MINISTRI MÄÄRUS
12.03.2019 nr 24
Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse
esinemise ning haigestumise ohutegurite ja
ennetamise kohta teabe edastamise kord,
nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti
isikuandmetega edastatavate andmete koosseis
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel.
§ 1. Haigused ja seisundid, mille korral edastatakse andmed koos andmesubjekti
isikuandmetega, ja teabe edastamise kord
(1) Isikuandmetega teave nakkus- ja parasiithaiguste ning seisundite kohta tuleb esitada
järgmisel juhul:
1) koolera (A00);
2) kõhutüüfus (A01.0);
3) paratüüfused (A01.1–A01.4);
4) botulism (A05.1);
5) katk (A20);
6) tulareemia (A21);
7) siberi katk (A22);
8) difteeria (A36);
9) meningokokknakkus (A39);
10) äge poliomüeliit (A80);
11) marutõbi (A82);
12) lülijalgse levitatavad viiruspalavikud ja hemorraagilised viiruspalavikud (A90–A99);
13) leetrid (B05);
14) trihhinelloos (B75);
15) äge lõtv halvatus (G61.0);
16) punetised (B06; P35.0);
17) harva esinevad või taas ilmunud ja uued haigused (SARS, rõuged, epideemiline tähniline
tüüfus, Q-palavik, gripiviiruse uue tüübi põhjustatud nakkushaigus ja teised);
18) salmonelloos (A02);
19) shigelloos (A03);
20) enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3);
21) kampülobakterenteriit (A04.5);
22) jersinioos (Y. enterocolitica enteriit A04.6);
23) soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8;
A08.1–A08.3; A08.5);
24) rotaviirusenteriit (A08.0);
2
25) giardiaas (lambliaas) (A07.1);
26) krüptosporidioos (A07.2);
27) brutselloos (A23);
28) leptospiroos (A27);
29) leepra (A30);
30) listerioos (A32; P37.2);
31) teetanus (A33–A35);
32) läkaköha (A37.0);
33) sarlakid (A38);
34) pneumokokknakkus (Streptococcus pneumoniae tekkene septitseemia A40.3;
pneumokokkmeningiit G00.1; Streptococcus pneumoniae tekkene kopsupõletik J13);
35) H. influenzae nakkus (Haemophilus influenzae septitseemia A41.3; Haemophilus
influenzae tekkene meningiit G00.0; Haemophilus influenzae tekkene kopsupõletik J14;
täpsustamata paikme Haemophilus influenzae nakkus A49.2);
36) leegionärihaigus (A48.1);
37) süüfilis (A50–A53);
38) gonokokknakkus (A54);
39) suguliselt levivad klamüüdiahaigused (A55–A56);
40) Lyme’i tõbi (A69.2);
41) Creutzfeldti-Jakobi tõbi (A81.0);
42) puukentsefaliit (A84);
43) muud viirusentsefaliidid ja meningiidid (A85; A87);
44) tuulerõuged (B01);
45) viirushepatiidid (B15–B19);
46) mumps (B26);
47) tuberkuloos (A15–A19);
48) HIV-tõbi (AIDS) (B20–B22; B23.2; B23.8; B24);
49) HIV-nakkus (B23.0; B23.1; Z21);
50) malaaria (B50–B54);
51) kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1);
52) ehhinokokoos (B67);
53) difüllobotriaas (B70.0);
54) ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06);
55) gripp (J09–J11);
56) amöbiaas (A06);
57) erlihhioos (A79.8);
58) ornitoos (psittakoos) (A70).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haigused ja seisundid peavad olema
laboratoorselt kinnitatud. Laboratoorset kinnitamist ei nõuta punktides 31 (teetanus), 33
(sarlakid), 41 (Creutzfeldti-Jakobi tõbi), 44 (tuulerõuged) ja 54 (ülemiste hingamisteede
ägedad nakkused) nimetatud juhul.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haiguste ja seisundite puhul esitatakse teave ka
kliinilise pildi või laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga epidemioloogilise seose alusel
diagnoositud nakkushaiguste kohta.
(4) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamata Terviseametit telefoni, e-posti või muu
andmevahetuskanali kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–17 nimetatud haiguste
ja seisundite (välja arvatud punkti 12 alamjaotus A98.5) esinemise kahtluse korral.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud haiguste ja seisundite esinemise kahtluse korral
esitatav nakkushaiguse kahtluse teatis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) teatise täitnud tervishoiutöötaja ja asutuse andmed (töötaja ees- ja perekonnanimi, asutuse
nimi, registrikood ja aadress);
2) teatise registreerimise koht ja teatise täitmise kuupäev;
3
3) haige isikukood või sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu, tegelik elukoht, töökoht
või õppeasutus, amet ja sotsiaal-majanduslik seisund;
4) esialgne diagnoos ja selle panemise kuupäev;
5) hospitaliseerimise ja surmakuupäev;
6) andmed haigestumise ja nakatumise kohta (arvatav haigestumise kuupäev, välisriik ja
välisriigis viibimise ajavahemik, loomahammustuse ja esmase pöördumise kuupäev,
loomaliik);
7) muu kahtlusega otseselt seotud asjakohane ja oluline info.
(6) Tervishoiuteenuse osutaja esitab Terviseametile paberil või elektroonse teatise
nakkushaige kohta ühe tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
haiguse või seisundi lõppdiagnoosi selgumist, välja arvatud punktides 47 (tuberkuloos), 48
(HIV-tõbi), 49 (HIV-nakkus), 54 (ülemiste hindamisteede ägedad nakkushaigused) ja 55 (gripp)
nimetatud juhul. Teatis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) teatise täitnud tervishoiutöötaja ja asutuse andmed (töötaja ees- ja perekonnanimi, asutuse
nimi, registrikood ja aadress);
2) teatise registreerimise koht ja teatise täitmise kuupäev;
3) haige isikukood või sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu, tegelik elukoht, töökoht
või õppeasutus, amet ja sotsiaal-majanduslik seisund;
4) hospitaliseerimise kuupäev;
5) andmed diagnoosi ja haigustekitaja kohta ning diagnoosi kinnitanud isiku andmed (lõplik
kliiniline diagnoos ja kuupäev, diagnoosi kinnitamise meetod ja laboratoorse kinnituse
kuupäev, diagnoosi kinnitanud tervishoiutöötaja ees-ja perekonnanimi, telefon, haiguse
tekitaja ja selle alamliik, laboriteatise unikaalne tunnus);
6) andmed haigestumise ja nakatumise kohta (haigestumise kuupäev, hepatiidi levikuteed,
suguhaiguste levikuteed, muude haiguste levikuteed, rasedus nädalates, kemoprofülaktika);
7) väljaspool Eestit haigestumise ja nakatumise korral välisriik ja välisriigis viibimise
ajavahemik;
8) haigestumise ja nakatumise järel surmaga lõppemise korral ka surmakuupäev;
9) andmed loomahammustuse ja puugiründe kohta (loomahammustuse/puugiründe kuupäev,
esmase pöördumise kuupäev, hammustaja/ründaja liik, looma jälgimine, puugiründe asukoht);
10) vaktsiinvälditava nakkushaiguse esinemise korral andmed immuniseerimise kohta
(immuniseerimise staatus, dooside arv, viimase immuniseerimise kuupäev);
11) muu lõppdiagnoosiga otseselt seotud asjakohane ja oluline info.
(7) Tervishoiuteenuse osutaja esitab Terviseametile elektroonse HIV-teatise ühe tööpäeva
jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 48 (HIV-tõbi) ja 49 (HIV-nakkus)
nimetatud haiguse või seisundi lõppdiagnoosi kinnitamist. Teatis peab sisaldama järgmisi
andmeid:
1) teatise täitnud tervishoiutöötaja ja asutuse andmed (töötaja ees- ja perekonnanimi, asutuse
nimi, registrikood ja aadress);
2) teatise täitmise kuupäev;
3) diagnoos (HIV-nakkus või HIV-tõbi) ja diagnoosinud tervishoiutöötaja ees- ja
perekonnanimi;
4) haige isikukood või sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu, tegelik elukoht,
sünnikoht, rahvus ja sotsiaal-majanduslik seisund;
5) testimise põhjus;
6) nakkuse peamise oletatav levikutee;
7) parenteraalse nakatumise viis;
8) seksuaalse nakatumise korral nakkusallika riskirühma kuulumine;
9) emalt nakkuse saanu ema nakatumisviis, sünnituse meetod, profülaktika teostamine emal
raseduse ajal ja vastsündinul sünni järel, rinnatoitumine;
10) nakatumise oletatav koht ja aeg;
11) AIDSi indikaatorhaigused ja ARV-ravi;
12) laboriteatise unikaalne tunnus;
13) lõpliku kliinilise diagnoosi kinnitamise kuupäev;
4
14) surma või Eestist lahkumise kuupäev;
15) muu lõppdiagnoosiga otseselt seotud asjakohane ja oluline info.
(8) Patoloog ja kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert teavitab Terviseametit lahangul
avastatud nakkushaiguse diagnoosist käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ja korras.
§ 2. Puhangu ja epideemia kindlakstegemine
(1) Nakkushaiguse puhangu kindlakstegemiseks on nõutav laboratoorse kinnituse saamine
vähemalt viie haigestunud isiku kohta. Järgmised analoogilise kliinilise pildi ja
epidemioloogilise seosega haigusjuhud edastatakse laboratoorse kinnitamiseta.
(2) Epideemia kindlakstegemiseks on nõutav laboratoorse kinnituse saamine vähemalt kümne
haigestunud isiku kohta. Järgmised analoogilise kliinilise pildi ja epidemioloogilise seosega
haigusjuhud edastatakse laboratoorse kinnitamiseta.
§ 3. Uurimistulemused, mille kohta peavad teavet esitama laborid
(1) Mikrobioloogilisi uuringuid tegevad laborid teavitavad Terviseametit kõikide
uuringumeetoditega saadud positiivsetest uuringu- ja antimikroobse tundlikkuse määramise
tulemustest käesoleva määruse lisas nimetatud nakkustekitajate suhtes ühe tööpäeva jooksul
pärast uuringutulemuste selgumist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kohta esitatakse paberil või elektroonne
laboriteatis, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) teatise esitaja ja labori andmed (täitja nimi, telefon, e-post, labori nimi ja aadress);
2) teatise registreerimise koht ja täitmise kuupäev;
3) nakkushaige isikukood, ees- ja perekonnanimi, vanus ja sugu;
4) andmed diagnoosi ja haigustekitaja kohta (saatediagnoos, haigustekitaja liik ja alamliik);
5) andmed uurimismaterjali ja uurimismaterjali saatja kohta (uurimismaterjali võtmise kuupäev
ja nimetus, uurimismaterjali saatva tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning asutuse nimi);
6) andmed uuringumeetodi ja -tulemuse ning tehtud analüüsi kohta ja märkused uuringu
tulemuse kohta;
7) laborianalüüsi ja referentlabori kood;
8) andmed antimikroobse tundlikkuse kohta (antibiootikum, uurimistulemus ja väärtus);
9) muu uuringuga otseselt seotud asjakohane ja oluline info.
(3) Labor teavitab viivitamata Terviseametit telefoni, e-posti või muu andmevahetuskanali
kaudu käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktides 1–17 nimetatud haiguste ja seisundite tekitaja
(välja arvatud punkti 12 alamjaotus A98.5) tuvastamise korral ning määruse lisa punktis 34
(Enterobacterales sp karbapeneem R) nimetatud nakkustekitaja esinemise kahtluse korral.
Teave esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmekoosseisus.
(4) Referentlabor esitab HIV kohta Terviseametile laboriteatise ühe tööpäeva jooksul pärast
laboritulemuse kinnitamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmekoosseisus.
Referentlabor saadab vastuse proovi kinnitamiseks saatnud esmalaborile. Esmalabor teavitab
referentlabori kinnitusest uuringu tellinud tervishoiuteenuse osutajat.
§ 4. Andmed, mis esitatakse isikustamata kujul
(1) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamata Terviseametit telefoni, e-posti või muu
andmevahetuskanali kaudu iga nakkushaiguse (ka registreerimisele mittekuuluva
nakkushaiguse) rühmaviisilise haigestumise kahtluse korral ning edastab teatise
nakkushaiguse puhangu kahtluse kohta. Teatis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) teatise registreerimise koht ja täitmise kuupäev;
2) teatise esitaja (nimi, telefon, e-post, asutuse nimi ja aadress);
5
3) esmane diagnoos, haiguse sümptomid, haigete arv;
4) esimese haigestumise aeg;
5) andmed haigete hospitaliseerimise kohta (koht, kuupäev, haigete arv);
6) andmed võimaliku nakatumise kohta (koht, ajavahemik, samades tingimustes nakatuda
võinud isikute arv, võimalik levikufaktor);
7) andmed laboratoorsest uuringust (labor, proovi võtmise kuupäev, uurimismaterjal).
(2) Tervishoiuteenuse osutaja esitab Terviseametile elektroonselt e-posti või muu
andmevahetuskanali kaudu üks kord nädalas teatise käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktides
54 (ülemiste hingamisteede ägedad nakkused J06) ja 55 (gripp J09–J11) nimetatud
nakkushaigustesse haigestunute arvu kohta. Teatis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) teatise registreerimise koht ja täitmise kuupäev;
2) teatise esitaja (nimi, telefon, e-post, asutuse nimi ja aadress);
3) ajavahemik nädalates;
4) kinnitatud gripijuhtumite arv (sugu ja vanuserühm);
5) kinnitamata gripijuhtumite arv (sugu ja vanuserühm);
6) ÄRH juhtumite arv (sugu ja vanuserühm);
7) muu statistilise analüüsi jaoks oluline info.
(3) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja esitab Terviseametile üks kord nädalas
laboratoorselt kinnitatud või kinnitamata gripist tingitud hospitaliseerimiste andmed järgmises
koosseisus:
1) registreerimise koht ja täitmise kuupäev;
2) ajavahemik nädalates;
3) kinnitatud gripijuhtumite arv (J10) vanuserühmade järgi;
4) kinnitamata gripijuhtumite arv (J11) vanuserühmade järgi;
5) teatise esitaja andmed (asutuse nimi ja aadress).
(4) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja esitab Terviseametile üks kord nädalas
kopsupõletikust (RHK 10 koodid J12–J18) tingitud hospitaliseerimiste kohta järgmised
andmed:
1) registreerimise koht ja täitmise kuupäev;
2) ajavahemik nädalates;
3) kopsupõletike arv (J12–J18) vanuserühmade järgi;
4) teatise esitaja andmed (asutuse nimi ja aadress).
(5) Haigusjuhu registreerinud tervishoiutöötaja teavitab Terviseametit elektroonselt e-posti või
muu andmevahetuskanali kaudu iga intensiivraviosakonnas laboratoorselt kinnitatud
käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktis 55 (gripp J10) nimetatud haigusjuhu kohta järgmiselt:
1) registreerimise koht (haigla);
2) teatise esitaja (nimi, telefon, e-post, asutuse nimi ja aadress);
3) haige sugu, vanus, elukoht (maakond, vald, linn);
4) andmed haigestumise kohta (arvatav haigestumise kuupäev, kaasuvad haigused,
tüsistused, tervishoiutekkeline nakkus);
5) andmed hospitaliseerimise kohta (hospitaliseerimise kuupäev, koht kust patsient sattus
aruannet esitavasse haiglasse, IRO-sse hospitaliseerimise kuupäev);
6) andmed ravi kohta (viirusevastaste ravimite kasutamine (millised ja alustamise kuupäev),
kunstliku hingamise / ECMO / maski kasutamine);
7) vaktsineerimise staatus;
8) laboratoorne kinnitus (A-gripiviirus, B-gripiviirus);
9) haiguse lõpe (üle viidud osakonda, teise haiglasse, suri; IRO-st ja haiglast lahkumise või
surmakuupäev; vahetu surmapõhjus, surma algpõhjus).
(6) HIV-uuringuid tegevad laborid esitavad Terviseametile elektroonselt e-posti või muu
andmevahetuskanali kaudu järgneva kuu 5. kuupäevaks aruande kuu jooksul tehtud HIV-
analüüside kohta. Aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
6
1) täitmise kuupäev;
2) aruande esitaja andmed (labori nimi ja aadress);
3) ajavahemik (aruandekuu);
4) tehtud analüüside arv, neist vere- ja elundidoonorid, rasedad (sh abortlõppega rasedus),
relvajõududes teenivad isikud, kinnipidamiskohas viibivad isikud, anonüümselt uuritud isikud,
tervishoiutöötajad, muul põhjusel testitud isikud;
5) täitja nimi ja telefon.
(7) Käesoleva määruse lisa punktides 1, 35, 36, 39, 47, 69, 81 ja 85 nimetatud
nakkustekitajatest teavitatakse vastavalt EARS-Net võrgustiku nõuetele.
(8) Tuberkuloosiregistri vastutav töötleja esitab Terviseametile elektroonselt e-posti või muu
andmevahetuskanali kaudu koondandmed kuu jooksul tuberkuloosi haigestumise kohta
(ajavahemik, aruandekuul registreeritud esmaste haigusjuhtude arv maakonniti, sealhulgas
esmane hingamiselundite tuberkuloos ja M. bovis’e põhjustatud juhud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Lisa. Nakkustekitajad, mille uurimistulemuste kohta peavad teavet esitama laborid
Tervise- ja tööministri määruse „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise
ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord,
nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate
andmete koosseis“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel.
Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE1,
andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Sellega seoses muutub
Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. a määrus nr 134 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse
esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja edastatavate andmete
koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega“ kehtetuks. Edaspidi
reguleeritakse nimetatut tervise- ja tööministri määrusega ning seetõttu kehtestatakse uus
terviktekst.
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kaasajastatakse määruse struktuuri ja sõnastust ning tehakse minimaalseid täpsustusi
nakkus- ja parasiithaigustes, millest tuleb teavitada, teatiste andmekoosseisudes ja teavitamise
korras. Praegu on käimas nakkushaiguste registrile edastamisega seotud tehniliste probleemide
väljaselgitamine, mis jätkub 2019. aastal.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
Kärt Sõber (
[email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Terviseameti
nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein
(
[email protected], 794 3523), sama osakonna peaspetsialist Pille Märtin
(
[email protected]) ja Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova
(
[email protected]; 794 3549). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna nõunik Nele Nisu (
[email protected]; 626 9338) ja õigusosakonna juhataja
asetäitja Ebe Sarapuu (
[email protected]; 626 9337). Määruse on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel.
Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. a määrus nr 134 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse
esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja edastatavate andmete
koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega“ ( RT I, 20.03.2013, 12) muutub
seaduse eelnõu 778 SE kohaselt kehtetuks.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb neljast paragrahvist ja määruse lisast.
Paragrahvis 1 sätestatakse selliste nakkus- ja parasiithaiguste ja seisundite loetelu (RHK 10
koodidega), mille kohta tuleb teave esitada koos andmesubjekti isikuandmetega, ning teabe
esitamise kord ja tähtaeg.
1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, 778 SE, mis on Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses.
2
Võrreldes kehtiva määrusega on lõikega 1 kehtestatud nakkustekitajate loetelu üle vaadatud ja
kogutavate haiguste või seisundite koosseisu vähendatud. Nakkustekitajate loetelust on riikliku
seiresüsteemi Euroopa Liidu seiresüsteemiga ühtlustamise raames (vastavalt Euroopa Komisjoni
rakendusotsusele 2018/945) maha võetud E. coli soolenakkused, välja arvatud
enterohemorraagiline E. coli nakkus, ning toksoplasmoos, välja arvatud kaasasündinud
toksoplasmoos.
Samuti loobutakse kõigi loomahammustuste registreerimisest vastavalt epidemioloogilisele
olukorrale. Varem korraldati loomahammustuste registreerimist marutõve seire raames, kuid
alates 2013. aastast on Eesti marutaudist vaba riik ehk marutaudi loomadel ei esine.
Lisatud on kaks alamkoodi olemasolevate nakkushaiguste suhtes määruse § 1 punktides 23 ja 30
– Clostridium difficile (A04.7) soolenakkus ja kaasasündinud listerioos (P37.2). Lisamise aluseks
on harmoneerimine ELi seiresüsteemiga vastavalt eespool mainitud otsusele.
Lõikes 2 täpsustatakse, et määruse § 1 lõikes 1 loetletud haigused ja seisundid peavad olema
laboratoorselt kinnitatud, välja arvatud teetanus, sarlakid, Creutzfeldti-Jakobi tõbi, tuulerõuged ja
ülemiste hingamisteede ägedad nakkused, mille puhul laboratoorset kinnitust ei nõuta.
Lõikes 3 on täpsustatud teabe edastamise korda märkega, et teave esitatakse ka kliinilise pildi või
laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga epidemioloogilise seose alusel diagnoositud
nakkushaiguste kohta. Vana sõnastus oli vastuolus tegeliku olukorraga, eriti puhangute käigus
epidemioloogilise seose alusel diagnoositud haigusjuhtude suhtes. Samuti harmoneeritakse selle
muudatusega Eesti seiresüsteem ELi seiresüsteemiga, kus haigusjuhte jaotatakse järgmiselt:
võimalik (kliinilise pildi alusel määratud haigusjuht), tõenäoline (epidemioloogiliselt seotud) ja
kinnitatud haigusjuht. Võrreldes kehtiva määrusega on täiendatud laboratoorset kinnitust
mittevajavate nakkushaiguste nimekirja ülemiste hingamisteede ägedate nakkustega, sest
ülemiste hingamisteede ägeda nakkuse diagnoos pannakse lõviosas kliinilise pildi alusel.
Lõigetes 4 ja 5 on sätestatud teabe esitamise kord ja andmekoosseis nende haiguste ja seisundite
puhul, mille esinemise kahtluse korral tuleb nende suure levikupotentsiaali või ohtlikkuse tõttu
Terviseametit viivitamata teavitada. Haigused ja seisundid, millest kohe teavitada tuleb, on
loetletud määruse § 1 lõike 1 punktides 1–17. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud ka punetised
ja karbapeneemresistentne enterobakter. Kuna karbapeneemresistentse enterobakteri puhul on
tegemist nakkustekitajaga, millest laborid teavitama peavad, on see nimetatud käesoleva määruse
lisa punktis 34. Punetiste elimineerimise programm on WHO poolt kinnitatud koos leetrite
elimineerimisega ning nakkuse kahtlus nõuab viivitamata tõrjemeetmete rakendamist.
Karbapeneemresistentne enterobakter on küll harva esinev, kuid samas mitteravitav resistentne
nakkustekitaja ning seetõttu on isolatsioonimeetmete õigeaegseks rakendamiseks oluline
edastada info esimesel võimalusel.
Lõikega 6 kehtestatakse määruse § 1 lõikes 1 loetletud haigustest ja seisunditest teavitamise kord
ja andmekoosseis peale lõppdiagnoosi selgumist. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole
andmekoosseisus muudatusi tehtud. Tervishoiuteenuse osutaja teavitab ühe tööpäeva jooksul
pärast lõppdiagnoosi selgumist Terviseametit, esitades teatise kas paberil või elektroonselt.
Erandiks on tuberkuloos, gripp, ülemiste hingamisteede ägedad nakkused, HIV-tõbi ja HIV-nakkus,
millest teavitamisel kehtib erikord.
Lõikes 7 on kehtestatud HIV-teatise esitamise kord ja andmekoosseis. Teatis tuleb esitada ühe
tööpäeva jooksul peale lõppdiagnoosi kinnitamist. Võrreldes kehtiva määrusega on loobutud
nakkushaige hariduse ja ameti kohta andmete kogumisest, mis olulist statistilist lisandväärtust
juurde ei anna.
Lõikes 8 on täpsustatud patoloogi ja kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi esitatavate
andmete koosseisu ja korda.
3
Paragrahvis 2 sätestatakse nakkushaiguste puhangute ja epideemiate kindlakstegemise kord
selguse mõttes eraldi sättena. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei kaasne.
Paragrahvis 3 sätestatakse selliste nakkustekitajate loetelu, mille uurimistulemuste kohta peavad
andmeid esitama laborid.
Lõikes 1 sätestatakse, et mikrobioloogilisi uuringuid tegevad laborid teavitavad Terviseametit
kõikide uuringumeetoditega saadud positiivsetest uuringu- ja antimikroobse tundlikkuse
määramise tulemustest määruse lisas nimetatud nakkustekitajate suhtes ühe tööpäeva jooksul
pärast uuringutulemuste selgumist. Võrreldes kehtiva määrusega on nakkustekitajate loetelu
täpsustatud vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ning kooskõlas ELi seiresüsteemiga eelkõige
antimikroobset resistentsust puudutavas. Teatud tekitajate puhul on täpsemalt määratletud
uuringumaterjal ja -meetod. Ühtlasi on loobutud tekitajate grupeerimisest.
Lõikega 2 kehtestatakse lõikes 1 nimetatud teabe esitamise kord ja andmekoosseis. Teave
esitatakse laboriteatisena. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole andmekoosseisus muudatusi
tehtud.
Lõikes 3 sätestatakse nakkustekitaja, millest tuleb Terviseametit viivitamata teavitada. See on
määruse lisa punktis 34 nimetatud karbapeneemresistentne enterobakter. Teavitada on võimalik
telefoni, e-posti või muu andmevahetuskanali kaudu või esitades laboriteatise sama paragrahvi
lõikes 2 kirjeldatud andmekoosseisus. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole andmekoosseisus
muudatusi tehtud.
Lõikes 4 täpsustatakse, et HIV-nakkuse laboriteatise edastab Terviseametile ainult referentlabor,
et vältida topelt teavitamist (praeguse korra järgi esitavad HIV-teatise nii uuringutulemuse
kinnitamiseks saatnud labor kui ka referentlabor) ning arvestusega, et referentlaboril on kinnitava
diagnostika funktsioon. Teatis esitatakse määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud laboriteatise
andmekoosseisus. Referentlabor saadab vastuse uuringutulemuse kinnitamiseks saatnud
esmalaborile. Esmalabor teavitab pärast laboritulemuse kinnitamist uuringu tellinud
tervishoiuteenuse osutajat. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole andmekoosseisus muudatusi
tehtud.
Paragrahviga 4 kehtestatakse isikustamata kujul edastatavate andmete esitamise kord ja
koosseis.
Lõikes 1 sätestatakse, et inimeste rühmaviisilise haigestumise korral teavitab nakkushaiguse
diagnoosinud tervishoiuteenuse osutaja viivitamata Terviseametit samas lõikes sätestatud
andmekoosseisus. Lisaks on täpsustatud, et rühmaviisilisest haigestumisest tuleb teavitada ka
nende nakkushaiguste puhul, mis ei kuulu registreerimisele, sest kehtivas määruses on seda sätet
erinevalt tõlgendatud.
Lõikes 2 sätestatakse grippi ja ülemiste hingamisteede ägedasse nakkusesse haigestunute kohta
teabe esitamise kord ja andmekoosseis. Teave esitatakse Terviseametile koondkokkuvõttena üks
kord nädalas. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole muudatusi tehtud.
Lõikes 3 sätestatakse andmete koosseis ja edastamise kord laboratoorselt kinnitatud või
kinnitamata gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta. Tegemist on koondkokkuvõttega tervise
infosüsteemi esitatud andmetest, mis saadetakse üks kord nädalas Terviseametile.
Lõikes 4 sätestatakse andmete koosseis ja edastamise kord kopsupõletikust tingitud
hospitaliseerimiste kohta. Tegemist on koondkokkuvõttega tervise infosüsteemi esitatud
andmetest, mis saadetakse üks kord nädalas Terviseametile.
Lõikes 5 sätestatakse isikustamata juhupõhiste andmete edastamise koosseis ja kord
intensiivraviosakonnas laboratoorselt kinnitatud gripi (J10) haigusjuhu kohta. Andmed edastab
haigusjuhu registreerinud tervishoiutöötaja üks kord nädalas elektroonselt e-postiga või muu
4
andmevahetuskanali kaudu. Kirjeldatud viisil andmete edastamine on senini toiminud, kuid on
olnud õiguslikult reguleerimata.
Lõikes 6 sätestatakse, et HIV-uuringuid tegevad laborid teavitavad Terviseametit kuu jooksul
tehtud HIV-analüüsidest järgneva kuu 5. kuupäevaks. Tegemist on koondandmetega, mis
edastatakse samas lõikes kehtestatud andmekoosseisus. Senini on aruanne laboris tehtud
uuringute kohta HIV-nakkuse suhtes olnud vabatahtlik, kuid info tehtud HIV-testide kohta on riigile
oluline HIV-nakkuse leviku hindamiseks ning vastavate ennetusmeetmete rakendamiseks
sihtrühmade kaupa ja regiooniti. Lisaks tuleb HIV-nakkuse suhtes testimise andmed edastada
Euroopa seiresüsteemile.
Lõikes 7 sätestatakse, et laborid esitavad Terviseametile vastavalt EARS-Net võrgustiku nõuetele
andmed käesoleva määruse lisas nimetatud järgmiste nakkustekitajate kohta: Acinetobacter
baumannii, Enterococcus faecalis, Enterococcus faecium, Escherichia coli, Klebsiella
pneumoniae, Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus aureus ja Streptococcus pneumoniae.
Terviseamet edastab andmed EARS-Net seirevõrgustikule, mis on Euroopas sisse seatud
seirevõrgustik ning riigil on kohustus sinna andmeid edastada.
Lõikes 8 sätestatakse, et tuberkuloosiregistri vastutav töötleja edastab üks kord kuus elektroonselt
koondandmed tuberkuloosi haigestumise kohta.
Määruse lisa
Määruse lisaga on kehtestatud selliste nakkustekitajate loetelu, mille uurimistulemuste kohta
peavad teavet esitama laborid. Võrreldes kehtiva määrusega on loetelu üle vaadatud ja
täpsustatud. Teatud nakkustekitajate puhul on täpsemalt määratud uuringumaterjal ning meetod.
3. Määruse mõjud
Määrusega tehtavad muudatused on minimaalsed ning määruse alusel kogutavate andmete
koosseisud on hetkeseisuga üle vaadatud. Siiski on võrreldes kehtiva määrusega loobutud nende
nakkushaiguste kohta andmete kogumisest, mille puhul ei ole teavitamine enam asjakohane.
Näiteks on loobutud kõigi E.coli soolenakkuste kohta andmete kogumisest ning kõigi
toksoplasmooside kohta andmete kogumisest (edaspidi ainult kaasasündinud toksoplasmoos).
Samuti on loobutud kõigi loomahammustuste registreerimisest, kuivõrd Eesti on kuulutatud
marutaudivabaks.
Ka laborite edastatavate andmete puhul on nakkustekitajate loetelu võrreldes kehtiva määrusega
täpsustatud vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ning kooskõlas Euroopa Liidu
seiresüsteemiga eelkõige antimikroobset resistentsust puudutavas. Teatud tekitajate puhul on
täpsemalt määratletud uuringumaterjal ja -meetod, mida varem ei olnud täpsustatud.
Määruse lisadest on kaotatud teatiste pabervormid ning kehtestatud andmekoosseisud, mis on üle
vaadatud ja ühtlustatud. Oluline ei ole kehtestada andmete esitajatele kindlaid vorme, vaid pigem
sätestada andmed, mis esitada tuleb. Samuti on vormi näidiseid võimalik vajaduse korral avaldada
asutuse kodulehel.
Andmekaitsealane mõjuhinnang (0 – puudub; 1 – väike, 2 – keskmine, 3 – suur)
Tabelis 1 on kirjeldatud võimalikke andmekaitsega seotud riske, nende esinemise tõenäosust,
mõju ja võimalikke riskide maandamise viise.
Tabel 1. Andmekaitsealased riskid
5
Riski Riski kirjeldus Riski Esineva Ettepanek riski maandamiseks
nimetus esinemise riski
tõenäosus mõju
Andmetele Andmeid ei tohi kasutada 1 2 Töötlemistoimingud logitakse ja
pääsevad ligi kogu organisatsioonis, väärkasutus on tuvastatav kuni
volitamata vaid üksnes kindlate päringu algatajani. Vastavuse tagab
töötajad eesmärkide töötleja vastava osakonna
saavutamiseks selleks põhimääruse või nt ametijuhendi
volitatud isikute poolt kaudu. Asutuse sisekord on
oma tööülesannete reguleeritud selgelt ja töötajale
täitmiseks. arusaadavalt.
Andmetele Andmekaitse üldmäärus 1 3 On kokku lepitud turvaline viis
pääsevad ligi seab ranged kriteeriumid andmete edastamiseks, nt
volitamata volituste suhtes (volitatud kasutatakse parimaid tehnikaid ja
kolmandad töötleja võib edasi rakendatakse parimaid turvanõudeid.
isikud volitada üksnes
vastutava töötleja
kirjalikul nõusolekul).
Andmeid võib edastada
kooskõlas õigusliku aluse
olemasoluga, milles tuleb
eelnevalt veenduda
(õigus eksisteerib või
mitte).
Andmete Kui andmete 2 3 Terviseameti infosüsteemide ja
säilitamiseks säilitamiseks ja nakkushaiguste registri arendamine ja
ja edastamiseks kasutada uuendamine tagatakse järjepidevalt,
edastamiseks uuendatud süsteeme, et tagada vastavus turvanõuetele.
kasutatavaid võivad esineda
tehnilisi turvariskid.
lahendusi ja
infosüsteeme
ei uuendata
piisavalt tihti
Andmekaitsealast mõju võib kokkuvõttes pidada väheseks. Esmalt seetõttu, et protsess ei muutu
ministri määruse alusel. Nakkushaiguste registrile (kuhu jõuab suurem osa infost) ja Terviseameti
infosüsteemidele (millele on ligipääs vaid töötajatel) on ligipääs piiratud ning võimalik ainult
määratud kasutajatele, kes lähtuvad andmete töötlemisel õigusaktidest, asutuse põhimäärusest ja
sisekorrast ning ametijuhenditest. Samas on teatud andmeid võimalik edastada ka telefoni teel,
elektroonselt või muu andmevahetuskanali kaudu, kuid selline protsess oli võimaldatud ka siiani.
Nimelt võib puhangu korral olla hädavajalik teavitada kohe ja kõige lihtsamaid kanaleid pidi.
Näiteks tuleb e-posti kasutamisel andmed isikuandmete edastamisel krüpteerida. Lisaks on
vähendatud teatud osas selliste nakkushaiguste ja -tekitajate loetelu, mille kohta tuleb teavet
edastada, ja see vähendab riskide esinemise tõenäosust. Samas ei muutu määruse uue
tervikteksti kehtestamisel seni kehtinud andmeedastuse põhimõtted, sihtrühm ega kaasatud
osapooled. Seega, täiendavat andmekaitsealast riski võrreldes praegusega määruse
kehtestamisega ei kaasne. Pidevalt tegeletakse ka andmete edastamiseks kasutatavate tehniliste
lahenduste arendamisega, mis tagab, et andmekaitsealane risk oleks minimaalne.
4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja lisategevusi ega kaasne ka kulusid, sest määruses tehtud
sisulised muudatused on minimaalsed. Määruse tõhusaks sisuliseks rakendamiseks on vaja
edasisi tehnilisi arendusi. Praeguseks ei ole rakendunud tehnilised lahendused laborite jaoks ning
ka tervishoiuteenuse osutajate jaoks on mõnikord andmete edastamine keerukas
andmeedastuseks kasutatavate tehniliste lahenduste mittetoimimise tõttu. Koostöös Tervise ja
6
Heaolu Infosüsteemide Keskuse ja erialaseltsidega kaardistatakse praegu andmete edastamisega
seotud probleeme. Määruse rakendamisega seotud lisakulutusi ei ole praegu ette näha.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras ning on seotud isikuandmete kaitse seadusega, mis jõustub
15.03.2019.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti
Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti
Õdede Liidule ja Andmekaitse Inspektsioonile.
Määruse eelnõu kooskõlastasid märkusteta Justiitsministeerium, Siseministeerium ja
Välisministeerium. Rahandusministeeriumi palvel täiendati seletuskirja tehniliste arenduste
lisaeelarvevajaduse kohta. Positiivse arvamuse eelnõu toetuseks esitas Eesti Õdede Liit. Eelnõu
kohta esitasid märkused Eesti Laborimeditsiini Ühing, Tervise Arengu Instituut ja Eesti Perearstide
Selts. Märkuste sisu ja märkustega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas olevas
kooskõlastustabelis.
Tervise- ja tööministri määruse „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise
ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord,
nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate
andmete koosseis“ seletuskirja lisa.
Kooskõlastustabel
Ettepanek Arvestamine/mittearvestamine
Tervise Arengu Instituut
1. Eelnõu § 1 lg-st 6 on välja jäänud Mittearvestatud.
tervishoiuteenuse osutaja kohustus
edastada andmed tuberkuloosi See kohustus tuleneb rahvatervise seadusest,
haigestumise kohta. seetõttu ei dubleerita teise seaduse alusel
Teeme ettepaneku lisada nimetatud toodut käesolevas määruses. Ka teise
paragrahvi lõige 9 sarnaselt hetkel kehtiva seaduse alusel esitatav eesmärk ja
määrusega TTO kohustus teatada andmekoosseis on teised. Tegemist oleks
tuberkuloosiandmed järgmiselt: dubleerimisega.
(9) Tervishoiuteenuse osutaja edastab Laboritel on kohustus juba teise õigusaktiga
andmed käesoleva paragrahvi lg 1 p 47 kehtestatud.
tuberkuloosi (A 15- A 19) kohta vastavalt
rahvatervise seaduse § 14 5 lg-le 4.
2. Paragrahvi 4 täiendada lõikega 5 Mittearvestatud.
järgmises sõnastuses:
(5) Labor teavitab Tuberkuloosiregistrit See kohustus tuleneb rahvatervise seadusest,
järgmiste bakterite saadud seetõttu ei dubleerita teise seaduse alusel
positiivsetest vastustest: toodut käesolevas määruses. Ka teise
Mycobacterium bovis, Mycobacterium seaduse alusel esitatav eesmärk ja
tuberculosis, Mycobacterium africanum andmekoosseis on teised.
ja Mycobacterium complex, vastavalt Laboritel on kohustus juba teise õigusaktiga
tuberkuloosiregistri põhimäärusele. kehtestatud.
Selgitus: vastavad muudatused on
vajalikud, et tagada eriti ohtliku
nakkushaiguse tuberkuloosi kohta info
edastamine tervishoiuteenuste osutajatelt
ja laboritelt tuberkuloosiregistrile, mis
edastab andmed Terviseametile.
Õigusselguse huvides peavad labori
kohustused seoses positiivsete uuringu- ja
antimikroobse tundlikkuse määramise
tulemustega, olema toodud käesolevas
määruses, vastasel juhul satub ohtu
määruse eesmärgi saavutamine.
3. Teeme ettepaneku täiendada määruse Mittearvestatud.
lisas 1 olevat nimekirja, lisades sinna
järgmised haigustekitajad: Tuberkuloosiregistrile esitatavate andmete
Mycobecterium tuberculosis koosseis on kehtestatud tuberkuloosiregistri
Mycobakterium africanum põhimääruses.
Mycobacterium tuberculosis complex
Selgitus - Lisa 1 Nakkusahaiguste
tekitajate loetelu, mille uurimistulemuste
2
kohta peavad teavet edastama laborid –
sellest nimekirjast on ekslikult välja jäänud
enamik inimestel tuberkuloosi
põhjustavatest tekitajatest.
Tuberkuloos kuulub nende nakkushaiguste
loetellu, mille korral edastatakse andmed
koos andmesubjekti isikuandmetega, vt
eelnõu §1 (1) loetelus p 47.
Tuberkuloos on Nakkushaiguste
ennetamise-ja tõrje seaduse kohaselt ka
eriti ohtlike haiguste nimekirjas, seetõttu on
vajalik ka kõigi inimesel tuberkuloosi
tekitavad bakterid nimekirja lisada. Praegu
on seal ainult Mycobacterium bovis.
Mycobacterium tuberculosis complex – on
vaja lisada nimekirja, kuna mitmed laborid
määravadki oma analüüsides tuberkuloosi
tekitajaid ainult kompleksi tasemel, mitte
liigina.
Eelpool loetletud täiendused on vajalikud
tulenevalt asjaolust, et tuberkuloosi näol on
tegemist eriti ohtliku õhu teel leviva
nakkushaigusega, mis on muuhulgas
hetkel ainsaks Eestis levivaks eriti ohtlikuks
nakkushaiguseks. Selleks, et tagada
andmete nõuetekohane esitamine, on
vajalik, et nakkushaiguseid käsitlevad
kohustused oleksid võimalikult koondatud,
mis tagab suuremal määral andmete
esitamisega kohustatud isiku poolse
kohustuse täitmise andmete esitamisel.
Eesti Perearstide Selts
Antud muudatuse eesmärk on Eesti Selgitame.
Perearstide Seltsile (EPS) sobiv, kuid ei ole
aktsepteeritav olukord, kus teatised ei ole Teatiste perearstide töövoogu integreerimine
integreeritud perearstide töövoogu ning ei sõltub suurel määral perearstide
võta arvesse Tervise Infosüsteemi töölaualahendustest ja nende kvaliteedist.
edatatavat informatsiooni. Seetõttu tekib
paratamatult kahtlus, kas teatistega
edastatavad andmed on kvaliteetsed.
ELMÜ
Eesti Laborimeditsiini Ühing kooskõlastab
määruse tingimusel, et 2019 a jätkub
töörühmas arutelu määruse sisuliste
küsimuste üle.
Esitatud määruse eelnõu rakendamise
osas teeme järgmised märkused:
1. Määruse rakendamine laborite Arvestatud.
poolt eeldab veebipõhise NAKISe Terviseamet uuendab klassifikaatorid
keskkonna kasutamist, kuhu enne esimesel võimalusel.
määruse jõustumist peavad olema
3
sisse viidud kõik nakkushaiguste
tekitajate loetelus toimunud
muudatused, seda nii mikroobide
loetelu kui ka antibiogrammide
osas.
2. Vajab täpsustamist EARS-Net Arvestatud.
mikroobide lisandumine määruse
lisasse, mis sätestab laborite poolt Eelnõud täiendatud vastava sättega.
edastatavat teavet.
Käesolevalt toimub EARS-Net
mikroobide teavitamine järgnevalt:
labor teavitab Terviseametit
paberkandjal spetsiaalse protokolli
alusel u 1 kord kvartalis.
Terviseamet sisestab andmeid
spetsiaalsesse programmi, kust on
andmeid edasi võimalik importida
vastavasse infosüsteemi (TESS)
edastamiseks ECDC-le.
Määruse eelnõu §4 (1) sätestab
positiivsetest uuringu- ja
antimikroobse tundlikkuse
määramise tulemustest teavitamist
ühe tööpäeva jooksul. Viimane
eeldab elektroonilise teavitamise
võimaluse loomist NAKIS’e kaudu
ka EARS-Net mikroobide osas.
3. Laborite andmete korrektse Teadmiseks võetud.
edastamise määruses ettenähtud
ajal tagab vaid elektroonne
andmete liikumine TISist
NAKISesse. Mõlemad süsteemid
vajavad arendust mikrobioloogiliste
analüüside tulemuste
edastamiseks.
4. Laborite poolt andmete Mittearvestatud.
edastamisega seotud vastavad
infosüsteemide arendamise kulud Vastavate arenduste teostamine on TEHIKul
tuleb kajastada ka eelnõu juba tööplaanis ning ei sõltu otseselt antud
seletuskirjas. määruse menetlusest. Edastamise viis on
jäetud paindlikuks (andmete edastus tuleb
tagada ühel või teisel viisil, et tagada
teavitused ja avalikkuse ohutus).
Tervise- ja tööministri…….märtsi 2019. a määrus nr ….
„Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja
ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti
isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“
Lisa
Nakkustekitajad, mille uurimistulemuste kohta peavad teavet esitama laborid
Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid
1 Acinetobacter baumannii Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad, millest tuleb teavitada
vastavalt EARS-Net nõuetele
2 Acinetobacter baumannii karbapeneem Ravimresistentsed nakkustekitajad
R sõltumata uuringumaterjalist
3 adenoviirus Hingamiselundkonna ja seedetrakti
nakkustekitajad
4 A-gripiviirus
5 A-hepatiidiviirus
6 Anaplasma phagocytophilum
7 Ascaris lumbricoides
8 astroviirus Seedetrakti nakkustekitajad
9 Bacillus anthracis
10 Balantidium coli
11 B-gripiviirus
12 B-hepatiidiviirus
13 bokaviirus
14 Bordetella parapertussis
15 Bordetella pertussis
16 Borrelia burgdorferi
17 Brucella sp.
18 Campylobacter sp.
19 C-hepatiidiviirus
20 Chlamydia trachomatis
21 Chlamydophila pneumoniae
22 Chlamydophila psittaci
23 Clostridium botulinum
24 Clostridium difficile toksigeenne
25 Clostridium tetani
26 Corynebacterium diphtheriae
27 Coxiella burnetii
28 Cryptosporidium sp.
29 D-hepatiidiviirus
30 Diphyllobothrium latum
31 Echinococcus sp.
32 E-hepatiidiviirus
33 Entamoeba histolytica
34 Enterobacterales sp karbapeneem R Ravimresistentsed nakkustekitajad
sõltumata uuringumaterjalist
35 Enterococcus faecalis Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad, millest tuleb teavitada
vastavalt EARS-Net nõuetele
36 Enterococcus faecium Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad, millest tuleb teavitada
vastavalt EARS-Net nõuetele
Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid
37 Enterococcus faecalis faecium (VRE) Ravimresistentsed nakkustekitajad
sõltumata uuringumaterjalist
38 Escherichia coli STEC
39 Escherichia coli Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad, millest tuleb teavitada
vastavalt EARS-Net nõuetele
40 Escherichia coli (ESBL) Ravimresistentsed nakkustekitajad
sõltumata uuringumaterjalist Giske
klassifikatsiooni järgi
41 Fasciola hepatica
42 Francisella tularensis
43 Giardia lamblia
44 Haemophilus influenzae Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad
45 HIV
46 Hymenolepis nana
47 Klebsiella pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad, millest tuleb teavitada
vastavalt EARS-Net nõuetele
48 Klebsiella pneumoniae (ESBL) Ravimresistentsed nakkustekitajad
sõltumata uuringumaterjalist
49 koroonaviirus
50 leetrite viirus
51 Legionella sp.
52 Leptospira sp.
53 Listeria monocytogenes Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad
54 lülijalgse levitatavad viiruspalavike ja
hemorraagiliste viiruspalavike tekitajad
55 metapneumoviirus
56 mumpsiviirus
57 Mycoplasma genitalium
58 Mycoplasma pneumoniae
59 Mycobacterium bovis
60 Mycobacterium leprae
61 Neisseria gonorrhoeae
62 Neisseria meningitidis
63 noroviirus
64 papilloomiviirus
65 paragripiviirus
66 parvoviirus
67 Plasmodium sp.
68 polioviirus ja teised enteroviirused
69 Pseudomonas aeruginosa Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad, millest tuleb teavitada
vastavalt EARS-Net nõuetele
70 Pseudomonas aeruginosa (MDR) Ravimresistentsed nakkustekitajad
sõltumata uuringumaterjalist; resistentne
vähemalt kolme antibiootikumiklassi suhtes
71 punetiste viirus
72 puukentsefaliidiviirus
73 respiratoor-süntsütiaalne viirus
74 Rickettsia sp.
75 rinoviirus
Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid
76 rotaviirus
77 Salmonella paratyphi
78 Salmonella typhi
79 Salmonellad, teised
80 Shigella sp.
81 Staphylococcus aureus Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad, millest tuleb teavitada
vastavalt EARS-Net nõuetele
82 Staphylococcus aureus (MRSA, VISA, Ravimresistentsed nakkustekitajad
VRSA) sõltumata uuringumaterjalist
83 Streptococcus agalactiae Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad
84 Streptococcus pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad
85 Streptococcus pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad, millest tuleb teavitada
vastavalt EARS-Net nõuetele
86 Streptococcus pneumoniae (penNS) Ravimresistentsed nakkustekitajad
sõltumata uuringumaterjalist
87 Streptococcus pyogenes Verest ja liikvorist isoleeritud
nakkustekitajad
88 Taenia saginata
89 Taenia solium
90 Toxoplasma gondii Vastsündinutel
91 Treponema pallidum
92 Trichomonas vaginalis
93 Trichinella spiralis
94 Trichuris trichiura
95 Ureaplasma urealyticum
96 Vibrio sp. Kõikidest materjalidest
97 Yersinia sp.