Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 12.03.2019 16:35
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Teenusekohtade kohandamine
Manused: Teenusekohtade kohandamine, Väike-Maarja Hooldekodu.bdoc
Tere
Edastan Teile dementsusega inimeste teenusekohtade kohandamise taotlusvooru Väike-
Maarja hooldekodu taotluse paranduse.
Lugupidamisega
Signe Sabas
arendusnõunik
Väike-Maarja Vallavalitsus
329 5766
TAOTLUSVORM
Toetuse taotleja
1. Nimi Väike-Maarja Vallavalitsus
2. Registrikood 75011694
3. Juriidiline aadress Pikk 7 Väike-Maarja 46202
4. Kohandatava hoolekandeasutuse Väike-Maarja Hooldekodu
tegutsemiskoht (juhul, kui erineb juriidilisest
aadressist)
5. Postiaadress Pikk 7, Väike-Maarja , 46202 Lääne-Virumaa
6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja EE151010502009482007
pank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Vallavanem Indrek Kesküla
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Signe Sabas
9. Telefon 329 5766
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02.2019 – 01.09.2019
12. Projekti üldmaksumus 22 448,40
13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa 19 081,14
14. Omafinantseeringu summa 3 367,26
Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid:
• Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa,
omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht,
summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus.
• Projekti kirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
• Garantiikiri omaosaluse katmise kohta
Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui
taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse
kohustuse võtab üle KOV).
• Kinnituskiri
1
Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse
tegemiseks.
Käesolevaga kinnitan taotlejana, et:
1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel
ning tal puuduvad maksuvõlad;
3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks;
4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni
infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks,
salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel
ja rakendamisel.
Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev
taotlejaga digitaalselt)
Vallavanem Indrek Kesküla
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse
andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel.
2
2
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
KULUD
Kulu nimetus Hulk Summa
VÄIKE-MAARJA komplekt 22 448,4
HOOLDEKODU RAVI TN1
DEMENTSUS-
UKSEVALVESÜSTEEM
KOOS VÄLISVÄRAVATE
DEMENTSUS-VALVEGA
TULUD
Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa
kaupa)
Sotsiaalministeerium 19 081,14
Omafinantseering 3 367,26
KULUD KOKKU 22 448,4
TULUD KOKKU -
1
PROJEKTI KIRJELDUS
1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE
1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust:
Väike-Maarja Hooldekodu asub Väike-Maarja alevikus. Hooldekoduga samas
hoones tegutseb veel Väike-Maarja kiirabi, apteek ja päevakeskus. Hooldekodu asub
tiheda liiklusega piirkonnas, läheduses asuvad Väike-Maarja bussijaam, Väike-
Maarja lasteaed, staadion, Konsumi kauplus ja Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva
maantee.
Väike-Maarja Hooldekodu renoveeriti 2018. aastal, renoveerimise tulemusena
suurenes hooldekodu üldpind ja kasvas voodikohtade arv. Hooldekodu on
kahekorruseline ning hoonel on 6 väljapääsu, hooldekodu õueala on ümbritsetud
aiaga, kus väljapääs tagatud 4 väravast. Hooldekodu klientidest ligikaudu 36% on
dementsuse sündroomiga eakad. Selleks, et tagada eakatele klientidele parem
elukvaliteet, ohutus ja pidev järelevalve on vajalik soetada dementsetele inimestele
dementsusvalvesüsteem.
Hooldekodul soetab projekti tulemusena dementsusvalvesüsteemi, mis koosneb 19
dementsuse häirenupust (5 häirenuppu on hooldekodul olemas) ja 10 dementsuse
appikutsenupust, 4 häireteksti infotabloost (2 alumisele ja 2 ülemisele korrusele)
ning 3 dementsuse uksevalvesüsteemist ja 4 väravavalvesüsteemist.
Dementsusvalvesüsteem kindlustab vanurite ja vigastatute igapäevase normaalse
elurütmi ja on turvaline abimees võimalikes kriisiolukordades. Süsteem kindlustab
loomuliku jälgimisvajaduse inimeste suhtes, keda võivad aegajalt tabada
mälukaotushood, kus inimene võib tahtmatult „rändama“ minna.
Juhtmeta kutsenupp Erik on appikutsenupp, mis kindlustab signaali edastuse
patsiendi voodikohalt või kogu hoone territooriumilt õnnetusse sattumise korral.
Erikul asetsevad kaks nuppu, milledest suuremat nuppu kasutatakse häiresignaali
edastamiseks aga eriliselt väiksemast nupust saab õde või hooldaja kviteerida häire.
Kutsenupud on veekindlad ja nende akud on lihtsalt vahetatavad. Elvis häirenupp
annab dementsus häire, sellisel juhul saab hoolduspersonal kohe teada, et millise
patsiendi häire ja kustkohast tuleb. Sellistes võimalikes olukordades välditakse
ohtlikke situatsioone, kus patsiendi kadumine võib tuua ebameeldivaid ja ohtlikke
olukordi. Süsteem võimaldab patsiendi asukoha määramist, samuti annab see märku
mäluhäirega inimese katsest lahkuda territooriumilt. Nuppe on võimalik kliendile
kinnitada klambriga riiete külge, kummiga käele ja paelaga kaela. Hoolekandeasutuse
dementsus valvesüsteem on vajalik eelkõige seetõttu, et tagada klientide turvaline
keskkond ja teenuste parema kättesaadavuse.
Hinnapakkumine on tellitud AS Ennak Sel’lt, eelnimetatud ettevõtte paigaldas Väike-
Maarja hooldekodu varasemalt ustele valvenupusüsteemi. Ettevõte ühendab
omavahel olemasoleva ja uue dementsusvalvesüsteemiga.
1.2. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1
tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel):
67
1.3. Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise
hetkel:
24
1
1.4. Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 20 lõikele 4
vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat
täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel):
Hooldekodus on kokku 12 hooldustöötajat, kelles 6 on kutsega ning 5 läbivad hetkel
kvalifikatsiooninõuetele vastavat koolitust (lõppeb 28.03.19) ja 1 töötaja on varem
läbinud täiendkoolitusi.
1.5. Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti
raames teha?
Projekti raames soetab hooldekodu endale kokku 19 häirenupp, 10 appikutsenuppu, 4
infotablood, 7 uksevalveseadet. Projekti lõppeesmärk on 24 dementsusega kliendi
teenuste kohandamine.
1.6. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega
inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest
tulenevate nõuetega?
Kasutusele võetav süsteem võimaldab eelkõige säilitada elukvaliteeti, sealjuures
turvalist keskkonda ja väärikat vananemist.
Häirenupp tagab privaatsust ja liikumisvabadust- kliendid saavad liikuda õuealal ja
ka hoones sees, ilma pideava järelevalveta. Kui klient tahab minna õue jalutama saab
ta seda teha koheselt, ilma hooldustöötaja pideva jälgimiseta. Abikutsenupp
liikumisraskustega klientidele loovab turvalise keskkonna ja parandab teenuse
kättesaadavust ja kvaliteeti- nupp võimaldab kliendile õnnetusse sattumise korral
koheselt abi osutada.
2. PROJEKTI EESMÄRGID
2.1. Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni
soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad.
Dementsusvalvesüsteemi eesmärk on dementsete inimeste elukeskkonna parendamine ja
turvalise elukeskkonna loomine, sealjuures elukvaliteedi säilitamine.
2018. aastal läks uitama hooldekodu territooriumilt hooldaja teadmata 14 inimest.
Häirenuppude soetamise tulemusena ei liigu hoolealused hooldekodu territooriumilt välja.
Appikutsenupp võimaldab peale häirele edastamist koheselt hooldustöötajal reageerida (nt
kukkumise korral või kui klient vajab abi püsti tõusmisel, hügieenitoimingute teostamisel),
seega saab hooldustöötaja peale kohanduse tegemist ajaliselt kiiremini kliendile abi
osutada.
2.2. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega
inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse
erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju
õueala kohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel
jms) ning tervikuna.
Dementsusvalvesüsteem tagab klientidele turvalisema ja väärika keskkonna, normaalse
elurütmi. Kohandatav valvesüsteem on töövahendiks abistavale personalile, kelle
ülesandeks on ööpäevaringne patsientide hooldamine, jälgimine ja abistamine
kriisiolukordades. Võrreldes praegu pakutava teenusega paraneb teenuste kvaliteet ja
kättesaadavus (ohu ja õnnetuse korral saab hoolduspersonal koheselt kliendile vajalikku abi
2
osutada), liikumisvabadus (kliendid saavad õuealal vabalt ringi liikuda) ja turvalisus
(mäluhäiretega kliendid ei lähe enam hooldustöötaja teadmata „uitama“).
3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED
3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust
dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast
teenusekoha kohandamist.
Enne projekti elluviimist ei ole turvaline dementseid kliente õuealale üksi jalutama jätta,
sest on oht, et nad lähevad Väike-Maarja alevisse „uitama“ ja võivad ära eksida. Lisaks
enne kohandamise tegemist ei ole võimalik liikumisvaevusega inimestel õnnetuse korral
kohest abi kutsuda, nt kui soovivad abi püsti tõusmisel või hügieenitoimingute teostamisel.
Projekti tagajärjel paraneb hoolekandeasutuse igapäevane turvalisus, võimekus ja kvaliteet.
Hooldekodule soetatavad nupud võimaldavad peale häire edastamist „uitama“ läinud klient
tagasi hoolekandeasutusse suunata ja õnnetuse korral patisendile koheselt abi osutada.
3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda
teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha
kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt).
Hooldekodu 67 hoolealusest 24 on dementsed inimesed, keda projekt otseselt mõjutab.
Kaudselt kasusaajate arv on ligikaudu 250, kõik hooldekodu 67 hoolealust, 12 hooldajat, 1
tegevusjuhendaja, 1 hooldekodu juhataja ja 1 meditsiiniõde, lisaks ka hoolealuste
lähedased, kes lähedaste liikumise ja kadumise pärast muret tundma ei pea.
3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse
tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus
teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks,
et kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt.
Pärast täiendavate vahendite kasutuselevõttu saavad hoolealused vabalt ringi liikuda
hooldekodu territooriumil, juhul kui klient satub õnnetusse või lahkub hooldekodu
territooriumilt, annab süsteem häire, mida on võimalik kontrollid läbi arvutiprogrammi.
Peale teenuskohtade kohandamist teeb dementsusvalvesüsteemi paigaldav ettevõte
hoolekandeasutuse personalile koolituse, kus tutvustab uut dementsusvalvesüsteemi,
misjärel on hooldustöötajad võimelised uut kasutusele võetavat valvesüsteemi iseseisvalt
kasutama.
4. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES
Veebruar 2019 - hinnapakkumise küsimine
Juuli 2019 - süsteemi paigaldamine hoolekandeasutusse
3