Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määrusega muudetakse kahte määrust.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja
kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 72)
muudetakse seoses sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) 1. aprillil 2019. a jõustuva
muudatusega (RT I, 21.12.2018, 3), millega saab erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse
aluseks Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) tehtav toetusvajaduse hindamine ning
teenuse saamise õigustatuse otsuse tegemisel muutub kehtetuks psühhiaatri või
rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu või rehabilitatsiooniplaani nõue. Samuti ei pea 1.
jaanuaril 2018. a jõustunud SHS-i muudatusega seoses erihoolekandeteenuse taotleja
esitama isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks eraldi taotlust, vaid esitab oma soovi
erihoolekandeteenuse omaosaluse tasumiseks puudujääva osa riigieelarvest hüvitamiseks
koos erihoolekandeteenuse taotlusega. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse
nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega
esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise
taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide
loetelu kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 73) muutmisega viiakse määruses nr 73 nimetatud
erihoolekandeteenuse taotluse ja isiku omaosaluse puudujääva osa riigieelarvest hüvitamise
taotluse andmete koosseis kooskõlla SHS-i regulatsiooniga.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna
analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses,
andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4.
Määrusega muudetakse määruste järgmisi redaktsioone:
1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja
kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“ RT I, 29.12.2015, 39;
2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses
esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning
isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja
taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ RT I, 29.12.2015, 40.
2
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahviga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 72 § 1 lõike 1 punkt 3: „3)
sotsiaalhoolekande seaduse § 69 lõike 1 alusel koostatud rehabilitatsiooniplaani ärakiri;“.
Määrust nr 72 muudetakse seoses SHS-i 1. aprillil 2019. a jõustuva muudatusega, millega
tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine olemasolevatest
abimeetmetest teenuse rahastaja ja korraldaja SKA juurde ning teenuse saamise õigustatuse
eelduseks ei ole rehabilitatsiooniplaani olemasolu, millega seoses ei saa
rehabilitatsiooniplaani ärakiri erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate
dokumentide loetelus nõutud olla. Alates 1. aprillist 2019. a võetakse erihoolekandeteenuse
saamise õigustatuse ja vajaduse hindamisel kasutusele toetus- ja abivajaduse hindamise
vahend. Muudatus toob erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise ja inimese nõustamise
SKA juhtumikorraldajate juurde. SKA juhtumikorraldaja toetub psüühikahäirega inimese
toetus- ja abivajaduse hindamisel lisaks struktureeritud hindamisvahendi abil kogutavale infole
ka varem inimese tegevus- ja toimetulekuvõime kohta kogutud andmetele, võimaluse korral
riiklikele andmebaasidele, nt andmed puude raskusastme taotlusest, töövõime hindamise
andmed, haridussüsteemis koostatud lapse individuaalse arengu kaart ja individuaalne
ülemineku kava. Uue hindamise käigus kaasatakse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid ning
rakendatakse inimese nõustamisel ja abimeetmetega seostamisel juhtumikorralduse
töömeetodit.
Paragrahvi 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 73 § 2 punktid 2 ja 4. Punktis 2
nõutud isikut tõendava dokumendi nime enam ei nõuta, kuna erihoolekandeteenuse taotlusele
märgitakse inimese nimi ja isikukood ning kontaktandmed. Punkti 4 kohaselt pidi
erihoolekandeteenuseid taotlev inimene märkima taotlusele ka erihoolekandeteenuse, mida ta
saada soovib. Alates 1. aprillist 2019. a hakkavad inimese toetusvajadust hindama SKA
juhtumikorraldajad ja muutub kehtetuks psühhiaatri või rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu
või rehabilitatsiooniplaani nõue. Seega ei saa inimene, kes erihoolekandeteenuseid taotlema
hakkab, taotluse tegemise hetkel teada, milline on tema hinnatud toetusvajadus ja sellest
tulenevalt ka teenus, mida ta saada soovib.
Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 73 § 2 uue punktiga 51 järgmises
sõnastuses: „51) kuupäev, millal soovitakse hakata erihoolekandeteenust kasutama;“.
Erihoolekandeteenuste järjekordi analüüsides on selgunud, et osa teenuse järjekorras olijatest
ei soovi hakata teenust kasutama siis, kui neile teenusekohta pakutakse ja nad soovivad olla
järjekorras selleks, et vajaduse tekkides oleks tagatud teenuse saamine. Selline olukord on
osaliselt tekkinud praeguste teenuse saamise eelduste tõttu – järjekorrad
rehabilitatsioonimeeskondade ja psühhiaatri visiidile saamiseks on pikad ja inimesed on
püüdnud ennetada olukorda, kus soovivad hakata erihoolekandeteenust kasutama, kuid vaba
koha puudumise tõttu ei saa seda teha. Kui psühhiaatri hinnang või rehabilitatsiooniplaan saab
valmis, ongi eeltoodud põhjusel end teenuse järjekorda lisatud, kuid teenust ei soovita
kasutama hakata veel näiteks aasta või ka viie aasta jooksul. Nii on järjekorrad kunstlikult pikad
ja SKA-l väga raske hinnata tegelikku teenusekohtade vajadust.
Paragrahvi 2 punktiga 3 muudetakse määruse nr 73 § 2 punkti 7 sõnastust järgmiselt: „7)
isiku nõusolek, et Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel
kasutada isiku kohta tervise infosüsteemis olevaid psüühikahäire diagnoosi andmeid.“.
Muudatusega antakse inimesele võimalus anda või mitte anda nõusolek SKA
juhtumikorraldajale oma psüühikahäire diagnoosi andmete vaatamiseks tervise
infosüsteemist. Kuna erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on suunatud raske,
sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele, kes oma terviseseisundist
tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu
vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks või igapäevaeluga toimetulekuks, on vajalik
teenuse saamise õigustatuse tuvastamiseks teada, kas arst on inimesele määranud
diagnoosina psüühikahäire, mille olemasolul on tal õigus saada erihoolekandeteenust. Kuna
info inimesele määratud diagnooside kohta on riigil olemas tervise infosüsteemis, on mõistliku
3
halduskorralduse põhimõtteid arvestades otstarbekas küsida sellekohast infot
infosüsteemidest, mitte nõuda seda esmajärjekorras inimeselt paberil esitatava tõendina.
Paragrahvi 2 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 73 § 2 uue punktiga 71, sätestades, et
erihoolekandeteenuse taotlusele märgitakse isiku nõusolek erihoolekandeteenuse vajaduse
tuvastamise ja teenuse osutamise raames isikuandmete erihoolekandeteenuse osutajale
edastamise kohta. Täiendusega antakse inimesele võimalus anda või mitte anda nõusolek
oma tervise, puude ja töövõime kohta käivate andmete edastamiseks erihoolekandeteenuse
osutajale. Vastavalt SHS-ile on isik kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud
teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate
somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja
nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta. SKA juhtumikorraldajalt saab
teenusosutaja toetusvajaduse hindamisprotsessist selgunud suunised inimese vajadustele
vastava teenuse osutamiseks ning inimese psüühikahäire diagnoosi teadmine aitab kaasa
kvaliteetse ja inimese vajadustele vastava teenuse planeerimisele ja osutamisele.
Paragrahvi 2 punktiga 5 muudetakse määruse nr 73 § 3 teksti sõnastust. Isiku omaosaluse
puudujääva osa hüvitamise taotluses märgitakse vaid määruse § 2 punktides 1, 3, 6, 8 ja 9
nimetatud andmed. Kuna SKA juhtumikorraldajad kontrollivad omaosaluse õigustatuse
tuvastamiseks ja omaosaluse puudujääva osa suuruse arvutamiseks Maksu- ja Tolliameti
infosüsteemist isiku sissetuleku andmeid, ei ole inimesel endal tarvidust täiendavaid andmeid
esitada.
Paragrahvi 2 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 73 §-d 4 ja 5. Paragrahvis 4 on
nõutud osade erihoolekandeteenuste saamiseks esitada psühhiaatri hinnang, mida alates 1.
aprillist 2019. a ei ole tarvis esitada. Paragrahvis 5 on nõutud koos omaosaluse puudujääva
osa hüvitamise taotlusega esitada dokument, millest nähtub isiku kohustus maksta elatist, või
elatise maksmist tõendav dokument. Ka seda dokumenti enam ei nõuta, kuna SKA saab
omaosaluse puudujääva osa suuruse arvutamiseks vajalikud isiku sissetuleku andmed Maksu-
ja Tolliameti infosüsteemist.
Paragrahvis 3 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a, kui
jõustuvad SHS-i muudatused (RT I, 21.12.2018, 3).
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Sotsiaalhoolekande seaduse 01.04.2019 rakenduva muudatusega muutub teenuse saamise
õigustatuse otsuse tegemisel kehtetuks psühhiaatri, rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu või
rehabilitatsiooniplaani nõue ning erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese
nõustamine olemasolevatest abimeetmetest viiakse teenuse rahastaja ja korraldaja ehk SKA
juurde. Määrusega viiakse erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja
taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa
hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate
dokumentide loetelu SHS-i muudatusega kooskõlla. Samuti viiakse määrusega
erihoolekandeteenuse osutaja poolt kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu SHS-i
muudatustega kooskõlla.
Rehabilitatsioonimeeskonna koostatava rehabilitatsiooniplaani või hinnangu ja psühhiaatri
hinnangu nõude kaotamise ning SKA-poolse psüühikahäirega täisealiste isikute toetus- ja
abivajaduse hindamise sätestamisega seotud mõjusid erihoolekandeteenuse saajatele,
teenuseosutajatele, SKA töö- ja halduskoormusele, psühhiaatritele,
4
rehabilitatsioonimeeskonnale, haigekassale ja riigieelarvele on hinnatud sotsiaalhoolekande
seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) seletuskirjas, mistõttu
praeguse määruste muutmise määruse seletuskirjas selle muudatusega kaasnevaid mõjusid
täiendavalt ei hinnata.
Samuti ei hinnata käesolevas seletuskirjas tehnilise sisuga muudatuste mõjusid, mis on seotud
eespool kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduse 01.04.2019 rakenduva muudatusega.
Hinnatakse mõjusid, mis on seotud järgmiste muudatustega:
1. Määruse nr 73 § 2 järjekorra pidamise aluste täiendamine teenuse kasutamise alustamise
soovitud kuupäevaga.
2. Muudatus, millega antakse inimesele võimalus anda või mitte anda nõusolek SKA
juhtumikorraldajale vaadata psüühikahäire diagnoosi andmeid tervise infosüsteemis ja
otsustada, kas eriliigilisi isikuandmeid võib edastada teenuseosutajale, kelle juurde isik teenust
saama suunatakse.
3. Määruse nr 73 § 3 lõigete 1 ja 2 kehtetuks tunnistamine, kuna SKA juhtumikorraldajad
kontrollivad omaosaluse õigustatuse tuvastamiseks ja omaosaluse puudujääva osa suuruse
arvutamiseks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist isiku sissetuleku andmeid. Inimesel endal ei
ole tarvidust andmeid esitada.
4. Määruse nr 73 § 5 kehtetuks tunnistamine, millega oli nõutud koos omaosaluse puudujääva
osa hüvitamise taotlusega esitada dokument, millest nähtub isiku kohustus elatist maksta, või
elatise maksmist tõendav dokument. Dokumenti enam ei nõuta.
Hinnatakse mõju erihoolekandeteenuste taotlejatele ja SKA-le. Mõju analüüsi koostamiseks
on kasutatud SKA ja Statistikaameti andmeid.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas:
mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud
valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma
suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta
regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole
mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Järjekordade pidamise aluste täiendamine
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
SKA töökoormus
Mõju ulatus
SKA on erihoolekandeteenuste järjekordi analüüsides leidnud, et osa erihoolekandeteenuste
taotlejatest on ennast järjekorda lisanud, ilma et nad võtaksid vastu teenusekoha, mida neile
pakutakse. Isegi kui inimestel hetkel konkreetset vajadust teenuse järele ei ole, võimaldab
järjekorras olemine vajaduse tekkides kiiremini teenust saada. Selline olukord on osaliselt
tekkinud seetõttu, et järjekorrad rehabilitatsioonimeeskondade ja psühhiaatri visiidile
saamiseks on olnud pikad ja inimesed on püüdnud ennetada olukorda, mil nad soovivad
hakata erihoolekandeteenust kasutama, kuid vaba koha puudumise tõttu ei ole see võimalik.
Näiteks 2017. aasta 31. detsembri seisuga oli 125 inimest, kes soovisid hakata ööpäevaringset
erihoolekandeteenust kasutama määramata aja pärast.1 Selline olukord muudab SKA-le
raskeks teenusekohtade tegeliku vajaduse hindamise.
Muudatusega täiendatakse määruse nr 73 § 2 lõikega, mille kohaselt pannakse edaspidi SKA
poolt peetava järjekorra nimekirja juurde ka teenuse kasutamise alustamise soovitud kuupäev.
1
Sotsiaalkindlustusamet, 2018.
5
See lihtsustab SKA-l pidada arvestust järjekorras olevate inimeste teenuse kasutamise
alustamise aja üle ning võimaldab teenust saada neil inimestel, kes seda konkreetsel hetkel
vajavad.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus puudutab kõigist riigiasutustest SKA-d, kes peab erihoolekandeteenuste järjekorra
üle arvestust regulaarselt.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus väike ning
ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on SKA töökoormuse mõttes olulise mõjuga.
Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Erihoolekandeteenuste taotlejad
Mõju ulatus
Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuse taotlejaid, kellel on võimalus edaspidi saada enda
jaoks vajalikku teenust kiiremini, kuna juhtumikorraldajal ei kulu aega nendele inimestele
teenusekoha pakkumiseks, kes tegelikult ei soovi hakata teenust kasutama, kuid kes on end
palunud järjekorda lisada.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus puudutab kõiki esmaseid erihoolekandeteenuse taotlejaid. SKA andmetel esitati
2018. aasta jooksul 5572 uut (esmakordset) erihoolekandeteenuse taotlust.3 Kõigist Eesti 18-
aastastest ja vanematest elanikest (2018. aasta 1. jaanuari seisuga 1 067 016 inimest4)
moodustavad esmakordsed taotlused alla 1%. Muudatus mõjutab teenuse taotlejaid teenuse
taotlemise hetkel.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitav mõju võib avalduda neile inimestele, kes lasid ennast järjekorda lisada selleks, et
ennetada olukorda, kus vaba koha puudumise tõttu ei ole teenuse vajaduse tekkimisel võimalik
teenust saada. Sellised inimesed peavad edaspidi ütlema kuupäeva, millal nad soovivad
hakata teenust kasutama. Küll aga, juhul kui inimene siiski soovitud kuupäeval pakutud teenust
kasutama ei hakka, peab ta määrama uue kuupäeva, millal ta soovib hakata teenust kasutama.
Inimesele võib avalduda ebasoovitav mõju vaid seeläbi, et vahepealsel ajal juhtumikorraldaja
temaga ühendust ei võta.
2
Sotsiaalkindlustusamet, 2019.
3
Kui üks inimene on esitanud mitu taotlust (näiteks igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise
teenuse saamiseks), siis on ta taotluste arvu sees arvestatud ühe korra. Arvu sees ei ole kohtumäärusega
ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste taotlusi.
4
Statistikaamet, 2019. Rahvastik aasta alguses ja aasta keskmine rahvaarv soo ja vanuse järgi. Kättesaadav:
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaa
rv_ja_rahvastiku_koosseis.asp Viimati kuvatud: 11.02.2019.
6
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus on väike. Muudatusel
võib olla erihoolekandeteenuse taotlejate jaoks väike ebasoovitav mõju. Tegemist on teenuse
taotlejate jaoks väheolulise mõjuga.
Andmete vaatamise ja edastamise nõusoleku andmisega seotud muudatus
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
SKA töökoormus
Mõju ulatus
Muudatusega antakse inimesele võimalus anda või mitte anda nõusolek SKA
juhtumikorraldajale vaadata psüühikahäire diagnoosi andmeid tervise infosüsteemis ning
otsustada, kas eriliigilisi isikuandmeid võib edastada teenuseosutajale, kelle juurde isik teenust
saama suunatakse.
See võimaldab SKA-l tugineda erihoolekandeteenuse otsuse tegemisel isiku kohta teistes
registrites leiduvatele andmetele, vältides paberil esitatavate dokumentide menetlemist ning
vähendades nii SKA töökoormust.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus puudutab kõigist riigiasutustest SKA-d, kes puutub kokku erihoolekandeteenuste
taotlemisega regulaarselt.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on SKA töökoormuse mõttes olulise mõjuga.
Mõju majandusele
Erihoolekandeteenuste taotlejate halduskoormus
Mõju ulatus
Muudatus on seotud 01.04.2019 rakenduva seadusemuudatusega, mille kohaselt ei ole
inimesel enam vaja SKA-le esitada toetavate erihoolekandeteenuste saamiseks psühhiaatri
hinnangut ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste saamiseks
rehabilitatsioonimeeskonna hinnangut või rehabilitatsiooniplaani. Alates 01.04.2019 teeb
juhtumikorraldaja ise inimese SKA-sse pöördumisel kõik vajalikud toimingud: isiku teenuse
saamiseks vajalike andmete kontrolli, olemasoleva informatsiooni koondamise, toetus- ja
abivajaduse hindamise ja teenuse osutamise otsustamise, teenuseosutaja valiku ja teenust
saama suunamisega seotud tegevused, ning toetab inimest teenuseosutajaga suhtlemisel
kuni teenuse kasutamise alustamiseni. Selleks, et juhtumikorraldaja saaks vastavaid
toiminguid teha, peab erihoolekandeteenust taotlev isik andma nõusoleku oma psüühikahäire
diagnoosi andmete vaatamiseks tervise infosüsteemis.
7
Lisaks annab teenuseid taotlev isik SKA-le nõusoleku edastada eriliigilisi isikuandmeid
teenuseosutajale, kelle juurde isik teenust saama suunatakse. See võimaldab teenuseosutajal
pakkuda inimese vajadusele vastavat teenust.
Muudatuse tulemusel väheneb inimeste halduskoormus dokumentide esitamisel SKA-le ja
teenuseosutajatele.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus puudutab kõiki esmaseid ja korduvaid erihoolekandeteenuse taotlejaid. SKA
andmetel esitati 2018. aasta jooksul 5575 uut (esmakordset) erihoolekandeteenuse taotlust.
Lisaks esitati 2018. aasta jooksul 20606 korduvat erihoolekandeteenuse taotlust7. Kõigist Eesti
18-aastastest ja vanematest elanikest (2018. aasta 1. jaanuari seisuga 1 067 016 inimest8)
moodustavad esmakordsed ja korduvad taotlused alla 1%.
Muudatusega puutuvad erihoolekandeteenuse taotlejad kokku ainult teenuse taotlemise
hetkel.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on teenuse taotlejate halduskoormuse mõttes
väheolulise mõjuga.
Määruse nr 73 § 3 lõigete 1 ja 2 ning § 5 kehtetuks tunnistamine
Mõju majandusele
Teenuse taotlejate halduskoormus
Mõju ulatus
Muudatuse tulemusel ei pea inimene enam erihoolekandeteenuste taotlemisel eraldi esitama
varem nõutud isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotlust. SKA juhtumikorraldajad
kontrollivad omaosaluse õigustatuse tuvastamiseks ja omaosaluse puudujääva osa suuruse
arvutamiseks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist isiku sissetuleku andmeid.
Samuti ei ole edaspidi nõutud koos omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotlusega esitada
dokumenti, millest nähtub isiku kohustus elatist maksta, või elatise maksmist tõendavat
dokumenti.
Muudatus vähendab erihoolekandeteenuse taotlejate halduskoormust.
5
Sotsiaalkindlustusamet, 2019.
6
Sotsiaalkindlustusamet, 2019.
7
Kui üks inimene on esitanud mitu taotlust (näiteks igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise
teenuse saamiseks), siis on ta taotluste arvu sees arvestatud ühe korra (puudutab nii esmakordseid kui ka
korduvaid taotlusi). Arvu sees ei ole kohtumäärusega ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama suunatud
inimeste taotlusi.
8
Statistikaamet, 2019. Rahvastik aasta alguses ja aasta keskmine rahvaarv soo ja vanuse järgi. Kättesaadav:
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaa
rv_ja_rahvastiku_koosseis.asp Viimati kuvatud: 11.02.2019.
8
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus puudutab kõiki esmaseid ja korduvaid erihoolekandeteenuse taotlejaid. SKA
andmetel esitati 2018. aasta jooksul 5579 uut (esmakordset) erihoolekandeteenuse taotlust.
Lisaks esitati 2018. aasta jooksul 206010 korduvat erihoolekandeteenuse taotlust11. Kõigist
Eesti 18-aastastest ja vanematest elanikest (2018. aasta 1. jaanuari seisuga 1 067 016
inimest12) moodustavad esmakordsed ja korduvad taotlused alla 1%.
Muudatusega puutuvad erihoolekandeteenuse taotlejad kokku ainult teenuse taotlemise
hetkel.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on teenuse taotlejate halduskoormuse mõttes
väheolulise mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
SKA töökoormus
Mõju ulatus
Muudatusel on väike mõju ka SKA töökoormusele, kuivõrd info saamine registritest on kiirem,
võrreldes olukorraga, kus tuli menetleda inimeste enda esitatud (paber)taotlusi omaosaluse
hüvitamiseks ja elatise maksmise tõendamiseks.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus puudutab kõigist riigiasutustest SKA-d, kes puutub kokku erihoolekandeteenuste
taotlemisega regulaarselt.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on SKA töökoormuse mõttes olulise mõjuga.
Kokkuvõttev hinnang ettevõtetele ja kodanikele avalduvale halduskoormuse
9
Sotsiaalkindlustusamet, 2019.
10
Sotsiaalkindlustusamet, 2019.
11
Kui üks inimene on esitanud mitu taotlust (näiteks igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise
teenuse saamiseks), siis on ta taotluste arvu sees arvestatud ühe korra (puudutab nii esmakordseid kui ka
korduvaid taotlusi). Arvu sees ei ole kohtumäärusega ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama suunatud
inimeste taotlusi.
12
Statistikaamet, 2019. Rahvastik aasta alguses ja aasta keskmine rahvaarv soo ja vanuse järgi. Kättesaadav:
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaa
rv_ja_rahvastiku_koosseis.asp Viimati kuvatud: 11.02.2019.
9
Muudatused avaldavad mõju erihoolekandeteenuste taotlejate halduskoormusele. Täpsemalt
on halduskoormusega seotud mõjusid hinnatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö
seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) seletuskirjas.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Määrusega ei kaasne täiendavate andmete kogumist ega töötlemist, vaid muutub andmete
kogumise viis. See tähendab, et kui varem pidi klient tooma andmed arstilt või
rehabilitatsioonimeeskonnalt paberil, siis edaspidi see enam vajalik pole ning SKA
juhtumikorraldaja vaatab neid andmeid tervise infosüsteemist, kui klient on teenust taotledes
selleks nõusoleku andnud. Ka teenusevajaduse hindamisel kogutavate andmete edastamine
teenusepakkujale toimub kliendi nõusoleku alusel.
SKA tagab, et andmete kaitseks rakendatavad meetmed on piisavad, et tõenäolisi ohte kas
täielikult maandada või vähemalt leevendada vastuvõetavale tasemele. Eelkõige tagab SKA,
et ligipääs määruses välja toodud andmetele on tagatud vaid erihoolekandeteenuse vajadust
hindavatele juhtumikorraldajatele ning isikuandmete edastamisel rakendatakse kõiki
tavapäraseid isikuandmete kaitsmise viise.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne kulusid riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a, kui jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide
Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja
Sotsiaalkindlustusametile. Justiitsministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Eesti
Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda ja Eesti Puuetega Inimeste Koda kooskõlastasid eelnõu
vaikimisi. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Sotsiaalkindlustusamet esitas eelnõu kohta ettepanekud. Vastused Sotsiaalkindlustusameti
poolt eelnõule esitatud ettepanekutele on esitatud seletuskirja lisas.
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri
LISA
Kooskõlastustabel
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
MTÜ Käesolevaga kooskõlastame Sotsiaalkaitseministri 21. Arvestatud.
Erihoolekande- detsembri 2015. a määruse nr 72 „Erihoolekandeteenuse
teenuste osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu
Pakkujate Liit kehtestamine“ ja määruse nr 73 „Erihoolekandeteenuste
taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega
esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku
omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses
esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate
nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ muutmise
määruse eelnõu. Vastuväiteid ei esitatud.
Sotsiaal- Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastab sotsiaalkaitseministri Selgitame. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §
kindlustusamet 21. detsembri 2015. a määruse nr 72 „Erihoolekandeteenuse 74 lg 2 kohaselt esitab isik riigieelarvest omaosaluse
osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu puudujääva osa hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile
kehtestamine“ ja määruse nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluse koos erihoolekandeteenuse taotlusega. See viitab,
taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega et omaosaluse hüvitamise puhul on tegemist taotlusepõhise
esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku menetlusega. Kui isik on avaldanud hüvitamiseks tahet
omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses (esitanud taotluse), on ka SKA-l alus töödelda isiku kohta
esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate käivaid Maksu- ja Tolliameti andmeid, seega on isiku
nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ muutmise taotlusega omaosaluse hüvitise saamiseks algatatud
määruse eelnõu järgmiste ettepanekutega. haldusmenetlus eelduseks andmete seaduse alusel
Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks sotsiaalkaitse töötlemisele. Vastasel juhul ei ole SKA-l õigust isiku Maksu-
ministri 21.12.2015 määruse nr 73 paragrahv 3 ning seoses ja Tolliameti andmeid kontrollida, kuna seaduse kohaselt on
sellega asendada eelnõu § 2 punkt 4 sõnastus sõnastusega: selle aluseks nõutav isiku taotlus. Seadus ei piira kuidagi
„4) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;“. Nimetatud seda, et erihoolekandeteenuse taotlust ja omaosaluse
ettepanekuga seoses teeme ettepaneku lugeda § 2 punkti 5 hüvitamise taotlust ei võiks ühildada, pigem viitab § 74 lg 2
sõnastuseks vastavalt eelnõu § 2 punkti 6 sõnastus. sõnastus just ühise taotluse esitamise võimalusele. Ühine
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri
LISA
taotlus peab sisaldama isiku kahte tahteavaldust: 1) soovi
erihoolekandeteenuse saamiseks ja 2) soovi riigieelarvest
omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks. Kuid seadus
näeb ette võimaluse esitada omaosaluse hüvitamise
avaldus ka eraldi erihoolekandeteenuse taotlusest, kui
selleks on vajadus. SHS § 74 lg-s 10 on sätestatud
ministrile volitus riigieelarvest omaosaluse puudujääva osa
hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ning
nõutavate dokumentide loetelu kehtestamiseks. Nimetatud
säte on ka muudetava määruse aluseks olevaks
volitusnormiks. Samuti viitab SHS § 74 lg 6 teine lause
sellele, et omaosaluse hüvitamist on võimalik taotleda ka
eraldi, mitte ainult koos erihoolekandeteenuse
taotlemisega. See võimalus peab olema eelkõige nendel
isikutel, kes ei ole esitanud omaosaluse hüvitamise taotlust
koos erihoolekandeteenuse taotlusega. Sama põhimõtet
kinnitab ka sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (317
SE) seletuskiri. Kui SKA korraldab taotluste esitamise nii, et
on võimalik esitada erihoolekandeteenuse ja omaosaluse
hüvitamise ühistaotlus ühel vormil, siis peab taotlus
sisaldama nii määruse §-s 2 kui ka §-s 3 sätestatud
andmeid (kattuvad andmed) ja sisaldama ka isiku selgelt
väljendatud tahteavaldusi nii teenuse saamiseks kui ka
omaosaluse hüvitamiseks.
Lisaks juhime tähelepanu, et § 71 lg 3 teise lause kohaselt
on isikul õigus teenust saada ka juhul, kui kolmas isik võtab
isiku eest omaosaluse tasumise kohustuse üle ning isiku
omaosalus kaetakse kokkulepitud ulatuses. Seega võib
inimene jätta taotlemata riigieelarvest omaosaluse
puudujääva osa hüvitamise seetõttu, et kolmas isik tasub
teenuse omaosaluse tema eest.
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri
LISA
Eelnõu § 2 punktide 3 ja 4 juures juhime tähelepanu Selgitame. Erihoolekandeteenuse saamiseks esitab isik
asjaolule, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu SKA-le taotluse. Kui isik on esitanud vastava taotluse, siis
määruse nr 2016/679 (edaspidi määrus) regulatsioon toimub teenuse vajaduse hindamise käigus isikuandmete
sätestab isikuandmete töötlemise alused. Nendeks on (sealhulgas terviseandmete) töötlemine SKA poolt seaduse
isikuandmete töötlemine seaduse alusel ja isiku nõusoleku alusel. Kuid 01.04.19 jõustuva SHS § 70 lg-s 11
alusel. Määruse preambul punkti 46 kohaselt on sätestatakse isiku nõusoleku alusel terviseandmete
isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik saamise võimalus tervise infosüsteemist. Ehk seaduse
andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks. Määruse artikkel kohaselt on andmete saamise viisi osas aluseks isiku
9 lõike 2 alapunkti b kohaselt ei kohaldata isikuandmete nõusolek – isiku nõusolekul saab SKA juhtumikorraldaja
töötlemise keeldu, kui töötlemine on vajalik seoses isiku psüühikahäire diagnoosi andmed tervise
andmesubjekti sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse infosüsteemist, kui isik nõusolekut selleks ei anna, saab isik
valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega, esitada SKAle ise vajaliku dokumendi (psühhiaatri tõendi).
kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, millega Terviseandmete töötlemine toimub küll seaduse alusel, aga
kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti see ei anna SKAle automaatselt õigust pärida vajalikke
põhiõiguste ja huvide kaitseks. andmeid tervise infosüsteemist, selleks peab olema isik
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 70 lg 2 kohaselt hindab andnud nõusoleku. Just selle nõusoleku saamiseks peab
Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust taotlenud isiku olema erihoolekandeteenuse taotluse vormil vastava
erihoolekandeteenuse vajadust, lähtudes järgmisest: nõusoleku andmise võimalus, aga samuti peab olema
1) eesmärgid, mille esinemisel on õigustatud võimalus jätta nõusolek andmata (nt märgistatava lahtrina).
erihoolekandeteenuse osutamine; Sama kehtib ka SKA poolt teenuseosutajale isikuandmete
11) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes (sealhulgas terviseandmete) edastamiseks isiku nõusoleku
eluvaldkondades; andmise kohta. Teenuseosutajale andmete edastamise
2) toimetulekuvõime; kohustust ei ole SKAle seadusega sätestatud, järelikult
3) tegevusvõime; saab ka see tegevus toimuda isiku nõusoleku alusel. Ka
4) osalusvõime; selle nõusoleku andmise võimalus peab olema
5) terviseseisund; erihoolekandeteenuse taotluse vormil, samuti nagu
6) andmed Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta; võimalus seda nõusolekut mitte anda (nt märgistatava
7) töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses lahtrina). Kummagi nõusoleku mitteandmine ei tohi
ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsuses takistada erihoolekandeteenuse taotlemist ja saamist, kui
sisalduvad andmed (alates 1.04.2019). isikul on teenusele õigus.
SHS § 70 lõike 4 kohaselt otsustab Sotsiaalkindlustusamet
erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise,
välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse
paigutatud isiku puhul, 40 tööpäeva jooksul taotluse ja
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri
LISA
kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates (alates
1.04.2019).
Erihoolekandeteenust on õigustatud saama raske, sügava
või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed.
Sotsiaalkindlustusametil on seadusest tulenevalt õigus
töödelda erihoolekandeteenust taotlenud isiku isikuandmeid,
sh tema terviseseisundiga seotud andmeid, hindamaks
inimese erihoolekandeteenuse õigustatust ja tuvastamaks
teenuse vajadus.
Juhul, kui isikuandmete töötlemise kohustus on seadusest
tulenev, siis ei töödelda isikuandmeid teisel alusel ehk
nõusoleku alusel. Neid alused ei saa rakendada üheaegselt.
Õiguslikul alusel andmete töötlemisel ei ole võimalust, et
inimeselt võetakse selleks nõusolek, kuna inimene ei saa
andmete töötlemisest keelduda. Sotsiaalkindlustusamet on
seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda süsteemsest
lähenemisest, mitte seaduse grammatilisest tõlgendamisest
ning muudetavate määruste puhul on üldnormiks määruses
nimetatud üldpõhimõtted. SHS ning selle alusel antud
õigusaktid on pigem erinormid, mis ei tohi piirata üldnormides
kehtestatud põhimõtteid. Seetõttu ei ole põhjendatud küsida
inimestelt nõusolekut andmete töötlemiseks
erihoolekandeteenuse taotlemiseks.
Märgime, et lähtudes menetlusökonoomia ja hea halduse Vastus on antud esimeses punktis.
tava põhimõttest lähtub riik oma kohustusest tagada
inimesele vajalik sotsiaalhoolekandeline teenus ja vajaduse
olemasolul ka teenuse kasutamisel omaosaluse tasumiseks
vajalik hüvitis. Sellega on tagatud inimese õiguste ja huvide
kaitse. Inimese puhul, kes vajab hüvitist ja vastab hüvitise
saamise tingimustele, aga on jätnud selle taotlemata, ei ole
riigil põhjendatud jätta hüvitis määramata. Omaosaluse
hüvitamiseta võib riik tekitada olukorra, kus
erihoolekandeteenuse osutaja keeldub inimesele teenust
osutamast ja inimene jääb ilma talle vajalikust teenusest.
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri
LISA
Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et eraldiseisev
omaosaluse hüvitamise taotlus ei ole vajalik, kuna hüvitise
saamise õigus tekib käimasoleva erihoolekandeteenuse
taotluse menetluse käigus ja eraldi taotlust ei ole vaja
esitada. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab inimese
omaosaluse hüvitamise õigustatuse erihoolekandeteenuse
taotluse menetlusega kaasnevate andmete kontrollimise
käigus. Samuti ei ole vaja eraldi omaosaluse hüvitamise
taotlust ka nendel juhtudel, kui inimene on juba
erihoolekandeteenusel. SKA praktika kohaselt ei ole viimase
viie aasta jooksul olnud juhust, et inimesel oleks teenuse
osutamise ajal sissetulek vähenenud määrani, mil ta vajab
omaosaluse hüvitamist.
MINISTRI MÄÄRUS
19.03.2019 nr 29
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lõike 7, § 74 lõike 10 ja § 83 lõike 2
alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 72 „Erihoolekandeteenuse
osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“ § 1 lõike 1 punkt 3
tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 73 „Erihoolekandeteenuste
taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide
loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete
koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) kuupäev, millal soovitakse hakata erihoolekandeteenust kasutama;“;
3) paragrahvi 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) isiku nõusolek, et Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse osutamise
otsustamisel kasutada isiku kohta tervise infosüsteemis olevaid psüühikahäire diagnoosi
andmeid;“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) isiku nõusolek, et Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse vajaduse
tuvastamise ja teenuse osutamise raames edastada erihoolekandeteenuse osutajale
isikuandmeid;“;
5) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses märgitakse käesoleva määruse § 2
punktides 1, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud andmed.“;
6) paragrahvid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.
2
§ 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler