dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

kohtumise protokoll

Sotsiaalministeerium · 12. märts 2019
Viit
5.2-7/762-1
Registreeritud
12. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2019
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎Laborite_noukogu_protokoll_06_02_2019_2.asice233 KB

Sisu (failidest)

PROTOKOLL 06.02.2019 nr 1.11-38/3 Laborite nõukogu III kohtumine Toimumiskoht: Maaeluministeerium Algus kell 09.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai Protokollis toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Anneli Haugas Võtsid osa: Britt-Marena Tiikmaa (Rahandusministeerium, RAM); Ene Jürjens (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Harry Liiv (Keskkonnaministeerium, KEM); Kristel Siitam-Nyiri (Justiitsministeerium, JUS); Kristi Talving (MKM); Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, SOM); Maia Radin (Maaeluministeerium, MEM); Martin Minjajev (Maaeluministeerium); Sille Vahter (Maaeluministeerium); Toivo Räim (Haridus- ja Teadusministeerium, HTM); Üllar Lanno (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, EKEI). Päevakord 1. Konsolideerimisettepanekud toidu mikrobioloogia, vee kvaliteedi ja ohutuse ning geoloogia valdkondades 1.1. Konsolideerimisettepanek vee valdkonnas – Üllar Lanno 1.2. Konsolideerimisettepanek geoloogia valdkonnas – Toomas Kevvai 1.3. Nõukogu laboriteenuste konsolideerimisettepanekute formuleerimine Vabariigi Valitsusele 2. Laboriseadmete investeeringute kava esitamine Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia jaoks 3. Muud küsimused 3.1. Erateenuste teostamine valdkondades, kus riigi tellimus puudub või on marginaalne 3.2. Toidukeemia analüüside konsolideerimine (ulatuse määratlemine) 3.3. Laborite tõhustamiskava (vajadusel) Sissejuhatus Sissejuhatuse tegi ning päevakorda tutvustas Toomas Kevvai. Osalejatel päevakava osas vastuseise või lisaettepanekuid ei olnud. 1.1 Konsolideerimisettepanek vee valdkonnas – Üllar Lanno Sissejuhatuseks anti ülevaade sellest, kuidas toimus 2006-2007 kahe eri ministeeriumi ekspertiisiasutuste liitmine, mille tulemusena loodi süsteem, kus 95% rahastusest tuleb riigieelarvest ja 5% omatulust. Täna oleks vaja esmalt vaadata, et kui kõik hangiksid riikliku OÜ käest, siis mis on hanke kogumaht aastas, kui valikuvabadus kasumimarginaali osas jääb alles. Hinnast sõltuval riigi poolt fikseeritud eelarvega teenuse ostmine võib vähendada oluliselt teenuse ostmise võimekust. Oleks vaja kehtestada kulumudelikaudne põhimõte (millest vee analüüside hind koosneb); kas on ühine protsessiskeem, mida kõik laborid aktsepteerivad ning millele saab teha kuluefektiivsuse ja optimaalsuse kontrolli. Täna pakutavad teenused on samanimelised, aga sisult erinevad ning nende omavaheline võrdlemine keeruline; ei tasu alahinnata ka oskustööjõu kaotusel selle taastamiseks minevaid aastaid. Tehti ettepanek: MKM-i, KEM-i ja SOM-i kokkuleppe kaudu leida vee konsolideerimisettepanekut juhtima üks inimene, kellele antakse volitusnorm minna siseteabe tasandile; lisaks võiks järgmisesse RES-i minna sisse neljast kategooriast lähtuva põhimõtte kaudne rahaline hinnang/mõõde: 1. 50 – personalikulu (koondamistasude kompensatsioon (~1a palk+maksud), palkade ühtlustamise vahendid ületulevatele töötajatele. 2. 55 – majanduskulu konsolideerimise kulu ( kui on rendilepingute lõpetamisi, seadmete koondamise torustike, gaasitrasside jms väljaehitamisi). Sümboolika ühtlustamine art 55 sees: blanketid, sertifikaadid, visiitkaardid jms. 3. 15 – Investeeringud 2021 – 2024 – tehnoloogia asendused ja arendustegevused 4. IKT – võrkude ühendamise töötunnid, infosüsteemide lisaarendused, tarkvara litsentside uuendused vastamaks kasutajate tegelikele vajadustele, printimislahenduse trentraliseerimised, videokonverentsisüsteemid, kodulehe+intraneti arendused jms. Arutleti (MEM), et riigile vajalike veeanalüüside tegemise võimekus on olemas, pigem on küsimus, kas on vaja midagi vähem teha Kas eesmärgiks on üks labor, mis võib tunduda konsolideerimisena, kuid osutuda monopoliseerimiseks ja tuua riigile lisakulusid? Lisaks tehti ettepanek „külmutada“ kõik vee analüüsidega seotud investeeringud/ettepanekud, mis on investeeringute tabelis kuni vee osas pole leitud ühist lahendust. Esitati järgmised kommentaarid (MKM): 1) konsolideerimisettepaneku esitamine 15. oktoobriks (kuupäev kohtumise juhataja ettekandes) ei ole reaalne arvestades võimaliku teenuse väljaviimisega; samuti tuleb arvesse võtta uue valitsuse moodustamist ning suveperioodi; 2) „külmutamise“ ettepaneku osas: 2020. aasta RES-i taotlused võiks ära esitada ning otsus tuleviku osas peaks olema tehtud 2021. aasta RES-i taotluste esitamise ajaks; 3) teenuste sisseostmine tähendab asutuse baasrahastuse suurendamist iga-aastaselt ning vaja on RAM-i nõusolekut, et kui labor jääb enda teostatavatest analüüsidest ilma, siis RES-i kontekstis suurendatakse tema iga-aastast baasrahastuse sisseostetavate teenuste summaga (kui mingi funktsioon läheb teise asutusse, läheb see reeglina koos seadmete, inimeste ja rahaliste vahenditega). Selgitati (MEM), et „külmutamise“ osas minnakse 2021. aasta RES-i ning sellest lähtuvalt oleks sobiv kuupäev 15.10. (kuigi tegemist ei ole kinnitatud kuupäevaga). Baasi suurendamise osas toodi välja (EKEI), et seadmete tegevuse lõppemisel jäävad hoolduse, akrediteeringute ja ka kuluvahendite kulud alles ning juurde vajatav summa sõltub teenuse omahinnast. Otsustati: Kõik vee analüüsidega seotud investeeringud/ettepanekud külmutatakse, kuni vee konsolideerimise osas pole leitud ühist lahendust (on palju eri aspekte, millega arvestada). Lisaks võeti teadmiseks EKEI ettepanek moodustada ministeeriumiteülene töögrupp, kus vaadatakse finantsi, personali, logistika, tehnoloogia, IKT jms seotut ning kellel on õiguslik mandaat teemat sügavuti uurida. 1.2 Konsolideerimisettepanek geoloogia valdkonnas – Toomas Kevvai Anti ülevaade (Toomas Kevvai) kohtumisest, kus osalesid MKM-i, KEM-i, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK; kasumit taotlev OÜ), Teede Tehnokeskuse (TTK; riigi omandis olev kasumit taotlev AS) ning Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) esindajad ja kus keskenduti Geotehnikalabori asukoha küsimusele – kas see peaks jääma EKUK-i või liikuma TTK-sse. Järgnes arutelu, milles toodi välja, et 08.02. on planeeritud MKM-i, TTK ja EKUK-i ja KEM-i kohtumine edasiste sammude osas. Kahe kasumit tootva asutusega ollakse olukorras, kus puudub otsene riigi huvi ja käivitav jõud Geotehnikalabori üleviimiseks EKUK-ist TTK-sse. Teema on seotud veega, kuna EKUK-i kohaselt peaks vaatama kogu pilti tervikuna: ühest kasumist tootvast harus loobumine peaks tekitama muu kasumit toova haru (vee analüüside suuremine võiks olla kompensatsioonimehhanismiks). Täna ei ole olemas vee analüüside osas konsolideerimisettepanekut VV-le. Otsustati: ettepanek valitsusele on, et Geotehnikalabori üleandmist EGT-le ei peeta vajalikuks. 1.3 Nõukogu laboriteenuste konsolideerimisettepanekute formuleerimine Vabariigi Valitsusele Konsolideerimisettepanekut mikrobioloogia valdkonnas vedas VTL. Jõuti ettepanekuni, kus mikrobioloogilisi analüüse viidaks läbi VTL-i Tallinna, Tartu ja Kuressaare laboris. Geograafiline vajadus tuleneb teenuse kiire kättesaadavuse vajadusest. Vastuseks SOM-i küsimusele kinnitati (MEM), et toidu mikrobioloogiliste analüüside osas (rääkides riikliku järelevalve analüüsist) oli TA töögruppi kaasatud; lisati, et TA roll on ainult mineraalvee analüüsid. Otsustati: valitsusele esitatakse järgmine teave: konsolideerimisettepanekuni on jõutud mikrobioloogiliste analüüside osas; vee osas töö jätkub (plaanis vaadata tõhustamiskava raames laiemalt). 2. Laboriseadmete investeeringute kava esitamine Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia jaoks Investeeringute kava kokkupanekut koordineeris PMK. Kokku on lepitud, et investeeringukava raames rahastatakse seadmeid arvestades riikliku töö osakaalu. Eraldi on välja toodud seadmete maksumus üle 50 000 euro ja alla 50 000 euro; alla 50 000 euro kogusumma on saadud laborite odavate seadmete maksumuse hinnangu põhjal. EGT taotlusega võiks arvestada pigem 2020. aastast. Investeeringute maksumuse tabeli osas (kohtumise juhataja ettekandes) juhiti tähelepanu (MEM), et tabelisse on juurde lisatud Metrosert. Parema ülevaate saamiseks võetakse arvesse ka EKUKi investeeringuid (kuigi EKUK-i investeeringuid riigi eelarvest ei rahastata). Vee ja geoloogia investeeringud poolelioleva konsolideerimisprotsessi tabelis ei kajastu. Küsiti (SOM), milline on metoodika/arvestuse alus: kui uuring viiakse läbi mitmel seadmel, mille iga üksikühiku hind jääb alla 50 000 euro, aga koguhind võib olla oluliselt suurem kui mõne teise asutuse koguvajadus. Täpsustati (MEM), et alla 50 000 euro maksvad seadmed kajastuvad küll investeeringutekavas, kuid need ei ole eraldi seadmetena välja toodud (eesmärgiks on anda paindlikkust väikeste investeeringute (nt kaalud) osas, et odavamate seadmete loetelu saaks vajadusel muuta võrreldes hetkel esitatuga. Küsiti (RAM), kas alla 50 000 euro maksvad seadmed peaksid olema nõukogu jaoks pidevalt pildis juhuks, kui mingid seadmed hakkavad aastast aastasse korduma). Lisaks peaks kaaluma alla 50 000 euro maksvate seadmete lisamist loetellu, kui need moodustavad olulise osa investeeringust. Nõustuti (MEM), et jälgitakse ka alla 50 000 euro maksvate seadmete soetamist. Tõstatati küsimus (EKEI) seoses tabeli ajakohastamisega, kuna see saab olema oluline sisend iga-aastase RES-i taotluse jaoks. Selgitati (MEM), et plaani kohaselt hakkab PMK protseduuri vedama ning küsib igal aastal järelevalveasutustelt järelevalvevajaduse muutuse kohta sisendit, pärast esitatakse see sisend ka laborite nõukogule. Tehti ka ettepanek kaaluda võimalusel SAP-i indikaatori rakendamist, kui see võimaldab arvel näidata ostetud seadet – sel juhul oleks näha ka „vahetused“ (seade osteti planeeritust varem/ hiljem). Seoses vee konsolideerimisega toodi taustaks välja (SOM), et TA-l on taotlus autoklaavi soetamiseks, kus sisalduvad vee ja kosmeetikatoodete mikrobioloogilised analüüsid. Arutleti (MEM), et kui seade täidab mitut analüüsivaldkonna eesmärki tuleb see investeeringute tabelis kajastada. Otsustati: tabel, sh EGT 2020. aastat taotlus (va vett puudutav osa), esitatakse nõukogu töö tulemusena RAM-ile. Tabelile lisatakse seletuskiri tulemuseni jõudmise kohta. Seletuskirja koostab MEM nõukogu nimel. Järgmise nädala kolmapäevaks saadab MEM laborite nõukogu (asendus)liikmetele nii investeeringute kava lõpptabeli kui seletuskirja ülevaatamiseks ning nädala jooksul tagasiside andmiseks. Lisatakse seadmete nimekiri, kus on ka alla 50 000 eurose maksumusega seadmed. 3. Muud küsimused 3.1 Erateenuste teostamine valdkondades, kus riigi tellimus puudub või on marginaalne Taustaks toodi välja (MEM), et teema on üleval tulenevalt advokaadibüroodega käimas olevast arutelust. Küsimuseks on, kas suudetakse üldpõhimõtted riigiüleselt kokku leppida ning kui tulevikus üldse hakatakse erateenust pakkuma, siis mis tingimustel. Vastuseks nõukogus tõstatatud küsimusele selgitati (RAM), et üleriiklik omatulu analüüs on jäänud tagaplaanile. Kuni pole tsentraalseid reegleid, on omatulu teenimine iga valitsemisala enda vastutus. Väljendati arvamust (MEM), et omatulu analüüsi tegemine on oluline järjest esilekerkivate teemade valguses (nt ettevõtted vajavad lisasertifikaate kolmandatele turgudele minemiseks). Otsustati: MKM-i ettepanekul annab RAM juuni lõpuks mitteametlikud suunised selle kohta, kuidas võiks läheneda omatulude teenimisele. 3.2 Toidukeemia analüüside konsolideerimine (ulatuse määratlemine) Otsustati: Toidukeemia valdkonda hetkel ei hakata konsolideerima, arvestades vee ja geoloogia aruteludel ette tulnud probleeme. 3.3. Laborite tõhustamiskava Küsiti (MEM) laborite nõukogu seisukohta tõhustamiskavaga tegelemise osas. Tänases heterogeenses laborite struktuuris takistavad konsolideerimist erinevad esile kerkivad aspektid, millest tulenevalt võiks teha „äri/struktuurianalüüsi“, kus vaadatakse labori teenuse pakkumise omandivormi ja struktuuri (milline on praegune olukord ning tehakse ettepanekud struktuuri optimeerimise osas), millised ärimudelid toimivad, kuidas toimub erinevates institutsioonides järelevalve jaoks analüüside tellimine. Samuti oleks analüüs abiks laborite konsolideerimisküsimuste lahendamisel ning annaks valmiduse teaduspõhiseks kinnitamiseks (vajadusel), et struktuur on regulaarselt üle vaadatud ja põhjendatud. Analüüsi lähteülesannete ja sisu arutamiseks oleks vajalik eraldi kokkusaamine. Otsustati: järgmisel kohtumisel käsitletakse „tõhustamise/äri/struktuurianalüüsi“. MEM ootab laborite nõukogu (asendus)liikmete mõtteid analüüsi osas 1. märtsiks. Info viiakse kantslerite tasandile siis, kui on olemas vähemalt esialgne läheülesanne ning välja selgitatud analüüsikohad. Järgmine laborite nõukogu kohtumine: 27. märts kell 15.00 (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Kevvai Juhataja (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Haugas Protokollija
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel