MINISTRI MÄÄRUS
28.03.2019 nr 35
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse
nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruses nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) integreeritud hoolekandeteenused – hoolduskoormuse leevendamiseks või inimese
hooldusvajaduse katmiseks individuaalsest vajadusest lähtuvalt ühendatud käesoleva
määruse § 6 punktides 1–5 nimetatud teenused või nende teenuste konkreetsed tegevused.“;
2) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 5 nimetatud
tulemuste saavutamisse ning mille elluviimisega arendatakse ja osutatakse järgmisi
hoolekandeteenuseid:
1) koduteenus;
2) tugiisikuteenus;
3) isikliku abistaja teenus;
4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus;
5) nõustamisteenused ja tugigrupid hoolduskoormusega inimesele;
6) integreeritud hoolekandeteenused.“;
3) paragrahvi 8 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „ning käesoleva määruse lisas 5 sätestatud
nõuetele“;
4) paragrahvi 8 lõiget 10 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:
„14) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tööturuteenuste osutamise
kulu;
15) SHS 3. peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse
osutamise kulu.“;
5) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Riigiabi
Määruse raames antav toetus ei ole riigiabi.“;
6) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotleja ja partner võib olla:
1) kohaliku omavalitsuse üksus;
2) juriidiline isik;
3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus.“;
7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina
kaasama vähemalt need kohalikud omavalitsuse üksused, mille territooriumil hakatakse
teenust osutama.“;
8) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Muu kui kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja esitab kooskõlas käesoleva määruse § 10
lõikega 11 partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskirja käesoleva määruse
lisa 6 vormil.“;
10) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse arv „20“ sõnaga „kümme“;
11) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
12) määruse lisa 2 „Hindamisleht“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 „Hindamisleht“;
13) määruse lisad 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
14) määrust täiendatakse lisaga 6.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44
„Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ seletuskiri
I Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi
määrus) muutmise määrusega tehakse muudatused eesmärgiga tõhustada toetuse
rakendamist ja vähendada halduskoormust.
Määrusega toetatavad tegevused on hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine.
Teenused peavad aitama kaasa tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamisele ja
tööturule suundumisele või erivajadusega inimese toimetuleku toetamisele tööturule asumise
võimekuse suurendamiseks.
1.2. Muudatuse koostaja
Määruse muudatused ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu
toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected])
ja hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748,
[email protected]).
Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel
626 9333,
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudetakse määruse 19. mail 2017. a jõustunud redaktsiooni RT I, 16.05.2017, 7.
Muudatus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs.
II Muudatuse sisu
Muudatus koosneb 14 punktist.
Punktiga 1 lisatakse määruse §-i 2 uus termin „integreeritud hoolekandeteenused“. Tegemist
on lisandunud toetatava tegevusega, mis sätestatakse määruse §-s 6. Integreeritud
hoolekandeteenus võimaldab toetuse saajal kombineerida ja ühendada erinevaid määrusega
toetatavaid tegevusi, s.o määruse §-s 6 nimetatud hoolekandeteenuseid ja nende osi, et
osutada abivajajale parimat ja võimalikult sobivat teenust. Teenuse osaks loetakse
tervikteenuse ühte või mitut tegevust, mille pakkumine tagab teenuse saajale teenuse, mis
tema toimetulekut võimalikult parimal moel toetab.
Näiteks koduteenuse raames abistatakse inimest tema koduses keskkonnas (toidukaupade
koju toomine, esmane koristus, abi küttepuude tuppa toomisel, saatmine arsti juurde jms), kuid
inimene võib samal ajal vajada lisaks veel teisi toimetulekut ja elukvaliteeti parendavaid
tegevusi, näiteks otsustab inimene tugiisikupoolsel juhendamisel ja julgustamisel osaleda
väljaspool kodu toimuvates tegevustes (raamatukogu külastus, osalemine huviringis,
tegelemine hobidega vms) või nõustab koduteenust vahetult osutav isik lisaks koduteenuse
saaja abistamisele ka koduteenuse saaja lähedast hooldusvõtete kasutamises.
Tugiisikuteenuse saaja võib vajada kombineeritult nii juhendamist ja võimestamist kui ka samal
ajal abistamist toimingutes, millega ta ise terviseseisundi tõttu toime ei tule (näiteks toidu
valmistamine jms). Sellisel juhul võib laiendada tugiisiku ülesandeid selliselt, et need kataksid
ka teatud vajaduse korral otsese abistamise. Seega võib teenuse osade kombineerimine
teatud juhtudel eeldada teenust vahetult osutava isiku oskuste ja tegevuste laiendamist.
Päevahoiuteenust saab osutada kombineeritult korraldatud transpordi ja isikliku abistajaga
päevahoidu minekuks ning tagasi koju tulekuks. Samuti võib inimene vajada isiklikku abistajat,
et osaleda päevahoiuteenuse osutamisel pakutavates tegevustes (näiteks käelised tegevused
jms). Ka võib inimene vajada päevahoiuteenuse puhul tugiisikut, kes julgustamise ja
motiveerimise kaudu aitab inimesel päevahoius paremini hakkama saada ja tegevustes
osaleda. Seega võimaldab teenuste omavaheline kombineerimine, teenuse sisustamine
täiendavate osadega või vahetult teenust osutavate inimeste ülesannete laiendamine pakkuda
komplekssemat ja terviklikumat teenust.
Punktiga 2 muudetakse määruse §-s 6 sätestatud toetatavate tegevuste sõnastust.
Muudatusega viiakse sätte sissejuhatav lauseosa kooskõlla määruses taotlejate ringis tehtava
muudatusega. Lisaks täiendatakse toetatavaid tegevusi kahe uue tegevusega, mille lisamine
võimaldab taotlejal paindlikumalt ja inimese vajadustest lähtuvalt teenuseid osutada ning
seeläbi täita meetme eesmärki.
Punktis 5 nimetatud hoolduskoormusega inimestele suunatud toetavate teenuste eesmärk on
aidata kaasa hoolduskoormusega inimeste elukvaliteedi paranemisele ning paremale töö ja
pereelu ühitamisele. Nõustamisteenuste all peetakse silmas teenuseid, mis aitavad
hoolduskoormusega inimestel oma lähedase hooldamise olukorras ennast säästvalt ning
samal ajal oma lähedasele parimat tuge pakkudes toime tulla. Nõustamine võib hõlmata
struktureeritud info jagamist hoolduskoormusega inimese ja hooldatava õigustest, abi saamise
võimalustest, psühholoogilist abi jms. Tugigruppide eesmärk on toetada sarnase kogemusega
inimeste kogemuste vahetamise ja üksteise toetamise kaudu hoolduskoormusega inimeste
toimetulekut ning koolitada või juhendada hoolduskoormusega inimest igapäevase
hooldusega seotud tegevustes (ergonoomika, hooldusvõtted, toitumine, abivahendid jms).
Punktiga 3 jäetakse määruse § 8 lõikest 6 välja tekstiosa „ning käesoleva määruse lisas 5
sätestatud nõuetele“. Määruse lisa 5 tunnistatakse kehtetuks. Määruse lisa 5 kaotamine
võimaldab taotlejal paindlikumalt ning inimese vajadusest lähtuvalt teenuseid osutada.
Punktiga 4 lisatakse määruse § 8 lõikesse 10 kaks uut punkti mitteabikõlblike kulude kohta.
Mitteabikõlblike kuludena sätestatakse tööturuteenuste ning erihoolekande- ja
rehabilitatsiooniteenuste osutamise kulu. Sellega soovitakse vältida olukorda, kus taotlejal
oleks võimalus küsida rahastust juba riigieelarvelistest vahenditest hüvitatavate teenuste
jaoks. Samuti välistab muudatus olukorra, kus käesolevast meetmest saadud rahastusega
hakataks osutama tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning sotsiaalhoolekande seaduses
sätestatud viidatud teenuseid.
Punktiga 5 täiendatakse määrust §-ga 91, milles sedastatakse, et määruse raames antav
toetus ei ole riigiabi.
Kuivõrd taotlejate ringi lisandub erasektor, tuleb toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel ja
rakendamisel muu hulgas silmas pidada ka riigiabi reegleid.
Muudatusega loetakse võimalikuks toetuse saajaks:
1) kohaliku omavalitsuse üksus;
2) juriidiline isik;
3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus.
2
Seega on oluline hinnata, kas toetuse saajate hulgas olevad isikud vastavad ettevõtja kahele
tingimusele:
- teenust või kaupa pakutakse tasu eest,
- sama teenust võiks pakkuda ka konkurendid.
Olukorras, kus meetme raames võib lisaks juriidilisele isikule, kelle puhul ettevõtjaks olemise
küsimust ei teki, esitada taotluse ka valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus või kohalik
omavalitsus, on nende puhul üldine eeldus, et teenuse pakkumise eest tasu ei küsita. Siiski ei
ole see 100% välistatud. Nii valitsusasutusel või selle hallataval riigiasutusel kui ka kohalikul
omavalitsusel on õigus teenuste pakkumisel neid rahastada kas osaliselt või täielikult. Viimane
tähendab, et teatud juhtudel võib füüsilisele isikule teenuse kasutamisel kaasneda nn
omafinantseeringu või osalustasu kohustus. Kui konkreetse taotleja poolt on täietud nii tasu
küsimise kui ka konkurentide poolt (teised võimalikud taotlejad, sh juriidilised isikud) sama
teenuse pakkumise tingimused, on tegemist riigiabi kontekstis ettevõtjaga.
Lähtuvalt eeltoodust tuleb kõigi potentsiaalsete taotlejate puhul riigiabi küsimust hinnata.
Riigiabi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel, mis peavad korraga esinema:
a) abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest – käesoleval juhul on meede
rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist ning rakendusasutusena on Sotsiaalministeerium
kehtestanud toetuse andmise tingimused ja korra ning volitanud rakendusüksusena SA-d
Innove toetuse taotlusi hindama;
b) abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
kategooriale või teatud kaupade tootmiseks – käesoleval juhul on meetme kohaselt võimalik
toetust taotlema tulla praktiliselt kõigil (v.a füüsilised isikud), kuid meetmes on kehastatud
taotlemine ning sellest lähtuvalt taotluste rahuldamise kord. Seega omab rakendusüksus
kaalutlusõigust otsustada, kellele toetust antakse;
c) abimeede annab abi saajale eelise – toetuse abil pakutakse määruses sätestatud
hoolekandeteenuseid tööealisele erivajadusega inimesele või tema hooldajale isikute tööturule
aitamiseks olukorras, kus eraõiguslikud turuosalised üldjuhul ei soovi neid teenuseid pakkuda.
Määruse §-s 6 on sätestatud, milliste tegevuste elluviimiseks toetust on võimalik taotleda.
Kuna kõnealuste teenuste pakkumine asetab teenusepakkujad turutingimustega võrreldes
soodsamasse olukorda (nt ettevõtja saab laiendada oma kliendibaasi), tuleneb ka siit
meetmete riigiabina kvalifitseerimise vajadus;
d) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel – konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab ettevõtja,
kes tegutseb liberaliseeritud sektoris, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi
moonutamisega. Samas puudub käesoleval juhul mõju kaubandusele, sest teenuste
pakkumine toimub kohalike omavalitsuste andmeregistrite alusel tööealistele erivajadusega
inimestele ja nende hooldajatele. Määruse kehtiva redaktsiooni kohaselt saab toetuse taotleja
olla kohaliku omavalitsuse üksus või maakondlik omavalitsuste liit. Määruses laiendatakse küll
taotlejate ringi, kuid sätestatakse, et kui taotlejaks on muu isik kui kohalik omavalitsus, peab
taotleja partnerina kaasama vähemalt need kohalikud omavalitsused, mille territooriumil
hakatakse teenust osutama. See tähendab, et teenuste pakkumine on rangelt seotud üksnes
Eestiga.
Kokkuvõttes ei ole määruse puhul täidetud kõik neli riigiabi tunnust, mistõttu ei ole määruse
alusel antava abi näol tegemist riigiabiga.
Punktiga 6 muudetakse määruse § 10 lõike 1 sõnastust ning laiendatakse toetuse taotlejate
ringi. Edaspidi saab taotleja olla ka eraõiguslik juriidiline isik.
Punktiga 7 lisatakse määruse § 10 uus lõige 11, mille kohaselt peab muu taotleja kui kohaliku
omavalitsuse üksus partnerina kaasama vähemalt need kohaliku omavalitsuse üksused, mille
territooriumil hakatakse teenust osutama. Kohaliku omavalitsuse üksuste kaasamine
partnerina aitab taotlejatel planeerida teenuste arendusi ja osutamist vastavalt reaalsele
3
vajadusele, kuivõrd kohalikel omavalitsustel on kõige parem ülevaade oma territooriumil
elavate inimeste olukorrast ja teenusevajadusest.
Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõige 2, s.o varem kehtinud partneri
määratlus, kuna uue redaktsiooniga ei piirata enam ei taotleja ega partneri omandivormi.
Punktiga 9 muudetakse nõudeid taotlusele, mis on sätestatud määruse §-s 12. Lisanduvas
lõikes 5 on sätestatud nõue muule kui kohaliku omavalitsuse üksusest taotlejale, kes peab
kohaliku omavalitsuse üksuse kaasamisel partnerina esitama taotluse lisana partneri
kinnituskirja määruse lisa 6 vormil.
Punktiga 10 muudetakse määruse § 13 lõikes 2 sätestatud taotlusvooru avamise ajakava.
Vooru avamise tähtaega lühendatakse vähemalt 20 kalendripäevalt vähemalt kümneni.
Tähtaja lühendamine võimaldab voorude avamist paindlikumalt planeerida.
Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse § 24 lõige 5. Lõike 5 nõue tühistatakse
taotlejate ringi laiendamise tõttu ning põhjusel, et selline nõue ei võimaldanud kohaliku
omavalitsuse üksustele piisavat paindlikkust teenuste osutamisel.
Punktiga 12 asendatakse määruse lisa 2 „Hindamisleht“ uue redaktsiooniga.
Punktiga 13 tunnistatakse määruse lisad 3 ja 5 kehtetuks. Seoses taotlejate ringi
laiendamisega ei ole võimalik kõiki lisas 3 nõutud andmeid eraõiguslikelt isikutelt küsida.
Lisas 5 sätestatud nõuded võivad osutuda erasektorist taotlejatele liiga piiravaks.
Punktiga 14 täiendatakse määrust uue lisaga 6. Lisa 6 vormil esitab eraõiguslik taotleja
kohaliku omavalitsuse üksuse kaasamisel partnerina partneri kinnituskirja.
III Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006.
IV Määruse mõjud
Sotsiaalsed mõjud
Tehtavate muudatuste tulemusena laieneb toetuse taotlejate ring. Seetõttu suureneb nende
isikute ring, kellele saab teenuseid pakkuda. Sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise
toetamine annab võimaluse vähendada hooldajate hoolduskoormust ning seeläbi suunduda
või naasta tööturule või suurendada töökoormust. See omakorda parandab leibkonna
majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski. Muudatuse tulemusena paraneb
täisealistele erivajadustega inimestele osutatavate sotsiaalteenuste kättesaadavus. Sellega
paranevad suurema hulga sihtrühma võimalused igapäevaeluga toime tulla nii koduses
keskkonnas kui osaleda ühiskonnaelus laiemalt (sh tööturul) ning ennetatakse nende
4
muutumist institutsionaalsete teenuste saajateks, samuti väheneb pereliikmete
hoolduskoormus.
Kokkuvõttes võib taotlejate ringi laiendava muudatuse mõjusid hinnata suureks.
Mõju majandusele
Hoolduskoormuse vähendamist toetavate sotsiaalteenuste pakkumine mõjutab tööturgu, sest
annab võimaluse seni hoolduskoormuse tõttu kodus olnud hooldajatel tööturul osaleda.
Suurenev taotlejate arv omab positiivset mõju majandusele seeläbi, et koos suurema hulga
taotlejatega on võimalik osutada teenuseid suuremas mahus. Sellega seoses suureneb
hoolduskoormuse tõttu kodus olnud hooldajate võimalus tööturul osaleda.
Mõju võib hinnata keskmiseks, kuivõrd suureneda võib küll tööjõu hulk, kuid reaalset tööle
asumist see ei mõjuta.
Mõju regionaalarengule
Muudatusega kaotatakse piirangud taotleja omandivormile. Seega võib mõju hinnata suureks.
Täiendavate sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise toetamine üle Eesti annab võrdsed
võimalused kõigile kohaliku omavalitsuse üksustele pakkuda täiendavaid hoolduskoormust
leevendavaid sotsiaalteenuseid. Eestis on andmed kohalikes omavalitsustes pakutavate
hoolduskoormust leevendavate teenuste kohta, kuid puudub ülevaade teenuste tegelikust
vajadusest.
Muudatus ei avalda mõju järgmistes mõjuvaldkondades: keskkonnamõjud; mõju riigiasutuste
ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele; mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Määruse sihtrühm on tööealised erivajadustega inimesed ja nende hooldajad. Vastavalt
struktuuritoetuse seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje.
Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020
programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi
juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja
hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline
juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi
tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele
asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele
andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje
tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt
kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama
EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning
edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala
lõpuks. Kuna määruse muudatuse tulemusel laieneb taotlejate ring, ent andmekorje reeglites
ja protseduurides muudatusi ei ole, võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks.
V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muutmisega kulusid ega tulusid ei kaasne.
VI Määruse jõustumine
5
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
VII Muudatuse kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks
Sihtasutusele Innove.
Muudatused kooskõlastati märkusteta.
6
Sotsiaalkaitseministri ………03.2019. a määrus nr.......
„Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“
Lisa 2
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määrus nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“
Lisa 6
Partneri1 kinnituskiri
Partneri
(organisatsiooni) nimi
Partneri
registreerimisnumber
Partneri roll projektis2
Varasem koostöö
taotlejaga
(lühikirjeldus)
Partner on jah Partner on riigihangete
jah
käibemaksu-
ei seaduse § 10 kohaselt ei
kohustuslane
hankija
(märkida ristiga)3
(märkida ristiga)4
Kinnitan, et …………………………………………………….. (partneri (organisatsiooni) nimi)
osaleb projektis …………………………………………………… (projekti nimi) ning on tutvunud
projekti sisuga ja teadlik partneri vastutusest projektis osalemisel.
Kinnitan5, et oleme partnerina võtnud kohalikule omavalitsusele kohustuse kaasata
projekti …... sihtrühma liiget ning tegema klientide hindamise ja sellekohased otsused.
Allkirjaõigusliku isiku nimi:
Ametikoht:
Allkiri:
Kuupäev:
1
Partner peab vastama struktuuritoetuse seaduse § 2 punktis 10 sätestatule (osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel
ja kellel tekivad selle käigus kulud).
2
Kirjeldada, millistes tegevustes partner osaleb ja mis on tema ülesanne tegevuste elluviimisel.
3
Täidetakse ainult struktuuritoetuse seaduse § 2 punkti 10 tähenduses partneri kohta.
4
Täidetakse ainult struktuuritoetuse seaduse § 2 punkti 10 tähenduses partneri kohta.
5
Täidab kohaliku omavalitsuse üksusest partner.
Sotsiaalkaitseministri ………03.2019. a määrus nr.......
„Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“
Lisa 1
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määrus nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“
Lisa 2
Täidab rakendusüksus
Taotluse nimi
Taotluse tunnusnumber (SFOS kood)
Hindamisele andmise kuupäev
Hindamislehe tagastamise tähtpäev
Hindamisleht Maksimum- Hinne
hinne
1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide 8
saavutamisele
1.1. Projekti panus meetme eesmärkidesse 2
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti valdkonnad“ ja „projekti eesmärk ja tulemused“)
Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:
1.2. Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse 2
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„näitajad“)
Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta:
1.3. Projekti panus meetme väljundnäitaja saavutamisse 4
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„näitajad“)
Selgitus punkti 1.3 hinnangute kohta:
2. Projekti põhjendatus 13
2.1. Projekti vajaduse põhjendatus hetkeolukorra 4
kaardistusest ja hetkeolukorra analüüsist lähtuvalt
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ,
„näitajad“ ja „tegevused“)
Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta:
2.2. Projekti sekkumisloogika 3
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti kirjeldus“, „näitajad“ ja „tegevused“)
Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:
2.3. Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 3
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„tegevused“)
Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:
2.4. Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) 2
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse „projekti kirjeldus“
andmeväli „riskianalüüs“ ja andmeväli „tegevused“)
Selgitus punkti 2.4 hinnangute kohta:
2.5. Partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse 1
(e-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“)
Selgitus punkti 2.5 hinnangute kohta:
3. Projekti kuluefektiivsus 8
3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus 3
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“)
Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:
3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus 3
ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast
(e-toetuse taotlusvormi alajaotus „tegevused“ ja eelarve
alajaotuse andmeväli „tegevuste eelarve“)
Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta:
3.3. Projekti tegevusteks planeeritud kulu ning taotlusvormide 2
kooskõla ja arusaadavus
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„tegevused“ ja „eelarve“)
Selgitus punkti 3.3 hinnangute kohta:
4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4
4.1. Taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia 4
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„tegevused“)
2
Selgitus punkti 4.1 hinnangute kohta:
5. Jätkusuutlikkus 2
5.1. Projekti jätkusuutlikkuse analüüs 2
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „projekti
tulemuste jätkusuutlikkus“)
Selgitus punkti 5.1 hinnangute kohta:
Maksimaalne üldhinne 35
Ettepanek1:
rahuldada taotlus osalises mahus
Ettepaneku põhjendus:
rahuldada taotlus taotletud mahus
Ekspert 1 Ekspert 2
Eksperdi nimi
Allkiri
Kuupäev
1
Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 22 punkti või rohkem
3