dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri määruste nr 72 ja nr 73 muutmise määrus

Sotsiaalministeerium · 19. märts 2019
Viit
29
Registreeritud
19. märts 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎29 19.03.2019 Ministri määrus.bdoc1063 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määrusega muudetakse kahte määrust. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 72) muudetakse seoses sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) 1. aprillil 2019. a jõustuva muudatusega (RT I, 21.12.2018, 3), millega saab erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse aluseks Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) tehtav toetusvajaduse hindamine ning teenuse saamise õigustatuse otsuse tegemisel muutub kehtetuks psühhiaatri või rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu või rehabilitatsiooniplaani nõue. Samuti ei pea 1. jaanuaril 2018. a jõustunud SHS-i muudatusega seoses erihoolekandeteenuse taotleja esitama isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks eraldi taotlust, vaid esitab oma soovi erihoolekandeteenuse omaosaluse tasumiseks puudujääva osa riigieelarvest hüvitamiseks koos erihoolekandeteenuse taotlusega. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 73) muutmisega viiakse määruses nr 73 nimetatud erihoolekandeteenuse taotluse ja isiku omaosaluse puudujääva osa riigieelarvest hüvitamise taotluse andmete koosseis kooskõlla SHS-i regulatsiooniga. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4. Määrusega muudetakse määruste järgmisi redaktsioone: 1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“ RT I, 29.12.2015, 39; 2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ RT I, 29.12.2015, 40. 2 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 72 § 1 lõike 1 punkt 3: „3) sotsiaalhoolekande seaduse § 69 lõike 1 alusel koostatud rehabilitatsiooniplaani ärakiri;“. Määrust nr 72 muudetakse seoses SHS-i 1. aprillil 2019. a jõustuva muudatusega, millega tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine olemasolevatest abimeetmetest teenuse rahastaja ja korraldaja SKA juurde ning teenuse saamise õigustatuse eelduseks ei ole rehabilitatsiooniplaani olemasolu, millega seoses ei saa rehabilitatsiooniplaani ärakiri erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelus nõutud olla. Alates 1. aprillist 2019. a võetakse erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse ja vajaduse hindamisel kasutusele toetus- ja abivajaduse hindamise vahend. Muudatus toob erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise ja inimese nõustamise SKA juhtumikorraldajate juurde. SKA juhtumikorraldaja toetub psüühikahäirega inimese toetus- ja abivajaduse hindamisel lisaks struktureeritud hindamisvahendi abil kogutavale infole ka varem inimese tegevus- ja toimetulekuvõime kohta kogutud andmetele, võimaluse korral riiklikele andmebaasidele, nt andmed puude raskusastme taotlusest, töövõime hindamise andmed, haridussüsteemis koostatud lapse individuaalse arengu kaart ja individuaalne ülemineku kava. Uue hindamise käigus kaasatakse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid ning rakendatakse inimese nõustamisel ja abimeetmetega seostamisel juhtumikorralduse töömeetodit. Paragrahvi 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 73 § 2 punktid 2 ja 4. Punktis 2 nõutud isikut tõendava dokumendi nime enam ei nõuta, kuna erihoolekandeteenuse taotlusele märgitakse inimese nimi ja isikukood ning kontaktandmed. Punkti 4 kohaselt pidi erihoolekandeteenuseid taotlev inimene märkima taotlusele ka erihoolekandeteenuse, mida ta saada soovib. Alates 1. aprillist 2019. a hakkavad inimese toetusvajadust hindama SKA juhtumikorraldajad ja muutub kehtetuks psühhiaatri või rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu või rehabilitatsiooniplaani nõue. Seega ei saa inimene, kes erihoolekandeteenuseid taotlema hakkab, taotluse tegemise hetkel teada, milline on tema hinnatud toetusvajadus ja sellest tulenevalt ka teenus, mida ta saada soovib. Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 73 § 2 uue punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) kuupäev, millal soovitakse hakata erihoolekandeteenust kasutama;“. Erihoolekandeteenuste järjekordi analüüsides on selgunud, et osa teenuse järjekorras olijatest ei soovi hakata teenust kasutama siis, kui neile teenusekohta pakutakse ja nad soovivad olla järjekorras selleks, et vajaduse tekkides oleks tagatud teenuse saamine. Selline olukord on osaliselt tekkinud praeguste teenuse saamise eelduste tõttu – järjekorrad rehabilitatsioonimeeskondade ja psühhiaatri visiidile saamiseks on pikad ja inimesed on püüdnud ennetada olukorda, kus soovivad hakata erihoolekandeteenust kasutama, kuid vaba koha puudumise tõttu ei saa seda teha. Kui psühhiaatri hinnang või rehabilitatsiooniplaan saab valmis, ongi eeltoodud põhjusel end teenuse järjekorda lisatud, kuid teenust ei soovita kasutama hakata veel näiteks aasta või ka viie aasta jooksul. Nii on järjekorrad kunstlikult pikad ja SKA-l väga raske hinnata tegelikku teenusekohtade vajadust. Paragrahvi 2 punktiga 3 muudetakse määruse nr 73 § 2 punkti 7 sõnastust järgmiselt: „7) isiku nõusolek, et Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel kasutada isiku kohta tervise infosüsteemis olevaid psüühikahäire diagnoosi andmeid.“. Muudatusega antakse inimesele võimalus anda või mitte anda nõusolek SKA juhtumikorraldajale oma psüühikahäire diagnoosi andmete vaatamiseks tervise infosüsteemist. Kuna erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on suunatud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele, kes oma terviseseisundist tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks või igapäevaeluga toimetulekuks, on vajalik teenuse saamise õigustatuse tuvastamiseks teada, kas arst on inimesele määranud diagnoosina psüühikahäire, mille olemasolul on tal õigus saada erihoolekandeteenust. Kuna info inimesele määratud diagnooside kohta on riigil olemas tervise infosüsteemis, on mõistliku 3 halduskorralduse põhimõtteid arvestades otstarbekas küsida sellekohast infot infosüsteemidest, mitte nõuda seda esmajärjekorras inimeselt paberil esitatava tõendina. Paragrahvi 2 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 73 § 2 uue punktiga 71, sätestades, et erihoolekandeteenuse taotlusele märgitakse isiku nõusolek erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamise ja teenuse osutamise raames isikuandmete erihoolekandeteenuse osutajale edastamise kohta. Täiendusega antakse inimesele võimalus anda või mitte anda nõusolek oma tervise, puude ja töövõime kohta käivate andmete edastamiseks erihoolekandeteenuse osutajale. Vastavalt SHS-ile on isik kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta. SKA juhtumikorraldajalt saab teenusosutaja toetusvajaduse hindamisprotsessist selgunud suunised inimese vajadustele vastava teenuse osutamiseks ning inimese psüühikahäire diagnoosi teadmine aitab kaasa kvaliteetse ja inimese vajadustele vastava teenuse planeerimisele ja osutamisele. Paragrahvi 2 punktiga 5 muudetakse määruse nr 73 § 3 teksti sõnastust. Isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses märgitakse vaid määruse § 2 punktides 1, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud andmed. Kuna SKA juhtumikorraldajad kontrollivad omaosaluse õigustatuse tuvastamiseks ja omaosaluse puudujääva osa suuruse arvutamiseks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist isiku sissetuleku andmeid, ei ole inimesel endal tarvidust täiendavaid andmeid esitada. Paragrahvi 2 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 73 §-d 4 ja 5. Paragrahvis 4 on nõutud osade erihoolekandeteenuste saamiseks esitada psühhiaatri hinnang, mida alates 1. aprillist 2019. a ei ole tarvis esitada. Paragrahvis 5 on nõutud koos omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotlusega esitada dokument, millest nähtub isiku kohustus maksta elatist, või elatise maksmist tõendav dokument. Ka seda dokumenti enam ei nõuta, kuna SKA saab omaosaluse puudujääva osa suuruse arvutamiseks vajalikud isiku sissetuleku andmed Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist. Paragrahvis 3 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a, kui jõustuvad SHS-i muudatused (RT I, 21.12.2018, 3). 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Sotsiaalhoolekande seaduse 01.04.2019 rakenduva muudatusega muutub teenuse saamise õigustatuse otsuse tegemisel kehtetuks psühhiaatri, rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu või rehabilitatsiooniplaani nõue ning erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine olemasolevatest abimeetmetest viiakse teenuse rahastaja ja korraldaja ehk SKA juurde. Määrusega viiakse erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu SHS-i muudatusega kooskõlla. Samuti viiakse määrusega erihoolekandeteenuse osutaja poolt kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu SHS-i muudatustega kooskõlla. Rehabilitatsioonimeeskonna koostatava rehabilitatsiooniplaani või hinnangu ja psühhiaatri hinnangu nõude kaotamise ning SKA-poolse psüühikahäirega täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamise sätestamisega seotud mõjusid erihoolekandeteenuse saajatele, teenuseosutajatele, SKA töö- ja halduskoormusele, psühhiaatritele, 4 rehabilitatsioonimeeskonnale, haigekassale ja riigieelarvele on hinnatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) seletuskirjas, mistõttu praeguse määruste muutmise määruse seletuskirjas selle muudatusega kaasnevaid mõjusid täiendavalt ei hinnata. Samuti ei hinnata käesolevas seletuskirjas tehnilise sisuga muudatuste mõjusid, mis on seotud eespool kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduse 01.04.2019 rakenduva muudatusega. Hinnatakse mõjusid, mis on seotud järgmiste muudatustega: 1. Määruse nr 73 § 2 järjekorra pidamise aluste täiendamine teenuse kasutamise alustamise soovitud kuupäevaga. 2. Muudatus, millega antakse inimesele võimalus anda või mitte anda nõusolek SKA juhtumikorraldajale vaadata psüühikahäire diagnoosi andmeid tervise infosüsteemis ja otsustada, kas eriliigilisi isikuandmeid võib edastada teenuseosutajale, kelle juurde isik teenust saama suunatakse. 3. Määruse nr 73 § 3 lõigete 1 ja 2 kehtetuks tunnistamine, kuna SKA juhtumikorraldajad kontrollivad omaosaluse õigustatuse tuvastamiseks ja omaosaluse puudujääva osa suuruse arvutamiseks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist isiku sissetuleku andmeid. Inimesel endal ei ole tarvidust andmeid esitada. 4. Määruse nr 73 § 5 kehtetuks tunnistamine, millega oli nõutud koos omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotlusega esitada dokument, millest nähtub isiku kohustus elatist maksta, või elatise maksmist tõendav dokument. Dokumenti enam ei nõuta. Hinnatakse mõju erihoolekandeteenuste taotlejatele ja SKA-le. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud SKA ja Statistikaameti andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Järjekordade pidamise aluste täiendamine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele SKA töökoormus Mõju ulatus SKA on erihoolekandeteenuste järjekordi analüüsides leidnud, et osa erihoolekandeteenuste taotlejatest on ennast järjekorda lisanud, ilma et nad võtaksid vastu teenusekoha, mida neile pakutakse. Isegi kui inimestel hetkel konkreetset vajadust teenuse järele ei ole, võimaldab järjekorras olemine vajaduse tekkides kiiremini teenust saada. Selline olukord on osaliselt tekkinud seetõttu, et järjekorrad rehabilitatsioonimeeskondade ja psühhiaatri visiidile saamiseks on olnud pikad ja inimesed on püüdnud ennetada olukorda, mil nad soovivad hakata erihoolekandeteenust kasutama, kuid vaba koha puudumise tõttu ei ole see võimalik. Näiteks 2017. aasta 31. detsembri seisuga oli 125 inimest, kes soovisid hakata ööpäevaringset erihoolekandeteenust kasutama määramata aja pärast.1 Selline olukord muudab SKA-le raskeks teenusekohtade tegeliku vajaduse hindamise. Muudatusega täiendatakse määruse nr 73 § 2 lõikega, mille kohaselt pannakse edaspidi SKA poolt peetava järjekorra nimekirja juurde ka teenuse kasutamise alustamise soovitud kuupäev. 1 Sotsiaalkindlustusamet, 2018. 5 See lihtsustab SKA-l pidada arvestust järjekorras olevate inimeste teenuse kasutamise alustamise aja üle ning võimaldab teenust saada neil inimestel, kes seda konkreetsel hetkel vajavad. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus puudutab kõigist riigiasutustest SKA-d, kes peab erihoolekandeteenuste järjekorra üle arvestust regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus väike ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on SKA töökoormuse mõttes olulise mõjuga. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Erihoolekandeteenuste taotlejad Mõju ulatus Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuse taotlejaid, kellel on võimalus edaspidi saada enda jaoks vajalikku teenust kiiremini, kuna juhtumikorraldajal ei kulu aega nendele inimestele teenusekoha pakkumiseks, kes tegelikult ei soovi hakata teenust kasutama, kuid kes on end palunud järjekorda lisada. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus puudutab kõiki esmaseid erihoolekandeteenuse taotlejaid. SKA andmetel esitati 2018. aasta jooksul 5572 uut (esmakordset) erihoolekandeteenuse taotlust.3 Kõigist Eesti 18- aastastest ja vanematest elanikest (2018. aasta 1. jaanuari seisuga 1 067 016 inimest4) moodustavad esmakordsed taotlused alla 1%. Muudatus mõjutab teenuse taotlejaid teenuse taotlemise hetkel. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitav mõju võib avalduda neile inimestele, kes lasid ennast järjekorda lisada selleks, et ennetada olukorda, kus vaba koha puudumise tõttu ei ole teenuse vajaduse tekkimisel võimalik teenust saada. Sellised inimesed peavad edaspidi ütlema kuupäeva, millal nad soovivad hakata teenust kasutama. Küll aga, juhul kui inimene siiski soovitud kuupäeval pakutud teenust kasutama ei hakka, peab ta määrama uue kuupäeva, millal ta soovib hakata teenust kasutama. Inimesele võib avalduda ebasoovitav mõju vaid seeläbi, et vahepealsel ajal juhtumikorraldaja temaga ühendust ei võta. 2 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. 3 Kui üks inimene on esitanud mitu taotlust (näiteks igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse saamiseks), siis on ta taotluste arvu sees arvestatud ühe korra. Arvu sees ei ole kohtumäärusega ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste taotlusi. 4 Statistikaamet, 2019. Rahvastik aasta alguses ja aasta keskmine rahvaarv soo ja vanuse järgi. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaa rv_ja_rahvastiku_koosseis.asp Viimati kuvatud: 11.02.2019. 6 Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus on väike. Muudatusel võib olla erihoolekandeteenuse taotlejate jaoks väike ebasoovitav mõju. Tegemist on teenuse taotlejate jaoks väheolulise mõjuga. Andmete vaatamise ja edastamise nõusoleku andmisega seotud muudatus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele SKA töökoormus Mõju ulatus Muudatusega antakse inimesele võimalus anda või mitte anda nõusolek SKA juhtumikorraldajale vaadata psüühikahäire diagnoosi andmeid tervise infosüsteemis ning otsustada, kas eriliigilisi isikuandmeid võib edastada teenuseosutajale, kelle juurde isik teenust saama suunatakse. See võimaldab SKA-l tugineda erihoolekandeteenuse otsuse tegemisel isiku kohta teistes registrites leiduvatele andmetele, vältides paberil esitatavate dokumentide menetlemist ning vähendades nii SKA töökoormust. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus puudutab kõigist riigiasutustest SKA-d, kes puutub kokku erihoolekandeteenuste taotlemisega regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on SKA töökoormuse mõttes olulise mõjuga. Mõju majandusele Erihoolekandeteenuste taotlejate halduskoormus Mõju ulatus Muudatus on seotud 01.04.2019 rakenduva seadusemuudatusega, mille kohaselt ei ole inimesel enam vaja SKA-le esitada toetavate erihoolekandeteenuste saamiseks psühhiaatri hinnangut ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste saamiseks rehabilitatsioonimeeskonna hinnangut või rehabilitatsiooniplaani. Alates 01.04.2019 teeb juhtumikorraldaja ise inimese SKA-sse pöördumisel kõik vajalikud toimingud: isiku teenuse saamiseks vajalike andmete kontrolli, olemasoleva informatsiooni koondamise, toetus- ja abivajaduse hindamise ja teenuse osutamise otsustamise, teenuseosutaja valiku ja teenust saama suunamisega seotud tegevused, ning toetab inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni teenuse kasutamise alustamiseni. Selleks, et juhtumikorraldaja saaks vastavaid toiminguid teha, peab erihoolekandeteenust taotlev isik andma nõusoleku oma psüühikahäire diagnoosi andmete vaatamiseks tervise infosüsteemis. 7 Lisaks annab teenuseid taotlev isik SKA-le nõusoleku edastada eriliigilisi isikuandmeid teenuseosutajale, kelle juurde isik teenust saama suunatakse. See võimaldab teenuseosutajal pakkuda inimese vajadusele vastavat teenust. Muudatuse tulemusel väheneb inimeste halduskoormus dokumentide esitamisel SKA-le ja teenuseosutajatele. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus puudutab kõiki esmaseid ja korduvaid erihoolekandeteenuse taotlejaid. SKA andmetel esitati 2018. aasta jooksul 5575 uut (esmakordset) erihoolekandeteenuse taotlust. Lisaks esitati 2018. aasta jooksul 20606 korduvat erihoolekandeteenuse taotlust7. Kõigist Eesti 18-aastastest ja vanematest elanikest (2018. aasta 1. jaanuari seisuga 1 067 016 inimest8) moodustavad esmakordsed ja korduvad taotlused alla 1%. Muudatusega puutuvad erihoolekandeteenuse taotlejad kokku ainult teenuse taotlemise hetkel. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on teenuse taotlejate halduskoormuse mõttes väheolulise mõjuga. Määruse nr 73 § 3 lõigete 1 ja 2 ning § 5 kehtetuks tunnistamine Mõju majandusele Teenuse taotlejate halduskoormus Mõju ulatus Muudatuse tulemusel ei pea inimene enam erihoolekandeteenuste taotlemisel eraldi esitama varem nõutud isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotlust. SKA juhtumikorraldajad kontrollivad omaosaluse õigustatuse tuvastamiseks ja omaosaluse puudujääva osa suuruse arvutamiseks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist isiku sissetuleku andmeid. Samuti ei ole edaspidi nõutud koos omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotlusega esitada dokumenti, millest nähtub isiku kohustus elatist maksta, või elatise maksmist tõendavat dokumenti. Muudatus vähendab erihoolekandeteenuse taotlejate halduskoormust. 5 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. 6 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. 7 Kui üks inimene on esitanud mitu taotlust (näiteks igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse saamiseks), siis on ta taotluste arvu sees arvestatud ühe korra (puudutab nii esmakordseid kui ka korduvaid taotlusi). Arvu sees ei ole kohtumäärusega ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste taotlusi. 8 Statistikaamet, 2019. Rahvastik aasta alguses ja aasta keskmine rahvaarv soo ja vanuse järgi. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaa rv_ja_rahvastiku_koosseis.asp Viimati kuvatud: 11.02.2019. 8 Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus puudutab kõiki esmaseid ja korduvaid erihoolekandeteenuse taotlejaid. SKA andmetel esitati 2018. aasta jooksul 5579 uut (esmakordset) erihoolekandeteenuse taotlust. Lisaks esitati 2018. aasta jooksul 206010 korduvat erihoolekandeteenuse taotlust11. Kõigist Eesti 18-aastastest ja vanematest elanikest (2018. aasta 1. jaanuari seisuga 1 067 016 inimest12) moodustavad esmakordsed ja korduvad taotlused alla 1%. Muudatusega puutuvad erihoolekandeteenuse taotlejad kokku ainult teenuse taotlemise hetkel. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on teenuse taotlejate halduskoormuse mõttes väheolulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele SKA töökoormus Mõju ulatus Muudatusel on väike mõju ka SKA töökoormusele, kuivõrd info saamine registritest on kiirem, võrreldes olukorraga, kus tuli menetleda inimeste enda esitatud (paber)taotlusi omaosaluse hüvitamiseks ja elatise maksmise tõendamiseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus puudutab kõigist riigiasutustest SKA-d, kes puutub kokku erihoolekandeteenuste taotlemisega regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmine ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on SKA töökoormuse mõttes olulise mõjuga. Kokkuvõttev hinnang ettevõtetele ja kodanikele avalduvale halduskoormuse 9 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. 11 Kui üks inimene on esitanud mitu taotlust (näiteks igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse saamiseks), siis on ta taotluste arvu sees arvestatud ühe korra (puudutab nii esmakordseid kui ka korduvaid taotlusi). Arvu sees ei ole kohtumäärusega ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste taotlusi. 12 Statistikaamet, 2019. Rahvastik aasta alguses ja aasta keskmine rahvaarv soo ja vanuse järgi. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaa rv_ja_rahvastiku_koosseis.asp Viimati kuvatud: 11.02.2019. 9 Muudatused avaldavad mõju erihoolekandeteenuste taotlejate halduskoormusele. Täpsemalt on halduskoormusega seotud mõjusid hinnatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) seletuskirjas. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määrusega ei kaasne täiendavate andmete kogumist ega töötlemist, vaid muutub andmete kogumise viis. See tähendab, et kui varem pidi klient tooma andmed arstilt või rehabilitatsioonimeeskonnalt paberil, siis edaspidi see enam vajalik pole ning SKA juhtumikorraldaja vaatab neid andmeid tervise infosüsteemist, kui klient on teenust taotledes selleks nõusoleku andnud. Ka teenusevajaduse hindamisel kogutavate andmete edastamine teenusepakkujale toimub kliendi nõusoleku alusel. SKA tagab, et andmete kaitseks rakendatavad meetmed on piisavad, et tõenäolisi ohte kas täielikult maandada või vähemalt leevendada vastuvõetavale tasemele. Eelkõige tagab SKA, et ligipääs määruses välja toodud andmetele on tagatud vaid erihoolekandeteenuse vajadust hindavatele juhtumikorraldajatele ning isikuandmete edastamisel rakendatakse kõiki tavapäraseid isikuandmete kaitsmise viise. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne kulusid riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a, kui jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Justiitsministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda ja Eesti Puuetega Inimeste Koda kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit kooskõlastas eelnõu märkusteta. Sotsiaalkindlustusamet esitas eelnõu kohta ettepanekud. Vastused Sotsiaalkindlustusameti poolt eelnõule esitatud ettepanekutele on esitatud seletuskirja lisas. Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja MTÜ Käesolevaga kooskõlastame Sotsiaalkaitseministri 21. Arvestatud. Erihoolekande- detsembri 2015. a määruse nr 72 „Erihoolekandeteenuse teenuste osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu Pakkujate Liit kehtestamine“ ja määruse nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu. Vastuväiteid ei esitatud. Sotsiaal- Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastab sotsiaalkaitseministri Selgitame. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § kindlustusamet 21. detsembri 2015. a määruse nr 72 „Erihoolekandeteenuse 74 lg 2 kohaselt esitab isik riigieelarvest omaosaluse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu puudujääva osa hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile kehtestamine“ ja määruse nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluse koos erihoolekandeteenuse taotlusega. See viitab, taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega et omaosaluse hüvitamise puhul on tegemist taotlusepõhise esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku menetlusega. Kui isik on avaldanud hüvitamiseks tahet omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses (esitanud taotluse), on ka SKA-l alus töödelda isiku kohta esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate käivaid Maksu- ja Tolliameti andmeid, seega on isiku nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ muutmise taotlusega omaosaluse hüvitise saamiseks algatatud määruse eelnõu järgmiste ettepanekutega. haldusmenetlus eelduseks andmete seaduse alusel Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks sotsiaalkaitse töötlemisele. Vastasel juhul ei ole SKA-l õigust isiku Maksu- ministri 21.12.2015 määruse nr 73 paragrahv 3 ning seoses ja Tolliameti andmeid kontrollida, kuna seaduse kohaselt on sellega asendada eelnõu § 2 punkt 4 sõnastus sõnastusega: selle aluseks nõutav isiku taotlus. Seadus ei piira kuidagi „4) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;“. Nimetatud seda, et erihoolekandeteenuse taotlust ja omaosaluse ettepanekuga seoses teeme ettepaneku lugeda § 2 punkti 5 hüvitamise taotlust ei võiks ühildada, pigem viitab § 74 lg 2 sõnastuseks vastavalt eelnõu § 2 punkti 6 sõnastus. sõnastus just ühise taotluse esitamise võimalusele. Ühine Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA taotlus peab sisaldama isiku kahte tahteavaldust: 1) soovi erihoolekandeteenuse saamiseks ja 2) soovi riigieelarvest omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks. Kuid seadus näeb ette võimaluse esitada omaosaluse hüvitamise avaldus ka eraldi erihoolekandeteenuse taotlusest, kui selleks on vajadus. SHS § 74 lg-s 10 on sätestatud ministrile volitus riigieelarvest omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestamiseks. Nimetatud säte on ka muudetava määruse aluseks olevaks volitusnormiks. Samuti viitab SHS § 74 lg 6 teine lause sellele, et omaosaluse hüvitamist on võimalik taotleda ka eraldi, mitte ainult koos erihoolekandeteenuse taotlemisega. See võimalus peab olema eelkõige nendel isikutel, kes ei ole esitanud omaosaluse hüvitamise taotlust koos erihoolekandeteenuse taotlusega. Sama põhimõtet kinnitab ka sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (317 SE) seletuskiri. Kui SKA korraldab taotluste esitamise nii, et on võimalik esitada erihoolekandeteenuse ja omaosaluse hüvitamise ühistaotlus ühel vormil, siis peab taotlus sisaldama nii määruse §-s 2 kui ka §-s 3 sätestatud andmeid (kattuvad andmed) ja sisaldama ka isiku selgelt väljendatud tahteavaldusi nii teenuse saamiseks kui ka omaosaluse hüvitamiseks. Lisaks juhime tähelepanu, et § 71 lg 3 teise lause kohaselt on isikul õigus teenust saada ka juhul, kui kolmas isik võtab isiku eest omaosaluse tasumise kohustuse üle ning isiku omaosalus kaetakse kokkulepitud ulatuses. Seega võib inimene jätta taotlemata riigieelarvest omaosaluse puudujääva osa hüvitamise seetõttu, et kolmas isik tasub teenuse omaosaluse tema eest. Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA Eelnõu § 2 punktide 3 ja 4 juures juhime tähelepanu Selgitame. Erihoolekandeteenuse saamiseks esitab isik asjaolule, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu SKA-le taotluse. Kui isik on esitanud vastava taotluse, siis määruse nr 2016/679 (edaspidi määrus) regulatsioon toimub teenuse vajaduse hindamise käigus isikuandmete sätestab isikuandmete töötlemise alused. Nendeks on (sealhulgas terviseandmete) töötlemine SKA poolt seaduse isikuandmete töötlemine seaduse alusel ja isiku nõusoleku alusel. Kuid 01.04.19 jõustuva SHS § 70 lg-s 11 alusel. Määruse preambul punkti 46 kohaselt on sätestatakse isiku nõusoleku alusel terviseandmete isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik saamise võimalus tervise infosüsteemist. Ehk seaduse andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks. Määruse artikkel kohaselt on andmete saamise viisi osas aluseks isiku 9 lõike 2 alapunkti b kohaselt ei kohaldata isikuandmete nõusolek – isiku nõusolekul saab SKA juhtumikorraldaja töötlemise keeldu, kui töötlemine on vajalik seoses isiku psüühikahäire diagnoosi andmed tervise andmesubjekti sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse infosüsteemist, kui isik nõusolekut selleks ei anna, saab isik valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega, esitada SKAle ise vajaliku dokumendi (psühhiaatri tõendi). kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, millega Terviseandmete töötlemine toimub küll seaduse alusel, aga kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti see ei anna SKAle automaatselt õigust pärida vajalikke põhiõiguste ja huvide kaitseks. andmeid tervise infosüsteemist, selleks peab olema isik Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 70 lg 2 kohaselt hindab andnud nõusoleku. Just selle nõusoleku saamiseks peab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust taotlenud isiku olema erihoolekandeteenuse taotluse vormil vastava erihoolekandeteenuse vajadust, lähtudes järgmisest: nõusoleku andmise võimalus, aga samuti peab olema 1) eesmärgid, mille esinemisel on õigustatud võimalus jätta nõusolek andmata (nt märgistatava lahtrina). erihoolekandeteenuse osutamine; Sama kehtib ka SKA poolt teenuseosutajale isikuandmete 11) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes (sealhulgas terviseandmete) edastamiseks isiku nõusoleku eluvaldkondades; andmise kohta. Teenuseosutajale andmete edastamise 2) toimetulekuvõime; kohustust ei ole SKAle seadusega sätestatud, järelikult 3) tegevusvõime; saab ka see tegevus toimuda isiku nõusoleku alusel. Ka 4) osalusvõime; selle nõusoleku andmise võimalus peab olema 5) terviseseisund; erihoolekandeteenuse taotluse vormil, samuti nagu 6) andmed Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta; võimalus seda nõusolekut mitte anda (nt märgistatava 7) töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses lahtrina). Kummagi nõusoleku mitteandmine ei tohi ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsuses takistada erihoolekandeteenuse taotlemist ja saamist, kui sisalduvad andmed (alates 1.04.2019). isikul on teenusele õigus. SHS § 70 lõike 4 kohaselt otsustab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, 40 tööpäeva jooksul taotluse ja Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates (alates 1.04.2019). Erihoolekandeteenust on õigustatud saama raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed. Sotsiaalkindlustusametil on seadusest tulenevalt õigus töödelda erihoolekandeteenust taotlenud isiku isikuandmeid, sh tema terviseseisundiga seotud andmeid, hindamaks inimese erihoolekandeteenuse õigustatust ja tuvastamaks teenuse vajadus. Juhul, kui isikuandmete töötlemise kohustus on seadusest tulenev, siis ei töödelda isikuandmeid teisel alusel ehk nõusoleku alusel. Neid alused ei saa rakendada üheaegselt. Õiguslikul alusel andmete töötlemisel ei ole võimalust, et inimeselt võetakse selleks nõusolek, kuna inimene ei saa andmete töötlemisest keelduda. Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda süsteemsest lähenemisest, mitte seaduse grammatilisest tõlgendamisest ning muudetavate määruste puhul on üldnormiks määruses nimetatud üldpõhimõtted. SHS ning selle alusel antud õigusaktid on pigem erinormid, mis ei tohi piirata üldnormides kehtestatud põhimõtteid. Seetõttu ei ole põhjendatud küsida inimestelt nõusolekut andmete töötlemiseks erihoolekandeteenuse taotlemiseks. Märgime, et lähtudes menetlusökonoomia ja hea halduse Vastus on antud esimeses punktis. tava põhimõttest lähtub riik oma kohustusest tagada inimesele vajalik sotsiaalhoolekandeline teenus ja vajaduse olemasolul ka teenuse kasutamisel omaosaluse tasumiseks vajalik hüvitis. Sellega on tagatud inimese õiguste ja huvide kaitse. Inimese puhul, kes vajab hüvitist ja vastab hüvitise saamise tingimustele, aga on jätnud selle taotlemata, ei ole riigil põhjendatud jätta hüvitis määramata. Omaosaluse hüvitamiseta võib riik tekitada olukorra, kus erihoolekandeteenuse osutaja keeldub inimesele teenust osutamast ja inimene jääb ilma talle vajalikust teenusest. Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et eraldiseisev omaosaluse hüvitamise taotlus ei ole vajalik, kuna hüvitise saamise õigus tekib käimasoleva erihoolekandeteenuse taotluse menetluse käigus ja eraldi taotlust ei ole vaja esitada. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab inimese omaosaluse hüvitamise õigustatuse erihoolekandeteenuse taotluse menetlusega kaasnevate andmete kontrollimise käigus. Samuti ei ole vaja eraldi omaosaluse hüvitamise taotlust ka nendel juhtudel, kui inimene on juba erihoolekandeteenusel. SKA praktika kohaselt ei ole viimase viie aasta jooksul olnud juhust, et inimesel oleks teenuse osutamise ajal sissetulek vähenenud määrani, mil ta vajab omaosaluse hüvitamist. MINISTRI MÄÄRUS 19.03.2019 nr 29 Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lõike 7, § 74 lõike 10 ja § 83 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“ § 1 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) kuupäev, millal soovitakse hakata erihoolekandeteenust kasutama;“; 3) paragrahvi 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) isiku nõusolek, et Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel kasutada isiku kohta tervise infosüsteemis olevaid psüühikahäire diagnoosi andmeid;“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) isiku nõusolek, et Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamise ja teenuse osutamise raames edastada erihoolekandeteenuse osutajale isikuandmeid;“; 5) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses märgitakse käesoleva määruse § 2 punktides 1, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud andmed.“; 6) paragrahvid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. 2 § 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel