MINISTRI MÄÄRUS
12.03.2019 nr 25
Nakkushaiguste registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Nakkushaiguste registri asutamine, registri pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Nakkushaiguste register (edaspidi register) on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
alusel asutatud riiklik andmekogu.
(2) Registrit peetakse nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks, nakkushaiguste
epidemioloogiliste uuringute tegemiseks, nakkushaiguste levikutendentside selgitamiseks,
nakkushaiguste ennetamiseks, tõrje ja tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika
väljatöötamiseks, nakkushaiguste haigestumuse, levimuse ja suremuse analüüsimiseks,
diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö tegemiseks.
(3) Registri ametlik nimetus on nakkushaiguste register.
(4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Communicable Diseases Register.
§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri vastutav töötleja on Terviseamet.
(2) Registri volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi;
2) tagab andmete kogumise, igapäevase haldamise, säilitamise ja arhiveerimise;
3) tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele;
4) tagab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja andmete kandmise registrisse;
5) menetleb isikute avaldusi registrist andmete väljastamiseks;
6) peab arvestust väljastatud andmete üle;
7) koostab andmete põhjal perioodiliselt statistilisi kokkuvõtteid, sealhulgas iga aasta kohta;
8) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning volitatud
töötleja sellekohase teavitamise;
9) teavitab registri andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe volitatud töötlejat;
2
10) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele
registri turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised
turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt;
11) täidab muid vastutavale töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
(2) Volitatud töötleja:
1) teeb või hangib registri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning korraldab tööde
testimise;
2) tagab registri tehnilise pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete
kohaselt;
3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid;
4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest
probleemidest;
5) kõrvaldab registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö;
6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise;
7) korraldab elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;
8) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
9) täidab muid volitatud töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
2. peatükk
REGISTRI ÜLESEHITUS JA ANDMETE TÄHENDUS
§ 4. Registri ülesehitus
(1) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest.
(2) Registri alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil esitatud andmed kantakse
registrisse elektroonselt.
§ 5. Registri andmete kaitse
(1) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi
nõuetele.
(2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S)
tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Registri turvaklass on K2T2S2.
(4) Registri turbeaste on keskmine (M).
§ 6. Andmete õiguslik tähendus
Registri andmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
ANDMEANDJAD JA ANDMETE ESITAMINE, ANDMETE KOOSSEIS, TÖÖTLEMINE JA
LOGIMINE
§ 7. Andmete esitajad, esitamise viis ja andmete koosseis
(1) Registrile esitavad andmeid tervishoiuteenuse osutajad ja mikrobioloogilisi uuringuid
tegevad laborid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel
kehtestatud järgmiste teatiste andmekoosseisus:
1) teatis nakkushaige kohta;
3
2) nakkushaiguse kahtluse teatis;
3) laboriteatis;
4) HIV-teatis.
(2) Registrile esitatakse andmeid paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu. Andmete elektroonsel esitamisel kasutatakse digitaalallkirja e-
identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras. Riiklike andmekogude
või infosüsteemide vaheline teabevahetus toimub vastavalt avaliku teabe seaduses või selle
alusel määratud õigusaktis nimetatud nõuetele.
§ 8. Muud isikud andmeandjana
(1) Rahvastikuregister edastab registrile järgmised andmed:
1) isikukood;
2) sünniaeg;
3) sugu;
4) ees- ja perekonnanimi;
5) elukoht;
6) surmakuupäev või Eestist lahkumise kuupäev.
(2) Tuberkuloosiregistri vastutav töötleja edastab registrile järgmised andmed tuberkuloosi
haigusjuhu kohta, kui see on vajalik epidemioloogilise uuringu tegemiseks,
tuberkuloosipuhangu vältimiseks, nakkuskontaktsete väljaselgitamiseks ja tervisekontrolli
suunamiseks või teiste liikmesriikide teavitamiseks rahvusvahelise Euroopa Komisjoni
varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) kaudu:
1) teatise täitnud tervishoiutöötaja ja asutuse andmed (töötaja ees- ja perekonnanimi, asutuse
nimi, registrikood ja aadress);
2) teatise täitmise kuupäev;
3) haige isikukood või sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu, tegelik elukoht, töökoht
või õppeasutus, amet ja sotsiaal-majanduslik seisund;
4) ravi alguse kuupäev;
5) andmed diagnoosi ja haigustekitaja kohta (lõplik kliiniline diagnoos, RHK-10 kood ja
kuupäev, diagnoosi kinnitamise meetod, laboratoorse kinnituse kuupäev, haiguse tekitaja ja
selle alamliik);
6) väljaspool Eestit nakatumise korral välisriik ja välisriigis viibimise ajavahemik;
7) sumakuupäev;
8) vaktsiinvälditava nakkushaiguse esinemise korral andmed immuniseerimise kohta
(immuniseerimise staatus, dooside arv, viimase immuniseerimise kuupäev);
9) muu lõppdiagnoosiga otseselt seotud asjakohane ja oluline info.
(3) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab registrile andmed nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud laboriteatise
andmekoosseisus, lähtudes nimetatud teatise esitamise tähtaegadest.
(4) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või
muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil.
§ 9. Andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja
ebaõigete andmete parandamine
(1) Andmed kannab registrisse vastutav töötleja või käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud
tervishoiuteenuse osutaja või labor. Vastutav töötleja sõlmib andmete esitajaga kokkuleppe,
milles määratakse kindlaks andmete registrisse sisestamise täpsemad õigused ja
juurdepääsukord.
4
(2) Vastutav töötleja kannab paberil või elektroonsel viisil esitatud teatiselt andmed registrisse
kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja ja labor lähtuvad andmete registrisse kandmisel käesoleva
määruse § 7 lõikes 1 nimetatud teatiste esitamise tähtaegadest.
(4) Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(5) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale
uued andmed, mille alusel parandatakse kanne kahe tööpäeva jooksul.
(6) Tervishoiuteenuse osutaja või labori poolt registrisse kantud andmete muutumise korral
vastutab kande parandamise eest andmete sisestaja.
(7) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on
registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
(8) Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged andmed, on ta kohustatud teavitama andmete
algset esitajat andmete parandamise ja muutmise vajadusest. Ebaõiged andmed suletakse
kuni kande parandamiseni.
§ 10. Andmete logimine
Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega töötlemise logi koos töötlemise
kuupäeva ja kellaaja ning töötlemistoimingu teinud isiku andmetega.
§ 11. Juurdepääs isikustatud registri andmetele ja nende väljastamine
(1) Juurdepääs registri isikuandmetele võimaldatakse järelevalve tegijale, kui sellekohane
õigus tuleneb õigusaktist, ning andmete esitajale tema andmete piires.
(2) Registrist väljastatakse isikuandmeid järgmistel juhtudel:
1) andmesubjektile tema kohta käivad andmed;
2) andmete esitajale tema esitatud andmed;
3) kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks;
4) haldusorganile, kui sellekohane õigust tuleneb õigusaktist ja seostub selgelt nakkushaiguste
andmete töötlemise vajadusega ning kui eesmärk ei ole saavutatav pseudonüümitud või
samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega;
5) teadus- ja ajaloouuringu ning statistika tegemiseks, kui eesmärk ei ole saavutatav
pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega.
(3) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
(4) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registri andmete põhjal
koostatud statistilistele ülevaadetele isikustamata kujul.
§ 12. Andmete säilitamine ja arhiveerimine
(1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult.
(2) Paberil alusdokumente säilitatakse viis aastat alates andmete registrisse kandmisest.
(3) Logisid säilitatakse viis aastat alates nende tekkimisest.
5
(4) Arhiiviseaduse alusel arhiiviväärtuslikuks hinnatud andmed ja dokumendid antakse üle
Rahvusarhiivile. Üleandmise üksikasjad lepitakse kokku koostöös Rahvusarhiivi ja registri
vastutava töötlejaga. Andmete üleandmise tagab volitatud töötleja.
5. peatükk
REGISTRI JÄRELEVALVE, RAHASTAMINE JA LÕPETAMINE
§ 13. Registri järelevalve
Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
§ 14. Registri rahastamine
Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale
ja volitatud töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 15. Registri lõpetamine
(1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Registri andmete üleandmisel tuleb määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ja
tähtaeg eraldi otsusega.
(3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 16. Üleminekusätted
(1) Alates 1. jaanuarist 2023. a kohaldatakse logide säilitamisele käesoleva määruse § 12
lõikes 3 nimetatud tähtaega ning logid, mis on selleks ajaks vanemad kui viis aastat,
kustutakse.
(2) 31. detsembrini 2020. a edastatakse registrile määruse § 8 lõikes 3 nimetatud laboriteatise
andmeid tervise infosüsteemist.
§ 17. Rakendussäte
Määruse § 12 lõiget 3 rakendatakse alates 1. jaanuarist 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
Seoses andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) kohaldamisega
alates 25. maist 2018 tuleb kõik andmekaitsega seotud õigusaktid (registrid, andmekogud jm) üle
vaadata ning uue EL-i määrusega vastavusse viia. Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse
rakendamise seadusega 778 SE1, mille raames muudeti ka valdkondlikke seadusi. Seetõttu on üle
vaadatud ja korrigeeritud ka nakkushaiguste registri põhimäärus.
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse uus nakkushaiguste registri põhimääruse terviktekst. Vastavalt uuele
suunale kehtestatakse nakkushaiguste registri põhimäärus tervise- ja tööministri määrusena
(senini Vabariigi Valitsuse määrus).
Nakkushaiguste register on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva Terviseameti juures
alates 2004. aastast peetav andmekogu. Eesmärk on terviktekstina kehtestada uus põhimäärus,
kuna senine valitsuse määrus muutub seaduse muudatuse tagajärjel kehtetuks. Võrreldes kehtiva
põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja parandusi, et viia registri põhimäärus kooskõlla eelnõuga
778 SE ning isikuandmete kaitse üldmäärusega. Peamiseks muudatuseks on vastutava töötleja
rolli andmine Terviseametile ning volitatud töötleja rolli andmine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskusele. Täpsustatud on vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid ning andmete, sh logide
säilitamise tähtaegu. Sisulisi muudatusi andmekoosseisudes tehtud ei ole.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
Kärt Sõber (
[email protected]; tel 7153 471). Määruse koostamises osalesid
Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunikud Maire Kaldma
(
[email protected], 626 9354, tänaseks lahkunud) ning Terviseameti nakkushaiguste seire ja
epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein (
[email protected],
7943 523). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi
on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Nele Nisu (
[email protected]; tel
626 9338) ja Ebe Sarapuu (
[email protected]; 626 9337).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel.
Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE,
andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Seaduseelnõuga 778 SE muutub Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. a määrus nr 133
„Nakkushaiguste registri põhimäärus“ (redaktsioon RT I, 20.03.2013, 11) kehtetuks ning käesoleva
määrusega kehtestatakse uus terviktekst ministri määrusena.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 17 paragrahvist.
1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, 778 SE
2
Paragrahvis 1 sätestatakse nakkushaiguste registri pidamise eesmärk ning registri nimetus eesti
ja inglise keeles.
Nakkushaiguste registrit peetakse nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks, nakkushaiguste
epidemioloogiliste uuringute tegemiseks, nakkushaiguste levikutendentside selgitamiseks,
nakkushaiguste ennetamiseks, tõrje ja tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika
väljatöötamiseks, nakkushaiguste haigestumuse, levimuse ja suremuse analüüsimiseks,
diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö tegemiseks.
Registri ametlik nimetus eesti ja inglise keeles. Registri ametlik nimetus on nakkushaiguste register
ja ingliskeelne nimetus Estonian Communicable Diseases Register.
Paragrahvis 2 sätestatakse nakkushaiguste registri vastutav ja volitatud töötleja. Võrreldes
kehtiva õigusega saab vastutavaks töötlejaks Sotsiaalministeeriumi asemel Terviseamet (edaspidi
TA) ning volitatud töötlejaks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK)
Sotsiaalministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenuste arendamise, haldamise ja pakkumise ülesannetes. Seni täitis TA volitatud töötleja rolli.
Määruse muudatusega lisanduvad TA-le võrreldes varasemaga vastutavale töötlejale omased
ülesanded. Muudatus on õigustatud, sest TA on tegelik registri pidaja ja see on mõeldud just TA
eesmärkide täitmiseks. Muudatusega lisandub TA-le parem positsioon arenduste juhtimiseks ja
sellega ka vastutuse võtmiseks.
Paragrahvis 3 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Põhimäärusega
korrigeeritakse läbivalt põhimääruse kõikides sätetes vastavalt vastutava ja volitatud töötleja
ülesandeid. Vastutava töötleja (TA) ülesanne on juhtida registri pidamist, andes volitatud töötlejale
selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi, tagada andmete kogumine, haldamine, säilitamine ja
arhiveerimine. Määruses eristatakse säilitamist ja arhiveerimist, kuivõrd nakkushaiguste register
on hinnatud arhiiviväärtuslikuks andmekoguks. Vastutava töötleja ülesanne on kehtestada ka
registri andmetele juurdepääs, nende töötlemise ja väljastamise kord ning töötlemine ainult selleks
määratud isikutele, samuti menetleda isikute avaldusi registrist andmete ühekordseks
väljastamiseks ning pidada arvestust väljastatud andmete üle. Vastutav töötleja koostab andmete
põhjal perioodiliselt statistilisi kokkuvõtteid, tagab turbealase info pideva analüüsimise ja
turvariskide väljaselgitamise ning volitatud töötleja sellekohase teavitamise, võtab andmete
käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele
vastavad turvameetmed ning täidab muid vastutavale töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud
ulatuses.
Volitatud töötleja (TEHIK) tagab registri igapäevaseks toimimiseks vajalikud tegevused: analüüsi-
ja arendustööd, tööde testimise korraldamine, registri tehniline pidamine, haldamine ja
majutamine, turvameetmete rakendamine ja intsidentide käsitlemine, registri kasutamise takistuste
kõrvaldamine ja registri töö tagamine, elektroonilise andmevahetuse korraldamine riigi
infosüsteemi teiste andmekogudega, andmevahetuse kokkulepete sõlmimine õigusaktides
sätestatud ulatuses ning muude volitatud töötleja ülesannete täitmine õigusaktides sätestatud
ulatuses.
Paragrahvis 4 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja
arhiveeritud registriandmetest. Registri alusandmed on kas elektroonsed või paberil, kusjuures
paberil andmed kantakse registrisse elektroonselt.
Paragrahvis 5 sätestatakse registri andmete kaitse. Registri andmete kaitse tagatakse
käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi
infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. Registrisse kantud andmete käideldavuse,
tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste on keskmine.
Paragrahvis 6 sätestatakse, et registri andmete õiguslik tähendus on informatiivne.
Paragrahvis 7 sätestatakse andmete esitamine, esitamise viis ja andmete koosseis.
Lõikes 1 sätestatakse, et registrisse esitavad andmeid tervishoiuteenuse osutajad ja
mikrobioloogilisi uuringuid tegevad laborid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21
3
lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud järgmiste teatiste andmekoosseisus: teatis nakkushaige kohta,
nakkushaiguse kahtluse teatise, HIV-teatis ja laboriteatis.
Lõikes 2 sätestatakse andmete edastamise viis. Kuigi eelistatud on andmete edastamine riigi
infosüsteemide andmeedastuskihi kaudu, peab paberil ja muul elektroonsel viisil andmete
esitamise võimalus säilima juhuks, kui muud lahendused ei tööta. Riiklike andmekogude või
infosüsteemide vaheline teabevahetus toimub vastavalt avaliku teabe seaduses või selle alusel
määratud õigusaktis nimetatud nõuetele.
Paragrahvis 8 sätestatakse andmete esitamine, andmekoosseis ning esitamise kord teiste
andmeandjate poolt. Nakkushaiguste registrile esitavad andmeid ka rahvastikuregister (isiku- ja
elukohaandmed) ja kirjeldatud juhtudel ka tuberkuloosiregister tuberkuloosi haigusjuhu kohta.
Tuberkuloosiregister edastab andmeid nakkushaiguste registrile push-meetodil. Lõikes 2
sätestatakse, et tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab registrile andmed laboriteatise
andmekoosseisus. Kuna praegu ei ole sellisel kujul andmete esitamine tehniliselt võimalik,
rakendatakse seda sätet alates 31. detsembrist 2019 ehk vastava tehnilise lahenduse valmimisel.
Lõikes 3 täpsustatakse, et andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil.
Paragrahvis 9 sätestatakse andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete
muutmine ja ebaõigete andmete parandamine. Andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
Andmeid saavad registrisse kanda vastutav töötleja ning veebikeskkonna kaudu ka
tervishoiuteenuse osutaja või mikrobioloogilisi uuringuid tegev labor. Vastutav töötleja on
kohustatud kandma paberil või muul elektroonsel viisil esitatud andmed registrisse kahe tööpäeva
jooksul alates teatise esitamisest. Tervishoiuteenuse osutaja ja labor lähtuvad andmete registrisse
kandmisel teatiste esitamise tähtaegadest. Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab
registriandmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel vastutav töötleja muudab
kande samuti kahe tööpäeva jooksul. Kui tervishoiuteenuse osutaja või labor on andmed ise
registrisse kandnud, siis muudab ta kanded ise. Registrisse kantud andmete õigsuse
kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha
andmete esitajale või sisestajale täpsustavaid päringuid. Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged
andmed, on tal kohustus sellest andmete esitajat teavitada ning nõuda parandatud andmete
esitamist või andmete parandamist juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja või labor on need ise
registrisse kandnud.
Paragrahvis 10 kehtestatakse, et registri vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega
registris tehtud logid koos töötlemise kuupäeva, kellaaja ning töötlemistoimingu teinud isiku
andmetega.
Paragrahvis 11 sätestatakse juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine. Juurdepääs
registri andmetele võimaldatakse nt Andmekaitse Inspektsioonile tema pädevuses olevate
menetluste läbiviimiseks ning nt volitatud töötlejale tema ülesannete täitmiseks. Registrist
väljastatakse andmeid järgmistel juhtudel:
1) andmesubjektile tema kohta käivad andmed;
2) andmete esitajale tema esitatud andmed;
3) kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks;
4) haldusorganile, kui sellekohane õigust tuleneb õigusaktist ning seostub selgelt nakkushaiguste
andmete töötlemise vajadusega ja kui eesmärk ei ole saavutatav pseudonüümitud või
samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega;
5) teadus- ja ajaloouuringuks ning statistika vajadusteks, kui eesmärk ei ole saavutatav
pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega.
Samuti tagab vastutav töötleja avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registri andmete põhjal
koostatud statistilistele ülevaadetele isikustamata kujul.
Paragrahvis 12 sätestatakse registri andmete säilitamine ja arhiveerimine. Registri andmeid
säilitatakse tähtajatult. Paberil alusdokumente säilitatakse viis aastat alates andmete registrisse
kandmisest. Seni on logiandmeid säilitatud tähtajatult, sest tehnilise lahenduse kohaselt on need
4
andmed seotud esitatud teatistega, mida säilitatakse tähtajatult. Logide säilitustähtaja muutmiseks
on vajalik tehniline arendus. Logide säilitamiseks nähakse käesolevas eelnõus ette viis aastat
alates 1. jaanuarist 2023, mil vastav tehniline lahendus peaks eelduslikult toimima.
Kuna nakkushaiguste register on arhiiviväärtusega andmekogu, täpsustatakse lõikega 4 andmete
ja dokumentide Rahvusarhiivile üleandmise korda. Andmete üleandmise tagab volitatud töötleja.
Paragrahvis 13 sätestatakse, et järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud
korras.
Paragrahvis 14 sätestatakse registri pidamise rahastamine. Registri pidamist ning hooldus- ja
arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks otstarbeks
eraldatud vahenditest.
Paragrahvis 15 sätestatakse registri lõpetamine. Nakkushaiguste registri lõpetamine toimub
valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Lõikes 3
täpsustatakse, et registri andmete üleandmisel tuleb määrata andmete üleandmise või hävitamise
kord ja tähtaeg eraldi otsusega.
Paragrahviga 16 kehtestatakse üleminekusätted.
Lõikes 1 sätestatakse logide pidamine tähtajatult kuni 2023. aasta 1. jaanuarini ehk vajaliku
tehnilise arenduse valmimiseni. Sellest hetkest alates kustutakse kõik andmed, mis on vanemad
kui viis aastat.
Lõikes 2 sätestatakse, et alates 31. detsembrist 2020 ehk vastava tehnilise arenduse valmimisel
hakkab laboriteatise andmeid edastama registrile tervise infosüsteem.
Paragrahviga 17 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt säilitatakse logiandmeid viis aastat
alates 1. jaanuarist 2023. Sellest hetkest alates hakatakse andmeid viidatud tähtajani hoidma ja
kustutama.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kaudselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määruse (EL)
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise
ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
rakendamisega. Otsest muutmisvajadust sellest ei tulene. Muutmine on otseselt seotud Riigikogu
menetluses oleva seaduseelnõuga 778 SE.
4. Määruse mõjud
Määruse üks olulisematest muudatustest on TA määramine registri vastutavaks töötlejaks ning
TEHIK-u määramine volitatud töötlejaks. Muudatus on tehtud lähtuvalt sellest, milline asutus
tegelikult registrit oma igapäevatöös kasutab. Muudatusega väheneb Sotsiaalministeeriumi
halduskoormus, sest TA ei pea enam andmete väljastamiseks iga kord ministeeriumilt luba
taotlema, olles ise vastutav töötleja. Muudatusega suureneb TA vastutus (lisandub suhtlemine AKI,
RIHA, Riigiarhiiviga), kuid lisakulusid sellega ei kaasne. Samuti ei kaasne täiendavaid kulusid
TEHIK-ule, sest tegemist on asutusega, mis juba täidab määrusega kehtestatavat rolli.
Andmekaitsealane mõjuhinnang (0 – puudub; 1 – väike, 2 – keskmine, 3 – suur)
Tabelis 1 on kirjeldatud võimalikke andmekaitsega seotud riske, nende esinemise tõenäosust,
mõju ja võimalikke riskide maandamise viise.
Tabel 1. Andmekaitsealased riskid
5
Riski Riski kirjeldus Riski Esineva Ettepanek riski maandamiseks
nimetus esinemise riski
tõenäosus mõju
Andmetele Andmeid ei tohi kasutada 1 3 Töötlemistoimingud logitakse ja
pääsevad ligi kogu organisatsioonis, väärkasutus on tuvastatav kuni
volitamata vaid üksnes kindlate päringu algatajani. Vastavuse tagab
töötajad eesmärkide töötleja vastavate osakonna
saavutamiseks selleks põhimääruste või nt ametijuhendite
volitatud isikute poolt kaudu. Asutuse sisekord on
oma tööülesannete reguleeritud selgelt ja töötajale
täitmiseks. arusaadavalt.
Tehnoloogiliste lahenduste kaudu on
väärtöötlus juba piiratud, võimaldades
kasutada vaid neid andmeid ja vaid
määratud isikul (nt sisenemine
kindlast kohast või ID-kaardi alusel).
Andmetele Andmekaitse üldmäärus 1 3 Ligipääsud on tagatud
pääsevad ligi seab ranged kriteeriumid haldussüsteemi kaudu, kus enne
volitamata volitustele (volitatud andmetöötlust toimub isikute
kolmandad töötleja võib edasi pädevuse ja tegevuslubade kontroll.
isikud volitada üksnes On kokku lepitud turvaline viis
vastutava töötleja andmete edastamiseks, nt
kirjalikul nõusolekul). kasutatakse parimaid tehnikaid ja
Andmeid võib edastada rakendatakse parimaid turvanõudeid.
kooskõlas õigusliku aluse
olemasoluga, milles tuleb
eelnevalt veenduda
(õigus eksisteerib või
mitte).
Vastutav või Vastutav töötleja peab 2 3 Töötlemine toimub andmekaitse
volitatud tagama töötlemise üldmääruses sätestatud alustel ja
töötleja õiguspärasuse ja korras, nt kajastub andmetöötlus
töötleb korrektsuse. korrektselt andmekogude
isikuandmeid põhimääruses (andmed, sh
puudulikul andmeandjad) või on see reguleeritud
alusel (nt ei pooltevahelises lepingus. Nõusoleku
kata töötlust alusel töötlemise korral vastab
mingis osas nõusolek selle kehtivuse tingimustele
leping või oli jne.
vaja nt
täiendavalt
ka isiku
nõusolekut)
Andmekaitsealase mõjuhinnangu järgi on oht kokkuvõttes väike, sest nii volitamata kui ka
kolmandatele isikutele on ligipääs nakkushaiguste registrile piiratud.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Nakkushaiguste register on riigieelarvest rahastatav juba toimiv register. Registri tõhusamaks ja
paremaks toimimiseks on vajalikud edasised tehnilised arendused, sh andmete edastuse
võimaldamine tervise infosüsteemi kaudu, logiandmete kustutamise võimaldamine jm. Tehniliste
arenduste eest vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras ning on seotud isikuandmete kaitse seadusega, mis jõustub
15.03.2019.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja
Andmekaitse Inspektsioonile.
Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Justiitsministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Eelnõu kohta
esitas arvamuse Andmekaitse Inspektsioon. Kooskõlastusringil tehtud märkused ja nendega
arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.
Tervise- ja tööministri määruse „Nakkushaiguste registri
põhimäärus“ seletuskirja lisa.
Kooskõlastustabel
Ettepanek Arvestamine
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Märkus eelnõu § 7 lg 2 kohta. Jääb Arvestatud osaliselt.
arusaamatuks, miks sätestatakse
andmete esitamine muul viisil kui Sõnastust kohandatud.
tervise infosüsteemi või X-tee
kaudu, sh paberil. Samuti ei ole Infovahetus riiklike registrite vahel peaks
arusaadav, mida on mõeldud tõepoolest toimuma X-tee kaudu, aga tõsiste
elektroonse esitamise all (ka tervise tehniliste tõrgete ilmnemisel on vaja tagada
infosüsteemi ja X-tee kaudu nakkushaiguste seiresüsteemi toimimine,
esitamine on elektroonne kuna sellel on suur avalik huvi. Paberteatised
esitamine) ja mida tähendab „muu on tulevikus ette nähtud selliseks
elektroonne viis“, millele erakorraliseks juhuks.
kehtestatakse digitaalallkirja nõue. Andmete kvaliteedi tagamiseks peavad olema
Oleme seisukohal, et andmete kõik edastamise viisid aktsepteeritud.
esitamine peab käima X-tee kaudu.
„Muu elektroonne viis“ digiallkirjaga on ette
nähtud erandjuhtudel e-posti teel krüpteeritud
info edastamiseks. Samuti peab mainima, et
kõik registrid ei kasuta X-tee lahendust. Kuna
andmete esitamine toimub nii eraettevõtjate
kui ka riiklike andmekogude vahel, siis tuleks
arvestada mõlema vajadusi ning jätta
erinevad võimalused alles.
Märkus eelnõu § 8 lg 2. Sättest ei Sõnastust kohandatud.
selgu, millistel juhtudel ja mis Andmed tuberkuloosi kohta registreeritakse
andmed peab võtma ainult tuberkuloosiregistris. Andmete koosseis
tuberkuloosiregistrist, kui vastavalt ja edastamise kord tuberkuloosiregistrist on
eelnõu § 7 lg 3 on esmaseks sätestatud tuberkuloosiregistri põhimääruses.
andmeandjaks TIS. Kas mõeldud Tulevikus, kui tuberkuloosiregister hakkab
on juhte, kui TIS-is vastavaid saama andmeid TIS-ist, saab märkusega
andmeid ei ole? arvestada ning sõnastada teisiti.
Eelnõu § 8 lg 3 juures jääb
arusaamatuks, milliseid muid Vt selgitust esimesele märkusele.
elektroonset teabevahetust
võimaldavaid viise peale X-tee
andmevahetuse on mõeldud kokku
leppida rahvastikuregistri ja
tuberkuloosiregistri kui
andmeandjatega ning milliste
juhtude jaoks (tehniliste tõrgete
korral?). AvTS § 439 lg 5 kohaselt
toimub andmevahetus riigi
infosüsteemi kuuluvate
2
andmekogudega ja riigi
infosüsteemi kuuluvate
andmekogude vahel läbi riigi
infosüsteemi andmevahetuskihi (X-
tee).
Eelnõu § 9 lg 1 sätestatakse, et Arvestatud.
paberil esitatud andmed kantakse Sõnastust kohandatud.
registrisse 2 tööpäeva jooksul.
Samasugust tähtaega ei ole
sätestatud nende andmete
registrisse kandmiseks, mis
esitatakse registrile „muul
elektroonsel viisil“ digiallkirjastatult.
Sellised andmed ei ole samuti
masintöödeldavad ja nõuavad
käsitsi sisestamist nagu ka paber.
Eelnõu § 9 lg 3 sätestatakse, et Selgitame.
registrisse kantud andmete Lähtudes sellest, et andmed laekuvad ka
muutumisel edastab andmeandja paberil ja muul viisil, peab olema kehtestatud
uued andmed ja nende alusel nende digiteerimise tähtaeg. Kui käsitleda
parandatakse kanded 2 tööpäeva esitatud uusi andmeid eraldi teatisena, siis
jooksul. Kui infosüsteemid nende suhtes kehtib § 9 lg 1 nõue (registrisse
kasutavad X-tee andmevahetust, kandmine kahe tööpäeva jooksul).
siis uuendatakse andmeid jooksvalt Andmeid praktikas siiski üle ei kirjutata, vaid
(reeglina kord ööpäevas) ja iga muudatuse kohta luuakse teatise uus
muutunud andmed kantakse kohe versioon ning ka kõik eelmised versioonid
infosüsteemi. Lisaks ei parandata säilitatakse (andmete logimine).
andmeid nende muutumisel, vaid
salvestatakse eelmised ja uued
andmed koos nende kehtimise
kuupäevadega. Andmete
ülekirjutamine ei ole hea tava ja
seda tehakse ainult väga
põhjendatud juhtudel. Seletuskirjas
puudub põhjendus. Parandada võib
ebatäpseid ja vigaseid andmeid (nt
sisestusvigu). Teeme ettepaneku
sõnastada § 9 lg 3 järgmiselt:
„Registrisse kantud andmete
muutumise korral esitab 2 (2)
andmete esitaja vastutavale
töötlejale uued andmed, mis
kantakse registrisse.“
Märkus eelnõu § 9 lg 6 (eelnõus Selgitame.
ekslikult lg 5) kohta. Kui registrisse Peamiselt kehtib see paberteatiste/e-postiga
on andmed kantud teisest saadetud andmete suhtes. Registrisse
infosüsteemist ja hiljem esitatavate andmete õigsuse eest vastutab
avastatakse vigu, siis tuleb vead andmete esitaja ning esitab muutmisel uued
parandada andmeandja juures, andmed. TA saab teha täpsustavaid päringuid
sest samu andmeid kasutavad kui ta ise mingit ebakõla leiab ning sulgeb
põhiandmetena ka teised registrid ebaõiged andmed selleks ajaks ning teavitab
ja infosüsteemid. Olukord, kus ka andmete esitajat. Lõige 5 käib seega
andmete saaja parandab vead oma olukorra kohta, kui uued andmed on TA-le
3
süsteemis, ei aita andmekvaliteeti saadetud. See sätestab, arvestades erinevaid
parandada. saatmisviise, et parandused saab teha TA.
Selguse huvides on lõigete sõnastust
täiendatud.
Eelnõu § 12 lg 4 ei ole sõna Arvestatud.
„vormistatud“ vajalik ja võib olla
lause mõistmisel eksitav.
Eelnõu § 16 sõnastuses on sisuline Arvestatud.
vastuolu. Kui logiandmeid Sõnastus on järgmine:
säilitatakse kuni 01.01.2023. a, siis (1) Alates 1. jaanuarist 2023. a. kohaldatakse
ei ole tegemist tähtajatu logide säilitamisele käesoleva määruse § 12
säilitamisega, sest tähtpäev on lõikes 3 nimetatud tähtaega ning logid mis on
teada. Seletuskirja järgi peab selleks ajaks vanemad kui viis aastat,
logiandmeid säilitama kuni tehnilise kustutakse.
lahenduse valmimiseni 2023. a.
Ettepanek sõnastust muuta, et
oleks selge: kuni 01.01.2023
säilitatakse kõiki logiandmeid ning
selle kuupäeva saabumisel
hävitatakse logiandmed, mis on
loodud 5 a või enam tagasi.
Esitame ka üldise märkuse Selgitame.
tervishoiuteenuste osutajate (TTO) TIS-NAKIS ühildamise protsess ei ole senini
poolt andmete edastamise kohta. tehniliste põhjuste tõttu realiseerunud ning
TTO-d ja laborid peavad samu või tervise infosüsteem andmeandjana on
seotud andmeid esitama eri seetõttu määrusest välja jäetud. Töö
andmekogudesse – tervise arendustega jätkub. Hetkel on TEHIKul ette
infosüsteemi (TIS), erinevate valmistamisel TISist andmete edastamise
haiguste registritesse ning piloot. Keerukust lisab ka asjaolu, et
tervishoiuteenuste hüvitamiseks NAKISesse ja TISi edastatavad
lisaks ka ravikindlustuse andmekoosseisud ei ole 100% kattuvad, sest
andmekogusse. Selline praktika on epidemioloogilise seiresüsteemi toimimiseks
üks andmete halva kvaliteedi ja nakkushaiguste tõrjemeetmete
põhjuseid ning vastuolus AvTS-i § rakendamiseks on vajalik koguda
433 lõike 2 ja § 436 lõike 2 nõuetega. spetsiifilisimaid andmed.
TTO-depoolt andmete mitmekordse
esitamise koormus võib põhjustada
vigu ja esitamata jätmist. Tuleb
jõuda olukorrani, kus TTO-d ja
laborid peavad andmed esitama
üksainus kord, elektrooniliselt,
mugavalt ning kaasaegsel ja
standardiseeritud viisil, et neid
saaks X-tee vahendusel edastada
ja eri vajadusteks, sh TTO-de
vajaduseks, kasutada.
Soovime saada täiendavat
informatsiooni, et milliseid
abinõusid on teil plaanis kasutusele
võtta, et andmeid esitataks üks
4
kord, elektrooniliselt ja muul
eekirjeldatud viisil.
Andmekaitseinspektsioon
1. Eelnõu kohaselt soovitakse Arvestatud.
registripõhimäärus kehtestadaVabariigi Määruse jõustumisaega on muudetud
Valitsuse määruse asemel tervise-ja vastavalt eelnõu 778 SE jõustumisele.
tööministri määrusena, kuid senini ei ole
tehtud vastavaid muudatusi
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse §-s 20, mis reguleerib selle
andmekogu asutamist ja pidamist.
Inspektsioonile teadaolevalt planeeritisee
muudatus teha koos isikuandmete kaitse
seaduse rakendusseadusega,
misesialgselt oli planeeritud jõustada
15.01.2019, kuid Riigikogu otsustas
12.12.2018 selle seaduseelnõu tagasi
lükata. Seetõttu ei ole võimalik, et
põhimääruse eelnõu jõustub 15.01.2019.
Seetõttu ei ole ka veel võimalik muuta
andmekogu pidamise eesmärke.
2. Eelnõu § 7 lg 1 laiendab, milliseid teatisi Arvestatud.
kantakse nakkushaiguste registrisse–need Määruse sõnastust täpsustatud.
andmekoosseisud ja teatised Nakkushaiguste registrisse kantakse andmed
kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ainult teatiselt nakkushaige kohta,
ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61ja 7 alusel. nakkushaige kahtluse teatiselt, laboriteatiselt
Kui hetkel edastatakse „Teatis ja HIV teatiselt. Ülejäänud teatiste andmed
nakkushaige kohta”, „Laboriteatis”, esitatakse Terviseametile, kes haldab neid
„Elektrooniline teatis nakkushaige kohta”, andmeid oma infosüsteemis.
„Elektrooniline laboriteatis” ning „HIV
teatis”, siis edaspidiselt lisanduvad nendele
teatistele ka „Elektrooniline teatis
nakkushaiguse kahtluse kohta“,
„Elektrooniline teatis nakkushaiguse
puhangu kahtluse kohta“ ning
„Elektrooniline teatis gripi ja ägedate
respiratoorsete haiguste kohta“. See
omakorda tähendab, et lisanduvad
täiendavad andmekoosseisud. Samas ei
ole eelnõu seletuskirjas märgitud, mis
põhjusel kantakse nende teatiste andmeid
ka nakkushaiguste registrisse.
3. Eelnõu § 7 lg 2 ning eelnõu § 8 lg 3 osas
märgin, et avaliku teabe seaduse § 439
lõike 5 kohaselt toimub andmevahetus riigi Vt selgitus MKM esimesele märkusele.
infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja
riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude
vahel läbi riigi infosüsteemi
andmevahetuskihi ehk X-tee. See
omakorda tähendab, et elektroonilise
andmevahetuse korral peab see
andmevahetus olema üle X-tee ning see ei
5
saa toimuda „muul kokkulepitud
elektroonset teabevahetust võimaldaval
viisil“.
4. Eelnõu § 8 lg 2 –eelnõust ei selgu, mis
hetkel tuberkuloosiregister edastab Arvestatud.
andmeid haigusjuhu kohta –ennekõike, kas Sõnastust täpsustatud. Tuberkuloosiregistril
tegemist on pull-meetodi või push- on kriteeriumid, millistel juhtudel andmeid
meetodiga. Eeldan, et see vajadus edastada. Kui laekunud info vastab
(epidemioloogilise uuringu tegemiseks, kriteeriumitele, siis edastatakse see
tuberkuloosipuhangu vältimiseks, nakkushaiguste registrile. Sellest võib
nakkuskontaktsete väljaselgitamiseks ja järeldada, et tegu on push-meetodiga.
tervisekontrolli suunamiseks või teiste
liikmesriikide teavitamiseks rahvusvahelise
Euroopa Komisjoni varajase hoiatamise ja
reageerimise süsteemi (EWRS) kaudu) on
ennekõike seotud andmete küsimisega ehk
pull-meetodiga. Selles osas tuleks eelnõud
ja/võiseletuskirja täiendada.
5. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt toimub
registri andmetele juurdepääs kooskõlas Arvestatud.
isikuandmete kaitset reguleerivate
õigusaktidega. Inspektsiooni Kuna volitusnormist tulenevalt täpsustatakse
andmekogude juhendis(alapeatükid 4.1 ja juurdepääsu ja andmete väljastamise kord,
4.2.) on märgitud, et tundlikumaid siis on vastavalt §-i täiendatud.
isikuandmeid sisaldavate andmekogude
korral tasuks ära reguleerida, kes ning
millistel juhtudel saab juurdepääsu
andmekogu andmetele. Eelnõu
sõnastuse tõttu võib juhtuda olukord, kus
isikuandmeid soovitakse nakkushaiguste
registrist saada sellistel eesmärkidel, mis ei
lähe nende andmete kogumise esialgse
eesmärgiga kokku (vt ka andmekogude
juhendi lk 18). Kui arvestada kogutavaid
andmeid, siis tuleks sätestada
seadusandlikke lisatagatisi, et kogutud
isikuandmetele ei saaks juurdepääsu
selleks mittesobivatel eesmärkidel.
6. Lisaks puudub ka selgus, kas ning Selgitame.
kuidas saab andmesubjekt oma Vastavalt otsekohalduvale isikuandmete
isikuandmetele juurdepääsu. kaitse üldmäärusele on isikul õigus
teabenõude korras küsida tema kohta käivaid
andmeid, kuid määruse sõnastust on
täiendatud, tagades suurema õigusselguse.
6
7. Eelnõu § 12 lõiked 2 ja 3 määratlevad, et Selgitame.
paberkandjal alusdokumente ning Paberteatiseid säilitatakse 5 aastat, see ei ole
logiandmeid säilitatakse 5 aastat nende võrreldes eelmise põhimäärusega muutunud.
andmete registrisse kandmisest või nende Kuna alusandmed digiteeritakse, siis topelt
tekkimisest. Samas ei ole eelnõu andmeid ei säilitata ning tegemist on mõistliku
seletuskirjas esitatud põhjendusi säilitamisega, arvestades eesmärgi ja
säilitamistähtaja määramise ning minimaalsuse põhimõtteid.
põhjendatuse osas. Seetõttu ei ole hetkel
võimalik anda hinnangut, kas tegemist on
kohase säilitamistähtajaga.
8. Eelnõu § 16 sätestab üleminekusättena, Arvestatud.
et „logiandmeid säilitatakse tähtajatult kuni Sõnastust muudetud järgmiselt:
01.01.2023“. Märgin, et kui logiandmete „(1) Alates 1. jaanuarist 2023. a. kohaldatakse
säilitamiseks on ette nähtud tähtaeg kuni logide säilitamisele käesoleva määruse § 12
loodava arenduse valmimiseni, siis lõikes 3 nimetatud tähtaega ning logid mis on
tegemist pole tähtajatusäilitamisega. selleks ajaks vanemad kui viis aastat,
kustutakse.“
9. Seoses nakkushaiguste registri Teadmiseks võetud.
arendamisega soovitab inspektsioon ka Nõustume ettepanekuga. Kuna andmejälgija
selle andmekogu juurde lisada lisamine nõuab tehnilist arendust, tuleb see
andmejälgija. Sel moel on inimesel ka TEHIKuga läbi rääkida ning lisada
suurem selgus ja kontroll oma arendustööde plaani.
isikuandmete töötlemise üle.
10. Eelnõust ning ennekõike selle Selgitame.
seletuskirjast puuduvad selgitused, kas Hetkel selline kord puudub, kuid määruse
ning mil määral vastutav töötleja teostab eelnõu § 3 lõikes 8 on sätestatud, et vastutav
logide kontrolli, et avastada võimalikke töötleja tagab turbealase info pideva
väärkasutusi. Vt selles osas andmekogude analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise
juhendi alapeatükki 4.5.1. ning volitatud töötleja sellekohase
teavitamise. Oleme seisukohal, et logide
kontrolli teostamise kord ei pea olema
kehtestatud määruse tasandil, vaid piisab, kui
see on reguleeritud nt Terviseameti sisekorras
või juhendites.
11. Andmekogude juhendi alapeatüki 3.3. Selgitame.
kohaselt peab põhimääruses sisaldama Nakkushaiguste registrisse esitatavad
ammendavat loetelu andmekogusse andmed on nakkushaiguste ennetamise ja
kogutavatest andmetest. Kavandatavad tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel
muudatused nakkushaiguste ennetamise kehtestatud teatise nakkushaige kohta,
ja tõrje seaduse §-s 20 pidid küll ära nakkushaige kahtluse teatise, laboriteatise ja
määratlema nö üldisemal tasemel HIV teatise andmekoosseis.
kogutavate andmete koosseisu, kuid
eelnõus endas ei ole ammendav koosseis
välja toodud. Ka kavandatava
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse § 20 lg 2 punkti 2 kohaselt peaks
registri põhimääruses olema sätestatud
7
„andmekogusse kogutavate andmete
täpsem koosseis“.
12. Lisaks märgin, et see andmekogu on
läbinud riigi infosüsteemide Teadmiseks võetud.
haldussüsteemis (RIHA) kasutusele Seni ei ole muudatusi tehtud, kuid käesoleva
võtmisekooskõlastuse 2009. aastal, kuid määruse raames RIHA korrastatakse.
senini ei ole selles mingeid muid muudatusi
tehtud, sh ei ole tehtud ka ühtegi andmete
koosseisu muutmise kooskõlastust.