dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis

Sotsiaalministeerium · 12. märts 2019
Viit
24
Registreeritud
12. märts 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎24 12.03.2019 Ministri määrus.bdoc1427 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 12.03.2019 nr 24 Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. § 1. Haigused ja seisundid, mille korral edastatakse andmed koos andmesubjekti isikuandmetega, ja teabe edastamise kord (1) Isikuandmetega teave nakkus- ja parasiithaiguste ning seisundite kohta tuleb esitada järgmisel juhul: 1) koolera (A00); 2) kõhutüüfus (A01.0); 3) paratüüfused (A01.1–A01.4); 4) botulism (A05.1); 5) katk (A20); 6) tulareemia (A21); 7) siberi katk (A22); 8) difteeria (A36); 9) meningokokknakkus (A39); 10) äge poliomüeliit (A80); 11) marutõbi (A82); 12) lülijalgse levitatavad viiruspalavikud ja hemorraagilised viiruspalavikud (A90–A99); 13) leetrid (B05); 14) trihhinelloos (B75); 15) äge lõtv halvatus (G61.0); 16) punetised (B06; P35.0); 17) harva esinevad või taas ilmunud ja uued haigused (SARS, rõuged, epideemiline tähniline tüüfus, Q-palavik, gripiviiruse uue tüübi põhjustatud nakkushaigus ja teised); 18) salmonelloos (A02); 19) shigelloos (A03); 20) enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3); 21) kampülobakterenteriit (A04.5); 22) jersinioos (Y. enterocolitica enteriit A04.6); 23) soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.1–A08.3; A08.5); 24) rotaviirusenteriit (A08.0); 2 25) giardiaas (lambliaas) (A07.1); 26) krüptosporidioos (A07.2); 27) brutselloos (A23); 28) leptospiroos (A27); 29) leepra (A30); 30) listerioos (A32; P37.2); 31) teetanus (A33–A35); 32) läkaköha (A37.0); 33) sarlakid (A38); 34) pneumokokknakkus (Streptococcus pneumoniae tekkene septitseemia A40.3; pneumokokkmeningiit G00.1; Streptococcus pneumoniae tekkene kopsupõletik J13); 35) H. influenzae nakkus (Haemophilus influenzae septitseemia A41.3; Haemophilus influenzae tekkene meningiit G00.0; Haemophilus influenzae tekkene kopsupõletik J14; täpsustamata paikme Haemophilus influenzae nakkus A49.2); 36) leegionärihaigus (A48.1); 37) süüfilis (A50–A53); 38) gonokokknakkus (A54); 39) suguliselt levivad klamüüdiahaigused (A55–A56); 40) Lyme’i tõbi (A69.2); 41) Creutzfeldti-Jakobi tõbi (A81.0); 42) puukentsefaliit (A84); 43) muud viirusentsefaliidid ja meningiidid (A85; A87); 44) tuulerõuged (B01); 45) viirushepatiidid (B15–B19); 46) mumps (B26); 47) tuberkuloos (A15–A19); 48) HIV-tõbi (AIDS) (B20–B22; B23.2; B23.8; B24); 49) HIV-nakkus (B23.0; B23.1; Z21); 50) malaaria (B50–B54); 51) kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1); 52) ehhinokokoos (B67); 53) difüllobotriaas (B70.0); 54) ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06); 55) gripp (J09–J11); 56) amöbiaas (A06); 57) erlihhioos (A79.8); 58) ornitoos (psittakoos) (A70). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haigused ja seisundid peavad olema laboratoorselt kinnitatud. Laboratoorset kinnitamist ei nõuta punktides 31 (teetanus), 33 (sarlakid), 41 (Creutzfeldti-Jakobi tõbi), 44 (tuulerõuged) ja 54 (ülemiste hingamisteede ägedad nakkused) nimetatud juhul. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haiguste ja seisundite puhul esitatakse teave ka kliinilise pildi või laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga epidemioloogilise seose alusel diagnoositud nakkushaiguste kohta. (4) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamata Terviseametit telefoni, e-posti või muu andmevahetuskanali kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–17 nimetatud haiguste ja seisundite (välja arvatud punkti 12 alamjaotus A98.5) esinemise kahtluse korral. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud haiguste ja seisundite esinemise kahtluse korral esitatav nakkushaiguse kahtluse teatis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) teatise täitnud tervishoiutöötaja ja asutuse andmed (töötaja ees- ja perekonnanimi, asutuse nimi, registrikood ja aadress); 2) teatise registreerimise koht ja teatise täitmise kuupäev; 3 3) haige isikukood või sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu, tegelik elukoht, töökoht või õppeasutus, amet ja sotsiaal-majanduslik seisund; 4) esialgne diagnoos ja selle panemise kuupäev; 5) hospitaliseerimise ja surmakuupäev; 6) andmed haigestumise ja nakatumise kohta (arvatav haigestumise kuupäev, välisriik ja välisriigis viibimise ajavahemik, loomahammustuse ja esmase pöördumise kuupäev, loomaliik); 7) muu kahtlusega otseselt seotud asjakohane ja oluline info. (6) Tervishoiuteenuse osutaja esitab Terviseametile paberil või elektroonse teatise nakkushaige kohta ühe tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haiguse või seisundi lõppdiagnoosi selgumist, välja arvatud punktides 47 (tuberkuloos), 48 (HIV-tõbi), 49 (HIV-nakkus), 54 (ülemiste hindamisteede ägedad nakkushaigused) ja 55 (gripp) nimetatud juhul. Teatis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) teatise täitnud tervishoiutöötaja ja asutuse andmed (töötaja ees- ja perekonnanimi, asutuse nimi, registrikood ja aadress); 2) teatise registreerimise koht ja teatise täitmise kuupäev; 3) haige isikukood või sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu, tegelik elukoht, töökoht või õppeasutus, amet ja sotsiaal-majanduslik seisund; 4) hospitaliseerimise kuupäev; 5) andmed diagnoosi ja haigustekitaja kohta ning diagnoosi kinnitanud isiku andmed (lõplik kliiniline diagnoos ja kuupäev, diagnoosi kinnitamise meetod ja laboratoorse kinnituse kuupäev, diagnoosi kinnitanud tervishoiutöötaja ees-ja perekonnanimi, telefon, haiguse tekitaja ja selle alamliik, laboriteatise unikaalne tunnus); 6) andmed haigestumise ja nakatumise kohta (haigestumise kuupäev, hepatiidi levikuteed, suguhaiguste levikuteed, muude haiguste levikuteed, rasedus nädalates, kemoprofülaktika); 7) väljaspool Eestit haigestumise ja nakatumise korral välisriik ja välisriigis viibimise ajavahemik; 8) haigestumise ja nakatumise järel surmaga lõppemise korral ka surmakuupäev; 9) andmed loomahammustuse ja puugiründe kohta (loomahammustuse/puugiründe kuupäev, esmase pöördumise kuupäev, hammustaja/ründaja liik, looma jälgimine, puugiründe asukoht); 10) vaktsiinvälditava nakkushaiguse esinemise korral andmed immuniseerimise kohta (immuniseerimise staatus, dooside arv, viimase immuniseerimise kuupäev); 11) muu lõppdiagnoosiga otseselt seotud asjakohane ja oluline info. (7) Tervishoiuteenuse osutaja esitab Terviseametile elektroonse HIV-teatise ühe tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 48 (HIV-tõbi) ja 49 (HIV-nakkus) nimetatud haiguse või seisundi lõppdiagnoosi kinnitamist. Teatis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) teatise täitnud tervishoiutöötaja ja asutuse andmed (töötaja ees- ja perekonnanimi, asutuse nimi, registrikood ja aadress); 2) teatise täitmise kuupäev; 3) diagnoos (HIV-nakkus või HIV-tõbi) ja diagnoosinud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi; 4) haige isikukood või sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu, tegelik elukoht, sünnikoht, rahvus ja sotsiaal-majanduslik seisund; 5) testimise põhjus; 6) nakkuse peamise oletatav levikutee; 7) parenteraalse nakatumise viis; 8) seksuaalse nakatumise korral nakkusallika riskirühma kuulumine; 9) emalt nakkuse saanu ema nakatumisviis, sünnituse meetod, profülaktika teostamine emal raseduse ajal ja vastsündinul sünni järel, rinnatoitumine; 10) nakatumise oletatav koht ja aeg; 11) AIDSi indikaatorhaigused ja ARV-ravi; 12) laboriteatise unikaalne tunnus; 13) lõpliku kliinilise diagnoosi kinnitamise kuupäev; 4 14) surma või Eestist lahkumise kuupäev; 15) muu lõppdiagnoosiga otseselt seotud asjakohane ja oluline info. (8) Patoloog ja kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert teavitab Terviseametit lahangul avastatud nakkushaiguse diagnoosist käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ja korras. § 2. Puhangu ja epideemia kindlakstegemine (1) Nakkushaiguse puhangu kindlakstegemiseks on nõutav laboratoorse kinnituse saamine vähemalt viie haigestunud isiku kohta. Järgmised analoogilise kliinilise pildi ja epidemioloogilise seosega haigusjuhud edastatakse laboratoorse kinnitamiseta. (2) Epideemia kindlakstegemiseks on nõutav laboratoorse kinnituse saamine vähemalt kümne haigestunud isiku kohta. Järgmised analoogilise kliinilise pildi ja epidemioloogilise seosega haigusjuhud edastatakse laboratoorse kinnitamiseta. § 3. Uurimistulemused, mille kohta peavad teavet esitama laborid (1) Mikrobioloogilisi uuringuid tegevad laborid teavitavad Terviseametit kõikide uuringumeetoditega saadud positiivsetest uuringu- ja antimikroobse tundlikkuse määramise tulemustest käesoleva määruse lisas nimetatud nakkustekitajate suhtes ühe tööpäeva jooksul pärast uuringutulemuste selgumist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kohta esitatakse paberil või elektroonne laboriteatis, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) teatise esitaja ja labori andmed (täitja nimi, telefon, e-post, labori nimi ja aadress); 2) teatise registreerimise koht ja täitmise kuupäev; 3) nakkushaige isikukood, ees- ja perekonnanimi, vanus ja sugu; 4) andmed diagnoosi ja haigustekitaja kohta (saatediagnoos, haigustekitaja liik ja alamliik); 5) andmed uurimismaterjali ja uurimismaterjali saatja kohta (uurimismaterjali võtmise kuupäev ja nimetus, uurimismaterjali saatva tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning asutuse nimi); 6) andmed uuringumeetodi ja -tulemuse ning tehtud analüüsi kohta ja märkused uuringu tulemuse kohta; 7) laborianalüüsi ja referentlabori kood; 8) andmed antimikroobse tundlikkuse kohta (antibiootikum, uurimistulemus ja väärtus); 9) muu uuringuga otseselt seotud asjakohane ja oluline info. (3) Labor teavitab viivitamata Terviseametit telefoni, e-posti või muu andmevahetuskanali kaudu käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktides 1–17 nimetatud haiguste ja seisundite tekitaja (välja arvatud punkti 12 alamjaotus A98.5) tuvastamise korral ning määruse lisa punktis 34 (Enterobacterales sp karbapeneem R) nimetatud nakkustekitaja esinemise kahtluse korral. Teave esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmekoosseisus. (4) Referentlabor esitab HIV kohta Terviseametile laboriteatise ühe tööpäeva jooksul pärast laboritulemuse kinnitamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmekoosseisus. Referentlabor saadab vastuse proovi kinnitamiseks saatnud esmalaborile. Esmalabor teavitab referentlabori kinnitusest uuringu tellinud tervishoiuteenuse osutajat. § 4. Andmed, mis esitatakse isikustamata kujul (1) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamata Terviseametit telefoni, e-posti või muu andmevahetuskanali kaudu iga nakkushaiguse (ka registreerimisele mittekuuluva nakkushaiguse) rühmaviisilise haigestumise kahtluse korral ning edastab teatise nakkushaiguse puhangu kahtluse kohta. Teatis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) teatise registreerimise koht ja täitmise kuupäev; 2) teatise esitaja (nimi, telefon, e-post, asutuse nimi ja aadress); 5 3) esmane diagnoos, haiguse sümptomid, haigete arv; 4) esimese haigestumise aeg; 5) andmed haigete hospitaliseerimise kohta (koht, kuupäev, haigete arv); 6) andmed võimaliku nakatumise kohta (koht, ajavahemik, samades tingimustes nakatuda võinud isikute arv, võimalik levikufaktor); 7) andmed laboratoorsest uuringust (labor, proovi võtmise kuupäev, uurimismaterjal). (2) Tervishoiuteenuse osutaja esitab Terviseametile elektroonselt e-posti või muu andmevahetuskanali kaudu üks kord nädalas teatise käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktides 54 (ülemiste hingamisteede ägedad nakkused J06) ja 55 (gripp J09–J11) nimetatud nakkushaigustesse haigestunute arvu kohta. Teatis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) teatise registreerimise koht ja täitmise kuupäev; 2) teatise esitaja (nimi, telefon, e-post, asutuse nimi ja aadress); 3) ajavahemik nädalates; 4) kinnitatud gripijuhtumite arv (sugu ja vanuserühm); 5) kinnitamata gripijuhtumite arv (sugu ja vanuserühm); 6) ÄRH juhtumite arv (sugu ja vanuserühm); 7) muu statistilise analüüsi jaoks oluline info. (3) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja esitab Terviseametile üks kord nädalas laboratoorselt kinnitatud või kinnitamata gripist tingitud hospitaliseerimiste andmed järgmises koosseisus: 1) registreerimise koht ja täitmise kuupäev; 2) ajavahemik nädalates; 3) kinnitatud gripijuhtumite arv (J10) vanuserühmade järgi; 4) kinnitamata gripijuhtumite arv (J11) vanuserühmade järgi; 5) teatise esitaja andmed (asutuse nimi ja aadress). (4) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja esitab Terviseametile üks kord nädalas kopsupõletikust (RHK 10 koodid J12–J18) tingitud hospitaliseerimiste kohta järgmised andmed: 1) registreerimise koht ja täitmise kuupäev; 2) ajavahemik nädalates; 3) kopsupõletike arv (J12–J18) vanuserühmade järgi; 4) teatise esitaja andmed (asutuse nimi ja aadress). (5) Haigusjuhu registreerinud tervishoiutöötaja teavitab Terviseametit elektroonselt e-posti või muu andmevahetuskanali kaudu iga intensiivraviosakonnas laboratoorselt kinnitatud käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktis 55 (gripp J10) nimetatud haigusjuhu kohta järgmiselt: 1) registreerimise koht (haigla); 2) teatise esitaja (nimi, telefon, e-post, asutuse nimi ja aadress); 3) haige sugu, vanus, elukoht (maakond, vald, linn); 4) andmed haigestumise kohta (arvatav haigestumise kuupäev, kaasuvad haigused, tüsistused, tervishoiutekkeline nakkus); 5) andmed hospitaliseerimise kohta (hospitaliseerimise kuupäev, koht kust patsient sattus aruannet esitavasse haiglasse, IRO-sse hospitaliseerimise kuupäev); 6) andmed ravi kohta (viirusevastaste ravimite kasutamine (millised ja alustamise kuupäev), kunstliku hingamise / ECMO / maski kasutamine); 7) vaktsineerimise staatus; 8) laboratoorne kinnitus (A-gripiviirus, B-gripiviirus); 9) haiguse lõpe (üle viidud osakonda, teise haiglasse, suri; IRO-st ja haiglast lahkumise või surmakuupäev; vahetu surmapõhjus, surma algpõhjus). (6) HIV-uuringuid tegevad laborid esitavad Terviseametile elektroonselt e-posti või muu andmevahetuskanali kaudu järgneva kuu 5. kuupäevaks aruande kuu jooksul tehtud HIV- analüüside kohta. Aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 6 1) täitmise kuupäev; 2) aruande esitaja andmed (labori nimi ja aadress); 3) ajavahemik (aruandekuu); 4) tehtud analüüside arv, neist vere- ja elundidoonorid, rasedad (sh abortlõppega rasedus), relvajõududes teenivad isikud, kinnipidamiskohas viibivad isikud, anonüümselt uuritud isikud, tervishoiutöötajad, muul põhjusel testitud isikud; 5) täitja nimi ja telefon. (7) Käesoleva määruse lisa punktides 1, 35, 36, 39, 47, 69, 81 ja 85 nimetatud nakkustekitajatest teavitatakse vastavalt EARS-Net võrgustiku nõuetele. (8) Tuberkuloosiregistri vastutav töötleja esitab Terviseametile elektroonselt e-posti või muu andmevahetuskanali kaudu koondandmed kuu jooksul tuberkuloosi haigestumise kohta (ajavahemik, aruandekuul registreeritud esmaste haigusjuhtude arv maakonniti, sealhulgas esmane hingamiselundite tuberkuloos ja M. bovis’e põhjustatud juhud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisa. Nakkustekitajad, mille uurimistulemuste kohta peavad teavet esitama laborid Tervise- ja tööministri määruse „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE1, andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Sellega seoses muutub Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. a määrus nr 134 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega“ kehtetuks. Edaspidi reguleeritakse nimetatut tervise- ja tööministri määrusega ning seetõttu kehtestatakse uus terviktekst. 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kaasajastatakse määruse struktuuri ja sõnastust ning tehakse minimaalseid täpsustusi nakkus- ja parasiithaigustes, millest tuleb teavitada, teatiste andmekoosseisudes ja teavitamise korras. Praegu on käimas nakkushaiguste registrile edastamisega seotud tehniliste probleemide väljaselgitamine, mis jätkub 2019. aastal. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein ([email protected], 794 3523), sama osakonna peaspetsialist Pille Märtin ([email protected]) ja Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ([email protected]; 794 3549). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Nele Nisu ([email protected]; 626 9338) ja õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected]; 626 9337). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. a määrus nr 134 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega“ ( RT I, 20.03.2013, 12) muutub seaduse eelnõu 778 SE kohaselt kehtetuks. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb neljast paragrahvist ja määruse lisast. Paragrahvis 1 sätestatakse selliste nakkus- ja parasiithaiguste ja seisundite loetelu (RHK 10 koodidega), mille kohta tuleb teave esitada koos andmesubjekti isikuandmetega, ning teabe esitamise kord ja tähtaeg. 1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, 778 SE, mis on Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses. 2 Võrreldes kehtiva määrusega on lõikega 1 kehtestatud nakkustekitajate loetelu üle vaadatud ja kogutavate haiguste või seisundite koosseisu vähendatud. Nakkustekitajate loetelust on riikliku seiresüsteemi Euroopa Liidu seiresüsteemiga ühtlustamise raames (vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusotsusele 2018/945) maha võetud E. coli soolenakkused, välja arvatud enterohemorraagiline E. coli nakkus, ning toksoplasmoos, välja arvatud kaasasündinud toksoplasmoos. Samuti loobutakse kõigi loomahammustuste registreerimisest vastavalt epidemioloogilisele olukorrale. Varem korraldati loomahammustuste registreerimist marutõve seire raames, kuid alates 2013. aastast on Eesti marutaudist vaba riik ehk marutaudi loomadel ei esine. Lisatud on kaks alamkoodi olemasolevate nakkushaiguste suhtes määruse § 1 punktides 23 ja 30 – Clostridium difficile (A04.7) soolenakkus ja kaasasündinud listerioos (P37.2). Lisamise aluseks on harmoneerimine ELi seiresüsteemiga vastavalt eespool mainitud otsusele. Lõikes 2 täpsustatakse, et määruse § 1 lõikes 1 loetletud haigused ja seisundid peavad olema laboratoorselt kinnitatud, välja arvatud teetanus, sarlakid, Creutzfeldti-Jakobi tõbi, tuulerõuged ja ülemiste hingamisteede ägedad nakkused, mille puhul laboratoorset kinnitust ei nõuta. Lõikes 3 on täpsustatud teabe edastamise korda märkega, et teave esitatakse ka kliinilise pildi või laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga epidemioloogilise seose alusel diagnoositud nakkushaiguste kohta. Vana sõnastus oli vastuolus tegeliku olukorraga, eriti puhangute käigus epidemioloogilise seose alusel diagnoositud haigusjuhtude suhtes. Samuti harmoneeritakse selle muudatusega Eesti seiresüsteem ELi seiresüsteemiga, kus haigusjuhte jaotatakse järgmiselt: võimalik (kliinilise pildi alusel määratud haigusjuht), tõenäoline (epidemioloogiliselt seotud) ja kinnitatud haigusjuht. Võrreldes kehtiva määrusega on täiendatud laboratoorset kinnitust mittevajavate nakkushaiguste nimekirja ülemiste hingamisteede ägedate nakkustega, sest ülemiste hingamisteede ägeda nakkuse diagnoos pannakse lõviosas kliinilise pildi alusel. Lõigetes 4 ja 5 on sätestatud teabe esitamise kord ja andmekoosseis nende haiguste ja seisundite puhul, mille esinemise kahtluse korral tuleb nende suure levikupotentsiaali või ohtlikkuse tõttu Terviseametit viivitamata teavitada. Haigused ja seisundid, millest kohe teavitada tuleb, on loetletud määruse § 1 lõike 1 punktides 1–17. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud ka punetised ja karbapeneemresistentne enterobakter. Kuna karbapeneemresistentse enterobakteri puhul on tegemist nakkustekitajaga, millest laborid teavitama peavad, on see nimetatud käesoleva määruse lisa punktis 34. Punetiste elimineerimise programm on WHO poolt kinnitatud koos leetrite elimineerimisega ning nakkuse kahtlus nõuab viivitamata tõrjemeetmete rakendamist. Karbapeneemresistentne enterobakter on küll harva esinev, kuid samas mitteravitav resistentne nakkustekitaja ning seetõttu on isolatsioonimeetmete õigeaegseks rakendamiseks oluline edastada info esimesel võimalusel. Lõikega 6 kehtestatakse määruse § 1 lõikes 1 loetletud haigustest ja seisunditest teavitamise kord ja andmekoosseis peale lõppdiagnoosi selgumist. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole andmekoosseisus muudatusi tehtud. Tervishoiuteenuse osutaja teavitab ühe tööpäeva jooksul pärast lõppdiagnoosi selgumist Terviseametit, esitades teatise kas paberil või elektroonselt. Erandiks on tuberkuloos, gripp, ülemiste hingamisteede ägedad nakkused, HIV-tõbi ja HIV-nakkus, millest teavitamisel kehtib erikord. Lõikes 7 on kehtestatud HIV-teatise esitamise kord ja andmekoosseis. Teatis tuleb esitada ühe tööpäeva jooksul peale lõppdiagnoosi kinnitamist. Võrreldes kehtiva määrusega on loobutud nakkushaige hariduse ja ameti kohta andmete kogumisest, mis olulist statistilist lisandväärtust juurde ei anna. Lõikes 8 on täpsustatud patoloogi ja kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi esitatavate andmete koosseisu ja korda. 3 Paragrahvis 2 sätestatakse nakkushaiguste puhangute ja epideemiate kindlakstegemise kord selguse mõttes eraldi sättena. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei kaasne. Paragrahvis 3 sätestatakse selliste nakkustekitajate loetelu, mille uurimistulemuste kohta peavad andmeid esitama laborid. Lõikes 1 sätestatakse, et mikrobioloogilisi uuringuid tegevad laborid teavitavad Terviseametit kõikide uuringumeetoditega saadud positiivsetest uuringu- ja antimikroobse tundlikkuse määramise tulemustest määruse lisas nimetatud nakkustekitajate suhtes ühe tööpäeva jooksul pärast uuringutulemuste selgumist. Võrreldes kehtiva määrusega on nakkustekitajate loetelu täpsustatud vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ning kooskõlas ELi seiresüsteemiga eelkõige antimikroobset resistentsust puudutavas. Teatud tekitajate puhul on täpsemalt määratletud uuringumaterjal ja -meetod. Ühtlasi on loobutud tekitajate grupeerimisest. Lõikega 2 kehtestatakse lõikes 1 nimetatud teabe esitamise kord ja andmekoosseis. Teave esitatakse laboriteatisena. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole andmekoosseisus muudatusi tehtud. Lõikes 3 sätestatakse nakkustekitaja, millest tuleb Terviseametit viivitamata teavitada. See on määruse lisa punktis 34 nimetatud karbapeneemresistentne enterobakter. Teavitada on võimalik telefoni, e-posti või muu andmevahetuskanali kaudu või esitades laboriteatise sama paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud andmekoosseisus. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole andmekoosseisus muudatusi tehtud. Lõikes 4 täpsustatakse, et HIV-nakkuse laboriteatise edastab Terviseametile ainult referentlabor, et vältida topelt teavitamist (praeguse korra järgi esitavad HIV-teatise nii uuringutulemuse kinnitamiseks saatnud labor kui ka referentlabor) ning arvestusega, et referentlaboril on kinnitava diagnostika funktsioon. Teatis esitatakse määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud laboriteatise andmekoosseisus. Referentlabor saadab vastuse uuringutulemuse kinnitamiseks saatnud esmalaborile. Esmalabor teavitab pärast laboritulemuse kinnitamist uuringu tellinud tervishoiuteenuse osutajat. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole andmekoosseisus muudatusi tehtud. Paragrahviga 4 kehtestatakse isikustamata kujul edastatavate andmete esitamise kord ja koosseis. Lõikes 1 sätestatakse, et inimeste rühmaviisilise haigestumise korral teavitab nakkushaiguse diagnoosinud tervishoiuteenuse osutaja viivitamata Terviseametit samas lõikes sätestatud andmekoosseisus. Lisaks on täpsustatud, et rühmaviisilisest haigestumisest tuleb teavitada ka nende nakkushaiguste puhul, mis ei kuulu registreerimisele, sest kehtivas määruses on seda sätet erinevalt tõlgendatud. Lõikes 2 sätestatakse grippi ja ülemiste hingamisteede ägedasse nakkusesse haigestunute kohta teabe esitamise kord ja andmekoosseis. Teave esitatakse Terviseametile koondkokkuvõttena üks kord nädalas. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole muudatusi tehtud. Lõikes 3 sätestatakse andmete koosseis ja edastamise kord laboratoorselt kinnitatud või kinnitamata gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta. Tegemist on koondkokkuvõttega tervise infosüsteemi esitatud andmetest, mis saadetakse üks kord nädalas Terviseametile. Lõikes 4 sätestatakse andmete koosseis ja edastamise kord kopsupõletikust tingitud hospitaliseerimiste kohta. Tegemist on koondkokkuvõttega tervise infosüsteemi esitatud andmetest, mis saadetakse üks kord nädalas Terviseametile. Lõikes 5 sätestatakse isikustamata juhupõhiste andmete edastamise koosseis ja kord intensiivraviosakonnas laboratoorselt kinnitatud gripi (J10) haigusjuhu kohta. Andmed edastab haigusjuhu registreerinud tervishoiutöötaja üks kord nädalas elektroonselt e-postiga või muu 4 andmevahetuskanali kaudu. Kirjeldatud viisil andmete edastamine on senini toiminud, kuid on olnud õiguslikult reguleerimata. Lõikes 6 sätestatakse, et HIV-uuringuid tegevad laborid teavitavad Terviseametit kuu jooksul tehtud HIV-analüüsidest järgneva kuu 5. kuupäevaks. Tegemist on koondandmetega, mis edastatakse samas lõikes kehtestatud andmekoosseisus. Senini on aruanne laboris tehtud uuringute kohta HIV-nakkuse suhtes olnud vabatahtlik, kuid info tehtud HIV-testide kohta on riigile oluline HIV-nakkuse leviku hindamiseks ning vastavate ennetusmeetmete rakendamiseks sihtrühmade kaupa ja regiooniti. Lisaks tuleb HIV-nakkuse suhtes testimise andmed edastada Euroopa seiresüsteemile. Lõikes 7 sätestatakse, et laborid esitavad Terviseametile vastavalt EARS-Net võrgustiku nõuetele andmed käesoleva määruse lisas nimetatud järgmiste nakkustekitajate kohta: Acinetobacter baumannii, Enterococcus faecalis, Enterococcus faecium, Escherichia coli, Klebsiella pneumoniae, Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus aureus ja Streptococcus pneumoniae. Terviseamet edastab andmed EARS-Net seirevõrgustikule, mis on Euroopas sisse seatud seirevõrgustik ning riigil on kohustus sinna andmeid edastada. Lõikes 8 sätestatakse, et tuberkuloosiregistri vastutav töötleja edastab üks kord kuus elektroonselt koondandmed tuberkuloosi haigestumise kohta. Määruse lisa Määruse lisaga on kehtestatud selliste nakkustekitajate loetelu, mille uurimistulemuste kohta peavad teavet esitama laborid. Võrreldes kehtiva määrusega on loetelu üle vaadatud ja täpsustatud. Teatud nakkustekitajate puhul on täpsemalt määratud uuringumaterjal ning meetod. 3. Määruse mõjud Määrusega tehtavad muudatused on minimaalsed ning määruse alusel kogutavate andmete koosseisud on hetkeseisuga üle vaadatud. Siiski on võrreldes kehtiva määrusega loobutud nende nakkushaiguste kohta andmete kogumisest, mille puhul ei ole teavitamine enam asjakohane. Näiteks on loobutud kõigi E.coli soolenakkuste kohta andmete kogumisest ning kõigi toksoplasmooside kohta andmete kogumisest (edaspidi ainult kaasasündinud toksoplasmoos). Samuti on loobutud kõigi loomahammustuste registreerimisest, kuivõrd Eesti on kuulutatud marutaudivabaks. Ka laborite edastatavate andmete puhul on nakkustekitajate loetelu võrreldes kehtiva määrusega täpsustatud vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ning kooskõlas Euroopa Liidu seiresüsteemiga eelkõige antimikroobset resistentsust puudutavas. Teatud tekitajate puhul on täpsemalt määratletud uuringumaterjal ja -meetod, mida varem ei olnud täpsustatud. Määruse lisadest on kaotatud teatiste pabervormid ning kehtestatud andmekoosseisud, mis on üle vaadatud ja ühtlustatud. Oluline ei ole kehtestada andmete esitajatele kindlaid vorme, vaid pigem sätestada andmed, mis esitada tuleb. Samuti on vormi näidiseid võimalik vajaduse korral avaldada asutuse kodulehel. Andmekaitsealane mõjuhinnang (0 – puudub; 1 – väike, 2 – keskmine, 3 – suur) Tabelis 1 on kirjeldatud võimalikke andmekaitsega seotud riske, nende esinemise tõenäosust, mõju ja võimalikke riskide maandamise viise. Tabel 1. Andmekaitsealased riskid 5 Riski Riski kirjeldus Riski Esineva Ettepanek riski maandamiseks nimetus esinemise riski tõenäosus mõju Andmetele Andmeid ei tohi kasutada 1 2 Töötlemistoimingud logitakse ja pääsevad ligi kogu organisatsioonis, väärkasutus on tuvastatav kuni volitamata vaid üksnes kindlate päringu algatajani. Vastavuse tagab töötajad eesmärkide töötleja vastava osakonna saavutamiseks selleks põhimääruse või nt ametijuhendi volitatud isikute poolt kaudu. Asutuse sisekord on oma tööülesannete reguleeritud selgelt ja töötajale täitmiseks. arusaadavalt. Andmetele Andmekaitse üldmäärus 1 3 On kokku lepitud turvaline viis pääsevad ligi seab ranged kriteeriumid andmete edastamiseks, nt volitamata volituste suhtes (volitatud kasutatakse parimaid tehnikaid ja kolmandad töötleja võib edasi rakendatakse parimaid turvanõudeid. isikud volitada üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul). Andmeid võib edastada kooskõlas õigusliku aluse olemasoluga, milles tuleb eelnevalt veenduda (õigus eksisteerib või mitte). Andmete Kui andmete 2 3 Terviseameti infosüsteemide ja säilitamiseks säilitamiseks ja nakkushaiguste registri arendamine ja ja edastamiseks kasutada uuendamine tagatakse järjepidevalt, edastamiseks uuendatud süsteeme, et tagada vastavus turvanõuetele. kasutatavaid võivad esineda tehnilisi turvariskid. lahendusi ja infosüsteeme ei uuendata piisavalt tihti Andmekaitsealast mõju võib kokkuvõttes pidada väheseks. Esmalt seetõttu, et protsess ei muutu ministri määruse alusel. Nakkushaiguste registrile (kuhu jõuab suurem osa infost) ja Terviseameti infosüsteemidele (millele on ligipääs vaid töötajatel) on ligipääs piiratud ning võimalik ainult määratud kasutajatele, kes lähtuvad andmete töötlemisel õigusaktidest, asutuse põhimäärusest ja sisekorrast ning ametijuhenditest. Samas on teatud andmeid võimalik edastada ka telefoni teel, elektroonselt või muu andmevahetuskanali kaudu, kuid selline protsess oli võimaldatud ka siiani. Nimelt võib puhangu korral olla hädavajalik teavitada kohe ja kõige lihtsamaid kanaleid pidi. Näiteks tuleb e-posti kasutamisel andmed isikuandmete edastamisel krüpteerida. Lisaks on vähendatud teatud osas selliste nakkushaiguste ja -tekitajate loetelu, mille kohta tuleb teavet edastada, ja see vähendab riskide esinemise tõenäosust. Samas ei muutu määruse uue tervikteksti kehtestamisel seni kehtinud andmeedastuse põhimõtted, sihtrühm ega kaasatud osapooled. Seega, täiendavat andmekaitsealast riski võrreldes praegusega määruse kehtestamisega ei kaasne. Pidevalt tegeletakse ka andmete edastamiseks kasutatavate tehniliste lahenduste arendamisega, mis tagab, et andmekaitsealane risk oleks minimaalne. 4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja lisategevusi ega kaasne ka kulusid, sest määruses tehtud sisulised muudatused on minimaalsed. Määruse tõhusaks sisuliseks rakendamiseks on vaja edasisi tehnilisi arendusi. Praeguseks ei ole rakendunud tehnilised lahendused laborite jaoks ning ka tervishoiuteenuse osutajate jaoks on mõnikord andmete edastamine keerukas andmeedastuseks kasutatavate tehniliste lahenduste mittetoimimise tõttu. Koostöös Tervise ja 6 Heaolu Infosüsteemide Keskuse ja erialaseltsidega kaardistatakse praegu andmete edastamisega seotud probleeme. Määruse rakendamisega seotud lisakulutusi ei ole praegu ette näha. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ning on seotud isikuandmete kaitse seadusega, mis jõustub 15.03.2019. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule ja Andmekaitse Inspektsioonile. Määruse eelnõu kooskõlastasid märkusteta Justiitsministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium. Rahandusministeeriumi palvel täiendati seletuskirja tehniliste arenduste lisaeelarvevajaduse kohta. Positiivse arvamuse eelnõu toetuseks esitas Eesti Õdede Liit. Eelnõu kohta esitasid märkused Eesti Laborimeditsiini Ühing, Tervise Arengu Instituut ja Eesti Perearstide Selts. Märkuste sisu ja märkustega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis. Tervise- ja tööministri määruse „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ seletuskirja lisa. Kooskõlastustabel Ettepanek Arvestamine/mittearvestamine Tervise Arengu Instituut 1. Eelnõu § 1 lg-st 6 on välja jäänud Mittearvestatud. tervishoiuteenuse osutaja kohustus edastada andmed tuberkuloosi See kohustus tuleneb rahvatervise seadusest, haigestumise kohta. seetõttu ei dubleerita teise seaduse alusel Teeme ettepaneku lisada nimetatud toodut käesolevas määruses. Ka teise paragrahvi lõige 9 sarnaselt hetkel kehtiva seaduse alusel esitatav eesmärk ja määrusega TTO kohustus teatada andmekoosseis on teised. Tegemist oleks tuberkuloosiandmed järgmiselt: dubleerimisega. (9) Tervishoiuteenuse osutaja edastab Laboritel on kohustus juba teise õigusaktiga andmed käesoleva paragrahvi lg 1 p 47 kehtestatud. tuberkuloosi (A 15- A 19) kohta vastavalt rahvatervise seaduse § 14 5 lg-le 4. 2. Paragrahvi 4 täiendada lõikega 5 Mittearvestatud. järgmises sõnastuses: (5) Labor teavitab Tuberkuloosiregistrit See kohustus tuleneb rahvatervise seadusest, järgmiste bakterite saadud seetõttu ei dubleerita teise seaduse alusel positiivsetest vastustest: toodut käesolevas määruses. Ka teise Mycobacterium bovis, Mycobacterium seaduse alusel esitatav eesmärk ja tuberculosis, Mycobacterium africanum andmekoosseis on teised. ja Mycobacterium complex, vastavalt Laboritel on kohustus juba teise õigusaktiga tuberkuloosiregistri põhimäärusele. kehtestatud. Selgitus: vastavad muudatused on vajalikud, et tagada eriti ohtliku nakkushaiguse tuberkuloosi kohta info edastamine tervishoiuteenuste osutajatelt ja laboritelt tuberkuloosiregistrile, mis edastab andmed Terviseametile. Õigusselguse huvides peavad labori kohustused seoses positiivsete uuringu- ja antimikroobse tundlikkuse määramise tulemustega, olema toodud käesolevas määruses, vastasel juhul satub ohtu määruse eesmärgi saavutamine. 3. Teeme ettepaneku täiendada määruse Mittearvestatud. lisas 1 olevat nimekirja, lisades sinna järgmised haigustekitajad: Tuberkuloosiregistrile esitatavate andmete Mycobecterium tuberculosis koosseis on kehtestatud tuberkuloosiregistri Mycobakterium africanum põhimääruses. Mycobacterium tuberculosis complex Selgitus - Lisa 1 Nakkusahaiguste tekitajate loetelu, mille uurimistulemuste 2 kohta peavad teavet edastama laborid – sellest nimekirjast on ekslikult välja jäänud enamik inimestel tuberkuloosi põhjustavatest tekitajatest. Tuberkuloos kuulub nende nakkushaiguste loetellu, mille korral edastatakse andmed koos andmesubjekti isikuandmetega, vt eelnõu §1 (1) loetelus p 47. Tuberkuloos on Nakkushaiguste ennetamise-ja tõrje seaduse kohaselt ka eriti ohtlike haiguste nimekirjas, seetõttu on vajalik ka kõigi inimesel tuberkuloosi tekitavad bakterid nimekirja lisada. Praegu on seal ainult Mycobacterium bovis. Mycobacterium tuberculosis complex – on vaja lisada nimekirja, kuna mitmed laborid määravadki oma analüüsides tuberkuloosi tekitajaid ainult kompleksi tasemel, mitte liigina. Eelpool loetletud täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et tuberkuloosi näol on tegemist eriti ohtliku õhu teel leviva nakkushaigusega, mis on muuhulgas hetkel ainsaks Eestis levivaks eriti ohtlikuks nakkushaiguseks. Selleks, et tagada andmete nõuetekohane esitamine, on vajalik, et nakkushaiguseid käsitlevad kohustused oleksid võimalikult koondatud, mis tagab suuremal määral andmete esitamisega kohustatud isiku poolse kohustuse täitmise andmete esitamisel. Eesti Perearstide Selts Antud muudatuse eesmärk on Eesti Selgitame. Perearstide Seltsile (EPS) sobiv, kuid ei ole aktsepteeritav olukord, kus teatised ei ole Teatiste perearstide töövoogu integreerimine integreeritud perearstide töövoogu ning ei sõltub suurel määral perearstide võta arvesse Tervise Infosüsteemi töölaualahendustest ja nende kvaliteedist. edatatavat informatsiooni. Seetõttu tekib paratamatult kahtlus, kas teatistega edastatavad andmed on kvaliteetsed. ELMÜ Eesti Laborimeditsiini Ühing kooskõlastab määruse tingimusel, et 2019 a jätkub töörühmas arutelu määruse sisuliste küsimuste üle. Esitatud määruse eelnõu rakendamise osas teeme järgmised märkused: 1. Määruse rakendamine laborite Arvestatud. poolt eeldab veebipõhise NAKISe Terviseamet uuendab klassifikaatorid keskkonna kasutamist, kuhu enne esimesel võimalusel. määruse jõustumist peavad olema 3 sisse viidud kõik nakkushaiguste tekitajate loetelus toimunud muudatused, seda nii mikroobide loetelu kui ka antibiogrammide osas. 2. Vajab täpsustamist EARS-Net Arvestatud. mikroobide lisandumine määruse lisasse, mis sätestab laborite poolt Eelnõud täiendatud vastava sättega. edastatavat teavet. Käesolevalt toimub EARS-Net mikroobide teavitamine järgnevalt: labor teavitab Terviseametit paberkandjal spetsiaalse protokolli alusel u 1 kord kvartalis. Terviseamet sisestab andmeid spetsiaalsesse programmi, kust on andmeid edasi võimalik importida vastavasse infosüsteemi (TESS) edastamiseks ECDC-le. Määruse eelnõu §4 (1) sätestab positiivsetest uuringu- ja antimikroobse tundlikkuse määramise tulemustest teavitamist ühe tööpäeva jooksul. Viimane eeldab elektroonilise teavitamise võimaluse loomist NAKIS’e kaudu ka EARS-Net mikroobide osas. 3. Laborite andmete korrektse Teadmiseks võetud. edastamise määruses ettenähtud ajal tagab vaid elektroonne andmete liikumine TISist NAKISesse. Mõlemad süsteemid vajavad arendust mikrobioloogiliste analüüside tulemuste edastamiseks. 4. Laborite poolt andmete Mittearvestatud. edastamisega seotud vastavad infosüsteemide arendamise kulud Vastavate arenduste teostamine on TEHIKul tuleb kajastada ka eelnõu juba tööplaanis ning ei sõltu otseselt antud seletuskirjas. määruse menetlusest. Edastamise viis on jäetud paindlikuks (andmete edastus tuleb tagada ühel või teisel viisil, et tagada teavitused ja avalikkuse ohutus). Tervise- ja tööministri…….märtsi 2019. a määrus nr …. „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ Lisa Nakkustekitajad, mille uurimistulemuste kohta peavad teavet esitama laborid Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid 1 Acinetobacter baumannii Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele 2 Acinetobacter baumannii karbapeneem Ravimresistentsed nakkustekitajad R sõltumata uuringumaterjalist 3 adenoviirus Hingamiselundkonna ja seedetrakti nakkustekitajad 4 A-gripiviirus 5 A-hepatiidiviirus 6 Anaplasma phagocytophilum 7 Ascaris lumbricoides 8 astroviirus Seedetrakti nakkustekitajad 9 Bacillus anthracis 10 Balantidium coli 11 B-gripiviirus 12 B-hepatiidiviirus 13 bokaviirus 14 Bordetella parapertussis 15 Bordetella pertussis 16 Borrelia burgdorferi 17 Brucella sp. 18 Campylobacter sp. 19 C-hepatiidiviirus 20 Chlamydia trachomatis 21 Chlamydophila pneumoniae 22 Chlamydophila psittaci 23 Clostridium botulinum 24 Clostridium difficile toksigeenne 25 Clostridium tetani 26 Corynebacterium diphtheriae 27 Coxiella burnetii 28 Cryptosporidium sp. 29 D-hepatiidiviirus 30 Diphyllobothrium latum 31 Echinococcus sp. 32 E-hepatiidiviirus 33 Entamoeba histolytica 34 Enterobacterales sp karbapeneem R Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist 35 Enterococcus faecalis Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele 36 Enterococcus faecium Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid 37 Enterococcus faecalis faecium (VRE) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist 38 Escherichia coli STEC 39 Escherichia coli Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele 40 Escherichia coli (ESBL) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist Giske klassifikatsiooni järgi 41 Fasciola hepatica 42 Francisella tularensis 43 Giardia lamblia 44 Haemophilus influenzae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad 45 HIV 46 Hymenolepis nana 47 Klebsiella pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele 48 Klebsiella pneumoniae (ESBL) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist 49 koroonaviirus 50 leetrite viirus 51 Legionella sp. 52 Leptospira sp. 53 Listeria monocytogenes Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad 54 lülijalgse levitatavad viiruspalavike ja hemorraagiliste viiruspalavike tekitajad 55 metapneumoviirus 56 mumpsiviirus 57 Mycoplasma genitalium 58 Mycoplasma pneumoniae 59 Mycobacterium bovis 60 Mycobacterium leprae 61 Neisseria gonorrhoeae 62 Neisseria meningitidis 63 noroviirus 64 papilloomiviirus 65 paragripiviirus 66 parvoviirus 67 Plasmodium sp. 68 polioviirus ja teised enteroviirused 69 Pseudomonas aeruginosa Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele 70 Pseudomonas aeruginosa (MDR) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist; resistentne vähemalt kolme antibiootikumiklassi suhtes 71 punetiste viirus 72 puukentsefaliidiviirus 73 respiratoor-süntsütiaalne viirus 74 Rickettsia sp. 75 rinoviirus Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid 76 rotaviirus 77 Salmonella paratyphi 78 Salmonella typhi 79 Salmonellad, teised 80 Shigella sp. 81 Staphylococcus aureus Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele 82 Staphylococcus aureus (MRSA, VISA, Ravimresistentsed nakkustekitajad VRSA) sõltumata uuringumaterjalist 83 Streptococcus agalactiae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad 84 Streptococcus pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad 85 Streptococcus pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele 86 Streptococcus pneumoniae (penNS) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist 87 Streptococcus pyogenes Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad 88 Taenia saginata 89 Taenia solium 90 Toxoplasma gondii Vastsündinutel 91 Treponema pallidum 92 Trichomonas vaginalis 93 Trichinella spiralis 94 Trichuris trichiura 95 Ureaplasma urealyticum 96 Vibrio sp. Kõikidest materjalidest 97 Yersinia sp.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →