ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 28.02.2019
Kehtiv kuni 28.02.2024
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium
Siim Sikkut
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 29.11.2018 nr 22-1/18-
[email protected] 0407/10067
Meie 01.03.2019 nr 1.1-8/3755-2
Kaie Koskaru-Nelk
Rahandusministeerium
[email protected]
Valitsemisala IKT-strateegia
Lugupeetud asekantslerid
Esitame Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IKT-strateegia, sh riigi eelarvestrateegia perioodi
2020–2023 IKT lisavajadused soovitud vormis.
2019–2022 riigi eelarvestrateegiast taotlesime baasrahastust sotsiaal- ja tervisevaldkonna
arenduste, baasinfrastruktuuri, andmevaramu ja piiriülese terviseandmete vahetamiseks.
RES perioodiks heaks kiidetud summa oli 7 674 000 eurot, sellest 6 190 000 määrati reservi.
Kuna me ei olnud teadlikud, et baasrahastuse jätkumiseks tuleb ka käesoleval aastal esitada
lisataotlus, esitame reedeks, 8. märtsiks vastavalt täiendatud taotluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisad: 1) SoM valitsemisala IKT strateegia.pptx
2) SoM valitsemisala IKT eelarve 2019–2023.xlsx
Kristiina Hunt 626 9262
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala
2019
Teenus Selgitus Eelarve
KOKKU 20 779 000 €
Spetsiifilise sisulise IT teenuse osutamiseks
1. Äriteenused, sh tööjõukulud ja või ülesande lahendamiseks loodud või
20 779 000 €
tugiteenused jaotatud teenustele kohandatud infosüsteemide pakutavad
teenused.
Sh dokumendihaldus Delta, Dora, Dogre 367 044 €
TOP10 äriteenus 1: T80-SKAIS2 SKAIS2 3 658 526 €
TOP10 äriteenus 2: T80-TIKS tervise infosüsteem 2 885 002 €
TOP10 äriteenus 3: T80-TK töökohateenus 1 869 402 €
TOP10 äriteenus 4: T80-STAR STAR 1 425 173 €
TOP10 äriteenus 5: T80-SKAIS1 SKAIS1 1 172 276 €
TOP10 äriteenus 6: T80-ALTIS TIS andmeladu (sh Norra rahastus) 972 640 €
Tööeluinfosüsteem (Tööinspektsioon TAT
TOP10 äriteenus 7: T80-TEIS 608 000 €
rahastus)
TOP10 äriteenus 8: T80-Samt2 Samtrack2 571 529 €
TOP10 äriteenus 9: T80-EBS SKAIS2 EBS (finantsmoodul) 496 899 €
TOP10 äriteenus 10: T80-PERMED Personaalmeditsiin (TAI TAT) 484 400 €
Ülejäänud äriteenused kokku 6 268 109 €
Infosüsteemide toimimiseks ja nende
2. Tehnilised teenused/taristu turvalisuse tagamiseks vajalikud IT-tehnilised 2 768 254 €
teenused.
Võrk, taristu litsentsid, tulemüür,
Sh võrgutaristu teenused, sh tööjõukulud käideldavuse monitooring, ASO, jm. Sisaldab 211 058 €
tööjõukulusid.
Serverid, andmesalvestus lahendus,
Sh majutus- ja seotud teenused, sh
varundus lahendus, käideldavus monitooring, 2 160 596 €
tööjõukulud
koormustestid jm. Sisaldab tööjõukulusid.
Logilahendus, ISKE, audit, lüüs, proxy,
kasutus monitooring, veebi teenuste
Sh infoturve, sh tööjõukulud 396 600 €
turvatestimine, infoturbe konsultatsioon jm.
Sisaldab tööjõukulusid.
Kasutaja lokaalse töökohaga seotud
teenused, st vahetult tema kasutuses olevad
seadmed (arvuti, monitor, lisaseadmed jms)
ja tarkvara alates operatsioonisüsteemist
3. Töökohateenused, sh tööjõukulud kuni kasutaja arvutisse paigaldatud 1 834 279 €
spetsiaaltarkvarani. Töökohaarvuti
ühendamine võrkudega, ühendatuse
tagamine, kasutajatugi jm. Sisaldab
tööjõukulusid.
IT organisatsiooni juhtimine ja selle üldkulud,
hankimine, IT varade haldamine, teenuste
portfelli haldamine, mitmesuguste
4. IKT korraldamine, sh tööjõukulud 1 081 900 €
sertifikaatide hankimine ja auditeerimine,
muud tugiteenused jmt. Sisaldab
tööjõukulusid.
* Lisavajadused = RES lisataotlused
** Lisavajadused 2022-2023 täitmisel
arvestada SF väljumisega
2020 2021 2022
Olemasolev Olemasolev Olemasolev
baaseelarve Lisavajadused* baaseelarve Lisavajadused* baaseelarve
13 782 400 € 10 848 225 € 17 305 400 € 8 405 390 € 15 557 400 €
13 782 400 € 6 392 000 € 17 305 400 € 4 929 340 € 15 557 400 €
134 461 € 0€ 137 948 € 0€ 142 384 €
2 595 000 € 3 372 600 € 8 066 100 € 251 850 € 3 184 600 €
2 279 889 € 1 051 400 € 3 229 848 € 1 070 000 € 3 408 530 €
1 570 944 € lisavajadus p.3 1 637 037 € lisavajadus p.3 1 522 994 €
729 722 € 601 000 € 814 127 € 611 800 € 644 347 €
921 025 € 956 996 € 6 000 € 799 127 €
1 027 360 € 0€ 540 000 € 1 316 400 € 640 000 €
614 000 € 120 000 € 0€ 434 000 € 0€
105 821 € 69 400 € 106 359 € 119 400 € 111 463 €
213 776 € 372 600 € 237 186 € 291 850 € 261 687 €
293 000 € 40 000 € 40 000 €
3 297 402 € 765 000 € 1 579 799 € 788 040 € 4 842 268 €
2 583 005 € 3 094 300 € 2 481 605 € 2 538 600 € 3 279 705 €
108 300 € 505 000 € 127 000 € 360 000 € 147 200 €
2 059 305 € 2 313 500 € 1 918 905 € 1 892 400 € 2 674 905 €
415 400 € 275 800 € 435 700 € 286 200 € 457 600 €
1 377 672 € 921 925 € 1 443 765 € 633 450 € 1 329 722 €
1 136 000 € 440 000 € 1 194 500 € 304 000 € 1 257 600 €
2022 2023
Olemasolev
Lisavajadused** baaseelarve Lisavajadused**
9 853 150 € 14 379 400 € 9 030 050 €
5 946 200 € 14 379 400 € 4 651 400 €
0€ 146 793 € 0€
1 849 600 € 1 892 000 € 363 250 €
690 000 € 2 545 441 € 711 500 €
lisavajadus p.3 1 460 610 € lisavajadus p.3
623 400 € 665 799 € 635 900 €
6 000 € 786 803 € 6 000 €
1 588 000 € 220 000 € 1 684 400 €
244 800 € 0€ 256 400 €
119 400 € 109 764 € 119 400 €
309 600 € 276 230 € 363 250 €
40 000 € 40 000 €
475 400 € 6 275 960 € 471 300 €
2 763 500 € 2 753 005 € 3 269 800 €
340 000 € 169 000 € 360 000 €
2 126 100 € 2 102 705 € 2 600 400 €
297 400 € 481 300 € 309 400 €
824 450 € 1 267 338 € 774 850 €
319 000 € 1 325 800 € 334 000 €
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
IKT strateegia 2020–2023
Arutelu valikukomisjoniga 19. märtsil
2019. a
Kasutatud lühendid
•
DigInEst – andmehaldusettevõtte loomise algatus
Digital Innovation Estonia
•
EESSI – Electronic Exchange of Social Security Information
•
EHK – Eesti Haigekassa
•
KLAK – Kollektiivlepingute andmekogu
•
KRA – Kaitseressursside Amet
•
Medre – Terviseameti majasisene süsteem Eesti riigi
meditsiinitöötajate, apteekrite ja tervishoiuteenuseid
pakkuvate asutuste tegevuslubade üle arvestuse
pidamiseks
•
MSA – Meditsiiniseadmete andmekogu
•
NAKIS – Nakkushaiguste infosüsteem
•
NEET noored – not in education, employment or training ehk
noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale väljaõppes ega
1. IKT strateegia ülevaade
Valitsemisala tutvustus
Valitsemisala strateegilised
eesmärgid TÖÖTURG
Tööhõive kõrge tase ning TERVIS
pikk ja kvaliteetne tööelu Eesti inimeste eeldatav eluiga ja
Tööhõive määr 75,7% tervena elatud aastate arv kasvavad
Tööelu kestus 37,4 aastat ning ebavõrdsus tervises väheneb
Oodatav eluiga M 74,5 ja N 83,6 aastat
Tervena elatud eluiga M 59,2 ja N 64,4
aastat
SOTSIAALNE KAITSE
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse
vähenemine, sooline võrdsus
ning suurem sotsiaalne kaasatus PEREPOLIITIKA
Suhtelise vaesuse määr 15,5% Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste
Absoluutse vaesuse määr 3,1% ja perede heaolu ja elukvaliteet on
Sooline palgalõhe 20,1% tõusnud
Positiivne loomulik iive
Summaarne sündimuskordaja 1,67
Laste absoluutse vaesuse määr 3,6%
Strateegiakaart 2019
Poliitika
IKT seos valitsemisala eesmärkidesse
kujundamise
tasand: eesmärgid, Sotsiaalne kaitse Tervis Tööturg
mõõdikud ja Perepoliitika (SKAIS, STAR) (TIS) (TEIS, STAR)
(SKAIS, STAR)
teenused
Kvaliteetsed teenused ja kliendi rahulolu tõus TEHIKu arendused on läbipaistvad, jõudlus jälgitav
Teenustasemete tagamine ja Andmekvaliteet (Julia) Teenuste ja projektide portfelli haldus Arendusprotsess
Kliendiaspekt (Meelis) (Meelisi)
mõõdikud ja mõõtmine
(Meelis) Teenustasemete lepped
(Anneli) TIS arendused ja haldus (Tõnis J) Kasutajate
Monitooring (Siim) koolitamine
Kasutajatoe rahulolu (Lea) Finantsaruandlus (Marje) (Tõnis K)
Tõsta TEHIK teenuste tootlikkust läbi efektiivsemate lahenduste, standardiseerimise TEHIK haldusvõimekuse
tõstmine…
Protsessiaspekt Standardiseeritud lahendused – veahaldus, Pilvelahendused
Litsentsikulud (Siim) versioonihaldus (Meelis) (Tõnis Kompi)
Testimine
(Bret) Varahaldusprotsess (Marje) Proaktiivne probleemihaldus
IT profiil ja MFN (Siim)
(Meelis)
Rünnete Hankeprotsess (Marje) Konfiguratsioonihalduse
tuvastamine ja juurutamine (Siim)
ennetus (Tõnis K) Dokumendiringlus (Meelis, Marje)
TEHIKus on vajalikud kompetentsid – oskustega ja motiveeritud töötajad. Töötaja rahulolu tõus.
Personali- ja
arenguaspekt Tööandja maine Töötaja rahulolu
Vajalikud kompetentsid / Rolliselgus (Katrin K, kõik juhid) (Katrin N, kõik juhid)
(Monika)
Töötajate koolitamine
(Marje)
TOP 10 IKT teenuse seose äriteenustega
(1/1) IS 2019. a
investeeringute
IKT teenus eelarve Seotud TERE programm(id) ja põhiteenus(ed)
6 programmi (TT01; SK01; SK02; STAK; TE03;
SKAIS2 3 658 526
PP01); 67 SKA äriteenust
Tervise infosüsteem
2 885 002 Tervishoiuprogrammi (TE03); 3 äriteenust
(TIS)
Kõik programmid (9); kõikide asutuste
Töökohateenus 1 869 402
äriteenused v.a SoM
Sotsiaalteenuste ja
-toetuste 6 programmi (TT01; SK01; SK02; STAK; TE03;
1 425 173
andmeregister PP01); 67 SKA äriteenust
STAR
6 programmi (TT01; SK01; SK02; STAK; TE03;
SKAIS1 1 172 276
PP01); 67 SKA äriteenust
TIS andmeladu 972 640 Tervishoiuprogrammi (TE03); 3 äriteenust
Tööelu infosüsteem
608 000 Tööprogramm (TT01); 3 äriteenust
(TEIS)
Ravimiameti
infosüsteem 571 529 Tervishoiuprogramm (TE03); 1 äriteenus
SamTrack2
SKAIS2
496 899 67 SKA äriteenust
finantsmoodul
Personaalmeditsiin 484 400 Tervishoiuprogrammi (TE03); 1 äriteenus
Kokku 14 143 847
TOP 10 IKT teenuse seose
äriteenustega (2/2)*
TEIS
IS osaleb 3 TERE
teenuse
osutamises
Tööturuprogramm
Sotsiaalkindlustuse
programm
Hoolekandeprogramm
SKAIS2 Soolise võrdõiguslikkuse STAR
IS osaleb 67 TERE programm IS osaleb 67 TERE
teenuse
Laste ja perede programm teenuse
osutamises osutamises
Keskkonnatervise
programm
Terviseriskide programm
Tervishoiusüsteemi
programm
Tasakaalustatud TIS
kodakondsus- ja IS osaleb 3 TERE
rändepoliitika programm teenuse
osutamises
SamTrack
IS osaleb 1 TERE
*slaid täiendamisel teenuse
osutamises
Põhisuunad ja põhimõtted
2. Hetkeolukord
Valitsemisala IKT otsuste
tegemise korraldus
(governance skeem)
SoM juhtkonna IKT
lisataotluste
kokkulepe
Tööplaan, sh
IT
arendusplaan
Äriteenuse omanik
täidab arendusvajaduse
vormi ja vajadusel teeb
ärianalüüsi
Peamised näitajad valitsemisala
IT-organisatsiooni kohta 2019. a
alguses
•
Andmekogud: 35
•
Teenused
•
Äriteenuseid (TERE teenused) 175
•
Tehnilisi teenuseid (sh infosüsteemid,
töökoha teenused) kokku 145, sh
• Infosüsteeme (tehnilisi teenuseid) 114
• Töökoha- ja võrguteenust osutatakse 7 asutusele
(1300 töökohta ja 1450 tööjaama)
•
Arendused 2018. a tööplaanis
• Sotsiaalvaldkond – 22 (täidetud 77%)
Teenuste portfelli ülesehitus
E-teenuste Infoturbe Andmekvaliteedi
IKT haldus ja andmeanalüüsi
Siim Tina arendus tagamine tagamine
IKT äriteenused ja Meelis Kerbo Tõnis Komp Priit Raspel
9 alamteenused Töökoha teenus Nõuete, meetmete haldus Andmelaod (sh
Teenuste juhtimine
IKT Siim Tina Meelis Kerbo Tõnis Komp andmeanalüüsi hanked)
Priit Raspel
äriteenust Teenuste majutus Teadlikkuse tõstmine Andmevood ja analüüs
Siim Tina Teenuste disain (sh Tõnis Komp Priit Raspel
Teenuste haldus arhitektuur)
Siim Tina Meelis Kerbo Järelevalve Standardimine ja tehniline
Teenuste arendus Tõnis Komp andmekvaliteet
IKT hangete haldus
Meelis Kerbo Katre Pruul
Siim Tina Infoturbe hindamine,
Kasutajatugi Teenuste juurutamine auditid Andmekvaliteet
Lea Rosenfeld-Krigul Meelis Kerbo Tõnis Komp Julia Vohu
145 SKAIS KLAK
Tehnilised
TÖÖBIK
infosüsteemi
teenused
(tehnilist Patsiendiportaal NEET TÖIS
teenust)
571
NAKIS eTI
e di t neil k
iTI jne
des uneeti r ä
Tugiteenused
Strateegiline juhtimine Õigusteenindus
Katrin Reinhold Marje Pihl
6 Finantsjuhtimine
Dokumendi- ja
tugiteenust Marje Pihl
arhiivihaldus
Marje Pihl
Personalijuhtimine ja
Kommunikatsioon
haldus
Marje Pihl
Marje Pihl
Etapid ja protsessid IKT äriteenuste osutamiseks: kuidas?
q
Strateegia loomine -> Katrin Reinhold
q
Teenuste finantsjuhtimine -> Marje Pihl
q
Teenuste portfelli haldus -> Meelis Kerbo
q
Nõuete haldus
IKT
teenuste
q
Teenustasemete haldus -> Meelis Kerbo
q
Infoturbe haldus -> Tõnis Komp
strateegia q
Teenuste kataloogi haldus -> Meelis Kerbo
Projektiportfelli juhtimine -> Meelis Kerbo
IKT teenuste
q
Pidev q
Mahuhaldus –> Siim Tina
kavandamine ja Teenuse disain ja planeerimine –> Meelis Kerbo
parendamine
q
disain q
Hangete haldus - > Marje Pihl
q
Käideldavuse- ja talitluspidevuse haldus -> Siim Tina
q
Muudatuste haldus -> Siim Tina
IKT teenuste siire q
Reliisihaldus –> Meelis Kerbo
q
Testimine ja valideerimine -> Meelis Kerbo
q
Konfiguratsioonihaldus –> Siim Tina
q
q Varahaldus
Intsidentide -> Marje->
haldus Pihl
Siim Tina
IKT teenuste käitlus Teadmushaldus
q
q
Probleemihaldus -> Siim Tina
q
Teenindussoovide haldus -> Siim Tina
q
Pääsuõiguste haldus - > Siim Tina
q
Sündmuste haldus ja monitooring -> Siim Tina
TEHIK võtmenäitajad: tööplaani täitmine
2018. a I kv % II kv % III kv % IV kv %
Punaseid 3 2% 9 5% 10 5% 4 2%
Kollaseid 26 14% 26 13% 34 17% 29 14%
Rohelisi 156 84% 160 82% 157 78% 168 84%
Kokku 185 195 201 201
TEHIK 2018 t ööplaani t äit mine
12
10
8
6
4
2
0
TEHIK 2018. a eelarve täitmine (1/3)
Täituvus 2018
Eelarve 2018 Eelarve
Eur %
Majandamiskulud RE 7 547 491 7 262 113 96%
Investeeringud RE 6 557 520 2 601 787 40%
Toetused (inv, maj.kulud)* 1 799 105 1 007 033 56%
Kokku* 15 904 116 10 870 933 68%
* Täpsustav info järgmistel slaididel
Eelarve täituvus 2018
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
TEHIK 2018. a eelarve täitmine (2/3)
2018 täitmine Eelarve Täitmine Jääk %
RE majandamiskulud 5 865 750 5 862 670 3 080 100%
2 268
RE investeeringud* 3 601 829 1 332 906 923 37%
Muud (TTO) 698 917 698 917 0 100%
1 378
SKAISi reserv 2 975 000 1 596 976 024 54%
ETSA reserv 398 000 213 984 184 016 54%
EHK 72 329 72 329 0 100%
KRA 50 000 32 177 17 823 64%
Toetused 1 799 105 1 007 034 914 551 56%
SKAIS2 tulumaksumuudatus 322 870 0 322 870 0%
Mobiil-ID 120 316 23 712 96 604 20%
Kokku 15 904 116 10 840 705 5 185 892 68%
* Investeeringute lõpetamine, akteerimine jäi 2019 aastasse, osad investeeringud
soovitakse ümber klassifitseerida majandamiskuludeks (rent, teenuse ost). 2018
lisataotlus 477 000 (baasinfra ja Delta), Interrai 300 000, eKiirabi 100 000, Snomed 110
000, defektsete ravimite moodul 56 000, andmekvaliteedi kontrollide parandamine 52
000, TIS stiililehed, 35 000, laboriandmete teenus 30 000 jm teenuste väikearendused.
TEHIK 2018. a eelarve täitmine:
toetused (3/3)
2018 täitmine Eelarve Täitmine Jääk %
Noorteseire 94 000 75 894 18 106 81%
Hoolekande
TAT 66 020 12 192 53 828 18%
EESSI 155 631 87 350 68 281 56%
CEF 156 510 82 464 74 046 53%
TVR TAT 287 000 96 606 190 394 34%
TI TAT 59 050 54 156 4 894 92%
Digiregistratuu
r 230 982 230 982 0 100%
SamTrack2 246 720 11 059 235 661 4%
Digisaatekiri 135 185 24 816 110 370 18%
Surmasündmus 213 156 176 791 36 364 83%
E-labor 122 621 122 562 59 100%
SKAIS Regrel 31 080 31 080 0 100%
TALIS II 1 150 1 083 67 94%
Kokku 1 799 105 1 007 034 792 071 56%
2018 2018 2018 2018
Mõõdik
TEHIK Kasutajatoe õigeaegselt lahendatud
I kv
88%
II kv
71%
III kv
83%
IV kv
80%
võtmenäitajad pöördumiste osakaal
Kasutajatugi - pöördumiste arv 6078 5206 5174 6084
Virtualiseerimise osakaal 89% 89% 90% 90%
Amortiseerunud riistvara osakaal 48% 48% 48% 33%
Kasut ajatoe õigeaegselt lahendat ud pöördumiste osakaal Kasut ajat oe pöördumiste arv
10 .5
400 0
8.5
6.5
4 .5
2 .5
0 .5
0
Virt ualiseerimise osakaal Amortiseerunud riistvara osakaal
12
12
10
10
8
8
6
6
4
4
2
2
0
0
Mõõdik I kv II kv III kv IV kv
TEHIK ISKE rakendamise
osakaal
56% 76% 76% 83%
võtmenäitajad Infoturbe testi läbinute
osakaal
32% 57% 59% 61%
Infoturbekoolituse läbinute osakaal
ISKE rakendamise osakaal
12
10
8
6
10
12
4
2
Infot urbetest i läbinute osakaal
0
12
10
8
6
4
2
0
TEHIK võtmenäitajad – personal
2017 IV
Töötajate rahulolu 2018 IV kv
kv
TEHIK 0 kuni 20 10 kuni 20
E-teenuste juhtimise osakond 20 40
Sotsiaalkaitse talitus 15
Tervise talitus 25 25
Infosüsteemide halduse osakond -10 kuni 0 0 kuni 25
Infrastruktuuri ja halduse talitus 5 25
Kasutajatoe ja seire talitus -5 0
Infoturbe osakond NA NA
-20 kuni
Andmeanalüüsi osakond 0 kuni 5
15
Üldosakond 15 25
Tööjõuvoolavus
12
10
8
6
4
2
0
IKT alased saavutused ja edulood
(1/3)
Teenuste ja infosüsteemide arendused, sh innovaatilised projektid
(tooteomanik/projektijuht):
•
Digiregistratuur: Melita Sogomonjan (SoM) / Lembit Pirn
(TEHIK)
•
Piiriülene digiretsept: Aleksandra Stupak (TEHIK)
•
Noortegarantii tugisüsteemi arendamine: Lii Pärg (SoM) / Tõnu
Vahter (TEHIK)
•
eLabor: Anu Tamm (Laborimeditsiini ühing) / Viljar Pallo
(TEHIK)
•
Surmasündmuse digitaliseerimine: Enel Pungas (SiM) /
Annike Sims (TEHIK)
IKT alased saavutused ja
edulood (2/3)
IT-teenused ja nende toimimine:
•
Aastaga on läbi viidud ISKE auditeid 84%
valitsemisala andmekogudele.
•
Teostatud on logide kogumise keskkond koos
andmetervikluse tarvis andmete krüptoaheldamise
ja ajatembeldamisega.
•
Teostatud on ründetuvastussüsteemi ja
infoturbesündmuste haldussüsteemi riist- ja
tarkvara hange (McAfee).
•
Rakendatud on tööriist, mis teostab teadaolevate
turvanõrkuste seiret infosüsteemides (Tenable
Nessus).
•
Intsidentide haldus ja järelhindamine.
•
Baasinfrastruktuuri korrastamine: võrguseadmete
ja serverite hanked ja vahetamine, arvutite
vahetus, tulemüüride vahetus.
IKT alased saavutused ja
edulood (3/3)
IT-korraldus ja -juhtimine
•
Ravimiameti konsolideerimine
•
Kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamine
•
Teenuste/projektide/portfoolio
•
Intsidentide haldus
•
Talitluspidevuse kord
•
Muudatuste haldus
•
Probleemihaldus
•
Infoturbe korrastamine ja infoturbe töörühma käivitamine
•
Tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek (TERE SoM II
projekt)
•
SKAIS ja STAR omaniku rolli SKAle üle andmine
Probleemid ja väljakutsed
2019–2023 peamised IKT-alased väljakutsed:
•
Teenuste ja infosüsteemide arenduseks
•
Omanikud teenustele ja omaniku rolli täitmine
•
Lähteülesanded teenuste arendamiseks
•
Läbilaskevõime tervikahelas (sh arenduspartnerid,
lähteülesanded, TTO-d, vanad arendused)
•
Rakenduste monitooring (sh tehniline ja funktsionaalne)
•
IT-teenustes ja nende toimimises
•
Lahenduste standardiseerimine (sh tehnoloogiate
konsolideerimine)
•
Lahenduste korduvkasutamine (sh IT majade koostöö)
•
Pilvekõlbulikud lahendused ja majutamine
(konteinerlahendused)
IKT tulud ja kulud 2019 (1/2)
IKT tulud ja kulud 2019
(2/2)
TEHIK eelarve 2019 2020 2021 2022
Riigieelarve/ 2018RES/ ülekantav 16 060 900 7 950 000 8 764 000 9 174 000
Muud (TTO, RA, EHK) 758 000 708 000 0 0
Toetused - RIA, TAT, Norra, CEF 3 243 900 1 801 000 0 0
Reservis (2018RES) 390 000 3 130 000 8 348 000 6 190 000
Kokku 20 452 800 13 589 000 17 112 000 15 364 000
TEHIK eelarve 2019 - 2022
12
10
8
6
4
2
0
Ülevaade 2018 ja 2019 rahastusotsuse
saanud lisataotluste seisust
Kui palju Hetkeseisu kirjeldus
Projekti nimi 2018 eelarve 2019 eelarve Kas tegevused on graafikus? Kui ei ole, mis on
kasutati 2018 põhjuseks? Kas/mis on juba tehtud?
Sotsiaalkaitse infosüsteemi
(SKAIS) teenuste arendamine 751 000 751 000 - Kasutatud
ja ülalpidamine
Delta migratsioon on kestnud
paneeritust kauem, lõpetatakse 2019.
Tervise ja Heaolu 477 605 Võrguseadmeid on välja vahetatud
Infosüsteemide Keskuse 2 096 000 1 618 395 (taotleme edasi- vastavalt vajadutele, tegevus jätkub
baaseelarve rahastamisvajadus kandmist) 2019. Osade inveteeringute puhul võeti
kasutusele rendimudel.
Valdav osa töötajaid on palgatud,
Sotsiaalkaitse valdkonna
- - 3 928 000 majandamiskulud on kasutusel.
arendused ja haldus
Perehüvitiste arendustega on alustatud.
TIS teenusehaldur on palgatud,
Tervisevaldkonna teenuste
- - 183 000 halduskulud on kasutusel, tegevustega
halduse tagamine
on alustatud
Töötajad on palgatud, halduskulud on
Baasinfrastruktuuri
- - 727 000 kasutusel, investeeringute hangetega on
uuendamine
alustatud
Piirüleste terviseandmete Halduskulud ja piiriülese projekti
- - 82 000 käibemaks - kasutusel
vahetamine
3. Tulevikuvaade, sh
jätkusuutlikkuse tagamine
Valitsemisala IKT eesmärgid ja
visioon 2020–2023
•
Andmetel tuginev otsustuskultuur ning
selleks vajaliku ökosüsteemi loomine
•
Inimesekeskne, sündmuspõhine
teenuste struktuur sõltumata
arengukava, programmi, asutuse või
valitsemisala piiridest
•
Uuenduslike (personaalmeditsiin,
tehnoloogiarikas sotsiaalkaitse) teenuste
loomine eesmärgiga parandada
teenusute efektiivsust ning kvaliteeti
Valitsemisala IKT strateegia
põhisuunad 2020–2023
•
TEHIK baasvõimekuse
kahekordistamine
ja investeerimine ärianalüütika tu
gevdamisse
•
Investeerida kogu ahela
tugevdamisse (perearstid,
haiglad, KOV-id jne) saavutamaks
püstitatud eesmärgid
•
Võimestada erasektorit teenuste
arendamises ja pakkumises
Eelarve 2019 ja vajadused 2020–
2023
2019 2020 2021 2022 2023
Olemasolev Olemasolev Olemasolev Lisavajadused Olemasolev Lisavajaduse
Teenus Eelarve baaseelarve Lisavajadused* baaseelarve Lisavajadused* baaseelarve ** baaseelarve d**
15 557 400 14 379 400
KOKKU 20 779 000 € 13 782 400 € 10 848 225 € 17 305 400 € 8 405 390 € 9 853 150 € 9 030 050 €
€ €
1. Äriteenused, sh tööjõukulud ja 13 782 400 17 305 400 15 557 400 14 379 400
20 779 000 € 6 392 000 € 4 929 340 € 5 946 200 € 4 651 400 €
tugiteenused jaotatud teenustele € € € €
sh dokumendihaldus 367 044 € 134 461 € 0€ 137 948 € 0 € 142 384 € 0 € 146 793 € 0€
TOP10 äriteenus 1: T80-SKAIS2 3 658 526 € 2 595 000 € 3 372 600 € 8 066 100 € 251 850 € 3 184 600 € 1 849 600 € 1 892 000 € 363 250 €
TOP10 äriteenus 2: T80-TIKS 2 885 002 € 2 279 889 € 1 051 400 € 3 229 848 € 1 070 000 € 3 408 530 € 690 000 € 2 545 441 € 711 500 €
lisavajadus
TOP10 äriteenus 3: T80-TK 1 869 402 € 1 570 944 € lisavajadus p.3 1 637 037 € lisavajadus p.3 1 522 994 € lisavajadus p.3 1 460 610 €
p.3
TOP10 äriteenus 4: T80-STAR 1 425 173 € 729 722 € 601 000 € 814 127 € 611 800 € 644 347 € 623 400 € 665 799 € 635 900 €
TOP10 äriteenus 5: T80-SKAIS1 1 172 276 € 921 025 € 956 996 € 6 000 € 799 127 € 6 000 € 786 803 € 6 000 €
TOP10 äriteenus 6: T80-ALTIS 972 640 € 1 027 360 € 0€ 540 000 € 1 316 400 € 640 000 € 1 588 000 € 220 000 € 1 684 400 €
TOP10 äriteenus 7: T80-TEIS 608 000 € 614 000 € 120 000 € 0€ 434 000 € 0€ 244 800 € 0€ 256 400 €
TOP10 äriteenus 8: T80-Samt2 571 529 € 105 821 € 69 400 € 106 359 € 119 400 € 111 463 € 119 400 € 109 764 € 119 400 €
TOP10 äriteenus 9: T80-EBS 496 899 € 213 776 € 372 600 € 237 186 € 291 850 € 261 687 € 309 600 € 276 230 € 363 250 €
TOP10 äriteenus 10: T80-PERMED 484 400 € 293 000 € 40 000 € 40 000 € 40 000 € 40 000 €
Ülejäänud äriteenused kokku 6 268 109 € 3 297 402 € 765 000 € 1 579 799 € 788 040 € 4 842 268 € 475 400 € 6 275 960 € 471 300 €
3 279 705 2 753 005
2. Tehnilised teenused/taristu 2 768 254 € 2 583 005 € 3 094 300 €2 481 605 € 2 538 600 € 2 763 500 € 3 269 800 €
€ €
sh võrgutaristu teenused, sh tööjõukulud 211 058 € 108 300 € 505 000 € 127 000 € 360 000 € 147 200 € 340 000 € 169 000 € 360 000 €
sh majutus- ja seotud teenused, sh tööjõukulud 2 160 596 € 2 059 305 € 2 313 500 € 1 918 905 € 1 892 400 € 2 674 905 € 2 126 100 € 2 102 705 € 2 600 400 €
sh infoturve, sh tööjõukulud 396 600 € 415 400 € 275 800 € 435 700 € 286 200 € 457 600 € 297 400 € 481 300 € 309 400 €
1 329 722 1 267 338
3. Töökohateenused, sh tööjõukulud 1 834 279 € 1 377 672 € 921 925 €1 443 765 € 633 450 € 824 450 € 774 850 €
€ €
1 257 600 1 325 800
4. IKT korraldamine, sh tööjõukulud 1 081 900 € 1 136 000 € 440 000 €1 194 500 € 304 000 € 319 000 € 334 000 €
€ €
Sammud valitsemisala IKT
jätkusuutlikkuse tagamiseks
•
Konsolideerimised: Ravimiamet, Tervise Arengu
Instituut, Eesti Haigekassa
•
TEHIK protsessipõhine juhtimine (ITIL),
kvaliteedisüsteemi väljatöötamine ja DevOps
juurutamine
•
Teenuspõhine lähenemine ja tegevuspõhine
eelarvestamine
•
Efektiivsus
•
Vabavara
•
Koostöö teiste IKT asutustega, taaskasutus
•
TEHIK töötajate arendamine ja kompetentsi hoidmine
Koostöövormid
ja
ühisarendused
)
4. Taotlused / projektid, sh
innovatsiooniprojektid
Valitsemisala IKT strateegia lisavajadused
2020–2023 Projekti nimi
1. Baasinfrastruktuuri uuendamine ja SoM
RES lisataotlus
16 463 300
Prioriteetsus
1
2020
4 490 300
2021
3 546 400
2022
3 977 500
2023
4 449 100
valitsemisala konsolideerimine
2. Infoturbe tagamine 1 168 800 1 275 800 286 200 297 400 309 400
3. SKAIS andmekogu baasrahastus 2 692 600 1 745 200 589 700 625 200 732 500
4. STAR andmekogu baasrahastus 2 472 100 1 601 000 611 800 623 400 635 900
5. Tervise infosüsteemi teenuste
3 682 900 1 1 091 400 1 110 000 730 000 751 500
jätkusuutlikkuse tagamine
6. Tööelu infosüsteemi (TEIS) halduse
935 200 2*** 0 434 000 244 800 256 400
tagamine
7. Vanemahüvitise teenuse arendus seoses
2 000 000 1* 2 000 000 -1 040 000 1 040 000 0
määramise põhimõtete muudatusega
8. Puude taotlemise teenus 1 000 000 1 500 000 500 000 0 0
9. EL määruste rakendamine 201 040 1* 15 000 165 040 21 000 0
10. Patsiendikindlustuse ja -ohutuse
606 000 2** 350 000 192 000 32 000 32 000
süsteemi toetavad IT arendused
11. Elatisabi maksmise teenus 1 000 000 2** 500 000 500 000 0 0
12. Tervise Arengu Instituudi
terviseandmete registite – Vähi
sõeluuringute register (VSR) ja 175 000 2 45 000 60 000 35 000 35 000
Narkomaaniaravi andmekogu (NARIS) –
arendus
13. Andmeanalüütilise võimekuse
säilitamine ja suurendamine 270 000 2 60 000 65 000 70 000 75 000
Sotsiaalministeeriumis
14. Sotsiaalministeeriumi (SoM) töökoha IT
261 075 2 54 525 68 850 68 850 68 850
riistvara uuendamine
15. Avaliku e-toimiku arendamine
töövaidluste lahendamise avalduste 120 000 3 120 000 0 0 0
vastuvõtmiseks
16. Lisapuhkepäevade e-teenus 500 000 3* 0 0 500 000 0
17. Andmete sekundaarse kasutuse,
andmeraportite osalise automatiseerimise
ja valdkonnaüleste andmeanalüüside 4 588 800 3*** 0 1 316 400 1 588 000 1 684 400
võimaldamine läbi andmeladude ja avatud
metaandmete
Kokku 38 136 815 10 848 225 8 405 390 9 853 150 9 030 050
* vastu võetud seadusemuudatusest tulenev taotlus
** menetluses oleva seadusemuudatusega seotud taotlus
1. Baasinfrastruktuuri uuendamine ja SoM valitsemisala konsolideerimine
1. Probleem: vananenud ja ebapiisav infrastruktuuri ressurss ning vähene meeskond.
1.1 Projekti eesmärk: tagada tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste käideldavus vastavalt kokkulepitud tingimustele ning uuendada ja
konsolideerida Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Eesti Haigekassa (EHK) infrastruktuur ja töövahendid.
1.2 Projekti väljund: ajakohane riistvara, teenuste käideldavus vastab kokkulepitud tingimustele, uute teenuste haldus tagatud, TAI ja EHK
infrastruktuur on konsolideeritud.
1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu, hästi toimiv
keskkond nutikate IKT-lahenduste kasutuselevõtuks ja loomiseks.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• 33% TEHIK infrastruktuuri olulistest • Tagatud on teenuste käideldavus vastavalt • Tagatud on stabiilsed ja kasutatavad
seadmetest on ületanud planeeritu eluea kokkulepitud tingimustele tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna
• Infrastruktuuri lahendused vajavad • Infrastruktuuri amortiseerunud riistvara teenused
kaasajastamist ning laiendamist (arvutus- osakaal on viidud miinimumini ning uute • Tagatud on delikaatsete isikuandmete
ja kettaressurss on ebapiisav) infosüsteemide majutamiseks on olemas turvalisus ja säilimine
• Kõikide oluliste süsteemide vajalik ressurss (mõõdik: 2018: 33%; 2023: • Standardiseeritud lahendused, ühtne
administraatorid ei ole dubleeritud 0%) IKT tase
• Kasutajatoe intsidentide ja • Kasutusele on võetud kaasaegsed lahendused
teenindussoovide lahendamise kiirus ei (nt Kubernetes)
vasta ootustele • Riistvara ja haldamise vigadest tulenevad
• TAI ja EHK on konsolideerimata intsidendid on vähenenud
• Kasutajatel on ajakohased töövahendid
• Kasutajate rahulolu tõuseb
• TAI ja EHK on konsolideeritud
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Raha • Baasinfrastruktuuri kaasajastamine ja • Õigusruumi muudatused teenuse
• Meeskond laiendamine pakkumiseks EHK-le ja TAI-le
• Kompetentsid • Haldusvõimekuse tõstmine läbi meeskonna • Teenuslepped
• Tehnoloogia laiendamise ja koolitamise ning protsesside • Konsolideerimiseks vajalike
• Toimivad protsessid juurutamise kompetentside olemasolu
• TAI ja EHK konsolideerimiste lõpule viimine
• Kasutajate rahulolu tõstmine
• Töökohaseadmete rendile üleminek
• Kasutajatoe laiendamine
Eelarve perioodil 2020–2023 on kokku 16 463 300
eurot. Detailsem ülevaade on esitatud järgmisel
slaidil.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Teenuste sisemised (1200) ja välised • Teenuste jätkusuutlikus • Taotlus on mõeldud SoM valitsemisala
kasutajad (kodanikud) • Lahendused, mis toetavad infosüsteemide baasinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse
• Tervise Arengu Instituut (TAI) kaasaegseid arendus- ja haldusmetoodikaid tagamiseks
• Eesti Haigekassa (EHK)
• Terviseamet (TA)
Baasinfrastruktuuri uuendamine ja SoM valitsemisala
konsolideerimine
Baasinfrastruktuuri uuendamine ja SoM valitsemisala
2020 2021 2022 2023
konsolideerimine
Baasinfra (riigipilve teenused (2020 TEIS, Medre2),
serverid, kettamassiivid ja varundamine, TIS 1 520 000 1 035 000 1 200 000 1 600 000
koolituskeskkond, identiteedihaldus, litsentsid)
Võrk (VPN, tulemüüride vahetus,
kohtvõrguseademete vahetus, , wifi lahenduse
505 000 360 000 340 000 360 000
laiendamine, andmekeskuse võrguseadmete
vahetus)
Töökohateenus (valitsemisala täiendavad töökohad,
printimislahendus, rendimudelile üleminek,
815 200 508 200 694 600 640 200
videokonverentsiteenus, SKA andmete
digialiseerimine)
Infosüsteemide hooldus (TEIS, Samtrack, Medre2,
364 400 425 400 436 800 448 700
TAI jm)
Üldhaldus (kolimine, täiendavad ruumide kulud) 440 000 304 000 319 000 334 000
Tööjõud (kasutajatugi 24/7 (5), monitooringu
tagamine (3), administraatorid (7), 845 700 913 800 987 100 1 066 200
protsessihaldurid (2), projektijuht (1)
KOKKU 4 490 300 3 546 400 3 977 500 4 449 100
2. Infoturbe tagamine
1. Probleem: EL ja ISKE nõuded näevad ette seire turberikkumiste tuvastamiseks ja regulaarsete turvaauditite läbiviimise, milleks puudub
piisav ressurss.
1.1 Projekti eesmärk: tagada SoM valitsemisalas olevate andmete kasutuse nõuetekohane seire ning infosüsteemide turvanõrkuste
tuvastamine.
1.2 Projekti väljund: interaktiivse seire tulemuste põhjal täiendavate turvameetmete rakendamine või olemasolevate turvameetmete
täiendamine.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: jätkusuutlik digitaalne ühiskond: tugevdatakse võimekust küberohtude varajaseks
avastamiseks ja ennetamiseks. Tõhustatakse tehnoloogilist vastupanuvõimet. Tagatakse intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek ja
haldamine.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• TEHIKu hallata on 35 andmekogu, mille Projekti tulemusel: • Turberikkumised või nende katsed
abil töödeldakse isikuandmeid, sh • hoitakse ära ja vajadusel tõkestatakse andmete kasutusel on juba varakult
vahetatakse andmeid nii siseriiklike kui turberikkumisi TEHIKu hallata olevate tuvastatavad ja nende mõju ära
EL osapooltega. Andmete kaitseks näevad andmekogude kasutamisel ja haldamisel; hoitav.
EL ja ISKE nõuded ette seire • tagatakse nõuetekohane andmete kasutuse ja • Süsteemid on seadistatud
turberikkumiste tuvastamiseks ja süsteemide haavatavuste seire; turvanõuete kohaselt.
regulaarsete turvaauditite läbiviimise. • viiakse läbi EL piiriüleste teenuste auditid; • Nõutud turvaauditid on läbi viidud
• Turberikkumiste seireks on 2018. a • viiakse läbi andmekogude ISKE auditid (mõõdik: (mõõdik: kõik andmekogud ja
soetatud nõuetekohane turvasündmuste kõik andmekogud ja piiriülesed teenused on piiriülesed teenused on auditeeritud
haldussüsteem, kasutusel on auditeeritud). 2021. aastast alates).
seiretarkvara infosüsteemide • Nõutud turbe seiresüsteemide
haavatavuste tuvastamiseks tõrgeteta töö on tagatud.
(seiresüsteemid).
• Seiresüsteemide ülalpidamiseks puudub
piisav ressurss.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Seiresüsteemide pidamise ja turvaauditite • Turvasündmuste haldussüsteemi kasutuslitsentsi • EL andmevahetuse ja ISKE
läbiviimise eest vastutab soetamine: eeldatav maksumus 80 000 eurot infosüsteemide turvanõuded.
infoturbeosakond. aastas. • Riskid:
• Seiresüsteemid rajanevad olemasoleval • Infosüsteemide haavatavuste seiretarkvara • andmete kasutamisel aset
riistvaral, mida haldab infosüsteemide litsentsi soetamine: eeldatav maksumus 32 000 leidnud sündmuste
haldusosakond. eurot aastas. analüüsimata jätmine ei
• Turvasündmuse haldussüsteemi • Seiresüsteemide haldamine (2 infoturbe võimalda turberikkumisi
kasutuslitsents ja turvanõrkuste spetsialisti) 2020: 128 800 eurot; 2021: 139 200 varakult tuvastada ega ära
tuvastussüsteemi litsents vajab iga- eurot; 2022: 150 400 eurot; 2023: 162 400 eurot hoida;
aastast uuendust. (tööjõukulude kasv aastas 8%). • andmelekke tõttu võimalikud
• EL piiriülese andmevahetuse süsteemide kahjunõuded privaatsuse
auditeerimise maksumus on 15 000 eurot, rikkumisest, mainekahju;
ülejäänud haldusala infosüsteemide ISKE auditid • infosüsteemide pidamine ei ole
20 000 eurot aastas. kooskõlas õigusaktidega.
• Eelarve perioodil 2020–2023 on kokku 1 168 800
eurot.
3. SKAIS andmekogu baasrahastus
1. Probleem: SKAIS andmekogul puudub iga-aastane baasrahastus õigusaktidest tulenevate väikearenduste ja tarkvara uuenduste tegemiseks.
1.1 Projekti eesmärk: tagada SKAIS andmekogule iga-aastane baasrahastus, et teenused saaksid korrektselt toimida.
1.2 Projekti väljund: SKAIS andmekoguga seotud teenused on õigusega kooskõlas, kasutajamugavad.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: vabanetud on taakvarast ehk vananenud platvormidest (no-legacy põhimõte). Riigi infosüsteemi
areng. 3.b) eelistatakse uute tarkvara- ja riistvara-arenduste puhul üleminekut ühiseid domeene ja funktsioone konsolideerivale arhitektuurile; 3. c)
võetakse suund riigi infosüsteemis mikroteenuste põhise arhitektuuri juurutamiseks, sh API-liideste kaudu süsteemide ja andmete rohkemaks avamiseks ja
ühiskasutuseks. Nutikam riigivalitsemine. Panustab strateegia mõjuindikaatorisse 2: Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-
riiki.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• SKAIS andmekogu väikearenduste ja • SKAIS teenused on õigeaegselt kaasaajastatud, • Rahulolu e-teenustega kasvab.
tehnoloogiliste uuendustega seotud turvanõuetele vastavad ja kliente rahuldava • Riigi infosüsteemi areng. Mõõdik: X-teega
arendused on projektipõhised, st jõudlusega. liitunud ettevõtete arv, algtase: 179 (2013) →
õigusaktidest tulenevad muudatused vahetase: 236 (2017) → sihttase: 240 (2020)
vajavad alati eraldi raha taotlemist. • Nutikam riigivalitsemine. Mõõdik: Rahulolu
Väikearenduste (arendused maksumusega avalike e-teenuste kvaliteediga: 16–74-
alla 100 000 euro) eraldi raha taotlemine on aastaste elanike hulgas, algtase: 67% (2012)
ebamõistlikult ressursimahukas kõigile → vahetase: 64,6% (2016) → sihttase: 85%
osapooltele (SKA, TEHIK, SoM, arendaja). (2020); ettevõtjate hulgas, algtase: 76%
(2012) → vahetase: 85,3% (2016) → sihttase:
90% (2020)
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• SKA teenuste omanikuna • Arendustööd tellitakse kehtivate raamlepingute alt. • Õigusliku regulatsioonid baasrahastuse
• SoM poliitikakujundajana • Ajakava vastavalt õigusaktidest tulenevatele otsustamiseks puuduvad. Õiguslikud
• TEHIK SKAISi tooteomanikuna ja tehniliste tähtaegadele või tehnoloogia uuenduste vajadustele. regulatsioonid on vajalikud üksikute
lahenduste eest vastutajana • Baasrahastuse taotlus perioodiks 2020–2023 on 2 692 arenduste realiseerimiseks.
600 eurot: • Taaskasutatavus: SKAIS arhitektuur põhineb
• sh tööjõukulud (tooteomanik (2), mikroteenustel, mis on olulises osas
süsteemiarhitekt, projektijuht): 2020: 266 200 taaskasutatavad erinevate teenuste
eurot; 2021: 287 600 eurot; 2022: 310 600 arendamisel. Pensionite määramise loogika
eurot; 2023: 335 500 eurot; on asutusepõhine.
• sh investeeringuteks alates 2020: 100 000 eurot
aastas;
• sh majandamiskuludeks alates 2020: 379 000
eurot; 2021: 202 100 eurot; 2022: 214 600
eurot; 2023: 297 000 eurot aastas.
• Vajaduste hindamisel on arvestatud 2018 RESist
saadud rahastust, hooldushanke tulemusi ning
halduse kulusid.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• SKA teenuste omanikuna • Sotsiaalvaldkonna teenused ja SKAIS andmeid • Käesolev taotlus on iga-aastase
• SoM poliitikakujundajana, andmete kasutavad teenused on inimestele kättesaadavad e- baasrahastuse tagamiseks.
analüüsijana teenustena.
• TEHIK SKAIS tooteomanikuna
• KOV kasutajanõuete kirjeldajad
• SKAIS andmeid kasutavad teised
andmekogud/teenused
• Teenuste kasutajad ja teenuseosutajad
4. STAR andmekogu baasrahastus
1. Probleem: STAR andmekogul puudub iga-aastane baasrahastus õigusaktidest tulenevate väikearenduste ja tarkvara uuenduste tegemiseks.
1.1 Projekti eesmärk: tagada STAR andmekogule iga-aastane baasrahastus, et teenused saaksid korrektselt toimida.
1.2 Projekti väljund: STAR andmekoguga seotud teenused on õigusega kooskõlas, kasutajamugavad.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Riigi infosüsteemi areng. 3.b) eelistatakse uute tarkvara- ja riistvara-arenduste puhul
üleminekut ühiseid domeene ja funktsioone konsolideerivale arhitektuurile; 3.c) võetakse suund riigi infosüsteemis mikroteenuste põhise
arhitektuuri juurutamiseks, sh API-liideste kaudu süsteemide ja andmete rohkemaks avamiseks ja ühiskasutuseks. Nutikam riigivalitsemine.
Vabanetud on taakvarast ehk vananenud platvormidest (no-legacy) põhimõte. Panustab strateegia mõjuindikaatorisse 2: Eesti elanikud tunnevad
end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• STAR andmekogu väikearenduste ja • STAR teenused on õigeaegselt • Rahulolu e-teenustega kasvab.
tehnoloogiliste uuendustega seotud kaasaajastatud, turvanõuetele vastavad ja • Riigi infosüsteemi areng. Mõõdik: X-teega
arendused on projektipõhised st kasutajaid rahuldava jõudlusega. liitunud ettevõtete arv, algtase: 179 (2013) →
õigusaktidest tulenevad muudatused vahetase: 236 (2017) → sihttase: 240 (2020).
vajavad alati eraldi raha taotlemist. • Nutikam riigivalitsemine. Mõõdik: Rahulolu
Väikearenduste (arendused maksumusega avalike e-teenuste kvaliteediga: 16–74-aastaste
alla 100 000 euro) eraldi raha taotlemine elanike hulgas, algtase: 67% (2012) →
on ebamõistlikult ressursimahukas kõigile vahetase: 64,6% (2016) → sihttase: 85%
osapooltele (SKA, TEHIK, SoM, arendaja). (2020); ettevõtjate hulgas: algtase: 76% (2012)
• STARi teenused ei ole kasutajasõbralikud ja → vahetase: 85,3% (2016) → sihttase: 90%
vajavad olulises osas kaasajastamist. (2020).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• SKA teenuste omanikuna • Arendustööd tellitakse kehtivate • Õigusliku regulatsioonid baasrahastuse
• SoM poliitikakujundajana raamlepingute alt. otsustamiseks puuduvad. Õiguslikud
• TEHIK STARi tooteomanikuna ja tehniliste • Ajakava vastavalt õigusaktidest tulenevatele regulatsioonid on vajalikud üksikute arenduste
lahenduste eest vastutajana tähtaegadele v tehnoloogia uuenduste realiseerimiseks.
• KOV kasutajanõuete kirjeldajad vajadustele
• Baasrahastuse taotlus perioodiks 2020–2023
on 2 472 100 eurot:
• sh tööjõukulud (tooteomanik ja
süsteemiarhitekt): 2020: 134 000 eurot;
2021: 144 800 eurot; 2022: 156 400
eurot; 2023: 168 900 eurot;
• sh investeeringuteks alates 2020: 395
000 eurot aastas
• sh majandamiskuludeks alates 2020:
72 000 eurot aastas.
• Vajaduste hindamisel on arvestatud 2018
RESist saadud rahastust, hooldushanke
tulemusi ning halduse kulusid.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• SKA teenuste omanikuna • KOVi sotsiaalvaldkonna teenused ja STAR • Käesolev taotlus on iga-aastase baasrahastuse
• SoM poliitikakujundajana, andmete andmeid kasutavad teenused on inimestele tagamiseks.
analüüsijana kättesaadavad e-teenustena.
• TEHIK STAR tooteomanikuna
• KOV kasutajanõuete kirjeldajad
5. Tervise infosüsteemi teenuste jätkusuutlikkuse tagamine
1. Probleem: Tervise infosüsteem (TIS) on disainitud aastal 2007, mil nõuded infosüsteemile ei arvestatud vajadusega teenindada korraga tänasel päeval
teenuste kasutajate hulka.
1.1 Projekti eesmärk: ajakohastada infosüsteemi komponente ja arhitektuuri, et vastata kasutajate kasvanud nõuetele ja ootustele.
1.2 Projekti väljund: projekti elluviimise tulemusel on TISi töökindlus tõusnud ning arendus lihtsam.
1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: vabanetud on taakvarast ehk vananenud platvormidest (no-legacy põhimõte). Nutikam
riigivalitsemine. Mõõdik: Rahulolu avalike e-teenuste kvaliteediga: 16–74-aastaste elanike hulgas, algtase: 67% (2012) → vahetase: 64,6% (2016) →
sihttase: 85% (2020).
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• TIS käivitati aastal 2008 ning seda hakati analüüsima ja • TISi teenused töötavad vastavalt SLA-le ning • Litsentsikulud ei ole suurenenud.
disainima veelgi varem ning sel ajal ei nähtud ette, et TISi kasutajate ootustele. • Arenduseks kuluv aeg on
peale ehitatakse sellises hulgas teenuseid, et see • Andmepäringuid teenindatakse uue standardi (nt vähenenud tänu lihtsamale
infosüsteemi jõudlust võib mõjutama hakata. FHIR) abil uuel arhitektuuril realiseeritud arhitektuurile ning standardile.
• TISi meditsiinivaldkonna kasutajate ootused on, et kogu komponentidega. • Teenuste juurutamiseks kuluv aeg
patsiendi kohta käiv info on kiirelt päritav ja vajadusel ühele • Kasutusele võetud vabavara, millega on väiksem on vähenenud.
kuvale kokku toodav, mis omakorda tähendab mitmeid vendor lock-in oht. • Kliendi vajadustele vastavad
päringuid erinevatesse TISi saadetud dokumentidesse ja • Võimaluste piires on kasutusele võetud vabavara, teenused > Nutikam
mõjutab samas ka süsteemi jõudlust. millega uute teenuste lisandudes saab riigivalitsemine. Mõõdik: Rahulolu
• Saatekirjade, digiregistratuuri, personaalmeditsiini litsentsidelt kokku hoida. avalike e-teenuste kvaliteediga:
otsusetoe, e-kiirabi ning teiste operatiivsust nõudvate • TIS andmehõive ja andmekvaliteedi paranemine. 16–74-aastaste elanike hulgas,
teenust toimimine peab olema kiire ja tagatud 24/7. algtase: 67% (2012) → vahetase:
• Süsteemi jõudluse tõstmiseks riistvara abil on vaja teha 64,6% (2016) → sihttase: 85%
investeering litsentsidesse (Oracle ja Webmethods). Kuna (2020).
samas on vajadus terve süsteemi ülesehitus üle vaadata, siis • Andmekvaliteedi paranemine.
on mõistlik kaaluda vabavaraliste platvormide Andmekvaliteedi ühtlustumine üle
kasutuselevõtmist. erinevate andmeallikate (TTO-
de). Andmehõive parandamine.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• IT tellija: TEHIK; rollid: IT projektijuht, arhitekt, analüütik, • Tegevuse algus on planeeritud aastasse 2020. • Visiooni kinnitamine kasutajate ja
testija. • Projekti eelarve perioodil 2020–2023 on 3 682 seotud osapooltega
• Äritellija: SoM (andmekogu vastutav töötleja), äriteenuste 900 eurot: • Raamhanke läbiviimine ja
omanikud. • sh investeeringud: 2020: 400 000 eurot; arenduspartnerite leidmine.
2021: 400 000 eurot,
• tööjõukulud (arhitekt, tooteomanik,
teenusehaldur (2)): 2020: 231 400 eurot;
2021: 250 000 eurot; 2022: 270 000 eurot;
2023: 291 500 eurot.
• TIS teenuste (personaalmeditsiin,
digiregistratuur, saatekirjadjne) halduskulud: 140
000 eurot aastas.
• TIS andmekvaliteedi ja andmehõive parendamise
(teabekeskus, andmekontrollimoodul,
andmeedastusstandardite loomise keskkond,
TTOs rakendatava andmekonteiner) halduskulud:
320 000 eurot aastas.
• Hankemenetluste arv: 3.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• TISiga liidestunud tervishoiuteenuste osutajad • Tehnoloogiate uuendamine, uue • Taotlus on koostatud TISi
6. Tööelu infosüsteemi (TEIS) halduse tagamine
1. Probleem: ESF-i vahenditest arendatava Tööelu infosüsteemi (TEIS) haldus-, hooldus- ja arenduskuludeks lõpeb rahastus 2020. a lõpus.
Seetõttu puudub rahastus haldus- ja hoolduskuludeks Tööinspektsiooni (TI) teenuseid koondavale TEISile alates 2021. aastast.
1.1 Projekti eesmärk: Tööinspektsioon on suuteline viima läbi töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet, ennetust ning töövaidluste lahendamist
ning infosüsteemi arendamist vastavalt vajadustele (kasutajate tagasiside, muutuv õigusruum jms) perioodil 2021–2023.
1.2 Projekti väljund: TEIS-i arendus- ja hoolduslepingud perioodiks 2021–2023 on rahastusega kaetud.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Nutikam riigivalitsemine: 1. Ühtlustatakse ja tõstetakse avalike (e-)teenuste
kvaliteeti, tõhustatakse selleks koostööd avalikke teenuseid pakkuvate asutuste vahel; 2. Muudetakse avalikud teenused kasutajatele
lihtsamaks ja tõhusamaks; 3.c) jätkatakse paberivaba asjaajamise juurutamist.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Käimas on TEISi arenduse esimene etapp, • TEISi teenused toimivad. • TEIS on jätkuvalt kaasaegne ja
mis sisaldab TI järelevalve moodulit ning • Kõigi vajalike TEISi hooldus- ja arendustööde kooskõlas kasutajate vajaduste ning
tööelu infoportaali. (kasutajate tagasiside, muutuv õigusruum) õigusruumiga.
• Järgmistesse arendusetappidesse on teostamiseks on ressursid olemas. • Nutikam riigivalitsemine. Mõõdik:
kavandatud tööandjaid abistavad Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga:
funktsionaalsused ja ettevõtetele 16–74-aastaste elanike hulgas, algtase:
suunatud vabatahtlik palgalõhe 67% (2012) → vahetase: 64,6% (2016)
tuvastamist võimaldav funktsionaalsus. → sihttase: 85% (2020); ettevõtjate
• Esitatud on ka SF taotlus TEISi juurde hulgas, algtase: 76% (2012) →
töövaidluste lahendamise mooduli vahetase: 85,3% (2016) → sihttase:
arendamiseks. 90% (2020).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Hooldus- ja haldustegevustega tegeleb TEISi (sh töövaidluste lahendamise moodul) • TEISi esimene etapp peab olema
TEHIK. haldus- ja hoolduskulude tagamise vajadus tekib valminud (eeldatav valmimisaeg on
• TI, SoM ja TEHIK on kaasatud projekti alates 2021. aastast: 2020. a I kvartal).
juhtrühma, mis vastutab projekti • hoolduskulud perioodil 2021–2023
elluviimise eest. • 2021: 300 000 eurot
• Uute võimalustega infosüsteem toob TI-le • 2022: 100 000 eurot
kaasa senisest paremad andmed • 2023: 100 000 eurot
järelevalve ning konsulteerimise ja • tööjõukulud TEISi jätkusuutlikkuse tagamiseks
nõustamise läbiviimiseks, mis omakorda (tooteomanik, arhitekt):
esitab senisest kõrgemad nõuded • 2021: 134 000 eurot
töötajate kvalifikatsioonile, mis on • 2022: 144 800 eurot
käsitletud TI RES 2020–2023 lisataotluses. • 2023: 156 400 eurot
Eelarve perioodil 2021–2023 on kokku 935 200
eurot.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Tööandjad • Kuigi TEISi arendatakse juba pideva • Käesolev taotlus TEISi jätkusuutlikkuse
• Töötajad integreerimise ja tarnimise põhimõttel, otsime tagamiseks alates 2021.
• Tööinspektsioon jätkuvalt võimalusi nii äriprotsesside kui
• Töövaidluskomisjonid taustsüsteemide automatiseerimiseks.
• RIK (võimalikud muudatused liidestustes
7. Vanemahüvitise teenuse arendus seoses määramise põhimõtete muudatusega
1. Probleem: vanemahüvitise määramise põhimõtted muutuvad alates 01.07.2020 olulises määras, teenus tuleb üle viia uuele tehnoloogiale. Järgmised muudatused
jõustuvad 01.04.2022.
1.1 Projekti eesmärk: tagada vanemahüvitise määramine vastavalt 01.07.2020 ja 01.04.2022 jõustuvatele põhimõtetele ja muuta vanemahüvitise määramine
kaasaegseks e-teenuseks.
1.2 Projekti väljund: arendatud on e-teenus, mis on lapsevanematele kasutatav SKA iseteeninduses.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Nutikam riigivalitsemine: 2.a) asutakse kujundama ja arendama valdkondade- või asutusteüleseid
sündmuspõhiseid teenuseid. Üks infoühiskonna tegevuskavas toodud esimese etapi sündmuspõhistest teenustest.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Vanaemahüvitise suuruse summa arvutamine • Alates 01.07.2020 on vanemahüvitise teenus SKA • Iseteenindust kasutavad 90% klientidest.
toimub SKAIS1 infosüsteemis, mis on loodud iseteeninduses vanematele kasutatav. • Perehüvitise teenuse menetlejate hulk
tänaseks vananenud Delfi tehnoloogial, mis ei • Teenuse tarbijad saavad teenusega seotud küsimustele organisatsioonis on maksimaalselt 10%
võimalda kaasaegseid IT lahendusi pakkuda. vastused iseteeninduses. tänasest.
• 2018. aastal vanemahüvitise saajaid 31 573. • Nutikam riigivalitsemine. Mõõdikud:
Pöördumisi perehüvitise teenuses 2018. aastal: ca • Toimivate sündmusteenuste arv,
77 000. Kanalite lõikes: letis 17%; eesti.ee 19%; algtase: 0 (2017) → sihttase: 7
e-post 29%, post 4%; infotelefon 31%. (2020).
• Vanemahüvitise eelarve 2018. a on 228 mln • Rahulolu avalike e-teenuste
eurot. kvaliteediga: 16–74-aastaste
• Koostatud on äriline analüüs teenuse toimimise elanike hulgas, algtase: 67% (2012)
kohta. Detailanalüüsiga on plaanis alustada → vahetase: 64,6% (2016) →
hiljemalt 2019 II poolaastal. sihttase: 85% (2020).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Vanemahüvitise teenuse omanik on SKA. Teenus • Perehüvitiste teenuste (v.a vanemahüvitise teenus) • Vanemahüvitise seaduse muudatused on
arendatakse SKAIS2 teenusena. üleviimist uuele tehnoloogiale ja iseteenindusse alustati RT avaldatud ja jõustuvad 01.07.2020
• SKAIS2 tehnilise toimimise eest vastutab TEHIK. 2018. a. Tegevused kestavad kuni 2020. a. ning 01.04.2022.
• Muudatused on ka Haigekassa ja Maksu- ja • Vanemahüvitise üleviimine uuele tehnoloogiale otsustati • Taaskasutatavus: SKAIS arhitektuur
Tollameti teenustes. muutuva õigusraamistiku tõttu lükata 2019 II pa–2020 I pa. põhineb mikroteenustel, mis on olulises
• Võimalik, et täiendused ka rahvastikuregistri • Vanaemahüvitis on tihedasti integreeritud teiste osas taaskasutatavad erinevate teenuste
teenustes. perehüvitistega. arendamisel. Pensionite määramise
• Projekti kogumaksumuseks 2019–2022 on arendaja loogika on asutusepõhine.
hinnanud 5 540 000 eurot. 2018 RESist taotleti ja saadi
2019. a 1 500 000 eurot ja 2021. a 2 040 000 eurot.
Rahastus on puudu 2 000 000 euro ulatuses 2020. aastaks.
• Käesolev taotlus on 2 000 000 eurot 2020. aastaks (sh
maksustamise põhimõtted, iseteenindus).
• 01.04.2022 jõustuvate muudatuste e-teenuste arenduseks
on 2018 RESist 2 040 000 eurot 2021. aastaks, selle
soovime jaotada 2021: 1 000 000 eurot ja 2022: 1 040 000
eurot.
• Arendus teostatakse SKAIS arendustööde raamlepingu alt.
Täiendavaid hankeid ei planeerita.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Vanemahüvitise saajad (teenusele sisenejaid on • Vanemahüvitise teenus saab vanematele hallatavaks e- • Halduskulud osaliselt kaetud riigieelarvest
aastas ca 14 000 inimest). teenusena. Süsteem on võimeline etteantud ärireeglite järgi (2018 RES) ja käesoleval aastal täiendav
• Isiku tulude andmetest huvitatud isikud. teostama automaatmenetlust (registrist andmeid taotlus SKAIS andmekogu baasrahastus.
• Töötukassa, Haigekassa, Pensionikeskus, KOVi kontrollima, töötlema) ning tegema automaatotsuseid ning
sotsiaalteenused, EMTA. neid ka iseseisvalt klientidele väljastama. Perehüvitise
teenus muutub menetluslikult automaatseks. Klientidele on
võimalik proaktiivselt reaalajas teenuseid pakkuda.
8. Puude taotlemise teenus
1. Probleem: klienti koormav ja erinevate osapoolte jaoks bürokraatlik ning aeganõudev protsess.
1.1 Projekti eesmärk: puude raskusastme tuvastamise protsess on automaatne.
1.2 Projekti väljund: arendatud on infosüsteem, mis võimaldab tuvastada puuet inimese terviseandmete alusel.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Nutikam riigivalitsemine: 2.a) asutakse kujundama ja arendama
valdkondade- või asutusteüleseid sündmuspõhiseid teenuseid. Üks infoühiskonna tegevuskavas toodud teenustest.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Eestis on 158 000 puudega inimest, • Puude ekspertiisiks ei pea • Puude määramiseks ei pea taotlust esitama
teenuste eelarve 70 mln eurot. taotlust esitama 40% 75% taotlejatest.
Tehakse 75 000 puudeekspertiisi taotlejatest. Kokku hoitav aeg • Suureneb inimeste teenusega rahulolu ja
aastas. Ekspertarstide palgakulu 312 inimesele 30–90 minutit. väheneb bürokraatia.
000 eurot aastas. Ühe taotluse Väheneb SKA teenistujate • Nutikam riigivalitsemine. Mõõdikud:
esitamisele kuluv aeg inimese jaoks koormus ja ekspertarstide • Toimivate sündmusteenuste arv, algtase:
on 30–90 minutit. koormus. 0 (2017) → sihttase: 7 (2020).
• Koostöö perearstidega tervise Sündmuspõhine teenus valmib 2021. a.
infosüsteemi (TIS) andmete • Rahulolu avalike e-teenuste kvaliteediga:
korrastamiseks. SKA poolt 16–74-aastaste elanike hulgas, algtase:
korduvekspertiisidest eelteavitamine 67% (2012) → vahetase: 64,6% (2016) →
(elektrooniline). sihttase: 85% (2020).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Puude taotlemise teenuse omanik on • Arendustegevus 2020–2021, • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus,
SKA. Teenus arendatakse SKAIS2 eelarve kokku 1 000 000 eurot. puude raskusastme tuvastamise tingimused ja
teenusena. • 2020. a arendustegevusi 500 kord ning puudega tööealise inimese toetuse
• SKAIS2 tehnilise toimimise eest 000 euro ulatuses, sh tingimused, tervise infosüsteemi edastatavate
vastutab TEHIK. andmevahetus TISiga ja 2021. a dokumentide andmekoosseisud ning nende
• Kaasatud on perearstid, eriarstid, 500 000 euro ulatuses. säilitamise tingimused ja kord,
Haigekassa, Terviseamet, Töötukassa, • Arendus teostatakse SKAIS tervishoiuteenuste korraldamise seadus.
SoM, huvigrupid. arendustööde raamlepingu alt. Õigusaktide muudatusi ei ole veel algatatud.
• Kasutatakse TIS andmeid ja Täiendavaid hankeid ei • Taaskasutatavus: SKAIS arhitektuur põhineb
andmevahetust teiste planeerita. mikroteenustel, mis on olulises osas
andmekogudega, nt Töötukassaga. taaskasutatavad erinevate teenuste
arendamisel. Pensionite määramise loogika on
asutusepõhine.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Puudega inimesed ja nende • Puude tuvastamise protsessis • Halduskulud osaliselt kaetud riigieelarvest
eestkostjad SKA muutub inimese jaoks (2018 RES) ja käesoleval aastal täiendav
• Eriarstid, ekspertarstid, perearstid taustal toimivaks riigiks. taotlus SKAIS andmekogu baasrahastus.
• KOVi sotsiaalteenused
9. EL määruste rakendamine
1. Probleem: EL tulevate uute määruste rakendamiseks puudub Ravimiametil (RA) IT tugi.
1.1 Projekti eesmärk: tagada kliiniliste uuringute taotluste menetlemine ja veterinaarravimitega seotud toimingute tegemine RAs lähtuvalt uute EL määruste
nõuetele.
1.2 Projekti väljund: Projekti tulemusena muudetakse ja täiendatakse RA infosüsteeme, et EL kliiniliste uuringute portaali ja andmekogu arenduse skoobist välja
jäänud kliiniliste uuringute menetlemine oleks toetatud ning täiendatakse veterinaarravimite menetlusprotsesse ja andmehaldust RA infosüsteemides ja luuakse
andmevahetus uute EL portaalide ja andmekogudega. Projekt on edukas, kui uus tarkvara võimaldab menetleda kliinilise uuringu taotlusi tähtaegselt ning tagab RA
tööprotsesside tehnilise toe ja võimaldab täita uusi veterinaarravimite määrusest tulenevaid kohustusi.
1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Nutikam riigivalitsemine. Mõõdik: Rahulolu avalike e-teenuste kvaliteediga: 16–74-aastaste elanike hulgas,
algtase: 67% (2012) → vahetase: 64,6% (2016) → sihttase: 85% (2020).
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Rakendub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Projekti tulemusena valmib täpsem analüüs ja selle põhjal • IT tugi on tagatud kõikidele vajalikele
(EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius arendus, mis peab tagama tööprotsessidele (jah/ei), võimalik on
kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega kliiniliste uuringute osas: hinnata menetluste tähtaegsust ja teha
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ. • RA sisese ja RA ning eetikakomitee, samuti aruandeid, analüüsida olukorda Eestis
Ravimiametil puudub IT tugi uute nõuete ekspertidevahelise töövoogude halduse;
(jah/ei).
rakendamiseks. Euroopa Ravimiameti poolt loodav • kliinilise uuringu taotluste menetluse tähtaegsuse • Eesti suudab täita talle pandud kohustusi EL
kliiniliste uuringute portaal ja andmekogu ei kata jälgimise;
veterinaarravimite määruse mõistes ja
riigisisese töövoo korraldamist ega tähtaegsuse • teadusliku hinnangu eest arvete koostamise;
jälgimist, samuti teadusliku hinnangu eest arvete • aruandluse ja analüüsi läbiviidavate uuringute üle. kliiniliste uuringute menetlustes aruandva
koostamist ega võimalda ka aruandlust uuringute veterinaarravimite osas: riigina ning menetluste tähtaegsus on
üle. • uut liiki taotluste ja tööprotsesside menetluse; pidevalt jälgitud.
• 2022. aasta jaanuaris rakendub Euroopa Parlamendi • andmevahetuse RA infosüsteemi ja EL • Vajalikud andmed on kättesaadavad
ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimite andmekogude vahel; ravimite kasutajatele (loomaomanikele) ja
veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse • veterinaarravimite kasutamise andmete edastamise . veterinaararstidele, et tagada ravimite
kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ. Ravimiamet peab Ravimiametil peab olema loodud kaugmüüki käsitlev ohutu kasutamine.
olema valmis ja suuteline läbi viima uues määruses veebisait ja hüperlink.
välja toodud toiminguid ja edastama andmeid 2022.
a jaanuaris, kuid puudub IT tugi uute nõuete
rakendamiseks.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Teenuse omanik on Ravimiamet. Projekt koosneb 2 osast: kliiniliste uuringutega ja EL portaali ja andmekogu arenduse osas on
Kliiniliste uuringute menetlusega tegeleb igapäevaselt veterinaarravimite seotud arendused. Projekti maksumus teada, millised funktsionaalsused on välja
Ravimiametis 4 spetsialisti lisaks luuakse on kokku 201 040 eurot. arendatud määruse rakendamise hetkeks.
ekspertvõrgustik, et tagada kõikide arstiteaduslike Kliiniliste uuringute taotlus kokku on 115 000 eurot: EL portaali ja andmevahetuse API (Application
• analüüsi eeldatav maksumus 15 000 eurot; Programming Interface) tehniline dokumentatsioon
erialade kaasatust.
• arenduste eeldatav maksumus 100 000 eurot. on kättesaadav.
Veterinaarravimitega seotud teemadega tegeleb • Veterinaarravimite taotlus jaguneb aastate lõikes Veterinaarravimeid käsitleva Euroopa
igapäevaselt Ravimiametis 4 spetsialisti.
järgnevalt: Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6
Projekti meeskond koosneb juhtrühmast ja töörühmast, 2020: 15 000 eurot; 2021: 165 040 eurot; 2022: 21 000 rakendusaktide valmimine EL-s.
mis moodustatakse Ravimiameti ja TEHIKu eurot.
spetsialistidest. • SamTrack arendused 81 000 eurot;
• kaugmüüki käsitlev veebisait ja hüperlink EMA
veebisaidile 5040 eurot.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Ravimiameti ametnikud ja töötajad Loodav lahendus peab tagama andmevahetuse EL Halduskulud sisalduvad baasintrastruktuuri
• Asutused ja ettevõtted, kes osalevad või viivad läbi kliiniliste uuringute portaali ja andmekoguga ning EL uuendamise taotluses 20 000 eurot aastas.
kliinilisi uuringuid või tegelevad veterinaarravimite andmekogudega masin-masin
veterinaarravimitega lahendusena, et välistada täiendava andmesisestuse
• Kõik Eesti kodanikud, kes: vajadust Ravimiametis.
10. Patsiendikindlustuse ja -ohutuse süsteemi toetavad IT arendused
1. Probleem: patsiendikindlustus (TTO kohustuslik vastutuskindlustus) hetkel Eestis puudub, patsiendiohutuse süsteem vananenud ja ebaühtlane.
1.1 Projekti eesmärk: patsiendikindlustuse süsteemi loomine patsiendi välditava kahju hüvitamiseks ja ohutuse suurendamine ebavajaliku kahju tekkimise
vähendamiseks tervishoiusüsteemis. Toetavate infotehnoloogiliste lahenduste arendamine süsteemi tagamiseks.
1.2 Projekti väljund: olemas toetavad IT lahendused patsiendikindlustuse käivitamiseks ja patsiendiohutuse suurendamiseks.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Nutikam riigivalitsemine. Mõõdik: Rahulolu avalike e-teenuste kvaliteediga: 16–74-aastaste elanike hulgas,
algtase: 67% (2012) → vahetase: 64,6% (2016) → sihttase: 85% (2020).
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Patsiendikindlustus (TTO kohustuslik • Terviseameti tegevuslubade register on • Kõik Eesti TTO-d on kaetud patsiendikindlustuse
vastutuskindlustus) hetkel Eestis puudub, liidestatud loodava patsiendikindlustuse fondi kaitsega, patsiendid saavad hüvitisi, kui on saanud
tegevuslubade registris seetõttu vastav info patsiendikindlustuse registriga. Liidestus kahjustada raviprotsessis. Toimiv süsteem julgustab
tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kohta samuti võimaldab vahetada andmeid kindlustuse TTO-d avatult tegelema vigade ja eksimustega ning
puudub. olemasolu kohta, mis muutub TTO tegevusloa neid ennetama. Rahulolu tervishoiusüsteemiga
• Patsiendiohutuse alaseid andmeid eksimuste ja üheks eelduseks. Liidestus võimaldab teostada kasvab.
vigade kohta tervishoius hoitakse praegu TTO reaalset järelevalvet kohustuse täitmise üle. • Patsiendiohutuse alane teadlikkuse tõus, süsteemne
tasemel. Kohustuslikku andmete kogumist TTO • Loodud on keskne patsiendiohutuse andmekogu tegelemine eksimuste ja vigadega tegelemine, neist
poolt ja riigi poolt hetkel ei toimu. eksimuste ja vigade andmete kogumiseks õppimine ja ennetamine vähendab raviprotsessis
• Patsiendiohutuse alane teadlikkus on väga tsentraalselt, mis omakorda võimaldab saadavaid tervisekahjusid.
ebaühtlane. Puudub hästi kättesaadav ühtsetel analüüsida ning planeerida sekkumised süsteemi • WHO hinnangul on 15% tervishoiu kogukuludest ja
põhimõtetel koolitamise võimalus olulises tasemel ohutuma tervishoiu saavutamiseks. OECD hinnangul 15% haiglate kulutustest seotud
patsiendiohutuse valdkonnas. • Loodud on keskne veebikoolitus halva kvaliteediga tervishoiuteenustega. Ohutust
• Projekti ettevalmistamiseks on koostatud patsiendiohutuse alase teadlikkuse parandades tervishoiusüsteemis need kulutused
patsiendikindlustuse uue seaduse eelnõu jt parandamiseks. vähenevad.
seaduste muutmise eelnõu, IT lahendusi
arutatud töörühmades.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Projektorganisatsioon: Taotlus perioodi 2020–2023 kohta kokku 606 000 • Õigusraamistiku heaks kiitmine Riigikogu poolt
• SoM koostöös Terviseametiga (õigusruum, eurot, sh: 2019. a lõpuks.
ülesandepüstitused) • Terviseameti tegevuslubade registri liidestamine • Risk: õigusliku regulatsiooni võimalik edasi
• TEHIK: IT arenduste elluviija, sh hangete loodava patsiendikindlustuse fondi lükkumine poliitilistel põhjustel.
teostaja, lepingute sõlmija arenduste patsiendikindlustuse registriga 2020: 200 000 • Seaduseelnõu on plaanis veebruaris EIS
valmimiseni ja rakendumiseni eurot; kooskõlastusele saata.
• Tooteomanik: Terviseamet • keskne patsiendiohutuse andmekogu • Vaid üks projektiga kavandatud lahendustest on
• Rahalised vahendid Terviseametis 2021: 160 000 eurot; olemas: kompaktne ja kaasaegne patsiendiohutuse
• patsiendiohutuse veebikoolitus Terviseameti veebikoolitus Soomes. Läbirääkimised võimalikuks
juures 2020: 150 000 eurot; ostmiseks on alustatud ametnike tasemel esialgu.
• keskse patsiendiohutuse andmekogu
halduskulud on alates 2021 32 000 eurot aastas.
• Tegevused, mis jäävad väljapoole antud projekti
ja on rahastatavad muudest allikatest:
patsiendikindlustuse fondi loomine
kindlustusandjate poolt, patsiendiohutuse
kompetentsikeskuse loomine Terviseametis.
• Hankemenetluste arv – 3.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Peamised kasutajate grupid: patsiendikindlustuse Võrreldes tänase olukorraga tekib: • Käesolev taotlus katab keskse patsiendiohutuse
fond, Terviseamet, TTOd, tervishoiutöötajad. • esmakordselt Eestis keskne patsiendi välditavate andmekogu jätkusuutlikkuse kulud 32 000 eurot
• Kasusaajad on Eesti elanikkond, kahjude hüvitamise süsteem; aastas, Medre2 liidese halduskulud on kaetud
tervishoiutöötajad, TTOd. • esmakordselt Eestis keskne patsiendiohutuse riigieelarvest (2018 RES).
andmekogu, mis võimaldab süsteemset
tegelemist eksimuste ja vigadega, neist
11. Elatisabi maksmise teenus
1. Probleem: Inimesel puudub teadlikkus elatisabi taotlemise võimalusest. Sihtgrupi kohta on info olemas Kohtute Infosüsteemis. Seega riik
saab kasutada andmeid, mis on korra juba meile antud. Lahendada probleem pankrotimenetlusaegse elatisabi väljamaksmisega.
1.1 Projekti eesmärk: Suurendada teenuse kasutajate arvu. Muuta menetlusprotsess paindlikumaks (andmevahetus Kohtute Infosüsteemiga,
manuaalmenetluse arendamine pankrotimenetlusaegse elatisabi väljamaksmiseks).
1.2 Projekti väljund: arendatud on infosüsteem, mis võimaldab teha inimesele teavitus/pakkumine elatisabi saamiseks.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Nutikam riigivalitsemine: 2.a) asutakse kujundama ja arendama valdkondade- või
asutusteüleseid sündmuspõhiseid teenuseid.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Inimene peab olema elatisabi saamise • Eelduslikult suureneb elatisabi teenuse • Suureneb teenuse kasutajate arv läbi
võimalusest ise teadlik, riik suunavaid kasutajate arv. Väheneb teenuse kasutajate pakkumiste tegemise. Riik kasutab infot, mis
tegevusi praegu ei tee. halduskoormus (sh menetlusega seotud on inimese kohta olemas, tehes sellega
• Kohtumenetlusaegset elatisabi halduskoormus). teenuse kasutamine kliendisõbralikuks ja
makstakse välja ca 500 lapsele aastas • Õigustatud isikule saab SKA pakkuda vähendades sellega ka teenuse kasutaja
täitemenetlusaegset elatisabi ca 4700 proaktiivset teenust elatisabi saamiseks halduskoormust.
lapsele aastas. • Arendatud on manuaalmenetluse protsess • Nutikas riigivalitsemine. Mõõdikud:
• Aastas on kohtutes ca 3000 elatise täitemenetlusaegses elatisabis, mis hoiab • Toimivate sündmusteenuste arv,
väljamõistmise menetlust. kokku menetlejate tööaega ja vähendab algtase: 0 (2017) → sihttase: 7 (2020).
igakuiste rutiinsete kordustegevuste mahtu. Sündmuspõhine teenus valmib 2021. a.
Manuaalmenetluse arendamisega • Rahulolu avalike e-teenuste
lahendatakse ka pankrotimenetlusaegse kvaliteediga: 16–74-aastaste elanike
elatisabi väljamaksmine. hulgas, algtase: 67% (2012) →
vahetase: 64,6% (2016) → sihttase:
85% (2020).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Elatisabi maksmise teenuse omanik on • Arendustegevus 2020–2021, eelarve kokku 1 • PHSi muutmise VTK on SoMis
SKA. Teenus arendatakse SKAIS2 000 000 eurot. ettevalmistamisel. Eeldatav rakendamise
teenusena. • Vajalik investeering 2020. a 500 000 eurot ja aeg 2021.
• SKAIS2 tehnilise toimimise eest 2021. a 500 000 eurot. • Taaskasutatavus: SKAIS arhitektuur põhineb
vastutab TEHIK. • Arendus teostatakse SKAIS arendustööde mikroteenustel, mis on olulises osas
• Oluline koostöö KIS andmekoguga, raamlepingu alt. Täiendavaid hankeid ei taaskasutatavad erinevate teenuste
kohtutäituritega. planeerita. arendamisel. Pensionite määramise loogika
on asutusepõhine.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Peamised kasusaajad on kõik • Andmevahetuse arendamine Kohtute • Halduskulud osaliselt kaetud riigieelarvest
potentsiaalsed elatisabi kliendid. Infosüsteemiga võimaldab menetleda (2018 RES) ja käesoleval aastal täiendav
• Kohtutäiturid elatisabi taotlusi automaatselt. taotlus SKAIS andmekogu baasrahastus.
• SKA • Manuaalmenetluse protsessi arendamine
täitemenetlusaegses elatisabis võimaldab
kasutada sama lahendust ka
pankrotimenetlusaegse elatisabi
väljamaksmisel.
12. Tervise Arengu Instituudi terviseandmete registrite – Vähi sõeluuringute register (VSR) ja Narkomaaniaravi andmekogu (NARIS) – arendus
1. Probleem: VSR ja NARIS ei täida põhimääruses sätestatud eesmärki käesolevatel infotehnoloogilistel platvormidel väljatöötatud tasemetel.
1.1 Projekti eesmärk : VSR-I andmevahetuse tehnoloogiliste võlgade likvideeriminea ja NARIS-e aegunud infosüsteemi väljavahetamine.
1.2 Projekti väljund: asjakohased ja kvaliteetsed andmed registrites.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: aegunud infosüsteemide väljavahetamine, tehnoloogiliste võlgade likvideerimine sh asjaajamine riigiga muuta
paberivabaks, võimaldades linkimine teiste andmekogudega, et kasutada efektiivselt juba kogutud andmeid teistest andmekogudest (TIS, RR, EHK, SPR, VR, TBR, NAKIS)
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• VSR võtab TIS-st andmed dokumentidena, mitte • VSR: vähi sõeluuringutel käinud isikute uuringute • VSR: vähi sõeluuringute andmete täielik laekumine,
andmetena, mis pole korrektselt masinloetavad, see tulemused laekuvad TIS-st masinloetavalt, mille alusel võimalik sõeluuringute programmide
ei vasta registri vajadustele ja õigustele (2018. a TIS- täielikult ja kvaliteetselt 100%. tõhususe ja kvaliteedi hindamine tagades parema
I tehtud 131-st päringust 100 katkes, 76%); andmete • NARIS: narkomaaniaravi isikustatud andmed TTO-lt sõeluuringute planeerimise, uuringutele kutsumise ja
laekumine puudulik nt emakakaelavähi (EKV) laekunud 100%, ravi tõhusus analüüsitud, andmed antud paikmete vähi varajane avastamise ja ravile
esmasuuringu andmed ei laeku masinloetavalt ja tervishoiuteenuste korraldamiseks kasutatud. suunamise.
standardiseeritult. 2018. aastal 56 000 EKV • NARIS: narkomaaniaravi teenuste andmete, sh
sõeluuringule kutsutavat, rinnavähi (RV) ravitulemuste andmete kvaliteetne laekumine, millest
sõeluuringule 78 000 kutsutavat, jämesoolevähi (JSV) lähtuvalt parem teenuste planeerimine, ravi
sõeluuringule 52 000 kutsutavat. integreerimine ja parem kättesaadavus sihtrühmadele.
• VSR-I arenduseks vajalik analüüs arendajalt tellitud,
võimalik lahenduskäik TEHIK-ga konsulteeritud
• NARIS- andmete töötlemine isikustamata kujul ei
võimalda täita andmekogu põhimääruses sätestatud
eesmärke ( laekunud ravi alustamise (4706 juhtu) ja
lõpetamise andmeid (3099 juhtu) ei ole võimalik
omavahel seostada juhupõhiselt ravi saanute
analüüsimiseks.
• NARIS- alustatud on seadusloomega, VTK koostatud,
kooskõlastusringid SoM-I poolt töös.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Projektorganisatsioon: Tervise Arengu Instituut • Projekti kulude eelarve tegevuste lõikes koos • VSR RIHA-s registreeritud, ISKE audit toimunud.
koostöös tarkvara arendaja ja TEHIKuga. ajakavaga. • NARIS-e puhul vjalik RIHA-s registreerimine, kui uus
• Kokku 175 000 eurot, sh VSR 125 000 eurot ja põhimäärus kinnitatud.
NARIS 50 000 eurot: 2020: 45 000 eurot; 2021: 60 • Peamised võimalikud riskid.
000 eurot; 2022: 35 000 eurot; 2023: 35 000 eurot • Taaskasutatavus: projektiga kavandatud lahendust ei
(planeeritud vastavalt hinnapakkumisele ja TEHIK-u ole (sh osaliseltki) Eestis või mujal juba teostatud.
hinnangule). Seadusest tulenevalt tegu riiklike registritega, mida ei
• Ajakava: dubleerita.
• hanke ettevalmistus ja läbiviimine 2019 II
poolaasta;
• arendus 2020–2023.
• TEHIK-u poolne arendus (andmeladu) jääb antud
eelarvest välja.
• Hankemenetluste arv – 1.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Peamised kasutajate grupid, kasusaajad ja • VSR-ile vajalik andmestik kogutakse TIS-st TEHIK-u • Halduskulud 35 000 euro aastas sisaldub
potentsiaalsete kasusaajate arv: sõeluuringutesse poolt andmelattu, millest VSR saab vajalikud baasinfrastruktuuri uuendamise taotluses.
kaasatavad inimesed, sõeluuringute läbiviijad, SoM, andmed, st enam ei loeta andmeid erineva
EHK, erialaseltsid. versiooniga dokumentidelt, vaid TEHIK edastab
andmeid;
• parem sõeluuringutel osalemine (läbi kutsete
optimiseeritud saatmise ja andmete laekumise)
• NARIS- luuakse isikustatud andmekogu, mis
tuuakse analoogselt teiste TAI registritega Qure
platvormile, kaotatakse ära aegunud TEHIK-u
hallatav kodeerimiskeskus, luuakse X-tee teenus ja
13. Andmeanalüütilise võimekuse säilitamine ja suurendamine Sotsiaalministeeriumis
1. Probleem: puuduvad vahendid piisava analüüsitarkvara soetamiseks, s.h uuendamiseks ning sotsiaalteenuste statistikakeskkonna
ülalhoiuks ja arendusteks.
1.1 Projekti eesmärk: tagada riigile vajalike andmete ja analüüside jätkumine ja kvaliteet, nende senisest terviklikum ja ülevaatlikum
esitamine.
1.2 Projekti väljund: ministeeriumil on olemas vajalik analüüside tarkvara ja nende uuenduste eelarve, sotsiaalteenuste statistikakekskonna
järjepidevus on tagatud.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Nutikam riigivalitsemine: 3.e) tõstetakse avaliku sektori võimekust andmeanalüütika
ja -teaduse kasutamiseks, sh vastavat teadlikkust ja oskusi.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Tarkvara SPSS on vananenud ning uute • Tarkvara SPSS uus versioon on soetatud • Analüüsi tarkvarad võimaldavad statistiliste
litsentside, s.h laienduste soetamiseks ning eelarve katab järgneva 4-5 aasta andmete süvaanalüüsi ja visualiseerimist,
puuduvad piisavad rahalised vahendid kulud s.h oluliste trendide jälgimist kiiremini ja
• Tarkvara Tableau Desktop on vananenud • Tarkvara Tableau uus versioon (Creator) terviklikumalt võrreldes olukorraga, kus
ja litsentse on ebapiisavalt, uute ja on soetatud ning eelarve katab järgneva nende kasutamine on takistatud
täiendavate litsentside soetamiseks 4-5 aasta kulud • Tagatud on riigile oluliste sotsiaalteenuste
puuduvad rahalised vahendid • Statistikakeskkonnas (S- ja H-veeb) statistiliste andmete kättesaadavus ja
• Statistikakeskkond (S- ja H-veeb) vajab tehakse jooksvalt vajalikke ülalhoiu- ja kvaliteet (kuni luuakse täiendavad
ülalhoiuks ja arendusteks rahalisi arendustegevusi andmekogud, mis seda võimaldavad)
vahendeid
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja • Tarkvarad soetatakse iga-aastaselt • Projektidel ei ole eeltingimusi.
statistika osakonna töötajad tasutava abonemendina; • Riskid: hindadele võivad lisanduda riiklikud
• IT arenduspartnerid (vajadusel) statistikakeskkonna arendused eraldi maksud, mida tellija ei oska ette näha (ei
hankena – kokku kolm hankemenetlust kajastu praegu tarkvara tootjate veebilehel),
Ajakava ja eelarve 2020–2023. a kokku 270 lisaks tuleb arvestada üldise hinnatõusuga.
000€, • Samas panustame eelkõige tarkvara
mis jaguneb: soetamisel sellele, et riikliku hulgihanke
• 2020 – 60 000€ puhul ja pikemaks perioodiks hankides
• 2021 – 65 000€ kujunevad hinnad mõnevõrra soodsamaks
• 2022 – 70 000€ nn üksiklitsentside hindadega võrreldes.
• 2023 – 75 000€
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja • Uued töövahendid võimaldavad oluliselt • Taotus on andmeanalüütilise võimekuse
statistika osakonna töötajad, kes on kiiremat ja efektiivsemat andmete jätkusuutlikkuse tagamiseks.
töövahendite peamised kasutajad. ettevalmistust, analüüsi ja esitust (s.h
• Teised Sotsiaalministeeriumi volitatud avaandmete osas).
töötajad, kes vajavad statistikakeskkonna • Paraneb kõigi valdkondade (sotsiaal, töö,
(S- ja H-veebi) andmeid tööeesmärkidel. tervis) poliitikakujundamiseks osakonnas
• Kolmandaks osapooleks on olemasolevate andmestike ja vajalike
andmeesitajad: kohalikud omavalitsused, analüüside ülevaatlikkus ja kvaliteet.
sotsiaalteenuste osutajad.
14. Sotsiaalministeeriumi (SoM) töökoha IT riistvara uuendamine
1. Probleem: amortiseerunud IT ja bürooseadmete riistvara uuendamine, üleminek rendimudelile., videokonverentsivõimaluste
laiendamine.
1.1 Projekti eesmärk: tagada SoM töötajatele korras ja kaasaegsed töövahendid.
1.2 Projekti väljund: ajakohane riistvara, teenuste käideldavus vastab kokkulepitud tingimustele, uute teenuste kasutuselevõtt tagatud.
1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade
likvideerimine, hästi toimiv keskkond nutikate iKT-lahenduste kasutuselevõtuks ja loomiseks.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• IT töökoha teenust osutab Registrite ja • Tagatud on teenuste käideldavus • Tagatud on stabiilsed ja kasutatavad
Infosüsteemide Keskus (RIK). vastavalt kokkulepitud tingimustele töötingimused.
• SoM töökoha IT seadmed on ületanud või • Riistvara ja haldamise vigadest • Tagatud on delikaatsete isikuandmete
ületamas planeeritu eluea – sülearvutid 4 tulenevad intsidendid on turvalisus ja säilimine.
aastat, monitorid 5 aastat. vähenenud • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT
• Sülearvutid on ostetud aastail 2014 - 28tk, • Kasutajatel on ajakohased tase.
2015 – 97tk, 2016 – 85tk. töövahendid
• Monitorid on ostetud aastail 2010-2014. • Videokonverentsiseadmed
• Projektorid on ostetud aastail 2012 ja 2013. võimaldavad vähendada füüsilise
• Printerid on hangitud aastail 2012, 1 seade ümberpaiknemise aega ja
2016. lähetuskulutusi.
• Videokonverentse on kasutusel hetkel 2, • Kasutajate rahulolu tõuseb.
vajadus on veel 1 järgi.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Raha • Töövahendite kaasajastamine. • Raamlepped – RIK on riigi IT keskne
• Tehnoloogia • Kasutajate rahulolu tõstmine - hankija.
• Toimivad protsessid töökohaseadmete rendile
üleminek.
• Eelarve perioodil 2020–2023 on
261 075 eurot:
• 2020 – 54 525€;
• 2021 – 68 850€;
• 2022 – 68 850€;
• 2023 – 68 850€.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Teenuste kasutajad: • Teenuste jätkusuutlikus • Taotus on töökoha IT riistvara
• sisemised - SoM töötajad – ~200 • Lahendused, mis toetavad jätkusuutlikkuse tagamiseks.
inimest – kõik käeolevas taotluses infosüsteemide kaasaegseid
olevad seadmed. arendus- ja haldusmetoodikaid
• Välised – ministeeriumite ühismaja
kasutajad - ~1000 inimest -
projektorid, printerid ja
videokonverentsiseade.
15. Avaliku e-toimiku arendamine töövaidluste lahendamise avalduste vastuvõtmiseks
Samaaegselt taotletakse SF vahenditest menetlusmooduli arenduseks tööelu infosüsteemi juurde 390 000€.
1. Probleem: 1: Töövaidluste menetlemise protsess on osaliselt Tööinspektsiooni (TI) infosüsteemi (ITI) poolt toetatud, kuid kliendil puudub mugav
võimalus töövaidluse avalduse esitamiseks töövaidluskomisjonile (TVK). Seetõttu edastatakse menetluse alustamiseks vajalik info avaldajate poolt
TI-le valdavalt kujul, mis ei ole masintöödeldav ja mille menetlemine on ressursimahukas. Samuti puudub automaatne infovahetuse võimalus
kohtute infosüsteemiga ja samas töövaidlusasjas kohtusse pöördumiseks. 2: Aastast 2004 kasutusel oleva ITI funktsionaalsuse edasine arendus ei
ole võimalik, mistõttu on oht, et TI ei suuda töövaidlusi menetleda. ITI asendatakse 2020. a tööelu infosüsteemiga (mis ei ole selle taotluse osa),
kuhu soovime koondada kõik TI teenused, sh töövaidluste menetlemise mooduli.
1.1 Projekti eesmärk: suurendada elektroonsete avalduste osakaalu töövaidluste algatamisel. Selleks võtame kliendivaates kasutusele avaliku e-
toimiku (AET), arendame töövaidluste menetlemise tööprotsessi TEISi moodulina 2020. aastal ning loome töövaidlusasja menetlemiseks kiire
andmevahetuse kohtutega.
1.2 Projekti väljund: klient saab avaldusi töövaidluste lahendamiseks esitada AETis, TI saab töövaidlusi menetleda TEISis ning TEIS saab kohtutega
andmeid vahetada läbi e-toimiku teenuste. Kodanik näeb oma töövaidluse menetlemise staatust läbi AETi ning saab samas töövaidlusasjas
kohtusse pöörduda AETis.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Nutikam riigivalitsemine, sh kaob andmete korduva esitamise ja asutustesse korduva
pöördumise vajadus (2 b) ja luuakse teenuste kasutajatele võimalusi saada teavet teenuste osutamise kulgemise kohta (2 d). Jätkatakse
paberivaba asjaajamise juurutamist (3 c).
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
Aastal 2016 laekus töövaidluskomisjonidele • Menetlusprotsessi parendamisega saab • Avaldusi hakatakse uue infosüsteemi loomisel
2671 avaldust, millest 2511 esitati paberil või kokku hoida 5275 tundi tööaega aastas. esitama 75% ulatuses elektrooniliselt AET-i
e-posti teel. Vaid 160 avaldust (6%) esitati TI Rahaliselt tähendab see kaudu.
kliendiportaali eTI kaudu. Tööinspektsioonile 50 309€ aastas • 75% otsustest suudetakse elektrooniliselt uue
Ainuüksi avalduste sisestamisele ITIsse kulus kokkuhoidu. infosüsteemi kaudu kätte toimetada.
TI sekretär-referentidel aastas 208h. • Paberkandjal andmevahetuse kulu • Töövaidluskomisjon ja kohus saavad kontrollida
Menetlusinfo vahetamine kohtutega toimub e- (postikulu, paber, printimine) on 25 000€. vastastikku menetlusinfot automaatselt ning
kirjaga ning menetlusdokumentide edastamine • Kodanikul tekib AETi näol üks kanal kogu töövaidlusasja toimik tehakse kohtule
kohtu nõudmisel veel paberkandjal. töövaidlusega seonduvaks suhtluseks ja kättesaadavaks elektrooniliselt.
2018. a valmis Töövaidluste menetlemise samas töövaidlusasjas kohtusse • Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga: 16–74-
infosüsteemi analüüs (eraldi infosüsteemi pöördumiseks aastaste elanike hulgas, sihttase: 85% (2020)
asemel arendatakse moodul TEISi).
Töövaidluste mooduli prototüübi loomiseks on
ATKL meetmest ette nähtud 50 000€ 2019. a.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• RIKi poolt kaasatakse projekti projektijuht, Taotlus RES-st: AETi arendus 120 000€ • TEIS esimene etapp peab olema valminud
analüütik, arhitekt, jurist (hanke (eeldatavalt 2020. a esimene kvartal).
läbiviimisel). • Menetlussüsteem registreeritakse RIHAs.
• Tööinspektsiooni (projektijuht, sisu töörühm) • Projekti käigus tekkivatele avaandmetele
• TEHIK (projektijuht, arhitekt, jurist) tagatakse ligipääs läbi api liidestuse, mille link
• Sotsiaalministeerium on kaasatud projekti kuvatakse avaandmete portaalis
juhtrühma, mis vastutab projekti elluviimise opendata.riik.ee.
eest. • Töövaidluste lahendamise seaduse muudatused
jõustusid 01.01.2018 ning täiendavaid
õigusmuudatusi projekti elluviimiseks ei ole vaja
teha.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Töövaidluse lahendamise avalduse esitajad, • Mooduli loomisel hakatakse esitama • Jätkusuutlikkuse tagamiseks on esitatud RES
16. Lisapuhkepäevade e-teenus
1. Probleem: halduskoormav protsess teenuse kasutajale, eelkõige tööandjale
1.1 Projekti eesmärk: muuta teenus kliendisõbralikuks ja vähendades tööandjate vastutust ja halduskoormust
1.2 Projekti väljund: Arendatud on infosüsteem, mis võimaldab puhkuse kasutajal taotleda tööandjalt riigieelarvest hüvitatavat puhkust läbi
Sotsiaalkindlustusameti. Kui tööandja on puhkuse kinnitanud makstakse puhkusetasu otse töötajale. Väheneb tööandja halduskoormus ja
vastutus (tööandjad ei pea kontrollima töötaja õigustatust puhkusele; kaob puhkusetasu väljamaksmisega kaasnev maksudeklaratsioonide
esitamise kohustus).
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: 4.3. Nutikam riigivalitsemine
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• 2018 aastal taotleti riigieelarvest • Arendatud on infosüsteem, mis • Väheneb tööandja halduskoormus ja vastutus
hüvitatavat lisapuhkust 130 000 inimese võimaldab puhkuse kasutajal taotleda (tööandjad ei pea kontrollima töötaja
poolt. tööandjalt riigieelarvest hüvitatavat õigustatust puhkusele; kaob puhkusetasu
• Praegu on töötaja lisapuhkuse saamise puhkust läbi SKA iseteeninduse. Kui väljamaksmisega kaasnev
õigustatuse kontroll (ja rahaline risk) tööandja on puhkuse kinnitanud maksudeklaratsioonide esitamise kohustus).
tööandjal. makstakse puhkusetasu otse töötajale. • Mõõdik: Rahulolu avalike e-teenuste
• Muudatust on tutvustatud Tööandjate kvaliteediga: 16–74-aastaste elanike hulgas,
Keskliidule ja suurematele asutustele, kes Algtase: 67% (2012) → Vahetase: 64,6% (2016)
pooldasid tehtavaid muudatusi → sihttase: 85% (2020); ettevõtjate hulgas,
(muudatused toovad kaasa Algtase: 76% (2012) → Vahetase: 85,3% (2016)
märkimisväärse tööandja koormuse ja → sihttase: 90% (2020)
vastutuse vähenemise). Õigustatust
puhkuse kasutamisele saab kontrollida
kõige efektiivsemalt SKA.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Lisapuhkepäevade teenuse omanik on • Arendus on planeeritud aastasse 2022. • Õigusaktide muutmine on vajalik, peetud
SKA. Teenus arendatakse SKAIS2 • Maksumusega 500 000 eurot. konsultatsioone huvigruppidega.
teenusena. SKAIS2 tehnilise toimimise • Arendus teostatakse SKAIS • Taaskasutatavus – SKAIS arhitektuur põhineb
eest vastutab TEHIK. arendustööde raamlepingu alt. mikroteenustel, mis on olulises osas
• Teenuse arendamisse on plaan kaasata Täiendavaid hankeid ei planeerita. taaskasutatavad erinevate teenuste
konsultandina tööandjate esindajad. arendamisel. Pensionite määramise loogika on
asutusepõhine.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Peamised kasutajad on tööandjad, kes • Riik kasutab infot, mis on inimese kohta • Halduskulud osaliselt kaetud riigieelarvest
kontrollivad töötaja õigustatust puhkusele olemas, tehes sellega teenuse (2018 RES) ja käesoleval aastal täiendav
ja maksavad puhkusetasu välja. Taotluse kasutamine kliendisõbralikuks ja taotlus SKAIS andmekogu baasrahastus.
puhkusetasu hüvitamiseks esitab tööandja vähendades sellega ka teenuse
ska-le. kasutaja halduskoormust (vähendades
• Kolmandad osapooled on puhkuse märkimisväärselt tööandja koormust ja
kasutajad, kes taotlevad puhkust vastutust).
tööandjalt ja kellele tööandja teeb
puhkusetasu väljamaksu.
17. Andmete sekundaarse kasutuse, andmeraportite osalise automatiseerimise ja valdkonnaüleste andmeanalüüside võimaldamine läbi andmeladude
ja avatud metaandmete
1. Probleem: Täna on riigil tervise- ja heaolu infosüsteemides suurel määral andmeid, aga nende avatus sekundaarseks kasutuseks on piiratud. Samuti puudub ühtne ja
käepärane keskkond riiklike andmekogude ja teenuseosutajate infosüsteemide metaandmetest.
1.1 Projekti eesmärk: viia järjest enam infosüsteeme üle andmelao mudelitele, mis võimaldaksid andmete avamist sekundaarseks kasutuseks, ja luua metaandmete ühine
keskkond, mis võimaldab igal ajahetkel mugavalt nii riiklike andmekogude kui ka teenusepakkujate infosüsteemide andmekomplektide kohta nii riigiasutustel kui ka
kolmandatel osapooltel (ettevõtetel, teadlastel ja teistel huvitatud osapooltel) vajalikku infot saada.
1.2 Projekti väljund: TIS, SKAIS ja STAR ning kõigi pärast 2018. a loodud andmeladude andmestruktuurid on metaandmetes kirjeldatud. Vähemalt äriprotsesse toetavad
andmed on laetud andmeladudesse ja neid uuendatakse seal pidevalt. Andmeladudest saadud andmete baasil on loodud 20 rakendust.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Luuakse ja võetakse kasutusele analüüsivõimekust edendavaid IKT-lahendusi (meede: Paremate otsuste tegemine IKT
abil). Analüüsitakse ja muudetakse teenuste osutamisega seotud õigusakte ja tööprotsesse, et arvestada IKT võimalustega (meede: Paremate avalike teenuste arendamine
IKT abil).
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Infosüsteemide metaandmed on suures osas • Loodud on ühtne andmelaokeskkond kõikide • Lüheneb andmete välja andmise aeg alates andmete soovist
inimloetaval kujul kirjeldamata. Kirjeldatud SoM haldusala infosüsteemide jaoks kuni andmete kätte saamiseni:
metaandmete struktuur on raskesti jälgitav • Kõik senised eraldi seisvad andmelaod on • paraneb andmesaajate rahulolu
• Masinmõistetavad metaandmed enamuses koondatud samasse keskkonda • paraneb otsuste kvaliteet, kuna otsused muutuvad
puuduvad • Loodud on vahendid andmeladude toetatuks ajakohaste andmetega
• Andmelaod on killustunud erinevate keskkondade kasutamiseks GDPR ja IKS kirjeldatud • Tänu erinevate valdkondade andmete kättesaadavusele
vahel piirides (pseudonümiseerimine, ühtsete meetoditega tekib valdkondade ülene analüüsi
• Andmeladude loomise aluseks on üksikud kitsad obfuskeerimine, agregeerimine jms.) võimekus
ülesanded • Andmeladudesse andmete laadimise • Masinmõistetaval kujul andmed tehakse kättesaadavaks ühtse
• Erinevad (sh erinevate valdkondade) andmelaod on protsessid on üle viidud ühte keskkonda metoodika abil ja ühtse juurdepääsupunkti kaudu, mis loob
komplekssete ülesannet lahendamiseks raskelt • Andmelaod on kaetud metaandmetega võimaluse masinõppel baseeruvate rakenduste laialdaseks
ühendatavad • Analüüsi tulemused on kaetud loomiseks ja rakendamiseks.
metaandmetega • Tekib tehisintellektsete lahendustega läbi põimunud sidus
keskkond analüüsitööde läbiviimiseks.
• 20% TEHIKu andmekogudest on andmelaoga ühendatud 2023.
aastaks.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Projektijuht – TEHIK (koormus 1,0; alates 2022 1,5) Tegevused sisaldavad: • Health Sense andmelao projekti tulemused st. Tervise
• Arhitekt – TEHIK (koormus 1,0) - andmelao keskkonna jooksvat haldust infosüsteemi jaoks tehtavad andmelao arendused
• Jurist – TEHIK (koormus 1,0) - serverid ja kettamahud • Loodud on uus teabekeskus metaandmete haldamiseks ja
• Andmeanalüütik – TEHIK (koormus 1,0; alates 2022 - litsentsitasusid (andmebaaside avaldamiseks
2,0) mahulitsentsid, analüüsivahendid) • Metaandmete loomine on muudetud arendusprotsessi osaks
• Süsteemiadministraator (koormus 1,0; alates 2022 - arendustööd (vt. lahter „Peamised
1,5) ressursid)
• Arendustööd viiakse läbi avatud hanke korras: Etapid
• andmelao keskkond, • 1 etapp 2021: 1 316 400 EUR, sellest
• tehisintellektsed eeltöötlusvahendid, töötajate palkadeks 366 400 EUR
• Andmevoogude kirjeldamine ja • 2.etapp 2022: 1 588 000 EUR, sellest
andmeedastused, töötajate palkadeks 578 000 EUR,
• analüüsid, • 3 etapp 2023: 1 684 4 000 EUR, selles
• metaandmete kirjeldused (lähtesüsteemid, töötajate palkadeks 624 000 EUR
andmelaod, analüüsid, andemete ülekanded)
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Sotsiaalministeerium oma poliitikate ja eelarve • Projekti tulemused võimaldavad rakendada • Andmelaod luuakse kasutusperspektiiviga, mis ulatub
planeerimiseks andmete teisese käsitluse meetodeid, kümnetesse aastatesse. Keskkond projekteeritakse ja luuakse
• Riigiasutused oma tööde hindamiseks ja tuleviku hinnata riigi ressursside seotud kasutamist modulaarsena nii, et see võimaldab eraldi seisvate
planeerimiseks ja seeläbi planeerida tuleviku poliitikaid ja komponentide välja vahetamist vastavalt tehnoloogiate
• Erinevad osapooled teenuste hindamiseks ja riigi ressursside otstarbekat jaotamist uuenemisest ja äriprotsesside muutumisest tulenevatele
planeerimiseks (näiteks TTO-d) erinevate tegevusvaldkondade ja tegevuste vajadustele.
• •
2019 SF projektide ülevaade
SF:
Teenuste voor (TV)/ SF kevad SF sügis
Projekti nimi Summa
(jaanuar-mai) (juuni-detsember)
Investeeringu kava
(IK)
1. Töövaidluste menetlemise mooduli arendus
390 000 TV november
tööelu infosüsteemi (TEIS) juurde
2. Abivahendite e-teenus 800 000 TV märts
3. SKA infohalduse kratt 85 000 TV märts
4. Soodustingimustel parkimise võimaldamine
500 000 TV veebruar
õigustatud isikule
5. SKA vestlusrobot 100 000 TV märts
6. Pensioni määramine uutel alustel alates
500 000 TV juuni
2021.a
7. STAR uue arhitektuuri esimene etapp 500 000 TV juuni
8. Ravimitega seotud menetlusprotsesside
464 500 TV august
andmekogu uuendamine (SamTrack), II etapp
9. Eriteenistujate, relvaloa taotlejate ja
töötervishoiu tervisekontrolli
206 600 TV juuni
tervisedeklaratsioonide, tervisetõendite ja
otsuste digitaliseerimine
10. Teabekeskus 500 000 TV aprill
11. TTO-s ja TEHIKus rakendatav TIS
200 000 TV aprill
andmekontrollimoodul
12. TIS andmeedastusstandartite loomise
200 000 TV mai
keskkond
13. TTO-s rakendatav andmekonteineri
200 000 TV mai
moodustamine
14. Terviseameti laborite infosüsteem, III etapp 350 000 TV september
15. Tervise infosüsteemi andmevaaturi
300 000 TV aprill
väljatöötamine
1. Töövaidluste menetlemise mooduli arendus tööelu infosüsteemi (TEIS) juurde
Samaaegselt taotletakse RES vahenditest avaliku e-toimiku kliendivaate arenduseks 120 000€ ning TEISi tööjõu- ja halduskuludeks perioodil 2021–2023 935 200€.
1. Probleem: 1) Töövaidluste menetlemise protsess on osaliselt Tööinspektsiooni (TI) infosüsteemi (ITI) poolt toetatud, kuid kliendil puudub mugav
võimalus töövaidluse avalduse esitamiseks töövaidluskomisjonile (TVK). Seetõttu edastatakse menetluse alustamiseks vajalik info avaldajate poolt
TI-le valdavalt kujul, mis ei ole masintöödeldav ja mille menetlemine on ressursimahukas. Samuti puudub automaatne infovahetuse võimalus
kohtute infosüsteemiga ja samas töövaidlusasjas kohtusse pöördumiseks. 2) Aastast 2004 kasutusel oleva ITI funktsionaalsuse edasine arendus ei
ole võimalik, mistõttu on oht, et TI ei suuda töövaidlusi menetleda. ITI asendatakse 2020. a tööelu infosüsteemiga (mis ei ole selle taotluse osa),
kuhu soovime koondada kõik TI teenused, sh töövaidluste menetlemise mooduli.
1.1 Projekti eesmärk: uuendada elektroonsete avalduste osakaalu töövaidluste algatamisel. Selleks võtame kliendivaates kasutusele avaliku e-
toimiku (AET), arendame töövaidluste menetlemise tööprotsessi TEISi moodulina 2020. aastal ning loome töövaidlusasja menetlemiseks kiire
andmevahetuse kohtutega.
1.2 Projekti väljund: klient saab avaldusi töövaidluste lahendamiseks esitada AETis, TI saab töövaidlusi menetleda TEISis ning TEIS saab kohtutega
andmeid vahetada läbi e-toimiku teenuste. Kodanik näeb oma töövaidluse menetlemise staatust läbi AETi ning saab samas töövaidlusasjas
kohtusse pöörduda AETis.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: nutikam riigivalitsemine sh kaob andmete korduva esitamise ja asutustesse korduva
pöördumise vajadus (2 b) ja luuakse teenuste kasutajatele võimalusi saada teavet teenuste osutamise kulgemise kohta (2 d). Jätkatakse
paberivaba asjaajamise juurutamist (3 c).
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
Aastal 2016 laekus töövaidluskomisjonidele 2671 • Menetlusprotsessi parendamisega • Avaldusi hakatakse uue infosüsteemi loomisel
avaldust, millest 2511 esitati paberil või e-posti saab kokku hoida 5275 tundi esitama 75% ulatuses elektrooniliselt AET-i kaudu.
teel. Vaid 160 avaldust (6%) esitati TI tööaega aastas. Rahaliselt • 75% otsustest suudetakse elektrooniliselt uue
kliendiportaali eTI kaudu. tähendab see Tööinspektsioonile infosüsteemi kaudu kätte toimetada.
Ainuüksi avalduste sisestamisele ITIsse kulus TI 50 309€ aastas kokkuhoidu. • Töövaidluskomisjon ja kohus saavad kontrollida
sekretär-referentidel aastas 208h. • Paberkandjal andmevahetuse kulu vastastikku menetlusinfot automaatselt ning
Menetlusinfo vahetamine kohtutega toimub e- (postikulu, paber, printimine) on töövaidlusasja toimik tehakse kohtule
kirjaga ning menetlusdokumentide edastamine 25 000€. kättesaadavaks elektrooniliselt.
kohtu nõudmisel veel paberkandjal. • Kodanikul tekib AETi näol üks kanal • Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga: 16–74-
2018. a valmis Töövaidluste menetlemise kogu töövaidlusega seonduvaks aastaste elanike hulgas, sihttase: 85% (2020)
infosüsteemi analüüs (eraldi infosüsteemi asemel suhtluseks ja samas töövaidlusasjas
arendatakse moodul TEISi). kohtusse pöördumiseks
Töövaidluste mooduli prototüübi loomiseks on
ATKL meetmest ette nähtud 50 000€ 2019. a.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• RIKi poolt kaasatakse projekti projektijuht, Taotlus SF-st: Menetlusmooduli • TEIS esimene etapp peab olema valminud
analüütik, arhitekt, jurist (hanke läbiviimisel). arendus TEISi 285 000€ (SF) (eeldatavalt 2020. a esimene kvartal).
• Tööinspektsiooni (projektijuht, sisu töörühm) • Projektijuhtimiskulu 50 000 € • Menetlussüsteem registreeritakse RIHAs.
• TEHIK (projektijuht, arhitekt, jurist) • Funktsionaalsuse testimine 37 000€ • Projekti käigus tekkivatele avaandmetele
• Sotsiaalministeerium on kaasatud projekti • Turvatestimine 18 000€ tagatakse ligipääs läbi api liidestuse, mille link
juhtrühma, mis vastutab projekti elluviimise Kokku 390 000€ kuvatakse avaandmete portaalis opendata.riik.ee.
eest. • Töövaidluste lahendamise seaduse muudatused
jõustusid 01.01.2018 ning täiendavaid
õigusmuudatusi projekti elluviimiseks ei ole vaja
teha.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Töövaidluse lahendamise avalduse esitajad, sh • Mooduli loomisel hakatakse esitama • Jätkusuutlikuse tagamiseks taotleme RES-st
töövõtjad ja tööandjad (ca 2700) avaldusi 75% ulatuses tooteomaniku ja arhitekti tööjõukuludeks 134 000
2. Abivahendite e-teenus
1. Probleem: abivahendite taotlemine on abivajajale olulises osas paberkandjal toimiv teenus
1.1 Projekti eesmärk: muuta teenus teenusega seotud osapooltele digitaalseks
1.2 Projekti väljund: arendatud on infosüsteem, mis võimaldab pabertoimingutelt üleminekut elektroonilisele toimingule
1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: 4.3. Nutikam riigivalitsemine, sündmuspõhised teenused.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Abivahendi vajajate arv ~55 000 inimest; eelarve • Inimene ei vaja enam paberkandjal isikliku Suureneb inimeste teenusega rahulolu ja
11,5mln. Aastas väljastatakse ~22 000 isikliku abivahendi kaarti, teenuseosutaja kannab kättesaadavus, väheneb bürokraatia.
abivahendi kaarti (paberkandjal), millele kantakse teenusejuhtumid infosüsteemi. Mõõdik: Toimivate sündmusteenuste arv ,
igakuiselt ~45 000 teenusejuhtumit. Ühe kaardi • Inimene saab oma limiite ja tehinguid algtase: 0 (2017) → sihttase: 7 (2020).
taotlemiseks kuluv aeg inimese jaoks iseteeninduses jälgida. Sündmuspõhine teenus valmib 2021.
klienditeeninduses 103 minutit (inimene saab Rahulolu avalike e-teenuste kvaliteediga:
kaardi kätte kohe), kodulehel 2 minutit (järgneb 16–74-aastaste elanike hulgas, algtase: 67%
3-5 tööpäevane ooteaeg kaardi kättesaamiseks). (2012) → vahetase: 64,6% (2016) →
• Valminud on ärianalüüs teenuse sihttase: 85% (2020); ettevõtjate hulgas,
digitaliseerimiseks. algtase: 76% (2012) → vahetase: 85,3%
• Teenuse toimimise uut kontseptsiooni on arutatud (2016) → sihttase: 90% (2020)
teenuseosutajate, puuetega isikute ja
perearstidega.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Abivahendite teenuse omanik on SKA. Teenus • Arendustegevus 2019–2020. • RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik,
arendatakse SKAIS2 teenusena. SKAIS2 tehnilise • 2019. a alustakse teenuse MVP arendamist, iseteeninduse raamistik, avaandmete hetkeseis
toimimise eest vastutab TEHIK. 2020 valmib kogu funktsionaalsus. ning plaanid, vastavus riigipilve alusnõuetele.
• Teenuse arendamisse on kaasatud • 2019. a investeeringuks on planeeritud 800 • Peamised võimalikud riskid.
teenuseosutajad ja perearstid, et nende 000 eurot. • Sotsiaalkaitseministri määrus nr 74
kasutatavad infosüsteemid oleks võimalik • Arendus teostatakse SKAIS arendustööde „Abivahendite loetelu, abivahendite eest
liidestada valmiva teenusega. raamlepingu alt. Täiendavaid hankeid ei tasu maksmise kohustuse riigi poolt
planeerita. ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning
abivahendi kaardi andmed“
muudatusettepanekud on
ettevalmistamisel
• Taaskasutatavus – SKAIS arhitektuur
põhineb mikroteenustel, mis on olulises
osas taaskasutatavad erinevate
teenuste arendamisel. Pensionite
määramise loogika on asutusepõhine.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Abivahendi vajajad (~55 000 inimest), SKA osalus abivahendite saamise protsessis • Halduskulud osaliselt kaetud
teenuseosutajad (~100 ettevõtet kokku ~500 muutub inimese jaoks „nähtamatuks“. riigieelarvest (2018 RES) ja käesoleval
teeninduspunktiga). aastal täiendav taotlus SKAIS
• Perearstid, füsioterapeudid. andmekogu baasrahastus.
3. SKA infohalduse kratt
1. Probleem: täna tehtav käsitööline e-pöördumiste menetlustesse suunamine on kulukas nii ajas kui rahas
1.1 Projekti eesmärk: automatiseerida Krati abil käsitööna tehtavad dokumentide registreerimised ja menetlusse suunamised
1.2 Projekti väljund: kuue pöördumise liigi osas toimub menetlusse suunamine automaatselt Krati poolt
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: 4.3. Nutikam riigivalitsemine, tehisintellekti kasutusele võtmine avalikus
sektoris.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Täna registreerib e-posti teel tulevaid • Tulemuseks on e-posti teel tulevate • 5 aasta jooksul suurendatakse järk-
pöördumisi 14 dokumendihaldurit pöördumiste automaatne menetlusse järgult dokumendiliikide arv, mille Kratt
• Osaletud on Deep Divel ja esmane suunamine Krati abil. automaatselt menetlusse suunab. 5
indikatsioon teostuseks on olemas • Kratt suudab tuvastada 6 erinevat liiki aasta pärast on 90% pöördumisi
pöördumist ja suunab need suunatud menetlusse Krati poolt
automaatselt menetlusse. • Mõõdik: Eesti avalikus sektoris
kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv,
Algtase: 5 (2018) → Sihttase: 50 (2020)
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Projektis osaleb RIK esindaja, TEHIK • Koostamisel SF taotlus, esitame • RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik,
esindaja ja SKA esindajad veebruaris 2019. iseteeninduse raamistik, avaandmete hetkeseis
• Tooteomanik on SKA • Arenduse hinnanguline maksumus ning plaanid, vastavus riigipilve alusnõuetele.
100 000 eurot, millest 15% SKA • Peamised võimalikud riskid.
eelarvest. • Õigusaktide muutmine pole vajalik.
• Kui SF taotlus on rahuldatud saame • Tehisintellektil toimivaid dokumentide
hanke välja kuulutada. registreerimise süsteemid on
valdkonnapõhised st lahendus on iga
asutuse jaoks unikaalne.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• SKA kliendid. 2018 aastal tuli läbi e- • Täna käsitööna pöördumiste • Hoolduskulud kaetakse SKA eelarvest.
posti 110 000 pöördumist. Kratt menetlustesse suunamine toimuks
kiirendab e-posti teel tulevate täisautomaatselt Krati poolt.
pöördumiste menetlustesse
suunamist. Suunamine toimuks
automaatselt ilma inimtegevuseta.
• Krati loomisel on vajalik RIK ja TEHIKu
panus
4. Soodustingimustel parkimise võimaldamine õigustatud isikule
1. Probleem: puudub üle-eestiline puudega inimeste sõiduki parkimisõiguse andmebaas ja seetõttu esineb palju väärkasutust. Samuti on jätkuvalt
käibel füüsiline parkimiskaart ja puudub alternatiiv.
1.1 Projekti eesmärk: kaasajastada puudega inimeste sõiduki parkimisõiguse teenust – luua inimesele lihtsam protsess ja parkimisõiguse
aktiveerimise/kasutamise võimalus
1.2 Projekti väljund: arendatud on üle-eestiline andmebaas, mis võimaldab parkimiskaartide, -õiguse kasutamist kontrollida ning elektroonne
parkimisõiguse aktiveerimisvõimalus (telefoni või rakenduse teel) ehk kaovad Eesti siseselt parkimiskaardid. Inimese jaoks kaob vajadus
parkimisõigust eraldi taotleda.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: 4.2. riigi infosüsteemi areng, katsetatakse ja rakendatakse uudseid viise erasektori (sh
iduettevõtete) kaasamiseks riigi infosüsteemi ja tarkvaralahenduste arendusse ja pakkumisse; detsember 2018 hackaton’il osalenud
arendusvajaduse edasiarendus.
4.3. Nutikam riigivalitsemine
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Organisatsiooni kulu u 19 000 aastas • Inimene saaks nii puude otsuse kui ka • Rahulolu avalike e-teenuste kvaliteediga: 16–
(tööjõud, parkimiskaartide tellimine, parkimisõiguse kohe SKA-st – ajaline ja 74-aastaste elanike hulgas Algtase: 67% (2012)
saatmine KOVdesse). Teenusega ei olda rahaline kokkuhoid (u 15 000 aastas) → Vahetase: 64,6% (2016) → sihttase: 85%
rahul – inimese jaoks liigne „jooksutamine“ • KOVde töökoormus väheneb, kuna ei pea (2020)
(puue SKA-st, kaart KOVst), esineb palju kaarte tellima ja välja andma – ajaline • Parkimisõigust saab tuvastada telefoni abil ehk
kaartide väärkasutust ja puudub andmebaas kokkuhoid kaarte ei ole vaja enam trükkide ega saata –
ning võimalus kontrolliks. 2018 väljastati • Parkimisõigust saab aktiveerida telefoni abil rahaline ja ajaline kokkuhoid
9778 parkimiskaarti. • Parkimiskaartide kuritarvitamine väheneb • Ei ole vaja eraldi parkimiskaarti taotleda (Eestis
• Al 2019 väljastab KOVdele parkimiskaarte (võimalus kontrolöril kasutamiseks) – ajaline kokkuhoid
SKA. Osaletud digiriigi häkatonil 2018 dets ja kontrollida+andmebaas)
koos arendusmeeskondadega prototüüpi
testitud. Plaanis 2019 a liiklusseaduse
muudatus, et SKA võiks parkimisõigust
hakata jagama.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Soodustingimustel parkimisõiguse teenuse • Arendustegevus on planeeritud 2019. • RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik, iseteeninduse
omanik on SKA. Teenus arendatakse SKAIS2 aastasse. raamistik, avaandmete hetkeseis ning plaanid, vastavus
teenusena. SKAIS2 tehnilise toimimise eest • Maksumusega kuni 500 000 eurot. riigipilve alusnõuetele.
vastutab TEHIK. • SF rahastuse taotlus veebruar 2019 • Peamised võimalikud riskid.
• Parkimise korraldajad • Arenduse hange peale eeltaotluse • 01.06.2019 liiklusseaduse muudatusega saab
• Parkimiskaardi omanikud rahuldamist. väärkasutajaid hakata vastutusele võtma.
Plaanis muudatus, et parkimisõigust hakkab
väljastama KOV asemel SKA.
• Taaskasutatavus – SKAIS arhitektuur põhineb
mikroteenustel, mis on olulises osas
taaskasutatavad erinevate teenuste
arendamisel. Pensionite määramise loogika on
asutusepõhine
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Liikumis-ja nägemispuudega isikud või neid • Lihtsam süsteem puudega inimese jaoks • Halduskulud osaliselt kaetud riigieelarvest
teenindavad lähedased (u 56 000 inimest). (kõik ühest kohast). (2018 RES) ja käesoleval aastal täiendav
Iga-aastaselt võidavad korraldusest u 10 000 • Eestis ei ole paberkandjal parkimiskaarte taotlus SKAIS andmekogu baasrahastus.
inimest+KOV-d kasutada ja parkimisõigust saab aktiveerida
5. SKA vestlusrobot
1. Probleem: klientidel puudub võimalus saada SKA e-kanalis vestluse kaudu konsultatsiooni teenuste ja väljamaksete kohta.
1.1 Projekti eesmärk: väheneb kliendikoormus, kliendid saavad neile sobival ajal SKA e-kanalites konsultatsiooni SKA teenuste ja
väljamaksete kohta SKAsse pöördumata.
1.2 Projekti väljund: kodulehel on piloteeritud vestlusrobot perehüvitistega seotud küsimustele vastamiseks.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: 4.3. Nutikam riigivalitsemine, tehisintellekti kasutusele võtmine avalikus
sektoris.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Tehtud eelanalüüs Deep Dive • Käivitatud eesti keelne pilootlahendus • Kui pilootprojekt on edukas siis
formaadis. kodulehe perehüvitiste valdkonnas. realiseerimise järgmistes etappides on
• Kodulehe kasutajate arv kuus Chatbot tagab kliendi küsimustele vestlusrobotiga kaetud 75% SKA
ligikaudu 60 000, neist ca 1/3 tööajal vastamise 24/7. Perehüvitiste klient teenustest.
ja 2/3 väljaspool tööaega. saab teenuste ja väljamaksete kohta • Mõõdik: Eesti avalikus sektoris
• Kodulehel vestluse vormis kliendi konsultatsiooni SKAsse pöördumata. kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv.
küsimustele vastamise • Käivitatud on vestlusroboti Algtase: 5 (2018) → Sihttase: 50 (2020)
funktsionaalsus puudub. Küsimustele kasutatavuse ja kasutajate tagasiside
vastuste saamiseks on vajalik mõõtmine.
külastada klienditeenindust, helistada
või saata e-kiri.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• SKA teenuse omanikuna. • Koostamisel SF taotlus, esitame • RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik,
• IT tugi TEHIK boti käivitamiseks veebruaris 2019. iseteeninduse raamistik, avaandmete
• Arenduse hinnanguline maksumus hetkeseis ning plaanid, vastavus riigipilve
100 000 eurot, millest 15% SKA alusnõuetele.
eelarvest. • Peamised võimalikud riskid.
• Kui SF taotlus on rahuldatud saame • Õigusaktide muudatusi ei ole vaja
hanke välja kuulutada. • Tehisintellektil toimiv vestlusrobot on
valdkonnapõhine st lahendus tuleb iga
valdkonna jaoks kontekstitundlikusk
muuta.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste • Skaleeruv ja iseõppiv, 24 tundi • Hoolduskulud kaetakse SKA eelarvest.
kliendid sotsiaalkindlustusameti ööpäevas toimiv, tehisintellektil
kodulehel ja iseteeninduses. põhinev kliendikoormust vähendav
funktsionaalsus. Klient saab vajaliku
info ja konsultatsiooni siis, kui tal seda
on vaja ning ta ei pea eraldi SKAsse
pöörduma.
6. Pensioni määramine uutel alustel alates 2021. a
1. Probleem: vanaduspenisoni määramise põhimõtted muutuvad oluliselt alates 2021, praegune penisoniarvestuse rakendus on arendatud
tehnoloogial, mida enam IT arenduses ei kasutata.
1.1 Projekti eesmärk: tagada inimestele vanaduspenisoni arvestamine uute põhimõtete alusel.
1.2 Projekti väljund: 2021. a määratakse uusi pensione uuel IT tehnoloogial ja uutel õiguslikel alustel.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: 4.3. Nutikam riigivalitsemine, sündmuspõhised teenused. Üks infoühiskonna
tegevuskavas toodud teenustest.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus** (saavutatav projekti 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti
• 2018 aasta andmetel on uusi abikõlblikkuse perioodi lõpuks) abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 aasta
pensionitaotlusi ligikaudu 10 000 aastas, • 2021. a pensionile suunduvatele jooksul)
millest 98% esitatakse teenindusletis. inimestele saab iseteeninduses anda • Suureneb e-kanali kontaktide arv. Uutest
• Praegu on pensionäre 360 000, 2018 infot, mis andmed on SKA-l penisoni taotlustest esitatakse e-kanali kaudu 60%
aastal makstud pensione summas 1 796 määramiseks olemas ja kuvada (täna 98% letis).
mln eurot. määratava pensioni summat. • Kõigist pensionäridest pöördub SKA poole e-
• Ühes aastas tehakse ligikaudu 136 000 kanalite kaudu 50% (täna 15%).
kliendikontakti pensioniteenuses kokku. • Mõõdik: Toimivate sündmusteenuste arv , Algtase:
Nendest 24 % infotelefon, 47% lett, 13% 0 (2017) → Sihttase: 7 (2020).
posti teel ja e-kanal 15%. Sündmuspõhine teenus valmib 2021.
• Pensioni määramine toimub praegu SKAIS1
rakenduses, mis on arendatud aegunud
Delfi tehnoloogial, milles ei saa pakkuda
kaasaegseid e-teenuseid.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Pensioni teenuse omanik on SKA, teenus • Kogu pensioniteenuse arendamine uuele • RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik, iseteeninduse
arendatakse SKAIS2 teenusena. tehnoloogiale läheb maksma raamistik, avaandmete hetkeseis ning plaanid,
• SKAIS2 teenuse tehnilise toimimise eest hinnanguliselt 4 mln eurot. Kogu vastavus riigipilve alusnõuetele.
vastutab TEHIK. arendusperiood 2019-2023. • Poliitikud muudavad peale valimisi pensioni
• Oluline andmevahetus MTAga • 2019.a alustame detailanalüüsi ja määramise põhimõtteid, arendaja jääb
sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja arhitektuuri ettevalmistusi kuni 500 000 pensioniloogika põhimõtete
tulumaksu osas euro ulatuses. realiseerimisega hätta.
• Arendustegevus jätkub 2020-2023. • Riikliku pensionikindlustuse seadus jõustus
• Arendust alustakse SKAIS arendustööde 13.01.2019, muudatused jõustuvad
raamlepingu alt. Täiendavaid hankeid ei perioodil 2021-2023.
planeerita. • Taaskasutatavus – SKAIS arhitektuur
põhineb mikroteenustel, mis on olulises
osas taaskasutatavad erinevate teenuste
arendamisel. Pensionite määramise loogika
on asutusepõhine.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Olemasolevad ja uued pensionärid • Pensioniteenus saab pensionäridele • Halduskulud osaliselt kaetud riigieelarvest
• Isiku tulude andmetest huvitatud isikud hallatavaks sündmuspõhise e-teenusena. (2018 RES) ja käesoleval aastal täiendav
• KOVi sotsiaalteenused Pensionär saab valida erinevate taotlus SKAIS andmekogu baasrahastus.
valmisteenusepakettide vahel.
7. STAR uue arhitektuuri esimene etapp
1. Probleem: sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri (STAR) tehniline lahendus on tänaseks vananenud ja lõppkasutajate vajadused muutunud.
1.1 Projekti eesmärk: ajakohastada praegust tehnilist arhitektuuri, kus fookus on süsteemi jõudluse ja andmekvaliteedi parandamisel ning
liidestumisvalmiduse loomisel KOV-ide menetlussüsteemidega.
1.2 Projekti väljund: projekti elluviimise tulemusel on leitud lahendused kõige kriitilisematele küsimustele seoses jõudluse ja andmekvaliteediga,
samuti loodud eeldused sündmuspõhiste teenuste osutamiseks.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: 4.2. Riigi infosüsteemi areng. a) eelistatakse uute tarkvara- ja riistvara-arenduste puhul
üleminekut ühiseid domeene ja funktsioone konsolideerivale arhitektuurile; b) võetakse suund riigi infosüsteemis mikroteenuste põhise arhitektuuri juurutamiseks, sh
API-liideste kaudu süsteemide ja andmete rohkemaks avamiseks ja ühiskasutuseks; Mõõdik: X-teega liitunud ettevõtete arv, Algtase: 179 (2013) →
Vahetase: 236 (2017) → Sihttase: 240 (2020). Küberturvalisuse strateegia: vabanetud on taakvarast ehk vananenud platvormidest. „no-legacy“ põhimõte.
Mõjuindikaator 2: Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• STAR-i arendusprojektide elluviimise kulu on • STAR kasutajate pöördumiste hulk seoses • Mõõdik p. 1.3
ebamõistlikult kõrge kõikuva lähtekoodi jõudluse ja andmekvaliteedi probleemidega • Täiendavate kliendikanalite loomine (nt
kvaliteedi tõttu. Lähtekoodi kvaliteedi väheneb 50%. mobiilirakendused)
parandamisel (sh automaatttestimise • STAR on valmis pakkuma võimalusi • STAR vahendusel pakutavad sündmuspõhised
osakaalu suurendamisel) on võimalik täiendavate kliendikanalite ja teenused kodanikele.
arenduskuludelt säästa 30%. menetlussüsteemide liidestumiseks.
• STAR kasutajate pöördumiste hulk igakuiselt • STAR-i arendustööde maksumus väheneb
(2018 jooksul) on keskmiselt 50 tk./kuus, 20%.
mis on otseselt seotud süsteemi jõudluse või • Valmidus sündmuspõhiste teenuste
andmekvaliteedi probleemidega. Probleemi osutamiseks.
tagajärgede likvideerimine (algpõhjuste
tuvastamise ja kõrvaldamise asemel)
põhjustab igakuiseid hoolduskulusid, mis on
välditavad.
• STAR ei ole valmis pakkuma KOV-idele
võimalust liidestada täiendavaid
kliendikanaleid või menetlussüsteeme (nt
Tallinna linna soov edastada enda
menetlussüsteemist STAR-i andmeid), mis
tekitab KOV-idele lisaülesande andmete
sisestamiseks topelt.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• IT tellija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide • Konkreetsed tegevused täpsustatakse • Ärilise tulevikuvisiooni täpsustamine.
Keskus. Rollid: tooteomanik, eeltaotluse raames. • Raamhanke läbiviimine ja arenduspartnerite
süsteemiarhitekt, kvaliteedijuht, IT • Projekti eelarve: 500 000 eurot. leidmine.
projektijuht. • Hankemenetluste arv: 2 • STAR poolt pakutavate sotsiaalteenuste
• Äritellija: Sotsiaalkindlustusamet. Rollid: osutamiseks ei ole majanduslikult mõistlik
ärianalüütik, äriteenuste omanikud. süsteemi terviklikult välja vahetada.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Kohalikud omavalitsused • Modulaarne infosüsteem keskse andmete • Halduskulud osaliselt kaetud riigieelarvest
• Teenuseosutajad valideerimise ja haldamise loogikaga, mille (2018 RES) ja käesoleval aastal täiendav
• Järelevalveasutused juurde on võimalik luua uusi kliendikanaleid taotlus STAR andmekogu baasrahastus.
• Kodanikud ja menetlussüsteeme.
8. Ravimitega seotud menetlusprotsesside andmekogu uuendamine (SamTrack), II etapp
1. Probleem: Ravimiameti ravimitega seotud menetlusprotsesside andmekogu vajab uuendamist, osad funktsionaalsused jäid välja esimesest arendusetapist kuna
projekti maht oli piiratud.
1.1 Projekti eesmärk: viia lõpuni ravimitega seotud menetlusprotsesside andmekogu uuendamine ning luua uusi ravimitega seotud e-teenuseid huvipooltele ja
kodanikele. 2018–2019. aastal uuendati SF projekti raames SamTrack andmekogu müügilubade osa (tööde tähtaeg juuni 2019), kuid osa funktsionaalsusest ei
mahtunud esimeses projekti skoopi.
1.2 Projekti väljund: projekti tulemusena realiseeritakse ajakohane ja kasutajate vajadustest lähtuv Ravimiameti sisemiste menetluste ja avalike teenuste
osutamiseks vajalik infosüsteem, vabanetud on vananenud tehnoloogilistest lahendustest. Projekt on edukas, kui uus tarkvara võimaldab loobuda olemasoleva
süsteemi kasutamisest, vajalikud andmed on edukalt migreeritud, toetab ravimite sisse-väljaveo, müügiloata ravimite taotluste, ravimiohutusega seotud ja
tarneraskuste menetlusi, võimaldab koostada ravimite kasutamise statistikat; Ravimiameti ravimitega seotud e-teenused on uuendatud.
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: nutikam riigivalitsemine, no-legacy, rahulolu avalike teenuste kvaliteediga – 3a peale käivitamist rahulolu
85% kasutajatest
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
Ravimiameti andmekogu SamTrack uuendamise Projekti tulemusena on: Suureneb rahulolu RA e-teenustega,
esimese etapi käigus luuakse lahendus müügilubade • kõik ravimitega seotud menetlused toetatud sama huvipooled saavad andmeid edastada ja
menetlusele, arendus valmib 2019 juulis. infosüsteemi poolt (rahaline kokkuhoid, ei pea haldama 2 vastu võtta masin-masin lahendusena
Vana, 2001. aastal loodud infosüsteemi abil eraldi süsteemi), (rahuloluuuringu tulemused). Mõõdik:
menetletakse edasi müügiloata ravimite menetlusi, • kasutusel on samad standardterminid, mis võimaldavad rahulolu avalike teenuste kvaliteediga –
ravimite sisse/väljaveo teatisi ja lube, luuakse andmevahetust ametis, teiste huvipooltega Eestis ja ELis 2023 sihttase 85%.
ravimistatistikat. Samas on kõik need menetlused (e-taotluste kasutamine, andmete käsitsi sisestamise maht Ravimiohutuse ja ravimite
omavahel seotud ja peaksid kasutama samu loendeid on viidud miinimumini) kättesaadavuse info on paremini
ja töövooge, loetletud funktsionaalsused jäid • menetlused on elektroonilised ja juhtumipõhised, töövood kättesaadav ja risk rahva tervisele on
arendamata esimese ESF projekti raames, kuna projekti on ühtlustatud ja optimeeritud (aja ja raha kokkuhoid), väiksem (analüüsid näitavad, et arstid
maht seda ei võimaldanud. • loodud on uued e-teenused huvipooltele rakendavad täiendavaid riskiohutuse
meetmeid)
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Teenuse omanik on Ravimiamet, SamTrack etapis II Analüüs ja disain, 40 000€, 01.10.19-01.02.20 SamTrack esimene etapp on valmis,
loetletud menetlustega tegeleb igapäevaselt 20 Arendustööd, 350 000€, 01.02.20-01.09.20 loodud on juhtumite ja töövoogude
spetsialisti. Täisahela testid, 15 000€, 01.09.20-01.11.20 loogika, RA teenuste analüüsil on
Projekti meeskond koosneb juhtrühmast ja Andmete migreerimine, 10 000, 01.11.20-01.12.20 optimeeritud protsesse. Olemas on
töörühmast. Juhtrühma roll on tagada töörühmale kõik Kasutajate koolitus, 3500€, 01.12.20-20.12.20 ärianalüüs.
vajalik projekti ellu rakendamiseks, teha järelevalvet Dokumentatsiooni koostamine 6000 01.11.20-31.01.20 Loodav süsteem tagab andmevahetuse
projekti üle, võtta vastu strateegilisi otsuseid, kinnitada Projektijuhtimine (TEHIK): 40 000€ retseptikeskusega müügiloata ravimite
tööde plaan ning selle muutused. Juhtrühma liikmed Kokku: 464 500€ taotluste vastuvõtmiseks ja otsuste
panustavad projekti 2% tööajast. edastamiseks ning sisaldab liidest
Töörühma roll on projekti eesmärkide saavutamine läbi Antud taotluse realiseerimiseks viiakse läbi üks ravimiregistriga, kus kuvatakse ja
planeeritud tarkvarateenuste loomise ja ellu rahvusvaheline hankemenetlus, mille tulemusena sõlmitakse avalikkusele ning tehakse üle x-tee
rakendamise, arenduslepingu partner on osa üks töövõtuleping, millega ostetakse töötunde järgmistele huvipooltele kättesaadavaks ravimite
töörühmast. kompetentsidele - tarkvara arendaja, analüütik, kasutajaliidese ohutuse ja tarneraskuste info.
Töörühma kuuluvad: Tooteomanik (RA) - 50% tööajast; disainer, testija, projektijuht, tarkvara arhitekt.
Projektijuht (RA) - 50% tööajast; Testijuht (TEHIK) - 20%
tööajast; Projektijuht (TEHIK) - 100% tööajast; IT
arhitekt (TEHIK) - 5% tööajast; IT infrastruktuuri juht
(TEHIK) - 5% tööajast; - TEHIK´u turvajuht ja infoturbe
juht (TEHIK)
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
1. Ravimiameti ametnikud ja teenistujad. Veebipõhine ekraani suurusele kohanduv lahendus asendab Halduskulud kokku: 2020 - 69400€; al
2. Asutused ja ettevõtted, kes kasutavad oma klient-server lahenduse, mille resolutsioon ei ole kohalduv ega 2021 – 119 400€ taotleme
igapäevatöös ravimite andmeid –Haigekassa, sobi nutiseadmetele, Baasinfrastruktuuri uuendamise taotluse
Sotsiaalministeerium, ravimite tootjad, hulgimüüjad ja Võetakse kasutusele teenustele orienteeritud arhitektuur, mis raames.
apteegid, asendab olemasoleva,
9. Eriteenistujate, relvaloa taotlejate ja töötervishoiu tervisekontrolli tervisedeklaratsioonide, tervisetõendite ja otsuste digitaliseerimine
Probleem: 1) Töötervishoiu tervisekontrolli tervisedeklaratsioon ei ole elektrooniline ja selle põhjalt väljastab töötervishoiuarst otsuse paberil ning saadab paberil või e-kirja teel
tööandjale. 2) Praegu väljastab arst eriteenistujale (politseiametnik, päästeteenistuja, vanglaametik) kaks tervisetõendit: tööandja jaoks paberil, mis sisestatakse riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekogusse (edaspidi SAP) või saadab dokumendihaldussüsteemi kaudu RTK-sse sisestamiseks ja alarmsõiduki juhtimiseks mootorsõiduki tervisetõendi otsuse
elektroonselt, mis saadetakse läbi TIS-i Maanteeametisse. 3) Relvaloa taotleja väljastatakse paberil tõend, mis viiakse relvaloa taotleja poolt PPA esindusse.
1.1 Projekti eesmärk: on teha tervisedeklaratsioonid, tervisetõendid ja tervisekontrolli otsused elektroonseks. Kaasutavateks eesmärkideks on kulude kokkuhoid nii riigile kui kodanikule ja
kiirem tervisekontrolli otsuse liikumine otsuse saajale.
1.2 Projekti väljund: digitaalsele tervisedeklaratsioonile ja tervisetõendile on lisatud juurde eriteenistujate, relvaloa ja töötervishoiu kasutusalad. Eriteenistuja tervisekontrolli otsused
edastatakse elektrooniliselt SAP-i , relvaloa tervisekontrolli otsused PPA infosüsteemi ja töötervishoiu tervisekontrolli otsused Tööelu Infosüsteemi (TEIS).
1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: 5.3. NUTIKAM RIIGIVALITSEMINE. Meede 1: Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil. Mõõdik: paberivaba tervistõendite
osakaal >95%. Seos Eesti e-tervise strateegiaga 2020: fookusvaldkond 3, meede 3.3 Tõhusam terviseandmete korduvkasutus valdkondade üleselt. Tegevus 3.3.1. E-tõendi kasutusalade
laiendamine ja uute automaatteenuste. Mõõdikud: kõik tervisedeklaratsioonid, tervisetõendid ja otsused on digitaalsed ning liiguvad digitaalselt saaja süsteemi; rahulolu teenuse
kvaliteediga; tööaja kokkuhoid (inimtundides, rahas - eurodes); kulude sääst (aja- ja transpordi) eurodes; andmete taaskasutusest tulenev ressursisääst (tervishoiutöötajate ja teenuste
kasutajate ajakulu, korduvad või ebatõhusad toimingud).
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
Hetkeolukorra numbriline vaade: • Töötervishoiu kontrolli: Kokkuvõttes väheneb • Ära jääb dubleeriv tervisekontroll mootorsõiduki
• Tervisekontrolli tegijad: perearstid – 800, tervisekontrollile kuluv aeg: töötaja saab täita digitaalselt juhtimiseks ja selle eest tasumine ehk umbes 12%
töötervishoiuarstid – 108. eeltäidetud tervisedeklaratsiooni; töötervishoiuarstil on väheneb tervisetõendi tegemise tasu arstile ehk aastas
• Töötervishoiu kontrolle tehakse ühes aastas ca 150 000, väljastatava tervisekontrolli otsusele vastav lihtsasti kokku makstakse 15 839 902 eurot;
eriteenistujaid on 11 621, relvaluba taotleb või uuendab täidetav digitaalne vorm, mida saab edastada otse • Alarmsõidukijuhina peab eriteenistuja käima üks kord
umbes 10 000 isikut. tööandjale. Protsessist jääb välja pabertõendi edastamine tervisekontrollil, mis võtab aega umbes 3h ehk 29 559
• Tervisetõendi tegemise tasu arstile aastas kokku on 18 ning tööandja ajakulu andmete sisestamisele töötundi aastas;
089 902 eurot; personalisüsteemi. Vähendab dubleerivaid terviskontrolle • Arst peab eriteenistujale tegema ühele isikule ühe
• Alarmsõiduki juhina peab eriteenistuja käima kahel juhtudel, kus töötaja on tööandjat vahetanud ning tervisekontrolli (1 töötund) ja vormistab tervisetõendi
tervisekontrollil, mis võtab aega umbes 2x3h ehk 59 118 eelmisest kontrollist otsus veel kehtib või töötaja omab otsuse 5 min ehk 185 922 töötundi aastas;
töötundi aastas; mitut töökohta. Paraneb andmekvaliteet. • Tööandjal jääb ära tervistõendite otsuste sisestamine
• Arst peab eriteenistujale tegema ühele isikule mitu • Eriteenistujad: Protsessi jääb ainult ühe infosüsteemi või personali haldussüsteemi.
tervisekontrolli (2x1 töötund) ja vormistama mitu tervisedeklaratsiooni ja tervisetõendi dokumenteerimine ja • Tervisetõendi otsus digitaalsena liigub kiiremini ehk
tervisetõendi otsust ehk 2x5 min ehk 371 846 töötundi seetõttu terviskontrollide tegemise aeg väheneb peaaegu jõuab töötaja ja tööandjani umbes 5 minutiga.
aastas; 50% võrra. Vähendab dubleerivaid terviskontrolle ja ära • Mõõdik: paberivaba tervistõendite osakaal 2023>95%.
• Tervisetõendi otsuste sisestamine infosüsteemi või jäävad kulud paberile ning ametnike ajakulu andmete
personali haldussüsteemi võtab aega umbes 5 min ehk sisestamisele.
14 302 töötundi aastas; • Relvaloa taotlejad: Protsessist jääb välja pabertõendi
• Tervisetõendi otsus jõuab saajani umbes 2 tööpäeva edastamine ja vähenevad kulud paberile ning ametnike
jooksul. ajakulu andmete sisestamisele.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Projektorganisatsioon – projektil on 3 töörühma: õigusruumi • Projekti eelarve on 206 600 eurot (2020, eelarves sisaldub: • RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik, iseteeninduse
töörühm (TEHIK-u jurist ja õigusnõunikud), sisutöörühm tehniline standardimine, TIS-i kesksüsteemi arendus, raamistik, avaandmete hetkeseis ning plaanid, vastavus
(TTO-de esindaja, SIM, JuM, PPA, PÄA, KAPO, Häirekeskus, liidese otsuste saajate infosüsteemidega, patsiendiportaali riigipilve alusnõuetele – vt märkuste lahtrisse
Sisekaitseakadeemia, Tööinspektsioon, Eesti Perearstide täiendus, arstiportaali täiendus. Projekti eelarvest jäävad • Peamised võimalikud riskid - TTO-d ei võta kasutusele
Selts, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, SMIT), IT töörühm. välja SAP-i, PPA, TEIS-i arenduse kulud (100 000 eurot). muudetud digitaalseid dokumente, õigusaktide
Vastutavad rollid projektis: tooteomanik Projektijuhi töötasu 14 160€ muutmine hilineb, projekt osutub kavandatust kallimaks
(Sotsiaalministeeriumi esindaja), projektijuht (TEHIK), TEHIK- • Hankemenetluste arv – 3-4 (TIS, portaalid, turvatestimine) • Õigusruumis vajab muutmist ca 3 seadust ja 9 määrust
u standardija, testiijad (TEHIK), süsteemianalüütik (TEHIK), IT • Ajakava: arenduse valmimise aeg on oktoober 2020 - (esialgne hinnang).
arhitekt (TEHIK). analüüs ja tehniline standardimine (3 kuud), paralleelselt • Taaskasutatavus – Plaanitud on täiendada Eestis juba
toimub TIS-i kesksüsteemi arendus ja andmevahetuse kasutusel olevat e-tõendite teenust, millega
liidesed, liidestuvate IS-de arendused patsiendiportaali ja vahendatakse mootorsõidukijuhi ja kutselise
arstiportaali arendused (4 kuud), täisahela testimine (1 mootorsõidukijuhi tervisetõendi otsuseid Maanteeameti
kuu) poolt hallatavasse liiklusregistrisse.
Kokku kulub projektile 15 kuud alates rahastamise täistaotluse
rahuldamisest
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
- Peamised kasutajate grupid, kasusaajad ja potentsiaalsete Bürokraatlikust ja dubleerivast pabermaailmast üleminek Halduskulud taotleme Tervise infosüsteemi teenuste
kasusaajate arv on toodud punktis 2. digitaalsele lahendusele. jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega
- Kolmandate osapoolte vajalikkus, sh väljastpoolt
Eestit. Kinnituskirja olemasolu. – SiM (hõlmab sh PPA,
KAPO, PÄA, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia) (kinnitus),
10. Teabekeskus
1. Probleem: metaandmete haldamine toimub käsitööna, nende struktuur on halb ja kasutamine ebamugav
1.1 Projekti eesmärk: luua uus wiki-stiilis metaandmete avaldamise sidustekstidel ja masin-mõistetavatel kirjeldustel baseeruv keskkond
1.2 Projekti väljund: vahend erinevate metaandmete teisendamiseks wiki-stiilis esitatavateks materjalideks ja nende materjalide haldamiseks;
erineval kujul esitatud metaandmete teisendamine masinmõistetaval kujul, määratud standardite vastavas vormis, andmekogumisteks ja nende
sidumine wiki-stiilis esitatud materjalidega; masinmõistetavate metaandmete alla-laadimise agendid metaandmete kasutajatele.
1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Infoühiskonna arendamine (alavaldkond I), Nutikam riigivalitsemine (alameesmärk 3) ,
Tõhustatakse IKT-lahenduste abil avaliku sektori asutuste toimimist ja juhtimist (tegevussuund 3), rakendatakse avalikus sektoris terviklikku
teabehaldust, , mis annab ülevaate asutuste loodavast ja kogutavast teabest, et erinevates kanalites (a) – kõik TEHIK haldusalas olevate
infosüsteemide metaanded kogutakse samasse keskkonda ja on ühest kohast leitavad
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• HL7 standardite kirjeldused on esitatud • Metaandmete esitamise tehniline • Metaandmete hea kvaliteedi tagamine – erinevate
üksteisega ilmutatult sidumata PDF- arhitektuur kirjelduste kooskõla ja seotus
dokumentidena; viited dokumentide vahel • Metaandmete esitamise visuaalne • Üheselt mõistetavate metaandmete tekkimine
on kirjeldatud dokumentides sisalduvate kavand • Kasutajate parem toetamine metaandmete
vaba struktuuriga tekstidena. • Metaandmete masinmõistatava mõistmisel
• XSD kirjeldused ja XML näited on esitluse standard • Kulude vähendamine metaandmete valesti
metaandmete verbaalsete kirjeldustega • Standardile vastavate metaandmete mõistmisest tulenevatest arendustest
(PDF) seotud ainult dokumentide nimedes generaatorid • TEHIKu koormuse vähendamine andmekoosseisude ja
sisalduvate sarnaste tekstide kaudu. • Visuaalsete, wiki-stiilis esitatud protsesside kohta konsultatsioonide andmisel
• Kõik metaandmed valmivad käsitööna; metaandmete kirjelduste • Uurijate toetamine SoM valitsemisala andmete alusel
sellest tekkinud vigade tõttu ei lange samu generaatorid uute väärtuste loomisel
andmeid erinevatelt tahkudelt kirjeldavad • Wiki-stiilis keskkond • Erinevate arendustööde toetamine ja sidumine
andmed omavahel kokku. • Masinmõistetavate metaandmete • Teiste osapooltega andmevahetuse protsessi
• Metaandmed on kasutajate jaos halvasti alla laadimise agendid metaandmete korraldamine sh andmevahetuseprotsesside loomine
mõistetavad ja leitavad kasutajatele efektiivsuse tõstmine (kulude vähendamine).
• TIS metaandmeted uues vormingus • Aastaks 2021 on tervishoiu infosüsteemi metaanded kätte
(Standardid, klassifikaatorid, OID-id) saadavad teabekeskuse kaudu
• Aastaks 2022 lõpuks on TEHIK hallatavate andmeladude
metaanded teabekeskuses kätte saadavad
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Raha • Arhitektuurilise lahenduse • Olemasolevate kirjelduste analüüs
• Meeskond koostamine • Uue mudeli välja töötamine
• Kompetentsid • Hanke ettevalmistamine • Tööks vajalike kompetentside olemasolu
• Tehnoloogia • Hanke läbi viimine
• Toimivad protsessid • Tööde teostamine
• 500 000 EUR
• 2019 II pool - 2022
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Tarkvaraarendajad (hange/raamhange) • Metaandmete keskkonna loomine - • Lahendus on järjepidevalt edasi arendatav ja
• TTO-de tarkvaraarendajad lahendus, mis toetab infosüsteemide kasutatav väga pika aja jooksul.
• TEHIK andmeanalüüsi osakonna töötajad kaasaegseid • Halduskulud 100 000 EUR aastas - sisalduvad Tervise
(arhitekt ja analüütikud) andmekasutusmetoodikaid. infosüsteemi teenuste jätkusuutlikkuse taotluses.
• TEHIK projekt-meeskonnad
• Uurijad/teadlased
11. TTO-s ja TEHIKus rakendatav TIS andmekontrollimoodul
1. Probleem: TIS andmekontrolli vale struktuur ja sellest tulenevad andmehõive häired
1.1 Projekti eesmärk: muuta TTO-dest TIS-i laekuvate andmete kontroll efektiivseks selliselt, et TIS-i laekuks rohkem korrektseid
andmeid
1.2 Projekti väljund: tarkvara, mis sisaldab kolme komponenti: TTO infosüsteemi paigaldatav andmekontrolli moodul, TIS keskne
andmekontrolli moodul ja andmekontrollireeglite haldamise moodul.
1.3 Seos arengukavaga: infoühiskonna arendamine (alavaldkond I), riigi infosüsteemi areng (alameesmärk 2), riigi IKT-teenuste
kuluefektiivsuse suurendamiseks tehnoloogiate ühis- ja taaskasutatavust (tegevussuund 3) – kõik TTOd hakkavad rakendama samu
andmekontrolli vahendeid ja meetodeid.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Andmete kontroll (struktuur ja sisu) • Samade andmekontrolli reeglite • Andmekvaliteedi paranemine
toimub TTO ja TIS süsteemi juures kehtimine kõikide osapoolte juures • Andmekvaliteedi ühtlustumine üle
erinevate reeglite alusel (TTO-d ja TIS) erinevate andmeallikate (TTO-de)
• Avastatud vigadega andmeid ei võeta • Andmekontrolli reeglite dünaamiline • Andmehõive paranemine
TIS-i vastu kirjeldamine ja rakendamine kogu • Aastaks 2020 on tervise infosüsteemi
• Tagasi saadetud, vigased andmed ei süsteemis ühe korraga andmekontroll ühtlustatud ja keskselt juhitav
pruugi enam kunagi TIS-i laekuda • Andmekontrolli reeglitest ühtse kuid samas hajusalt kasutatav
• Andmekontrollide reeglite kirjeldamine ülevaate omamine
jäik ja lokaalse mõjuga
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Raha • Arhitektuurilise lahenduse koostamine • Uue andmekontrolli mudeli välja
• Meeskond • Hanke ettevalmistamine töötamine
• Kompetentsid • Hanke läbi viimine • Kokkulepped TTO-de tarkvarade
• Tehnoloogia • Tööde teostamine arendajatega
• Toimivad protsessid • 200 000EUR • Andmekontrolliks vajalike kompetentside
• 2019 II pool - 2020 olemasolu
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• TTO-d • Andmekontrolli hajuslahendus - • Lahendus on järjepidevalt edasi
• TTO-de tarkvaraarendajad lahendus, mis toetab infosüsteemide arendatav ja kasutatav väga pika aja
• TEHIK andmeanalüüsi osakonna kaasaegseid arendus- ja jooksul ja elab ilmselt üle ka
töötajad (arhitekt ja analüütikud) haldusmetoodikaid andmevahetus tehnoloogiate suuremad
• TEHIK infosüsteemide monitooringu muutused
administraatorid • Halduskulu järgnevatel aastatel 60000
EUR aastas -sisalduvad Tervise
infosüsteemi teenuste jätkusuutlikkuse
taotluses.
12. TIS andmeedastusstandartite loomise keskkond
1. Probleem: TIS andmeedastusstandardite loomine toimub empiiriliste kirjelduste tasemel, mis välistab ette määratud struktuuriga
metaandmete genereerimise
1.1 Projekti eesmärk: luua tarkvaraline vahend TIS andmevahetusstandardite, klassifikaatorite ja OID-ide kirjelduste formaliseeritud kujul
loomiseks
1.2 Projekti väljund: TIS standardite loomise uue protsessi kirjeldus ja vahend andmekirjelduste loomiseks
1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: infoühiskonna arendamine (alavaldkond I), riigi infosüsteemi areng (alameesmärk 2),
riigi infosüsteemi töökindluse tagamiseks ja riigi IKT-teenuste kuluefektiivsuse suurendamiseks andmete ja tehnoloogiate ühis- ja
taaskasutatavust (tegevussuund 3), avatud standardite ja avatud spetsifikatsioonide kasutamise toetamine (a)
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Kirjelduse loomise protsess ei ole selgelt • Metaandmete hea kvaliteedi tagamine –
kirjeldatud • Metaandmete esitamise visuaalne erinevate kirjelduste kooskõla ja seotus
• Puudub vahend klassifikaatorite kavand • Üheselt mõistetavate metaandmete tekkimine
haldamiseks • Metaandmete masinmõistatava • Kasutajate parem toetamine metaandmete
• OID- haldamise vahend on väga esitluse standard mõistmisel
ebamugav ja ebaülevaatlik • Standardile vastavate metaandmete • Kulude vähendamine metaandmete valesti
• Andmeedastusstandardite (praegu HL7) generaatorid mõistmisest tulenevatest arendustest
haldamine toimub käsitsi protsessina • Visuaalsete, wiki-stiilis esitatud • TEHIKu koormuse vähendamine
selgelt formaliseerimata kujul metaandmete kirjelduste andmekoosseisude ja protsesside kohta
• Lõplikud standardid valmivad käsitööna ja generaatorid konsultatsioonide andmisel
erinevad kirjelduste osad ei ole omavahel • Wiki-stiilis keskkond • Uurijate toetamine SoM valitsemisala andmete
selgelt seostatud • Masinmõistetavate metaandmete alusel uute väärtuste loomisel
• Kirjeldustes on palju pisivigu alla laadimise agendid • Erinevate arendustööde toetamine ja sidumine
• Kasutatavad vahendid ei toeta kirjelduste metaandmete kasutajatele • Teiste osapooltega andmevahetuse protsessi
versioneerimist • TIS metaandmeted uues vormingus korraldamine sh andmevahetuseprotsesside
(Standardid, klassifikaatorid, OID-id) loomine efektiivsuse tõstmine (kulude
vähendamine).
• Aastaks 2022 toimub tervise infosüsteemi
andmeedastusformaatide loomine uues keskkonnas.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Raha • Arhitektuurilise lahenduse • Olemasolevate kirjelduste analüüs
• Meeskond koostamine • Uue mudeli välja töötamine
• Kompetentsid • Hanke ettevalmistamine • Tööks vajalike kompetentside olemasolu
• Tehnoloogia • Hanke läbi viimine
• Toimivad protsessid • Tööde teostamine
• 200 000EUR
• 2019 II pool – 2021
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Tarkvaraarendajad (hange/raamhange) • Lahendus toetab infosüsteemide • Lahendus on järjepidevalt edasi arendatav ja
• TTO-de tarkvaraarendajad kaasaegseid kasutatav väga pika aja jooksul. Aja jooksul tuleb
• TEHIK andmeanalüüsi osakonna töötajad andmekasutusmetoodikaid. lisaks HL7 standardile luua uute tulevikus
(arhitekt ja analüütikud) kasutusele võetavate standardite loomise
• TEHIK projekt-meeskonnad võimekus.
• Halduskulud tulevikus 60 000 EUR aastas -
13. TTO-s rakendatav andmekonteineri moodustamine
1. Probleem: HL7 andmeedastusstandardi muudatustest tulenev mahukas, aegavõttev ja paljudes kohtades paralleelselt tehtav arendustöö;
erinevate osapoolte vahelise sünkroonsuse puudumine uute standardite rakendamisel
1.1 Projekti eesmärk: luua keskselt arendatav komponent, mida saab TTO-de infosüsteemides kasutada andmeedastuse andmekomplektide
moodustamise ja muuta seeläbi andmevahetus toimivaks kasutades viimast standardi versiooni.
1.2 Projekti väljund: TTO-tarkvarasse paigaldatav komponent, mis komplekteerib andmeid TIS-i saatmiseks vastavalt kehtestatud standardile
1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: infoühiskonna arendamine (alavaldkond I), riigi infosüsteemi areng (alameesmärk 2),
riigi IKT-teenuste kuluefektiivsuse suurendamiseks tehnoloogiate ühis- ja taaskasutatavust (tegevussuund 3) – kõik TTOd hakkavad
rakendama samu andmekonteineri moodustamise vahendeid.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Igas TTO-des kasutatavas tarkvaras • Luuakse keskselt arendatav andmete • Arenduskulude vähenemine
arendatakse andmete komplekteerimine komplekteerimise moodul, mis on ühiselt • Arendustsükli lühenemine
TIS-i saatmiseks, vastavalt kehtivake kasutatav kõikides TTO-de • Kontrolli suurenemine üle andmevahetuse
standardile, teistest sõltumatult infosüsteemides • Andmekvaliteedi paranemine
• Erinevaid andmete komplekteerimise • Standardi muutmisel ei rakendata • Andmekvaliteedi ühtlustumine üle erinevate
mooduleid on nii palju kui on TTO-de standardit enne, kui moodulis on uus andmeallikate (TTO-de)
tarkvaraarendajaid standard rakendatud st andmevahetus • Andmehõive paranemine
• Erinevate tootjate vahendid arenevad hakkab lühema aja jooksul toimuma • Aastaks 2020 on 70% TTO-de tarkvaradest viidud
erinevas tempos ja on erineva viimase standardi tasemel üle konteineri moodustaja kasutamisele
kvaliteediga
• Andmed laekuvad TIS-i väga vanade
standardite alusel, mis tingib andmete
halva kvaliteedi
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Raha • Arhitektuurilise lahenduse koostamine • Mudeli välja töötamine
• Meeskond • Hanke ettevalmistamine • Kokkulepped TTO-de tarkvarade
• Kompetentsid • Hanke läbi viimine arendajatega
• Tehnoloogia • Tööde teostamine • Tööks vajalike kompetentside olemasolu
• Toimivad protsessid • 200 000EUR
• 2019 II pool – 2020
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Tarkvaraarendajad (hange/raamhange) • Universaalse, laialt kasutatava • Lahendus on järjepidevalt edasi arendatav
• TTO-d tarkvarateegi loomine - lahendus, mis ja kasutatav väga pika aja jooksul ja elab
• TTO-de tarkvaraarendajad toetab infosüsteemide kaasaegseid ilmselt üle ka andmevahetus tehnoloogiate
• TEHIK andmeanalüüsi osakonna töötajad arendus- ja haldusmetoodikaid suuremad muutused
(arhitekt ja analüütikud) • Halduskulud 100 000 EUR aastas (koos
• TEHIK infosüsteemide halduse andmevahetus standardite muutumisega
administraatorid tuleb edasi arendada ka konteineri
moodustajat – see protsess on igavene)
-sisalduvad Tervise infosüsteemi teenuste
jätkusuutlikkuse taotluses.
14. Terviseameti laborite infosüsteem, III etapp
1. Probleem: Terviseameti laborites tehakse suur osa toiminguid paberil ja vanu tehnoloogilisi lahendusi kasutades. Samuti kasutatakse erinevates laborites
toimingute elluviimiseks erinevaid tööprotsesse.
1.1 Projekti eesmärk: Vabaneda vananenud tehnoloogilistest lahendustest ning üleminekuga ühtsele süsteemile ja elektroonsetele menetlustoimingutele
saavutada tööprotsesside ühtlustumine, parem teenusekvaliteet ja kulude kokkuhoid.
1.2 Projekti väljund: Projekti tulemusena töötatakse välja Terviseameti laborite infosüsteemi (TALIS) III etapi funktsionaalsus, mille tulemusena võetakse
TALIS kasutusele järgnevates laborivaldkondades: vesi, mänguasjad, füüsikalised uuringud, õhuanalüüsid, materjaliuuringud. Samuti realiseeritakse
liidestused väliste süsteemidega.
1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: nutikam riigivalitsemine, paberivaba asjaajamine
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
Terviseameti laborid osutavad teenuseid nii Katseprotokollid vormistatakse TALIS-es ning saadetakse e- • AS-IS (2018): Paberivaba
Terviseameti järelevalveametnikele kui ka posti teel kliendile. Iga katseprotokolli vormistamiseks kulub 1 asjaajamise osakaal – alla 10%.
tellimustööna. minut. 43 046 protokolli vormistamiseks kulub aastas 90 TO-BE (2021): Paberivaba
2016. aastal oli järelevalveametnikele tehtud tööde tööpäeva, mille kogumaksumus on 80€/päev * 90 päeva = asjaajamise osakaal – 85%.
maksumus 371 000€, tellimustööde maksumus 1 7200€. • Raha kokkuhoid aastas kõigi
678 000€, kokku 2 049 000€. Kokku analüüsiti 43 Katseprotokollide postitamise kulu võrdlemiseks katseprotokollide vormistamise
hetkeolukorraga, on arvutatud välja, et ühe digitempli
046 proovi, neist 36 641 olid tasulised. pealt: 43 040€. Raha kokkuhoid
maksumuseks on 0,014€. Kui kõik protokollid väljastatakse
Katseprotokollid vormistatakse käsitsi ja aastas katseprotokollide
elektrooniliselt, kulub protokollide postitamisele aastas 0,014€ *
saadetakse posti teel kliendile. Katseprotokollide 43 046 proovi = 603€. postitamistoimingute pealt: 43
(43 046) paberil vormistamiseks kulub aastas 628 Tasuliste proovide arved saadetakse TALIS-e poolt SAP-i üle X- 366€. Raha kokkuhoid aastas
tööpäeva. Selle tegevuse kogumaksumus on tee. Iga arve vormistamise hinnanguline ajakulu on 30 sekundit, kõigi arvete vormistamise pealt:
80€/päev * 628 = 50 240€. kuna arve luuakse TALIS-e poolt automaatselt ning labori poolt 39 708€. Raha kokkuhoid aastas
Postikulu iga tasulise proovi kohta on 0,70€. on vaja üle kontrollida ainult põhiandmed. Kõigi arvete laborite Infosüsteemide
Aastane postikulu on kokku 0,70€ * 36 641 = 25 vormistamiseks kulub 38 tööpäeva, mille aastane jätkuarenduse, majutuse ja
649€. Postitamistoimingutele kulub kokku 229 kogumaksumus on 80€/päev * 38 päeva = 3040€. halduse pealt aastas: 15 000€.
tööpäeva, mille aastane kogukulu on 80€/päev * Tallinna ja Tartu laborites võetakse uue infosüsteemina Raha summaarne kokkuhoid
229 päeva = 18 321€. Postitamisega seotud kulude kasutusele TALIS ning loobutakse olulises osas olemasolevatest aastas: 141 114€.
maht kokku: 43 969€. infosüsteemidest. Infosüsteemi majutuse, hoolduse ja
Tasuliste proovide arved vormistatakse käsitsi SAP- väiksemate lisaarendustööde peale kulub hinnanguliselt kuni 25
is. Iga arve vormistamiseks kulub 7 minutit. Kõigi 000€ aastas.
arvete vormistamiseks 534 tööpäeva, mille aastane
kogumaksumus on 80€/päev * 534 päeva = 42 748€.
Tallinna ja Tartu laborite vananenud Infosüsteemide
haldusele ja majutusele kulub aastas 40 000€ (sh
Tallinna süsteemi arendava inimese palgakulu).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Projektorganisatsioon: Projekt eeldatav eelarve: RIHA – kooskõlastamisel
- Juhtrühm • Analüüs, arendus, testimine, dokumenteerimine – 320 000€ ISKE – audit varasemalt läbi viidud.
- Töörühm (SF) Kuna TALIS viiakse uuele
Projekti on hõlmatud: tooteomanik (Terviseameti • Turvatestimine: 20 000€ (SF) platvormile, on vajalik uus audit
Tartu labori juht), töörühma liikmed (Terviseameti • Projektijuhtimine: 10 000€ (SF) Riskid – süsteem ei täida ootusi,
poolelt), projektijuht (TEHIK), projektijuht Kokku SF vahendeid: 350 000€ kas kõik vajalikud liidestused on
(Terviseamet), arhitekt (TEHIK), Muud kulud: teostatavad
süsteemiadministraator (TEHIK). • Jätkusuutlikkuse kulud 5 aasta perspektiivis – 100 000€ (RE) Õigusruumis muudatusi ei toimu
Hankemenetluste arv: 2
TALIS III-etapi arendustööde ajakava: veebruar 2020 – jaanuar
2021
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
15. Tervise infosüsteemi andmevaaturi väljatöötamine
1. Probleem: Tervise infosüsteemi poolele on loodud erinevaid päringuid andmekogus olevate andmetega tutvumiseks. Detailsemate päringute juurutamine
tervishoiuteenuse osutajate süsteemides on samas osutunud keeruliseks ning sellest tulenevalt on ka tervishoiutöötajate rahulolu pakutavate võimalustega
suhteliselt kehv
1.1 Projekti eesmärk: Tagada efektiivsem lahendus tervise infosüsteemi ja seotud andmekogudesse kogutud terviseandmete väljakuvamiseks.
1.2 Projekti väljund: Projekti tulemusena töötatakse välja tervise infosüsteemi andmevaatur koos nelja terviseandmete kuvaga. Andmevaatur on suunatud
kasutamiseks arstidele, patsientidele ning võimaldab pakkuda tervishoiuasutustele intuitiivseid terviseandmete kuvasid sisuliselt ilma kuludeta. Lahendus on
vajalik, kuna seniste lahenduste kasutegur ei ole piisav ning selle asemel, et sama asi arendada kuues infosüsteemis erinevate arendajate poolt, saab seda teha
ühekordse arenduse näol keskselt.
1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: E-tervise strateegia meede 1.3. Tõhusad kasutajarakendused andmehõive ja andmete kvaliteedi tagamiseks.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
Arstid tegid 2016. aastal tervise infosüsteemi: Hindame, et patsiendi tervisest ülevaate saavutamine õnnestub Andmevaaturi mõju on võimalik
- 2 577 811 TIS dokumentide nimekirja päringut; vähendada 30 sekundile. hinnata loodavate kuvade baasil:
- 5 349 653 TIS dokumentide päringut. 2016. aastal tehti arstide poolt 2 577 811 dokumentide nimekirja • Kuva „Ülevaade patsiendi
Vastavate andmete põhjal saab teha järelduse, et päringut, mis on võimalik võrdsustada tulevikus arsti poolt terviseseisundist“ - patsiendi
arstid teevad ühe TIS dokumentide päringu järel terviseseisundi kokkuvõtte vaatamisega. tervisest ülevaate saamisele
keskmiselt 2 dokumendi avamist. Tööajakulu aastas: (2 577 811 terviseseisundi kokkuvõtte vaatamist * ½ kulub arstil vähemalt 50% vähem
minutit) / 60 minutit = 21 482 tundi arstide tööajast kulub aastas
Dokumendist olulise info leidmiseks kulub arstil tööaega
patsiendi tervisest ülevaate saamiseks
keskmiselt 30 sekundit ning patsiendi • Kuva „Analüüsitulemuste
Rahaline kulu aastas: 21 482 h * 11,87 EUR/h (arsti tunnipalk) = 254
terviseseisundist ülevaate saamiseks seega (2 991 EUR risttabel“ – konkreetse
dokumendi põhjal kindlasti mitte tervikliku analüüsitulemuse dünaamikast
ülevaate) ca 1 minut. saab arst aru vähemalt 3 korda
Tööajakulu aastas: (5 349 653 vaadatud kiiremini
dokumenti * ½ minutit) / 60 minutit = 44 580 • Kuva „E-ravimileht“ – patsiendi
tundi arstide tööajast kulub aastas patsiendi raviplaani kasutuselevõtmiseks
tervisest ülevaate saamiseks kõigi tervishoiuteenuse osutajate
Rahaline kulu aastas: 44 580 h * 11,87 EUR/h Infosüsteemides kulub 6 korda
(arsti tunnipalk) = 529 165 EUR vähem vahendeid
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Projektorganisatsioon: Projekt eeldatav eelarve: Andmevaatur on tervise infosüsteemi
- Juhtrühm • Andmevaaturi analüüs, arendus, testimine, dokumenteerimine: 260 juurde kuuluv alamsüsteem sarnaselt
- Töörühm 000€ (SF) riikliku patsiendiportaaliga.
- Õigusala töörühm • Turvatestimine: 30 000€ (SF) Andmevaaturi puhul lähtutakse
Projekti on hõlmatud: tooteomanik • Projektijuhtimine: 10 000€ (SF) tervise infosüsteemi nõuetest (sh
(Sotsiaalministeeriumi esindaja), projektijuht Kokku SF vahendeid: 300 000€ ISKE osas).
(TEHIK), arhitekt (TEHIK), standardijad (TEHIK), Muud kulud: Riskid – tekkiv koormus tervise
testijad (TEHIK), süsteemiadministraator (TEHIK). • Prototüüpimine, UX/UI tööd – 28 800€ (RE) – teostamisel infosüsteemile, kuvad ei vasta
• Jätkusuutlikkuse kulud 5 aasta perspektiivis – 50 000€ (RE) ootustele.
Hankemenetluste arv: 2 Õigusruumis vajab muutmist 3
Andmevaaturi arendustööde ajakava: september 2019–august 2020 seadust ja 1 põhimäärus.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
1. Tervishoiutöötajad läbi oma infosüsteemide Seni on TEHIK loonud terviseandmete pärimiseks Projekti jätkukulud:
(arstid, õed, ämmaemandad, hambaarstid) ja andmevahetuspäringuid, mis on vajalik tervishoiuteenuse osutajate - Halduskulud aastas 50 000 eurot
arstiportaali - 23595 poolt oma infosüsteemides juurutada. Päringutulemite visualiseerimine on kaetud riigieelarvest (taotletud
2. Patsiendid läbi riikliku patsiendiportaali olnud iga tervishoiuteenuse osutaja arendaja poolne väljakutse. Sageli 2018RES-ist).
on see tegevus seotud kulude tõttu päädinud ainult lihtsamate
päringute juurutamisega.
Andmevaaturi projekti tulemusena luuakse olemasolevate
andmevahetus-päringute kõrvale eraldiseisev keskkond terviseandmete
visualiseerimiseks. Keskkond näitab tervisedokumentide asemel otse
2019 SF analüüsi projektide
ülevaade
SF:
Teenuste voor
(TV)/ SF sügis
SF kevad
Projekti nimi Summa (juuni-
Investeeringu (jaanuar-mai) detsember)
kava (IK)
1. Töövaidluste menetlemise
50 000 Analüüs aprill
infosüsteem (TEIS moodul)
2. Pensionid 50 000 Analüüs oktoober
3. Mürgistusteabekeskuse
50 000 Analüüs mai
infosüsteem
4. Mürgistusjuhtumite register 50 000 Analüüs oktoober
5. Sageduslubade andmebaas 50 000 Analüüs september
6. Meditsiiniseadmete
50 000 Analüüs november
andmekogu edasiarendused
Valitsemisala projektide
teekaardid 2019–2023
SKAIS2 teekaart 2020–2023
SKAIS2 jooksvad arendustööd
Muudatused olemasolevates teenustes + finantsarvestus
Pere-
hüvitised Vanemahüvitis Vanemahüvitis
Abivahendid SF
Puude hindamine SF
SF
Parkimiskaardid Lisapuhkepäevad
Perehüvitised
EESSI
Elatisabi SF
arendustööd
Pensionid SF
Jaguneb alamprojektideks (liikide kaupa)
2020 2021 2022 2023
SKAIS1, STAR jt – teekaart 2020–2023
STAR - teenuste täiendamine, teenuste loomine
Olemasolevate sotsiaalteenuste täiendamine, uute teenuste loomine, väikearendused, kasutajamugavuse parandamine
STAR arhitektuuritööd SF
Andmevahetused KOV-ide rakendustega, ühised moodulid SKAIS-iga, jõudluse parandamine ja andmekvaliteedi korrastamine
SKAIS1
Olemasolevate sotsiaalteenuste täiendamine, väikearendused
Abivahendite andmekogu
(AVE)
Hooldus, väikearendused
S- ja H- veebid
Hooldus, aruandluse täiendamine
EESSI (Electronic Exchange of Social Security Information)
Hooldus, andmevahetuse täiendamine (uute kasutusjuhtude loomine), andmevahetuse automatiseerimine
Astangu KRK infosüsteem
Hooldus, väikearendused
2020 2021 2022 2023
Tervisevaldkonna arenduste teekaart 2018–
2023
Q1 Q2
2018
Q3 Q4 Q1
TALIS
2019
II Q2
etapp Q3 Q4 Q1
TAQ2
2020
Q3 Q4
Mürgistusteabe Q1
keskuse IS Q2
2021
Q3 Q4 Q1 Q2
2022
Q3 Q4 Q1 Q2
2023
Q3 Q4
MEDRE2 SF taotlus arendus arendus
MEDRE2
MEDRE2 arendus
hange
Abi- ja välisarstide
ligipääs TIS andmevaatur taotlus + arendus
TIS-i TA sageduslubade IS arendus
201Eriteenistujate
201ja relvaloa taotlejate 201 201 201
tervisetõendid
VTI NAKIS 0 1 Kolmandate 2 3 4
arendu arendus-
s- ja
Perearstide TSK osapoolte ligipääs
ja
hooldu hooldus Immuniseerimispas TIS-i RA järelevalve töökoht (TEIS
s hange baasil)
s
hange
Küsimustike keskkond (InterRai jms.)
Endoproteesimise/ka
MSA arendus- ja TIS dok. ületembeldamine tarakti ootejärjekord
hooldus
hange Analüüside
muudatued MSA III analüüs + arendus RA veterinaarravimite määrusest tulenevad
s arendused
E-kiirabi arendused
Esmastasandi
otsustustugi RA Kliiniliste uuringute määrusest tulenevad
arendused
Aegkriitiliste andmete
uuendamine
RKAB õigusest tulenevad RA Labori infosüsteem (TALIS baasil)
arendused
Ravimiameti menetlussüsteemi arendus I
Ravimiameti menetlussüsteemi arendus II etapp
etapp
Digiregistratuuri
Digiregistratuur I etapp Tsentraalne raviplaan
juurutamine
E-surmasündmus Tööõnnetuse teatis arsti töölaualt
E-laborite Ravimiregistri
Vähiravi teatiste digitaliseerimine
haldamise rakendus redisain
Geeniandmete
Digisaatekirjad (III etapp – õendus ja kasutamise nõusolek Sünnisündmuse digitaliseerimine
haiglaravi) PP-s
Piiriülene terviseandmete vahetus – digiretsept ja terviseandmete kokkuvõte
Töövaldkonna arenduste teekaart 2018–2023
2018 2019 2020 2021 2022 2023
Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4
Tööelu infosüsteem (TEIS)
TEIS II etapp sh
TEIS arendustööde TEIS I etapp: TI järelevalve
hange töökeskkonna
moodul, tööelu portaal
riskide hindamine TEIS hooldus + jätkuarendused
Töövaidluste
menetlemise SF taotlus + Töövaidluste menetlemise
mooduli arendus- mooduli arendus + avaliku
analüüs ja tööde hange e-toimiku arendused (RIK)
prototüüp
Töövõime reformi arendused (TVR)
TSK muudatused –
LEGEND: lisandub õendusepikriis
Teenuste toimimiseks vajalik hooldus ja jätkuarendused
Eeltöö
Töövõime hindamise
Arendused taotluse esitamine läbi
patsiendiportaali
Tööinspektsiooni infosüsteem (iTI)
Teenuste toimimiseks vajalik hooldus ja teenuse sulgemine pärast TEISi valmimist
OK Tähelepanu Hilinenud Ootel Peatatud
Andmeanalüüsiosakonna projektid 2018–2022
2017 2018 2019 2020 2021 2022
Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4
Andmelao keskkonna
septsifitserimine
Halduse ja projektide jätkamine RES
Norra initsiatiivi rahatuse ettevalmistamine Arendushanked
rahastusega
SKAIS1
andmela
Hange
o hanke
ettev.
SKAIS2
lao.
LEGEND: hanke
Hange
ettev.
Eeltöö
Standardiseerimise
Arendused uus arhitektuur
Rakendamin
Publitseerimis- Hanke Teabeke Publitseerimiskesuse tarkva hanked Metaandmete haldusvahendi edasised arendused
e
keskuse uus ettev. s-kuse (klassifikkatorid, standardid, OID)
arhitektuur ja analüüsi
(teabekeskus) hange hange
TTO-des
TIS andmekontrolli Hanke rakenda- Andmekontrolli mooduli edasised arendused
Andmekontrolli mooduli hange
arhitektuur ettev.
mine
Paketeerija TTO-des
spetsifitseeri- Paketeerija hange rakenda- Paketeerija mooduli edasised arendused
mine mine
Klassifikaatorite korrastamine
Klassiiffkaatorite haldamise uue korra (RHK-10) välja töötamine Rakenda-
mine SNOMED
SNOMED
Han SNOMED Eesti beta versiooni Eesti ver.
töövahendi
- ge avaldamine avaldam.
hanke ettev.
Stiililehtede analüüs ja
Arendused
uue suuna valik
Kogumik 8.0 Järgnevad kogumikud Standardite versioonipõhine avaldamine
Andmekvaliteedi protseduuride kirjeldamine
Infoturbe teekaart 2019–2023
20 201
2019 20
2020 20 2021 2022 2023
10Q1 Q2 1 Q3 Q4 Q1 Q2 12 Q3 Q4 Q1 13
Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4
Asutuste Asutuste Turvanõuete Asutuste
Turvanõuete (sh ISKE, EL nõuded)
turbekordad turbekordade värskendus turbekordade
sidumine konf.-halduse tööriistaga,
e värskendamin konf.-halduse värskendamin
nõuetele omanike määramine
ühtlustamine e tööriistas e
Riskileevendusplaa Riskide Riskileevendusplaa Riskide Riskileevendusplaa Riskide Riskileevendusplaa Riskide
Riskide
hindamine ni hindamin ni hindamin ni hindamin ni hindamin
e e e e
kinnitamine ja seire kinnitamine ja seire kinnitamine ja seire kinnitamine ja seire
ISKE, ISKE,
ISKE auditite 4. etapp ning EL EL EL
auditi Korralised ISKE ja EL auditid auditi Korralised ISKE ja EL auditid
auditid (EESSI, CEF)
hange hange
ISKE 2018. a jt auditite soovituste rakendamine ISKE jt auditite soovituste rakendamine
Süsteemilogi,
Rakenduste logi (RA, SKA, KRK, TA, TAI, EHK) Süsteemi jätkuarendused
Logide TIS-i logi
kogumise ja
SIEM / IDS
käivitamine
Turvasündmuste tuvastusreeglite rajamine Turvasündmuste haldussüsteemi jätkuarendused
Logide visualiseerimiskeskkonna rajamine, protsessi visualiseerimine Logide visualiseerimiskeskkonna jätkuarendused
Infosüsteemide turvanõrkuste skaneerimine (kvartaalne)
Infoturbe
e-õppe e-õppe keskkonna haldamine, õppematerjali iga-aastane värskendamine
käivitamine
Õppus Õppus Õppus Õppus Õppus
(kalastustest (kalastustest (kalastustest (kalastustest (kalastustest
) ) ) ) )
TEHIK-u füüsilise turbe süsteemide haldus
Halduse teekaart 2019– OK Tähelepanu Hilinenud Ootel Peatatud
2023
201Q1 Q2201
2019
Q3 Q4 201
Q1 Q2
2020
Q3 201Q4 Q1 Q2
2021
201 Q3 Q4
2022 2023
0 Kettamassiivide1 Kahetasemelise 3
2 Võrgu arhitektuuri ümberehitamine 4
autentimise
vahetamine
juurutamine
Serveripargi Serveripargi Serveripargi Serveripargi Serveripargi
uuendamine uuendamine uuendamine uuendamine uuendamine
Wifi lahenduse
soetamine SKAIS2 majutus Varunduslahendus Kettamassiivi vahetamine
Standardmuudatuste
väljatöötamine Wifi lahenduse laiendamine
SKAIS2 Wifi kontrollerite
majutus vahetamine
Haldusala kohtvõrgu laiendamine
Varunduslahenduse
Testkeskkondade lahutamine toodangust Varunduslahenduse Varunduslahenduse Varunduslahenduse
laiendamine
laiendamine laiendamine laiendamine
Andmekeskuse võrguseadmete Andmekeskuse võrguseadmete
Pääsuõiguste haldus
vahetus Tulemüüride vahetus vahetus
Privaatvõrgu laiendamine
ISKE auditi puudujääkide likvideerimine
TIS
KT tagasiside
koolituskeskkonna
kogumine
loomine
Konteinerid EHK baasinfrastruktuuri uuendamine
EHK konsolideerimine
TAI konsolideerimine
Ravimiameti konsolideerimine Identiteedihalduse arendamine ja juurutamine
Term
Andmesaatkond Kontorite võrgu korrastus (kaabeldus)
server
Vmware arhitektuur
Mac-ide haldus
Keskne paroolihaldus
OK Tähelepanu Hilinenud Ootel Peatatud
Halduse teekaart 2019–2023
2019 2020 2021 2022 2023
Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4
Sülearvutite vahetus
Renditud lauaarvutite vahetus
Probleemihalduse protsess
Konfiguratsiooni haldamise protsess
Muudatuste haldamise
protsess
Printerite ja skännerite soetamine ja vahetamine
Kohtuvõrguseadmete vahetus
Telefoniteenuse
outsourcimine
Töökoha pilvelahenduste kasutusele võtmine (O365)
Monitooringu tiimi
loomine
LAPS NAC
SKAIS1 riistvara vahetus
Videokon
verents
TIS riistvara
uuendamine
HSM seadmete vahetus
EESSI projekt
Pilveteenuste piloteerimine ja kasutusele võtu planeerimine
Innovatsioon valitsemisala IKT
strateegias 2020–2023
Valitsemisala 2020–2023 kolm suurimat innovatsiooni
(eelnevatest projektidest):
1) TEHIKu baasvõimekus
2) Personaalmeditsiin
3) Andmeanalüütika
Aitäh!