Saatja: Laura Viilup </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=6855FF42E4B44EBF87698FB344D41203-LAURA VIILUP>
Saaja: Triin Teder
Teema: FW: Hankega nr 188638 seotud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu
Tere Triin,
Palun pane lisas olevad dokumendid sissetuleva kirjana deltasse ja seosta need alloleva delta lingiga.
Ja pane täitmiseks mulle ning Hannale, Raidile, Marikale ja Helen Trallale teadmiseks.
Aitäh,
Laura
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, March 4, 2019 10:29 AM
To: Laura Viilup <
[email protected]>
Subject: Auditi lõpparuande edastamine
Tere Laura Viilup!
Sulle on määratud uus tööülesanne:
Pealkiri:
Auditi lõpparuande edastamine
Tööülesanne:
Teadmiseks
Kommentaar:
URL:
https://delta.sm.ee/dhs/n/compoundWorkflowNodeRef/c687e209-c32e-4249-a96b-94def59683cf
Tähtaeg:
17.01.2019
Resolutsioon:
Algataja:
Hanna Vseviov
Vastutaja:
Hanna Vseviov
Delegeerija:
From: Angeelika Põldaru [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, March 4, 2019 10:51 AM
To: Laura Viilup <
[email protected]>
Cc:
[email protected];
[email protected]
Subject: Hankega nr 188638 seotud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu
Tere
Saadame vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lg 2 punktile 3 tutvumiseks hankega nr 188638 seotud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu.
Palun andke võimalusel hiljemalt 11.03.2019 teada, kas teil on täiendavaid kommentaare.
Lisasin eelnõule ka MT nr 45 hankega nr 188638 summad. Palun vaadake üle, kas need on kooskõlas teie andmetega.
Parimatega
Angeelika Põldaru
Järelevalve peaspetsialist
SA Innove
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
735 0776
www.innove.ee <http://www.innove.ee/>
OTSUS
Tallinn (kp digitaalallkirjas) nr 3-3.1/100
Toetuse andmise tingimuste “Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine
ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ (2014-2020.2.01.001.01.15-0001) osas
finantskorrektsiooni otsuse tegemine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1
punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja
lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste
„Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine“ (SFOS nr 2014-2020.2.01.001.01.15-0001) raames esitatud maksetaotlustest
(edaspidi MT) nr 31-45 ning arvestades 09.01.2018 auditi nr ESF-153/2018 lõpparuannet ja
toetuse saajaga peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ) otsustab:
teha finantskorrektsiooni otsus ja nõuda tagasi toetus summas 295 139,29 eurot ning
keelduda MT nr 44 aktsepteerimisest summas 26 752,16 eurot ja MT nr 45
aktsepteerimisest summas 28 539,08 eurot, kuna toetuse saaja partner ei ole täitnud
talle STSiga pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS).
Vastavalt sotsiaalkaitseministri 15.12.2014 käskkirjaga nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kinnitatud toetuse
andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille
kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning
STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi
tähenduses.
1. Asjaolud
Toetuse saaja partner Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA või hankija) viis läbi avatud
hanke nr 188638 „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine (2017-2020)“
(edaspidi hange) eeldatava maksumusega 22 448 100 eurot. 03.07.2017 avaldatud
hanketeates on märge, et hange ületab rahvusvahelist piirmäära ning teade saadetakse
hankija soovil Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele.
Antud hanke valdkonnaks on sotsiaalteenused puuetega isikutele CPV koodiga 85311200-
4, mis on CPV määruse VII lisas nimetatud teenus. Hanke raames ostetav teenus sisaldab
vastavalt hankedokumentidele (edaspidi HD) lapsehoiuteenust, tugiisiku teenust ja
transporditeenust. Hange on jagatud 16 erinevaks Eesti piirkonda hõlmavaks osaks.
Lähtuvalt HD punktist 2.4 võib pakkuja esitada pakkumuse ühele või mitmele osale, kuid
1
punkti 2.5 kohaselt peab pakkuja osutama ühes piirkonnas samaaegselt kõiki kolme
nimetatud teenust.
Hanke raames esitas pakkumused kokku 14 isikut, kellest kolm tegid pakkumuse mitmele
osale. Kahe hanke osa suhtes esitati rohkem kui üks pakkumus. Ühtegi pakkujat ei jäetud
kvalifitseerimata ning kõigi 16 osa kohta sõlmiti hankeleping.
Hanketeates on ühe tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimusena nõutud, et
igal isikul (pakkujal, ühispakkujal, alltöövõtjal), kes raamlepingu täitmise raames osutab
lapsehoiuteenust, peab olema maavanema poolt antud kehtiv tegevusluba (vastavalt
sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punktile 1) pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ning
pakkuja esitab ärakirja vastavast tegevusloast juhul, kui tegevusloa andmed ei nähtu
majandustegevuse registrist. Antud nõude osas on lisatud, et pärast raamlepingu sõlmimist
peab lapsehoiuteenust osutav isik tagama lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse kogu
raamlepingu perioodil või perioodil, mil vastavat teenust osutatakse ning juhul, kui
tegevusluba ei ole ühel või mitmel pakkumuses nimetatud alltöövõtjatest, keda soovitakse
kasutada lapsehoiuteenuse osutamiseks, ei jäeta pakkujat kvalifitseerimata, kuid
tegevusloata isikuid ei ole lubatud raamlepingu täitmisel kasutada.
Rahandusministeerium viis läbi projektiauditi nr ESF-153/2018, milles auditeeriti muu
hulgas hanke läbiviimise õiguspärasust. Auditi 09.01.2019 lõpparuandes on olulise
tähelepanekuna välja toodud, et hanke nr 188638 hanketeates on esitatud piiravad
kvalifitseerimistingimused, kuna nõue, et pakkuja peab omama maavanema poolt antud
kehtivat lapsehoiuteenuse tegevusluba juba pakkumuse esitamise hetkeks, piirab
põhjendamatult konkurentsi. Auditi aruandes on lisatud, et kirjeldatud nõue võib piirata
nende võimalike pakkujate ringi, kes võiksid olla huvitatud pakkumuse tegemisest sellisele
hankeosale, kus pakkujal veel tegevusluba puudub, kuid kes võiks olla võimeline selles
maakonnas teenust osutama ning lepingu sõlmimise hetkeks tegevusluba omama.
2. Toetuse saaja selgitused
Auditi raames asus toetuse saaja seisukohale, et tingimus, mille kohaselt peab pakkuja
omama maavanema poolt antud kehtivat lapsehoiuteenuse tegevusluba juba pakkumuse
esitamise hetkeks, ei piira põhjendamatult konkurentsi ning selgitas järgmist:
1) Antud hanke puhul on tegemist lihtsustatud korras tellitava teenusega ning avatud hange
viidi läbi vaid tehnilistel põhjustel, lähtudes Rahandusministeeriumi juhistest, et hanke
läbiviimise hetkel ei võimaldanud riigihangete register selle hankemenetluse liigi puhul
saata rahvusvahelist piirmäära ületava hanke puhul teadet Euroopa Liidu Teatajasse ning
seetõttu tuli valida avatud hankemenetluse liik. Hanke läbiviimise ajal kehtinud RHS § 41
lg 3 kohustas hankijat avatud hankemenetluses sätestama tegevusloanõude hanketeates,
millest tulenevalt oli välistatud nõude esitamine muus dokumendis või menetlusetapis.
2) Sotsiaal- ja eriteenuste puhul on üldjuhul tegemist Euroopa siseturu mõttes vähe huvi
pakkuvate teenustega. Hanke avaldamine Euroopa Liidu Teatajas võimaldas saada hanke
kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel ning vaidlusaluse hanketingimuse
põhjendatuse osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud.
3) Tegevusloa saamise menetlusaeg on vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele kuni 30
päeva ning pakkumuse esitamise tähtaeg oli 50 päeva, seega oleks nii välisriigi pakkuja kui
2
siseriiklik teises maakonnas tegevusluba vajav pakkuja jõudnud hankemenetluse kestel ka
antud loa saada. Lisaks oli nii välisriigi kui siseriiklikel pakkujatel mitmeid muid võimalusi
hankes osalemiseks, näiteks osalemine nn katusorganisatsioonina, ilma tegevusluba
omamata või osalemine alltöövõtjana, taotledes tegevusloa vajadusel hankelepingu täitmise
ajal.
4) Kuna hankelepingu esemeks on lapsehoiuteenus, oli hankijal kohustus kooskõlas RHS
§ 41 lg 1 punktiga 2 määrata, et hankija määratletud tunnustele vastavad teenuslepingud on
näiteks ainult lapsehoiuteenuse lepingud ning see tingimus oleks selle sätte mõtte ja
eesmärgiga täiesti kooskõlas (asjakohane, piisav, proportsionaalne jne). Isik, kes suudab
tõendada lapsehoiuteenuse kogemust täidetud lepingute kaudu, peab omama
lapsehoiuteenuse tegevusluba, vastasel korral ei saaks tal sellist kogemust üldse tekkida (või
osutab ta teenust ebaseaduslikult, st luba omamata). Seega, kui hankija täidab RHS § 41 lg
1 punktist 2 tuleneva nõude ning nõuab hanke esemesse puutuvat teenuslepingute kogemust
ja tegemist on ühtlasi tegevusloaga kaetud valdkonnaga, tähendab see juba olemuslikult, et
pakkujal peab vastav tegevusluba olemas olema, seda isegi siis, kui hankija seda sellisel
viisil hankedokumentidesse kirja ei pane.
RÜ edastas käesoleva otsuse eelnõu STS § 23 lg 2 punkti 3 alusel 04.03.2019 toetuse saajale
arvamuse avaldamiseks. Toetuse saaja andis 11.03.2019 e-kirjaga teada, et otsuses olevate
numbrite osas täiendusi pole, kuid otsuse sisuga nad nõus ei ole.
3. Rakendusüksuse seisukoht
RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab
hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement –
GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele
seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused
olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime
tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade,
teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada
välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise
tingimused sellest eeldusest lähtuvalt.
RHS § 41 lõige 3 sätestab hankijale õiguse kehtestada hanketeates õigusaktidest
tulenevate erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu pakkuja või
taotleja kvalifitseerimise tingimustena, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse
jaoks oli õigusaktides kehtestatud erinõuded. Kuigi nimetatud sätte grammatilise tõlgenduse
kohaselt võib hankija justkui nõuda pakkujalt erinõudele vastavuse tõendamiseks Eesti
õigusaktis nõutud tegevusloa või registreeringu või muu erinõudele vastava asjakohase
tõendi esitamist, tuleb nimetatud siseriiklikku sätet tõlgendada asjaomaste Euroopa Liidu
õigusaktidega, eelkõige Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ, 31. märts
2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste
3
riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi klassikaline direktiiv),
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete
kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi uus klassikaline
direktiiv) ning kohtupraktikaga koosmõjus.
RHS § 41 lõike 3 aluseks on klassikalise direktiivi artikkel 46 kutsetööga tegelemise
sobivuse osas. Nimetatud artikli esimese lause kohaselt võib hankija nõuda tõendeid pakkuja
või taotleja registreerituse kohta tema asukohamaa äriregistris või muus erialases registris
ning juhul, kui see pole asjakohane, siis pakkuja või taotleja enda poolt vande all antud
kinnitust selle kohta, et ta tegutseb vastaval kutsealal. Klassikalise direktiivi artikkel 46 teine
lause lubab hankijal teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses juhul, kui
kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema
luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või
organisatsiooni kuulumise tõendamist. Seega lubab artikkel 46 teenuste hankelepingu puhul
nõuda kvalifitseerimiseks üksnes pakkuja (ja mitte hankija) asukohariigis väljastatud
teenuse osutamist tõendava loa olemasolu või nende asukohariigis vastavasse
organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist.
Samasisuliselt reguleerib kutsetööga tegelemise sobivusega seotud
kvalifitseerimistingimuste kehtestamist ka uue klassikalise direktiivi artikkel 58 lg 2, mille
kohaselt on teenuste hankelepingute puhul avaliku sektori hankijatel õigus nõuda pakkujatelt
pakkuja asukohariigi loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist juhul, kui
ettevõtjatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad
peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni.
Lisaks ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimus Eesti tegevusloa kohta
RHS § 3 punktis 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele ning sellest tulenevale
kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule osas, milles hankija nõudis pakkujatelt Eesti
õigusest tulenevatele erinõuetele vastamist juba pakkumuste esitamise ajal. Seda seisukohta
toetavad Euroopa Kohtu lahendid kaasustes C-234/03, C-225/98 ja C-46/15.
Ka Euroopa Komisjon on oma juhendis „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige
levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate
projektide puhul”1 toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimise tingimuse
näitena välja olukorra, kus hankija on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis
tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise
hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes
ajaraamides äärmiselt raskendatud.
Seega oli hankijal pakkumuse esitamise ajal õigus nõuda üksnes pakkuja asukohariigi
vastavate lubade olemasolu ning hankija oleks pidanud võimaldama teiste riikide pakkujatel
osaleda hankes, esitades asukohariigi tõendi, mis tõendab pakkuja õigust vastavat teenust
osutada. Pakkujal, kellel ei pidanud olema asukohamaa seaduste kohaselt vastavat luba,
oleks pidanud võimaldama esitada selle kohta kirjaliku kinnituse koos vastavate viidetega.
RÜ nõustub, et antud hanke puhul on tegemist lihtsustatud korras tellitava teenusega ning
hankija viis läbi avatud hanke vaid tehnilistel põhjustel, vastavalt saadud soovitustele, kuid
1
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_public_proc_et.pdf
4
RHS § 16 lõike 9 kohaselt, isegi kui hankija alustab hankemenetlust ilma vastava seadusest
tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima vastavat RHSis sätestatud hankemenetluse
korda. Ühtlasi selgitab rakendusüksus, et arvestades uue klassikalise direktiivi jõustumisega
kehtima hakanud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse rahvusvahelist piirmäära (750 000
eurot) ei oleks ka hanke korraldamine lihtsustatud korras tellitava teenusena õigustanud
piirava kvalifitseerimistingimuse seadmist, sest hanke eeldatavat maksumust arvestades
oleks tegemist olnud üle rahvusvahelise piirmäära hankega, kus tulnuks samuti eeldada
piiriüleste huvitatud isikute osalemist hankes.
Lisaks toob RÜ välja, et kuigi RHS § 41 lõike 2 kohaselt oli hankijal kohustus nõuda pakkuja
tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks
olulisemate, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele
vastavate asjade müügi või teenuste osutamise infot, siis ei olnud hankijal õigust nõuda, et
vastav kogemus pidi olema Eestis saadud, mistõttu ei saa hankija eeldada, et kogemus on
saadud Eesti tegevusloa alusel. Sobiva kogemusega pakkujatel ei pruukinud olla Eesti
tegevusluba, vaid võisid olla täidetud ainult asukohariigi vastavad nõuded. Lisaks ei tähenda
varasemate lepingute täitmise ajal tegevusloa omamine automaatselt seda, et sama
tegevusluba pidi pakkujal olema ka pakkumuse esitamise ajal.
Toetuse saaja on oma vastuses auditile selgitanud, et arvestades pakkumuse esitamiseks
ettenähtud aega ning tegevusloa taotluse menetlemise aega, oleks pakkujad jõudnud
hankemenetluse kestel vastava loa ka saada. Rakendusüksus selgitab, et tegevusloa saamine
pakkumuse esitamise hetkeks tähendanuks seda, et kõik hankest huvitatud isikud, kellel
nõuetekohane tegevusluba puudus, pidid esitama vastava taotluse piisava ajavaruga enne
pakkumuse esitamise aega, mis tähendanuks, et kõik sellised isikud pidid piisavalt aegsasti
ka hanketingimustega tutvuma. Hanketingimustega tutvumise ajale ei ole seatud piiranguid,
mistõttu võib hankest huvitatud isik teha seda igal endale sobival ajahetkel alates hanke
avaldamisest kuni pakkumuse esitamise tähtajani. Seega ei ole võimalik pakkumuse
esitamise ajaga kõrvaldada täielikult vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse negatiivset
mõju, kuid seda asjaolu saab hinnata korrektsioonimäära suuruse leidmisel. Samuti ei
kõrvalda sellist mõju hankest huvitatud isiku võimalus soovi korral kaasata oma pakkumusse
teisi isikuid, kes lepingu täidavad. Antud võimaluse kasutamine ei ole pakkuja kohustuseks,
mistõttu ei saa sellise võimaluse kasutamist ka pakkujatelt eeldada.
Eelnevast tulenevalt on RÜ seisukohal, et hankija, seades nõude, et igal isikul, kes
raamlepingu täitmise raames osutab lapsehoiuteenust, peab olema sotsiaalhoolekande
seaduse alusel maavanema poolt antud kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba juba pakkumuse
esitamise hetkel, on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi ning on seega rikkunud RHS §
3 punkti 3 ja § 39 lõiget 1.
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on
jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel
ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju
suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi
kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
5
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ alusel, mille §
25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel korraldatud
riigihangetega seonduvate finantskorrektsiooni otsuste tegemisel sama määruse kuni
20.09.2018 kehtinud redaktsiooni (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2, edaspidi
ühendmäärus). Ühendmääruse § 22 lõike 1 kohaselt vähendatakse toetust vastavalt sama
paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude
põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on
ebamõistlikult aja- või ressursimahukas.
RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on
tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks
kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukad pakkujad, kui hankija
poleks seadnud kvalifitseerimise tingimustes nõuet, et pakkujal, kes raamlepingu raames
lapsehoiuteenust osutab, peab olema pakkumuse esitamise hetkel kehtiv lapsehoiuteenuse
tegevusluba.
Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust
25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks hanketeates
või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega.
Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel
sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et hankija on saatnud hanketeate
avaldamiseks ka Euroopa Liidu Teatajale, mis võimaldas saada hanke kohta infot ka
potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel ning antud hanketingimuste põhjendatuse osas ei ole
küsimusi ega vaidlustusi esitatud. Samas ei ole välistatud, et kuivõrd hanketingimused on
kõikidele huvilistele avalikud ilma hanke juurde registreerumata, siis võis mõni huvitatud
isik jätta vaidlusaluse tingimuse tõttu hankes osalemata ja hanke juurde registreerumata ilma
hankijale kõnealuse tingimuse sisu osas küsimuse esitamist.
RÜ võttis korrektsioonimäära leidmisel arvesse ka seda, et tegevusloa taotluse menetlusaeg
mahtus iseenesest pakkumuse esitamise aja sisse, mistõttu oli pakkujatel teoreetiline
võimalus sõltumata nende asukohariigist, taotleda nõutud tegevusluba pakkumuste esitamise
aja jooksul. RÜ eeldab siinkohal, et kui kõik tegevusloa taotlemiseks nõutavad tingimused
oleksid olnud täidetud, siis oleks see tõenäoliselt ka pakkumuste esitamise hetkeks saadud.
Siiski võisid mõned potentsiaalselt huvitatud pakkujad vaidlusaluse hanketingimusega
tutvuda ajal, mil nõutud tegevusluba ei olnud enam eelduslikult võimalik saada, samuti ei
saa välistada, et mõni pakkuja pidas vajaliku loa taotlemist ebamõistlikuks ega osalenud
seetõttu hankes.
RÜ arvestas ka seda, et kahe osa puhul esitati rohkem kui üks pakkumus, mistõttu nende
osade puhul oli hankes tagatud ka pakkujate vaheline konkurents ning võib eeldada, et
laekunud pakkumused, sh maksumuse osas vastasid suures osas kehtivale turuolukorrale.
Samas on kõik hankes osalenud isikud Eesti ettevõtted ning ei saa välistada, et nimetatud
tegevusloa nõue oli põhjuseks, miks antud hankes rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid ja
pakkujaid ei olnud.
6
Seega on potentsiaalsete isikute hulk, kelle osalemist on hankes piiratud, tõenäoliselt väike.
Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni
määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
Antud hankega seotud kulud on kajastatud MT-s nr 31-45 tegevuse nr 1 „1.2.2 Puudega
lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine“ raames kokku
summas 7 008 610,62 eurot. Täpsemad rikkumisega seotud summad on välja toodud
allolevas tabelis.
MT nr / SFOS nr Summa kokku € Rikkumise summa (5%)
31 / 46855 37 211,10 1 860,55
32 / 47201 64 446,60 3 222,33
33 / 47465 105 122,23 5 256,11
34 / 47687 420 405,70 21 020,28
35 / 47990 476 850,96 23 842,55
36 / 48325 700 843,67 35 042,18
37 / 48717 694 258,14 34 712,91
38 / 49043 770 890,51 38 544,53
39 / 49426 627 444,78 31 372,24
40 / 49807 429 428,96 21 471,45
41 / 50437 443 323,71 22 166,19
42 / 51249 565 297,26 28 264,86
43 / 52098 567 262,24 28 363,11
44 / 52895 535 043,22 26 752,16
45 / 53583 570 781,54 28 539,08
Kokku 7 008 610,62 350 430,53
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks 5% antud hanke raames
esitatud kuludest ehk kokku 350 430,53 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus
297 865,95 eurot ja riiklik kaasfinantseering 52 564,58 eurot.
RÜ nõuab tagasi MT-des nr 31-43 kajastatud toetuse summas 295 139,29 eurot (sh Euroopa
Sotsiaalfondi toetus 250 868,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering 44 270,90 eurot) ning
keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 44 summas 26 752,16 eurot (sh Euroopa
Sotsiaalfondi toetus 22 739,34 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 012,82 eurot) ning MT-s
nr 45 summas 28 539,08 eurot (sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 24 258,22 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 4 280,86 eurot).
STS § 48 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama
projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Tulenevalt sellest vähendab
rakendusüksus toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk MT nr 45
toetuse summat tagasinõutava toetuse ulatuses ehk 295 139,29 euro võrra.
STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust
vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimustes kehtivale
proportsioonile.
7
STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus,
vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste
käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke kulusid ei ole toetuse
saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse
koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu raames tehtud
kulusid, siis lähtudes ühendmääruse § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus
vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingute osas 5% ulatuses.
4. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses
sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või
pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Parve
elukestva õppe keskuse juht
toetuste agentuuri juhi ülesannetes
Angeelika Põldaru
735 0776
8