dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumendi edastamine

Sotsiaalministeerium · 29. märts 2019
Viit
2-5.1/3380-7
Registreeritud
29. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2019
Vastutaja
Kristina Brandt-Kure

Failid

  • 📎3-19-346 vastus.asice1936 KB
  • 📎E-kiri.pdf70 KB

Sisu (failidest)

Kohtunik Janek Laidvee haldusasi nr 3-19-3 46 Tallinna Halduskohus 2 9 . märts 2019 Pärnu mnt 7, 15084 Tallinn Kaebaja: Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kaebaja esindaja: Kristina Brandt-Kure [email protected] Vastustaja: Sihtasutus Innove Lõõtsa 4, Tallinn 11415 Tel nr 735 0500 [email protected] Vastustaja esindaja: Katri Oja Tel nr 735 0569 [email protected] Kaasatud haldusorgan: Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Vastus kaebusele Sihtasutus Innove (edaspidi ka SA Innove või vastustaja ) vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei pea vajalikuks korrata 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuses nr 3-3.1/468 (edaspidi FKO otsus ) ja 25.01.2019 vaideotsuse nr 3-3.1/14086-2 (edaspidi vaideotsus ) kajastatud seisukohti. SA Innove jääb FKO otsuses ja vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde ning toob vastuses kaebusele välja üksnes selle, mida varasemalt ei ole käsitletud või mis vajab kaebusest tulenevalt täpsustamist . Kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse (edaspidi RHS ) § 41 lg 3 sisustamine 1.1. Kaebaja on seisukohal, et tulenevalt RHS § 41 lg 3 sõnastusest, RHS seletuskirjast ja Rahandusministeeriumi riigihangete nõustamispäringute vastustest ei olnud hankijal olukorras, kus hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides sätestatud erinõuded, muud võimalust, kui esitada hanketeates teatamis- ja loakohustuse nõue. Kaebaja hinnangul ei tulene teatamis- ja loakohustuse nõude sätestamise keeld ka riigihangete direktiivi 2004/18 (edaspidi direktiiv ) artiklist 46. 1.2 Vastustaja möönab, et ainult RHS § 41 lg 3 sõnastus ele tuginedes oleks põhimõtteliselt võimal ik tõlgendus, mille kohaselt võis hankija justkui nõuda pakkujalt erinõudele vastavuse tõendamiseks Eesti õigusaktis nõutud tegevusloa või registreeringu või muu erinõudele vastava asjakohase tõendi esitamist . Samas ei saa sätet kohaldada üksnes selle konkreetse sätte sõnastuse pinnalt arvestamata sealjuures teisi asjakohaseid RHS sätteid, eelkõige § 3 üldpõhimõtteid, ning sätte aluseks olevaid muid õigusakte ning kohtupraktikat. Seda enam, et antud juhul ei ole RHS § 41 lõikes 3 sõnaselgelt viidatud ning see ei tule üheselt välja ka Rahandusministeeriumi vastustest nõustamispäringutele või RHS seletuskirjast , et hankija peab igal juhul nõudma Eesti õigusaktides sätestatud tingimuste täitmist . Seega ei saa asuda seisukohale, et siseriiklik säte oleks üheselt selge ja mõistetav määral, mis ei vaja teiste õigusnormidega koosmõjus tõlgendamist. K ohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kui siseriiklik õigusnorm võimaldab mitmeti mõistetavust, siis tuleb kõnealust siseriiklikku õigusnormi tõlgendada kooskõlas asjaomase direktiiviga ning valida siseriikliku normi tõlgendus, mis sobib kokku asjakohase direktiivi eesmärgiga ja normidega. Vastustaja on vaidlusaluses FKO otsuses märkinud, et RHS § 41 lg 3 aluseks oli direktiivi artik lis 46 sätestatud kutsetööga sobivust käsitlev reeglistik. 1. 3 Viidatud artikli esimese lause kohaselt võib igalt hankelepingute sõlmimises osaleda soovivalt ettevõtjalt nõuda tõendeid selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, või vande all tehtud avalduse või tõendi esitamist vastavalt ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevale IX A lisale, asjade riigihankelepinguid käsitlevale IX B lisale ja teenuste riigihankelepinguid käsitlevale IX C lisale. Nimetatud sätte esimene lause lubab hankijal sisuliselt nõuda tõendeid pakkuja või taotleja registreerituse kohta tema asukohamaa äriregistris või muus erialases registris ning juhul, kui see pole asjakohane (ehk kui ettevõtja ei pea tema asukohariigi seaduste kohaselt olema kantud erialasesse registrisse ) , siis pakkuja või taotleja enda poolt vande all antud kinnitust selle kohta, et ta tegutseb vastaval kutsealal. 1. 4 Direktiivi artikkel 46 teine lause luba b hankijal teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist. Nimetatud sätte sõnastusest nähtuvalt lubas direktiiv nõuda taotlejatelt või pakkujatelt erinõudele vastavust kinnitavate tõendite esitamist üksnes teenuste riigihankelepingute puhul. 1. 5 Seega on ebaõige kaebaja väide, et direktiivi artikli 46 esimese lause kohaselt võib igalt ettevõtjalt nõuda tõendeid kutsetegevuse nõuetele vastavuse kohta ning artikli 46 teine lause täpsustab üksnes teenuste osas artikli esimest lauset. Vastustaja hinnangul on artikkel 46 esimene lause suunatud üksnes pakkuja registreerituse tõendamisele, teine lause aga üksnes teenuste hankelepingute puhul teenuse osutamiseks vajaliku loa olemasolule ja vastavasse organisatsiooni kuuluvuse tõendamisele. Seega ei ole võimalik direktiivi artiklit 46 tõlgendada viisil, et loakohustuse nõude täitmine oli igal juhul lubatud olenemata hankelepingu liigist. 1.6 RHS § 4 lg 6 sätestas sõnaselgelt, millisel juhul on asjade ja teenuste koossoetamisel tegemist teenuste hankelepinguga ja millisel juhul asjade hankelepinguga. Sama sätestab ka direktiivi artikkel 1 lg 2 punkt d. Seega ei ole võimalik direktiivi artikkel 46 teist lauset tõlgendada ka selliselt, et kui asjade hankeleping sisaldas ka teenuseid , oli lubatud nõuda nende teenuste osutamiseks vajalike lubade olemasolu. Direktiivi artikkel 46 teise s lauses on teenuse osutamiseks vajalike lubade nõudmise võimalus seotud otseselt hankelepingu liigiga. 1. 7 Samas nähtub vaidlustatud FKO otsusest selgelt, et hanketingimuse sätestamine vastuolus direktiivi artikkel 46 teise lausega ei olnud peamine põhjus finantskorrektsiooni tegemiseks. Vastustaja on vaidlusaluses FKO otsuses märkinud, et olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. See tähendab, et rahvusvahelise hanke puhul tuleb kõik pakkujatele pakkumuse esitamiseks ettenähtud tingimused sõnastada selliselt, et välispakkujad saaksid hankesse pakkumusi esitada hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata. Ebamõistlikuks saab pidada toiminguid, mille tegemist nõutakse pakkujalt juba pakkumuse esitamise hetkel, kuigi need toimingud on iseloomulikud teenuse osutamisele (lepingu täitmisele), mistõttu oleksid asjakohased nõuda alles edukalt pakkujalt. Vastustaja on FKO otsuses märkinud, et tingimus, mille kohaselt hankija nõudis pakkujatelt Eesti õigusest tulenevatele erinõuetele vastavust juba pakkumuse esitamise ajal, ei ole kooskõlas RHS § 3 punktis 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastustaja ei ole kunagi olnud seisukohal, et vaidlusaluse tingimuse täitmine on hankelepingu eset arvestades ebaproportsionaalne või -vajalik. Küsimus on üksnes selles, millisel ajahetkel hankija vastava tingimuse täitmist nõudis. Nagu ka vastustaja FKO otsuses on märkinud, siis ei ole seejuures asjassepuutuv, kas hankes nõutud loa- ja teavitamiskohustus tulenes siseriiklikust õigusaktist või mõnest Euroopa Liidu aktist. Seega ei ole pakkumuse esitamise seisukohast asjassepuutuvad ka kaebaja väited selle kohta, et hankijal puudus toiduseadusest ning Euroopa Liidu määrustest (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 tulenevalt võimalus aktsepteerida pakkuja asukohariigi tegevusluba. 2. Välismaiseid pakkujaid on koheldud Eesti pakkujatega võrreldes eba võrdselt 2.1 Kaebaja on seisukohal, et arvestades pakkumuse esitamise tähtaega, oli pakkujal nõude täitmiseks piisavalt aega ning arukale ja hoolsale pakkujale olid hanke tingimused arusaadavad ja täidetavad sõltumata tema asukohariigist, mistõttu vaidlusalust tingimust ei saa lugeda piiravaks seetõttu, et hüpoteetilisele pakkujale võib tunduda toiduseaduse ja EL õigusaktide täitmine liigselt koormav. 2.2 Vastustaja hinnangul olid vaidlusaluse tingimuse tõttu eelisseisundis pakkujad, kellel oli Eesti õigusaktidele vastav loa- ja teavitamiskohustus täidetud juba varasemalt, st enne vaidlusaluste hangete avaldamist. Kuivõrd välismaiste pakkujate puhul on vaidlusaluse nõude täitmine varasemalt pigem eba tõenäoline ning nad peavad enne nõude täitmist tegema endale piisava detailsusastmega selgeks nõude täitmisega seonduva (nt mis tingimustel, kellele ja mis vormis saab teavitust või loataotlust esitada) , siis nende puhul võib eeldada, et nad on ebavõrdsemas seisus võrreldes Eesti päritolu pakkujatega , kellelt saab eeldada suuremat teadlikkust nõude täitmise osas või oma tavapärase majandustegevusega seonduvalt ka nõude varasemat täitmist. Vastustaja viitab siinkohal ka Euroopa Koh tu praktikale, mille kohaselt on pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus hankes osalemist võimaldavate tingimuste kehtestamine, millest õigesti aru saamiseks on vaja tunda hankija asukohariigi praktikat (vt nt C-171/15, p 42, või C-27/15, punktid 45-46 ja 51). Seega ei nõustu vastustaja kaebajaga selles, et kõiki pakkujaid koheldi tingimuse kehtestamisel võrdselt. 2.3 Arvestades, et mõlemas vaidlusaluses hankes nõuti pakkujatelt ka varasemat kogemust hankeobjektiga sarnase esemega lepingute täitmisel, siis ei ole konkreetsete han g e te asjaoludest tulenevalt ka põhjendatud kaebaja väide, et kuna tegevusloa nõude täitmise tingimused on Euroopa Liidu määrustest tulenevalt ühesugused ja ühtemoodi täidetavad kõikidele ettevõtjatele olenemata liikmesriigist, siis on ka Eesti ettevõtetel, kes soovivad alustada hankelepingu alusel toidu käitlemist, vajalik läbida samasugune tegevusloa menetlus nagu välisriigi pakkujatel. Kuna pakkujatelt eeldati varasemat kogemust, siis ei ole asjassepuutuv hinnata tingimuse mõju pakkujatele, kes alles alustavad toidukäitlemisega, mistõttu ei saa ka väita, et välisriigi pakkujad olid samas seisus Eesti pakkujatega, kes alles alustavad toidukäitlemist. Vastustaja arvates tuli antud hangete puhul hinnata, kas vaidlusaluse tingimuse seadmisega olid võrdses seisus pakkujad, kes olid varasemalt teenust osutanud mõnes muus liikmesriigis, nende pakkujatega, kes olid varasemalt tegelenud toidu käitlemisega Eestis olles täitnud selleks Eesti õigusaktidest tulenevad nõuded. 2.4 Vastustajale ei ole usutav, et kõik antud valdkonnas tegutsemiseks vajalikud nõuded, sh ka nõude täitmise protsess tervikuna on üle- euroopaliselt ühetaolised väitmaks, et vaidlusaluste tingimuste seadmine pakkumuse esitamiseks mingisugust mõju pakkujatele ei avaldanud . Nagu ka kaebaja ise kaebuses märgib, on ühetaolised üksnes põhimõtted. Seega ei ole välistatud, et liikmesriigiti võivad ühtsetest põhimõtetest tulenevad konkreetsed nõuded olla erinevad. Isegi, kui asuda seisukohale , et nõuded antud valdkonnas tegutsemiseks on ühetaolised ning liikmesriigiti ei esine erinevusi ka nõude täitmise protsessis, siis on vastustajale arusaamatu, miks ei piisanud hankemenetluse läbiviimise etapis pakkuja võimekuse kindlakstegemiseks ka sellest, kui pakkuja l on oma asukohariigi vajalikud nõuded täidetud . Kui pakkuja on täitnud samasisulise nõude mõnes teises liikmesriigis, siis võiks vastustaja hinnangul nõuete ühetaolisuse alusel eeldada, et ta on suuteline seda ka täitma hankija asukohariigis. 3. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduseks on lisaks kohustuse rikkumisele ka rikkumise mõju kulude abikõlblikkusele 3.1 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse ( edaspidi STS ) § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Seega hinnatakse finantskorrektsiooniotsuse tegemisel esmalt, kas toetuse saaja on hanke läbiviimisel rikkunud RHSi ning juhul, kui tegemist on rikkumisega, siis hinnatakse järgmisena, kas rikkumine on mõjutanud kulu abikõlblikkust. FKO otsuse tulemusena jõudis SA Innove järeldusele, et hankija on vaidlusaluste tingimuste seadmisel rikkunud RHS § 3 ja § 39 lõiget 1, kuivõrd on seadnud pakkujale pakkumuse esitamiseks ebaproportsionaalse tingimuse. Seega jõudis vastustaja seisukohale, et toetuse saaja oli rikkunud talle pandud kohustust järgida RHSi . 3.2 R iigihangetega seonduvate rikkumiste puhul kohaldatakse protsendipõhiseid finantskorrektsioonimäärasid juhul , kui konkreetseid rikkumisega seotud mitteabikõlblikke kulusid pole võimalik välja arvutada. Sellistel juhtumitel rakendatakse Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus t nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus ). Ühendmääruse seletuskirja kohaselt võeti finantskorrektsiooni määrade sätestamisel aluseks Euroopa Komisjoni (EK) 19.12.2013 juhend C(2013) 9527 „COMMISSION DECISION on the setting out and approval of the guidelines for determining financial corrections to be made by the Commission to expenditure financed by the Union under shared management , for non- compliance with the rules on public procurement “ ning finantskorrektsioonide määrasid kehtestava õigusnormiga on eeldatud, et kahju tekkis ja selle suurust ei ole võimalik hinnata. Kahjuna ei käsitleta siinjuures võlaõigusseaduse tähenduses tekkivat kahju, sest EK juhendi kohaselt ei eeldata, et kahju peab olema alati konkreetselt mõõdetav. Ka Euroopa Kohtu kohtuasjades C-383/06–C-385/06 jõuti järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL eelarvet ja siseturgu. 3.3 Lisaks on ühendmääruse seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus e (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus ) artikkel 85 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st finantsmõju. EK juhendi rakendamisel tuleb lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või suurendada. 3.4 EK juhendi lisa punkti 2.1 alapunkti 9 kohaselt on direktiivi artikkel 46 rikkumise eest, näiteks olukorras, kui ettevõtja ei saa pakkumust esitada, sest hanketeates või hankedokumentides on sätestatud ebaseaduslikud valikukriteeriumid (näitena tuuakse juhendis kohustus juba omada riigis või piirkonnas üksust või esindajat ja kohustus omada riigis või piirkonnas kogemust), ette nähtud peamise finantskorrektsiooni määrana 25%, mida võib vastavalt rikkumise raskusastmele vähendada kas 10%- le või 5%- le . Vastustaja hindas rikkumise asjaolusid arvestades põhjendatuks 10% - lise finantskorrektsioonimäära kohaldamise. 10%lise määra rakendamisega oli varasemalt nõustunud ka EK (EK 11.09.2018 kiri ; vastuse lisa 1). 4. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlustega õiguspärase ootuse põhimõttest 4.1 Kaebaja leiab, et olukorras, kus Rahandusministeerium on eelnevalt kahel korral sama hanget auditeerinud leides selle korrektse olevat, ei ole kaebaja õigus pärase ootusega kooskõlas finantskorrektsiooni kui karistusliku sanktsiooni rakendamine kaalutlusel, et kaeba ja reaalse õiguskindluse kaalub üles hüpoteetilised kolmandate isikute ja ühenduse huvid. Vastustaja selle väitega ei nõustu. 4.2 Esmalt juhib vastustaja kaebaja tähelepanu, et finantskorrektsioon i eesmärk ei ole toetuse saaja karistamine , vaid eeldatavate mitteabikõlblike kulude maha arvami ne projekti abikõlblikest kuludest, sh toetuse summast. Kulude abikõlblikkuse kriteeriumid on sätestatud ühendmääruse § 2 lõikes 2, millest tulenevalt saab abikõlblikuks lugeda kulusid, mis on muu hulgas põhjendatud ehk sobivad, tõhusad ja vajalikud. Kui toetuse saaja on hanke korraldamisel seadnud tingimusi, mis põhjendamatult piiravad huvitatud isikute osalemist hankes, ei saa eeldada, et hankes edukaks osutunud pakkumus on olnud majanduslikult soodsaim , mistõttu ei saa asuda ka seisukohale, et hankega seotud kulu on täies mahus põhjendatud. Nagu vastustaja ka vastuse punktis 3 selgitas, siis teatud asjaolude esinemisel eeldatakse, et rikkumisega seotud hanke alusel tekkinud kulude täies mahus hüvitamisel tekib Euroopa Liidu eelarvelistele vahenditele kahju (kulu ei saa olla täies mahus abikõlblik) , mistõttu selliste kulude täies mahus hüvitamist struktuurivahenditest ei saa ka aktsepteerida . 4.2 Kohtu praktika määratleb Euroopa Liidu avaliku huvina Euroopa Liidu eesmärkide täitmist. Need eesmärgid on sätestatud aluslepingutes, nt kaupade ja isikute vaba liikumine. Kuna need eesmärgid on väga laia ulatusega, on ka avalik huvi väga laia ulatusega . Kohtupraktikast tulenevalt prevaleerib ülekaalukas avalik huvi kaebaja õiguspärase ootuse üle. Vastustaja on FKO otsuses selgitanud, milles seisneb tema hinnangul antud juhul ülekaalukas avalik huvi. Vastustaja hinnangul ei ole kaebajal alust eeldada, et finantskorrektsiooni tegemiseks tuleb tuvasta d a konkreetsed asjaolud, mis näitavad ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Lisaks on kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtte le tuginemisel asjakohane viidata Euroopa Kohtu otsusele asjas C 568/11 (p 51 ja 52), mille kohaselt õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtete rakendamine peab toimuma liidu õiguse nõuetest lähtudes ning ettevõtja õiguspärast ootust ei s a a tõlgendada viisil, mis oleks liidu õigusega vastuolus. Antud juhul ohustaks kaebaja õiguspärase ootuse avalikest huvidest kõrgemaks seadmine ning sellest tulenevalt finantskorrektsioonist loobumine EL finantshuve ning o leks seetõttu vastuolus liidu õigusega ( ühissätete määruse artikliga 85 ning Euroopa Nõukogu (EÜ, EURATOM) määrusega nr 2988/95). 4.3 Lisaks on vastustajale käesoleva asja asjaolusid arvestades arusaamatu kaebaja käsitlus sellest, et kaalutlusotsuste puhul tul eb kaebaja õiguspärase ootuse taandumist ülekaaluka avaliku huvi ees põhjaliku ma lt motiveerida. Nagu vastustaja ka vastuse punktis 3 selgitas, siis antud juhul avaldus kaalutlus üksnes finants korrektsiooni määra leidmisel, mitte selles, kas finantskorrektsioon tuleb teha või mitte. Kuivõrd kaebaja väited õiguspärase ootuse osas puudutavad seda, kas finantskorrektsioon i üldse teha, mitte selle määra leidmist, siis tuleb need väited ka antud asjas tähelepanuta jätta. 5. Menetluslikud küsimused Vastustaja lisab oma vastuse juurde ka FKO otsuse lk-l 7 viidatud Euroopa Komisjoni nõustumust auditi tähelepanekuga väljendava kirjavahetuse (vastuse lisa 2) , mida ei ole vastustajale nähtuvalt kohtule varasemalt esitatud. Lähtudes eeltoodust palume: jätta kaebus rahuldamata; jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Katri Oja SA Innove jurist vastustaja esindaja Lisad: Lisa 1. E uroopa Komisjoni 11.09.2018 kiri Lisa 2. Euroopa Komisjoni nõustumust auditi tähelepanekuga väljendava kirjavahetus Ref. Ares(2018)4652954 - 11/09/2018 EUROPEAN COMMISSION DIRECTORATE-GENERAL EMPLOYMENT, SOCIAL AFFAIRS AND INCLUSION Audit, Evaluation and Communication The Director Brussels, EMPL/G2 Mr Kaur SIRULI Audit Authority Subject: Analysis of the assurance package submitted under Article 48(b) and (c) of Regulation (EU) No 223/ 20141 (‘the FEAD Regulation’) — Legality and regularity aspects of the annual control, audit opinion, management declaration and annual summary Operational programme: 2014EE05FMOP001 Accounting year: 2016/2017 Final Position Letter Ref.: Final Position Letter of the Commission services with reference Ares(2018)2520221 - 15/05/2018 Reply to the Final Position Letter with reference 15.06.2018-No10-5/4713-2 (Ares(2018) 3202267 – 18/06/2018) Please note that all correspondence should mention the reference and the registration numbers in the top right-hand corner of this letter. Dear Dear Mr Siruli, On 18 June 2018, you sent via SFC2014 a reply to the Final Position Letter regarding the annual control, audit opinion, management declaration and annual summary, as referred to in points (b) and (c) of Article 48 of the FEAD Regulation, submitted on 23 February 2018 via SFC2014. Having examined those documents, the Commission considers that they comply with the applicable legislation and provide reasonable assurance that: (i) the expenditure in the accounts for which reimbursement has been requested from the Commission is legal and regular; (ii) the management and control systems put in place function properly. The Commission services have assessed the additional elements presented in this letter and considers that - For the audits of operations Abifond.14.01.001.01.15-0001 and Abifond.14.01.001.01.15-0002, the AA’s assessment of the infringment in public procurement provcedure n° 157505 is adequate and the 10% error rate applied by the AA can be accepted; - The Total Error Rate and Residual Error Rate can thus be established at respectively 9.88% and 0.00%, as reported by the AA in the Annual Control Report. 1 Regulation (EU) No 223/2014 of the European Parliament and of the Council of 11 March 2014 on the Fund for European Aid to the Most Deprived. Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË - Considering that for accounting year 2016/2017 financial corrections of 10% have been applied on all expenditure stemming from this procurement, for a total amount of 222 686 €, the expenditure in the accounts for 2016/2017 is legal and regular and the management and control systems have functioned properly. The AA is requested to further follow-up and report in the next Annual Control Report on the following issues: - The 10% financial correction for the expenditure stemming from the aforementioned public procurement procedure n° 157505, declared to the Commission in accounting year 2015/2016, should be implemented without delay; - All expenditure stemming from public procurement procedure n° 157505 that will be declared to the Commission in the current (2017/2018) or future accounting years should be subject of the same 10% financial correction, until the contract is finished. - The subsequent public procurement procedure n° 189564 operated in 2017 for similar framework agreements for the 2018-2020 period should be subject of a similar examination and, if necessary, similar financial corrections. - Improvements in the MCS of the MA and IB in order to prevent such irregularities in the future should be monitored by the AA. This assessment will have no impact on conclusions drawn from any possible further on- the-spot audit work to be performed by the Commission. Yours sincerely, Francisco MERCHAN CANTOS (e-signed) p.o. Mark SCHELFHOUT Copy: Ms Muriel GUIN, Head of Unit EMPL.C.5 Page 2 of 2 Saatja: Katri Oja </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=3D102EA0525D4410A939555BC90661E0-KATRI OJA> Saaja: Katri Oja Teema: FW: Request for formal opinion From: Kai Paalberg Sent: Monday, May 21, 2018 9:42 AM To: Kristina Brandt-Kure <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Merle Ploompuu <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Helen Tralla <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Grigori Ošomkov <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Elis Kõrvek <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Jaanus Kants <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaur Siruli <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: Request for formal opinion Tere, Saime eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni audiitoritelt ametliku kirja auditeeriva asutuse Abifondi aastaaruande kohta, milles EK palub, et saadaksime neile ka oma auditi lõpparuande. Kuna me ei ole oma auditi aruannet veel allkirjastanud, sest ootasime vastust teie päringule, siis uurisime EK audiitorilt, et kas tema vastus lähiajal saabub. Reedel saime info, et ta ei plaani teie kirjale vastata. Küll on ta meie käest vahepeal teie kirjast tulenevalt lisainfot küsinud ja oma esialgset arvamust ka väljendanud ja ütleb, et ei plaani rohkem selle teema kohta arvamust avaldada. Nii tema eelnevast kirjast kui ka meile saadetud ametlikust kirjast järeldame, et EK peab hankes seatud kvalifitseerimistingimust piiravaks (tegin tema kirjas selle koha kollaseks), küsimusi tekitab neile veel meie soovitatud finantskorrektsioonimäär (miks 10% ja mitte 25%) ja selles osas edastame neile oma põhjendused lähinädalatel. EK hinnangul on lepingu täitmiseks tegevusloa omandamine küll vajalik ja igati põhjendatud nõue, kuid hanke läbiviimisel ei saa seda nõuda mitte kvalifitseerimise etapis vaid hankelepingu sõlmimise ajaks (kvalifitseerimise ajaks võib nõud pakkuja kinnitust, et ta on valmis tegevusluba taotlema). Lugupidamisega, Kai Paalberg | I auditi talituse juhataja | Finantskontrolli osakond Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn Tel: 611 3181 | [email protected] <mailto:[email protected]> | www.fin.ee <http://www.fin.ee/> <https://nam02.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fwww.ev100.ee%2F&data=02%7C01%7C%7Cfdac1d6a23eb402407e608d559c7afa3%7C84df9e7fe9f640afb435aaaaaaaaaaaa%7C1%7C0%7C636513636535670163&sdata=i9EjrZPXdLn8sxhouak9JCG2ijTlTskhIlmrfkKutrA%3D&reserved=0> <https://www.facebook.com/EU2017EE> <https://twitter.com/rahandus> From: [email protected] <mailto:[email protected]> [mailto:[email protected] <mailto:[email protected]> ] Sent: Friday, May 18, 2018 8:56 PM To: Kai Paalberg <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: RE: Request for formal opinion Dear Kai, Just rapidly before starting the WE : E-mail of the auditee of 23 March : On the basis of their e-mail I have send a reply by email to the AA on 24/04. Both e-mails are here below. I preferred to reply to the AA and not directly to the auditee, because I think DG EMPL should not intervene directly to the auditee when there is a difference of opinion between AA and auditee. My mail to you is in fact my reply to the email of the auditee. I don’t have a problem if you want to forward to the auditee, I leave that to you. For me, I was not planning to send a further reply to the auditee. Hope this clarifies. Have a nice WE! Peter From: Kai Paalberg <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, May 15, 2018 3:01 PM To: MATTHIJS Peter (EMPL) <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Request for formal opinion Dear Peter, We have received the letter on the ACR of FEAD. As you know we have already replied to your question on the financial corrections rate but I guess you need to have it in a formal letter? We are also anxious to close our audit report but we were hoping to hear your reply to the letter sent on 23rd of March by our auditee. Do you know if this will be anytime soon? Sincerely, Kai Kai Paalberg | Head of I audit unit | Financial Control Department Ministry of Finance of Estonia | Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn Phone: +372 611 3181 | [email protected] <mailto:[email protected]> | www.fin.ee <http://www.fin.ee/> <https://www.facebook.com/EU2017EE> <https://twitter.com/rahandus> From: Kai Paalberg Sent: Wednesday, April 25, 2018 4:47 PM To: '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: [email protected] <mailto:[email protected]> ; Kaur Siruli <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Request for formal opinion Dear Peter, Indeed, AA has considered the qualification criteria restrictive, as you also saw in our ACR. We basically agree with your conclusion. I explain a bit further: according to the qualification requirements brought out in tender documents (after amendmet) of the international public procurement no 157505 ‘The tenderer must have fulfilled the notification and licence obligation, stipulated in the Food Act, required for fulfilling the public supply contract. The tenderer is required to submit a confirmation of fulfilling the aforesaid obligation using Form V found in Annex 2’. The requirement consists of two aspects – fulfillment of notification AND licence obligation. It means that tenderers were required to fulfill both aspects by the moment they make their bids. Otherwise the qualification requirement is not fulfilled. In audit authority’s opinion that requirement should be considered as restrictive because all potential tendeders from abroad who have never done Works/sold products in Estonia do not have any possibility of taking part of public procurement with qualification requirements like this. In that situation contracting authority should have allowed tenderers to provide official documents from their counrty „Veterinaty and Food Board“ or equivalent as proof that they are qualified in the area subject to the tender. In accordance with Public Procurement Directive all the tenderers should be treated equally and all the restrictions that give advantages to ones and causes the difficulties to take part of public procurement to others are illegal. Another issue is the rate of financial correction. The guideline for financial corrections foresees a correction of 25%. The correction can be decreased to 10% or 5% depending on the seriousness of the irregularity. Also, according to the guidance the seriousness of an irregularity related to non-compliance with the rules on public procurement and the related financial impact to the Union budget is assessed taking into account the following factors: level of competition, transparency and equal treatment. Obviously since the principle of equal treatment is the subject of the irregularity we are left with two ohter factors. We 1) this tender was carried out in an transparent manner as it was published internationally and carried out as an e-tender so all interested parties were able to participate, ask questions etc, everything was online etc. 2) We considered the level of competition good since there were altogether 4 bidders, one of them an Esotnian affiliate of Lithuanian company Sanitex Estonia OÜ - SANITEX is the largest wholesale, distribution and logistics company in Lithuania and Latvia, also active in Estonia and Poland. A company SANITEX OÜ was established in 2010 in Estonia and is owned by Lithuanian companies; and three Estonian-based companies: Aktsiaselts Kaupmees & Ko, Osaühing Makro Trade Baltic, Tartu Mill AS. Taking into account the factors described above and the fact that a framework contract was signed with three best bidders (including Sanitex) we considered to decrease the correction rate to 10%. Sincerely, Kai Kai Paalberg | Head of I audit unit | Financial Control Department Ministry of Finance of Estonia | Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn Phone: +372 611 3181 | [email protected] <mailto:[email protected]> | www.fin.ee <http://www.fin.ee/> <https://www.facebook.com/EU2017EE> <https://twitter.com/rahandus> From: [email protected] <mailto:[email protected]> [mailto:[email protected] <mailto:[email protected]> ] Sent: Tuesday, April 24, 2018 2:14 PM To: Kai Paalberg <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: RE: Request for formal opinion Hi Kai, First, the AA has considered that there were restrictive conditions in the public procurement procedure, and in the mail sent by the Legal Service of the Ministry of Finance (on behalf of the auditee, Ministry of Social Affairs?) this finding is challenged. It would be helpful for me to know what the AA’s opinion is on these arguments brought forward by the Legal Service? On the basis of the elements in the mail of the Legal Service of the Ministry of Finance, my reading is as follows: According to the Legal Service there is no mutual recognition, so a tenderer can only fulfil the contract after having notified and obtained the licence by the Estonian Veterinary and Food Board. So at the end, this is a rightful condition at the moment of signing the contract. It would seem to me that the restrictive element is in the timing. Apparently bidders were asked to have already done the notification and obtained the licence at the moment of their application. It seems to me that, at the moment of submitting their application, tenderers should confirm to be willing to notify and obtain the EE licence, but the actual notification and licence obligation should only be fulfilled at the moment of the contract signature. Peter From: Kristina Brandt-Kure Sent: Friday, March 23, 2018 1:13 PM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Merle Ploompuu <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kai Paalberg <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaur Siruli <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Helen Tralla <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Request for formal opinion Dear Mr. Peter Matthijs, We request your formal opinion, as the Ministry of Social Affairs (the beneficiary) and the Financial Control Department of the Ministry of Finance (auditing authority) are in disagreement on the admissibility of the establishment of qualification requirements for public procurements for food aid. The Fund for European Aid to the Most Deprived supports the actions of the EU countries to provide material assistance to the most deprived; in Estonia, food aid. Two activities are carried out in Estonia with the assistance of the Fund for European Aid: • purchase of food (including transportation to the distribution centres of the partner organisation); • distribution of the purchased food by the partner organisation. For the purchase and transport of food to the distribution centres of the partner organisation, the beneficiary held the international public procurement No. 157505 in late 2014 for the conclusion of framework agreements with three tenderers for the period 2015–2017. In 2017, the Ministry of Social Affairs held the public procurement No. 189564 for the conclusion of framework agreements with three tenderers for the period 2018–2020. In accordance with subsection 41 (3) of the Public Procurement Act in force at the time of the public procurements, the contracting authority was required to specify in the contract notice the statutory special requirements and activity licences necessary for the activities. The specific national law related to the object of the public procurement is the Estonian Food Act. The requirements of the Food Act are derived from Regulations (EC) No. 178/2002, (EC) No. 852/2004, (EC) No. 853/2004, and (EC) No. 1935/2004 of the European Parliament and of the Council. The concept of notification and licence obligation is defined in Article 6 of Regulation (EC) No. 852/2004 of the European Parliament and of the Council. Mutual recognition is not foreseen in the context of notification and licence obligation by EU legal instruments. A food business operator handling food in the territory of a member state is subject to control by the competent authority of this member state. Under EU regulations, the member state is required to monitor food business operators operating in their territory and they cannot rely on the activity licence issued by their country of location. To fulfil the notification obligation in Estonia, it is sufficient to submit a letter to the Veterinary and Food Board; thereafter, the notification obligation is considered to have been fulfilled. The licence obligation procedure is expected to take up to 30 days in Estonia. The entire notification and licence obligation procedure is carried out in accordance with EU regulations. In the case of public procurement No. 157505, the contract notice stipulates that in order to verify that the technical and professional competence of the tenderer meets the qualification requirements, ‘The tenderer must have received the approval required for fulfilling the public supply contract from the Veterinary and Food Board. The tenderer is required to submit a confirmation regarding the approval of the Veterinary and Food Board as well as the approval number.’ The tender documents of public procurement No. 157505 were amended in the course of the procurement, as approval had become notification and licence obligation in national law. The amended wording is the same as used for public procurement No. 189564. In the case of public procurement No. 189564, the contract notice stipulates that in order to verify that the technical and professional competence of the tenderer meets the qualification requirements, ‘The tenderer must have fulfilled the notification and licence obligation, stipulated in the Food Act, required for fulfilling the public supply contract. The tenderer is required to submit a confirmation of fulfilling the aforesaid obligation using Form V found in Annex 2.’ In Annex 2, Form V, the tenderer confirmed the fulfilment of the notification and licence obligation stipulated in the Food Act. The requirement of fulfilling the notification and licence obligation is necessary, as in addition to the purchase of food, the public supply contract also covers the storage and transportation of the food to the distribution centres of the partner organisation. The fulfilment of the contract without using buffer storage or transportation located in Estonia is not possible considering the number of locations, prompt replacement of damaged or spoiled goods (within 2–3 days), and the variation in reception conditions. The partner organisation has 32 locations all over Estonia, most of which are not accessible to large trucks. In the period 2018–2020, the partner organisation is planning to have 50 food distribution centres all over Estonia. The disagreement between the beneficiary and the auditing authority is related to whether the contracting authority should have stipulated a notification and licence obligation requirement in the qualification requirements for the public procurement, and whether such a requirement is restrictive for the tenderers. The case law of the Court of Justice of the European Union (ECJ) has only considered legal acts enacted on the initiative of the member state itself, and not legal acts enacted on the basis of EU regulations or directives, such as the Food Act, as restrictive of trade between member states. The ECJ has been on the opinion that provisions which are equally applied to national and foreign businesses are not restrictive in nature and do not hinder the access of businesses to the market (see joined cases C-267/91 and C-268/91, Bernard Keck and Daniel Mithouard, paragraph 16, and case C‑379/98, PreussenElektra AG). Considering the above, we request your formal opinion on whether the situation where all tenderers, regardless of their country of location, are required to conform to a qualification requirement whereby the tenderer must fulfil the notification and licence obligation stipulated in the Estonian Food Act, is in line with the case-law of the ECJ and the rules for public procurements. Kind regards, Kristina Brandt-Kure Lawyer Legal Service Administrative Department Ministry of Finance +372 626 9370 P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. <https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium> <https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium> <https://www.sm.ee/et> <https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium> Saatja: Kristina Brandt-Kure <[email protected]> Saadetud: 29.03.2019 12:23 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Dokumendi nr 3-19-346/17 failide saatmine e-toimikust Palun registreerige dokument Deltas From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, March 29, 2019 12:14 PMTo: Kristina Brandt-Kure <Kristina.Brandt- [email protected]>Subject: Dokumendi nr 3-19-346/17 failide saatmine e- toimikust Teree-toimikust on Teile saadetud dokumendiga seotud fail(id) menetluses 3-19-346 "Sotsiaalministeeriumi kaebus tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019 vaideotsus nr 3- 3.1/14086-2".Dokumendi info Dokumendi liik: Vastus kaebuseleKoostamise kuupaev: 29.03.2019Koostaja: KATRI OJAE-kirjale lisatud failid (manuses): * 3-19-346 vastus.asice Saatja: Kristina Brandt-Kure ()
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel