Tervise- ja tööministri määruse „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“ seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Ettepaneku tegija Ettepanek Arvestatud/ mittearvestatud, selgitus
Tervise ja Heaolu TEHIK teeb ettepaneku kaaluda võimalust Selgitame.
Infosüsteemide Keskus andmekokku andmete esitamist tervise infosüsteemi Tegemist on kahe andmekoguga, mis on asutatud juba
vahendusel, samuti teeme ettepaneku sünniepikriisi 1991. a. Tervise infosüsteem alustas 2008. a. Raseduse
andmekoosseisu kinnitamiseks õigusruumis. infosüsteemi moodustamisega ühendati kaks
andmekogu ning korrastati andmekoosseisud. Samuti
viidi andmekogu põhimäärus kooskõlla kehtivate
õigusaktidega.
Kuivõrd mõlemas andmekogus kajastusid andmed, mis
ca 50% ulatuses kattusid, siis leidsime põhimääruste
korrastamise raames, et mõttekas on pigem ühendada
andmekogud vältimaks andmete topelt kogumist.
Sünniepikriisi andmekoosseisu digitaliseerimine on
planeeritud järgmise etapina. Pärast digitaliseerimist
muudetakse ka vastavalt andmekogu põhimäärust ning
andmevahetust hakatakse korraldama tervise
infosüsteemi vahendusel. Siis tuleb määrata andmekogu
põhimääruses lihtsalt uus andmeandja.
Eesti Haiglate Liit EHL teeb ettepaneku esitada andmekokku andmed Vt eelmist selgitust.
tervise infosüsteemi vahendusel.
Tervise Arengu Instituut 1. Ettepanek sõnastada raseduse infosüsteemi Arvestatud osaliselt.
põhimääruse § 6 lg 2 järgmiselt: Isikukood ja sünniaeg on toodud eraldi (kuna neile on
Naise üldised isikuandmed: vaja ka määruse tekstis eraldi osalt viidata, muus osas
1) isikukood; ei ole eraldi punktid põhjendatud).
2) sünniaeg;
3) ees- ja perekonnanimi;
4) elukoht;
2
5) rahvus;
6) tegevusala;
7) haridus;
8) perekonnaseis;
9) abielu sõlmimise aeg
10) vabaabielu alguse aeg.
2. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 6 lg 3 Mittearvestatud.
järgmiselt: Vastavalt HÕNTE § 28 lõikele 1 ei taasesitata
Naise varasemate raseduste ja sünnituste andmed. õigusaktis muu õigusakti ega sama õigusakti teist sätet,
Uus sõnastus: vaid viidatakse sellele.
1) varasemate sünnituste arv (elussünd,
surnultsünd), viimase sünnituse kuupäev;
2) elus olevate sünnitatud laste ja esimesel
elunädalal surnud laste arv;
3) varasemate raseduse katkemiste või
katkestamiste ning emakaväliste raseduste arv ja liik
(iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil
raseduse katkestamine, meditsiinilisel näidustusel
raseduse katkestamine, emakaväline rasedus, muu
raseduse katkemine või katkestamine);
4) eelmise raseduse katkemise või katkestamise
kuupäev ja liik.
Ettepanek jätta ära § 6 lõige (6), kuna antud andmeid Mittearvestatud.
on vaja sotsiaaldemograafilise tausta ja Kui võtta aluseks isiku avaldatu, siis ei tea me ka siis,
perinataaltervise seoste analüüsiks. Vabatahtlik kas see on tõsi või mitte. Lisaks ei olegi
andmekogumine ei taga andmete terviklikku tervishoiuteenuse osutaja see, kelle kohustuseks peaks
laekumist, seega õigete seoste leidmist ning nende jääma selliste andmete kõiksuse tagamine.
põhjal valiidsete järelduste tegemist, mis oleksid Rahvastikuregistrisse esitatakse samuti need andmed
sisendiks poliitiliste otsuste tegemiseks. vabatahtlikult. Sellest on ka lähtutud.
Sättes toodud andmed on vajalik koguda mitte
valikuliselt esitatavatena kuna need on vajalikud
tervishoiupoliitika kujundamiseks ja
tervishoiuteenuste planeerimiseks ning muul moel
neid andmeid koguda võimalik ei ole.
3
3. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 7 lõige 1 Mittearvestatud.
järgmiselt: Vastavalt HÕNTE § 28 lõikele 1 ei taasesitata õigusaktis
Tervishoiuteenuse osutaja andmed ja naise üldised muu õigusakti ega sama õigusakti teist sätet, vaid
isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõigetes 1 ja 2 viidatakse sellele.
ning andmed varasemate raseduste ja sünnituste
kohta lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud
andmekoosseisus.
4. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 8 lõige 2 Arvestatud osaliselt.
järgmiselt: Isikukood ja sünniaeg on toodud eraldi (kuna neile on
Sündinud lapse bioloogilise ema üldised vaja ka määruse tekstis eraldi osalt viidata, muus osas
isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõikes 2 ei ole eraldi punktid põhjendatud).
nimetatud andmekoosseisus ja isa üldised
isikuandmed § 6 lõike 2 punktides 1 – 7 nimetatud
andmekooseisus.
5. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 8 lõige 3 Mittearvestatud.
järgmiselt: Vastavalt HÕNTE § 28 lõikele 1 ei taasesitata õigusaktis
Sündinud lapse bioloogilise ema varasemate muu õigusakti ega sama õigusakti teist sätet, vaid
raseduste ja sünnituste andmed käesoleva määruse viidatakse sellele.
§ 6 lõikes 3 punktides 1 – 3 nimetatud
andmekoosseisus.
6. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 8 lõige 4 Mittearvestatud.
punkti 2 järgmiselt: Loetelus on olemas sünnitamisviis. Sinna alla mahub nii
2) käesoleva sünnituse andmed (lapse sünnikoht, haiglas sünnitamine, kodusünnitus, peresünnitus,
raseduskestus sünnitushetkel, valutustamine, keiserlõikega sünnitus jne. Ei ole põhjendatud ühe
sünnitusega seotud toimingud, sünnitamisviis, sünnitamisviisi eraldi välja toomine (see ei oleks
lootevee puhkemise aeg, sünnituse kestus, määruse üldise teksti üldistustasemega samaväärne).
verekaotus, peresünnitus).
Selgitus: Loetelust oli välja jäänud peresünnitus.
Andmed on vajalikud järjepidevuse tagamiseks ja
sünnitusabi kvaliteedi ja võimaluste hindamiseks.
7. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 8 lõige 5 Arvestatud.
punkti 3 järgmiselt:
sünnikuupäev ja kellaaeg
8. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 9 lõige 4 Arvestatud.
punkti 3 järgmiselt:
4
Enneaegse lapse üldised isikuandmed käesoleva
määruse § 8 lõike 5 punktides 1 – 3.
9. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 9 lõige 2 Arvestatud.
punkti 3 järgmiselt:
Bioloogilise ema üldised isikuandmed käesoleva
määruse § 6 lõike 2 punktides 1 – 3.
10. Ettepanek sõnastada põhimääruse § 9 lõige 5 Arvestatud osaliselt.
järgmiselt: Infusioonid on toimingud.
Punktist 1 eemaldada kellaaeg ja ülejäänud
numeratsioon korrigeerida sellele vastavalt.
§ 9 lõige (5) Uus sõnastuse ettepanek:
Enneaegse lapse terviseandmed:
1) sünnijärgne transport;
2) haigusseisundid ja diagnoosid;
3) tehtud toimingud, ravi ja infusiooniteed;
4) ravimid;
5) toitmine;
6) uuringud;
7) piltdiagnostika;
8) lapse seisund haiglast lahkudes või
raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel
saadud lapse vanuseni 44 nädalat (toitmine,
mõõdud, diagnoosid ja väärarendid, kaasuvad
haigused, RHK kood);
9) surma põhjus (RHK kood);
10) surma aeg (kuupäev, kellaaeg)
Ettepanek sõnastada põhimääruse § 15 punkti 1 Arvestatud.
järgmiselt:
1) rahvastikuregister – bioloogilise ema kohta
käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1– 9
nimetatud andmed ja surma kuupäev; bioloogilise isa
kohta käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1– 7
nimetatud andmed ja sündinud lapse kohta isikukood
ja seotus vanematega ja surma kuupäev.
5
Ettepanek sõnastada põhimääruse § 15 punkti 2 Mittearvestatud.
järgmiselt: Vastavalt avaliku teabe seaduse §-le 433 on keelatud
2) Surma põhjuste register – perinataalperioodis asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi
surnud ja enneaegsena sündinud laste surma korral andmekogusid. Kogu ulatuses teise registrite
jälgimisperioodil § 8 lõige 5 punktides 1 – 4 nimetatud ülekandmine, ei ole põhjendatud. Nimetatud andmed
andmed, surma surmakuupäev ja surma põhjus kajastuvad surma põhjuse registris ning vajadusel, saab
(vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ja muud surma läbi viia täiendava uuringu. Küll ei tohiks neid
soodustanud olulised seisundid); surma põhjuse järjepidevalt koguda kahte riiklikusse registrisse pidevalt
määramise viis; surma põhjuse määraja ametikoht ja ja põhimõtteliselt samas mahus.
tervishoiutöötajate riikliku registri kood; surma
põhjuse määranud asutuse nimi.
Põhimääruse § 6 lõige 2 punktides 1 – 4 nimetatud
andmed naise surma korral raseduse, sünnituse-ja
sünnitusjärgsel perioodil; andmed surma põhjuse
kohta (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ja muud
surma soodustanud olulised seisundid); surma
põhjuse määramise viis; surma kuupäev ja kellaaeg;
surma põhjuse määraja ametikoht ja
tervishoiutöötajate riikliku registri kood; surma
põhjuse määranud asutuse nimi.
Määruse § 6 lõike 4 punkt 2, § 6 lõige 5 loetelust: Arvestatud.
raseduse planeeritus; viljastamise ja
embrüosiirdamise kuupäev; § 7 lõike 2 punkt 4, § 8
lõike 4 punkt 1 loetelust: esimese visiidi aeg, ema
kaal ja pikkus enne rasedust, RHK kood; § 8 lõike 4
punkt 4; § 8 lõike 5 punkte 6 ja 7 loetelust:
peaümbermõõt, punkt 10 ja 11 loetelust:
immuniseerimine, toitmine, sõeluuringud, haiglast
lahkumise kuupäev ning tervikuna § 9 rakendatakse
alates 1. jaanuarist 2020. a.
MINISTRI MÄÄRUS
15.03.2019 nr 28
Raseduse infosüsteemi põhimäärus
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 143 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Infosüsteemi pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Raseduse infosüsteem (edaspidi infosüsteem) kuulub riigi infosüsteemi. Raseduse
infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja
vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks,
tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja
teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(2) Infosüsteemi ametlik nimetus on raseduse infosüsteem ja see hõlmab kahte andmekogu.
(3) Raseduse infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Estonian Medical Pregnancy Information
System.
§ 2. Infosüsteemi andmekogude nimetused
(1) Infosüsteem koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise
ja katkestamise registrist.
(2) Meditsiinilise sünniregistri ingliskeelne nimetus on Estonian Medical Birth Register.
(3) Meditsiinilise raseduse katkemise ja katkestamise registri ingliskeelne nimetus on Estonian
Abortion Register.
§ 3. Infosüsteemi vastutav töötleja ja vastutava töötleja ülesanded
(1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
(2) Vastutav töötleja:
1) juhib infosüsteemi pidamist;
2) vastutab infosüsteemi haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest;
3) kehtestab infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning
tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele;
4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete õigsuse
eest;
2
5) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise;
6) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;
7) sõlmib andmevahetuskokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
8) vastutab infosüsteemi toimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase teabe pideva
analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest;
9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
2. peatükk
Infosüsteemi ülesehitus ja andmete koosseis
§ 4. Infosüsteemi ülesehitus
Infosüsteem koosneb:
1) kahest elektroonilisest andmekogust;
2) arhiveeritud andmetest.
§ 5. Infosüsteemi andmete kaitse
(1) Infosüsteemi andmete kaitse tagatakse käideldavuse (K), tervikluse (T) ja
konfidentsiaalsuse (S) parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide
turvameetmete süsteemi nõuetele, rakendades organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid.
(2) Infosüsteemi turvaklass on K1T2S2.
(3) Infosüsteemi turbeaste on keskmine (M).
§ 6. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed naise raseduse
kohta
(1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimetus;
2) tervishoiuteenuse osutaja registrikood;
3) töötaja nimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
4) tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi number.
(2) Naise üldised isikuandmed:
1) isikukood,
2) sünniaeg;
3) ees- ja perekonnanimi;
4) elukoht;
5) rahvus;
6) tegevusala;
7) haridus;
8) perekonnaseis;
9) abielu sõlmimise või vabaabielu alguse aeg.
(3) Naise varasemate raseduste ja sünnituste andmed:
1) varasemate sünnituste arv (elussünd, surnultsünd);
2) varasemate raseduse katkemiste või katkestamiste ning emakaväliste raseduste arv ja liik
(iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil raseduse katkestamine, meditsiinilisel
näidustusel raseduse katkestamine, emakaväline rasedus, muu raseduse katkemine või
katkestamine).
(4) Naise poolt kasutatud rasestumisvastaste meetodite andmed:
3
1) enne rasestumist kasutatud rasestumisvastane meetod (kombineeritud hormonaalne
meetod, ainult progesterooni sisaldav meetod, SOS-pillid, muu meetod);
2) raseduse katkemise või katkestamise järel kasutatud rasestumisvastane meetod.
(5) Andmed naise käesoleva raseduse kohta: raseduse planeeritus, raseduskestus nädalates
ning viimase menstruatsiooni, viljastamise ja embrüosiirdamise kuupäev.
(6) Kui isikul puudub käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikukood, kantakse
registrisse isiku sünniaeg.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–9 nimetatud andmed esitatakse juhul, kui
andmesubjekt on need andmed vabatahtlikult avaldanud.
§ 7. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed naise raseduse
katkemise või katkestamise kohta
(1) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud andmed.
(2) Naise käesoleva raseduse katkemise või katkestamise andmed:
1) liik (iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil raseduse katkestamine, meditsiinilisel
näidustusel raseduse katkestamine, muu raseduse katkemine või katkestamine);
2) meetod (vaakumaspiratsioon, ravim, keisrilõige, ei vajanud sekkumist);
3) aeg (päev/kuu/aasta);
4) ebaõnnestunud katkestamise puhul liik (ravimiga või kirurgiline) ja kuupäev;
5) esimese 24 tunni jooksul esinenud tüsistused (ei esinenud, verejooks, emaka perforatsioon,
retensioon, veriemakas, emakakaela vigastus, muu).
§ 8. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed lapse sünni
kohta
(1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud
andmekoosseisus.
(2) Sündinud lapse bioloogilise ema üldised isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõikes 2
nimetatud andmekoosseisus ja isa üldised isikuandmed § 6 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud
andmekoosseisus.
(3) Sündinud lapse bioloogilise ema varasemate raseduste ja sünnituste andmed käesoleva
määruse § 6 lõikes 3 nimetatud andmekoosseisus.
(4) Bioloogilise ema terviseandmed:
1) rasedusaegse jälgimise andmed (esimese visiidi aeg, raseduskestus esimesel visiidil,
visiitide arv, ema kaal ja pikkus enne rasedust, rasedusega seotud riskitegurid ja toimingud,
ema raseduspuhused diagnoosid, sealhulgas kaasuvad haigused (RHK kood);
2) käesoleva sünnituse andmed (lapse sünnikoht, raseduskestus sünnitushetkel,
valutustamine, sünnitusega seotud toimingud, sünnitamisviis, lootevee puhkemise aeg,
sünnituse kestus, verekaotus);
3) ema sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid (RHK kood);
4) ema ravi kestus haiglas (päevad, haiglasse saabumise ja haiglast lahkumise kuupäev).
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku lapse andmed:
1) isikukood;
2) sugu;
3) sünnikuupäev ja kellaaeg;
4) sündimine elusalt või surnult (intranataalselt, antenataalselt, aeg täpsustamata);
5) sünnituse käigus sündinud laste arv ja sünnijärjekord;
4
6) kaksikute puhul platsentatsiooni tüüp;
7) sünnikaal ja -pikkus ning peaümbermõõt;
8) sünnihinne APGARi järgi;
9) nabaväädivere happe-alustasakaalu näitajad;
10) lapsega kohe sünnituse järel tehtud toimingud;
11) andmed lapse haiglast lahkumisel või kuni seitsme päeva vanuseni (toimingud,
immuniseerimine, toitmine, sõeluuringud, diagnoosid ja väärarendid (RHK kood), seisund,
haiglast lahkumise kuupäev, lapse surma korral surmakuupäev ja kellaaeg);
12) surma põhjus (RHK kood).
§ 9. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad täiendavad andmed
enneaegse lapse kohta
(1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud
andmekoosseisus.
(2) Bioloogilise ema üldised isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1–3
nimetatud andmekoosseisus.
(3) Bioloogilise ema terviseandmed:
1) sünnituseelne ja -aegne ravi ning protseduurid;
2) lootevee puhkemise kellaaeg.
(4) Enneaegse lapse üldised isikuandmed käesoleva määruse § 8 lõike 5 punktides 1–3
nimetatud andmekoosseisus.
(5) Enneaegse lapse terviseandmed:
1) sünnijärgne transport;
2) haigusseisundid ja diagnoosid;
3) tehtud toimingud ja ravi;
4) ravimid;
5) toitmine;
6) uuringud;
7) piltdiagnostika;
8) lapse seisund haiglast lahkudes või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel
saadud lapse vanuseni 44 nädalat (toitmine, mõõdud, diagnoosid ja väärarendid, kaasuvad
haigused);
9) surma põhjus (RHK kood);
10) surma aeg (kuupäev, kellaaeg).
(6) Enneaegseks lapseks loetakse käesoleva paragrahvi mõistes last, kes on sündinud
raseduskestuses kuni 33 rasedusnädalat ja kuus päeva.
(7) Käesoleva paragrahvi mõistes kogutakse lapse kohta andmeid sünnijärgse haiglaravi
lõpuni või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse vanuseni 44
nädalat.
§ 10. Andmete õiguslik tähendus
Infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
Infosüsteemi andmete esitamine, kandmine ja väljastamine, andmevahetus ja logide
säilitamine
5
§ 11. Andmete esitamine infosüsteemi
(1) Infosüsteemile esitavad andmeid tervishoiuteenuse osutajad, kes osutavad eriarstiabi
tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia või pediaatria teenust ning iseseisvalt osutatava
ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi.
(2) Infosüsteemile esitatakse andmed paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse
e-tempel.
(3) Andmete esitaja esitab infosüsteemile andmed hiljemalt lapse sünnile, raseduse
katkemisele või katkestamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, surnult sündinud või esimesel
elunädalal surnud lapse sünni korral ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Enneaegse lapse
täiendavad andmed esitatakse hiljemalt haiglast väljakirjutamise või raseduskestuse ja lapse
sünnijärgse vanuse liitmisel saadud 44 täisnädala täitumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.
§ 12. Andmete kandmine infosüsteemi
Vastutav töötleja kannab andmed infosüsteemi 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete
saamist.
§ 13. Andmete muutmine ja parandamine ning infosüsteemi kantud andmete õigsuse
tagamine
(1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(2) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale
töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse kanne 30 kalendripäeva jooksul.
(3) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on
infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus seaduses sätestatud korras teha andmete esitajale
täpsustavaid päringuid.
(4) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel sulgeb vastutav töötleja
ligipääsu vigastele andmetele kuni andmete parandamiseni.
(5) Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega infosüsteemis tehtud logid andmete
vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta. Logid peavad sisaldama infot töötleja ja
töötlemise aja kohta.
§ 14. Juurdepääs ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja infosüsteemist andmete väljastamine tagatakse
kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses
sätestatud erisusi.
(2) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
(3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete
põhjal koostatud statistilistele andmetele.
(4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millisel viisil ja milliseid
isikuandmeid on infosüsteemist väljastatud.
§ 15. Andmevahetus
6
Andmete edastajad ja neilt saadavad andmed:
1) rahvastikuregister – bioloogilise ema kohta käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1–9
nimetatud andmed ja surmakuupäev; bioloogilise isa kohta käesoleva määruse § 6 lõike 2
punktides 1–7 nimetatud andmed ja sündinud lapse kohta isikukood ja seotus vanematega
ning surmakuupäev;
2) surma põhjuste register – isiku surma põhjuse andmed, bioloogilise ema andmetest
rasedussurma puhul naise surmakuupäev ja kellaaeg;
3) Eesti hariduse infosüsteem – isiku nimi, isikukood või sünniaeg ja viimane haridustase.
§ 16. Andmete töötlemise logimine
Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise,
lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud
isiku ja töötlemise aja.
4. peatükk
Infosüsteemi andmete säilitamine
§ 17. Andmete säilitamine
(1) Infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult.
(2) Logisid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
5. peatükk
Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 18. Infosüsteemi järelevalve
Andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja teevad järelevalvet infosüsteemi pidamise
üle vastavalt oma pädevusele.
§ 19. Infosüsteemi rahastamine
Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks
vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 20. Infosüsteemi lõpetamine
(1) Infosüsteemi pidamise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Infosüsteemi lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või
riiklikku arhiivi või andmete hävitamine.
(3) Infosüsteem lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 21. Andmete ülekandmine
Vastutav töötleja korraldab raseduskatkestusandmekogu ja meditsiinilise sünniregistri
andmete ülekandmise raseduse infosüsteemi koosseisu peale käesoleva määruse jõustumist.
Raseduskatkestusandmekogu isikustamata andmed kantakse infosüsteemi arhiivi
isikustamata kujul.
7
§ 22. Määruse rakendamine
Määruse § 6 lõike 4 punkti 2, § 6 lõike 5 alusel raseduse planeerituse, viljastamise ja
embrüosiirdamise kuupäeva, § 7 lõike 2 punkti 4, § 8 lõike 4 punkti 1 alusel esimese visiidi aja,
ema kaalu ja pikkuse andmeid enne rasedust ning RHK koodi, § 8 lõike 4 punkti 4, § 8 lõike 5
punkti 7 alusel peaümbermõõdu ja punkti 11 alusel immuniseerimise, toitmise, sõeluuringu ja
haiglast lahkumise kuupäeva andmete ning §-s 9 nimetatud andmete kogumise tagab vastutav
töötleja hiljemalt 1. jaanuariks 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse
„Raseduse infosüsteemi põhimäärus“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määruse „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“ kehtestamisega
ühendatakse üheks infosüsteemiks kaks Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevat andmekogu:
meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu. Määrus on seotud isikuandmete
kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE1 (andmekaitsereformi ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus)).
Määruse eesmärk on koondada ühte infosüsteemi nii sünni kui mittesünniga lõppevate raseduste
andmed ning enneaegsete (raseduskestus kuni 33 nädalat ja kuus päeva) laste kohta kogutavad
lisaandmed. Samuti kaasajastatakse kogutavate andmete koosseisud.
Kaasajastatud andmekoosseisud võimaldavad tervishoiuteenuse osutajatel ja tervisepoliitika
kujundajatel analüüsida osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust, ema ja
vastsündinu haigestumust ja suremust ning raseduste ja sünnituste kulgu ja lõpet. Täiendavad
andmed enneaegselt sündinud laste kohta võimaldavad hinnata enneaegsetele lastele osutatud
tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, samuti ravitulemusi, haigestumust ja suremust.
Raseduse infosüsteemi andmete seostamine surma põhjuste registriga annab võimaluse hinnata
emasuremust vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele.
Raseduse infosüsteemi andmed on tervisestatistika, epidemioloogiliste uuringute ja teadusliku
uurimistöö tegemise aluseks. Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registrite
infotehnoloogilise arendusega. Arvestades andmekoosseisude muudatusi, tuleb kasutusele võtta
uued väljad. Enneaegse lapse puhul kogutavate lisaandmete puhul tuleb välja arendada uus
vaade, samuti aruanded ja loogilised kontrollid. Lisandub uute andmekaartide kujundamis- ja
trükikulu ning X-tee arendus, et tagada registrite andmevahetus teiste riiklike registritega (Eesti
hariduse infosüsteem). Nii sünniregister kui raseduskatkestusandmekogu on tegutsevad registrid,
mida rahastatakse riigieelarve kaudu ning nende tegevused on eelarvesse planeeritud.
1.2. Määrus ettevalmistaja
Määruse on ette valmistanud Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudi, Eesti
Naistearstide Seltsi ja Eesti Perinatoloogia Seltsiga.
Määruse ja seletuskirja koostamisel osalesid Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik (
[email protected], 626 9168), Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (
[email protected], 626 9338), Tervise Arengu Instituudi
meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu juhataja Kärt Allvee
(
[email protected], 659 3993) ning Tervise Arengu Instituudi jurist Margus Miller
(
[email protected], 659 3905).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-
17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 143 lõike 4 alusel.
Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE.2 Määrus on
seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta
on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis.
2. Määrus sisu ja võrdlev analüüs
Raseduse infosüsteemi loomisega ühendatakse kaks Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevat
andmekogu: meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu. Meditsiiniline
sünniregister on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva Tervise Arengu Instituudi juures
1992. aastast ja raseduskatkestusandmekogu 1994. aastast peetav andmekogu. Ühise
infosüsteemi loomise eesmärk on koondada ühte infosüsteemi nii sünni kui mittesünniga lõppevate
raseduste andmed ning enneaegsete (raseduskestus kuni 33 nädalat ja kuus päeva) laste kohta
kogutavad lisaandmed. Selline registrite ühildamine on kantud ideest, et tegemist on ühe
protsessiga, mis võib lõppeda erinevalt.
Raseduse infosüsteemist väljastatakse andmeid reeglina isikustamata kujul. Isikustatud andmeid
väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega,
arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi, nt teadus- ja ajaloouuringuks ning statistika
tegemiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Muudel juhtudel isikustatud andmeid
ei väljastata.
Tervishoiuteenuse osutajal, kes osutab eriarstiabi tegevusloa raames sünnitusabi ja günekoloogia-
või pediaatriateenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa raames
kodusünnitusabi, on kohustus esitada andmeid raseduse infosüsteemi.
Määrus koosneb 22 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse raseduse infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) eesmärk ja nimetus
ning kehtestatakse infosüsteemi ingliskeelne nimetus. Raseduse infosüsteemi põhimäärus
kehtestatakse rahvatervise seaduse § 143 lõike 4 alusel. Raseduse infosüsteem on riigi
infosüsteem, mis hõlmab endas nii sünni kui mittesünniga lõppevate raseduste andmeid. Uut
andmekogu ei asutata, sest loodav infosüsteem hakkab ühendama nii seniseid sünniga seotud
andmeid kui mittesünniga lõppevate raseduste andmeid. Tehniliselt kasutatakse seni loodut
edasiste andmete haldamiseks. Kuna andmete kasutus on tugevalt seotud kahe andmekogu
andmetega, oli õiguslikult mõttekas luua infosüsteem, mille andmed on jaotunud kahte eraldi
andmekogusse, kuid mille koosvõime ja ühilduvus eesmärkide täitmiseks tagatakse ühtselt ühe
hallatava infosüsteemi kaudu.
Paragrahviga 2 määratakse kindlaks infosüsteemiga hõlmatud andmekogude jaotus ning nende
nimetused eesti ja inglise keeles.
Paragrahvis 3 sätestatakse infosüsteemi vastutav töötleja, milleks saab Tervise Arengu Instituut.
Sama sättega pannakse paika peamised vastutava töötleja ülesanded infosüsteemi pidamisel.
Edaspidi täidab registriga seotud ülesandeid Tervise Arengu Instituut. Kui varem oli kahe eraldi
registri vastutav töötleja Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut, siis
edaspidi täidab kõiki ülesandeid Tervise Arengu Instituut.
Paragrahviga 4 kehtestatakse infosüsteemi ülesehitus. Infosüsteem hõlmab kahte andmekogu
(meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu) ja arhiveeritud andmeid.
Paragrahv 5 kehtestab infosüsteemi andmete kaitse ja turvanõuded. Registri turvaklass on
K1T2S2. Registri turbeaste on keskmine. Need võrreldes varasemaga ei muutu.
2 778 SE (vt viide 1).
3
Paragrahv 6 sätestab infosüsteemi kogutavad andmed raseduse kohta. Infosüsteemi kantakse
tervishoiuteenuse osutaja andmed, raseda üldised isikuandmed, varasemate raseduste, sh
katkemise või katkestamise ja sünnituste andmed, rasestumisvastaste meetodite kasutamise
andmed ja andmed käesoleva raseduse kohta. Andmed naise elukoha, rahvuse, tegevusala,
hariduse ja kooseluseisu kohta on olulised, et hinnata raseduse katkemise ja katkestamise trende
ning tervishoiuteenuse kättesaadavust rahvastikunäitajate järgi, kuid neid andmeid kogutakse siis,
kui naine neid on nõus avaldama. Varasemate raseduste katkemiste või katkestamiste arvu
kogutakse liigiti ja kokku (mitu iseeneslikku raseduse katkemist, mitu omal soovil raseduse
katkestamist, meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamist, muu raseduse katkemist või
katkestamist, emakavälist rasedust on naisel sellel hetkel elupuhuselt kokku). Lisaks kogutakse
raseduse planeerimise ning rasestumisvastaste meetodite ja nende kasutamise andmeid
(kombineeritud hormonaalne meetod, ainult progesterooni sisaldav meetod, SOS-pillid, muu
meetod, rasedus oli planeeritud, ei kasutanud rasestumisvastast meetodit). Iga meetodi all on
eraldi loetelu vastava meetodi kohta. Kombineeritud hormonaalse meetodi loetelus on tabletid,
tuperõngas ja transdermaalne plaaster. Ainult progesterooni sisaldava meetodi loetelus on
minipillid, implantaat, depoopreparaat ja emakasisene süsteem. Muu meetodi loetelus on
emakasisene vahend, kondoom, naise ja mehe steriliseerimine, muu meetod, mida täpsustatakse
sõnalise väljaga.
Paragrahv 7 sätestab infosüsteemi kogutavad andmed raseduse katkemise või katkestamise
kohta. Määruse kohaselt hakatakse edaspidi koguma raseduse katkemise või katkestamise
andmeid isikustatud kujul. Isikustatud andmed tagavad täpse vastavuse andmete seostamisel eri
failide või andmebaaside vahel pika ajavahemiku vältel. Lisaks võimaldab see konkreetset juhtu
edaspidi jälgida (järgnevad rasedused, sünnitused, haigestumine), vältida korduvaid kirjeid või
ülearuseid juhte (olla kindel, et kaks teatist on eri isikute või ühe ja sama isiku kohta). Isikustatud
andmed võimaldavad teha terviseuuringuid naiste reproduktiivtervise kohta, sealhulgas järgnevate
sünnituste ja vastsündinute perinataaltervise kohta, samuti jälgida raseduste kulgu ja lõpet. Samuti
võimaldab see kiiresti ja kulutõhusalt ühendada ja analüüsida rahvastikupõhiselt eri
andmekogusid. Isikustatud raseduse infosüsteem võimaldab uurida nt spontaanabortide ja
kasutatud ravimite seoseid, raseduse katkemise mõju perinataaltervisele, emasuremust, uute
tehnoloogiate ja keskkonnategurite seost spontaanabortidega, sünnikohortide pikaajalist jälgimist
jne. Varem kogutud isikustamata andmed antakse üle raseduse infosüsteemi ja need jäävad
andmekogusse isikustamata kujul.
Paragrahv 8 sätestab infosüsteemi kogutavad andmed lapse sünni korral. Võrreldes kehtiva
sünniregistri põhimäärusega on andmekoosseisu mõnevõrra täiendatud Soome Vabariigi
sünniregistri eeskujul. Kogutavad bioloogilise ema terviseandmed sätestatakse määruse § 8 lõikes
4. Lisaks praegu kogutavatele andmetele hakatakse koguma esimese visiidi aega, ema kaalu ja
pikkust enne rasedust ning ema raseduspuhuseid diagnoose ja kaasuvaid haigusi RHK koodidena.
Uued kogutavad andmed annavad lisainfot raseduse ja sünnituse kulu ning ema ja lapse
terviseseisundi kohta. Peale sünnituse andmete kogutakse ka lootevee puhkemise aega ja ema
ravi kestust (märgitakse haiglasse saabumise ja haiglast lahkumise kuupäev). Määrus § 8 lõige 5
sätestab lapse kohta kogutavad andmed. Lisaks praegu kehtivale andmekoosseisule kogutakse
lapse peaümbermõõtu, 10 minuti Apgari näitu ja kaksikute sünni korral platsentatsiooni tüüpi.
Kogutavad andmed lapse haiglast lahkumisel või kuni seitsme päeva vanuseni sisaldavad lapsega
kohe haiglas tehtud toiminguid, immuniseerimist, toitmist ja sõeluuringuid ning lapse diagnoose ja
väärarengute diagnoose RHK koodidena, samuti lapse haiglast lahkumise kuupäeva. Uus
andmekoosseis võimaldab paremini jälgida lapse terviseseisundit ja koguda statistikat
vastsündinute immuniseerimise ja sõeluuringute kohta, samuti annab parema ülevaate
kaasasündinud haigustest ja esimese elunädala haigestumusest.
Paragrahv 9 sätestab infosüsteemi kogutavad lisaandmed enneaegse lapse sünni korral. Määrus
§ 9 lõige 6 sätestab raseduskestuse enneaegse lapse sünni korral. Määrus § 9 lõikega 7
määratakse, mis ajani lisaandmeid kogutakse. Määruse § 9 lõige 1 sätestab kogutavad
tervishoiuteenuse osutaja andmed. Määruse § 9 lõike 2 alusel kogutakse bioloogilise ema
isikuandmeid ning lõike 3 alusel bioloogilise ema terviseandmeid, mis hõlmavad ema
4
sünnituseelset ja -aegset ravi ning toiminguid ja sünnituse andmeid (lootevee puhkemise aeg,
nabaveeni ja nabaarteri pH väärtused). Enneaegse lapse kohta kogutavad isikuandmed sätestab
Määruse § 9 lõige 4 ja terviseandmed § 9 lõike 5 alusel. Määruse § 9 lõike 5 punkti 11 järgi
kogutakse andmeid last ravinud kõigi haiglate kohta osakonna täpsusega. Märgitakse haigla ja
osakond ning edasisuunamise kuupäev, samuti asutus, kuhu laps suunati. Kui laps on ravil mitmes
raviasutuses, liigub andmekaart lapsega kaasa ning andmekaardi edastab infosüsteemi viimane
last ravinud tervishoiuteenuse osutaja. Enneaegsete laste kohta kogutavad lisaandmed on olulised
laste arengu, haigestumuse ja suremuse, samuti tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi
hindamiseks.
Paragrahv 10 sätestab, et infosüsteemi kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmed
on informatiivse tähendusega. See võrreldes varasemaga ei muutu.
Paragrahvidega 11–13 määratakse infosüsteemi andmete esitajad ning kehtestatakse andmete
infosüsteemi esitamise ja muutmise kord. Määratakse nende isikute ring, kes infosüsteemile
andmeid esitavad, samuti kehtestatakse kord, kuidas andmeid infosüsteemile esitatakse ja
ebaõigeid andmeid muudetakse.
Infosüsteemi esitavad andmeid kõik Eestis günekoloogia, sünnitusabi ja kodusünnitusabi ning
pediaatria tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad. Andmete esitaja esitab infosüsteemile
andmed hiljemalt lapse sünnile, raseduse katkemisele või katkestamisele järgneva kuu 15.
kuupäevaks, surnult sündinud või esimesel elunädalal surnud lapse sünni korral ülejärgmise kuu
15. kuupäevaks. Enneaegse lapse täiendavad andmed esitatakse hiljemalt haiglast
väljakirjutamise või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse 44 nädala
vanuseks saamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.
Paragrahvidega 14 ja 15 reguleeritakse juurdepääsu infosüsteemi andmetele ning andmete
väljastamist ja andmevahetust. Samuti määratakse muud isikud, kes infosüsteemile andmeid
väljastavad. Juurdepääs andmetele tagatakse vastavalt avaliku teabe seadusele ja isikuandmete
kaitse seadusele ning infosüsteemi vastutav töötleja peab andmete väljastamise kohta arvestust.
Andmevahetusel järgib infosüsteem ka avaliku teabe seadusega kehtestatud nõudeid.
Infosüsteemi esitavad andmeid riiklikest andmekogudest veel rahvastikuregister, surma põhjuste
register ja Eesti hariduse infosüsteem (vanemate hariduse andmed). Rahvastikuregister edastab
raseduse infosüsteemi ka lapsendamise andmed, sest lapsendamise puhul on infosüsteemis vaja
muuta lapse isikukoodi, et vajaduse korral võimaldada andmete linkimist teiste andmekogudega.
Paragrahv 16 reguleerib vastutava töötleja kohustuse pidada arvestust selle üle, kellele, mis
eesmärgil ja millisel viisil ning milliseid isikuandmeid on infosüsteemist väljastatud. Infosüsteemis
andmete vaatamise, lisamise, muutmise, väljastamise ja kustutamise andmed salvestatakse
logiandmetes. Paragrahv reguleerib logide pidamise ja säilitamise tähtaja.
Paragrahv 17 sätestab infosüsteemi kantud andmete säilitamise tähtaja.
Paragrahv 18 kehtestab infosüsteemi järelevalve. Järelevalvet teevad andmekaitse
järelevalveasutus ja vastutav töötleja.
Paragrahv 19 kehtestab infosüsteemi rahastamisallika. Kuna tegemist on riikliku infosüsteemiga,
rahastatakse infosüsteemi pidamist vastutavale töötlejale eraldatud riigieelarve vahenditest.
Paragrahv 20 sätestab infosüsteemi likvideerimise, mille otsustab valdkonna eest vastutav
minister.
Paragrahvi 21 sätestab andmete ülekandmise. Vastutav töötleja korraldab
raseduskatkestusandmekogu ja meditsiinilise sünniregistri andmete ülekandmise raseduse
infosüsteemi koosseisu peale käesoleva määruse jõustumist. Raseduskatkestusandmekogu
isikustamata andmed kantakse infosüsteemi arhiivi isikustamata kujul.
5
Paragrahv 22 sätestab määruse osalise rakendamise. Nimetatud sätete hilisem rakendamine on
seotud andmekoosseisude muutumisega.
3. Määrus vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusega reguleeritav teema ei ole Euroopa Liidu õigusega reguleeritud.
4. Määruse mõjud
Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise
suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste
töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele.
Määruse vastuvõtmisega luuakse ühtne infosüsteem, mis kajastab andmeid raseduste,
vastsündinute ja enneaegsete laste kohta. Uuendatakse andmekoosseisu, mille juures on arvesse
võetud Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Perinatoloogia Seltsi ettepanekuid. Uus andmekoosseis
võimaldab paremini hinnata tervishoiuteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning on rahvusvaheliselt
võrreldavam.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Raseduse infosüsteem hakkab töötlema Eestis diagnoositud naiste raseduste andmeid ning neid
andmeid, kuidas rasedus on lõppenud. Infosüsteemi eesmärk on andmete kogumine raseduse
kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse
analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika
ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika, epidemioloogiliste uuringute ja teadusliku uurimistöö
tegemiseks.
Alates raseduse infosüsteemi põhimääruse jõustumisest hakatakse infosüsteemi meditsiinilise
raseduse katkemise ja katkestamise registrisse koguma isikustatud andmeid kõigi Eestis
diagnoositud raseduste kohta (sünniregister on kehtivas õiguses isikustatult, katkemised ja
katkestamised mitte, samas on tegemist sama protsessi erinevate järelmitega). Isikustatud
andmed tagavad täpse vastavuse andmete seostamisel eri andmebaaside vahel pika ajavahemiku
vältel. Lisaks võimaldab see konkreetset juhtu edaspidi jälgida (järgnevad rasedused, sünnitused,
haigestumine), vältida korduvaid kirjeid või ülearuseid juhte (olla kindel, et kaks teatist on eri isikute
või ühe ja sama isiku kohta). Isikustatud andmed võimaldavad teha terviseuuringuid naiste
reproduktiivtervise kohta, sealhulgas järgnevate sünnituste ja vastsündinute perinataaltervise
kohta, samuti jälgida raseduste kulgu ja lõpet. Samuti võimaldab see kiiresti ja kulutõhusalt
ühendada ja analüüsida rahvastikupõhiselt eri andmekogusid. Isikustatud raseduse infosüsteem
võimaldab uurida nt spontaanabortide ja kasutatud ravimite seoseid, raseduse katkemise mõju
perinataaltervisele, emasuremust, uute tehnoloogiate ja keskkonnategurite seost
spontaanabortidega, sünnikohortide pikaajalist jälgimist jne.
Infosüsteemi kogutud andmeid avaldatakse isikustamata ja agregeeritult. Isikustatud andmeid
väljastatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise
seaduses sätestatud erisusi, või üksnes andmesubjektile või tema nõusolekul kolmandale isikule
või menetlejale kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks või ka teadustööks. Teistele isikutele
isikustatud kujul andmeid infosüsteemist ei väljastata. Sellega on viidud inimeste põhiõiguste riive
miinimumi, kuid võimaldab analüüsida ema ja vastsündinu haigestumust ja suremust, hinnata
kasutatavat diagnostikat ja ravi kvaliteeti ning välja töötada tervisepoliitikat. Kogutud andmed on
ainult informatiivsed ega oma õiguslikku tagajärge. Kuna andmeid on kogutud ka täna, v.a
katkestamisi isikustatud kujul, võib muudatuse mõju pidada siiski väheseks.
6
Vastutav töötleja dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised (vastavalt andmekaitse
üldmäärusele3):
1) millised on rikkumise asjaolud;
2) milline on rikkumiste mõju füüsilistele isikutele;
3) milliseid parandusmeetmeid (nt tehnilised, korralduslikud) vastutav töötleja rakendab
kahjustatud isikuandmete suhtes.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registrite
infotehnoloogilise arendustegevusega. Arvestades andmekoosseisude muudatusi, tuleb
kasutusele võtta uued väljad. Enneaegse lapse puhul kogutavate lisaandmete puhul tuleb välja
arendada uus vaade, samuti aruanded ja loogilised kontrollid. Lisandub uute andmekaartide
kujundamise ja trükkimise kulu ning X-tee arendus, et tagada registrite andmevahetus teiste
riiklike registritega (Eesti hariduse infosüsteem). Nii sünniregister kui
raseduskatkestusandmekogu on tegutsevad registrid, mida rahastatakse riigieelarve kaudu ning
nende tegevused on eelarvesse planeeritud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Teatud andmete osas on ette nähtud hilisem rakendamise aeg,
mis on seotud andmekoosseisude muutumisega.
Määruse § 6 lõike 4 punkti 2, § 6 lõike 5 alusel raseduse planeerituse, viljastamise ja
embrüosiirdamise kuupäeva, § 7 lõike 2 punkti 4, § 8 lõike 4 punkti 1 alusel esimese visiidi aja,
ema kaalu ja pikkuse andmeid enne rasedust ning RHK koodi, § 8 lõike 4 punkti 4, § 8 lõike 5
punkti 7 alusel peaümbermõõdu ja punkti 11 alusel immuniseerimise, toitmise, sõeluuringu ja
haiglast lahkumise kuupäeva andmeid ning §-s 9 nimetatud andmete kogumist rakendatakse
hiljemalt 1. jaanuarist 2020. a.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi
kaudu kõikidele ministeeriumidele ning saadeti arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu
Instituudile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti
Perinatoloogide Seltsile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ämmaemandate Ühingule ja Eesti
Haiglate Liidule. Määruse kooskõlastasid märkusteta Justiitsministeerium ja Siseministeerium.
Arvamust avaldasid Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Eesti
Haiglate Liit, kelle ettepanekud kajastuvad käesoleva seletuskirja lisas. Eesti Naistearstide Selts
toetas määrust märkusteta. Eesti Perinatoloogide Selts Andmekaitse Inspektsioon, Eesti
Ämmaemandate Ühing arvamust ei avaldanud.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst).