Sotsiaalministeerium
Tartu Ülikool
Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts
Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts
Eesti Arstide Liit
Eesti Hambaarstide Liit
28. märts 2019
PÖÖRDUMINE
Tartu Ülikool, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts, Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivki-
rurgia Selts, Eesti Arstide Liit ning Eesti Hambaarstide Liit esitasid 13.02.2019 Sotsiaalminis-
teeriumile ühtse seisukoha, et mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride (eelkõige botuliinter-
aapia ja täitesüstid) teostamise õigus peaks olema vaid arstidel.
Seisukohas tuginetakse USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) andmebaasis MAUDE sisaldu-
vatele teadetele täitesüstidega seotud tüsistuste kohta. Seisukohas leitakse, et täitesüstidega
kaasnevad tõsised tüsistused ja nende määr on tõusmas, sest lisandub uusi täitesüstide tootjaid,
täitesüstid muutuvad populaarsemaks ning muutumas on ka täitesüstide keemiline struktuur.
Arstid on seisukohal, et kuna botuliintoksiini ning hüaluroonhappe jt täitesüstide süstimine
eeldab põhjalikke anatoomilisi, füsioloogilisi ja kliinilisi meditsiinilisi teadmisi, ning olulised
on ka arsti farmakoloogilised teadmised süstitavate preparaatide kui tüsistuste puhul kasutata-
vate ravimite osas, peaks täitesüstide tegemise õigus olema üksnes arstidel.
Muuhulgas on asutakse seisukohale, et arstid on ainsana võimelised võtma anamneesi, tundma
ära vastunäidustused raviks ja võimalikud tüsistused ning tulema toime meditsiiniliste äkkolu-
kordadega. Õeharidus ei ole seisukoha esitajate arvates piisav tulemaks toime tüsistustega,
mistõttu ei peaks olema lubatud arsti poolt botuliinteraapia ja täitesüstide teostamise dele-
geerimine õele.
MTÜ Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts ei nõustu Tartu Ülikooli, Eesti Naha- ja
Suguhaiguste Arstide Seltsi, Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Seltsi, Eesti Arstide Liidu
ja Eesti Hambaarstide Liidu seisukohaga ning leiab, et õehariduse omandanud isikutele peaks
jääma täitesüstide tegemise õigus, sest meditsiiniõed on selleks piisavalt kvalifitseeritud, Eestis
ei ole probleemi seoses tüsistustega ning seetõttu oleks arstide soovitud tegevuspiirang õdede
jaoks ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalne piirang.
Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts arvates oleks mõistlik reguleerida ilu- ja täitesüstide
turg valdkonnapõhise juhendiga ning panustada esteetiliste mittekirurgiliste protseduuride alas-
esse täiendõppesse.
2
1. USA STATISTIKA EI OLE EESTIS ASJAKOHANE NING EI PEE-
GELDA KA USA TURUL ULATUSLIKKE PROBLEEME
Arstid ei ole oma pöördumises välja toonud ammendavaid andmeid ilu- ja täitesüstidega
kaasnevate komplikatsioonide kohta. Välja on toodud üksnes FDA andmebaasi kantud tüsis-
tuste kohta esitatud teadete koguarv aastatel 2007-2017, kuid teavet tüsistustega lõppenud ning
edukalt sooritatud protseduuride arvude omavahelise suhte kohta ei ole esitatud. Artiklist, mil-
lele arstid tuginevad1, selgub, et aastatel 2007-2017 tehti USA-s hinnanguliselt üle 18 miljoni
täitesüsti. Sama aja jooksul teavitati FDA-d 5024 tüsistustega lõppenud protseduurist. Protsen-
tuaalselt teavitati seega umbes 0,028% juhtumitest, s.o. 1 kord umbes 3 600 protseduuri kohta.
Eeldus, et kuna kõrvaltoimetest teatamine FDA-le on vabatahtlik, teatatakse vaid murdosast
kõrvaltoimetest, ei ole kuidagi tõendatud. Seega ei saa nõustuda arstide hinnanguga, et mit-
tekirurgiliste esteetiliste protseduuridega kaasnevate tüsistuste risk on märkimisväärselt kõrge.
Samuti ei nähtu artiklist, milline on ilu-ja täitesüstide tegemise õiguslik regulatsioon USA-s ja
kas ilu-ja täitesüste võivad teha ainult tervishoiutöötajad. Ilma nende andmeteta ei ole USA
näidete kasutamine paraku asjakohane.
FDA andmetest nähtub seegi, et kõige rohkem kõrvaltoimeid kaasnes protseduuridega, kus
täiteainena kasutati preparaate Juvederm Voluma XC, Sculptra ja Radiesse. Juvederm on hüalu-
roonhape, Sculptra on polü-L-piimhape ning Radiesse on kaltsium hüdroksüülapatiit. Seejuures
2016. aastal kasuti umbes 91,5% patsientide puhul hüaluroonhapet. Seetõttu ei ole üllatav, et
hüaluroonhappel põhineva preparaadi kasutamisega kaasnes ka kõige rohkem komplikatsioone,
sest selle statistiline tõenäosus on kõrgem. Küll aga on märkimisväärne, et komplikatsioonide
arvult teine ja kolmas preparaat sisaldavad toimeaineid, mida kasutatakse vähem kui 10%
protseduuridest. Eestis on täitesüstide puhul eeskätt kasutusel hüaluroonhapet sisaldavad
preparaadid, mistõttu ei saa teiste toimeainetega preparaate sisaldavat statistikat Eesti olukorra
näitlikustamiseks aluseks võtta.
Eestis ei ole ilu- ja täitesüstidega kaasnevad komplikatsioonid sagedased ning probleem ei ole
ulatuslik. MTÜ Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts esitas 27.07.2018 Terviseametile
teabenõude, milles palus väljastada teabe 2018. aastal Terviseametile esitatud ilu- ja täitesüstide
protseduuride kaebuste kohta. Terviseamet vastas MTÜ Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini
Seltsi teabenõudele, et Terviseametile oli 03.08.2018 seisuga 2018. aastal esitatud üks kaebus,
milles avaldati rahulolematust ilu- ja täitesüstide protseduuriga. Kaebuse menetlemise käigus
tuvastati, et ettevõttel puudus tervishoiuteenuse osutamiseks kehtiv tegevusluba. Ametile esitati
ka kolm päringut seoses ilu- ja isikuteenuste reklaamiga ning üks päring ilusüstide koolituste
kohta. Terviseametile ei olnud 03.08.2018 seisuga 2018. aastal esitatud ühtegi avaldust ilu- ja
täitesüstide protseduuride teostamise tagajärjel tekkinud tüsistuste või komplikatsioonide
kohta.
Eelnevast nähtub, et Eestis ei ole tõsist probleemi ilu- ja täitesüstide tagajärjel tekkivate kom-
plikatsioonide ja tüsistustega, ning et pole esitatud veenvaid põhjendusi, et USA statistikaga
saab Eesti olukorda võrdväärselt näitlikustada.
1
Povolotsky, R., Oleck, N. Adverse Events Associated with Aesthetic Dermal Fillers: A 10-Year Retrospective
Study of FDA Data. https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1177/0748806818757123 (25.03.2019)
3
2. ESTEETILISTE MITTEKIRURGILISTE PROTSEDUURIDE TEG-
EMISE ÕIGUSE ÄRAVÕTMINE ÕDEDELT EI OLE PÕHJENDA-
TUD EGA PROPORTSIONAAL NE PIIRANG
Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts ei pea piirangut, mille kohaselt oleks ilu- ja täitesüs-
tide tegemine lubatud üksnes arstidele, põhjendatuks ega mõistlikuks. Ei ole arusaadav, millist
elulist ja olulist muret sellise ettepanekuga soovitakse lahendada ja kas see on Eesti meditsiini
ees seisev võtmeküsimus.
Seadus ei erista, milliseid süste võivad teha üksnes arstid ja milliste puhul on see õigus ka
õdedel. Süstimisoskus on pädevus, mille on õed meditsiiniõe õppekava läbimisega omandanud.
Kui mõned preparaadid nõuavad lisateadmisi- või oskusi, siis need saab omandada
täiendusõppe kaudu.
Kuna õed on haritud selleks, et süste teha, puudub mõistlik põhjendus keelata õdedele üht
kindlat tüüpi süstide tegemine. Kui piirata ilu- ja täitesüstide tegemise õigust, tuleks piirangute
kehtestamist kaaluda ka teiste süstimiste puhul. Ilu- ja täitesüstid ei ole kuidagi põhimõtteliselt
erinevad näiteks vaktsineerimisest. Selliste eluliselt oluliste süstide tegemise õiguse äravõtmine
õdedelt ei tuleks aga kõne alla. Ilu- ja täitesüstide alal on meditsiiniõed enamasti sama
kvalifitseeritud või isegi rohkem kvalifitseeritud kui arstid. Arstid ei ole õppinud eraldi ilu- ja
täitesüstide tegemist. Eestis ei ole ilu- ega täitesüstimist võimalik õppida ühelgi olemasoleval
õppekaval. Samas on olnud meditsiiniõed just need, kes ennast ilu- ja täitesüstide alal aktiivselt
välismaal koolitamas on käinud. Lisaks õdede meditsiinilisele haridusele on nad selles valdkon-
nas praktiseerinud juba aastaid. Sellest tulenevalt on õdedel teadmised ja oskused ilu- ja
täitesüste teha. Sooritatud süstide mahu ja sellega seotud kogemuste põhjal võib õde olla ilu-
või täitesüstimisel isegi pädevam kui mõni eriarst.
Tartu Ülikool, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts, Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivki-
rurgia Selts, Eesti Arstide Liit ning Eesti Hambaarstide Liit põhjendavad oma ettepanekut
sellega, et:
1) ilusüstide tegemisel on äärmiselt olulised arsti farmakoloogilised teadmised;
2) arst peab olema võimeline võtma meditsiinilist/kirurgilist anamneesi ja ära tundma
vastunäidustused raviks (infektsioonid, allergiad, autoimmuunsed seisundid jt);
3) arst peab olema võimeline hindama naha hetkeseisundit ja kaasuvaid haigusi;
4) arst peab kiirelt ära tundma võimalikud tüsistused ja alustama koheselt nende ravi, mis
tavaliselt toimub retseptiravimitega. Vajalikke retseptiravimeid saavad välja kirjutada
aga üksnes arstid;
5) arst peab olema võimeline toime tulema meditsiiniliste äkkolukordadega (anafülaktiline
šokk jm), omama kabinetis vastavaid ravimeid (adrenaliin, antihistamiinikumid, intra-
venoossed vedelikud jt) ja meditsiinilist varustust (hapnik, defibrillaator jt), mis samuti
eeldab retseptiravimite olemasolu;
6) arst peab omama adekvaatseid teadmisi vältimaks ebakohast ravi.
Õdedele on Eestis usaldatud aina rohkem pädevust, nt kiirabi brigaadijuhtideks on enamasti
õed. Seega on meditsiiniõed tõestanud oma teadmiste põhjalikkust ning valmisolekut olla
vastutavad vastuvõetud otsuste eest. Niisiis ei saa Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts
kuidagi nõustuda arstide hinnanguga, et õdedel ei pruugi olla adekvaatseid teadmisi vältimaks
ebakohast ravi, või et õde ei ole võimeline hindama naha hetkeseisundit, tundma ära vastunäi-
dustusi ja tüsistusi ega tulema toime meditsiiniliste äkkolukordadega.
4
Samuti on patsientidel ilu- ja täitesüstide tegemise puhul vajadusel alati võimalik saada arstiabi.
Nimelt ei ole tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) kohaselt võimalik saada eriarst-
iabi osutaja tegevusluba, kui asutuses puudub arst. TTKS § 42 punkti 2 kohaselt antakse
tegevusluba eriarstiabi osutamiseks, kui eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ru-
umid, sisseseade ja aparatuur vastavad TTKS-i nõuetele. TTKS § 20 lõige 1 defineerib eriarst-
iabi kui ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust, mida osutavad eriarst või hambaarst
ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Eelnevast tuleneb, et eriarstiabi osutamise
tegevusluba ei ole Terviseametil võimalik väljastada, kui asutuses puudub arst. Kuna
Terviseamet ja Sotsiaalministeerium käsitlevad ilu- ja täitesüste tervishoiuteenusena, tuleneb
eelnevast, et ilu- ja täitesüste teostavas tervishoiuasutuses peab olemas olema arst. Seega on
patsientidel võimalik saada komplikatsioonide korral ka arstiabi.
Nagu eelnevalt selgitatud, on õdedel enamasti ilu- ja täitesüstide alal arstidest isegi kõrgem
kvalifikatsioon. Pole kuidagi mõistlikult põhjendatav, et ilu- ja täitesüstide tegemine keelataks
kõigile meditsiiniõe kvalifikatsiooniga isikutele, kuid selline õigus jääks kõigile arstikvalif-
ikatsiooniga isikutele. Näiteks ei ole mõistlikult põhjendatav, miks võiks ilu- ja täitesüste teha
hambaarst või äsja residentuuri lõpetanud ja diplomi omandanud arst, kuid ennast sel alal koo-
litanud ja meditsiiniõe hariduse omandanud isik mitte. On kaheldav, et selline olukord oleks
avalikes ja patsientide huvides. Kui aga ka arstide seas süstimise tegemise õigusega isikute ringi
piirata, näiteks andes ilu- ja täitesüstide tegemise õiguse üksnes plastikakirurgidele ja derma-
toloogidele, siis kitseneb turg sedavõrd, et konkurents kahaneb kriitiliselt. See tähendab teenuse
hinna tõusu patsientidele, mille tulemusena võib suureneda illegaalsete teenusepakkujate osa-
kaal, mis kindlasti ei oleks patsientide huvides.
Piirang, mis keelaks õdedel ilu- ja täitesüstide tegemise, riivaks intensiivselt elukutse valimise
õigust ja ettevõtlusvabadust (põhiseaduse, edaspidi ka PS, §-id 29 ja 31), sest selliselt muude-
takse ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks võrreldes seni kehtinud õigusliku
raamistikuga. Selline riive võiks olla õigustatud vaid juhul, kui esineb ülekaalukas avalik huvi,
näiteks vajadus kaitsta patsientide tervist. Nagu Terviseameti 03.08.2018 vastusest Seltsi esit-
atud teabenõudele selgus, ei esitatud Terviseametile 2018. aasta esimese 8 kuu jooksul ühtegi
avaldust ilu- ja täitesüstide protseduuride teostamise tagajärjel tekkinud tüsistuste või kom-
plikatsioonide kohta. Eeltoodu kinnitab, et puudub vajadus täiendavate piirangute järele, mil-
lega keelatakse õdedel ilu- ja täitesüstide tegemine.
3. ETTEPANEK MEDITSIINILISE ILURAVI TURU REG-
ULEERIMISEKS
Arstid soovivad piirangu kehtestamisega kaitsta patsientide tervist. Ehkki Esteetilise Mit-
tekirurgilise Meditsiini Selts on seisukohal, et piirangu seadmine ei taga nimetatud eesmärgi
täitmist, vaid vastupidi võib olla patsientidele negatiivse toimega, juhib Esteetilise Mittekirur-
gilise Meditsiini Selts tähelepanu asjaolule, et piirang ei oleks nimetatud eesmärgi täitmiseks
ka õdesid vähim koormav meede. Tuleks kaaluda, kas on alternatiivseid abinõusid patsientide
tervise kaitsmise eesmärgi saavutamiseks.
Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts teeb ettepaneku reguleerida ilu- ja täitesüstide turg
valdkonnapõhise juhendiga ning teha koostööd tervishoiukõrgkoolidega ilu- ja täitesüstide
alaseks koolitamiseks. Juhend kehtestaks standardid ja reeglid, mida peaks ilu- ja täitesüstide
tegemisel järgima. Muuhulgas saaks juhisest juhinduda Terviseamet järelevalve teostamisel.
Selleks, et kõnealuseid toiminguid ohutult läbi viia, vajavad kõik selle teostajad veel lisaks
anatoomia-füsioloogia teadmistele protseduuride ja kemikaalide kohta lisateadmisi ja -oskusi.
5
Juhend võiks kehtestada täiendavad nõuded ilu- ja täitesüstide teostaja koolitusele ja täiend-
koolitusele, nõuded patsiendi nõustamisele, ilu- ja täitesüstide reklaamile või
ravimikäitlemisele.
Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid on oma kirjas Sotsiaalministeeriumile seisukohal, et ”es-
teetiliste mittekirurgiliste protseduuride osutajate kvalifikatsiooni tõstmiseks esitame ette-
paneku töötada välja ja kehtestada kutsestandard ja hakata kasutama sertifitseerimiseksamit
nendele tervishoiuteenuse osutajatele, kes soovivad osutada esteetilist mittekirurgilist
teenust.”2
Ühendkuningriigis on esteetilise mittekirurgilise meditsiini teenused reguleeritud valdkon-
napõhise juhendiga 3 . Ühendkuningriigis on kutsestandardiga kvalifitseeritud meditsiiniõed
kantud Õenduse ja Ämmaemanduse Nõukogu (Nursing and Midwifery Council) registrisse.
Nõukogul on olemas tegevusjuhis ja kutsestandardid, mille mittejärgimise korral võib Nõukogu
meditsiiniõe registrist eemaldada. Samasugune pädevuse tõendamise kohustus ja järelevalve on
ette nähtud ka ilu- ja täitesüste tegevatele arstidele. Ühendkuningriigi ülikoolid on alustanud
mittekirurgiliste meditsiiniteenuste õpetamist.4
Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Seltsi arvates on vaja luua õppekava täiendõppeks, et
kõikidel õdedel oleks võimalik omandada vajalikud oskused ilu- ja täitesüstimiseks. Ei ole
kahtlust, et kõrgkoolid on valmis looma eraldi täiendkursuse, mis keskenduks lisateadmistele
ja -oskustele, mida võib nõuda ilu- ja täitesüstimine.
Niisiis on põhjendamatult õdede ettevõtlusvabadust piiravale meetmele olemas vähemkoormav
alternatiiv valdkonna reguleerimise näol valdkonnapõhise juhendiga ning ter-
vishoiukõrgkoolide poolt pakutava täiendõppe võimalusega. Esteetilise Mittekirurgilise Med-
itsiini Selts palub Sotsiaalministeeriumil võtta arvesse eeltoodud selgitusi selle kohta, miks ilu-
ja täitesüstide tegemise õiguse äravõtmine õdedelt ei oleks mõistlik. Samuti palub Esteetilise
Mittekirurgilise Meditsiini Selts kaaluda valdkonna reguleerimist juhendiga Ühendkuningriigi
eeskujul.
4. TAOTLUS SOTSIAALMINISTEERIUMILE
Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts palub end kaasata ilu- ja täitesüstide regulatsiooni
teemalistesse aruteludesse, töörühmadesse ja algatustesse, kus ilu- ja täitesüstide teemat aru-
tatakse. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud kaasamise hea tava
punkt 1 nõuab, et valitsusasutused kaasavad huvirühmi ning avalikkust neid puudutavate
otsuste kujundamisse, et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus. Kaasamise
hea tava punkti 2 kohaselt tähendab kaasamine otsuste kujundamises huvirühmade ja avalik-
kuse informeerimist ja nendega konsulteerimist. Punkti 3 kohaselt tuleb kaasamist rakendada
selliste poliitikaalgatuste väljatöötamisel, millel on arvestatav mõju huvirühmadele.
Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts ja selle liikmed on otseselt mõjutatud ilu- ja
täitesüstide regulatsiooni puudutavatest poliitikaalgatustest, sest Esteetilise Mittekirurgilise
2
Iluprotseduuride tegijatele tuleks kehtestada kutsestandardid. Meditsiiniuudised 05.01.2018.
https://www.mu.ee/uudised/2018/01/05/iluprotseduuride-tegijatele-tuleks-kehtestada-kutsestandardid
(25.03.2019)
3
An Integrated Career and Competency Framework for Nurses in Aesthetic Medicine. British Association on
Cosmetic Nurses. September 2015. https://s3-eu-west-2.amazonaws.com/bdngs3/wp-content/up-
loads/2017/08/BSCN-Aesthetics-Competency-Framework.pdf (25.03.2019)
4
Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Seltsi e-kirjavahetus British Association of Aesthetic Nurses esindajaga.
6
Meditsiini Selts koondab ilu- ja täitesüstidega tegelevaid õdesid. Järelikult on Sotsiaalminis-
teeriumil kohustus Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts kui mõjutatud huvirühm neid
puudutavate otsuste kujundamisesse kaasata, informeerides Esteetilise Mittekirurgilise Med-
itsiini Seltsi kõikidest algatustest ning konsulteerides Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini
Seltsiga otsuste legitiimsuse ja kvaliteedi üle.
Lugupidamisega
Roman Henson
Marju Karin
Hedi Rimm
Jevgenia Makarova
Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Seltsi juhatuse liikmed
Saatja: Esteetilise Meditsiini Selts <
[email protected]>
Saadetud: 28.03.2019 13:36
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Heli Laarmann <
[email protected]>
Teema: Pöördumine
Manused: poordumine.ilu-ja-tait esüstid-pöördumine-Sotsiaalministeeriumile.2019-03-
28.est.docx
Tere
Leiate manusest meie pöördumise.
Lugupidamisega,
MTÜ Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts
Registrikood: 80548962
J.Vilmsi 5-5
Tallinn 10126