Eesti Haigekassa
Lastekodu 48, 10144 Tallinn
Tel: 620 8430
e-post:
[email protected]
www.haigekassa.ee
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie: 11.03.2019 nr 1.1-8/8665
Haigekassa nõukogu otsuste saatmine
Saadame Eesti Haigekassa nõukogu 08. märtsi 2019. a otsuse nr 7 „Vabariigi Valitsuse 05.
jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri” muutmiseks ettepaneku tegemine“.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rain Laane
juhatuse esimees
Lisa: nõukogu 08.03.2019. a otsus nr 7
Endla Tempel 6 208 433
[email protected]
NÕUKOGU OTSUS
08. märts 2019 nr 7
Vabariigi Valitsuse 05. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri”
muutmiseks ettepaneku tegemine
Otsus tehakse Eesti Haigekassa seaduse § 5 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 05. jaanuari 2001. a
määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri” § 8 punkti 1 alusel juhatuse ettepanekul.
Teha tervise- ja tööministrile ettepanek esitada Vabariigi Valitusele ettepanek Vabariigi Valitsuse
05. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri” muutmiseks (eelnõu ja seletuskiri
lisatud).
/allkirjastatud digitaalselt/
Riina Sikkut
Eesti Haigekassa nõukogu esimees
Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määrust nr 3 „Eesti Haigekassa
põhikiri“ (edaspidi põhikiri) sätetega, mis on seotud Riigikogus 20. veebruaril 2019. a vastu
võetud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE (edaspidi 778 SE)1,
millega muudetakse ka Eesti Haigekassa seadust (edaspidi HKS) ja ravikindlustuse seadust
(edaspidi RaKS). Muu hulgas täiendatakse HKS § 2 lõiget 2 punktiga 31, milles sätestatakse
haigekassa uus ülesanne, mille kohaselt teavitab Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa)
isikuid haigekassa põhikirjas sätestatud korras elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse
seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest. Eelnõu
jõustumise ajaks on planeeritud 15.03.2019.
Eesti Haigekassa nõukogu arutas eelnõu 2. novembri 2018. a ja 14. detsembri 2018. a
koosolekul.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (
[email protected], 626 9139) ning Eesti Haigekassa
juriidilise osakonna vanemjurist Kadri Kurvits (
[email protected]).
Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus
Põldmaa (
[email protected], 626 9328).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Käesoleva määrusega muudetakse põhikirja redaktsiooni RT I, 18.08.2018, 5.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu on ette valmistatud HKS § 5 lõike 2 alusel.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: määruse muutmissätetest ja jõustumissättest.
778 SE-ga täiendatakse HKS § 2 lõiget 2 punktiga 31, milles sätestatakse haigekassale uus
ülesanne, mille kohaselt teavitab haigekassa isikuid haigekassa põhikirjas sätestatud korras
elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest
õigustest ja kohustustest.
1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-
17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus
1
Seega antakse haigekassale võimalus hakata isikuid personaalselt teavitama nende õigustest,
kohustustest ja võimalustest, eelkõige kindlustuskaitse kehtivusest. Säte võimaldab teavitada
ka võimaluse korral teistest õigustest ja kohustustest, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või
muude õigusaktide alusel.
Haigekassa ei hakka kohe kõiki isikuid teavitama kõikidest nendega seotud õigustest ja
kohustustest. Vastavad arendustööd on pikaajalised ja ressursimahukad, mistõttu alustab
haigekassa esmalt isikute õigusi puudutavatest teavitustest, eelkõige teavitused
kindlustuskaitse lõppemisest ning isikule osutatud tervishoiuteenustest. Täiendavate
võimaluste lisandumise korral täiendatakse vastavalt ka põhikirja.
Põhikirja muudatus ei puuduta RaKS § 19 lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt võib
kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande haigekassa oma algatusel teha juhul, kui tal
on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud ning ta on võimaluse
korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Haigekassa on kohustatud
kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise peale
on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul arvates teate
kättesaamisest. 778 SE kohaselt viiakse eelnimetatud säte RaKS § 131 lõikesse 3.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse põhikirja 51. peatükiga „Isikute teavitamine nende
õigustest ja kohustustest ning §-s 381 sätestatakse isiku teavitamine tema õigustest ja
kohustustest.
Lõike 1 kohaselt haigekassa kontrollib tema andmekogusse kantud andmete alusel isiku
kindlustuskaitse kehtivust ning võimaluse korral teisi õigusi ja kohustusi, mis tekivad
ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel.
Isiku kindlustuskaitse kehtivuse kontroll võimaldab haigekassal isikut teavitada näiteks
peatselt lõppevast kindlustuskaitsest või kui see on juba lõppenud. See on eelkõige isikute
huvides, et näiteks kindlustuskaitse puudumine ei tuleks välja enne tervishoiuteenuse
osutamist või selle järgselt, kui teenus on juba osutatud. Sellisel juhul ei ole haigekassal tasu
ülevõtmise kohustust. Selleks, et seda ennetada saadab haigekassa kindlustuskaitset
puudutava teabe isikule. Seejärel saab isik reageerida ning uurida, miks tal puudub
kindlustuskaitse. Kindlustuskaitse võib puududa näiteks puuduva töösuhte korral, kui andmed
ei ole esitatud töötamise registrisse. Kindlustuskaitse tekkimise üldised alusel on sätestatud
ravikindlustuse seaduses.
Lõike 1 sätestab veel haigekassale õiguse võimaluse korral teavitada teistest õigustest ja
kohustustest, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel. Sätte teise
lauseosa võimaldab paindliku lähenemist erinevate teavituste saatmiseks. Näiteks on kavas
teavitada hambaravihüvitise jäägist või teenustest, mida on isikul õigus saada rahva tervise
kaitsega seotud tervishoiuteenuste osas (TTKS § 61).
Lõike 2 kohaselt teavitab haigekassa isikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustest
ja kohustustest tema elukoha aadressil või e-posti aadressil või muul viisil.
Lõike 3 punktides 1–3 loetletakse andmed, mida haigekassa töötleb (isiku üldandmed,
kindlustuskaitse aluseks olevad andmed ja tervishoiuteenuse osutamise andmed) paragrahvi
lõikes 1 nimetatud teavituste saatmiseks.
Tervishoiuteenuse osutamise õigsuse ja põhjendatuse kontrollimiseks töötleb haigekassa
raviarvete andmeid. Raviarvete andmed ja raviarve vormistamise nõuded on sätestatud
sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruses nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise
kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava
tasu arvutamise metoodika”.
2
Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse põhikirja § 20 punkt 16 kehtetuks. Kehtiva punkti 16
kohaselt teeb haigekassa juhatus nõukogule ettepaneku ravikindlustuse andmekogu pidamise
põhimääruse kinnitamiseks.
778 SE kohaselt sätestatakse HKS § 2 lõike 2 punktis 3 haigekassa kohustus pidada oma
ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu. HKS-i täiendatakse uue peatükiga 41
„Haigekassa andmekogu“, mis asendab senise RaKS-is sätestatud ravikindlustuse
andmekogu regulatsiooni. HKS § 465 lõikes 1 sätestatakse, et haigekassa andmekogu asutab
ja selle põhimääruse kehtestab tervise- ja tööminister määrusega. Kehtiva RaKS § 20 lõike 1
kohaselt kehtestas ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse juhatuse ettepanekul
haigekassa nõukogu.
Sellest tulenevalt tunnistatakse 778 SE-ga kehtetuks ka HKS § 12 lõike 1 punkt 5, mis
sätestas, et haigekassa nõukogu kehtestab juhatuse ettepanekul ravikindlustuse andmekogu
pidamise põhimääruse.
Lähtudes eeltoodust ei ole ka põhikirja § 20 punktis 16 sätestatud juhatuse ettepaneku
regulatsioon enam asjakohane.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määruse jõustumisaeg on 15. märts
2019. a koos 778 SE-ga tehtavate HKS-i ja RaKS-i muudatuste jõustumisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõul on positiivne roll isikute teavitamisel nende õigustest ja võimalustest. Isiku õigeaegne
teavitamine tema kindlustuskaitse lõppemisest võimaldab isikul paremini planeerida oma
edaspidist käitumist ning kindlustuskaitse saamist teistel alustel.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et haigekassa tunneb hästi
andmete töötlemise tingimusi ja nõudeid, kuna töötleb ka oma andmekogus eriliiki
isikuandmeid. Haigekassa on kasutusele võtnud meetmed, mis tagavad andmete kaitse, kuna
haigekassa töötleb juba samaliiki andmeid.
Riskide esinemise tõenäosus on väike. Andmete töötlus ei muutu ja toimub kehtivate
protsesside alusel.
Andmeid töödeldakse haigekassas vastavalt õigusaktidele. Kuivõrd tegemist on ka eriliiki
isikuandmetega, tuleb andmete töötlemisele pöörata kõrgendatud tähelepanu. Andmete
väärkasutuse risk on maandatud, sest haigekassal lasub seaduslik kohustus järgida HKS § 3
punktis 6 sätestatut ning tagada kindlustatute terviseseisundit ja eraelu puudutavate andmete
salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses
kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega. Samuti teeb
haigekassa üle vajaduse korral järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, kes tuvastab
võimalikud rikkumised andmete töötlemisel.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja majandusele
Sihtrühm: Eesti Haigekassa töötajad, kindlustatud isikud. Sihtrühma võib pidada suureks.
3
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuse rakendamine võimaldab inimesel paremini
planeerida oma käitumist kindlustuskaitse saamisel.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju oluline, kuna puudutab kõiki
kindlustatud isikuid ja nende isikuandmete töötlemist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne haigekassale otseseid lisakulutusi. Arenduskulud kaetakse
haigekassa eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019 koos HKS-i ja RaKS-i vastavate muudatustega.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale.
4
EELNÕU
26.02.2019
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn, 2019 nr
Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“
muutmine
Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 5 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“
muutmine
Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruses nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ tehakse
järgmised muudatused:
1) määrust täiendatakse peatükiga 51. järgmises sõnastuses:
„51. peatükk
ISIKUTE TEAVITAMINE NENDE ÕIGUSTEST JA KOHUSTUSTEST
§ 381. Isiku teavitamine tema õigustest ja kohustustest
(1) Haigekassa kontrollib haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel isiku
kindlustuskaitse kehtivust ning võimaluse korral teisi õigusi ja kohustusi, mis tekivad
ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel.
(2) Haigekassa teavitab isikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustest ja
kohustustest tema elukoha aadressil või e-posti aadressil või muul viisil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid kontrollitakse järgmiste andmete
alusel:
1) isiku üldandmed – eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, elukoht ja
kontaktandmed;
2) kindlustuskaitse aluseks olevad andmed – kindlustusliik, kindlustuskaitse tekkimise ja
lõppemise kuupäev, kindlustuskaitse peatumise aluse algus- ja lõppkuupäev ning
kindlustuskaitse peatumise algus- ja lõppkuupäev;
3) tervishoiuteenuse osutamise andmed – raviarve andmed.“;
2) paragrahvi 20 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
Jüri Ratas
Peaminister Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop
Riigisekretär