Sotsiaalministeerium Teie 20.02.2019 nr 1.2-2/25-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 28.02.2019 nr 8-2/6099-2
[email protected]
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastab sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 72
„Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“ ja
määruse nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega
esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise
taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu
kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu järgmiste ettepanekutega.
Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks sotsiaalkaitse ministri 21.12.2015 määruse nr 73
paragrahv 3 ning seoses sellega asendada eelnõu § 2 punkt 4 sõnastus sõnastusega: „4)
paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;“. Nimetatud ettepanekuga seoses teeme ettepaneku lugeda
§ 2 punkti 5 sõnastuseks vastavalt eelnõu § 2 punkti 6 sõnastus.
Eelnõu § 2 punktide 3 ja 4 juures juhime tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa
Nõukogu määruse nr 2016/679 (edaspidi määrus) regulatsioon sätestab isikuandmete töötlemise
alused. Nendeks on isikuandmete töötlemine seaduse alusel ja isiku nõusoleku alusel. Määruse
preambul punkti 46 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik
andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks. Määruse artikkel 9 lõike 2 alapunkti b kohaselt ei
kohaldata isikuandmete töötlemise keeldu, kui töötlemine on vajalik seoses andmesubjekti
sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega,
kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse asjakohased
kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 70 lg 2 kohaselt hindab Sotsiaalkindlustusamet
erihoolekandeteenust taotlenud isiku erihoolekandeteenuse vajadust, lähtudes järgmisest:
1) eesmärgid, mille esinemisel on õigustatud erihoolekandeteenuse osutamine;
11) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades;
2) toimetulekuvõime;
3) tegevusvõime;
4) osalusvõime;
5) terviseseisund;
6) andmed Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta;
7) töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses ja Eesti Töötukassa antud töövõime
hindamise otsuses sisalduvad andmed (alates 1.04.2019).
SHS § 70 lõike 4 kohaselt otsustab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuse osutamise või
sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul,
40 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates (alates
1.04.2019).
Erihoolekandeteenust on õigustatud saama raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega
inimesed. Sotsiaalkindlustusametil on seadusest tulenevalt õigus töödelda erihoolekandeteenust
Endla 8 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee /
registrikood 70001975
2
taotlenud isiku isikuandmeid, sh tema terviseseisundiga seotud andmeid, hindamaks inimese
erihoolekandeteenuse õigustatust ja tuvastamaks teenuse vajadus.
Juhul, kui isikuandmete töötlemise kohustus on seadusest tulenev, siis ei töödelda isikuandmeid
teisel alusel ehk nõusoleku alusel. Neid alused ei saa rakendada üheaegselt. Õiguslikul alusel
andmete töötlemisel ei ole võimalust, et inimeselt võetakse selleks nõusolek, kuna inimene ei saa
andmete töötlemisest keelduda. Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et antud juhul tuleb
lähtuda süsteemsest lähenemisest, mitte seaduse grammatilisest tõlgendamisest ning
muudetavate määruste puhul on üldnormiks määruses nimetatud üldpõhimõtted. SHS ning selle
alusel antud õigusaktid on pigem erinormid, mis ei tohi piirata üldnormides kehtestatud
põhimõtteid. Seetõttu ei ole põhjendatud küsida inimestelt nõusolekut andmete töötlemiseks
erihoolekandeteenuse taotlemiseks.
Märgime, et lähtudes menetlusökonoomia ja hea halduse tava põhimõttest lähtub riik oma
kohustusest tagada inimesele vajalik sotsiaalhoolekandeline teenus ja vajaduse olemasolul ka
teenuse kasutamisel omaosaluse tasumiseks vajalik hüvitis. Sellega on tagatud inimese õiguste
ja huvide kaitse. Inimese puhul, kes vajab hüvitist ja vastab hüvitise saamise tingimustele, aga
on jätnud selle taotlemata, ei ole riigil põhjendatud jätta hüvitis määramata. Omaosaluse
hüvitamiseta võib riik tekitada olukorra, kus erihoolekandeteenuse osutaja keeldub inimesele
teenust osutamast ja inimene jääb ilma talle vajalikust teenusest.
Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et eraldiseisev omaosaluse hüvitamise taotlus ei ole
vajalik, kuna hüvitise saamise õigus tekib käimasoleva erihoolekandeteenuse taotluse menetluse
käigus ja eraldi taotlust ei ole vaja esitada. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab inimese omaosaluse
hüvitamise õigustatuse erihoolekandeteenuse taotluse menetlusega kaasnevate andmete
kontrollimise käigus. Samuti ei ole vaja eraldi omaosaluse hüvitamise taotlust ka nendel juhtudel,
kui inimene on juba erihoolekandeteenusel. SKA praktika kohaselt ei ole viimase viie aasta
jooksul olnud juhust, et inimesel oleks teenuse osutamise ajal sissetulek vähenenud määrani, mil
ta vajab omaosaluse hüvitamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Egon Veermäe
peadirektor
SKA
Ülle Sihver
[email protected]