Lihthanke nimetus: Uuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud
nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes” läbiviimine
Viitenumber: 203782
Hankelepingu Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Hanke esemeks on küsitlusuuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva
patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude,
kudede ja elundite doonorluse suhtes” läbiviimine 15–74. a vanuses elanikkonnas, sellega
seotud tegevuste planeerimine ja elluviimine, andmete kogumine ja kaardistamine, andmete
analüüsimine, vahe- ja lõppraporti koostamine.
Pakkumus peab sisaldama detailset tööde teostamise ajakava, pakkuja poolset detailset
nägemust uuringu metoodikast ning uuringu raporti sisu ja formaadi kirjeldust, samuti uuringu
läbiviimise käigus ilmnevate riskide ning nende maandamismeetmete kirjeldust (täpsemalt
nõuded Vormil I).
1. Uuringu taust
Varasemalt pole Eestis inimeste hoiakuid otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest
teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite
doonorluse suhtes uuritud. Ainuke teadaolev informatsioon pärineb 2009. aastal
Eurobaromeetrist, mis sisaldas organidoonorluse plokki, kus Eesti inimeste positiivsed hoiakud
elundidoonorluse suhtes jäid alla EL-i keskmise.
1.1 Otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest nõusoleku andmine.
Seoses tervishoiuteenuste osutamise seaduse väljatöötamisega vajab Sotsiaalministeerium
sisendit otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmise asendusotsuste
mehhanismi väljatöötamiseks. Üks patsiendikeskse meditsiini põhiprintsiipe on, et patsient on
esmane otsustaja oma tervise suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 767 lõike 3 kohaselt võib
patsiendi läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. VÕS § 767
lõike 4 kohaselt kuuluvad piiratud teovõimega patsiendi puhul § 767 lõikes 3 nimetatud õigused
patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja
vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma.
Oluline on siin märkida, et sõltumata sellest, kas patsient on piiratud teovõimega või mitte,
kuulub talle vääramatult kehalise enesemääramise õigus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19
tähenduses. Tervishoiuteenuse osutamine patsiendile on valdavalt seotud sekkumisega tema
kehasse. Nõusoleku andmine või sellest keeldumine on protsess, mille käigus patsiendile
räägitakse või antakse muul moel informatsiooni ravi võimaliku kasu ja riskide kohta ning
selgitatakse muid võimalikke valikuid, kaasa arvatud ravimata jätmine, samuti nende
kasulikkust ja riske.
Patsiendi nõusoleku õiguse austamisel on oluline otsustusvõime hindamine. Patsiendi
otsusevõime on ajas muutuv ja seda peab pidevalt hindama. Piisava otsustusvõime puudumise
korral on oluline kasutada asendusotsustuse mehhanismi, mille käigus selgitatakse patsiendi
lähedaste abiga välja patsiendi eeldatav tahe vastavalt VÕS § 767 lõikele 1. Juhul, kui isik on
pikemat aega otsusevõimetus seisundis, tuleks olukorras, kus tal pole volitatud esindajat,
algatada isiku teovõime piiramine ning eestkoste seadmine. Kuna eestkoste ulatus (eestkoste
ülesanded) võib olla piiratud, peab tervishoiuteenuse osutaja hakkama kohtumäärusest
kontrollima, kas eestkostja võib ikkagi anda patsiendi eest nõusolekut (teatud juhul võib
Lihthanke nimetus: Uuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud
nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes” läbiviimine
Viitenumber: 203782
nõusoleku andmine hõlmata eestkostetava vabaduse piiramist, näiteks ohjeldusmeetmete
rakendamisel). Ka siis, kui inimesel on olemas volitatud esindaja, peab tervishoiuteenuse
osutaja kontrollima tema volituste ulatust.
1.2 Elundidoonorlus
Selleks, et tõsta inimeste teadlikkust rakkude, kudede ja elundite doonorlusest, on vajalik uurida
elanikkonna valmisolekut rakkude, kudede ja elundite doonorluseks ning ka sellest keeldumise
põhjuseid. Inimpäritolu bioloogilise materjali – rakkude, kudede, elundite – siirdamine on
teatud haiguste ravis ainus elupäästev viis.
Samas on rakkude, kudede ja elundite kliiniline kasutamine meditsiiniliselt väga
komplitseeritud ning tõsiste riskidega seotud protseduur. Rakkude, kudede ja elundite defitsiit
on ülemaailmne probleem nii kliinilises tegevuses kui ka teadusuuringutes. Elundi doonorluse
indeksi puhul arvutatakse reaalsete doonorite suhet elanikkonna üldarvu (miljoni elaniku
kohta). EL keskmine elundi doonorluse indeks on 10. Eestis oli see 2013. a surnud doonorite1
puhul 202. Võrdluseks 2014. a oli see näitaja 15,203. Doonorluse indeksi osas on Eesti EL-is
keskmisel positsioonil. Erialakirjanduses on välja toodud, et üks meetmeid, millega riik saab
piirata elundi siirdamise turismi ning elunditega äritsemist, on see, et tuleb leida oma
elanikkonna hulgast piisavalt doonoreid. Tänaste näitajate põhjal on Tartu Ülikooli Kliinikum
kui riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitja leidnud, et Eestis läheb aastas keskelt läbi kaduma
10 potentsiaalset surnud doonorit4. Tuleks veel mainida, et Eesti on elusdoonorluse (nt neeru
siirdamine) puhul valitud Euroopa ja teiste riikide nimekirjas viimasel kohal5
(http://www.irodat.org/img/database/grafics/grafic12.jpg).
2. Peamised probleemid seoses otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest nõusoleku
andmise ning elundidoonorlusega:
1. Puudub informatsioon eri sihtgruppide (sugu, vanus, haridus, emakeel, uskumused jm
tunnused) inimeste hoiakute kohta otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest nõusoleku
andmise küsimustes ning surmajärgse elundidoonorluse kohta;
2. Puudub informatsioon, milliseid infokanaleid ja –materjale eri sihtgruppidesse kuuluvad
inimesed eelistaksid otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusolu andmise küsimustes/
elundidoonorluse kohta;
3. Elundidoonoreid võiks Eestis olla senisest rohkem.
2. Uuringu ülesanded ja eeldatav metoodika
1
Doonor on inimene, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks. Surnud doonorilt võib
rakud, koed või elundid eemaldada, kui:
1) isiku surma fakt on tuvastatud käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud korras;
2) surnud doonor oli eluajal avaldanud tahet annetada pärast surma rakud, koed või elundid vastavalt
rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 17 sätestatule või kui
puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks olnud selle vastu.
2
http://www.irodat.org/img/database/grafics/grafic11.jpg
3
http://www.irodat.org/?p=database&c=EE#data
4
Potentsiaalne surnud doonor on vastavalt rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja
siirdamise seaduse § 9 lõike 2 kohaselt isik, kui tema puhul on alustatud surma fakti tuvastamisega
rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 16 sätestatud korras.
5
http://www.irodat.org/img/database/grafics/grafic12.jpg
Lihthanke nimetus: Uuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud
nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes” läbiviimine
Viitenumber: 203782
Uuringu eeldatav metoodika on elanikkonnaküsitlus (vähemalt 1000 vastajat, vanuses 15-74,
esinduslik eesti elanikkonnale soo, vanuse, hariduse, rahvuse ja elukoha järgi), fookusgrupi
intervjuud ning kirjanduse ülevaade (vastamaks täiendavalt allpool loetletud uuringu
ülesannetele nr 3-5).
Uuringu käigus tuleb läbi viia kolm fookusgrupi intervjuud:
1) Otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmine
(küsitletakse lähedasi, kes on olnud vastavas olukorras);
2) Elundite doonorlusest keeldumine (küsitletakse lähedasi, kes on olnud vastavas
olukorras ning miks nad ei ole nõusolekut andnud sh sellega seonduv);
3) Elundite doonorlusega nõustumine (küsitletakse lähedasi, kes on olnud vastavas
olukorras ning miks nad on nõusoleku andnud sh sellega seonduv).
Uuringuteostaja saab intervjuude läbiviimiseks vajalikke isikute kohta infot koguda läbi
elanikkonnaküsitluse või näiteks koostöös haiglatega. Ühe fookusgrupi minimaalne osalejate
arv peab olema 8 inimest. Fookusgruppide täpsema moodustamise sh nägemuse fookusgrupi
läbiviimise metoodikast toob pakkuja välja oma pakkumuses ning see lepitakse hiljem
täpsemalt kokku avakohtumisel.
Küsitlusuuring tuleb läbi viia nii eesti kui vene keeles. Fookusgrupi intervjuud võivad olla läbi
viidud ka kas ainult eesti või vene keeles või vajadusel muus keeles.
Lisaks fookusgruppidele ja küsitlusele on vajalik teostada osadele uurimusküsimustele
vastamiseks kirjandusülevaade teiste riikide praktikatest.
Uuringu ülesandeks on vastata järgmistele uurimisküsimustele, kasutades selleks
tõenduspõhiseid andmeid:
1. Milline on elanikkonna teadlikkus ja seisukohad:
(a) otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusoleku andmise asendusmehhanismi
kohta
(b) rakkude, kudede ja elundite annetamise suhtes;
2. Kui suurel osal vastajatest on olnud isiklik kokkupuude
(a) otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusoleku andmisel
(b) rakkude, kudede ja elundite annetamisega;
3. Milliseid infokanaleid on eelistatud elanike õiguste ja kohustuste alase teadlikkuse tõstmisel
mõlema teema puhul;
4. Kuidas peaks toimuma erinevate meditsiiniliste protseduuride (nt elustamine, vereülekanne)
osas tahteavaldamise küsimine patsiendi erineva seisundi korral (teadvusel, teadvuseta,
dementne jne);
5. Kuidas peaks toimuma rakkude, kudede ja elundite doonorluseks tahte avaldamine.
Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset täpsustatud nägemust uuringu tervikmetoodikast,
sh lähtub Pakkuja lähteülesandes välja toodud Tellija eesmärkidest ja soovidest ning toob
välja endapoolsed võimalikud täiendused, põhjendades neid.
2.1 Uuringu etapid:
2.1.1 Uurimisküsimustele vastava küsitlusinstrumendi koostamine sh kirjandusülevaate
koostamine. Küsitlusankeet ja fookusgrupis küsitavad küsimused peavad olema
eelnevalt kooskõlastatud tellijaga. Küsitlusankeet peab olema nii eesti kui venekeelne;
Lihthanke nimetus: Uuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud
nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes” läbiviimine
Viitenumber: 203782
2.1.2 Elanikkonnaküsitluse läbiviimine;
2.1.3 Fookusgrupi intervjuude läbiviimine. Fookusgruppe peab olema vähemalt 3:
2.1.3.1 otsusevõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmine;
2.1.3.2 elundidoonorlusest keeldujad;
2.1.3.3 elundidoonorlusega nõustujad.
2.1.4 Tulemuste analüüs ja kirjeldava uuringuraporti koostamine;
2.1.5 Uuringu tulemuste põhjal soovituste tegemine infomaterjalide koostamiseks ning
teavitustööks.
2.2 Pakkujalt tellitakse järgmised tegevused ja tulemused:
2.2.1 Uuringu ettevalmistus: pakkumuses esitatud uuringu metoodika täpsustamine
koostöös Tellijaga, lähtudes analüüsi eesmärkidest ja ülesannetest. Pakkumusele lisada
pakkuja poolt välja pakutud andmete analüüsimise metoodika täpne kirjeldus.
2.2.2 Uuringu eesmärkide täitmiseks vajalike lubade ja andmete taotlemine ning
analüüsimine. Samuti vajadusel täiendavate andmete otsimine, koondamine ja
analüüsimine.
2.2.3 Elanikkonnaküsitluse ja fookusgrupi intervjuude läbiviimine patsiendi
lähedastega otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusoleku küsimise teemal.
Pakkumusele lisada pakkuja poolt välja pakutud andmete kogumise metoodika täpne
kirjeldus.
2.2.4 Uuringu lõppraporti koostamine, mis vastab kõigile uurimisülesannetele. Uuringu
lõppraport peab sisaldama põhjalikku metoodika kirjeldust ja uuringu peamiste
tulemuste kokkuvõtet. Uuringu raportid koostatakse eesti keeles. Pakkumusele lisada
lõppraporti struktuuri ja formaadi täpne kirjeldus.
2.2.5 Lõppraporti koostamine ja üleandmine Tellijale, mis sisaldab lisaks
küsitlusuuringu tulemustele, fookusgruppide käigus kogutud informatsiooni ning
kirjeldusülevaadet.
2.2.6 Uuringutulemuste andmebaasi koostamine ja üle andmine Tellijale.
2.2.7 Uuringu tulemuste tutvustamine kuni kolmel korral.
2.2.6 Uuringutulemuste põhjal soovituste tegemine poliitika kujundamiseks.
TÖÖVÕTULEPING nr
Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
(edaspidi tellija), mida esindab sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika
Priske
ja
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, registrikood 11343217, asukoht Rävala 11-8,
Tallinn 10143, mida esindab juhatuse liige Janno Järve (37701144217) (edaspidi töövõtja),
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud lihthankemenetlusega riigihanke „Uuring „Inimeste hoiakud
otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel
tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes””
(viitenumber 203782) (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus;
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja viib läbi vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele
tellijale uuringu „Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest
teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja
elundite doonorluse suhtes” (edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja
töövõtja pakkumuses.
2.3. Töö tellitakse ja rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist Valdkondliku teadus-
ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevus 2 „Teadmistepõhise
poliitikakujundamise toetamine“.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku
55’232,00 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu
lepingus sätestatud autoriõiguste eest.
3.3. Tellija tasub töö eest etappide kaupa 2 (kahes) osas:
3.3.1. I osa (30 %) lepingu punktis 5.1.1. nimetatud tööde esitamise järgselt pärast
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist;
3.3.2. II osa (70%) lepingu punktis 5.1.3. nimetatud tööde esitamise järgselt pärast
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist;
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
203782.
3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava
algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes
juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.
3.6. E-arve saatmise võimalused on:
3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani.
3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis
kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse
infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.6.3. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu
(https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja
konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi
tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve saatmisest.
4. Töö teostamine
4.1. Töö üleandmise tähtpäev on hiljemalt 9 kuud alates hankelepingu sõlmimisest. Töö
teostamine ja üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides ning pakkumuses
esitatud ajakavale etappide kaupa. Poolte volitatud esindajatel on vajadusel õigus
ajakava kohandada.
4.2. Töövõtja kohustub:
4.2.1. esitama uuringu vaheraporti ja tutvustama seda tellijale;
4.2.2. koguma täiendavat informatsiooni ja viima töösse sisse esmaste ettepanekute ja
soovituste põhjal muudatused tellija tagasiside saamise järgselt;
4.2.3. esitama lõppraporti, mis sisaldab muuhulgas põhjalikku metoodika kirjeldust ja
uuringu peamiste tulemuste kokkuvõtet (analüüsiraport);
4.2.4. üle andma tellijale kvantitatiivseks analüüsiks kasutatud anonümiseeritud
algandmete andmebaasi, sellest saadud informatsiooni ja uuringu käigus kogutud
intervjuude kokkuvõtted;
4.2.5. tutvustama uuringu lõppraportit tellijale;
4.2.6. tutvustama uuringu lõppraportit laiemale avalikkusele 3 kuu jooksul pärast töö
lõplikku esitamist vastavalt tellija soovidele.
4.3. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata
omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele
töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus tegema
kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma
olemuselt kuuluvad lepingu esemega seotud tööde hulka.
4.4. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele,
kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja
kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.
4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmeid
vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab
töövõtja selle eelnevalt nimeliselt tellijaga kirjalikult kooskõlastama.
Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad
vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud
ning esitama tellijale seda tõendavad andmed ja dokumendid.
4.6. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta
lepingu täitmisega seotud ülesanded on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud
lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.7. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajalikku informatsiooni. Vajadusel annab
tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega
seotud küsimustes.
4.8. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt
selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.9. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.9.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste
sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
4.10. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Regionaalarengufondi teavitamise ja
avalikustamise nõudeid, mis on kättesaadavad
http://archimedes.ee/str/teavitamine/periood- 2014-2020/.
4.11. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad töö
tulemusi kuni avalikkusele mõeldud tutvustuse läbiviimiseni, välja arvatud tellija eelneval
kirjalikul nõusolekul.
4.12. Töövõtjal on õigus tulevikus pöörduda tellija poole kirjaliku taotlusega saada töö
teostamise käigus kogutud andmekogud edasiseks analüüsimiseks, mille kohta
koostatakse eraldi andmekasutusleping ning mille tulemuste avaldamine lepitakse kokku
eraldi. Tellijal on õigus taotlust mitte rahuldada ja andmekasutuslepingut mitte sõlmida.
4.13. Töövõtja kannab lepingu sõlmimise järgselt uuringu informatsiooni Eesti Teadusinfo
portaali (ETIS) ja viitab projekti numbrile: RITA2/032 ning sisestab järgmised andmed:
teadusasutuse poolse projekti numbri, projekti pealkirja eesti ja inglise keeles, projekti
algus- ja lõppkuupäeva, vastutava täitja, RITA valdkonna ja eriala, projekti läbi viiva
asutuse, finantseerivad asutused, projekti maksumuse, annotatsiooni (lühitutvustus) eesti
ja inglise keeles, tegevuse liigi ja protsendi (100% rakendusuuring) ning projekti lõppedes
projekti lõpptulemuste lühikirjelduse.
5. Üleandmine
5.1. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks etappide kaupa järgmiselt:
5.1.1. Tellijaga kooskõlastatud küsitluse andmebaas
5.1.2. Tellijaga kooskõlastatud vaheraport
5.1.3. Tellijaga kooskõlastatud analüüsi lõppraporti, täiendatud vaheraporti, tööde
käigus moodustatud andmekogu (andmefail Excel, SPSS või samaväärses
formaadis), standardtabelid, küsitlusmaterjalid, ankeet ja muud tööde käigus
valminud tööde materjalid hiljemalt 9 kuud peale lepingu sõlmimist;
5.1.4. Viima kokkuleppel tellijaga läbi tulemuste tutvustamise avalikkusele kuni kahel
korral 3 kuu jooksul pärast lõppraporti üleandmist.
5.2. Töö etappide kaupa üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks
tasu maksmisel.
5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides
ja pakkumuses sätestatule.
6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle
kahju ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut
täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele
vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
6.3. Tellija esitab pretensiooni 10 (kümne) tööpäeva jooksul töö mittevastavusest teada
saamisest arvates.
6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue
töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või
põhjendamatuid ebamugavusi.
6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud
tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning
töövõtja oli tellijat sellest teavitanud.
6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda
leppetrahvi 1 (üks) % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud
või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.
6.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel pretensioonis määratud
tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi, mille
suuruseks on 0,5 % (null koma viis protsenti) üleandmata või teostamata töö
maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% (kakskümmend
protsenti) lepingu hinnast. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada ühepoolselt
lepingu hinda leppetrahvi summa võrra.
6.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee
uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks
lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt
täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt
isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja
poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,5% (null koma viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt
päevas, kuid mitte rohkem kui 20% (viis protsenti) lepingu hinnast.
6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 (kümme) protsenti lepingu hinnast ja/või leping
erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. Kui töövõtja ei täida lepingu punktis 9.6 sätestatud
kohustust ja jätab andmed hävitamata, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 30%
(kolmkümmend protsenti) lepingu hinnast.
6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul vastava nõude
saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu
alusel tasumisele kuuluva summaga.
6.11. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse
vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses
6.12. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad
pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis
ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika
tunnistavad vääramatu jõuna.
7. Autoriõigused
7.1. Kõik lepingu täitmise käigus töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt
omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde
resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse
omandi õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu eest täies
mahus üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab
töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse
aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste
loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused,
sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma
autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid, arvestades p 7.3 ja
7.4 toodut.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse
omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega.
7.3. Tellija viitab materjalide kasutamisel ja avaldamisel töövõtjale kui uuringu läbiviijale.
7.4. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost
oma äranägemisel, muuhulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide
kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada materjalide avaldamise viis, materjalide
kasutamise algusaeg ja tingimused, teha muudatusi autorinime tähistuses (otsustada kas
autorinimi kirjutatakse kujul eesnimetäht ja perekonnanimi või kujul eesnimi ja
perekonnanimi), lisada materjalidele teiste isikute teoseid ja õigus nõuda materjalide
kasutamise lõpetamist (litsents koos all-litsentseerimisõigusega). Töövõtja kohustub
tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja
isiklike õiguste osas lihtlitsents anda.
7.5. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud.
7.6.Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust materjale või nende osasid
kasutada, v.a õigus materjale kasutada illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel
eesmärkidel tingimusel või avaldada teaduslikes publikatsioonides motiveeritud mahus
nii, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
7.7. Töövõtjal on õigus tulevikus pöörduda tellija poole kirjaliku taotlusega saada uuringu
käigus kogutud andmekogud edasiseks analüüsimiseks, mille kohta koostatakse eraldi
andmekasutusleping ning mille tulemuste avaldamine lepitakse kokku eraldi. Tellijal on
õigus taotlust mitte rahuldada ja andmekasutuslepingut mitte sõlmida.
7.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi
õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teavitab tellija sellest töövõtjat, kes peab
viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate
õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui töövõtja võtab sellised
abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd
7.9. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise
tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.
7.10. Töö käigus kogutud andmekogud antakse üle tellijale. Tellijale kuulub andmekandja,
mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse, omandiõigus.
7.11. Juhul, kui tööde teostamise käigus tekib vajadus isikuandmete analüüsimiseks ning
vastavate andmebaaside täiendavaks kogumiseks või taotlemiseks, kohustub töövõtja
tagama kõigi uuringuga kogutavate andmete konfidentsiaalsuse ning andmete töötlemise
vastavalt isikuandmete kaitse alastes õigusaktides sätestatule.
7.12. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud
vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt
allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas
näidatud saatmise kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad on:
8.4.1. Tellija volitatud esindaja Ingrid Ots-Vaik, telefon 6269 168, e-post ingrid.ots-
[email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu
täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline
lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Sten Anspal, telefon 5694 0149, e-post
[email protected].
9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt
õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele,
allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning
juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.5. Töövõtja on kohustatud teavitama tellijat lepingu objektiks olevate tööde käigus andmete
kogumise, talletamise ja kasutamisega seotud isikuandmete kaitse seadusest tulenevate
nõuete täitmistest.
9.6. Töövõtjal on kohustus hävitada töö käigus kogutud andmekogud ja vajadusel töö
läbiviimiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted
hiljemalt 4 kuud pärast tellijale materjalide üle andmist ja hiljemalt lepingu lõpuks, mida
pooled kinnitavad allkirjaga aktil andmekogu hävitamise kohta.
9.7. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes
andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või
tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise
jms eest.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse
tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja
arvatud kui selline võimalus oli hanke alusdokumentides sätestatud.
10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige
kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele.
Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 (kolmkümmend)
kalendripäeva.
10.5. Tellijal on õigus leping üles öelda juhul, kui töövõtja Andmekaitse Inspektsioonist ei saa
isikuandmete kaitse eest vastutava isiku registreeringut või luba andmete töötlemiseks,
mis on vajalik töö teostamiseks.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi
kohta sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
11.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/