dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 1. märts 2019
Viit
1.2-2/25-3
Registreeritud
1. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2019
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎8-26099-2 28.02.2019 Kiri VÄLJA.bdoc345 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 20.02.2019 nr 1.2-2/25-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 28.02.2019 nr 8-2/6099-2 [email protected] Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastab sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“ ja määruse nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu järgmiste ettepanekutega. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks sotsiaalkaitse ministri 21.12.2015 määruse nr 73 paragrahv 3 ning seoses sellega asendada eelnõu § 2 punkt 4 sõnastus sõnastusega: „4) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;“. Nimetatud ettepanekuga seoses teeme ettepaneku lugeda § 2 punkti 5 sõnastuseks vastavalt eelnõu § 2 punkti 6 sõnastus. Eelnõu § 2 punktide 3 ja 4 juures juhime tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määruse nr 2016/679 (edaspidi määrus) regulatsioon sätestab isikuandmete töötlemise alused. Nendeks on isikuandmete töötlemine seaduse alusel ja isiku nõusoleku alusel. Määruse preambul punkti 46 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks. Määruse artikkel 9 lõike 2 alapunkti b kohaselt ei kohaldata isikuandmete töötlemise keeldu, kui töötlemine on vajalik seoses andmesubjekti sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega, kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 70 lg 2 kohaselt hindab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust taotlenud isiku erihoolekandeteenuse vajadust, lähtudes järgmisest: 1) eesmärgid, mille esinemisel on õigustatud erihoolekandeteenuse osutamine; 11) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades; 2) toimetulekuvõime; 3) tegevusvõime; 4) osalusvõime; 5) terviseseisund; 6) andmed Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta; 7) töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsuses sisalduvad andmed (alates 1.04.2019). SHS § 70 lõike 4 kohaselt otsustab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, 40 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates (alates 1.04.2019). Erihoolekandeteenust on õigustatud saama raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed. Sotsiaalkindlustusametil on seadusest tulenevalt õigus töödelda erihoolekandeteenust Endla 8 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975 2 taotlenud isiku isikuandmeid, sh tema terviseseisundiga seotud andmeid, hindamaks inimese erihoolekandeteenuse õigustatust ja tuvastamaks teenuse vajadus. Juhul, kui isikuandmete töötlemise kohustus on seadusest tulenev, siis ei töödelda isikuandmeid teisel alusel ehk nõusoleku alusel. Neid alused ei saa rakendada üheaegselt. Õiguslikul alusel andmete töötlemisel ei ole võimalust, et inimeselt võetakse selleks nõusolek, kuna inimene ei saa andmete töötlemisest keelduda. Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda süsteemsest lähenemisest, mitte seaduse grammatilisest tõlgendamisest ning muudetavate määruste puhul on üldnormiks määruses nimetatud üldpõhimõtted. SHS ning selle alusel antud õigusaktid on pigem erinormid, mis ei tohi piirata üldnormides kehtestatud põhimõtteid. Seetõttu ei ole põhjendatud küsida inimestelt nõusolekut andmete töötlemiseks erihoolekandeteenuse taotlemiseks. Märgime, et lähtudes menetlusökonoomia ja hea halduse tava põhimõttest lähtub riik oma kohustusest tagada inimesele vajalik sotsiaalhoolekandeline teenus ja vajaduse olemasolul ka teenuse kasutamisel omaosaluse tasumiseks vajalik hüvitis. Sellega on tagatud inimese õiguste ja huvide kaitse. Inimese puhul, kes vajab hüvitist ja vastab hüvitise saamise tingimustele, aga on jätnud selle taotlemata, ei ole riigil põhjendatud jätta hüvitis määramata. Omaosaluse hüvitamiseta võib riik tekitada olukorra, kus erihoolekandeteenuse osutaja keeldub inimesele teenust osutamast ja inimene jääb ilma talle vajalikust teenusest. Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et eraldiseisev omaosaluse hüvitamise taotlus ei ole vajalik, kuna hüvitise saamise õigus tekib käimasoleva erihoolekandeteenuse taotluse menetluse käigus ja eraldi taotlust ei ole vaja esitada. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab inimese omaosaluse hüvitamise õigustatuse erihoolekandeteenuse taotluse menetlusega kaasnevate andmete kontrollimise käigus. Samuti ei ole vaja eraldi omaosaluse hüvitamise taotlust ka nendel juhtudel, kui inimene on juba erihoolekandeteenusel. SKA praktika kohaselt ei ole viimase viie aasta jooksul olnud juhust, et inimesel oleks teenuse osutamise ajal sissetulek vähenenud määrani, mil ta vajab omaosaluse hüvitamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Egon Veermäe peadirektor SKA Ülle Sihver [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel