dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (Eesti-Hollandi Heategevusfond SA)

Sotsiaalministeerium · 29. märts 2019
Viit
3-3/906-1
Registreeritud
29. märts 2019
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Pille Erm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎3-3906-1 29.03.2019 Hasartmängumaksu leping (1).bdoc759 KB

Sisu (failidest)

HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi FORMTEXT Eesti-Hollandi Heategevusfond SA Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi FORMTEXT Eesti-Hollandi Heategevusfond SA 3. Registrikood FORMTEXT 90008867 4. Juriidiline aadress FORMTEXT F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 5. Postiaadress FORMTEXT F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* FORMTEXT IBAN: EE982200221049027713 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht FORMTEXT Pieter Boerefijn, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi FORMTEXT Pieter Boerefijn, juhatuse liige 9. Telefon FORMTEXT +372 502 9788 10. E-posti aadress FORMTEXT [email protected] 11. Projekti nimetus FORMTEXT Eesti Toidupank 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01 .01.2019 – 31 .12.201 9 13. Projekti üldmaksumus FORMTEXT 150 000 EUR 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa FORMTEXT 120 000 EUR 15. Omafinantseeringu summa FORMTEXT 30 000 EUR 16. Kaasfinantseeringute summa FORMTEXT 0 EUR KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev FORMTEXT Pieter Boerefijn juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 15-11-2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 120 000 Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank Kaubikujuht 5 832 Kaubikujuht 5 832 Jõhvi koordinaator 4 0 00 Jõhvi koordinaator 4 000 Narva koordinaator 4 0 00 Narva koordinaator 4 000 Järvamaa koordinaator 4 0 00 Järvamaa koordinaator 4 000 Läänemaa koordinaator 4 0 00 Läänemaa koordinaator 4 000 Lääne-Virumaa koordinaator 4 0 00 Lääne-Virumaa koordinaator 4 000 Pärnumaa koordinaator 6 0 00 Pärnumaa koordinaator 6 000 Saaremaa koordinaator 4 0 00 Saaremaa koordinaator 4 000 Vahesumma Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank 35 832 Vahesumma Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank 35 832 Tööjõukulud Lõuna-Eesti Toidupank Tööjõukulud Lõuna-Eesti Toidupank Tartu maa koordinaator 8 000 Tartu maa koordinaator 8 000 Jõgevamaa koordinaator 4 0 00 Jõgevamaa koordinaator 4 000 Põlvamaa koordinaator 4 0 00 Põlvamaa koordinaator 4 000 Valgamaa koordinaator 4 0 00 Valgamaa koordinaator 4 000 Viljandimaa koordinaator 4 0 00 Viljandimaa koordinaator 4 000 Võrumaa koordinaator 4 0 00 Võrumaa koordinaator 4 000 Vahesumma Tööjõukulud Lõuna-Eesti TP 28 000 Vahesumma Tööjõukulud Lõuna-Eesti TP 28 000 Vahesumma Tööjõukulud 63 832 Vahesumma Tööjõukulud 62 832 Tran spordikulud Tran spordikulud Üle-eestiline transport 56 168 Üle-eestiline transport 56 168 Vahesumma transpordikulud 56 168 Vahesumma transpordikulud 56 168 Omafinantseering 30 000 Transpordikulud Transpordikulud Üle-eestiline transport 3 712 Üle-eestiline transport 3 712 Vahesumma transpordikulud 3 712 Vahesumma transpordikulud 3 712 Tööjõukulud Eesti Toidupank Tööjõukulud Eesti Toidupank Projektijuht 17 664 Projektijuht 17 664 Vahesumma tööjõukulud Eesti Toidupank 17 664 Vahesumma tööjõukulud Eesti Toidupank 17 664 Halduskulud Eesti Toidupank Halduskulud Eesti Toidupank Raamatupidamine ja auditeerimine (osaline) 8 624 Raamatupidamine ja auditeerimine (osaline) 8 624 Vahesumma halduskulud Eesti Toidupank 8 624 Vahesumma halduskulud Eesti Toidupank 8 624 TULUD KOKKU 150 000 KULUD KOKKU 150 000 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS Projekti sisuline kokkuvõte Taustainfoks 2014. aastal elas Euroopas vaesusriskis 122 miljonit inimest, kellest 55 miljonit ei saanud endale lubada kvaliteetset toidukorda isegi mitte ülepäeviti. Samal ajal raisatakse Euroopa riikides igal aastal 90 miljonit tonni toitu. Euroopa Liit kutsub liikmesriikide valitsusi üha selgemalt üles toidu raiskamist vähendama ning suunama seda väärtuslikku ressurssi heategevusorganisatsioonide kaudu puuduses elavate inimeste aitamiseks. Seda tööd teevad valdavas enamuses Euroopa riikides toidupangad. Peale kaks aastat kestnud ettevalmistusi alustas 2010. aasta märtsis Eesti esimese toidupangana tööd Tallinna Toidupank, asutajaorganisatsiooniks SA Eesti-Hollandi Heategevusfond (edaspidi EHHF) . Tänaseks on Eestis 14 toidupanka, mis kõik on asutatud sõltumatu MTÜ vm heategevusorganisatsiooni juurde, kellega on EHHF sõlminud koostöölepingu ühise kaubamärgi “Toidupank” kasutamiseks vastavalt kaubamärgile kehtestatud eetilistele põhimõtetele. 2017 . aastal jaga sid 14 toidupanka 1,2 6 miljonit kilo toitu 8 880 -le inimesele igal nädalal . Lisaks sellele jagasid toidupangad 2017 . aastal umbes 50 000 komplekti ELi toiduabi (Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks FEAD). Kogu töö Toidupankades tehakse sadade vabatahtlike abiga iga nädal. Jaanuarist oktoobrini 2018 jagasid toidupangad üle Eesti toiduabi umbes 10 000 abivajajale, kellest 5000 olid lapsed. Meie prioriteet on ennekõike aidata peresid väikeste lastega, paljulapselisi ja üksikva n ematega peresid. Prognoositav toidukäive 2018. aastal on 1,4 miljonit kilo toitu . Sellele lisandub 34 000 pakki Euroopa Liidu toiduabi, kogukaaluga 475 000 kilo. Meie eesmärk on 2019. aastal jagada iganädalast toiduabi 11 000 inimesele, kokku 1, 7 miljonit kilo toitu. Iga aasta on eesmärk lisaks päästetud toidu koguse suurendamisele parandada ka toidu kvaliteeti. Loodame, et rohkem toidupoode hakkavad annetama ’kõlblik kuni’ toiduaineid ja Veterinaar- ja Toiduamet annab nõusoleku lihatoodete kiirkülmutamiseks , et seda toitu saaks jagada suuremale hulgale abivajajatele. Toidupanga eesmärgid Toidupangad on ellu kutsutud selleks, et kaubandusvõrgust kokku koguda hea toidukau p, mida mingil põhjusel ei ole võimalik ära müüa, ning jagada see tasuta edasi vaesuses elavatele inimestele. Seda tehakse suure hulga vabatahtlike abiga. Oluline on teavitustöö nii vaesuse kui toidu raiskamise teemadel. Seega on toidupankade tegevuse põhieesmärgid: Võitlemine vaesuse vastu. Meie prioriteet on väikeste lastega pered, paljulapselised pered ja üksikvanematega pered . Toidu raiskamise vähendamine. Solidaarsus inimeste vahel. T oidupankade t eenuse kirjeldus : kogutakse müümata jäänud hea toidukaup kaubandusvõrgust (kauplused, hulgilaod, toidutootjad, talunikud) ja jagatakse see mõttetust äraviskamisest päästetud toidukaup ümbe r vaesuses elavatele inimestele. Toidu kogumine ja ladustamine Kõik 14 toidupanka koguvad toitu oma maakonna kauplustelt ja ettevõtetelt. Toidupangad teevad tihedalt koostööd selliste suurte ket tide ga nagu Rimi, Prisma, Selver, Coop ja Maxima. Lisaks annavad toidupankadele oma üle jäävat kaupa ka tootmisettevõtted ja maaletoojad. Toidukauplustest korraldab kauba transpordi toidu pank kindla graafiku alusel (1-7 korda nädalas nii päevasel ajal kui ka õhtu ti ) , väiksemate kauplustega on koostöö sageli vajaduspõ hine. Ettevõtete poolt toidupangale üleantav kaup transporditakse sageli otse toidupanga lattu. Toidupangas toimub kauba sorteerimine ja ladustamine. Toidu jagamine Jagamise esmane tasand : Kohalikud toidupangad jagavad ise või partnerite kaasabil komplekteeritud toiduabikastid toiduabi saajatele. Üks toidupank teenindab ühte maakonda . Täna on valdava enamuse toidupankade töö piirkonnapõhine. Samas toimub ka suuremates keskustes, ennekõike Tallinnas, kogutud kauba transport muudesse maakondadesse. Kehtib solidaarsuse põhimõte – kellele on pakutud suuremaid koguseid toitu, jagab võimalusel ka teistele toidupankadele. Toidupankade võrgustiku areng on tinginud vajadusest ning valmisolekust jagada Tallinna ja Tartu Toidupanga kogutud kaupa pidevalt, süsteemsemalt ja suuremates koguses laiemale toiduabi vajajate ringile. Jagamise teine tasand : Tallinnas ja Tartus on “päästetud” toidu kogused oluliselt suuremad ja nendest kahest toidupangast toim ub regulaarselt toidu laiali viimine teistesse toidupankadesse. Seejuures Tallinna Toidupank omab suuremat koordineerivat rolli, toetades kõiki toidupanku. Tallinna Toidupank jagab toidukaupa toidupankadele üle Eesti . Tallinn a Toidupank koordineerib annetatud toidu transporti maaletoojatelt ja tootjatelt otse teistesse toidupankadesse üle Eesti ; või läbi Tartu Toidupanga, mis on Lõuna-Eesti toidupankade jaoks keskladu. Tartu Toidupank jagab toidukaupa Lõuna-Eestis: Jõgevamaa, Põlvamaa, Võ rumaa, Valgamaa ja Viljandimaa. Toidupangad asuvad järgmistes linnades: Tartu (operaator: MTÜ Iseseisev Elu), Rakvere (MTÜ Rakvere Diakooniakeskus), Narva (MTÜ Päästearmee Eestis), Jõhvi (MTÜ Ida-Viru P uuetega Inimeste Koda), Paide (MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus), Jõgeva (MTÜ Vooremaa Tugi), Põlva (MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda), Võru (Eesti Metodisti Kiriku Võru Kogudus), Valga (MTÜ Valga Abikeskus ), Viljandi (SA Perekodu ), Pärnu (MTÜ Pärnu Toidupank ), Kuressaare (MTÜ Kaks Kala), Haapsalu (MTÜ Läänemaa Toidupank ) ja Tallinnas (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond). Teenuse osutamise aluspõhimõtted Euroopa Liidus on Europe 2020 eesmärkidega sõnastatud põhimõteteks nii vaesuse, nälja ja tõrjutuse vastu võitlemine ( ) kui ka toidukao vähendamine ( ) . Just nendest eesmärkidest lähtuvalt töötab ka Eesti Toidupank. Euroopa Liit ja liikmesmaad on pühendunud sellele, saavutada ÜRO Säästva Arengu Tegevuskava eesmärke ( https://sustainabledevelopment.un.org/sdg12 ). Eesmärk on vähendada toidu raiskamist poole võrra inimese kohta aastaks 2030 ja vähendada toidukadu toidutootmise eri etappides. Toidupank on ennekõike logistik ja professionaalne partner ettevõtetele, aidates neil oma ülejääkidega vastutustundlikumalt toime tulla. Toimib üle-eestiline võrgustik: EHHFil on koostöölepingud kohalike organisatsioonidega, mis võimaldab viimastel kasutades „toidupanga“ nime tegutseda kokkulepitud mudeli alusel. Toit saadakse kohalikust kaubandusvõrgust, tootjatelt ning talumeestelt. Toit saadakse tasuta ja antakse ära tasuta. Toidupangad aitavad peresid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikult ke erulisse olukorda . Oma tööga toetame peamiselt üksikvanemaga peresid , väikeste laste ga ning paljulapseliste perede toimetulekut. Tegemist on lühiajalise abiga – tavaliselt suudavad inimesed hiljemalt 1-2 aasta möödudes kriisist väljuda ja edasi minna ilma lisaabi vajamata. Toitu jagatakse partnerite kaasabil – väga oluline on koostöö teiste heategevusorganisatsioonide ja omavalitsuste sotsiaalosakondadega. Toidupangad koguvad üle jäävat toitu ennekõike oma piirkonnast ja jagavad kohalikele puuduses elavatele inimestele. Koostöö sotsiaalosakondadega seisneb ennekõike infovahetuses ja töökorralduses, nt nimekirjad toiduabi vajavate inimeste / perede kohta saadakse mh kohalikelt sotsiaaltöötajatelt. Toidupangad on kindel osa kodanikuühiskonnast, pakkudes suurele hulgale vabatahtlikele võimalust panustada heategevusse. Iganädalase lt käib toidupankades üle Eesti vabatahtlikena abiks kuni 200 inimest , toidukogumispäevade l (2 päeva jooksul, 2 korda aastas ) osaleb iga kord umbes 10 00 vabatahtlikku ja Euroopa Liidu toiduabi jagamisel (2 korda aastas) on abiks mitusada vabatahtlikku. Toidupankade missiooni kohta saab lugeda lisaks Euroopa toidupankade föderatsiooni ( European Federation of Food Banks, veebilehelt www.eurofoodbank.org ) või toidupankade ülemaailmse võrgustiku ( The Global Foodb anking Network, veebilehelt www.foodbanking.org ). Eesti Toidupank on Euroopa toidupankade föderatsiooni liige aastast 2011. Eesti Toidupank on ka Euroopa vae suse vastu võitlemise võrgustik u (EAPN - European Anti-Poverty Network , www.eapn.eu ) liige . Toidupanga tegevus käesoleva hetkeni Esimese kaheksa tegutsemiseaasta vältel toimis Eesti Toidupankade võrgustik peamiselt vabatahtliku töö, eraannetuste ja KO V-ide väikeste toetuse kaasabil. 2017. aastal toetas Eesti ri ik läbi Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud projekti esmakordselt toidupankade tööd. Toidupangad saavad töötada ja toimida vaid siis, kui on tagatud stabiilne kaubavoog ja rahastus. Jätkusuutlik rahastusmudel oleks selline, kus toetused laekuksid nii eraisikute kui -ettevõtete annetustena ja KOV-ide ning riigi tegevustoetustena. Toidupanga tegevus algas lokaalsele printsiibile toetudes – kohalikust kaubandusvõrgust kohalikule puuduses elavale inimesele. Tänaseks on se lge, et toidukauba ülejäägid Tallinnas, Tartus ja Pärnus on palju suuremad kui ülejäänud Eestis. Nendes kolmes linnas koguti 2017. aastal 946 473 kilo toidukaupa, mis on 75% kogutud toidu kogusest Eesti peale kokku (vt tabel 1 ). Ne ndes linnad es on suured supermarketid – kauplused, kus on päeva lõpuks kõige enam toitu üle, mida ei suudeta õigeaegselt maha müüa, isegi mitte suurte allahindlustega. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) uuringu kohaselt on suurimad müümata kauba kogused just hüpermarketites (suuremad kui 2500 ruutmeetrit). Samuti asuvad enamasti Tallinna ja Tartu kandis ettevõtete peakorterid, laod ja paljude toidutootjate tootmis üksused. Seega on siin enamus müümata toidust. Tabel 1 näitab, et erinevate toidupankade poolt kogutud toidukogu sed varieeruvad maakonniti palju, ka võrdluses elanike arvuga. See omakorda on korrelatsioonis piirkonna toiduka upluste arvu ja suurusega. Pärnu Toidupank oli eelmine aastal kõige edukam, „päästes“ 1,5 kilo toitu elaniku kohta aastas . Pärnule järgnevad Haapsalu ja Kuressaare, päästes 1,3 kilo toitu elaniku kohta ning seejärel Tartu ( 1,2 kilo ) ja Tallinn (1,1 kilo) . Väi ksemates maakondades oleks keeruline jõuda taoliste suurusjärkudeni, sest seal on vähem supermarketeid ning need on oma suuruse ja kaubavaliku poolest kõvasti väiksemad. See on näiteks otseselt põhjuseks, miks Järvamaa Toidupank on suutnud koguda vaid 0,2 kilo elaniku kohta. Tallinnas, Tartus ja Pärnus pole mitte ainult kõige rohkem müümata jäävat toitu, vaid neis linnades on ka suurim kasvupotentsiaal – on veel supermarketeid, mis veel ei tee kohaliku toidupangaga koostööd. Uusi kaubanduskeskusi ehitatakse üha juurde. Koostöösuhted tihenevad. Kui käivituvad sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele erinevad sotsiaalkampaaniad, mis veenavad ettevõtteid söögikõlblikku toitu mitte ära viskama, vaid seda heategevus organisatsiooni dele andma, võivad kogused kasvada kiiresti. Erinevad programmid Lääne-Euroopa riikides on näidanud, et nõnda saab oluliselt vähendada toidu raiskamist ühiskonnas, palju toitu saab ära kasutatud õigel ajal. Selle jaoks polegi vaja nii palju uusi seadusi, vaid just paremat mõistmist ja arusaama, head koostööd ja infovahe tust. Paradoks on samuti see, et kõige enam toidukaupa jääb üle maakondades, kus vaesuse probleem on võrreldes ülejäänud Eestiga väiksem (vt Tabel 1 ). Seega ainus võimalik järeldus edasiseks on see, et Harjumaal ja Tartumaal üle jäävat kaupa on vaja jagada enam ja laiemalt teistesse maakondadesse, eriti sinna, kus polegi võimalik väga palju enam toitu “päästa”. Prognoosid 2017 . aastal jaga sid toidupangad ümber kokku 1 264 426 kilo toitu. 90% sellest saad i otse ettevõtetelt ja o li nn päästetud toit, mis muidu oleks läinud ühiskonna jaoks kaduma ning suurendanud prügimäel hoopis atmosfääri eraldunud CO2 h ulka. 1,14 miljoni kilo toidu päästmisega oleme me vähendanud õhku paisatava CO₂ hulka 2 miljoni kilo võrra ( https://watchmywaste.com.au/food-waste-greenhouse-gas-calculator/ ). 10% toidukaubast saad i läbi toidukogumispäevade (eraisikutelt). Kokku jagat i seda nädalas umbes 8 880 inimesele . Lisaks sellele jagasid toidupangad sellel aastal umbes 50 000 komplekti ELi toiduabi . Toidupangad toimetavad selle kau ba sealt, kus see on üle, sinna, kus on puudus. Oma tegevusega toidupangad toetavad vaesuses olevate laste ja perede toimetulekult. Suurim päästetud toidu kogu s inimese kohta on Tallinnas, Tartus ja Pärnus . Sellest tingituna plaanime transportida võimalikult palju toitu Tallinnast ja Tartus t maakondadesse, kus päästetud toidu kogused inimese kohta on väiksemad . Eestis elab 1,31 miljonit inimest. 2017. aastal jagasid toidupangad 1 264 426 kilo toiduabi vaesuses elavatele i nimestele. Keskmiselt teeb see 0,96 kilo inimese kohta (vaata tabeli t 1). Kõige suuremad võimalused koguda päästetud toitu suurlinnades. Sellest lähtuvalt jagasid 2017. aastal teistele toidupankadele Tallinna Toidupank 93 699 kilo toidukaupa ja Tartu Toidupank 28 983 kilo toidukaupa. 2018. aasta 9 kuu jooksul jagas Tallinn a Toidupank 160 935 kilo ja Tartu Toidupank jagas 8197 kilo toidukaupa teistele toidupankadele . Prognoosime, et 2018. aasta lõpuks on Tallinnast ja Tartust teistele toidupankadele jagatud toidu hulk 230 000 kilo, mis on 87% rohkem, kui eelmisel aastal. Tabelis 2 on näidatud 2018. aasta toidukäibed kuni septembrini. Keskmine kasv on 9% . Parimad tulemused saavutasid Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Harjumaa toidupangad. Halvimad tulemused on see aasta olnud Jõhvis ja Viljandimaal (Vil jandi toidupank on olnud suletud viimased 6 kuud). Prognoosime, et 2018. aastal jagava d toidupangad kokku umbes 1,4 miljonit kilo toitu . 2018. aastal 9 kuu jooksul (septembri lõpu arvestusega) sai toiduabi 10 157 inimest nädalast, kellest 4806 olid lapsed. Abisaajate hulga kasv oli 14%. 2018. aastal on oluliselt suurenenud päästetud värske toidu (’kõlblik kuni’) , nagu piim ja piimatooted, liha ja lihatooted ning puu- ja juurviljade, osakaal . Meie eesmärk on 2019. aastal jagada iganädalast toiduabi 11 000 inimesele kellest 50% on lapsed , kokku 1,7 miljonit kilo toitu. Iga aasta on eesmärk lisaks päästetud toidu koguse suurendamisele parandada ka toidu kvaliteeti. Loodame, et rohkem toidupoode hakkavad annetama ’kõlblik kuni’ toiduaineid ja Veterinaar- ja Toiduamet annab nõusoleku lihatoodete sügav külmutamiseks. Loodame tulevikus Eesti riigi aktiivsemale rollile ja suuremale kaasatusele toidu raiskamise ennetamisel. Võttes eeskuju Lääne- ja Lõuna Euro opast, saab toidu annetamist stimuleerida läbi uute seaduste, mis keelavad söögikõlbuliku toidu ära viskamis e . Samuti on võimalik luua sotsiaalseid kampaaniaid ja eeliseid ettevõte tele, kes söögikõlbuliku toidu prügimäele saatmise asemel a n netavad selle heategevusorganisatsioonidele. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärgid Toidupangad on ellu kutsutud selleks, et kaubandusvõrgust kokku koguda hea toidukaup, mida mingil põhjusel ei ole võimalik ära müüa, ning jagada see tasuta edasi vaesuses elavatele inimestele. Toetades sell ega perede paremat toimetulekut ning vähendades vaesuse riski. Seda tehakse suure hulga vabatahtlike abiga. Oluline on teavitustöö nii vaesuse kui toidu raiskamise teemadel. Seega on toidupankade tegevuse põhieesmärgid: Võitlemine vaesuse vastu la laste vaesuste ennetamine. Toidu raiskamise vähendamine. Solidaarsus inimeste vahel. Sihtgrupp Toidupankade sihtgrupp on vaesust ja ilmajäetust kogevad Eesti elanikud, sh absoluutses vaesuses ja suhtelises vaesuses elavad inimesed , eriti lapsed. St atistikaameti andmetel elas 2016 . aastal suhtelises vaesuses 21,1 % E esti elanikkonnast ehk 277 7 00 ini mest ja absoluutses vaesuses 3,3 % elanikk onnast ehk 43 4 00 inimest. Absoluutses vaesuses elavate inimeste k uu ekvivalentnetosissetulek 2016 . aastal oli väiksem kui 200,12 eurot. 2016 . a astal oli suhtelises vaesuses 40 800 last, sealhu lgas absoluutses vaesuses 8 700 last. Üle päeva liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömine oli 2016. aastal probleemiks 3,2% lastest (vanus 0-17) ehk 7900 lapsele (andmed Statistikaamet). Kuna e simese kaheksa tegevusaasta jooksul on olnud ja on jätkuvalt kaupa vähem kui on toiduabi vajadus, on prioriteetse sihtgrupina määratletud väikeste lastega ja/või paljulapselised toimetulekuraskustes elavad pered . Neile järgnevad ülejäänud vähekindlustatud sihtgrupid ühiskonnas, sh kodutud, puudega inimesed, pikaajalised töötud , vanurid jt. Toidupank soovib samuti olla paindlik abi ja esmane turvavõrgustik neile, kes on ootamatult sattunud majanduslikult keerulisse olukorda (nt töökaotus või toitjakaotus). Toidupanga toiduabi peaks oma olemuselt olema lühiajaline, nt 6 kuud, pikendamine kuni 1 aastani mõjuvatel põhjustel. Kuidas toiduabi jõuab sihtrühmani : Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate kaasabil. Sotsiaaltöötajad, kes igapäevaselt suhtlevad piirkonna abi vajavate inimestega, koostavad kokkulepitud põhimõtete alusel nimekirjad. Sotsiaaltöötajatel on võimalik kontrollida abi taotlema tulnud inimese tausta, majanduslikku olukorda ning valida sobivad meetmed, kuidas on võimalik inimest/perest toetada, sh toiduabi andmine. Ennetustöö on omal kohal – proaktiivsus, et leida riskiperesid, keda toiduabi saamine võiks hullemast säästa. Sotsiaaltöötajate poolt koostatud nimekirjade alusel jagavad toidupangad iganädalaselt kokkulepitud arvu toiduabipakke. Jagamine saab toimuda ka koostöös sotsiaaltöötajaga (nt kodukülastuste käigus vms). Heategevusorganisatsioonide kaasabil. MTÜd ja teised heategevusorganisatsioonid teavad-tunnevad oma kliente ja sihtgruppi paremini, kui keegi teine ning nendeni jõuab info abi vajamise kohta sageli kõige esimesena. Paljud nendest organisatsioonidest töötavad kas laste, perede, paljulapseliste, puudega inimeste, vanurite, kodutute, sõltlaste, vaimuhaigete, vägivalla ohvrite jt-ga. Üle Eesti teevad toidupangad koostööd enam kui 100 heategevusorganisatsiooniga, ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal teeb Tallinn a Toidupank tihedat koostööd 30 heategevusorganisatsiooniga. Kõ ige suurem ad koostööpartnerid on Laster ika ste Perede Liidud ja Päästearmee (Tallinn, Narva, Tartu , Võru ) . Eelmisel aastal said 17 erinevat Laste r ikaste Perede Lii d u liikmesorganisatsiooni toidukaupa erinevatelt toidupankadelt üle Eesti. K okku toetas meie võrgustik neid 150 000 kilo toiduga. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 2017 . aastal jaga sid toidupangad kokku 1,2 6 miljonit kilo toitu. 90% sellest saad i otse ettevõtetelt ja o li nn p äästetud toit, ülejäänud 10% saad i läbi toidukogumispäevade (eraisikutelt). Prognoosime, et 2018 . aastal jagava d toidupangad kokku umbes 1,4 miljonit kilo toitu ning päästetud ja annetatud toidu osakaalud jäävad samaks, olles vastavalt 90% ja 10%. T oidu kogus, mis päästetakse ja saadetakse edasi Tallinnas t ja Tartus t üle-eestilistele toidupankadele oma piirkonnas jagamiseks 2017. aastal , oli 122 682 kilo. Prognoosime , et 2018. aasta lõpuks on Tallinnast ja Tartust teistele toidupankadele jaga tud toidu hulk 230 000 kilo. See on 87% rohkem, kui aastal 2017. Meie eesmärk on 2019. aastal jagada iganädalast toiduabi 11 000 inimesele, kellest 50% on lapsed. Planeeritud käive 2019. aastal on 1,7 miljonit kilo päästetud toitu ja 50 000 kilo Euro o pa Liidu toiduabi. 4 . Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses PERSONAL Talli nnas ja Tartus töötavad kaks koordinaatorit, kelle ülesandeks on toidu kogumine, komplekteerimine ja jagamine Põhja- ja Lõuna-Eestis. Tallinna Toidupanga projektijuh i ülesanne on koordineeri da tervet projekti ning toidu liikumist erinevatesse toidupankadesse. Kõiki ülejäänud 12 toidupanga koordinaatorid saavad väikest töötasu töölepingu või töövõtulepingu alusel . Lisaks üle-eestilisele tasustatud personalile abistavad igapäevaselt toidupanka toidu kogumisel, transportimisel, ladustamisel, sorteerimisel, pakendamisel ja paljud es teistes igapäevastes töödes sajad vabatahtliku d , tehes aastas kokku ca 40 000 töötundi, mis arvestatuna 201 8 . a. kehtiva tunnitasu alammäära järgi moodustaks kokku tööjõukulud summa s 15 8 8 00 eur. Lisaks igapäevaste le vabatahtlike töötundidele lisandub toidukogumispäevade ajal üle-eestiliselt veel ca 6 000 tö ötundi, tööjõukuludena summas 23 820 eur. EL toiduabi jagamise perioodidel kevadel ja sügisel lisandub vabatahtlike töötunde ca 10 000, tööjõukuludeks arve statuna moodustab see summa 39 7 00 eur. TRANSPORT Tallinnas ja Tartus on annetatud toidu kogused suuremad ja parema kvaliteediga, kui ülejäänud toidupankades, mistõttu saadetakse sealt toidukaupa laiali ka teistesse toidupankadess e üle Eesti. Üle-eestiliste kohalike toidu pankade transpordikulud paeksid olema osaliselt kaetud kohaliku omavalitsuse tegevustoetuse raames. LADU JA KONTOR Üle-eestiliste (s.h Tartu) toidupankade ladude üüri ja kommunaalkulud sageli tasutakse kohaliku omavalitsuse poolt ning sama printsiip p eaks jätkuma. Tallinna ladu töötab kekslaona ja t oidu ja g amine laost toimub järgmiselt : Kesklinna, Kristiin e, Mustamäe, Haabersti , Lasnamäe ja Põhja-Tallinn linnaosa inimesed saavad toiduabi kätte otse Talli nn a toidupanga laost Punane 48A . Abisaajate nimekirjad koostavad iga nädal vastavate linnaosade sotsiaaltöötajad. Iga nädal komplekteeritakse va batahtlike abiga toiduabipakid paari Tallinna linnaosa (Pirita ja Nõmme) ning mõne Harjumaa omavalitsus e jaoks . Komplekteeritud pakid transporditakse vastava piirkonna toiduabi jagamise punktidesse. Abisaajate nimekirjad koostavad iga nädal vastavate linnaosade sotsiaaltöötajad. Iga päev jagatakse toitu erinevatele Tallinna ja Harjumaa heategevusorganisatsioonidele. Paar korda nädalas saadetakse Tallinna toidupang ast toidukaupa teistesse toidupankadesse üle Eesti. HALDUSKULUD Halduskulud koosnevad Eesti Toidupanga üldjuhtimisega seotud kuludest ning raamatupidamise ga seotud kulud est . Tabel 1: T oidupankade klientide arv ja toidu käi b e 2017 . aastal Elanike arv % Eesti elanikkonnast toidukäive 2017 (kg) kg inimeste kohta keskmine klientide arv nädalas 1 Harjumaa 575 , 601 43.8 640,511 1.1 4 , 100 2 Hiiumaa * 8 , 582 0.006 3 Ida-Virumaa 147 , 597 11.2 82,979 0.6 870 4 Jõgevamaa 30,841 2.3 19,830 0.6 190 5 Järvamaa 30 , 109 2.3 6,664 0.2 50 6 Läänemaa 24 , 070 1.8 31,491 1.3 300 7 Lääne-Virumaa 59 , 039 4.5 31,381 0.5 380 8 Põlvamaa 27,438 2 10,006 0.4 110 9 Pärnumaa 82 , 349 6.2 124,277 1.5 750 10 Raplamaa ** 34 , 436 2.6 350 11 Saaremaa 31 , 706 2.4 41,388 1.3 260 12 Tartumaa 151 , 377 11.5 181,685 1.2 800 13 Valgamaa 29 , 944 2.3 39,743 1.3 200 14 Viljandimaa 47 , 010 3.5 24,785 0.5 320 15 Võrumaa 33 , 172 2.5 29,686 0.9 200 K okku 1,313,271 100 1,264,426 0.96 8,880 * Hiiumaa saab toidu paar korda aastas otse Tallinna Toidupangast ** Raplamaa saab toidu paar korda nädalas otse Tallinna Toidupangast Tabel 2: Toidupankade toidu kogused 2017-2018, 1 jaanuar-30 september (kg) toidupank jaan-sept 2017 jaan-sept 2018 muutus % Harjumaa 480383 575183 20 Ida-Virumaa, Jõhvi 39261 19527 -50 Ida-Virumaa, Narva 22973 27340 19 Jõgevamaa 14873 13120 -11 Järvamaa 4998 6376 27 Läänemaa 23618 26891 14 Lääne-Virumaa 23536 21813 -7 Põlvamaa 7505 17704 136 Pärnumaa 93208 88400 -5 Saaremaa 31041 36052 16 Tartumaa 136264 110811 -19 Valgamaa 29807 42058 41 Viljandimaa 18589 14591 -22 Võrumaa 22265 32244 45 kokku kg 948321 1032110 9 GARANTIIKIRI Käesolev garantiikiri (edaspidi: Garantii ) on väljastatud 15.11.2018 . a. , F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125. SA Eesti-Hollandi Heategevusfond , registrikoodiga 90008867 , asukohaga F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 , mida esindab juhatuse liige Pieter Boerefijn (edaspidi : Garantii andja ) , Hasartmängumaksu Nõukogu , Sotsiaalministeerium registrikoodiga 70001952 , asukohaga , Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn , mida esindab juhatuse liige [ juhatuse liikme nimi ] (edaspidi: Garantii saaja ) on kokku leppinud, et Garantii andja väljastab Garantii alljärgnevas: Garantii eesmärk ja summa K äesolevaga garanteerib G arantii andja Garantii saajale Hasartmängumaksu laekumistest eraldatava toetuse taotluses näidatud omafinantseeringu summa kaasamise Eesti Toidupanga projekti elluviimisse . Garantii andja poolt Garantii saajale tagatav summa suurus on piiratud 30 000 (kolm kümmend tuhat ) euroga (edaspidi: Garantiisumma ) . Garantii kehtivus Garantii jõustub alates selle allkirjastamisest Garantii andja poolt ning kehtib kuni 31.12.2019 . a. Lõppsätted Garantii on koostatud kahes (2) eestikeelses originaaleksemplaris, millest üks jääb Garantii saajale ning teine Garantii andjale. Garantii andja: Pieter Boerefijn /allkirjastatud digitaalselt/ HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi FORMTEXT Eesti-Hollandi Heategevusfond SA Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi FORMTEXT Eesti-Hollandi Heategevusfond SA 3. Registrikood FORMTEXT 90008867 4. Juriidiline aadress FORMTEXT F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 5. Postiaadress FORMTEXT F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* FORMTEXT IBAN: EE982200221049027713 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht FORMTEXT Pieter Boerefijn, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi FORMTEXT Pieter Boerefijn, juhatuse liige 9. Telefon FORMTEXT +372 502 9788 10. E-posti aadress FORMTEXT [email protected] 11. Projekti nimetus FORMTEXT Eesti Toidupank 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01 .01.2019 – 31 .12.201 9 13. Projekti üldmaksumus FORMTEXT 1 15 000 EUR 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa FORMTEXT 9 0 000 EUR 15. Omafinantseeringu summa FORMTEXT 25 000 EUR 16. Kaasfinantseeringute summa FORMTEXT 0 EUR KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev FORMTEXT Pieter Boerefijn juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 23.03.2019 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 9 0 000 Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank Tallinna lao koordinaator 20 880 Tallinna lao koordinaator 20 880 Kaubikujuht 5 832 Kaubikujuht 5 832 Jõhvi koordinaator 4 0 00 Jõhvi koordinaator 4 000 Narva koordinaator 4 0 00 Narva koordinaator 4 000 Järvamaa koordinaator 4 0 00 Järvamaa koordinaator 4 000 Läänemaa koordinaator 4 0 00 Läänemaa koordinaator 4 000 Lääne-Virumaa koordinaator 4 0 00 Lääne-Virumaa koordinaator 4 000 Pärnumaa koordinaator 6 0 00 Pärnumaa koordinaator 6 000 Saaremaa koordinaator 4 0 00 Saaremaa koordinaator 4 000 Vahesumma Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank 56 712 Vahesumma Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank 56 712 Tööjõukulud Lõuna-Eesti Toidupank Tööjõukulud Lõuna-Eesti Toidupank Tartu maa koordinaator 12 000 Tartu maa koordinaator 12 000 Jõgevamaa koordinaator 4 0 00 Jõgevamaa koordinaator 4 000 Põlvamaa koordinaator 4 0 00 Põlvamaa koordinaator 4 000 Valgamaa koordinaator 4 0 00 Valgamaa koordinaator 4 000 Viljandimaa koordinaator 4 0 00 Viljandimaa koordinaator 4 000 Võrumaa koordinaator 4 0 00 Võrumaa koordinaator 4 000 Vahesumma Tööjõukulud Lõuna-Eesti TP 32 000 Vahesumma Tööjõukulud Lõuna-Eesti TP 32 000 Vahesumma Tööjõukulud 88 712 Vahesumma Tööjõukulud 88 712 Tran spordikulud Tran spordikulud Üle-eestiline transport 1 288 Üle-eestiline transport 1 288 Vahesumma transpordikulud 1 288 Vahesumma transpordikulud 1 288 Omafinantseering 25 000 Transpordikulud Transpordikulud Üle-eestiline transport 3 000 Üle-eestiline transport 3 000 Vahesumma transpordikulud 3 000 Vahesumma transpordikulud 3 000 Tööjõukulud Eesti Toidupank Tööjõukulud Eesti Toidupank Projektijuht 17 664 Projektijuht 17 664 Vahesumma tööjõukulud Eesti Toidupank 17 664 Vahesumma tööjõukulud Eesti Toidupank 17 664 Halduskulud Eesti Toidupank Halduskulud Eesti Toidupank Raamatupidamine ja auditeerimine (osaline) 4 336 Raamatupidamine ja auditeerimine (osaline) 4 336 Vahesumma halduskulud Eesti Toidupank 4 336 Vahesumma halduskulud Eesti Toidupank 4 336 TULUD KOKKU 1 1 5 000 KULUD KOKKU 1 1 5 000 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS Projekti sisuline kokkuvõte Taustainfoks 2014. aastal elas Euroopas vaesusriskis 122 miljonit inimest, kellest 55 miljonit ei saanud endale lubada kvaliteetset toidukorda isegi mitte ülepäeviti. Samal ajal raisatakse Euroopa riikides igal aastal 90 miljonit tonni toitu. Euroopa Liit kutsub liikmesriikide valitsusi üha selgemalt üles toidu raiskamist vähendama ning suunama seda väärtuslikku ressurssi heategevusorganisatsioonide kaudu puuduses elavate inimeste aitamiseks. Seda tööd teevad valdavas enamuses Euroopa riikides toidupangad. Peale kaks aastat kestnud ettevalmistusi alustas 2010. aasta märtsis Eesti esimese toidupangana tööd Tallinna Toidupank, asutajaorganisatsiooniks SA Eesti-Hollandi Heategevusfond (edaspidi EHHF) . Tänaseks on Eestis 14 toidupanka, mis kõik on asutatud sõltumatu MTÜ vm heategevusorganisatsiooni juurde, kellega on EHHF sõlminud koostöölepingu ühise kaubamärgi “Toidupank” kasutamiseks vastavalt kaubamärgile kehtestatud eetilistele põhimõtetele. 2017 . aastal jaga sid 14 toidupanka 1,2 6 miljonit kilo toitu 8 880 -le inimesele igal nädalal . Lisaks sellele jagasid toidupangad 2017 . aastal umbes 50 000 komplekti ELi toiduabi (Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks FEAD). Kogu töö Toidupankades tehakse sadade vabatahtlike abiga iga nädal. Jaanuarist oktoobrini 2018 jagasid toidupangad üle Eesti toiduabi umbes 10 000 abivajajale, kellest 5000 olid lapsed. Meie prioriteet on ennekõike aidata peresid väikeste lastega, paljulapselisi ja üksikva n ematega peresid. Prognoositav toidukäive 2018. aastal on 1,4 miljonit kilo toitu . Sellele lisandub 34 000 pakki Euroopa Liidu toiduabi, kogukaaluga 475 000 kilo. Meie eesmärk on 2019. aastal jagada iganädalast toiduabi 11 000 inimesele, kokku 1, 5 miljonit kilo toitu. Iga aasta on eesmärk lisaks päästetud toidu koguse suurendamisele parandada ka toidu kvaliteeti. Loodame, et rohkem toidupoode hakkavad annetama ’kõlblik kuni’ toiduaineid ja Veterinaar- ja Toiduamet annab nõusoleku lihatoodete kiirkülmutamiseks , et seda toitu saaks jagada suuremale hulgale abivajajatele. Toidupanga eesmärgid Toidupangad on ellu kutsutud selleks, et kaubandusvõrgust kokku koguda hea toidukau p, mida mingil põhjusel ei ole võimalik ära müüa, ning jagada see tasuta edasi vaesuses elavatele inimestele. Seda tehakse suure hulga vabatahtlike abiga. Oluline on teavitustöö nii vaesuse kui toidu raiskamise teemadel. Seega on toidupankade tegevuse põhieesmärgid: Võitlemine vaesuse vastu. Meie prioriteet on väikeste lastega pered, paljulapselised pered ja üksikvanematega pered . Toidu raiskamise vähendamine. Solidaarsus inimeste vahel. T oidupankade t eenuse kirjeldus : kogutakse müümata jäänud hea toidukaup kaubandusvõrgust (kauplused, hulgilaod, toidutootjad, talunikud) ja jagatakse see mõttetust äraviskamisest päästetud toidukaup ümbe r vaesuses elavatele inimestele. Toidu kogumine ja ladustamine Kõik 14 toidupanka koguvad toitu oma maakonna kauplustelt ja ettevõtetelt. Toidupangad teevad tihedalt koostööd selliste suurte ket tide ga nagu Rimi, Prisma, Selver, Coop ja Maxima. Lisaks annavad toidupankadele oma üle jäävat kaupa ka tootmisettevõtted ja maaletoojad. Toidukauplustest korraldab kauba transpordi toidu pank kindla graafiku alusel (1-7 korda nädalas nii päevasel ajal kui ka õhtu ti ) , väiksemate kauplustega on koostöö sageli vajaduspõ hine. Ettevõtete poolt toidupangale üleantav kaup transporditakse sageli otse toidupanga lattu. Toidupangas toimub kauba sorteerimine ja ladustamine. Toidu jagamine Jagamise esmane tasand : Kohalikud toidupangad jagavad ise või partnerite kaasabil komplekteeritud toiduabikastid toiduabi saajatele. Üks toidupank teenindab ühte maakonda . Täna on valdava enamuse toidupankade töö piirkonnapõhine. Samas toimub ka suuremates keskustes, ennekõike Tallinnas, kogutud kauba transport muudesse maakondadesse. Kehtib solidaarsuse põhimõte – kellele on pakutud suuremaid koguseid toitu, jagab võimalusel ka teistele toidupankadele. Toidupankade võrgustiku areng on tinginud vajadusest ning valmisolekust jagada Tallinna ja Tartu Toidupanga kogutud kaupa pidevalt, süsteemsemalt ja suuremates koguses laiemale toiduabi vajajate ringile. Jagamise teine tasand : Tallinnas ja Tartus on “päästetud” toidu kogused oluliselt suuremad ja nendest kahest toidupangast toim ub regulaarselt toidu laiali viimine teistesse toidupankadesse. Seejuures Tallinna Toidupank omab suuremat koordineerivat rolli, toetades kõiki toidupanku. Tallinna Toidupank jagab toidukaupa toidupankadele üle Eesti . Tallinn a Toidupank koordineerib annetatud toidu transporti maaletoojatelt ja tootjatelt otse teistesse toidupankadesse üle Eesti ; või läbi Tartu Toidupanga, mis on Lõuna-Eesti toidupankade jaoks keskladu. Tartu Toidupank jagab toidukaupa Lõuna-Eestis: Jõgevamaa, Põlvamaa, Võ rumaa, Valgamaa ja Viljandimaa. Toidupangad asuvad järgmistes linnades: Tartu (operaator: MTÜ Iseseisev Elu), Rakvere (MTÜ Rakvere Diakooniakeskus), Narva (MTÜ Päästearmee Eestis), Jõhvi (MTÜ Ida-Viru P uuetega Inimeste Koda), Paide (MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus), Jõgeva (MTÜ Vooremaa Tugi), Põlva (MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda), Võru (Eesti Metodisti Kiriku Võru Kogudus), Valga (MTÜ Valga Abikeskus ), Viljandi (SA Perekodu ), Pärnu (MTÜ Pärnu Toidupank ), Kuressaare (MTÜ Kaks Kala), Haapsalu (MTÜ Läänemaa Toidupank ) ja Tallinnas (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond). Teenuse osutamise aluspõhimõtted Euroopa Liidus on Europe 2020 eesmärkidega sõnastatud põhimõteteks nii vaesuse, nälja ja tõrjutuse vastu võitlemine ( ) kui ka toidukao vähendamine ( ) . Just nendest eesmärkidest lähtuvalt töötab ka Eesti Toidupank. Euroopa Liit ja liikmesmaad on pühendunud sellele, saavutada ÜRO Säästva Arengu Tegevuskava eesmärke ( https://sustainabledevelopment.un.org/sdg12 ). Eesmärk on vähendada toidu raiskamist poole võrra inimese kohta aastaks 2030 ja vähendada toidukadu toidutootmise eri etappides. Toidupank on ennekõike logistik ja professionaalne partner ettevõtetele, aidates neil oma ülejääkidega vastutustundlikumalt toime tulla. Toimib üle-eestiline võrgustik: EHHFil on koostöölepingud kohalike organisatsioonidega, mis võimaldab viimastel kasutades „toidupanga“ nime tegutseda kokkulepitud mudeli alusel. Toit saadakse kohalikust kaubandusvõrgust, tootjatelt ning talumeestelt. Toit saadakse tasuta ja antakse ära tasuta. Toidupangad aitavad peresid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikult ke erulisse olukorda . Oma tööga toetame peamiselt üksikvanemaga peresid , väikeste laste ga ning paljulapseliste perede toimetulekut. Tegemist on lühiajalise abiga – tavaliselt suudavad inimesed hiljemalt 1-2 aasta möödudes kriisist väljuda ja edasi minna ilma lisaabi vajamata. Toitu jagatakse partnerite kaasabil – väga oluline on koostöö teiste heategevusorganisatsioonide ja omavalitsuste sotsiaalosakondadega. Toidupangad koguvad üle jäävat toitu ennekõike oma piirkonnast ja jagavad kohalikele puuduses elavatele inimestele. Koostöö sotsiaalosakondadega seisneb ennekõike infovahetuses ja töökorralduses, nt nimekirjad toiduabi vajavate inimeste / perede kohta saadakse mh kohalikelt sotsiaaltöötajatelt. Toidupangad on kindel osa kodanikuühiskonnast, pakkudes suurele hulgale vabatahtlikele võimalust panustada heategevusse. Iganädalase lt käib toidupankades üle Eesti vabatahtlikena abiks kuni 200 inimest , toidukogumispäevade l (2 päeva jooksul, 2 korda aastas ) osaleb iga kord umbes 10 00 vabatahtlikku ja Euroopa Liidu toiduabi jagamisel (2 korda aastas) on abiks mitusada vabatahtlikku. Toidupankade missiooni kohta saab lugeda lisaks Euroopa toidupankade föderatsiooni ( European Federation of Food Banks, veebilehelt www.eurofoodbank.org ) või toidupankade ülemaailmse võrgustiku ( The Global Foodb anking Network, veebilehelt www.foodbanking.org ). Eesti Toidupank on Euroopa toidupankade föderatsiooni liige aastast 2011. Eesti Toidupank on ka Euroopa vae suse vastu võitlemise võrgustik u (EAPN - European Anti-Poverty Network , www.eapn.eu ) liige . Toidupanga tegevus käesoleva hetkeni Esimese kaheksa tegutsemiseaasta vältel toimis Eesti Toidupankade võrgustik peamiselt vabatahtliku töö, eraannetuste ja KO V-ide väikeste toetuse kaasabil. 2017. aastal toetas Eesti ri ik läbi Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud projekti esmakordselt toidupankade tööd. Toidupangad saavad töötada ja toimida vaid siis, kui on tagatud stabiilne kaubavoog ja rahastus. Jätkusuutlik rahastusmudel oleks selline, kus toetused laekuksid nii eraisikute kui -ettevõtete annetustena ja KOV-ide ning riigi tegevustoetustena. Toidupanga tegevus algas lokaalsele printsiibile toetudes – kohalikust kaubandusvõrgust kohalikule puuduses elavale inimesele. Tänaseks on se lge, et toidukauba ülejäägid Tallinnas, Tartus ja Pärnus on palju suuremad kui ülejäänud Eestis. Nendes kolmes linnas koguti 2017. aastal 946 473 kilo toidukaupa, mis on 75% kogutud toidu kogusest Eesti peale kokku (vt tabel 1 ). Ne ndes linnad es on suured supermarketid – kauplused, kus on päeva lõpuks kõige enam toitu üle, mida ei suudeta õigeaegselt maha müüa, isegi mitte suurte allahindlustega. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) uuringu kohaselt on suurimad müümata kauba kogused just hüpermarketites (suuremad kui 2500 ruutmeetrit). Samuti asuvad enamasti Tallinna ja Tartu kandis ettevõtete peakorterid, laod ja paljude toidutootjate tootmis üksused. Seega on siin enamus müümata toidust. Tabel 1 näitab, et erinevate toidupankade poolt kogutud toidukogu sed varieeruvad maakonniti palju, ka võrdluses elanike arvuga. See omakorda on korrelatsioonis piirkonna toiduka upluste arvu ja suurusega. Pärnu Toidupank oli eelmine aastal kõige edukam, „päästes“ 1,5 kilo toitu elaniku kohta aastas . Pärnule järgnevad Haapsalu ja Kuressaare, päästes 1,3 kilo toitu elaniku kohta ning seejärel Tartu ( 1,2 kilo ) ja Tallinn (1,1 kilo) . Väi ksemates maakondades oleks keeruline jõuda taoliste suurusjärkudeni, sest seal on vähem supermarketeid ning need on oma suuruse ja kaubavaliku poolest kõvasti väiksemad. See on näiteks otseselt põhjuseks, miks Järvamaa Toidupank on suutnud koguda vaid 0,2 kilo elaniku kohta. Tallinnas, Tartus ja Pärnus pole mitte ainult kõige rohkem müümata jäävat toitu, vaid neis linnades on ka suurim kasvupotentsiaal – on veel supermarketeid, mis veel ei tee kohaliku toidupangaga koostööd. Uusi kaubanduskeskusi ehitatakse üha juurde. Koostöösuhted tihenevad. Kui käivituvad sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele erinevad sotsiaalkampaaniad, mis veenavad ettevõtteid söögikõlblikku toitu mitte ära viskama, vaid seda heategevus organisatsiooni dele andma, võivad kogused kasvada kiiresti. Erinevad programmid Lääne-Euroopa riikides on näidanud, et nõnda saab oluliselt vähendada toidu raiskamist ühiskonnas, palju toitu saab ära kasutatud õigel ajal. Selle jaoks polegi vaja nii palju uusi seadusi, vaid just paremat mõistmist ja arusaama, head koostööd ja infovahe tust. Paradoks on samuti see, et kõige enam toidukaupa jääb üle maakondades, kus vaesuse probleem on võrreldes ülejäänud Eestiga väiksem (vt Tabel 1 ). Seega ainus võimalik järeldus edasiseks on see, et Harjumaal ja Tartumaal üle jäävat kaupa on vaja jagada enam ja laiemalt teistesse maakondadesse, eriti sinna, kus polegi võimalik väga palju enam toitu “päästa”. Prognoosid 2017 . aastal jaga sid toidupangad ümber kokku 1 264 426 kilo toitu. 90% sellest saad i otse ettevõtetelt ja o li nn päästetud toit, mis muidu oleks läinud ühiskonna jaoks kaduma ning suurendanud prügimäel hoopis atmosfääri eraldunud CO2 h ulka. 1,14 miljoni kilo toidu päästmisega oleme me vähendanud õhku paisatava CO₂ hulka 2 miljoni kilo võrra ( https://watchmywaste.com.au/food-waste-greenhouse-gas-calculator/ ). 10% toidukaubast saad i läbi toidukogumispäevade (eraisikutelt). Kokku jagat i seda nädalas umbes 8 880 inimesele . Lisaks sellele jagasid toidupangad sellel aastal umbes 50 000 komplekti ELi toiduabi . Toidupangad toimetavad selle kau ba sealt, kus see on üle, sinna, kus on puudus. Oma tegevusega toidupangad toetavad vaesuses olevate laste ja perede toimetulekult. Suurim päästetud toidu kogu s inimese kohta on Tallinnas, Tartus ja Pärnus . Sellest tingituna plaanime transportida võimalikult palju toitu Tallinnast ja Tartus t maakondadesse, kus päästetud toidu kogused inimese kohta on väiksemad . Eestis elab 1,31 miljonit inimest. 2017. aastal jagasid toidupangad 1 264 426 kilo toiduabi vaesuses elavatele i nimestele. Keskmiselt teeb see 0,96 kilo inimese kohta (vaata tabeli t 1). Kõige suuremad võimalused koguda päästetud toitu suurlinnades. Sellest lähtuvalt jagasid 2017. aastal teistele toidupankadele Tallinna Toidupank 93 699 kilo toidukaupa ja Tartu Toidupank 28 983 kilo toidukaupa. 2018. aasta 9 kuu jooksul jagas Tallinn a Toidupank 160 935 kilo ja Tartu Toidupank jagas 8197 kilo toidukaupa teistele toidupankadele . Prognoosime, et 2018. aasta lõpuks on Tallinnast ja Tartust teistele toidupankadele jagatud toidu hulk 230 000 kilo, mis on 87% rohkem, kui eelmisel aastal. Tabelis 2 on näidatud 2018. aasta toidukäibed kuni septembrini. Keskmine kasv on 9% . Parimad tulemused saavutasid Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Harjumaa toidupangad. Halvimad tulemused on see aasta olnud Jõhvis ja Viljandimaal (Vil jandi toidupank on olnud suletud viimased 6 kuud). Prognoosime, et 2018. aastal jagava d toidupangad kokku umbes 1,4 miljonit kilo toitu . 2018. aastal 9 kuu jooksul (septembri lõpu arvestusega) sai toiduabi 10 157 inimest nädalast, kellest 4806 olid lapsed. Abisaajate hulga kasv oli 14%. 2018. aastal on oluliselt suurenenud päästetud värske toidu (’kõlblik kuni’) , nagu piim ja piimatooted, liha ja lihatooted ning puu- ja juurviljade, osakaal . Meie eesmärk on 2019. aastal jagada iganädalast toiduabi 11 000 inimesele kellest 50% on lapsed , kokku 1,5 miljonit kilo toitu. Iga aasta on eesmärk lisaks päästetud toidu koguse suurendamisele parandada ka toidu kvaliteeti. Loodame, et rohkem toidupoode hakkavad annetama ’kõlblik kuni’ toiduaineid ja Veterinaar- ja Toiduamet annab nõusoleku lihatoodete sügav külmutamiseks. Loodame tulevikus Eesti riigi aktiivsemale rollile ja suuremale kaasatusele toidu raiskamise ennetamisel. Võttes eeskuju Lääne- ja Lõuna Euro opast, saab toidu annetamist stimuleerida läbi uute seaduste, mis keelavad söögikõlbuliku toidu ära viskamis e . Samuti on võimalik luua sotsiaalseid kampaaniaid ja eeliseid ettevõte tele, kes söögikõlbuliku toidu prügimäele saatmise asemel a n netavad selle heategevusorganisatsioonidele. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärgid Toidupangad on ellu kutsutud selleks, et kaubandusvõrgust kokku koguda hea toidukaup, mida mingil põhjusel ei ole võimalik ära müüa, ning jagada see tasuta edasi vaesuses elavatele inimestele. Toetades sell ega perede paremat toimetulekut ning vähendades vaesuse riski. Seda tehakse suure hulga vabatahtlike abiga. Oluline on teavitustöö nii vaesuse kui toidu raiskamise teemadel. Seega on toidupankade tegevuse põhieesmärgid: Võitlemine vaesuse vastu la laste vaesuste ennetamine. Toidu raiskamise vähendamine. Solidaarsus inimeste vahel. Sihtgrupp Toidupankade sihtgrupp on vaesust ja ilmajäetust kogevad Eesti elanikud, sh absoluutses vaesuses ja suhtelises vaesuses elavad inimesed , eriti lapsed. St atistikaameti andmetel elas 2016 . aastal suhtelises vaesuses 21,1 % E esti elanikkonnast ehk 277 7 00 ini mest ja absoluutses vaesuses 3,3 % elanikk onnast ehk 43 4 00 inimest. Absoluutses vaesuses elavate inimeste k uu ekvivalentnetosissetulek 2016 . aastal oli väiksem kui 200,12 eurot. 2016 . a astal oli suhtelises vaesuses 40 800 last, sealhu lgas absoluutses vaesuses 8 700 last. Üle päeva liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömine oli 2016. aastal probleemiks 3,2% lastest (vanus 0-17) ehk 7900 lapsele (andmed Statistikaamet). Kuna e simese kaheksa tegevusaasta jooksul on olnud ja on jätkuvalt kaupa vähem kui on toiduabi vajadus, on prioriteetse sihtgrupina määratletud väikeste lastega ja/või paljulapselised toimetulekuraskustes elavad pered . Neile järgnevad ülejäänud vähekindlustatud sihtgrupid ühiskonnas, sh kodutud, puudega inimesed, pikaajalised töötud , vanurid jt. Toidupank soovib samuti olla paindlik abi ja esmane turvavõrgustik neile, kes on ootamatult sattunud majanduslikult keerulisse olukorda (nt töökaotus või toitjakaotus). Toidupanga toiduabi peaks oma olemuselt olema lühiajaline, nt 6 kuud, pikendamine kuni 1 aastani mõjuvatel põhjustel. Kuidas toiduabi jõuab sihtrühmani : Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate kaasabil. Sotsiaaltöötajad, kes igapäevaselt suhtlevad piirkonna abi vajavate inimestega, koostavad kokkulepitud põhimõtete alusel nimekirjad. Sotsiaaltöötajatel on võimalik kontrollida abi taotlema tulnud inimese tausta, majanduslikku olukorda ning valida sobivad meetmed, kuidas on võimalik inimest/perest toetada, sh toiduabi andmine. Ennetustöö on omal kohal – proaktiivsus, et leida riskiperesid, keda toiduabi saamine võiks hullemast säästa. Sotsiaaltöötajate poolt koostatud nimekirjade alusel jagavad toidupangad iganädalaselt kokkulepitud arvu toiduabipakke. Jagamine saab toimuda ka koostöös sotsiaaltöötajaga (nt kodukülastuste käigus vms). Heategevusorganisatsioonide kaasabil. MTÜd ja teised heategevusorganisatsioonid teavad-tunnevad oma kliente ja sihtgruppi paremini, kui keegi teine ning nendeni jõuab info abi vajamise kohta sageli kõige esimesena. Paljud nendest organisatsioonidest töötavad kas laste, perede, paljulapseliste, puudega inimeste, vanurite, kodutute, sõltlaste, vaimuhaigete, vägivalla ohvrite jt-ga. Üle Eesti teevad toidupangad koostööd enam kui 100 heategevusorganisatsiooniga, ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal teeb Tallinn a Toidupank tihedat koostööd 30 heategevusorganisatsiooniga. Kõ ige suurem ad koostööpartnerid on Laster ika ste Perede Liidud ja Päästearmee (Tallinn, Narva, Tartu , Võru ) . Eelmisel aastal said 17 erinevat Laste r ikaste Perede Lii d u liikmesorganisatsiooni toidukaupa erinevatelt toidupankadelt üle Eesti. K okku toetas meie võrgustik neid 150 000 kilo toiduga. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 2017 . aastal jaga sid toidupangad kokku 1,2 6 miljonit kilo toitu. 90% sellest saad i otse ettevõtetelt ja o li nn p äästetud toit, ülejäänud 10% saad i läbi toidukogumispäevade (eraisikutelt). Prognoosime, et 2018 . aastal jagava d toidupangad kokku umbes 1,4 miljonit kilo toitu ning päästetud ja annetatud toidu osakaalud jäävad samaks, olles vastavalt 90% ja 10%. T oidu kogus, mis päästetakse ja saadetakse edasi Tallinnas t ja Tartus t üle-eestilistele toidupankadele oma piirkonnas jagamiseks 2017. aastal , oli 122 682 kilo. Prognoosime , et 2018. aasta lõpuks on Tallinnast ja Tartust teistele toidupankadele jaga tud toidu hulk 230 000 kilo. See on 87% rohkem, kui aastal 2017. Meie eesmärk on 2019. aastal jagada iganädalast toiduabi 11 000 inimesele, kellest 50% on lapsed. Planeeritud käive 2019. aastal o n 1,5 miljonit kilo päästetud toitu ja 50 0 000 kilo Euro o pa Liidu toiduabi. 4 . Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses PERSONAL Talli nnas ja Tartus töötavad kaks koordinaatorit, kelle ülesandeks on toidu kogumine, komplekteerimine ja jagamine Põhja- ja Lõuna-Eestis. Tallinna Toidupanga projektijuh i ülesanne on koordineeri da tervet projekti ning toidu liikumist erinevatesse toidupankadesse. Kõiki ülejäänud 12 toidupanga koordinaatorid saavad väikest töötasu töölepingu või töövõtulepingu alusel . Lisaks üle-eestilisele tasustatud personalile abistavad igapäevaselt toidupanka toidu kogumisel, transportimisel, ladustamisel, sorteerimisel, pakendamisel ja paljud es teistes igapäevastes töödes sajad vabatahtliku d , tehes aastas kokku ca 40 000 töötundi, mis arvestatuna 201 8 . a. kehtiva tunnitasu alammäära järgi moodustaks kokku tööjõukulud summa s 15 8 8 00 eur. Lisaks igapäevaste le vabatahtlike töötundidele lisandub toidukogumispäevade ajal üle-eestiliselt veel ca 6 000 tö ötundi, tööjõukuludena summas 23 820 eur. EL toiduabi jagamise perioodidel kevadel ja sügisel lisandub vabatahtlike töötunde ca 10 000, tööjõukuludeks arve statuna moodustab see summa 39 7 00 eur. TRANSPORT Tallinnas ja Tartus on annetatud toidu kogused suuremad ja parema kvaliteediga, kui ülejäänud toidupankades, mistõttu saadetakse sealt toidukaupa laiali ka teistesse toidupankadess e üle Eesti. Üle-eestiliste kohalike toidu pankade transpordikulud paeksid olema osaliselt kaetud kohaliku omavalitsuse tegevustoetuse raames. LADU JA KONTOR Üle-eestiliste (s.h Tartu) toidupankade ladude üüri ja kommunaalkulud sageli tasutakse kohaliku omavalitsuse poolt ning sama printsiip p eaks jätkuma. Tallinna ladu töötab kekslaona ja t oidu ja g amine laost toimub järgmiselt : Kesklinna, Kristiin e, Mustamäe, Haabersti , Lasnamäe ja Põhja-Tallinn linnaosa inimesed saavad toiduabi kätte otse Talli nn a toidupanga laost Punane 48A . Abisaajate nimekirjad koostavad iga nädal vastavate linnaosade sotsiaaltöötajad. Iga nädal komplekteeritakse va batahtlike abiga toiduabipakid paari Tallinna linnaosa (Pirita ja Nõmme) ning mõne Harjumaa omavalitsus e jaoks . Komplekteeritud pakid transporditakse vastava piirkonna toiduabi jagamise punktidesse. Abisaajate nimekirjad koostavad iga nädal vastavate linnaosade sotsiaaltöötajad. Iga päev jagatakse toitu erinevatele Tallinna ja Harjumaa heategevusorganisatsioonidele. Paar korda nädalas saadetakse Tallinna toidupang ast toidukaupa teistesse toidupankadesse üle Eesti. HALDUSKULUD Halduskulud koosnevad Eesti Toidupanga üldjuhtimisega seotud kuludest ning raamatupidamise ga seotud kulud est . Tabel 1: T oidupankade klientide arv ja toidu käi b e 2017 . aastal Elanike arv % Eesti elanikkonnast toidukäive 2017 (kg) kg inimeste kohta keskmine klientide arv nädalas 1 Harjumaa 575 , 601 43.8 640,511 1.1 4 , 100 2 Hiiumaa * 8 , 582 0.006 3 Ida-Virumaa 147 , 597 11.2 82,979 0.6 870 4 Jõgevamaa 30,841 2.3 19,830 0.6 190 5 Järvamaa 30 , 109 2.3 6,664 0.2 50 6 Läänemaa 24 , 070 1.8 31,491 1.3 300 7 Lääne-Virumaa 59 , 039 4.5 31,381 0.5 380 8 Põlvamaa 27,438 2 10,006 0.4 110 9 Pärnumaa 82 , 349 6.2 124,277 1.5 750 10 Raplamaa ** 34 , 436 2.6 350 11 Saaremaa 31 , 706 2.4 41,388 1.3 260 12 Tartumaa 151 , 377 11.5 181,685 1.2 800 13 Valgamaa 29 , 944 2.3 39,743 1.3 200 14 Viljandimaa 47 , 010 3.5 24,785 0.5 320 15 Võrumaa 33 , 172 2.5 29,686 0.9 200 K okku 1,313,271 100 1,264,426 0.96 8,880 * Hiiumaa saab toidu paar korda aastas otse Tallinna Toidupangast ** Raplamaa saab toidu paar korda nädalas otse Tallinna Toidupangast Tabel 2: Toidupankade toidu kogused 2017-2018, 1 jaanuar-30 september (kg) toidupank jaan-sept 2017 jaan-sept 2018 muutus % Harjumaa 480383 575183 20 Ida-Virumaa, Jõhvi 39261 19527 -50 Ida-Virumaa, Narva 22973 27340 19 Jõgevamaa 14873 13120 -11 Järvamaa 4998 6376 27 Läänemaa 23618 26891 14 Lääne-Virumaa 23536 21813 -7 Põlvamaa 7505 17704 136 Pärnumaa 93208 88400 -5 Saaremaa 31041 36052 16 Tartumaa 136264 110811 -19 Valgamaa 29807 42058 41 Viljandimaa 18589 14591 -22 Võrumaa 22265 32244 45 kokku kg 948321 1032110 9 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/906-1 ERITINGIMUSED Tallinn, aprill 2019. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond, registrikood 90008867, asukoht Faehlmanni 5-5, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Pieter Boerefijn (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimeste projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Lepingu aluseks on Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a päevakorrapunkti nr 2 otsus nr 11 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Öisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 90 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Eesti Toidupank 5. Projekti eesmärk on kaubandusvõrgust kokku koguda hea toidukaup ning jagada tasuta vaesuses elavatele inimestele 6. Oodatav tulemus: planeeritud jagada iganädalast toiduabi 11 000 inimesele, käive 1,5 miljonit kilo päästetud toitu ja 500 000 kilo Euroopa Liidu toiduabi. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 20.07.2019 ja koondaruande 22.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 90 000 eurot (üheksakümmend tuhat eurot) Toetuse saaja kontole EE982200221049027713 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse: 8.1. 18 000 eurot (kaheksateist tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 8 000 eurot (kaheksa tuhat eurot) 2019. aasta 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks. 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 1 (3) 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu koondaruande esitamisest või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Pieter Boerefijn, tel 502 9788, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2 (3) 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Registrikood 70001952 Registrikood 90008867 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 502 9788 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE98 2200 2210 4902 7713 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel