dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Raseduse infosüsteemi põhimäärus

Sotsiaalministeerium · 15. märts 2019
Viit
28
Registreeritud
15. märts 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎28 15.03.2019 Ministri määrus.bdoc1282 KB

Sisu (failidest)

Tervise- ja tööministri määruse „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Ettepaneku tegija Ettepanek Arvestatud/ mittearvestatud, selgitus Tervise ja Heaolu TEHIK teeb ettepaneku kaaluda võimalust Selgitame. Infosüsteemide Keskus andmekokku andmete esitamist tervise infosüsteemi Tegemist on kahe andmekoguga, mis on asutatud juba vahendusel, samuti teeme ettepaneku sünniepikriisi 1991. a. Tervise infosüsteem alustas 2008. a. Raseduse andmekoosseisu kinnitamiseks õigusruumis. infosüsteemi moodustamisega ühendati kaks andmekogu ning korrastati andmekoosseisud. Samuti viidi andmekogu põhimäärus kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Kuivõrd mõlemas andmekogus kajastusid andmed, mis ca 50% ulatuses kattusid, siis leidsime põhimääruste korrastamise raames, et mõttekas on pigem ühendada andmekogud vältimaks andmete topelt kogumist. Sünniepikriisi andmekoosseisu digitaliseerimine on planeeritud järgmise etapina. Pärast digitaliseerimist muudetakse ka vastavalt andmekogu põhimäärust ning andmevahetust hakatakse korraldama tervise infosüsteemi vahendusel. Siis tuleb määrata andmekogu põhimääruses lihtsalt uus andmeandja. Eesti Haiglate Liit EHL teeb ettepaneku esitada andmekokku andmed Vt eelmist selgitust. tervise infosüsteemi vahendusel. Tervise Arengu Instituut 1. Ettepanek sõnastada raseduse infosüsteemi Arvestatud osaliselt. põhimääruse § 6 lg 2 järgmiselt: Isikukood ja sünniaeg on toodud eraldi (kuna neile on Naise üldised isikuandmed: vaja ka määruse tekstis eraldi osalt viidata, muus osas 1) isikukood; ei ole eraldi punktid põhjendatud). 2) sünniaeg; 3) ees- ja perekonnanimi; 4) elukoht; 2 5) rahvus; 6) tegevusala; 7) haridus; 8) perekonnaseis; 9) abielu sõlmimise aeg 10) vabaabielu alguse aeg. 2. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 6 lg 3 Mittearvestatud. järgmiselt: Vastavalt HÕNTE § 28 lõikele 1 ei taasesitata Naise varasemate raseduste ja sünnituste andmed. õigusaktis muu õigusakti ega sama õigusakti teist sätet, Uus sõnastus: vaid viidatakse sellele. 1) varasemate sünnituste arv (elussünd, surnultsünd), viimase sünnituse kuupäev; 2) elus olevate sünnitatud laste ja esimesel elunädalal surnud laste arv; 3) varasemate raseduse katkemiste või katkestamiste ning emakaväliste raseduste arv ja liik (iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil raseduse katkestamine, meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine, emakaväline rasedus, muu raseduse katkemine või katkestamine); 4) eelmise raseduse katkemise või katkestamise kuupäev ja liik. Ettepanek jätta ära § 6 lõige (6), kuna antud andmeid Mittearvestatud. on vaja sotsiaaldemograafilise tausta ja Kui võtta aluseks isiku avaldatu, siis ei tea me ka siis, perinataaltervise seoste analüüsiks. Vabatahtlik kas see on tõsi või mitte. Lisaks ei olegi andmekogumine ei taga andmete terviklikku tervishoiuteenuse osutaja see, kelle kohustuseks peaks laekumist, seega õigete seoste leidmist ning nende jääma selliste andmete kõiksuse tagamine. põhjal valiidsete järelduste tegemist, mis oleksid Rahvastikuregistrisse esitatakse samuti need andmed sisendiks poliitiliste otsuste tegemiseks. vabatahtlikult. Sellest on ka lähtutud. Sättes toodud andmed on vajalik koguda mitte valikuliselt esitatavatena kuna need on vajalikud tervishoiupoliitika kujundamiseks ja tervishoiuteenuste planeerimiseks ning muul moel neid andmeid koguda võimalik ei ole. 3 3. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 7 lõige 1 Mittearvestatud. järgmiselt: Vastavalt HÕNTE § 28 lõikele 1 ei taasesitata õigusaktis Tervishoiuteenuse osutaja andmed ja naise üldised muu õigusakti ega sama õigusakti teist sätet, vaid isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõigetes 1 ja 2 viidatakse sellele. ning andmed varasemate raseduste ja sünnituste kohta lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmekoosseisus. 4. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 8 lõige 2 Arvestatud osaliselt. järgmiselt: Isikukood ja sünniaeg on toodud eraldi (kuna neile on Sündinud lapse bioloogilise ema üldised vaja ka määruse tekstis eraldi osalt viidata, muus osas isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõikes 2 ei ole eraldi punktid põhjendatud). nimetatud andmekoosseisus ja isa üldised isikuandmed § 6 lõike 2 punktides 1 – 7 nimetatud andmekooseisus. 5. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 8 lõige 3 Mittearvestatud. järgmiselt: Vastavalt HÕNTE § 28 lõikele 1 ei taasesitata õigusaktis Sündinud lapse bioloogilise ema varasemate muu õigusakti ega sama õigusakti teist sätet, vaid raseduste ja sünnituste andmed käesoleva määruse viidatakse sellele. § 6 lõikes 3 punktides 1 – 3 nimetatud andmekoosseisus. 6. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 8 lõige 4 Mittearvestatud. punkti 2 järgmiselt: Loetelus on olemas sünnitamisviis. Sinna alla mahub nii 2) käesoleva sünnituse andmed (lapse sünnikoht, haiglas sünnitamine, kodusünnitus, peresünnitus, raseduskestus sünnitushetkel, valutustamine, keiserlõikega sünnitus jne. Ei ole põhjendatud ühe sünnitusega seotud toimingud, sünnitamisviis, sünnitamisviisi eraldi välja toomine (see ei oleks lootevee puhkemise aeg, sünnituse kestus, määruse üldise teksti üldistustasemega samaväärne). verekaotus, peresünnitus). Selgitus: Loetelust oli välja jäänud peresünnitus. Andmed on vajalikud järjepidevuse tagamiseks ja sünnitusabi kvaliteedi ja võimaluste hindamiseks. 7. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 8 lõige 5 Arvestatud. punkti 3 järgmiselt: sünnikuupäev ja kellaaeg 8. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 9 lõige 4 Arvestatud. punkti 3 järgmiselt: 4 Enneaegse lapse üldised isikuandmed käesoleva määruse § 8 lõike 5 punktides 1 – 3. 9. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 9 lõige 2 Arvestatud. punkti 3 järgmiselt: Bioloogilise ema üldised isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 – 3. 10. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 9 lõige 5 Arvestatud osaliselt. järgmiselt: Infusioonid on toimingud. Punktist 1 eemaldada kellaaeg ja ülejäänud numeratsioon korrigeerida sellele vastavalt. § 9 lõige (5) Uus sõnastuse ettepanek: Enneaegse lapse terviseandmed: 1) sünnijärgne transport; 2) haigusseisundid ja diagnoosid; 3) tehtud toimingud, ravi ja infusiooniteed; 4) ravimid; 5) toitmine; 6) uuringud; 7) piltdiagnostika; 8) lapse seisund haiglast lahkudes või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse vanuseni 44 nädalat (toitmine, mõõdud, diagnoosid ja väärarendid, kaasuvad haigused, RHK kood); 9) surma põhjus (RHK kood); 10) surma aeg (kuupäev, kellaaeg) Ettepanek sõnastada põhimääruse § 15 punkti 1 Arvestatud. järgmiselt: 1) rahvastikuregister – bioloogilise ema kohta käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1– 9 nimetatud andmed ja surma kuupäev; bioloogilise isa kohta käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1– 7 nimetatud andmed ja sündinud lapse kohta isikukood ja seotus vanematega ja surma kuupäev. 5 Ettepanek sõnastada põhimääruse § 15 punkti 2 Mittearvestatud. järgmiselt: Vastavalt avaliku teabe seaduse §-le 433 on keelatud 2) Surma põhjuste register – perinataalperioodis asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi surnud ja enneaegsena sündinud laste surma korral andmekogusid. Kogu ulatuses teise registrite jälgimisperioodil § 8 lõige 5 punktides 1 – 4 nimetatud ülekandmine, ei ole põhjendatud. Nimetatud andmed andmed, surma surmakuupäev ja surma põhjus kajastuvad surma põhjuse registris ning vajadusel, saab (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ja muud surma läbi viia täiendava uuringu. Küll ei tohiks neid soodustanud olulised seisundid); surma põhjuse järjepidevalt koguda kahte riiklikusse registrisse pidevalt määramise viis; surma põhjuse määraja ametikoht ja ja põhimõtteliselt samas mahus. tervishoiutöötajate riikliku registri kood; surma põhjuse määranud asutuse nimi. Põhimääruse § 6 lõige 2 punktides 1 – 4 nimetatud andmed naise surma korral raseduse, sünnituse-ja sünnitusjärgsel perioodil; andmed surma põhjuse kohta (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ja muud surma soodustanud olulised seisundid); surma põhjuse määramise viis; surma kuupäev ja kellaaeg; surma põhjuse määraja ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; surma põhjuse määranud asutuse nimi. Määruse § 6 lõike 4 punkt 2, § 6 lõige 5 loetelust: Arvestatud. raseduse planeeritus; viljastamise ja embrüosiirdamise kuupäev; § 7 lõike 2 punkt 4, § 8 lõike 4 punkt 1 loetelust: esimese visiidi aeg, ema kaal ja pikkus enne rasedust, RHK kood; § 8 lõike 4 punkt 4; § 8 lõike 5 punkte 6 ja 7 loetelust: peaümbermõõt, punkt 10 ja 11 loetelust: immuniseerimine, toitmine, sõeluuringud, haiglast lahkumise kuupäev ning tervikuna § 9 rakendatakse alates 1. jaanuarist 2020. a. MINISTRI MÄÄRUS 15.03.2019 nr 28 Raseduse infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 143 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Infosüsteemi pidamise eesmärk ja nimetus (1) Raseduse infosüsteem (edaspidi infosüsteem) kuulub riigi infosüsteemi. Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Infosüsteemi ametlik nimetus on raseduse infosüsteem ja see hõlmab kahte andmekogu. (3) Raseduse infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Estonian Medical Pregnancy Information System. § 2. Infosüsteemi andmekogude nimetused (1) Infosüsteem koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist. (2) Meditsiinilise sünniregistri ingliskeelne nimetus on Estonian Medical Birth Register. (3) Meditsiinilise raseduse katkemise ja katkestamise registri ingliskeelne nimetus on Estonian Abortion Register. § 3. Infosüsteemi vastutav töötleja ja vastutava töötleja ülesanded (1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. (2) Vastutav töötleja: 1) juhib infosüsteemi pidamist; 2) vastutab infosüsteemi haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 3) kehtestab infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete õigsuse eest; 2 5) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 6) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 7) sõlmib andmevahetuskokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 8) vastutab infosüsteemi toimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. 2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus ja andmete koosseis § 4. Infosüsteemi ülesehitus Infosüsteem koosneb: 1) kahest elektroonilisest andmekogust; 2) arhiveeritud andmetest. § 5. Infosüsteemi andmete kaitse (1) Infosüsteemi andmete kaitse tagatakse käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele, rakendades organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (2) Infosüsteemi turvaklass on K1T2S2. (3) Infosüsteemi turbeaste on keskmine (M). § 6. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed naise raseduse kohta (1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimetus; 2) tervishoiuteenuse osutaja registrikood; 3) töötaja nimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 4) tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi number. (2) Naise üldised isikuandmed: 1) isikukood, 2) sünniaeg; 3) ees- ja perekonnanimi; 4) elukoht; 5) rahvus; 6) tegevusala; 7) haridus; 8) perekonnaseis; 9) abielu sõlmimise või vabaabielu alguse aeg. (3) Naise varasemate raseduste ja sünnituste andmed: 1) varasemate sünnituste arv (elussünd, surnultsünd); 2) varasemate raseduse katkemiste või katkestamiste ning emakaväliste raseduste arv ja liik (iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil raseduse katkestamine, meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine, emakaväline rasedus, muu raseduse katkemine või katkestamine). (4) Naise poolt kasutatud rasestumisvastaste meetodite andmed: 3 1) enne rasestumist kasutatud rasestumisvastane meetod (kombineeritud hormonaalne meetod, ainult progesterooni sisaldav meetod, SOS-pillid, muu meetod); 2) raseduse katkemise või katkestamise järel kasutatud rasestumisvastane meetod. (5) Andmed naise käesoleva raseduse kohta: raseduse planeeritus, raseduskestus nädalates ning viimase menstruatsiooni, viljastamise ja embrüosiirdamise kuupäev. (6) Kui isikul puudub käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikukood, kantakse registrisse isiku sünniaeg. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–9 nimetatud andmed esitatakse juhul, kui andmesubjekt on need andmed vabatahtlikult avaldanud. § 7. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed naise raseduse katkemise või katkestamise kohta (1) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud andmed. (2) Naise käesoleva raseduse katkemise või katkestamise andmed: 1) liik (iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil raseduse katkestamine, meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine, muu raseduse katkemine või katkestamine); 2) meetod (vaakumaspiratsioon, ravim, keisrilõige, ei vajanud sekkumist); 3) aeg (päev/kuu/aasta); 4) ebaõnnestunud katkestamise puhul liik (ravimiga või kirurgiline) ja kuupäev; 5) esimese 24 tunni jooksul esinenud tüsistused (ei esinenud, verejooks, emaka perforatsioon, retensioon, veriemakas, emakakaela vigastus, muu). § 8. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed lapse sünni kohta (1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus. (2) Sündinud lapse bioloogilise ema üldised isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud andmekoosseisus ja isa üldised isikuandmed § 6 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud andmekoosseisus. (3) Sündinud lapse bioloogilise ema varasemate raseduste ja sünnituste andmed käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud andmekoosseisus. (4) Bioloogilise ema terviseandmed: 1) rasedusaegse jälgimise andmed (esimese visiidi aeg, raseduskestus esimesel visiidil, visiitide arv, ema kaal ja pikkus enne rasedust, rasedusega seotud riskitegurid ja toimingud, ema raseduspuhused diagnoosid, sealhulgas kaasuvad haigused (RHK kood); 2) käesoleva sünnituse andmed (lapse sünnikoht, raseduskestus sünnitushetkel, valutustamine, sünnitusega seotud toimingud, sünnitamisviis, lootevee puhkemise aeg, sünnituse kestus, verekaotus); 3) ema sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid (RHK kood); 4) ema ravi kestus haiglas (päevad, haiglasse saabumise ja haiglast lahkumise kuupäev). (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku lapse andmed: 1) isikukood; 2) sugu; 3) sünnikuupäev ja kellaaeg; 4) sündimine elusalt või surnult (intranataalselt, antenataalselt, aeg täpsustamata); 5) sünnituse käigus sündinud laste arv ja sünnijärjekord; 4 6) kaksikute puhul platsentatsiooni tüüp; 7) sünnikaal ja -pikkus ning peaümbermõõt; 8) sünnihinne APGARi järgi; 9) nabaväädivere happe-alustasakaalu näitajad; 10) lapsega kohe sünnituse järel tehtud toimingud; 11) andmed lapse haiglast lahkumisel või kuni seitsme päeva vanuseni (toimingud, immuniseerimine, toitmine, sõeluuringud, diagnoosid ja väärarendid (RHK kood), seisund, haiglast lahkumise kuupäev, lapse surma korral surmakuupäev ja kellaaeg); 12) surma põhjus (RHK kood). § 9. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad täiendavad andmed enneaegse lapse kohta (1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus. (2) Bioloogilise ema üldised isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmekoosseisus. (3) Bioloogilise ema terviseandmed: 1) sünnituseelne ja -aegne ravi ning protseduurid; 2) lootevee puhkemise kellaaeg. (4) Enneaegse lapse üldised isikuandmed käesoleva määruse § 8 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud andmekoosseisus. (5) Enneaegse lapse terviseandmed: 1) sünnijärgne transport; 2) haigusseisundid ja diagnoosid; 3) tehtud toimingud ja ravi; 4) ravimid; 5) toitmine; 6) uuringud; 7) piltdiagnostika; 8) lapse seisund haiglast lahkudes või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse vanuseni 44 nädalat (toitmine, mõõdud, diagnoosid ja väärarendid, kaasuvad haigused); 9) surma põhjus (RHK kood); 10) surma aeg (kuupäev, kellaaeg). (6) Enneaegseks lapseks loetakse käesoleva paragrahvi mõistes last, kes on sündinud raseduskestuses kuni 33 rasedusnädalat ja kuus päeva. (7) Käesoleva paragrahvi mõistes kogutakse lapse kohta andmeid sünnijärgse haiglaravi lõpuni või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse vanuseni 44 nädalat. § 10. Andmete õiguslik tähendus Infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Infosüsteemi andmete esitamine, kandmine ja väljastamine, andmevahetus ja logide säilitamine 5 § 11. Andmete esitamine infosüsteemi (1) Infosüsteemile esitavad andmeid tervishoiuteenuse osutajad, kes osutavad eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia või pediaatria teenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi. (2) Infosüsteemile esitatakse andmed paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse e-tempel. (3) Andmete esitaja esitab infosüsteemile andmed hiljemalt lapse sünnile, raseduse katkemisele või katkestamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, surnult sündinud või esimesel elunädalal surnud lapse sünni korral ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Enneaegse lapse täiendavad andmed esitatakse hiljemalt haiglast väljakirjutamise või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud 44 täisnädala täitumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. § 12. Andmete kandmine infosüsteemi Vastutav töötleja kannab andmed infosüsteemi 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saamist. § 13. Andmete muutmine ja parandamine ning infosüsteemi kantud andmete õigsuse tagamine (1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse kanne 30 kalendripäeva jooksul. (3) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus seaduses sätestatud korras teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (4) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel sulgeb vastutav töötleja ligipääsu vigastele andmetele kuni andmete parandamiseni. (5) Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega infosüsteemis tehtud logid andmete vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta. Logid peavad sisaldama infot töötleja ja töötlemise aja kohta. § 14. Juurdepääs ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja infosüsteemist andmete väljastamine tagatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. (2) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete põhjal koostatud statistilistele andmetele. (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on infosüsteemist väljastatud. § 15. Andmevahetus 6 Andmete edastajad ja neilt saadavad andmed: 1) rahvastikuregister – bioloogilise ema kohta käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1–9 nimetatud andmed ja surmakuupäev; bioloogilise isa kohta käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud andmed ja sündinud lapse kohta isikukood ja seotus vanematega ning surmakuupäev; 2) surma põhjuste register – isiku surma põhjuse andmed, bioloogilise ema andmetest rasedussurma puhul naise surmakuupäev ja kellaaeg; 3) Eesti hariduse infosüsteem – isiku nimi, isikukood või sünniaeg ja viimane haridustase. § 16. Andmete töötlemise logimine Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja. 4. peatükk Infosüsteemi andmete säilitamine § 17. Andmete säilitamine (1) Infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult. (2) Logisid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest. 5. peatükk Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 18. Infosüsteemi järelevalve Andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja teevad järelevalvet infosüsteemi pidamise üle vastavalt oma pädevusele. § 19. Infosüsteemi rahastamine Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 20. Infosüsteemi lõpetamine (1) Infosüsteemi pidamise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Infosüsteemi lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine. (3) Infosüsteem lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk Rakendussätted § 21. Andmete ülekandmine Vastutav töötleja korraldab raseduskatkestusandmekogu ja meditsiinilise sünniregistri andmete ülekandmise raseduse infosüsteemi koosseisu peale käesoleva määruse jõustumist. Raseduskatkestusandmekogu isikustamata andmed kantakse infosüsteemi arhiivi isikustamata kujul. 7 § 22. Määruse rakendamine Määruse § 6 lõike 4 punkti 2, § 6 lõike 5 alusel raseduse planeerituse, viljastamise ja embrüosiirdamise kuupäeva, § 7 lõike 2 punkti 4, § 8 lõike 4 punkti 1 alusel esimese visiidi aja, ema kaalu ja pikkuse andmeid enne rasedust ning RHK koodi, § 8 lõike 4 punkti 4, § 8 lõike 5 punkti 7 alusel peaümbermõõdu ja punkti 11 alusel immuniseerimise, toitmise, sõeluuringu ja haiglast lahkumise kuupäeva andmete ning §-s 9 nimetatud andmete kogumise tagab vastutav töötleja hiljemalt 1. jaanuariks 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määruse „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“ kehtestamisega ühendatakse üheks infosüsteemiks kaks Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevat andmekogu: meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu. Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE1 (andmekaitsereformi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)). Määruse eesmärk on koondada ühte infosüsteemi nii sünni kui mittesünniga lõppevate raseduste andmed ning enneaegsete (raseduskestus kuni 33 nädalat ja kuus päeva) laste kohta kogutavad lisaandmed. Samuti kaasajastatakse kogutavate andmete koosseisud. Kaasajastatud andmekoosseisud võimaldavad tervishoiuteenuse osutajatel ja tervisepoliitika kujundajatel analüüsida osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust, ema ja vastsündinu haigestumust ja suremust ning raseduste ja sünnituste kulgu ja lõpet. Täiendavad andmed enneaegselt sündinud laste kohta võimaldavad hinnata enneaegsetele lastele osutatud tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, samuti ravitulemusi, haigestumust ja suremust. Raseduse infosüsteemi andmete seostamine surma põhjuste registriga annab võimaluse hinnata emasuremust vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele. Raseduse infosüsteemi andmed on tervisestatistika, epidemioloogiliste uuringute ja teadusliku uurimistöö tegemise aluseks. Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registrite infotehnoloogilise arendusega. Arvestades andmekoosseisude muudatusi, tuleb kasutusele võtta uued väljad. Enneaegse lapse puhul kogutavate lisaandmete puhul tuleb välja arendada uus vaade, samuti aruanded ja loogilised kontrollid. Lisandub uute andmekaartide kujundamis- ja trükikulu ning X-tee arendus, et tagada registrite andmevahetus teiste riiklike registritega (Eesti hariduse infosüsteem). Nii sünniregister kui raseduskatkestusandmekogu on tegutsevad registrid, mida rahastatakse riigieelarve kaudu ning nende tegevused on eelarvesse planeeritud. 1.2. Määrus ettevalmistaja Määruse on ette valmistanud Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudi, Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Perinatoloogia Seltsiga. Määruse ja seletuskirja koostamisel osalesid Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik ([email protected], 626 9168), Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338), Tervise Arengu Instituudi meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu juhataja Kärt Allvee ([email protected], 659 3993) ning Tervise Arengu Instituudi jurist Margus Miller ([email protected], 659 3905). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 143 lõike 4 alusel. Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE.2 Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis. 2. Määrus sisu ja võrdlev analüüs Raseduse infosüsteemi loomisega ühendatakse kaks Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevat andmekogu: meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu. Meditsiiniline sünniregister on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva Tervise Arengu Instituudi juures 1992. aastast ja raseduskatkestusandmekogu 1994. aastast peetav andmekogu. Ühise infosüsteemi loomise eesmärk on koondada ühte infosüsteemi nii sünni kui mittesünniga lõppevate raseduste andmed ning enneaegsete (raseduskestus kuni 33 nädalat ja kuus päeva) laste kohta kogutavad lisaandmed. Selline registrite ühildamine on kantud ideest, et tegemist on ühe protsessiga, mis võib lõppeda erinevalt. Raseduse infosüsteemist väljastatakse andmeid reeglina isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi, nt teadus- ja ajaloouuringuks ning statistika tegemiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Muudel juhtudel isikustatud andmeid ei väljastata. Tervishoiuteenuse osutajal, kes osutab eriarstiabi tegevusloa raames sünnitusabi ja günekoloogia- või pediaatriateenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa raames kodusünnitusabi, on kohustus esitada andmeid raseduse infosüsteemi. Määrus koosneb 22 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse raseduse infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) eesmärk ja nimetus ning kehtestatakse infosüsteemi ingliskeelne nimetus. Raseduse infosüsteemi põhimäärus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 143 lõike 4 alusel. Raseduse infosüsteem on riigi infosüsteem, mis hõlmab endas nii sünni kui mittesünniga lõppevate raseduste andmeid. Uut andmekogu ei asutata, sest loodav infosüsteem hakkab ühendama nii seniseid sünniga seotud andmeid kui mittesünniga lõppevate raseduste andmeid. Tehniliselt kasutatakse seni loodut edasiste andmete haldamiseks. Kuna andmete kasutus on tugevalt seotud kahe andmekogu andmetega, oli õiguslikult mõttekas luua infosüsteem, mille andmed on jaotunud kahte eraldi andmekogusse, kuid mille koosvõime ja ühilduvus eesmärkide täitmiseks tagatakse ühtselt ühe hallatava infosüsteemi kaudu. Paragrahviga 2 määratakse kindlaks infosüsteemiga hõlmatud andmekogude jaotus ning nende nimetused eesti ja inglise keeles. Paragrahvis 3 sätestatakse infosüsteemi vastutav töötleja, milleks saab Tervise Arengu Instituut. Sama sättega pannakse paika peamised vastutava töötleja ülesanded infosüsteemi pidamisel. Edaspidi täidab registriga seotud ülesandeid Tervise Arengu Instituut. Kui varem oli kahe eraldi registri vastutav töötleja Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut, siis edaspidi täidab kõiki ülesandeid Tervise Arengu Instituut. Paragrahviga 4 kehtestatakse infosüsteemi ülesehitus. Infosüsteem hõlmab kahte andmekogu (meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu) ja arhiveeritud andmeid. Paragrahv 5 kehtestab infosüsteemi andmete kaitse ja turvanõuded. Registri turvaklass on K1T2S2. Registri turbeaste on keskmine. Need võrreldes varasemaga ei muutu. 2 778 SE (vt viide 1). 3 Paragrahv 6 sätestab infosüsteemi kogutavad andmed raseduse kohta. Infosüsteemi kantakse tervishoiuteenuse osutaja andmed, raseda üldised isikuandmed, varasemate raseduste, sh katkemise või katkestamise ja sünnituste andmed, rasestumisvastaste meetodite kasutamise andmed ja andmed käesoleva raseduse kohta. Andmed naise elukoha, rahvuse, tegevusala, hariduse ja kooseluseisu kohta on olulised, et hinnata raseduse katkemise ja katkestamise trende ning tervishoiuteenuse kättesaadavust rahvastikunäitajate järgi, kuid neid andmeid kogutakse siis, kui naine neid on nõus avaldama. Varasemate raseduste katkemiste või katkestamiste arvu kogutakse liigiti ja kokku (mitu iseeneslikku raseduse katkemist, mitu omal soovil raseduse katkestamist, meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamist, muu raseduse katkemist või katkestamist, emakavälist rasedust on naisel sellel hetkel elupuhuselt kokku). Lisaks kogutakse raseduse planeerimise ning rasestumisvastaste meetodite ja nende kasutamise andmeid (kombineeritud hormonaalne meetod, ainult progesterooni sisaldav meetod, SOS-pillid, muu meetod, rasedus oli planeeritud, ei kasutanud rasestumisvastast meetodit). Iga meetodi all on eraldi loetelu vastava meetodi kohta. Kombineeritud hormonaalse meetodi loetelus on tabletid, tuperõngas ja transdermaalne plaaster. Ainult progesterooni sisaldava meetodi loetelus on minipillid, implantaat, depoopreparaat ja emakasisene süsteem. Muu meetodi loetelus on emakasisene vahend, kondoom, naise ja mehe steriliseerimine, muu meetod, mida täpsustatakse sõnalise väljaga. Paragrahv 7 sätestab infosüsteemi kogutavad andmed raseduse katkemise või katkestamise kohta. Määruse kohaselt hakatakse edaspidi koguma raseduse katkemise või katkestamise andmeid isikustatud kujul. Isikustatud andmed tagavad täpse vastavuse andmete seostamisel eri failide või andmebaaside vahel pika ajavahemiku vältel. Lisaks võimaldab see konkreetset juhtu edaspidi jälgida (järgnevad rasedused, sünnitused, haigestumine), vältida korduvaid kirjeid või ülearuseid juhte (olla kindel, et kaks teatist on eri isikute või ühe ja sama isiku kohta). Isikustatud andmed võimaldavad teha terviseuuringuid naiste reproduktiivtervise kohta, sealhulgas järgnevate sünnituste ja vastsündinute perinataaltervise kohta, samuti jälgida raseduste kulgu ja lõpet. Samuti võimaldab see kiiresti ja kulutõhusalt ühendada ja analüüsida rahvastikupõhiselt eri andmekogusid. Isikustatud raseduse infosüsteem võimaldab uurida nt spontaanabortide ja kasutatud ravimite seoseid, raseduse katkemise mõju perinataaltervisele, emasuremust, uute tehnoloogiate ja keskkonnategurite seost spontaanabortidega, sünnikohortide pikaajalist jälgimist jne. Varem kogutud isikustamata andmed antakse üle raseduse infosüsteemi ja need jäävad andmekogusse isikustamata kujul. Paragrahv 8 sätestab infosüsteemi kogutavad andmed lapse sünni korral. Võrreldes kehtiva sünniregistri põhimäärusega on andmekoosseisu mõnevõrra täiendatud Soome Vabariigi sünniregistri eeskujul. Kogutavad bioloogilise ema terviseandmed sätestatakse määruse § 8 lõikes 4. Lisaks praegu kogutavatele andmetele hakatakse koguma esimese visiidi aega, ema kaalu ja pikkust enne rasedust ning ema raseduspuhuseid diagnoose ja kaasuvaid haigusi RHK koodidena. Uued kogutavad andmed annavad lisainfot raseduse ja sünnituse kulu ning ema ja lapse terviseseisundi kohta. Peale sünnituse andmete kogutakse ka lootevee puhkemise aega ja ema ravi kestust (märgitakse haiglasse saabumise ja haiglast lahkumise kuupäev). Määrus § 8 lõige 5 sätestab lapse kohta kogutavad andmed. Lisaks praegu kehtivale andmekoosseisule kogutakse lapse peaümbermõõtu, 10 minuti Apgari näitu ja kaksikute sünni korral platsentatsiooni tüüpi. Kogutavad andmed lapse haiglast lahkumisel või kuni seitsme päeva vanuseni sisaldavad lapsega kohe haiglas tehtud toiminguid, immuniseerimist, toitmist ja sõeluuringuid ning lapse diagnoose ja väärarengute diagnoose RHK koodidena, samuti lapse haiglast lahkumise kuupäeva. Uus andmekoosseis võimaldab paremini jälgida lapse terviseseisundit ja koguda statistikat vastsündinute immuniseerimise ja sõeluuringute kohta, samuti annab parema ülevaate kaasasündinud haigustest ja esimese elunädala haigestumusest. Paragrahv 9 sätestab infosüsteemi kogutavad lisaandmed enneaegse lapse sünni korral. Määrus § 9 lõige 6 sätestab raseduskestuse enneaegse lapse sünni korral. Määrus § 9 lõikega 7 määratakse, mis ajani lisaandmeid kogutakse. Määruse § 9 lõige 1 sätestab kogutavad tervishoiuteenuse osutaja andmed. Määruse § 9 lõike 2 alusel kogutakse bioloogilise ema isikuandmeid ning lõike 3 alusel bioloogilise ema terviseandmeid, mis hõlmavad ema 4 sünnituseelset ja -aegset ravi ning toiminguid ja sünnituse andmeid (lootevee puhkemise aeg, nabaveeni ja nabaarteri pH väärtused). Enneaegse lapse kohta kogutavad isikuandmed sätestab Määruse § 9 lõige 4 ja terviseandmed § 9 lõike 5 alusel. Määruse § 9 lõike 5 punkti 11 järgi kogutakse andmeid last ravinud kõigi haiglate kohta osakonna täpsusega. Märgitakse haigla ja osakond ning edasisuunamise kuupäev, samuti asutus, kuhu laps suunati. Kui laps on ravil mitmes raviasutuses, liigub andmekaart lapsega kaasa ning andmekaardi edastab infosüsteemi viimane last ravinud tervishoiuteenuse osutaja. Enneaegsete laste kohta kogutavad lisaandmed on olulised laste arengu, haigestumuse ja suremuse, samuti tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi hindamiseks. Paragrahv 10 sätestab, et infosüsteemi kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmed on informatiivse tähendusega. See võrreldes varasemaga ei muutu. Paragrahvidega 11–13 määratakse infosüsteemi andmete esitajad ning kehtestatakse andmete infosüsteemi esitamise ja muutmise kord. Määratakse nende isikute ring, kes infosüsteemile andmeid esitavad, samuti kehtestatakse kord, kuidas andmeid infosüsteemile esitatakse ja ebaõigeid andmeid muudetakse. Infosüsteemi esitavad andmeid kõik Eestis günekoloogia, sünnitusabi ja kodusünnitusabi ning pediaatria tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad. Andmete esitaja esitab infosüsteemile andmed hiljemalt lapse sünnile, raseduse katkemisele või katkestamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, surnult sündinud või esimesel elunädalal surnud lapse sünni korral ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Enneaegse lapse täiendavad andmed esitatakse hiljemalt haiglast väljakirjutamise või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse 44 nädala vanuseks saamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. Paragrahvidega 14 ja 15 reguleeritakse juurdepääsu infosüsteemi andmetele ning andmete väljastamist ja andmevahetust. Samuti määratakse muud isikud, kes infosüsteemile andmeid väljastavad. Juurdepääs andmetele tagatakse vastavalt avaliku teabe seadusele ja isikuandmete kaitse seadusele ning infosüsteemi vastutav töötleja peab andmete väljastamise kohta arvestust. Andmevahetusel järgib infosüsteem ka avaliku teabe seadusega kehtestatud nõudeid. Infosüsteemi esitavad andmeid riiklikest andmekogudest veel rahvastikuregister, surma põhjuste register ja Eesti hariduse infosüsteem (vanemate hariduse andmed). Rahvastikuregister edastab raseduse infosüsteemi ka lapsendamise andmed, sest lapsendamise puhul on infosüsteemis vaja muuta lapse isikukoodi, et vajaduse korral võimaldada andmete linkimist teiste andmekogudega. Paragrahv 16 reguleerib vastutava töötleja kohustuse pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil ja millisel viisil ning milliseid isikuandmeid on infosüsteemist väljastatud. Infosüsteemis andmete vaatamise, lisamise, muutmise, väljastamise ja kustutamise andmed salvestatakse logiandmetes. Paragrahv reguleerib logide pidamise ja säilitamise tähtaja. Paragrahv 17 sätestab infosüsteemi kantud andmete säilitamise tähtaja. Paragrahv 18 kehtestab infosüsteemi järelevalve. Järelevalvet teevad andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja. Paragrahv 19 kehtestab infosüsteemi rahastamisallika. Kuna tegemist on riikliku infosüsteemiga, rahastatakse infosüsteemi pidamist vastutavale töötlejale eraldatud riigieelarve vahenditest. Paragrahv 20 sätestab infosüsteemi likvideerimise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister. Paragrahvi 21 sätestab andmete ülekandmise. Vastutav töötleja korraldab raseduskatkestusandmekogu ja meditsiinilise sünniregistri andmete ülekandmise raseduse infosüsteemi koosseisu peale käesoleva määruse jõustumist. Raseduskatkestusandmekogu isikustamata andmed kantakse infosüsteemi arhiivi isikustamata kujul. 5 Paragrahv 22 sätestab määruse osalise rakendamise. Nimetatud sätete hilisem rakendamine on seotud andmekoosseisude muutumisega. 3. Määrus vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusega reguleeritav teema ei ole Euroopa Liidu õigusega reguleeritud. 4. Määruse mõjud Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele. Määruse vastuvõtmisega luuakse ühtne infosüsteem, mis kajastab andmeid raseduste, vastsündinute ja enneaegsete laste kohta. Uuendatakse andmekoosseisu, mille juures on arvesse võetud Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Perinatoloogia Seltsi ettepanekuid. Uus andmekoosseis võimaldab paremini hinnata tervishoiuteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning on rahvusvaheliselt võrreldavam. Andmekaitsealane mõjuhinnang Raseduse infosüsteem hakkab töötlema Eestis diagnoositud naiste raseduste andmeid ning neid andmeid, kuidas rasedus on lõppenud. Infosüsteemi eesmärk on andmete kogumine raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika, epidemioloogiliste uuringute ja teadusliku uurimistöö tegemiseks. Alates raseduse infosüsteemi põhimääruse jõustumisest hakatakse infosüsteemi meditsiinilise raseduse katkemise ja katkestamise registrisse koguma isikustatud andmeid kõigi Eestis diagnoositud raseduste kohta (sünniregister on kehtivas õiguses isikustatult, katkemised ja katkestamised mitte, samas on tegemist sama protsessi erinevate järelmitega). Isikustatud andmed tagavad täpse vastavuse andmete seostamisel eri andmebaaside vahel pika ajavahemiku vältel. Lisaks võimaldab see konkreetset juhtu edaspidi jälgida (järgnevad rasedused, sünnitused, haigestumine), vältida korduvaid kirjeid või ülearuseid juhte (olla kindel, et kaks teatist on eri isikute või ühe ja sama isiku kohta). Isikustatud andmed võimaldavad teha terviseuuringuid naiste reproduktiivtervise kohta, sealhulgas järgnevate sünnituste ja vastsündinute perinataaltervise kohta, samuti jälgida raseduste kulgu ja lõpet. Samuti võimaldab see kiiresti ja kulutõhusalt ühendada ja analüüsida rahvastikupõhiselt eri andmekogusid. Isikustatud raseduse infosüsteem võimaldab uurida nt spontaanabortide ja kasutatud ravimite seoseid, raseduse katkemise mõju perinataaltervisele, emasuremust, uute tehnoloogiate ja keskkonnategurite seost spontaanabortidega, sünnikohortide pikaajalist jälgimist jne. Infosüsteemi kogutud andmeid avaldatakse isikustamata ja agregeeritult. Isikustatud andmeid väljastatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi, või üksnes andmesubjektile või tema nõusolekul kolmandale isikule või menetlejale kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks või ka teadustööks. Teistele isikutele isikustatud kujul andmeid infosüsteemist ei väljastata. Sellega on viidud inimeste põhiõiguste riive miinimumi, kuid võimaldab analüüsida ema ja vastsündinu haigestumust ja suremust, hinnata kasutatavat diagnostikat ja ravi kvaliteeti ning välja töötada tervisepoliitikat. Kogutud andmed on ainult informatiivsed ega oma õiguslikku tagajärge. Kuna andmeid on kogutud ka täna, v.a katkestamisi isikustatud kujul, võib muudatuse mõju pidada siiski väheseks. 6 Vastutav töötleja dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised (vastavalt andmekaitse üldmäärusele3): 1) millised on rikkumise asjaolud; 2) milline on rikkumiste mõju füüsilistele isikutele; 3) milliseid parandusmeetmeid (nt tehnilised, korralduslikud) vastutav töötleja rakendab kahjustatud isikuandmete suhtes. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registrite infotehnoloogilise arendustegevusega. Arvestades andmekoosseisude muudatusi, tuleb kasutusele võtta uued väljad. Enneaegse lapse puhul kogutavate lisaandmete puhul tuleb välja arendada uus vaade, samuti aruanded ja loogilised kontrollid. Lisandub uute andmekaartide kujundamise ja trükkimise kulu ning X-tee arendus, et tagada registrite andmevahetus teiste riiklike registritega (Eesti hariduse infosüsteem). Nii sünniregister kui raseduskatkestusandmekogu on tegutsevad registrid, mida rahastatakse riigieelarve kaudu ning nende tegevused on eelarvesse planeeritud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Teatud andmete osas on ette nähtud hilisem rakendamise aeg, mis on seotud andmekoosseisude muutumisega. Määruse § 6 lõike 4 punkti 2, § 6 lõike 5 alusel raseduse planeerituse, viljastamise ja embrüosiirdamise kuupäeva, § 7 lõike 2 punkti 4, § 8 lõike 4 punkti 1 alusel esimese visiidi aja, ema kaalu ja pikkuse andmeid enne rasedust ning RHK koodi, § 8 lõike 4 punkti 4, § 8 lõike 5 punkti 7 alusel peaümbermõõdu ja punkti 11 alusel immuniseerimise, toitmise, sõeluuringu ja haiglast lahkumise kuupäeva andmeid ning §-s 9 nimetatud andmete kogumist rakendatakse hiljemalt 1. jaanuarist 2020. a. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele ning saadeti arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Perinatoloogide Seltsile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ämmaemandate Ühingule ja Eesti Haiglate Liidule. Määruse kooskõlastasid märkusteta Justiitsministeerium ja Siseministeerium. Arvamust avaldasid Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Eesti Haiglate Liit, kelle ettepanekud kajastuvad käesoleva seletuskirja lisas. Eesti Naistearstide Selts toetas määrust märkusteta. Eesti Perinatoloogide Selts Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Ämmaemandate Ühing arvamust ei avaldanud. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst).
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel