dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankega nr 188638 seotud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu

Sotsiaalministeerium · 5. märts 2019
Viit
1.3-4/123-2
Registreeritud
5. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.3 Teenistuslik järelevalve ja audit
Sari
1.3-4 Sise- ja välisauditiga seotud kirjavahetus (s.h riigikontrolli, rahandusministeeriumi, EL komisjoni auditiaruanded)
Toimik
1.3-4/2019
Vastutaja
Laura Viilup (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎FKO_hange_188638.bdoc195 KB
  • 📎FW Hankega nr 188638 seotud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu .msg328 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Laura Viilup </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=6855FF42E4B44EBF87698FB344D41203-LAURA VIILUP> Saaja: Triin Teder Teema: FW: Hankega nr 188638 seotud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu Tere Triin, Palun pane lisas olevad dokumendid sissetuleva kirjana deltasse ja seosta need alloleva delta lingiga. Ja pane täitmiseks mulle ning Hannale, Raidile, Marikale ja Helen Trallale teadmiseks. Aitäh, Laura From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Monday, March 4, 2019 10:29 AM To: Laura Viilup <[email protected]> Subject: Auditi lõpparuande edastamine Tere Laura Viilup! Sulle on määratud uus tööülesanne: Pealkiri: Auditi lõpparuande edastamine Tööülesanne: Teadmiseks Kommentaar: URL: https://delta.sm.ee/dhs/n/compoundWorkflowNodeRef/c687e209-c32e-4249-a96b-94def59683cf Tähtaeg: 17.01.2019 Resolutsioon: Algataja: Hanna Vseviov Vastutaja: Hanna Vseviov Delegeerija: From: Angeelika Põldaru [mailto:[email protected]] Sent: Monday, March 4, 2019 10:51 AM To: Laura Viilup <[email protected]> Cc: [email protected]; [email protected] Subject: Hankega nr 188638 seotud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu Tere Saadame vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lg 2 punktile 3 tutvumiseks hankega nr 188638 seotud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu. Palun andke võimalusel hiljemalt 11.03.2019 teada, kas teil on täiendavaid kommentaare. Lisasin eelnõule ka MT nr 45 hankega nr 188638 summad. Palun vaadake üle, kas need on kooskõlas teie andmetega. Parimatega Angeelika Põldaru Järelevalve peaspetsialist SA Innove Lõõtsa 4, 11415 Tallinn 735 0776 www.innove.ee <http://www.innove.ee/> OTSUS Tallinn (kp digitaalallkirjas) nr 3-3.1/100 Toetuse andmise tingimuste “Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ (2014-2020.2.01.001.01.15-0001) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1 punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ (SFOS nr 2014-2020.2.01.001.01.15-0001) raames esitatud maksetaotlustest (edaspidi MT) nr 31-45 ning arvestades 09.01.2018 auditi nr ESF-153/2018 lõpparuannet ja toetuse saajaga peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ) otsustab: teha finantskorrektsiooni otsus ja nõuda tagasi toetus summas 295 139,29 eurot ning keelduda MT nr 44 aktsepteerimisest summas 26 752,16 eurot ja MT nr 45 aktsepteerimisest summas 28 539,08 eurot, kuna toetuse saaja partner ei ole täitnud talle STSiga pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS). Vastavalt sotsiaalkaitseministri 15.12.2014 käskkirjaga nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. 1. Asjaolud Toetuse saaja partner Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA või hankija) viis läbi avatud hanke nr 188638 „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine (2017-2020)“ (edaspidi hange) eeldatava maksumusega 22 448 100 eurot. 03.07.2017 avaldatud hanketeates on märge, et hange ületab rahvusvahelist piirmäära ning teade saadetakse hankija soovil Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele. Antud hanke valdkonnaks on sotsiaalteenused puuetega isikutele CPV koodiga 85311200- 4, mis on CPV määruse VII lisas nimetatud teenus. Hanke raames ostetav teenus sisaldab vastavalt hankedokumentidele (edaspidi HD) lapsehoiuteenust, tugiisiku teenust ja transporditeenust. Hange on jagatud 16 erinevaks Eesti piirkonda hõlmavaks osaks. Lähtuvalt HD punktist 2.4 võib pakkuja esitada pakkumuse ühele või mitmele osale, kuid 1 punkti 2.5 kohaselt peab pakkuja osutama ühes piirkonnas samaaegselt kõiki kolme nimetatud teenust. Hanke raames esitas pakkumused kokku 14 isikut, kellest kolm tegid pakkumuse mitmele osale. Kahe hanke osa suhtes esitati rohkem kui üks pakkumus. Ühtegi pakkujat ei jäetud kvalifitseerimata ning kõigi 16 osa kohta sõlmiti hankeleping. Hanketeates on ühe tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimusena nõutud, et igal isikul (pakkujal, ühispakkujal, alltöövõtjal), kes raamlepingu täitmise raames osutab lapsehoiuteenust, peab olema maavanema poolt antud kehtiv tegevusluba (vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punktile 1) pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ning pakkuja esitab ärakirja vastavast tegevusloast juhul, kui tegevusloa andmed ei nähtu majandustegevuse registrist. Antud nõude osas on lisatud, et pärast raamlepingu sõlmimist peab lapsehoiuteenust osutav isik tagama lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse kogu raamlepingu perioodil või perioodil, mil vastavat teenust osutatakse ning juhul, kui tegevusluba ei ole ühel või mitmel pakkumuses nimetatud alltöövõtjatest, keda soovitakse kasutada lapsehoiuteenuse osutamiseks, ei jäeta pakkujat kvalifitseerimata, kuid tegevusloata isikuid ei ole lubatud raamlepingu täitmisel kasutada. Rahandusministeerium viis läbi projektiauditi nr ESF-153/2018, milles auditeeriti muu hulgas hanke läbiviimise õiguspärasust. Auditi 09.01.2019 lõpparuandes on olulise tähelepanekuna välja toodud, et hanke nr 188638 hanketeates on esitatud piiravad kvalifitseerimistingimused, kuna nõue, et pakkuja peab omama maavanema poolt antud kehtivat lapsehoiuteenuse tegevusluba juba pakkumuse esitamise hetkeks, piirab põhjendamatult konkurentsi. Auditi aruandes on lisatud, et kirjeldatud nõue võib piirata nende võimalike pakkujate ringi, kes võiksid olla huvitatud pakkumuse tegemisest sellisele hankeosale, kus pakkujal veel tegevusluba puudub, kuid kes võiks olla võimeline selles maakonnas teenust osutama ning lepingu sõlmimise hetkeks tegevusluba omama. 2. Toetuse saaja selgitused Auditi raames asus toetuse saaja seisukohale, et tingimus, mille kohaselt peab pakkuja omama maavanema poolt antud kehtivat lapsehoiuteenuse tegevusluba juba pakkumuse esitamise hetkeks, ei piira põhjendamatult konkurentsi ning selgitas järgmist: 1) Antud hanke puhul on tegemist lihtsustatud korras tellitava teenusega ning avatud hange viidi läbi vaid tehnilistel põhjustel, lähtudes Rahandusministeeriumi juhistest, et hanke läbiviimise hetkel ei võimaldanud riigihangete register selle hankemenetluse liigi puhul saata rahvusvahelist piirmäära ületava hanke puhul teadet Euroopa Liidu Teatajasse ning seetõttu tuli valida avatud hankemenetluse liik. Hanke läbiviimise ajal kehtinud RHS § 41 lg 3 kohustas hankijat avatud hankemenetluses sätestama tegevusloanõude hanketeates, millest tulenevalt oli välistatud nõude esitamine muus dokumendis või menetlusetapis. 2) Sotsiaal- ja eriteenuste puhul on üldjuhul tegemist Euroopa siseturu mõttes vähe huvi pakkuvate teenustega. Hanke avaldamine Euroopa Liidu Teatajas võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel ning vaidlusaluse hanketingimuse põhjendatuse osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud. 3) Tegevusloa saamise menetlusaeg on vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele kuni 30 päeva ning pakkumuse esitamise tähtaeg oli 50 päeva, seega oleks nii välisriigi pakkuja kui 2 siseriiklik teises maakonnas tegevusluba vajav pakkuja jõudnud hankemenetluse kestel ka antud loa saada. Lisaks oli nii välisriigi kui siseriiklikel pakkujatel mitmeid muid võimalusi hankes osalemiseks, näiteks osalemine nn katusorganisatsioonina, ilma tegevusluba omamata või osalemine alltöövõtjana, taotledes tegevusloa vajadusel hankelepingu täitmise ajal. 4) Kuna hankelepingu esemeks on lapsehoiuteenus, oli hankijal kohustus kooskõlas RHS § 41 lg 1 punktiga 2 määrata, et hankija määratletud tunnustele vastavad teenuslepingud on näiteks ainult lapsehoiuteenuse lepingud ning see tingimus oleks selle sätte mõtte ja eesmärgiga täiesti kooskõlas (asjakohane, piisav, proportsionaalne jne). Isik, kes suudab tõendada lapsehoiuteenuse kogemust täidetud lepingute kaudu, peab omama lapsehoiuteenuse tegevusluba, vastasel korral ei saaks tal sellist kogemust üldse tekkida (või osutab ta teenust ebaseaduslikult, st luba omamata). Seega, kui hankija täidab RHS § 41 lg 1 punktist 2 tuleneva nõude ning nõuab hanke esemesse puutuvat teenuslepingute kogemust ja tegemist on ühtlasi tegevusloaga kaetud valdkonnaga, tähendab see juba olemuslikult, et pakkujal peab vastav tegevusluba olemas olema, seda isegi siis, kui hankija seda sellisel viisil hankedokumentidesse kirja ei pane. RÜ edastas käesoleva otsuse eelnõu STS § 23 lg 2 punkti 3 alusel 04.03.2019 toetuse saajale arvamuse avaldamiseks. Toetuse saaja andis 11.03.2019 e-kirjaga teada, et otsuses olevate numbrite osas täiendusi pole, kuid otsuse sisuga nad nõus ei ole. 3. Rakendusüksuse seisukoht RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. RHS § 41 lõige 3 sätestab hankijale õiguse kehtestada hanketeates õigusaktidest tulenevate erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu pakkuja või taotleja kvalifitseerimise tingimustena, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks oli õigusaktides kehtestatud erinõuded. Kuigi nimetatud sätte grammatilise tõlgenduse kohaselt võib hankija justkui nõuda pakkujalt erinõudele vastavuse tõendamiseks Eesti õigusaktis nõutud tegevusloa või registreeringu või muu erinõudele vastava asjakohase tõendi esitamist, tuleb nimetatud siseriiklikku sätet tõlgendada asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste 3 riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi klassikaline direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi uus klassikaline direktiiv) ning kohtupraktikaga koosmõjus. RHS § 41 lõike 3 aluseks on klassikalise direktiivi artikkel 46 kutsetööga tegelemise sobivuse osas. Nimetatud artikli esimese lause kohaselt võib hankija nõuda tõendeid pakkuja või taotleja registreerituse kohta tema asukohamaa äriregistris või muus erialases registris ning juhul, kui see pole asjakohane, siis pakkuja või taotleja enda poolt vande all antud kinnitust selle kohta, et ta tegutseb vastaval kutsealal. Klassikalise direktiivi artikkel 46 teine lause lubab hankijal teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist. Seega lubab artikkel 46 teenuste hankelepingu puhul nõuda kvalifitseerimiseks üksnes pakkuja (ja mitte hankija) asukohariigis väljastatud teenuse osutamist tõendava loa olemasolu või nende asukohariigis vastavasse organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist. Samasisuliselt reguleerib kutsetööga tegelemise sobivusega seotud kvalifitseerimistingimuste kehtestamist ka uue klassikalise direktiivi artikkel 58 lg 2, mille kohaselt on teenuste hankelepingute puhul avaliku sektori hankijatel õigus nõuda pakkujatelt pakkuja asukohariigi loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist juhul, kui ettevõtjatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni. Lisaks ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimus Eesti tegevusloa kohta RHS § 3 punktis 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele ning sellest tulenevale kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule osas, milles hankija nõudis pakkujatelt Eesti õigusest tulenevatele erinõuetele vastamist juba pakkumuste esitamise ajal. Seda seisukohta toetavad Euroopa Kohtu lahendid kaasustes C-234/03, C-225/98 ja C-46/15. Ka Euroopa Komisjon on oma juhendis „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul”1 toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimise tingimuse näitena välja olukorra, kus hankija on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud. Seega oli hankijal pakkumuse esitamise ajal õigus nõuda üksnes pakkuja asukohariigi vastavate lubade olemasolu ning hankija oleks pidanud võimaldama teiste riikide pakkujatel osaleda hankes, esitades asukohariigi tõendi, mis tõendab pakkuja õigust vastavat teenust osutada. Pakkujal, kellel ei pidanud olema asukohamaa seaduste kohaselt vastavat luba, oleks pidanud võimaldama esitada selle kohta kirjaliku kinnituse koos vastavate viidetega. RÜ nõustub, et antud hanke puhul on tegemist lihtsustatud korras tellitava teenusega ning hankija viis läbi avatud hanke vaid tehnilistel põhjustel, vastavalt saadud soovitustele, kuid 1 https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_public_proc_et.pdf 4 RHS § 16 lõike 9 kohaselt, isegi kui hankija alustab hankemenetlust ilma vastava seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima vastavat RHSis sätestatud hankemenetluse korda. Ühtlasi selgitab rakendusüksus, et arvestades uue klassikalise direktiivi jõustumisega kehtima hakanud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse rahvusvahelist piirmäära (750 000 eurot) ei oleks ka hanke korraldamine lihtsustatud korras tellitava teenusena õigustanud piirava kvalifitseerimistingimuse seadmist, sest hanke eeldatavat maksumust arvestades oleks tegemist olnud üle rahvusvahelise piirmäära hankega, kus tulnuks samuti eeldada piiriüleste huvitatud isikute osalemist hankes. Lisaks toob RÜ välja, et kuigi RHS § 41 lõike 2 kohaselt oli hankijal kohustus nõuda pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks olulisemate, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise infot, siis ei olnud hankijal õigust nõuda, et vastav kogemus pidi olema Eestis saadud, mistõttu ei saa hankija eeldada, et kogemus on saadud Eesti tegevusloa alusel. Sobiva kogemusega pakkujatel ei pruukinud olla Eesti tegevusluba, vaid võisid olla täidetud ainult asukohariigi vastavad nõuded. Lisaks ei tähenda varasemate lepingute täitmise ajal tegevusloa omamine automaatselt seda, et sama tegevusluba pidi pakkujal olema ka pakkumuse esitamise ajal. Toetuse saaja on oma vastuses auditile selgitanud, et arvestades pakkumuse esitamiseks ettenähtud aega ning tegevusloa taotluse menetlemise aega, oleks pakkujad jõudnud hankemenetluse kestel vastava loa ka saada. Rakendusüksus selgitab, et tegevusloa saamine pakkumuse esitamise hetkeks tähendanuks seda, et kõik hankest huvitatud isikud, kellel nõuetekohane tegevusluba puudus, pidid esitama vastava taotluse piisava ajavaruga enne pakkumuse esitamise aega, mis tähendanuks, et kõik sellised isikud pidid piisavalt aegsasti ka hanketingimustega tutvuma. Hanketingimustega tutvumise ajale ei ole seatud piiranguid, mistõttu võib hankest huvitatud isik teha seda igal endale sobival ajahetkel alates hanke avaldamisest kuni pakkumuse esitamise tähtajani. Seega ei ole võimalik pakkumuse esitamise ajaga kõrvaldada täielikult vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse negatiivset mõju, kuid seda asjaolu saab hinnata korrektsioonimäära suuruse leidmisel. Samuti ei kõrvalda sellist mõju hankest huvitatud isiku võimalus soovi korral kaasata oma pakkumusse teisi isikuid, kes lepingu täidavad. Antud võimaluse kasutamine ei ole pakkuja kohustuseks, mistõttu ei saa sellise võimaluse kasutamist ka pakkujatelt eeldada. Eelnevast tulenevalt on RÜ seisukohal, et hankija, seades nõude, et igal isikul, kes raamlepingu täitmise raames osutab lapsehoiuteenust, peab olema sotsiaalhoolekande seaduse alusel maavanema poolt antud kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba juba pakkumuse esitamise hetkel, on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi ning on seega rikkunud RHS § 3 punkti 3 ja § 39 lõiget 1. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, 5 toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ alusel, mille § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel korraldatud riigihangetega seonduvate finantskorrektsiooni otsuste tegemisel sama määruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2, edaspidi ühendmäärus). Ühendmääruse § 22 lõike 1 kohaselt vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukad pakkujad, kui hankija poleks seadnud kvalifitseerimise tingimustes nõuet, et pakkujal, kes raamlepingu raames lapsehoiuteenust osutab, peab olema pakkumuse esitamise hetkel kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba. Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et hankija on saatnud hanketeate avaldamiseks ka Euroopa Liidu Teatajale, mis võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel ning antud hanketingimuste põhjendatuse osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud. Samas ei ole välistatud, et kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avalikud ilma hanke juurde registreerumata, siis võis mõni huvitatud isik jätta vaidlusaluse tingimuse tõttu hankes osalemata ja hanke juurde registreerumata ilma hankijale kõnealuse tingimuse sisu osas küsimuse esitamist. RÜ võttis korrektsioonimäära leidmisel arvesse ka seda, et tegevusloa taotluse menetlusaeg mahtus iseenesest pakkumuse esitamise aja sisse, mistõttu oli pakkujatel teoreetiline võimalus sõltumata nende asukohariigist, taotleda nõutud tegevusluba pakkumuste esitamise aja jooksul. RÜ eeldab siinkohal, et kui kõik tegevusloa taotlemiseks nõutavad tingimused oleksid olnud täidetud, siis oleks see tõenäoliselt ka pakkumuste esitamise hetkeks saadud. Siiski võisid mõned potentsiaalselt huvitatud pakkujad vaidlusaluse hanketingimusega tutvuda ajal, mil nõutud tegevusluba ei olnud enam eelduslikult võimalik saada, samuti ei saa välistada, et mõni pakkuja pidas vajaliku loa taotlemist ebamõistlikuks ega osalenud seetõttu hankes. RÜ arvestas ka seda, et kahe osa puhul esitati rohkem kui üks pakkumus, mistõttu nende osade puhul oli hankes tagatud ka pakkujate vaheline konkurents ning võib eeldada, et laekunud pakkumused, sh maksumuse osas vastasid suures osas kehtivale turuolukorrale. Samas on kõik hankes osalenud isikud Eesti ettevõtted ning ei saa välistada, et nimetatud tegevusloa nõue oli põhjuseks, miks antud hankes rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid ja pakkujaid ei olnud. 6 Seega on potentsiaalsete isikute hulk, kelle osalemist on hankes piiratud, tõenäoliselt väike. Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga. Antud hankega seotud kulud on kajastatud MT-s nr 31-45 tegevuse nr 1 „1.2.2 Puudega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine“ raames kokku summas 7 008 610,62 eurot. Täpsemad rikkumisega seotud summad on välja toodud allolevas tabelis. MT nr / SFOS nr Summa kokku € Rikkumise summa (5%) 31 / 46855 37 211,10 1 860,55 32 / 47201 64 446,60 3 222,33 33 / 47465 105 122,23 5 256,11 34 / 47687 420 405,70 21 020,28 35 / 47990 476 850,96 23 842,55 36 / 48325 700 843,67 35 042,18 37 / 48717 694 258,14 34 712,91 38 / 49043 770 890,51 38 544,53 39 / 49426 627 444,78 31 372,24 40 / 49807 429 428,96 21 471,45 41 / 50437 443 323,71 22 166,19 42 / 51249 565 297,26 28 264,86 43 / 52098 567 262,24 28 363,11 44 / 52895 535 043,22 26 752,16 45 / 53583 570 781,54 28 539,08 Kokku 7 008 610,62 350 430,53 Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks 5% antud hanke raames esitatud kuludest ehk kokku 350 430,53 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 297 865,95 eurot ja riiklik kaasfinantseering 52 564,58 eurot. RÜ nõuab tagasi MT-des nr 31-43 kajastatud toetuse summas 295 139,29 eurot (sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 250 868,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering 44 270,90 eurot) ning keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 44 summas 26 752,16 eurot (sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 22 739,34 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 012,82 eurot) ning MT-s nr 45 summas 28 539,08 eurot (sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 24 258,22 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 280,86 eurot). STS § 48 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Tulenevalt sellest vähendab rakendusüksus toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk MT nr 45 toetuse summat tagasinõutava toetuse ulatuses ehk 295 139,29 euro võrra. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimustes kehtivale proportsioonile. 7 STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke kulusid ei ole toetuse saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu raames tehtud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingute osas 5% ulatuses. 4. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maarja Parve elukestva õppe keskuse juht toetuste agentuuri juhi ülesannetes Angeelika Põldaru 735 0776 8
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →