Tervise- ja tööministri määruse „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Seoses andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) jõustumisega
25. mail 2018 tuleb kõik andmekaitsega seotud õigusaktid (registrid, andmekogud jm) üle vaadata
ning uue EL-i määrusega vastavusse viia. Seetõttu on üle vaadatud ja korrigeeritud ka vee
terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus. Käesolev määrus on seotud isikuandmete kaitse
rakendamise seaduse eelnõuga (778 SE), mille raames muudeti määruse aluseks olevat
rahvatervise seadust. Määruses ei ole olulist puutumust isikuandmetega (v.a kontrollija andmed
või asutuse esindaja andmed), kuid muutub määruse andja. Seaduse muudatusega 778 SE
muutub senine Vabariigi Valitsuse määrus kehtetuks ning uus terviktekst antakse valdkondliku
ministri poolt. Tegemist on uue terviktekstiga. Muutub ka vastutav ja volitatud töötleja.
Eelnõu raames muutus määruse andja ja vastutav töötleja. Põhimäärus on korrastatud ning
muudetud õigusselgemaks.
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse uus vee terviseohutuse infosüsteemi põhimääruse terviktekst. Vastavalt
uuele suunale kehtestatakse vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus tervise- ja tööministri
määrusena (seni Vabariigi Valitsuse määrus).
Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva
Terviseameti juures alates 2011. aastast peetav infosüsteem. Eelnõu eesmärk on terviktekstina
kehtestada uus põhimäärus. Peamiseks muudatuseks on vastutava töötleja rolli andmine
Terviseametile ning volitatud töötleja rolli andmine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
Täpsustatud on vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid ning andmete, sh logiandmete säilitamise
tähtaegu. Sisulisi muudatusi andmekoosseisudes tehtud ei ole.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
Ramon Nahkur (
[email protected]; tel 626 9149). Määruse koostamises osalesid
Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht (
[email protected];
tel 794 3525), keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns
(
[email protected]; tel 794 3536), üldosakonna süsteemianalüütik Maie Otsmann
(
[email protected]; tel 794 3540) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse
tervisetalituse e-teenuste juhtimise osakonna projektijuht Mihkel Haav (
[email protected]; tel
5567 4284). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele
Nisu (
[email protected]; tel 626 9338).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse rahvaterivse seaduse § 146 lõike 4 alusel.
Eelnõu on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE. Seaduseelnõuga
muutub Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määrus nr 155 „Vee terviseohutuse infosüsteemi
asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ (redaktsioon RT I, 21.12.2017, 7) kehtetuks ning
põhimääruse uus terviktekst kehtestatakse ministri määrusena.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 20 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse vee terviseohutuse infosüsteemi pidamise eesmärk ning infosüsteemi
nimetus eesti ja inglise keeles.
Lõikes 1 sätestatakse infosüsteemi asutamine ning lõikes 2 infosüsteemi pidamise eesmärk. Vee
terviseohutuse infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ning
allikavee kvaliteedi andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks, statistika ja teadusliku
uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse
infosüsteemi ametlik nimetus eesti ja inglise keeles.
Paragrahvis 2 sätestatakse vee terviseohutuse infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja.
Võrreldes kehtiva õigusega saab vastutavaks töötlejaks Sotsiaalministeeriumi asemel Terviseamet
(edaspidi TA) ning volitatud töötlejaks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK)
Sotsiaalministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenuste arendamise, haldamise ja pakkumise ülesannetes. Seni täitis TA volitatud töötleja rolli.
Määruse muudatusega lisanduvad TA-le võrreldes varasemaga vastutavale töötlejale omased
ülesanded. Muudatus on õigustatud, sest TA on tegelik andmehaldaja lähtuvalt infosüsteemi
eesmärkidest. Muudatusega lisandub TA-le parem positsioon arenduste juhtimiseks ja sellega ka
vastutuse võtmiseks.
Paragrahvis 3 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Põhimääruse eelnõuga
korrigeeritakse läbivalt põhimääruse kõikides sätetes vastavalt vastutava töötleja ja volitatud
töötleja ülesandeid.
Vastutava töötleja (TA) ülesanne on juhtida infosüsteemi pidamist ning kehtestada infosüsteemi
andmetele juurdepääsu ja infosüsteemi andmete töötlemise kord. Samuti on vastutava töötleja
ülesanneteks andmete väljastamine ja selle üle arvestuse pidamine, järelevalve infosüsteemi
volitatud töötlejate tegevuse üle ning muud infosüsteemiga seotud koordineeriva iseloomuga
ülesanded. Vastutav töötleja koostab andmete põhjal perioodiliselt statistilisi kokkuvõtteid, tagab
turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise, võtab andmete käideldavuse,
tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad
turvameetmed ning täidab muid vastutavale töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
Volitatud töötleja (TEHIK) tagab infosüsteemi igapäevaseks toimimiseks vajalikud tegevused:
analüüsi- ja arendustööd, tööde testimise korraldamine, infosüsteemi pidamine, haldamine ja
majutamine, turvameetmete rakendamine ja intsidentide käsitlemine, infosüsteemi kasutamise
takistuste kõrvaldamine ja infosüsteemi töö tagamine, elektroonilise andmevahetuse korraldamine
riigi infosüsteemi teiste andmekogudega, andmevahetuse kokkulepete sõlmimine õigusaktides
sätestatud ulatuses ning muude volitatud töötleja ülesannete täitmine õigusaktides sätestatud
ulatuses.
Paragrahvis 4 sätestatakse infosüsteemi ülesehitus. Infosüsteemi koosneb elektroonsetest
alusdokumentidest, elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud infosüsteemi andmetest. Paberil
andmed kantakse infosüsteemi elektroonselt.
Paragrahvis 5 sätestatakse infosüsteemi andmete kaitse. Infosüsteemi andmete kaitse tagatakse
käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi
infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. Infosüsteemi kantud andmete käideldavuse,
tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid. Infosüsteemi turvaklass on K1T1S1 ja turbeaste on madal.
Paragrahvis 6 sätestatakse, et infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus.
Paragrahvides 7–9 sätestatakse infosüsteemi esitatavad ja kantavad andmed, nende andmete
esitajad ning esitamise ja kandmise kord. Infosüsteemi esitavad andmeid erinevad riiklikud
registrid, joogivee käitlejad, loodusliku mineraalvee või allikavee käitlejad, supluskoha valdajad ja
3
ujula valdajad. Vastutav töötleja on kohustatud kandma paberil esitatud andmed infosüsteemi kohe
peale andmete esitamist või järelevalve tulemuste selgumist. Ainuke täiendus §-s 9 sätestatud
infosüsteemi kantavates andmetes (joogiveeallika andmed ja loodusliku mineraalvee või allikavee
allika andmed) võrreldes kehtiva korraga on „põhjaveekogum“, kuna Terviseamet vajab
põhjaveekogumi andmeid, et teha joogivee ja mineraalvee riskianalüüse.
Paragrahvis 10 sätestatakse andmete õigsuse tagamine ja andmete muutmine. Infosüsteemi
kantud andmete muutumise korral esitab infosüsteemi andmete esitaja vastutavale töötlejale uued
andmed, mille alusel vastutav töötleja muudab kande kahe tööpäeva jooksul, või teeb seda
vastavalt kokkuleppele ise. Ebaõigete andmete avastamise korral suletakse need kuni andmete
parandamiseni. Infosüsteemi esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed
vastutav töötleja, v.a juhul, kui sellekohane õigus on antud edasi andmete esitajale pooltevahelise
kokkuleppega.
Paragrahvis 11 kehtestatakse, et infosüsteemi volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste
vahenditega infosüsteemis tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise
kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja.
Paragrahvis 12 sätestatakse juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine.
Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas avaliku
teabe seaduse ja isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Infosüsteemist väljastatavate
andmete õigsuse eest vastutab sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutav töötleja. Samuti tagab
vastutav töötleja avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete põhjal
koostatud statistilistele andmetele isikustamata kujul. Lõike 4 kohaselt peab vastutav töötleja
arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid on infosüsteemist
väljastatud.
Paragrahvis 13 sätestatakse, et andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust
võimaldavat viisil.
Paragrahvis 14 sätestatakse infosüsteemi andmete säilitamine. Infosüsteemi andmeid
säilitatakse tähtajatult kuna paljud veevõrgud on omavahel seotud, siis isegi kui mõni veevõrk
likvideeritakse on oluline, et info selle veevõrgu kohta oleks alles. Digitaalseid alusdokumente
säilitab volitatud töötleja dokumendiliigi säilitustähtaja järgi. Senini on logiandmeid säilitatud
tähtajatult, sest tehnilise lahenduse kohaselt on need andmed seotud esitatud teatistega, mida
säilitatakse tähtajatult. Logiandmete säilitustähtaja muutmiseks on vajalik tehniline arendus.
Logiandmete säilitamiseks nähakse käesolevas eelnõus ette viis aastat alates 1. jaanuarist 2023,
mil vastav tehniline lahendus peaks eelduslikult toimima.
Paragrahvis 15 sätestatakse, et järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides
sätestatud korras (nt vastutav töötleja oma ja Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse piires).
Paragrahvis 16 sätestatakse infosüsteemi rahastamine. Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja
arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks otstarbeks
eraldatud vahenditest.
Paragrahvis 17 sätestatakse infosüsteemi lõpetamine. Infosüsteemi lõpetamine toimub valdkonna
eest vastutava ministri ettepanekul avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Lõikes 2
täpsustatakse, et infosüsteemi andmete üleandmisel tuleb määrata andmete üleandmise või
hävitamise kord ja tähtaeg eraldi otsusega.
Paragrahvis 18 sätestatakse üleminekusäte logiandmete osas, kuna alates 1. jaanuarini 2023. a
ehk vajaliku tehnilise arenduse valmimiseni, neid ei kustutata. Seejärel tuleks kõik vanemad kui 5
aastat tekkinud logid, kustutada.
4
Paragrahviga 19 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt säilitatakse logiandmeid viis aastat
alates 1. jaanuarist 2023. a.
Paragrahviga 20 kehtestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub vastavalt seaduse
muudatusele 778 SE 15.03.2019.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määruse (EL)
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise
ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
rakendamisega. Otsest muutmisvajadust sellest ei tulene. Muutmine on otseselt seotud Riigikogu
menetluses oleva seaduseelnõuga 778 SE.
4. Määruse mõjud
Määruse üks olulisematest muudatustest on TA määramine infosüsteemi vastutavaks töötlejaks
ning TEHIK-u määramine volitatud töötlejaks. Muudatus on tehtud lähtuvalt sellest, milline asutus
tegelikult infosüsteemi oma igapäevatöös kasutab. Muudatusega suureneb TA vastutus (lisandub
suhtlemine RIHA jt-ga), kuid lisakulusid sellega ei kaasne. Samuti ei kaasne täiendavaid kulusid
käesoleva eelnõuga TEHIK-ule, sest tegemist on asutusega, mis juba täidab määrusega
kehtestatavat rolli.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Oluline mõju subjektidele puudub. Määrusega ei muudeta kogutavate andmete koosseisu ega
laiendata subjektide ringi (kontrollijate, järelevalve tegijate ja esindajate andmed on avalikud ka
haldusorgani kontaktide või äriregistri kaudu). Muutub vaid vastutav töötleja, kellel oli varem
volitatud töötleja roll ja kes tagab haldusorganina esitatud nõuete täitmise vastavalt põhimääruses
sätestatule.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Vee terviseohutuse infosüsteem on riigieelarvest rahastatud juba toimiv infosüsteem. Seetõttu
täiendavaid kulusid võrreldes praegusega määruse rakendamisel ei lisandu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile.
Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi, välja arvatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, kes esitas eelnõule märkused, mis on toodud seletuskirja lisa
kooskõlastustabelis. Eelnõu kommenteeris ka Terviseamet.
Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimääruse seletuskirja lisa.
Lisa
Kooskõlastustabel
Terviseamet Sotsiaalministeeriumi vastus
Määruse eelnõu § 8 lg 13 p 5 ning lg 14 p 14 Arvestatud.
nimetatakse andmeks „tegevusaktiivsus“
varasema „olek“ asemel.
Teeme ettepaneku muuta „tegevusaktiivsus“
tagasi „olek“ nimeliseks kuna „olek“ on kasutatud
ka teistes sama paragrahvi lõigetes ning samuti
on see kasutuses süsteemis endas vastavatel
andmeridadel. Lisaks tuleks „tegevusaktiivsus“
lisamisel teostada süsteemis muudatusi.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeeriumi vastus
Märkus eelnõu § 7 lg 3 kohta. Arusaamatu on Selgitame.
allkirja, digiallkirja või -templi nõue, kui andmed Lubatud peaks olema mõlemad, sh
esitatakse X-tee kaudu ja/või andmete esitaja on ajatempel, kui digitempel ja ajatempel on
turvalisel viisil tuvastatud. X-tee andmevahetuses erinevad asjad ning andmevoolu digitemplit
kasutatakse ajatempleid. Säte viitab panna ei saa. Täpsustame selles osas
dokumendipõhisele lähenemisele. eelnõu.
Märkus eelnõu § 13 kohta. Arusaamatu on alalise Arvestamata.
säilitustähtaja vajadus. Registri andmeid ei ole
Rahvusarhiivi poolt hinnatud arhiiviväärtuslikuks. Kuna paljud veevõrgud on omavahel
Tekib küsimus, miks on vaja igavesti säilitada seotud, siis isegi kui mõni veevõrk
nende torustike, ujulate ja basseinide veeproovide likvideeritakse on oluline, et see info oleks
andmeid, mis on likvideeritud. Palume alles.
säilitustähtajad üle vaadata ja läbimõeldult
sätestada.
Märkus eelnõu § 17 kohta. Eelnõu sätestab, et Arvestatud.
logiandmeid säilitatakse tähtajatult kuni 1.
jaanuarini 2023. a. Kas säilitatakse tähtajatult või Täna ei ole logiandmete eraldi hoidmist
kuni 01.01.2023? Seletuskirjas on lisatud, et ehk reguleeritud. Ehk et täna on logiandmed
vajaliku tehnilise arenduse valmimiseni. Mis saab tähtajatult (vt § 14), teatud ajast peaksid
kui tehniline arendus valmib varem? Logiandmete olema need kuni 3 a. Sõnastasime sätte
säilitamine tähtajatult ei ole andmekaitse ümber järgmiselt:
üldmäärusega kooskõlas. Palume sõnastus üle
vaadata. „§ 17. Üleminekusätted
Alates 1. jaanuarist 2023. a. kohaldatakse
logide säilitamisele käesoleva määruse §
14 lõikes 3 nimetatud tähtaega ning logid
mis on selleks ajaks vanemad kui 5 aastat,
kustutakse.“.
Üldise märkusena jääb arusaamatuks, kas Arvestamata.
joogivee käitleja jt andmeesitajad peavad samu
andmeid (nt veevärgi nimetus, koordinaadid) Juriidilises mõttes tuleb andmed esitada
korduvalt esitama või on need elektroonilise korduvalt, kuid tehniliselt on andmed
iseteeninduskeskkonna kaudu esitades juba eeltäidetud ning neid saab vajadusel
eeltäidetud ja muudetavad. uuendada.
MINISTRI MÄÄRUS
06.03.2019 nr 15
Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 146 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Infosüsteemi asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Vee terviseohutuse infosüsteem (edaspidi infosüsteem) rahvatervise seaduse alusel
asutatud riiklik andmekogu.
(2) Infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ning allikavee
kvaliteedi andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks, statistika ja teadusliku uurimistöö,
sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(3) Infosüsteemi ametlik nimetus on vee terviseohutuse infosüsteem.
(4) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Water and Health Safety Information System.
§ 2. Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja
(1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet.
(2) Infosüsteemi volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) juhib infosüsteemi pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi;
2) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja arhiveerimise;
3) tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ja kehtestab vajadusel
infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise täpsema korra;
4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete eest;
5) menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete väljastamiseks;
6) peab arvestust väljastatud andmete üle;
7) koostab andmete põhjal perioodiliselt statistilisi kokkuvõtteid, sealhulgas iga aasta kohta;
8) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning volitatud
töötleja sellekohase teavitamise;
9) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele
infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised
turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt;
10) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
2
(2) Volitatud töötleja:
1) teeb või hangib infosüsteemi pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning korraldab
tööde testimise;
2) tagab infosüsteemi pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete
kohaselt;
3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks infosüsteemi turvanõuetele vastavaid
turvameetmeid;
4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat infosüsteemi pidamist või kasutamist takistavatest
probleemidest;
5) kõrvaldab infosüsteemi kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab infosüsteemi
töö;
6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teavitab infosüsteemi andmete
töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat;
7) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;
8) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
9) täidab muid volitatud töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
2. peatükk
Infosüsteemi ülesehitus
§ 4. Infosüsteemi ülesehitus
(1) Infosüsteem koosneb:
1) elektroonsetest alusandmetest;
2) elektroonsest andmebaasist;
3) arhiveeritud infosüsteemi andmetest.
(2) Infosüsteemi peetakse elektroonselt.
§ 5. Infosüsteemi andmete kaitse
(1) Infosüsteemi andmete kaitse tagatakse käideldavuse (K), tervikluse (T) ja
konfidentsiaalsuse (S) parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide
turvameetmete süsteemi nõuetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise tagamiseks rakendatakse
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Infosüsteemi turvaklass on K1T1S1.
(4) Infosüsteemi turbeaste on madal (L).
§ 6. Andmete õiguslik tähendus
Infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
Andmete esitajad, andmete koosseis ja infosüsteemi kandmine
§ 7. Andmete esitajad ja nende esitatavad andmed
(1) Infosüsteemi esitavad andmeid:
1) joogivee käitleja;
2) loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja;
3) supluskoha valdaja;
3
4) ujula valdaja;
5) äriregister;
6) rahvastikuregister;
7) aadressandmete süsteem;
8) keskkonnaregister.
(2) Joogivee käitleja esitab infosüsteemi:
1) joogivee käitleja andmed;
2) veevärgi või joogiveeallika andmed.
(3) Loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja esitab infosüsteemi:
1) loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja andmed;
2) loodusliku mineraalvee või allikavee allika andmed;
3) loodusliku mineraalvee või allikavee andmed.
(4) Supluskoha valdaja esitab infosüsteemi:
1) supluskoha valdaja andmed;
2) supluskoha andmed.
(5) Ujula valdaja esitab infosüsteemi:
1) ujula valdaja andmed;
2) ujula andmed;
3) basseini andmed.
(6) Äriregister esitab infosüsteemi käitleja või valdaja ärinime, registrikoodi ja kontaktandmed.
(7) Rahvastikuregister esitab infosüsteemi andmete esitaja isikukoodi ja nime.
(8) Aadressandmete süsteem esitab infosüsteemi aadressandmed käitleja või valdaja ning
veevärgi või joogiveeallika, loodusliku mineraalvee või allikavee allika, ujula või supluskoha
kohta.
(9) Keskkonnaregister esitab infosüsteemi uute puurkaevude loomisel päriti katastrinumbri või
registrikoodi alusel puurkaevu passinumber, põhjaveekiht koos stratigraafilise indeksiga,
puurkaevu sügavus, puurkaevu olek (kasutuses, suletud, reservis) ja sanitaarkaitseala ulatus.
Uute veekogude loomisel päriti veekogu nime, aadressi ja koordinaatide andmeid.
(10) Infosüsteemi esitatakse andmed elektroonselt, lisades andmete esitaja allkirja,
digitaalallkirja või asutuse e-templi. Riiklike andmekogude või infosüsteemide vaheline
teabevahetus toimub vastavalt avaliku teabe seaduses või selle alusel määratud õigusaktis
nimetatud nõuetele.
§ 8. Andmete kandmine infosüsteemi
(1) Vastutav töötleja kannab järelevalve käigus kogutud veeproovide ja nende kvaliteedi
andmed infosüsteemi kohe pärast andmete esitamist või järelevalve tulemuste selgumist.
(2) Infosüsteemi kantakse andmed järgmiste alusandmete alusel:
1) joogivee kontrollikava ja joogiveeallika kontrollikava alusel võetud proovide, järelevalve
käigus võetud proovide ning lisauuringute proovivõtu- ja katseprotokollid;
2) loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kontrollimise proovivõtu- ja katseprotokollid;
3) suplusvee seirekalendri täitmiseks võetud proovide ja lisauuringute proovivõtu- ja
katseprotokollid;
4) ujulavee kvaliteedi kontrollimise proovivõtu- ja katseprotokollid;
5) järelevalve andmed;
6) muud andmed.
4
(3) Vastutavale töötlejale paberil esitatud alusandmed digiteeritakse.
§ 9. Andmete täpsem koosseis
(1) Joogivee käitleja andmed:
1) ettevõtja korral ärinimi ja registrikood;
2) juriidiline aadress;
3) tegutsemispiirkond;
4) tegevusaadress(id);
5) esindaja ja/või vastutava isiku kontaktandmed;
6) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud);
7) vee erikasutusluba (number, kehtivuse kuupäev);
8) joogivee käitleja valduses olevate veevärkide nimekiri;
9) joogivee käitleja valduses/kasutuses olevate joogiveeallikate nimekiri;
10 andmete esitaja nimi ja isikukood.
(2) Veevärgi andmed:
1) nimetus;
2) ID;
3) koordinaadid;
4) tarbijate arv;
5) edastatav joogivee hulk m³/ööpäevas ja m³/aastas;
6) varustatav piirkond (maakond/maakonnad, vald/vallad, asula/asulad);
7) joogivee käitleja ärinimi / füüsilise isiku nimi;
8) vastutav isik ja tema kontaktandmed;
9) veevärgi ühisveevarustuse piirkonda kinnitava omavalitsuse otsuse number ja kuupäev;
10) arengukava kinnitamise kuupäev ja kinnitaja;
11) tüüp ettevõtte põhitegevusala järgi;
12) järelevalve staatus;
13) riskikategooria;
14) joogivee kontrolli kava kooskõlastamise kuupäev ja aastad, mis ajani on kontrollikava
kinnitatud;
15) veevärgi torustiku ehitus;
16) viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija;
17) veevärgiga seotud veeallikad;
18) rajatised;
19) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus,
veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus).
(3) Veevärgivee kvaliteedi ja proovide andmed:
1) proovi liik;
2) uuritud vee liik;
3) proovivõtukoht;
4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg;
5) joogivee proovivõtja nimi ja ametikoht;
6) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number;
7) uuritud näitaja;
8) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik;
9) proovivõtu eesmärk;
10) proovivõtu metoodika;
11) proovinõu numbrid;
12) proovi transportimise tingimused;
13) proovivõtuprotokolli number;
14) kaaskirja number;
15) katseprotokolli number;
5
16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise
aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg);
17) laboratoorse uuringu tegija.
(4) Joogiveeallika andmed:
1) nimetus;
2) katastri number;
3) puurkaevu registrikood;
4) passi number;
5) joogivee käitleja / joogiveeallika valdaja;
6) aadress;
7) koordinaadid;
8) veeallika tüüp;
9) põhjaveekiht ja indeks;
10) põhjaveekogum;
11) kaevu sügavus;
12) tootlikkus m³/ööpäevas;
13) veeklass;
14) sanitaarkaitseala ulatus meetrites;
15) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav, kaitstud);
16) majandustegevuse toimumine;
17) olek (likvideeritud, kasutuses, reservis);
18) vee töötlemise viis;
19) joogiveeallika kontrollikava kehtivuse aeg;
20) Terviseameti viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija;
21) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus,
veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus).
(5) Joogiveeallika vee kvaliteedi ja proovide andmed:
1) proovi liik;
2) uuritud vee liik;
3) proovivõtukoht;
4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg;
5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht;
6) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number;
7) uuritud näitaja;
8) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik;
9) proovivõtu eesmärk;
10) proovivõtu metoodika;
11) proovinõu numbrid;
12) proovi transportimise tingimused;
13) proovivõtuprotokolli number;
14) kaaskirja number;
15) katseprotokolli number;
16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise
aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg);
17) laboratoorse uuringu tegija.
(6) Ujula valdaja andmed:
1) ärinimi;
2) registrikood;
3) kontaktandmed;
4) esindaja ja tema kontaktandmed;
5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud);
6) valdaja valduses olevad ujulad.
6
(7) Ujula andmed:
1) nimi;
2) asukoht (maakond, vald, asula);
3) aadress;
4) koordinaadid;
5) tüüp;
6) kasutajad;
7) valdaja;
8) seotud joogiveevärk või joogiveeallikas;
9) ujulas olevad basseinid;
10) viimase inspekteerimise kuupäev;
11) inspekteerija.
(8) Basseini andmed:
1) nimi;
2) kood;
3) rühma kood;
4) tüüp;
5) koormus;
6) veevahetustüüp;
7) suurus;
8) viimase inspekteerimise kuupäev;
9) inspekteerija;
10) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus,
veeallika liik, proovivõtukoha liik).
(9) Basseinivee kvaliteedi ja proovide andmed:
1) proovi liik;
2) uuritud vee liik;
3) proovivõtukoht;
4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg;
5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht;
6) uuritud näitaja, selle sisaldus/väärtus/ühik;
7) proovivõtu eesmärk ja metoodika;
8) proovinõu numbrid;
9) proovi transportimise tingimused;
10) proovivõtuprotokolli number;
11) kaaskirja number;
12) katseprotokolli number;
13) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise
aeg, analüüsi tegemise aeg, kasutatud meetodid, täpsuse nõuded);
14) laboratoorse uuringu tegija.
(10) Supluskoha valdaja andmed:
1) ärinimi
2) registrikood;
3) kontaktandmed;
4) esindaja ja tema kontaktandmed;
5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud);
6) valduses olevad supluskohad.
(11) Supluskoha andmed:
1) nimi;
2) ID;
3) supluskohtade grupi ID;
4) tüüp (avalik, mitteavalik);
7
5) asukoht (maakond, vald, asula);
6) koordinaadid;
7) veekogu nimi, mille ääres supluskoht asub;
8) veekogu tüüp;
9) hinnatav suurim külastavate inimeste arv suplushooajal;
10) rannajoone pikkus;
11) seirekalendri kooskõlastamise kuupäev;
12) viimase proovivõtu kuupäev;
13) viimase inspekteerimise kuupäev;
14) inspekteerija;
15) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus,
veeallika liik, proovivõtukoha liik).
(12) Supluskohavee kvaliteedi ja proovide andmed:
1) proovi liik (järelevalve alusel);
2) proovi liik (seirekalendri alusel);
3) uuritud vee liik;
4) proovivõtukoht;
5) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg;
6) veeproovi võtja nimi ja ametikoht;
7) uuritud näitaja;
8) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik;
9) proovivõtu eesmärk;
10) proovivõtu metoodika;
11) proovinõu numbrid;
12) proovi transportimise tingimused;
13) proovivõtuprotokolli number;
14) kaaskirja number;
15) katseprotokolli number;
16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise
aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg);
17) laboratoorse uuringu tegija.
(13) Loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja andmed:
1) ärinimi;
2) registrikood;
3) aadress;
4) esindaja kontaktandmed;
5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud);
6) valduses olevad looduslikud mineraalvee ja/või allikavee allikad.
(14) Loodusliku mineraalvee või allikavee allika andmed:
1) puurkaevu nimetus;
2) katastri number;
3) puurkaevu registrikood;
4) passi number;
5) puurkaevu valdaja;
6) puurkaevu aadress;
7) koordinaadid;
8) põhjaveekiht ja indeks;
9) põhjaveekogum;
10) kaevu sügavus;
11) tootlikkus (m³/ööpäevas);
12) sanitaarkaitseala ulatus meetrites;
13) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav);
14) olek (likvideeritud, kasutuses, reservis);
8
15) vee töötlemise viis;
16) puurkaevu viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija;
17) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus,
veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus).
(15) Loodusliku mineraalvee või allikavee allika vee kvaliteedi ja proovide andmed:
1) proovi liik;
2) uuritud vee liik;
3) proovivõtukoht;
4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg;
5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht;
6) uuritud näitaja;
7) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik;
8) proovivõtu eesmärk;
9) proovivõtu metoodika;
10) proovinõu numbrid;
11) proovi transportimise tingimused;
12) proovivõtuprotokolli number;
13) kaaskirja number;
14) katseprotokolli number;
15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed – proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise
aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg;
16) laboratoorse uuringu tegija.
(16) Loodusliku mineraalvee või allikavee andmed:
1) käitleja ärinimi;
2) toote nimetus;
3) pakendatava vee hulk;
4) loodusliku mineraalvee tunnustatus (jah/ei);
5) loodusliku mineraalvee tunnustamise kuupäev;
6) kasutatava allika nimi;
7) kasutatava puurkaevu asukoht;
8) seotud veeallikad;
9) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika
liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus).
(17) Loodusliku mineraalvee või allikavee kvaliteedi ja proovide andmed:
1) proovi liik;
2) uuritud vee liik;
3) proovivõtukoht;
4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg;
5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht;
6) uuritud näitaja;
7) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik;
8) proovivõtu eesmärk;
9) proovivõtu metoodika;
10) proovinõu numbrid;
11) proovi transportimise tingimused;
12) proovivõtuprotokolli number;
13) kaaskirja number;
14) katseprotokolli number;
15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise
aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg);
16) laboratoorse uuringu tegija.
4. peatükk
9
Infosüsteemile ligipääs, andmete väljastamine ja säilitamine
§ 10. Andmete õigsuse tagamine ja muutmine
(1) Vastutav töötleja sõlmib andmete esitajaga kokkuleppe, milles määratakse kindlaks
enesekontrolli käigus võetud veeproovide andmete infosüsteemi sisestamise õigused ja kord.
Vastutava töötleja laboril on veekäitleja või valdaja volituse alusel võimalik sisestada
infosüsteemi enesekontrolli käigus võetud veeproovide analüüsi tulemused.
(2) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse ja õigeaegsuse eest vastutab andmete esitaja.
(3) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale
töötlejale uued andmed või parandab need tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest ise.
(4) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on
infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
(5) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed
vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul andmete saamisest. Andmete esitajal on võimalik
sisestada ebatäpsuste korral uued andmed infosüsteemi enesekontrolli käigus võetud
veeproovide kohta tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest ise.
(6) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
§ 11. Andmete logimine
Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega infosüsteemis tehtud logid kande
vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada
töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja.
§ 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas
avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega ning käesoleva
määruse nõuetega.
(2) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
(3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete
põhjal koostatud statistilistele andmetele ja vee kvaliteedi andmetele.
(4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja
milliseid andmeid on infosüsteemist väljastatud või muul moel töödeldud.
§ 13. Andmevahetus
Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu
või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldavat viisil.
§ 14. Andmete säilitamine
(1) Infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult alates andmete infosüsteemi kandmisest.
(2) Paberil alusandmeid säilitatakse viis aastat.
(3) Logid säilitatakse viis aastat alates nende tekkimisest.
10
5. peatükk
Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 15. Infosüsteemi järelevalve
Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
§ 16. Infosüsteemi rahastamine
Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks
vastutavale ja volitatud töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 17. Infosüsteemi lõpetamine
(1) Infosüsteemi lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Infosüsteemi andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või
hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg.
(3) Infosüsteem lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
6. peatükk
Rakendussäte
§ 18. Üleminekusätted
Alates 1. jaanuarist 2023. a. kohaldatakse logide säilitamisele käesoleva määruse § 14 lõikes
3 nimetatud tähtaega ning logid mis on selleks ajaks vanemad kui 5 aastat, kustutakse.
§ 19. Rakendussätted
Määruse § 14 lõige 3 jõustub 1. jaanuaril 2023. a.
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler