Hr Kalev Stoicescu
Riigikogu 11.12.2025 nr 5-13/25/85
Lossi plats 1a
[email protected]
Kaitseväeteenistuse seaduse ning sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu uuesti
arutamine (664 UA)
Eesti Vabariigi President otsustas 5. detsembril 2025 jätta välja kuulutamata kaitseväeteenistuse seaduse
ning sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi 664 SE eelnõu). Eelnõu üheks
muudatuseks oli kutsealustele B1-tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamine. Presidendi hinnangul
rikub selline regulatsioon võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna selle tulemusel „pääseksid“ riigikeelt
mittevaldavad kutsealused kohustuslikust ajateenistusest. President toob ühe võimaliku lahendusena välja
senisest süsteemsemad meetmed ajateenistusse kutsutute keeleoskuse tõstmiseks, sealhulgas võimaluse
suunata kutsealune intensiivsele keeleõppele enne teenistuse algust.
Nõustuda tuleb, et põhiseadusest tulenev kaitseväekohustus laieneb kõikidele Eesti kodanikele ning
keeleoskus ei saa ega tohi olla aluseks selle kohustuse täitmata jätmisele. Samas eeldab lahenduste
väljatöötamine, mis viiks Presidendi poolt soovitud tulemusteni, põhjalikku analüüsi ja realistliku
rakendusplaani koostamist. Tõhusate meetmete kujundamine nõuab arutelusid ning huvigruppide, samuti
pedagoogika- ja kaitsevaldkonna ekspertide sisulist kaasamist. Tegemist on riigi toimimise seisukohast
märgilise tähtsusega küsimusega, mille lahendamine peab olema läbimõeldud ja ajaliselt realistlik.
Oluline on rõhutada, et keelenõude kehtestamine moodustas vaid ühe osa 664 SE eelnõu laiemast sisust.
Tähelepanuta ei tohi jätta teisi, riigikaitse seisukohast märksa olulisema mõjuga muudatusi. Eelnõuga
luuakse uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus – ning ajakohastatakse kaitsevaldkonna personalipoliitikat
kujundavaid põhimõtteid. Need regulatsioonid on suunatud tegevväelaste motiveerituse tõstmisele ning
riigikaitsesüsteemi operatiivse võimekuse suurendamisele olukorras, kus rahvusvaheline
julgeolekukeskkond on kiiresti muutuv ja eeldab kõrget professionaalsust, valmisolekut ja paindlikkust.
Nende muudatuste keskmes on praeguste kogenud tegevväelaste teenistuses hoidmine ja uute tegevväelaste
värbamise suurendamine, et täita riigikaitse arengukavas püstitatud tegevväelaste sihtarv 4400 aastaks
2030. Eelnõu menetluse takerdumine avaldab negatiivset mõju nende eesmärkide täitmisele.
Lähtudes eeltoodust teen ettepaneku jätta eelnõust välja keelenõude regulatsioon ning jätkata seaduseelnõu
menetlemist, et võimaldada ülejäänud muudatustel, mis on otseselt seotud riigikaitse arengukavades seatud
eesmärkide täitmise ning riigi kaitsevõime tugevdamisega, jõustuda esialgselt kavandatud kujul.
Keelenõude sisuliseks aruteluks ja analüüsiks on otstarbekas kutsuda kokku laiapõhjaline töörühm, mis
töötaks välja keelenõude kehtestamiseks sobilikud muudatusettepanekud ja rakendusplaani.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
minister
Margit Gross
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502