Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute
loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis
olevatele andmetele“ seletuskirja lisa.
Kooskõlastustabel
Ettepaneku tegija Ettepanek Arvestatud/
mittearvestatud, selgitus
Tervise ja Heaolu Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt saavad Selgitame.
Infosüsteemide füsioterapeut; tegevusterapeut; kliiniline
Keskus (TEHIK) psühholoog; radioloogiatehnik; kliiniline Juurdepääsu ulatuse
logopeed; optometrist juurdepääsu määramisel on lähtutud
tervise infosüsteemis olevatele patsiendi objektiivsest kaalutlusest, et
isikuandmetele, sealhulgas eriliiki tervishoiuteenusel osalejad
isikuandmetele, välja arvatud: surnutega kokku ei puutu.
1) tervisetõend;
2) surmateatis; Andmekaitse üldmääruse
3) surma põhjuse teatis; artikli 25 kohaselt tuleb
4) perinataalsurma põhjuse teatis. vastutavalt töötlejal hinnata
andmete ulatust ning
Meie hinnangul ei ole põhjust määruses rakendada lõimitud ja
toodud erisuste välja toomiseks ja vaikimisi andmekaitse
rakendamiseks. TEHIK on seisukohal, põhimõtteid.
et surmasündmusega seotud
dokumentide eristamine ei oma sisulist St et vastutav töötleja
tähendust, kuna nimetaud rakendab asjakohaseid
teenuseosutajad oma töös surnutega tehnilisi ja korralduslikke
kokku ei puutu. meetmeid, millega
Samuti ei täida eesmärki tervisetõendi tagatakse, et töödeldakse
andmete nägemise välistamine, kuna ainult neid isikuandmeid,
tervisetõend on kokkuvõte tervise mis on vajalikud konkreetse
infosüsteemi edastatud dokumentide eesmärgi saavutamiseks.
andmetest, millele nimetatud
spetsialistidele juurdepääs on lubatud.
TEHIKu hinnangul on ressurss selle
piirangu seadmiseks suurem, kui
seatava piiranguga loodetav eesmärk.
Eesti Haiglate Liit 1. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt Selgitame.
kehtestatakse määrusega
tervishoiuteenuse osutamisel osalevate Registreerimise kohustus on
isikute loetelu ja osalemise kord ning sätestatud kehtivas
tervise infosüsteemis olevatele õigusruumis.
andmetele juurdepääsu ulatus. Sama
paragrahvi lõike 3 kohaselt osalevad Nt proviisorid ja
isikud tervishoiuteenuse osutamisel, kui farmatseudid kantakse
nad on registreeritud Terviseameti vastavasse Terviseameti
vastavas registris. Määruse jõustumise registrisse, teenuse osutaja
ajaks on eelnõus märgitud 15.märts juures töötavad töötajad aga
2019, v.a § 2 lg 1 p 7 ja § 3 osas. registreeritakse vastava
tegevusloaga seotult
Samas aga jääb ebaselgeks, millises Terviseameti peetavad
registris tuleb määruses nimetatud tegevuslubade registris.
isikutel end registreerida, kuidas toimub
registrisse kandmine ja milliste Täpsem regulatsioon isikute
dokumentide alusel. Tervishoiutöötajate registreerimiseks tuleneb
2
registrisse ei ole võimalik neid isikuid õigusruumist laiemalt
kanda, kuna nad ei ole (TTKS, vastavate
tervishoiutöötajad. TTKS muudatusega andmekogude
(eelnõu 778), mille alusel määruse regulatsioon), ega ole selle
eelnõu kehtestada soovitakse, ei ole määruse kohaldamisala.
kavandatud muuta tervishoiutöötajate
registri sisu.
2. Eelnõust ei selgu, kes piirab Selgitame.
määruse § 3 lõikes 2 toodud ligipääsu
tervisetõendile, surmateatisele, surma Nimetatud kohustus on
põhjuse teatisele ja perinataalsurma TEHIKul kui tervise
põhjuse teatisele. Kas see kohustus on infosüsteemi volitatud
TEHIK-l või peavad selle tagama töötlejal. Tegemist on
tervishoiuteenuse osutajad? Kui sarnase kontrolliga nagu on
tervishoiuteenuse osutajad, siis sätestatud täna
tähendab see neile lisakulutusi tervishoiutöötajate ja nt
arenduste tegemiseks. arstiõppe IV kursuse läbinud
tudengi puhul.
Kehtiv TTKS § 593 lg 2
sätestab:
„(2) Tervishoiuteenuse
osutajal ja käesoleva
3
seaduse § 4 lõike 1 punktis
2 nimetatud
tervishoiuteenuse
osutamisel osalejal on
juurdepääs tervise
infosüsteemis olevatele
isikuandmetele
tervishoiuteenuse
osutamise lepingu
sõlmimiseks ja täitmiseks.“.
Tervise infosüsteemi
põhimääruse § 11 lg 4
sätestab:
„(4) Juurdepääsuõiguse
teostamisel kontrollitakse
tervishoiuteenuse osutaja
tegevusloa kehtivust. Kui
päringu algatab
tervishoiutöötaja või
tervishoiutöötajaga
võrdsustatud isik,
kontrollitakse ka vastava
isiku registreeringu
kehtivust.“
3
3. Määruse paragrahv 2 lõige 3 Arvestatud.
tekitab samuti segadust –
tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures Arvestades andmekaitse
käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 üldmääruse artikli 25
nimetatud isik tervishoiuteenuse põhimõtteid, tuleb
osutamisel osaleb, määrab vastavalt võimaldada
isiku teadmistele ja pädevusele andmetöötluse jälgitavus
juurdepääsu terviseandmetele
(vt selle kohta selgitusi
tervishoiuteenuse osutaja
infosüsteemis. Määrus reguleerib seletuskirjast).
tervishoiuteenuse osutamisel osalevate
isikute juurdepääsu tervise Määruse § 2 lõige 3 on
infosüsteemis olevatele andmetele, sõnastatud järgmiselt:
mitte haigla infosüsteemi andmetele. Kui „(3) Tervishoiuteenuse
TIS-le pääseb määruse § 1 lg 3 alusel osutaja, kelle juures
ligi iga tervishoiuteenuse osutamisel käesoleva paragrahvi lõikes
osalev määruses nimetatud isik, kui ta 1 või 2 nimetatud isik
on registreeritud Terviseameti vastavas tervishoiuteenuse
registris ning määruse § 3 lõigete 1 ja osutamisel osaleb, peab
2 nimetatud ulatuses, siis tagama isikuandmete
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis töötlemise jälgitavuse
tuleb piirata ligipääsu vastavalt isiku teenuse osutaja
teadmistele ja pädevustele. infosüsteemis.“
Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja
osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele
isikuandmetele“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrusega „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja
osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“
kehtestatakse täpsemalt tervishoiuteenuse osutamisel osalejate kutsed ja erialad ning nende
osalemise kord, samuti sätestatakse kellele ja mis ulatuses tagatakse juurdepääs tervise
infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse
rakendamise seadusega 778 SE1, andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus).
Määruse eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu vastavalt
kutsele või erialale, tervishoiuteenuse osutamisel osalemise kord ja tervise infosüsteemile
juurdepääsu ulatus. Tegemist on kutsete ja erialadega, mis ei vasta tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende isikute panus on
tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise tulemuslikkus
ja kvaliteet. Määrus hakkab kohalduma tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele
mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel ja on registreeritud
Terviseameti vastavas registris TTKSis sätestatud tingimustel ja korras.
Määruse rakendamisega kaasnevad kulutused on marginaalsed, sest tegemist on suures osas
juba kehtiva õiguse ja praktikaga, kuid seni oli õigusruum killustunud erinevate õigusaktide vahel.
Seoses seaduse muudatuse 778 SE-ga tehakse TTKSis muudatused, mille tulemusena kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute
loetelu ja osalemise korra ning tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääsu
ulatuse. Viimane on võrreldes kehtiva õigusliku regulatsiooniga, uus. Selle vajalikkust on
põhjalikumalt kajastatud ka seaduse muudatuse 778 SE seletuskirjas.
Määrus jõustub üldises korras. Tööpraktikal viibija suhtes, kes on omandanud kvalifikatsiooni
väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi, rakendatakse määrust alates 1.
septembrist 2019. Määruse alusel §-s 3 nimetatud isikute juurdepääs tervise infosüsteemis
olevatele isikuandmetele rakendub alates 1. jaanuarist 2021.
1.2. Määrus ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
nõunik Ingrid Ots-Vaik (
[email protected], 626 9168) ja Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Nele Nisu (
[email protected], 626 9338).
Määrus on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-
17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus
2
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse TTKS § 43 lõike 5 ja § 593 lõike 22 alusel.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis.
2. Määrus sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb viiest paragrahvist.
Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute täpsem loetelu, nende
tervishoiuteenuse osutamisel osalemise kord ning tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus.
Tegemist on kutsete ja erialadega, mis ei vasta TTKS §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende
isikute panus on tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise
tulemuslikkus ja kvaliteet. Määrus hakkab kohalduma tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele
mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Vastavalt
võlaõigusseaduse § 768 lõikele 1 peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse
osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või
tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta,
samuti hoolitsema selle eest, et sama seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad
andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole
ette nähtud teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse § 770 lõikele 2 vastutab tervishoiuteenuse osutaja
ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade
eest.
Paragrahvis 1 esitatakse määruse üldsätted. Lõikega 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala,
milleks on tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu, sealjuures nende kutsed ja
erialad (vastavalt kehtivale seadusele TTKSs ning sotsiaaltöötaja puhul vastavalt Eesti
Haigekassa tervishoiuteenuste loetelule2), osalemise kord ning tervise infosüsteemis olevatele
isikuandmetele juurdepääsu ulatus. Lõikes 2 sätestatakse kohaldamisala, kuna määrusega
reguleeritakse just tervishoiuteenuse osutaja juures töötavate mittetervishoiutöötajate tegevus, kes
osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Lõikes 3 sätestatakse, et kõik tervishoiuteenuse
osutamisel osalejad peavad olema registreeritud Terviseameti vastavas registris sel ajal, kui nad
osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Kui spetsialist ei tööta näiteks perearsti juures ega ole
tegev haiglas, siis puudub ka teadmine, kas selline teenus on meditsiiniliselt näidustatud või mitte.
Nii on osa psühholooge perenõustajateks ega osale meditsiinilises töös. Teatud hulk logopeede
tegeleb kergemate kõne-, lugemis- ja kirjutamishäiretega jms probleemidega laste puhul koolis,
osa neist aga haiglas raskete meditsiiniliste juhtumitega. Samasugust vahet tehakse ka
tegevusterapeutide puhul. Kui tavapärase vanurite hooldusteenuse puhul ei ole ligipääs tervise
infosüsteemis olevatele isikuandmetele põhjendatud, siis taastusravimeeskonda kuuluva
tegevusterapeudi puhul on see vajalik. Ka see põhimõte lähtub kehtivast õigusruumist TTKSs ning
sarnane sõnastus jäi ka rakendamise seaduse eelnõusse – 778 SE.
Paragrahviga 2 kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu vastavalt
kutsele või erialale.
Lõikes 1 on esitatud kutse omandamise eesmärgil tervishoiuteenuse osutamisel osalevate arst-
residentide, üliõpilaste ja praktikantide loetelu ning see, kelle vastutusel nad tervishoiuteenuse
osutamisel osalevad. Olulises osas on nimekiri kehtiva õigusega võrreldes, kattuv. Võrreldes
varem kehtinud õigusega on loetelusse lisatud ka arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda
tööpraktikal viibija, kes on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriiki või Šveitsi ja kelle on Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunanud tööpraktikale Tartu
Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud
2
Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 116 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“, RT I,
18.12.2018, 14. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018014
3
isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus
registris.
Arst-residendi ja vastava õppekava järgi õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks,
kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst, kes ei ole omandanud eriala ega õpi
residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse
tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust
ning arsti pädevusest ja kogemusest.
Lõikes 2 on loetletud kutse- või erialase pädevusega spetsialistid ja tehnikud, kes osalevad
tervishoiuteenuse osutamisel. Tegemist on suuresti kehtiva praktikaga (vt nt haiglaliikide nõudeid3
või Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu4). Ka need isikud peavad olema tegevuslubade
registris registreeritud.
On oluline märkida, et seotus tervishoiuteenuse osutajaga on oluline, sest just sellisel juhul on
tervishoiuteenuse osutamisel osalemine ja andmetele juurdepääs eesmärgipärane ja põhjendatud.
Järgnevalt selgitatakse isikute osalemise eesmärki lähemalt.
Füsioterapeut on taastusravi spetsialist, kes aitab inimestel taastada või säilitada häirunud
liikumis- ja tegevusvõimet ning selle kaudu osalemist tavapärases elus. Spetsialiseerumisi
füsiaatria erialal on väga palju, haarates erineva diagnoosiga patsiente.
Tegevusterapeudid töötavad väga erineva diagnoosiga inimestega (traumajärgsed,
ortopeedilised, reumatoloogilised, neuroloogilised, onkoloogilised, psühhiaatrilised jne patsiendid;
lapsed, tööealised ja eakad). Nii nagu teiste erialade puhul, saadavad lisaks taastusarstidele ka
teised eriarstid ja perearstid patsiente tegevusteraapiasse. Tegevusterapeudid vastutavad oma
töö iga etapi eest iseseisvalt, lähtudes olemasolevast või kättesaadavast infost. Anamneesi
kogumiseks kuuluvad selle info hulka diagnoosid, mis mõjutavad erinevate haigusgruppide
patsientide terviseseisundit ja tegevusvõimet, k.a operatsioonid, samuti see, millist ravi on patsient
saanud jne. Trauma- ning teiste luu- ja liigeshaigete patsientidega töötamisel on terapeutilise
otsuse tegemiseks vajalik röntgenpiltide ja/või trauma koha ultraheli uuringu nägemine, samuti
asjasse puutuvate teiste uuringute (ENMG, MRT, KT) kirjelduse nägemine.
Kliinilisel psühholoogil on osalemisel väga tähtis roll, eelkõige patsiendi vaimse tervise
probleemide ennetamisel ja lahendamisel. Väga oluline roll on kliinilistel psühholoogidel täita
ravimeeskondades psühhiaatrias, eriti laste psühhiaatrias. Kliiniline psühholoog pakub eelkõige
erinevaid teraapiad.
Radioloogiatehnikule on oluline teave, kas patsiendil on meditsiinilisi metalle või implantaate
kehas, millisest materjalist need on ning millal paigaldatud. Sellest teabest oleneb, kas on võimalik
üldse teha radioloogilist uuringut või millise meetodiga tuleb uuring teha ning otsustada, kas
uuringu tulem on kvaliteetne. Sama kehtib ka elundkondade patoloogiate suhtes, kus
radioloogiatehnikul on oluline teada kaasuvaid haigusi, et tagada nii patsiendile kui endale ohutu
keskkond ning pakkuda radioloogiliselt parimat võimalikku tervishoiuteenust.
Kuna radioloogiatehnikud kasutavad tervishoiuteenuse osutamisel kiirgust, on kiirgusohutuse
aspektist oluline tutvuda varem tehtud ja tellitud uuringute andmetega. See aitab vältida olukordi,
kus patsient saab tarbetult kiirgust (nt üks raviarst tellib rindkere röntgenülesvõtte, teine raviarst
tellib samal ajal rindkere kompuutertomograafia uuringu).
Kliiniline logopeed on haiglas interdistsiplinaarse ravimeeskonna liige, kes töötab kõne-,
neelamis- ja häälehäirete ravi vajavate patsientidega sünnist kuni surmani.
3
Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“, RT I, 01.06.2016, 7.
4
Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. määrus nr 116 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“, RT I,
18.12.2018, 14.
4
Kõne- ja neelamishäirega patsiendid võivad viibida kõikides haigla osakondades, sest:
- põhihaiguste diagnoosid, mis neid häireid põhjustavad, on äärmiselt laiaulatuslikud;
- kõne- ja neelamishäired võivad ilmneda mitte ainult põhihaiguste puhul, vaid ka kõikvõimalike
teiste haiguste ravis kaasuvate tüsistustena, raviprotseduuride tulemusena, ravimite kõrvalmõjuna
jne.
Kliinilise logopeedi tegevus toimub kõikide erialade koostöös. Kliiniline logopeed töötab just selles
osakonnas, kus viibib patsient, kes tema abi vajab. Logopeediline tegevus kajastub alati nendes
haiguslugudes, kus kliiniline logopeed patsiendiga töötas.
Optometrist on spetsialist, kelle põhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja
korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahenditega. Optometrist tegutseb
iseseisva eksperdina, kes hindab erinevatel põhjustel tekkinud nägemisprobleeme, mille
tulemuslik lahendamine nõuab lisaks oftalmoloogiaalastele üldteadmistele ka valgus-, värvi- ja
vormitaju puudutavaid teadmisi. Kuna nägemisvõimet mõjutavad tihti erinevad haigused ja ravimid
ning üldine terviseseisund, kuulub optometristi poolt kogutava anamneesi hulka ülevaade pandud
diagnoosidest, tehtud operatsioonidest, mitmetest terviseseisundi näitajatest ning tarvitatavatest
ravimitest. Erinevate nägemist mõjutavate tegurite teadmine aitab oluliselt mõista inimese
nägemisdefitsiidi võimalikke põhjuseid. Sellest teabest lähtuvalt määrab optometrist nägemise
korrigeerimiseks vajalikud abivahendid, nõustab patsiente nägemisalase tervisekäitumise osas ja
suunab nad vajaduse korral oftalmoloogi või mõne teise erialaarsti vastuvõtule.
Sotsiaaltöötaja, kes töötab tervishoiuteenuse osutaja juures, on kõrgharidusega spetsialist, kes
omab teadmisi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast. Ta tunneb haigestumise sotsiaalseid tagajärgi
ning on sotsiaalsete suhete ja elu üle kontrolli saavutamise võimaluste asjatundja. See võimaldab
vaadelda patsiendi hetkekaebusi laiemas kontekstis, aidates vähendada võimalust uuesti
haiglasse sattuda. Sotsiaaltöötaja selgitab välja patsiendi terviseseisundist tingitud sotsiaalsed
probleemid ja kasutab probleemipõhist sekkumist. Sotsiaaltöötaja nõustab ja juhendab patsienti ja
tema lähedasi (pereliikmeid) terviseprobleemidega (k.a psüühikahäirega) toimetulekul ning pakub
psühhoemotsionaalset toetust. Sotsiaaltöötaja peamine ülesanne on võrgustiku kaasamine
(hinnates nii formaalse kui mitteformaalse võrgustiku olemasolu) patsiendi raviprotsessi, vajaduse
korral motiveerides ja nõustades võrgustikuliikmeid, et toetada patsiendi psühhosotsiaalset
toimetulekut. Näiteks osaleb sotsiaaltöötaja statsionaarselt ravilt ambulatoorsele ravile minnes
ravimeeskonna arutelul, kus hinnatakse patsiendi haigusega toimetuleku võimekust ning
koostatakse plaan patsiendi parema toimetuleku toetamiseks. Eelkõige on tervishoiuteenuse
osutamisel osaleva sotsiaaltöötaja ülesanne luua side patsiendi ja tema huvides olevate erinevate
toetavate teenuste, sealhulgas hoolekande- jm teenuste vahel väljaspool tervishoiusüsteemi, et
toetada patsiendi tervenemist. Kõikide vajalike tööprotsesside täitmiseks on vajalik lisaks
anamneesi kogumisele ka digitaalsete saatekirjade nägemine.
Määruses ei ole eraldi sätestatud isikut, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid
meditsiiniseadme kaardi alusel, ega proviisorit või farmatseuti, kuna nende tegevus lähtub
meditsiiniseadme seaduses ja ravimiseaduses sätestatust.
Kõik need nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel, kui nad on registreeritud
Terviseameti vastavas registris (osalejad kantakse peamiselt tegevuslubade registrisse, mis
annab ka sisulise seotuse teenuse osutajaga). Põhimõte on sarnane nt kehtivas õigusruumis arst-
üliõpilaste regulatsiooniga (kes saavad samuti oma kindla n-ö numbri, et tuvastada seotust
teenuse osutajaga, kelle juures nad praktikal viibivad). Eespool nimetatud isikud osalevad
tervishoiuteenuse osutamisega ühtseid eesmärke teenivate toetavate teenuste pakkumisel.
Euroopa Liidu mitmes riigis on märgata tervishoiu alal tegutsevate uut tüüpi töötajate ja ametite
sündi. See on märk kehtivate normide ja tegutsemiskultuuri muutumisest väga konservatiivseks
peetavas valdkonnas. Senine hierarhia hakkab muutuma, kui näiteks õed võtavad üha rohkem üle
arstide tööd (Suurbritannias on õe osaks juba umbes 20% arsti tööülesandeid). Samal ajal võtab
abistav tööjõud enda kanda kasvava osa seniseid õe tööülesandeid (Suurbritannias 12,5%).
5
Lõike 3 sisu on ülioluline teenuse osutaja enese vastutuse määramisel. Sellega sätestatakse, et
tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik
tervishoiuteenuse osutamisel osaleb, peab tagama isikuandmete töötlemise jälgitavuse teenuse
osutaja infosüsteemis. See on ka meede, mis võimaldab küsimuste korral teenuse osutaja juures
toimunud töötlemise protsesse hiljem selgitada. Sellist põhimõtet toetab ka andmekaitse
üldmääruse (nö GDPR) artikkel 25. Sellega sätestati konkreetsed põhimõtted: lõimitud ja vaikimisi
andmekaitse põhimõtted. Vastutav töötleja rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke
meetmeid, millega tagatakse, et vaikimisi töödeldakse ainult isikuandmeid, mis on vajalikud
töötlemise konkreetse eesmärgi saavutamiseks. See kehtib nii kogutud isikuandmete hulga, nende
töötlemise ulatuse, nende säilitamise aja ja nende kättesaadavuse suhtes. Nende meetmetega
tagatakse eelkõige see, et isikuandmeid ei tehta vaikimisi ilma asjaomase isiku sekkumiseta
määramata füüsiliste isikute ringile kättesaadavaks.
Nii on Euroopa Kohus juba inimõiguste konventsiooni alusel leidnud (eralelu puutumatus), et väga
delikaatseid isikuandmeid tuleb tahtmatute pilkude eest hoida. Nt heitis Euroopa Kohus Soomele
ette 2008. aastal (I v Findland), et miks ei tagatud haiglas tehnoloogiliste meetmetega isiku
terviseandmete kaitstust. Andmeid sai näha isik, kes otseselt ei pidanuks. Nimelt oli patsient HIVi
haige ning tema andmeid kasutati kolme isiku poolt, kelle juurdepääs andmetele ei olnud vajalik
ning patsient nõudis rikkujalt kahju hüvitamist. Kohus viitas, et selliste meetmete järgmine on
oluline just selleks, et taga usaldus ka tervishoiuteenuste vastu. Seega ei ole vastav kohustus
ilmaasjata oma kohta üldmääruses tänaseks leidnud. Sellel on selged seosed ka teiste õiguste ja
kohustustega, mis peaksid paremini aitama kaasa ka andmekaitse üldpõhimõtete järgimisele (vt
GDPR artikkel 5).
Paragrahviga 3 kehtestatakse nende tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu, kellel
on tervise infosüsteemis olevatele patsiendi terviseandmetele juurdepääsu õigus.
Lõike 1 nimetatud isikutele võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele
isikuandmetele piiranguteta. Tegemist on isikutega, kellest saavad tulevased tervishoiutöötajad.
Lõike 2 punktides 1-6 imetatud isikutele, so füsioterapeudile, tegevusterapeudile, kliinilisele
psühholoogile, optometristile, kliinilisele logopeedile, sotsiaaltöötajale ja radioloogiatehnikule
võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi terviseandmetele
piirangutega. Nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalejatel puudub juurdepääs
tervisetõendile, surmateatisele, surma põhjuse teatisele ja perinataalsurma põhjuse teatisele.
Tegemist on dokumentidega, mida eespool loetletud tervishoiuteenuse osutamisel osalejad oma
igapäevases töös ei vaja.
Füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise psühholoogi, optometristi, kliinilise logopeedi,
sotsiaaltöötaja ja radioloogiatehniku tegevuse eesmärk on pakkuda patsiendile tõenduspõhist ning
tema vajadusi ja seisundit arvesse võtvat teenust. Erinevalt töövõime hindamisest ja puude
raskusastme tuvastamisest ei ole eespool loetletud spetsialistide puhul võimalik piiritleda vajalike
tervise infosüsteemi andmete loetelu ega päringute perioode.
- Näiteks on kliinilisel logopeedil tervise infosüsteemis olevatele andmetele juurdepääs laste
puhul vajalik, et fikseerida kõrvalekaldeid ealisest arengust ja jälgida nende dünaamikat
sünnimomendist alates. Algklassidesse jõudmisel avalduvad osalus- ja soorituspiirangute
ning ravivajaduste uued aspektid lapse sotsiaalsele kohastumisele seatud uute nõuete
tõttu. Sel juhul tuleb vaadata ja hinnata lapse kognitiivset arengut, keele ja kõne arengut
ning psühhosotsiaalsete, samuti eneseteeninduslike oskuste (sh iseseisev söömine)
arengut. Selleks arenguetapiks on tavaliselt möödunud seitse või enam aastat.
Logopeediline käsitlus sõltub varasemast anamneesist, haigusloo kulust ja võimalikest
kaasuvatest haigustest. Samuti võib olla vajalik tutvuda lapse epikriisidega. Seega peab
kliiniline logopeed teadma kogu eelnevat selleks, et diagnoosida patsiendi kõne-, hääle-
või neelamisfunktsiooni või kavandada teraapiat või neelamisuuringuid.
- Näiteks optometristi puhul on onkoloogilise patsiendiga tegelemisel oluline teada tema
üldhaigusi, samuti tarvitatavaid ravimeid. Mitmed vähiravimid võivad kiirendada näiteks
6
silmakae arengut, silmasiserõhu tõusu jne. Ka võivad patsiendi poolt võetavad ravimid
mängida olulist rolli isiku ravis, nii näiteks on rahustitel oluline roll nägemisteravuse
seisukohalt. Trauma korral võib olla põrutada saanud ka aju. Sellisel juhul on oluline püüda
luua võimalikult selget pilti juhtunust ja selle põhjustest. Ortopeedid ja reumatoloogid
kirjutavad patsientidele välja ka hormoonpreparaate, nende kasutamisel võib silmasisene
rõhk tõusta. Seda on vaja teada, et põhjendada tekkinud seisundit ning pidada silmas, et
ravi lõppemisel võivad kaebused taanduda. Neuroloogia patsiendil on väga lai spekter
võimalikke ravimeid ja nende koostoimed, mida teadmata on kvaliteetne teenuse
osutamine mõeldamatu. Anamneesi teadmata on võimatu oletada, mis on põhjus ja
tagajärg. Näiteks patsiendi puhul, kellel kahtlustatakse nägemisnärvi haigusseisundeid,
mängivad rolli nii vereproov kui kompuutripildid, samuti ravimite tarvitamine ja üldine
meditsiiniline ajalugu. Teine patsient, kellel on olnud insult, on tõenäoliselt kaotanud suure
osa oma vaateväljast, kuid diagnoosi teadmata võime kahtlustada muud haigust.
- Kliinilise psühholoogi töö on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete,
vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele.
Füsioterapeut tegeleb liigutusliku funktsiooni hindamise ja taastamisega, kasutades selleks
erinevaid füüsikalisi võimalusi. Füsioterapeutidel on oluline roll ka meeskonna liikmetena
esmatasandi tervishoius. Mõlemal juhul on tegemist ravimeeskonna liikmega ja olles
seotud ka vastava tegevusloa omajaga, on edukaks teenuse tagamiseks tervise
infosüsteemis olevate meditsiinidokumentidega tutvumine põhjendatud.
- TTKS § 20 lõige 2 sätestab küll eriarstide loetelu (sh radioloogia), kuid rakendusliku
hariduse baasil töötavaid tehnikuid see ei hõlma. Radioloogiatehnikuid koolitatakse Eestis
juba üle kümne aasta. Nad omandavad rakendusliku kõrghariduse ning saavad põhjaliku
üldmeditsiinilise ja radioloogiaalase ettevalmistuse. Radioloogiatehnik on vastava
ettevalmistusega isik, kes tagab ohutu ülesvõtte tegemise. Ülesvõte edastatakse koos
viidaga pildipanka. Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja
meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded sätestab kiirgusseaduse § 42 lõike 4 alusel
tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määrus nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride
kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning
diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded”. Selle § 7 alusel teeb
meditsiinikiirituse protseduuri radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse
hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava
protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või
erialase väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja. Igal juhul peab see isik olema omandanud
vastavad teadmised kindla protseduuri tegemiseks ning seda toetab ka muu õigusruum.
Seega viiakse õigusruum selgelt kooskõlla kiirgusseaduses sätestatuga. Vastutus
radioloogiatehniku tegevuse eest on sisuliselt delegeeritud konkreetset protseduuri
koordineerivale radioloogile. Raviasutustes on radioloogiaõdede ja radioloogiatehnikute
tegevuse koordineerimis- ja otsustamisõigusi pidevalt laiendatud.
Lõikes 3 sätestatakse kohustus, et tervise infosüsteemis olevate isikuandmete, sealhulgas eriliiki
isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida tervishoiuteenuse osutaja
infosüsteemis. Selle vajadus ning eesmärk on sarnane eelnevalt viidatud põhimõtete – lõimitud ja
vaikimisi - rakendamiseks (vt selgitusi § 2 lõike 3 juures).
Paragrahviga 4 reguleeritakse rakendussätted. Määruse § 2 lõike 1 punkti 7 rakendatakse alates
1. septembrist 2019. a, sest siis jõustub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise
seadus, millega võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemile arsti, hambaarsti, õe ja
ämmaemanda tööpraktikal viibijale, kes on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi ja kui Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool on suunanud
ta tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi.
Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiuteenuse
osutamise tegevuslubade riiklikus registris sarnaselt teiste tervishoiuteenuse osutamisel
osalejatega.
7
Tervishoiuteenuse osutamisel osalejate juurdepääs tervise infosüsteemile rakendub 1. jaanuaril
2021. Viimase puhul on arvestatud arendusteks vajaminevat aega.
3. Määrus vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusega reguleeritav teema ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise
suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste
töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
4.1. Tervishoiuteenuse osutamisel osalemine
Tervishoiuteenuse osutamisel osalemise regulatsiooni näol on tegemist juba kehtiva regulatsiooni
taseme muutusega. Muudatuse tulemusena on detailsem tervishoiuteenuse osutamisel osalevate
isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Uus
regulatsioon puudutab nende isikute kutseid, kes samuti osalevad tervishoiuteenuse osutamisel.
Tegemist on kutsete ja erialadega, mis ei vasta TTKS §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende
isikute panus on tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise
tulemuslikkus ja kvaliteet. Määrus hakkab kohalduma tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele
mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Vastavalt
võlaõigusseaduse § 768 lõikele 1 peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse
osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või
tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta,
samuti hoolitsema selle eest, et sama seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad
andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole
ette nähtud teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse § 770 lõikele 2 vastutab tervishoiuteenuse osutaja
ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade
eest.
Tervishoiuteenuse osutamisel osalejate puhul kohalduvad isikuandmete kaitsele samaväärsed
reeglid ja kohustused nagu tervishoiutöötajatele. Lisaks annab TTKS patsiendile õiguse sulgeda
oma terviseandmeid tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleja eest.
Sellega on viidud miinimumini patsiendi õiguste riive isikuandmete töötlemisel tervishoiuteenuse
osutamisel osalejate poolt.
Vastutav töötleja (tervishoiuteenuse osutaja) dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud
rikkumised (vastavalt andmekaitse üldmäärusele):
1) millised on rikkumise asjaolud;
2) milline on rikkumiste mõju füüsilistele isikutele;
3) milliseid parandusmeetmeid (nt tehnilised, korralduslikud) rakendab vastutav töötleja
kahjustatud isikuandmete suhtes.
4.2. Osalejate juurdepääs tervise infosüsteemile
Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse
osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste
tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite
pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiuvaldkonna juhtimiseks. Lisaks
tervishoiutöötajatele osalevad tervishoiuteenuse osutamisel ka muud osalejad. Tegemist on
kutsete ja erialadega, mis ei vasta TTKS §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende isikute panus
on tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise
8
tulemuslikkus ja kvaliteet. Määrus kohaldub tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele
mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Seega on see tugevalt
seotud tervise edendamisega just tervishoiuteenuse osutajate juures ja nende tegevusega seotult.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 768 lõikele 1 peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse
osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või
tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta,
samuti hoolitsema selle eest, et sama seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad
andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole
ette nähtud teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse § 770 lõikele 2 vastutab tervishoiuteenuse osutaja
ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade
eest.
Tervishoiuteenuse osutamisel osalejate puhul kohalduvad isikuandmete kaitsele samaväärsed
reeglid ja kohustused nagu tervishoiutöötajatele. Lisaks annab TTKS patsiendile õiguse sulgeda
oma terviseandmeid tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleja eest.
Sellega on viidud miinimumini patsiendi õiguste riive isikuandmete töötlemisel tervishoiuteenuse
osutamisel osalejate poolt.
Vastutav töötleja dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised (vastavalt andmekaitse
üldmäärusele):
1) millised on rikkumise asjaolud;
2) milline on rikkumiste mõju füüsilistele isikutele;
3) milliseid parandusmeetmeid (nt tehnilised, korralduslikud) rakendab vastutav töötleja
kahjustatud isikuandmete suhtes.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse kehtima hakkamisega kaasneb 20 000 eurot piirangute rakendamiseks tervise
infosüsteemis, milleks taotletakse täiendavad lisavahendeid riigieelarvest. Muus osas on tegemist
juba kehtiva õiguse rakendamisega, mis on suures osas seotud regulatsiooni taseme muutusega
ja õigusruumi siduvaks muutmisega – nii tagatakse parem õigusselgus nii andmesubjektile kui ka
teistele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 2 lõike 1 punkti 7 rakendatakse alates 1. septembrist
2019. a. Määruse §-i 3 ehk juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele tagatakse
osalejatele alates 1. jaanuarist 2021.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele
ministeeriumidele ning saadeti arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Terviseametile, Eesti Haigekassale, Eesti Optometristide
Seltsile, MTÜ Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsile, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingule ja Eesti
Haiglate Liidule. Määruse kooskõlastasid märkusteta Justiitsministeerium ja Siseministeerium.
Arvamust avaldasid Eesti Haigekassa, Eesti Optometristide Selts ja MTÜ Eesti Kliiniliste
Logopeedide Selts, kellel täiendavaid ettepanekuid ei olnud. Arvamust avaldasid Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus ja Eesti Haiglate Liit, mille kohta on koostatud kooskõlastustabel ja see on
esitatud käesoleva seletuskirja lisas.
MINISTRI MÄÄRUS
15.03.2019 nr 27
Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute
loetelu ja osalemise kord ning nende
juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis
olevatele isikuandmetele
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 43 lõike 5 ja § 593 lõike 22
alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute
loetelu ja osalemise kord ning tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääsu
ulatus.
(2) Käesolevat määrust kohaldatakse tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele isikutele,
kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel.
(3) Käesoleva määruse §-s 2 nimetatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel, kui ta on
registreeritud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris.
§ 2. Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud vastavalt kutsele või erialale
(1) Kutse omandamise eesmärgil võivad tervishoiuteenuse osutamisel osaleda järgmised
isikud:
1) arst-resident eriarstiabi, üldarstiabi ja kiirabi osutamisel töötava eriarsti juhendamisel ja
vastutusel, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus juhendatava läbitavale praktilisele
koolitusele vastaval erialal;
2) hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud
ained, hambaarsti juhendamisel ja vastutusel;
3) arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained, arsti
juhendamisel ja vastutusel;
4) ämmaemandaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud
ained, ämmaemanda või õe juhendamisel ja vastutusel;
2
5) õeõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, õe või
ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel;
6) arsti- või hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad III kursuse
kohustuslikud ained, õe juhendamisel ja vastutusel;
7) arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda tööpraktikal viibija, kes on omandanud kvalifikatsiooni
väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi, arsti, hambaarsti, õe või
ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel;
8) füsioteraapiaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud
ained, füsioterapeudi juhendamisel ja vastutusel;
9) tegevusteraapiaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad III kursuse kohustuslikud
ained, tegevusterapeudi juhendamisel ja vastutusel;
10) kliinilise psühholoogia praktikant kliinilise psühholoogi juhendamisel ja vastutusel;
11) logopeediaõppe üliõpilane, kes on läbinud magistriõppe I kursuse kohustuslikud ained,
kliinilise logopeedi juhendamisel ja vastutusel;
12) kliinilise logopeedia praktikant, kellel on magistrikraad logopeedias, kliinilise logopeedi
juhendamisel ja vastutusel;
13) radioloogiatehniku eriala üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad I kursuse
kohustuslikud ained, radioloogiatehniku juhendamisel ja vastutusel.
(2) Vastavalt kutse- või erialasele pädevusele võivad spetsialisti või tehnikuna
tervishoiuteenuse osutamisel osaleda järgmised isikud:
1) füsioterapeut;
2) tegevusterapeut;
3) kliiniline psühholoog;
4) radioloogiatehnik;
5) kliiniline logopeed;
6) optometrist;
7) sotsiaaltöötaja.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik
tervishoiuteenuse osutamisel osaleb, peab tagama isikuandmete töötlemise jälgitavuse
teenuse osutaja infosüsteemis.
§ 3. Juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele
(1) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel
osalejale võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele,
sealhulgas eriliiki isikuandmetele.
(2) Käesoleva määruse § 2 lõike 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalejale
võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele,
sealhulgas eriliiki isikuandmetele, välja arvatud järgmiste tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmetele:
1) tervisetõend;
2) surmateatis;
3) surma põhjuse teatis;
4) perinataalsurma põhjuse teatis.
(3) Tervise infosüsteemis olevate isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise
korral tuleb töötlemise põhjus ja eesmärk dokumenteerida tervishoiuteenuse osutaja
infosüsteemis, võimaldades hinnata andmetöötlemise eesmärgipärasust.
§ 4. Määruse rakendamine
(1) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punkti 7 rakendatakse alates 1. septembrist 2019. a.
3
(2) Käesoleva määruse § 3 rakendatakse alates 1. jaanuarist 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler