dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 12. märts 2019
Viit
3-2/778
Registreeritud
12. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Väike-Maarja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-2 Sihtotstarbeliste eraldiste taotlused
Toimik
3-2/2019
Vastutaja
Rene Randver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. aprill 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf111 KB
  • 📎Parandatud Teenusekohtade kohandamine, Väike-Maarja Hooldekodu.bdoc412 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.03.2019 16:35 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Teenusekohtade kohandamine Manused: Teenusekohtade kohandamine, Väike-Maarja Hooldekodu.bdoc Tere Edastan Teile dementsusega inimeste teenusekohtade kohandamise taotlusvooru Väike- Maarja hooldekodu taotluse paranduse. Lugupidamisega Signe Sabas arendusnõunik Väike-Maarja Vallavalitsus 329 5766 TAOTLUSVORM Toetuse taotleja 1. Nimi Väike-Maarja Vallavalitsus 2. Registrikood 75011694 3. Juriidiline aadress Pikk 7 Väike-Maarja 46202 4. Kohandatava hoolekandeasutuse Väike-Maarja Hooldekodu tegutsemiskoht (juhul, kui erineb juriidilisest aadressist) 5. Postiaadress Pikk 7, Väike-Maarja , 46202 Lääne-Virumaa 6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja EE151010502009482007 pank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Vallavanem Indrek Kesküla *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Signe Sabas 9. Telefon 329 5766 10. E-posti aadress [email protected] 11. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02.2019 – 01.09.2019 12. Projekti üldmaksumus 22 448,40 13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa 19 081,14 14. Omafinantseeringu summa 3 367,26 Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid: • Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa, omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht, summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus. • Projekti kirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. • Garantiikiri omaosaluse katmise kohta Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse kohustuse võtab üle KOV). • Kinnituskiri 1 Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse tegemiseks. Käesolevaga kinnitan taotlejana, et: 1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel ning tal puuduvad maksuvõlad; 3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks; 4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel ja rakendamisel. Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev taotlejaga digitaalselt) Vallavanem Indrek Kesküla NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel. 2 2 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE KULUD Kulu nimetus Hulk Summa VÄIKE-MAARJA komplekt 22 448,4 HOOLDEKODU RAVI TN1 DEMENTSUS- UKSEVALVESÜSTEEM KOOS VÄLISVÄRAVATE DEMENTSUS-VALVEGA TULUD Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa kaupa) Sotsiaalministeerium 19 081,14 Omafinantseering 3 367,26 KULUD KOKKU 22 448,4 TULUD KOKKU - 1 PROJEKTI KIRJELDUS 1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE 1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust: Väike-Maarja Hooldekodu asub Väike-Maarja alevikus. Hooldekoduga samas hoones tegutseb veel Väike-Maarja kiirabi, apteek ja päevakeskus. Hooldekodu asub tiheda liiklusega piirkonnas, läheduses asuvad Väike-Maarja bussijaam, Väike- Maarja lasteaed, staadion, Konsumi kauplus ja Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maantee. Väike-Maarja Hooldekodu renoveeriti 2018. aastal, renoveerimise tulemusena suurenes hooldekodu üldpind ja kasvas voodikohtade arv. Hooldekodu on kahekorruseline ning hoonel on 6 väljapääsu, hooldekodu õueala on ümbritsetud aiaga, kus väljapääs tagatud 4 väravast. Hooldekodu klientidest ligikaudu 36% on dementsuse sündroomiga eakad. Selleks, et tagada eakatele klientidele parem elukvaliteet, ohutus ja pidev järelevalve on vajalik soetada dementsetele inimestele dementsusvalvesüsteem. Hooldekodul soetab projekti tulemusena dementsusvalvesüsteemi, mis koosneb 19 dementsuse häirenupust (5 häirenuppu on hooldekodul olemas) ja 10 dementsuse appikutsenupust, 4 häireteksti infotabloost (2 alumisele ja 2 ülemisele korrusele) ning 3 dementsuse uksevalvesüsteemist ja 4 väravavalvesüsteemist. Dementsusvalvesüsteem kindlustab vanurite ja vigastatute igapäevase normaalse elurütmi ja on turvaline abimees võimalikes kriisiolukordades. Süsteem kindlustab loomuliku jälgimisvajaduse inimeste suhtes, keda võivad aegajalt tabada mälukaotushood, kus inimene võib tahtmatult „rändama“ minna. Juhtmeta kutsenupp Erik on appikutsenupp, mis kindlustab signaali edastuse patsiendi voodikohalt või kogu hoone territooriumilt õnnetusse sattumise korral. Erikul asetsevad kaks nuppu, milledest suuremat nuppu kasutatakse häiresignaali edastamiseks aga eriliselt väiksemast nupust saab õde või hooldaja kviteerida häire. Kutsenupud on veekindlad ja nende akud on lihtsalt vahetatavad. Elvis häirenupp annab dementsus häire, sellisel juhul saab hoolduspersonal kohe teada, et millise patsiendi häire ja kustkohast tuleb. Sellistes võimalikes olukordades välditakse ohtlikke situatsioone, kus patsiendi kadumine võib tuua ebameeldivaid ja ohtlikke olukordi. Süsteem võimaldab patsiendi asukoha määramist, samuti annab see märku mäluhäirega inimese katsest lahkuda territooriumilt. Nuppe on võimalik kliendile kinnitada klambriga riiete külge, kummiga käele ja paelaga kaela. Hoolekandeasutuse dementsus valvesüsteem on vajalik eelkõige seetõttu, et tagada klientide turvaline keskkond ja teenuste parema kättesaadavuse. Hinnapakkumine on tellitud AS Ennak Sel’lt, eelnimetatud ettevõtte paigaldas Väike- Maarja hooldekodu varasemalt ustele valvenupusüsteemi. Ettevõte ühendab omavahel olemasoleva ja uue dementsusvalvesüsteemiga. 1.2. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1 tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel): 67 1.3. Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise hetkel: 24 1 1.4. Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 20 lõikele 4 vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel): Hooldekodus on kokku 12 hooldustöötajat, kelles 6 on kutsega ning 5 läbivad hetkel kvalifikatsiooninõuetele vastavat koolitust (lõppeb 28.03.19) ja 1 töötaja on varem läbinud täiendkoolitusi. 1.5. Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti raames teha? Projekti raames soetab hooldekodu endale kokku 19 häirenupp, 10 appikutsenuppu, 4 infotablood, 7 uksevalveseadet. Projekti lõppeesmärk on 24 dementsusega kliendi teenuste kohandamine. 1.6. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest tulenevate nõuetega? Kasutusele võetav süsteem võimaldab eelkõige säilitada elukvaliteeti, sealjuures turvalist keskkonda ja väärikat vananemist. Häirenupp tagab privaatsust ja liikumisvabadust- kliendid saavad liikuda õuealal ja ka hoones sees, ilma pideava järelevalveta. Kui klient tahab minna õue jalutama saab ta seda teha koheselt, ilma hooldustöötaja pideva jälgimiseta. Abikutsenupp liikumisraskustega klientidele loovab turvalise keskkonna ja parandab teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti- nupp võimaldab kliendile õnnetusse sattumise korral koheselt abi osutada. 2. PROJEKTI EESMÄRGID 2.1. Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad. Dementsusvalvesüsteemi eesmärk on dementsete inimeste elukeskkonna parendamine ja turvalise elukeskkonna loomine, sealjuures elukvaliteedi säilitamine. 2018. aastal läks uitama hooldekodu territooriumilt hooldaja teadmata 14 inimest. Häirenuppude soetamise tulemusena ei liigu hoolealused hooldekodu territooriumilt välja. Appikutsenupp võimaldab peale häirele edastamist koheselt hooldustöötajal reageerida (nt kukkumise korral või kui klient vajab abi püsti tõusmisel, hügieenitoimingute teostamisel), seega saab hooldustöötaja peale kohanduse tegemist ajaliselt kiiremini kliendile abi osutada. 2.2. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju õueala kohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel jms) ning tervikuna. Dementsusvalvesüsteem tagab klientidele turvalisema ja väärika keskkonna, normaalse elurütmi. Kohandatav valvesüsteem on töövahendiks abistavale personalile, kelle ülesandeks on ööpäevaringne patsientide hooldamine, jälgimine ja abistamine kriisiolukordades. Võrreldes praegu pakutava teenusega paraneb teenuste kvaliteet ja kättesaadavus (ohu ja õnnetuse korral saab hoolduspersonal koheselt kliendile vajalikku abi 2 osutada), liikumisvabadus (kliendid saavad õuealal vabalt ringi liikuda) ja turvalisus (mäluhäiretega kliendid ei lähe enam hooldustöötaja teadmata „uitama“). 3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED 3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast teenusekoha kohandamist. Enne projekti elluviimist ei ole turvaline dementseid kliente õuealale üksi jalutama jätta, sest on oht, et nad lähevad Väike-Maarja alevisse „uitama“ ja võivad ära eksida. Lisaks enne kohandamise tegemist ei ole võimalik liikumisvaevusega inimestel õnnetuse korral kohest abi kutsuda, nt kui soovivad abi püsti tõusmisel või hügieenitoimingute teostamisel. Projekti tagajärjel paraneb hoolekandeasutuse igapäevane turvalisus, võimekus ja kvaliteet. Hooldekodule soetatavad nupud võimaldavad peale häire edastamist „uitama“ läinud klient tagasi hoolekandeasutusse suunata ja õnnetuse korral patisendile koheselt abi osutada. 3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt). Hooldekodu 67 hoolealusest 24 on dementsed inimesed, keda projekt otseselt mõjutab. Kaudselt kasusaajate arv on ligikaudu 250, kõik hooldekodu 67 hoolealust, 12 hooldajat, 1 tegevusjuhendaja, 1 hooldekodu juhataja ja 1 meditsiiniõde, lisaks ka hoolealuste lähedased, kes lähedaste liikumise ja kadumise pärast muret tundma ei pea. 3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks, et kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt. Pärast täiendavate vahendite kasutuselevõttu saavad hoolealused vabalt ringi liikuda hooldekodu territooriumil, juhul kui klient satub õnnetusse või lahkub hooldekodu territooriumilt, annab süsteem häire, mida on võimalik kontrollid läbi arvutiprogrammi. Peale teenuskohtade kohandamist teeb dementsusvalvesüsteemi paigaldav ettevõte hoolekandeasutuse personalile koolituse, kus tutvustab uut dementsusvalvesüsteemi, misjärel on hooldustöötajad võimelised uut kasutusele võetavat valvesüsteemi iseseisvalt kasutama. 4. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES Veebruar 2019 - hinnapakkumise küsimine Juuli 2019 - süsteemi paigaldamine hoolekandeasutusse 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →