (5) Ujula valdaja esitab infosüsteemi: 1) ujula valdaja andmed; 2) ujula andmed; 3) basseini andmed. (6) Äriregister esitab infosüsteemi käitleja või valdaja ärinime, registrikoodi ja kontaktandmed. (7) Rahvastikuregister esitab infosüsteemi andmete esitaja isikukoodi ja nime. (8) Aadressandmete süsteem esitab infosüsteemi aadressandmed käitleja või valdaja ning veevärgi või joogiveeallika, loodusliku mineraalvee või allikavee allika, ujula või supluskoha kohta. (9) Keskkonnaregister esitab infosüsteemi uute puurkaevude loomisel päriti katastrinumbri või registrikoodi alusel puurkaevu passinumber, põhjaveekiht koos stratigraafilise indeksiga, puurkaevu sügavus, puurkaevu olek (kasutuses, suletud, reservis) ja sanitaarkaitseala ulatus. Uute veekogude loomisel päriti veekogu nime, aadressi ja koordinaatide andmeid. (10) Infosüsteemi esitatakse andmed elektroonselt, lisades andmete esitaja allkirja, digitaalallkirja või asutuse e-templi. Riiklike andmekogude või infosüsteemide vaheline teabevahetus toimub vastavalt avaliku teabe seaduses või selle alusel määratud õigusaktis nimetatud nõuetele. § 8. Andmete kandmine infosüsteemi (1) Vastutav töötleja kannab järelevalve käigus kogutud veeproovide ja nende kvaliteedi andmed infosüsteemi kohe pärast andmete esitamist või järelevalve tulemuste selgumist. (2) Infosüsteemi kantakse andmed järgmiste alusandmete alusel: 1) joogivee kontrollikava ja joogiveeallika kontrollikava alusel võetud proovide, järelevalve käigus võetud proovide ning lisauuringute proovivõtu- ja katseprotokollid; 2) loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kontrollimise proovivõtu- ja katseprotokollid; 3) suplusvee seirekalendri täitmiseks võetud proovide ja lisauuringute proovivõtu- ja katseprotokollid; 4) ujulavee kvaliteedi kontrollimise proovivõtu- ja katseprotokollid; 5) järelevalve andmed; 6) muud andmed. 4 (3) Vastutavale töötlejale paberil esitatud alusandmed digiteeritakse. § 9. Andmete täpsem koosseis (1) Joogivee käitleja andmed: 1) ettevõtja korral ärinimi ja registrikood; 2) juriidiline aadress; 3) tegutsemispiirkond; 4) tegevusaadress(id); 5) esindaja ja/või vastutava isiku kontaktandmed; 6) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 7) vee erikasutusluba (number, kehtivuse kuupäev); 8) joogivee käitleja valduses olevate veevärkide nimekiri; 9) joogivee käitleja valduses/kasutuses olevate joogiveeallikate nimekiri; 10 andmete esitaja nimi ja isikukood. (2) Veevärgi andmed: 1) nimetus; 2) ID; 3) koordinaadid; 4) tarbijate arv; 5) edastatav joogivee hulk m³/ööpäevas ja m³/aastas; 6) varustatav piirkond (maakond/maakonnad, vald/vallad, asula/asulad); 7) joogivee käitleja ärinimi / füüsilise isiku nimi; 8) vastutav isik ja tema kontaktandmed; 9) veevärgi ühisveevarustuse piirkonda kinnitava omavalitsuse otsuse number ja kuupäev; 10) arengukava kinnitamise kuupäev ja kinnitaja; 11) tüüp ettevõtte põhitegevusala järgi; 12) järelevalve staatus; 13) riskikategooria; 14) joogivee kontrolli kava kooskõlastamise kuupäev ja aastad, mis ajani on kontrollikava kinnitatud; 15) veevärgi torustiku ehitus; 16) viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija; 17) veevärgiga seotud veeallikad; 18) rajatised; 19) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (3) Veevärgivee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) joogivee proovivõtja nimi ja ametikoht; 6) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number; 7) uuritud näitaja; 8) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 9) proovivõtu eesmärk; 10) proovivõtu metoodika; 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) kaaskirja number; 15) katseprotokolli number; 5 16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 17) laboratoorse uuringu tegija. (4) Joogiveeallika andmed: 1) nimetus; 2) katastri number; 3) puurkaevu registrikood; 4) passi number; 5) joogivee käitleja / joogiveeallika valdaja; 6) aadress; 7) koordinaadid; 8) veeallika tüüp; 9) põhjaveekiht ja indeks; 10) põhjaveekogum; 11) kaevu sügavus; 12) tootlikkus m³/ööpäevas; 13) veeklass; 14) sanitaarkaitseala ulatus meetrites; 15) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav, kaitstud); 16) majandustegevuse toimumine; 17) olek (likvideeritud, kasutuses, reservis); 18) vee töötlemise viis; 19) joogiveeallika kontrollikava kehtivuse aeg; 20) Terviseameti viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija; 21) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (5) Joogiveeallika vee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number; 7) uuritud näitaja; 8) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 9) proovivõtu eesmärk; 10) proovivõtu metoodika; 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) kaaskirja number; 15) katseprotokolli number; 16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 17) laboratoorse uuringu tegija. (6) Ujula valdaja andmed: 1) ärinimi; 2) registrikood; 3) kontaktandmed; 4) esindaja ja tema kontaktandmed; 5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 6) valdaja valduses olevad ujulad. 6 (7) Ujula andmed: 1) nimi; 2) asukoht (maakond, vald, asula); 3) aadress; 4) koordinaadid; 5) tüüp; 6) kasutajad; 7) valdaja; 8) seotud joogiveevärk või joogiveeallikas; 9) ujulas olevad basseinid; 10) viimase inspekteerimise kuupäev; 11) inspekteerija. (8) Basseini andmed: 1) nimi; 2) kood; 3) rühma kood; 4) tüüp; 5) koormus; 6) veevahetustüüp; 7) suurus; 8) viimase inspekteerimise kuupäev; 9) inspekteerija; 10) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik). (9) Basseinivee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) uuritud näitaja, selle sisaldus/väärtus/ühik; 7) proovivõtu eesmärk ja metoodika; 8) proovinõu numbrid; 9) proovi transportimise tingimused; 10) proovivõtuprotokolli number; 11) kaaskirja number; 12) katseprotokolli number; 13) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, analüüsi tegemise aeg, kasutatud meetodid, täpsuse nõuded); 14) laboratoorse uuringu tegija. (10) Supluskoha valdaja andmed: 1) ärinimi 2) registrikood; 3) kontaktandmed; 4) esindaja ja tema kontaktandmed; 5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 6) valduses olevad supluskohad. (11) Supluskoha andmed: 1) nimi; 2) ID; 3) supluskohtade grupi ID; 4) tüüp (avalik, mitteavalik); 7 5) asukoht (maakond, vald, asula); 6) koordinaadid; 7) veekogu nimi, mille ääres supluskoht asub; 8) veekogu tüüp; 9) hinnatav suurim külastavate inimeste arv suplushooajal; 10) rannajoone pikkus; 11) seirekalendri kooskõlastamise kuupäev; 12) viimase proovivõtu kuupäev; 13) viimase inspekteerimise kuupäev; 14) inspekteerija; 15) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik). (12) Supluskohavee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik (järelevalve alusel); 2) proovi liik (seirekalendri alusel); 3) uuritud vee liik; 4) proovivõtukoht; 5) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 6) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 7) uuritud näitaja; 8) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 9) proovivõtu eesmärk; 10) proovivõtu metoodika; 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) kaaskirja number; 15) katseprotokolli number; 16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 17) laboratoorse uuringu tegija. (13) Loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja andmed: 1) ärinimi; 2) registrikood; 3) aadress; 4) esindaja kontaktandmed; 5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 6) valduses olevad looduslikud mineraalvee ja/või allikavee allikad. (14) Loodusliku mineraalvee või allikavee allika andmed: 1) puurkaevu nimetus; 2) katastri number; 3) puurkaevu registrikood; 4) passi number; 5) puurkaevu valdaja; 6) puurkaevu aadress; 7) koordinaadid; 8) põhjaveekiht ja indeks; 9) põhjaveekogum; 10) kaevu sügavus; 11) tootlikkus (m³/ööpäevas); 12) sanitaarkaitseala ulatus meetrites; 13) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav); 14) olek (likvideeritud, kasutuses, reservis); 8 15) vee töötlemise viis; 16) puurkaevu viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija; 17) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (15) Loodusliku mineraalvee või allikavee allika vee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) uuritud näitaja; 7) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 8) proovivõtu eesmärk; 9) proovivõtu metoodika; 10) proovinõu numbrid; 11) proovi transportimise tingimused; 12) proovivõtuprotokolli number; 13) kaaskirja number; 14) katseprotokolli number; 15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed – proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg; 16) laboratoorse uuringu tegija. (16) Loodusliku mineraalvee või allikavee andmed: 1) käitleja ärinimi; 2) toote nimetus; 3) pakendatava vee hulk; 4) loodusliku mineraalvee tunnustatus (jah/ei); 5) loodusliku mineraalvee tunnustamise kuupäev; 6) kasutatava allika nimi; 7) kasutatava puurkaevu asukoht; 8) seotud veeallikad; 9) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (17) Loodusliku mineraalvee või allikavee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) uuritud näitaja; 7) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 8) proovivõtu eesmärk; 9) proovivõtu metoodika; 10) proovinõu numbrid; 11) proovi transportimise tingimused; 12) proovivõtuprotokolli number; 13) kaaskirja number; 14) katseprotokolli number; 15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 16) laboratoorse uuringu tegija. 4. peatükk 9 Infosüsteemile ligipääs, andmete väljastamine ja säilitamine § 10. Andmete õigsuse tagamine ja muutmine (1) Vastutav töötleja sõlmib andmete esitajaga kokkuleppe, milles määratakse kindlaks enesekontrolli käigus võetud veeproovide andmete infosüsteemi sisestamise õigused ja kord. Vastutava töötleja laboril on veekäitleja või valdaja volituse alusel võimalik sisestada infosüsteemi enesekontrolli käigus võetud veeproovide analüüsi tulemused. (2) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse ja õigeaegsuse eest vastutab andmete esitaja. (3) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed või parandab need tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest ise. (4) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (5) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul andmete saamisest. Andmete esitajal on võimalik sisestada ebatäpsuste korral uued andmed infosüsteemi enesekontrolli käigus võetud veeproovide kohta tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest ise. (6) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. § 11. Andmete logimine Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega infosüsteemis tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja. § 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega ning käesoleva määruse nõuetega. (2) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete põhjal koostatud statistilistele andmetele ja vee kvaliteedi andmetele. (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid on infosüsteemist väljastatud või muul moel töödeldud. § 13. Andmevahetus Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldavat viisil. § 14. Andmete säilitamine (1) Infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult alates andmete infosüsteemi kandmisest. (2) Paberil alusandmeid säilitatakse viis aastat. (3) Logid säilitatakse viis aastat alates nende tekkimisest. 10 5. peatükk Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 15. Infosüsteemi järelevalve Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 16. Infosüsteemi rahastamine Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale ja volitatud töötlejale eraldatud vahenditest. § 17. Infosüsteemi lõpetamine (1) Infosüsteemi lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Infosüsteemi andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg. (3) Infosüsteem lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk Rakendussäte § 18. Üleminekusätted Alates 1. jaanuarist 2023. a. kohaldatakse logide säilitamisele käesoleva määruse § 14 lõikes 3 nimetatud tähtaega ning logid mis on selleks ajaks vanemad kui 5 aastat, kustutakse. § 19. Rakendussätted Määruse § 14 lõige 3 jõustub 1. jaanuaril 2023. a. § 20. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →