dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 29. märts 2019
Viit
1.8-2/905-1
Registreeritud
29. märts 2019
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎1.8-2905-1 29.03.2019 Muu leping.bdoc542 KB

Sisu (failidest)

Lihthanke nimetus: Uuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes” läbiviimine Viitenumber: 203782 Hankelepingu Lisa 1 Tehniline kirjeldus Hanke esemeks on küsitlusuuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes” läbiviimine 15–74. a vanuses elanikkonnas, sellega seotud tegevuste planeerimine ja elluviimine, andmete kogumine ja kaardistamine, andmete analüüsimine, vahe- ja lõppraporti koostamine. Pakkumus peab sisaldama detailset tööde teostamise ajakava, pakkuja poolset detailset nägemust uuringu metoodikast ning uuringu raporti sisu ja formaadi kirjeldust, samuti uuringu läbiviimise käigus ilmnevate riskide ning nende maandamismeetmete kirjeldust (täpsemalt nõuded Vormil I). 1. Uuringu taust Varasemalt pole Eestis inimeste hoiakuid otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes uuritud. Ainuke teadaolev informatsioon pärineb 2009. aastal Eurobaromeetrist, mis sisaldas organidoonorluse plokki, kus Eesti inimeste positiivsed hoiakud elundidoonorluse suhtes jäid alla EL-i keskmise. 1.1 Otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest nõusoleku andmine. Seoses tervishoiuteenuste osutamise seaduse väljatöötamisega vajab Sotsiaalministeerium sisendit otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmise asendusotsuste mehhanismi väljatöötamiseks. Üks patsiendikeskse meditsiini põhiprintsiipe on, et patsient on esmane otsustaja oma tervise suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 767 lõike 3 kohaselt võib patsiendi läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. VÕS § 767 lõike 4 kohaselt kuuluvad piiratud teovõimega patsiendi puhul § 767 lõikes 3 nimetatud õigused patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Oluline on siin märkida, et sõltumata sellest, kas patsient on piiratud teovõimega või mitte, kuulub talle vääramatult kehalise enesemääramise õigus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 tähenduses. Tervishoiuteenuse osutamine patsiendile on valdavalt seotud sekkumisega tema kehasse. Nõusoleku andmine või sellest keeldumine on protsess, mille käigus patsiendile räägitakse või antakse muul moel informatsiooni ravi võimaliku kasu ja riskide kohta ning selgitatakse muid võimalikke valikuid, kaasa arvatud ravimata jätmine, samuti nende kasulikkust ja riske. Patsiendi nõusoleku õiguse austamisel on oluline otsustusvõime hindamine. Patsiendi otsusevõime on ajas muutuv ja seda peab pidevalt hindama. Piisava otsustusvõime puudumise korral on oluline kasutada asendusotsustuse mehhanismi, mille käigus selgitatakse patsiendi lähedaste abiga välja patsiendi eeldatav tahe vastavalt VÕS § 767 lõikele 1. Juhul, kui isik on pikemat aega otsusevõimetus seisundis, tuleks olukorras, kus tal pole volitatud esindajat, algatada isiku teovõime piiramine ning eestkoste seadmine. Kuna eestkoste ulatus (eestkoste ülesanded) võib olla piiratud, peab tervishoiuteenuse osutaja hakkama kohtumäärusest kontrollima, kas eestkostja võib ikkagi anda patsiendi eest nõusolekut (teatud juhul võib Lihthanke nimetus: Uuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes” läbiviimine Viitenumber: 203782 nõusoleku andmine hõlmata eestkostetava vabaduse piiramist, näiteks ohjeldusmeetmete rakendamisel). Ka siis, kui inimesel on olemas volitatud esindaja, peab tervishoiuteenuse osutaja kontrollima tema volituste ulatust. 1.2 Elundidoonorlus Selleks, et tõsta inimeste teadlikkust rakkude, kudede ja elundite doonorlusest, on vajalik uurida elanikkonna valmisolekut rakkude, kudede ja elundite doonorluseks ning ka sellest keeldumise põhjuseid. Inimpäritolu bioloogilise materjali – rakkude, kudede, elundite – siirdamine on teatud haiguste ravis ainus elupäästev viis. Samas on rakkude, kudede ja elundite kliiniline kasutamine meditsiiniliselt väga komplitseeritud ning tõsiste riskidega seotud protseduur. Rakkude, kudede ja elundite defitsiit on ülemaailmne probleem nii kliinilises tegevuses kui ka teadusuuringutes. Elundi doonorluse indeksi puhul arvutatakse reaalsete doonorite suhet elanikkonna üldarvu (miljoni elaniku kohta). EL keskmine elundi doonorluse indeks on 10. Eestis oli see 2013. a surnud doonorite1 puhul 202. Võrdluseks 2014. a oli see näitaja 15,203. Doonorluse indeksi osas on Eesti EL-is keskmisel positsioonil. Erialakirjanduses on välja toodud, et üks meetmeid, millega riik saab piirata elundi siirdamise turismi ning elunditega äritsemist, on see, et tuleb leida oma elanikkonna hulgast piisavalt doonoreid. Tänaste näitajate põhjal on Tartu Ülikooli Kliinikum kui riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitja leidnud, et Eestis läheb aastas keskelt läbi kaduma 10 potentsiaalset surnud doonorit4. Tuleks veel mainida, et Eesti on elusdoonorluse (nt neeru siirdamine) puhul valitud Euroopa ja teiste riikide nimekirjas viimasel kohal5 (http://www.irodat.org/img/database/grafics/grafic12.jpg). 2. Peamised probleemid seoses otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest nõusoleku andmise ning elundidoonorlusega: 1. Puudub informatsioon eri sihtgruppide (sugu, vanus, haridus, emakeel, uskumused jm tunnused) inimeste hoiakute kohta otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest nõusoleku andmise küsimustes ning surmajärgse elundidoonorluse kohta; 2. Puudub informatsioon, milliseid infokanaleid ja –materjale eri sihtgruppidesse kuuluvad inimesed eelistaksid otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusolu andmise küsimustes/ elundidoonorluse kohta; 3. Elundidoonoreid võiks Eestis olla senisest rohkem. 2. Uuringu ülesanded ja eeldatav metoodika 1 Doonor on inimene, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks. Surnud doonorilt võib rakud, koed või elundid eemaldada, kui: 1) isiku surma fakt on tuvastatud käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud korras; 2) surnud doonor oli eluajal avaldanud tahet annetada pärast surma rakud, koed või elundid vastavalt rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 17 sätestatule või kui puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks olnud selle vastu. 2 http://www.irodat.org/img/database/grafics/grafic11.jpg 3 http://www.irodat.org/?p=database&c=EE#data 4 Potentsiaalne surnud doonor on vastavalt rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 9 lõike 2 kohaselt isik, kui tema puhul on alustatud surma fakti tuvastamisega rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 16 sätestatud korras. 5 http://www.irodat.org/img/database/grafics/grafic12.jpg Lihthanke nimetus: Uuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes” läbiviimine Viitenumber: 203782 Uuringu eeldatav metoodika on elanikkonnaküsitlus (vähemalt 1000 vastajat, vanuses 15-74, esinduslik eesti elanikkonnale soo, vanuse, hariduse, rahvuse ja elukoha järgi), fookusgrupi intervjuud ning kirjanduse ülevaade (vastamaks täiendavalt allpool loetletud uuringu ülesannetele nr 3-5). Uuringu käigus tuleb läbi viia kolm fookusgrupi intervjuud: 1) Otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmine (küsitletakse lähedasi, kes on olnud vastavas olukorras); 2) Elundite doonorlusest keeldumine (küsitletakse lähedasi, kes on olnud vastavas olukorras ning miks nad ei ole nõusolekut andnud sh sellega seonduv); 3) Elundite doonorlusega nõustumine (küsitletakse lähedasi, kes on olnud vastavas olukorras ning miks nad on nõusoleku andnud sh sellega seonduv). Uuringuteostaja saab intervjuude läbiviimiseks vajalikke isikute kohta infot koguda läbi elanikkonnaküsitluse või näiteks koostöös haiglatega. Ühe fookusgrupi minimaalne osalejate arv peab olema 8 inimest. Fookusgruppide täpsema moodustamise sh nägemuse fookusgrupi läbiviimise metoodikast toob pakkuja välja oma pakkumuses ning see lepitakse hiljem täpsemalt kokku avakohtumisel. Küsitlusuuring tuleb läbi viia nii eesti kui vene keeles. Fookusgrupi intervjuud võivad olla läbi viidud ka kas ainult eesti või vene keeles või vajadusel muus keeles. Lisaks fookusgruppidele ja küsitlusele on vajalik teostada osadele uurimusküsimustele vastamiseks kirjandusülevaade teiste riikide praktikatest. Uuringu ülesandeks on vastata järgmistele uurimisküsimustele, kasutades selleks tõenduspõhiseid andmeid: 1. Milline on elanikkonna teadlikkus ja seisukohad: (a) otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusoleku andmise asendusmehhanismi kohta (b) rakkude, kudede ja elundite annetamise suhtes; 2. Kui suurel osal vastajatest on olnud isiklik kokkupuude (a) otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusoleku andmisel (b) rakkude, kudede ja elundite annetamisega; 3. Milliseid infokanaleid on eelistatud elanike õiguste ja kohustuste alase teadlikkuse tõstmisel mõlema teema puhul; 4. Kuidas peaks toimuma erinevate meditsiiniliste protseduuride (nt elustamine, vereülekanne) osas tahteavaldamise küsimine patsiendi erineva seisundi korral (teadvusel, teadvuseta, dementne jne); 5. Kuidas peaks toimuma rakkude, kudede ja elundite doonorluseks tahte avaldamine. Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset täpsustatud nägemust uuringu tervikmetoodikast, sh lähtub Pakkuja lähteülesandes välja toodud Tellija eesmärkidest ja soovidest ning toob välja endapoolsed võimalikud täiendused, põhjendades neid. 2.1 Uuringu etapid: 2.1.1 Uurimisküsimustele vastava küsitlusinstrumendi koostamine sh kirjandusülevaate koostamine. Küsitlusankeet ja fookusgrupis küsitavad küsimused peavad olema eelnevalt kooskõlastatud tellijaga. Küsitlusankeet peab olema nii eesti kui venekeelne; Lihthanke nimetus: Uuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes” läbiviimine Viitenumber: 203782 2.1.2 Elanikkonnaküsitluse läbiviimine; 2.1.3 Fookusgrupi intervjuude läbiviimine. Fookusgruppe peab olema vähemalt 3: 2.1.3.1 otsusevõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmine; 2.1.3.2 elundidoonorlusest keeldujad; 2.1.3.3 elundidoonorlusega nõustujad. 2.1.4 Tulemuste analüüs ja kirjeldava uuringuraporti koostamine; 2.1.5 Uuringu tulemuste põhjal soovituste tegemine infomaterjalide koostamiseks ning teavitustööks. 2.2 Pakkujalt tellitakse järgmised tegevused ja tulemused: 2.2.1 Uuringu ettevalmistus: pakkumuses esitatud uuringu metoodika täpsustamine koostöös Tellijaga, lähtudes analüüsi eesmärkidest ja ülesannetest. Pakkumusele lisada pakkuja poolt välja pakutud andmete analüüsimise metoodika täpne kirjeldus. 2.2.2 Uuringu eesmärkide täitmiseks vajalike lubade ja andmete taotlemine ning analüüsimine. Samuti vajadusel täiendavate andmete otsimine, koondamine ja analüüsimine. 2.2.3 Elanikkonnaküsitluse ja fookusgrupi intervjuude läbiviimine patsiendi lähedastega otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusoleku küsimise teemal. Pakkumusele lisada pakkuja poolt välja pakutud andmete kogumise metoodika täpne kirjeldus. 2.2.4 Uuringu lõppraporti koostamine, mis vastab kõigile uurimisülesannetele. Uuringu lõppraport peab sisaldama põhjalikku metoodika kirjeldust ja uuringu peamiste tulemuste kokkuvõtet. Uuringu raportid koostatakse eesti keeles. Pakkumusele lisada lõppraporti struktuuri ja formaadi täpne kirjeldus. 2.2.5 Lõppraporti koostamine ja üleandmine Tellijale, mis sisaldab lisaks küsitlusuuringu tulemustele, fookusgruppide käigus kogutud informatsiooni ning kirjeldusülevaadet. 2.2.6 Uuringutulemuste andmebaasi koostamine ja üle andmine Tellijale. 2.2.7 Uuringu tulemuste tutvustamine kuni kolmel korral. 2.2.6 Uuringutulemuste põhjal soovituste tegemine poliitika kujundamiseks. TÖÖVÕTULEPING nr Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, registrikood 11343217, asukoht Rävala 11-8, Tallinn 10143, mida esindab juhatuse liige Janno Järve (37701144217) (edaspidi töövõtja), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud lihthankemenetlusega riigihanke „Uuring „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes”” (viitenumber 203782) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus; 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib läbi vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele tellijale uuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes” (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö tellitakse ja rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevus 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku 55’232,00 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub töö eest etappide kaupa 2 (kahes) osas: 3.3.1. I osa (30 %) lepingu punktis 5.1.1. nimetatud tööde esitamise järgselt pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist; 3.3.2. II osa (70%) lepingu punktis 5.1.3. nimetatud tööde esitamise järgselt pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist; 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 203782. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.3. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve saatmisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö üleandmise tähtpäev on hiljemalt 9 kuud alates hankelepingu sõlmimisest. Töö teostamine ja üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides ning pakkumuses esitatud ajakavale etappide kaupa. Poolte volitatud esindajatel on vajadusel õigus ajakava kohandada. 4.2. Töövõtja kohustub: 4.2.1. esitama uuringu vaheraporti ja tutvustama seda tellijale; 4.2.2. koguma täiendavat informatsiooni ja viima töösse sisse esmaste ettepanekute ja soovituste põhjal muudatused tellija tagasiside saamise järgselt; 4.2.3. esitama lõppraporti, mis sisaldab muuhulgas põhjalikku metoodika kirjeldust ja uuringu peamiste tulemuste kokkuvõtet (analüüsiraport); 4.2.4. üle andma tellijale kvantitatiivseks analüüsiks kasutatud anonümiseeritud algandmete andmebaasi, sellest saadud informatsiooni ja uuringu käigus kogutud intervjuude kokkuvõtted; 4.2.5. tutvustama uuringu lõppraportit tellijale; 4.2.6. tutvustama uuringu lõppraportit laiemale avalikkusele 3 kuu jooksul pärast töö lõplikku esitamist vastavalt tellija soovidele. 4.3. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu esemega seotud tööde hulka. 4.4. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmeid vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt nimeliselt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud ning esitama tellijale seda tõendavad andmed ja dokumendid. 4.6. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesanded on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.7. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajalikku informatsiooni. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.8. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.9. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.9.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.10. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Regionaalarengufondi teavitamise ja avalikustamise nõudeid, mis on kättesaadavad http://archimedes.ee/str/teavitamine/periood- 2014-2020/. 4.11. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad töö tulemusi kuni avalikkusele mõeldud tutvustuse läbiviimiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. 4.12. Töövõtjal on õigus tulevikus pöörduda tellija poole kirjaliku taotlusega saada töö teostamise käigus kogutud andmekogud edasiseks analüüsimiseks, mille kohta koostatakse eraldi andmekasutusleping ning mille tulemuste avaldamine lepitakse kokku eraldi. Tellijal on õigus taotlust mitte rahuldada ja andmekasutuslepingut mitte sõlmida. 4.13. Töövõtja kannab lepingu sõlmimise järgselt uuringu informatsiooni Eesti Teadusinfo portaali (ETIS) ja viitab projekti numbrile: RITA2/032 ning sisestab järgmised andmed: teadusasutuse poolse projekti numbri, projekti pealkirja eesti ja inglise keeles, projekti algus- ja lõppkuupäeva, vastutava täitja, RITA valdkonna ja eriala, projekti läbi viiva asutuse, finantseerivad asutused, projekti maksumuse, annotatsiooni (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles, tegevuse liigi ja protsendi (100% rakendusuuring) ning projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjelduse. 5. Üleandmine 5.1. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks etappide kaupa järgmiselt: 5.1.1. Tellijaga kooskõlastatud küsitluse andmebaas 5.1.2. Tellijaga kooskõlastatud vaheraport 5.1.3. Tellijaga kooskõlastatud analüüsi lõppraporti, täiendatud vaheraporti, tööde käigus moodustatud andmekogu (andmefail Excel, SPSS või samaväärses formaadis), standardtabelid, küsitlusmaterjalid, ankeet ja muud tööde käigus valminud tööde materjalid hiljemalt 9 kuud peale lepingu sõlmimist; 5.1.4. Viima kokkuleppel tellijaga läbi tulemuste tutvustamise avalikkusele kuni kahel korral 3 kuu jooksul pärast lõppraporti üleandmist. 5.2. Töö etappide kaupa üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Tellija esitab pretensiooni 10 (kümne) tööpäeva jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. 6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud. 6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 1 (üks) % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi, mille suuruseks on 0,5 % (null koma viis protsenti) üleandmata või teostamata töö maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada ühepoolselt lepingu hinda leppetrahvi summa võrra. 6.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% (null koma viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 20% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 (kümme) protsenti lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. Kui töövõtja ei täida lepingu punktis 9.6 sätestatud kohustust ja jätab andmed hävitamata, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 30% (kolmkümmend protsenti) lepingu hinnast. 6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.11. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses 6.12. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 7. Autoriõigused 7.1. Kõik lepingu täitmise käigus töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu eest täies mahus üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid, arvestades p 7.3 ja 7.4 toodut. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellija viitab materjalide kasutamisel ja avaldamisel töövõtjale kui uuringu läbiviijale. 7.4. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel, muuhulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada materjalide avaldamise viis, materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused, teha muudatusi autorinime tähistuses (otsustada kas autorinimi kirjutatakse kujul eesnimetäht ja perekonnanimi või kujul eesnimi ja perekonnanimi), lisada materjalidele teiste isikute teoseid ja õigus nõuda materjalide kasutamise lõpetamist (litsents koos all-litsentseerimisõigusega). Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas lihtlitsents anda. 7.5. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. 7.6.Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust materjale või nende osasid kasutada, v.a õigus materjale kasutada illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel tingimusel või avaldada teaduslikes publikatsioonides motiveeritud mahus nii, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 7.7. Töövõtjal on õigus tulevikus pöörduda tellija poole kirjaliku taotlusega saada uuringu käigus kogutud andmekogud edasiseks analüüsimiseks, mille kohta koostatakse eraldi andmekasutusleping ning mille tulemuste avaldamine lepitakse kokku eraldi. Tellijal on õigus taotlust mitte rahuldada ja andmekasutuslepingut mitte sõlmida. 7.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teavitab tellija sellest töövõtjat, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui töövõtja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd 7.9. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 7.10. Töö käigus kogutud andmekogud antakse üle tellijale. Tellijale kuulub andmekandja, mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse, omandiõigus. 7.11. Juhul, kui tööde teostamise käigus tekib vajadus isikuandmete analüüsimiseks ning vastavate andmebaaside täiendavaks kogumiseks või taotlemiseks, kohustub töövõtja tagama kõigi uuringuga kogutavate andmete konfidentsiaalsuse ning andmete töötlemise vastavalt isikuandmete kaitse alastes õigusaktides sätestatule. 7.12. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja Ingrid Ots-Vaik, telefon 6269 168, e-post ingrid.ots- [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Sten Anspal, telefon 5694 0149, e-post [email protected]. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja on kohustatud teavitama tellijat lepingu objektiks olevate tööde käigus andmete kogumise, talletamise ja kasutamisega seotud isikuandmete kaitse seadusest tulenevate nõuete täitmistest. 9.6. Töövõtjal on kohustus hävitada töö käigus kogutud andmekogud ja vajadusel töö läbiviimiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted hiljemalt 4 kuud pärast tellijale materjalide üle andmist ja hiljemalt lepingu lõpuks, mida pooled kinnitavad allkirjaga aktil andmekogu hävitamise kohta. 9.7. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kui selline võimalus oli hanke alusdokumentides sätestatud. 10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. 10.5. Tellijal on õigus leping üles öelda juhul, kui töövõtja Andmekaitse Inspektsioonist ei saa isikuandmete kaitse eest vastutava isiku registreeringut või luba andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 11.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →