Üldhooldusteenuse osutajad
Meie 19.03.2019 nr 4.2-1/849-1
Tegevusloa ja kvalifikatsiooninõuete
rakendumisest alates 01.01.2020
Lugupeetud üldhooldusteenuse osutajad
Käesoleva kirjaga soovime juhtida Teie tähelepanu, et alates 01.01.2020 peab igal
väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust pakkuval asutusel olema tegevusluba.
Tegevuslubasid hakkab väljastama Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Teenuseosutajal tuleb
tegevusloa saamiseks esitada taotlus SKAle läbi majandustegevuse registri (MTR).
Taotluses tuleb esitada majandustegevuse teates esitatavad andmed, mis on reguleeritud
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses. Samuti tuleb tegevusloa taotluse juurde
lisada üldhooldusteenust saavate inimeste arv, kellele tegevuskohas teenust osutatakse ja
hooldustöötajate kirjalikud nõusolekud, kellega taotleja kavatseb teenuse osutamist jätkata.
Kui teenuse osutamist veel ei ole alustatud (näiteks uus asutus), tuleb esitada
hooldustöötajate kirjalikud nõusolekud tõendamaks teenuseosutaja juurde tööle asumist.
Nõusolekud kinnitavad, et teenuseosutajal on kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik
personal olemas.
Lisaks eelnevale kontrollib SKA tegevusloa välja andmisel alljärgnevate tingimuste täitmist:
- kas tegevusloa taotleja ning teenus, mida kavatsetakse osutama hakata ja
hoolduspersonal, vastavad sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 20-22 kehtestatud
nõuetele;
- kas teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud
tervisekaitsenõuetele;
- kas teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele.
Tegevusloa taotlejal tuleb taotluse juurde esitada kõik ülaltoodud tingimuste täitmist
kinnitavad dokumendid.
Märgime, et tegevusloa taotluste esitamise kuupäev ei ole tänase seisuga veel kinnitatud.
See saab olema käesoleva aasta IV kvartalis ning mõistagi teavitatakse teenuseosutajaid
taotluste esitamise kuupäevast aegsasti. Tegevuslubadega seonduvat infot jagab SKA
jooksvalt kogu aasta vältel. Tegevusloaga seotud küsimustes pakub nõustamist SKA
kvaliteedi osakonna peaspetsialist Tiiu Pärnmäe, tel 620 8346, e-post:
[email protected].
Majandustegevuse registris tehtavate toimingute osas nõustavad teid nii SKA kui Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu toimimise talitus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Hooldustöötajate kvalifikatsiooninõuetest
Nagu eelpool toodud on väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevusloa
väljastamise üheks tingimuseks hoolduspersonali kvalifikatsiooninõuetele vastavus.
Hooldustöötajate kvalifikatsiooninõuete rakendamiseks kehtestas seadusandja nelja aastase
ülemineku perioodi, mis selle aasta lõpus lõpeb. Käesolevalt anname ülevaate, milliseid
võimalusi on teenuseosutajatel hooldustöötajate pädevuse tõstmiseks võimalik kasutada.
SHS § 22 lg 4 kohaselt peab väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust vahetult osutaval
hooldustöötajal olema täidetud üks järgmistest ettevalmistusnõuetest:
1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud
kutseõppe tasemeõppe õppekava;
2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud
täienduskoolituse õppekava;
3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse.
Hooldustöötajate tasemeõpe
Hooldustöötaja kutsehariduse tasemeõpet on võimalik omandada järgmistes asutustes:
Hooldustöötaja kutse
Õppeasutus Õppeasutuse koduleht andmise õigus
Haapsalu Kutsehariduskeskus https://www.hkhk.edu.ee/ ei
Järvamaa Kutsehariduskeskus http://jkhk.ee/pages/uudised.php ei
Kuressaare Ametikool http://www.ametikool.ee/ tase 3 ja tase 4
Pärnumaa Kutsehariduskeskus http://www.hariduskeskus.ee/ ei
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool https://www.ttk.ee/ tase 4
Tartu Tervishoiu Kõrgkool https://www.nooruse.ee/est/esileht/ tase 4
Valgamaa Kutseõppekeskus http://www.vkok.ee/ ei
Hooldustöötajale kehtivad kutsestandardid kahel tasemel: hooldustöötaja tase 31 ja
hooldustööaja tase 42. Kutseõppe õppekavad ja mahud tasemeõppes on järgmised:
- Hooldustöötaja tase 4, õppeaeg 2 aastat ja maht 120 EKAP-t;
- Hooldustöötaja tase 3, õppeaeg 1 aastat ja maht 60 EKAP-t;
- Hooldustöötaja (kutsekeskharidus), tase 4, õppeaeg 3 aastat ja maht 180 EKAP-t.
Üks kutseõppe tasemeõppe vorme on ka töökohapõhine õpe, mille puhul toimub praktiline
väljaõpe näiteks hooldekodus, moodustades vähemalt 2/3 kogu õppe mahust.
Töökohapõhist õpet korraldavad kõik õppeasutused, kellel on vastavas õppekavarühmas
õppe läbiviimise õigus (akrediteeritud). Koolid teevad töökohapõhise õppe õpperühmi üle
Eesti. Kui hooldekodul on huvi töökohapõhise õppe läbiviimiseks, tuleb asutuse juhil
kontakteeruda kutseõppeasutuse töökohapõhise õppe koordinaatoriga.
Täiendavat infot ja kontaktid, kelle poole küsimuste korral pöörduda, leiab Eesti Tööandjate
keskliidu veebilehelt Töökohapõhisest õppest tööandjale (Ettevõtjate Keskliit) ja
õppeasutuste kodulehtedelt.
Kutseõppe tasemeõppe õppekava läbimist tõendab lõputunnistus koos hinnete lehega või
kutsetunnistus. Siinkohal rõhutame, et kvalifikatsiooninõude täitmiseks ei loeta olukorda, kus
hooldustöötaja on registreerinud end õppesse või koolitusele, kuid pole seda
01.01.2020 seisuga läbinud.
1
Hooldustöötaja tase 3 kutsestandard: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10558953
2
Hooldustöötaja tase 4 kutsestandard: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10559015
3
Hooldustöötajate täiendkoolitus
Täiendkoolituse õppe mahtu ei ole SHS § 22 lg 4 reguleeritud. Täiendkoolitus võib toimuda
erinevas mahus, vormis ja sisuga. Näiteks saab täienduskoolituseks lugeda lühikesi üksikute
kompetentside arendamiseks toimuvaid koolituskursusi, mille kestus võib olla mõni tund või
päev. Samuti saab täienduskoolituseks lugeda kursusi, mis võimaldavad süvitsi omandada
mõne valdkonna põhioskusi ja teadmisi, mis eeldatavalt on ajaliselt mahukamad. Lühikesi
infopäevi, seminare või infojagamise üritusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse
seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta. Seega on oluline täiendkoolituse läbimisel
saavutatav tulemus ehk pädevus töötada hooldustöötajana. Lõpliku hinnangu
hooldustöötja pädevusele annab siinjuures tööandja.
Praktikas antakse täiendkoolituse läbinule tunnistus või tõend, mille juurde väljastab
täiendkoolituse pakkuja lisalehe, kus on kirjeldatud, milliseid kutsestandardis kirjeldatud
kompetentse ja millises mahus õppija täiendkoolituse käigus omandas. Hooldustöötajat
värvates peab sellisel juhul tööandja hindama hooldustöötajana tööle asunu poolt läbitud
täiendkoolituse põhjal, kas ta omab töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja
hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Vajadusel võimaldab tööandja töötajale
täiendõpet. Seega lõppvastutus kompetentse hooldustöötaja olemasolu eest on tööandjal.
Siinkohal rõhutame, et kvalifikatsiooninõude täitmiseks ei loeta olukorda, kus
hooldustöötaja on registreerinud end täiendkoolitusele, kuid pole seda 01.01.2020
seisuga läbinud.
Hooldustöötaja kutse
Hooldustöötaja kutse saamiseks tuleb hooldustöötajal tõendada kutsestandardis kirjeldatud
kompetentside olemasolu. Alates 1. septembrist 2017 peavad kõik kutseõppe õppekavadel
õppivad õpilased sooritama kooli lõpetamiseks kutseeksami. Kutseeksami eduka soorituse
tulemusena väljastatakse õppe läbinule (eluaegne) kutsetunnistus. Hooldustöötaja
kutsetunnistus kinnitab hooldustöötaja taset 3 või taset 4.
Kui koolile on antud õigus tegutseda kutset andva organina ning kool on andnud
lõputunnistuse saajale kutse või osakutse, siis teeb ta kutse või osakutse nimetuse märke
lõputunnistusele. Märgime, et kõik koolid ei ole taotlenud kutse andmise õigust. Käesoleval
hetkel on hooldustöötaja kutse andmise õigus kolmel õppeasutusel: Kuressaare Ametikool,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool ning Eesti Sotsiaaltöö
Assotsiatsioonil. Kutse andjate infoga on võimalik tutvuda Kutsekoja kodulehel
https://www.kutseregister.ee/kutset_andvad_organid.
Juhul kui kool ei ole kutse andja, on hooldustöötajal võimalik kutsetunnistust taotleda Eesti
Sotsiaaltöö Assotsiatsioonilt (ESTA). Taotlemiseks vajalikud dokumendid ja info on leitavad
ESTA kodulehelt
https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10558953/valjastajad
http://www.eswa.ee/kutse-andmine/hooldustootaja/
Hooldustöötajatel, kellel on valdkonnas teisel erialal töötamise töökogemus või ta on
omandanud näiteks meditsiiniõe kutse, on võimalus alternatiivina taotleda kutse andmist ka
varasema töökogemuse ja õpingute arvestamise kaudu VÕTA. Täpsemalt on võimalik
lugeda siit: https://www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuharidus/varasemate-opingute-ja-
tookogemuse-arvestamine.
Kui Teil tekib küsimusi seoses hooldustöötajate poolt varasemalt läbitud õppekavade
vastavusega kutsestandardile, koolitajate valiku või hooldustöötaja kutsega, soovitame Teil
pöörduda ESTA hooldustöötja kutsete andmise koordinaatori Maarika Kärp poole.
Koordinaatori kontakt on tel 520 8631, e-post:
[email protected].
4
Hooldustöötajate kvalifikatsiooni tõstmisel toetavad tööandjaid nii Eesti Töötukassa kui
Haridus- ja Teadusministeeriumi meetmed.
Töötukassa poolt pakutavad võimalused
Tööandjale (hooldekodule) saab olla abiks koolitustoetus tööandjale. Koolitustoetust
muutuste olukorras saab tööandja taotleda seoses töötajate kvalifikatsiooninõuete
uuenemisega, sest sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on paika pandud
hooldustöötajate kvalifikatsiooninõuded, millele peab töötajate kvalifikatsioon alates
01.01.2020 vastama. Toetuse saamiseks peab asutus taotluse esitamisele eelneva kolme
aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakset.
Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab pärast taotluse esitamist
kehtima veel vähemalt kuus kuud.
Hooldustöötajate värbamiseks sobib koolitustoetus juhul, kui tööandjal ei ole õnnestunud
sobivate oskustega hooldustöötajaid töötukassa abil leida. Esmalt peab tööandja avaldama
töötukassa portaalis töökuulutuse ja otsima sobivaid töötajaid töötukassa kaudu.
Töökuulutuse avaldamise kohta leiab infot siit. Kui tööandja töötukassas registreeritud
töötute seast sobivat uut töötajat ei leia, võib ta töötaja leida ka muul viisil. Koolitustoetust
saab taotleda nii töötukassa kaudu kui ka muul viisil leitud töötaja koolitamiseks. Toetuse
taotlemise tingimuseks on, et töötajaga tuleb sõlmida tähtajatu või vähemalt kuuekuuline
tööleping. Uue töötaja värbamisel peab tööleping töötajaga olema sõlmitud, kuid töötaja
tööleasumise aeg töölepingus peab olema hilisem koolitustoetuse avalduse esitamise
kuupäevast. Koolitustoetuse avalduse esitamise kuupäeval peab töötaja töötamine olema
registreeritud töötamise registris (TÖR).
Koolitustoetust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks saab tööandja taotleda juhul, kui
taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal on tööandja
maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse)
tööleping peab pärast taotluse esitamist kehtima veel vähemalt kuus kuud.
Tööandja valib eesti keele koolituse lähtudes oma vajadustest. Kui on vaja korraldada
töötajatele eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavat koolitust, siis tuleb valida koolitaja,
kellel on vastav tegevusluba. Tegevusloaga koolitajad on leitavad Keeleinspektsiooni
kodulehelt siit. Oma töötajatele sobivaima eesti keele õppe lahenduse leidmisel on
tööandjale vajadusel abiks Integratsiooni Sihtasutus. Kontaktisik Kätlin Kõverik,
vanemnõustaja; e-post
[email protected].
Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab koolitustoetuse taotlemisel
olema vähemalt 80 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta. Koolitustoetuse avaldus tuleb
esitada enne koolituse algust.
Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava
täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, tellida ise sobiva
õppekavaga koolituse. Koolituse õppekava peab vastama täienduskoolituse standardile ja
koolituse lõpus väljastatakse koolitusel osalejatele tunnistus või tõend.
Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu, koolitusel osalemisega seotud töötaja
sõidukulu ning palgakulu tunnitöötasu alammääras aja eest, mil töötaja osales koolitusel.
Kulude kogusummast hüvitatakse üldjuhul kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot
töötaja kohta. Üle 50-aastaste, erialase hariduseta, ebapiisava eesti keele oskusega või
terviseprobleemidega töötajate koolitamise kulusid hüvitatakse kuni 80% ulatuses, kuid mitte
rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta.
Kui tööandja leiab sobiva uue töötaja töötukassa pakutud registreeritud töötute seast, siis
hüvitatakse kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta. Kulude
kogusummast hüvitatakse töötajate eesti keele oskuse arendamisel kuni 80%, kuid mitte
5
rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta. Esmalt kannab tööandja kõik töötajate koolitusega
seotud kulud ise. Positiivse otsuse korral makstakse koolitustoetust kuluaruande alusel,
millele tuleb lisada koolitusega seotud kulude kuludokumentide koopiad ning koolituse lõpus
töötajale väljastatud tunnistuse või tõendi koopia.
Koolitustoetuse taotlemise avalduse saab tööandja esitada e-töötukassas. Täpsemat
infot saavad tööandjad küsida e-posti teel
[email protected]
Ka saab töötukassa toetada tööealisel inimesel (vanuses 16 eluaastat kuni
vanaduspensioniiga) täita hooldustöötajana töötamiseks seatud nõudeid Tööta ja õpi
programmi teenuste toel, kui inimene kuulub teenuse saajate sihtrühma.
Töötajateks loetakse töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks
sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses töötavaid tööealisi inimesi,
kellel on koolituse taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud
töötuskindlustusstaaži.
1) Hooldustöötaja täienduskoolitusel saab osaleda inimene, kelle sissetulek
(brutotulu) 2018. aastal oli alla 15 492 euro (ehk keskmine sissetulek kuus oli alla
1291 euro) ja kes vastab ühele järgnevatest tingimustest:
- puudub eri- või kutsealane haridus või
- on üle 50-aastane.
Lisaks saavad töötukassa toel omandada endale uued oskused inimesed, kes ei saa tervise
tõttu oma senise töö tegemist jätkata.
Täpsem info teenuse tingimuste kohta töötukassa veebilehel rubriigis Tööta ja õpi
tööturukoolitus koolituskaardiga. Koolituse valikul on oluline pöörata tähelepanu sellele, et
koolitus oleks suunatud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite
saavutamisele.
2) Hooldustöötaja erialale tasemeõppes õppima asumisel saab töötukassa tasuda
tasemeõppe toetust tööealisele töötajale ja töötuna registreeritud inimesele, kes
vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
- puudub eri- või kutsealane haridus ning on põhi- või keskkooli (gümnaasiumi)
lõpetanud või pooleli jätnud vähemalt viis aastat tagasi;
- isikul on eri- või kutsealane haridus (kaasa arvatud kõrgharidus), kuid selle
omandamisest on möödunud vähemalt 15 aastat;
- isik ei saa tervise tõttu oma senise töö tegemist jätkata (vajalik tõendada, näiteks
töötervishoiuarsti otsusega).
Tasemeõppes saab hooldustöötajaks õppida Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Järvamaa
Kutsehariduskeskuses, Kuressaare Ametikoolis, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna
Tervisehoiu Kõrgkoolis (sh vene keeles), Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja Valgamaa
Kutseõppekeskuses. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal.
Täpsem info teenuse tingimuste kohta töötukassa veebilehel rubriigis Tööta ja õpi
tasemeõppes osalemise toetus.
3) Hooldustöötaja kutse taotlemisel saab töötukassa hüvitada töötavale inimesele
kutsetunnistuse saamisega seotud kulud. Kulu hüvitatakse, kui inimese koolituse
läbimise eest on tööandjale makstud koolitustoetust või ta on eelnevalt läbinud
töötukassa kaudu vastava koolituse ning sooritanud eksami koolituse lõpetamisest
kolme aasta jooksul positiivsele tulemusele. Kutsetunnistuse saamisega seotud kulu
saab töötukassa hüvitada kuni 500 euro ulatuses kolme aasta jooksul. Täpsem info
6
teenuse tingimuste kohta töötukassa veebilehel rubriigis Tööta ja õpi kvalifikatsiooni
saamise toetamine.
Täienduskoolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse taotlemiseks tuleb inimesel esmalt
külastada töötukassa karjäärinõustajat. Karjäärialast nõu ja abi pakub Eesti Töötukassa
kõigis maakondlikes osakondades, lisaks on võimalik osaleda nõustamisel ka Skype’i teel.
Nõustamisaja saab broneerida e-töötukassas (ID-kaardi või mobiil-IDga sisselogimine) või
sobiva büroo karjäärinõustajaga ühendust võttes. Karjäärinõustajate kontaktid leiab siit
https://www.minukarjaar.ee/kontakt.
Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt pakutavad võimalused
Haridus- ja Teadusministeeriumi pakub lisaks tasuta kursustele ja riikliku koolitustellimusega
tellitud õppekohtadele tööturu vajadustele vastava hariduse programmi (PRÕM) kaudu
täiendavaid koolituskohti. Selle eesmärgiks on tagada lisaõppekohad tasemeõppes
töökohapõhises õppes õppida soovijatele.
Täiendavate koolituskohtade taotlusi võivad esitada need kutseõppeasutused ja
rakenduskõrgkoolid, kes omavad hooldustöötaja õppe läbiviimise õigust. Sellisel juhul peab
tööandja võtma ühendust õppeasutusega. Tööandja ja õppeasutuse omavahelises koostöös
lepitakse kokku vajaduspõhine õppekava, milleks võib olla näiteks hooldustöötaja
täiendkoolitus ning õppeasutus saab taotleda koolituse läbiviimiseks rahastust PRÕM kaudu.
PRÕM koolituskoha loomise taotlusi võetakse vastu neli korda aastas. Taotluste esitamise
tähtajad:
- 01. detsember (õpingute algus 1. jaanuar – 30. märts);
- 01. märts (õpingute algus 1. aprill – 31. juuli);
- 01. juuni (õpingute algus 1. august - 30 september);
- 01. september (õpingute algus 1. oktoober – 31. detsember).
Lisainfot on võimalik lugeda https://www.innove.ee/wp-
content/uploads/2018/05/Tookohapohise-oppe-oppekohtade-loomise-ja-aruandluse-juhend-
taiendatud-marts-2018.pdf
Julgustame teid olemasolevaid võimalusi kasutama. Soovime edu ja head koostööd!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Häli Tarum
osakonnajuhataja
Ketri Kupper 6269 193
[email protected]