dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsuste edastamine

Sotsiaalministeerium · 12. märts 2019
Viit
1.1-13/757
Registreeritud
12. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-13 Valitsuskomisjonide ja nõukogude töös osalemise dokumendid
Toimik
1.1-13/66
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. aprill 2019

Failid

  • 📎2019_03_11_Noukogu_otsuse_7_saatmine.bdoc478 KB

Sisu (failidest)

Eesti Haigekassa Lastekodu 48, 10144 Tallinn Tel: 620 8430 e-post: [email protected] www.haigekassa.ee Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: 11.03.2019 nr 1.1-8/8665 Haigekassa nõukogu otsuste saatmine Saadame Eesti Haigekassa nõukogu 08. märtsi 2019. a otsuse nr 7 „Vabariigi Valitsuse 05. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri” muutmiseks ettepaneku tegemine“. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rain Laane juhatuse esimees Lisa: nõukogu 08.03.2019. a otsus nr 7 Endla Tempel 6 208 433 [email protected] NÕUKOGU OTSUS 08. märts 2019 nr 7 Vabariigi Valitsuse 05. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri” muutmiseks ettepaneku tegemine Otsus tehakse Eesti Haigekassa seaduse § 5 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 05. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri” § 8 punkti 1 alusel juhatuse ettepanekul. Teha tervise- ja tööministrile ettepanek esitada Vabariigi Valitusele ettepanek Vabariigi Valitsuse 05. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri” muutmiseks (eelnõu ja seletuskiri lisatud). /allkirjastatud digitaalselt/ Riina Sikkut Eesti Haigekassa nõukogu esimees Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määrust nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ (edaspidi põhikiri) sätetega, mis on seotud Riigikogus 20. veebruaril 2019. a vastu võetud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE (edaspidi 778 SE)1, millega muudetakse ka Eesti Haigekassa seadust (edaspidi HKS) ja ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS). Muu hulgas täiendatakse HKS § 2 lõiget 2 punktiga 31, milles sätestatakse haigekassa uus ülesanne, mille kohaselt teavitab Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) isikuid haigekassa põhikirjas sätestatud korras elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest. Eelnõu jõustumise ajaks on planeeritud 15.03.2019. Eesti Haigekassa nõukogu arutas eelnõu 2. novembri 2018. a ja 14. detsembri 2018. a koosolekul. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139) ning Eesti Haigekassa juriidilise osakonna vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], 626 9328). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Käesoleva määrusega muudetakse põhikirja redaktsiooni RT I, 18.08.2018, 5. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on ette valmistatud HKS § 5 lõike 2 alusel. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: määruse muutmissätetest ja jõustumissättest. 778 SE-ga täiendatakse HKS § 2 lõiget 2 punktiga 31, milles sätestatakse haigekassale uus ülesanne, mille kohaselt teavitab haigekassa isikuid haigekassa põhikirjas sätestatud korras elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus 1 Seega antakse haigekassale võimalus hakata isikuid personaalselt teavitama nende õigustest, kohustustest ja võimalustest, eelkõige kindlustuskaitse kehtivusest. Säte võimaldab teavitada ka võimaluse korral teistest õigustest ja kohustustest, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel. Haigekassa ei hakka kohe kõiki isikuid teavitama kõikidest nendega seotud õigustest ja kohustustest. Vastavad arendustööd on pikaajalised ja ressursimahukad, mistõttu alustab haigekassa esmalt isikute õigusi puudutavatest teavitustest, eelkõige teavitused kindlustuskaitse lõppemisest ning isikule osutatud tervishoiuteenustest. Täiendavate võimaluste lisandumise korral täiendatakse vastavalt ka põhikirja. Põhikirja muudatus ei puuduta RaKS § 19 lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt võib kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande haigekassa oma algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud ning ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Haigekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise peale on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul arvates teate kättesaamisest. 778 SE kohaselt viiakse eelnimetatud säte RaKS § 131 lõikesse 3. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse põhikirja 51. peatükiga „Isikute teavitamine nende õigustest ja kohustustest ning §-s 381 sätestatakse isiku teavitamine tema õigustest ja kohustustest. Lõike 1 kohaselt haigekassa kontrollib tema andmekogusse kantud andmete alusel isiku kindlustuskaitse kehtivust ning võimaluse korral teisi õigusi ja kohustusi, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel. Isiku kindlustuskaitse kehtivuse kontroll võimaldab haigekassal isikut teavitada näiteks peatselt lõppevast kindlustuskaitsest või kui see on juba lõppenud. See on eelkõige isikute huvides, et näiteks kindlustuskaitse puudumine ei tuleks välja enne tervishoiuteenuse osutamist või selle järgselt, kui teenus on juba osutatud. Sellisel juhul ei ole haigekassal tasu ülevõtmise kohustust. Selleks, et seda ennetada saadab haigekassa kindlustuskaitset puudutava teabe isikule. Seejärel saab isik reageerida ning uurida, miks tal puudub kindlustuskaitse. Kindlustuskaitse võib puududa näiteks puuduva töösuhte korral, kui andmed ei ole esitatud töötamise registrisse. Kindlustuskaitse tekkimise üldised alusel on sätestatud ravikindlustuse seaduses. Lõike 1 sätestab veel haigekassale õiguse võimaluse korral teavitada teistest õigustest ja kohustustest, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel. Sätte teise lauseosa võimaldab paindliku lähenemist erinevate teavituste saatmiseks. Näiteks on kavas teavitada hambaravihüvitise jäägist või teenustest, mida on isikul õigus saada rahva tervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste osas (TTKS § 61). Lõike 2 kohaselt teavitab haigekassa isikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustest ja kohustustest tema elukoha aadressil või e-posti aadressil või muul viisil. Lõike 3 punktides 1–3 loetletakse andmed, mida haigekassa töötleb (isiku üldandmed, kindlustuskaitse aluseks olevad andmed ja tervishoiuteenuse osutamise andmed) paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituste saatmiseks. Tervishoiuteenuse osutamise õigsuse ja põhjendatuse kontrollimiseks töötleb haigekassa raviarvete andmeid. Raviarvete andmed ja raviarve vormistamise nõuded on sätestatud sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruses nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika”. 2 Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse põhikirja § 20 punkt 16 kehtetuks. Kehtiva punkti 16 kohaselt teeb haigekassa juhatus nõukogule ettepaneku ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse kinnitamiseks. 778 SE kohaselt sätestatakse HKS § 2 lõike 2 punktis 3 haigekassa kohustus pidada oma ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu. HKS-i täiendatakse uue peatükiga 41 „Haigekassa andmekogu“, mis asendab senise RaKS-is sätestatud ravikindlustuse andmekogu regulatsiooni. HKS § 465 lõikes 1 sätestatakse, et haigekassa andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab tervise- ja tööminister määrusega. Kehtiva RaKS § 20 lõike 1 kohaselt kehtestas ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse juhatuse ettepanekul haigekassa nõukogu. Sellest tulenevalt tunnistatakse 778 SE-ga kehtetuks ka HKS § 12 lõike 1 punkt 5, mis sätestas, et haigekassa nõukogu kehtestab juhatuse ettepanekul ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse. Lähtudes eeltoodust ei ole ka põhikirja § 20 punktis 16 sätestatud juhatuse ettepaneku regulatsioon enam asjakohane. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määruse jõustumisaeg on 15. märts 2019. a koos 778 SE-ga tehtavate HKS-i ja RaKS-i muudatuste jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõul on positiivne roll isikute teavitamisel nende õigustest ja võimalustest. Isiku õigeaegne teavitamine tema kindlustuskaitse lõppemisest võimaldab isikul paremini planeerida oma edaspidist käitumist ning kindlustuskaitse saamist teistel alustel. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et haigekassa tunneb hästi andmete töötlemise tingimusi ja nõudeid, kuna töötleb ka oma andmekogus eriliiki isikuandmeid. Haigekassa on kasutusele võtnud meetmed, mis tagavad andmete kaitse, kuna haigekassa töötleb juba samaliiki andmeid. Riskide esinemise tõenäosus on väike. Andmete töötlus ei muutu ja toimub kehtivate protsesside alusel. Andmeid töödeldakse haigekassas vastavalt õigusaktidele. Kuivõrd tegemist on ka eriliiki isikuandmetega, tuleb andmete töötlemisele pöörata kõrgendatud tähelepanu. Andmete väärkasutuse risk on maandatud, sest haigekassal lasub seaduslik kohustus järgida HKS § 3 punktis 6 sätestatut ning tagada kindlustatute terviseseisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega. Samuti teeb haigekassa üle vajaduse korral järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, kes tuvastab võimalikud rikkumised andmete töötlemisel. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja majandusele Sihtrühm: Eesti Haigekassa töötajad, kindlustatud isikud. Sihtrühma võib pidada suureks. 3 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuse rakendamine võimaldab inimesel paremini planeerida oma käitumist kindlustuskaitse saamisel. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju oluline, kuna puudutab kõiki kindlustatud isikuid ja nende isikuandmete töötlemist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne haigekassale otseseid lisakulutusi. Arenduskulud kaetakse haigekassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019 koos HKS-i ja RaKS-i vastavate muudatustega. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale. 4 EELNÕU 26.02.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, 2019 nr Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 5 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruses nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse peatükiga 51. järgmises sõnastuses: „51. peatükk ISIKUTE TEAVITAMINE NENDE ÕIGUSTEST JA KOHUSTUSTEST § 381. Isiku teavitamine tema õigustest ja kohustustest (1) Haigekassa kontrollib haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel isiku kindlustuskaitse kehtivust ning võimaluse korral teisi õigusi ja kohustusi, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel. (2) Haigekassa teavitab isikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustest ja kohustustest tema elukoha aadressil või e-posti aadressil või muul viisil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid kontrollitakse järgmiste andmete alusel: 1) isiku üldandmed – eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, elukoht ja kontaktandmed; 2) kindlustuskaitse aluseks olevad andmed – kindlustusliik, kindlustuskaitse tekkimise ja lõppemise kuupäev, kindlustuskaitse peatumise aluse algus- ja lõppkuupäev ning kindlustuskaitse peatumise algus- ja lõppkuupäev; 3) tervishoiuteenuse osutamise andmed – raviarve andmed.“; 2) paragrahvi 20 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel