Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 1
TAOTLUSVORM
Toetuse taotleja
1. Nimi Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
2. Registrikood 77000234
3. Juriidiline aadress Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald,
87701 Pärnu maakond
4. Kohandatava hoolekandeasutuse Kooli 15, Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, 87501 Pärnu
tegutsemiskoht (juhul, kui erineb maakond
juriidilisest aadressist)
5. Postiaadress Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald,
87701 Pärnu maakond
6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja SEB EE111010220267487223
pank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Jane Mets, vallavanem
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Pille Jaasi
9. Telefon 53476689
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.04.2019 – 31.10.2019
12. Projekti üldmaksumus 32979.10 eurot
13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav 28032.23 eurot
summa
14. Omafinantseeringu summa 4946.87 eurot
1
Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid:
• Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa,
omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht,
summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus.
• Projekti kirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
• Garantiikiri omaosaluse katmise kohta
Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui
taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse
kohustuse võtab üle KOV).
• Kinnituskiri
Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse
tegemiseks.
Käesolevaga kinnitan taotlejana, et:
1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel
ning tal puuduvad maksuvõlad;
3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks;
4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni
infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks,
salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel
ja rakendamisel.
Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev
taotlejaga digitaalselt)
Jane Mets 11.03.2019
Põhja-Pärnumaa vallavanem
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse
andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel.
2
Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 2
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
KULUD
Kulu nimetus Hulk Summa
Tootsi Hooldekodu 1 1794,00
kujundus- ja
haljastusplaan
Varjualused ja kiik koos 5 13377,90
paigalduse ning
transpordiga
Heaolumomitorid/kellad ja 10 17316,00
tugijaam koos paigalduse
ning koolitusega
LED lambid, andurid 16 491,20
TULUD
Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa
kaupa)
Sotsiaalministeerium 28032.23
Omafinantseering 4946.87
KULUD KOKKU 32979.10
TULUD KOKKU 32979.10
3
Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 3
PROJEKTI KIRJELDUS (Palun täita kõik lahtrid)
1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE
1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust:
Projekt on vajalik dementsusega inimeste elutingimuste ja turvalisuse
parandamiseks, mille läbi tõuseb inimeste eneseväärikus üldhooldusteenusel
viibimise ajal Tootsi Hooldekodus.
Hooldekodus on loodud hooldusteenuse kohad 34 kliendile, neist 20 on dementsuse-
ga inimesed. Eesmärk on tulevikus kohandada hooldekodu kõik 34 kohta
dementsusega inimestele. Kuna hooldekodu hoone oli algselt ehitatud haiglaks, siis
on ruumid planeeritud inimeste teenindamiseks ja väikeseid privaatseid ruume
pole, mistõttu ei ole sageli hooldusel olevatel inimestel üksinda olemiseks piisavalt
ruumi. Privaatset liikumisruumi on võimalik tagada vaid väljaspool maja. Hooldekodu
territooriumil on aia ja pargi pinda kokku 22608 m2. Aia- ja pargialal on võimalik rajada
inimestele puhkamiseks vajalikud tingimused, kus nad saaksid vajadusel privaatsust
ning ühtlasi oleks tagatud nende turvalisus. Pargialale rajatavad jalutusrajad koos
istumiskohtadega annavad dementsusega inimestele võimaluse viibida rohkem
värske õhu käes, suhelda külalistega privaatsemas õhkkonnas, liikuda ja samas
puhata (privaatselt või vestluskaaslasega) õues. Aia- ja pargiala on piiratud aiaga.
Eesmärgi saavutamiseks on vaja esmalt hooldekodu territooriumi kujundus –
ja haljastusplaan koostada. Edaspidi tuleb selle plaani alusel hakata töid
teostama vastavalt rahaliste ressursside olemasolule. Antud projekti raames
lahendatakse territooriumi kujundamises plaani tellimine ja varjualuste paigaldamine.
Siseruumides on eesmärgiks teenuse tingimuste parendamiseks dementsusega
inimestele liikumisanduriga valgustite paigaldus, mis muudab inimeste liikumise
turvalisemaks. Anduriga valgusti süttib inimese liikumise peale. Automaatne valguse
süttimine muudab inimese liikumise turvalisemaks ja vähendab kukkumisohtu.
Heaolumonitor/kellad on mõeldud liikuvatele dementsusega inimestele
käel kandmiseks, kes ei orienteeru ruumis. Sellised inimesed ei saa aru, kus nad
asuvad ning sageli otsivad nad tuttavaid kohti, mille käigus võivad nad sattuda ohtu.
Seetõttu on suur koormus personalile järelevalve teostamiseks ning sageli on
hooldustöötaja pidev kõrvalolek dementsusega inimesele ahistav. Kellaga saavad
dementsusega inimesed vabalt ringi liikuda ja suhelda enda valitud kaaslastega. Kell
saadab signaali hooldustöötaja telefonile või arvutisse, kui dementsusega inimene
territooriumi piiridest lahkub ja inimese saab ohutult hooldekodusse tagasi juhatada.
1.2. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1
tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel):
Hetkel on hooldekodus 34 klienti. Kõik kohad on täidetud.
1.3. Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise
hetkel:
Hetkel on nii diagnoosi kui dementsuse ilmingutega inimesi hooldekodus 20.
4
1.4. Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 20 lõikele 4
vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat
täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel):
Hooldustöötajate arv kokku on 9. Neist 1 on välisriigis saanud hooldustöötaja
koolituse, 1 töötaja hooldustöötaja tase 4, 1 töötaja tegevusjuhendaja koolituse
läbinud. 2 töötajat omandavad hooldustöötaja tase 4 kutset. 1 töötaja on saanud
erialaseid kursusi.
1.5. Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti
raames teha?
1. Hooldekodus on 16 magamistuba ning planeeritakse kõikidesse tubadesse
liikumisanduriga valgustid. See kohandus puudutab kõiki 34 teenuskohta.
2. Kümnele dementsusega inimesele planeeritakse heaolumonitorid/kellad.
3. Kujundus- ja haljastusplaani abil planeeritakse liikumiseks ruumi kõigile
hooldekodu elanikele, nende lähedastele ja külastajatele ning töötajatele.
Paviljonidesse on võimalik paigutada ka lamamistoole, kui klient ei jaksa istuda, kuid
soovib viibida õues. Planeeritud on 3 väikest varjualust ja üks suurem varjualune
koos seinaga, mis kaitseb ka tuule eest. Kohandus puudutab kõiki 34 teenuskohta.
1.6. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega
inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest
tulenevate nõuetega?
1. Liikumisanduriga valgustid aitavad tagada inimeste turvalisuse ja privaatsuse,
mistõttu väheneb öisel ajal liikumisega seotud kukkumisoht.
2. Heaolumonitorid/kellad tagavad dementsusega inimesele liikumisvabaduse,
mistõttu ei pea hooldustöötaja inimesel olema pidevas läheduses, kui selleks
vajadust ei ole. Tagatud oleks dementsusega isiku privaatsus ja turvalisus ning
hooduspersonal saab tegeleda muude vajalike tööülesannetega.
3. Kujundus- ja haljastusplaani realiseerimisel saab tagada turvalise ja looduslikult
kena pargi inimeste turvaliseks liikumiseks aastaringselt. Samuti tagab see
dementsusega inimeste turvalise liikumisvabaduse ja üksinda olemise võimaluse.
2. PROJEKTI EESMÄRGID
2.1. Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni
soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad.
1. Paigaldada igasse magamistuppa liikumisanduriga valgusti (voodist madamale),
mis ei häiriks teisi kliente, kui inimene soovib pimedal ajal toas liikuda. Meede tagab
pimedal ajal turvalise liikumise ja aitab vältida vigastusohtu. Kliendi heaolu parandab
ka teadmine, et ta saab iseseisvalt liikuda ja oma vajadused rahuldada.
2. Heaolumonitorid/kellad, mis annavad signaali (vastava rakenduse kaudu)
hooldustöötaja telefonile ja hooldekodu arvutisse, kui klient on läinud maja
välisuksest või väravast välja. Kuna hooldekodu läheduses asub raba, siis on kliendi
ohutuse mõttes vajalik teada, kus ta viibib. Hooldekodu territooriumilt lahkudes võib
dementsusega inimene sattuda õnnetusse.
3. Kujundus- ja haljastusplaan annab võimaluse edaspidiselt rajada liikumisrajad
koos pinkidega nii pargi kui aia alale, mis on vajalikud klientide liikumisvõimaluste
suurendamiseks. Kõvakattega jalutusrajad on ohutud liikumiseks nii abivahendiga
kui ilma. Jalutusradade väljaehitus planeeritakse kaugemas tulevikus. Käesoleva
5
projektiga planeeritakse lahendada kujundus- ja haljastuplaani tellimine ning
vastavalt plaanile paviljonide ja kiige paigaldus. Paviljonides saavad kliendid tunda
end hästi nii päikese kui ka vihmaga. Kiik on ennekõike mõeldud klientidele
nooruspõlve meenutusteks, kuid saavad kiikuda ka koos oma laste ja lastelastega,
kes neid külastavad. Kiike saavad kasutada turvaliselt ka ratastoolis kliendid.
2.2. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega
inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse
erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju õueala
kohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel jms) ning
tervikuna.
1. Liikumisanduriga valgustuste paigaldamine magamistubadesse on vajalik selleks,
et inimene julgeks ka öisel ajal iseseisvalt ja turvaliselt liikuda. Kohanduse eeldatav
mõju seisneb inimese väärikustunde hoidmises ja tõstmises, vigastuste ja
kukkumisohu minimaliseerimises, hoolduspersonali koormuse vähenemises
liikumistegevustes.
2. Heaolumonitoride/kellade kasutuselevõtuga on eeldatavaks mõjuks dementsusega
inimeste iseseisva turvalise liikumise tagamine, eksimisvõimaluste ja seeläbi
õnnetustesse sattumise ohu likvideerimine, eneseväärikuse tõstmine, privaatsuse
tagamine ja hoolduspersonali koormuse vähenemine. Hoolduspersonal saab suunata
oma ressursse muudele vajalikele tegevustele.
3. Kujundus- ja haljastusplaaniga kavandatavad istumiskohad ja paviljonid tagavad
klientidele ohutu õuealal viibimise ning liikumise. Praegu saavad kliendid õues olles
viibida majaesisel teerajal, mida kasutavad ka kaubaveo sõidukid. Kauba transport
toimub igal tööpäeval ning see häirib õues viibivaid kliente. Kohanduse eeldatav mõju
seisneb klientide ohutu ja turvalise aia- ja pargiala kasutamises, võimaluses olla
üksinda ja privaatselt, kasutada aia- ja pargiala aastaringselt. Kohandusega kaasneb
eeldatavalt hoolduspersonali ja klientide heaolu tõus.
Tervikuna on kohandused vajalikud inimeste eneseväärikuse ja iseseisvuse
suurendamiseks ning turvalisuse tagamiseks, mis tervikuna parandab teenuse
kvaliteeti teenusesaaja ja teenuseosutaja seisukohast.
3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED
3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust
dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast
teenusekoha kohandamist.
1. Hooldekodus viibib teenusel dementsusega inimesi, kes erinevatel põhjustel ei
kasuta tualetti öisel ajal (ei taha hooldustöötajat ja toanaabreid segada, tulesid
põlema panna, kardab kukkuda vaatamata hooldustöötaja poolsele abile jms) ning
seetõttu kasutavad mähkmeid. Liikumisanduriga valgustid lahendaksid olukorra, kus
inimene saaks iseseisvalt ja eneseväärikust kaotamata vajadusel liikuda ka öisel ajal.
Kohanduse tagajärjel kasvaks eelkõige teenuse kvaliteet ja teenusel olevate inimeste
iseseisva turvalise liikumise võimaluste suurendamine.
2. Kui hooldekodu territooriumilt tänasel päeval dementsusega inimene lahkub on
risk ohtu sattuda väga suur, millega kaasneb ajaline kulu inimese otsingule.
Heaolumonitori/kella kandmisel kaob võimalus inimesel lahkuda hooldekodust ja
selle territooriumilt hoolduspersonali teadmata. Kohanduse järgselt kasvab
hooldekodu võimekus tagada dementsusega inimestele turvaline liikumine
hooldekodu territooriumil ja kaob oht, et inimene eksib ära või kaob.
3. Tänasel päeval on hooldekodus sees liikumisruumi vähe. Õuealal on kasutamata
üldpinda palju, kuid mille kasutamine on piiratud sobivate tingimuste puudumisel.
6
Kujundus- ja haljastusplaani koostamine ning haljastusplaani kohaselt tehtavad
kohandused annavad võimaluse parendada liikumisvõimalusi väljaspool hoonet ning
tagada turvalise liikumise ja üksinda olemise võimaluse välitingimustes.
3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda
teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha
kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt).
1. Projekti raames planeeritav kohandus liikumisanduritega valgustite
paigaldamiseks mõjutaksid otseselt kõiki hooldusel viibivaid inimesi. Otseseid
kasusaajaid on 34 inimest, sh 20 dementsusega inimest. Kaudseteks kasusaajateks
on hoolduspersonal, keda on kokku 9 inimest (töötavad vahetustega, korraga on tööl
kuni 4 töötajat), kelle otsene järelevalve vajadus inimeste saatmisel väheneb.
2. Projekti raames planeeritav kohandus heaolumonitoride/kellade kasutuselevõtuga
mõjutaks otseselt 10 dementsusega inimest, kelle puhul on oht eksimiseks ja
territooriumilt lahkumiseks. Kaudseteks kasusaajateks on kogu hooldekodu
personal, kokku 20 töötajat (kliendi kadumisel otsib teda kogu personal, vajadusel ka
need kellel ei ole hetkel tööaeg), hooldustöötajate otsene järelevalve vajadus inimeste
jälgimisel väheneb.
3. Projekti raames planeeritav kohandus aia- ja pargiala kasutuselevõtuga ning
istumisvõimaluste ja paviljonide paigaldamisega mõjutaks otseselt kõiki 34
hooldusel viibivat inimest, sh 20 dementsusega inimest. Kaudseteks kasusaajateks
on hoolduspersonal, kokku 9 töötajat ja hooldekodu külalised.
3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse
tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus
teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks,
et kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt.
Hoolduspersonalile viiakse läbi koolitus heaolumonitoride/kellade kasutamiseks.
Samuti koolitatakse hoolduspersonali, kuidas juhendada kliente kohandusega
soetatud seadmete kasutamisel. Seadmete sihipärane kasutamine muudab pikemas
perspektiivi hoolduspersonali tööd lihtsamaks igapäevaselt ning annab turvatunde
õnnetuste ärahoidmiseks ja inimeste eksimisvõimaluste vähendamiseks.
Liikumisanduritega valgustite kasutamine vähendab hoolduspersonali töökoormust
öisel/pimedal ajal.
Aia- ja pargiala kasutamisel tekib personali abitöötajal kohustus korrastada paviljone
ning aia- ja pargiala aastaringselt. Hoolduspersonalil on kohanduse järgselt võimalus
hooldusel olevate inimeste liikumisharjumusi parendada, suunates ja julgustades
inimesi pargialas aega veetma.
4. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES
Kujundus- ja haljastusplaani koostamine, mõõdistamine: aprill – 31. mai 2019
Valgustite paigaldamine: kuni 30. juuni 2019
Õueala territooriumi ettevalmistus, paviljonide, istumiskohtade, kiige alusplatsi
rajamine: 31. juuli 2019
Heaolumonitoride/kellade tellimine, seadistamine, personali koolitamine: kuni 31.
august 2019
Õueala tööde lõpetamine, paviljonide ja kiige paigaldamine: 31. august 2019
Projektiga seotud dokumentatsiooni lõpetamine: 31. oktoober 2019.
7
PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS
Sotsiaalministeerium kuupäev digitaalallkirjas nr 8-21/735
[email protected]
Garantiikiri
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus garanteerib projekti “Teenuskohtade kohandamine
dementsusega inimestele” omafinantseeringu summas 4946,87 eurot.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jane Mets
vallavanem
Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond
+372 443 0330 /
[email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank
EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764