dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 19. märts 2019
Viit
4.2-1/849-1
Registreeritud
19. märts 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-1 Sotsiaalkindlustuse kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-1/2019
Vastutaja
Ketri Kupper (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-1849-1 19.03.2019 Väljaminev kiri.bdoc676 KB

Sisu (failidest)

Üldhooldusteenuse osutajad Meie 19.03.2019 nr 4.2-1/849-1 Tegevusloa ja kvalifikatsiooninõuete rakendumisest alates 01.01.2020 Lugupeetud üldhooldusteenuse osutajad Käesoleva kirjaga soovime juhtida Teie tähelepanu, et alates 01.01.2020 peab igal väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust pakkuval asutusel olema tegevusluba. Tegevuslubasid hakkab väljastama Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Teenuseosutajal tuleb tegevusloa saamiseks esitada taotlus SKAle läbi majandustegevuse registri (MTR). Taotluses tuleb esitada majandustegevuse teates esitatavad andmed, mis on reguleeritud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses. Samuti tuleb tegevusloa taotluse juurde lisada üldhooldusteenust saavate inimeste arv, kellele tegevuskohas teenust osutatakse ja hooldustöötajate kirjalikud nõusolekud, kellega taotleja kavatseb teenuse osutamist jätkata. Kui teenuse osutamist veel ei ole alustatud (näiteks uus asutus), tuleb esitada hooldustöötajate kirjalikud nõusolekud tõendamaks teenuseosutaja juurde tööle asumist. Nõusolekud kinnitavad, et teenuseosutajal on kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik personal olemas. Lisaks eelnevale kontrollib SKA tegevusloa välja andmisel alljärgnevate tingimuste täitmist: - kas tegevusloa taotleja ning teenus, mida kavatsetakse osutama hakata ja hoolduspersonal, vastavad sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 20-22 kehtestatud nõuetele; - kas teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele; - kas teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele. Tegevusloa taotlejal tuleb taotluse juurde esitada kõik ülaltoodud tingimuste täitmist kinnitavad dokumendid. Märgime, et tegevusloa taotluste esitamise kuupäev ei ole tänase seisuga veel kinnitatud. See saab olema käesoleva aasta IV kvartalis ning mõistagi teavitatakse teenuseosutajaid taotluste esitamise kuupäevast aegsasti. Tegevuslubadega seonduvat infot jagab SKA jooksvalt kogu aasta vältel. Tegevusloaga seotud küsimustes pakub nõustamist SKA kvaliteedi osakonna peaspetsialist Tiiu Pärnmäe, tel 620 8346, e-post: [email protected]. Majandustegevuse registris tehtavate toimingute osas nõustavad teid nii SKA kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu toimimise talitus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Hooldustöötajate kvalifikatsiooninõuetest Nagu eelpool toodud on väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevusloa väljastamise üheks tingimuseks hoolduspersonali kvalifikatsiooninõuetele vastavus. Hooldustöötajate kvalifikatsiooninõuete rakendamiseks kehtestas seadusandja nelja aastase ülemineku perioodi, mis selle aasta lõpus lõpeb. Käesolevalt anname ülevaate, milliseid võimalusi on teenuseosutajatel hooldustöötajate pädevuse tõstmiseks võimalik kasutada. SHS § 22 lg 4 kohaselt peab väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust vahetult osutaval hooldustöötajal olema täidetud üks järgmistest ettevalmistusnõuetest: 1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava; 2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava; 3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. Hooldustöötajate tasemeõpe Hooldustöötaja kutsehariduse tasemeõpet on võimalik omandada järgmistes asutustes: Hooldustöötaja kutse Õppeasutus Õppeasutuse koduleht andmise õigus Haapsalu Kutsehariduskeskus https://www.hkhk.edu.ee/ ei Järvamaa Kutsehariduskeskus http://jkhk.ee/pages/uudised.php ei Kuressaare Ametikool http://www.ametikool.ee/ tase 3 ja tase 4 Pärnumaa Kutsehariduskeskus http://www.hariduskeskus.ee/ ei Tallinna Tervishoiu Kõrgkool https://www.ttk.ee/ tase 4 Tartu Tervishoiu Kõrgkool https://www.nooruse.ee/est/esileht/ tase 4 Valgamaa Kutseõppekeskus http://www.vkok.ee/ ei Hooldustöötajale kehtivad kutsestandardid kahel tasemel: hooldustöötaja tase 31 ja hooldustööaja tase 42. Kutseõppe õppekavad ja mahud tasemeõppes on järgmised: - Hooldustöötaja tase 4, õppeaeg 2 aastat ja maht 120 EKAP-t; - Hooldustöötaja tase 3, õppeaeg 1 aastat ja maht 60 EKAP-t; - Hooldustöötaja (kutsekeskharidus), tase 4, õppeaeg 3 aastat ja maht 180 EKAP-t. Üks kutseõppe tasemeõppe vorme on ka töökohapõhine õpe, mille puhul toimub praktiline väljaõpe näiteks hooldekodus, moodustades vähemalt 2/3 kogu õppe mahust. Töökohapõhist õpet korraldavad kõik õppeasutused, kellel on vastavas õppekavarühmas õppe läbiviimise õigus (akrediteeritud). Koolid teevad töökohapõhise õppe õpperühmi üle Eesti. Kui hooldekodul on huvi töökohapõhise õppe läbiviimiseks, tuleb asutuse juhil kontakteeruda kutseõppeasutuse töökohapõhise õppe koordinaatoriga. Täiendavat infot ja kontaktid, kelle poole küsimuste korral pöörduda, leiab Eesti Tööandjate keskliidu veebilehelt Töökohapõhisest õppest tööandjale (Ettevõtjate Keskliit) ja õppeasutuste kodulehtedelt. Kutseõppe tasemeõppe õppekava läbimist tõendab lõputunnistus koos hinnete lehega või kutsetunnistus. Siinkohal rõhutame, et kvalifikatsiooninõude täitmiseks ei loeta olukorda, kus hooldustöötaja on registreerinud end õppesse või koolitusele, kuid pole seda 01.01.2020 seisuga läbinud. 1 Hooldustöötaja tase 3 kutsestandard: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10558953 2 Hooldustöötaja tase 4 kutsestandard: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10559015 3 Hooldustöötajate täiendkoolitus Täiendkoolituse õppe mahtu ei ole SHS § 22 lg 4 reguleeritud. Täiendkoolitus võib toimuda erinevas mahus, vormis ja sisuga. Näiteks saab täienduskoolituseks lugeda lühikesi üksikute kompetentside arendamiseks toimuvaid koolituskursusi, mille kestus võib olla mõni tund või päev. Samuti saab täienduskoolituseks lugeda kursusi, mis võimaldavad süvitsi omandada mõne valdkonna põhioskusi ja teadmisi, mis eeldatavalt on ajaliselt mahukamad. Lühikesi infopäevi, seminare või infojagamise üritusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta. Seega on oluline täiendkoolituse läbimisel saavutatav tulemus ehk pädevus töötada hooldustöötajana. Lõpliku hinnangu hooldustöötja pädevusele annab siinjuures tööandja. Praktikas antakse täiendkoolituse läbinule tunnistus või tõend, mille juurde väljastab täiendkoolituse pakkuja lisalehe, kus on kirjeldatud, milliseid kutsestandardis kirjeldatud kompetentse ja millises mahus õppija täiendkoolituse käigus omandas. Hooldustöötajat värvates peab sellisel juhul tööandja hindama hooldustöötajana tööle asunu poolt läbitud täiendkoolituse põhjal, kas ta omab töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Vajadusel võimaldab tööandja töötajale täiendõpet. Seega lõppvastutus kompetentse hooldustöötaja olemasolu eest on tööandjal. Siinkohal rõhutame, et kvalifikatsiooninõude täitmiseks ei loeta olukorda, kus hooldustöötaja on registreerinud end täiendkoolitusele, kuid pole seda 01.01.2020 seisuga läbinud. Hooldustöötaja kutse Hooldustöötaja kutse saamiseks tuleb hooldustöötajal tõendada kutsestandardis kirjeldatud kompetentside olemasolu. Alates 1. septembrist 2017 peavad kõik kutseõppe õppekavadel õppivad õpilased sooritama kooli lõpetamiseks kutseeksami. Kutseeksami eduka soorituse tulemusena väljastatakse õppe läbinule (eluaegne) kutsetunnistus. Hooldustöötaja kutsetunnistus kinnitab hooldustöötaja taset 3 või taset 4. Kui koolile on antud õigus tegutseda kutset andva organina ning kool on andnud lõputunnistuse saajale kutse või osakutse, siis teeb ta kutse või osakutse nimetuse märke lõputunnistusele. Märgime, et kõik koolid ei ole taotlenud kutse andmise õigust. Käesoleval hetkel on hooldustöötaja kutse andmise õigus kolmel õppeasutusel: Kuressaare Ametikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool ning Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonil. Kutse andjate infoga on võimalik tutvuda Kutsekoja kodulehel https://www.kutseregister.ee/kutset_andvad_organid. Juhul kui kool ei ole kutse andja, on hooldustöötajal võimalik kutsetunnistust taotleda Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonilt (ESTA). Taotlemiseks vajalikud dokumendid ja info on leitavad ESTA kodulehelt https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10558953/valjastajad http://www.eswa.ee/kutse-andmine/hooldustootaja/ Hooldustöötajatel, kellel on valdkonnas teisel erialal töötamise töökogemus või ta on omandanud näiteks meditsiiniõe kutse, on võimalus alternatiivina taotleda kutse andmist ka varasema töökogemuse ja õpingute arvestamise kaudu VÕTA. Täpsemalt on võimalik lugeda siit: https://www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuharidus/varasemate-opingute-ja- tookogemuse-arvestamine. Kui Teil tekib küsimusi seoses hooldustöötajate poolt varasemalt läbitud õppekavade vastavusega kutsestandardile, koolitajate valiku või hooldustöötaja kutsega, soovitame Teil pöörduda ESTA hooldustöötja kutsete andmise koordinaatori Maarika Kärp poole. Koordinaatori kontakt on tel 520 8631, e-post: [email protected]. 4 Hooldustöötajate kvalifikatsiooni tõstmisel toetavad tööandjaid nii Eesti Töötukassa kui Haridus- ja Teadusministeeriumi meetmed. Töötukassa poolt pakutavad võimalused Tööandjale (hooldekodule) saab olla abiks koolitustoetus tööandjale. Koolitustoetust muutuste olukorras saab tööandja taotleda seoses töötajate kvalifikatsiooninõuete uuenemisega, sest sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on paika pandud hooldustöötajate kvalifikatsiooninõuded, millele peab töötajate kvalifikatsioon alates 01.01.2020 vastama. Toetuse saamiseks peab asutus taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab pärast taotluse esitamist kehtima veel vähemalt kuus kuud. Hooldustöötajate värbamiseks sobib koolitustoetus juhul, kui tööandjal ei ole õnnestunud sobivate oskustega hooldustöötajaid töötukassa abil leida. Esmalt peab tööandja avaldama töötukassa portaalis töökuulutuse ja otsima sobivaid töötajaid töötukassa kaudu. Töökuulutuse avaldamise kohta leiab infot siit. Kui tööandja töötukassas registreeritud töötute seast sobivat uut töötajat ei leia, võib ta töötaja leida ka muul viisil. Koolitustoetust saab taotleda nii töötukassa kaudu kui ka muul viisil leitud töötaja koolitamiseks. Toetuse taotlemise tingimuseks on, et töötajaga tuleb sõlmida tähtajatu või vähemalt kuuekuuline tööleping. Uue töötaja värbamisel peab tööleping töötajaga olema sõlmitud, kuid töötaja tööleasumise aeg töölepingus peab olema hilisem koolitustoetuse avalduse esitamise kuupäevast. Koolitustoetuse avalduse esitamise kuupäeval peab töötaja töötamine olema registreeritud töötamise registris (TÖR). Koolitustoetust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks saab tööandja taotleda juhul, kui taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal on tööandja maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab pärast taotluse esitamist kehtima veel vähemalt kuus kuud. Tööandja valib eesti keele koolituse lähtudes oma vajadustest. Kui on vaja korraldada töötajatele eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavat koolitust, siis tuleb valida koolitaja, kellel on vastav tegevusluba. Tegevusloaga koolitajad on leitavad Keeleinspektsiooni kodulehelt siit. Oma töötajatele sobivaima eesti keele õppe lahenduse leidmisel on tööandjale vajadusel abiks Integratsiooni Sihtasutus. Kontaktisik Kätlin Kõverik, vanemnõustaja; e-post [email protected]. Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab koolitustoetuse taotlemisel olema vähemalt 80 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust. Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, tellida ise sobiva õppekavaga koolituse. Koolituse õppekava peab vastama täienduskoolituse standardile ja koolituse lõpus väljastatakse koolitusel osalejatele tunnistus või tõend. Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu, koolitusel osalemisega seotud töötaja sõidukulu ning palgakulu tunnitöötasu alammääras aja eest, mil töötaja osales koolitusel. Kulude kogusummast hüvitatakse üldjuhul kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot töötaja kohta. Üle 50-aastaste, erialase hariduseta, ebapiisava eesti keele oskusega või terviseprobleemidega töötajate koolitamise kulusid hüvitatakse kuni 80% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta. Kui tööandja leiab sobiva uue töötaja töötukassa pakutud registreeritud töötute seast, siis hüvitatakse kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta. Kulude kogusummast hüvitatakse töötajate eesti keele oskuse arendamisel kuni 80%, kuid mitte 5 rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta. Esmalt kannab tööandja kõik töötajate koolitusega seotud kulud ise. Positiivse otsuse korral makstakse koolitustoetust kuluaruande alusel, millele tuleb lisada koolitusega seotud kulude kuludokumentide koopiad ning koolituse lõpus töötajale väljastatud tunnistuse või tõendi koopia. Koolitustoetuse taotlemise avalduse saab tööandja esitada e-töötukassas. Täpsemat infot saavad tööandjad küsida e-posti teel [email protected] Ka saab töötukassa toetada tööealisel inimesel (vanuses 16 eluaastat kuni vanaduspensioniiga) täita hooldustöötajana töötamiseks seatud nõudeid Tööta ja õpi programmi teenuste toel, kui inimene kuulub teenuse saajate sihtrühma. Töötajateks loetakse töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses töötavaid tööealisi inimesi, kellel on koolituse taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. 1) Hooldustöötaja täienduskoolitusel saab osaleda inimene, kelle sissetulek (brutotulu) 2018. aastal oli alla 15 492 euro (ehk keskmine sissetulek kuus oli alla 1291 euro) ja kes vastab ühele järgnevatest tingimustest: - puudub eri- või kutsealane haridus või - on üle 50-aastane. Lisaks saavad töötukassa toel omandada endale uued oskused inimesed, kes ei saa tervise tõttu oma senise töö tegemist jätkata. Täpsem info teenuse tingimuste kohta töötukassa veebilehel rubriigis Tööta ja õpi tööturukoolitus koolituskaardiga. Koolituse valikul on oluline pöörata tähelepanu sellele, et koolitus oleks suunatud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele. 2) Hooldustöötaja erialale tasemeõppes õppima asumisel saab töötukassa tasuda tasemeõppe toetust tööealisele töötajale ja töötuna registreeritud inimesele, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: - puudub eri- või kutsealane haridus ning on põhi- või keskkooli (gümnaasiumi) lõpetanud või pooleli jätnud vähemalt viis aastat tagasi; - isikul on eri- või kutsealane haridus (kaasa arvatud kõrgharidus), kuid selle omandamisest on möödunud vähemalt 15 aastat; - isik ei saa tervise tõttu oma senise töö tegemist jätkata (vajalik tõendada, näiteks töötervishoiuarsti otsusega). Tasemeõppes saab hooldustöötajaks õppida Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Kuressaare Ametikoolis, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tervisehoiu Kõrgkoolis (sh vene keeles), Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja Valgamaa Kutseõppekeskuses. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal. Täpsem info teenuse tingimuste kohta töötukassa veebilehel rubriigis Tööta ja õpi tasemeõppes osalemise toetus. 3) Hooldustöötaja kutse taotlemisel saab töötukassa hüvitada töötavale inimesele kutsetunnistuse saamisega seotud kulud. Kulu hüvitatakse, kui inimese koolituse läbimise eest on tööandjale makstud koolitustoetust või ta on eelnevalt läbinud töötukassa kaudu vastava koolituse ning sooritanud eksami koolituse lõpetamisest kolme aasta jooksul positiivsele tulemusele. Kutsetunnistuse saamisega seotud kulu saab töötukassa hüvitada kuni 500 euro ulatuses kolme aasta jooksul. Täpsem info 6 teenuse tingimuste kohta töötukassa veebilehel rubriigis Tööta ja õpi kvalifikatsiooni saamise toetamine. Täienduskoolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse taotlemiseks tuleb inimesel esmalt külastada töötukassa karjäärinõustajat. Karjäärialast nõu ja abi pakub Eesti Töötukassa kõigis maakondlikes osakondades, lisaks on võimalik osaleda nõustamisel ka Skype’i teel. Nõustamisaja saab broneerida e-töötukassas (ID-kaardi või mobiil-IDga sisselogimine) või sobiva büroo karjäärinõustajaga ühendust võttes. Karjäärinõustajate kontaktid leiab siit https://www.minukarjaar.ee/kontakt. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt pakutavad võimalused Haridus- ja Teadusministeeriumi pakub lisaks tasuta kursustele ja riikliku koolitustellimusega tellitud õppekohtadele tööturu vajadustele vastava hariduse programmi (PRÕM) kaudu täiendavaid koolituskohti. Selle eesmärgiks on tagada lisaõppekohad tasemeõppes töökohapõhises õppes õppida soovijatele. Täiendavate koolituskohtade taotlusi võivad esitada need kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid, kes omavad hooldustöötaja õppe läbiviimise õigust. Sellisel juhul peab tööandja võtma ühendust õppeasutusega. Tööandja ja õppeasutuse omavahelises koostöös lepitakse kokku vajaduspõhine õppekava, milleks võib olla näiteks hooldustöötaja täiendkoolitus ning õppeasutus saab taotleda koolituse läbiviimiseks rahastust PRÕM kaudu. PRÕM koolituskoha loomise taotlusi võetakse vastu neli korda aastas. Taotluste esitamise tähtajad: - 01. detsember (õpingute algus 1. jaanuar – 30. märts); - 01. märts (õpingute algus 1. aprill – 31. juuli); - 01. juuni (õpingute algus 1. august - 30 september); - 01. september (õpingute algus 1. oktoober – 31. detsember). Lisainfot on võimalik lugeda https://www.innove.ee/wp- content/uploads/2018/05/Tookohapohise-oppe-oppekohtade-loomise-ja-aruandluse-juhend- taiendatud-marts-2018.pdf Julgustame teid olemasolevaid võimalusi kasutama. Soovime edu ja head koostööd! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Häli Tarum osakonnajuhataja Ketri Kupper 6269 193 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →